__MAIN_TEXT__

Page 1

number

27

T

soovib meediapilt

STUSEST

TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I D E T S E M B E R 2020


Konkurentsivõime uued dimensioonid! EAGLE FIIBERLASER

20kW 6G

Maailma kiireimad fiiberlaser lõikemasinad 20 kW laserresonaatoriga, 6G kiirendusega (max positsioneerimine 350 m/min, lõikamine 150 m/min) ning 9 sekZndiga lauavahetus.

CRIPPA TORUPAINUTUS NING TORUOTSTE VORMIMISSEADMED Täiselektrilised CNC torupainutusseadmed max Ø 225 mm ning kõrgtehnoloogilised lahendused toruotste ning hüdrovormimisele.

KALTENBACH TERASE SAAGIMISE JA TÖÖTLEMISE SÜSTEEMID Kõrgeima tootlikPusega lint- ja ketassaed, profiilide ja lehtmateWjali töötlemiskeskused, haaveldus ja värvimisliinid.

AKIRA-SEIKI TÖÖTLEMISKESKUSED Lai valik tõhusaid usaldusväärseid seadmeid erinevate [¹NRFQZXYJLF ning atraktiivse hinnaga.

CMA FREESIMI°E, PUURIMI°E JA KEERMESTAMI°E‫ژ‬°-%u-% Kulutõhus freesimine, puurimine (kuni Ø 60 mm) ja keermestamine (kuni M45) ka suurtele ja pikkadele detailidele (max töölaud 4x20 m).

Vossi Baltics OË Lõõtsa 4, ɋƷǠȄƷ‫ژ‬ǵȏȵȵɓȽ‫(ژ‬ǵƌƨ‫ژ‬243) 11415 TALLINN, E-°¾U +372 528 5075, sales@vossi.fi

ESTONIA LITHUANIA LATVIA FINLAND

vossi.fi


Sisu:

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.toostusest.ee Toimetus: Meediapilt OÜ, e-post: toimetus@meediapilt.ee, Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee

Doris Põld: teel kõrg­ tehnoloogilise tööstuse poole lk 4 Swedbanki prognoos tööstussektorile 2021. aastaks lk 6–8 IT-sektori edulugu: „Vali IT“ ümberõppeprogramm lk 10–12

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu lk 14–18 Statistikaamet muudab andmed otsuste tegemise tööriistaks lk 20–21

ISSN 2382-9540

3 head näidet: puidutööstused energiat tootmas lk 22–26 Mis annaks Lääne-Virumaa tööstustele hoogu? lk 28–31 Mure roheleppe pärast lk 32–34

Tööstusteemad veebis:

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

DORIS PÕLD

Ü

EESTI IKT-KLASTRI JUHT

hes oma varasemas juhtkirjas tõin välja, et ettevõtte efektiivsuse suurendamine on mitmevõistlus, kus võitjaks tulemiseks ei piisa ainult ühel alal väga hea olemisest. Usun seda ikka veel, praeguses maailmas on vaja tööstusettevõtete äriprotsessid ümber mõtestada ja vaadelda kogu tarneahelat terviklikult, et aidata viia tootlikkus uuele tasemele. Innovatsiooni üksi ei tee Kuidas taastada majandus pikaajalises vaates, on küsimus, mis tuleb riigil lahenda. Ettevõtja asi on ses olukorras tõhusamalt tegutseda. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2020, mis annab ülevaate EL-i riikide digivaldkonna edusammudest, soovitab praegu pöörata rohkem tähelepanu näitajatele, mis on olulised jõulisema ja vastupidavama digipöörde ja majanduse taastamise jaoks. Digivaldkonnale on taastumisel pandud oluline rõhk, silmas on peetud väga suure läbilaskevõimega võrke ja 5G-d, digioskusi ja avalikke digiteenuseid. 2020. aastal on Eesti indeksis 7. kohal. Eesti majanduse üheks proovikiviks peetakse endiselt nende ettevõtete digitaliseerimist, kes digitehnoloogia võimalusi veel täielikult ära ei kasuta, ning digitehnoloogia üldisemat integreerimist.

4

Kriis sundis ettevõtteid kiiremini muutusteni jõudma, et konkurentsis ellu jääda ja tänavune aasta on meile näidanud, et digitehnoloogiate kasutamine kõigis majandusharudes kasvab. Digipööre Eesti tööstustes eeldab seda, et äriprotsessid tuleb päriselt ümber mõtestada ja protsesside kaardistamisest tegelike ümberkorraldusteni jõuda. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on siin teistele sektoritele toeks. Loodame, et ka riik leiab võimalusi nende protsesside toetamiseks, et saaksime ühiselt kriisist tugevamatena välja tulla. Hakkame tööjõudu väärindama Kõrgtehnoloogilisest tootmisest saab rääkida ka näiteks marjaistanduses või piimafarmis, kus teadus-arendustöödesse panustades nutikamalt tootearendusega tegeletakse. Muutusi aitavad ellu viia uute oskustega inimesed, kelle kvalifikatsioon vastab nõudmistele. Koostöö ülikoolide või teadus­ asutustega, samuti valdkondade vahel on uus norm. Eestis on tööjõud aina kallim, mis tähendab, et olemasolevate inimeste väärtust võiks suurendada. Ettevõtete vajadused muutuvad kiiresti, aina enam lähevad hinda ka valdkondlikud IKToskused, sest töö on muutunud keerukamaks. Õnneks hakkab haridussüsteem olukorraga kohanema ja tasapisi on pakkumisel „haridusampsud“, et kiiremini vajalikku tööjõudu ette valmistada. Eeskujuks saab tuua IKT-sektori initsiatiivil loodud ümberõppeprogrammi „Vali IT!“, mille järele on olnud suur nõudlus. Firmade jaoks on

programmi lõpetanud head tööjõu lisaallikad. Mudelina saab seda programmi kasutada ka teistes valdkondades. Toetused digitaliseerimiseks 20% Euroopa Liidu 750 miljardi euro suurusest koroonapaketist on mõeldud digitaalsetesse projektidesse investeerimiseks. Eestis oleks väga palju kasu sellest, kui toetuste kasutamisel seataks fookusesse lisaks ettevõtete digitaliseerimise toetamisele ka elanikkonna digioskuste arendamine, sidetaristu arendamine ja 5G ühenduse abil traditsiooniliste sektorite kasvu kiirendamine. Tegime sügisel seitsme liidu koostöös valitsusele ettepanekud 2021. a riigieelarve raha kasutamiseks: toetada tuleb ettevõtete protsesside digitaliseerimist, innovatsiooni konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste loomisel, ekspordi kasvu ning tööturu vajadustele vastavat ümber- ja täiendõpet. Lisaks on tulevikus terendamas rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm – veel üks lootustandev vahend riigi innovatsioonisüsteemis. Julgustan otsuste tegemisel mõtlema sellele, kuidas ettevõte ka viie aasta pärast konkurentsis püsiks. Tähtis on aru saada, millistes protsessides tehnoloogiate kasutuselevõtmine aitab äri kasvatada. Soovitan uurida automatiseerimise/digitaliseerimisega alustamiseks kõiki meetmeid, mida pakub EAS, testida ettevõtete digiküpsust DIGINNO projektis loodud rakenduse abil ning jälgida ITL-i ja Tallinna Ettevõtlusameti koostöös valminud 8-osalist sarja „Digitaliseerimise kiirkursused“.


Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega TÕNU MERTSINA SWEDBANKI PEAÖKONOMIST

RAUL KIRSIMÄE SWEDBANKI TÖÖSTUSOSAKONNA JUHATAJA

E

esti suurima eksportiva majandusharu ‒ töötleva tööstuse ‒ ekspordikäive on sügisel langusest väljunud. Sektoritest näitavad tugevat kasvu

6

farmaatsia- ja elektroonikatoodete ning metallide väljavedu. Samuti on suurenenud uued välistellimused. Koroonaviiruse teine laine on halvendanud aga lähikuude ja järgmise aasta esimese poole välisnõudluse taastumise väljavaadet. Kui vaadata järgmist aastat tervikuna, siis peaksid meie tööstusettevõtete ekspordivõimalused mõõdukalt paranema hoolima-

ta koroonaviiruse teise laine eeldatavatest mõjudest aasta esimesel poolel. Tööstuse väljavaateid hakkavad toetama vaktsiinide üha laialdasem kasutamine, Euroopa Liidu investeeringud ja aasta teisel poolel ka pensionireformi mõju tarbimisele. Pandeemia põhjustatud kriis jahutas Eesti pingeliseks muutunud tööturgu. Vaatamata majanduslan-


Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

guse taandumisele hõivatute arv veel väheneb ja töötute arv tõuseb. Kolmandas kvartalis tõusis see 54 000 inimeseni, kuid saavutab eeldatavalt talve jooksul oma tipu. Järgmise aasta teisel poolel suurendab majanduskonjunktuuri paranemine hõivet ja tööpuudus hakkab vähenema. 2021. aasta kokkuvõttes tõuseb tööpuudus siiski pisut kõrgemale (7,5%) kui sel aastal. Kriisi ohjeldamiseks on valitsuse väljatöötatud abinõud, eriti aga töötasu hüvitamine, tööpuuduse kasvu pidurdanud. Samas on praeguses kriisis Eesti majanduslangus oluliselt tagasihoidlikum kui 11 aastat tagasi ja oodatav taastumine kiirem. Varasem tööjõunappuse probleem ei ole kadunud Kuigi praegune majanduskriis on tööjõupuudust vähendanud, hakkas see probleem tööstusettevõtete jaoks vaibuma juba 2018. aasta alguses. Järgmise aasta ma-

7,5%

prognoosib Swedbank töötuse määraks 2021. aastal.

janduskasvu oodatav taastumine ja välisnõudluse paranemine suurendavad küll tööstussektori nõudlust tööjõu järele, kuid sellist tööjõupuudust, nagu nägime kolm aastat tagasi, ilmselt niipea ei teki. Samas suurem töötute arv ei pruugigi tööstusele, mis üha rohkem vajab kvalifitseeritud tööjõudu, otseselt abiks olla, sest näiteks 28% registreeritud töötute varasem töökogemus on kaubandus-, teenindus- ja müügitöötajatena või puudub neil töökogemus üldse. Olemasoleva tööjõu puhul on küsimus palgasurves, mis ma-

jandusraskustes on leevenenud. Palgakasv on järsult aeglustunud ja brutopalk koos toetustega on tänavu kolme kvartaliga suurenenud vaid 3%, töötlevas tööstuses 2%. Reeglina korrigeerivad ettevõtted käibekasvu aeglustudes tööjõukulusid alles mõne aja pärast, mille tulemuseks on tööjõukulude osakaalu suurenemine käibes. Nii on see toimunud ka nüüd ja tööjõukulude osakaal käibes jääb maha vaid 2009. kriisiaasta tasemest. Tööjõu küsimust peavad tööstusettevõtted tulenevalt demograafilisest olukorrast hoolega jälgima. Iga aastaga kahaneb tööjõuturg 3000‒5000 inimese võrra, mis loob eelduse, et konjunktuuri paranemisel suureneb tööjõupuudus ja palgakasv hakkab taas kiirenema. Meie analüüsid näitavad, et kaheksaprotsendilise palgakasvu taastumisel on tugevalt negatiivne mõju ettevõtete kasumlikkusele. Kiirema palgakasvuga tulevad paremini toime enim automatiseeritud puidu- ja toidutööstuse ettevõtted, kus tööjõukulude osakaal käibest jääb vahemikku 10‒13%. Teistes tööstussektorites jääb tööjõukulude osakaal käibest ligi 20% juurde, mis teeb ettevõtted kiirest palgakasvust väga haavatavaks. Millele keskenduda keerulises olukorras? Lühikeses perspektiivis on kõige tähtsam küsimus, kuidas hoida viirus ettevõttest eemal ja tagada piisav likviidsus. Kevadel realiseerunud riskide, nagu maksetingimuste ja nõudluse muutumine tarneahelates, modelleerimine erinevates stsenaariumites näitab, et ettevõtted on likviidsusriskile avatud. Seetõttu on mõistlik igas ettevõttes neid riske koos hankijate, ostjate ja pangaga hinnata ning koos varuplaanidega testida, et keerulisematel hetkedel oleks võimalik olukorra hindamise asemel lahenduste otsimisele keskenduda.

