Vanaema Hilda kokkaraamat

Pille Enden no sim ,tsamliaam aso tsekullitabit sule baioh tamaar eeS ❧ Triin Olvet suk ,tsamliaam tsesilleS .dunudak tlutamtsääp skesugearp niirT idoot inees ,sanuas itatustius ahil ,agesuboh ithet diötullõp

elliP n nednE

tamaarakok adliH ameanaV

t tevlO

suk gnin ekkitelut aj aloos ,turkhus diav itetso tseop ,tsastem ameanaV .suiam diav ,suduõ ettim ilo miip eos dutspülajsä tlavenelo ,atiot arä situus ,adliH ariiV elavharalük ,adliH ­ajrokanuõ ,diajtõvilutrak ,isilanieh agluh eruus ,tsajaatsaa .desraadnegel dilo digöös ameT .edruuj annis erep adne ,diaj ­tiam aj ,sukkap enimadipulat adim ,tselles duthet dilo deeN .ttujsanium ugan dises ­upop letatsaa .0391 tsimegetigöös sippõ adliH ameanaV ­elehät tameruus egiõk suk ,letsusruksudnajamudok letesraal ­utiot te ,elesimatsakir aualudiot tlemintsuj itarööp unap tesmiav aj tsilahek avhar uduak esimtuum etsumujrahsim dutisär adliH ak tiräp no tsetatsaa .0391 .adadnarap tugnera ­aar ees dunaas no düün tsellim ,kihivitpester dunatellok aj dutamia eleräj ,aoreleek eneep tiis etaiel sagluh uuM .tam ,agirbrabar imrovavielupah ,ajlesabmal dutiroom ,agnireeh ,urdupugnat ,avielulat ,imeerkerook aj ­artsõs ,digookaniris .etiotanuõ agluh eruus ak aga eletsianerepulat iganuk suk ,tamaaraiglatson sinuak no eeS ­egul aveäpanät davudnut ditpester desduu dutatepõ letsusruk ak tleksräv davujõm tne ,desudok aj davattut llük skoaj etaj .mejlih tatsaa 001 igil ,düün leev

Vanaema Hilda kokaraamat

ee.dajrikaja.www

Retseptid 1930. aastate taluköögist dutamaaratsev/moc.koobecaf.www

M

inu vanaema Hilda Hünerson oli maailma kõige parem kokk.

Pole just originaalne lause, eriti vanaemade kohta. Aga see, kuidas suure Mulgi talu perenaine suutis iga päev kogu muu töö kõrvalt ära toita suure hulga heinalisi, kartulivõtjaid, õunakorjajaid ja täpselt samamoodi ka lapselapsed, kes armastasid hommikul kaua magada, on mulle siiani mõistatus. Tema söögid olid legendaarsed ja road lõunalauas sama maitsvad nagu peolauas, kõik valmistatud sellest, mida talu tootis.

Vanaema, naabritele ja sõpradele Viira Hilda, oli söögitegemist õppinud vaid 1930. aastate kodumajanduskursustel. Sellest ajast on pärit räsitud ja kolletanud retseptivihik, millest nüüd on saanud see raamat.

Muu hulgas leiate siit peene keeleroa, järele aimatud heeringa, mooritud lambaselja, hapuleivavormi rabarbriga, sirinakoogid, sõstra-koorekreemi, aga ka suure hulga õunatoite. (Õunad olid Polli õunaaedade ja Karksi veinitehase naabruse peaaegu et elu vundamendi staatuses.)

Vanaema retsepte oli küll kerge ümber kirjutada, aga toimetaja Pillel ilmselt mitte nii kerge valmistada. Paljud neist sisaldavad juhiseid nagu „võtta paar klaasi jahu“, „lasta vähe külmas seista“, „küpsetada“. Taluköögis ju temperatuurimõõdiku, ringleva õhu ja muude imedega pliite ega ahje polnud, vaid õige hetk koogi ahju panemiseks ja välja võtmiseks tehti kindlaks kätt korraks ahju torgates. Iga perenaise ahi oli isepärane, seda oskas kasutada vaid tema ise.

-5-

Et 1930. aastate kodumajanduskooli retseptivihikust saaksid 2023. aastal kasutatavad retseptid, pidi vapper ja visa toimetaja Pille kõvasti nuputama, vihiku sisu katse ja eksituse meetodil läbi tegema ning puuduolevad kraadid ja minutid paika timmima.

