R I I K K A JAN TTI
Väikese hiire kevad Väikese hiire kevad
SELLE JÄRGI TEADISKI VÄIKE HIIR, ET VARSTI ON KÄES MUNADEPÜHAD.
„OOTA NATUKE, VARSTI NÄED PISIKESI HIIREKÕRVU,“ ÜTLES EMA.
„NAGU MINUL? “ KÜSIS VÄIKE HIIR.
„JAH, JUST SELLISEID, “ NAERIS EMA.
ÜHEL PÄEVAL SAI EMA
HALVA UUDISE.
„KUULE, VÄIKE HIIR. VANAISA ON HAIGLAS. KAS LÄHME TEDA VAATAMA?“
„MA EI TAHA,“ ÜTLES VÄIKE HIIR.
„MIKS MITTE? “ KÜSIS EMA.
„MUL EI OLE TUJU, “ VASTAS HIIR.
AGA NAD LÄKSID SIISKI.
NAD OSTSID VANAISALE PÄHKLEID
JA
KOOMIKSI, ET TEDA RÕÕMUSTADA.
VÄIKE HIIR VÕTTIS KAASA KA KASEOKSA.
„VANAISAL ON KINDLASTI HEA MEEL,“ ÜTLES EMA.
Väike hiir avastab kevadet! Väike hiir avastab kevadet!
MUNADEPÜHAD LÄHENEVAD JA EMA ON TOONUD VAASI
KASEOKSAD. VÄIKE HIIR KÜLVAB MURU JA VÄRVIB MUNE
NING PEAGI ONGI PÜHAD KÄES!
SAMAL AJAL TÄRKAB KA LOODUS. VÄIKE HIIR NÄEB
KEVADE ESIMEST LIBLIKAT JA KOHTUB SIPELGATEGA.
VANAISA AGA SATUB HAIGLASSE NING VÄIKE HIIR JA EMA
LÄHEVAD TALLE SINNA KÜLLA. MILLAL KÜLL VANAISA
HAIGLAST VÄLJA SAAB? VÄIKE HIIR JA EMA VÕTAVAD
KODUS ETTE SUURPUHASTUSE, ET VANAISA JA VANAEMA
SAAKSID NEILE KÜLLA TULLA.
ISBN 978-9916-14-607-1
ISBN 978-9916-14-607-1