7


Kriisi õppetund: tulevikule peab rohkem tähelepanu pöörama TÕNU MERTSINA SWEDBANKI PEAÖKONOMIST

RAUL KIRSIMÄE SWEDBANKI TÖÖSTUSOSAKONNA JUHATAJA

T

ööstussektor on Eesti kõige suurem majandusharu, mis pakub tööd pea igale viiendale töötajale Eestis ja toob riiki aastas enam kui 10 miljardit eurot eksporditulu. Seetõttu on selle sektori käekäik ja areng oluline meile kõigile. Tööstusettevõtted pakuvad korralikku palka ja stabiilset tööd, olles väga olulised tööandjad ja elu alalhoidjad paljudes piirkondades Eestis. Seetõttu on oluline, et lisaks käimasoleva kriisiga toimetulekule suudaksid ettevõtted konkurentsitihedal turul investeerida tuleviku ekspordimahtude kasvatamiseks ja uute toodete loomiseks. Sellega seoses on vaja ka riigi poolt senisest täpsemalt erinevaid meetmeid välja töötada ja pakkuda, et ettevõtteid keerulisel ajal toetada ning anda neile kindlust uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni investeerimiseks. Pea viiendik investeerib tööstusrobotitesse Ettevõtete kindlalt muutuvaid fookuseid näitlikustab Swedbanki tänavu kevadel ligi 300 tööstusettevõtte osalusel tehtud uuring. Seni on tööstused investeerinud automatiseeritud tehnoloogiate ja sensorite kasutamisse, samuti majandustarkvara integreerimiseks erinevate protsessidega. Järgneva kahe aasta vaates on ettevõtete investeeringute peamine fookus suunatud tööstusrobotite rakendamisele (23% ettevõtetest).

8

15%

tööstusettevõtetest plaanib lähiaastail investeerida e-poe lahendusse. Järgneva kahe aasta jooksul on tööstusettevõtete investeeringute peamine fookus suunatud tööstusrobotite rakendamisele. Huvitava trendina paistab silma tööstusettevõtete huvi liikuda lõppklientidele lähemale ja investeerida e-poe lahendusse (15% ettevõtetest). Samuti mõeldakse erinevate masinõppe rakenduste kasutamisele (8% ettevõtetest), sest mitmetes ettevõtetes on need algoritmid suutnud tõestada oma väärtust töö kvaliteedi parandamisel ja efektiivsuse suurendamisel. Positiivseid näiteid on puidutööstusest, kus masinõppe rakendused suudavad tuvastada enam kui 90% võimalikest kvaliteediprobleemidest. Uute tehnoloogiate rakendamine on järjest enam kasutusvõimalusi leidmas ka väikestes ja keskmistes ettevõtetes. Lähiaastad toovad mitmeid uusi võimalusi töö

efektiivsemaks korraldamiseks ja toodete loomiseks. Hea näide on kasvav arvutusvõimekus andmete analüüsimisel, 5G-tehnoloogia ja 3D-kaamerate turule tulek. Arenevad rohetehnoloogiad võimaldavad senisest keskkonnateadlikumalt tegutsedes suurendada efektiivsusnäitajaid, vähendada kulusid ja ettevõtte keskkonnajälge. Miks on uute tehnoloogiate rakendamine oluline? Eestis on mitmeid edulugusid, kus ettevõtted on mitmesuguste tehnoloogiate kombineerimisel, digitaliseerimisel ja töökorralduse läbimõtlemisel suutnud teha olulise hüppe efektiivsusnäitajates ning toonud turule uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid. Sellel on oluline mõju nii ettevõtte kasumiaruandele kui ka tulevikuperspektiivile. Kriis pakub ettevõtetele ka uusi võimalusi Kuigi kriisis näeme selgemini ohukohtasid, toob see alati ka võimalusi. Suurema trendina pakuvad huvitavaid võimalusi rahvusvahelistes tarneahelates alanud muutused. Nearshoring (tootmise/tegevuse lähemalasuvatesse riikidesse toomine – toim) ja hankijate võrgustike laiendamine suurkorporatsioonide poolt loovad positiivseid võimalusi Eesti ettevõtetele, kes on suutnud kriisi jooksul tehased pidevalt töös hoida ja antud lubadustest kinni pidada. Enim mõjutab see areng tööstussektoritest elektroonikat, elektriseadmeid ja masinatööstust.


TESTI OMA

ETTEVÕTTE DIGIKÜPSUST Ettevõtte digiküpsuse test on kasulik tööriist digitaliseerimisega alustavatele väikeettevõtetele. Mõõda ettevõtte digiküpsust ja saa esimesed kiired soovitused digiteekonna alustamiseks: www.diginnotool.eu/kodu Ammuta lisainspiratsiooni teiste edulugudest: www.itl.ee/ikt-sektori-edulood


Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp „Vali IT“ programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu:

kuidas lappida auke tööjõuturul

Ümberõppeprogramm „Vali IT“ on ilmselge edulugu, mida on nimetatud parimaks tööturu meetmeks. Nii iseloomustab koolitusfirma BCS juht Ants Sild „Vali IT“ programmi, mis on nelja aastaga toonud tööturule pooltuhat tarkvaraarendajat. TANEL RAIG AJAKIRJANIK

10

Aastal 2016 oli Eesti IT-sektori olukord murettekitav. Analüüsid ja raportid näitasid, et järgmise nelja aastaga on vaja täiendavalt tööle 2600–4500 tarkvaraarendamise oskustega spetsialisti. Kuskilt oli vaja abi leida. Aasta lõpus sõlmis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium katseprojekti lepingu BCS Koolitusega, kes kohustus nelja aasta jooksul ümber õpetama 500 varasema IT-hariduseta inimest noorem-tarkvaraarendajaks. Kolmanda osalisena tegi projektiga koostööd Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

(ITL). Liidu tegevjuhi Jüri Jõemaa sõnul oli projekti peamine eesmärk valmistada ette tööturu nõudmistele vastavate tarkvaraalaste praktiliste oskustega inimesed ja aidata nad tööle. Seetõttu oli oluline, et pärast teoreetilist koolitust omandataks ka praktika, mis toimub reaalses töösituatsioonis tarkvaraarenduse tiimi liikmena. Plaani õnnestumiseks oli vaja, et IT-ettevõtted oleksid valmis praktikakohti pakkuma. Jõemaa ütleb, et ITL-i liikmeskonnast olid valmis kaasa lööma 26 IT- ja tehnoloogiafirmat, kes pakkusid oma


hommikul, et omandada kaheksatunnise päeva jooksul uusi teadmisi. Silla kinnitusel öeldakse see õppijatele kohe ka selgelt välja: olete hommikust õhtuni õppimas, kus tahame saada teie täielikku tähelepanu. Ometi on Silla ütlusel alguses tüdrukud nutnud ja poisid loopinud telefone vastu seina ning pärast öelnud, et nad ei uskunud, et õpe on nii intensiivne. „Küsimus on selles, kas suudad end sundida sellise intensiivsusega tööd tegema. Seetõttu tulevad ka väljalangejad. Ilma stressita arengut ei ole aga keegi suutnud välja mõelda,“ teatab Sild. Ühes õppegrupis alustab 20 ümberõppijat. Katkestajaid on keskmiselt üks-kaks.

eksperte praktikajuhendajaks. Tarkvaraarendaja eriala plaaniti selgeks teha 3,5 kuuga, millest kuu aega õpitakse teooriat ja 2,5 kuud toimub ettevõtetes praktika. Iga viies kandideerija jäi sõelale Taoline kiire ümberõppe võimalus osutus väga populaarseks. „Soovijaid oli palju, tekkis lauskonkurents,“ ütleb Ants Sild, kelle sõnul võtsid nad vastu iga viienda kandideerija. Kandidaatide sõelumiseks tehti palju teste, mille peamine eesmärk oli aru saada kandideerija motivatsioonist. „Tahame teada, kas ta on valmis tegema kannapööret ja minema tarkvarafirmasse reaalselt sellele ametile, mitte ei koolita ennast niisama,“ selgitab Sild. Ta lisab, et oluline on ka, et kandideerijal oleks kõrgharidus. Tiheda valikusõela läbimine on „Vali IT“ programmis osalejatele alles esimene katsumus. Raskem osa on ees. Teooriaõpingute ajal kogunevad õppurid igal tööpäeva

Võimalus teha karjääripööre Üks sellise stressirohke tee ette võtnutest on varem brändijuhina tegutsenud Kristiina Toots. Juba tükk aega oli ta mõelnud, et tahab kätt proovida IT-valdkonnas. Võttis osa veebikursustest ja teema muutus üha põnevamaks. „Vali IT“ programmi õpingute intensiivsus Tootsile sobis. „Eelistan kiiret ja korralikku formaati mitmeaastasele hajutatud õppekavaga koolitusele,“ lausub ta. Ta tunnistab, et oli end ka vaimselt põhjalikult ette valmistanud – lugenud „Vali IT“ vilistlaste artikleid ja postitusi, samuti nendega isiklikult rääkinud. „Mõistsin, et ees on ootamas intensiivne ja raske õpe.“ Tagantjärele võib ta tõdeda, et supervõimeid ei ole IT-s karjääri alustamiseks vaja. Vaja on püsivust, südikust ja motivatsiooni. Tootsi motiveerisid põnevad tulevikuväljavaated, kus on rohkem töövõimalusi ja pikas perspektiivis ka suurem palk. Ants Silla kinnitusel saab nende ümberõppeprogrammist kaasa oskused, millele algavad palgapakkumised 1200‒1500 eurost kuus. Toots hakkas pärast 3,5 kuud kestnud ümberõpet oma oskusi

pakkuma juuniorarendaja positsioonidele. Kandideeris kolme kohta ja sai kaks pakkumist. Praegu töötab ta tarkvaraarendajana ettevõttes Singleton. Toots kinnitab, et „Vali IT“ programmist sai ta vajalikud oskused kätte. 500 uut tarkvaraarendajat BCS Koolitus jõudis kokkulepitud eesmärgi täitmiseni juba tänavu kevadel ehk 500 uut tarkvaraarendajat jõudis tööjõuturule lubatust mõnevõrra kiiremini. Projektiga on hoogsalt kaasa tulnud ka ettevõtted. Praktikakohtade pakkujate nimekiri on kasvanud juba 160-ni. Valdkonna tööjõuprobleemid on aga endised. Jõemaa tunnistab, et uued tööjõu-uuringud toimuvad tuleval aastal, kuid on selge, et tööjõuvajadust saab mõõta tuhandetes inimestes. Seetõttu jätkuvad ka „Vali IT“ ümberõppeprogrammid, kuigi katseprojekti eesmärgid said kevadel täidetud. Koos katseprojektiga lõppes ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendatud Euroopa sotsiaalfondi rahastus. See tähendab, et koolitust peavad finantseerima ümberõppijad ise või õnnestub koolitataval mahutada enda koolitusvajadus töötukassa meetmete alla. Töötukassa rahastusel on tänavu „Vali IT“ õppekaval alustanud õppimist 54 inimest, kuid rahastuse puudumine on programmi kandideerijate hulka vähendanud kolmandiku võrra. „See on suuremat sorti arusaamatus,“ ütleb Ants Sild. Ta selgitab, et kõik on nõus, et „Vali IT“ on superprojekt, kuid tunnistavad, et raha selle jaoks ei ole. Sild usub siiski, et riik suudab raha leida ja kindlasti koolitavad nad lähiaastatel ka järgmised 500 uut tarkvaraarendajat. „Edulugu on nii ilmselge, et sellel projektil saab ka edaspidi rahastamine olema,“ on ta kindel. 2021. aastal on plaanis avada neli õppegruppi.

