Kindlustusühistu ÜKS Jahimees vajab kindlustust!

- KASULIK Kindlustusühistu ÜKS

Jahimees vajab kindlustust!

Jahiaasta on läbi. Kevadel tehakse kokkuvõtteid möödunud hooajast ja valmistutakse uueks. Kindlasti on paljud jahiseltsid ja jahimehed mõelnud ka sellele, kuidas kindlustada ennast ja oma jahikoera ootamatute õnnetuste vastu, mis jahil võivad juhtuda. Senini on Eesti kindlustusturul selline võimalus puudunud.

Kindlustusühistu ÜKS, mille asutajaliikmete hulka kuulub ka Eesti jahimeeste selts, tahab välja arendada ka jahimeestele huvipakkuvad kindlustusliigid. Seepärast tasuks kaaluda kindlustusühistu klient-omanikuks saamist, kindlustada seega ennast ja hiljem saada ka omanikutulu ning osaleda täielikult Eesti kapitalil põhineva kindlustusühistu ülesehitamisel. Kindlustusühistuga ÜKS liitumise otsuse on teinud juba päris paljud jahimehed. Mõtle, kaalu ja vaata lisainfot kindlustusühistu kodulehelt www.eky.ee.

Küsimustele vastab ettevõtja ja jahimees Erkki Kaubi

Astusite mõne aja eest kindlustusühistu ÜKS liikmeks ja tegite osakapitali sissemaksu. Kuidas selline otsus sündis?

Liitusin kindlustusühistuga ÜKS 2021. aasta oktoobris. Sirvisin Jahimehe ajakirja ja nägin kindlustusühistu tutvustust. See kõnetas mind kohe ja hakkasin asja uurima. Mõte tundus hea, nii otsustasingi liituda, sest olen jahimees. Erkki Kaubi.

Olete Saaremaal jahimees. Kas lisaks kindlustuse n-ö tavateenustele ootate kindlustusühistult ka jahimeestele mõeldud kindlustuskaitset?

Kuulun Saaremaal kahe jahiseltsi

Kindlustusühistuga ÜKS liitumise otsuse on teinud juba päris paljud jahimehed.

nimekirja. Jahil käies on tulnud vahel mõte, kas on sellist kindlustust, mida saaks ühildada ka jahiga. Kindlustusühistu ÜKS juba töötab välja jahimeestele ja jahiga seotud tooteid.

Kas olete kindlustusühistuga liitumist arutanud ka teiste jahimeeste või seltsikaaslastega? Mida neile soovitate?

Olen põgusalt arutanud mõne teise jahimehega ja küsinud liitumishuvi kohta. Vastused on olnud erinevad, kes ei julge kohe kaasa tulla ja tahaks näha, kuidas minema hakkab, on ka neid, kes on juba võtnud härjal sarvist.

Milliseid eeliseid näete kindlustusühistul võrreldes teiste kindlustusfirmadega?

Esiteks see, et konkurendid otsivad kliente, kellele teenuseid osutada, aga ÜKS otsib liikmeid, nii era- kui ka juriidilisi isikud, kellega koos äri teha ja teenida meile kõigile lisatulu kindlustusmaksetelt, mida niikuinii makstakse. Teiseks on igal kindlustusühistu liikmel võimalik osaleda arendustegevuses: muuta kindlustustooteid kliendisõbralikumaks ja teha ettepanekuid uute väljatöötamiseks, mida praegu Eestis ei ole.

Foto Jüri Jõepera

Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava

Uues suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on määratletud hundi-, ilvese- ja karupopulatsiooni arvukuse minimaalne piirmäär, millest allapoole ei tohi loomade arvukus langeda.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra: „Kava koostamise käigus otsiti huvirühmadega koostöös tasakaalupunkti, et suurkiskjad oleksid endiselt meie looduse loomulik osa, kiskjakahjud loomapidajatele talutavad ning ühiskonnas ei suureneks põhjendamatu hirm nende väärikate ja looduses vajalike loomade ees.“

Lisaks keskkonna taluvusele on arvestatud Eesti suurkiskjate populatsioonide osatähtsust Balti regioonis ning ühiskonna taluvuspiiri. „Nii peaks suurkiskjate arvukus püsima soodsates ja sellistes piirides, kus võimalike kiskjakahjude hulk ja kokkupuuted inimestega ei ületa mõistlikku piiri,“ selgitas ohjamiskava üks koostaja Jaanus Remm.

