__MAIN_TEXT__

Page 1

nr 38 veebruar 2021

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Paindlik finantseering Täname põllumehele

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmeid ja partnereid hea koostöö eest sellel erakordsel aastal!

WWW.LANDCREDIT.EE TEL: 534 335 98

Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral pidada nõu spetsialistiga.


E N N E

Teostame erinevaid hüdroisolatsioonitöid: Silohoidlate parandus ja lekete peatamine Betoonpindade kaitse ja parandus Basseinide hüdroisolatsioonitööd Vanade /uute keldrite hüdroisolatsioonitööd Injekteerimine (veelekete peatamine) Vanade tuletõrjemahutite rekonstrueerimine

Võtke meiega julgelt ühendust! Veetõke OÜ

tel: +372 58 181 188

www.penetroneesti.ee

www.facebook.com/penetroneesti

T S A PÄR


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaam: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Roomet Sõrmus: Põllumajanduse rohepööret odava piimaga ei saavuta

4

Persoon: Arnold Pastak, Olustvere hing

6–10

Tõlgime uut koalitsioonilepingut

12–16

In memoriam: Vahur Tõnissoo

18–19

Lumi – metsaomaniku sõber või vaenlane?

20–21

Tõnis Mölder: põllumajanduse keskkonnajalajälg peab vähenema

22–25

Kuidas teha tulevikus tõhusat taimekaitset?

26–27

Suurem osa põllumehi tegutseb keskkonda hoides

28–29

Vihmaussid tuleb uuesti ausse tõsta

30–33

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab 25. sünnipäeva

34

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2021.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Põlluma janduse rohepööret odava piimaga ei saavuta

K

õik räägivad rohepöördest. Euroopa Komisjonist tuleb roheleppe egiidi all uusi strateegiaid ja algatusi nagu Vändrast saelaudu. Rohepöörde ja kliimaneutraalsuse on prioriteediks seadnud ka hiljuti võimule tulnud Eesti valitsusliit. Poliitilisest ambitsioonist puudu ei jää – kiiremini, rohkem, veelgi rohelisemalt… Lõpuks aga on rohepöörde eesliinil ettevõtjad, meie põllumehed ja toidutootjad, mitte poliitikud. Roheline mõtlemine on põllumajanduse lahutamatu osa. Ilma selleta kurnaksime mullad, reostaksime vee ja ümbritseva keskkonna. Kui seame aga n-ö baaskeskkonnahoiust ambitsioonikamad eesmärgid, siis sellised muutused peavad ettevõtete jaoks olema ka majanduslikult teostatavad. Ideaalis peaks tarbijad suutma kinni maksta ühiskonnalt toidutootjatele esitatavad nõuded. Praktikas ei saa aga avalike hüvede kompenseerimisel hakkama toetusteta. Lähiaastatel saabki ülioluliseks, et nii praegu muutmisel olevas maaelu arengukavas kui ka alates 2023. aastast rakendatavas ÜPP strateegiakavas oleks tagatud piisavad vahendid keskkonnainvesteeringuteks ja rohe-eesmärkide saavutamiseks. Möödapääsmatu on arengukavas selgete prioriteetide seadmine, mis aitavad ellu viia rohe- ja biomajanduse tuleviku seisukohalt mõjusaid tegevusi. Odav poehind maksab kätte Aga ikkagi. Riigi tugi on vaid rohepöörde üks tahk. Üldiselt teame, et 80% Eesti põllumajanduse sissetulekutest ei tule mitte toetustest, vaid turult. Selles kontekstis panevad pehmelt öeldes kul-

4

mafarmides on keskmiselt 30 senti, koos käibemaksuga 36 senti. Enne kui piim poeletile jõuab, tuleb see laudast tööstusesse transportida, töödelda, pakendada ja kauplustesse viia. Seega ei saa piima õiglane jaehind kindlasti olla nii madal. ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

Tarbijad peaksid siiski tasapisi hakkama harjuma, et rohepööre pole lihtsalt midagi abstraktset ja see hakkab päriselt mõjutama meie kõikide rahakotti. mu kergitama mitmete poekettide kampaaniad, mis kuulutavad toiduainete „odavdamisest“. Ühiskonna ees seisvate kliimamuutuste ja rohe-eesmärkide valguses tundub lausa skandaalne, et seni tihti kaubanduskampaaniates kasutatud märkimisväärselt nüansirohkem sõna „soodne“ on justkui ajaloo prügikasti lennanud ja asemele on tulnud igasuguse tõlgendusruumita sirgejooneline sõna „odav“. Toidutootmise jätkusuutlikkus on kõikide tarneahelas osalevate ettevõtete ühine vastutus. Kui väärtusahela tipus peetakse hinnasõda, siis ei saa eriti hästi käia ka esmatootmisega tegelevate ettevõtjate käsi. Mitmed kaupluseketid on langetanud piima hinna 34‒35 sendile. Selline hind annab tarbijatele täiesti vale arusaama piima ja toiduainete tegelikust väärtusest. Piimatootmise omahind Eesti pii-

Rohepööre jõuab me rahakotti Kuigi odavtoidu probleem on palju laiem, siis piima hind on ilmekas näide sellest, kuidas tarbijatelt küsitav hind on langenud madalamaks tootmise omahinnast. See, et tarbijad raha loevad, on inimlik. Tarbijad peaksid siiski tasapisi hakkama harjuma, et rohepööre pole midagi abstraktset ja see hakkab päriselt mõjutama meie kõikide rahakotti. Rohepööre peab kaasa tooma toiduainete hinnatõusu, vastasel korral pole keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamine mõeldav. Põllumehed, toidutööstused ja kaupmehed sõlmisid 2018. aastal kauplemise hea tava kokkuleppe, mille eesmärk on suurendada ausust, usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas ning tagada tarneahela efektiivne toimimine. Heade tavade kohaselt tuleks alati arvestada nii tarbijate huvide kui ka tarneahela üldise jätkusuutlikkusega. Küll aga ei saa olla vastutustundlik tegutsemine, kui tarneahela alguses olevad põllumajandustootjad seisavad silmitsi raskustega tootmiskulude katmisel. Odav toit ei võimalda teha tootmise nüüdisajastamiseks ja keskkonnahoidlikumaks muutmiseks vajalikke investeeringuid, samuti tagada ühiskonna poolt põllumeestele esitatavate uute nõudmiste täitmist. Põllumajanduse rohepööret odava piimaga ei saavuta!


PERSOON

ARNOLD PASTAK,

Olustvere hing

130-aastase ajalooga Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli pikaaegse juhi Arnold Pastaku elutöö on põllumeeste kooli viimine sellisele tasemele, et isegi välismaalt tullakse seda uudistama. Ja mitte ainult – lisaks koolielu korraldamisele on aastate jooksul korda ja kasutusse saanud üle 20 Olustvere mõisa hoone – üks kaunim kui teine! 6


Arnold Pastaku juhitavasse Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tullakse õppima kogu Eestist. Seejuures on suurem osa õppureist täiskasvanud. Pastak on veendunud, et elukestev õpe on igati kasulik.

Praegu meenutab ta 1990. aastaid kui ellujäämisõppust. Kõigest oli puudus, ajad olid segased. Paljud kutsekoolid kas liideti omavahel või pandi hoopis kinni. „Neil aegadel oli Eestis kokku 24 kooli, kus õpetati maaeluga seonduvaid erialasid. Täna on meil neid koole neli: Räpina aianduskool, Luua metsanduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus ja meie,“ sõnab ta. „Lisaks kooli arendamisele saime enda kätte ka Olustvere mõisa õppetalu hooned. Neid oli vaja hakata korrastama ja leida neile kasutus. Väga paljud neist olid hästi nukras seisus.“

TEKST JA PILDID: KRISTINA TRAKS

Aasta oli 1976, kui Tartumaalt pärit Arnold Pastak Olustverre õppima tuli. Neli aastat möödus siin põllumajandust tudeerides ja koolibändis kitarri mängides. Edasi tuli EPA agronoomia teaduskond ja 1985. aastal kutsus Olustvere kool noore põllumajandus­ spetsialisti enda juurde tööle. Pastak oli alguses praktika­ juhendaja, kuid juba neli aastat hiljem sai temast õppedirektor, mis sisult ongi koolijuhi amet.

„Supika“ maine püsis visalt Olid ajad, kus kutsekoolide õpilastele anti selga ühtemoodi rõivad ja lõunaks pakuti tasuta suppi. Just viimase pärast kutsutigi kutsekoole „supikateks“. Kutsekasse õppima minek oli noorele viimane hädavariant, sest ainukeseks „õigeks“ hariduseks peeti kõrgharidust. Mis siis, et inimene võis olla sündinud pagar või hingelt läbi-lõhki põllumees. Olustvere põllutöökool oli küll tehnikum ja nn „supikate“ hulka ei kuulunud, kuid kehvast mainest oli vaja ikkagi lahti saada. See on Pastaku sõnul kõikidel kutsekoolidel võtnud vaat et aastakümneid ja endiselt kohtab mõnikord üleolevat arvamust kutsekoolide suhtes. Kuigi viimasel ajal aina harvem. Sellele aitab kaasa üks üha kõvemini kanda kinnitav trend. Tavaliselt ei tulda kutsekooli enam õppima peale üheksandat klassi, vaid täiskasvanuna või lausa elu teises pooles. Sageli on sellisel õpilasel taskus magistrikraad ja ette näidata lennukas karjäär, kuid

ta tunneb, et tahaks õppida midagi praktilist, või on elu viinud ta punkti, kus tekkinud soov teha midagi senisest erinevalt. „Meil on siin IT-mehi, kes õpivad lambakasvatust. Nad on kolinud maale, tahaks pidada lambaid, aga oskusi pole,“ räägib Pastak. „Samuti on meie õpilaste hulgas mitmeid näitlejaid, lauljaid, ajakirjanikke. Ja miks ei võikski fotograaf õppida jookide valmistamise tehnoloogiat, kui see teda huvitab?!“ Kutsekool = täiskasvanute kool Täiskasvanud moodustavadki kutsekoolides enamiku õppijaskonnast. Olustveres on suhe nii, et 200 noort on tulnud õppima pärast põhikooli ja umbes 500 õppijat on täiskasvanud. „Suured tööandjad ütlevad, et andku kutsekoolid neile liinitöölisi ja on lausa etteheiteid, et mispärast me täiskasvanud inimesi siin õpetame. Ma arvan, et see on liiga piiratud lähenemine. Elukestev õpe on päriselt ka kasulik ja miks mitte anda inimestele võimalus areneda – saada meie juurest mingi praktiline lisaoskus või oskus, mis on mentaalselt väga vajalik,“ leiab Pastak. Kui aga tulla tagasi põllumajanduse juurde, siis seda tullakse Olustverre õppima üle Eesti. Konkurssi küll just pole, aga kohad saavad täis. Kõige tihedam rebimine käib kohtade pärast mesindusõppesse ja see on nii olnud juba mitu aastat. Põllumehe kuvand paraneb Milline on praegu põllumehe­ ameti kuvand? „Kindlasti parem kui 2000. aastate alguses. Siis oli küll täielik madalseis. Meil oli aasta, kus lõpetas vaid kolm põllu-

7


PERSOON meest ja viis kodumajanduse tüdrukut. Popp oli õppida raamatupidajaks või sekretäriks, mitte aga põllumeheks,“ räägib Pastak. „Viimase kümne aasta jooksul on põllumeeste kutseeksamid olnud seotud toetustega ja eks on olnud ka neid, kes tulevadki toetuse pärast õppima. Kuid mul on rõõm, et leidub aina enam neid inimesi, kes päriselt tahavadki hakata maal midagi tegema. Maal on lisaks traditsioonilisele vilja- ja karjakasvatusele palju muid võimalusi ja just noorema põlvkonna maainimesed on nutikad neid leidma.“ Unistus taluidüllist ei täitunud Eks pika koolidirektoriks olemise aja jooksul on Pastak näinud ka möödalaskmisi Eesti maaelu korraldamisel ja suunamisel. Üks selline on kindlasti ilus unistus Eesti taludest, kus kasvatatakse endale vajaminevat toitu ja majandatakse kenasti ära. Nii kujutati maaelu ette 1990. aastate alguses ja eks selle ideega õpetati neil aastatel mitmetes kutsekoolides kodumajandust ehk teisisõnu taluperenaisi. „Paljud hakkasidki tollal talu pidama, aga viis aastat hiljem said aru, et nende elu hakkabki alati olema selline – sa rabad ilma puhkuse ja palgata ning õnn ei tule,“ räägib Pastak. Kodumajanduse eriala oligi alguses populaarne, aga juba varsti selgus, et sel alal puudub väljund – ei läinud need tüdrukud talu pidama ja omandatud haridusega polnud kuskile tööle ka minna. Kodumajanduse erialast kasvas välja hoopis koka eriala ja kokkasid õpetatakse Olustveres siiani. Elu käis müüri taga Arnold Pastak teeb ajakirjanikule kooli valdustes tiiru. Olustvere mõisakompleksi kuulub 27 hoonet ja enamik neist on väga ilusasti renoveeritud ning kasutuses. Kuna koolis õpetatakse muu hulgas ka

8

Arnold Pastak meekoja ees. Üks paljudest mõisahoonetest, mis tema eestvedamisel korda sai.

