__MAIN_TEXT__

Page 1

32

number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA O K TO O B E R 2020

kandidaati esitati puitehitise konkursile


Milline on 2020. aasta

parim betoonehitis? Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi

Aasta betoonehitis 2020

2020

Võistlus „Aasta betoonehitis 2020” tunnustab ja tõstab esile Eesti parimaid betoonehitisi.

Konkursile võib esitada 2020. aastal tellijale üle antud betoonehitisi või neis kasutatud konstruktsioone või menetlusi. Esitajaks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud ehitise valmimisse panustanud osapooled. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 4. detsember 2020. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2021. aasta märtsis.

Konkursi tingimusi vaata: https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/

Lisainfo: tel 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

Sisekaitseakadeemia peahoone - peaauhind konkursil “Aasta betoonehitis 2019” – ARHITEKT11 OÜ


SISUKORD

Aasta puitehitis startis lk 4–8 Aasta puitehitise konkursi kandidaadid lk 10–11 Põnev puitehitis: RMK Tartu kontor lk 12–16 Eesti suurim avalik puitehitis asub Narvas lk 18–20 Teedeehitus: mass-stabiliseerimise katsetus lk 22–25 Aasta katuse konkursil väärikad kandidaadid lk 28–29 Projekteerijad uurisid koroonamõju sektorile lk 30–31 Vana arhitekt: omavalitsuste oma valitsus lk 32–33 Konverentsil Ehitus 2021+ pärjatakse parimaid lk 34

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee). Esikaane foto: Maidla Loodusvilla, arhitekt Mari Hunt / arhitektuuribüroo B210. Foto autor Priidu Saar www.ehitusest.ee

ISSN 2382-8382

HOONE VAJUB, TÕSTAME PAIKA! VÕTA ÜHENDUST MEIE SPETSIALISTIDEGA GEOLIFT teostab geotehnilisi inseneritöid, mille abil saab betoonpõrandat ja vundamenti tõsta või loodida ning pinnast stabiliseerida. Meie pakutava tehnoloogiaga pole vaja kaevamist ega lammutamist, tööd tehakse puhtalt ja kiiresti. Sobitame töid viisil, mis ei häiri kliendi tavapärast elurütmi. Meie meeskonnas on oma ala spetsialistid, kellel on rohkem kui kümneaastane kogemus

ehituses, mis hõlmab sealhulgas geoloogiat, geotehnikat ja materjaliteadust. Meeskonna liikmed täiendavad ennast pidevalt, et tagada klientidele ajas kestev parim lahendus.

Kui vajate konsultatsiooni ära vajunud maja, hoone, betoonpõranda, vundamendi, betoonist kõnnitee, lennuvälja, platsi või asfalttee osas, siis pöörduge meie spetsialistide poole.

Polimaris OÜ info@geolift.eu

Little tricks for the big fix

www.geolift.ee tel: 529 5240


NOMINENDID

Saue vallamaja

Aasta puitehitise tiitlile tihe rebimine

Kes nopib tänavu aasta puitehitise tiitli? Väärikaid kandidaate on palju enam kui ühte ajakirja mahuks, toimetuse valikul tutvustame põnevamaid neist. FOTOD: KRISTIINA VASAR, TÕNU TUNNEL, MARIS TOMBA, HECTOR MANUEL/MOONIKA TEAS, RAIGO PAJULA

4

SAUE VALLAMAJA

Augustis valminud Saue vallamajast on saamas piirkonna maamärk, mida tullakse uudistama lähedalt ja kaugeltki. Efektse hoone põhikonstruktsioonid on CLTst, postid ning katusealuse kandekarkass liimpuidust, hoone on väljast kaetud Dold-plaadi ning siberi lehisest laudisega, mida immutati raudsulfaadiga. See andis hoonele tumedat karva soliidse ilme. Paviljonilaadse struktuuri annab vallamajale seda ümbritsev võlvistikuga katusealune, mis iseenesest toimib passiivse päikesekaitsesüsteemina. Nii pole suviti vaja ruume kuigi palju eraldi jahutada. Hoone katusele on paigaldatud päikesepaneelid, et ka lokaalset energiat ära kasutada. Arhitekt(id)/büroo: Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi, Heidi Urb / Molumba Ehitaja: Embach Ehitus


Kärdla tennisetribüün

KÄRDLA TENNISETRIBÜÜN

Maikuus sai valmis Kärdla uus tennisetribüün, mis on heaks näiteks õnnestunud puitehitisest, ehitis on teostatud filigraanselt. Konstruktsioonilt on tegu lihtsa, peamiselt puidust hoonega: ülemine tasand toetub liimpuittaladele ja astmestik on kaetud terrassilaudisega. Varikatuse konstruktsiooniks puitsarikad ja välisviimistluseks on peamiselt laudis. Kuna ala väljaku servast krundi piirini on väga kitsas ja kiilukujuline, mahub tribüün ainult poole väljaku kõrvale, alates väljaku keskjoonest. Tribüüniga koos on lahendatud ka peasissepääs väljakutele, uus värav juurdepääsutee ja parkla poolt otsast, et pealtvaatajad ei peaks enam üle väljakute kõndima. Tribüüni tagasein on ühtlasi väljakute piirdeaiaks. Maapinnast astme jagu kõrgemal on laudisega kaetud katusealune

terrass, mille kohal olev tribüün pakub nii vihma kui liigse päikese eest varju. Terrassi väljakupoolsel küljel on meetri kõrgune tiheda laudisega barjäär, mis jätkub kitsama kiilukujulise platsi ees, eraldamaks mängijaid ning pealtvaatajaid. Tribüüni väljakupoolne piire on läbipaistev, metallvõrgu ja käsipuutoruga. Kõige kõrgema astme pind kõrgusega 4 meetrit maapinnast on piisavalt kõrge, et kätte paistaksid ka kõige kaugemal väljakul mängijad. Kogu nähtavale ja ilmastiku kätte jääv puit on töödeldud kuumõlitusega. Seinte otsad, nii vertikaalsed, horisontaalsed kui kaldpinnad, ning katuse esiserv, on kaetud sileda musta värvi veekindla vineeriga. Arhitekt(id)/ büroo: Kaspar Kruuse / KAMP Arhitektid Ehitaja: Haasoja OÜ

VOLUME DESIGN BÜROO- JA TOOTMISHOONE

Lehmjal asub Volume Design büroo- ja tootmishoone, mille põhikonstruktsioon on puidust. Tehaseosa ehitati liimpuidust postidele ja taladele ning büroo-osa CLT-konstruktsioonina. Puitu on kasutatud ka tehase tõstuste varikatustel ning konsoolsetel rõdudel peafassaadis. Hoone sisekliima huvides lisati büroo-osale perforeeritud terasest topeltfassaad. Naturaalne soe puit annab tasakaalu tumehallile metallpinnale. Interjööris jäeti CLT-pinnad võimalikult palju nähtavale, ka sisseehitatud mööbel ja osad seinapinnad on ehitatud Doldplaatidest, mis omakorda astuvad dialoogi CLT-pindadega. Ripplagi on erilahendusega sõrestik, mille vahelt piiluvad diskreetselt mustaks värvitud kommunikatsioonid. 5


NOMINENDID

Volume Design tootmis- ja büroohoone

Hoone peafassaadil kasvavad viinamarjataimed, mis juba esimesel aastal vilja annavad ning pikas perspektiivis peaks fassaadil aastaid hiljem olema osaliselt roheline taimekihistus, mis veel omakorda varju annab. Arhitekt(id)/ büroo: Jan Skolimowski, Anton Andres, Piret Noor / KAMP Arhitektid Ehitaja: NOBE SUPERKUUR VASALEMMAS

Märtsis valmis Vasalemma aedlinnas üks tõeline superkuur, mille autoriks arhitekt Peeter Pere. Aastapikkuse ehituse tulemusel valminud hoone ehitati kohalikust puust ja kohalikust saekaatrist tellitud materjalist. Hoone on ca 60 ruutmeetri suurune, 3 meetrit kõrge ja 3 meetrit sügav ning superkuuri laius on 20 meetrit. Ligi pool kuurist on täiesti uus, teine osa aga juurdeehitus vanale kuurile. Väikse kaldega ehitatud akrüülkatus ja osaliselt läbipaistvast akrüülist kaks seina lasevad kuuri 6

Superkuur Vasalemmas


Emajõe büroohoone

valgust, nii tunnevad hoones viibijad end otsekui õues, kooskõlas loodusega. Hoone fassaadil on kasutatud lauda ja eritellimusel valmistatud 7 cm laiust servamata prussi, mis annavad ehitisele rustikaalse kohalikku männikusse sobiva ilme. Kui servamata prussid on tavaliselt saekaatrite jääk, siis sel korral on need optimaalselt ära kasutatud. Eritellimusena valminud ja metallraamidele toetuvad peidetud kahepoolsed uksed avanevad lõuna poole. Tulemuseks on napp ja minimalistlik, metsa sulanduv hoone. Lisaks on pidanud ehitis sobituma ka teda ümbritseva eestiaegse suvilahoonete ansambliga: 1938. aastal valminud peahoone ja abihooned paistavad uste avanedes vaatena Superkuuris ööbijatele. Oma tagasihoidliku olemi-

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa 5650 9995 vanerex@vanerex.ee www.vanerex.ee

Tuleme kohale!

