__MAIN_TEXT__

Page 1

33

number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA N O V E M B E R 2020

JUBA AASTAT MÕISTLIKKE KÜTTELAHENDUSI!

• • •

gaasikatlamajade ja gaasitrasside ehitus vedelgaasimahutite paigaldus pelletikatlamajade ehitus

• •

küttesüsteemide ehitus projekteerimine, hooldus

Kyte.ee OÜ, Kalda 7B Tallinn, Tel. 6776600, info@kyte.ee


KATUSE PROFID Vedelplastlahendused 100% veekindlusega vastupidav ja ilmastikukindel hĂźdroisolatsioon


SISUKORD

Konverents Ehitus 2021+ toob tipud kokku lk 4–5 Aasta ehitaja on Joonas Matteus lk 6–10 Aasta ehitaja nominendid ja kandidaadid lk 12–15 Aasta ehitusprojekt hoonete seas: Paks Margareeta. Uuri ka nominentide ja kandidaatide infot lk 16–22 Aasta rajatis ja digitaalse innovatsiooni projekt: disainnurgamast Soorebane lk 24–26 Aasta ehitusprojekt: parima rajatise ja digitaalse innovatsiooni projekti nominendid ja kandidaadid lk 27–29 Aasta ehitusinsener on Laur Lõvi. Tutvu ka kandidaatide ja nominentidega lk 30–34 Aasta noor ehitusinsener on Alan Väli. Uuri ka kandidaatide ja nominentide tutvustust lk 36–40 Mida teha, et vähendada puitmaja maksumust? lk 42–43 Tellijal on võimalus tõsta hanke kvaliteeti lk 44–48 Betooniuudised lk 50

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee). www.ehitusest.ee

ISSN 2382-8382

3


KONVERENTS

Tulevikku ehitamas: Ehitus 2021+ toimub virtuaalselt

E

hitussektori erialaliitude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatav konverents Ehitus 2021+ toimub tänavu virtuaalselt ning on kõigile huvilistele tasuta. Sündmust saab jälgida aadressil www.eehitus.ee. Peaesinejana astub konverentsil üles Rootsi riigiarhitekt Helena Bjarnegård. Erialaliidud kuulutavad üritusel välja, kes saavad tänavu tiitlid aasta ehitaja, aasta ehitusinsener, aasta noor ehitusinsener, aasta ehitusprojekt hoonete ja rajatiste kategoorias ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt aasta digitaalse innovatsiooni projekt.

Sündmuse ajakava

10:00 Sissejuhatus ja avasõnad – Taavi Aas, majandus- ja taristuminister 10:10 Peaesineja Helena Bjarnegård, Rootsi riigiarhitekt 10:55 „Läbi ehituse pika vaate parima elukeskkonnani” – Jüri Rass, MKM 11:15 „Kvaliteetsest lähteülesandest kvaliteetse ruumini” – Andro Mänd, EAL 11:35 „Tee kvaliteetse ruumini” – Keijo Vaher, EKEL 11:55 Paus 12:25 „Vihmasadu, meie elukeskkonna mõjutaja. Kuidas me selleks valmis oleme?“ – Andres Piirsalu, EEL 12:45 „Pikk plaan – ehitussektori kõrge tootlikkuse ja kvaliteetse

„ruumi loome garant“ – Raivo Rand, EEEL 13:05 Diskussioonipaneel – „Kvaliteetne ruum” Jüri Rass (MKM), Andro Mänd (EAL), Keijo Vaher (EKEL), Andres Piirsalu (EEL), Raivo Rand (EEEL) Modereerib Jaan Saar 13:35 Lõuna 14:30 Auhindade väljakuulutamine „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt 2020” „Aasta ehitusprojekt – rajatis 2020” „Aasta ehitusprojekt – hoone 2020“ „Digiehituse tulevikutegija“ „Aasta noor ehitusinsener 2020” „Aasta ehitusinsener 2020” „Aasta ehitaja 2020” 16:15 Kokkuvõte, lõppsõnad

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa 5650 9995 vanerex@vanerex.ee www.vanerex.ee

Tuleme kohale!

Pakume vineerist riiulisüsteemide ja sisekatete paigaldust kaubikutele üle Eesti


A A STA E H I TA J A

Aasta ehitaja

Joonas Matteus:

Hoone tervikuna ja iga korrus eraldivõetuna on justkui rätsepaülikond, mis täpselt kandja mõõtude järgi tehtud.

6


AIN ALVELA AJAKIRJANIK

Joonas Matteus ütleb, et kevadine koroonapandeemia tähendas uutmoodi väljakutset ka ehituse projektijuhile – töö tuli korraldada kolmes vahetuses ja nii, et ühel korrusel tegutsevad töömehed teiste korrustega kokku ei puutuks. Fotod: Meeli Küttim

Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS-i projektijuht Joonas Matteuse juhtimisel valmis Põhjamaade moodsaim erameditsiinikeskus: Pharma Plaza ja selle naabruses asuva parkimismaja ehitus tõid talle aasta ehitaja tiitli. Kui Joonas Matteus 2018. aastal Veerenni kiiresti arenevasse ärikvartalisse kavandatud hoone eskiisid ja planeeringu kätte sai, oli tegelikult tegemist veel tavalise büroohoonega, kuhu hiljem oli plaanitud majutada hulk rentnikke. Alles töö käigus hakkasid rentnike seas tooni andma just meditsiinivaldkonnaga seotud ettevõtted ja nii mindigi projekteerimisel ning ehitamisel üle puhtalt meditsiinilise funktsiooniga hoone rajamise kontseptsioonile. Seega oli meditsiiniga seotud hoonete ja ettevõtete koondumine Tehnika, Veerenni ja Viadukti tänavate vahele jäävasse uude ärilinnakusse iseenesest juhuslik ja kujunes nii arenduste elluviimise käigus. Nüüd kannab see paik aga juba õigusega Veerenni meditsiinilinnaku nime, sest lisaks juba varem seal eraldi hoones tegutsenud meditsiinilaborile Synlab on just uues Pharma Plazas ennast sisse seadnud veel rida erameditsiini teenust pakkuvaid firmasid, nagu näiteks Ortopeedia Arstid, Confido, Spordimeditsiini SA jt. Asukoht on ju suurepärane – ka ümberringi pikalt tühjana seisnud maa-alal käib kõikjal nii elamu- kui ärihoonete arendus ja koht asub sisuliselt kesklinnas. Pretensioonikas ehitus „Maja on uhke, eriti arvestades, et ehitustehniliselt oli tegemist väga keerulise ja erilise tööga, sest Pharma Plaza on oma olemuselt täielikult n-ö meditsiinihoone, aga selleks muutus see al-

les ehitamise käigus,” meenutab Joonas Matteus. „Meil oli juba lausa neli korrust valmis, kui selgus, et viimasele, kaheksandale korrusele tulevad operatsioonisaalid. Viimasele korrusele sellepärast, et opisaalid vajavad igasuguste spetsiifiliste tehniliste kommunikatsioonide jaoks rohkem vaba ruumi. Nii projekteeriti juba ehitamise käigus viimane korrus ringi ja katus tõsteti algselt planeeritust 30 cm kõrgemale.” Augustikuus tellijale üle antud hoone viimasel korrusel asuvad neli täisvalmiduses opisaali, mis Joonas Matteuse kinnitusel on väga kõrgel tasemel varustatud, tehes silmad ette nii mõnelegi teisele Eesti haiglale. Kunagi varem oli eelmine arendaja vastse tervisemaja asukohas juba ehitamist alustanud: vaiad olid maasse rammitud ning alustatud vundamentide rajamist, siis aga müüdi kinnistu praegusele arendajale. Matteus kinnitab, et praegust, algsest arhitektuurselt hoopis teistsugust hoonet projekteerides püüti juba varem rajatut maksimaalselt ära kasutada. Mineviku pärand Piirkonnas kunagi asunud tehase tõttu on pinnas sealkandis üsna reostunud, seda sai tunda ka tervisemaja ehitusega alustamise ajal: mida sügavamale kaevata, seda enam hakkas kõrvalkruntidelt vundamendisüvendisse reostunud vett voolama. Tuli teha pinnasevahetust, mis on aga väga kallis juba kasvõi äraveetava pinnase utiliseerimiskohustuse tõttu – saastunud pinnas tuli vedada Tartusse, kus seda siis nõuetekohaselt käideldi. Kuna pinnavett voolab sealkandis palju, tuli Pharma Plaza krundil teha ka pealevoolava vee ärastussüsteem, et üldse ehitamist läbi saaks viia. Tänu liivapinnasele on see võimalik, ehkki üsna kulukas. Selle teemaga oli Joonas Matteus

7


A A STA E H I TA J A

juba kokku puutunud siis, kui juhtis Ülemiste liiklussõlme tunneliehituse projekti, kus tuli põhimõtteliselt samu probleeme lahendada. Tervendav keskkond Arhitekt püüdis hoone rajamisel järgida nn salutogeensuse printsiipi. See on meditsiiniline lähenemisviis, mis keskendub inimese tervist ja heaolu toetavate tegurite loomisele. Nii on ka Pharma Plazas soovitud rajada keskkond, mis peaks võimendama inimese suutlikkust vaimselt terveneda. „Haiglate arhitektuur on üldiselt steriilsust rõhutav. Selles majas on tehtud teistmoodi – näiteks on kumerate vormide lisamisega välditud sümmeetrilisust, koridoridel on kaarjad seinad, kord on koridor laiem, kord kitsam. Sellega on püütud vältida meditsiiniasu-

tustes tekkivat n-ö haiglatunnet,” kirjeldab Matteus hoone rajamise põhimõtteid. „Keskkond on tehtud klientide jaoks mugavaks ja õdusaks, inimene peaks siin ennast tundma pingevabalt ja igas mõttes hästi. Terve hoone on meditsiiniteenuste osutamise päralt, vaid seitsmendal korrusel asuvad siin tegutsevate asutuste kontorid.” Nii on kolmandale korrusele rajatud radioloogiaosakond, kus asuvad tomograafiaseadmed, röntgenid jmt. Kogu ruumide tulevane spetsiifika tuli põhjalikult juba projekteerimise ja ehitamise käigus läbi mõelda. Näiteks on arvestatud sellega, et kui radioloogiakorrusele peaks olema tarvis paigaldada uusi suurte mõõtmetega ja oma kümme tonni kaaluvaid seadmeid, siis saab seda teha fassaadile projekteeritud avade kaudu.


Hoones on kumerate vormide lisamisega välditud sümmeetrilisust, koridoridel on kaarjad seinad.

SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

Pakume parimat lahendust maandus- ja piksekaitsesüsteemidele

Kaitse oma hooneid äikese eest!

WWW.PIKSEKAITSE.EE Lisainfo Tel. 56229291 Rein@piksekaitse.ee

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691


A A STA E H I TA J A

Tänu eraldi parkimismajale ja maa-alusele parkimiskorrusele on Pharma Plaza kasutuses üle 200 autokoha.

Mitme osapoole hea koostöö

H

oone eripäraga tuli arvestada pidevalt nii projekteerimise kui ka ehitamise käigus. Pole kuigi tavaline, et tulevased põhirentnikud on igapäevaselt kaasatud projekteerimis- ja ehitusprotsessi. Seejuures ei piirdunud kaasamine üldsõnaliste soovidega, arvesse võeti tulevase rentniku pakutava teenuse jaoks vajalikku funktsionaalsust, mida ruumid peavad endas kandma. „Sellega tuli iga korruse projekteerimise käigus arvestada. Moodustasime n-ö projekteerimise dialoogi, mille käigus selgitasime välja, kuidas meditsiiniasutus oma teenust pakub ja millised tingimused peavad selleks täidetud olema,” räägib Joonas Matteus. „Hoone tervikuna ja iga korrus eraldivõetuna on justkui rätsepaülikond, mis 10

täpselt kandja mõõtude järgi tehtud. Siin ei saanudki teisiti, kui et projekteerimine toimus samal ajal ehitustööde planeerimise ja teostamisega. Ja kõigi nende eripärade juures saime siiski hoone tähtajaks valmis.” Projektijuht on siinkohal muidugi tagasihoidlik, sest tegelikult valmis Pharma Plaza isegi enne tähtaega, mis tänapäeval on kas just harukordne, aga igal juhul märkimist vääriv asjaolu. Ja kui vaadata nüüd asjaosaliste tagasisidet projektijuhi tööle, siis eranditult nii tellija, arhitekt, ehitaja, projekteerija kui ka omanikujärelevalve hindasid Joonas Matteuse töö objektil, meeskonnatöö, ehitustandri korrashoiu ja tähtaegadest kinnipidamise väga heaks.

Pharma Plaza

Tellija: OÜ Pharma Plaza Arhitekt: OÜ Rein Murula Arhitektuuribüroo Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg Projektijuht: Joonas Matteus Peaprojekteerija: AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg Tervise- ja meditsiinikeskuse kogupind: ligi 15 000 m² Confidol on tervisemajas pere-, üld- ja eriarstiabi ning päevakirurgia teenused, vaimse tervise keskus, sõltuvusravikeskus, töötervishoiu keskus. Radioloogiateenuseid osutab Nordic Imaging. Oktoobri lõpus kolisid keskusesse AS Ortopeedia Arstid ja Spordimeditsiini SA. Hoone kogumaksumus üle 20 miljoni euro. Allikas: Aasta ehitaja konkurss


Põhjamaade parimad talvesaapad on: • Ainulaadse TractionPro tallaga • Libisemiskindlad jääl ja lumel • Pehmed ja soojad ka -25°C • BOA rullikkinnitusega

• Mugavad kasutada • Vastupidavad

#Sievi Baltic www.sievi.com/ee

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest


A A STA E H I TA J A N O M I N E N D I D

Eesti Meremuuseum. Projektijuht Ain Holland. Foto: Aasta ehitaja konkurss

Reidi tee. Ehitusjuht Marek Jassik. Foto: Aasta ehitaja konkurss

Parima ehitaja nominendid Marek Jassik KMG Inseneriehitus AS-i ehitusjuht Marek Jassik on oma mitme aastakümne pikkuse karjääri jooksul olnud vastutav väga keeruliste insenertehniliste projektide valmimise eest, ent Reidi tee ehitus Tallinnas oli tema enda sõnul üheks suurimaks väljakutseks: lahendused olid insenertehniliselt keerukad ning ajagraafik pingeline. Vaid 18 kuuga tuli hakkama saada nii projekteerimistööde kui ka teostamisega. Tööde käigus ehitati Tallinnasse täiesti uus 4+4 sõidutee koos sellega külgnevate aladega – kõnniteed, rekreatsioonialad jne. Rajati ala teenindavad uued trassid (sadevesi, reoveekanalisatsioon, vesi, gaas, elekter, side jne) ning ehitati välja uued Reidi teega ristuvad fooriristmikud. Eraldi võib veel välja tuua väga suure haljastustööde mahu, mille käigus istutati üle 150 000 uue istiku. Kõige keerulisemateks töödeks olid aga sadeveepumpla ja sadeveekollektori rajamine linnasüdames. Sadeveepumpla rajati üle 12

