__MAIN_TEXT__

Page 1

nr 37 detsember 2020

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Täname

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmeid ja partnereid hea koostöö eest sellel erakordsel aastal!

Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim maamajanduse valdkonna ettevõtjaid koondav esindusorganisatsioon. Meie liikmeskonda kuulub üle 2000 põllumajandusettevõtte, üle 50 Eesti juhtiva toiduainetööstuse ja maamajandusettevõtte ning üle 5000 erametsaomaniku. Üheskoos suudame rohkem! Tule koja liikmeks! www.epkk.ee


Tehnika ostu ja põllutööde rahastamine on nüüd soodsam! Seadmeliising  Uus ja kasutatud põllumajandustehnika  Kasutus- ja kapitalirent  Omafinantseering alates 10%, periood kuni 5 aastat Laen  Kevadtööde rahastamiseks paindlike tingimustega lühiajaline laen  Põllumaa ostmiseks kuni 30-aastane investeerimislaen  Tagatiseks MES käendus või COSME* programm  Laen toetuse tagatisel kuni 25 000 €, kuni 75% laekunud toetusest

Laenu või liisingu lepingutasu soodustus

-50% Minimaalselt 100 € Kehtib kuni 31.12.2020

Liising Euroopa Investeerimisfondi COSME* programmi abil  Finantseeritav summa kuni 150 000 €  Kapitalirent, sissemakse kuni 9%  Intress alates 2,39% + 6 kuu euribor

Esitage finantseerimise taotlus www.swedbank.ee/finantseerimine või pidage nõu ärikliendi nõustamiskeskuse telefonil 613 2222.

*Finantseeringu tagatiseks on garantii, mida pakub Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate programm COSME ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EIF). Fondi eesmärk on aidata finantseerida ja ellu viia investeeringuid Euroopa Liidus ja tagada suurem ligipääs kapitalile.

Koostööpartnerite pakkumised kehtivad kuni 31.12.2020 või kuni tehnikat jätkub. Müthing mitmeotstarbeline taga-ja külgniiduk MU-L/S VARIO, HE-VA Tip Roller põllurull, Claas Rollant520 RC ruloonpress intressiga 1,49% + 6 kuu euribor www.konekesko.com/et-EE/ Siloking söödamikserid, Arska mobiilsed kuivatid intressiga 0,99% + 6 kuu euribor Schäffer laadurid, Agrisem SlyBoss külvikud, Kverneland T-seeria pritsid intressiga 1,49% + 6 kuu euribor www.dotnuvabaltic.ee Amazone ja Krone seadmetele liisinguintress 0,99% + 6 kuu euribor www.jatiina.eu

Väderstadi seemnekülvik Spirit 600C või randaal Carrier XL 625 intressiga 1,99% + 6 kuu euribor www.vaderstad.com/ee

Koostöös: DA Estonian Machinery AS, Dotnuva Baltic AS, Jatiina OÜ, Väderstad OÜ Teenuse pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/finantseerimine.


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaam: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Kerli Ats: siseriiklike toetuste osas astusime suure sammu õigluse suunas

4

Persoon: parimaks taluks valitud Möldri talu noorperemees jätkab vanemate tööd 6–10 Tootjaorganisatsioon Eesti Liha tahab loomakasvatajad ühe mütsi alla koondada 12–17 Galerii: vaata, kes said taluliidult ja põllumajanduskojalt autasusid!

18–19

Kevadel toimunud haneliste heidutusjahi uuring andis vastakaid tulemusi

20–23

Kuidas vältida triivi taimekaitsetöödel?

24–27

Satelliitseire põllumajanduse teenistuses

28–29

12-miljonilise erakorralise toetuse kättesaamisega läheb aega Kobras – looduse ümberkujundaja

30 32–33

Metsatehingute maksustamine muutus füüsilistele isikutele soodsamaks

34

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub veebruaris 2021.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Tänan, 2020!

P

õllumajandussektorile pakkus mööduv aasta erakordselt palju ootamatusi. Öeldakse, et inimene kohaneb pea kõigega. Ka meie põllumehed suutsid ootamatud väljakutsed vastu võtta, kohaneda ning pakkuda tarbijatele kvaliteetset ja maitsvat kodumaist toitu. Tuhat tänu kõigile, kes oma panuse andsid! Samas seisame silmitsi jätkuva kriisi ja uute ülesannetega. Tulemas on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus programmiperiood, mille aktiivsed ettevalmistustööd käivad. Euroopa Liidu roheleppe valguses keskkonnateemadele suurema tähelepanu pööramine ning avalik huvi keskkonna ja elurikkuse küsimuste vastu on tekitanud põllumajandustootjate seas küsimusi ja põhjustanud muremõtteid, kuid samas pakkunud võimalusi uute ärimudelite tekkimiseks ja innovatsiooniks. Mahajäänud, kuid väärtuslik Ühel infopäeval osaledes jäi mulle väga eredalt meelde ühe noore mullateadlase väide, et ühelt poolt on Eesti põllumajandussektor oma arengus Lääne-Euroopast maas, aga teisalt on meil tekkinud sellega eelis keskkonnakaitseliste küsimuste ja roheleppe täitmise osas. Usun, et meil on tõesti hea positsioon. Meil on palju looduslikult mitmekesiseid metsa- ja rohumaid, poollooduslikke alasid ja teisi suure loodusväärtusega alasid, mis on meie väärtus ja mida tuleb hoida. Eesti on mahetootmise osakaalult Euroopas teisel kohal. Eesti noortalunikud näevad mahetootmises potentsiaali ja on sisenenud sektorisse just mahetootjatena. Meil on piimatootmisüksusi, kus loomi karjatatakse, meil on lihaveisekasvatajad, kes panustavad

4

KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU TEGEVJUHT

Loodan, et põllumeeste esindusorganisatsioonidel jagub ka tulevastel aastatel üksmeelt ja koostöötahet, et top-up lõplikult ajaloo prügikasti lennutada ning saavutada õiglaste ja konkurentsi soosivate siseriiklike toetuste maksmine. kestlikesse loomakasvatuspraktikatesse, tootes rohumaaveiseliha, meil on mitmekesine tootmine, mille eesmärk on tagada kvaliteetne ja ohutu toit meie enda rahvale. Kes maksab roheleppe kulud? Praegu on mitmekesisus püsinud, meil on peretalud, kes elavad ühes rütmis loodusega. Kuna toidutootmine ja loodushoid on avalik hüve, siis on oluline tagada põllumajandustootjatele õiglane sissetulek. Roheleppe eesmärgid on mõistetavad ja vajalikud, aga põllumehe jaoks tekib küsimus, kes uued ootused ja karmistuvad nõuded kinni maksab. Väide, et seda tehakse uue ÜPP eelarvest, pole tõsiseltvõetav, kuna ÜPP-sse raha juurde ei tule ja sel juhul tehakse muudatusi põllumehe sissetuleku arvelt. Selline roheleppe finantseerimine ei ole õiglane ja jätkusuutlik.

Põllumehele õiglase sissetuleku tagamine on roheleppe elluviimise eeldus. Selleks on oluline välja töötada põllumajandustootjate tegevust ja mitmekesist struktuuri arvestavad meetmed, mis tagaksid kõigile tootjatele võrdsed võimalused, ei moonutaks konkurentsi ja ei eelistaks kedagi tema positsiooni või ajaloolise tausta pärast. Nende meetmete ellu rakendamiseks tuleb leida raha peaasjalikult Euroopa Liidu ühisest eelarvest, aga ka Eesti riigieelarvest. Vaja nii suuri kui ka väikeseid Praegu on vaja tegeleda sellega, et meil säiliks põllumajandustootmise mitmekesisus ja et põllumajandustootmine ei kontsentreeruks üksnes suurtootjate kätte. Tagada tuleb mahetootmise jätkusuutlikkus ja noortalunike ligipääs maale ja kapitalile. Arendada tuleb nõuandesüsteemi ja tootjaorganisatsioone. 2020. aasta oli raske, kuid andis meile palju õppetunde. Kui koroonakriisist midagi positiivset otsida, siis siseriiklike toetuste osas astusime suure sammu õigluse suunas. Siinkohal tahan siiralt tänada toetuse eest kolleege põllumajanduskaubanduskojast ja ka poliitikuid, kes otsustasid lõpetada ebaõiglaste üleminekutoetuste (top-up’i) maksmise ja asendada selle palju õiglasemate kriisiabitoetustega. Loodan, et põllumeeste esindusorganisatsioonidel jagub ka tulevastel aastatel üksmeelt ja koostöötahet, et top-up lõplikult ajaloo prügikasti lennutada ning saavutada õiglaste ja konkurentsi soosivate siseriiklike toetuste maksmine. See oleks ka selge sõnum noortalunikele, et nad on vajalikud ja riik soovib nendesse panustada. Soovin kõigile head vana aasta lõppu! Hoidke end ja olge terved!


Rõõmsat jõuluootust!


PERSOON

JÜRI LAUR:

tulge maale elama Neli aastat tomati- ja kurgikasvatust, ning juba ongi Möldri talu peremehel Jüri Lauril aasta talu tiitel välja teenitud, võiks asjassepühendamatu inimene arvata taluliidu tänavuse talukonkursi võitjast. Kuid nagu ikka elus, on ka siin tõde palju sügavamale peidetud.

6

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Tõde peitub selles, et kuigi Jüri Laur kasvatab Pärnu-Jaagupi kandis Mäekülas oma sünnitalus tõepoolest 1300 ruutmeetril tomateid ja kurke ning 67 hektaril mahevilja, on põllumajandusega nende peres tööd ja vaeva nähtud juba veerandsada aastat. Nimelt võttis Jüri neli aastat tagasi talu üle oma isalt, kes 25 aastat tagasi hakkas kurkide kasvatamisega tegelema. Tema omakorda sai talu oma vanematelt, kes pidasid lehmi. Piimaandjaid pole Möld-


Kui kümme aastat tagasi oli küsimus, kas saaki saad või ei, siis nüüd on küsimus, kas saad taime pealt 0,5 kg rohkem või vähem.

nud põlvkonnavahetusest. Tootmise juhtimine ning müük ongi nüüd tema hooleks, kuid nii isa, ema kui ka elukaaslane Siret aitavad taimekasvatuses alati nõu ja jõuga kaasa.