Meil on siin IT-­ mehi, kes õpivad lambakasvatust. Nad on kolinud maale, tahaks pidada lambaid, aga oskusi pole. Arnold Pastak

rahvusliku käsitöö erialasid, kuluvad hooned marjaks ära käsitöö või maamajandusega tegelemiseks. Siin on klaasipuhumistöökoda, keraamikakoda, mesinike meemaja, leivakoda, tallid, laudad. „Olustvere mõisa süda on säilinud peaaegu sellisena nagu ta omal ajal oli, vaid koolimaja on ehitatud vanasse köögiviljaaeda mõisaaegsete kasvuhoonete asemele,“ selgitab Pastak. Õigupoolest kandus elu mõisamüüride vahelt välja alles alates 1963. aastast, kui Olustverre hakati ehitama kortermaju. Seni käis kogu elu vaid mõi-

sakompleksis ja praeguste majade asemel laiusid põllud. Eelkõige on Olustvere kool tuntud põllumajanduskoolina, kuid siin õpetatakse ka majutuse, toitlustuse, turismi, toiduainete töötlemise, sekretäritöö, raamatupidamise ja rahvusliku käsitöö erialasid. Õppida saab nii põhikooli kui ka keskkooli baasil, samuti töötamise kõrvalt. Nagu kutsekoolides ikka, on õpe väga praktiline ja see paistab ka välja. Masinapark on koolil tänapäevane ja iga mõne aasta tagant uuendatakse masinaparki, sest ajaga peab ju kaasas käima ja antiikse traktori peal ei saa õpetada tulevasi spetsialiste, kes peavad hakkama tööle uusimate põllutööriistadega. 40 põllumeest aastas Arnold Pastaku sõnul on viimastel aastatel põllumajanduse erialal olnud 40 lõpetaja ringis. Kas seda on palju või vähe? „Parasjagu! Töökohti on praegu piisavalt pakkuda ja kes vähegi ta-


hab tööd teha, sellel ei ole probleemi töökoha leidmisega. Enamasti minnaksegi tööle mõnda suurde põllumajandusettevõttesse. Samas umbes kolmandikul meie lõpetajatest on otsene seos põllumajandusega, näiteks peavad nende vanemad põllumajandusettevõtet või oodatakse neilt ettevõtte ülevõtmist. Käes on aeg, kus 30 aastat tagasi talupidamist alustanud põllumehed annavad oma elutööd lastele üle,“ räägib Pastak. Tema sõnul on maaelu arengus selgelt näha trend, kuidas tekib aina uusi ja huvitavaid ettevõtteid. „Näiteks koduköökide areng – kümme aastat tagasi selliseid asju praktiliselt ei eksisteerinud, aga nüüd tehakse koduköökides kõikvõimalikke tooteid ning müüakse neid kaubanduskeskustele ja suurtele poodidele,“ selgitab Pastak, kelle hinnangul peegeldub

see trend ka suures huvis Olustvere toiduainetehnoloogia erialade vastu. Arnold Pastak on Olustvere põllutöökooli vedanud üle 30 aasta. Muidugi ei saa jätta küsimata, kas pole tehtud magusaid pakkumisi jätta Olustvere ja tulla karjääri tegema poliitikasse või ametkondadesse? „Mulle on pakutud küll Tallinna mõnda nõuniku kohta, aga ma ei ole tahtnud siit ära minna. Täna valmistan pigem ette väljumist oma elutööst ja ei kisu kohe üldse poliitikasse. Ma ei taha olla osaline positsioonisõjas, mulle piisab täiesti kohalikus volikogus toimetamisest. Poliitika nõuab väga kõvasid närve ja sellega tegelemine peabki olema sinu eesmärk. Minu eesmärk on olnud olla koolijuht ja paratamatult ka kogukonna liider. Ja sellest piisab täiesti,“ sõnab Pastak.


PERSOON

Mullu pälvis Arnold Pastak Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt aumärgi EestiMAA Heaks. Foto: Tarmo Pihelgas

A

Kommentaar: Lembit Paal: Arnold on Olustvere kooli väga hästi arendanud

rnold Pastaku kursusekaaslane EPA päevilt, põllumajandusfirma Pajusi ABF juht Lembit Paal ütleb, et see, kui head haridust antakse tänapäeval Olustvere põllutöökoolis, kui ühtne on kooli vaimsus ning kui hästi on korrastatud Olustvere mõisasüda, on suuresti just Arnold Pastaku töö. „Tagasihoidlikkus on Arno teine nimi, aga nii see kõik tegelikult on,“ ütleb Paal. Neid mehi seob lisaks pikale sõprusele ka suur armastus vanavara ja vanade hoonete vastu. „Meil on jah mõlemal üks ja seesama meditsiiniline probleem,“ muigab Paal, kes on kümmekond aas10

tat tegelenud Pajusi mõisa taastamisega. Tihti käivad koolivennad üksteisel külas just ehitusalast šnitti võtmas ja mõtteid vahetamas. „Olustvere mõis on kogu Baltikumis üks täiuslikumalt säilinud mõisakomplekse ja on suur rõõm, et ta praegusel kujul taastatud sai. Loomulikult on selle kõige initsiaator ja eestvedaja Arnold,“ kiidab Lembit Paal. Olustvere põllutöökoolist rääkides sõnab Paal, et see on tõeliselt väärika ajalooga ja latti hoitakse seal kõrgel. „Ma pole kohanud ühtegi selle kooli lõpetajat, kes oleks häbenenud Olustveres õppi-

mist. Vastupidi, selle üle ollakse uhked ning kooli läbimine on nagu kaubamärk. Koolil on tugev vilistlasliikumine ja hea maine. Ta on ka suurepärane põllumajanduse ja maaelu mainekujundaja, näiteks erinevate ettevõtmiste kaudu. Olgu selleks siis kooliõpilaste põllud teede ääres, künnivõistlused või muud üritused. Õppesuunad on koolil hästi valitud ja seal õpetatakse selliseid erialasid, mis inimesi kõnetavad. Arno on seda kooli hästi arendanud. Ja temast peetakse väga lugu – seda näitab ka asjaolu, et hiljutisel 60. juubelil jätkus õnnitlejaid mitmesse päeva,“ lisab Paal.


POLIITIKA

Uus valitsus muudab maaelus vähe Maaeluminister Urmas Kruuse selgitused maaelu teravamate teemade kohta näitavad, et uus valitsuskoalitsioon jätkab üsna sarnast joont eelmise valitsusega ja põllumeestel ei tasu loota suuremateks toetusteks avanevaid rahakraane. TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Võõrtöölistest abikäte toomine läheb lihtsamaks Eelmise aasta muutused tööjõuturul on põllumeestel õudusunenäona veel ikka silme ees. Harjumuspärasele ja ilmselt ka vajalikule välistööjõu Eestisse toomisele tõmbas toonane valitsus kriipsu peale. Eesti võõrtööliste ees lukus hoidmist vedanud EKRE on nüüd valitsusest lahkunud ja asemele on tulnud reformierakond. See on põllumehi pannud tööjõu osas lootusrikkalt uue valitsuse poole vaatama. Üldsõnaline lubadus Koalitsioonileppes lubatakse üldsõnaliselt, et välistööjõu kaasamisel arvestatakse Eesti tööjõuturu olukorda ja soovitakse hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel. Põllumehi nii

12

pealiskaudne lähenemine aga ei rahulda, kuna uus hooaeg on peagi algamas ja põllumajandusettevõtjad ootavad selgust välistööjõu kasutamise kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus on rõhutanud, et valitsusel ja põllumajandusorganisatsioonidel tuleb aegsasti kokku leppida, millistel tingimustel välistöötajad hädavajalikke hooajatöid tegema tulla saavad. Maaeluminister Urmas Kruuse kutsuski 19. veebruariks kokku politsei- ja piirivalveameti, terviseameti, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja maaelusektori esindajad, et arutada välistööjõu liikumise ja kasutamisega seotud teemasid. Otsustati, et

1 moodustatakse mitme ministeeriumi ja terviseameti esindajatest töögrupid, kes hakkavad välja töötama täpset tööjuhendit tööandjatele, kuidas täiendava tööjõu Eestisse kutsumise korral peab käituma. Samuti möönis Kruuse, et välja tuleb selgitada, kas ümberõppe käigus saab tuua põllumajandusvaldkonda inimesi, kes mujal rakendust ei leia. „Kindlasti ei loo me kunstlikke takistusi välistööjõule,“ lubab Kruuse. „Oluline on, et suudaksime eelmise aasta õppetundidest õppida,“ leiab ta. Tunneli lõpus kumab valgus Võõrtööjõu lubamine on üks selgemaid teemasid, millega uus valitsuskoalitsioon soovib eelmisest eristuda.


Toetustega vanamoodi – raha ei ole Põllumajandustoetuste puhul tekib tunne, et valitsusevahetust ei ole toimunud. Koalitsioonileppes on ilusa hüüdlausena kirjas: seisame Euroopa Liidu tasandil otsetoetuste võrdsustamise eest. On raske näha, mida sisulist uus valitsus selles suhtes teha saab. Töö on juba eelmise valitsuse poolt tehtud ja Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi eelarve paigas. Urmas Kruusegi kiidab Põllumehe Teatajale antud vastuses eelmise valitsuse saavutusi, et põllumajanduslike otsetoetuste eelarve on järgmisel eelarveperioodil 1,03 miljardit eurot, mis on tubli edasiminek, kuna saame seitsme aasta jooksul põllumeestele üle 300 miljoni euro rohkem raha kui varasemal perioodil. Võimalusi lihtsalt ei ole Roomet Sõrmus soovitab valitsusel hea seista, et kasutatud saaksid kõik täiendavad siseriiklikud soodustused ja toetused – alates aktsiisidest ja käibemaksuerisustest lõpetades siseriikliku üleminekutoetuse ja kriisiabiga. Koalitsioonileppes on isegi vastav punkt, mis lubab põllumeestele maksta kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Paraku saab Urmas Kruuse vastusest üheselt selgeks, et võimalusi ei ole. Eelmine valitsus põllumeestele tänavuseks aastaks üleminekutoetusi ette ei näinud. Opositsioon kritiseeris toonase valitsuse suutmatust, aga nüüd on ka reformierakondlasest maaeluministri vastus sarnane eelmiste maaeluministrite vastustega: sel aastal ei

24

miljonit soovisid põllumehed kriisiabi, valitsus lubas 12 miljonit. ole plaanis maksta põllumajandustootjatele üleminekutoetusi ja riigieelarvesse ei ole selleks vahendeid eraldatud. Urmas Kruuse viitab selle asemel koalitsioonileppe teisele lubadusele: maksta kriisiabi. „Sel aastal on planeeritud rakendada vähemalt 12 miljoni euro suuruse eelarvega erakorraline kriisiabi,“ lubab ta. Tegemist on abipaketiga, mille suuruse arvutas välja eelmine valitsus. Paraku ütlesid põllumajandusorganisatsioonid juba toona, et tegelik abivajadus on vähemalt kaks korda suurem ehk 24 miljonit eurot. „Praeguses paketis jäi esialgse ettepaneku kohaselt väga tagasihoidlikuks näiteks piimasektori toetus, millele tuleks kindlasti leida lisavahendeid. Keerulises olukorras on mitmed loomakasvatuse harud, aga ka aiandustootjad,“ kommenteerib Sõrmus. Ka planeeritud 12 miljoni euro väljamaksmine on takerdunud, kuna ei suudeta kokku leppida kriisiabi väljamaksmise tingimustes. Kruuse tunnistab, et kriisiabi suurus on põllumeestes tekitanud palju pahameelt. Seetõttu oligi tema esimene tegevus kutsuda pooled laua taha ja vaadata numbritele otsa. „Olemasolevad vahen-