12 meetri sügavusena vahetult mere äärde, sadeveekollektor teostati kinnisel meetodil, horisontaalpuurimise teel, 1700 mm läbimõõdus ja pikkusega umbes 1,2 km. Et töö saaks edukalt valmis, pidi Marek looma töid juhtiva projektimeeskonna, kus tipphetkel oli üle 10 inimese. Samuti tuli tal teha rahvusvahelist koostööd, kuna paljud tarned ja ka osad alltöövõtjad olid pärit välismaalt. Hoolimata pingelisest töögraafikust ja ettenägematutest takistustest, mis nii suure objektiga paratamatult kaasas käivad, sai Reidi tee valmis plaanitud ajal. Ain Holland Acres OÜ projektijuht Ain Holland juhtis Eesti Meremuuseumi ehk Paksu Margareeta renoveerimistöid, mis kestsid 2018. aasta juulist 2019. aasta novembrini. Ehitus oli v komplitseeritud: vaja oli kooskõlastusi erinevatelt ametkondadelt, et sobitada tänapäevaseid tehnilisi lahendusi Unesco kaitse all oleva tornihoonega. „Kuigi pind-

alalt oli tegemist üsna väikese objektiga (~1920 ruutmeetrit), siis keerukuselt ületas see kõik eelnevad objektid,“ tunnistas Holland. „Pidin kõiki oma kogemusi rakendama, õnneks oli koostöö KOKO arhitektidega sujuv ja konstruktiivne.“ Ehitusprojekt nägi ette Paksu Margareeta torni katuse ja betoonist keerdtrepi lammutuse, sest torni keskele tuli paigaldada lift, mille ümber läheb keerdtrepp keldrikorruselt katuseterrassile. Samuti tuli demonteerida ja uuesti ehitada administratiivhoone katus ja Rannavärava käigu ning torni katus. Lammutada tuli ka kõik sisehoovi ehitised ja süvendada kogu ala ühe korruse võrra ehk ligi 4,5 meetrit maa alla. Muinsuskaitsealuse hoovihoone alla tuli ehitada ruumid olemasolevast pinnast 6 meetrit allapoole. Keerukas oli 13.–14. sajandist pärit vana purjelaeva koge hoonesse paigutamine: oma mõõtmete poolest poleks saanud seda eksponaati hoonesse paigaldada, seega tuli hoone ümber koge ehitada.


WÜRTH ANKURDUSMASSID + Kasutamiseks betoonis, poorbetoonis ja müüritistes + Paigaldustemperatuurid -20 kuni +40 °C + Koormustaluvus kuni 225 kN (∅ 32 mm, hef = 640 mm) + Kinnitus ei tekita materjalis pingeid

Pragudega betoon

Pragudeta betoon

Järelkinnitatavad sarrusevardad

Poorbetoon

Täistellis

Kärgtellis

Würth AS ℅ Vana-Tartu mnt 85, Rae vald 75312 Harjumaa ℅ Tel 6511 222 ℅ telli@wuerth.ee ℅ www.wuerth.ee


A A STA E H I TA J A K A N D I DA A D I D

Aasta ehitaja tiitlit püüdsid tänavu 18 väärikat kandidaati Marek Jassik Ettevõte: KMG Inseneriehituse AS Objekt: Reidi tee ehitus Tallinnas Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Peatöövõtja: KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ Peamised alltöövõtjad: Viimsi Keevitus AS, Sanimet Sp. z o.o, Temiir AS, Rakennus Grupp OÜ, Elero OÜ, Signaal TM AS, ABB AS, Janere OÜ, Meritus Consult OÜ, Transterra OÜ, Greenforce OÜ, Matthäi Ehitus OÜ, APL Production OÜ Maastikuarhitekt: Lootusprojekt OÜ (Kersti Lootus) Projekteerija: K-Projekt AS Omanikujärelevalve: TPJ Inseneribüroo OÜ Ehituslik maksumus: 31,70 mln eurot + km Ehituskestvus: 18 kuud

Andres Nurja Ettevõte: YIT Eesti AS Objekt: Rakvere Vallimäe kompleksi ehituse peatöövõtt Tellija: Rakvere linnavalitsus Peatöövõtja: YIT Eesti AS Peamised alltöövõtjad: Antaares AS, Betmix OÜ, Jüri Teed OÜ, De Visu OÜ, Tester Invest OÜ, Steel Element OÜ Projekteerija: ACTO Consult OÜ Omanikujärelevalve: AS Infragate Eesti Ehituslik maksumus: 4,51 mln eurot + km Ehituskestvus: 17 kuud

Aivar Kullas Ettevõte: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Objekt: Paju 2, Tartu büroohoone Tellija: Kvintett Kinnisvara OÜ Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad: Welement AS, Claro OÜ, Mammut Element OÜ, Booden Grupp OÜ, Hearum AS, Savekate OÜ, Evari Ehitus OÜ, Corrente Grupp OÜ, Puko OÜ, Tet-Ko OÜ, Feliton OÜ, Baltpile OÜ Arhitekt: Inga Raukas, Kevin Villem, Artur Staškevitš Projekteerija: Allianss Arhitektid OÜ

14

Omanikujärelevalve: Rispeto OÜ, Meelis Rohtmaa Ehituslik maksumus: 11 mln eurot Ehituskestvus: 19 kuud

Eke Kurg Ettevõte: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Objekt: Tartu Ülikooli Delta õppehoone Tellija: Tartu Ülikool Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad: Savekate OÜ, Evari Ehitus OÜ, Moodul AS, Peikko Eesti OÜ, Tartu Uksetehas, Arkadel Klaas OÜ, TMB Element OÜ, Warmeco OÜ Arhitekt: Arhitekt 11 OÜ Projekteerija: Arhitekt 11 OÜ Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ, Vaiko Kann Ehituslik maksumus: 23,68 mln eurot Ehituskestvus: 23 kuud

Birgit Tohus-Leppik Ettevõte: Bauest OÜ Objekt: Naissaare sadama rekonstrueerimise I etapi ehitustööd Tellija: AS Saarte Liinid Peatöövõtja: Bauest OÜ Peamised alltöövõtjad: KometEst Corporation OÜ, Raunopol OÜ Arhitekt: OÜ EstKONSULT Projekteerija: OÜ EstKONSULT Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ Ehituslik maksumus: 3,02 mln eurot Ehituskestvus: 16 kuud

Alan Muruväli Ettevõte: TREV-2 Grupp AS Objekt: riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-VõruLuhamaa Kose-Ardu lõigu ehitus Tellija: Maanteeamet Peatöövõtja: TREV-2 Grupp AS Peamised alltöövõtjad: Woodmaster OÜ, K.U.Mell AS, Fooneks OÜ, Igavere Puukool OÜ, Larix Grupp OÜ, Matthäi Ehitus OÜ, Roadwolf OÜ, Kiirwarren.KL OÜ, Kivikaru OÜ, AKR Ehitusgrupp OÜ, Traffest OÜ Projekteerija: Reaalprojekt OÜ, Skepast&Puhkim OÜ, Kelprojektas UAB Omanikujärelevalve: BRP Insenerid OÜ Ehituslik maksumus: 50,65 mln eurot Ehituskestvus: 37 kuud

Joonas Matteus Ettevõte: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Objekt: äri- ja meditsiinihoone, Töökoja 1 ning parkimismaja, Töökoja 4 Tellija: Pharma Plaza OÜ Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad meditsioonihoonel: Merko Ehitus Eesti AS, Temiir AS, Mikroprojekt OÜ, Alpimer Ehitus OÜ, Katusetööd OÜ, Aluver Tootmine OÜ, Hearum AS, City Kliima OÜ, Fresh-Est OÜ, Lansec OÜ, Lansec Elekter OÜ, Abix Teeninduse OÜ, RT Projekt OÜ, CPR OÜ, TMB Element OÜ, Mikroprojekt OÜ, Patribus OÜ, Erich Ehitus OÜ Alltöövõtjad parkimismajal: Temiir AS, Savekate OÜ, Patribus OÜ, Alarmest OÜ, Silekt OÜ, Megido OÜ Arhitekt: Rein Murula Arhitektuuribüroo OÜ Projekteerija: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Omanikujärelevalve: Erki Soekov Ehituslik maksumus: äri- ja meditsiinihoone 16 mln eurot + km, parkimismaja 1,36 mln eurot + km Ehituskestvus: 24 kuud

Lauri Tomp Ettevõte: Embach Ehitus OÜ Objekt: Saue valla keskusehoone Tellija: Saue vallavalitsus Peatöövõtja: Embach Ehitus OÜ Peamised alltöövõtjad: Peetri Puit OÜ, Maipel Grupp OÜ, Maveron OÜ, Meeg OÜ, Tartlased Invest OÜ, Lariaare Alumiinium OÜ, Clik AS, Inscom MT OÜ, Trevis Ehitus OÜ Arhitekt: AB Kontekst OÜ, Karli Luik Projekteerija: Makespace OÜ, Laur Lõvi Omanikujärelevalve: ATLM Group OÜ Ehituslik maksumus: 2,42 mln eurot Ehituskestvus: 12 kuud

Indrek Tarto Ettevõte: AS Merko Ehitus Eesti Objekt: Väike-Järve ärimaja Tellija: OÜ Aromare Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti Peamised alltöövõtjad: E-Betoonelement OÜ, AS Windoor,


AS Kone, OÜ Maru Betoonitööd, AS MPT Ehitus, OÜ Katusetööd, OÜ Härma Ehitus, AS Telegrupp Arhitekt: Arhitektuuribüroo Peil OÜ Projekteerija: AS Merko Ehitus Eesti Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ Ehituslik maksumus: 16 mln eurot + km Ehituskestvus: 16 kuud

Paul Järvsoo Ettevõte: AS Merko Ehitus Eesti Objekt: Türi Põhikooli uus õppehoone ja spordihoone Tellija: Türi vallavalitsus Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti Peamised alltöövõtjad: Lustrum Teenused OÜ, VMT Betoon AS, TMB Element OÜ, Savekate OÜ, Donates OÜ, Comfort AE AS, Clik AS, Kone AS, Maleko AS Arhitekt: Karisma Arhitektid OÜ Projekteerija: Sirkel & Mall OÜ Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ/Tarindiprof OÜ Ehituslik maksumus: 11,40 mln eurot + km Ehituskestvus: 15 kuud

Viljo Niit Ettevõte: Nordecon AS Objekt: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus Tellija: Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikool Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Üldehitus: Savekate OÜ, Eri-Ehitustööd OÜ, Peetri Puit OÜ, Katevara OÜ, Mekosa Ehitus OÜ, Viru Infra OÜ, Fuksia OÜ, Mangano OÜ, Comfort AE AS, KEK Elekter OÜ, Optimus Systems AS Arhitekt: 3+1 arhitektid OÜ Projekteerija: Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ Ehituslik maksumus: 15,4 mln eurot + km Ehituskestvus: 19 kuud

Marek Sööt Ettevõte: Nordecon AS Objekt: Vanasadama D-terminali rekonstrueerimine ja laiendus Tellija: Tallinna Sadam AS Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Evocon Grupp OÜ, Clik AS, Firetek OÜ, Malmerk Fassaadid AS, Parmet, AS, Elkoral OÜ, 1Kelvin OÜ, Vitrecon OÜ, Altmer OÜ, JP Invest Group OÜ Arhitekt: R-Konsult OÜ

Projekteerija: Sweco Projekt AS Omanikujärelevalve: Tallinna Linnaehituse AS Ehituslik maksumus: 18,50 mln eurot + km Ehituskestvus: 25 kuud

Madis Padu Ettevõte: Nordecon AS Objekt: Veskitammi liiklussõlme ehitus Tellija: Maanteeamet/Saue vallavalitsus Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: OÜ Riab Teedeehitus, OÜ Timberston Ehitus, Elero AS, Rakennus Grupp OÜ, Ramudden OÜ, Signaal TM AS Projekteerija: Reaalprojekt OÜ, Stricto Project OÜ Omanikujärelevalve: Taalri Varahaldus AS Ehituslik maksumus: 5,36 mln eurot + km Ehituskestvus: 20 kuud

Maksim Kurotškin Ettevõte: Maru Ehitus AS Objekt: Module Tech OÜ büroo- ja tootmishoone Tellija: Module Tech OÜ Peatöövõtja: Maru Ehitus AS Peamised alltöövõtjad: Maru Metall AS, Alant Ehitus OÜ, Ehton OÜ, AIJ Katusetööd OÜ, Kvaliteetaken, Narva Bark AS, Tref Nord AS, APK Ehitus OÜ, Firetek AS, Tet-KO AS, VAP Ventilatsioonitööd OÜ, Viljandi Õhumeister AS, MK Door OÜ, Alexmit OÜ Arhitekt: Korrus AB OÜ, arhitektuuri kaasautor Vitali Olshevski, Module Tech AS Projekteerija: Maru Ehitus AS Omanikujärelevalve: Infragate Eesti OÜ Ehituslik maksumus: 5,16 mln eurot + km Ehituskestvus: 12 kuud

Aleksandr Muhhin Ettevõte: KRC Ehitus OÜ Objekt: RMK Tartu büroohoone ja RMK Tartu abihoone Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Peatöövõtja: KRC Ehitus OÜ Peamised alltöövõtjad: Peetri Puit OÜ, Mapri Ehitus OÜ, Floyd IFS OÜ, Diotech Electric OÜ, Rainter OÜ, ETP Ehitus OÜ, Laiers Grupp OÜ Arhitekt: Kauss Arhitektuur OÜ Projekteerija: Makespace OÜ, Streng OÜ Omanikujärelevalve: P.P Ehitusjärelevalve OÜ

Ehituslik maksumus: 3,32 + 0,84 mln eurot Ehituskestvus: 13 kuud

Jegor Šurmin Ettevõte: KRC Ehitus OÜ Objekt: Elvas Tellija: SA Elva Kultuur ja Sport Peatöövõtja: KRC Ehitus OÜ Peamised alltöövõtjad: Mihkel X OÜ, Kurmik AS, Mapri Ehitus AS, Evari Ehitus AS, Fenster Alumiinium AS, Sovek AS Arhitekt: Sirkel & Mall OÜ, Veiko Tein Projekteerija: Inseneriprojekt OÜ Omanikujärelevalve: Pikk Silm OÜ Ehituslik maksumus: 4,56 mln eurot Ehituskestvus: 13 kuud

Ain Holland Ettevõte: Acres OÜ Objekt: Eesti Meremuuseum Tellija: Sihtasutus Eesti Meremuuseum Peatöövõtja: Acres OÜ Peamised alltöövõtjad: Restmart Ehitus OÜ, Lammutusteenused OÜ, Mikrovai AS, MPA Ehitus OÜ, OÜ Mestre, Element Grupp OÜ, Elektritööde ettevõte AIA, AS Pristis, Scandinor OÜ, Vitrecon OÜ, Viking Art OÜ, Hertsog Lift OÜ, M.B. Metalliprojekt OÜ Arhitekt: KOKO arhitektid OÜ Projekteerija: Ekspertiis ja Projekt OÜ (konstruktsioonid), Inphysica Technology OÜ (sisekujundus) Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ Ehituslik maksumus: 4,57 mln eurot Ehituskestvus: 17 kuud

