Page 1

number

20

T

60%

Euroopa energiatarbimisest võiks tulla elektrist

STUSEST TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I S Ü G I S 2019

Taastuvenergia tuleb ja võtab võimust Baltimaad: Euroopa sagedusala paistab silmapiiril Sutter: väljakutsed on selleks, et neist võitjana välja tulla Dekarboniseerimine: tulevik saab olema elektriline


Tööstus 4.0 tehnoloogia partner Tulevikukindla ülilairibatehnoloogia (UWB) eelised: Asukoha täpsus 5 - 30 cm Töökindel ka läbi takistuste 4 ankruga saad katta kuni 2500 m2 Lisa süsteemi kasvõi sadu liikuvaid objekte Lihtne soovikohaselt kohandada Rakendusvaldkonnad: Reaalajas ülevaate loomine protsessidest Masinate liikumise optimeerimine Töötajate turvalisustsoonide loomine Materjalirullide asukoha tuvastamine

Ankur

Ankur

Ankur

Ankur

Tag Server

PC

sales@eliko.ee eliko.ee


SISU:

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.toostusest.ee Toimetus: Meediapilt OÜ, e-post: toimetus@meediapilt.ee, Toimetaja: Erik Aru e-post: erik@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Tõnis Vare: Puhas elekter on kasutamata potentsiaal lk 8–9 Hando Sutter: väljakutsed on selleks, et neist võitjana välja tulla lk 14–18 Baltimaad liiguvad Euroopa sagedusele lk 20–24 Elektrikaubandus Venemaaga, Soome kogemus lk 26–29 Tarkvõrk muudab elektrivõrgu paindlikumaks lk 30–31

ISSN 2382-9540

Tulevik saab olema elektriline lk 32–34

Ressursitõhus linnaenergia seisab teelahkmel lk 36–38 Aavo Kärmas: taastuvenergia vajab täpsemat plaani lk 40–44 Päikeseenergial on suur tulevik lk 46–49 Uus hingamine elektriautodele lk 50–54 Teadus või arendus – kumb valida? lk 56–60 Tööstusteemad veebis:

Uus aasta toob uued reeglid lk 62–65

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


Tagasi kooli, kuid ajad on teised

S

ee ajakirja TööstusEST number, esimene, mille olen toimetanud, on minu jaoks omamoodi naasmine tudengipõlve. Kuigi olen juba viimased 23 aastat vaid korra ajutiselt ja kogemata üliõpilase staatuse käest andnud, viitan siinkohal sellele algupärasele, päris õigele tudengipõlvele, mille kõrvalt ma veel tööl ei käinud. Sellele ajale, kui ma möödunud sajandi viimase kümnendi teisel poolel Tallinna Tehnikaülikoolis elektroenergeetikat õppisin. (Hea küll, oleme ausad, lõpetamiseni kulus tegelikult ka mõni aasta sellest sajandist, aga siis ma juba suuremat koolis ei käinud, rohkem oli tööle asja.) Tolle ajaga võrreldes on väga palju muutunud. Üldse on energeetikamaailmas sel sajandil väga huvitav aeg, kus aastakümneid püsinud tehnoloogiad ja dogmad muudavad vormi ning asenduvad tasapisi uutega. Taastuvenergia? Ärge tehke, poisid, nalja... Juunikuus andis Eesti Energia pea poole toodangust taastuvatest ja alternatiivsetest energiaallikatest. Oleks keegi öelnud seda 1990-ndate teise poole TTÜ-s, oleks ta tõenäoliselt välja naerdud. Suur osa tollaseid õppejõude lubas taastuvenergiaallikaid, kui hüdroenergia välja arvata, mainides oma näole kergelt üleoleva muige. Umbes nii, et ah, las need poisid seal sehkendavad, ega nad suurt kuhugi ikka jõua. Meie teeme siin tõsist tööd ja räägime päris asjadest. Muidugi, eks need tuulegeneraatorid ja päikesepatareid sellal üks entusiastide näpuharjutus olidki. Panid tuulegeneraatori suvila katusele ja said elektri majja,

4

ERIK ARU TOIMETAJA

Energeetikamaailmas on sel sajandil väga huvitav aeg.