Pakume vineerist riiulisüsteemide ja sisekatete paigaldust kaubikutele üle Eesti


NOMINENDID

Saunamaja Käärikul

sega lubab Superkuur seega domineerida eestiaegsel hooneteansamblil. Vana ja uus leiavad sobiva kooskõla. Superkuuri uues osas asuvad ateljee ning külalistemaja, teises pooles aga kuur (rattad ja tööriistad). Arhitekt: Peeter Pere EMAJÕE BÜROOHOONE

Tartusse on kerkinud kõige kaasaegsem LEED Gold standardiga liginullenergiatõhususe nõuetele vastav büroohoone. 16-korruseline büroohoone koos 3-korruselise parkimismajaga asub jõeäärsel rohevööndialal Turu jalakäijate silla vahetus läheduses. Septembrikuus valminud äri- ja parklahoone kandeelementideks on monoliitsest raudbetoonist karkass – postid, talad, seinad, vahelaeplaadid – mille külge on kinnitatud puitelemendid. 8

„Tegu on terves Euroopas ainulaadse, väga imposantse hoonega, kus näeme puiduvaldkonnas ehitamise viimast sõna,“ kommenteeris Emajõe büroohoone lahendust Erik Konze Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust. Mitmekihilise konstruktsiooniga välisseinaelementide kandekarkassiks on 45 x 195 mm C24 tugevusklassiga postid. Fassaadipaneelid on omavahel ühendatud puidukruvidega ja puitelemendid on vahelaega ühendatud nurgikutega ja kiilankrutega. Trepikoja seina külge on fassaadipaneelid kinnitatud erinurgikutega, mille maksimaalne vahekaugus horisontaalsuunas on 1,8 meetrit ja vertikaalsuunas 3,1 meetrit. Hoones on üüritavat pinda kokku 6129 m², selle brutopind on 9059 m². Arhitekt: Allianss Arhitektid OÜ

Ehitajad: Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ning Ehitustrust AS SAUNAMAJA KÄÄRIKUL

Otepääle Käärikule on kerkinud saunamaja, mis täiendab vana talukompleksi: ümbritsevale loodusele avatud lakoonilise hoone sokkel ja alusplaat on paigutatud koolvaiadele ning ehitatud monteeritavatest betoonelementidest, seinad ja katuslagi aga ristkihtpuidust. Mugavast saunamajast leiab kõik, mis peatumiseks vaja: siin on saun, avar kaminaruum, miniköök ja magamistuba. Hoone on heaks näiteks sellest, kuidas õnnestunult ühendada betoon- ja puitarhitekuuri. Hoone valmis septembrikuus. Arhitektuur: Raul Kalvo, Madis Liplap Sisearhitektuur: Madis Liplap Ehitaja: Uniro Grupp OÜ


KODU ALGAB KINDLAST KATUSEST Katuseprofiil RUUKKI CLASSIC® M

Libisemisvastane redel

Võlu peitutabilides de

Unikaalne ja usaldusväärseim kinnitus

Puhtamad jooned mikroprofileeringuga

Viimistletud lõpptulemus räästavaltsiga

Lisakaitse tuisukorgiga

Hõlpsam paigaldus lisaprofileeringuga

Ruukki Classic M katuseprofiilil on spetsiaalne mikroprofileering kogu profiili ulatuses. Mikroprofileering seisneb täpsemalt väikestes kitsastes lainetes, mis on pikisuunaliselt pinnale tekitatud. See rõhutab Classicu elegentset stiili, jättes kogu profiilpaani ulatuses visuaalselt sirgemad ja puhtamad jooned. Profiil sobib kasutamiseks ka fassaadidel, kuna on deformeerumisele vähem vastuvõtlikum. Ruukki SafeGrip redel on oma valdkonna teerajaja, mis on spetsiaalselt välja töötatud turvalisuse tõstmiseks kõikidel hoonetel. Tänu mehaanilisele pulgapindade karestamisele elimineerib see libisemise riski ja vähendab ohtlike olukordade tekkimist, tekitades parema hõõrde jalatsi talla ja redelipulkade vahel.

1914

Tasuta lühinumber

ruukki.ee/kampaania


NOMINENDID

Aasta puitehitis 2020 nominendid: Suvila Greencube Pille Muhu saarel. Liimpuittalale toetuv puitkarkassmaja. Arhitekt ja ehitaja: Greencube OÜ RMK tartu büroohoone ja abihoone. Hoonel on 3 korrust, millest 2 maapealset on konstrueeritud ristkiht-puitkonstruktsioonile. Arhitekt(id)/büroo: Allan Pilter, Julia Trunova, Heleri Koltšin / Kauss Arhitektuur OÜ Ehitaja: KRC Ehitus OÜ Tammsaare pargi paviljon Tallinnas. Liimpuidust kergkonstruktsioon. Arhitekt(id)/büroo: Kadarik, Tüür Arhitektid OÜ Ehitaja: Astlanda Ehitus OÜ Blidö Suvemaja Norrtälje lähedal. Puitkarkassil suvemaja, mis sobib ka aastaringseks elamiseks. Arhitekt(id)/büroo: Mart ja Meelis Meetua Ehitaja: Manorex Bygg AB Greencube Kuumus. Puitprussidest karkassil väikehoone suurusega 5,7 m2. Arhitekt ja ehitaja: Greencube OÜ Kadrina Tervisekeskus. Hoone konstruktsiooniks on CLT-ristkihtpuidust paneelid. Arhitekt(id)/büroo: OÜ Zoroaster Ehitaja: AS Paide MEK Greencube One SAUN. Liimpuitraamil alla 20 m2 suurune puitkarkassmaja. Arhitekt ja ehitaja: Greencube OÜ Kalaonn „Kalaõnn”. Ristkülikukujulise põhiplaaniga kahe magamistoaga puitkarkassil suvila. Arhitekt(id)/büroo: A. Petrov, M. Põllumaa, M. Tüür, O. Kadarik / KTA Juubelilaulupeo installatsioon „Süda” Elvas, Toril, Muhumaal, Tallinnas ja Tartus. Metalltorustikust raamile kinnituvad niiskuskindlad vineertahvlid. Arhitekt(id)/büroo: OÜ Kino Maastikuarhitektid (Mirko Traks, Uku Mark PÄrtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann) ja laulupeo peakunstnik Martin Rästa Ehitaja: Lars Laj Eesti OÜ (Maikol Kriiva) Mustvee COOP Ehituskeskus. Müügisaali ja laoruumi kandekonstruktsioonid liimpuidust postidel ning taladel. Arhitekt(id)/büroo: Andres Põime & Lauri Vaimel, Arhitektuuribüroo Studio 3 Ehitaja: AS Ehitustrust Kärdla tennisetribüün. Puitsõrestikul konstruktsiooniga rajatis, kus on kasutatud osaliselt liimpuitu ja vähesel määral ka metalli. Arhitekt(id)/büroo: Kaspar Kruuse /

10

KAMP Arhitektid Ehitaja: Haasoja OÜ Tabivere Põhikool. Hoone keskteljel on liimpuidust elementidega galerii. Arhitekt(id)/büroo: Arhitekt Must OÜ Ehitaja: Tartu Ehitus AS Kura puhkebaas Pärnumaal. Hoone välis- ja siseseinad on käsitöö-kantpalgist. Hoonel on puitkonstruktsioonis vahelagi. Arhitekt(id)/büroo: Ülle Maiste / At Home OÜ Ehitaja: Hobbiton OÜ Eramu Kuressaares. Eramu on tappühendustehnoloogial põhineva puitsõrestikkonstruktsiooniga, detailid valmisid tehases, montaaž objektil. Arhitekt(id)/büroo: Asum Arhitektid OÜ Ehitaja: eraisik Kuur Taga-Sõrves. Puitkarkasshoone, fassaadi- ja katusekatteks kuumõlitatud puitplank. Arhitekt(id)/büroo: Peeter Pere, Eva Kedelauk Ehitaja: Spetsiaalne OÜ Reegi Maja Värskas. Hoone taastati puitsõrestikkonstruktsioonis uutele vundamentidele Arhitekt(id)/büroo: OÜ Henri Projekt, arhitekt Tõnis Palm ja Ilmar Selgal Ehitaja: Eviko Ehitus OÜ Puitehituse kompetentsikeskus Vabaõhumuuseumis. Eesti Vabaõhumuuseumi museaal-näidismaja põhikonstruktsioonis kolm erinevat konstruktsioonitüüpi: puitkarkass, ristkihtpuit CLT ja MHM. Arhitekt(id)/büroo: Trilog Studio OÜ Ehitaja: Nordic Houses KT OÜ Saue Vallamaja. CLT-st hoone põhikonstruktsioonid, liimpuidust postid ning katusealuse kandekarkass, väljast kaetud Dold-plaadi ning siberi lehisest laudisega. Arhitekt(id)/büroo: Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi, Heidi Urb / Molumba Ehitaja: Embach Ehitus Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus. Hoone peamiseks eripäraks on kolm puidust majutuskorrust, mis teevad sellest suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Arhitekt(id)/ büroo: Gert Guriev, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Andres Ojari ning Ilmar Valdur / 3+1 arhitektid. Ehitaja: Nordecon AS Kloogaranna suvila. Kergplokkidest

soklikorrusega ja ülejäänud mahus puitkonstruktsioonil hoone. Arhitekt(id)/büroo: Keiu Tulev / DAGOpen OÜ Ehitaja: Marks Estonia OÜ Kärdla Erihooldekodu. Hoone fassaadidel on kasutatud nn Yakisugi-töötluses põlenud puitlaudist. Arhitekt(id)/büroo: OÜ Arhitektuuribüroo Studio Paralleel arhitektid Andres Lember, Jaak Huimerind ja sisearhitektid Vaikla Stuudio OÜ Ehitaja: Eston Ehitus AS Suvila Läänemaal Põlluserval. Seinakonstruktsioon on liimi- ja keemiavaba ristkiht-naelpuit MHM®. Seda uuenduslikku tehnoloogiat pole varem kasutatud ei Baltikumis ega Skandinaavias. Arhitekt(id)/büroo: Harry Lindemann Ehitaja: EstHus OÜ Volume Design büroo- ja tootmishoone. Hoone tehase osa on liimpuidust postidel ja taladel ning büroo-osa CLTkonstruktsiooniga. Arhitekt(id)/büroo: Jan Skolimowski, Anton Andres, Piret Noor / KAMP Arhitektid Ehitaja: NOBE Varjualune Paradiis. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite suvise ehituspraktika projekt. Arhitekt(id)/büroo: Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Joosep Pärn Ehitaja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise teine kursus Aiamaja ümberehitus üksikelamuks Metsakasti teel. Katuslagi ja katus on puitkonstruktsioonil, fassaadil laudis. Arhitekt(id)/büroo: Toomas Karma / Karma Projekt OÜ Ehitaja: omanik Prügimaja Kopli liinidel. Hoone on rajatud puitkarkassile, pikemad küljed ja katus on viimistletud vertikaalselt paigaldatud puitprussidega, otsafassaadid tiheda diagonaallaudisega. Arhitekt(id)/büroo: Apex Arhitektuuribüroo OÜ Ehitaja: OÜ Fund Ehitus Korterelamud, Kopli liinidel: Sepa 29, Sepa 31 ja Sepa 33. Hoonete põhikonstruktsioon on kergplokkidest, katusekonstruktsioonid ja fassaadid puidust. Arhitekt(id)/büroo: Apex Arhitektuuribüroo OÜ Ehitaja: OÜ Fund Ehitus Korterelamu Mustjõe Kodu Tallinnas. Hoonete kandekarkassiks on raudbetoon, fassaadid kaetud puitribistikuga.