11


Koolitusmudel ja toetus tööstusettevõtete digitaliseerimiseks

K

a tööstussektoris sobib kasutada bootcamp’ i tüüpi kiirkoolituse mudelit. Uus aasta toob ka uue toetusmeetme, mida kasutada tööstuse digitaliseerimisel. IT-sektoris edukaks osutunud „Vali IT“ ümberõppeprogramm rajaneb maailmas laialt levinud bootcamp’i mudelil. BCS Koolituse juht Ants Sild tutvustab, et mudel pärineb sõjaväest. Seal on vaja mõningaid asju kiirkorras õpetada – minnakse kaheks kuuks metsa ja tehakse kõik asjad algusest lõpuni koos läbi. Ka tavaelus on sellisele koolitusmudelile olemas kindel sihtgrupp, sest kõigile ei sobi minna kooli mitmeks aastaks uut haridust omandama. Sild ütleb, et bootcamp’i koolitusmudel töötab hästi aladel, kus koolituse sisu on selgelt fokusseeritud ja kompaktne, nii et oskused saab anda väga lühikese aja jooksul. Selliseks valdkonnaks võib olla tööstuse digitaliseerimine, kus sihtgrupp on tööstuse arenduse ja

Õpetaja Marek Lints (seisab) ja õppur Rain Sirp tööhoos.

digitaliseerimise juhid. Tööandjad peavad suutma vaid formuleerida väga täpselt koolitusvajaduse. Tööstuse digitaliseerimises kiiremaks edasiliikumiseks on võimalik kasutada ka uuest aastast avanevat koolitustoetust. Töötukassa tööhõiveprogrammi 2021‒2030 raames avatakse tööandjatele täiendkoolituse toetus.

Küsimus: Kui palju otsitakse töötukassa kaudu tark­varaarenduse alast ümberõpet/koolitust? KARIN ANDRE TÖÖTUKASSA OSKUSTE ARENDAMISE JA KARJÄÄRITEENUSTE OSAKONNA JUHATAJA

M

eie soov on, et rohkem inimesi teadvustaks: töötukassa kaudu on võimalik arendada ka spetsiifilisi ja sealhulgas eksperdi tasemel töötamiseks vajalikke oskusi. Näiteks 2019. aastast kuni käesoleva aasta

12

novembrini osaleti töötukassa vahendusel 939 korral tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi koolitustel. Enamik neist inimestest olid vanuses 25‒54. „Vali IT“ õppekaval on käesoleval aastal töötukassa rahastusel alustanud õppimist 54 inimest. Neist viis katkestas koolituse, lõpetanuid on 12, ülejäänud alles õpivad.

Seda saab kasutada, et arendada töötajate IKT-oskusi või kui ettevõttes võetakse kasutusele uus tehnoloogia. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu hinnangul on tööstuste puhul toetus kasutatav, kui tootmises võetakse näiteks kasutusele täisdigitaalne tööpink või uus projekteerimistarkvara vms.

Hea teada Kolmandik „Vali IT“ ümberõppeprogrammi lõpetanutest jätkab tarkvaraarendajana Andmed on kogutud kolm kuud pärast koolituse lõppu. 458 lõpetanut, kellest 258 seotud IT-valdkonnaga: 151 tarkvaraarendajat 28 analüütikut 25 testijat 19 projektijuhti 35 muu, näiteks UI/UX, disainer, tooteomanik, lektor Allikas: BCS Koolitus


Industri Textil Job OÜ on Eesti tekstiiliettevõte, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni Industri Textil Job Group. Industri textil Job asutati 1963 aastal Jan-Olof Bornefalki poolt. Tema nime esimestest tähtedest on moodustatud grupi nimetus JOB. Eestis tegutseme aastast 2010.

Ettevõtte põhitegevusala on tööstuslike keskkonnasäästlike ja kõrgtehnoloogiliste tekstiilide tootmine spetsialiseerunud valdkondades, kus teadmised ja kogemused on otsustava tähtsusega. Industri Textil Job Groupi esindused asuvad: • Eestis, Soomes, Rootsis, Hispaanias ja Venemaal. Industri Textil Job OÜ tegevusalaks on: • Filtrivoolikute, kottide, kassettide ning filterkangaste valmistamine kuiv- ja märgfiltreerimisele. • kvaliteetsete kuivfiltrite projekteerimine, tootmine, paigaldus ja hooldus • filtrite varuosade vahendamine (näiteks: Goyen ja Mecairi tooted); • märgfiltrite vahendamine;

filtrite surveerinevuste mõõtmised, inspekteerimised, hooldused, filtrielementide vahetused.

Keskkonnasäästlikud filtreerimislahendused Job group on juhtiv terviklike keskkonnasäästlike filtreerimislahenduste pakkuja. Me eraldame protsessi käigus gaasist või vedelikest tolmu ja osakesi. Meie kliendid tegutsevad erinevates sektorites: • ehitus; elektritööd; kaevandus; keemia; metalli-, paberi-, puidu- ja toiduainetööstus. Meie juhtimissüsteem on tunnistatud Lloyd`s Register EMEA Eesti filiaali poolt väljastatud ISO 9001:2015 sertifikaatide vääriliseks.

Võtke meiega julgesti ühendust ja leiame koos parima lahenduse Kontak: Ranno Rüüberg Tegevjuht + 372 56918978 ranno.ryyberg@industritextil.ee Aadress: Lehetu tee 15, 76 201 Turba, Saue vald, Eesti

Telefon: +372 673 5419

Koduleht: www.jobgroup.ee


HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

TÖÖSTUSED HOIATAVAD:

ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu Pool aastat enne Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiivi ülevõtmist on Eestis suur osa ettevalmistustööst tegemata. Tööstusettevõtted­heidavad ette info puudulikkust ja hoiatavad kulude eest, mida tarbijad ei jaksa kinni maksta. 14


TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Väidetavalt moodustab plast 80‒85% mereprügist, sellest omakorda 50% on ühekordsed plasttooted. Euroopa Liit otsustas probleemiga otsustavalt võitlusesse asuda ja eelmise aasta 2. juulil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühekordse plasti direktiiv (SUP). Liikmesriikidele anti direktiivi ülevõtmiseks aega kaks aastat, nii et tähtaeg kukub tuleva aasta 3. juulil. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Dagny Kungus ütleb, et ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside puhul tuleb saavutada pidev ja ambitsioonikas tarbimise vähendamine, kuid möönab, et loomulikult ei käi korduskasutatavate ja alternatiivsete pakendite kasutuselevõtmine üleöö. Paraku just nii see plastpakenditega seotud tööstuste jaoks välja näeb. Kaheaastasest üleminekutähtajast on järele jäänud vaid pool aastat, kuid puuduvad pakendiseaduse ja jäätmeseaduse muudatused ning hulk rakendusakte, mis näitaksid, kuidas hakkab toimuma plastpakendite ringlusesse laskmise piiramine. Tootjate jaoks on see probleem. Mis juhtub 3. juulil? Ei tea Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum ütleb, et ei ole selge, mis 3. juulil juhtuma hakkab. Puuduvad rakendusaktid. Pole teada, kuidas märgistada niiske salvräti või hügieenitoote pakendit. Tegelikult pole üldse teada toodete nimekiri, mis on SU P-d i rekti iv iga hõl matud. Meybaum selgitab, et kõige suurem probleem on direktiivis kasutatavad mõisted. Need ei seostu ühegi teadaoleva toodete klassifitseerimise süsteemiga.

Direktiivi rakendamisega kaasnevale hinnatõusule ei pea Eesti tarbija ostujõud vastu. Pilleriin Laanemets, Eesti Plastitööstuse Liit

„Puudub standard ühekordse plastpakendi kohta, mis sisaldab „ühe inimese portsjonit“ ja „millel on tõenäosus sattuda prügistamise hulka“,“ sedastab Meybaum. Nendele mõistetele ei ole definitsiooni. Infopuuduse probleemi kinnitab ka toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Osad direktiivi nõuded rakenduvad juba alates 3. juulist 2021, kuid täna ei ole veel selge, millised pakendid lähevad SUP-direktiivi alla – Euroopast on puudu SUP-toodete määramise juhend, mis pidi juba ammu valmis olema,“ nendib ta. Rakendusaktid hilinevad palju Dagny Kungus tunnistab probleeme mõnede rakendusaktide koostamisega. Tõepoolest, märgistusnõuete rakendusakt on hilinenud alates 2020. aasta juulist, kuid see võetakse Kunguse sõnul vastu eeldatavalt 2020. aasta lõpuks. Lahendus olevat selles, et kui akt valmis saab, võivad tootjad tootmist kavandada vastavalt rakendusaktile pool aastat enne direktiivi jõustumist. Hilinenud on ka juhendmaterjal, mis täpsustab direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid. „See on pannud nii keskkonnaministeeriumi kui ka tootjad ja kaupmehed olukorda, kus ei ole päris lõplikku pilti, millistest toodetest me SUP-direktiivi raames räägime. Samas on üldpilt olemas

ja selle najal on võimalik meetmeid kavandada,“ selgitab Kungus. Potisepp on siiski seisukohal, et ettevõtted, kelle toodetele hakkavad 3. juulist 2021 kehtima turupiirangud, on suure löögi all. Tema sõnul on küsimus, kas olemasolevatele pakenditele on alternatiive, kui palju uued pakendid maksavad ja kas neid on võimalik olemasolevate seadmetega kasutada. Kui neid seadmeid ei ole võimalik kasutada, siis millised on vajalikud lisainvesteeringud ning kas seadmete tootjad on võimelised lühikese ajaga muutusi ellu viima ja uusi lahendusi pakkuma. Kui palju pakendid kallinevad? Toiduliidus on tehtud mõned arvestused. Kuna plasti osakaalu tuleb jõuliselt vähendada ja soovitatavalt asendada, siis on kõige raskem eelkõige loomsete toodete ja eriti lihatööstuse pakenditega. Potisepa väitel võib pakendi hind toote omahinnast moodustada sõltuvalt tootekategooriast 5‒50%. „Lihtsamgi tehnoloogiline muudatus olemasolevatel liinidel võib nõuda lisainvesteeringuid,“ hoiatab Potisepp. Tema sõnul maksab üks uus seade ligikaudu 120 000–250 000 eurot. Uus tootmisliin võib maksta ka 1,5 miljonit eurot. Toidutööstuses on aga sadu tootmisliine, lisaks pidev kulu tulevikus eeldatavalt kallima materjali soetamiseks. Samale ohule viitab ka Eesti Plastitööstuse Liidu juht Pilleriin Laanemets, kes ütleb, et materjali vähendamine tähendab enamjaolt uut investeeringut nii pakenditootjale kui ka pakendiettevõtjale (toiduainetööstus, kaubandus). „Iga uue pakendi puhul peab investeeringu tegema ka pakendiettevõte, et hankida uus pakendamisliin või tellida olemasoleva ümberehitus. Direktiivi rakendamisega kaasnevale hinnatõusule ei pea Eesti tarbija ostujõud vastu,“ hoiatab ta.

15


Plasti vähendamisega tegeletakse

T

oidutööstused võimalike kulude pärast suures ahastuses ei ole. Eelkõige seetõttu, et nad ei oska kulude võimalikku suurust hinnata. HKScan Eesti juhatuse esimees Anne Mere nendib, et rakendusakte ja selgeid definitsioone pole, mistõttu ei saa ta hinnangut anda, mis läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine. Ta ütleb, et praeguse arusaama kohaselt puudutab direktiivi nõue ühekordseks kasutamiseks ja ühele tarbijale mõeldud toiduainete pakendeid ehk peamiselt valmistoidu pakendeid. HKScani tootevalikust võib see kõige enam puudutada aasta alguses turule toodud valmissnäkkide sarja „Just Eat It“. Selle toote puhul on Mere kinnitusel keskkonnaaspekte silmas pida-

1,5

aastat võib aega võtta ettevõtte pakendi­ lahenduse muutmine. des võetud kasutusele parim võimalik pakendilahendus. „Ohutu toote tagamiseks pole keskkonnasõbralikumat pakendit tänase seisuga turult võimalik leida,“ on ta kindel. Murelikuks teeb ka ajafaktor. Mere selgitusel võib pakendilahenduse muutmine sõltuvalt tootearendusest, säilivuskatsetest ja vajalikest investeeringutest võt-

ta kuus kuud kuni 1,5 aastat, eriti kui muudatus nõuab tehnoloogilist uuendust ja märkimisväärselt raha. Ka Farmi Piimatööstuse turundusjuht Helen Ojamäe nendib, et vaatamata direktiivi ülevõtmise tähtaja lähenemisele ei ole veel teada, kui suur osa plastpakenditest liigitatakse SUP-direktiivi mõjualasse. Ettevõte on teinud kulutusi seadmetesse, mis vähendavad turule paisatava plasti massi. Neid kulutusi ei saa aga kirjutada SUPdirektiivi arvele, vaid on Farmi Piimatööstuse initsiatiiv. Ojamäe nõustub, et pakkemasinate ümberseadistamine nõuab ühekordset aja ja raha investeerimist, kuid samas maksab kergem pakend tehtud investeeringu pikemas perspektiivis veokuludelt tagasi.