2 did on tõesti napid, seetõttu vaatan aktiivselt ringi, kas olukorda on võimalik veel parandada,“ lubab Kruuse. Ta lubab ka, et väljamaksmine saab olema kiire. Toetusi sihitakse täpsemalt Kruuse kinnitusel ongi valitsuse pikaajalisem plaan toetada põllumajandussektorit senisest sihitumalt. Koalitsioonileppes lubatud kriisiabina saaks raha suunata just sinna, kus häda kõige suurem. Kõlab hea plaanina, kuna seni on Eesti olnud kriisiabiga üsna kitsi, samal ajal kui ümberkaudsed riigid seda oma põllumajandus- või loomakasvatussektorile jagavad. Ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats võiks sellise plaani üle justkui rõõmustada. Atsi sõnul on senise top-up-süsteemi asendamine kriisiabitoetustega olnud taluliidu viimase aja üks olulisematest ettepanekutest. Kriisiabi oleks võimalik maksta õiglasema jaotusmeetme alusel, mis hõlmaks ka noortalunikke, kes aegunud referentsandmete tõttu on top-up’ist kõrvale jäänud. „Meie jaoks pole mingit vahet, kuidas neid toetusi nimetatakse, peaasi, et neid õiglaselt jagatakse ja et neist kasu on,“ leiab Ats. Paraku on kriisiabi olemuselt väga prognoosimatu. Valitsus võib küll lubada kriisiabi maksmist, kuid reegleid, millal abi makstakse, ei ole ning abistamine sõltub valitsuse hinnangust olukorra tõsidusele. Sellele viitab ka Kruuse, öeldes, et igasuguse kriisiabi maksmine sõltub turuolukorrast.

13


POLIITIKA

Käibemaksuerisused päevakorrast maast Diislikütuse aktsiisisoodustusest on COVID-19 kriisi ajal olnud põllumajandusele suur abi. Aktsiisisoodustuste tuleviku kohta valitsusleping aga selgeid vastuseid ei anna. Roomet Sõrmuse ütlusel huvitab põllumajandust, milliseks kujunevad diislikütuse ja gaasi aktsiisid. Veelgi enam, kodumaise tootmise soodustamiseks oleks vaja vähendada ka põhitoiduainete käibemaksumäära. Eelmise valitsusega hakkas tekkima lootus jõuda esimeste tulemusteni, kuna uuriti võimalusi alandada käibemaksumäära kodumaisele köögiviljale. „Loomulikult peame seda väga oluliseks. Loodame, et valitsus jätkab selle teema analüüsimisega ja rakendamiseks võimaluste leidmisega,“ lisab ka taluliidu juht Kerli Ats. Valitseb maksurahu Selle teema juures võivad aga põllumehed jääda igatsema eelmist valitsust, sest praegusesse valitsusse jõudnud reformierakond on tuntud maksuerisuste vastane. On palju loota, et nad otsiksid võimalusi mõne uue käibemaksuerisuse loomiseks. Küsimuse, kas uus koalitsioon jätkab käibemaksu alandamise plaaniga kodumaisele köögi-

14

100

euroni 1000 liitri kohta langetati mullu eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära.

viljale, pareerib Kruuse kergelt ühe teise ettevõtjatele antud lubadusega: „Uus koalitsioon on kokku leppinud maksurahu, mistõttu hetkel kodumaise köögivilja käibemaksu alandamine päevakorras ei ole.“ Iseasi, kas ettevõtjad maksurahu soovi just sellisena mõtlesid … Soodsam aktsiis jääb kehtima Diislikütuse aktsiisi puhul lubab Kruuse siiski, et koroonapuhangu tõttu eelmisel aastal langetatud aktsiisimäärad jäävad kehtima lubatud ajani ehk tuleva aasta 30. aprillini. Sealhulgas jääb püsima ka põllumajanduses olulise eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär, mis langetati 133 eurolt 100 euroni 1000 liitri kohta. Erimärgistatud diislikütusega on õhus veel üks eelmise valitsuskoalitsiooni algatus. Juba maaeluminister Mart Järvik algatas eri-

3 märgistatud diislikütuse kasutuskorra muutmise. Väidetavalt õnnestus erimärgistatud kütust osta valemängijatel, kelle puhul ei suudetud kontrollida, kas kütust kasutatakse põllumajandustöödel. Põllumehed on senise kasutuskorra muutmise plaanidesse suhtunud suure umbusuga. Positiivset nähakse vaid siis, kui muudatustega maksukahjust kätte saadav raha läheks põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiisimäära vähendamiseks. Kruuse lubab oma eelkäija algatusega jätkata. Tema kinnitusel on erimärgistatud diislikütuse kasutamise muudatusi käsitlev vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus ettevalmistamisel. „Muudatuste eesmärk on vähendada erimärgistatud diislikütuse väärkasutusi ja tagada, et aktsiisisoodustus jõuaks nendeni, kellele see on ette nähtud,“ lausub Kruuse. Tema väitel on eelnõus sisalduvaid muudatusi mitmel korral põllumajandussektoriga arutatud. Millised muudatused aset leiavad, selgub juba üsna pea, sest Kruuse lubab, et juba veebruaris/märtsis esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse küsimiseks esindusorganisatsioonidele.


Ministri esimesed rahaeraldused tehtud – turuarendus on prioriteet

O

n siiski kohti, kus maa­ eluminister Urmas Kruuse ametisse astudes rahakraani lahti keeras. Ametiaja esimestel päevadel lisas ta turuarendustoetuse algsele eelarvele 200 000 eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on nii ekspordiks kui ka koduturul tehtavaks müügiedenduseks oluline turu­ arendustoetus, mille eelarvet eelmine valitsus kärpis. Ta tunnustab Kruuset, kelle kiire rahaeraldus hoidis ära suure kärpe, kuid võrreldes varasemate aastatega on eelarve siiski ligi 25% võrra väiksem. Koalitsioonileppes lubatakse toetada ettevõtjate kodu- ja välis-

turule suunatud tegevusi. Koja arvates oleks ettevõtjatele uute turgude leidmiseks vaja toimivat põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordistrateegiat. Sõrmuse ütlusel aitaks see liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suunas ja toetaks Eesti kui usaldusväärse, puhta ja kvaliteetse toidu päritolumaa kuvandit. „Tagada tuleks Eesti valmisolek ekspordi sihtriikides nõutavate täiendavate riiklike seire­ programmide ja analüüsiseeriate tegemiseks,“ soovitab Sõrmus. Suurendada tuleb ka riigi panust uute eksporditurgude avamisel. Arvestades riiklike vahendite piiratust on Sõrmuse sõnul oluli-

ne kiiresti ette valmistada maaelu arengukava meede, et ekspordile suunatud tegevusi (nt välismessidel osalemist) oleks võimalik MAK-ist juba järgmisel aastal toetada. Uute turgude avamisel loodab Kruuse heale koostööle ettevõtlusja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga. Toiduainetööstuse konkurentsivõime tagamiseks on maaelu arengukavas ette nähtud laiendatud võimalused. „MAK-i muudatustega lisandub üleminekuaastateks 2021 ja 2022 ligemale 260 miljonit euroraha, millega plaanime suurendada senist toiduainesektori investeeringute ja müügivõimekuse tõstmisele suunatud tegevuste mahtu,“ lubab Kruuse.

KUBOTA KUBOTA KUBOTA heinatehnika heinatehnika heinatehnika

• kõrgeimad kvaliteedistandardid • kõrgeimad kvaliteedistandardid •• kõrgeimad kvaliteedistandardid 140-aastane haakeseadmete arenduse kogemus • 140-aastane haakeseadmete arenduse kogemus • 140-aastane haakeseadmete arenduse kogemus Põhjamaade oludes Põhjamaade oludes Põhjamaade oludes • loodud tõsiseks tööks • loodud tõsiseks tööks • loodud tõsiseks tööks Magnus OttOtt 5562 4067 Magnus 5562 4067 Magnus Ott 5562 4067 Tartu-, Põlva-, Valgaja Võrumaa Tartu-, Põlva-, Valgaja Võrumaa Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa

Ainar PajoPajo 511511 8555 Ainar 8555 Ainar 511 8555 Idaja Pajo Lääne-Viru-, Järvaja Jõgevamaa Idaja Lääne-Viru-, Järvaja Jõgevamaa Ida- ja Lääne-Viru-, Järva- ja Jõgevamaa

agri@stokker.com agri@stokker.comwww.stokker.ee/agri www.stokker.ee/agri

Tanel AruAru 5309 3294 Lübik 5918 2990 Tanel 5309 3294 Martti Martti Lübik 5918 2990 Tanel Aru 5309 Martti Lübik 5918 2990 Saare-, Hiiu-Hiiuja Läänemaa Rapla-, Viljandija Harjumaa Saare-, ja 3294 Läänemaa Pärnu-, Pärnu-, Rapla-, Viljandija Harjumaa Saare-, Hiiu- ja Läänemaa

Pärnu-, Rapla-, Viljandi- ja Harjumaa


POLIITIKA Milliste lahendustega täita koalitsioonileppe lubadus ja tuua inimesed tagasi maapiirkondadesse ning soodustada noorte eneseteostusvõimalusi maal? KERLI ATS

V

EESTI TALUPIDAJATE KESKLIIDU TEGEVJUHT

aja on kompleksseid meetmeid. Märksõnadena toon välja konkurentsivõimeliste palkadega töökohad, haridusvõimalused, sealhulgas huviharidusvõimalused, infrastruktuuri, kiire interneti, huvitegevuse võimalused ning maaelu ja sealhulgas põllumajan-

dusvaldkonna ametite populariseerimise. URMAS KRUUSE

O

MAAELUMINISTER

leme nii üleminekuperioodi kui ka taastekava vahenditest planeerinud täiendavaid vahendeid ettevõtluse arendamiseks maapiirkonnas ning kavatseme seda hõlmava MAK-i muu-

datuse ka lähiajal valitsusele esitada. Lisaks oleme koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega välja töötamas maale elama asumise soodustamise katseprogrammi, mille rakendamisega loodame alustada käesoleval aastal. Programmi eesmärk on aidata luua täiendavaid võimalusi maapiirkonnas kodu soetamiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Valitsusliidu lubadused maaelu korraldamisel koalitsioonileppes ja valitsuse 100 päeva plaanis Koalitsioonileppe peatükk „Tasakaalus Eesti“ Näeme maaettevõtlust loodusvarade mitmekesisel kasutamisel ja töötlemisel põhineva biomajandusena, aga ka inimestele ja ettevõtetele suunatud teenindusena. Põllumajanduse rohe- ja digipöörde ning teadmistepõhise poliitika­ kujundamise protsessi toetamiseks tõstame vastavat kompetentsi maa­ eluministeeriumi valitsemisalas. Toetame ettevõtjate nii kodu- kui ka välisturule suunatud tegevusi ning arendame ühistulist tegevust. Riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks väärtustame kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid. Toetame mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist ning edendame mahetoodete ja -teenuste eksporti. Seisame Euroopa Liidu tasandil otsetoetuste võrdsustamise eest ning maksame põllumeestele kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Toetuste abil tõstame põllumajandusja toidutootjate konkurentsivõimet ning suurendame keskkonnahoidu.

16

Toetame kodumaise kalanduse kestlikkust ning töökohtade säilitamist kalandussektoris. Loome eeldused vesiviljeluse arenduseks avamerel ja siseveekogudel. Jätkame maaelu ja põllumajanduse toetamist läbi erinevate MES-i meetmete. Tagame selged ja läbipaistvad otsustusprotsessid. Soodustame inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostuse võimalusi maal. Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele. Võimaldame kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu. Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava lähtudes kvaliteetse avaliku ruumi aluspõhimõtetest. Toetame regionaalsete laenu- ja käendusinstrumentide ning regionaalprogrammide kaudu maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse arengut. Lubadused koalitsioonileppe teistest peatükkidest, millel on maaelule suur mõju Loome Tulevikurahastu kliima- ja di-

gipöörde kiirendamiseks, mille vahendid suuname teadus- ja arendustegevusse ning teadmusmahuka majanduse arendamiseks. Välistööjõu kaasamisel arvestame Eesti tööjõuturu olukorda ning soovime hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel. Tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel minimaalse omafinantseeringuga. Peatükk „Tasakaalus Eesti“ valitsuse 100 päeva plaanis Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014–2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.