Jüri Laur rõõmustab, et saab tegeleda sellega, mis meeldib ja julgustab maale kolima ka siis, kui sadu hektareid maad pole käepärast võtta. Foto: Tarmo Pihelgas

ri talus enam ammu ning kolm aastat tagasi tehti uus samm köögiviljakasvatuses, kui Jüri soetas noortaluniku toetuse abil 25 000 euro ringis maksma läinud 500 m2 kasvuhoone, kus hakati kasvatama tomateid. „Talu isalt pojale üle andmine toimus õigel ajal. Isa oli siin kasvuhooneis tegutsedes enda jaoks kõik saavutanud, mina aga olin just maaülikooli lõpetanud ja tahtsin oma teadmisi praktikas rakendada. Isa taandus täiskohaga tootmise juures olemisest, sest kahe otsustajaga oleks olnud keeruline,“ räägib Jüri 2016. aastal toimu-

Pärast põhikooli Olustverre – elu üks parimaid otsuseid Nõust Jüril puudu ei tule, sest ta on õppinud Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis põllumajandust. „Mind pole keegi põllumajandust õppima sundinud, vaid mind huvitas see. Olustverre läksin pärast põhikooli lõpetamist. See oli üks parimaid otsuseid mu elus,“ kiidab ta, et sealne õpe on väga praktiline ja kulub marjaks ära. Vesiviljelusel põhinev tomati- ja kurgikasvatus käibki Möldri talus tänapäevaseid agrotehnilisi ja tehnoloogilisi võtteid kasutades. Kaks vanemat kasvuhoonet, kus kasvavad 300 ja 500 ruutmeetril kurgid, on Jüri isa ehitatud ja automaatikaga varustatud – aknaluugid avanevad ise ning ka küttesüsteem on automaatne. See annab toasolijaile kasvõi keset ööd märku, kui kasvuhoonetesse taimede alla suunduvais küttetorudes, kus vu-

liseb 40-kraadine vesi, midagi rikki peaks olema läinud. Ka kastmissüsteem on automaatne. See tähendab, et tomatija kurgitaimed saavad koos kastmisveega ka toitaineid, mida Jüri oskab täpselt doseerida, et taim oleks saagikas. „Kui taim on stressis, siis väljendub see kohe saagikuses,“ nendib Jüri. Samas tuleb väike stress isegi kasuks. „Teadmised võimaldavad tomatiga veidi manipuleerida, et magusamat saaki saada. Tekitan neile väikese stressi – vahel kastan külma veega, sest siis tahab taim vilja kiiresti valmis küpsetada,“ tõi Jüri näite. Muide, tomatid-kurgid kasvavad Möldri talus kivivillaga täidetud kuubikutes, sest see välistab mullas elavate kahjurite olemasolu, mis omakorda tähendab, et pole vaja vastavaid tõrjevahendeid kasutada. Samuti pole see kasvatusviis nii töömahukas kui traditsiooniline mullas kasvatamine. Jüri nendib, et automatiseerimine annab talle palju vaba aega juurde, mida saab kasutada nii uute teadmiste omandamiseks kui ka perega koos olemiseks. Seda enam, et aasta tagasi sündis perre laps. Automaatika saagikuse teenistuses Küsimusele, kui palju automatiseerimine on saagikust suurendanud, vastab Jüri niimoodi: „Kui kümme aastat tagasi oli küsimus, kas saaki saad või ei, siis nüüd on küsimus, kas saad taime pealt 0,5 kg rohkem või vähem.“ Kahes kasvuhoones laiuvad pikkade sirgete ridadena kurgid – kasvatatakse nii lühikest kui ka pikka kurki – ja need annavad aastas kaks saaki. Tomatite päralt on üks, aga seeeest suurim ja uusim kasvuhoone. Tootmises laienemisplaane ei peeta. Jüri arvab, et kui laieneda, siis tuleks seda teha suurelt, aga see eeldaks kohe palgatööjõu leidmist. Praeguse mahu juures saa-

7


PERSOON

Taluliidu juht Kerli Ats andis 13. novembril toimunud tänuüritusel Jüri Laurile üle parima talu tiitli ja kingitused.

dakse kenasti oma pere jõududega hakkama ning sellest piisab. Hooaeg algab Möldri talus juba vähem kui kahe kuu pärast, 5. veebruaril, kui taimed seemnest kasvama pannakse. Kolm nädalat hiljem kolivad nad elumajast 300 m2 kasvuhoonesse. „Teinekord võib siis väljas 15 kraadi külma olla,“ viitab Jüri sellele, et kasvuhoone kütmine moodustab eestimaiste köögiviljade hinnast üsnagi arvestatava osa. Muide, puiduhakkel töötavasse katlasse on tänavu kütteks läinud ka maherukis – usu või ära usu. „Pelleti tonn maksab ligikaudu 200 eurot, maherukis aga oli tänavu 110 eurot tonn. Mul on mõistlikum rukkiga kasvuhooneid kütta, kui see lihtsalt minema visata,“ nendib Jüri. Maheviljakasvatamist lõpetada tal veel plaanis pole, küll aga nendib ta, et selle tegevuse jätkusuutlikkus sõltub teravilja kokkuostu8

hinnast. Mis saab aga hinnast siis, kui nn vanad Euroopa riigid hakkavad hoogsalt mahepinda kasvatama, pole raske ennustada. Hindadest rääkides ei saa mööda minna ka küsimusest, miks maksab jaekettides Soome kurk vähem kui Eesti oma – on ju meie klimaatilised tingimused sarnased, kuid tööjõud seevastu põhjanaabrite juures kallim. „Soomes makstakse kasvuhoonepidajatele ruutmeetripõhist toetust, mida Eestis pole,“ teab Jüri rääkida. Kui aga püüaksime ette kujutada olukorda, et ka Eestis makstaks sellist toetust ja lisaks langeks kodumaiste köögi- ja puuviljade käibemaks näiteks 5% peale, nagu see on juba mitu aastat Lätis, kas siis suudaksime end sajaprotsendiliselt tomati ja kurgiga varustada? „Kurgiga võib-olla tõesti, tomat aga on väga valgusnõudlik ja ka seenhaigustele vastuvõtlik, nii et ilmselt mitte,“ selgitab Jüri Laur.

Hea teada PARIM TALU 2020 – Möldri talu (Raudepere OÜ) Põhja-Pärnumaal. Möldri talus on kolm kasvuhoonet ehk kokku kasvatatakse tomateid ja kurke 1300 m2 pinnal. Maad on 67 hektarit, kus kasvab mahevili, peamiselt talirukis ja -nisu.

500-

ruutmeetrine uus kasvuhoone osteti Möldri tallu kolm aastat tagasi, abiks oli ka noortaluniku toetus.


Musternäidis taluidüllist KERLI ATS

T

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU TEGEVJUHT

änavune aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ja n-ö müügikõlbmatu välimusega toodang väärindatakse kohapeal tomatikastmeks või soolakurgiks. Kui peaksin peremees Jüri Lauri kolme sõnaga iseloomustama, siis on need sõnad töökas, põhjalik, järjekindel. Töökas ja järjekindel sellepärast, et kui sa oled endale elukutseks valinud talunikuks olemise, siis laisk olla lihtsalt pole võimalik, kuna talus ei lõppe tööd mitte kunagi. Lisaks pead olema kuradima järjekindel, kuna aastad pole vennad ning ootamatusi ja väljakutseid on talunike elus palju. Põhjalik seepärast, et ta paistis silma oma hästi põhjalikult läbimõeldud Talvine vaikelu saab otsa veebruari lõpus, mil küte tööle pannakse ja ärimudeli poolest. ettekasvatatud taimed sisse kolivad. Foto: Heli Lehtsaar-Karma

-


PERSOON

Tomatisortidest kasvatab Jüri Laur tugevama koorega ja hästi transporditavat „Amanetat“, samuti Eesti sorti „Vilja“, mis on õhema koorega. Foto: Tarmo Pihelgas

Tomatit-kurki müüakse kodu lähedal

P

ärnumaal asuva Möldri talu kurke-tomateid müüakse Pärnu Majandusühistu kauplustes, mida on maakonnas kümmekond. Lisaks turustatakse suvepealinna kohvikutesse-restoranidesse, Pärnu OTT-i ning käiakse müümas Pärnu turulgi. Peremees Jüri Laur täpsustab, et koroonaviiruse tõttu oli sel aastal turumüüki vähem, küll aga hoogustus kauba klientidele koju viimine. „Need, kes on ostnud, on edaspidigi kliendiks jäänud,“ mainib Jüri tagasihoidlikult. Rõõmsad kliendid teevad ka tootja tuju rõõmsaks See, kui klient tuleb rõõmsa näoga uuesti ostma, ongi tema jaoks üks peamisi asju, mis töö juures heameelt teeb. Nagu ka see,

10

kui tomatil läheb lahti esimene õis või kui saab maitsta esimesi vilju. „Tegelen sellega, mis meeldib,“ nendib Jüri, ja lisab, et maaelu talle meeldib, hoolimata sellest, et suvel ei saa nädalavahetusel puhkama sõita või tööpäeva õhtul hetketuju ajel kinno-teatrisse minna. „Ma innustan noori maale tulema, ka siis, kui pole palju maad, kus vilja kasvatada või loomi pidada,“ julgustab Jüri omast kogemusest, et hakkama saab ka muud moodi. Köögiviljakasvataja uus suund: disainkasvuhoonete müük Lisaks võib silmad-kõrvad lahti hoida uute võimaluste suhtes, millega maal tööd ja leiba teenida. Jüri hakkas tänavu Leedust importima tugevast alumiiniumist disainkasvuhooneid ja aiapaviljo-

ne. Sõna „disain“ tähendab nende puhul asjaolu, et lisaks harjumuspärase kujuga kasvumajadele pakutakse ka ovaalseid, ümmargusi jms eripäraseid lahendusi. Jüri meenutab, et kui novembris toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu korraldatud talukonkursi parimate tunnustamine ja ta parima talu tiitli pälvinuna lavale kutsuti, olid emotsioonid nii laes, et ta ei osanud õieti tänadagi. Tänada aga tahaks Jüri väga paljusid, alustades Olavy Süllast Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskusest ning lõpetades oma perekonnaga. „Ma olen tunnustuse eest väga tänulik, samuti selle eest, et just väiksemaid tootjaid märgati,“ leiab ta paar nädalat hiljem intervjuud andes just need õiged tänusõnad.


Isa ja poja ettevõte Taker Trailers OÜ on põllumeeste usalduse võitnud Tarmo ja Kert Kärbo on isa ja poeg Ida-Virumaalt, kes alustasid ühist ettevõtmist pärast seda, kui Kert oma perega pealinnast kodukanti tagasi kolis. Tarmo on eelnevalt aastaid tegelenud puiduhakkurite müügiga üle Baltikumi ja eelnevatest kontaktidest kasvas välja uus ettevõte: nimelt said mehed pakkumise hakata Ukrainast põllumajandustehnikat Eestisse importima. Kaks meest sukeldusid veidi tundmatusse vette ja otsustasid proovida. Kinnitust oma otsusele said nad Ukraina tehast külastades. Kobzarenko tehas on üks Euroopa suurimaid, mis toodab aastas ligikaudu 2500 Euroopa kvaliteediga põllumajanduslikku haagist ja müüb neid üle kogu maailma, pakkudes head hinna ja kvaliteedi suhet. Tehas on rajatud omaniku Anatoli Kobzarenko kodukülla ja pakub tööd ligi 800 töölisele. Peale tehase külastust, tegid nad peatselt oma esimese tellimuse ja panid paika edasise plaani, otsustades pakkuda hea hinna ja kvaliteediga tooteid üle Eesti. Nii viidigi esimesed haagised pea igasse Eesti otsa demosse. Kus aga huvilisi oli, sinFacebook/takertrailers www.takertrailers.ee

na ka tehnika liikus. Esimene aasta möödus enamjaolt ennast ja oma tooteid põllumeestele tutvustades ning lõppes nii mõnegi eduka müügitehinguga. Teise tegutsemisaasta jooksul on lisaks Ukraina tehnikale valikusse lisandunud veel erinevaid haagiseid erinevaks otstarbeks Kanadast, Leedust, Türgist ning lisaks suheldakse igapäevaselt Tšehhi, Austria, Poola, Läti, Hispaania ja Itaalia tootjatega, pakkudes Eesti põllumeestele teraviljapunkreid ja kuivatusseadmeid, laadureid, kommunaaltehnikat ja palju muud. Taker Trailersi tooteportfelli kuuluvad sellised kaubamärgid nagu Kobzarenko, Stronga, Anderson, Palazoglu, Gianni Ferrari, Novotny, MySilo, Rolmako, Lorries, Vezeko, AgroMax ja Thor. Põllumehed usaldavad Kert kommenteerib esimesi tegutsemisaastaid nii: „Ilmselt pole ükski algus lihtne, kuid me oleme väga rahul, et põllumehed on meid üle Eesti omaks võtnud. Eks hüppeline areng ongi toimunud tänu meie headele klientidele, kes on esimeste tehingutega rahule jäänud ja lisaks haagistele küsinud ka muud tehnikat. Proovi-