oli tollane praktilisemat liiki rakendus. Ja ega sel ajal kuigi paljudele pähe tulnud, et Eestis võiks enne põlevkivi maapõuest lõppemist baastarbimise katteks eriti millestki muust elektrit toota. Veel vähem see, et tõsiselt arutatakse Narva elektrijaamade hakkepuidule üleviimist. Eks muidugi EL-i CO2 kvoodikaubanduse süsteem ole ka selline, et see just liiga paljudele pähe ei tulekski. See-eest rääkis mõni õppejõududest juba tollal kergelt unistaval toonil, et oleks hea, kui saaks Eesti välja viia Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerida Euroopa elektrivõrguga. Täna on selle sündmuse tähtaeg juba silmapiiril. Elektriautosid ootas särav tulevik juba üle saja aasta eest Mõni uus asi on hästi unustatud vana. Möödunud sajandi hakul ennustati suurt tulevikku just elektriautodele, mitte sisepõlemismootorile. Elektriautod olid vaiksed, kiired ega haisenud. Tõsi, need ei sõitnud just eriti kaugele, kuid ega tollal keegi osanudki tahta autoga eriti kaugele sõita. Läks ent hoopis teisiti kui enamus arvas. Sisepõlemismootorile tekitati maine, et see on meeste masin, elektriautod aga pigem mingi naiste värk. Teadagi, mis siis juhtus. Nii et kaugema tuleviku ennustamine on üks tänamatu tegevus, vahet pole, kas võtad ette elektroenergeetika, Eesti kinnisvaraturu või naabri armuõnne. Ega ma hakkagi siinkohal sellega tegelema, muidu kiidan veel takka mõnele tehnoloogiale, mille kohta praegu „kõik teavad“, et see on tulevik, kuid mis kümnekonna aasta pärast võib olla täielikult unustuse hõlma vajunud.


Luubi all: energeetika Energeetikas toimuvad praegu suured muutused. Aastaks 2030 peaks Eesti elektrienergia l천pptarbimises olema taastuvenergia osakaal v채hemalt 30 protsenti, v천ib-olla enamgi. See t채hendab praeguse osakaalu kahekordistamist.

6


E

esti Energia juht Hando Sutter ütleb intervjuus, et praegu leiab energeetikas aset kolm põhilist muutust. Esimene neist on seotud keskkonnaga. Inimesed üle maailma ootavad, et energiatootmine peab muutuma puhtamaks. Kõige rohkem on küll juttu CO2 heitest, kuid see ootus puudutab kõiki emissioone ja kogu keskkonnajalajälge. Teine muutus leiab aset elektriturgudel, mis kõikjal maailmas alles kujunevad ja arenevad. Väga paljudes maailma piirkondades ei olegi elekter veel turukaup. Kolmas, mis kõike seda asja toetab ja mõjutab, on tehnoloogia areng. Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide ühe peamise vahendina näevad paljud majanduse suuremahulist elektrifitseerimist, sest Euroopa süsinikuneutraalseks muutmiseks tuleb maailmajagu mingil moel dekarboniseerida. Selle saavutamiseks on vaja ka elektrisüsteemi toimise loogika uutele alustele viia. Elektri jaotamiseks tuleb rakendada efektiivsemat elektrisüsteemi mudelit. Oluline roll on seejuures tarbijate käitumise muutmisel. Selleks tuleb saada uute digilahenduste kaudu parem ülevaade tarbijate vajadustest ja leida uusi viise, kuidas aidata neil paremini üle minna väiksema süsinikuheitega eluviisile. Ka muu, kui ainult transport Kui tavaliselt peavad inimesed elektrifitseerimisest rääkides silmas transporti, siis annab elektrile üle viia ka palju muud. Tõepoolest, transport annab CO2 emissioonidest kõige suurema osa, veerandi. Kaks olulist valdkonda transpordi kõrval on aga küte ja tööstus, mille emissioonid kokku jäävad transpordile vaid veidi alla. Elektrifitseerimist saab rakendada mõlemas vallas. Kui aga siiski transpordi juurde tagasi minna, siis Eesti oli esimene

Eesti oli esimene riik maailmas, mis kaeti üleriigilise elektriautode laadimisvõrguga.