„Varasema kavaga võrreldes lepiti kokku, et karupoegadega pesakondade minimaalne arvukus peaks igal aastal olema senise 60 asemel 70. Varasem 15–25 kutsikatega hundikarja lävend suureneb 20–30 karjani. Ilvesepesakondade arvukuse minimaalset piiri korrigeeriti varasema 100–120 poegadega pesakonna asemel 80 pesakonnani,“ ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. Ilvese küttimise taasalustamist ei arutata enne, kui siin on teada vähemalt 100 pesakonda.

Pruunkaru asurkond on Eestis väga heas seisundis, hinnanguliselt elab praegu Eestis ligi 950 karu ehk aastas sünnib üle 100 pesakonna. Viimastel aastatel on ka karu tekitatud kahjustused mesitarudele ja silopallidele märgatavalt suurenenud. Kahjude kontrolli all hoidmiseks jätkatakse pruunkarude arvukuse piiramist. Et nuhtlusisendite kujunemist vältida, tuleb inimestel oma vara, näiteks mesitarusid ja silorulle, korralikult kaitsta.

Huntidel läheb samuti hästi. Senisest soodsama seisundi saavutamiseks näeb kava ette selliste alade loomise, kus saaksid tekkida stabiilsed looduslikud hundikarjad. Eeldatavasti ei tee sellised karjad loomapidajatele nii suurt kahju nagu nuhtlusisendid.

Aastateks 2022–2031 kinnitatud kavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Et huvirühmade koostöö toimuks pidevalt, tahab keskkonnaamet moodustada suurkiskjate koostöökogu.

NB!

Marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

Tänavu 18. märtsil jõustus määrus, millega kehtestati taas kohustuslik marutaudivastane vaktsineerimine koertele ja kassidele.

Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul on Eesti olnud juba aastaid marutaudivaba, aga oht haiguse taas levimiseks on siiski olemas. „Eesti naaberriigis Venemaal on marutaudi esinemissagedus suur, seega on reaalne oht, et sealt võib metsloomade liikumisega levida marutaud Eestisse,“ sõnas minister.

Marutaudioht on suurenenud ka seoses loomade sissetoomistingimuste ajutise leevendusega, mille tõttu võib jõuda Eestisse teadmata tervisestaatusega lemmikloomi Ukrainast.

Loom tuleb vaktsineerida hiljemalt tema 21. elunädalaks. Marutaudile immuunvastuse säilitamiseks tuleb kass ja koer korduvvaktsineerida vaktsiiniga kaasas oleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Meelis Tiido, Taavi Kütt, Sven Rannaväli, Eevald Lilles ja Tiit Saulep.

KIHNUS PEETI REBASEJAHTI

Kihnu saarel toimus 12. märtsil traditsiooniline rebasejaht.

„Väikekiskjate arvukuse reguleerimine on väga tähtis meie maas pesitsevate lindude kaitsmiseks ja hoidmiseks, eriti sellisel väikesel maaüksusel nagu Kihnu. Sellist jahti on siin peetud juba üle kahekümne aasta, see on üks pikemaid jahitraditsioone Eestis,“ selgitas jahikorraldaja Evald Lilles.

Seekord oli kohal 12 kütti. Lisaks kohalikele küttidele tuldi nii Tallinnast, Pärnumaalt, Rakverest kui ka Saaremaalt. Kaasas oli kolm Eesti hagijat. Esimeses mastis osutus täpseks kütiks Tiit Saulep Pärnumaalt. Pauke oli rohkem, kuid õnn oli seekord rebaste poolt. „Jätkuks meil Eestis rohkem selliseid tublisid mehi, kes ka väikeulukite arvukuse reguleerimisest lugu peavad nagu Kihnu Evald,“ ütles jahil käinud EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

HANEDE HEIDUTUSKAVA

Jahimeeste seltsi (EJS) esindajad kohtusid 17. veebruaril hanede heidutuskava koostaja Jaanus Remmiga.