Marek Lillemets Ettevõte: OÜ Tallinna Ehitustrust Objekt: Hotel L’Embitu / Hotell Jardin Tellija: Lembitu 12 OÜ Peatöövõtja: OÜ Tallinna Ehitustrust Peamised alltöövõtjad: Ruul Projekt OÜ, AS Raunopol, Alden Ehitus OÜ, Espak Ehitustööd OÜ, Warmeco OÜ, AS Kone, AMV Metall OÜ, OÜ Gaasitööd24, Maleko AS, AS Pristis, Assar OÜ, PLM Projekt OÜ, Tartu Uksetehas OÜ, Raunder TRM OÜ, Augli Metall OÜ, Biohouse Eesti OÜ, OÜ Supra Mööbel, Vitra Bathroom Culture OÜ, ABG Ehitusgrupp OÜ, Ruutex Ehitus OÜ, Structo Grupp OÜ, Vlamix Ehitus OÜ, VV Grupp OÜ Arhitekt: KOKO arhitektid OÜ Projekteerija: KOKO arhitektid OÜ Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ Ehituslik maksumus: 10,89 mln eurot + km Ehituskestvus: 21 kuud

15


A A STA E H I TU S P R OJ E K T

Paks Margareeta paelus arhitekti ja pani ehitaja proovile Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) konkursi aasta Ehitusprojekt 2020 võitja on arhitektuuribüroo KOKO arhitektid projekteeritud keskaegse suurtükitorni Paksu Margareeta rekonstrueerimine. AIN ALVELA AJAKIRJANIK

Nelja aasta eest läbiviidud ideekavandite konkursi võitnud KOKO arhitektid koostasid esmalt kogu hoone ruumilise, logistilise ja ülesehituse kontseptsiooni, seejärel koostasid arhitektuurse ja konstruktiivse projekti ning sisearhitektuurse planeeringu ja viisid läbi mitmed erilahendused. Kogu hoone uue mõtestamise ja lahenduste leidmise keskmes asus keldrikorrusele süvendatud hall, kus eksponeeritakse 700 aasta vanust kogevrakki. „Selline on parimat liiki töö, mis mulle ja ka meie teistele arhitektidele väga meeldib,” ütleb Maksu Margareeta projekteerimistööde kohta OÜ KOKO Arhitektid partner ja ettevõtte juhatuse liige Andrus Kõresaar. Vana koge sai nullkorruse Kõresaare sõnul seisneb Paksu Margareeta projekteerimise kõige olulisem põhimõte torni alla ühe korruse juurde ehitamises. Selleks süvendati kogu ala ühe korruse võrra ehk ligi 4,5 meetrit maa alla, torni kõrvalhoone all isegi 6 meetrit olemasolevast pinnast allapoole, nii et nüüd asub muuseumi alu-

16

mine tasapind kolm meetrit tänavast ja keskaegsetest vundamentidest madalamal. Sellist süvendamist pole Eestis kuigi palju tehtud, vaid mõne keskaegse maja puhul on vundamendi alla lisakorrus rajatud. KOKO arhitektid on seda teinud Nunne tänaval asuva teatrinukkude muuseumi rajamisel. Sealt ka siis julgus seda lahendust Paksu Margareeta puhul välja pakkuda. Keldrikorrus oli vajalik selleks, et saaks torni hooviga maa alt ühendada. „Kuna oli teada, et sinna tuleb ka ajalooline kogevrakk, siis oli tarvis leida lahendus, et see koge oleks nii alt kui ülevalt ühtemoodi hästi vaadeldav. Süvendamisega saavutasime selle, et laevavraki ümber jääks piisavat ruumi,” kirjeldab Andrus Kõresaar projekteerijate eesmärke. „Me ei tahtnud mingil juhul, et koge oleks esitletud justkui mingi mahaunustatud ese kusagil garaažis, kuhu ta vaevu ära mahub. Hoovi laiemaks teha ei saanud, sest selle perimeeter on piiritletud ju linnamüüri ja tänavaga. Nüüd ma leian, et see lahendus õnnestus superhästi, sest see n-ö miinus ühe korruse kasutamine on põhiline trikk, mis selle objekti puhul erakordne.”

Süvendamise käigus tuli vaatamata varasemale teadmisele, et suurtükitorni ja selle sisehoovi alune on omal ajal juba läbi kaevatud ja midagi arheoloogidele huvipakkuvat sealt vaevalt välja tuleb, ikkagi päevavalgele nii mõnigi ootamatu leid. Esimene neist oli osa keskaegsest linnatänavast koos tolleaegse vesikanalisatsiooniga ehk siis reoveerenniga. Leid tõestas, et see oli toona isegi moodsam lahendus, kui siiani oli arvatud. Kõik see on ka muuseumis nüüd kenasti eksponeeritud kogevraki all. Oluline leid oli ka hoovi nurgas asuvast hoonest leitud tunnel, mis liigub linnamüürist väljapoole püssirohukeldri suunas ja annab tunnistust sellest, et Paks Margareeta oli tõenäoliselt ikkagi püsirohuloaoga maaaluse käigu kaudu ühenduses. Praeguseks on tunnelist lahti kaevatud kaheksa meetrit, selle edasine avamine seisab aga veel ees. Eraldi tehnoloogia lifti jaoks Oli loogiline, et ajalooline koge eksponeeritakse just meremuuseumi Paksu Margareeta filiaalis, kuhu on koondatud peamiselt merenduse, sh purjelaevanduse ajalooga seotud väljapanek. Kõresaar on vä-


Ajalooliselt Rosencrantziks nimetatud Paks Margareeta pakkus väljakutseid: muuseumi ruumiplaan muutus ja ajaloolise koge paigutamiseks tuli muuseum suisa ümber purjelaeva ehitada. Fotod: Acres OÜ

ga rahul sellega, kuidas Kadrioru lähistelt leitud koge nüüd Paksus Margareetas eksponeeritud on. On ju selliseid kogesid leitud ka mujal maailmas. Näiteks Bremeni meremuuseumis on juba paarkümmend aastat tagasi välja pandud üks analoogne laevavrakk, ent toonaseid võimalusi arvestades erineb selle eksponeerimine Kõresaare hinnangul Tallinna omast nagu öö päevast – Bremeni koge ümbritseb massiivne tellingute konstruktsioon, mis sisuliselt matab koge enda sisse, nii et see pole kuigi hästi vaadeldav ja isegi selle kujust on keeruline tervikpilti saada. Bremeni muuseumitööta-

jad saavad ise aru küll, et lahendus pole kuigi õnnestunud, aga liigutada seda ka ei juleta, sest kardetakse laeva laiali lagunemist. „Koostöös laevandusinseneridega jõudsime lahenduseni ja peitsime koge laudade vahele ära spetsiaalse metallist vormitud skeleti,” selgitab Andrus Kõresaar. „See skelett hoiab ja säilitab koge vormi, selle pardad ei vaju tänu metalltugevdustele laiali. Kogu konstruktsiooni hoiab paigal peenikeste, lakke kinnitatud trosside süsteem. Nõnda jääb mulje, et koge justkui ripub õhus.” Õnnestumiseks peab Kõresaar ka torni rajatud nn käsitöölifti, mis

Paksu Margareeta rekonstrueerimine

Paks Margareeta on Tallinna vanalinna kaitsemüüri viimane ehitis, mis rajati XVI sajandil Tellija: Eesti Meremuuseum Projekteerija: OÜ KOKO arhitektid Ehitaja: OÜ Acres Konstruktsiooniosa projekt: OÜ Ekspertiis ja Projekt Eriosad: AS Kordamed, OÜ Raksit, OÜ ITK Inseneribüroo, AS HF Tulekustutus Püsiekspositsiooni kujundus: OÜ Inphysica Technology Objekti pindala 1600 m². Allikas: EKEL, KOKO arhitektid

17


Viimasest uuenduskuurist 40 aastat hiljem asuti muuseumi taas uuendama. Arhitektuurivõistlus toimus 2016. aastal, objekt valmis 2019. aastal. Foto: Acres OÜ

viib külastajad erinevatele korrustele kuni katuseterrassil asuva kohvikuni välja. Nimelt on tornitüvikusse väga spetsiifilisi meetodeid kasutades paigutatud ümmargune klaasist lift, mis sõidab üles ja alla hüdraulilisel silindril. Lifti ümber kulgeb keerdtrepp. Lift sai rajatud torni keskele omal ajal Poola restauraatorite poolt rajatud šahti, kus varem kulgesid erinevad kommunikatsioonid, juhtmed jms. Ava ei olnud väga suur ja Kõresaar tunnistab, et peetud läbirääkimistel jäid muinsuskaitsjad ja meremuuseumi inimesed ikkagi küllaltki kõhklevatele seisukohtadele lifti rajamise võimalikkuse osas. Et võib-olla saab see lift niivõrd väike, et sel pole lihtsalt mõtet jne. Nii oldi alguses seisukohal, et lifti vist ikkagi ei saa rajada. Põhjus tehniline – lifti kergitava silindri jaoks oli tarvis kaevata süvend veel oma kuus meetrit sügavamale n-ö lifti põhjast. Ükski puurmasin aga sinna kohta müüride vahele ei mahtunud. Lõpuks kaevati liftile vajalik šaht nii, nagu seda tööd ennemuiste tehti – kirkasid ja labidaid appi võttes käsitsi. Ehitaja Acres OÜ projektijuht Ain Hollandi juhtimisel leiti lahendus nii sellele kui mit18

mele teisele esilekerkinud väljakutsele. „Leian, et lift on ikkagi väga tähtis, sest see loob ka liikumispuudega inimestele nüüd võimaluse kergesti erinevate korruste vahel liikumiseks,” märgib arhitekt. „Tulemus sai lõpuks ikkagi hea ja lifti mahub nüüd väga hästi sisse ka meremuuseumi direktor koos kahe reisijaga.” Osa tööst tehti keskaja kombel Kuna muuseum on Paksus Margareetas olnud ka varem, siis iseenesest muude väljapanekute eksponeerimise ja külastajatele atraktiivseks muutmise kohta olid meremuuseumil oma head ideed ja nende rakendamise moodused juba olemas. Nii on väljapanekute koostamisel püütud võimalikult palju n-ö kaasata külastajat, muuta paljud ekspositsiooni osad katsutavaks, ise järgi proovitavaks, et kogemus muuseumis käigust oleks ikka elav ja jääks pikalt meelde. Selleks on kasutatud nii mehaanikat kui ka kaasaegseid IT-lahendusi. Kõresaar nendib, et vanade hoonete rekonstrueerimise puhul on tavapärane, et arhitekt ei saa oma tööd enne lõppenuks lugeda, kui

ehitaja on viimase kruvi paika keeranud. Ettearvamatuid asjaolusid on lihtsalt nii palju. Ka Paksu Margareeta puhul jäid mõned ambitsioonikad plaanid lõpuks ikkagi teostamata. Seda küll mitte tehnilise võimekuse puudumise, vaid pigem finants-majandusliku kaalutlemise tulemuste tõttu. Nii plaanis KOKO elektriga automaatselt tumenevate klaaside kasutamist mõttega, et kui ekspositsioon töötab, siis klaasid on n-ö pimendatud olekus. Aga kui keegi tahab näiteks läbi katuseakende vaadata, siis on võimalik tumendamist välja lülitada. Eelarvelistel põhjustel selliseid klaase siiski ei paigaldatud. „Arhitektil võib ju olla paljudest detailidest koosnev tervikmulje asjast, aga lõppeks sõltub teostus ikkagi ka sellest, et kuidas see kõik eelarvesse mahutada,” ei tee Andrus Kõresaar sellest suurt probleemi. „Ja tahan ikkagi ka ehitajat kiita, sest nende jaoks tuli ka kindlasti palju üllatusi ette. Eks esimene mõte on ikka see, et kui elame kaasajal, siis peavad kaasaegsed töövõtted meid aitama. Aga siis saame aru, et me rekonstrueerime keskaegset torni ja nii mõnedki töömeetodid peavadki selle juures olema keskaegsed.”


EHITUSPROJ EKT NOMINENDID

Aasta ehitusprojekti konkursi nominendid hoonete kategoorias Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja TÜ Narva kolledži õppe- ja majutushoone

Samaaegselt mastaapne puit- ja betoonehitis. Foto: Maris Tomba

Peaprojekteerija ja arhitektuur: Kolm Pluss Üks OÜ Sisearhitektuur: T43 Sisearhitektid Maastikuarhitektuur: Tajuruum OÜ Tellija: Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikool Ehitaja: Nordecon AS

Narvas asuv hoone on samaaegselt mastaapne puit- ja betoonehitis: selle esimene ja keldrikorrus on betoonist ning teine, kolmas ja neljas korrus puidust. Sisekaitseakadeemia õppehoone suurimaks eripäraks on ristkihtpuitplaadist seinte ja lagedega kolm majutuskorrust, mis teevad

sellest suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Korruste ehitamiseks kasutati kokku 727 Eestis toodetud ristkihtpuitelementi netomahuga 2113 m3. Puitkonstruktsioonide lahendused on keerukad, ent visuaalselt efektsed ning need mõeldi põhjalikult läbi juba projekteerimise

faasis. Puiduga on kaetud ka hoone fassaad. Õppehoonest leiab mitmeid keerulisi lahendusi: nii pidid kaheksarealise basseini kohal asuvad 20 meetri pikkused järelpinge betoontalad olema piisavalt jäigad, et kanda hoone ülemisi korruseid. Lahendus meenutab maanteesildade juures kasutatavat praktikat.

Türi Põhikool ja spordihoone Peaprojekteerija: KARISMA arhitektid OÜ, Merko Ehitus Eesti AS ja Neim Projekt OÜ. Arhitektuur: Karisma Arhitektid OÜ Sisearhitektuur: VL sisearhitektuur OÜ Maastikuarhitektuur: Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik OÜ Tellija: Türi vallavalitsus Ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS

Spordihoone suured perforeeritud ja klaasfassaadid, eripärane tunneliosa koolist võimlani, mis ühendab hooneosad tervikuks – Türis ollakse uue kooli üle õigusega uhked. Kooli- ja spordikompleksi läbivaks märksõnaks on sümmeetria. Mõlemad hooned on valgusküllased, aga samas liginullenergiahoonele vastava säästliku 20

Avar ja energiatõhus koolihoone. Foto: Maris Tomba

energiatarbimisega. Kõiki tehnosüsteeme aitab hallata hoone aju ehk BuildingManagementSystem, mille abil juhitakse ja jälgitakse ventilatsiooni, temperatuuri, valgustust ja kardinate asendit. Passiivjahutusena aitavad ruumide temperatuuri alandada automatiseeritud välised päikesekaitsekardinad, taastuvenergiat aga

annab hoone katusel asuv päikesepaneelide park. Muljetavaldav on uue spordihoone vahekardinatega varustatud suur saal, kus võib treeninguid läbi viia kolmel alal korraga. Välja ehitati rahvusvahelistele saalinõuetele vastav valgustus, paigaldati ekraanid ja helitehnika ning mõistagi on olemas mahukas tribüün.


