- aasta LIND -
METSKURVITS on meie metsade salapäraseim asukas TEKST JAANUS AUA FOTOD ARNE ADER, SHUTTERSTOCK
Aasta lind 2022 metskurvits (Scolopax rusticola) ehk nepp on umbes tuvisuurune suhteliselt pika nokaga kurvitsaline.
K
uigi tema sulestikus leidub nii musti, valgeid, halle, kuldseid kui ka tume- ja helepruune sulgi, omakorda eristatakse halli, punakaspruuni või ka tumepruuni sulestikuga vorme, on ta üldhaabituselt siiski pruunikirju lind. Peaaegu igal aastal kohatakse ka pool- või täisalbinootilisi (valgeid) metskurvitsaid. Metskurvitsa noka pikkus on ligikaudu 70 millimeetrit, tiivapikkus
190–200 millimeetrit ning kehakaal aastaajast olenevalt 280–450 grammi. Jalad on helepruunid ja suhteliselt lühikesed, jookse jääb enamjaolt vahemikku 36–40 millimeetrit.
Vanade metsade lind
Nagu nimigi ütleb, elab metskurvits suurema osa ajast metsas. Vaid rände ajal, arvestades pimeaja pikkust, tegutseb ta toiduotsinguil valdavalt heina- ja karjamaadel ning viljapõldudel. Vaatamata kuulumisele kahlajate hulka, on
Metskurvitsa valdavalt pruunikirju sulestik on kaitsevärvusena nii hea, et maapinnal kükitavat lindu ei märka sageli ka mõne meetri kauguselt.
16
metskurvits täielikult loobunud pesitsemisest avamaastikel. Ta on valinud elupaigaks planeedi põhjapoolkera vanad metsad ning erinevalt lähisugulastest, näiteks rohunepist, tikutajast ja mudanepist, teda lagedatel luhtadel ning rabades ei kohta. Metskurvitsad on aktiivsed vaid hämaruses ja öötundidel. Metskurvits on väga osav ja kiire lendaja, tema suhteliselt lühikesed ümarad tiivad ning lai saba sobivad suurepäraselt puude-põõsaste vahel manööverdamiseks. Sisekõrvas asuv hästi arenenud