EJS-i juhatuse liikme Jaak Volmeri sõnul on jahimeestel vaja olla kaasatud algusest peale, et saaks välja pakkuda oma mõtteid. „Samuti on meile tähtis olla abiks oma strateegilistele partneritele põllumeestele,“ lisas ta.

Nõupidamisel osalenud EJS-i tegevjuht Tõnis Korts pidas lisaks ajutiste ja lühiajaliste lahenduste väljatöötamisele vajalikuks ka pikemaajalisi meetmeid, mis hoiaks haned põldudest eemal.

ARUTATI METSAELUPAIKADE KAITSET

Keskkonnaameti Tallinna kontoris arutati 4. veebruaril, millised on metsaelupaikade kaitsevõimalused Natura aladel.

Kutsutud oli ka jahimeeste seltsi (EJS) esindaja kui keskkonnaameti eluslooduse valdkonna kliendinõukoja liige. EJS-i esindas juhatuse liige Karel Rüütli, kelle sõnul algatas Euroopa Komisjon 2021. aastal rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et Eesti riik ei hinda piisavalt mõjusid elupaikadele. „Tegemist on küll eelkõige metsanduse valdkonnaga, aga see on seotud ka jahindusega, seega on EJS-i osalemine nendel aruteludel väga vajalik,“ ütles Rüütli.

Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on rikkumismenetluse algatamine tõsine. Kui olukorda ei lahenda, siis ootavad ees Euroopa Kohus ja trahvid. Ümarlaual esinesid keskkonnaminister Erki Savisaar, keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ja erametsakeskuse juhatuse liige Tiina Mitt.

- uudised Vaktsineeri apteegis!

Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida alates 21. märtsist kogu Eestis ligikaudu 30 apteegis

Vaktsineerida saavad täiskasvanud ja lapsed alates esimesest eluaastast.

Vaktsineerimine apteegis on tasuline. Ühe vaktsineerimisteenuse hind on lastele 36 ja täiskasvanutele 39 eurot.

Ühe vaktsineerimise planeeritav ajaline kestus on kuni 15 minutit, saatekirja pole vaja, kuid aeg tuleks broneerida. Apteegid, kus saab vaktsineerida, leiab aadressilt www.vaktsineeriapteegis.ee.

Foto Shutterstock

Jahiseltskond Pranglil.

Pranglil peeti rebasejahti

Prangli jahil kütiti kaks rebast.

Juba viiendat korda toimus 12. veebruaril Prangli saarel Kostivere ja Prangli jahiseltsi ühine rebasejaht.

Ligikaudu 6,5-ruutkilomeetrisel Prangli saarel algselt rebased ei olnud. Umbes 15‒20 aastat tagasi, kui oli külm talv ja meri jäätus täielikult, saabusid sinna ka rebased, kes sõid ära kõik saarel elavad jänesed ja siilid.

Saarel on territoorium merega piiratud ja rebased jõudsalt paljunenud, seega ei jätku neil enam territooriumi ega toitu. Nad murravad kanaaedikutesse isegi päise päeva ajal.

Saarerahvas tänab Harju jahindusklubi juhatust, Kostivere jahiseltsi aktiivi ja kõiki saare jahimehi, kelle tegevuse tõttu on saarel parem elada nii alles jäänud rebastel kui ka kanapidajatel.

Ligi 10 000 konservi on juba Ukrainasse saadetud. Linnamäe lihatööstus annetas Ukraina heaks palju konserve.

Polli jahiselts lasi konservidele markeerida ukrainlastele tervitussõnumi.

Konservid ja annetused Ukraina heaks

Jahimeeste seltsi (EJS) üleskutsele koguda konserve Ukraina heaks on vastanud paljud jahiseltsid ja jahimehed.