Pakendite kokkukogumise kulu hirmutab

P

lastidirektiiviga seostub teinegi suur mure ‒ tootjavastutussüsteem, mille kaudu peaks toimuma SUP-toodete kokkukogumine ja taaskasutuse korraldamine. Tootjate jaoks võib see kujuneda väga kalliks. Sirje Potisepa kinnitusel pole teada, kui suur on avalikes kogumissüsteemides SUP-toodete osakaal, mille koristamise kulud peaksid laiendatud tootjavastutuse kaudu katma toidutootjad. „Meil on küll uuring, kust saame teada, kui palju on olmeprügi ja pakendite osakaal, aga ei ole teada, kui suur on SUP-toodete osakaal olmeprügist. Ilma nii põhimõttelise infota pole meie arvates võimalik välja töötada kulutõhusaid, mõõdetavaid ja keskkonda hoidvaid regulatsioone,“ on Potisepp veendunud. Sama meelt on Hallar Meybaum, kellele on keskkonnaministeeriu-

16

mi esitletud uuringust silma jäänud vaid prügifirmade soov nõuda iga ringlusse lastud ühekordse plasti tonni eest ulmelised 174 eurot. Meybaum leiab, et keskkonnaministeerium peab kindlustama õiguskindluse toimiva tootjavastuse süsteemi kaudu, kus kulusid kontrollivad tootjad, mitte prügifirmad. Hind määratakse läbipaistvalt Dagny Kungus ütleb vastuseks, et ettevõtted, kes lasevad turule direktiivi alla käivaid tooteid, peavad panustama ka nende kokkukogumisse. Ta möönab, et Meybaumi öeldud number on analüüsides esinenud kui võimalik kulu, mis tekib SUP-toodete kogumisest, veost ja käitlemisest. Kulude määramine saab tema kinnitusel toimuma läbipaistval viisil kõigi asjaomaste osalejate vahel. Täpsem arvutusmetoodika on väljatöötamisel.

Keskkonnaministeerium on oktoobrist kohtunud huvirühmade esindajatega, et tutvustada direktiivi ja kuulata tekkinud küsimusi. Kunguse kinnitusel oodatakse peagi huvirühmade tagasisidet, mille põhjal koostatakse seaduseelnõu. „Huvigruppide ettepanekute ja tagasisidega arvestatakse,“ lubab ta. Peamine tagasiside on, et direktiivi ülevõtmine tuleb edasi lükata. Näiteks on toiduliit taotlenud üleminekuperioodi pikendamist 2021. aasta lõpuni. Selles suhtes on Kungus resoluutne. Tema sõnul annab direktiiv ette konkreetse kuupäeva, millest kõik liikmesriigid peavad lähtuma. „Ei ole võimalik liikmesriigi põhiselt direktiivi ülevõtmise tähtaega edasi lükata – direktiivi nõuded tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 3. juuliks 2021,“ ei näe ta võimalust üleminekuperioodi pikendamiseks.


Kommentaar

Vastuoluline plastidirektiiv seab ohtu konkurentsivõime PILLERIIN LAANEMETS

P

EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

lastpakendite kvantitatiivse tarbimise vähendamine seab kindlasti ohtu Eesti pakenditootjate ja pakendiettevõtete konkurentsivõime. Kui võetakse suund, et pakendiettevõtted (toiduainetööstus, kaubandus) peavad vähendama plastpakendite kasutamist tonnaaži põhiselt, siis võib suureneda komposiitmaterjalide kasutamine. Selle tagajärjel halvenevad väljavaated ringmajanduse edendamisele ja pakendijäätmete ringlusse võtmise sihtarvude saavutamisele. Komposiitmaterjalist (nt kile + kartong, või õhem, kuid mitmekihiline plastpakend) pakendite

Oluline on vastutustundlik tarbimine ja jäätmete liigiti kogumine, et plastmaterjal jõuaks ringlusse. osakaalu suurenemine toob kaasa väga heterogeense jäätmevoo, mis ei ole enamikul juhtudel ringlusse võetav või on seda väga piiratud ulatuses. Lisaks suuremale keskkonnakoormusele on nende pakendite hind märkimisväärselt kõrgem. Toidupakendite kvantitatiivse tarbimise vähendamisel on ka mit-

meid toiduohutust mõjutavaid riske, sest kvaliteetne plastpakend aitab vähendada toiduraiskamist ja pikendada toidu säilivusaega vähema säilitusainete kogusega. Paraku on paljud plasti alternatiivid kordades suurema keskkonnakoormusega ja enamasti ühekordselt kasutatavad, seega vastuolus Euroopa Liidu ringmajanduse edendamise ja toote kestlikkuse printsiibiga. Eesti Plastitööstuse Liit peab oluliseks, et plastmaterjali asendamisega ei kaasneks intensiivpõllumajanduse laienemist, arvestades viimase suurt keskkonnakoormust, ning toidu raiskamist. Oluline on vastutustundlik tarbimine ja jäätmete liigiti kogumine, et plastmaterjal jõuaks ringlusse.

transportkastide lahendused ERITELLIMUSEL FLIGHT CASE KOVRID JA VAHTSISUD PLASTIKUST VEEKINDLAD KOHVRID ALUMII N IUMIST

T R AN SPO RDI KAS T ID

KOMPROMISSITU KVALITEET JA ÜLETAMATU VASTUPIDAVUS

AGES PARTNER OÜ

www.agescase.ee

+372 555 84 333

info@agescase.ee


Kommentaar

Hea teada

Tarbijal on tähtis roll

9 plastikust eset, mida ei tohi 3. juulist 2021 enam turule lasta:

DAGNY KUNGUS KESKKONNAMINISTEERIUMI KESKKONNAKORRALDUSE OSAKONNA NÕUNIK

T

oidupakendite puhul on ette nähtud tarbimise vähendamine, mitte turule laskmise keeld. Samas tasub tähele panna, et tarbimise vähendamine ei pea tulema üksnes juba pakendatud toodete arvelt, vaid ka sealt, kus tarbija saab valida, kas kasutada ühekordset või korduskasutatavat pakendit. Sellised valikud on näiteks kaasamüüdava toidu lettide juures, samuti kiirtoidukohtades ja kojuveo kullerteenust kasutavate toitlustusasutuste juures. Samuti müügikohtades, mis müüvad kuumi jooke kaasa.

Vatitikuvarred, välja arvatud need, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ (1) või nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (2) kohaldamisalasse. Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad). Taldrikud. Kõrred, välja arvatud need, mis kuuluvad direktiivi 90/385/ EMÜ või 93/42/EMÜ kohaldamisalasse. Joogisegamispulgad. Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas nende varte mehhanismid. Vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, karbid, millest pakutakse valmistoitu jms. Vahtpolüstüreenist joogipakendid, sh nende korgid ja kaaned. Vahtpolüstüreenist joogitopsid, sh nende korgid ja kaaned.

Toidutööstused vähendavad plasti hulka HELEN OJAMÄE

L

FARMI PIIMATÖÖSTUSE TURUNDUSJUHT

ansseerisime 2019 sügisel purepakkidele 25% kergema korgi. Sellele täielikult üle minnes saadame aastas ringlusesse 18 tonni vähem plastikut. 2020. aasta kevadel tegime jogurtitele uue kartongiga topsi, mis sisaldab 20% vähem plastikut. Lisame jooksvalt oma pakenditele jäätmeringluse juhiseid. Eelistame PPplastikut, mis on ümbertöödeldav. Ligi 90% siseturul kasutatavatest topsidest on meil PP-materjalist. Piima plastpakenditele kahjuks veel head alternatiivi ei ole. Meie esmane nõue pakendile on tooteohutus, et tarbijani jõudes on tagatud toote säilivus ja kvaliteet. ANNE MERE

O

HKSCAN EESTI JUHATUSE ESIMEES

leme võtnud eesmärgi minna aastaks 2025 toodete pakendamisel täielikult üle taaskasutatavatele pakenditele. Eestis praegu taaskasutussüsteemi ei eksisteeri, kuid astume enneta-

18

vad sammud, et kõik meie pakendid oleksid tulevikus taaskasutatavad. Usume, et EL-i õigusaktid kiirendavad ka Eestis ringlussevõtu süsteemide väljatöötamist. Lisaks uute pakendilahenduste kasutuselevõtule oleme vähendanud plasti osakaalu toodete pakendamisel. Võimalusel võtame kasutusele võimalikult õhukesed pakendid, mis kogu tarneahela vältel siiski kaitseks toodet, et pakend ei puruneks, hoiaks kuju ning mis kõige olulisem – tarbija lauale jõuaks ohutu toode. Viimasel kahel aastal oleme plasti hulka vähendanud 45‒50 tonni ehk 5% kogu HKScani Baltikumis kasutatava plastpakendi kogusest aastas. Eesmärk on vähemalt samas tempos liikuda ka järgmistel aastatel. Suur hüpe toimus aastatel 2017 ja 2018, kui Balti riikides asendati Rakvere ja Talleggi toodetel plastikämbrid ning tugevad plastkarbid keskkonnasõbralikumate sangaga kottidega. Selle sammuga vähenes plastikasutus korraga üle 30 tonni aas-

tas. Kottide valmistamisel kasutatakse 70% vähem plastmaterjali ja tänu kompaktsemale pakendile vähenes transpordivajadus 96% võrreldes eelmise pakendiga. MIRJAM ENDLA

P

ATRIA TURUNDUSJUHT

araku pole praegu toiduainetööstuses plastpakenditele alternatiivi, eelkõige toiduohutuse tõttu, milles kindlasti järeleandmisi ei saa teha. Püüelda saab plastikmaterjali mahu vähendamise poole ja seda oleme Maks & Mooritsas rakendanud. Olime esimene Eesti lihatööstus, kes investeeris uude hakklihade pakkemasinasse eesmärgiga vähendada pakkematerjali kogust. Meie uue hakklihapakendi valmistamiseks kulub 50% vähem plastmaterjali võrreldes eelmise traditsioonilise plastkarbiga. Investeering, mille suunasime pakendimuudatuse kasutuselevõtmisele, on u miljon eurot. Üheksa kuuga oleme kasutanud 45 tonni vähem plastmaterjali.


Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid KAIA-LIISA TABRI STATISTIKAAMETI STATISTIKA LEVI OSAKONNA KOMMUNIKATSIOONIPARTNER

S

tatistikaamet kogub andmeid ja soovib andmeesitajatele kasulikku infot parimal viisil ka vastu pakkuda. Selleks loodi aasta alguses juhtimislaudade rakendus, mis aitab teha teadlikumaid ja andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid. Juhtimislaudade rakenduses on teemalehtedele koondatud ja visualiseeritud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ning arengukavade näitajad. Rakenduse loomine oli ajendatud ettevõtete, erialaliitude ja ministeeriumide pöördumistest, milles sooviti oma valdkonna näitajate ja suundade kohta senisest kiiremini ning lihtsamalt infot saada. Juhtimislauad on üks väljund, kus statistikaamet saab andme­ esitajatele midagi omalt poolt tagasi anda. Spetsialisti jaoks on rakendus lähtekohaks, kust andmebaasi edasi liikuda, tavakasutaja jaoks on see aga hästi mõistetav lõpplahendus. Personaliseeritud ja visualiseeritud andmed Koostöös erialaliitudega alustas statistikaamet soovide ja vajaduste kaardistamisega juba enne rakenduse arendustööde algust. Nii kasutajate soovid kui ka andmed on aga aja jooksul muutuvad ja pidev omavaheline suhtlus jätkub. Alates projekti algusest on eesmärgiks olnud, et rakenduses oleksid kättesaadavad kõige uuemad andmed, mille põhjal teadmuspõhiseid otsuseid langetada.

20

Praegu on juhtimislauad olemas üheksa ettevõtlusvaldkonna kohta.

Statistikaamet teeb koostööd keemiatööstuse liiduga, et luua keemiatööstusele põhjalik juhtimislaud. Kuid juba praegu on juhtimislaual üsna palju infot, näiteks käibe, tööhõive, tööjõukulude jpm kohta.