me omaltpoolt alati pakkuda kliendile veidi rohkem, kui ta ootab ja teha nii, et peale ostu-müügitehingut oleks mõlemal osapoolel meel rõõmus.” Tehnika nii suurtele kui väikestele Kui küsisime, kuidas isa ja poeg igapäevases töös põlvkondade erinevusega ja üksmeele saavutamisega toime tulevad, siis vastas Tarmo: „Meil mõlemal on algusest peale välja kujunenud omad ülesanded ja vaidlusi tuleb haruharva ette. Mina suhtlen rohkem Ukraina poolega ja Kerdil on lihtsam inglise keeles teiste tootjatega tegeleda. Samas, kui üks meist on puhkusel, siis saame asendamisega ka hakkama. Usaldame üksteist ja kõik sujub kenasti!” Tarmo ja Kert on napi paari aasta jooksul suutnud oma tehnikat müüa nii Eesti suurimatele põllumajandusettevõtetele kui ka väiksematele tegijatele. Mehed ütlevad, et neil on kõigile midagi ja kui ei ole, siis pakutakse koostöös tootjatega võimalusel ka palju erilahendusi. Taker Trailers OÜ tegemistel saab pilku peal hoida nende kodulehel www.takertrailers.ee, sotsiaalmeedias ja ka kõikidel suurematel messidel Eestis.


TOIT

Mulgi Lihakarn pakub oma poodides eestimaist liha. Fotol Paide kauplus. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/Scanpix

Eesti lihatootjad ühe mütsi alla Praegu loomisel oleva tootjaorganisatsiooni Eesti Liha eesmärk on koondada kõik Eestis tegutsevad loomakasvatajad ühe mütsi alla. Nii saaks tegutseda ühiselt selle nimel, et Eestis kasvatatud liha oleks nii poekülastajate kui ka Eesti toidutööstuste esimene valik ning et siinse liha ja lihast tehtud toodete eksport tõuseks uutesse kõrgustesse.

12

HELI LEHTSAAR-KARMA

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Põllumehe Teataja küsimustele vastasid Anu Hellenurme, kes on Eesti Liha eestvedaja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu aseesinaine ja lihatoimkonna juht, ning Meeli Lindsaar, EPKK juhatuse liige.


Mis probleemi Eesti Liha loomi­ sega lahendada soovite? Oleme jõudnud olukorda, kus veame liha 121 miljoni euro eest aastas teistest riikidest sisse. See on mõttekoht! Seda ei saa käsitleda kuidagi teisiti, kui et Eesti maapiirkondade inimestel jääb see raha saamata. Me ei räägi mitte ühest või kahest ega mitte ka kümnest miljonist, vaid 121 miljonist! Nii et esimene ülesanne on peatada isevarustatuse taseme langus. Veiseliha isevarustatus on pealtnäha heas seisus – 98%, kuid alles mõni aasta tagasi ületas see 120%. Sealiha isevarustatus on 70%, kanalihal 50% kanti. Mõelge, millal nägite tavalises poes ilusat kodumaist lambaliha või parti? Oluline on tagada toidulaua mitmekesisus. Et valik oleks rikkalik – siga, veis, lammas, kana, part, küülik. Seda enam, et mõne aasta taguse uuringu järgi eelistab näiteks eestimaist sealiha 90% eestimaalastest! Miks me neile seda ei paku? Teine oluline eesmärk on Eestis kasvanud loomad Eestis väärindada. Ka siin valitseb praegu kummastav olukord: veame Eestist kvaliteetsed sead, lambad ja veised välja, aga Leedus, Türgis ja Poolas rändavad need otseteed tapamajja. Teistpidi ostame sama liha Poolast kõvasti kallimalt tagasi. Me maksame oma kasvatatud loomade väärindamise Poolas kinni. Lihatootmises on üsna palju sarnasust olukorraga 1990. aastate metsatööstuses, kus peamine ekspordiartikkel oli ümarpalk. Viimane aeg on Eesti loomakasvatuses ümarpalgi sündroomist üle saada! Kolmas eesmärk on muutuda Eesti toidutööstustele tõeliselt atraktiivseks. Millised on edasised sammud organisatsiooni loomiseks? Praegu on käsil võimalike huvitatud osapoolte kaasamine. Algatusgrupi liikmed kohtuvad eri-

Anu Hellenurme.

Meeli Lindsaar.

nevate loomaliikide kasvatajate esindajatega, et välja selgitada, kellel on huvi tootjaorganisatsiooniga liituda. Järgmine etapp on tubli meeskonna kokkupanek ja siis mängureeglite paikapanek. Selge ju, et keegi ei saa sundida ühtki Eesti toidutööstust eestimaist liha vägisi ostma. Me peame loomakasvatajatena suutma pakkuda sellise kvaliteediga kaupa, et neil tekiks huvi meie toodangut importlihale eelistada. See tähendab, et meist peab saama väga hea partner toidutööstustele: ühelt poolt tagada vajalikud tarnekogused ja teiselt poolt kvaliteet. Ühesõnaga, et me kasvataksime sellist liha, nagu vaja, ja sellises koguses, nagu vaja, et suudaks tagada isevarustatuse ning suurendada eksporti. Selleks kehtestabki tunnustatud tootjaorganisatsioon ühtsed standardid: millised peavad olema loo-

made kasvatamise tingimused ja kvaliteedinõuded, samuti luuakse bränd Eesti Liha. Eesmärk on kõrgeimale kvaliteedistandardile vastava liha tootmine. Sobilikku loodust keegi kataloogist tellida ei saa (nt mitmekesiseid karjamaid), see kingitus on meil olemas. Me ei tohi seda rikkuda. Aga inimese tegevuse – geneetika ja aretustegevuse ‒ kaudu saame oma lihatootmises eristuda. Eestis kasvatatakse üle kümne lihaveisetõu. Kui me tahame arendada lihaveisekasvatust majandusharuna, siis tuleb küsida, millega me eristume? Samuti tuleb läbi mõelda konkreetsed tegevused, et me ei võistleks mahuga, milles jääme suurriikide kõrval kaotajaks. Peame tõuaretuses ja geneetikas kokku leppima. Mõistagi on väga oluline loomade heaolu ja tervis. Eesmärgiks peaks olema antibiootikumivaba loomakasvatus. Me ei kasvata lihtsalt loomi, me kasvatame toitu iseendale. Me ise ju sööme seda toitu! Seepärast ongi kokkulepitud mängureeglid nii tähtsad ‒ ainult sel juhul saame olla kindlad, mida sööme. Selle kõige valguses saabki sellist tootjaorganisatsiooni luua ainult vabatahtlikkuse alusel. See ei ole kiire protsess, aga laev on kaldast lahti. Mis võib olla põhjus, et seni ei ole suudetud kõiki sektori osa­ pooli ühte jalga astuma panna? Neid põhjusi on rohkem kui üks, aga nende kõigiga on võimalik tegeleda. Esiteks on iga lihatootmise sektor püüdnud ellu jääda, see nõuab päris kõvasti tööd. Teiseks, eks ühistegevuse devalveerumine kolhoosikorra ajal on tekitanud selle vastu tõrke. See on ilmnenud mitte ainult meil, vaid kõikides endistes sotsialismimaades. Kolmandaks on valusad emotsioonid erastamise ajast ikka veel

13


TOIT õhus – keegi sai, keegi jäi ilma. Paljud solvumised on 25 aasta tagused! Alles kuulsin lauset „Aga president Rüütli ajal oli ikka nii…“ Praegu ongi hea võimalus asjad selgeks rääkida ja edasi mina. Ning mõelda nii ilusama tuleviku peale kui ka komistuskividele, mis teel võivad tekkida. Näiteks kuidas toime tulla ka siis, kui peaksime kahjumit jagama.

Poola Saksamaa Leedu Soome Määramata Läti Hispaania Taani Belgia Holland Ungari Uus-Meremaa Euroopa Liit Iirimaa Rumeenia Rootsi Prantsusmaa Brasiilia Itaalia Uruguay Muud riigid

25.8 16.6 11.9 11.8 10.7 8.7 6.9 5 4.3 4

Eestisse imporditi mullu liha 121 miljoni euro eest

2.4

Miks tuleb algatus Eesti Liha loomiseks just nüüd? Aeg on küps, inimesed aina rohkem mõtlevad sellele. Teiseks on rahvusvahelise konkurentsi tõttu olukord aastatega keerulisemaks muutunud. Eesti on liiga väike selleks, et kõik kõigiga konkureeriksid. Konkurendi asemele võikski tulla koostööpartner. Nüüdseks on meil kasutada ka teiste riikide kogemused, kus selline tootjaorganisatsioon on käima pandud. Näiteks Poolas, kus kodumaise liha propageerimisel asuti süstemaatiliselt tegutsema, kasvas nii kodumaise liha tarbimine kui summad, mida ostjad kvaliteetse liha eest nõustusid välja käima. Enam ei saa oodata, muidu lähevad teised riigid liiga kaugele eest ära.

meelsetest ja tublidest tegijatest rohkem kui üks, aga vaja on jõuda loomakasvatusega Eestis tervikuna uuele tasemele. Selle kõrval ei saa ega tohigi unustada üht väga olulist eesmärki – väga head töist kontakti toidutööstusega.

Kas liikmed peaksid olema tööt­ lejad (Atria, Tallegg jne) või tootjaid ühendavad liidud? Praegu ei välistaks kedagi. Loomakasvatajatel on alustuseks vaja omavahel palju asju selgeks rääkida ja kokku leppida. Ravimite kasutamine, loomade kasvatamise tingimused, ühtlase kvaliteedi tagamine, bioohutuskavade väljatöötamine, ringmajanduse ja biomajanduse põhimõtete rakendamine. Uskumatu, aga Eestis ainsana on vaid Liivimaa Lihaveisel rohumaade kvaliteedikava, ehkki see peaks olema igal loomakasvatajal. Õnneks on meil lihatootmise igas sektoris häid näiteid väga edu-

Kas ja mil moel mõjutaks Eesti Liha meie toidujulgeolekut? Koroonapandeemia tõi väga ehedalt esile tarneahela hapruse. Kui mõneks päevaks sulgusid riigipiirid, autod kaupadega ei saanud enam vabalt liikuda, tormasid inimesed poodidesse. Üsna ruttu helisesid toidutootjate telefonid küsimustega, et kas toitu ikka elanikkonnale jätkub? Kaardistati tööstuste tootmisvõimsusi ja hinnati toidutooraine laovarusid. Lisaks toidu võimalikule nappusele terendas ka oht, et kui toitu ja toidutooret justkui on, siis varsti ei ole müügiks valmistatud toitu kuhugi panna, sest kogu pakendma-

14

1.5 1.4 1.2

Liha import päritoluriikide järgi, mln eurot, 2019

1.2

Allikas: statistikaamet

1.2 1 0.8 0.7 0.6 3.4 0

5

10

15

20

25

30

terjal tuuakse samuti Eestisse sisse. Tõsi, puuduvatele pakenditele on võimalik asendus leida ja häda korral saab toidukaupu müüa ka pakendamata. Aga mida teha siis, kui toidutooret ei ole? Kriisi esimesed päevad näitasid selgelt, et Euroopa solidaarsuse põhimõtted üksteisele toeks olla ununevad paanikaseisundis ruttu. Esmalt hoolitsetakse ikka omade eest ja siis vaadatakse, kuidas saab aidata teisi. Kui sõltuda täielikult sissetoodavast toidust, siis kas kujutate ette inimeste käitumist olukorras, kui saadakse aru, et toit võibki päriselt otsa saada? Kust tuleb raha organisatsiooni tööshoidmiseks? Tootjate panusest, nende äritegevusest. Kindlasti on suur abi riiklikest toetustest, mis aitavad tõsta Eestis kasvatatava liha kvaliteeti ja väärindatud Eesti liha eksporti.