Konserve on Ukraina poole saadetud juba üle 10 000. Annetanud on Linnamäe lihatööstus, Saku lihameistrid, Adavere Meat, RMK, Hiiumaa lihatööstus, Kiili ja Kehra jahiselts, Rakvere jahindusklubi, Ida-Viru jahimeeste selts (Oonurme, Nugrits, Mäetaguse, Avinurme, Kauksi, Alutaguse jahtkond), Maidla, Tudu, Gustavi, Tihemetsa, Muhu jahiselts (Piiri grupp), Kahala, Ääsmäe, Hubertuse jahiselts, Hiiumaa jahimeeste seltsi Emmaste jahtkond; Saaremaalt Salme, Lümanda, Metsküla, Orissaare ja Tornimäe jahimeeste selts, Viljandimaalt Lembitu ja Polli jahiselts, Kõue, Voose, Diana, Haapsalu, Martna jahiselts ja Läänemaa jahindusklubi. Samuti laekus annetusi eraisikutelt.

Ukraina heaks on annetatud 22. märtsi seisuga 10 475 eurot. Raha on tulnud Vastse-Kuuste jahiseltsilt, MTÜ Kuramäe ja MTÜ Voka jahtkonnalt, Saarte jahimeeste seltsi Salme ja Laugi jahiseltsilt, Laane ja Rõusa-Suurejõe jahimeeste seltsilt, Kohtla-Nõmme jahtkonnalt, Kivinõmme Kütid MTÜ-lt, Vigala jahimeeste seltsilt, Permisküla jahiseltsilt, Viivikonna, Põlva, Ontika, Remniku jahiseltsilt ja mitmelt eraisikult. Raha kasutatakse konservide soetamiseks ja vajadusel nende toimetamiseks abivajajateni.

Samuti koguti Ukraina heaks 118 komplekti kasutatud ja uusi raadiosaatjaid.

„Jahimeeste jutud“ nüüd Spotifys

Taskuhäälingut „Jahimeeste jutud“ saab nüüd kuulata ka Spotifyst. Lisaks varasematele on üleval ka uued osad, kus juttu põdrapeibutamisest, vibujahist ja ulukiseirest.

KÜTITI 60 HUNTI

Kolmandik kütitud huntidest olid kärntõvetunnustega.

Riik eraldas kolmes eri osas loa 67 hundi küttimiseks. Realiseeriti 60. Kolmandik kütitud huntidest olid haiged ja nähtavate kärntõvetunnustega.

Karjaviisi elutsevatele ulukitele on kärntõbi väga ohtlik, sest nad on kokkupuutes ja annavad haigust üksteisele edasi. „Kärntõve laialdase leviku üks põhjus huntide seas võivad olla kährikud, keda nad murravad. Milline oleks hea lahendus, et vähendada kährikute arvu, ei oska öelda. Eeskuju võiks võtta soomlastest, kellel on võõrliikide arvukuse vähendamise riiklikud programmid. Ka meil on vaja kaitsta oma liike võõrliikide levitatavate haiguste eest,“ selgitas EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Enim kütiti hunte Järvamaal (12), Võrumaal kütiti seitse, Harju-, Lääne- ja Tartumaal kuus, Jõgeva-, Põlva- ja Pärnumaal viis, Ida-Virumaal neli ning Lääne-Viru ja Raplamaal kaks hunti.

Küttimismaht jäi realiseerimata Harju- (1), Järva- (2), Võru- (2) ja Lääne-Pärnumaa (2) ohjamisalal.

Jahihooajal 2020/2021 kütiti 129 hunti, 2019/2020. hooajal aga 64 hunti. Hundijahti on lubatud Eestis pidada novembri algusest veebruari lõpuni. Huntide küttimismahu kinnitab keskkonnaamet.

JAHIMEESTE SELTS OSTIS PÕDRA- JA HIRVENAHKU

Jahimeeste selts ostis soolatud põdra- ja hirvenahku kokku 28. veebruaril ja 1. märtsil.