Arhitekt(id)/büroo: Eero Endjärv, Enn Rajasaar / Arhitektibüroo Enn Rajasaar OÜ (AER OÜ) Ehitaja: Oma Ehitaja AS Kuku-Ranna suvemaja Vääna-Jõesuus. Telgikujulise puitkonstruktsioonil suvemaja puitpind viimistletud yakisugi-tehnikas, otsafassaadid tugeva söefaktuuriga, kaldpindade söefaktuur maha uhutud. Arhitekt(id)/büroo: Madis Eek / Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Ehitaja: omanikud Kahe korteriga elamu Kassisabas. Hoone kandekonstruktsioonideks on tehases valmistatud puitelementidest karkasskonstruktsioonis välis- ja siseseinad ning liimpuitkonstruktsioonis vaheja katuslaed. Arhitekt(id)/büroo: Tarmo Teedumäe / Allianss Arhitektid OÜ Ehitaja: Pinskom Eesti OÜ Keldrimäe elamu Lahemaal. Esimese korruse konstruktiivselt olulised seinad käsitööpalgist, välisseinad kaetud kuumõlitatud kalasabamustris laudisega. Arhitekt(id)/büroo: Ülle Maiste / At Home OÜ. Sisearhitektid: Helen Rebane, Elo Liina Kaivo. Ehitaja: Tenderehitus OÜ

Superkuur Vasalinna aedlinnas. Kohalikust puust ja kohalikust saekaatrist tellitud materjalist hoone. Arhitekt(id)/büroo: Peeter Pere Emajõe büroohoone Tartus. Tartu esimene LEED Gold standardiga 16-korruseline büroohoone. Arhitekt(id)/büroo: Allianss Arhitektid OÜ Ehitaja: Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, Ehitustrust AS Suvemaja Mereranna kinnistul Hiiumaal. Liimpuitkarkassil suvemaja, kus kasutatud raudoksiidiga töödeldud voodriplanku. Arhitekt(id)/büroo: Tiit Trummal Arhitektid OÜ Ehitaja: Hiieveere OÜ Elva keskväljak – puitpaviljonid ja sild. Kesk tänava ja Arbi järve vahele rajatud 20 m laiune lineaarne erinevaid tegevusi pakkuv keskväljak. Arhitekt(id)/büroo: Ülle Maiste / At Home OÜ, Diana Taalfeld / NU arhitektuur OÜ, Anne Saarniit / ubin pluss OÜ, Roomet Helbre / TEMPT OÜ, Taavi Kuningas / TEMPT OÜ; peaprojekteerija, konstruktsioonid, haljastus: Novarc Group AS. Ehitaja: RTS Infraehitus OÜ Saunamaja Käärikul. Kiilvaiadel ja monteeritavatest betoonelementidest

sokkel ja alusplaat, ristkihtpuidust seinad ja katuslagi. Arhitekt(id)/büroo: Raul Kalvo, Madis Liplap; sisearhitektuur: Madis Liplap Ehitaja: Uniro Grupp OÜ Maidla Loodusvilla. Puitlaudisega hoone on ehitatud kasepuude ümber. Arhitekt(id)/büroo: Mari Hunt / arhitektuuribüroo B210 Ehitaja: Otto Ehitab Tähepargi kvartal Tartus. Puitlaudise ja klaaspindade põnev kombinatsioon. Arhitekt(id)/büroo: Anu Tammemägi / AT Arhitektuur OÜ Ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS Käsmu Tenniseklubi. CLT-st hoone. Arhitekt(id)/büroo: Tarmo Tamm Ehitaja: Vestenmix OÜ Villa Kratt Rannamõisa külas. L-kujuline puitkarkasshoone. Arhitekt(id)/büroo: Tempt architects (Mihkel Urmet; D. Martinson) Hoone tootja: Profab Houses AS; hoone püstitaja: VKS Muhu väliturg. Varikatustena kujundatud põhimaht liimpuitraamidel, viimistluseks voodrilaud. Arhitekt(id)/büroo: Terje Truumaa Klotoid OÜ Ehitaja: Kuressaare Ehitus AS

Tootmis- ja tööstusjäätmete vedu

Peterburi tee 46 11415 Tallinn

12 aastat kogemust omas valdkonnas!


PÕNEV OBJEKT

Puidust büroohoone püüab pilke

RMK Tartu uus büroohoone asub RMK Tartumaa metskonna keskuses ja puukooli vahetus läheduses, hoone loomisel said arhitektid inspiratsiooni metsateemast: matkaradadest ja puudest. TEKST: LIIVI TAMM FOTOD: TÕNU TUNNEL

12

Kauss Arhitektuur OÜ arhitekt Allan Pilter räägib, et lähteülesandeks oli projekteerida funktsionaalselt ja arhitektuurselt kõrgetasemeline büroohoone. „Sooviti laialdast puidu kasutamist ja eksponeerimist, hoone pidi ka linnaehituslikult oma asukohta sobima,“ kirjeldab ta. „On hea meel, et Tartu kivilinn sai endist puukooli

territooriumi ja Rõõmu tee elamupiirkonda siduva objekti.“ Ühtlasi soovis tellija lahendust, mille kulud oleksid optimaalsed: hoone pidi olema energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega, vastates liginullenergiahoone normidele. „Arhitektuurivõistlus toimus 2018. aasta suvel, projekteerimis-


Hoone fassaad on kaetud tumeda termotöödeldud ja puidukaitsevahendiga viimistletud kuusest püstlaudisega.

tööd algasid sama aasta sügisel ja lõpptähtaeg oli 2019. aasta veebruar, seega projekteerimisperiood vältas kokku pool aastat,“ meenutab Pilter. Võistlustöö realiseerus Võrreldes võistlustööga projektis hiljem sisulisi ja suuri muudatusi ei tehtud, detailplaneeringu tingimustega olid arhitektid juba eos arvestanud. Kõige enam tuli tegijail vaeva näha ikkagi suhteliselt pingelise ruumiprogrammi mahutamisega nii ehitusalasse (600 m2) kui kõrgusesse (8 m). Pilteri kinnitusel esines siiski ka üks suurem sõna otseses mõttes „vundamentaalne“ muudatus – nimelt projekteeriti vundamendilahendus ehitamise käigus ümber. „Kui selgusid tegelikud geoloogilised tingimused, ei vastanud need päris täpselt esialgsete uuringute tulemustele,“ räägib ta. Loogiline ruumiprogramm Kogu liikumine toimub büroohoones mööda keskset aatriumkoridori, mille otstes on trepikojad ja puhkenurgad. Koridor muudab

suunda/murdub vastavalt hoone kujule ja võimaldab seeläbi tekitada erineva sügavusega tööruume. „Lisaks on koridori idee profileerida RMK matkarada: seal kasvavad ronitaimed (tetrastigma), mis mõne aasta jooksul peaksid loodetavasti võrsuma teise korruse katuslaeni välja. Ülevalt, kogu hoonet läbivast klaaskatusest tulev valgus loob puidu pinnale koos päikese liikumisega erinevaid varjundeid, mis aitab muidu umbsel koridoril muutuda hoopis põnevaks „metsasihiks”,“ kirjeldab Pilter ideed. Tellija soovil on hoones n-ö kabinetisüsteemis töökohad, igal osakonnal on oma suletud ruum, et soodustada keskendumist. Teise korruse põhjapoolsed kontoriruumid on omavahel ühendatud sildadega: nii säilib avar ja valgusküllane õhuruum läbi mitme tasandi. Keldrikorrusel asuvad aga söögisaal, pesuruumid, tehnoruumid ja muud väiksemad abiruumid. Lisaks sisemisele trepikojale pääseb keldrikorrusele vajadusel ka otse õuest, keldritasandil asuvast sissepääsust.

RMK Tartu büroohoone Rõõmu tee 7 ja 11, Tartu linn Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Ehitaja: KRC Ehitus OÜ Peaprojekteerija: Esplan OÜ / Kauss Arhitektuur OÜ Arhitektuur / sisearhitektuur / maastikuarhitektuur – Kauss Arhitektuur OÜ / Allan Pilter, Julia Trunova, Heleri Koltšin Projektijuhtimine: Esplan OÜ / Kauss Arhitektuur OÜ Konstruktsioonid: Makespace OÜ / Streng OÜ Teed ja katendid: Extech Design OÜ Välisvõrgud: Viva Insenerid OÜ Sisevõrgud: Viva Insenerid OÜ Elekter ja nõrkvool: PB-Projekt OÜ Energiatõhusus: Energiapartner OÜ PV-paneelid TE: Energiapartner OÜ Tuleohutuse osa TO: Tuleohutusekspert Toomas Randmaa OÜ Infograafika: Sasu Stuudio OÜ Autorijärelevalve: Allan Pilter Valmimise aeg: 08.2020 Hoone suletud netopind: 1489 m2 Energiaklass: A (≤100 kWh/(m2a)

13


PÕNEV OBJEKT

Puit domineerib ka siseruumides, ent siin taotletakse kontrastina välisele tumedale „puidukoorele” heleda „toore puidu“ muljet.

Tume fassaad ja hele sisearhitektuur

P

uidust ehitamise võimaluste demonstreerimisega RMK Tartu büroohoones kokku hoitud ei ole: fassaad on kaetud tumeda termotöödeldud ja puidukaitsevahendiga viimistletud kuusest püstlaudisega, mille ees paikneb lõunapoolsel küljel ja osaliselt hoone otstes puidust topeltfassaad – vertikaalne ribistik. See toimib ühtlasi kontoriruumides passiivse varjestusena ning loob Rõõmu tee poolt vaadelduna n-ö akendeta fassaadi efekti. Üksikud suuremad avad on kaetud horisontaalse varjestusena töötava „nokaga” – lahendus, mille ideestik tuleneb pesakastide arhetüübist.