TÖÖJÕUD Põllumajanduses ligi 100 noort spetsialisti ja oskustöötajat juures Veebruari keskel said Järvamaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud põllumajanduse valdkonna spetsialistid ja oskustöötajad Säreveres kätte oma kutsetunnistused. Veebruaris toimusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kui kutseandja korraldusel kutseeksamid Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Kutseeksamid sooritas edukalt 61 põllumajanduse ja veterinaaria valdkonna oskustöötajat ja spetsialisti, nende hulgas 58 koolilõpetajat ja 3 töömaailma eksamisooritajat. 19. veebruaril toimusid 4. taseme taime- ja veisekasvatajate kutseeksamid ka Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolis. Olustveres sooritas kutseeksami 38 noort. Teiste hulgas sai kutsetunnistuse talupidaja Jaanika Viidebaum

Olen väga rahul Särevere õppelaudas toimuva praktilise õppega – õpe on väga heal tasemel ja kõik vajalik saab selgeks. Jaanika Viidebaum, veisekasvatustootja 5. taseme kutseeksami sooritanu

Viljandimaalt Kissa-Märdi talust. „Järvamaa Kutsehariduskeskuses õpetatavad oskused ja teadmised on põhjalikud ja vajalikud. Õppeperiood võiks isegi natuke pikem olla, et jõuaks töö kõrvalt õppimisele rohkem pühenduda. Samas olen väga rahul Särevere õppelaudas toimuva praktilise õppega,“ ütles edukalt veisekasvatustootja 5. taseme kutseeksami sooritanud Jaanika Viidebaum.

Jaanika pidi olude sunnil võtma oma talu loomapidamise enda õlule 2018. aastal ja õppis töö kõrvalt ameti selgeks, sest talu 54 piimalehma ja noorkari tahtsid hooldamist ja kasvatamist. Nüüd, kus kutse käes, tahab ta veel paremini oma loomade eest hoolitseda ja talu majandada. Kissa-Märdi talus tegeletakse nii piimakarja- kui ka teraviljakasvatusega. „Põllumajandussektoris on toimumas põlvkondade vahetus ja ettevõtted vajavad hädasti kompetentseid spetsialiste ja oskustöötajaid, kellel on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Vahur Tõnissoo Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse mehhani­ seerimise eriala, õppinud ka Rootsi Majandusjuhtide Instituudis ja Tartu Ülikoolis ärijuhtimise alal. Töötanud 8 aastat Kehtna näidis­ sovhoostehnikumis masinaõpetajana. Juhtinud 16 aastat farmiseadmeid müüvat ettevõtet DeLaval. Aastail 2011–2014 oli tulundusühistu Farm In juht. 2015–2017 oli Eesti Põllumeeste Kesk­ liidu juhatuse esimees, üks liidu ja põl­ lumajanduskoja liitumise eestvedajaid. Alates 2017 Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse liige. Algatas ja juhtis külaülikooli rahvaha­ ridusprojekti, mille eest pälvis nii Keht­ na valla haridusteo kui ka Raplamaa aasta õpiteo tunnustuse. Oli kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust asutajaliige – 2013. aastal tun­ nustati tema tegevust kodanikuühis­ konna missiooniinimese tiitliga. 2018. aastal nimetati Eesti Maaülikooli aasta vilistlaseks.

Foto: Arno Mikkor

24.04.1964–17.01.2021

In memoriam

Vahur Tõnissoo

Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissoo ootamatu lahkumine puudutas paljusid kaasteelisi. Mõni inimene on andekas ja andev mitmes vallas, Vahur oli üks neist.

18

Vahur käivitas Valtu-Nurmes külaülikooli, kus mõtteid jagasid teiste seas näiteks Marju Lepajõe, Viivi Luik, Ülo Vooglaid ja Mart Saarma. Ta kaasas ja liitis kogukondi. Uuris süvitsi Rail Balticu planeerimist: Vahuri ettepanekud muutsid trassi paiknemist nii, et lõhkumata jäid külad ja ettevõtted. Vahur oli reisijuht Tiibetis ja suur süveneja. Ta tegi koolitusi maaülikoolis ja ettevõtetes, juhtis Äripäeva raadios saadet „Kasvupinnas“, tõi kaasa uudseid lähenemisi, samal ajal üle korrates püsivaid väärtusi. „Oma ülejäänud elu tahan ma pühendada Eesti põllumeeste aitamisele,“ ütles Vahur mõne aasta eest, ning kasutas oma kogemusi ja teadmisi selle eesmärgi nimel. Kust tuleb idee tuua ühe laua taha õpetajaid, arstid ja põllumehed, et koostöös teineteist toetada? Ta-

valiselt Vahur enda rolli oma algatustes esile ei tõstnud ja võib-olla oleks ta vastuseks kostnud: „Ju oli vastuvõtja sellele mõttele sel hetkel olemas.“ Vahuri ideed võisid olla tavatud, ent need toimisid. „Lahenduse poole liikudes tundus mõnikord, et mees on veidi unelmas – me pole harjunud, et julgelt suuri unistusi sõnastatakse. Aga vahel on vaja olla mõtetes ajast ees, et suuri asju saavutada. Vahur uskus visiooni, mida ta kirjeldas, ja oli oma mõtete sõnastamisel väga täpne,“ ütleb professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist. „Lõpuks tema ideed siiski teostusid. Laia silmaringiga mehena oskas ta sihte seada,“ teab põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu liige Jaak Läänemets. Vahur oli palju lugenud, loetu üle järele mõelnud ja jõudnud järeldusele, et õigete otsuse tegemi-


seks on vaja informatsiooni, teadmisi ja kogemusi, kusjuures väärtuseks on nende ühtsus. Seejuures lähtus ta alati eetilistest põhimõtetest – kombinatsioon, mis muutis ta paljudele mentoriks. Kaasteelised tõstavadki esile inimlikku soojust ja hoolimist, mis lähtus Vahuri sisemisest väärtussüsteemist, budistlikust taustast – rõhutas ta ju ikka ja uuesti: „Tee teistele head. Ja kui ei saa head teha, ära tee vähemalt halba.“ Maailmas kehtivad alati karmaseadused, uskus Vahur. „Kunagi ei langenud Vahur nii madalale, et oleks kellegi suhtes inetult käitunud,“ meenutab tulundusühistu Farm In juhatuse liige Margo Kuusk. „Kui ka vestluspartner ei olnud sama meelt, ei olnud ühelgi ajahetkel tunda, et Vahur oleks oponenti halvustanud.“ Värnik toob esile ka oskuse kuulata: „Vahur andis vestluspartnerile võimaluse ja aja lahenduseni jõudmiseks, lähtus sellest, et inimene ise arutleks ja teeks otsuse. Ka see on juhtimise osa, kuidas suunata inimesi oma eesmärke saavutama. Vahur oli inimeste inimene. Ja pere oli oluline.“ Vahendaja ja liitja On inimlik, et langeme mõnikord oma emotsioonide võrku, jättes kõrvale info, mis meie soovidega ei kattu. Vahur endale niisugust lähenemist ei lubanud. „Ta andis endale alati aru, et igal probleemil on mitmeid kihte ning enne poole valimist ja võitlusväljale tormamist tuleb faktid selgeks teha. Üsna tihti oli ta aruteludel isegi häirivalt pikalt vait – seda vaikimist kasutas ta aga erinevate poolte kuulamiseks ja selguse loomiseks,“ ütleb Vahuriga viis aastat igapäevast tihedat koostööd teinud põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Süsteemsust õpetas Vahur ka kaasteelistele kodanikuliikumises Avalikult Rail Balticust, kui ta kir-

jutas: „Lahendust otsides peab lähtekoht olema konstruktiivne, mitte destruktiivne. Meie pingutame selleks, et raudtee saaks väga hea. Samal ajal on kõik seisukohad vaja argumenteerida ja tõestada.“ Sarnaselt sedastas ta Farm Ini juhina, et oluline on jõuda tulemuseni: „Me ajame koos ühist asja, mitte ei aeta koos igaühe enda asja. Meie väärtused on usaldus, igal tasandil toimuv koostöö ja tulemuslikkus – kui tulemust pole, siis pole mõtet asju teha.“

Vahur Tõnissoo:

Ühise tegutsemise jõud Vahur uskus nii Eesti põllumeeste asja ajades kui ka muudes tegemistes, et edu võti on koostöö, mitte konkurents. Jaak Läänemets: „Meil oli palju, mida koos arutada ja mille eest seista. Teda käivitas kindel veendumus, et koos töötades ja toimetades oleme tugevamad.“ Margo Kuusk: „Kui juhtus, et ühistegevusele suunatud organisatsiooni halvas mõttes ära kasutati, siis Vahur väga taunis selliseid tegevusi ja rääkis rahulikult, et nii ei tohi. Oma kogemusele ja inimeste tundmisele tuginedes oskas ta kriitikat taktitundeliselt teha.“ Kuusk meenutab ka koolitustel näidatud slaidi Leonardo da Vinci maalist „Püha õhtusöömaaeg“ – Vahur osutas paralleelile klassikalise ühistegevusega, kus samuti keegi ehk kaaslaste ees naeratab, salamisi teades, et kokkulepe on teistega sõlmitud. Olukord, kus keegi laudkonnas on Juudas, oli enne meid ja jääb ka edaspidi. Suur kultuurihuvi ja lugemus lubasid Vahuril tõmmata paralleele erinevate valdkondadega ja luua tervikut. Reisidel võttis Vahur aja endale, et laadida akusid, läbitunnetatud budistlik filosoofia tuli aga kaasa igapäevaellu ja vestlustesse.

Igal hetkel me loome oma kõne, keha ja meelega järgmised hetked. Kui me aga täidame oma keha, kõne ja meeleteod armastuse, kaastunde, hoolivuse, sallivuse ja enesedistsipliiniga, siis me loome paremaid järgmisi hetki ja aegu.

Põllumehe Teataja avaldab sügavat kaastunnet Vahuri perele ja kaasteelistele.

Miks vastandatakse ja tekitatakse konflikte? Põhjus on selles, et kõik inimesed on erinevad. Inimestel on alateadlik hinnang, et kõik tema suhtes tavapärasest erinev on väär. Edukas koostöö on võimalik ainult siis, kui vastandamise lahendamist alustatakse eneseanalüüsist, ehk kuidas minu mõtted on soodustanud vastandamise tekkimist. Ainuke viis maailma muuta on muuta maailma, muutes iseennast. Elu on eelkõige koostöö, mitte aga lõputu konkurents.

Me kogeme igal hetkel iseenda poolt varem loodud põhjuste tagajärgi ja samaaegselt loome uusi põhjuseid oma tulevastele tagajärgedele. Seetõttu on väga oluline elada praeguses hetkes ja panna tähele, mis parasjagu meie meeles toimub. Kes oskab märgata ja endale teadvustada oma meeleseisundeid, see õpib ennast tundma. Kes ennast tunneb, see suudab oma elu valitseda. Inimesed on ekslikud. Me ikka libastume, aga on väärtused, mis kannavad ja kehtivad igal ajal. Kui nende järgi elad, siis on tulemus alati parem. Koostööd tehes püütakse leida tegutsemisviis, mis võimaldab täielikult arvestada kõigi osapoolte huvidega. Tulemuseks on sünergia, mis üksikult tegutsedes ei saa kunagi tekkida. Sünergia on summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõpp­ efekt alati suurem kui üksikmõjutuste summa. Soovin, et Eesti põllumeestest ja talupidajatest saaksid tõelised valitsejad omal maal. Oleme kindlasti võimelised muutuma manipuleerimise objektidest iseseisvalt otsustavateks subjektideks.

19


METS

1.

2.

3.