Sisse loginud kasutaja saab luua isikliku juhtimislaua, kust on mugav oma valdkonna olulisi näitajaid ja nende trende jälgida. Hea teada Juhtimislaudade rakenduse leiab aadressilt juhtimislauad.stat.ee ja statistikaametiga saab ühendust võtta stat@stat.ee. Statistikaamet on valmis huvilistele juhtimislaudade funktsionaalsust tutvustama ja andma infot seal leiduvate infograafikute kohta. Selleks on võimalik kasutada ka digikanaleid ja esimesed e-tutvused on juba erialaliitudega tehtud. Valdkondade esindajate initsiatiiv on oodatud, et ühiselt huvipakkuvad andmed kaardistada. Kui andmete vajadus on teada, siis valdkonna juhtimislaua esmane versioon saab valmis umbes 2–3 nädalaga. Esmane versioon hõlmab nende andmete visualiseerimist, mis on avaldatud statistika andmebaasis. Kui tellija soovid ja vajadused on laiemad ning tuleb teha lisaarvestusi või andmeid juurde koguda, siis see on pikem protsess.

Statistikaamet soovib kasutajale pakkuda personaliseeritud ja visualiseeritud andmeid. Sisse loginud kasutaja saab luua isikliku juhtimislaua, kust on mugav oma valdkonna olulisi näitajaid ja nende trende jälgida. Lisaks saab andmegraafikuid alla laadida, jagada ning kasutada näiteks teistele veebilehtedele manustamiseks.

Samuti soovib statistikaamet keskenduda üldise andmekirjaoskuse parandamisele ehk andmete arusaadavamaks muutmisele. Kuna inimese aju töötleb andmeid oluliselt kiiremini piltidena, on väga suur roll statistika graafilises kujutamises. Juhtimislaua graafik visualiseerib andmeid, annab kiire ülevaate tegevusvaldkonna hetkeseisust ja näitab suunda, kuhu liigutakse. Rakendus täieneb koostöös ettevõtjatega Juhtimislauale on võimalik infot kuvada juba toodetavate statistiliste näitajate hulgast, lisaks saab erialaliidu tellimusel ka täiendavaid andmeid lisada. Uute juhtimislaudade puhul uurib statistikaamet esmalt andmete olemasolu registrites, erisoovide korral on andmeid võimalik ka juurde koguda. Koostöö on seejuures võtmetegur – puuduvate andmete kogumiseks peavad nende soovijad olema valmis neid ka esitama. Kui erialaliit või ettevõtja teab, mida ta mõõta tahab ja milleks, leitakse selleks statistikaameti poolt lahendus. Juhtimislaua loomine on nagu peen rätsepatöö Esmalt arutatakse erialaliidu esindajatega nende vajadusi ja soove andmete osas. Seejärel luuakse statistikaametis kuuldu põhjal graafikud, mida tutvustatakse liidule ja oodatakse tagasisidet. Selliseid kooskõlastusringe võib olla mitmeid, kuni jõutakse kokkuleppele ja juhtimislaud saab kasutajatele kättesaadavaks. See aga ei tähenda, et juhtimislaud oleks valmis saanud. Tarbijate vajadused muutuvad pidevalt ja samuti tuleb juurde uusi andmeallikaid, mille põhjal teha arvutusi ja mida juhtimislaual graafiliselt kuvada. Juhtimislaudade sisu on elav rakendus, mida kohan-

datakse muutuvast infovajadusest lähtuvalt. Juhtimislauad spetsiaalselt tööstusele Juhtimislaudade ettevõtluse osast leiab info tegevusvaldkondade kaupa, kus on ka mitmeid tööstuse valdkonna juhtimislaudu. Algselt valmisid juhtimislauad metsandusele ja puidutööstusele ning toiduainetööstusele. Nende loomisele eelnes samuti arutelu erialaliitudega, kellega koostöös valiti välja valdkonna jaoks olulised näitajad. Eesti Toiduainetööstuse Liit oli näiteks ka varem statistikaameti andmete pidev kasutaja, kuid pidas nende otsimist andmebaasist liiga keeruliseks. Koostöös valmis aga juhtimislaud, mis andmed kergelt kättesaadavaks ja arusaadavaks muudab. Arendusfaasis on masina- ja metallitööstuse ning elektroonikatööstuse juhtimislauad. See tähendab, et arutelud juhtimislaual kuvatavate näitajate asjus erialaliitudega veel käivad. Samuti toimub suhtlus keemiatööstuse liiduga, et luua keemiatööstuse juhtimislaud. Liidu esmased soovid on teada ja toimub graafikute loomine. Nii mõnegi erialaliiduga on kontakt samuti loodud, nii et uute arengutega kursis olemiseks tasub rakendusel silma peal hoida. Senine koostöö tööstuse erialaliitudega on olnud hea Kohtumised tööstusega seotud erialaliitude esindajate ja statistikaameti vahel on seni olnud väga konstruktiivsed. Vahetati mõtteid erinevate andmete vajalikkuse osas, tööstusliitude esindajad andsid väärtuslikku tagasisidet ning edastasid nägemuse tööstusstatistikat puudutavate andmete avaldamise kohta.

21


Toftani juht Martin Arula märgistab hakkimiseks toodud puitu. Foto: Scanpix/Tomi Saluveer/LEPM

3 KOGEMUST PUIDUTÖÖSTUSEST:

miks toota endale keskkonnasõbralikku energiat Mitmed Eesti puidutööstused on leidnud energiatootmiseks keskkonnasõbralikud lahendused. Nende kasutamist põhjendatakse konkurentsieelisega, samuti toote, maailmavaate ja väärtuste sobivusega, kuid ka pragmaatiliste kaalutlustega, kuna paremaid võimalusi energia saamiseks ei olnud. 22


TANEL RAIG AJAKIRJANIK

„Energiasõltumatus on igale töötlevale tööstusele oluline, aga sõltumatus nii suures ulatuses ja seda taastuvate energiaallikate kaudu on Euroopas haruldane. See annab Graanul Investile järgmise kümnendi kliimapoliitika meetmete kontekstis head eelised,“ vastab Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla küsimusele, miks on ettevõte oma pelletitehaste juurde ehitanud koostootmisjaamad. „Meie energia isetootmine on tulenenud oludest. Me ei näe selles midagi erilist, pigem oleme lihtsalt vaadanud, et asi oleks ratsionaalne,“ jääb Toftani tegevjuht Martin Arula tagasihoidlikuks, kui räägib koostööst keskkonnasõbraliku energia tootmisel naabruses asuva Graanul Investi pelletitehasega. Palmako juhatuse esimees Rain Raudsepp nendib, et ressursside kasutamise tõhususelt on Palmako olnud väga vastutustundlik – puitu sorteeritakse kaamerate ja röntgeniga, materjalikasutust optimeerivad arvutid. „Päikeseelektrijaam investeeringuna energiatõhususse oli loogiline jätk. Tegu pole ei ratsionaalse ärilise otsusega ega poliitilise programmi järgimisega. Päikeseenergia kasutamine puidust toodete valmistamisel sobitub meie toote, maailmavaate ja väärtustega,“ ütleb Raudsepp. Need on kolm suurt ja edukat puidutööstust, kellel igaühel on oma põhjendus olla osaline keskkonnasäästlikus energiatootmises. Kõik kasutavad erinevat lahendust, kuid kogemus on ühtviisi positiivne. Koostootmisjaamad sobivad puidutööstusega Graanul Invest on ehitanud koostootmisjaamad oma viie Euroopa pelletitehase juurde. Tehased ja koostootmisjaamad

sobivad suurepäraselt kokku – kuna tehased kasutavad aastaringselt nii soojus- kui ka elektrienergiat, siis ühtib nende tarbimisprofiil jaamade väga kõrge efektiivsusega ­(u 85%) tootmisgraafikuga. Üldjuhul tagavad koostootmisjaamad tehaste kogu elektri- ja soojusenergia vajaduse. Haidla möönab, et külmade talveilmadega võib soojusenergiast tekkida mõningane puudujääk, kuid elektrit toodeti näiteks 2019. aastal pea 24% rohkem, kui oli kokku kõigi Eesti tehaste tarbimine. Ülejääk müüakse taastuvenergiana võrku. Energiatootmiseks kasutatakse puidutootmise ülejääke Koostootmisjaamas energiatootmisest vaatab majanduslik kasu vastu mitmest kohast. Haidla ütleb, et kogu toodetud energia on kõigi tunnustatud kriteeriumite järgi taastuv ja süsinikuneutraalne. Kõrge kvaliteediga, keelatud päritolu või ohustatud liike sisaldav biomass ei jõua energiatootmisse, kinnitab ta. Seevastu on koostootmisjaamades võimalik kütusena täielikult ära kasutada madala kvaliteediga puukoort. Haidla sõnul on metsatööstusest tekkivate jäätmete põletamine koostootmisjaamades kõige tõhusam lahendus madala kvaliteediga biomassile, kuna sellest saadakse nii elektri- kui soojusenergiat. Tootmisest ülejääva biomassi kasutamine tähendab ka võimalust suurendada tootmispargi ressursitõhusust. Kulu elektrienergiale on muutunud soodsamaks ka võrgutasude võrra, kuna kohapeal toodetud elektri tarbimisel üldist võrku ei kasutata ja võrgutasu ei rakendu. Kolmanda majandusliku kasuna nimetab Jaano Haidla keskkonnatasusid. Tema väitel võimaldab tänapäevase koostootmisjaama kasutamine oluliselt vähendada õhku paisatavaid emissioone (suitsu-

gaase puhastatakse mitmeastmeliselt, kasutatakse elektrifiltrit), mis tähendab väiksemaid keskkonnatasusid. Majanduslikku kasu on Graanul Invest otsinud ka lahendustest, mis tõstavad energiatootmisse tehtud investeeringute tasuvust. Haidla loetleb mõned neist: koostootmisjaamade hoolduspause planeeritakse jaama kasutegurit maksimeerides (ehk minimeerides kütusekulu); koostootmisjaamades võeti kasutusele digitaalne lahendus hooldustööde kaardistamiseks, mis aitab ennetada võimalikke seisakuid ja rikked; elektrijaamades kasutatakse digitaalseid mõõtepunkte, et vähendada personali töökoormust; analoogsetele elektrijaamadele rajati ühine varuosade ja kulumaterjalide ladu. „Kogu energiatootmisega hakkame jõudma optimaalse võimekuse lähedale ja keskendume nüüdsest rohkem energiatulemuslikkusele kui mahu tõstmisele,“ tunnistab Jaano Haidla. Energia saamiseks kõige pragmaatilisemad lahendused Keskkonnasõbralikku energiat ei hoia Graanul Invest ainult endale. Kui Osula tehase juurde ehitati koostootmisjaam, siis ühendati lahkelt elektrikaabli ja jääksoojustoru otsa ka naabrusesse ehitatud Toftani uus tehas. Haidla leiab, et sellises koostöös ei ole midagi erandlikku, kuid möönab, et taoline koostöö ei ole siiski kuigi suuremahuline. Tema ütlusel on aga koostöö ainuõige lahendus kohtades, kus tööstusettevõtted paiknevad tihedalt koos. „Nii energialahendused kui ka tooraine ja toodete liikumine peaks ühe tööstuspargi sees olema võimalikult efektiivne ja jõudma võimalikult kõrge väärtusega tooteni,“ leiab ta. Igasugune puidutöötlemine nõuab elektrit ja sooja. Toftani uue

23


tehase rajamisel oli ettevõtte juhi Martin Arula sõnul selge, et mingi soojatootmise peavad nad sinna juurde tegema. Saetööstusena nad elektritootmisest huvitatud ei olnud, kuna see eeldaks Arula ütlusel uusi kompetentse, mida neil ei olnud. Elektriarvete osakaal ei ole tootmiskuludes ka ülemäära suur. Arula kinnitusel pole neil energiatootmise ja kasutamise taga mingit keskkonnaprogrammi. Peamine soov on, et lahendus oleks ratsionaalne. Seetõttu vaadatigi, et naabruses asuv graanulitehas hakkas enda energiatootmist ehitama ja hea oleks ka Toftani tehas nende kaabli ja torustiku külge siduda. Seda enam, et sealses maanurgas oli elektrivõrk nagunii piiranguks ja Elektrilevil ei olnud ka ühtegi mõistlikku lahendust välja pakkuda. „Saime Osula Graanuliga (praegu tegeleb energiatootmisega Osula Energia) mõistliku ärilise kokkuleppe, et ostame nende käest uue tehase jaoks sooja ja elektrit – müüme neile sooja tootmiseks vajaliku puukoore ja ostame neilt väga mõistliku hinnaga energiat,“ rääkis Arula kahe puidutööstuse energiakoostööst. Tema sõnul on ainus proovikivi olnud koostootmisjaama natuke madalama temperatuuriga soojus, kui on vajalik puidutööstuses. Tavaline puidutööstuse kuivati tahab 110-kraadist vett, koostootmisjaamast saab 90-kraadist vett. Arula kinnitusel on sellega siiski hakkama saadud ja ettevõtete koostöö on edukalt kestnud juba neli aastat. Ka Toftani teises, vanemas tehases on soojatootmine lahendatud oma puukoore küttega. Elektrit ostetakse Martin Arula ütlusel pakkujatelt, kellel on parimad tingimused ehk mõistlik hind. Oma päikesejaama ehitusest Arula vaimustuses ei ole. Kogu tehase tarbimisvajadust päikesepaneelidega nagunii katta ei suuda ja ka ta24