14

Põhjapoolsel küljel asuvad sarnaselt lõunapoolsele fassaadile erineva mõõduga aknad, kuna aga puudub varjestav topeltfassaad, lubab see hoones toimetavate „puiduüraskite” toimetusi ka kaugemalt vaadelda. Puidul lubatakse domineerida ka siseruumides, ent siin taotletakse kontrastina välisele tumedale „puidukoorele” heleda „toore puidu“ muljet. Tööruumide siseseintel saab imetleda ristkihtpuidust konstruktsiooni, mis galeriikoridoris on omakorda kaetud peensaetud püstlaudisega ning viimistletud toonimata puidukaitseõliga.

Tööruumide siseseintel saab imetleda ristkihtpuidust konstruktsiooni.


Kergbetoon EPSCement® EC350M on patenteeritud EPS vahtpolü­ stüreeni (expanded polystyrene) graanulite ja tsemendi kuivsegu. Pakendatud 17 kg kottidesse. Toodetud Rootsis.

EHITUSMATERJAL, MIS TEEB ELU KERGEMAKS...

EC350M kergbetoon on mõeldud põrandate valamiseks ja seinte krohvimiseks nii sise- kui ka välitingimustes. EC350M on ideaalne kergete kuid jäikade aluspõrandate ehitamiseks. Näiteks vannitubade remontimisel mitmekorruselistes hoonetes, puitmajades jne, kus on oluline konstruktsiooni kergus. Toode sobib kasutamiseks põrandale soovitud kõrguse andmiseks ja laagidevaheliste alade täiteks. Samuti sobib antud toode seinte krohvimiseks. Korraga võib tekitada kuni 25 cm paksuse krohvikihi. Sobib väga edukalt eramute plaatvundamentide ja terasside valamiseks. EC350M valatakse vähima kogupaksusega 50 mm, seal hulgas on ka tasanduskiht, millest EC350M on vähemalt 30 mm. Valatud EC350M kergbetooni pind tuleb alati katta isevalguva tasandusseguga. Maapinnale paigaldamisel on EC350M soovituslik paksus vähemalt 150 mm, et tagada hea soojusisolatsioon. Maksimaalne valu paksus ei ole piiratud. EC350M võib segada nii segumasinas, kui ka tavalises mördisegistis ja pumbata. Toodet saab ka käsitsi tolmuvabalt segada segamisvispliga anumas. EC350M kaalub ainult 17% hariliku betooni kaalust. 50-liitrise koti kaal on ainult 17 kg. Paigaldatud ning kuivanud toote mahukaal on 450 kg/m 3. See tähendab, et EC350M on m 3 kohta ca 2 tonni kergem tavabetoonist, kuid samas piisava tugevusega, et vastata tugevusnõuetele. Toote survetugevus koos tasanduskihiga on 3,0 MPa.

E C 3 5 0 M o n k i i r e s t i k u i v a v. Kogu segus leiduv vesi kasutatakse tse mendi kivistumisel ära. Tasanduskihti on seetõttu võimalik valada juba 12 tunni pärast ning konstruktsiooni võib katta viimistlusmaterjalidega 2–4 päeva pärast. Hariliku betooni puhul on võrreldav aeg 3–6 nädalat. EPS-graanulid annavad tootele väga head soojusisolatsiooni omadused. Konstruktsioonis ei ole soojuskadu, soojus püsib põranda pinnal. Soojusjuhtivustegur = 0,08 W/mK. EPS-graanulid annavad põrandale ka head heli isoleerivad omadused. Puitkonstruktsiooniga vahelagi + EPSCement valu võimaldab teha betoonpõrandale omase püsivusega kindla aluse, s.t. läbipaine praktiliselt puudub. EC350M on poorne, tänu õhuvahetusele poorides see ei lagune ega hallita. Ideaalne toode märgade ruumide, nagu vannitoad, keldrid jne ehitamiseks ja renoveerimiseks. Valamisel juhtunud vigu on lihtne parandada. Vigase osa võib lihtsalt välja saagida ja uuesti valada. Toote tulepüsivusklass on A2-s1, d0, mistõttu on toode kasutatav ka tuletõkkekonstruktsioonides.

KONTAKT: Fulder OÜ Vitamiini 7, 51014 Tartu Tel. +372 5047711

www.kergbetoon.eu


PÕNEV OBJEKT

Hea lahendus, palju osapooli

K

auss Arhitektuur OÜ arhitekt Allan Pilter räägib, et õnnestunud lõpptulemuseni jõuti erinevate osapoolte koostöös. „Koostöö ehitajaga oli väga hea. KRC Ehitus tegutses väga professionaalselt ja mis põhiline, oli orienteeritud hea tulemuse saavutamisele. Kui aeg-ajalt võib juhtuda, et arhitektid oma nõudmistega võivad ehitaja jaoks päris tüütuks muutuda, siis KRC Ehituse puhul ma sellist suhtumist ei tajunud. Kõik tehti täpselt nii nagu vaja oli ning järeleandmisi kvaliteedis ei tehtud. Kõik projektivälised muudatused kooskõlastati korrektselt

ja koos leidsime ka parimad lahendused,“ kiidab ta. „Eraldi tõstaksin esile objekti projektijuht Aleksandr Muhhinit, kes hoidis ehituse käigus arhitekti kursis kõikide detailidega ning lõpptulemusena valmis objekt kuu aega enne tähtaega.“ Koostöös leiti lahendused Samuti tõstab ta koostööpartneritest esile konstruktor Laur Lõvi (MakeSpace OÜ) rolli, kes oli asendamatu oma teadmistega ristkihtpuidust projekteerimisest ning aitas lisaks heale konstruktiivse lahenduse väljatöötamisele paremini mõista CLT-tehnoloogiat, andes

praktilisi nõuandeid materjali parimate omaduste väljatoomiseks. „Lisaks on tänusõnu väärt tuleohutusekspert Toomas Randmaa, kelle abiga saime hoone tuleohutusele läheneda veidi loomingulisemalt. Sellise üleni puidust TP2 hoonele esitatavad nõuded on täna arhitektuursest seisukohast siiski päris piiravad ning jäigalt kõiki nõudeid eraldi täitma asudes poleks me kindlasti ruumiliselt päris sellise tulemuseni jõudnud. Kokkuvõttes on hoones tagatud kõik ohutusnõuded ja kasutaja jaoks on tegu väga turvalise töökeskkonnaga,“ räägib Pilter.

HEA TEADA: Hoonel on kolm korrust, millest kaks maapealset on konstrueeritud täielikult ristkiht-puitkonstruktsioonile (välis- ja siseseinad, vahelaed ja katuslagi) ja üks maa-alune korrus, mis (paiknemisele iseloomulikult) on täielikult betoon- ja kivikonstruktsioonist. Hoone kuju on tulenevalt ehitusala piirist lihtne risttahukas, mille nurgad kirdes ja edelas on „maha lõigatud“, eesmärgiks oli saavutada lisaks maja võimalikult väikesele ökoloogilisele jalajäljele ka võimalikult väike visuaalne jalajälg. Erinevate nurkade alt vaadelduna paistab hoone saledamana, kui ka ta tegelikult on, samuti saab luua erineva iseloomu ja suurusega ruume. Kontorihoone sisemine logistika toimub piki hoonet läbivat keskset galeriikoridori, mis jagab hoone tinglikult kaheks, põhja- ja lõunapoolseks mahuks ja on omavahel ka kõrguslikult väikeses nihkes. Sellise mahulise vormimängu idee tuleneb ühelt poolt puidu kuivamisel tekkivast lõhest puidupakus, andes algsele võistlustööle ka pealkirja „PAKK“. Teisalt annab „lõhe” hea võimaluse valguse ligipääsuks ülevalt, toetades läbi 2. korruse

16

avatud õhuruumiga galeriikoridoris tekkinud matkaraja-atmosfääri. Klaaskatus laseb ida-, lõuna -ja läänevalgusel paista läbi galerii õhuruumi, kus kasvavad mööda puitpüstribistik-piirdeid lopsakad ronitaimed ja paiknevad spetsiaalselt selle maja jaoks loodud graafilised tööd Mariliis ja Tõnis Kenkmaalt (™ Prints). Ronitaimedele on esimese korruse tasandile paigutatud mullakastid, mille serval saab ka istet võtta. Mõlema korruse koridori „matkatee“ otstes asuvad köögiga puhkenurgad. Koos büroohoonega projekteeris Kauss Arhitektuur kõrvalkinnistule ka RMK-le abihoone metsainventari hoidmiseks. Abihoone on projekteeritud ansamblisse büroohoonega: kasutatud on sarnast vormimängu ning materjalide kombinatsioone. Hoone kandev ja jäigastav karkass on liimpuidust, katuslagi ning siseseinte katteplaadid on ristkihtpuidust. Vundament kiilvaiadel. Abihoone lõunapoolses otsas on konsoolne pesula-varjualune metsatehnika puhastamiseks. Allikas: konkurss aasta puitehitis

Maapealsed korrused on ristkihtpuitkonstruktsioonil.

1489

ruutmeetrit on hoone suletud netopind.


Põhjamaade parimad talvesaapad on: • Ainulaadse TractionPro tallaga • Libisemiskindlad jääl ja lumel • Pehmed ja soojad ka -25°C • BOA rullikkinnitusega

• Mugavad kasutada • Vastupidavad

#Sievi Baltic www.sievi.com/ee

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest


PĂ•NEV OBJEKT

Kolm puidust majutuskorrust on lahendus, mida avaliku puithoone juures ei ole Eestis senini kasutatud.