A A STA E H I TU S P R OJ E K T 2 0 2 0

Kandidaadid hoonete kategoorias Elva spordihoone Projekteerija peatöövõtja osas: Sirkel & Mall OÜ Arhitektuurne osa: Veiko Tein, Arhitektuurinurk OÜ Tellija: Elva linnavalitsus Ehitaja: KRC Ehitus OÜ

Hiiumaa elamuskeskuse Tuuletorn Peaprojekteerija: Esplan OÜ Arhitekt: Arhitekt11 OÜ Tellija: Käina vallavalitsus Ehitaja: AS Eston Ehitus

Elva spordihoone. Foto: Tõnu Tunnel

Module Tech OÜ büroo- ja tootmishoone Peaprojekteerija: Maru Ehitus AS Tellija: Module Tech OÜ Ehitaja: Maru Ehitus AS

Paks Margareeta Peaprojekteerija: KOKO arhitektid Tellija: Eesti Meremuuseum Ehitaja: Acres OÜ

Riigikohtu hoone rekonstrueerimine Tartus Peaprojekteerija: RTG Projekt AS Arhitekt: Tõnis Taru Tellija: Riigikohus, esindaja Riigi Kinnisvara AS Ehitaja: Tartu Ehitus AS

Tartu Ülikooli IT-keskus. Foto: Maris Tomba Hiiumaa elamuskeskuse Tuuletorn. Foto: Maris Tomba

Ristiku Tervisekeskus Projekteerijad: Berit Freivald, Agu Külm, Villu Scheler, Liisi Soomann, Timo Villak Tellija: SA Pärnu Haigla Ehitaja: Fund Ehitus OÜ

RMK Tartu büroohoone Peaprojekteerija: Esplan OÜ ja Kauss Arhitektuur OÜ Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Ehitaja: KRC Ehitus OÜ

Saue vallamaja Arhitektid: Molumba OÜ Tellija: Saue vallavalitsus Ehitaja: Embach Ehitus OÜ

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja TÜ Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone Peaprojekteerija: Kolm Pluss Üks OÜ Ehitaja: Nordecon AS Tellija: Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli IT-keskus Peaprojekteerija: Arhitekt11 OÜ

22

Tellija: Tartu Ülikool Ehitaja: AS Ehitustrust, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg

Türi Põhikooli ja spordihoone Peaprojekteerija: Merko Ehitus Eesti AS. Põhiprojekti staadiumis Neim Projekt OÜ Arhitektuur: Karisma Arhitektid OÜ Ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS Tellija: Merko Ehitus Eesti AS

Uus-Veerenni korterelamute I etapp Peaprojekteerija: Merko Ehitus Eesti AS

Tellija ja ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS

Vanasadama D-terminali rekonstrueerimine Peaprojekteerija: Sweco Projekt AS Arhitektuur: R-Konsult OÜ Tellija: Tallinna Sadam AS Ehitaja: Nordecon AS

Viktor Palmi maja Peaprojekteerija: KOKO arhitektid Tellija: Technopolis Ülemiste AS Ehitaja: Oma Ehitaja AS


Lukustuslahendused era- ja professionaalsele lõpptarbijale Aulex Lukud OÜ (Tallinn), Lock Force OÜ (Tallinn), Locknet OÜ (Tallinn), Luku Service OÜ (Tallinn), Luku-Expert OÜ (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi), Lukupood OÜ (Tallinn, Tartu), Saku Metall Uksetehas AS (Tallinn)


A A STA R A J AT I S J A A A STA D I G I TA A L S E I N N O VAT S I O O N I P R OJ E K T

Võidukas Soorebane Kõrgepinge disainnurgamast Soorebane noppis esikoha nii konkursil „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt“ kui ka „Aasta ehitusprojekt“ rajatise kategoorias. 24

TEKST: AASTA EHITUSPROJEKT FOTOD: TÕNU TUNNEL

Läänemaal Ristil kõrguv kõrgepinge disainnurgamast Soorebane monteeriti osadest kokku ja püstitati tänavu juulis. Nüüdseks on masti külge ühendatud ka HarkuLihula-Sindi kõrgepingeliini juhtmed. Disainmasti kavandamine oli kõikidele osapooltele väljakutse:

Elering polnud kunagi varem taristuprojekti kunstilise lahenduse leidmiseks konkurssi korraldanud. Mõningaseks eeskujuks oli vaid avaliku raha eest rajatavate hoonete puhul kehtiv nõndanimetatud ühe protsendi seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete rajamisel korraldada konkurss kunsti tellimiseks hoonesse. Soorebase püstitamine on tekitanud ka Eestis küllalt aktiivse


Soorebane Peaprojekteerija: Empower AS Arhitektuur: arhitektuuripraksis PART Insenerid / konsultandid: Bollinger+Grohmann Tellija: Elering AS Ehitaja: Empower AS, Leonhard Weiss OÜ

Soorebane on kõrgepingeliini disainmast Risti rabamaastiku taustal, suhteliselt tiheda liiklusega maanteede ristmikul.

45

meetrit maapinnast on Soorebase tipu kõrgus, mast kaalub 30 tonni.

Ristil avaliku arutelu, kas taristu peab lisaks oma põhifunktsiooni täitmisele sobima keskkonda ja olema esteetiline. Võimalik, et sellele järgneb mingis vormis ühiskondlik kokkulepe, et ka avaliku taristu puhul muutub panustamine kunsti normiks sarnaselt hoonetele. Asukohta otsimas Disainmasti rajamise idee tõukus mitmest praktilisest asjaolust.

Kui algse trassikavandi kohaselt pidi Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldi liin jälgima Risti asula juures vana 110 kilovoldi liini trassi ehk kulgema asula servas, põhja pool Ääsmäe-Haapsalu maanteed, siis mitme kohaliku kogukonna aktiivsel osavõtul peetud avaliku arutelu tulemusena nihutati trass asulast eemale, Kuistlema raba serva lõuna poole ÄäsmäeHaapsalu maanteed.

Trassi muudatus tähendaski, et otse Risti ristmiku juurde planeeriti üks liini nurgamastidest, mille juures liin pöörab pea 90 kraadi. Idee lahendada antud mast Eesti esimese disainmastina sündis asjaolust, et nurgamast paistab rabamaastiku taustal juba eemalt silma nii Ääsmäe, Haapsalu kui Virtsu suunalt lähenedes. See asub ka suhteliselt tiheda liiklusega maanteede ristmikul. Konkurss parima 25


A A STA R A J AT I S J A A A STA D I G I TA A L S E I N N O VAT S I O O N I P R OJ E K T

Soorebane kerkimas raba serva.

lahenduse leidmiseks oli pingeline. Soorebane valiti võitjaks 18 töö hulgast. Autoriteks Part OÜ arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam, kes panid võistlustöösse originaalse kunstilise lahenduse kõrval hulga insenertehnilist teadmist. Lihtne konstruktsioon Objekti vormi loomisel oli arhitektide eesmärgiks konstruktsiooni lihtsus. Masti kolm jalga ja kaks haru saavutati nelja sirge lõikumisel. Nende telgede pikkused, suunad ja omavaheline asend tuleneb kõrgepingeliinidele seatud geomeetrilistest piirangutest ning konstruktsiooni vajadustest. Rabapinnasel olnuks ka tavaliste neljale vundamendile toetuvate nurgamastide rajamine mineraalse pinnasega võrreldes tun-

26

duvalt keerulisem, Soorebase puhul tuli vundament lahendada vaid kolme toetuspunkti kasutades. Rasked olud rabapinnasel jätsid masti püstitustöödele ka oma pitseri. Masti kavandamisel kasutas arhitektuuripraksis PART vabavaralist parameetrilise projekteerimise platvormi nimega Rhinoceros Grasshopper. See on levinud töövahend mitte enam ainult arhitektide, vaid ka inseneride ja tootjate seas. Jagatud parameetriline mudel lubab projektis muudatusi tehes arvestada automaatse konstruktsiooniarvutuse ja ehituspiirangutega. Uus Risti maamärk Soorebase materjaliks on COR-TEN teras, mis annab selle-

le iseloomuliku roostekarva värvitooni. Masti valmistamiseks ei leitud Eestist tootjat. See tehti Rumeenias, kus on pikaajalised traditsioonid laevaehituse vallas. Sarnaselt laevaehitusele eeldas ka Soorebase detailide valmistamine suures mahus käsitööd. Mast toodi 11 osana veokitel Eestisse ja keevitati kohapeal kokku. Soorebane on juba lühikese ajaga muutunud omamoodi maamärgiks. Sellest on mõne kuuga saanud üks osa Risti aleviku kuvandist. Mast jääb teede ristile ilmselt ka siis, kui tehnoloogia arengu tõttu pole selliseid kõrgepingeliine enam vaja. Soorebase eluiga on arvestuslikult 50 aastat, kuid reaalsuses on see kindlasti pikem, püüdes möödujate pilke.


Aasta ehitusprojekt: nominendid rajatiste kategoorias Reidi tee

Reidi tee ehitus. . Foto: Aasta ehitusprojekti konkurss

Peaprojekteerija: K-Projekt AS Teede-ehitus, veevarustus ja kanalisatsioon: Novarc Grupp AS Sademeveepumpla: K-Projekt AS, Hevac OÜ, ABB GROUP Maastikuarhitektuur ja haljastus: Lootusprojekt OÜ, K-Projekt AS Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Ehitaja: KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ

Sadama lähistelt algava ja Russalka mälestusmärgi juures Pirita teele suubuva Reidi tee kogupikkus on 1,93 kilomeetrit. Suur osa arendatud alast piirneb ilusa mereäärse alaga. Välja ehitati esialgselt planeeritud 4 + 4 sõidurada, rajati poole kilomeetri pikkune rannapromenaad, uus rattatee ja mitu kilomeetrit kõnniteid. Kogu tee ulatuses on olemas puhkekohad ja väPae asumi jalakäijate promenaad Peaprojekteerija: Roadplan OÜ Teedeehituslik osa: Roadplan OÜ, Maastikuarhitekt OÜ, Artes Terrae Tellija: Tallinna Kommunaalamet Ehitaja: InfraRoad OÜ

Pae promenaad asub Pae turu ja kaubanduskeskuste vahel, muutes jalakäijate lõigu mõnusaks ajaveetmiskohaks. Promenaadile rajati nüüdisaegne ja säästlik valgustus, uus tänavakate, pingid, kahetasandiline haljastus, võimlemis- ja sportimiskompleks erinevate turnimisvahenditega. Senine taimestik promenaadi äärtel säilitati, jalutusteele loodi uued rohelised oaasid.

likohvikute alad, rattatee ja promenaadi kõrval kulgeb 800 meetri pikkune jooksurada. Vastavalt maastikukujundusprojektile istutati kokku ligi 150 000 puud, põõsast, püsikut ja vääntaime. Projekti raames rajatud sademeveepumpla on insenertehniliselt üks keerulisemaid rajatisi, mida on viimastel aastatel ehitatud. Pumpla rajati mere piirile, põhjapindalaga 750 ruutmeetrit. Selle ra-

jamiseks kulus üle 2700 m³ betooni ja üle 440 tonni armatuurterast. Reidi tee ehitusel rakendati esmakordselt Eestis Omnia foorjuhtimistarkvara, et erinevad ITS-süsteemid ühte kasutajaliidesesse liita. Kasutusele võeti muutuvteabega liiklusmärgid. Intelligentsetest transpordisüsteemidest tasub esile tuua ka teeilmajaama, videosalvestussüsteemid ja jalgratturite loendussüsteemid.

Pae asumi jalakäijate promenaad. Foto: Kaupo Kalda

Promenaad sai värske katte, hulgaliselt uusi moodsaid Eestis disainitud pinke ja tumbasid ning uue graafilise ilme, kui asfaldigraafikat täiendati betoonist silindritega. Promenaadi materjalid on mit-

mekülgsed, mustrid ja faktuurid loovad vaheldusrikkuse. Nii valmis rajatis, mis sobib ümbritsevasse keskkonda ja muudab korrusmajade piirkonnana kaunilt korrastatud linnaruumiks. 27


A A STA R A J AT I S E E H I TU S P R OJ E K T 2 0 2 0

Rajatiste kategoorias püüdsid aasta ehitusprojekti tiitlit keerulised tööd Jõgeva ringristmik Peaprojekteerija: Novarc Group AS (projektijuht Toomas Naelapää); teeprojekteerija Aleksei Solovjov; uuringud: REIB OÜ; tarkvarakonsultant: Civilpoint Oy Tellija: Maanteeamet Ehitaja: AS YIT Eesti

Kõrgepinge disainmast Soorebane Peaprojekteerija: Empower AS Arhitektuur: arhitektuuripraksis PART: Siim Tuksam, Sille Pihlak; inseneridkonsultandid: Bollinger+Grohmann Tellija: Elering AS Ehitaja: Empower AS, Leonhard Weiss OÜ

TSIVIILEHITUS

Hauraton toodete edasimüüja Eestis ja Lätis www.puurimise.ee

Pae asumi jalakäijate promenaad Peaprojekteerija: Roadplan OÜ (projektijuht Edgar Berman); teede-ehituslik osa: Roadplan OÜ (projekteerija Markus Toon) Maastikuarhitekt: OÜ Artes Terrae maastikuarhitektid (Tanel Breede, Heiki Kalberg, Merle Karro-Kalberg) Ehitaja: InfraRoad OÜ Tellija: Tallinna Kommunaalamet

Reidi tee Peaprojekteerija: K-Projekt AS; teede-ehitus, veevarustus ja kanalisatsioon: Novarc Grupp AS; sadeveepumpla: K-Projekt AS, Hevac OÜ, ABB GROUP; maastikuarhitektuur ja haljastus: Lootus-

MAASTIKUEHITUS

projekt OÜ, K-Projekt AS; ehituskonstruktiivne osa: Järelpinge Inseneribüroo OÜ ja Estkonsult OÜ Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Ehitaja: KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ

Tactical Fighter Aircraft Parking – taktikaliste hävituslennukite parkla koos ruleerimisteega Peaprojekteerija: Novarc Group AS (projektijuht Hendrik Hagelberg) Tellija: United States Air Forces in Europe / U.S. Army Corps of Engineers (USACE) Ehitaja: SKE Support Services GmbH