Oleme tänavuse kuulutanud „Väärtusta jahisaaki!“ aastaks ja nahkade kogumine teenib just seda eesmärki. Nahku toodi Harju-, Rapla-, Järva-, Tartu-, Viljandi-, Hiiu-, Pärnu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Kõige rohkem jahiseltse oli aktsiooni haaratud Tartu- ja Pärnumaal.

Nahku varuti 532, mis on tunduvalt vähem kui möödunud aastal. Kindlasti oli siin mõju ka vähenenud küttimisel.

Nahkadest valmistatakse koeratoitu.

- UUDISED Juhtide talvine nõupidamine

Jahimeeste seltsi (EJS) liikmesorganisatsiooni juhtide nõupidamine toimus 8. veebruaril veebis.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli nõupidamisel tavapärasest kolmandiku võrra rohkem osalejaid: „Veebinõupidamine annab võimaluse osaleda laiemal auditooriumil. Me ootame nõupidamisele kõiki juhte jahipiirkonna tasandil, sest valdav osa jagatavat teavet on sinna suunatud.“

EJS-i president Margus Puust rääkis kasutusõiguse lepingute (KÕL) pikendamisest. Ta kutsus kõiki üles aktiivselt sellega tegelema, sest aeg surub peale. Samuti kõneles Puust sigade Aafrika katkust (SAK), põdrajahist ja öösihikutest.

KÕL-i lepingute pikendamisest keskkonnaameti pilguga rääkis Aimar Rakko. Ka tema kutsus üles jahipiirkondi aktiivsusele ja vastas esitatud küsimustele.

Põdrajahihooajast tegi kokkuvõte juhatuse liige Priit Vahtramäe. Tema sõnul on üha rohkem neid seltse, kellel jäid küttimismahud täitmata. Põdra arvukuse reguleerimisega peab olema ettevaatlik, muidu võib populatsioonile liiga teha. Maakonna jahindusnõukogu tasandil on mõistlik kokku leppida mitte kindlad arvud, vaid pigem vahemik, mis annab võimaluse olla küttimismahtude täitmisel paindlik.

Rauno Veeroja keskkonnaagentuurist rääkis, et lumine talv võimaldas korraldada ruutloenduse. Ta tuletas meelde, et ruutloendusega ei loeta kokku loomi, vaid jälgi. Neid andmeid kasutatakse aastate võrdluses, et hinnata populatsiooni arvukuse muutumist.

Margus Puust, Priit Vahtramäe ja Karri Urban koosolekul.

Foto SJS

50 protsendi piir ületatud

Suur hulk jahipiirkondi on saanud jahindusnõukogudes heakskiidu kasutusõiguse lubade (KÕL) pikendamiseks. Pikendamine on kulgenud üllatavalt edukalt.

Jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul tegutseb enamik seltse aktiivselt ja see kajastub ka heades tulemustes: „Juba aasta alguses on üle 50% seltsidest saanud teenitult heakskiidu jahindusnõukogudes. Selle eest suur tänu jahiseltsidele. Piisav kaetus lepingutega on meie ühise jahinduse edukaks arenguks järgmisel kümnel aastal hädavajalik.“

EJS-i juhatuse koosolekutel on juhatuse liikmed tundnud muret nende seltside pärast, kes pole piisava tempoga liikunud. Kõik, kes soovivad KÕL-i pikendada, peavad esitama jahindusnõukogu nõusoleku koos pikendamisavaldusega keskkonnaametile hiljemalt selle aasta 30. novembriks. Menetlus jahindusnõukogus võib aega võtta mitu kuud, seega on vaja ruttu tegutseda.

Jahiseaduse kohaselt annab keskkonnaamet (KeA) jahipiirkodadele kasutusõiguse load, mis kehtivad kümme aastat. Enamikku neist pikendati 2013. aastal jahiseadusega, seega hakkab nende kehtivus lõppema.