Eesti suurim avalik puitehitis Narvas 18


Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone on suurim avalik puitehitis Eestis. KÜSIS: LIIVI TAMM FOTOD: TÕNU TUNNEL

Vastvalminud hoone kandideerib ka aasta puitehitise tiitlile: hoone majutuskorruste fassaad on kaetud 2600 m² puitvoodriga ja korruste ehitamiseks kasutati kokku 727 Eestis toodetud ristkihtpuitelementi netomahuga 2113 m³, mis teeb sellest hoonest suurima avaliku puitehitise Eestis. Õnnestunud hoonet tutvustab arhitekt Mihkel Meriste Kolm Pluss Üks OÜ-st. Milline oli teile antud lähteülesanne ja ajaraam? Võistlustöö kandvaks ideeks oli ühest küljest olemasolevasse keskkonda sobitumine ja teisest küljest uue konteksti loomine. Projekteerimise lähteülesandeks oli meie poolt koostatud arhitektuurikonkursi võidutöö. See küll projekteerimise algusfaasis vähesel määral täpsustus, aga üldpildis ja plaanilahenduse osas jäi arhitektuurilahendus oma põhimõtetelt samaks. Arhitektuurikonkursi jaoks paberile pandud esimestest ideedest kuni hoone valmimiseni läks täpselt kolm aastat. Selles ajaraamis kulus erinevate projekteerimisetappide peale kokku umbes poolteist aastat. Palun kirjeldage hoone ruumiplaani? Hoone koosneb avalikust spordikompleksist, poolavalikest seminariruumidest, tavainimesele suletud harjutus-, puhke- ja tööruumidest ning privaatsetest eluruumidest. -1. korrusel asuvad põhiliselt suured harjutus- ja spordiruumid, nagu 8 rajaga 25 meetri pikkune

Hoone esimesel korrusel asuvad fuajeed, õppeklassid ning töö- ja puhkeruumid.

727

ristkihtliimpuidust konstruktsioonielementi on hoones. ujumisbassein, matisaal, jõusaal ja neid teenindavad pesemisruumid. Lisaks leiab -1. korruselt hoone kõrvale maastiku alla peidetud parkla ja 25 meetri pikkuse lasketiir, mille ühes otsas on Eesti esimene 180° taktikalise laskmise ala. Esimesel korrusel asuvad fuajeed, õppeklassid ja töö- ning puhkeruumid. Privaatsed majutusruumid koos sealsetele elanikele mõeldud ühiste köök-elutubadega hoone keskses aatriumis asuvad õppekeskuse kohal teisel, kolmandal ja neljandal korrusel.

Kuidas jõudsite lõpuks teostunud projektini? Ehitushanke jaoks valmis projektini tuli jõuda võrdlemisi kiiresti ja tihedas ajaraamis otsuseid vastu võttes. Pärast ehitushanget jätkus tööprojekt ja autori järelevalve teostamine sama tempoga, aga seal oli suurem raskuspunkt juba ehituse peatöövõtja kanda. Kas teil tuli teha algselt planeerituga võrreldes ka muudatusi? Kõige suurem muudatus järgnes kohe pärast arhitektuurikonkurssi, kui võistluseaegse nelja rajaga basseini asemel tuli hoone alla ära mahutada kaheksa rajaga bassein. Laiem bassein tingis küll muudatusi alumistel korrustel, aga ülemised majutuskorrused jäid põhimõttelt samaks. Rohkem mõjutas see muudatus hoone basseiniosa konstruktsioone ja lisas põnevust konstruktsiooniinseneride tööle. Tulemus ise on

19


PÕNEV OBJEKT

jällegi seda väärt ja omamoodi ainulaadne. Millised olid suuremad väljakutsed? Kohe pärast arhitektuurikonkursi võitu ja projekteerimisega alustamist oli selge, et kõige suuremaks väljakutseks saab puitkonstruktsioonidega hoone juures tuleohutusnõuete tagamine. Seadustest ja normidest on võimalik välja lugeda palju erinevaid ja vahel ka vastandlikke nõudeid. Kui ühel hetkel teemaga väga süvitsi minna, selgub tõsiasi, et mõnele olulisemale küsimusele ei olegi vastust või pole nõudeid määratud. Põhimõtteliselt olime me projekteerimise algfaasis olukorras, kus hoone kasutusviisi ja mahu juures ei olnud kehtiva seadusandluse järgi puitkonstruktsioonide kasutamine võimalik. Kuidas sujus koostöö ehitajaga? Kuna tellija (esindaja Peeter Tambu) ja omanikujärelevalve (IB Telora OÜ) suunasid pärast ehituse peatöövõtja (Nordecon AS) liitumist projektiga oskuslikult kogu meeskonna ühele lainele, siis ei läinud väga pikalt, kuni tekkis vastastikune mõistmine ja usaldus projekteerijate ning ehitaja vahel. Kõik osapooled tegutsesid enda ülesannetes ühise eesmärgi nimel ning koostöö, mis puudutas otseselt meie ning ehitaja vahelist suhtlust, sujus parimal võimalikul moel. Milliste lahendustega hoone juures olete ise eriti rahul, mida tahate esile tõsta? Enim rahul oleme sellega, et esialgne võistlusetööna esitatud lahendus õnnestus päriselt realiseerida ja et nii hoone arhitektuuriline kontseptsioon kui ka konstruktsiooni idee ka valmisehitatuna on toimivad.

20

Septembris valminud hoones on avarust ja ruumi nii õppuritele kui linnaelanikele.

Kohe pärast arhitektuurikonkursi võitu ja projekteerimisega alustamist oli selge, et suurimaks väljakutseks saavad tuleohutusnõuded. Hea teada Asukoht: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühise õppe- ja majutushoone asukohaks on P. Kerese 14, Narva Arhitektid: 3+1 arhitektid; T43 Sisearhitektid Maastikuarhitektuur: TajuRuum Konstruktsioon: Arro & Agasild Inseneribüroo Peatöövõtja: Nordecon AS CLT-puitkonstruktsioon: Peetri Puit OÜ Fassaad: Katevara OÜ Ruumid: majutusruumid 264-le elanikule ja ühiskasutuses puhkeruumid Sisekaitseakadeemia kadettidele ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele, õppeklassid ja lasketiir. Mahud: hoone kogupindala on 9707 m2. Veerandit kogu hoonest (2360 m2) kasutab Tartu Ülikooli

Narva kolledž oma üliõpilaste majutamiseks. Lisaks asub hoones spordikompleks koos ujulaga, mis avatakse 2021. aasta alguses ka linnarahvale kasutamiseks. Unikaalsus: ehituslikult on hoone peamiseks eripäraks kolm puidust majutuskorrust, mis teevad hoonest suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Hoone esimene ja keldrikorrus on betoonist ning teine, kolmas ja neljas korrus puidust. Hoone fassaad on teostatud kogumahus puitkonstruktsioonile koos puidust kattelaudisega. Konstruktsioon: hoone ehitamisel on kasutatud 727 ristkihtliimpuidust konstruktsioonielementi kogumahuga 2113 m3. Tegemist on Eesti, aga võimalik, et ka Skandinaavia mastaabis suurima puitkonstruktsiooni osakaaluga hoonega.


TEE-EHITUS

TALLINNA-TARTU MAANTEE UUS NELJAREALINE LÕIK

saab uudse stabiliseeritud aluspõhja Tallinna-Tartu maantee järgmisena neljarealiseks ehitatava Võõbu-Mäo lõigu rajamisel püütakse rakendada siinmail küllaltki uudset, Soomest n-ö maaletoodud tehnoloogiat ehk tee alla jääva turbapinnase mass-stabiliseerimist. 22


Turbapinnasesse on tehtud seitse mass-stabiliseerimise katselõiku, novembri lõpuks on selge, kas see tehnoloogia on uuel teelõigul kasutatav.

TEKST: AIN ALVELA FOTOD: JULIA-MARIA LINNA

Juba Kosest alates kulgeb uus tee suuresti läbi turbaraba, kus turbakihi paksus ületab kohati kolme meetrit, mõnes kohas ulatub aga ka kuni viie meetrini. Otse turba peale teetammi rajada ei saa, mistõttu kaevati turvas senini lihtsalt kuni alt vastu tuleva pinnaseni välja ja kuhjati tee lähedusse vallidesse, millest hiljem kujundati haljasala. Kui uut Kose-Võõbu lõiku mööda sõita, siis on need nüüdseks juba rohuga kattunud vallid ka hästi näha. Kevadel alustatud Võõbu-Mäo 16 kilomeetri pikkusel lõigul on plaanis katsetada nn turba mass-stabiliseerimist: kui see peaks korda minema, siis selliseid valle enam ei teki ja maantee hakkab kulgema tasasel maal, enamasti metsa vahel. Soomes juba ammu kasutusel olnud tehnoloogia tähendab tur-

bapinnasesse tsemendi ja mineraalpinnase või põlevkivituha segu pumpamist, mis turbapinnases korralikult läbi segatakse ja nii tekib tee põhja n-ö jäik betoonitaoline klots, millele teetamm rajatakse. Säärane võte kiirendaks märgatavalt kogu maantee ehitamist, kuna trassilt ei pea turvast välja kaevandama ja tee alla jäävat koridori eraldi kohale veetava materjaliga täitma. Võõbu-Mäo lõiku ehitavad AS GRK Infra ja GRK Infra Oy: samad tegijad ehitasid valmis ka Ardu-Võõbu lõigu. Ja just Soome ehituspartner on ka varem kokku puutunud pehme teealuse pinnase mass-stabiliseerimisega, ka selleks kasutatav tehnika pärineb Soomest. Tsemendi ja täitepinnase segu Uus Võõbu-Mäo lõik on analoogse ristlõikega, nagu said tehtud ka Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu lõigud ning ka teised maan-

tee parameetrid on sarnased. Praegu käib uue lõigu ehitustandril, umbes Anna juures, teepõhja mass-stabiliseerimise katsetamine. Kohapeal on näha spetsiaalse tehnikaga tehtud ja kruusaga kaetud ruudud, mille alune turbapinnas on täidetud tsemendi ja täitematerjaliga. Masinad seisavad sealsamas kõrval ning nüüd oodatakse, kuidas betoonisegu turba sees käitub – kas see kivistub nõutava tugevuseni, et kindlalt teed kanda või mitte. Maanteeameti Põhja regiooni ehitusosakonna projektijuht Lembit-Alo Kippar tunnistab, et ehk on loo kirjutamiseks veidi varagi – esialgu pole katsetuste tulemuste kohta veel aimu. Nimelt tuleb saavutada kindlus, et betoonisegu suudab ennast käsnana vett täis imenud turbapinnases üldse kivistuda. Et seda teada saada, peab see nüüd ligemale kuujagu seisma ja seejärel kontrolli23


TEE-EHITUS

Lembit-Alo Kippar ja ja Janar Tükk (paremal) Maanteeametist tutvustavad uut tehnoloogiat.