INFILTRATSIOON

SPORDIRAJATISED

Hauraton Estonia tel: 515 6592 , 508 7615 hauraton@puurimise.ee

N Ä I TA M E V I H M A L E T E E D , K U H U V O O L ATA


Aasta digitaalse innovatsiooni projekti nominendid Vanasadama D-terminal Peaprojekteerija: Sweco Projekt AS Arhitektuur ja sisearhitektuur: R-Konsult OÜ Tellija: Tallinna Sadam AS Ehitaja: Nordecon AS

Vanasadama D-terminal sai 18,5 miljonit eurot maksvate ümberehitustööde käigus uue ja kaasaegse välimuse. Mitmeid keskkonnasõbralikke energialahendusi kasutava hoone kogupind suurenes ligi kaks korda ehk 14 000 ruutmeetrini. D-terminali projekteerimise ja ehitusprotsessi muutis väljakutseid pakkuvaks asjaolu, et uue osa ehituse ajal teenindati terminalis igapäevaselt reisijaid. Seega toimus rekonstrueerimine kahes etapis. Tellija jaoks oli oluline prioriteet säästlikkus: projekteeritud terminalihoone on liginullenergiahoone. A-energiaklassi saavutamiseks

Vanasadma D-terminali pind kahekordistus. Foto: konkurss „Aasta digitalse innovatsiooni projekt”

on hoonel ka topeltfassaad, suure päikesekaitseteguriga klaaspaketid, päikesepaneelid. Efektse lahendusena muudab võrgustatud topeltfassaad oma ilmet nii päeval kui öösel. Projekteerija tegi kogu ehitusperioodi autorijäreleval-

Uus-Veerenni korterelamute I etapp

Kvartalisse kerkisid 12 uut hoonet. Foto: Merko Ehitus Eesti AS

Peaprojekteerija: Merko Ehitus Eesti AS Konstruktsioon: E-Inseneribüroo OÜ Arhitektuur: Tarbe Arhitektid OÜ Tellija ja ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS

Uus-Veerenni I etapi projekteerimisel oli Merko-siseses kinnisvaraarenduses esmakordselt abiks mudelprojekteerimise rakenduskava. See määratles selgelt, kuidas infomudeleid koostama peaks, milline peab olema nende detailsusaste erinevates projekteerimisetappides ning millist infot on vaja. Arendus hõlmas 12 maapealset hoonet ning neid ühendavat maa-alust parklat koos panipaikade ning tehnoruumidega.

vet, ajakohastades 3D-mudeleid ja lisas mudelisse reaalsete toodete gabariidid ning tooteinfo. Need olid hiljem aluseks teostusmudeli koostamisel. Projektimeeskonnas oli ka BIM koordinaator.

Paljud projekteerijad kasutasid enda projekteerimisprotsessi mugavamaks muutmiseks iga hoone jaoks eraldi mudeleid, mis tegi koondmudeli erakordselt mahukaks. Mudelprojekteerimise osas tuli Merko poolt põhiprojekti algu-

sest appi koordinaator. Arvestades kogu projekti mahtu aitas koondmudeli kasutamine kiiresti hoonete vahel navigeerida ning vajalikku infot ühest kindlast kohast kätte saada. Pidevas kasutuses oli üle 70 osamudeli. 29


A A STA E H I TU S I N S E N E R

Aasta ehitusinsener hindab puidu võimalusi Aasta ehitusinseneri Laur Lõvi sümpaatia kuulub puit- ja liimpuitkonstruktsioonidele. Puiduga on seotud tema silmapaistvamad tööd ja konkurssidel võidetud auhinnad. Parimad ajad on ees, sest ehitusmaterjalina hinnatakse puitu üha enam. 30


Laur Lõvi olulisemad tööd Kubija hotelli juurdeehitus, unespaa Tondiraba jäähalli liimpuitfermid Lõunakeskuse 10. etapi liimpuitkonstruktsioonid Viimsi riigigümnaasiumi ristkihtpuitkonstruktsioonid Kohtla-Järve spordikeskuse liimpuitkonstruktsioonid Sangaste tõllakuuri rekonstruktsioon, puiduosa Saue vallamaja Saku spordihoone, fermid RMK büroo- ja abihoone Tartus Hiiumaa spordihoone Saaremaa gümnaasium

Aasta ehitusinseneri Laur Lõvi.

Saavutasime erakordse ja silmapaistva lõpptulemuse, millel on märgiline tähtsus Eesti puitehitiste seas. Saue vallamaja on pälvinud tunnustust ja positiivset tähelepanu. Foto: aasta ehitusinseneri konkurss

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Laur Lõvile on alati huvi pakkunud suursugused ehitised ja võimalus olla üks hammasratas protsessis, mis maailma meie ümber kujundab. Juba see tõdemus pani teda vaatama ehitusinseneri eriala poole. Suurimaks mõjutajaks peab ta aga vanaisa, kes oli samuti ehitusinsener. „Tema oskas kõiksugu päris maailma probleeme lahendada ainult oma mõistuse ja sobiva jõuõla pikkuse abil,“ imetleb Lõvi esivanema tarkust. See mõjutus oligi ülikooli astumise hetkel valikute tegemisel argument: ehitusinseneri ala tagab üle keskmise äraelamise ning oskused ja teadmised, millest on reaalses maailmas kasu, selgitab Lõvi.

„Kui tänapäeval on populaarsed life-hack’id, enesetäiendus ja näiliste raskuste ületamine, siis inseneri elukutse on nende distsipliinide kõrgeim tase,“ lisab ta. Lõvi esimene töökogemus ehitusinsenerina jääb tänasest päevast vaadatuna 13 aasta taha. Praktilisus on ka üks põhjus, miks enamus sellest ajast on möödunud puit- ja liimpuitkonstruktsioonidega tegeledes. Lõvi ütleb, et talle meeldib puidust projekteerida, kuna oskab sellest materjalist ka päris elus midagi oma kätega luua. Materjalina on puidul tema ütlusel rohkem omadusi, kui vaid tugevus ning omakaal. Lõvi toob võrdluseks raudbetooni ja terase, mis jäävad puidu kõrval tema jaoks kaugeks. Need on Lõvi jaoks niivõrd kauged materjalid, et või-

malusel suunab ta terase ja raudbetooniga seotud väljakutsed tavaliselt koostööpartnerile. Puidust saab aga Lõvi ütlusel väga lihtsate vahenditega luua väga erilisi lahendusi – istepink või eramu, karkass või fermid, toob Lõvi näite. Puiduga seotud väljakutsed otsa ei saa Armastus puidu vastu ei tähenda siiski, et ta kõik pakutavad tööd alati vastu võtab või mõnele puitehitisega seotud väljakutsele ei tuleks alla vanduda. „Vastan päringutele tihti ka tööst ära öeldes,“ ütleb mees. Tema ütlusel on kliendile vastuvõetavas tasu- ja ajaraamistikus paljud tööd kahjuks teostamatud. Aastaid tagasi prooviti jõudu ka ühe liimpuidust kergliiklussillaga Rootsis. Kuigi Eesti tasemel

31


A A STA E H I TU S I N S E N E R

oli vajalik kogemus olemas, siis Rootsi bürokraatia jäi tol korral alistamatuks, meenutab Lõvi oma senise karjääri ühte keerulisemat väljakutset. Ristkihtpuit ja sellest loodud hooned on sümpaatsed Ligikaudu kümme aastat tagasi tutvus Laur Lõvi esmakordselt ristkihtpuiduga. Materjali ja sellest loodavate hoonete suhtes tekkis tal kohe suur sümpaatia. Tänaseks on mõned projektid ristkihtpuidust Eestis ka realiseerunud ja eriti tähelepanuväärne on olnud tänavune aasta. Ristkihtpuit on kasutusel tänavuse aasta puitehitise tiitli pälvinud Saue vallamaja hoones ning samuti tänavu valminud RMK Tartu büroohoones. Neist viimast peab Lõvi oma senise karjääri üheks suurimaks õnnestumiseks. Lõvi rää-

gib, et koos arhitektidega õnnestus RMK Tartu büroo jaoks luua ratsionaalse ja lihtsa mahuga hoone. Ristkihtpuidu (CLT) jaoks oli hoone aga mugavate sillete ja gabariitidega. „Saavutasime erakordse ja silmapaistva lõpptulemuse, millel on märgiline tähtsus Eesti puitehitiste seas,“ on Lõvi kindel. Oma karjääri teiseks suurimaks õnnestumiseks peab Lõvi eelmisel aastal valminud Saku spordihoone liimpuidust ferme. Seal sai ta rakendada Tondiraba jäähalli fermide projekteerimisest saadud spetsiifilisi teadmisi ning toonaseid ideid veelgi täiendada. Lõpptulemusena jõudis ta varasemaga võrreldes märksa ökonoomsema lahenduseni, mis jäi ka visuaalselt puhtam ja ilusam. Lõvi on rahul, et paljud tema projekteeritud puitehitised on pälvinud märkimist aasta puitehitise

Tänavu aasta puitehitise tiitli pälvinud Saue vallamaja võlvistik.


konkursil. Ta on rahulolev, et teda, järjepidevalt kaasatakse väljapaistvate puitehitiste projekteerimisse. Ka seda saab tema ütlusel juba tunnustuseks pidada. Uus CLT-liin kasvatab jõudsalt tootmismahtu Tulevik paistab puitehitiste jaoks olevat jätkuvalt paljulubav. Lõvi väitel on ristkihtpuidule ja teistele nüüdseks juba igapäevasemaks muutunud puit- ja liimpuitkonstruktsioonidele võimalik leida kandev roll enamuste hoonete juures. Lõvi möönab, et puit on ehitusmaterjalina hetkel veel selgelt alakasutatud, kuid loodab, et puidu roll aina kasvab. Lootust süvendab ka Peetri Puidu tehases avatud uus CLT-liin, millega kasvab märkimisväärselt CLT tootmismaht. Lõvi hinnangul võiks uus tootmisliin ristkihtpuidu kasutamises tä-

navu saavutatut aidata järgmistel aastatel aina ületada. Lõvi ise soovib tulevikus teha hooneid, millel on selge tulevikku suunatud lisaväärtus. „Ühe projektiga võiks lahendada rohkem probleeme, kui ainult ühe ettevõtte tootmishoone vajadus või ühe pere vajadus ainulaadse maja järele,“ leiab ta. Loodav peab kõnetama rohkemaga, kui ainult ilusa fassaadimaterjali või õnnestunud plaanilahendusega, paneb tänavune aasta ehitusinsener paika nõudmised tuleviku parimatele töödele.

13

aasta eest oli esimene erialane kogemus.

ÜKS KÜSIMUS Kas ettekujutus ehitusinseneri tööst ja tegelikkus on sobinud või on täna töös asju, mis häirivad? VASTUS Laur Lõvi, ehitusinsener Tähtis on olla suhtumisega, et tegelikkust tuleb kujundada ettekujutuste järgi, mitte vastupidi. Kui välismaailm ei võimalda niimoodi tegutseda, siis tasub tingimusi muuta. Enesekriitika on muidugi oluline ja tuleb aru saada, kas ettekujutus on realiseerimist väärt. Loomulikult me ei saa mööda standarditest ja normidest, kuid seda enam on oluline maksimaalselt maha suruda või hoopis ignoreerida erialakaugete inimeste üritusi muuta inseneri eriala. Viimasel ajal on üllatavalt palju detailidesse takerdumist, nägemata suurt pilti. Võimalik, et inimesed ei hooma enam suurt pilti ja loodetakse palju programmide võimekusele tuhanded pisiprobleemid lahendada.


A A STA E H I TU S I N S E N E R N O M I N E N D I D

Konkursi „Aasta ehitusinsener 2020“ nominendid Uus õppekeskus Narvas, hoones tehti mahukad betooni- ja puidutööd. Foto: Tõnu Tunnel

Tõnis Agasild „Insener Tõnis Agasild on vastutustundlik ja õpihimuline, ta teeb oma tööd kirega,“ iseloomustavad Agasilda tema kolleegid Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ-st. Lisaks ehitusprojektide konstruktsiooniosade projektide koostamisele on ta alati valmis koostööks arhitektidega, töötades välja ideeprojekte, milles pakutakse ka mittestandardseid lahendu-

si. Tõnis oli peakonstruktoriks ka Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse projekteerimisel. Projekt oli keerukas: tuli leida koht suuremahulistele ning eritüübiliste funktsioonidega hooneosadele. Nii rajati 8 rajaga ujumisbassein, maa-alune lasketiir ja parkla, relva- ja laoruumid, seminariruumid ning kolm korrust majutusruume, mis on puitkonstruktsioonil. Hoones on kasutatud ristkiht-

puitu: see nõuab spetsiifilisi teadmisi tuleohutusest, akustikast ja sisekliimast. Insenerina avaldas ta arvamust, et ristkihtpuitelementide kasutamine polnud selles projektis erinevate funktsionaalsuste saavutamiseks soodsaim lahendus, kuid oma tüübilt ja gabariitidelt sobivate konstruktsiooniomaduste tõttu ning hoone märgilist tähtsust arvestades olemuslikult ja arhitektuuriliselt põhjendatud.

Kose-Ardu lõik on samm kiirema ühenduse poole. Foto: AS Trev-2 Grupp

Alan Muruväli Alan Muruväli erialane kompetentsus, suhtlemisoskus ning vastutustunne lubavad tal juhtida mahukaid ja kompleksseid tehnilisi projekte. Analüütilise mõtlejana ei ole lahendused tema jaoks alati standardsed, kuid kindlasti korrektsed, läbipaistvad ja ausad. 34

Praktiline tõestus sellele on tänavu valminud riigitee nr 2 TallinnaTartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Ardu lõigu ehitus. Tee on ehitatud kvaliteetselt ning see sai valmis enne kokkulepitud tähtaega. AS Trev-2 Grupp projektijuht Alan Muruväli on kolleegide kin-

nitusel heade erialaste teadmiste ja oskustega, suure praktilise töökogemuse ning inseneritööks vajalike hoiakutega teedeinsener, kes oskab tähtaegadest ja lubadustest kinni pidada. Ta on näidanud end eduka projektijuhina, kes tagab alati kvaliteetse töö.


Milline on 2020. aasta

parim betoonehitis? Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi

Aasta betoonehitis 2020

2020

Võistlus „Aasta betoonehitis 2020” tunnustab ja tõstab esile Eesti parimaid betoonehitisi.

Konkursile võib esitada 2020. aastal tellijale üle antud betoonehitisi või neis kasutatud konstruktsioone või menetlusi. Esitajaks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud ehitise valmimisse panustanud osapooled. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 4. detsember 2020. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2021. aasta märtsis.