Märtsi keskpaigaks oli jahindusnõukogu heakskiidu saanud 178 jahipiirkonda, mis on 55% pikendamisele kuuluvatest KÕL-idest jahipiirkondades. Kasutusõiguse luba on pikendatud 82 jahipiirkonnal.

- UUDISED Lõppenud jahihooajal kütiti 5014 põtra

Foto Shutterstock

Jahimeeste seltsis (EJS) valmis kokkuvõte põdrajahist. Põtru kütiti pisut enam kui eelnenud jahihooajal.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul peaksid maakondlikud jahindusnõukogud edaspidi väga tõsiselt jälgima, et küttimismahtude määramisel arvestataks keskkonnaagentuuri soovitusi: „Enamikus piirkondadest on metsakahjud vähenenud ja jahimeeste arvates ei tohiks enam küttimist suurendada, vaid seda peaks vähendama.“

Keskkonnaagentuur soovitas küttida põdra üldarvukuse hoidmiseks 2021. aasta alguse tasemel ehk 5000 põtra. Jahindusnõukogud leppisid küttimismahuks 5048 isendit. Kokku küttisid jahimehed 5014 põtra. Eestis kütiti 2020. aastal 4808, aasta varem 6304 ja 2018. aastal 7163 põtra.

EJS-i juhatuse liikme ja sõraliste küttimisstatistika kokkuvõtte autori Priit Vahtramäe sõnul ei tohi algaval hooajal kindlasti küttida üle juurdekasvu. „Et tagada põdrapopulatsiooni looduslik struktuur, on väga vaja järgida küttimisel õiget soolist ja vanuselist vahekorda. Kahjud on minimaalsed ja arvukus viidud teadlaste soovitud tasemeni (12 000 isendit), seega pole tähtis, kui palju põtru kütitakse, vaid see, kui palju jääb neid alles õiges soolises ja vanuselises struktuuris.“

Möödunud jahihooajal kütiti enim põtru Pärnumaal (628), rohkelt kütiti ka Viljandi- (505), Harju- (476) ja Raplamaal (406).

Põdrajahihooaeg kestab Eestis 15. septembrist 15. detsembrini.

Õnnetused on vähenenud kolm korda

Jahimeeste selts (EJS) ja If kindlustus uurivad, kui palju aitavad valgusreflektorid vähendada metsloomadega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu.

Kolm aastat kestva uuringu esimene etapp näitas, et reflektoritega lõikudel esines õnnetusi 3,13 korda vähem. Metsloomadega seotud õnnetused on Eesti teedel suur probleem, ainuüksi metskitsi hukkub sõidukitega kokkupõrkel aastas rohkem kui 5000.

Uuringu käigus paigaldati kogu Eestis valgusreflektoreid 34 teelõigule, mille pikkus jääb vahemikku 800 m kuni 1,8 km. Nendel lõikudel on juhtunud metsloomadega senini palju õnnetusi. Võrdluseks vaadeldi uuringus sama palju teelõike, kuhu reflektoreid ei paigaldatud.

EJS-i projektijuhi Urmas Salmu sõnul on hukkunud metsloomade koristamine maanteedelt jahimeeste igapäevane töö: „Õnnetusi juhtub nii palju, seega on vaja midagi kiiresti ette võtta. Me ei saa kogu Eestit traataedadega piirata, sest esiteks on see tohutu rahakulu ja teiseks piiraks see oluliselt looduslikku mitmekesisust. Ökosildade ehitamine oleks veelgi keerulisem ja kulukam ja kogu Eesti vaates ei ole see kindlasti lahendus. Seega loodame, et see uuring annab võimaluse kasutada valgusreflektoreid Eestis laiemalt.“ Metsloomadega juhtub õnnetusi kõige sagedamini hämaras või pimedal ajal, kui loomad rohkem liiguvad. Seetõttu võib valgustõkke tehnoloogiast loomade kaitsmisel palju abi olla.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul tegeleb kindlustusselts iga päev selliste õnnetuste tagajärgedega. „Keskmiselt toimub Eestis iga päev 15 suure metslooma ja auto kokkupõrget, nii et see on suur probleem. Enamasti lõpeb niiValgustõkketehnoloogiast võib loomade kaitsmisel palju abi olla.