takse, kas asjast üldse saab asja. Maanteeameti Põhja teehoiuosakonna juhataja Janar Tükk selgitab, et Võõbu-Mäo lõigul on teetrassi alla jääva turbakihi paksus kohati isegi suurem kui senistel lõikudel ja see muudab tee-ehituse kahtlemata ka eriliseks ning paneb ehitaja otsima uusi lahendusi, et pehmest ja vett täis turbakihist jagu saada. Kokku jääb tee-ehitusele ette umbes 200 000 m³ turbapinnast. Lisaks sellele tuleb ikkagi välja kaevata ca 380 000 m³ turbapinnast, mis ladustatakse tee kõrvale. Täiteaine kulu selgub katsetuste käigus, kui selgub, millises tsemendi ja mineraalaine vahekorras suudab segu turbapinnases vajaliku kõvaduseni kivistuda. „Praegu on ehitaja teinud turbapinnasesse seitse mass-stabiliseerimise katselõiku, et selgitada kõigepealt välja, kas seda tehnoloogiat saab siin kasutada ja teiseks, milliste segu vahekordadega seda on võimalik teha,” kirjeldab Janar Tükk tööde käiku. „Massstabiliseerimine tähendab seda, et spetsiaalse, ekskavaatori noole otsa kinnitatava agregaadi abil viiakse tsement turbapinnasesse ja agregaadi otsas olev segamisotsik surub betooni pinnasesse ning segab segu koos pinnasega segamini. Katsetatakse erinevate segudega, milles ühe koostises on tava24

Asja mõte on selles, et turbapinnast ei peaks teetrassilt välja vedama, vaid tekitada sellesse betooni segades tugev klots, mille peale saaks hakata teed ehitama. Janar Tükk

päraselt betoonis kasutatav mineraalmaterjal, teises kasutatakse aga põlevkivituhka. Ka kogused on erinevad – on 60 kg tsementi pluss mineraalmaterjal kuupmeetri turba kohta, on proovitud ka vahekorda 120 kg tsementi kantmeetri turba kohta. Ka mineraalmaterjali kogused on erinevad, alates 200 kilost lõpetades 600 kiloga kuupmeetri pinnase kohta. Katsetused toovad selguse majja Katsetööd tehakse erinevate segudega ruutude kaupa nõnda, et pinnasesse, ehk siis tee põhja moodustuks betooniga tihendatud kuubik. Seejärel pannakse mass-stabiliseeritud pinnasele tekstiil ja koormatakse see kruusaga ning lastakse taheneda. Töö on üsna aeganõudev, aga siiski eeldatavalt

kiirem, kui turbapinnase väljavedamine ja selle uue täitekihiga katmine. Lisaks vähendaks mass-stabiliseerimise tehnoloogia rakendamine kõvasti pinnase ühest kohast teise vedamise töid. „Asja mõte on selles, et turbapinnast ei peaks teetrassilt välja vedama, vaid tekitada sellesse betooni segades tugev klots, mille peale saaks hakata teed ehitama,” räägib Tükk. „Kui katsetused õnnestuvad, saaks kogu tee aluseks piisavalt heade tugevusomadustega monoliitne massstabiliseeritud kiht.” Töö tulemust mõõdetakse nn tiivikkatsega: betooniga tihendatud pinnasesse lükatakse spetsiaalne tiivik, mida hakatakse keerama. Kui jõud, mis pööramist takistab, on küllalt suur, siis järelikult on betoonklots saanud piisava tugevusega. Betoonklotsi tugevusnäitajaks peab olema vähemalt 35 kilopaskalit, siis võib moodustunud klotsile põhimõtteliselt teed rajada. „Me ei välista, et kastetused ei lähe korda ja kogu turbakiht tuleb trassilt ikkagi välja vedada,” tunnistab Kippar. „Mõnes kohas, kus turbapinnas on lahti kaevatud, on see ikka äärmiselt vett täis, see vesi veel liigub ka turba sees ja pole teada, kuidas betoon sellistes oludes üldse suudab kivistuda.” Lõplik selgus peaks saabuma vähem kui kuu möödudes.


TEE-EHITUS

Töö käib mitmes kohas korraga AIN ALVELA

A

AJAKIRJANIK

nna liiklussõlm tuleb rajada paekivi sisse. Selles kohas on turvas taandunud ning praegu toimuvad lõhkamistööd. Nende käigus saadav paekivi veetakse uue maantee täiteks sinna, kust praegu veel turvas eemaldatakse. Lembit-Alo Kippar Maanteeametist tunnistab, et varasemaga võrreldes on praeguse lõigu ehitamine keerukam: rohkem tuleb arvestada kohaliku liiklusega, ristumisi on suhteliselt lühikese lõigu peale palju ja ka asustustihedus on suurem kui KoseVõõbu lõigul. Suurematest uuel lõigul praegu juba käivatest töödest tasub veel ära mainida Võõbu viadukti ehitamist ning mõned kilo-

meetrid Tartu poole jääva Puiatu ökodukti ehitust. Uudne on asjaolu, et kui siiani on ökoduktid tehtud metallkarkassile, siis siin lubas Maanteeamet ehitajal valada ökodukti kandva osa betoonist. Kose-Mäo kokku 40 kilomeetri pikkune uus 2+2 tee lühendab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed 5,3 kilomeetri võrra. Uus tee rajatakse lõigu esimeses pooles (Võõbust Annani) praegusest maanteest paremale poole (edela suunas). Lõigu teises pooles (Annast Mäoni) ehitatakse uus tee osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Võõbu–Mäo vahemaa läbimise teekond lüheneb tänu uuele teele ligi kaks kilomeetrit.

Võõbu-Mäo teelõik

Teelõik asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kilomeetritel 64,2–80,2. Lõigu pikkus koos ristumiste ja mahasõitudega 17,3 km. Projekteerijad OÜ Reaalprojekt ja AS Novarc Group. Ehitaja AS GRK Infra ja GRK Infra Oy. Ehitusjärelevalve OÜ Lindvill. Ehitustööde maksumus koos käibemaksuga 58,7 mln eurot, millest ligi 50% rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Lõigule on ette nähtud Puiatu ökodukt, Anna liiklussõlm, Korba ja Võõbu viaduktid ning Kükita sild. Kükitale on kavandatud müratõkkevallid ja -seinad ning parkla. Allikas: Maanteeamet


TUNNUSTUS

Milline on Eesti kauneim katus? Aasta katuse konkurss on jõudmas lõpusirgele - tutvustame valikut konkursil osalejaist. Tartus toimuval messil Ehitus ja Sisustus selgub, kes on parimad katuseehitajad.

1.

2.

FASSAAD

3.

1.Katusepartner OÜ: uusehitise fassaad Monieri katusekividega. 2. Valtsekspert OÜ: valtsplekiga fassaad Vana-Kalamaja tänaval. 3. Kuldstar KS: büroohoone Viljandis, kus kasutusel Dacora kiudtsemendist katuse- ja fassaadiplaadid.

LAMEKATUS

28

Katusefirma OÜ: lamekatus Sõpruse pst 192, kus katusele paigaldati lisasoojustus, kasutatud on kõrgema klassi bituumenrullmaterjale.


KALDKATUS

1.

1. Eksklusiivehitus OÜ: Pärimusmuusika Ait Viljandis, kuhu paigaldati keraamiline valtsidega S-katusekivi. 2. Eksklusiivehitus: eramu Värskas, kus kasutusel keraamiline katusekivi (nn piibrisaba). 3. Pika-Service OÜ: eramu Tallinnas katusekividega Tegalit Kolonial.

3.

2.

METALLKATUS

1.

2.

1.Alternova OÜ: Tallinna Jaani kiriku kellatorni tornikiivri katmine vaskplekiga. 2. Eksklusiivehitus OÜ: Arvo Pärdi keskus, katuse katmine käsivaltstehnoloogias ning parapeti katmine metallpaneelidega. 3. Valts Ekspert OÜ: elu- ja ärihoone Vana-Kalamaja tänaval, kus kasutusel SSAB Soome tehase plekk.

3. 29


UURING

Projekteerijad analüüsisid koroonamõjusid Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) viis oma liikmesettevõtete hulgas läbi kaks küsitlust – aprillis ja septembris – , et saada ülevaade koroonakriisi mõjust projekteerimissektorile. KALLE KARRON EKEL TEGEVJUHT

Küsitluse tulemusel võib esile tuua, et kriis avaldab projekteerimis- ja ehitussektorile pikaajalisemat mõju ning võrreldes näiteks turismisektoriga saabuvad probleemid viiteajaga. „Kevadel oli EKEL-i sõnum riigile (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, kohalikud omavalitsused ning riigisektori tellijad RKAS, Maanteeamet), et ehitussektorit tuleb töös hoida, suurendades sektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid ja sektori säilitamiseks vajalikke tugimeetmeid,” osutas liidu tegevjuht Kalle Karron. „Valitsuse kriisikomisjonile ning ministritele edastati koos ehitussektori teiste erialaliitudega arhitektuuri ja inseneeria valdkonna ettepanekud, et eriolukorras toime tulla ja kriisist kiiremini väljuda. Ettepanekuid tehti lepingute tähtaegade ja tingimuste ning maksupoliitika osas, samuti tehti ettepanekuid riigile kui tellijale.” Kriisiaja alguse ettepanekud Karroni sõnutsi on EKEL-i fookus hetkel sellel, et riigisektor hakkaks kõiki ehituskonsultatsiooniteenuseid hankima väärtuspõhiselt ja et ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid suurendataks, seda eeskätt uusi projekte käivitades. EKEL-i liikmesettevõtete hulgas läbi viidud aprillikuises küsitluses uuriti ka liidu liikmetelt, mi-