Konkursi tingimusi vaata: https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/

Lisainfo: tel 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

Sisekaitseakadeemia peahoone - peaauhind konkursil “Aasta betoonehitis 2019” – ARHITEKT11 OÜ


NOOR EHITUSINSENER

Aasta noor ehitusinsener

M

erko Ehitus Eesti AS mudelprojekteerimise projektijuht Alan Väli pani aluse Merko mudelprojekteerimise tegevussuunale. Täna juhib ta kogu ettevõtte mudelprojekteerimise valdkonda, jätkates aastate eest algatatud ja seni hingelähedasena püsinud teema pidevat arendamist. „Alan alustas oma ehitusinseneri karjääri Merko betooniosakonna praktikandina, et näha, kuidas platsil päristöö käib. Hiljem Merkosse tööle tulles ja tehnikuna alustades erinevatel üldehituslikel objektidel kogemusi omandades leidis ta oma kutsumuse mudelprojekteerimises,“ iseloomustas teda AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ike Volkov. Alan juhib Merkos mudelprojekteerimise projektijuhina kaheliikmelist meeskonda, kes panustavad kõigi Merko objektide valmimisse. Samuti koolitab ta mudelprojekteerimise vallas oma kolleege, esineb konverentsidel, lööb kaasa Merko järelkasvuprojektides ja on Tallinna Tehnikaülikoolis juhendanud mudelprojekteerimise teemalisi magistritöid. Viimasel kahel aastal on Alan vastutanud mitme Merko suure ehitusobjekti mudelprojekteerimise juhtimise eest. Sealhulgas on Rakvere Ametikooli õpilaskodu, Väike-Järve ärimaja ja eriti hästi õnnestunud Türi Põhikooli uue õppehoone ning spordihoone ehitus. „Türi haridus- ja spordikompleksi tööprojekt tehti eelprojekti loojate asemel uute konstruktoritega. See nõudis ehitusgraafiku pingelisust arvestades projekteerijatelt hoone ja varasemates staadiumides tehtud otsuste väga kiiret läbitöötamist,“ kirjeldab Volkov.

36

SG Ärimaja. Foto: Tiit Veermäe

Rakvere õpilaskodu. Foto: aasta noore ehitusinseneri konkurss

Türi põhikool. Foto: Tiit Veermäe


2020 on Alan Väli Alan Väli panust iseloomustavad oma viimaste objektide näitel Merko projektijuhid.

A

Nüanssidega kiiresti sinapeal lan tegutseb dinosaurustele vähe tuntud BIM maailmas nagu kala vees – mängleva kergusega. Ta suudab ennast iga projekti nüanssidega ülimalt kiiresti kurssi viia ja anda konkreetset tagasisidet erinevate kommunikatsioonide ja ka hooneosade ristumiste kohta, mis erinevaid mudeleid kõrvutades ilmnevad. See tema kiirus sisse sulanduda on minu jaoks kohati isegi kahtlane tundu-

AS Merko Ehitus Eesti mudelprojekteerimise projektijuht Alan Väli.

Alan on ka kolleegide seas äärmiselt hinnatud – Merko aasta tegijate konkursil pälvis ta 2017. aastal noore talendi tiitli ja 2019. aastal aasta ehitusabi tiitli.

nud – kuid tagasiside ja ka konkreetsed teadmised objektist ja murekohtadest on selle kiiresti hajutanud. Kokkuvõtvalt on Alan mind alati asjatundlikult toetanud erinevate projektide kommunikatsioonide vastuolude tuvastamisel, tehes sealjuures omapoolseid ettepanekuid, kuidas neid kõrvaldada. Väike-Järve ärimaja projektimeeskonda juhtinud Indrek Tarto

Enne mõtleb, siis alles tegutseb

A

lan on insener selle kutse või ka tiitli kõige õigemas tähenduses. Inimene, kes mõtleb enne, kui tegutseb või ütleb. Küsib, kui kahtleb. Ei vastanda end kellegagi, vaid väitleb. Tänu mudelprojekteerimise valdamisele teeb ülejäänud projektimeeskonnale ja projekteerijatele kiirelt ja üle-

vaatlikult selgeks, mida projekteeritakse või ehitama hakatakse, kus on keerulised sõlmed, konfliktid erinevate projektide vahel, vead ja puudused projektides. Projektijuht Paul Järvsoo koostöökogemusest Türi Põhikooli ja spordihoone ehitusel

Leiab probleemid ja lahendab need

A

lan on professionaalne, tähelepanelik ja terav mudelimees, kes leiab mängleva kergusega üles kõik projektis leiduvad konfliktid ja ebaratsionaalsed lahendused ning alati pakub välja nende lahendamiseks alternatiivsed variandid. Kolleegina kohusetundlik ja abivalmis meeskonnaliige, kes teeb alati rohkem, kui temalt oodatakse. Lisaks BIM’ile on ta alati hästi kursis kogu ehitusprotsessiga ning jagab häid ideid ka teistes ehitusprotsessi puudutavates valdkondades. Alani projekteerimise projekti-

juhtimise tase oli nii hea, et ülejäänud objektimeeskond sai tegeleda ehituse juhtimisega, mitte probleemide lahendamisega. Usun, et suurt rolli Rakvere ametikooli õpilaskodu õnnestunud tulemuses mängis ka varasem Alani kogemus Viimsi Riigigümnaasiumi mudelprojekteerimise juhtimisel, kus tellijaks oli samuti RKAS. See kogemus aitas projektijuhil oluliselt paremini kogu protsessiga kohaneda. Rakvere Ametikooli õpilaskodu ehitust juhtinud projektijuht Hindrek Hirschon

37


NOOR EHITUSINSENER NOMINENDID

Konkursi „Aasta noor ehitusinsener 2020“ nominendid Koge eksponeerimine Meremuuseiumis. Fotod: aasta noore ehitusinseneri konkurss

Rihard Niinberg Ekspertiis ja Projekt OÜ ehitusinsener Rihard Niinberg osales algusest lõpuni Paksu Margareeta rekonstrueerimisprojekti koostamisel. Keerukas ja muinsuskaitseliselt tundlik objekt nõudis põhjalikku süvenemist, erinevate lahenduste välja pakkumist ja analüüsi, erilahenduste projekteerimist. Rihard Niinberg osales meeskon-

nas, kes töötas uuringute käigus läbi arhiivimaterjale, teostas avanguid ja kontrollarvutusi. Projekteerimise perioodil kuulus tema ülesannete hulka koge saali teraskonstruktsioonide projekteerimine. Arhitektuurselt ja muinsuskaitseliselt sobivate vormide otsimisel tuli leida ning pakkuda välja erinevaid lahendusi. Vältimaks horisontaalsuunalisi toereaktsioone

parhammüürile projekteeriti katuse terasraamidele keerukas liikuv toesõlm. Paksu Margareeta projektis tervikuna tuli leida tavapärasest keerukamaid lahendusi. Vaatamata oma noorusele, suutis Rihard Niinberg esilekerkivad probleemid töö käigus edukalt lahendada. Rihardi kui noore inseneri toimetamistel hoidis silma peal Maari Idnurm.

Norras asuv kortermaja asub seismiliselt aktiivses piirkonnas.

Ants Ratškov Aktsiaseltsi PCC Projekt projekteerija Ants Ratškov projekteeris Norras Åndalsnes asuva kortermaja vundamendi. Objekti ja kasutatud lahendused muudab eriliseks asjaolu, et see asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. Hoone on küll ainult neljakor38

ruseline, kuid iga korrus on erineva ruumiprogrammiga ning seetõttu on kandeskeem keerulisem kui keskmisel korterelamul. Vundamendi projekteerimisel kasutati mudelprojekteerimist. Ants suutis projektis automatiseerida kõik korduvad ja rutiin-

sed tööprotsessid, tema lahendused töö tegemiseks olid efektiivsed ja uuendusmeelsed. Lõpplahendus võimaldas optimeerida vundamendi raudbetoonkonstruktsioone. Ants Ratškovi kui noore inseneri tegemistel hoiab silma peal Tanel Kullamägi.


Sein eraldab, uks ühendab

Soovime tänada oma töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes on avanud meile oma ukse. Kuuelapselise suurpere isal Raigo Tammol jätkus 1995. aastal tarkust ja julgust avada oma elus uus uks. See uks on viinud meid imelisele teekonnale toota uksi nii ehituskui ka laevandussektorile. Tammer on tänaseks kasvanud 200 töötajaga suurimaks metalluste tootjaks Baltimaades. Üheskoos oleme tuultest ja tormidest hoolimata suutnud püstitada mitmeid tugevaid seinu, mis aastate jooksul eraldust pakkunud. Mõnest esialgsest seinast on saanud hoopis uks, mis meid ühendab. Aastate jooksul on meie ühisel teel olnud palju uksi. Mõned uksed on jäänud suletuks, mõned uksed on juba väsinud, mõned uksed avanevad justkui automaatselt ning tekib tunne, et oled õigel ajal õiges kohas. Teele on jäänud uksi, mis on esitanud mitmeid väljakutseid ning uksi, mille avamine on tundunud esmapilgul võimatuna, kuid mis sihikindla töö tulemusena on siiski avanenud.

Täname teid kõiki selle imelise teekonna eest ning loodame, et avame ühiselt veel mitmeid uksi. Loodame, et need uksed, mis aitavad täita teie eesmärke, on Tammeri valmistatud uksed. Tammeri kollektiiv ja tegevjuht Anti Tammo

TERASPROFIILUKSED / SILEMETALLUKSED/LAEVAUKSED

TAMMER OÜ Väike-Paala 4 | 11415 Tallinn Tel 614 5500 | info@tammer.ee www.tammer.ee


A A STA E H I TU S I N S E N E R 2 0 2 0

Aasta ehitusinseneri kandidaadid Alan Muruväli AS TREV-2 Grupp projektijuht riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Ardu lõigu ehitus.

Alari Arro Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ tegevjuht ja insener Osalemine Tartu Ülikooli Delta õppehoone konstruktsiooniosa projekteerimisel.

Laur Lõvi Makespace OÜ, insener-konsultant, juhatuse liige Saue vallamaja ja RMK Tartu büroohoone konstruktsiooniosa projekt.

Lauri Tomp Embach Ehitus OÜ projektijuht Projektijuht Saue vallamaja ehitustöödel.

Maksim Kurotškin Maru Ehitus AS projektijuht Module Tech OÜ büroo ja tootmishoone projekteerimis-ehitustöövõtt.

Marek Sõrmus AS Merko Ehitus Eesti ehituse ettevalmistuse projektijuht Türi Põhikooli uue õppehoone ja spordihoone kompleks ning Maakri ärikvartal.

Martti Mettas Kaamos Ehitus OÜ projektijuht AVALA Ärikvartalis DEPO DIY hoone projekteerimis–ehitustöövõtt.

Oliver Lätti AS PCC Projekt juhtiv insener Helsingborgi Kv Perrongen/Clarion

Hotel & Congress Sea konverentsihoone maapealse osa üldstabiilsuse kontroll ja kandekonstruktsioonide projekteerimine.

Peeter Paane AS Merko Ehitus Eesti konstrueerimisosakonna osakonnajuhataja Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja (osalemine projekteerimises), Türi Põhikool ja spordihoone (ekspertiis), Väike-Järve Ärimaja (osalemine projekteerimises).

Tõnis Agasild Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ insener Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse projekti peakonstruktor.

Aasta noore ehitusinseneri kandidaadid Kairit Kraudok Projekt Kuubis OÜ insenerkonstruktor Haakoninlahdenkatu 5-7, Kruunuvuorenranta, Helsingi, parkimishoone ja äripindadega korterelamu konstruktsiooniosa projekteerimine.

Uku-Tanel Laast Maru Ehitus AS objektijuht Viljandi maantee 41 uus äripindadega hoone (VM41 Ärimaja) Tallinnas.

Magnus Lelumees Combicon OÜ projekteerimise projektijuht

40

Kentmanni 28 kahe maa-aluse korrusega korterelamu Tallinna südalinnas, AS Rauameister keerulise tehnoloogiaga tootmishoone Väimelas Võru vallas.

Hannes Reinsoo Kaamos Ehitus OÜ objektijuht/ projektijuht AVALA ärikvartalis objektijuht DEPO DIY hoone ehitamisel.

Alan Väli AS Merko Ehitus Eesti mudelprojekteerimise projektijuht Türi Põhikooli uue õppehoone ja spordihoone mudelprojekteerimise juhtimine.

Risto Häelme AS Merko Ehitus Eesti objektiinsener Maakri ärikvartali ehitusel töövõtjate projektist kinnipidamise kontrollimine.

Ants Ratškov AS PCC Projekt projekteerija Kortermaja (projekt Isfjordsvegen) vundamendi projekteerimine seismilises piirkonnas, kasutati mudelprojekteerimist (Åndalsnes, Norra Kuningriik).

Rihard Niinberg Ekspertiis ja Projekt OÜ ehitusinsener Paksu Margareeta meremuuseumi rekonstrueerimisprojekti koostamine.


KASUTAGE MEIE FINANTSEERIMISE ERIPAKKUMIST

6-KUULINE

0%

15%

60-

MAKSEPUHKUS

INTRESSIMÄÄR

SISSEMAKSE

KUULINE MAKSEPERIOOD

KAS AJAD ON RASKED? VALIGE BOBCATI LAADURID! Lisateavet saate enda Bobcati partnerilt või veebisaidilt: WWW.BOBCAT.COM Liisingut pakume koostöös ettevõttega SIA „UniCredit Leasing“ ning ainult äriklientidele: sissemakse alates 15%, liisinguperiood kuni viis aastat, intressimäär alates 0%. See pakkumine on saadaval ainult uutele seadmetele ja kuni 31. detsembrini 2020. Kujutised on ainult illustreerival eesmärgil ja täpsed finantseerimise tingimused selguvad pärast teie maksevõimekuse ja pakkumise hindamist.