Palmako ehitas oma Kavastu tootmiskompleksi juurde 2,6 hektaril laiuva päikesejaama, mille võimsus on 900 kW. Tootmiskompleksi kogu elektrivajadus on ligikaudu 1700–1800 kW. Foto: Palmako

Koostootmisjaamas energiatootmisest vaatab majanduslik kasu vastu mitmest kohast. suvus ei ahvatle. „Mõned katused meil on, kuhu saaks paneele panna, kuid kardan, et see oleks meie mõistes liiga pika tasuvusajaga,“ ütleb Arula. Ta lisab, et kardetavasti kisub päikesepaneelidesse investeerimine tähelepanu ära põhitegevuselt, samas kui finantsiliselt on selle investeeringu mõju kaheldav. „Ainuüksi mure keskkonna pärast ei saa olla investeeringu põhjuseks,“ on ta seisukohal. „Me ei saa oma äri rajada taastuvenergiale, eriti nüüd, kui taastuvenergiale ei laiene enam ühtegi toetust. Seepärast ei ole mõtet ise energiat toota,“ leiab Arula. Päikesejaam oli puidufirmale loogiline jätk Seevastu Palmakos leiti, et just päikeseelektrijaam on loogiline jätk nende energiatõhususe investeeringutes. Graanulitehas, millega antakse maksimaalne väär-

tus taaskogutud puidujäätmetele, sai Palmakol valmis 2012. aastal. Seejärel leiti, et puit on peamise toorainena maksimaalselt ära kasutatud. Tuli otsida uusi võimalusi, sest juhatuse esimehe Rain Raudsepa kinnitusel on energiakulu puidutööstuses oluline kulurida. „Tegime elektrijaama otsuse ajal, kui samas võimsuses jaamasid veel palju polnud tööle saadud,“ meenutab Raudsepp ja lisab, et riskide maandamisele aitas toona palju kaasa ka taastuvenergia toetus. Palmako ehitas Kavastu tootmiskompleksi juurde päikesejaama, mille võimsus on 900 kW. Tootmiskompleksi kogu elektrivajadus on ligi 1700–1800 kW, millest graanulitootmine nõuab umbes 850 kW. Raudsepa andmetel tähendab see, et kevad-suvistel päikesepaistelistel tööpäevadel on võimalik päikeseenergiaga katta pea pool energiavajadusest. Nädalavahetustel, kui töötab ainult graanulitehas, saab mõned tunnid (kui päike on kõrgel) hakkama ka üksnes päikesejaamast tuleva energiaga. Aastas katab päike ligi 12% Kavastu tootmise energiavajadusest. Mõningane kokkuhoid tuleb ka muutuvkuludes. Kui päikesejaam


toodab elektrit ja võrgust ei pea seda juurde ostma, siis ei pea maksma Elektrilevile ülekandetasu 0,09 senti kWh kohta. Palmako päikeseelektrijaam on töötanud kaks aastat. Raudsepp on rahul, et esimestel aastatel on õnnestunud saavutada planeeritud tootmisvõimsus. Kuna päikese­ elektrijaama oodatav eluiga on 25 aastat, siis on Raudsepa sõnul veel vara öelda, kas elektrijaama tootlikkus püsib ekspluatatsiooniperioodi lõpuni. „Plaaniline tasuvusaeg on ligi 10 aastat, mis on väga pikk aeg ja sõltub paljuski päikesepaneelide kasuteguri kahanemisest ajas ja muu energia hinnast. Elame, näeme,“ ütleb Raudsepp investeeringu tasuvuse kohta. Palmako on lisaks päikeseelektrijaamale otsinud võimalusi keskkonnasäästlikeks energialahendusteks ka mujalt. Soojusenergiat

toodetakse kõikides tehastes töötlemise käigus tekkivatest jääkidest. Tootmises tekkivad puidujäägid pressitakse graanuliks samas tootmiskompleksis, kus jäätmed tekivad. Sellega vähendatakse transpordikoormust. Tehaste valgustamisel on üle mindud isereguleeruva valgustugevusega LED-valgustitele. Tootmishallide uuendatud valgustus kasutab dimmerdatavaid LED-valgusteid, mis saavad infot valgus- ja liikumisanduritelt. Ka toodangu valmistamisel püütakse kursis olla uute energiat säästvate tehniliste lahendustega. Näiteks liimpuidu tootmise uue tehnoloogia puhul kasutatakse elektrienergiat regenereerivaid mootoreid, mis seiskamisel/pidurdamisel muutuvad generaatoriks ja toodavad energiat võrku. „Igal võimalusel püütakse protsesse juhti-

ma saada kontrollerid või arvutid,“ kinnitab Raudsepp. Uute arenduste jaoks hoitakse silm peal Li-ion akudel, mis on avanud võimaluse elektri laiemaks kasutamiseks tehaste siselogistikas. Raudsepa sõnul testitakse praegu Li-ion tõstukeid, et asendada nendega tavapärased sisepõlemismootoritega tõstukid. Ka Graanul Investis liigutakse energiasäästu otsimisega logistikasse. Jaano Haidla sõnul on ettevõtte tootmine juba nii kõrge efektiivsusega, et säästlike lahenduste raskuskese liigub transpordiahelale ja efektiivsemale majandamisele. „Järgmiste edasiarendustena keskendume LNG-laevade ja elektri- või biogaasiveoautode ja -frontaallaadurite lahendustele,“ lubab Haidla Eesti puidutööstuse lipulaevas uute keskkonnasõbralike energialahenduste otsingute jätkumist.

UrMet OÜ

põhitegevuseks on metallide ja komponentide müük Materjalid mida Pakume: • Roostevaba ja happekindel teras. • 904L, DUPLEX2205/1.4462, 253MA/EN1. 4835 • IMACRO , 25CrMo4+QT ja 42CrMo4+QT ümarterased. • Alumiinium ja alumiiniumi sulamid. Titaan. • Vask. Messing. Pronks. Tina. Plii. Tsink. • Süsinikterased ja legeeritud eriotstarbelised terased. • Happega puhastatud või harjatud teraslehed laserlõikusele. • Plastsed ja kõrgtugevad teraslehed. • Erikujulised väljalõiked kuni 400mm lehtmaterjalist. • Erinevate kattekihtidega teraslehed. • Ümar- ja nelikant torud, keevisõmblusega ja õmbluseta. • Silindritorud ja kolvivarred. • OVAKO 280 ümarterased ja õmbluseta torud. • Ümar malm GG25 ja GGG50 ja materjalid HYDAX15 ja HYDAX25. • Ovako280 (S450JO) lihvitud ümarteras, tolerants h6.

ule ja õ j d i ä H kat meeleolhuetust! aastava

Nüüd juba

10 aastat

Eesti turul.

Laost saadaval valik DC01, Zn275MAC, S240/S355MC Laser P+O, Aisi304 2B ja Alumiinium lehti. Otsime oma kollektiivi eesti emakeelega, aga ka vene ja inglise keelt valdavat noort müügimeest. Kasuks tulevad teadmised metallide töötlemisest ja müügitööst. Ametiauto ja telefon.

Küsi pakkumist: urmas.lohmus@urmet.ee tel. +372 5066264 Urmas Lõhmus jaanus.lohmus@urmet.ee tel. +372 58306647 Jaanus Lõhmus

www.urmet.ee Tule 22, 76505 Saue, Eesti


LED-valgustus annab energiasäästu LED-valgustus sobib energiasäästuvahendina ettevõtetele, kus valgustus on kasutusel enamiku ööpäevast. Sääst energiakuludelt võib olla märkimisväärne, kuna LED tarbib tavavalgustusest kuni 80% vähem elektrit. LED-valgustus on majanduslikult väga kasulik mitme vahetusega töötavates tootmisettevõtetes, parkimismajades, loomafarmides, kaubanduskeskustes, lao- ja logistikahoonetes. Eesti Energia valgusteenuse insener Sten Pajula märgib, et viie kuni kümne aasta perspektiivis

võib ettevõte säästa valgustuse energiakuludelt kümneid tuhandeid eurosid. „Valgustustehnoloogiad on viimase viie aastaga muutunud oluliselt efektiivsemaks ja odavamaks. LED-tehnoloogia on pika elueaga ja praktiliselt hooldusvaba, mistõttu väheneb igakuine hooldus- ja energiakulu. Tänapäevased juhtimissüsteemid annavad võimaluse saavutada lisavõitu, rakendades valgus- ja liikumispõhist juhtimist ning arvestades ettevõtte, töötajate ja ruumi spetsiifilisi vajadusi,“ lisab Sten Pajula.

Kommentaar: Tööstuses on laiad võimalused kesskonnasõbralikeks energialahendusteks MARET MARTSEPP ADVENI TURUNDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIJUHT

T

ööstuses on võimalik mitmeid protsesse muuta efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks energiatootmise, tööstusliku veetöötluse, aurustamismeetodi ning materjalide ja kõrvalsaaduste taaskasutamise ja töötlemise abil. Tööstusprotsesside kõige levinum energiatootmise vorm on tõenäoliselt seotud tööstusliku auru ja kuuma vee vajadustega. Kuna auru kogus on sageli oluline kulutegur, siis otsivad ettevõtted ka võimalusi selle kulu vähendamiseks. Tootmisvõimsuse kasvades on vaja suuremat auru kogust ja sageli lahendatakse see uue investeeringuga tehasesse. Samas annab hõlpsasti kasutada võimalusi, mida pakuvad soojuse kogumine ja liigse auru taaskasutamine. Selle tulemusel võib auru vajadus väheneda kuni 40%.

26

Oluline tegur on veetõhususe parendamine. Tänapäeva tehnoloogia abil saab tööstusliku protsessi vee puhastada isegi joogiveeks ning samal ajal saab veest kätte kemikaale, mida võib uuesti kasutada. Veeahelate sulgemine võimaldab näiteks jahutussüsteemis kasutada ringlemas sama vett ja uut vett ei pea algsest veeallikast juurde võtma. Jahutusvett jahutatakse järk-järgult ja sellest on võimalik kasutamiseks kätte saada ka soojus. Tõhusam veekasutus aitab ettevõttel hõlpsasti veetarbimist üle 30% vähendada. Peaaegu kõik tööstusharud toodavad kõrvalsaadusi, mis lähevad pärast tootmisprotsessi raisku: tooraine, reovesi, raisatud energia ja kemikaalid. Nüüd saab kõrvalsaadusi taaskasutada või lisaväärtusega kaupadeks töödelda. Tööstuste huvi selle vastu kasvab. Adveni projektides on umbes 90% juhtudel kaalumisel kõrvalsaaduste kasutamine.

Pajula toob välja, et LEDvalgustite kasutamisel väheneb ka hoolduskulu, sest jääb ära sagedane valgusallikate vahetamine. Pajula toob näitena valgustite vahetamise ühes viiekorruselises parkimismajas. 4000 m2 suurusel pinnal vahetati 367 luminofoorvalgusallikat välja LED-valgustite vastu. Parkimismaja haldaja säästab uue valgustuslahendusega aastas 5601 eurot ehk 55% valgustuse elektrikuludelt. Uue lahenduse 11-aastase eluea jooksul tähendab see 69 873 eurost säästu.

Hea teada Adveni parimad näited tööstuste keskkonnasõbralikest energia­ lahendustest DuPonti kontserni kuuluvas FinnFeed Finland OY Naantali tehases vähendati aurukasutust ligi 40%. Samal ajal vähenes radikaalselt ka süsinikujalajälg. Tehase koguenergiatarve on vähenenud ligi 30%. Pinnaviimistlusvahendite tootja Mirka jäätmevood töödeldakse prügilasse ladestamise asemel ümber energiaks. Koostöö Mirka ja Adveni vahel sai alguse Mirka strateegilisest otsusest keskenduda oma põhiärile ning loobuda ise energia ja auru tootmisest. Soome suurimal piimatöötlejal Valiol on mitu suurt tehast, kus on fossiilkütuste kasutamine asendatud biokütustega.