30

da nende hinnangul saaks ja peaks kujunenud olukorras ette võtma. Toodi esile, et avaliku sektori projekteerimishankeid on vaja kiiresti läbi viia: projekteeritud hooned ja rajatised ning suuremate projektide käivitamine annavad hiljem tööd ka ehitajatele. Leiti ka, et suures mahus vaid kortermajadele panustamine jääb ühekülgseks, sest see annab tööd vaid kitsale osale ehitussektorist. „Tõsteti esile ka asjaolu, et lisaks varem plaanitutele on ka uued projekteerimishanked kriisiajal iseäranis olulised – töötajate osalise tööajaga hoidmise toetamisest vaid kahe kuu vältel ei piisa, sest siis alles mured algavad,” osutas Karron. „Samuti soovitati kaaluda, kas kergendada väikeste ja keskmise suurusega projekteerimishangetel kvalifitseerimistingimusi. Seejuures peab aga pöörama tähelepanu kvaliteetsemate teenuste tellimisele ja mitte korraldama ainult hinnapõhiseid hankeid.” Kokkuvõttes soovitati suurendada investeeringuid riiklikesse projektidesse ning ühtlasi sooviti selgust, milline osa majanduse toetamiseks mõeldud paketist läheb läbi riigi tellimuste ehitussektorisse. „On selge, et riigi tellimustel on oluline roll kriisist välja tulekul,“ kommenteeris Karron. „Ühe võimalusena pakuti välja võimalus kaasata vajadusel erasektor projektide läbiviimisesse varasemates etappides olukorras, kui endal puuduvad ressursid.“ Kevadistel kriisikuudel, kui ebakindlus oli eriti suur, soovitati ka

jagada riigihangetel arvete tasumine väiksemateks maksepostideks ja viia maksetähtajad lühemaks, maksimaalselt 10 päeva. Pärast eriolukorra lõppu pöördusid pilgud ka kodumajapidamistele, kelle kindlustunde taastamine on samuti majanduse tervise seisukohast oluline. Septembris uus uuring Septembrikuus läbi viidud korduvas uuringus paluti taaskord ettepanekuid, mida peaks riik tegema sügisperioodil projekteerimis- ja ehitussektori toetamiseks. Mõtted olid paljuski sarnased ehk valupunktide osas ei olnud saabunud kindlustunnet: peamiste ettepanekutena toodi esile, et riik peaks korraldama hankeid kavandatust suuremas mahus ning andma uute objektide projekteerimishanked töösse, samuti korraldama kõik selleks ja ka tulevaks aastaks mõeldud plaanipärased hanked nii, et eeldatav prognooshind ei väheneks. Seega peeti oluliseks eeskätt töömahu säilitamist sektoris. Investeeringute plaani otsustamisega on seejuures kiire, sest projekteerimine võtab aega. „Tehti ka ettepanek, et tuleb leida lisavahendeid KOV-idele ja muudele riiklikele asutustele, kel on võimekus läbi viia sektori hankeid,” osutab Karron. Olulise aspektina tõsteti esile ka seda, et riigil on vaja tegeleda väärtuspõhiste hangetega, et nende kasutamine ehituskonsultatsiooniteenuse hankimisel muutuks tavapäraseks ja tõhusaks.


SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

KÜSITLUS:

Kuidas on Covid-19 põhjustatud eriolukord teie ettevõtet mõjutanud?

EKEL-i liikmed hindasid Covid-19 mõju projekteerimissektorile

KEEVITUSSEADE QUBOX

APRILL 2020 • Ettevõte on kaotanud või on kaotamas projekte 41,2% • Uued tellimused on vähenenud või on näha nende vähenemist 64,7% • Maksete hilinemine on kasvav probleem 35,3% • Ettevõte on saatnud või plaanib saata töötajaid ajutisele puhkusele (tasustatud ja tasustamata) 23,6% • Ettevõte on koondanud või plaanib töötajaid koondada 11,8% • Seni pole veel mõjutanud, kuid tuleviku osas on ebakindlus 11,8% SEPTEMBER 2020 • Ettevõte on kaotanud või on kaotamas projekte 29,4% • Uued tellimused on vähenenud või on näha nende vähenemist 82,4% • Maksete hilinemine on kasvav probleem 29,4% • Ettevõte on saatnud töötajaid ajutisele puhkusele 11,8% • Ettevõte on koondanud töötajaid 17,6% • Ettevõte on pidanud kasutama riiklikke koroonakriisitoetusi 17,6% • Seni pole veel mõjutanud, kuid tuleviku osas on ebakindlus 11,8%

Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691

Millist sektorit on kriis oluliselt mõjutanud? APRILL 2020

%

Võrreldes jaanuariga 2020

80,6

Kodumaine erasektor

11,8 Riigisisene avalik sektor

04

06

08

UUS! • fr 0,063–4 mm • fr 2–8 mm Projekti „Harku Karjäär AS ressursitõhususe investeering“ on toetanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi abil

10,6 Eksport 02

HARJUMAAL SUURIMAST MAARDLAST KÕRGMARGILISEST PAEKIVIST

0

100

SEPTEMBER 2020

82,4

Kodumaine erasektor

• KILLUSTIK • PAEKIVI • KIVILIIV 1–4 MM • SIDUMATA SEGUD (tellimisel) ja KOHALEVEDU

29,4 Riigisisene avalik sektor 17,6 Eksport 02

04

06

08

0

100

Info: tel. 657 1144 tellimus@killustik.ee www.killustik.ee


PILKAJA

Omvalitsuste oma Vana arhitekti meenutused eneseisolatsioonis Corona valitsemise ajal. Colas Breugnon!

O

Vana arhitekt

len noorusuljuses mitmel korral peaaegu komistanud, kuid mitte kukkunud ja omaaegsetesse täitevkomiteedesse või nüüdisaegsetesse omavalitsustesse tööle minemata jätnud, ja enne, kui seda teen, võtan voli nendel soolatüügastel talluda! Täitevkomiteede töötajad, ka ehitusega tegelevate osakondade töötajad, olid „eliit“. Moodne mööbel, maitsvate söökidega avalikkusele suletud sööklad, kord nädalas „kommunismipakikesed“ (ametiühingu poolt organiseeritud ja töökohale toodud iganädalased defitsiitseid toiduaineid sisaldavad pakendid üldjuhul viinerite, singi, grillkana, konservherneste, või, searasva ja teiste toiduainetega), mille hankimiseks ei olnud tarvis seista pikki järjekordi poodides või poodide uste taga. Tähtpäevadel oli kabinettides lillelõhna, šokolaadikompvekkide ja konjakihõngu, mille eest hoolitsesid tänulikud „kliendid“. Koridorides räägiti kahemõttelisi anekdoote riigijuhtidest. Nüüd on täitevkomiteedest saanud omavalitsused, kus peaks olema demokraatlik haldusterritooriumi esmatasandi elu korraldus ja paremaks muutmine. Juba uksel tervitavad kodanikku järjekorranumbri masin, läbipääsusüsteemi väravad, tablood ja administraatorid, kes teavad kõike kõigest ja mitte midagi mitte millestki. Ametnikel on „preemiaks“ nüüd pikem suvepuhkus, kindel ja järjepidev, riigi majanduse olukorrast sõltumatu palgakasv ning eraettevõtlusele võõras kellast-kellani füüsiline ja vaimne tööaeg. Ja võluvad ametinimetused: spetsialistid, peaspetsialistid, nõunikud, suhtekorraldajad. Koridorides kahemõttelisi lugusid enam ei räägita, üldse ei räägita, sest ka sõbralik tögamine võib

32

kellegi kõrvus korruptsioonihõngulise mõistukõnena tunduda. …ehkki ehitusseadustikus ja rakendusaktides määratletud toimingud on lakooniliselt lihtsad, arusaadavad ja kindlapiirilised, on ametnikkond suutnud sisestada lähtedokumentidesse hulgaliselt libanõudeid, millede järgimise nõudel pole mitte mingisugust seaduslikku alust – kasvõi viited standardite kohustuslikkusele!... Seega „magusaim pala“ on planeeringute koostajate, ehituslubade taotlejate, ehitistele kasutuslubade taotlejate vintsutamine teab millest ajendatud soovunelmatega, maitseeelistustega või niisama lihtsalt (võiks isegi arvata, et naljaviluks!), milledel pole midagi ühist seadusandlusega ega heade haldustavade praktiseerimisega. Ehituslubade menetlemine, kasutuslubade taotluste läbivaatamine, vastamine ja muud bürokraatlikud toimingud ületavad kaugelt seaduses sätestatud vajaliku informatsiooni koguse, põhjalikkuse ja tähtaja. …üks tubli linnaplaneerijast ametnik arvas peale paari-kolmekuulist mõtlemist, et hotelli jalgrataste hoiuala ei või mitte mingil juhul paikneda siseõue sissepääsu kõrval, vaid peab kindlasti olema tänavale avaneva ukse ees, kus trammile ruttavatel jalakäijatel on võimalus nende otsa komistada. Ilma igasuguse professionaalse põhjenduseta – iga katse olekski olnud selles vallas lapsik…. Põhjuseks ikka seesama vana tõde, et bürokraadi töö ei tohi kunagi lõppeda, kui ametnikul saab töö tehtud, siis tähendab see, et ta teeb oma tööd lohakalt, pole piisavalt põhjalik ning ta pole ilmselt vajalik. Kui bürokraati ei varustata piisavalt tööga, tuleb seda ise tekitada, sest vastasel juhul bürokraatia ei paljune ja kuna evolutsiooni aluseks on soo jätkamine ja tugevamatest tugevamate välja selekteerimine, siis nii ongi – üha bürokraatlikumaks bürokraatia kasvab. …Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele!... mida nad seadusesse küll kirjutavad – ohkab bürokraat ja tõuseb toolilt, et lõunapausil rumalad mõtted peast peletada… Lämmastikuks sellel nõgesepeenral on teadmine, et seistes üheskoos monoliitses pundis ollakse tugevad. Ja kui „kliente“ piisavalt lämmatada, tekib hoopiski uus kvaliteet. „Kliendis“ tekitatakse sõltuvus, kiindumus, et klienditeenindajaks maskeerunud bürokraat saaks nautida „kliendi“ õnnetut nurka surutust, tema väärikust ja ametioskusi naeruvääristades


Ilusad Ilusad asjad asjad Ilusad asjad eksklusiivseks ja IlusadMuuda asjad oma kodu algavad algavad Aldermanist Aldermanist Muuda omakordumatuks. kodu eksklusiivseks ja algavad Aldermanist algavad Aldermanist

kordumatuks. Muuda Muudaoma oma omakodu kodu kodueksklusiivseks eksklusiivseks eksklusiivseksjaja ja Muuda Muuda oma kodu eksklusiivseks jakordumatuks. kordumatuks. kordumatuks. kordumatuks.

