E
esti Energia juht Hando Sutter ütleb intervjuus, et praegu leiab energeetikas aset kolm põhilist muutust. Esimene neist on seotud keskkonnaga. Inimesed üle maailma ootavad, et energiatootmine peab muutuma puhtamaks. Kõige rohkem on küll juttu CO2 heitest, kuid see ootus puudutab kõiki emissioone ja kogu keskkonnajalajälge. Teine muutus leiab aset elektriturgudel, mis kõikjal maailmas alles kujunevad ja arenevad. Väga paljudes maailma piirkondades ei olegi elekter veel turukaup. Kolmas, mis kõike seda asja toetab ja mõjutab, on tehnoloogia areng. Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide ühe peamise vahendina näevad paljud majanduse suuremahulist elektrifitseerimist, sest Euroopa süsinikuneutraalseks muutmiseks tuleb maailmajagu mingil moel dekarboniseerida. Selle saavutamiseks on vaja ka elektrisüsteemi toimise loogika uutele alustele viia. Elektri jaotamiseks tuleb rakendada efektiivsemat elektrisüsteemi mudelit. Oluline roll on seejuures tarbijate käitumise muutmisel. Selleks tuleb saada uute digilahenduste kaudu parem ülevaade tarbijate vajadustest ja leida uusi viise, kuidas aidata neil paremini üle minna väiksema süsinikuheitega eluviisile. Ka muu, kui ainult transport Kui tavaliselt peavad inimesed elektrifitseerimisest rääkides silmas transporti, siis annab elektrile üle viia ka palju muud. Tõepoolest, transport annab CO2 emissioonidest kõige suurema osa, veerandi. Kaks olulist valdkonda transpordi kõrval on aga küte ja tööstus, mille emissioonid kokku jäävad transpordile vaid veidi alla. Elektrifitseerimist saab rakendada mõlemas vallas. Kui aga siiski transpordi juurde tagasi minna, siis Eesti oli esimene
Eesti oli esimene riik maailmas, mis kaeti üleriigilise elektriautode laadimisvõrguga.
riik maailmas, mis kaeti üleriigilise elektriautode laadimisvõrguga. Siiski on elektriautosid meil praeguseks alla protsendi. Nüüd teeme elektriautode liiklusse toomisega uue katse. Võtmeküsimuseks on elektriautode laadimisvõrgu uuendamine. Lisaks kipitab kuklas kiuslik küsimus, kas arvestades, kuidas meil elektrit toodetakse, saame üldse elektriautode rakendamisega oluliselt panustada kasvuhoonegaaside vähendamisse. (Üldine seisukoht näib olevat, et vähemalt muudab see linnaõhu puhtamaks.) See aga osutab selgelt, et tuleks muuta meie poolt tarbitavat energiaportfelli. Energiamajanduse arengukava alusel peaks taastuvelektri osakaal Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks olema 30 protsenti ja koostöös teiste EL-i riikidega võiks osakaal lõpptarbimises kasvada 50 protsendini. Peale selle on riiklikus energia- ja kliimakava projektis 2030. aasta eesmärgina kirjas 38 protsenti. Tasub ilmselt mainida, et tänapäeval annab taastuvelekter 17,1 protsenti. Seega on plaanitud oluline kasv. Seetõttu tuleb võtta eesmärgiks, et aastaks 2030 oleks vähemalt üks suur meretuulepark valmis ehitatud, tõenäoliselt koostöös Lätiga. Päike tõuseb Kuigi suurem osa meie tänasest taastuvenergia toodangust tuleb tuulest, ei maksa ka päikese-
energiat unustada. Suuresti tänu riiklikele subsiidiumitele on see Eestis üpris populaarseks muutunud. Loodetav areng energia salvestamise tehnoloogia vallas sillutab pinnast ka edasisele kasvule. Veel üks alternatiivne kohalik energialiik on hakkepuit. Iseäranis tõhus on selle rakendamine koostootmisjaamades, kus kütuse põletamisel tekib samaaegselt elektri- ja soojusenergia. Suitsugaaside soojustagastuse seadmete olemasolul on kütusekasutuse efektiivsus suisa saja protsendi lähedane. Soojus on jaotusvõrku mineva elektri tootmise kõrvaltoode, mis suunatatakse kohalikku kaugküttevõrku. Valdavalt kasutavad väiksemad koostootmisjaamad kohalikku ja lähiümbrusest pärit kütust, mistõttu on ka transpordijalajälg väike. Kui puiduhakkel töötava jaama võimsust saab inimene muuta, siis tuule- ja päikeseenergia toodang sõltub valdavalt ilmastikuoludest. Üks lahendusi, mille abil loodetakse tuleviku elektrivõrke paindlikumaks muuta on niinimetatud tarkvõrk. See põhineb arusaamal, et inimesed ei vaja mitte elektrit ja gaasi, vaid toasooja ja valgust. Nii pole nende jaoks oluline mitte pidev energiatarne, vaid see, et nende seadmed töötaks. Tarkvõrk peaks seega muuhulgas suutma välja lülitada seadmeid, mida pole hädasti vaja, ja neid sisse lülitada, kui on sobiv hetk. Veel aktuaalsem Kõik see muutub meie jaoks veel aktuaalsemaks, kui 2025. aastal peaks teoks saama Eesti ja teiste Baltimaade desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust ning sünkroniseerimine MandriEuroopa võrguga. Kui praegu hoiab meie elektrivõrgu sagedust üleval hiiglaslik Vene võrk, siis pärast peame sellega ise hakkama saama – naabrite abiga, mõistagi.
7