30%

saab vähendada veekasutust, kui vett tõhusamalt tarbida.


KEEVITUS

PAINUTAMINE LASERLÕIKUS KEERMESTAMINE

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

KEEVITUS

865.050

seeria

LIHVIMINE

www.ferresto.ee

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

KEERMESTAMINE

A4

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

KEEVITUS

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

LIHVIMINE

KEEVITUS

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS


Lääne-Virumaa tööstusest

võib kujuneda sealne arengumootor

AARNE LEISALU SA LÄÄNE-VIRU ARENDUSKESKUS ETTEVÕTLUSKONSULTANT

L

ääne-Virumaa tööstus on mitmekesine, kuid ettevõtete ees seisev oluline ülesanne on lisandväärtuse kasvatamine ja suurema tootlikkuse saavutamine. Arenguvõtmeks on tehnoloogiline moderniseerimine, tööjõuga parem kindlustamine ning koostöö ettevõtete vahel. Lääne-Virumaa on rahvaarvult ja sisemajanduse koguproduktilt (SKP) Eesti maakondadest viiendal kohal, kuid selge liider 11 vähemlinnastunud maakonna hulgas. Maakonna majandus põhineb suuresti traditsioonilistel majandusharudel ja ettevõtetel. Sekundaarsektori SKP osas on maakond teisel kohal Ida-Virumaa järel ning tänapäevase majanduse suundumuste kohaselt on sektori osatähtsus veidi langenud ja tertsiaarsektori oma tõusnud. Ekspordinäitajatelt elaniku kohta on Lääne-Virumaa maakondade pingereas kolmandal kohal. Ettevõtlusaktiivsus liiga väike ja keskmine palk samuti Paraku võib täheldada maakonna sotsiaalmajanduslikus arengus mitmeid ebasoodsaid arengutrende – Eesti keskmisega võrreldes on SKP osatähtsus ja osakaal elaniku kohta langenud, ekspordimaht elaniku kohta kahanemas, tööpuuduse ja tööhõive määr kehvemad, hõivatute arv vähenenud, keskmi-

28

70%

Lääne-Virumaa tööstusest on madaltehnoloogiline ja vajab konkurentsis püsimiseks tõsist arenguhüpet. ne brutopalk madalam, ettevõtlusaktiivsus vaid 60%, uusettevõtluse tempo väiksem jms. Samuti kuulub maakond väheneva elanikkonnaga maakondade hulka, noorte jaoks pole lihtne tööstustöö enam atraktiivne ning odava tööjõu eelis rahvusvahelisel turul on samuti kadumas. Negatiivsed trendid saab ümber pöörata Nende negatiivsete trendide katkestamisel on maakonna tööstuse arengul oluline roll. Maakonna nn vedavateks tööstusharudeks on: ehitusmaterjalitööstus (sh puittoodete ja metallkonstruktsioonide valmistamine) maakonna tähtsaima tööstussektori ja suurima tööandjana; masinatööstus, mille osatähtsus on müügimahtude osas küll pigem tagasihoidlik, kuid müügitulu ja eriti ekspordi osatähtsuse poo-

lest on maakonna kõrgeima lisandväärtusega tegevusala ning kõrge töötasu tõttu sotsiaalses mõttes maakonna mõjusaim tööstusharu; toiduainetööstus, mis konkureerib ehitusmaterjalide tootmisega küll tööhõive ja müügitulu osas tervikuna, kuid jääb alla eelkõige ekspordimahtudelt. Need kolm tööstusharu moodustavad osatähtsuselt maakonna tööstuse kandva osa, andes 71% tööstuse tööhõivest, 70% tööstuse käibest ja 67% tööstuse ekspordist. Ülejäänud tööstuse „pilt“ on suhteliselt kirju – seal on nii rõiva- ja tekstiilitööstus, mööblitööstus kui ka muud tööstusettevõtted. Paraku on üle 70% maakonna tööstusest madaltehnoloogiline ja vajab konkurentsis püsimiseks tõsist arenguhüpet. Ka on kõrgtehnoloogilises tööstuses peamiselt allhankel põhineva lihttöö osatähtsus suur. Madalama tehnoloogilise arengutasemega sektorid on küllaltki Eesti turu kesksed. Siiski viitavad tööstuse ekspordi, müügitulu ja tööhõive näitajad keskmisest parematele eeldustele tootmise laiendamiseks ja ekspordiks. Kuna maakonnas on soodus sotsiaalne foon ettevõtluseks ja tööstuse arenguks, siis lihtsustab see tööstuste laiendamist ja rajamist. Artikkel tugineb 2019. aastal Lääne-Viru Arenduskeskuse tellimusel OÜ Geomedia tehtud uuringule „Eelised ja piirangud Lääne-Viru maakonna tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvuks“. Uuringu läbiviimist toetas EL-i regionaalarengu fond.


Arengueeldustelt jääb Lääne-Viru alla vaid Harjumaale

Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa ekspordipositsioon on tugev

2008

2013

2018

Ekspordimahu osatähtsus kogu Eesti ekspordist, % Koht maakondade pingereas

3,8

2,9

3,2

5

5

5

Eksportivate ettevõtete arvu osatähtsus kogu Eesti eksportijatest, % Koht maakondade pingereas

2,5

2,0

2,1

5

5

5

Ekspordimaht elaniku kohta, % Eesti keskmisest Koht maakondade pingereas

78

63

70

3

3

4

Allikas: uuring „Eelised ja piirangud Lääne-Viru maakonna tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvuks“.

Tööstusliku pärandi poolest on Lääne-Virumaa üks Eesti olulisemaid maakondi, kus asub 6% Eesti 20 ja enama töötajaga tööstusettevõtetest. Maakonna tööstus on mitmekesine ja tegevusalade lõikes pole selget spetsialiseerumist. See loob eeldused erinevate tegevusalade vastastikku rikastavaks arenguks. Maakonna logistiline asend Eesti sise- ja välisturgude suhtes on soodne ning logistiline taristu (põhimaanteed, raudtee, maagaasivõrk) on Eestis üks paremaid, asetsedes Tallinna-Peterburi ühendusteel. Võimalus on ka meretranspordiks Kunda sadama kaudu. Maakonna majandust iseloomustab tugevate brändide olemasolu tööstuses ja Eestis ainulaadsete tehaste olemasolu (AS Kunda Nordic Tsement, Wienerberger AS, Estonian Cell AS, Palmse Mehaanikakoda). Tugevaid brände leiab ka näiteks kaubanduses (OG Elektra AS). See eristab maakonna majandust enamikust Eesti väiksematest maakondadest. Lääne-Virumaa tugevus on suhteliselt suur ekspordisektori osatähtsus. Paraku põhineb see Eesti keskmisega võrrelduna vähesemal arvul ettevõtetel, on tugevalt sõltuv majanduskonjunktuurist ning ohustatud nii Euroopa Liidu karmistuvast kliimapoliitikast kui ka naaberriikidest ebasoodsamast maksu- ja hinnapoliitikast. Maakond paistab silma maavarade (fosforiit, põlevkivi, kõrgemargiline ja tsemenditootmiseks sobiv lubjakivi, (keraamiline) savi) poolest. Maakonnas on mitmed suured kohalikke maavarasid väärindavad ettevõtted. Siiski on ehitusmaterjalide turu maht piiratud ja põlevkivikasutus ning fosforiidi kasutuselevõtt ebaselge kaevandamisperspektiiviga. Lääne-Virumaa on üks parimate eeldustega maakond toiduainete tootmiseks – siin toodetakse üle kümnendiku Eesti lihast ja piimast. Metsavarudelt ja raiemahtudelt on maakond keskmiste hulgas. Töötlevas tööstuses hõivatutest on keskhariduse ja kutsega 35% ning kõrgharidusega 20%. Probleem on, et noored ei pöördu pärast õpingute lõppu maakonda tagasi.

29


Mis annaks Lääne-Viru tööstuste arengule hoogu?

Lääne-Viru maakonna arendamisel võivad küll olla olulise mõjuga suuremad taristuprojektid – eeskätt Kunda sadama ja sealsete laevaühenduste arendamine, raudtee uuendamine, Tallinna-Narva maantee ehitus jms –, kuid arenguvõtmeks on siiski pigem sealsete ettevõtete lisand­väärtuse suurendamine. Seda saab teha tehnoloogilise moderniseerimise edendamise, tööjõuga parema kindlustamise ning ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise kaudu. Masinatööstuse laiendamine on igati mõttekas Peamised proovikivid on ettevõtete tootlikkuse suurendamine ning tootmise efektiivsemaks muutmine automatiseerimise ja digitaliseerimise abil. Aga eelkõige tuleb tegeleda ärimudeli nüüdis-

UUED G-SEERIA ELEKTRITÕSTUKID Li-Ion akudega

ajastamisega ja tootearenduse kaudu globaalses väärtusahelas soodsamale, kõrgemat lisandväärtust andvale positsioonile liikumisega. Samuti on oluline üleminek madal- ja kesk-madaltehnoloogiliselt tootmiselt kesk-kõrgtehnoloogilisele tööstusele. Selle eeldus on eelkõige suurema tootlikkuse ning palgatasemega masinatööstuse laiendamine. Vastavasisulise nihke soodustamisele aitab maakonnas kaasa ettevõtjate nõustamine ja koolitamine ning neile toetusvõimaluste ja arendusinvestorite otsimine. Oluline on ka nutikas spetsialiseerumine maakonnale omaste tööstuste kasvuvaldkondades (eelkõige maakonnas suurt osatähtsust, pikaajalisi tootmistraditsioone ja oskusteavet omavas, kuid madala lisandväärtusega ehitusmaterjalitööstuses). Selle nihke soo-

UUS KVALITEET, SOODSAIM HIND EESTIS

www.tostukikeskus.ee info@tostukikeskus.ee

tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260

Saku vald, Jälgimäe


Lääne-Virumaa sobiks suisa üleriigilise kompleksse ringmajanduse katseprojekti käivitamiseks. dustamiseks on vaja toetada tootearendust ja innovatsiooni nii üksikettevõtete kui ka ühiste huvidega ettevõtjate võrgustike ning klastrite käivitamise kaudu, samuti korraldada teemakohaseid koolitusi ja kogemuste vahetusi. Huvitavad ja hea palgaga töökohad meelitaks oskustöölisi Tööstuse areng võimaldab pakkuda spetsialistidele mitmeid atraktiivseid töökohti, mis eeldab

eeskätt oskustööliste ettevalmistamist vastava kohandamisega nii kohalikes õppeasutustes kui ka toetusi mujal õppimiseks. Oluline on kasvatada maakondlike ettevõtluse tugistruktuuride võimekust noorte ettevõtlikkuse suurendamisel, kujundada ettevõtlusvõrgustikke ning tuua maakonda digi-, tootearendus- ja turunduskompetentsi. Lääne-Virumaast võiks saada ringmajanduse pioneer Maakonna majanduseeldustele tuginedes võiks maakonna põhiliseks arengusuundumuseks saada ringmajanduse rakendamine – Lääne-Virumaa sobiks suisa üleriigilise kompleksse ringmajanduse katseprojekti käivitamiseks. Selle idee teostumise eeldus on maakonna sotsiaalmajandusliku toimemudeli järk-järguline ümber-

kujundamine. Tööstuse puhul tähendab see eelkõige ettevõtetevaheliste tootmisjääkide ja ressursside taas- ning uuskasutuse süsteemi sisseseadmist. Tootearenduses on vaja juurutada toodete taaskasutust ning tootmisprotsessi tehnoloogilist (sh automatiseerimine ja digitaliseerimine) arendamist. Ärimudeli uuendamisel on vaja ringmajanduse ja ressursisäästu põhimõtteid võimalikult laialdaselt järgida. Ühtlasi loob ringmajanduse printsiipide maakonnaülene kompleksne rakendamine täiendava initsiatiivi väikeettevõtluse laienemiseks, sh uute tööstusettevõtete ja töökohtade tekkeks. Kuid niisuguse lähenemise elluviimiseks on vaja, et avalik võim, elanikud, tarbijaskond ning ettevõtjad seaksid selle oma tegevusi plaanides eesmärgiks.