Kommentaar: Võiks rohkem ja tihedamalt ka lihtsalt koostööd teha SIRJE POTISEPP

N

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU JUHATAJA

iipalju, kui ma olen kuulnud Eesti Liha eesmärkidest, siis tunnustust väärib see, et kavas on pöörata rohkem tähelepanu toiduohutusele ja -kvaliteedile ning võtta selleks kasutusele vastavaid tehnoloogiaid. On ju ka VTA pööranud tähelepanu sellele, et turgudel ja laatadel müüdavate lihatoodete puhul pole alati toiduohutus tagatud. Samas ükski ühistuline või muu koostöövorm iseenesest ei taga konkurentsieelist ega sunni kedagi rohkem või kallimalt ostma. Iseenesest on lihasektoril liigiti esindusorganisatsioonid liitude näol olemas, samuti lihatoimkond EPKK-s ja dialoogid teiste seotud

liitudega. Võiks rohkem ja tihedamalt ka lihtsalt koostööd teha! Iga töötleja sooviks kasutada toorainet, mis on lähedal ja kergesti kättesaadav, kuid täidetud peab olema kolm kriteeriumit: aastaringne kättesaadavus, kõrge kvaliteet ja hind. Turumajanduses kujuneb hind nõudluse ja pakkumise tagajärjel. Sõltuvalt globaalsetest arengutest võib Euroopas olla liha üle või puudu ja see määrab suuresti ka Eesti hinnatasemed. Vägisi ei saa tarbijat sundida ostma kallist kodumaist liha, kui piiritagune on oluliselt odavam. Koroonakriis on kaasa toonud riikide protektsionismi. Eriti võimendub see siis, kui eksporditurgudel müügid langevad või on raskendatud. Kriisidele on omane ka töötuse kasv ja inimeste sissetu-

lekute langus, mis omakorda toob kaasa surve odavamatele hindadele. Seda on ka Eestis näha eriolukorra algusest saadik. Tarbijad ei ole nõus kinni maksma ülehinnastatud tooteid. Seega esimene asi, mida tuleks teha nii põllumajandustootjatel kui väiketöötlejatel – oma toodete hinnastamine üle vaadata. Eestis kipub olema käitumismuster, et kui on hea aeg, eksporditakse elusloomi välja ja ei pakuta kodumaistele töötlejatele toorainet turupõhise hinnaga. Kui läheb raskeks, siis oodatakse, et kohalikud tööstused ostaksid tooraine võimalikult kõrge hinnaga ära. Head koostöösuhted peavad olema paigas ka tavapärases majandusolukorras, neid ei saa kriisiolukorras alles looma hakata.


TOIT Kommentaar: Oleme valmis Eesti Lihaga ühinema URMAS AAVA EESTI LAMBA- JA KITSEKASVATAJATE LIIDU

E

JUHATUSE ESIMEES

esti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu arvates on sellist organisatsiooni, nagu loodav Eesti Liha, vaja. Selge on see, et kõiki tootjaid nagunii ühe mütsi alla ei saa, kuid koos turundades on võimalik vähemalt lambalihal saavutada varustamise stabiilsus. Lambakasvatuse mahtusid

arvestades ei ole iseseisvalt tehtavad investeeringud majanduslikult mõistlikud. Seega suudaksime Eesti Lihaga liitudes just investeerimisel suurema võimekuse saavutada. Selleks, et Eesti lihatööstused kasutaksid rohkem kodumaist toorainet, on ainuke vahend kvaliteet. Liha töötlemisel vähem väärtuslik osa on võimalik kasutada (müüa) näiteks vorsti toorainena. Ma ei usu, et praegune kriis suu-

daks tootjate ja tarbijate koostööd suurendada. Pigem on kvaliteetsema liha hind langenud, sest jaekaubanduses väärt lihatükke väga kallilt ei müü. Lambaliha isevarustatuse tase on statistikaameti andmetel ligi 75%, kuigi igapäevaselt lambaliha poes ei leia. Meie soov on, et kui Eesti inimene soovib kodumaist lambaliha, saab selle üldjuhul kauplusest kätte.

Kommentaar: Koostööd saab enim mõjutada tarbija nõudlus JANE MÄTTIK EESTI LIHAVEISEKASVATAJATE SELTSI JUHATUSE

V ESIMEES

ajadusest tõhusama koostöö järele ja et ükski väikesemahuline tootja üksinda kaugele ei jõua, on kindlasti kõik aru saanud. Seega julgen väita, et erinevate lihatootjate sektorite parema tuleviku nimel on koondumist ja tugevamat koostööd Eesti Liha kaudu vaja. Loodan, et suurem osa meie liikmetest võiksid vastata loodava organisatsiooni põhikirjalistele nõuetele ja olla huvitatud ühistulisest koostööst. Tuleb üles leida ühishuvid Mil moel saaks Eesti Liha meie toidutööstusi mõjutada, et nad hakkaksid rohkem kasutama kodumaist toorainet? Eesmärk on ju koostöö ning tootjate ja tööstuste vahel tuleks üles leida kohad, kus huvid kattuvad. Kvaliteedikavad ja kvaliteet, kodumaisus, tooraine jälgitavus, lühike tarneahel ja keskkonna jalajälg peaksid olema need, mis suunavad koostööle. Enim saab mõjutada tarbija nõudlus. Siin saab tootjaorganisatsioon teha teadvustamise tööd, millised on odava liha tootmi-

16

se praktikad maailmas ‒ kas tarbija tahab süüa odavat liha, mille tootmiseks raiutakse ja põletatakse vihmametsi või kurnatakse muul moel keskkonda. Teades, mis toimub Brasiilia, Argentiina ja muudes Pampa piirkonnas asuvates riikides, on meie kohalik lihaveiseliha tootmine ka ilma mahetunnustuseta mahedast mahedam ja keskkonnasõbralikum. Kui tarbija erinevusest aru ei saa, on igasugune halvustav näpuga näitamine meie loomakasvatuse suunal silmakirjalikkus ‒ meie käest nõutakse keskkonna jalajälje vähendamist, mis võrreldes teiste riikidega on niigi väiksem, kuid samas pannakse poeletilt välismaist liha ostes pea liiva alla. Veiselihaga isevarustatus on Eestis alla 100% ja imporditakse rohkem kui eksporditakse, lisaks näitavad andmed, et importlihal on kõrgem hind ‒ me maksame väärindamise eest oma naabritele. On ka ülemaailmne surve punase liha tootmise vähendamisele, mis annab ju selge suunise, et toota tuleb mitte kvantiteeti, vaid kvaliteeti. Iga kohapealt ostetud lihakilo annab sissetuleku kohalikule farmerile, mis aitab tal ellu jääda.

Mulle meenub Iirimaal kasutatav skeem, kus ääremaal elavatele tootjatele maksti suuremaid toetuseid, et nad saaksid ise hakkama ja suudaksid ka toota, mitte ei tuleks linnadesse sotsiaalabi paluma. Vaja on ka poliitilisi otsuseid Kui me soovime, et säiliks meie kodumaised tootjad, siis just sellist poliitikat tuleks edaspidi rakendada, see peaks olema poliitiliste otsuste eesmärgiks. Heast tahtest jääb suuremale koostööle lootmisel väheks, vaja on oluliselt tugevamalt kodumaisele toormele ja selle mahu kasvatamisele suunatud tegevusi ka poliitilises võtmes. Heaks näiteks oli üsna COVID-i alguse ajast see, et piiridel olid paika seatud prioriteedid, et esimesena ja kiiremini lubatakse üle kaubaautod, sh importtoorainet transportivad masinad, et meie tööstustel elu seisma ei jääks... Ükski tööstus ei suurendanud kokkuostumahtu kohaliku veiseliha baasil. Eesti suudaks end kindlasti varustada kvaliteetse lihaga ja suudaks seda ka väärindatuna eksportida, et hoida raha ja maksud kodus, mitte ei sõidutaks neid näiteks Lätti.


Kommentaar: Võtmeküsimus on tooteahela läbipaistvus ja koostöö LEMBIT LEPASALU, VÄINO POIKALAINEN

E

MTÜ EESTI LIHAKLASTER

estil on lihatoodete osas isevarustatuse potentsiaal olemas. Kui loodav organisatsioon Eesti Liha suudab tooteahela (liha tootmine, liha töötlemine ja lihatoodete turustamine) korralikult käivitada, laheneks isevarustatus suhteliselt valutult. Toidu tooteahel koosneb neljast osast, mille moodustavad toorme tootmine, toorme töötlemine, kaubandus ja tarbimine. Liha toote­ ahela toimimisele annavad kõik lülid olulise panuse, kuid lõpp­ hinnangu tööle annab tarbija, kelle rahaga hüvitatakse tooteahela kulud ja kasum. Kasum on mõistlik tooteahela üleselt suunata neis-

se ahela lülidesse, mille abil on võimalik tõsta nende toimimise efektiivsust ja see võimaldaks suurendada liha tooteahela mahtu. Protsessi eeldus on koostöö toormetootjate, töötlejate ja turustajate vahel, mis tähendab läbipaistvust eri lülide tegevustes nii kulude kui ka tulude osas. Kui Eesti Liha võtab tooteahela juhtimise (korrastamise) oma eesmärgiks, siis Eesti Lihaklastri liikmed oleks kindlasti Eesti Liha partnerid. Kuidas saaks Eesti Liha me toidutööstusi mõjutada, et nad hakkaksid rohkem kasutama kodumaist toorainet? Suuremad lihatööstused (Rakvere, Valga) on välja arendanud oma tooteahela, mis on nende kontrolli all alates toormetootmisest kuni müügini. Juur-

de ostetakse spetsiifilist puudujäävat lihalõikuse välismaist saadust. Saaks ka nii, et kasutataks kohalikke lihalõikuse saadusi. Aga siis muutub probleemiks, mida teha rümbast üle jäävate lihalõikussaadustega. Seega on keeruline mõjutada suuri lihatööstusi kasutama kodumaist tooret, mis tuleb väljastpoolt nende toormebaasi. Eesti loomakasvatajatele võiks olla lahendus oma töötlemisbaasi loomine, kus väärindada kogu lihakeha. Kindlasti tuleb arvestada hoiatava eeskujuga, milleks oli pankrotistunud TÜ Eesti Lihatööstus. Hea idee ei toiminud, kuna puudus läbipaistvus tooteahela eri lülide ja osanike vahel. Ka sai määravaks lihatöötlemise aluspõhimõtete eiramine.