valitsus

ja alandades, hingevärinaga oodates õnnetu kodaniku lõplikku kirgastumist ning tänulikkust tema, see tähendab bürokraatia vastu. …liikluskorralduse spetsialist tuli mõttele tänaval liiklus teisipidi käima panna, et enne sõitsid autod lõunast põhja, vaja aga sõidusuund muuta põhjast lõunasse. „Tore mõte“, liikluskorraldust tänavatel võib elanike huvides ikka muuta, kuid sellega suutis monoliitne bürokraatia ehitusprojekti menetlust mitu kuud pidurdada, ehkki kogu lahendus poleks tänavaliiklust seganud ning lahendus oligi varasemalt liiklusspetsialistiga läbi lahendatud…

* vt garantiitingimusi * Aldermani vt garantiitingimusi kodulehelt Aldermani kodulehelt

** vt vt garantiitingimusi garantiitingimusi Premium-tasemel väravad ja automaatika. * Aldermani vt garantiitingimusi Premium-tasemel väravad ja automaatika. Aldermani kodulehelt kodulehelt * vt garantiitingimusi Aldermani kodulehelt Alderman 4 Trading OÜ AldermaniTähetorni kodulehelt Alderman 4 Trading 21b, Tallinn, tel 672 OÜ 6867, 672 6845 Premium Premium -tasemel -tasemel väravad väravad ja ja672 automaatika. automaatika. Tähetorni 21b, Tallinn,, info@alderman.ee tel 672 6867, 6845 www.alderman.ee, info@alderman.ee alderman.eu Premium-tasemel väravad ja automaatika. www.alderman.ee, info@alderman.ee -tasemel väravad ja automaatika. Ametnikud teavad, etPremium eraettevõtlus on seotud Alderman Alderman 44 Trading Trading OÜ OÜ 4 Trading aiad jaTähetorni väravadAlderman • väravaautomaatika • 672 sepised tähtaegadega, eesmärgistatud tegevusegaAlderman ning seeTähetorni 21b, 21b, Tallinn, Tallinn, tel tel 672 672OÜ 6867, 6867, 672 6845 6845ja 4 Trading OÜaiad ja väravad21b, ••väravaautomaatika sepised Tähetorni Tallinn, telinfo@alderman.ee 672 6867,• 672 6845ja sepiselemendid trepipiirded • kruvivundamendid pärast pole peale üksikute aegaTähetorni ega ka võimalusi oma www.alderman.ee, www.alderman.ee, info@alderman.ee 21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845 sepiselemendid • trepipiirded • kruvivundamendid õigusi kohtu teel taga nõuda. See tähendab ju seda, etinfo@alderman.ee www.alderman.ee, info@alderman.ee www.alderman.ee, aiad aiadja javäravad väravad••väravaautomaatika väravaautomaatika••sepised sepisedja ja ettevõetud töö ei saa tellija heakskiitu, seatakse ohaiad ja väravad ••• väravaautomaatika • sepised ja sepiselemendid sepiselemendid trepipiirded trepipiirded • • kruvivundamendid kruvivundamendid aiad jasuurte väravad • väravaautomaatikasepiselemendid • sepised ja • trepipiirded • kruvivundamendid tu kogu investeering ning sageli töörühmade sepiselemendid • trepipiirded • kruvivundamendid ühine pingutus parema elukeskkonna pärast.

…ammu on hauapimedusse maetud komme keelduvate seisukohtade andmisel lisada põhjendus, millisele seadusandlikule aktile seisukoha andmisel on tuginetud. Nii ei saagi „klient“ teada, mille vastu ta eksinud on. Sihikindlalt pahatahtlik ametnik pälvib sillerdava auraha, sest osavamalgi advokaadil on kirjutatud triaadist praktiliselt võimatu hagi koostada. Ja ehkki tegemist on justkui erinevate ametkondade seisukohtade küsimisega, ilutseb EHR menetluslehel punase värviga „ei kooskõlasta“. Miks ja milleks selline eitus, ei selgu isegi järelepärides … Kui omavalitsus on tõsiselt nakatunud bürokraatiasse, ei suuda seda ravida mõne värskema ametniku palkamine, ei sisekontroll ega üksikud kaotatud kohtulahendid. Iga uude ametisse astujasse sisendavad olijad enese olulisust ja tähtsust, nn ajaloolise mälu kandmist ning uuel juhil ongi unetud ööd kindlustatud, sest kui tal on „jultumust“ vohavat bürokraatiat juurima hakata, tuleb tal rinda pista nendega, kes väidavad kompetentsi kandvat ja seadusi tundvat ja seda ka täitvat! Massiivne monoliitsus on kandnud vilja ja „uustulnukast aednik“, kes arvas, et saab rohimisega hakkama, väsib. Tuleb kibe kaotus või siis ülalkirjeldatud kirgastumine ja tänulikkus nende ees, kes suutsid „perekonda“ kaitsta. Kõik muu on ebaoluline! Colas Breugnon, hüüavad bürokraadid!

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


UUDISED

Erialaliidud pärjavad aasta parimaid 25. novembril 2020 toimub konverents Ehitus 2021+, mis toob taas ühisesse arutellu ehitusettevõtjad, arhitektid ja ehitusinsenerid. Konverents toimub tänavu virtuaalselt ja on kõigile huvilistele tasuta. Erialaliidud kuulutavad üritusel pidulikult välja, kes saavad tiitlid „Aasta ehitaja“, „Aasta ehitusinsener“ ja „Aasta ehitusprojekt“ ning MKM-i poolt „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt“. Sündmust korraldavad: Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Registreerumine: www. eehitus.ee

Konverentsi ajakava 10:05 Avasõnad – Taavi Aas, majandus- ja taristuminister 10:10 Peaesineja Helena Bjarnegård, Rootsi riigiarhitekt 10:55 „Läbi ehituse pika vaate parima elukeskkonnani” – Jüri Rass, MKM 11:15 „Kvaliteetsest lähteülesandest kvaliteetse ruumini” – Andro Mänd, EAL 11:35 „Tee kvaliteetse ruumini” – Keijo Vaher, EKEL 12:25 „Vihmasadu, meie elukeskkonna mõjutaja. Kuidas me selleks valmis oleme?“ – Andres Piirsalu, EEL 12:45 „Pikk Plaan – ehitussektori kõrge tootlikkuse ja kvaliteetse ruumi loome garant“ – Raivo Rand, EEEL

13:05 Diskussiooni paneel – ühine teema „Kvaliteetne ruum” Jüri Rass (MKM), Andro Mänd (EAL), Keijo Vaher (EKEL), Andres Piirsalu (EEL), Raivo Rand (EEEL) Modereerib Jaan Saar 14:30 Sissejuhatus auhindade välja kuulutamiseks – Taavi Aas, majandus- ja taristuminister 14:55 „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt 2020” 15:10 „Aasta ehitusprojekt – rajatis 2020” 15:25 „Aasta ehitusprojekt – hoone 2020” 15:40 „Aasta ehitusinsener 2020” 15:55 „Aasta ehitaja 2020” 16:15 Kokkuvõte, lõppsõnad

Ehitise auditi tegemise tingimused täpsustusid Jõustus majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise auditi tegemise kord“ muudatus, millega täpsustuvad auditi nõuded ning seatakse kindlad tingimused ehitusprojekti asendavale auditile. „Ehitussektor valmistub digitaliseerimiseks ning seoses sellega on esile kerkinud probleem olemasolevate ehitiste vananenud või puudulike andmetega. Probleemi on süvendanud ebaseaduslik ehitusloata 34

või ehitisteatiseta ehitamine, sest siis pole toimunud vajalikku menetlust ja andmed ei ole jõudnud ehitisregistrisse,“ rääkis majandusja taristuminister Taavi Aas. Uuendatud määruses on esitatud selged nõuded auditi metoodikale ning esitatavale teabele. Näiteks tuleb ehitusprojekti asendava hoone auditi korral auditi aruandele lisada eelprojekti mahus arhitektuurivaated, korruse-

plaanid ja üldlõiked ning rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid. Määrusega sätestatakse muuhulgas nõue, et auditi tegija peab aruandes tooma välja kõik avastatud puudused ning teavitama tellijat täiendava kontrolli vajadusest. Lisaks täpsustusid uue ehitise auditi määrusega erinevad auditi liigid, nõuded auditi tulemusele ja vorminõuded.


A FLOW ANTRATSIITHALL

Universaalne Head proportsioonid ja rohkem kui 300 funktsiooni – A FLOW lülitisari JUNGilt.

JUNG.EE


LUMI & LUMO VENTILATSIOONIPLAFOONID

ÕHU JUHTIMINE

DISAINILT SULANDUVAD TEHNILISELT VÄLJAPAISTVAD

DISAIN PLAFOONID

LUMI & LUMO KASULIKUD OMADUSED • • • • • • •

Kaasaegne disain Lihtsalt kohandatav välimus Mustust hülgav CleanVent® pinnatöötlus Lihtne paigaldada, seadistada ja fikseerida Täpsed õhuhulgad ja mõõtetulemused Suurused Ø100, 125, 160 ja 200 mm Saadaval nii sissepuhkele (Lumi) kui väljatõmbele (Lumo)

FläktGroup uued LUMI ja LUMO ventilatsiooniplafoonid on välja töötatud disainerite, lõpptarbijate ja paigaldajate poolt saadud tagasiside põhjal. Tulemuseks on uudne sissepuhkeja väljatõmbe-plafoonide tootevalik mis on sobiva ja paindliku disainiga ning katab tehniliselt laia ala. Hästi kujundatud disain sobib peaaegu igasse keskkonda ja seda on ise võimalik isikupäraselt kujundada tänu nutikale isiksustamise funktsioonile. Need plafoonid on tõesti ka tehniliselt silmapaistavad, väga lihtsad paigaldada, vähese hooldusvajaduse ja täiustatud madala müratasemega.

FläktGroup Eesti OÜ, Pärnu mnt 105, tel 66 22 780, heikki.jurilo@flaktgroup.com

Profile for Meediapilt OÜ

EhitusEST oktoober 2020  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST oktoober 2020  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

Advertisement