riik maailmas, mis kaeti üleriigilise elektriautode laadimisvõrguga. Siiski on elektriautosid meil praeguseks alla protsendi. Nüüd teeme elektriautode liiklusse toomisega uue katse. Võtmeküsimuseks on elektriautode laadimisvõrgu uuendamine. Lisaks kipitab kuklas kiuslik küsimus, kas arvestades, kuidas meil elektrit toodetakse, saame üldse elektriautode rakendamisega oluliselt panustada kasvuhoonegaaside vähendamisse. (Üldine seisukoht näib olevat, et vähemalt muudab see linnaõhu puhtamaks.) See aga osutab selgelt, et tuleks muuta meie poolt tarbitavat energiaportfelli. Energiamajanduse arengukava alusel peaks taastuvelektri osakaal Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks olema 30 protsenti ja koostöös teiste EL-i riikidega võiks osakaal lõpptarbimises kasvada 50 protsendini. Peale selle on riiklikus energia- ja kliimakava projektis 2030. aasta eesmärgina kirjas 38 protsenti. Tasub ilmselt mainida, et tänapäeval annab taastuvelekter 17,1 protsenti. Seega on plaanitud oluline kasv. Seetõttu tuleb võtta eesmärgiks, et aastaks 2030 oleks vähemalt üks suur meretuulepark valmis ehitatud, tõenäoliselt koostöös Lätiga. Päike tõuseb Kuigi suurem osa meie tänasest taastuvenergia toodangust tuleb tuulest, ei maksa ka päikese-

energiat unustada. Suuresti tänu riiklikele subsiidiumitele on see Eestis üpris populaarseks muutunud. Loodetav areng energia salvestamise tehnoloogia vallas sillutab pinnast ka edasisele kasvule. Veel üks alternatiivne kohalik energialiik on hakkepuit. Iseäranis tõhus on selle rakendamine koostootmisjaamades, kus kütuse põletamisel tekib samaaegselt elektri- ja soojusenergia. Suitsugaaside soojustagastuse seadmete olemasolul on kütusekasutuse efektiivsus suisa saja protsendi lähedane. Soojus on jaotusvõrku mineva elektri tootmise kõrvaltoode, mis suunatatakse kohalikku kaugküttevõrku. Valdavalt kasutavad väiksemad koostootmisjaamad kohalikku ja lähiümbrusest pärit kütust, mistõttu on ka transpordijalajälg väike. Kui puiduhakkel töötava jaama võimsust saab inimene muuta, siis tuule- ja päikeseenergia toodang sõltub valdavalt ilmastikuoludest. Üks lahendusi, mille abil loodetakse tuleviku elektrivõrke paindlikumaks muuta on niinimetatud tarkvõrk. See põhineb arusaamal, et inimesed ei vaja mitte elektrit ja gaasi, vaid toasooja ja valgust. Nii pole nende jaoks oluline mitte pidev energiatarne, vaid see, et nende seadmed töötaks. Tarkvõrk peaks seega muuhulgas suutma välja lülitada seadmeid, mida pole hädasti vaja, ja neid sisse lülitada, kui on sobiv hetk. Veel aktuaalsem Kõik see muutub meie jaoks veel aktuaalsemaks, kui 2025. aastal peaks teoks saama Eesti ja teiste Baltimaade desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust ning sünkroniseerimine MandriEuroopa võrguga. Kui praegu hoiab meie elektrivõrgu sagedust üleval hiiglaslik Vene võrk, siis pärast peame sellega ise hakkama saama – naabrite abiga, mõistagi.

7


Puhas elekter on kasutamata potentsiaal kliimaneutraalsuse saavutamisel, seda ka Eestis

L TÕNIS VARE EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

8

igi sada aastat on elekter olnud meie igapäevase elu kese ja täna on elekter moodsa ühiskonna toimimise oluline osa. Elekter annab võimaluse meile, meie kodudele, meie ettevõtetele ja riikidele eksisteerimiseks. Vaatamata paljudele eelistele, mida elekter oma universaalsuses pakub, jääb selle võimalik kogupotentsiaal suuresti kasutamata. Elektrienergia kasutuspotentsiaali realiseerimine ühiskonda ümberkujundava jõuna ehk majanduse dekarboniseerimine on pannud kogu Euroopa energiasektorit oma arengut hoogustama, et viia energiatootmine kooskõlla kliimamuutuste väljakutsetega. Euroopa elektritööstus on võtnud protsessi eestvedaja rolli ja välja töötanud selge tulevikuvisiooni süsinikuneutraalsuse saavutamiseks, kasutades energia tootmisel üha enam puhtamaid tootmistehnoloogiaid ja taastuvaid energiaressursse. Ühtse tulevikuvisiooni väljakuulutamisega seadsid Euroopa elektritööstused endale siduva eesmärgi luua üheskoos konkurentsivõimelisem Euroopa majandus, mida toetab keskkonda võimalikult vähesel määral koormav energiatõhus elektrisüsteem. Sellega