Lumi - metsaomaniku sõber ma ilmaga teeme nii taimele hoopis liiga. Külmad on taime külmunud tüve hapraks muutnud ja tüve sirgeks sikutamisega võivad koorele tekkida praod, mida me ise ei märkagi. ÜLLE LÄLL EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA METSANDUSE GRUPI ESIMEES

P

aks lumevaip on männi- ja kuusetaimed mütsikestega katnud ja see näeb muinasjutuline välja. Siiski võib just nooremates metsakultuurides näha, kuidas männitaimed on koheva lume all looka vajunud ja kohati lume all kooldunud. Mida teha? Looduses on seatud nii, et taimed kasvavad ikka päikese poole. Lume sulamisel ajavad taimed ennast pikkamööda uuesti sirgeks. Talvine lumi ei ole ohtlik, kui ta on kerge ehk sula ja külma vaheldumine ei ole lund okste külge kinni kleepinud. Koheva lumemütsi võib taimelt ka maha raputada, kuid kindlasti ei tohi tüvekest sirgeks hakata painutama, sest kül20

Millal lumi maha raputada? Kuni on ühtlaselt külm, ei tasu ka lund maha raputada, sest lumi on taimele teki eest, mis kaitseb külma öö ja päevase päikese temperatuuride vaheldumise eest. Kui aga tuleb lühiajaline sula koos lumesajuga ja sellele järgneb uuesti külm, siis võib okste külge külmuv lumi hakata puukesi murdma. Kui maapind ei ole korralikult külmunud, võib selline lumi raskeks muutudes noori metsakultuure, mis ei ole veel korralikult juurdunud, isegi maa seest välja painutada. Kuusk on lume suhtes vastupidavam, sest tema oksad on lühemad ja okkad ei hoia lund nii hästi kinni. Männil on oksad pikemad ja okste otsa jäävad lumetordid hakkavad oksi maha painutama. Suure raskuse korral võib selline oks tü-

ve küljest lahti rebeneda, eriti, kui tuleb sula ning lumi hakkab kokku vajuma ja oksa kisutakse raske lumega allapoole. Hiirtel lume all hea tegutseda Kui märkame lumes jälgi hiire tegutsemisest, võib kevad metsaomanikule tuua ebameeldiva üllatuse. Hiirtel on lume all hea tegutseda, vaenlased ei märka teda nii kergesti. Kohev lumi pakub varju ning nii on ohutu noore taime koort ja niineosa näksida. Hiirte tegutsemist aitab vältida lume kinnitallamine ümber puutüvede, kuid metsas seda võtet töömahukuse tõttu eriti ei kasutata. Hiirte kahjustus juurekaelal võib puukesed viia hukuni. Leethiir, metsa peamine hiirlasest asukas, võib metsakultuuri kahjustada isegi kuni viie meetri kõrguselt, närides meeleldi noort koort eelmise aasta võrsel. Kui hiired tegutsevad lume all, siis lume alt väljajäävat puukest kahjustavad metskits ja jänes. Jänes kahjustab tihti just kasekultuure, kus puuke lume piirini ära süüakse. Sageli süüdistatakse siis


!

BILINE A M I R SINU PA

4.

või vaenlane? metskitse, kuid jänese jäljerida reedab tegeliku süüdlase. Kevade saabudes hakkavad ka kitsed otsima üles kuuse- ja männikultuure. Nooremaid taimi kasutatakse toiduks, et vitamiine saada, suuremate taimede vastu on sokkudel hea noori sügelevaid sarvi hõõruda. Sula saabudes mine metsa Sula tulekul võiks metsaomanik teha tiiru oma noortes metsakultuurides ja sulalume taimedelt maha raputada. Ka tasub üle vaadata, kas on kitsepere ennast noorendikku sisse seadnud või hakanud kultuurides maiustamas käima. Sõraliste kahjustusi saab ennetada, kasutades selleks repellente. 1. maiks tuleb maakondlikule jahindusorganisatsioonile saata ulukikahjustuse ennetamise teatis. Aprilli lõpus, kui ilmad hakkavad soojenema, tuleb jälgida ka üraskite lendlust, vältimaks nende massilist levikut. Juba varakult tasub mõelda ka üraskipüüniste soetamisele. Pärast lume sulamist tuleks üle vaadata, kas taimed ei ole jäänud eelmise aasta rohu alla ning vajadusel vana rohi maha tallata.

1. Hiirekahjustus lehisel. 2. Selline lumi võib männioksi hakata tüve küljest lahti rebima. 3. Kui näed lumel selliseid jooni, on põhjust kahtlustada, et lume all tegutsevad hiired. 4. Kuusekultuuri kahjustus pärast valgustusraiet. Fotod: Ülle Läll, Kalevi Kvell

https://cfmoto.ee

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee


POLIITIKA Tõnis Mölder kinnitab, et koostöö põllumajandussektori ning keskkonna- ja energeetikasektori vahel on vajalik. Foto: Scanpix / Remo Tõnismäe / Postimees

Tõnis Mölder:

peame õppima keskkonnasäästlikumalt põldu harima Keskkonnaminister Tõnis Mölder leiab, et tähtis on vähendada põllumajanduslikust tegevusest põhjustatud keskkonnajalajälge. 22


HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Kui keskkonnahoidlikuks Eesti põllumajandust peate? Ma arvan, et positsioon, kuhu Eesti põllumajandus ja keskkond on jõudnud, on hea. Kas saab paremaks minna? Kindlasti saab. Meil on veel õppida seda, kuidas keskkonnasäästlikumalt ja tõhusamalt põllumaid harida. Samuti on oluline, et oskaksime põllumaid õigesti hinnata, nii et me ei annaks väärtuslikke põllumaid muu otstarbe jaoks ära. Milliste suuremate probleemidega oleks vaja põllumajanduses keskkonnahoiu seisukohalt tegeleda? Oluline küsimus on see, millise jalajälje looduskeskkonna mõttes põllumajandussektor praegu jätab. See on küsimus erinevate tõrjevahendite ja väetiste kasutamisest või mittekasutamisest ja seetõttu tekkivast looduskeskkonna muutumisest või teatud juhtudel ka reostusest. Teine teema puudutab looma- ja karjakasvatust, mis tekitab keskkonnamõjusid. Need on olulised väljakutsed, mis vajavad lähima viie kuni kümne aasta jooksul lahendust. Positiivne on see, et oleme põllumajandussektoris tekkivatest jääkidest asunud looma muuks eluks vajalikke väärtusi, olgu siis näiteks biogaasi või midagi muud. Selliste lahenduste ja koostöö otsimine põllumajandussektori ning keskkonna- ja energeetikavaldkonna vahel on väga vajalik. Te mainisite loomakasvatust, mis tekitab paratamatult keskkonnamõjusid. Kõige radikaalsemad inimesed on öelnud, et veisekasvatus tuleks ära lõpetada, sest lehmad, vabandage väljendust, peeretavad ning paiska-

vad seega õhku metaani. Mida te sellest arvate? Terve mõistusega saab ju aru, et ühe sektori kinnipanek ei ole lahendus, aga teistpidi need teie toodud väited loomade mõju kohta on keskkonnajalajälje mõttes ka nii-öelda tõsisemat sorti ohutegur. Küsimus on, kuidas me saame seda kõike vähendada niimoodi, et loodus ei kannataks. Kui ma ei eksi, siis paar nädalat tagasi toodi meedias positiivseid näiteid, kus Väike-Maarjas toodetakse lehmasõnnikust biogaasi, mida bussid saavad kütusena kasutada. Ma arvan, et see on täpselt see samm, kus loodusele tekkiv kahju pööratakse hiljem kogu ühiskonna jaoks positiivseks. Kui rangeks peate Eesti põllumajandusele kehtivaid keskkonnanõudeid teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes? Kas on valdkondi, kus võiks nõudeid leevendada? Siin on raske ühest hinnangut anda. Me oleme Euroopa Liidu liikmesriik ja Euroopas lepitakse teatud reeglites ühiselt kokku ja need kehtivad kõigile. Küsimust, kas mingites valdkondades on Eesti läinud reguleerimisega täpsemaks kui teised riigid, on raske hinnata. Aga samas usun, et need regulatsioonid on mõeldud selle eesmärgiga, et keskkonnale tekkivat mõju vähendada ja ohjeldada. Ühtegi seadust või määrust või direktiivi ei võeta üle selle mõttega, et muuta ühe või teise sektori tööd raskemaks, vaid eesmärk on muuta tegevus vähem saastavaks. Valitsus võttis mullu vastu otsuse toetada EL-i uut elurikkuse strateegiat. Selle üks eesmärk on põllumajanduse jätkusuutlikumaks muutmine. Kuidas seda eesmärki saavutada? Mis puudutab konkreetselt seda strateegiat, siis on aus tunnis-

tada, et ma pole jõudnud end detailselt teemaga kurssi viia. Tean, et seal on üleeuroopalised eesmärgid, mis kliimasoojenemise tõttu on võetud, ja need puudutavad nii elurikkust, maade viljakust, looduse muutumist kui ka mingil määral erinevate liikide paiknemist Euroopas. Viimase viie, kümne, viieteistkümne aastaga on maailmas toimunud päris olulised muutused ja sellisel moel jätkates peame arvestama, et nii meie maade viljakus, looduskeskkonna kui ka keskkonnateemade areng jääb toppama. Sellises perspektiivis meie tegevus ei oleks jätkusuutlik. Nii et ilmselgelt tuleb vaadata laiemat perspektiivi. Aga selle strateegia mõte on, et me ei vaata Eestit eraldi, vaid koostöös Euroopaga. Valitsuskoalitsioonis on kokku lepitud, et üks eesmärk on keskkonnavaldkonna arengukavas ära märkida ka elurikkuse peatükk, ja usun, et seda peatükki asutakse lähima poole aasta jooksul koostama. Siis saab selle teemaga detailsemalt edasi liikuda. Kuidas suhtute kevadise haneliste heidutusjahi lubamisse, et kaitsta saaki ja vähendada põllumajandusele rändlindude tekitatud kahju? Ma ei annaks hinnangut. See on küsimus, mis puudutab koostööd keskkonnahoiu ja põllumajandussektori vahel. Usun, et koostöö on olemas ja suhtlust hoitakse mõistlikult, saavutatakse konsensus. Keskkonnaministeerium vastutab EL-i mullastrateegiaga seotud Eesti seisukohtade kujundamise eest. Mis on sel teemal ministeeriumi esialgsed seisukohad ja kui kaugel on seisukohtade kujundamise protsess? Protsess seisab. Siin on palju nüansse. Esiteks vajab Eesti sel teemal natuke täpsemat ja selgemat

23


POLIITIKA ülevaadet ning analüüsi. Teiseks on selge, et suuremad poliitilised muutused panevad neile protsessidele ajalised pitseri: tulevad uued inimesed, kellega koos on vaja asjad üle vaadata. Seetõttu ma ei oska ajaraami praegu hinnata. Kuidas on kavas edasi minna eelmise valitsuse algatatud maade hindamise ja maksustamise seaduse eelnõuga? Lähinädalatel (intervjuu toimus 15. veebruaril – toim) peaksime jõudma teemaga valitsuskabinetti ja saama sealt strateegilise otsuse, kuidas eelnõuga edasi minna. Maa korralise hindamise eestvedaja on riigihalduse minister ning väga suur roll tegevuse planeerimisel ja reaalse turuväärtuse hindamisel on keskkonnaministeeriumil. Arvestades, et maade korraline hindamine toimus viimati 2001.

aastal, on uuesti hindamine igati põhjendatud. Peame saama reaalse ülevaate maade väärtusest ja analüüsima, milline peaks olema maade hinnastamine paari aasta pärast. Milline saab olema valitsuskabineti otsus ja millise tempoga edasi liigutakse, on raske öelda. Aga kui saame nüüd rohelise tule, siis peaks sügisel toimuma teatud arengud, järgmisel aastal oleks analüüsimise periood, 2023. aastal kehtestavad kohalikud omavalitsused uued maksumäärad ja neid rakendatakse 2024. aastal.

Üks eesmärk on keskkonnavaldkonna arengukavas ära märkida ka elurikkuse peatükk, ja usun, et seda peatükki asutakse lähima poole aasta jooksul koostama.

Räägime veidi ka metsandusest. Kas olete ise metsaomanik? Ei ole. Küll aga on mul lähedasi inimesi, kes omavad metsa.

la võtmine, näiteks seetõttu kui seal elab mõni kaitsealune liik, piirab erametsaomaniku õigusi, sest ta ei saa metsa majandada ning ei saa ka hüvitist. Kas peate õigeks erametsade kaitse alla võtmist ilma kohese ja õiglase kompensatsioonita?