Mure roheleppe pärast ma ‒ tegemist on süsinikuneutraalse, praegu veel tehnoloogiliselt ulmelise majandusmudeliga. Süsinikuneutraalsuse kontekstis räägivad roheleppe ideoloogid tihti tehnoloogiatest, mida pole veel reaalselt olemas.

HALLAR MEYBAUM EESTI KEEMIATÖÖSTUSE LIIDU TEGEVDIREKTOR

K

eemiatööstusettevõtetel on rohelise kokkuleppega seoses suur mure. Roheline kokkulepe on ju Euroopa Liidu ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse katusstrateegia. Aga kuna ta sisaldab sõna rohe, siis võib tekkida eksitav arusaam nagu oleks tegemist keskkonnakaitsega, milles heitmeid tekitavale tööstus­ettevõttele pole enam ruumi. Tihti võib viimasel ajal kuulda väiteid, nagu oleks keemiatööstus kõige saastavam tööstusharu. Euroopa Komisjon on aga kinnitanud vastupidist, öeldes, et keemiatööstusel on Euroopas roheleppe elluviimisel kandev roll. Peame juurutama uue majandusmudeli Tegelikult sisaldab rohelepe oluliselt rohkemat kui pelgalt rohepöördelisi keskkonnaeesmärke ‒ see on täiesti uus majandusmudel. Tegemist on lausa paradigma muutusega, Euroopa Liidu uue majanduse mudeliga, kus majanduskasv seotakse lahti fossiilse energia kasutamisel tekkivatest heitmetest. Olen sunnitud seda pealtnäha lihtsat mõtet palju üle korda-

32

Juhtida ei tohi majandusliku mõtlemiseta Üleminek uuele majandusele ei saa toimuda üleöö. Üleminek saab toimuda järk-järgult, vastavalt uute tehnoloogiate kättesaadavusele, ärilisele tasuvusele ja meie tööstuse võimekusele uuendusi kohapeal rakendada. Protsesse tuleks juhtida ratsionaalselt insener-tehnilise mõtteviisiga, mitte emotsionaalselt. Halb, „musta keskkonnajalajäljega“ tehas, järelikult keelamesulgeme ja nõuame järjekindlalt sulgemise kuupäeva. Tööstusettevõtetes tunnetame seda iga päev, kui tööstustele olulisi regulatsioone ja õigusloomet kujundatakse lähtuvalt tumerohelisest mõtteviisist. Tundub, et vahel sünnivad otsused isegi oma isiklikust soovmõtlemisest, mitte üldtunnustatud seisukohtadest või riiklikest huvidest lähtudes. Kuni ei ole toimunud IV tööstusrevolutsioon, ei saa sulgeda olemasolevaid kõrge lisandväärtusega

Eestis puudub suur pilt ehk tööstuspoliitika, paraku ka huvi rohelepet meie majanduse ning konkurentsivõime huvides ära kasutada.

keemiatööstusettevõtteid ega esitada nõudeid, mis pärsivad ettevõtete majandustegevust. Ikka veel pole tõelist riiklikku tööstuspoliitikat Kuna rohepöörde protsessi juhivad Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon, siis üha enam tundub, et meie ministeeriumid on sunnitud tööstuste konkurentsivõime hääbumise protsessi kõrvalt vaatama. Neile pole jäetud mingit võimalust protsessi mõjutada. Põhjuseks võib olla see, et Eestis puudub suur pilt ehk tööstuspoliitika, paraku ka huvi rohelepet meie majanduse ja konkurentsivõime huvides ära kasutada. Saabuv eurorahalaev peaks toetusmeetmed ideepõhiselt suunama töökohtade loomiseks ja majanduskasvu. Paraku tunnetame poliitikute soovi suunata eurorahad sfääridesse, mis kindlustaksid valimistulemuse. Selline olukord ei sisenda kindlust süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuks ettenähtud rahade sihipärase kasutuse kohta ja murendab järk-järgult investeerimismahukate tööstusharude õiguskindlust. Väljapakutud meede, et ainult digitaliseerimine tõstab tootlikkust, ei ole siin asjakohane. Seoses tööstusprotsesside robotiseerimisega kaasneb digitaliseerimine nii või naa. Nüüd võiksime esitada miljoni dollari küsimuse ja algatada diskussiooni teemal „Miks suured tööstusinvesteeringud ei tule enam Eestisse?“

Pikemalt saab sel teemal, sh Jüri Ratase vastuseid, lugeda veebist www.toostusest.ee.


SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

Kaks küsimust peaminister Jüri Ratasele Millisel ministeeriumil/ministeeriumidel peaks olema juhtroll roheleppe eesmärkide täitmisel? EL-i algatustele määratakse kokkuleppel ministeeriumidega alati peavastutaja, kes täidab koordineerivat rolli ja kaasab teisi ministeeriume ning osalisi. Rohelise kokkuleppe iseloomu tõttu koordineerib seisukohti keskkonnaministeerium, kuid seda tihedas koostöös teiste seotud asutuste ja huvigruppidega, nagu näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maaeluministeerium, rahandusministeerium jt. Miks on taastefondi raha puhul suur osa investeeringutest sellised, mis ei toeta Eesti majanduse struktuurimuutust (nt Tallinna Haigla rajamine)? Ei, see ei ole nii. Taaskäivitamisrahastu on loodud vastuseks COVID-19 pandeemiale, et aidata liikmesriike Euroopa majandust kriisist võimalikult kiiresti välja tuua, tehes seda viisil, et suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördeks, aga toetada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele, sh näiteks tervishoiu alal. Kolm tähtsaimat suunda on tervishoiusektori võimekuse suurendamine, digi- ja rohepööre. Euroopa Liidu tasemel on kokku lepitud, et rahastu mahust 20% tuleb suunata digipöörde toetamiseks ja 37% rohepöörde toetamiseks. Eesti plaanib taaskäivitamisrahastu toel investeerida 221 mln eurot digipöördesse näiteks ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise, riigi ITbaasteenuste reformi, avalike digiteenuste reformi ning viimase miili netiühenduse kättesaadavuse tõstmisega. Rohepöördesse plaanime suunata 409 mln eurot, mille eest on plaanis teha investeeringuid kohalike omavalitsuste kergliiklusesse, ehitada Rohuküla raudteed, edendada vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu, suurendada korterelamute ja väike­ elamute energiatõhusust. Plaanis on toetada ettevõtete rohefondi ja rohepööret ettevõtluses, teha energeetikainvesteeringuid võrgu tugevdamisse, ehitada Tallinna Vanasadama trammiliini ja panustada kliimameetmetesse. Tervishoiusektori võimekuse suurendamine on tähtis tulevasteks kriisideks valmisoleku ja riskijuhtimise võimekuse tõstmiseks. Soovime teha taaskäivitusfondi 436 mln euro eest investeeringuid tervishoidu. Näiteks Tallinna Haigla projekteerimiseks ja ehituseks ning PPA kiirabikopteriteenuse arendamiseks. Ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks (äridiplomaatia arendamiseks) plaanime suunata 40 mln eurot.

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691

www.hekes.ee info@hekes.ee +372 603 2281


Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

TÕNIS VARE EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

E

esti peab sisulisemalt ja tugevamalt kaitsma oma huve Euroopa Liidu tasandil, näiteks päevakajalise Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS) muutmisel. Muret teeb ka Euroopa Liidu regulatsioonide siseriiklik kitsendamine. Selle puhul saab näiteks tuua õiglase ülemineku fondi määruse (välistatakse tegevusi, mille mõjul heitmed vähenevad oluliselt; seatakse maksimaalse toetuse piiranguid). Samuti riigile eraldatud CO2 kvoodi enampakkumise tuludest mahukate üksikprojektide välistamise. Kõik see vähendab Eesti (energeetika)ettevõtete konkurentsivõimet, eriti eksportivate ettevõtete oma. Meil tuleb mõista tööstuse vajadusi, sest just tööstussektor aitas riigil kriisi üle elada. Samuti tuleb selgemalt arendada äärmiselt vajalikku tööstuspoliitikat. Jalgratast ei ole vaja leiutada, tuleb järgida konkurentriikide või lähiriikide tegevusi ja otsuseid, et olla samaväärses konkurentsipositsioonis. Meil on vaja eelkõige tööstusministrit, aga mitte väliskaubandusja IT-ministrit. Euroopa Liidu 2021‒2027 eelarveperioodi rahastus tuleb suunata

34

sinna, kuhu see on EL-i poolt ette nähtud või mis tekitab ka reaalset eesmärgistatud ja vajalikke muutusi majanduses, sest neil otsustel on märkimisväärne mõju järgmise viie kuni kümne aasta perspektiivis. Sisuliselt on küsimus Eesti tööstuse ja majanduse konkurentsivõime säilimises! Kaasata tuleb pädevaid inimesi, kuivõrd poliitilised otsused ei ole alati mõistlikud, mida on praegu ka näha, sest otsused on kantud poliitilise profiidi lõikamise soovist. Samuti tuleb selgemalt ja eesmärgipärasemalt riigi tasandil koordineerida nii rohepöörde kui ka uue perioodi EL-i rahastuse protsessi, sest järjekordselt on tekkinud erinevad silotornid ja parem käsi ei tea, mida vasak teeb (näiteks õiglase ülemineku protsessi juhtimise koordineerimisel). Välisinvesteeringute saabumise kolm eeldust Välisinvesteeringute riiki toomiseks on vaja kolme põhieeldust. Esiteks konkurentsivõimelist maksusüsteemi, mis koosneb konkurentsivõimelistest maksumääradest, konkurentriikidega samaväärsest keskkonnatasude kulust ja maksuerandite lubamisest, sest selle tulemusel on tekkiv lisandväärtus suurem kui kogutav maks. Ühetaoline maksusüsteem ei ole juba ammu EL-is asi, mille üle uhkust tunda. Teiseks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ehk selgepiirilisemat riigi haridustellimust vastavalt ühiskonna vajadustele ja kolmandaks soodsaid energiahindu tootmis­ sisendina. Riik peab mõistma, et kui neid eeldusi ei suudeta täita,

siis on meie majandusstruktuurile mõju avaldavate välisinvesteeringute saabumine kas raskendatud või suisa olematu. Vaja on investeeringuid, mille mõju oleks majandusstruktuuri läbiv. Teisisõnu ‒ ainult tööjõumaksud ei tekita samaväärset mõju kui laialdaste väärtus-, tootmis- ja tarneahelate olemasolu Eestis. Kas meid võib oodata ees elektri defitsiit? Veel üks oluline teema ‒ Eesti varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamine. Süsteemihaldur ei soovi paljudel juhtudel võtta süsteemiteenuseid turult, vaid korraldab neid ise, seejuures korralikult põhjendamata, miks süsteemiteenuseid ei saa turuosalistelt osta. Samuti on raske aru saada varustuskindluse standardi kehtestamise sisust ja äkki ilmunud turutingimustel juhitavate tootmisvõimsuste olemasolust (1000 MW) kuni 2030. aastani. Kas varustuskindluse tagamine on pikemas perspektiivis Eestis probleem, mida süsteemihaldur tahab avalikkuse ees pisendada? On võimalik, et desünkroniseerimisega kaasneb Balti riikide elektrisüsteemi saarestumine ja sunniviisiline elektrienergia tarbimise vähendamine ehk elektrienergia defitsiidi tekkimine, mille majanduslikud kahjud võivad olla hoomamatud. Energiajulgeoleku seisukohast oleme muutunud elektrienergiat eksportivast riigist elektrienergiat importivaks riigiks ja astunud vastu seaduspärasusele, et oma juhitavaid tootmisvõimsusi omavas riigis on elektri hind eelduslikult alati soodsam.


METALLILÕIKUSTEENUSED UUE 12 KW LASERIGA LÕIKAME MATERJALE KUNI 30 MM PAKSUSENI

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS •LEHTMATERJALI TORUMATERJALILASERLÕIKUS LASERLÕIKUS

TORUMATERJALI LASERLÕIKUS •PLASMALÕIKUS PLASMALÕIKUS •VESILÕIKUS VESILÕIKUS GAASILÕIKUS •LIHVIMINE GAASILÕIKUS •PAINUTAMINE PAINUTAMINE

Profile for Meediapilt OÜ

TööstusEST detsember 2020  

Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstus...

TööstusEST detsember 2020  

Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstus...

Advertisement