See raamat hoiab elus tibatillukest osa maailmast, mis on praeguseks päästmatult kadunud. Sellisest maailmast, kus põllutöid tehti hobusega, liha suitsutati saunas, seeni toodi metsast, poest osteti vaid suhkrut, soola ja tuletikke ning kus äsja lüpstud soe piim oli mitte õudus, vaid maius. Maailmast, kuhu sõideti tundide kaupa, algul rongiga ja seejärel mitme bussiga mööda käänulisi kruusateid. Kus laps oskas ja tohtis omal käel metsas kolada, vikatiga niita ja puid lõhkuda ning kui oli vaja tuua kahe kilomeetri kaugusel asuvast postkastist värske ajaleht Väike Valetaja (tuntud ka kui Tee Kommunismile), ronis aia otsast vana Ruuna turjale ja käis ära. Lapse jaoks, kes igapäevastes rasketes talutöödes pidi osalema vaid nii palju, kui jaks kandis, oli see paradiis.

-6-

- 20 -

Aga kõige olulisemas retseptis on vanaema mitte kokk, vaid koostisosa.

Olge lahked, see on üks võimalus valmistada õnnelik lapsepõlvesuvi: veerand klaasi kama üks klaas hapupiima teelusikatäis suhkrut üks liivakasti-plekkvann (soovitatavalt kalapiltidega, võib olla mõlkis) üks supilusikas üks vanaema Segada kokku kama. Istuda koos kamakausiga taretrepile. Hüüda valjul heledal häälel: „Vanama! Tule siia!“ Vanaema saabudes vaadata talle nõudlikult otsa. Söömisega võib algust teha siis, kui vanaema on istunud sinu kõrvale, võtnud sülle kalakestega väikese plekkvanni, kätte supilusika ja laulab „Sauna taga tiigi ääres“, saates end traditsioonilisel Muinas-Eesti trummikomplektil.

Loodan, et vanaema Viira Hilda retseptid kingivad sööjale kasvõi tillukese osa minu soojast, rõõmsast ja hästi toidetud lapsepõlvest ka siis, kui enne sööki pole õnnestunud hobuse või sea seljas sõita, lehma tikutada ega kanapesadest sooje mune korjata.

Jätku leiba!

Triin

- 21 -

29 aug 82.

Tere teie pere!

Vanaisa tõi täna hommikul postist kirja aitäh! See oli hea, et nii kenasti kohale jõudsite. Meie elame tasapidi ikka, vanaisa lõikab aias põlduba ja paneb redelil. Mina koorin õunu ja keedan moosi, sest Kaiel pole saia peale panna muidu.

Vanaisa tuli reede õhtul just lehmadega koju kui ilm oli väga pilves ja mina ajasin, et lase lehmad ära. Nii kui läks mulgust variku taga hüppas hunt üle kraavi säält, kus maha murdund haavad varikus on.

Oleks mõne lamba jälle ära viinud. Aga vanaisa hakkas karjuma ja siis läks üle põllu Kitsi metsa, kus seenil käite. Ei häbene enam sugugi juba luusib varikut mööda.

Homme läheb vanaisa Nuia ja viib kirja posti. Eks me siis tasapisi toimeta ikka. Mina rohkem toa ümber ja vanaisa õues.

Teid kõiki tervitades vanaema ja v-isa.

Kalli-kalli Kaiel ja sinul.

- 22 -

- 23 -

Järele aimatud heeringas 1 heeringas 5 keskmist keedetud kartulit 1 keskmine sibul 2 õuna äädikat pipart 2 spl hapukoort 2 kõvaks keedetud muna 1 tl kappareid

Heeringas leotatakse, tõmmatakse nahk maha, luud seest välja.

Heeringa liha lastakse kartuli ja sibulaga läbi masina.

Selle juurde lisatakse maitse järgi riivitud õunad, äädikat, pipart ja hapukoort nii palju, et segu hea maitseb ja vedel ei ole.

Sellest tainast valmistatakse kahe heeringa kujud ning ilustatakse hakitud muna ja kapparitega.

- 38 -

Õunapüree munavalgeklimbikestega 5 õuna 1 l vett 1 spl kartulijahu 3 munavalget 4 spl suhkrut 2½ kl piima

Õunad tükeldatakse, keedetakse vees ja surutakse läbi sõela (või 1½ tassitäit õunapüreed lahjendatakse veega, keedetakse).

Kartulijahu segatakse külma veega, lisatakse keevale püreele, viimasel lastakse veel kord keema tõusta.

Munavalged vahustatakse suhkruga.

Lahjendatud piima kuumutatakse, teelusika abil võetakse vahustatud munavalged väikeste osadena, mida hoitakse kuumas piimas.

Enne lauale andmist kaetakse püree klimbikestega.

Kohane toit lõunalaual.