Avalikkuses on palju räägitud sellest, et erametsade kaitse al-

Kui mõnes metsas on kaitset vajav loomaliik või muu looduslikult

-


väärtuslik taim või liik, siis selle kaitse alla võtmine on põhjendatud ja seda tulebki teha. Teine küsimus on see, milline on õiglane kompensatsioon metsaomanikule, kes ei saa oma metsa majandada. Probleem on teada, aga öelda, et konkreetne mehhanism on lähiajal ellu rakendumas, oleks ennatlik. Kuid jah, kui metsa ei saa majandada, peaks olema kompensatsioon põhjendatud, aga milline ning mis mahus, jätan täna vastamata. Kas igaühel peaks olema õigus teha ettepanek metsa kaitse alla võtmiseks, ilma et kaasneks ka vastutus? Igaüks, kel on ideid, võib ettepanekuid teha kas keskkonnaministeeriumile või teistele asutustele. Aga kui räägime konkreetsetest

sammudest, millele järgnevad piirangud kellegi suhtes, peavad need olema põhjendatud. Kodanikuaktiivsus on igati tervitatav, aga kui hakkame teatud küsimustes otsuseid langetama, peavad need olema teaduslikult põhjendatud, mitte emotsioonidel põhinevad. Kui palju Teie arvates peaks olema majandamisest väljas olevaid metsi kogu metsamaa pindalast? Ministrina öelda, mis on õige number... Ükskõik, mida ma ütlen, võin eksida. Arvan, et selleteemalised arutelud peaksid toimuma metsanduse arengukava koostamise käigus. See ei peaks olema mitte poliitiline vaidlus, vaid teadlaste ja ekspertide omavaheline arutelu. Kui arengukava arutelu käigus jõutakse sinnamaani, et me

peaksime arengukavas selle (majandamisest väljas olevate metsade suhtarvu­– toim) fikseerima kas mingisuguse vahemikuna või kindla protsendina, siis see ongi otsustuskoht, millisel kujul me arengukava heaks kiidame või ei kiida. Tähtis on see, et metsandus oleks jätkusuutlik. Metsa tuleb kaitsta, metsa tuleb hoida ja metsa tuleb ka mõistlikult majandada. Seega metsa majandamine on oluline, aga seda tuleb teha mõistlikult. Ma siiralt arvan, et kui me tahame ühiskondlikku kokkulepet saavutada sellistes küsimustes, siis metsanduse arengukava võiks olla see koht, kuhu me ühiskonnas kokku lepitud ühisosad kirja paneksime ja selle dokumendi alusel järgmised kümme aastat oma metsi kaitseksime ja majandaksime.


TA I M E K A I T S E

Kuidas teha tulevikus tõhusat EVELIN HILLEP MAAELUMINISTEERIUMI TAIMETERVISE

Ü

OSAKONNA NÕUNIK

hes mulluses „Laseri“ saates kajastas Marii Karell glüfosaadi teemat nii: „Põllumees pritsib mürke, sest need on lihtsalt nii odavad!“. Kas glüfosaat on odav või tegelikult on glüfosaadile asenduse leidmine keeruline? Väga paljud põllumajandustootjad seisavad küsimuse ees: „Mida ma saan aasta pärast kasutada glüfosaadi asemel?”. Kui veel mõni aasta tagasi oli glüfosaadile üksikuid asendustooteid, siis praeguseks on kaheiduliste umbrohtude tõrjeks järele jäänud kloropüraliidil põhinevad taimekaitsevahendid, mille loa kehtivus lõpeb sel aastal. Kui vaadata bioloogiliste lahenduste poole, on olukord nukker. Looduslike ainete herbitsiidsete omaduste puudused seisnevad selles, et nii äädikhape, rasvhapped kui ka eeterlikud õlid põletavad nende kasutamisel taimede lehed, sh kasvatatava põllukultuuri ning ei ole piisavalt tõhusad mitmeaastaste heintaimede tõrjel. Kas pelargoonhape on uus imevahend? Kui Prantsusmaa ja Itaalia teatasid, et nad keelustavad glüfosaadi 2020. aastaks, tundus see nii mõnelegi ootamatu. Praeguseks nad seda teinud ei ole ja alternatiiv glüfosaadile näib neis maades olevat pelargoonhape. See on looduslikult esinev keemiline aine, mida leidub paljudes taimedes, eriti ohakas, õuntes ja viinamarjades. Eelkõige soovivad Prantsusmaa ja Itaalia vähendada oma põllumajandustootjate sõltuvust glüfosaadipõhiste toodete tootjatest

26

ja leida kestlikum lahendus taimede kasvatamiseks. Samas ollakse ka Prantsusmaal seda meelt, et ühte ja ainust lahendust glüfosaadi asendamiseks siiski ei ole ning tuleb kombineerida mitmeid erinevaid meetodeid. Euroopa Liidus on pelargoonhapet lubatud taimekaitsevahendi toimeainena kasutada juba kümme aastat. Prantsusmaal Jade toodetud 70% ulatuses pelargoonhapet sisaldav taimekaitsevahend „Beloukha“ sai loa 2014. aastal. Itaalias on sama tootja toodetud 70%-lise pelargoonhappe sisaldusega taimehooldusvahendeid turul neli. Euroopas on teisigi tootjaid, kes turustavad pelargoonhapet sisaldavaid taimekaitsevahendeid, kuid neis kõigis on pelargoonhappe sisaldus oluliselt madalam kui 70%. Ka Monsanto toodetud Roundup sisaldab pelargoonhapet, kuid üksnes 2%. Mitmed taimekaitseeksperdid tunnistavad, et pelargoonhappe baasil toodetud taimekaitsevahendid ei ole nii efektiivsed kui glüfosaat, kuna need ei hävita umbrohtude juuri. Samas peetakse pelargoonhapet siiski looduslikuks alternatiiviks glüfosaadile. Samas on ka neid, kes leiavad, et pelargoonhape sobib kasutada ainult hobiaednikele. Pelargoonhappe kasutamine toob taimekudedes kaasa pH muutuse, misjärel taime rohelised osad hävivad. Toime kiirus sõltub temperatuurist, kuid töödeldud taimed kahjustuvad 15–60 minuti jooksul ja ühe kuni kolme tunni jooksul pärast töötlemist taimed hävivad. Pelargoonhape toimib hästi üheaastastel umbrohtudel, kuid mitmeaastaste umbrohtude puhul ta nii efektiivne ei ole. Pigem soovitataksegi pelargoonhapet kasutada kohtades, kus süsteemse

Mitmed taimekaitseeksperdid tunnistavad, et pelargoonhappe baasil toodetud taimekaitsevahendid ei ole nii efektiivsed kui glüfosaat.

herbitsiidi kasutamine on mõttetu, näiteks samblatõrjel kiviplaatide vahelt. Niisiis jääb valikute sekka traditsiooniline energiakulukas künnipõhine mullaharimine, mille hektari maksumuseks hinnatakse 143–155 eurot sõltuvalt künni sügavusest. Samas üldhävitav herbitsiid maksab kolm-neli eurot liiter ja seda kulub hektarile neli liitrit. Künnist loobumise peamine motiiv on olnud tööaja ja moo-


taimekaitset?

Hea teada

Glüfosaati võib EL-is kasutada kuni 15. detsembrini 2022. Mis saab edasi, on lahtine, sest alternatiivset ja sama efektiivset taimekaitsevahendit praeguse seisuga pole. Foto: Pixabay

torikütuse kokkuhoid. Eestis on Kuusikul pikaajalises külvikorra katses võrreldud 20 aasta jooksul (1989–2010) nii künniga kui ka künnita mullaharimise mõju põllukultuuride saagile ja mulla elus­ tikule. Katsed näitasid, et: otsekülvil ja pindmisel mullaharimisel (minimeeritud mullaharimisel) oli mootorikütuse kulu tavakünnist 37,9–55,8% ja sügavkünnist 54,7–71% väiksem; künnist loobumine on kaasa toonud suurema taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse; künnist loobumine on kaasa toonud väiksema masinapargi vajaduse. Künnipõhisel mullaharimisel varjuküljed Tuginedes uuringu „Erinevate mullaharimise ja külvitehnoloogiate mõju uuring tera- ja kaunviljade saagikusele viljavahelduslikus ja monokultuurses külvi-

korras“ lõpparuandele, saab öelda, et künnipõhise mullaharimisega saab alla suruda mõningaid taimehaiguseid ja umbrohtusid, kuid samal ajal võivad halveneda ka mulla hüdroloogilised ja füüsikalised omadused. Mulla orgaanilise aine mineralisatsioon kiireneb ja seetõttu huumus väheneb. Kerge lõimisega huumusrikastel muldadel on see protsess olnud eriti intensiivne. Mullas halvenevad intensiivse harimisega ka seal elutsevate mitmete kasulike organismide elutingimused, näiteks väheneb kasulike putukate ja vihmausside arvukus.

LOE VEEBIST www.pollumeheteataja.ee veebis ilmunud artiklis „Kasutame poole vähem taimekaitsevahendeid?“ annab Evelin Hillep ülevaate elurikkuse strateegiaga kaasnevatest eesmärkidest ja kohustustest.

Teadlaste uus avastus taimede kasvu pärssimiseks Eelmise aasta veebruari alguses avaldati ajakirjas Nature Communication artikkel, millest selgub, et Tübingeni Ülikooli teadlased on avastanud suhkrumolekuli, mis pärsib taimede ja mikroorganismide kasvu ning on inimeste ja loomade rakkudele kahjutu. Seni on katseid läbi viidud kalade embrüotes. Nii nagu glüfosaat, tekitab ka see suhkrumolekul muutusi nn šikimhappe ainevahetusahelas, pärssides erinevate taimede ja mikroorganismide kasvu. Suhkrumolekul blokeerib šikimhappe ainevahetusahelas peamise ensüümi, mis esineb ainult mikroorganismides ja taimedes. Sel põhjusel liigitavad teadlased aine inimestele ja loomadele ohutuks ja on seda tõendanud ka esialgsetes katsetes. Deoksü-suhkrust loodetakse glüfosaadi asendajat, kuid pikaajaliste katsete käigus tuleb veel uurida, kui efektiivne on see põllul, kuidas laguneb mullas ja kui ohutu on see kariloomadele. Kindlasti on glüfosaat odavam kui mõni teine taimekaitsevahend, ja mis peamine – ta on kättesaadav. Kui arvestada elurikkuse tagamise ja mulla tervise säilitamisega, siis Eestis tehtud katsete tulemused näitavad, et kündmisega saab alla suruda mõningaid umbrohtusid, kuid mulla omadused halvenevad ja väheneb kasulike organismide arv mullas. Kui ennustada, mis juhtub glüfosaadiga aasta pärast, siis on võimalik, et glüfosaat kiidetakse uuesti toimeainena heaks ja seda kasutatakse edasi. Võib ka juhtuda vastupidi, et selle kasutamine tuleb lõpetada ja minna üle künnipõhisele mullaharimisele. Lisaks on 70%-line pelargoonhape künnipõhise mullaharimise kõrval täiendav võimalus ja meil on rohkem teadmisi deoksü-suhkru efektiivsusest.