FOTO

Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg andsid Ahti Aruksaarele üle parima teraviljakasvataja auhinna, millega kaasneb ka skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Aruksaarele tõid parima teraviljakasvataja tiitli stabiilselt kõrged saagid ja väga head tulemused viljelusvõistlustelt.

Pärnus pärjati parimaid Hotellis Strand 13. novembril toimunud tänuüritusel ja lõikuspeol kuulutas taluliit välja tänavused parimad talud, põllumajanduskoda tunnustas silma­ paistvaid maamajanduse edendajaid aumärgiga EestiMAA Heaks ja Maaelu Edendamise Sihtasutus andis üle parima maamajandus­eriala õpetaja au­ nimetuse ning kuulutas välja parima taimekasvataja. PILDID: TARMO PIHELGAS

18


Põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus kinnitas Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktorile Arnold Pastakule rinda aumärgi EestiMAA Heaks.

Põllumajanduskojalt aumärgi EestiMAA Heaks saanud peaminister Jüri Ratas lõikas lahti uudseleiva, toimingut jälgisid Arvo Aller, Sivar Irval ja Kalle Hamburg.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja aumärgi EestiMAA Heaks pälvis kuus inimest, nende seas ka põllumajandusmuuseumi pikaaegne juht Merli Sild. Eestimaa Talupidajate Keskliit valib iga-aastasel talukonkursil välja ka parima alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Tänavuseks parimaks alternatiivtaluks krooniti Tori Siidritalu, auhinna võttis vastu peremees Karmo Haas (fotol vasakult kolmas).

19


K E S K KO N D

Kas heidutusjahist oli põllumehele kasu? JAANUS REMM

M OÜ REWILD

öödunud kahel kevadel toimus keskkonnaameti algatusel kevadrändel olevate hanede ja laglede heidutusjahi uuring. Viimastel aastakümnetel on osade haneliste arvukus tuntavalt suurenenud ja samuti on suurenenud nende liikide tekitatav kahju põllukultuuridele. Uuringuga sooviti välja selgitada, kas heidutusjahi pidamine ke20

vadrändel olevatele hanedele on otstarbekas põllumajanduskahjude ära hoidmiseks ja kas heidutusjaht oleks võimalik nii, et ei suureneks looduskaitselised riskid ehk oht haruldastele liikidele. Kui 2019. aasta uuring toimus vähestel aladel Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal, siis 2020. aastal toimus andmete kogumine üle Eesti 157 põllumajandusettevõtte põldudel ja nende ümbruses. Uuring kestis poolest märtsist

poole maini, kaasatud oli 2300 põllumassiivi kogupindalaga 40 650 hektarit ja 74 heidutuseta võrdlusala kogupindalaga 1580 hektarit. Heidutusjahti lubati üle Eesti enamikul registreeritud põldudel, kuid sõltuvalt asukohast oli jahipiiranguid. Hanede küttimist ei lubatud looduskaitsealadel ja eriti ohustatud väike-laukhane rändepeatuspaikade ümbruses LääneEestis. Samuti oli keelatud pesitsevate hallhanede ja valgepõsk-lagle-


Suur-laukhaned ja valgepõsk-lagled tänavu 17. aprillil Kostivere teraviljapõllul. Foto: Jaanus Remm

Vastupidiselt eeldatule oli ilma heidutuseta põldudel hanede naasmise sagedus oluliselt väiksem, kui tavaheidutuse ja heidutusjahi põldudel.

873

korral peeti kevadel hanedele jahti

de küttimine Lääne-Eesti rannikualadel. Kütitavateks liikideks olid suur-laukhani, rabahani, hallhani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle. Kütiti üle pooletuhande hane ja lagle Kokku peeti jahti 873 korral ning kütiti 664 hane ja lagle. Uuringus osalenud põllumehed registreerisid hanede kohalolu ja heidutuse toimumist oma maadel. Kokku esitati 2992 põlluandmete ankeeti, mis põldude kaupa arvestades teeb kokku 31 894 üksikut vaatlust. Lisaks koguti hanede kontrollvaatluseid, selleks läbiti Mandri-Eestis 11 237 km vaatlus-transekte, registreeriti 434 hanevaatlust ning loendati hanetroppe (väljaheiteid) 2096 kohas uuringualadel. Seoses uuringuga samal ajal kehtinud eriolukorra ja liikumispiirangutega ei olnud võimalik kontrollvaatlusi teha Hiiu- ja Saaremaal. Selgus, et kevadrände ajal on hanede ja laglede arvukus kõige suurem Harjumaal, Lääne- ja IdaVirumaa põhjaosas, Lääne-Eesti (mandriosa) ranniku lähedastel aladel ning Tartu ja Võrtsjärve ümbruses. Mujal Mandri-Eestis on hanede arvukus võrreldes nende piirkondadega üsna väike. Kõige enam viibib hanesid Eestis aprilli teises pooles. Selgus, et enamasti viibisid haned rohumaadel ja üsna sageli ka mustal maal. Seega on hanedele avatud rohumaade olemasolu maastikes väga oluline, et lindudel oleks koht, kus olla ka juhul, kui nad on põldudelt ära aetud. Tärganud viljaga põldudel oli kohati sõltuvalt piirkonnast vaid 4–17% hanedest. Haned kartlikumaks ei muutunud Kuigi põllu- ja jahimeeste hinnangul muutusid haned küttimise mõjul kartlikumaks, siis kontrollvaatlused seda ei kinnitanud – hei-

dutusjahil olulist mõju hanede arvule ja kartlikkusele ei leitud. Põldudel, kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama tõenäosusega kui põldudel, kus oli toimunud tavapärane mitteletaalne heidutus. Vastupidiselt eeldatule oli ilma heidutuseta põldudel hanede naasmise sagedus oluliselt väiksem, kui tavaheidutuse ja heidutusjahi põldudel. Laiemas ulatuses (kuni 10 km) vaadeldes jahile järgnevatel päevadel hanede arvukus ei muutunud sõltumata peetud jahi intensiivsusest. Hanede kartlikkuse määramiseks mõõdeti nende põgenemiskaugust lähenevast inimesest. Selgus, et uuringuperioodi alguses olid haned kartlikumad põldudel ja julgemad rohumaadel, uuringuperioodi teises pooles muutusid nad sama julgeks ka põldudel. Heidutusjahi intensiivsuse ja hanede kartlikkuse vahel seost ei leitud. Heidutusjahist on siiski põllumehele abi Kuigi paistab, et heidutusjahil ei ole oluliselt tugevamat, ulatuslikumat ja kestvamat mõju, kui tavaheidutusel, on selge, et jaht peletab mõneks ajaks haned siiski põllult eemale. Heidutusjahti pidavast jahimehest on kevadisel kiirel ajal põllumehele vähekenegi abi. Seega võib kontrollitud mahus heidutusjaht olla siiski põhjendatud suure hanearvukusega piirkondades tavaheidutust täiendava meetmena. Heidutusjahi sihtliikideks võiks olla eelkõige kõige arvukamad liigid: suur-laukhani ja valgepõsklagle. Vähearvukate hane- ja lagleliikide kaitseks on vajalikud jahivabad alad nende rändepeatuskohtade ümbruses. Uuringu koostajad tänavad kõiki uuringus osalenud ning andmeid kogunud põllu- ja jahimehi. Ilma teieta teaksime praegu hanedest ja nende heidutamisest märksa vähem.

21


K E S K KO N D

Haneliste heidutusjahi tulemused on OLAV KREEN

O

RABAVEERE FARM OÜ JUHATUSE LIIGE

n hea meel tõdeda, et murest rändlindude arvukuse ja nende poolt põllumajandusele tekitatavate kahjude pideva suurenemise pärast on lõpuks aru saadud. Mäletan hästi sotsiaalmeedias levitatud müüti hanede tapatalgutest ja riigiraadios ülistatud teraviljapõldude väetamist hanede poolt. Murrang toimus siis, kui Vikerraadio otse-eetrisse olid kutsutud nii põllumeeste kui ka ornitoloogide esindaja ja oli võimalus konkreetselt kõik müüdid ümber lükata. Haneparved, kes ei suhtle Haneliste kevadine heidutusjaht kui üks täiendav meede põl-

lumajandusele tekitatavate kahjustuste vähendamiseks on kasutusel mitmes meie lähiriigis, sealhulgas kõrge looduskaitselise tasemega Rootsis ja Taanis. Heidutusjahi tõhusust on ka hinnatud ja tulemused on olnud märkimisväärsed. Eesti uuring viitab ühelt poolt põllumeeste hinnangutele heidutuse tõhususest, kuid teiselt poolt väidab, et mõõtmistega ei suudetud hanede pelglikumaks muutumist tõestada. Sellel on ka omad põhjendused, kuna uuringu metoodika juures ei arvestatud, et teatud piirkondades on suur hulk erinevaid haneparvi, kes omavahel ei oska infot levitada. Nii tekibki olukord, et püssiga minema aetud linnuparve asemele tuleb kohe järgmine, kellel loo-

Häid pühi! Nüüd McCormick traktoritele garantii kuni Vaata jõulupakkumisi: www.atammel.ee

5

Kõik haneliste mõjupiirkonnas olevad põllumehed teavad, et päevas vähemalt 5-, 7- ja 10-kordne hirmutamine vähendab hanede põhjustatavaid põllukahjusid. mulikult ei saagi suuremat ohutunnet olla. Samuti oli mõttetu püstitada lootust jahi heidutavast mõjust kümne kilomeetri raadiuses. Vähemalt on see nüüd ametlikult välja öeldud ja ehk jõuab see teadmine ka meie oponentide teadvuses-

aastat!

A.Tammel AS Turu 7, Jõgeva A.Tammel AS Tartu Tel: 776 8030 info@atammel.ee Tiigi tee 2, Õssu küla, Tartumaa www.atammel.ee volli@atammel.ee Indrek: 504 7539; varuosad Raivo: 776 8041 Volli: 504 4845

A.Tammel AS Saaremaa Upa küla, Saaremaa vald andres.tammel@atammel.ee Andres: 524 7539


märkimisväärsed se. Kõik haneliste mõjupiirkonnas olevad põllumehed teavad, et päevas vähemalt 5-, 7- ja 10-kordne hirmutamine vähendab hanede põhjustatavaid põllukahjusid, see on teaduslikumas keeles kirjas ka mujal tehtud uuringutes, samas Eestis tehtud uuringu metoodikas ja analüüsides seda ei arvestatud. Samuti ei võetud analüüsides arvesse haneliste eelistusi põldudel olevate kultuuride söödavuse asjus ega piirkonna ning kõlvikute eripärasid hanelistele sobivuse osas. Uuring tähendab suurt tööd Uuringud on kasulikud, samas kaasneb nendega alati suur töömaht kõikidele osalistele. Põllumeestele oli see vabatahtlik töö edaspidiste kahjude ennetami-

seks ühe täiendava meetodi saamiseks, jahimehed panustasid oma aega eelkõige solidaarsusest põllumeestega. Rootsil positiivne kogemus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad on koos paljude põllumeestega oma igapäevaste tegemiste kõrvalt pidevalt sellele teemale aega kulutanud ning loodetavasti saame looduse hüvanguks edaspidi koos keskkonnakaitsjatega veelgi enam ära teha. Sõltumata uuringu lõppraporti umbmäärasest sõnastusest on heidutusjaht kahjude ennetamisel efektiivne meede, nagu on tõestanud ka Rootsis tehtud sõltumatu uuring.