- 88 -

Sisukord Sissejuhatus

5 Retseptid 27 Odrajahukarask 28 Kohupiimajuust 30 Maksapasteet 32 Peen keeleroog 34 Õuna-kartuli-kalasalat 36 Õuna-kartulisalat 36 Järele aimatud heeringas 38 Isu heeringas 40 Ahvenad külmale lauale 42 Keedetud majoneesikaste 44 Kala-frikadellisupp 46 Lillkapsavorm 48 Porgandivorm 50 Mooritud porgandid 52 Värsked herned porganditega 54 Hautatud türgi oad 56 Makaronivorm 58 Kanafrikassee 60 Vasikakarbonaad 62

Mooritud lambaselg 64 Lambapraad pajas 66 Õllesupp 68 Hapuleivavorm rabarbriga 70 Saiapuding rabarbrikompotiga 72 Roosa tarretis 74 Sõstra-koorekreem 76 Koorekreem sidruniga 78 Vaniljekreem saiadele või skoonidele 79 Pomatglasuur 79 Õunad mannatarrendis ja vahukoorega 80 Õuna-manna vormitoit 82 Õuna-herkulo vormitoit 84 Õuna-rukkileiva vormitoit 85 Õunad täidetult 86 Õunad täidetult 2 86 Õunapüree munavalgeklimbikestega 88 Õunajäätis 90 - 142 -

Vanillikaste 92 Kakaokaste 94 Marjamahlakaste 95 Marmorkook 96 Sirinakoogid 98 Pumperniklid 99 Väikesed munaküpsised 100 Odav kohvikook 102 Šokolaaditort 104 Keeks 106 Plaadisai 108 Õuntega plaadisai 109 Õuntega plaadisepik 110 Õuntega plaadikook 112 Plaadisai 114 Põdrasarvekesed 115 Pärg 116 Tort 117 Head koogid 118 Berliini pannkoogid 119 Õuna-ahjupannkook 120 Õunapannkoogid 120

Õunabiskviit 122 Õuna ja herkulo toortoit 122 Hapendatud õunad 124 Õunakissell 124 Õuna-munavalgevaht 125 Riivitud õunad ja kohupiim 125 Õunad munavalgeküpsistega 126 Õunatarretis 127 Õunad tarretises 128 Õunamahl (keedetud) 129 Õunamarmelaad 130 Õunakompott 132 Õunapüree 132 Õunamoos 134 Paradiisiõunasalat 135 Sima (kadakamarjajook) 136 Liköör 138 Kristall-liköör 138 Kui kaua küpseb liha 141 Mis see kaalub 141 - 143 -

metsast, poest osteti vaid suhkrut, soola ja tuletikke ning kus äsjalüpstud soe piim oli mitte õudus, vaid maius. Vanaema Hilda, külarahvale Viira Hilda, suutis ära toita, olenevalt aastaajast, suure hulga heinalisi, kartulivõtjaid, õunakorja­ jaid, enda pere sinna juurde. Tema söögid olid legendaarsed.

Need olid tehtud sellest, mida talupidamine pakkus, ja mait­ sesid nagu muinasjutt.

Vanaema Hilda õppis söögitegemist 1930. aastatel popu­ laarsetel kodumajanduskursustel, kus kõige suuremat tähele­ panu pöörati justnimelt toidulaua rikastamisele, et toitu­ misharjumuste muutmise kaudu rahva kehalist ja vaimset arengut parandada. 1930. aastatest on pärit ka Hilda räsitud ja kolletanud retseptivihik, millest nüüd on saanud see raa­ mat. Muu hulgas leiate siit peene keeleroa, järele aimatud heeringa, mooritud lambaselja, hapuleivavormi rabarbriga, sirinakoogid, sõstra­ ja koorekreemi, taluleiva, tangupudru, aga ka suure hulga õunatoite.

See on kaunis nostalgiaraamat, kus kunagi taluperenaistele kursustel õpetatud uudsed retseptid tunduvad tänapäeva luge­ jate jaoks küll tuttavad ja kodused, ent mõjuvad värskelt ka veel nüüd, ligi 100 aastat hiljem.

ameanaV adliH tamaarakok

www.ajakirjad.ee

tsigöökulat etatsaa .0391 dtipesteR www.facebook.com/vestaraamatud

elliP nednE E ❧

niirT tevlO O

tamaarakok adliH ameanaV

nednEmiselonliP See raamat hoiab elus tibatillukest osa maailmast, praeguseks päästmatult kadunud. Sellisest maailmast, kus t e v l O n i irT põllutöid tehti hobusega, liha suitsutati saunas, seeni toodi