27


K E S K KO N D

Suurem osa põllumehi ma jandab JAAN KANGER PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUSE PÕLLUMAJANDUSSEIRE JA UURINGUTE BÜROO JUHATAJA ASETÄITJA

R

ahvastiku kiire kasv seab põllumajandusele vastutusrikka ülesande. Kuna põllumajanduslikus kasutuses olev maa ei ole viimastel aastakümnetel suurenenud, saab toidu tootmist suurendada põllumajanduse ressursitõhusamaks muutmisega, mis on ka praegune arengusuund. Põllumajandustootmine mõjutab ümbritsevat keskkonda. Seetõttu on keskkonna hoidmiseks seatud tootjatele rangeid nõudeid nii seaduste, määruste kui ka erinevate programmide ja tegevuste kaudu. Põllumajandusvaldkonna peamine strateegiline dokument on Eesti maaelu arengukava (MAK), mille üks suur eesmärk on keskkonnale põllumajanduse negatiivsete mõjude vähendamine. MAK sisaldab mitmeid toetusskeeme, millest üks on keskkonnasõbralik majandamine (KSM). Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse eesmärk on keskkonnasõbralike majandamisviiside soodustamine, et kaitsta mulda ja vett, samuti suurendada elu-

28

rikkust ja maastikulist mitmekesisust. Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) seirab mitmeid keskkonnanäitajaid ning uurib, kas ja kuidas KSM-i meetmed toimivad. Ühtset pindalatoetust (ÜPT) anti 2019. aastal 965 253 hektarile. Kõik ÜPT taotlejad peavad hoidma maad heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis ning järgima kehtestatud majandamisnõudeid. KSM-toetust saanud pind moodustas ÜPT pinnast 47%. Kui lisada teiste põllumajanduskeskkonna toetuste ja mahetoetuse alune pind, siis ulatus keskkonda säästvate toetuste alune pind 72%ni. Seega püüab enamik põllumehi toimetada keskkonda säästvalt. Muldasid tuleb analüüsida Tootjale on oluline teada oma põllumuldade olukorda. Mullaviljakuse säilimise tagamiseks on KSM-toetuse üks nõue muldade analüüsimine. PMK annab koos muldade analüüsitulemustega tootjale ka tema põldude väetustarbekaardid, kus on näha erinevate põldude ja põllu osade taimetoiteelementide tarve. Vastavalt nendele tulemustele lisatakse ka väetamissoovitused erinevatele kultuuridele, mis tagavad mullaviljakuse säilimise. Mullavilja-

kuse seisukohalt on tähtis muldade taimetoitainete sisaldus. Väikese fosforisisaldusega muldade osatähtsus on viimase viie aasta jooksul kõige enam vähenenud KSMtoetust saavatel tootjatel. Väikese kaaliumisisaldusega muldade osatähtsus vähenes neil samuti, samas kui ÜPT-d saavatel tootjatel suurenes see oluliselt. Lämmastikusisaldus Eesti jõgedes ja järvedes on aasta-aastalt suurenenud. Seda seostatakse eeskätt põllumajandusest pärit hajureostusega. Väga suur osa taimetoiteelementidest leostub ja jõuab vette sügistalvel. Seetõttu on KSMtoetuse tingimuseks talvise taimkatte olemasolu, mis vähendab sel perioodil liikuvate toiteelementide sisaldust mullas ja seega ka nende leostumist. Talvise taimkatte pind on igal aastal suurenenud ja ulatus 2019. aastal 51%-ni KSM-toetuse alusest pinnast. Liblikõielised kultuurid au sees Pinna- ja põhjavee kvaliteeti mõjutab ka see, kui palju suudavad taimed väetistega antud ja mullas sisalduvaid toiteelemente ära kasutada. Mida suurem on mõne elemendi ülejääk taimetoite­ elementide bilansis, seda suurem on oht keskkonnale, samas nega-


keskkonnasõbralikult

72%

põllumaadele on taotletud keskkonda säästvaid toetusi. tiivne bilanss ehk toiteelemendi puudus pikemal perioodil võib vähendada mulla viljakust. PMK taimetoiteelementide bilansi uuringust selgub, et aastatel 2015‒2018 oli lämmastikubilanss suurema ülejäägiga just KSM-tootjatel võrreldes ÜPT-tootjatega. Lämmastikubilansist moodustavad suurima osa mineraalväetised, kuni kaks kolmandikku. KSM-toetuse nõue on liblikõieliste kultuuride kasvatamine 15% põllumaal. See võimaldab vähendada mineraalsete lämmastikväetiste kasutamist ja on ühtlasi oluline väli külvikorras. Kui KSM-toetust saavad tootjad on vastava nõude täitnud peaaegu kahekordselt, siis ilma vastava nõudeta on ÜPTtoetust saavate tootjate külvikorras liblik­ õieliste kultuuride osakaal samuti küllaltki suur, ulatudes 19%-ni. Põllumajanduses kasutatavatest ainetest on taimekaitsevahen-

did ühed ohtlikumad. Neid leitakse üha rohkem nii mullast kui ka veest. Ühest küljest on see tingitud põhjalikumast seirest, kuid ka sellest, et taimekaitsevahendeid kasutatakse aina rohkem. PMK uuringu järgi oli 2007‒2018 pestitsiidide kasutamise trend ÜPT seireettevõtetes pritsitud pinna kohta tõusev, KSM-ettevõtetes viimastel aastatel langev, kuid erinevused ei olnud statistiliselt olulised. 2018. aastal kasutati pestitsiide KSM-i ja ÜPT-d saavates ettevõtetes pritsitud pinnale vastavalt 0,757 ja 0,779 kg/ha toimeaines, ning võrreldes möödunud toetusperioodi keskmisega jäi KSM-tootjatel taimekaitsevahendite kasutamine samale tasemele, ÜPT-tootjatel aga suurenes 22%. Glüfosaate kasutati veidi suuremas koguses just KSM-seireettevõtetes (1,068 l/ ha), sest pritsitav pind oli seal suurem. Seega olulist mõju KSM-toetusega kaasnevad piirangud glüfosaadi kasutamisele ei avaldanud. EL-i ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava seab ambitsioonikad eesmärgid keskkonnahoiule. Uute meetmete väljatöötamisel perioodiks 2021‒2027 otsitakse kompromissi, et kaitsta keskkonda ja kindlustada jätkusuutlik toidutootmine.

Kimalased armastavad KSM-alasid Elurikkuse seire indikaatorid on PMK uuringutes kimalased ja põllulinnud. Kimalaste olukorra hindamiseks seiratakse kimalaste ja kimalaseliikide arvu erineva toetustüübiga aladel. Aastate jooksul olid mõlemad näitajad kõrgemad keskkonnatoetustega liitunud aladel võrreldes vaid ÜPT-toetuse nõudeid järgivate aladega. 2016–2020 olid keskmised kimalasenäitajad loendusraja kohta KeskEestis kõrgeimad KSM-aladel ja LõunaEestis mahetoetuse aladel (varasematel aastatel olid näitajad kõrgeimad kord mahetoetusega, kord KSM-aladel). Võimalik, et teatud juhtudel ongi kimalastele KSM-aladel mahetoetuse aladega võrreldavad või isegi soodsamad tingimused – eriti põlluservades ja Kesk-Eestis. Näiteks oli keskmine kimalaste külastatud taimeliikide arv loendusraja kohta ja külastatud taimeliikide koguarv enamasti suurim KSM-i loendusradadel. Samuti oli KSM-i loendusradadel kõige rohkem üle 3 m laiuseid rohumaaribasid, samas kui mahetoetusega aladel oli neid kõige vähem ja KSM-aladel olid ribad kõige harvem niidetud. Põllulindude seirest selgub, et KSMalad ei ole nii palju keskkonnasõbralikumad kui ÜPT-alad, et avalduks positiivne mõju põllulindudele. Neid mõjutavad ka Eesti põllumajanduse välised tegurid: näiteks on paljud Eestis pesitsevad põllulinnuliigid rändlinnud, keda mõjutavad rändeteede ja talvitumispaiga tingimused. Kuna Euroopas on paljude põllulindude arvukus languses, siis kajastub see ka Eesti põllulindude seires.

29


MULD

Mullas V toimuvate protsesside alus peitub mullaelustikus MARI IVASK EESTI MAAÜLIKOOL, TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

MERRIT SHANSKIY, ANNE PÕDER EESTI MAAÜLIKOOL

30

ihmaussid, putukad, bakterid ja seened moodustavad mullaelustiku, mille mitmekesisus mõjutab orgaanilise aine lagunemis- ja muundamisprotsesse ning toitainete ringlust. Mullaelustik suunab nii toitainete kättesaadavust, mullaviljakust, kultuuride saagikust kui ka taimekaitsevahendite ja muude tootmissisendite kasutusvajadust ning tootmise tasuvust. Seega puudutab teema otseselt põllumajandustootjaid. Eesti Maaülikooli ja MTÜ Põllukultuuride Klastri tegevuste eesmärk on viieaastase Euroopa Liidu teadusprogrammi Horisont 2020 projekti SoildiverAgro käigus koos tootjatega hinnata mulla bioloogilist mitmekesisust erinevate viljeluspraktikate puhul. Samuti leida põllukultuuride kasvatamisel tavasid, mis suurendavad mulla geneetilist ja bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendi-


Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Foto: Shutterstock

te kasutamist, kuid samal ajal suurendavad taimekasvatustoodangut ja kvaliteeti. Põldudel mõõdetakse vihmausside kooslusi Projektis tehakse katseid kümnel põllul viies asukohas üle Eesti. Katsetega kogutakse andmeid mullaelustiku kohta otsekülvi ja minimeeritud mullaharimisega teraviljapõldudel, testitakse pestitsiidijääke ning fütopatogeensete seente eoste levikut. 2020. aasta sügisel analüüsiti projekti käigus katsepõldude vihmaussikooslusi. Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Vihmaussid panustavad nii huumuse tekkesse kui ka süsinikuringlusse.

Keskmiselt kõige suurema kehamassiga ussid elasid Viljandi- ja Põlvamaa põldudel. 2020. aasta oli vihmausside eluks üldiselt soodne ja projekti katsepõldudel oli koosluste arvukus suur. Kõige suuremad arvukused leiti Kesk-Eestist – Põhja-Pärnumaal isegi kuni 444 isendit 1 m² mullas, mis ületas keskmist arvukust kahekordselt. Suur vihmausside arvukus (314) oli iseloomulik ka Lääne-Virumaa põldudele. Saaremaa, Põlvamaa ja Viljandimaa vihmaussiarvukused (96–270) olid võrreldavad paljude aastate keskmiste arvukustega. Erinevused on seotud piirkondade muldade erinevustega. Keskmiselt kõige suurema kehamassiga ussid elasid Viljandi-

ja Põlvamaa põldudel – isend kaalus 0,45‒0,6 g. Kõige väiksemad ussid elasid Põhja-Pärnumaal, põhjuseks väga arvukas järelkasv tillukeste noorte usside näol. Vihmaussiliike on Eestis seni kindlaks tehtud 13, kõik liigid siiski põllumajandustegevusi ei talu ja põldude mullas nad ei ela. Katsepõldudelt leiti kokku 7 erinevat liiki vihmausse. Lääne-Virumaa põldudel olid kõik need liigid ka esindatud. Teistel põldudel oli erinevaid liike 4‒6. Harilik mullauss on põllumajanduslike tegevuste suhtes kõige taluvam ja oli esindatud kõigil projekti katsepõldudel, ulatudes Viljandimaal kuni 90%-ni kogu kooslusest. Intensiivse mullaharimise tulemusena võib see olla ka ainus liik, sest teised liigid ei suuda ellu jääda. Punane vihmauss oli samuti esindatud kõigil põldudel, ehkki mullapinnal ja kõdukihis elav uss on mõnevõrra tundli31


MULD kum mullaharimise suhtes. Roosa mullauss ja harilik vihmauss esinesid 8 põllul, suur mullauss 6 põllul. Kõige nõudlikumad mullatingimuste suhtes on roheline ja tume vihmauss, kes eelistab niiskemaid orgaanikarikkamaid muldi. Uuringus leiti neid 6 põllul. Vihmausside elu põldudel peaks soodustama Vihmausside arvukus, liigiline ja vanuseline koosseis ja eluvormiline mitmekesisus annab tootjatele tagasisidet muldade seisukorra kohta. Roosi Soosaar MTÜ-st Põllukultuuride Klaster rõhutas, et vihmaussidel on väga tähtis roll orgaanilise aine lagunemisel. Nad on võimelised sööma koguseliselt pool oma kehakaalust ühe päevaga ja neid läbiv orgaaniline aine võib sisaldada kuni kümme korda toit-

ainerikkamat materjali kui neid ümbritsev muld. „Põllumehe jaoks on see protsess oluline, sest mulla orgaaniline aine osaleb otseselt taimede toitumises ning määrab suuresti saagi kujunemise. Lisaks aitavad väikesed vihmausside käigud viia õhku ja vett pinnalt sügavamatesse mulla kihtidesse. Vihmaussid on ka head indikaatorid mulla seisundi hindamisel,“ mainis Soosaar. Vihmaussid on tundlikud mulla harimisviisi, mulla tihenemise ja pestitsiidide kasutamise suhtes. Intensiivne mullaharimine kahjustab vihmausside kooslusi. Minimeeritud mullaharimine, mis häirib mulda vähem ja vähendab mulla tihenemise ohtu, on vihmaussidele soodsam. Samuti on oluline orgaanilise aine kättesaadavus nende toitumiseks. Tootjad saavad kaasa aidata vihmausside populat-

siooni suurendamisele, kasvatades vahekultuure ja kasutades mitmeaastaseid ristiku-kõrreliste taimede külvikordi, mis pakuvad vihmaussidele toitumiseks rikkalikult taimejäänuseid. Põllumajandustootjate ja teadlaste dialoog Tootjate tegevus mulla bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ei sõltu ainult nende teadlikkusest, vaid mitmetest teguritest, mis hõlmavad inimese ja keskkonnavahelist suhestatust. Harimisviisi valik sõltub infost, mis on tootjal oma põldude muldade kohta, senistest kogemustest ja probleemidest, seatud nõuetest ning majanduslikest teguritest. Seega on oluline dialoogi loomine tootjate ja teadlaste vahel, et teadlastel tekiks arusaam tootjate tegelikest harimispraktikatest ja valikute põhjustest. Toot-

HEAD PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNA PROFID!