Vaadeldud hanede arvu jaotus põllukultuuridel ja kõlvikutel Vaadeldi ka talirapsipõlde ja mittepõllumaid, aga seal oli hanede esinemine minimaalne.

Rohumaad ja karjamaad Äestatud, randaalitud vms taimkatteta põld, kuhu võib, aga ei pruugi olla külvatud Heinakultuur, ristik, lutsern Taliteravili Kõrrepõld Küntud, taimkatteta põld, kuhu pole veel külvatud Suvivili


TA I M E K A I T S E

Kuidas vähendada triivi JAANUS SIIM EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT

K

ui taimekaitsetöödel kandub pritsimisvedeliku piisku väljapoole pritsitavat ala ja sihtmärgist mööda, on see otsene oht nii inimestele, keskkonnale kui ka toidule. Lisaks kaasneb triiviga majanduslik kahju nii kaduma läinud pestitsiidide ostukulude kui ka pritsimise mõju vähenemise tõttu. Triivi mõjutavad paljud tegurid, neist üks olulisemaid on tuul, eriti siis, kui pritsida väikeste piiskadega. Väikesed, 0,05–0,1 mm läbimõõduga piisad võivad ka nõrga tuulega kanduda sadade meetrite kaugusele. Kuid ka suurema läbimõõduga piisad võivad tuulega kanduda meetrite kaugusele ja põllu serval pritsimisel külgtuulega naaberpõllule või veekokku. Olulised on poomi kõrgus ja pritsimise rõhk Tuulest põhjustatud triiv sõltub nii tuule kiirusest kui ka poomi kõrgusest ja pritsimisrõhust. Nõrga tuulega (u 1,5 m/s) ja ma-

24

dala poomi (40 cm) ning rõhuga (2,5 baari) pritsimisel jääb triiv mõne protsendi ulatusse pritsitud vedeliku kogumahust. Kui aga nõrga tuulega pritsida kõrge poomiga (80 cm), siis lendub tuulega minema kümnendik pritsimisvedelikust. Tugeva tuulega ja 2,5-baarisel rõhul ning poomi kõrgusel 80 cm lendub ligi 15 protsenti, 10-baarisel rõhul aga juba ligi 40 protsenti pritsimisvedelikust piiskadena minema. See on ka arusaadav, sest kõrgemal rõhul tekivad valdavalt väikesed kergesti lenduvad piisad. Seega on nii poomi kõrgus kui ka rõhk pritsimisel triivi vältimiseks väga oluline tegur. Piiskade suurus sõltub ka pihusti otsakust – suurema avaga otsakul on piisad suuremad. Nii rõhu muutmine kui ka otsaku vahetamine muudavad piiskade suurust, mistõttu konkreetsele olukorrale vajaliku suurusega piiskade saamine nõuab häid teadmisi ja kogemust, kasulik on uurida pihustite kohta infomaterjale. Nii imelik kui see esmapilgul ka tundub, siis pritsimine täielikus tuulevaikuses või kerge tuule-

Oluliselt väiksem on tuulest põhjustatud triiv siis, kui pritsil on õhkkardinaga poom, sest siis viib suunatud õhuvool piisad otse taimestikku. ga 0–0,56 m/s ei ole soovitatav, sest peened piisad võivad jääda õhku hõljuma ja ei lasku taimestikule. Kasulik on teada lokaalseid tuule suunda ja tugevust mõjutavaid tegureid (tuulekoridorid, metsatukad, maapinna reljeef jne). See annab võimaluse ennetada neis paigus ootamatuid triive. Oluliselt väiksem on tuulest põhjustatud triiv siis, kui pritsil on õhkkardinaga poom, sest siis viib suunatud õhuvool piisad otse taimestikku. Triivi vähenemist õhkkardinaga pritsimisel võrreldes tavapritsiga on uuritud ka erinevatel tuule kiirustel. Kui tavapritsi ja -pihustitega pritsimisel ei ole soovitatav enam töötada, kui tuu-


taimekaitsetöödel? le kiirus on 3–4 m/s, kuna väiksemate piiskade triiv läheb ohtlikult suureks, siis õhkkardinaga pritsimisel tõuseb triiv samale tasemele alles tuule kiirusel 8–9 m/s. Veelgi enam ‒ õhkkardinaga pritsiga pritsimisel tuule kiirusel 8,5 m/s on triiv väiksem, kui tavapritsiga pritsimisel tuule kiirusel 1,5 m/s. Eesti turul on olemas pritsid, mille poomil on pihustite vahekaugus senisest kaks korda väiksem ehk 25 cm, see võimaldab pritsida madalama poomiga ja vähendada seega tuule mõju triivile. Tähelepanu tuleb pöörata mesilastele Uuema uurimuse tulemusena soovitatakse välja selgitada, kas on kindlaid kohti, kus mesilased teevad paarituslende. Kui selgub, et on selliseid paiku, siis tuleks vältida paarituslendude ajal nendes kohtades taimekaitsetöid ja leppida nende mittetegemises kohalike põlduritega kokku, sest mesilaste ja eriti emade sattumisel taimekaitsevahendi triivivate piiskade pilve on kindlasti kurvad tagajärjed.

Hilisõhtul, öösel ja varahommikul pritsimisel tuleks arvestada sellise ilmastikunähtusega nagu inversioon, mille puhul kõrgetes õhukihtides on temperatuur (vastupidi tavaolukorrale) kõrgem kui madalates. Inversiooni korral ei toimu õhu vertikaalseid liikumisi, mistõttu piisad võivad kanduda kordades kaugemale kui tavaliselt. Inversioon hakkab tekkima päikeseloojangul ja võib kesta hommikuni. Inversiooni ilminguteks on maapinna lähedale tekkinud seisev udu või kui korstnast väljuv suits liigub aeglaselt maapinnaga paralleelselt. Triiv sõltub ka pritsi liikumis­ kiirusest Suurel töökiirusel tekib pritsi ümber ja taga turbulents, mis takistab piiskade laskumist taimestikule. Tavapihustitega pritsimisel ei tohiks töökiirus olla suurem kui 6 km/h, soovitatavalt veel väiksem. Suuremal kiirusel pritsimiseks tuleks kasutada õhkkardinaga pritsi, venturi (air-induction) või teisi vähemtriiviga pihusteid. Mitmes riigis (Saksamaa, Holland, Inglis-

maa, USA) võrreldakse ja klassifitseeritakse pihustiotsakuid selliselt, et mõõdetakse ja võrreldakse piiskade triivi. Julius Kühni Taimekasvatuse ja Mullateaduse Instituudi kodulehel aadressil www.julius-kuehn.de/at/ richtlinien-listen-pruefberichteund-antraege on toodud andmed vähemtriivi võimaldavate pihustite ja vastavate töörežiimide kohta, kuid selliseid nõuandeid tuleks küsida ka pritse ja pihusteid müüvatelt firmadelt. Alapihustitega pritsimine suurendab tulemuslikkust Üks võimalus triivi vähendamiseks ja pritsimise tulemuslikkuse tõstmiseks on alapihustite (dropleg) kasutamine. Alapihustid on riputatud elastse toruga poomi külge ja seega asuvad nad maapinna lähedal. Alapihustitega saab pritsida reaviisiliselt kasvatatavaid kultuure. Alapihustitel võib otsakuid ühe toru küljes olla mitu ja saadavad pihused võivad olla suunatud vastavalt töötlemise objektile ja eesmärgile erinevates suundades. Võrreldes tavapihustitega on alapi-

25


TA I M E K A I T S E hustitega pritsimisel piiskade jaotumus kogu taimestiku püstulatuses tunduvalt ühtlasem ja sadenemus raskelt ligipääsetavates kohtades, sh lehtede alumistel pooltel ja taimevarte alumistel osadel oluliselt parem. Alapihusteid soovitatakse köögiviljataimede, rapsi, maisi ja kartuli jt kultuuride pritsimiseks. Triivi vähendamise seisukohalt on aga oluline see, et taimestiku sees ei saa tuul piisku ära kanda, mistõttu triivi praktiliselt ei ole. Kuna pihustid asuvad õitest allpool, siis peaksid õied jääma puhtaks ja mesilastele ohutuks. Ääreotsakud moodustavad eraldi rühma – neid tuleks kasutada poomi otstes viimastes pihustites põldude äärte ja veekogude kallaste pritsimisel. Nende pihus on ebasümmeetrilise kujuga – üks pool on nagu ära lõigatud, mistõt-

Piiskade kandumist pritsitavalt alalt välja aitavad vähendada looduslikud tõkked – metsad, hekid, puude­ ribad jne. tu pritsitav ala on täpsemalt piiritletud ja triivi võimalus on 10–20 protsenti väiksem. Poomi stabiilsus on pritsimisel samuti oluline Nii triiv kui ka pritsimise tulemuslikkus sõltuvad oluliselt ka poomi stabiilsusest. Poomi kaldumisel väheneb maapinnale lähemal tiivapoolel pihuste ülekate, mistõttu tekkivad täielikult pritsimata, väiksema normiga või mit-

mekordse normiga pritsitud ribad. Vastaspoolel, kus poomitiib on kõrgemal, tekib triiv – piisad kanduvad minema. Poomi kõikumist aitavad vähendada poomi riputussüsteemi summutid (vedrud ja töökorras amortisaatorid) ja löögipuhvrid. Täiuslikum võimalus on poomi kõrgusautomaatika, kus poomi tiibade kõrgust jälgivad andurid, millelt saadud signaalide järgi hoiavad riputussüsteemis olevad täiturmehhanismid poomi soovitud kõrgusel. Töölahusesse lisatavad abiained suurendavad preparaadi kleepumist taimedele, vähendavad pindpinevust, parendavad imendumist jne. Mõned neist toimivad kui töölahuse paksendajad, mispuhul tõuseb suuremate piiskade osakaal ja samal ajal väheneb väiksemate piiskade arv – see loob teatud võimalused triivi vähenemiseks.

SOODUSHINNAD SOODUSHINNADAASTA AASTALÕPUNI! LÕPUNI! RULOONIPRESS RULOONIPRESSZ562 Z562

HIND HIND al.al.

9 9500 500EUR EUR +KM +KM

TEHNILISED TEHNILISED ANDMED: ANDMED: Koguri Koguri laius: laius: 1,81,8 mm Palli Palli mõõt: mõõt: 1,21,2 x 1,2 x 1,2 mm Jõutarve: Jõutarve: al al 3535 kWkW Kettide Kettide keskmäärimine keskmäärimine Komplektis Komplektis jõuvõtuvõll jõuvõtuvõll

Tel: Tel: 5354 5354 2238 2238 I info@specagra.ee I info@specagra.ee


Piiskade kandumist pritsitavalt alalt välja aitavad vähendada looduslikud tõkked – metsad, hekid, puuderibad jne. Kui okaspuud toimivad pidevalt, siis lehtpuude ja -põõsaste efektiivsus sõltub nende lehteminekuajast – varakevadel seda praktiliselt ei ole, kuid suve poole võib tihe lehestik triivi vähendada kuni 90 protsenti. Triivi vähendamiseks võib kasutada kunstlikke tõkkeid Lisaks looduslikele tõketele on mõeldav kasutada ka kunstlikke tõkkeid – kilet, katteloori, tihedat võrku vms, seda just piiratud ulatuses, nt looduslike tõkete vahekohtades, kui seal taga on ohutundlik ala ja kui tuule suund on sinna poole. Kunstlik tõke peaks teatud määral tuult läbi laskma ‒ sellise tõkke taga ei teki allapoole suuna-

tud keeriseid nagu tekib laustõkke taga. Ülaltoodust selgub, et triivi vähendamiseks on palju võimalusi, kuid nende kasutamine vajab hoolikat kaalumist, sest mitmed neist on vastuolulised. Näiteks on pestitsiidi efektiivsemaks toimimiseks vaja pritsida väikeste piiskadega, kuid need on kergesti lenduvad; põllumehel on vaja küllaltki sageli lühikese aja jooksul pritsida suurt pinda, milleks on vaja suurt jõudlust – selle saavutamiseks pritsitakse suurema töökiirusega, sellega kaasneb aga suurem triiv. Kompromissi leidmist erinevate võimaluste ja vajaduste vahel võib võrrelda kõrgema pilotaažiga lennunduses, kuid taimekaitses on see vast isegi keerukam, sest tegureid millega tuleb arvestada, on nähtavasti rohkem ja sageli iseloomustab neid määramatus.