Foto U rmas Salmu

sugune õnnetus looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud raskeid vigastusi või kaotanud elu.“

Et saada võimalikult objektiivne uuringutulemus, kestab statistiliste andmete kogumine kolm aastat, kuni 2023. aasta lõpuni.

Valgustõkke reflektorite uuringu metoodika väljatöötamise ja kokkuvõtete tegemise on enda kanda võtnud maaülikooli dotsent Tiit Randveer: „Aasta on näidanud, et valgusreflektorid on vähendanud ohtlikel teelõikudel metsloomadega seotud õnnetuste arvu. Kui on näha, et reflektoritest on kasu ka pärast esimest aastat, tasub tõesti kaaluda nende laialdasemat kasutuselevõttu ka mujal Eestis.“

- VÄLISUUDISED Rahvusvaheline seakatku konverents

Euroopa Liit (EL) korraldas 8. veebruaril jahimeestele konverentsi, kus räägiti sigade Aafrika katkust (SAK) ning vaktsiini võimalikust tootmisest.

Veebikonverentsi avas Euroopa Komisjoni esindaja Zilvinas Ilevicius, kes on mitu aastat selle küsimusega tegelenud. Euroopa Liidu rahastatud projekti Vacdiva eelarve on ligi kümme miljonit eurot, et toota tõhus ning ohutu vaktsiin mets- ja kodusigadele. Samuti on kavas välja töötada SAK-i tõrje- ja likvideerimisstrateegia kogu maailmas ning katsetada proovivaktsiini keskkonnas.

Zilvinas Ilevicius tegi ka ülevaate seakatku levikust Euroopas. Viimased uued juhtumid on olnud Itaalias ja Makedoonias ning väljaspool Euroopat Tais, Haitil ja Dominikaanis. Kümnes Euroopa riigis on praegu aktiivseid seakatkujuhtumeid. Mitu aastat on SAK olnud ka Poola–Saksa piiril. Saksamaal ehitatakse tarasid, kasutatakse droone, püüniseid jms. Edukad on SAK-i tõrjel olnud Tšehhi ja Belgia, haigus on tõrjutud ka Kreekast.

Endiselt on vaja SAK-i levikut jälgida, samuti on äärmiselt tähtis järgida bioturvalisuse nõudeid. Jahipidamine on metsloomade haldamise peamine viis ja see peaks aitama hoida katku leviku kontrolli all. Katku levikuga on osaliselt seotud ka inimtegevus, sest SAK on levinud ligi 1000 km kaugusele.

KOMPLEKSNE HAIGUS

Euroopa Liidu Vacdiva projekti koordinaatori Jose Manuel Sanchez-Vizcaino sõnul on SAK väga keeruline ja kompleksne haigus, seetõttu on vaktsiini väljatöötamine olnud raske. Koordinaatori sõnul tulid esimesed n-ö võltsvaktsiinid turule 2019. aastal. Euroopa Liidu projekti Vacdiva raames on toodetud kolm võimalikku vaktsiini. Esimene vaktsiinikandidaat andis 92-protsendilise kaitse.

Viimati Itaalias ja Hispaanias kodusigadele tehtud testis andis söödaga manustatud vaktsiin sajaprotsendise kaitse, seni pole kõrvalmõjusid täheldatud. Siiski on võimalik, et haigusel võib esineda mutatsioone, mistõttu on vaja teha lisateste.

Projekti koordinaatori sõnul peaks vaktsiin valmima 2024. või 2025. aastal, aga koroonaviiruse piirangute tõttu võib tähtaeg nihkuda.

Alates 2014. aastast on EL-i eelarvest eraldatud seakatku tõrjeks 230 miljonit eurot.