Me kutsume Teid 1-5 Märts osalema Rapooli ja Saaten-Unioni seminarile. Vastavalt oludele, teeme sel korral seminari veebikeskkonnas, kus ootame Teie aktiivset osavõttu. Me pakume Teile olulisi teemasid ja lubame väärt informatsiooni, mis on kindlasti huvi tekitav. Kutsume Teid tutvuma seminari programmiga- igal hommikul ja pärastlõunal ettekanded spetsialistidelt:  S. Kröger, RAPOOLI Rahvusvaheline talirapsi tootejuht: “Lämmastiku omastamise efektiivus talirapsi sortidel, RAPOOLI kogemused”.  J. Geißler, RAPOOLI Rahvusvaheline talirapsi tootejuht: “TuYV – mis see on? TuYV on teada tuntud taimehaigus LääneEuroopa riikides nagu Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Tsehhi, Saksamaa ja nüüdseks ka Poolas. Aga on see teemaks ka juba Balti riikides?”.  R. Brand, RAPOOLI Rahvusvaheline talirapsi tootejuht: “Fomoosi resistentsus – mis on RlmS? Uute hübriidsortide aretus, mis põhineb laial resistentsuse paketil (RlmS, TuYV), loob aluse tulevikuks saagistabiilsuse osas”.  Dr. H. Kobusch, RAPOOLI Rahvusvaheline suvirapsi tootejuht: “RAPOOLI ülevaade 2021 suvirapsi portfelli arengutest ja eelistest”.

 J. Böse, Norddeutsche Pflanzenzucht kaunviljade tootejuht: “Põlduba – uudiseid aretussaavutustest ja turule hästi sobivatest sortidest”.  Dr. S. Beuch, Kaerasortide aretaja, NORDSAAT Saatzucht, Granskevitz/Rügen aretuskeskuse juhataja, Saaten-Union kaerasortide tootejuht: “Parim saak ja kõige kõrgem kvaliteet uute kaerasortide kasvatamisel”.  F. Schirrmacher, DSV Teraviljade ja kaunviljade tootejuht: “Kõrge saagi ja kõrge kvaliteediga sortide valimine tootmisesse. Kas kõrged saagid on võimalikud kasutades ainult intensiivset kasvatustehnoloogiat?”.  A. Kade, Eesti piirkonnajuht: “Tähelepanekuid RAPOOLI uutest rapsisortidest praktikas. Sordiaretuse vaade tulevikku”. Jälgige meie uudiseid ning tutvuge seminari teemade ja esinejatega! Kõiki meie seminari esitlusi saab jälgida Rapooli Facebook ja Youtube keskkonnas!

VARSTI NÄEME!


jad saavad samas vastu infot enda muldade ja mullaelustiku mitmekesisuse kohta ning kuidas erinevate harimisviiside valikuga seda soodustada. „Eesti põllumajandustootjad peavad oluliseks teadmisi mullaelustikust ja soovivad saada teadmisi enda põldude kohta. Katsetes osalemisest ja teadlastega koostööst huvitatud tootjaid oli palju, isegi rohkem, kui seekord oli võimalus kaasata,” seletas Roosi Soosaar. Järgneval kolmel aastal jätkuvad SoildiverAgro käigus põldkatsed pestitsiidide ja mullaelustiku mitmekesisuse mõõtmiseks. Ka hinnatakse harimisviiside majanduslikku tasuvust ja tootjate tegevust mõjutavaid muid tegureid. Projekti SoildiverAgro rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist Horisont 2020.

Kommentaar: Vihmaussid on põllumehele samad, mis mesinikule mesilased JÜRI PATUNE

M

SUKAHÄRMA MÄRDI TALU

uld maakoore pealmise osana on maagiline substants! Mullas toimetavad asukad on üldjuhul inimsilmale nähtamatud. Nähtavatest asukatest suurimad on putukad ja vihmaussid. Olen jälginud mulda aastakümnete jooksul ja vihmausside arvukuse suurenemise tõttu muutus juba 3‒5-aastase otsekülvi perioodi jooksul mulla reaktsioon aluselisemaks. Mõnel põllul rohkem, mõnel vähem, aga suundumus oli tuntav! Oluliselt paranes ka mulla veerežiim ja põldude kandvus, haritavus. Põldudest, kus varem jäädi vihmastel aastatel traktoriga sis-

se, said parema läbitavuse ja haritavusega põllud. Kui meil olid kõik põllud juba mõned aastad olnud otsekülvis ja vihmausside arvukus kõvasti tõusnud, siis ma pakkusin mõnele tavaharimisega tegelevale külla tulnud põllumehele kihlvedu: kui löön kannaga mulda ükskõik millisel meie põllul ükskõik millises kohas ja sealt vihmausse ei paista, siis olen mina kaotaja ja teen pudeli konjakit välja. Kui vihmausse on kohe näha, olen võitja ja tema teeb pudeli konjakit välja. Tänapäeva põllumajanduses on vihmaussid saanud teenimatult vähe tähelepanu. Nad on põllumehele samad, mis mesinikule mesilased!

Teleskooplaadurite Teleskooplaaduriteintress intress Teleskooplaadurite intress

0.99% Liisinguperiood Liisinguperiood5 aastat 5 aastat Liisinguperiood 5 aastat

Masin Masinkohe kohekätte! kätte! Masin kohe kätte!

Magnus MagnusOttOtt5562 55624067 4067 Magnus Ott 5562 4067 Tartu-, Tartu-,Põlva-, Põlva-, ValgaValgaja jaVõrumaa Võrumaa Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa

Ainar AinarPajo Pajo5115118555 8555 Ainar 511 8555 IdaIda-ja jaPajo Lääne-Viru-, Lääne-Viru-, JärvaJärva-ja jaJõgevamaa Jõgevamaa Ida- ja Lääne-Viru-, Järva- ja Jõgevamaa

Tanel TanelAru Aru5309 53093294 3294 Tanel Aru 5309 3294 Saare-, Saare-, HiiuHiiuja jaLäänemaa Läänemaa Saare-, Hiiu- ja Läänemaa

agri@stokker.com agri@stokker.com www.stokker.ee/agri www.stokker.ee/agri Pakkumine Pakkuminekehtib kehtibkuni kuni31.03.2021. 31.03.2021. agri@stokker.com www.stokker.ee/agri Pakkumine kehtib kuni 31.03.2021.

Martti MarttiLübik Lübik5918 59182990 2990 Martti 2990 Pärnu-, Pärnu-,Lübik Rapla-, Rapla-,5918 ViljandiViljandija jaHarjumaa Harjumaa Pärnu-, Rapla-, Viljandi- ja Harjumaa


TÄ H T PÄ E V

Veerand sa jandit põllumehe huvide eest seismist HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

L

ugejad, kel eluaastad vähemalt keskeani küündivad, küllap mäletavad 1990. aastate alguse keerulisi aegu. Erand polnud ka põllumajandus: sovhoosid ja kolhoosid lagunesid, seevastu sai 1989. aasta taluseaduse alusel hoo sisse talude rajamine. Ühisorganisatsiooni sünd viibis Loodi ka põllumajanduse erialaühendusi – näiteks Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit ‒, kuid ühtse katusorganisatsiooni asutamine käis üle kivide ja kändude. Huvitava faktina võib märkida, et põllumeeste ühisorganisatsiooni asutamisel mängis esimest viiulit riik, mitte põllumehed ise. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üks asutaja, Ants Käärma, on raamatus „Eesti põllumajandus XX sajandil“ meenutanud: „Esimesel Eesti Maarahva Kongressil 1994. aasta kevadel Tartus pakkus Põllumajandusministeerium väl-

1994 kevad esimesel maarahva kongressil esitati idee maamajanduskoja loomiseks

ja selge skeemi Maamajanduskoja loomiseks, kuid kongress laitis selle mõtte maha. Sama aasta sügisel toimunud erakorraline kongress otsustas küll hakata Maamajanduskoda looma, kuid tulemuslikku tegevust ei järgnenud.“ Seepeale tekkis riigikogu maaelukomisjoni liikmetel ja põllumajandusministeeriumi spetsialistidel idee luua seaduse jõuga eeldused põllumeeste ühisorganisatsiooni tekkeks. Seadus võeti vastu 25. septembril 1995 ja selles sätestati Põllumajandus-Kaubanduskoja loomise põhimõtted, üldised ülesanded ning õigused, samuti riigi kohustus toetada koja tegevust kolme aasta jooksul. Pärast seaduse vastuvõtmist algasid maaettevõtjate arupidamised koja loomise üle. Oluline verstapost oli Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi 29. novembril 1995 kokku kutsutud koosolek. Seal moodustati 15-liikmeline ettevalmistav toimkond, kuhu delegeerisid oma kolm esindajat viis huvigruppi. Ants Käärma: „Ettevalmistava toimkonna teisel koosolekul Tal-

1995 sügis võeti vastu seadus, mis sätestas Põllumajandus-Kaubanduskoja loomise põhimõtted, üldised ülesanded ja õigused

1995 sügis moodustati koja loomist ettevalmistav toimkond

linnas 14. veebruaril 1996 jäädi seisukohale, et koja liikmeks võib olla iga põllumajandustootja ja põllumajandussaaduste töötleja, kes järgib koja põhikirja nõudeid. Ei peetud õigeks, et koda kujuneks ainult liitude ühenduseks.“ Asutamiskoosolek Tartus Eestvedajate töö kujunes tõhusaks ja koja asutamiskoosolek toimus 28. märtsil 1996 Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudi saalis. Kohal oli 61 põllumeeste ja töötlejate esindajat, kellest sai 57 koja asutajaliiget. Tartus sõlmiti koja asutamisleping, kinnitati põhikiri ja määrati 15-liikmelise nõukogu koosseis. Kolm kuud hiljem, 28. juunil kinnitas Vabariigi Valitsus koja põhikirja ja asutajate ettepaneku järgse nõukogu koosseisu. Sellega anti Põllumajandus-Kaubanduskoja tegevusele ametlik stardipauk ja uue organisatsiooni esimesed neli-viis töötajat said alustada tähtsat missiooni: ühendada põllumajandustootjad ja -töötlejad ühiste eesmärkide elluviimiseks.

1996 kevad toimus koja asutamiskoosolek

1996 suvi PõllumajandusKaubanduskoda alustas tööd

Huvitav teada Põllumajandus-Kaubanduskoja nime mõtles välja toonane riigikogu maaelukomisjoni nõunik ja koja loomise üks eestvedaja Vello Linnamägi. Koja esimene nõukogu oli 15-liikmeline ja sinna kuulusid: Aldo Tamm

34

(nõukogu esimees), Eino Härm, Rein Järveots, Ants Käärma, Valentin Kütt, Urmas Laht, Jaanus Marrandi, Jaanus Murakas, Kalle Reiter, Rainis Ruusamäe, Olev Saveli, Arno Sild, Enn Sokk, Mart Toming ja Ilmar Tupits.

Koja juhatuse esimeheks kinnitati Märt Viileberg. Riigikogu maaelukomisjoni algatusel oli 1996. aasta riigieelarves ette nähtud miljon krooni koja tegevus­ kuludeks.


Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja veebruar 2021  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Põllumehe Teataja veebruar 2021  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Advertisement