Hea teada Triiv on pritsimisvedeliku piiskade sattumine sihtkoha asemel pritsimiseks mitte ettenähtud kohta. Triivi mõjutavad paljud tegurid, neist üks olulisemaid on tuul, eriti siis, kui pritsida väikeste piiskadena. Infot taimekaitseseadmete ohutu kasutamise kohta leiab raamatust „Taimekaitseseadmete ohutu kasutamine”, mis on tasuta kättesaadav Digaris.

6 km/h

võib olla maksimaalne töökiirus tavapihustitega pritsimisel.

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel


ANDMED

Satelliitseire põllumajanduse teenistuses Satelliidi Sentinel-2 pilt Kasari jõe äärest 3. augustil 2017.

TRIIN HALLAP EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

TÕNIS AJAOTS RANNU SEEME OÜ

MIHKEL JÄRVEOJA, KAUPO VOORMANSIK

E

KAPPAZETA

uroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus* sünnist on möödunud 20 aastat, mille vältel kogunenud satelliidiandmeid saab tasuta kasutada nii teadlane, ametnik kui ettevõtja. Operatiivfaasi jõudis programm küll natuke hiljem, kui 2014 saadeti orbiidile esimene Copernicuse satelliit Sentinel 1A. Täisvõimsuse saavutasid põllumajandusrakendusteks sobivad 10‒20 m ruumilise lahutusega Sentinel 1 ja 2 satelliitsüsteemid mõned aastad hiljem – 2017. Seega on tegemist suhteliselt värske andmeallikaga ja täielik Copernicuse programmi potentsiaal on välja arendamata ning satelliitmõõtmiste kasutusvõimalusi on veel palju. 28

Eestis tegeleb Copernicuse andmete hoidmise, jagamise ja töötlemisega maa-ameti juurde loodud riiklik satelliidiandmetekeskus ESTHub, kuhu laekuvad mitu korda nädalas andmed satelliitidelt Sentinel 1, 2 ja 3 ning Landsat 8. Tänu satelliitidele on võimalik koguda täpseid andmeid kliima, mullastiku, kasvavate kultuuride, vee- ja maakasutuse kohta. Saadud andmed aitavad meil paremini mõista ümbritsevat keskkonda, hinnata varasemate tegevuste mõju ja planeerida järgmisi samme. Satelliidiandmed aitavad uusi teenuseid luua Satelliidiandmete kasutamine annab märkimisväärseid eeliseid mitmete uute teenuste loomiseks ja elavdab majandust. Selleks, et loodavad uued teenused vastaksid kasutaja vajadustele ja soovidele, on vaja koordineeritud dialoogi kõigi osaliste vahel. Eestis on satelliidiandmetel põhinevate teenuste väljatöötami-

Tänu satelliitidele on võimalik koguda täpseid andmeid kliima, mullastiku, kasvavate kultuuride, vee- ja maakasutuse kohta. sel aktiivne Tartu Observatooriumi juures töötav KappaZeta OÜ. Ettevõte on teinud mitmeid Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadus- ja arendusprojekte ning koos CGI Eestiga osaleti PRIA operatiivse rohumaade niitmise tuvastamise rakenduse arendamisel. Kui PRIA-s niitmise tuvastamise infosüsteem SATIKAS 2018. aastal operatiivkasutusse läks, oli Eesti esimene riik Euroopas, kes rakendas satelliitseiret pindalatoetuste kontrolliks üleriigiliselt. Tehnoloogia arenedes ja Euroopa Komisjoni monitooringu reformi tulemusena tabab sama saatus varsti ka teisi liikmesmaid, kui satelliit-


seire rakendamine pindalatoetuste kontrollis muutub kohustuslikuks ning aina enam asendab inspektorite visiite satelliitseire. Targemad otsused täpsete andmete alusel Vaatamata pindalatoetuste kontrollirakendusest alustamisele ei ole see KappaZeta ainuke arengusuund. Aina enam vaadatakse selliste rakenduste arendamise poole, mis aitavad põllumeestel objektiivsete andmete põhjal targemaid otsuseid teha, rohkem saaki saada ja vähem keskkonda koormata. Uute teenuste väljatöötamiseks teeb KappaZeta juba mitu aastat koostööd kohalike põllumajandustootjatega, aga ka teiste Euroopa kaugseire ettevõtetega (näiteks Iiri- ja Saksamaalt) ning makseagentuuridega (Rootsi, Taani). Äsja lõppenud Eesti Teadus­ agentuuri projekti RITA1/02-52 raames oli KappaZeta ülesandeks Eesti oludesse sobiva põllukultuuride tuvastamise metoodika väljatöötamine. Uuring kombineeris satelliitide Sentinel 1 ja 2 andmeid mullatüübi, päeva keskmise õhutemperatuuri ja sademete kohta ning näitas, et põllukultuuride klassidest on võimalik tuvastada üle 90% täpsusega kartulit, põldhernest ja -uba, suvi- ja talirapsi ning -rüpsi, maisi, rukist, talinisu ja -otra. Piisava täpsusega ei olnud võimalik tuvastada marja- ja viljapuude istandusi ning porgandit ja peeti. Välja arendatud metoodika on kavas kasutusele võtta nii PRIA-s kui ka Eesti riigi hüvanguks laiemalt – objektiivse ja ühtlase kvaliteediga põllumajandusstatistika tegemiseks. Nähakse võimalusi edasiarendusteks, et saaks anda tootjale spetsiifilisi soovitusi põllukultuuri kasvatamiseks. Arusaadavalt on huvi satelliidiandmete parema ärakasutamise vastu suur ka mujal Euroopas.

Selle kinnituseks on 11. novembril toimunud Horisont 2020 projekti FIRE** kokku kutsutud fookusgrupp, mille ülesandeks oli välja selgitada Euroopa riikide talunike vajadused kosmoseandmete rakendamisel kogu tootmisahela piires. Korraldajaid huvitas, millised on põllumeeste ootused teenustele ja miks seni pole suudetud satelliidiandmeid põllumajanduses laiemalt kasutusele võtta. Eestist osales fookusgrupis OÜ Rannu Seeme (Tõnis Ajaots). Fookusgrupis olid peale Eesti veel Soome, Saksamaa, Portugali, Taani ja paljude teiste riikide esindajad. Seminari käigus oli võimalus kuulda nende satelliidiandmete kasutamise kogemusest. Mh tõi Soome esindaja olulise teemana välja andmekaitse – näiteks ei tohiks avalikustada satelliitseire järgi tuletatud saaginumbreid, kuna neid võidakse põllumeeste vastu kurjalt ära kasutada. Rannu Seeme OÜ näeb vajadust kasvufaaside määramise järele satelliitseire abil. See võimaldaks põllutöid täpsemalt ajastada ja oluliselt aega säästa. Kindlasti oleks kasulik ka õhu süsihappegaasi sisalduse satelliitseire, mis annaks infot suurimatest CO2 sidujatest ja eraldajatest. Satelliidiandmete tõhusam ärakasutamine on ette nähtud Euroopa Liidu metaanistrateegias, kus üks peamistest eesmärkidest on metaaniheite andmete täpsuse parandamine. Ühe võimalusena on selleks välja toodud metaaniheite satelliidipõhine avastamine ja seire. * Copernicus on Euroopa Maa seire programm, mida koordineerib ja haldab Euroopa Komisjon. Programm koosneb kaugseire satelliitidest (Sentinel missioonid), kohtvaatluste sensoritest (maal, õhus ja vee peal asuvad mõõtejaamad) ning teenustest (tuumikteenused), mis keskenduvad keskkonna ja turvalisuse teemadele. ** Projekti FIRE eesmärk on teadus- ja innovatsioonistrateegia väljatöötamine kosmoseandmete lahendustele Euroopas.

Hea teada Infopäev kaugseire põllumajandusrakendustest on järelvaadatav Youtube’is, kasutades otsisõna „kaugseire põllumajandusrakendus.” Eesti Teadusagentuuri projekti „Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“ fookuses oli neli valdkonda: Maastikutulekahjude ennetamine ja likvideerimine Üleujutuste ja veetaseme seire Põllmajandusmaade kasutuse seire Ehitustegevuse planeerimine ja järelevalve Eesti Kaugseirepäev: www.uttv.ee/naita?id=30697.

Teraviljakasvatajad, võtke ühendust! Kaugseireteenuste väljaarendamisel on kriitilise tähtsusega põllumeestelt andmete kogumine põllul tehtud tööde ja sündmuste kohta. Erinevate mudelite sooritus ja täpsus on otseses seoses selle õpetusandmete kvaliteediga. SATIKA jaoks on KappaZeta igal aastal kogunud põllumeestelt tegelikke niitmise kuupäevi, mida kasutatakse mudeli täpsemaks tegemisel. Parima viljakoristusaja tuvastamiseks läheb vaja tegelikke külvamis- ja koristusaegu. Need andmed (olgugi et antud juhul vaid kuupäevad) kuuluvad põllumeestele ja nende jagamine saab olla ainult nende vaba tahe, mistõttu kutsub KappaZeta üles kõiki teraviljakasvatajaid, kes tahaksid panustada innovatsiooni ja kaugseire arengusse, võtma ettevõttega ühendust. Uusi tehnoloogiaid kombineerides suudame paremini reageerida eesseisvatele keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikele väljakutsele. 29


TOETUS

12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

V

alitsuse otsusega põllumajandussektorile eraldatud erakorraline 12 miljoni euro suurune toetus jõuab põllumeesteni 2021. aasta esimeses pooles. Põllumeeste esindusorganisatsioonid pöördusid oktoobri lõpus maaeluminister Arvo Alleri poole palvega, et sektorit toetataks koroonaviirusest põhjustatud raskuste tõttu erakorraliselt 24 miljoni euroga. Novembri alguses otsustas valitsus anda küsitud summast poole: 12 miljonit. Toetust saab taotlema hakata PRIA kaudu, aga mitte enne järgmist aastat, sest kõigepealt tuleb küsida Euroopa Komisjonilt luba riigiabi andmiseks ja kui luba saadakse, on vaja välja töötada toetamise mehhanism.

Hea teada Kes saavad erakorralist toetust? 12 miljonit eurot eraldatakse PRIA kaudu põllumajandussektori toetamiseks järgmistes valdkondades: piimalehmad kitsed lihaveised aiandus sead maheteravili lambad

2021.

aasta esimeses pooles võivad põllumehed erakorralise toetuse kätte saada.