Bobcatis mõistame väljakutseid, mida muutuv ülemaailmne ja kohalik majandus meie klientidele esitab. Võite olla kindel, et võtame neid muudatusi väljakutsena uuendada ja pakkuda teie igapäevasteks töödeks alati parimaid laadureid. TEIE BOBCATI PARTNER:

Ehitajate tee,107A, 13514, Tallinn Eesti Tel:+372 6 511 330 GSM:+372 59 01 01 04 E-mail: bobcat@bobcat.ee www.bobcat.ee


PUIDUTÖÖSTUS

Mida teha, et vähendada puitmaja maksumust? TARGO KALAMEES

E

TTÜ, EHITUSFÜÜSIKA PROFESSOR

esti on ekspordimahtude arvestuses üks suurimaid puitmajade eksportööre Euroopas. Puidutööstus on oluline ka regionaalpoliitiliselt, kuna annab palju tööd ka peamistest tõmbekeskustest väljaspool elavatele inimestele. Eesti puitmajatööstuse ekspordi peamised sithriigid – Norra, Rootsi, Saksamaa, Soome – seavad toodangu kvaliteedile kõrged kriteeriumid. Ernst & Young Baltic AS ja SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt läbi viidud uuring teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist ressursside väärindamise valdkonnas näitas, et suurem osa arendustööga tegelevatest puidutööstuse ettevõtetest ekspordib oma tooteid. Kui arendustööd ei tee, siis on raske loota kvaliteedi ja ekspordi kasvule. Edukuse aluseks peab aga lisaks kõrgele kvaliteedile olema ka sobiv maksumus. Kõrgem kvaliteet nõuab arendustööd ja investeeringut ning sellega võivad kulud suureneda. Kõrgem kvaliteet võib maks-

42

ta rohkem, aga kallim toode pole alati kvaliteetsem. Tarbija võib suurema alginvesteeringu teenida tagasi väiksemate jooksvate kulude arvelt. Samas võib tarbija maksevõime seada piiri alginvesteeringule. Kuidas liginullenergia puithoonete maksumust vähendada? Tallinna Tehnikaülikool koos Aalto ülikooliga ja Kouvola Innovationiga Soomest, uurimisasutusega SINTEF Norrast ja Rootsist Växjö kohaliku omavalitsusega uurivad, mida teha, et alandada liginullenergia puithoonete maksumust. Projektis kaardistati olemasolevate liginullenergia puithoonete lahendusi (hanked, projekteerimine, ehitamine jne), uuriti näidishoonete sisekliimat ja energiatõhusust. Varem ehitatud hoonetest saadud teadmised ja kogemused kasutatakse uute näidisprojektide kavandamisel. (Vaata täpsemalt tulemusi veebiaadressilt https://neroproject.net). Projektis uuriti ka hoone maksumust mõjutavaid tegureid alates lähteülesande koostamisest ja hanke korraldamisest kuni detail-

sete tehniliste lahendusteni välja. Hanke korraldamise mõju uuriti ühe lasteaia rajamise näitel. Esimene hange korraldati hoone projekteerimiseks. Hanke tüüp ja hindamismeetod põhinesid madalaimal maksumusel (automaatne hindamine). Hankija eesmärgiks oli tähtaegselt ja optimaalsete kuludega projekteerida lasteaia vajadusteks vastav hoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleks madalad. Ehituslik kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes pidi olema tagatud parimal moel. Lasteaiahoone suuruseks oli kavandatud kuni 1400 m² ja eeldatavaks kogumaksumuseks oli 1,54 miljonit eurot. Hankel lahendust otsimas: materjal ja teostajad Projekteerimishankele esitati neli pakkumist. Võitja valiti välja kogumaksumusega 89 000 eurot. Projekteerimisprotsess kestis ~10 kuud. Arhitektuurse lahenduse eesmärk oli luua ainulaadne aedlinna rikastav avalik hoone, mis


Teise hanke tulemusel õnnestus püsida ettenähtud ehituseelarves, hoone projekteeriti tehases eelvalmistatud puitkarkasselementidest.

Tehases eelvalmistatud elementidest puithoone maksumus vähenes Integreeritud projektiteostuse meetodiga sihthinda projekteerides 50%.

1,54

miljonit oli kavandatud lasteaia maksumuseks. oleks tundlik kohaliku looduse ja ehitatud konteksti suhtes. Pärast projekti väljatöötamist oli hoone eelarve kaks korda suurem kui esialgne eelarve, suurusjärgus üle 3 miljoni euro. Tellija pidi tegema uue hanke, kuna ehituseelarve ületas võimalusi. Teine hange korraldati projekteerimise ja ehitamise ühishankena ehk integreeritud projektiteostuse (IPT) meetodil ja hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Esitati 2 pakkumust ja hanke võitja hind oli kogumaksumusega 1,58 miljonit eurot (maksumus 1,48 mln eurot + tellija reserv 7%). Projekteerimisprotsess kestis kaks kuud ning lasteaed avati juba aasta pärast. Uue lahenduse kohaselt projekteeriti hoone tehases eelvalmista-

tud puitkarkasselementidest (betooni asemel, mis oli esimese lahenduse peamine ehitusmaterjal). Lisaks oli integreeritud projektiteostus võti, mis aitas eelarvet piirides hoida. Elemendid tehasest ja lühem projekteerimisprotsess Nagu näha, võimaldas tehases eelvalmistatud elementidest ehitamine lühendada nii projekteerimisprotsessi (kuna kasutati läbitöötatud standardseid detaile ja juba garanteeritud toimivusega tüüpseid tarindeid). Tehases eelvalmistatud elementidest ehitamise eelis on suurem eelnev läbimõtlemine. Projekteeritakse ju ka tootejoonised valmis. Projekteerimise ja ehitamise hankeid ühendades oli võimalik paremini kohandada tehnilised ja arhitektuursed lahendused tellija eesmärkidele. Kui puitmajatehasel on juba varasem analoogsete hoonete projekteerimise ja ehitamise kogemus, siis ei tule suurt hinnalisa ka kardetavate riskide osas. Väga palju ressurssi hoone maksumuse vähendamiseks on peidus

läbimõeldud ehituses ja ehitamise ajal ümbertegemise vältimises. Harvad pole juhtumised, kus ühte sõlme ehitatakse mitu korda ümber – lisaks materjalidele kulub palju ehitustöölise, objektijuhi, projektijuhi, ehitaja kvaliteedijuhi, järelevalve tööaega. Sisemiste ja välimiste rikete kulud ning hindamiskulud on suuremad, kui ennetuskulud ja arendustöö kulud. Palju odavam on läbimõeldud tööprojekti alusel ehitada. Kui ehitamise hanke aluseks on põhiprojekt, tuleb enne ehitamise alustamist koostada tööprojekt ja seda kõikides ehitusprojekti osades, mis on ka omavahel kooskõlas. Praktika näitab siinkohal, et ehitamise ajal suuremahuliseks projekteerimiseks enam aega ei jää. Seetõttu võib ka tööprojekti alusel teha ehitushanke, kus lisaks toodete nimetamisele esitatakse ka toodete võrdväärsuse kriteeriumid. Nii on võimalik vaba konkurentsi tagamiseks materjali ja tooteid soovi korral vahetada. Sel puhul saab hakkama tööprojekti muudatuste sisseviimisega, ehitushanke ajal pole vaja koostada tervet tööprojekti. 43


PROBLEEM

Hankija koostab põhjaliku lähteülesande, vajadusel kaasab pädeva konsultandi. Hankija teeb ehitusprojekti koostaja leidmiseks ehituskonsultatsiooniteenuse hanke.

Hankija sõlmib ehituskonsultatsiooni lepingu, mille sisu on peatöövõtuna ehitusprojekti koostamine eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti staadiumis ning muud projekteerimisega seotud ehituskonsultatsiooniteenused.

Projekteerija koostab ehitusprojekti eelprojekti ja põhiprojekti staadiumist ning osutab teisi kokkulepitud ehituskonsultatsiooniteenused.

Tellijal on võimalus tõsta hanke kvaliteeti

Ehituses viiakse läbi rumalatest nõuetest kubisevaid hankeid, mis aga ei taga vajalike tööde läbiviimist. Erialaliidud leiavad, et kvaliteetseteks hangeteks on vajalikud õigusaktid ja juhendmaterjalid olemas, kuid neid peab õppima kasutama.

TEKST: TANEL RAIG

Arhitekt Tõnis Tarbe ütleb, et tellijad valmistavad nii mõnigi kord ette hankedokumente, mis kubisevad peensuseni rumalatest nõuetest. Need jäävad kammitsema, ega lase sündida kvaliteetsel lõpptulemusel. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) juhatuse liige Merike Rannu toob välja ühe põhjuse, miks on hankedokumentides tihti ebavajalikke nõudmisi. 44

Tema ütlusel on levinud praktika, kus hankedokumentide koostamisel võetakse aluseks mõne teise hankija analoogse objekti hankedokumendid. Rannu möönab, et ega see ei olegi halb, kui suudetakse dokumente kohandada endale sobivaks, aga paraku seda siiski ei suudeta ja nii esinebki hankedokumentides tihti nõudmisi, mis ei ole objektiga seotud või selle objekti jaoks vajalikud. „Tellijal puuduvad piisavad võimalused, et hinnata kõiki vajalikke tegevusi ja nõud-

misi eduka lõppetulemuseni jõudmiseks,” leiab Rannu. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevjuht Indrek Peterson ütleb, et kvaliteetse ehitushanke eeldused peituvad tihti juba ehitushankele eelnevates hangetes – ehitiste projekteerimise hangetes. „Kui ei valmi tellija eesmärke üheselt kirjeldav kvaliteetne ehitusprojekt, siis on vastuolud ja hilisemad vaidlused ehitustööde hangetesse juba sisse kirjutatud,“ on Peterson kindel. Ta selgitab, et


Seejärel korraldab hankija ehitustööde hanke põhiprojekti staadiumi alusel.

Järgneb hankija juhtimisel ning hankija, projekteerija ja ehitaja koostöös tööprojekti koostamine (tööprojekti koostab sama projekteerija, kes koostas nii eelprojekti kui põhiprojekti).

Ehitaja alustab ehitustöödega, kui hankija on tööprojekti heaks kiitnud.

6.

Töökorraldus edukas ehitusprojektis Selline töökorraldus tagab vastutuse selgema jaotuse (projekteerija osaleb protsessis alates ideest kuni kasutusloa taotlemiseni ning ei kerki küsimust, kes vastutab projekti kvaliteedi ja nõuetekohasuse eest) ning võimaldab vältida asjatut kiirustamist ehitusprotsessis. Ehitamist ei alustata järgmisel päeval pärast ehituslepingu sõlmimist, vaid

reeglina algavad ebakõlad ehituskonsultatsiooniteenuste tellimisel – uuringute, ehitusprojekti koostamise kui ka muude konsultatsiooniteenuste tellimisel. Tihti on probleem just puudulikud ehitusuuringud või nende puudumine enne projekteerimishanke korraldamist. See tähendab, et projekteerimisel hädavajalik lähteülesanne on puudulik või vigadega. „Sellise lähteülesandega hanke korral on eeldus üheselt määratletud pakkumuse sisuga reaalselt võrreldavate pakkumuste saamiseks pea olematu, mille tulemuseks on tihti ebakvaliteetne ehitusprojekt ja hilisemad vastuolud ehitajaga,“ hoiatab Peterson. „See on ka üheks põhju-

alles pärast tööprojekti valmimist ning tellija poolt üleandmist ehitajale. See võimaldab ehitajal ehituslepingu sõlmimise ja tööprojekti valmimise vahelisel ajal korraldada ehitamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused – koostada ehitustööde detailne ajakava, komplekteerida hankelepingu täitmisel osalev meeskond, sõlmida alltöövõtulepingud ning lepingud

seks, miks ehitamine venib ja kallineb: projekteerimisfaasis lahendamata jäänud probleemid jäetakse ehitaja kanda.“ Ehitaja hakkab tihtipeale probleemi lahendama alles pärast seda, kui on selgunud, et etteantud projektlahendus ei toimi või ei ole võimalik seda nõuetekohaselt teostada. Tulemusena tekivad ümbertegemised ja lisatööd, mis ehitustööde eelarve ja ehitustähtajad ohtu seab. Ühe probleemina toob Peterson välja ka hankedokumentides pakkujatele esitatavad asjakohatud või ebaproportsionaalsed kvalifitseerumis- või vastavustingimused. Ta toob näite, et kui ehitustööde tegemiseks on seaduse kohaselt pii-

ehitusmaterjalide tootmiseks või tarnimiseks, korraldada ehitusplatsi ettevalmistustegevused, sõlmida vajalikud finantseerimis- ja kindlustuslepingud, taotleda vajalikud load ja kooskõlastused jm. Allikas: Eesti Ehitusettevõtjate Liit, ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamise standard

sav ehitusala 6. taseme kutsekvalifikatsioon, oleks põhjendamatu nõuda vastutavatelt isikutelt kõrgema taseme (7. või 8. taseme) kvalifikatsiooni. Tihti ei ole hankijad teadlikud, millised on erinevate kutsekvalifikatsioonide pädevuspiirid ning kas ja millised kutsed on samaväärsed (nt ehitusjuhi kutse vs ehitusinseneride kutsed). Kui hankija ei oska vastutavatele isikutele seatavaid nõudeid ise määratleda, siis julgustab Peterson hankijaid kindlasti pöörduma nii EEEL-i kui ehitusinseneride liidu poole. Nõustamine kutsekvalifikatsioonide osas moodustab ühe osa EEEL-i tööst ning hankijatel oleks mõistlik hanke45


PROBLEEM

tingimuste osas konsulteerida juba enne hanke väljakuulutamist, et vältida suuremaid probleeme siis, kui hange on juba välja kuulutatud või pakkumused juba esitatud. Hindamiskriteeriumid ja varasemad tegematajätmised Palju on arutatud teemal, kas parima pakkumuse välja selgitamisel tuleb hindamistel lisaks pakkumushinnale rakendada ka muid nn väärtuspõhiseid hindamiskriteeriume. Petersoni kinnitusel toetavad ehitusettevõtjad üldpõhimõttena väärtuspõhiseid hankeid, samas tuleb sellistel juhtudel hindamiskriteeriumide seadmisel alati vastata küsimusele, kas lisaks maksumusele on reaalselt veel midagi, mida hankija hinnata saaks. Ehituskonsultatsiooniteenuste puhul on üldjuhul põhjendatud lisaks hinnale rakendada ka muid kriteeriume. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit on välja töötamas ka juhendit väärtuspõhiste hangete korraldamiseks ehituskonsultatsiooniteenuste tellimisel. „Kindlasti on oluline mõista, et kehtivad õigusaktid võimaldavad hinnata vaid pakkumust, mitte aga pakkujat, mistõttu ei ole asjakohased mistahes arutelud selle ümber, kas ja kuidas hinnata pakkujate maksukäitumist, finantsvõimekust, struktuuri, pädevusi, varem tehtud töid, vm näitajaid – sellised andmed ei näita ju midagi pakkumuse (ehk tulevikus pakutava või tehtava) kohta, vaid üksnes pakkuja enda võimekust hanget nõuetekohaselt täita,“ leiab Peterson. Pakkujale seatud nõuded ja küsimused peab tema ütlusel hankija ära lahendama juba hanke varasemates etappides (kõrvaldamine, kvalifitseerimine). Tihti diskuteeritakse ehitustööde puhul ka võimalikest kvalitatiivsetest hindamiskriteeriumitest,