TŠEHHI JA BELGIA KOGEMUS

Tšehhi jahimeeste seltsi esindaja professor Miloš Ježek rääkis seakatku tõrjumisest Tšehhis. SAK levis riiki 15. aprillil 2017. Juhtum oli üllatav ja tegutsema pidi kiiresti. Üle 200 metssea leiti surnuna, 18 metssiga kütiti. Seakatku leviku piirala oli ligi 100 km2. Alguses keelati jahipidamine ja söötmine. Keskenduti väiksele alale ja tehti intensiivselt tõrjet. Kasutati ka tarasid ja lõhnapeleteid. Välja õpetati 2000 jahimeest ja ainult neil oli lubatud selles piirkonnas liikuda. Kõik metssearümbad põletati. Ulatuslik jahipidamine oli lubatud alates septembrist. Jahti peeti koos politseinikega. Detsembriks olid piirkonnas alles vaid mõned metssead. Miloš Ježek soovitas keskenduda SAK-i tõrje kindlale piirkonnale ja teha aktiivset järelevalvet.

Belgia ülikooli teadur Alain Licoppe tutvustas Belgia kogemust. Seakatk levis riigis 2018. aasta septembrist kuni 2021. aasta septembrini. Iga nädal otsiti aktiivselt rümpasid, leiti palju surnud sigu. Samuti tarastati tsooniala ja muu liikumine keelati. Kaks aastat pärast esimest juhtumit lubati ka jahipidamine piirkonnas. Kasutati püüniseid ning lubatud oli öösel küttimine.

- VÄLISUUDISED Madridis protestis 150 000 jahi- ja põllumeest

Tuhanded jahi- ja põllumehed tulid 20. märtsil Hispaania pealinnas Madridis tänavatele, et protestida valitsuse poliitika vastu.

Esiteks protestiti uue loomakaitseseaduse vastu, mis annab loomadele inimestega sarnased õigused. Teiseks kutsuti üles eemaldama hunt kaitsealuste liikide nimekirjast, taastama rahvusparkides metsandus ja lõpetama turteltuvi küttimise keeld.

Protestijad tõid välja, et jahipidamise keelamine seab ohtu elurikkuse, suurendab liiklusõnnetuste ohtu, kahjustab põllumajandust ja suurendab haiguste levikut.

Kõik protestis osalejad kandsid oranži värvi riideid või mütse, mistõttu kutsuti seda liikumist oranžiks armeeks. Ürituse korraldas Hispaania kuninglik jahiliit.

Foto FACE Protestijad Madridis.

CIC-ile tehtud annetused, mida kasutatakse sõjapõgenike heaks.

ITAALIAS LEVIB SEAKATK

Põhja-Itaalias on kahe kuuga seakatku nakatunud 52 metssiga. SAK-i tõrjumiseks on hakatud kiirteede äärde ehitama tarasid.

Alessandria provintsist leiti 29 SAK-positiivset metssearümpa ning Liguuria maakonnast 23. Senini pole tuvastatud SAK-i ühelgi koduseal.

Seakatkupuhangute kontrolli alla saamiseks on Itaalia võimud otsustanud rajada tarad kiirteedele, mis kulgevad põhjast lõunasse. Suveks valmib 116 km tara, projekt maksab 12 miljonit eurot.

Lisaks on kavas alustada samas piirkonnas suure hulga metssigade küttimisega. Jahimehed peavad koos koertega pidama jahti ja täitma ülesande küttida ligi 80% metssigade populatsioonist. Jahti on lubatud pidada ka öösel termokaamerate abil.

Foto CIC

CIC ja FACE aitavad piiril sõjapõgenikke

Maailma jahindusorganisatsioon CIC ja Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE alustasid koos kampaaniat Ukraina sõjapõgenikele humanitaarabi osutamiseks riigipiiril.

Märtsi keskpaigaks oli sõjapõgenike abistamiseks kogutud 23 340 eurot. Lisaks on CIC-i töötajad kogunud vajalikke tarbeid, et olla abiks Ukraina–Ungari riigipiiril. Üles pandi väliköök, kus pakutakse sõjapõgenikele süüa. CIC-i kogub endiselt annetusi oma kodulehe kaudu.