Praegu töötatakse välja toetuse tingimusi Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Andres Kärssin selgitas, et raha eraldatakse maaeluministeeriumile 2020. aasta riigieelarve muudatusega, mis novembri teises pooles riigikogus heaks kiideti. „Hetkel töötab maaeluministeerium välja erakorralise toetuse tingimusi. 8. detsembril tutvustatakse ja arutatakse toetustingimusi sektori esindusorganisatsioonidega põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus (PMAN). Seejärel valmistatakse ette riigiabi loataotlus Euroopa Komisjonile ning vajalikud õigusaktid toetuse jagamiseks,“ sedastas Kärssin. Tema sõnul on senine praktika COVID-i riigiabi meetmetega näidanud, et loataotluste menetlemine Euroopa Komisjonis võtab mõned nädalad. „Kuivõrd oma aja võtab ka siseriiklike õigusaktide ning PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine, siis kõige varem on erakorralist toetust võimalik rakendada 2021. aasta esimeses pooles,“ lisas Andres Kärssin. Õrn lootus täiendavaks erakorraliseks toetuseks Arvestades, et põllumeeste esindusorganisatsioonid soovisid sektori toetamist 24 miljoni euroga, siis kas maaeluministeerium astub samme, et 2021. aasta eelarvesse siiski mahutada erakorraline toetus põllumeestele? „2021. aastaks eelarvest erakorraliste toetuste eraldamisega põllumeestele tegeletakse jooksvalt,“ mainis Andres Kärssin.

30

Pakume parimat lahendust maandus- ja piksekaitsesüsteemidele

Kaitse oma hooneid äikese eest!

WWW.PIKSEKAITSE.EE Lisainfo Tel. 56229291 Rein@piksekaitse.ee


LOODUS

Kobras

– looduse ümberku junda ja

TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS

M

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

eie looduses on kobras ja inimene ainsad imetajad, kes muudavad oma elukeskkonna loomiseks ümbritsevat ökosüsteemi. Kui mõtleme koprale, tulevad kohe meelde tammid. Need ongi vahendid, millega kobras muudab ökosüsteemi. Tammiga paisutatud vesi ujutab üle nii põllumaid kui ka metsi ja vabatahtlikult kobras oma ehitist maha ei lõhu. Kuidas siis leida lahendus? Koprarikas Eesti Kobras on meie suurim näriline, kehapikkusega umbes meeter, kaaluga ligi 30 kilogrammi. Kuigi praegu on kobras meil üsna levinud loom (hinnanguliselt elab Eestis 2020. aastal 3000‒3250 kopra pesakonda ehk 12 000‒13 000 isendit), on meil olnud ka koprata aegu. Kuigi kopraluid on leitud paljudest muistsetest asulakohtadest, suudeti küttimisega muuta kobras meie aladel juba 18. sajandil haruldaseks loomaks. Koprauurija Nikolai Laanetu andmetel oli vii-

32

mast kobrast Eestis nähtud 1841. aastal. Kobras taasasustati Eestisse 1957. aastal. Kobras on täielikult taimetoiduline, suvel sööb ta rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne), talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas, langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. 5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras kahe minutiga. Langetatud puul hammustavad nad küljest oksad ja tükeldavad need. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. Tammi ehitab kobras selleks, et veetase tema elupaigas tõuseks. Vesi kaitseb urgu või kuhilpesa looduslike vaenlaste – huntide, karude, ilveste – eest. Kopratammid võivad olla üsna väikesed, aga vahel ka väga pikad. Eesti teadaolevalt üks pikemaid kopratamme valmis 2018. aastal Läänemaal Esna allikate juures, kuhu koprad rajasid 95,5

meetri pikkuse tammi. Maailma pikim kopratamm asub Kanadas ja on 850 meetri pikkune. Inimene ja kobras Inimese ja kopra suhted on olnud segased – sadu aastaid tagasi hinnati kopra liha, nahka ja nõret, praegu pööratakse põhitähelepanu kopratammidele. Koprad võivad oma tegevusega ujutada üle inimeste kodusid, haritud maid ja majandusmetsa, tekitades nii majanduslikku kahju. Kõigest paari aastaga võib üks koprapere põhjustada metsa hävimise sadade hektarite ulatuses, sest enamik puuliike ei talu mulla püsivat liigniiskust või juurestiku püsivat vee alla jäämist. Ka mõjutavad koprad kalu, takistades nende liikumist kudemispaikade vahel. Suurt majanduslikku kahju tekitab kobraste elama asumine kuivenduskraavidesse. Lisaks sellega kaasnevale naabruse põllu- ja metsamaade veerežiimi halvenemisele rikub see ka kuivendussüsteemi, mille taastamine on kulukas. Kobraste poolt teeäärsete kraavide või ojade kallastesse uuristatud käigud võivad muuta tee liiklusele läbimatuks.


Kobras ehitab oma elupaiga veetaseme tõstmiseks tammi. Selleks kasutab ta langetatud puude tüvesid, oksi ja risu, mis seotakse savi ja mudaga. Foto: Metsaühistu

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Kuidas kobrast tõrjuda? Kopra tõrjumine mittesobivatest elukohtadest, peamiselt kuivenduskraavidest, pole kerge töö. Samas on see hädavajalik, eriti maaparanduskraavide puhul, mille korrashoiu kohustus on seadusega sätestatud. Metsanduskonsulent Ülle Läll soovitab tegeleda esmalt ennetustööga. „Pidevalt tuleks maaomanikul jälgida kuivenduskraave ja kohe, kui kobras hakkab sinna elama asuma, tuleks ta sealt välja püüda. Kui koprad on jõudnud juba tammi ehitada, siis selle lõhkumine ei aita. Kobras parandab tehtud augud tammides väga kiiresti ära ja nii võibki seda lõhkuma jääda. Ka on kopratammid nii tugevad, et vahel inimjõust lõhkumiseks ei piisagi ja tuleb kasutada masinajõudu. Selleks peab aga traktor või metsamasin pääsema tammile lähedale.“ Lälli sõnul on väga oluline maaomanike koostöö, seda nii naabrite vahel kui ka põllumaade puhul omanike ja maarentnike vahel. „Mingil määral aitab kopraid eemal hoida ka see, kui kraavikaldad on lehtpuuvõsast puhtaks tehtud. Aga kui tekivad vaidlused, kas seda tööd peaks tegema maaomanik või maarentnik, siis võib see jääda tegematagi. Samuti on väga vajalik hoida puhtad metsateed ja -sihid, sest ka jahimehed vajavad kobraste väljapüügiks ligipääsu.“ Kindlasti soovitab Läll maaomanikel võtta kopratammi leidmisel ühendust metsaühistu või jahiseltsiga. Sealt saab asjatundlikku nõu, mida edasi teha.

CFORCE 850XC Tänavalegaalne 2-kohaline ATV

Hind alates 8490€ https://cfmoto.ee


METS

Metsatehingute maksustamine muutus füüsilisele isikule soodsamaks ÜLLE LÄLL

R

METSANDUSKONSULENT

iigikogu kiitis 15. aprillil heaks tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt on tagasiulatuvalt 2020. aasta algusest nii füüsilisest isikust metsaomanikele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele metsast teenitud tulu kuni 5000 euro ulatuses aastas tulumaksuvaba. Sellise tulu hulka arvestatakse ka looduskaitseliste piirangute eest saadud Natura 2000 hüvitis. Seni vaid FIE-le kehtinud tulumaksuvabastuse mahaarvamine laieneb seega tagasiulatuvalt aasta algusest ka füüsilisest isikust metsaomanikele. See tähendab, et füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. Lisaks võib füüsiline isik kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile ning vähendada edasikantavat kasu sellel perioodil tehtavate metsa majandamisega seotud kulude võrra. Mida võib kuludesse kanda? Millised on füüsilise isiku lubatavad mahaarvamised ehk majandamisega seotud kulud? Lubatavad mahaarvamised tulenevad metsaseaduse §-st 16, kus on kirjas, mis on metsa majandamine: see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.

34

Hea teada FIE-d ja füüsilised isikud võivad endale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud maha arvatud, täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

Metsa uuendamise all mõeldakse maapinna ettevalmistust, metsapuutaimede ja metsapuu­ seemnete soetamist, istutamist või külvamist ning metsakultuuri hooldamist. Nendeks tegevusteks metsateatist esitama ei pea. Metsa kasvatamise peatükis peetakse silmas hooldusraiete tegemist ning metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimist. Seega saab kuluna arvestada ka harvendusraie tegemise kulu, kui raiest realiseeritavat puitu ei saa ja tulu ei teki. Metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimiseks võib olla vaja puhastada kuivendussüsteeme, vahetada truupe või puhastada kraavikaldaid võsast. Metsa kasutamine on võimalik marjade, seente, okste korjamiseks, lõkkekohtade rajamiseks jms. Metsakaitse on metsakahjustuste ärahoidmine, haiguste ja kahjurite leviku tõkestamine. Siin saab kuluna arvestada näiteks ulukikahjustuse ennetamiseks repellentide soetamist ja kasutamist, ladvavõrkude või tüvekaitsmete soetamist ja paigalda-

mist ning püünispuude või püüniste soetamist. Millal tuleb esitada metsateatis? Metsaseaduses on ette nähtud juhud, mil metsaomanik peab esitama keskkonnaametile metsa majandamise tegevuse kohta metsateatise ja keskkonnaamet väljastama loa metsateatises kavandatud tegevusteks. Metsateatis tuleb esitada juhul, kui tegemist on olulise kahjustusega, ning kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie. Metsa uuenduse, sealhulgas maapinna ettevalmistuse, külvi, istutuse ning metsakultuuri hoolduse ja valgustusraie kavandamise kohta metsateatist esitama ei pea. Kindlasti tuleb meeles pidada, et kõik kulud peavad olema dokumentidega tõendatavad ning tulud tuleb deklareerida ja kulud tulust maha arvata nende tekkimise aastal. Kokkuvõtteks võib öelda, et väikemetsaomanikel on soodne tegeleda oma metsa majandamisega. Tulude ja kulude arvestamiseks ja tulumaksuerisuse ärakasutamiseks tasub pöörduda metsakonsulendi poole, kes aitab tuludeklaratsiooni täita ja selgitab erinevaid võimalusi. Metsanduskonsulentide kontaktid leiab SA Erametsakeskuse kodulehelt. Olenevalt sellest, kas ühistu, mille juures konsulent töötab, kvalifitseerub nõustamistoetuse saamiseks või mitte, võib nõustamisteenust finantseerida riik või tuleb selle eest metsaomanikul tasuda. Abi ja nõu saab küsida ka maksuametist, kuid siis tuleb oma küsimused saata kirjalikult ja need väga täpselt sõnastada.


farming innovators

Robotlüpsisüsteem ASTRONAUT A5 Lely Astronaut A5 on lüpsmise uus tase. See on meie arendustöö tulemus, mis põhineb meie viimase 25 aasta jooksul (alates automaatse lüpsmise leiutamisest) kogutud teadmistel. Vaatasime lehmi ja kuulasime kliente. Jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad. • vaba liikumine ja I-flow kontseptsioon • vaiksem, kiirem ja kindlam hübriidkäsi • kergesti kasutatav kasutajaliides • kõige energiasäästlikum robotlüpsisüsteem • ajasäästlik ja paindlik

Lely Center Estonia Linery OÜ, Kaare tee 4, Imavere, Järva vald, Järvamaa Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 Siim Välb, tel. 582 84 584 www.lely.com • www.linery.ee

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja detsember 2020  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Põllumehe Teataja detsember 2020  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Advertisement