46

Ehitajalt ei saa eeldada innovaatilisi projektlahendusi, sest need peavad olema olemas enne ehitustööde hanke korraldamist. Petersoni sõnul ei suuda diskussiooni osalised üldjuhul defineerida, millised peavad olema head ja sobilikud hindamiskriteeriumid. Ehitaja peab ehitama ehitusprojekti alusel ning kui ehitusprojekt on kvaliteetne ja piisavas detailsuses, ei olegi otseselt vajalik muid kriteeriume peale hinna rakendada, sest ehitusprojektiga peavad olema lahendatud nii ehitise kvaliteedinõuded, energiatõhusus kui ka muud küsimused. Peterson lisab, et ehitajalt ei saa eeldada innovaatilisi projektlahendusi, sest projektlahendused peavad olemas olema juba enne ehitustööde hanke korraldamist. Innovatsioon ehitusprotsessis saab tema sõnul üldjuhul seisneda innovaatiliste tehnoloogiate, materjalide või juhtimismudelite kasutamises/rakendamises (nt robottehnoloogia, 3D-printimine, targad ehitusmaterjalid, innovaatilised juhtimismudelid vm). „Tihti tulebki tõdeda, et hindamiskriteeriumitega ei selgitata pakkumuse headust või selle väärtust, vaid soovitakse hoopis lahendada probleeme, mille hankija oleks pidanud ära lahendama märksa varasemates etappides,“ tõdeb Peterson. „Näiteks, kui ehitushanke aluseks olev ehitusprojekt on ebakvaliteetne, siis erinevate hindamiskriteeriumite rakendamine ehitusprojekti kvaliteeti kuidagi ei tõsta.“ Kui hankijal endal kvaliteetse ehitushanke eeltööks vajalik päde-

vus puudub, siis soovitab Peterson kindlasti palgata pädeva konsultandi. Tõnis Tarbe ütleb arhitektina, et reeglina on hea valik arhitekt projektijuhina-peaprojekteerijana. Tema oluline ülesanne ongi tellijat suunata ja abistada õigete otsuste tegemisel, et lisaks paljudele olulistele kriteeriumitele oleks säilitatud ka esteetilised väärtused, põhjendab ta oma soovitust. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron rõhutab, et ehituskonsultandi (projekteerija, arhitekt, omanikujärelevalve, uuringud jne) valik on üks olulisemaid otsuseid, mida hankijal tuleb ehitise rajamise protsessis teha. Õige valiku tegemine mõjutab oluliselt kvaliteeti, projekti üldkulusid, edukust ja seega lõpptulemuse üldist väärtust. Merike Rannu toob välja, et enamlevinud vead ehituskonsultatsiooniteenuse hankimisel on vaid madalaima hinnaga konsultandi valimine, läbimõtlemata lähteülesanne ja ebaproportsionaalsed hanketingimused. „Hankija küll teab, mis on hanke eesmärk, aga kuidas eesmärgini jõuda, ei ole piisavalt lahti kirjutatud,” selgitab Rannu. „See jätab pakkujatele suure tõlgendamisruumi ning lõpuks erinevad pakkumuste maksumused kordades. Selle tulemusel ei saa hankijad töövõtjat, kes suudab ja tahab projekteerida kvaliteetse ehitise, vaid sellise, kes on sunnitud pakutud madala hinnaga täitma vaid miinimumprogrammi.“ Väärtuspõhised hanked projekteerimises Tarbe peab oluliseks märkida, et pelgalt lähteülesande täitmist tema kvaliteediks ei pea. Hangete kvaliteedi tõstmisel on oluline ka toimiva meeskonna moodustamine, mis on võimeline looma tellijale lisandväärtust. Et hangete kva-


liteet tõuseks, peab Rannu sõnul tegema hankeid lähtudes pakkuja väärtusest, mitte kõige odavamast hinnast. Tänane õigusruum annab hankijale vabad käed Rannu tõdeb, et Eestis tehakse väga vähe hankeid, kus lisaks töö maksumusele hinnatakse ka pakkuja või kaasatava meeskonna teisi väärtusi, mis potentsiaalselt tõstavad osutatava teenuse või ehitustöö kvaliteeti. Mujal Euroopas on tema väitel asjad teistmoodi ja kasutatakse edukalt väärtuspõhist hankimist, mis on saanud hangete loomulikuks osaks. Selline hankimisviis tagab hankijale kindluse, et valitud pakkuja on suuteline teenust või tööd tegema kvaliteetselt ning tal on olemas piisava kogemuse ja pädevusega meeskond. Karron selgitab, et ehituskon-

sultatsiooniteenuse väärtuspõhises hankes võetakse lisaks pakkumuse hinnale arvesse väärtust väljatoovaid hindamiskriteeriume. Nendeks võivad olla projekteerimise projektijuhi ja meeskonnaliikmete töökogemus, tööde tegemise kava, metoodika, projektimeeskonna töökorraldus jmt. Hindamiskriteeriumite osakaalud sõltuvad tema sõnul objektist, kuid soovituslikult võiks hinna osakaal olla vaid 30% ja kvalitatiivsetele kriteeriumitele jääks 70%. Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit töötab koos riigisektori suurimate hankijatega välja ka juhised ja võimalikud hindamiskriteeriumid väärtuspõhistes hangetes rakendamiseks. Karron loodab, et dokument valmib veel sellel aastal. Petersoni ja Rannu kinnitusel on juba praegu olemas õigusaktid ja juhendmaterjalid, mis

võimaldavad korraldada kvaliteetseid hankeid. „Tänane õigusruum annab hankijale küllaltki vabad käed. Pigem on probleem hankijate julguses ja väheses oskuses neid võimalusi kasutada,“ ütleb Rannu. Riigihangete standardi sätted sobivad ka erasektorile Peterson tõstab esile ka suvel jõustunud standardi EVS 915 uustöötlust „Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine“. Olenemata pealkirjast soovitab Peterson standardis väljatoodud põhimõtteid rakendada ka erasektori hangetel. Ta möönab, et uue töökorralduse omaksvõtt eeldab hankijatelt kindlasti mugavustsooni ületamist, kuid kinnitab, et standardis kirjeldatud töökorraldus tasub pikemas perspektiivis ära ning vähendab vaidlusi kõikide osapoolte jaoks.

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


PROBLEEM

Ajakulu hinnatakse väiksemaks

E

hituskonsultandid tõstavad hangete ühe suurema probleemina esile tellijate suutmatust arvestada ajaga. Arhitekt Tõnis Tarbe tunnistab, et üks suurim murekoht on ajaline valearvestus. „Arvatakse, et kõik toimub kiiremini,“ nendib ta. „Sageli ollakse teadlikud seaduses määratletud aegadest, kuid ei tunnetata reaalset ajakulu ehitusloa taotlemisel. Et ehitusloa taotlemine võtab aega vähemalt kolm kuud, sageli pool aastat, eriti Tallinnas, pole keegi oma äriplaani võtnud!“ ütleb Tarbe. Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu juhatuse liige Merike Rannu

Sageli ei tunnetata reaalset ajakulu ehitusloa taotlemisel, see võtab aega vähemalt kolm kuud, sageli pool aastat.

on nõus, et ajafaktorile hankijad tihti piisavalt tähelepanu ei pööra. „Projekteerimis- kui ka ehitushangetes sätestatud tähtajad on enamasti liiga lühikesed, et selle aja jooksul oleks võimalik kvaliteetse tulemuseni jõuda,“ lausub Rannu. Tema sõnul on aeg eriti oluline projekteerimistööde puhul. Kui projekti koostamiseks antakse piisavalt aega, suudab projekteerija pakutavad lahendused detailselt läbi mõelda ning kalkuleerida. „Sellisel juhul on ka suurem tõenäosus, et ehitusprotsess kulgeb ladusamalt ja esineb vähem ehitamist takistavaid probleeme,” leiab Rannu.

ÜKS KÜSIMUS

Tasub teada

Kui suur probleem on, kui hankeid viiakse läbi ilma ehitusprojektita ja ehitusprojekti hakatakse koostama alles ehitustööde käigus?

Ehitushanke korraldamisel aitab pädev konsultant

VASTUS Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Praktika on näidanud, et ehitusobjektid kallinevad ning valmimise tähtajad venivad kõige enam siis, kui paralleelselt ehitamisega ka projekteeritakse – tehakse täiendavaid projekteerimistöid või projekteeritakse ümber juba varem projekteeritud lahendusi.

VASTUS Tõnis Tarbe, arhitekt Ehitusprojekt sisaldab ju erinevaid faase ja kindlasti on võimalik hinnastada ajaliselt ja rahaliselt ehitustöid erinevate faaside alusel, sh ka arhitektuurse eskiisi alusel. Oluline on teadvustada, et mis on eesmärk – kas umbkaudne ja mitte siduv hinnasilt või juba kalkuleeritud, kõiki kulusid sisaldav hind. Väljakujunenud tavaks on, et ehitushange viiakse läbi ehitusprojekti põhiprojekti faasi alusel. Ehitustööde aluseks oleva tööprojekti koostamine võib jääda ehitusettevõtja koordineerida kaasates loomulikult tellija meeskonna, mis võimaldab ehitustööde tegemise ajal ehitusprojekti kui terviku lõpule viimist.

48

Konsultandi ülesanne on määratleda: üheselt mõistetavad töövõtupiirid (hanke eseme kirjeldus); ehitustööde realistlikud kestused (arvestusega, et ehitustöödega alustatakse kui tellija on ehitajale üle andnud kinnitatud tööprojekti); turukonjunktuurist lähtuv ehitustööde eeldatav maksumus; ehitustööde mastaapsust ja keerukust arvesse võttes pakkujatele proportsionaalsed kvalifitseerumistingimused. Allikas: Eesti Ehitusettevõtjate Liit


Kvaliteetse katuse ehitab Jälle ja Ko VALIK TEHTUD TÖID: Tallinna Linnateatri galerii Kiek in de Kök-i tornikiiver Särevere mõis A.H Tammsaare memoriaalmuuseum Roseni maja torn Raemuuseumi katusekorrus Neeruti mõisa torn Tallinna laululava katus

w w w. ja ll e . e e

in f o @ ja ll e . e e

+37 2 5 0 2 5 9 9 0


BETOON

Uued tsemendid Kundast AS Kunda Nordic Tsement pidi Kundas klinkri tootmise lõpetamisega seoses ümber korraldama kogu tsemenditootmise, nüüdseks on uued tsemendid saadaval. „Arvestades üldist ehitusturu olukorda ja tsemendituru olukorda Põhja-Euroopas, võttis HeidelbergCement Group vastu otsuse Kunda tehases klinkri tootmine lõpetada. Praegu ostame tsemenditootmise põhitooret klinkrit sisse kontserni Slite tehasest Rootsis, kus on kaasaegse tootmisprotsessi tõttu võimalik toota väiksema süsinikujalajäljega tooret,” rääkis AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein. Kundas klinkri tootmise lõpetamine vähendab AS Kunda Nordic Tsemendi süsinikujalajälge ca 28%. Eesti CO2 heide väheneb klinkri tootmise lõpetamise tõttu umbes 600 000 tonni võrra aastas. „Meie üleminekul Slite klinkrile oli eesmärgiks, et tsementide lõppnäitajad jääksid samaks,” sõnas AS-i Kunda Nordic Tsement müügidirektor Imre Leetma. „Võrreldes vanade Kunda tsementidega on teatavaid erinevusi, kuid põhinäitajad jäid paika,” rääkis AS Kunda Nordic Tsement marketingijuht Andrus Rekka. „Uutel tsementidel on veidi lühemad tardumisajad, algtugevused on kõrgemal, lõpptulemused veidike madalamal. Veevajadus vähenes, mis on positiivne. Võib öelda, et tsementide kvaliteet on keskmiselt isegi tõusnud,” täiendas Rekka. Uus komposiittsement saadaval Samaaegselt teiste tsemendimarkide uuendamisega toimus ka põlevkivituhktsemendi retsepti uuendamine. Komposiittsement CEM II/A-M(T-L)42,5R on nüüdsest keskkonnasõbralikum, sest selle tootmisel tekib vähem süsihappegaasi. Uue tsemendimargi kasutuselevõtt on tingitud sellest, et Eesti Energia Narva elektrijaamad vahetasid tolmpõletuskatlad välja keevkihtkatelde vastu ning keevkihtkatelde tuhka ei oldud siiani tsemendi sideainena kasutatud. Nüüdseks on keevkihtkatelde tuhk tsemendi koostisosana sertifitseeritud, laborikatsed läbinud ning uus komposiittsement on saadaval.

50

Lahkus betoonitööstur Agu Möldre 2. XI 1940–1. XI 2020

1. novembril lahkus meie keskelt oma elu betoonile pühendanud aktsiaseltsi Lasbet looja Agu Möldre. Agu Möldre sirgus Tartumaal Võnnu vallas talupidajate peres. Noorusaastad tuli veeta Siberis – 1949. aastal küüditati Möldrete pere Omski oblastisse. Seitsme aasta pärast kodumaale naasnuna suundus noormees Tartusse, kus pidas lukksepa ametit ja lõpetas keskkooli. Edasi viis koolitee Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehitusinseneriks õppima. Siit algas Agu Möldre pikk karjäär raudbetoonelementide tootjana. Esmalt sai ülikooli värskest lõpetajast Tartu Raudbetoontoodete Tehase armatuurtsehhi juhataja (aastatel 1965–1967) ning seejärel peainsener (aastatel 1967–1976). 1976–1979 oli Agu Möldre Tartu Ehitustrusti 1. ehitusvalitsuse juhataja. Võimeka administraatorina suundus Agu Möldre Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamiseks Tallinna Betoonitehase direktoriks. Tehase toodangust valmisid järgemööda meie märgilise tähendusega ehitised – Tallinna postimaja, Pirita purjespordikeskus, linnahall, rahvusraamatukogu, Olümpia hotell, Tallinna teletorn. Sama tehase baasil moodustati 1993. aastal uus tootmisettevõte AS Lasbet. Ettevõtte juhiks tõusis Agu Möldre, kes oli ettevõttega seotud kogu ülejäänud elu. Hea ettenägemisvõimega juhina suunas Agu Möldre AS-i Lasbet arengule, olles sõnapidaja partner ehitusettevõtjatele. 2017. aastal nimetati Agu Möldre Tallinna aukodanikuks – pühendunud töö eest Eesti ülesehitamisel. Asjatundliku ja toimeka töösturi ning juhina jääb mälestus temast paljude südamesse. AS Lasbet Eesti Betooniühing Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit


Seadmed kõrgustes töötamiseks! Tõsta OÜ asutati 2018 aasta suvel. Oleme spetsialiseerunud kõrgustes töötamise seadmete rendile. Tõsta pakutavate teenuste ja toodetega on võimalik täpsemalt tutvuda meie kodulehel www.tosta.ee. Tõsta OÜ partneriks on 2009 aastal asutatud Robirent gruppi, mis omab turuliidri positsiooni kõrgustes töötamise seadmete rendi valdkonnas nii Lätis kui ka Leedus. Lisaks tegutsevad nad ka Poolas, Tšehhis, Venemaal ja Ukrainas.

Ettevõte pakutavasse toote nimekirja kuuluvad tipptegijate tooted; Genie, Ommelift, Manitou, Nifty, Magni, Youngman, Layher. Hetkel on Eestis üle 200 tõstuki, Robirent grupile kuulub kokku 2500, mida vajadusel riigist riiki vahetatakse. Renditavate toodete hulka kuuluvad aku-ja diiselkäärtõstukid,korvtõstukid, järelveetavad tõstukid, teleskooplaadurid ning alumiiniumtornid ja alumiinium tellingud.

Pakume oma klientidele kvaliteetseid tõsteseadmeid ja suurepärast klienditeenindust! · Saku vald, Üksnurme tee 8 · Tartu, Puiestee 2F · Remo Jõeorg +372 5346 1322 · www.tosta.ee

Profile for Meediapilt OÜ

EhitusEST november 2020  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST november 2020  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

Advertisement