võtsid nad endale rolli olla puhtama energiatootmise eestvedajad, kes investeerivad digitehnoloogia arengutesse, et saaks toimuma säästlik üleminek puhtamale energiatootmisele. Vajadus elektrifitseerida Palju uuringuid on näidanud majanduse suuremahulise elektrifitseerimise vajadust, et saavutada Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid, sest majanduse dekarboniseerimine on Euroopa süsinikuneutraalse tuleviku peamine võimaldaja. Samas on selle saavutamiseks vaja viia ka elektrisüsteemi toimimise loogika uutele alustele, kus muutuste allikaks on puhas elekter, mille jaotamiseks tuleb kasutusele võtta efektiivsem elektrisüsteemi mudel, ja seda transformatsiooni aitab ellu viia ainult motiveeriv investeerimiskeskkond. Tähtsat rolli omab ka tarbijakäitumise muutuste ellukutsumine, et võimaldada üleminekut dekarboniseeritud tulevikumajandusele, mille keskmes oleks tarbija ise. Selleks on oluline saada uute digilahenduste kaudu parem ülevaade tarbijate vajadustest ja leida uusi viise, kuidas neid saaks paremini toetada vähese süsinikdioksiidi-


heitega eluviisi kasutuselevõtmisel. Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis element – me peame analüüsima ja rakendama meetmeid, et saavutada mõistlik ja õiglane üleminek kõikidele osapooltele ning tagada üldine sotsiaalne võrdsus. Euroopa elektritööstused, sealhulgas ka Eesti elektritööstus, keskenduvad selle visiooni elluviimisele. Juba täna asub Eesti elektritööstus digitaliseerimises esirinnas ja sektoris toimuvad suuremahulised tehnoloogilised muutused, mis aitavad kiirendada üleminekut puhtamale energiale ja puhtamale keskkonnale. Samuti on elektritööstus Eestis suuremahuliselt investeerinud puhtamasse elektritootmisse ja keskkonnanõuete täitmisse ning rakendanud uusi juhitavate energiatootmiste tehnoloogiaid, mida elektrisüsteem vajab. Selle tulemusena on Eestis Euroopa ja maailma puhtaim õhk. Ka paljud Euroopa Liidu kliimapoliitilised eesmärgid on Eesti juba täitnud, sealhulgas on kokku lepitud siduv taastuvenergia eesmärk lõpptarbimises 2030. aastaks. Energiapoliitiliselt on läbi arutatud ja kokku lepitud riigi pikemaajalistes strateegiates – vastu on võetud kliimapoliiti-

ka põhialused 2050, kinnitatud pikaajaline energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 ja põlevkivi arengukava 2030. aastaks. Samas vajavad need strateegiad kindlasti seiret, sest globaalsetel muutustel on mõju ka Eesti energeetikale ja muutuvate sisendite ülevaatamine Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 raames annab võimaluse energiapoliitiliste kavade täpsustamiseks. Mure maksudega Eesti elektritööstuse murelapseks on olnud viimasel ajal energiakandjate maksustamine, eelkõige elektri maksustamine, mille tagajärjel ei ole lõpphind konkurentsivõimeline. Kasvavad elektrihinnad on suur probleem majanduse konkurentsivõimele – automatiseerimine/digitaliseerimine areneb ja töökohad liiguvad riikidesse, kus elektri tarbimise kogukulu on madalam. Eesti peab muutma oma elektri maksustamise poliitikat, et olla tööstuste jaoks pikaajaliselt konkurentsivõimeline asukohariik. Elektri koguhinna kasv mõjutab otseselt konkurentsivõimet, sest elektri hind kajastub toodete ja teenuste lõpphinnas ning selle kasv pärsib majan-

duse arengut ja uute tööstusinvesteeringute tegemist. Ka see aspekt elektritööstuses peab saama pikemaajalise kokkulepitud lahenduse, kuivõrd majanduse dekarboniseerimine eeldab konkurentsivõimelist elektri lõpphinda. Hea meel on tõdeda, et Eesti elektritööstus panustab juba ammu puhtamale energiale üleminekusse ja see on igapäevase tegevuse tavaline osa. Meie elektritootmine on muutunud ajas puhtamaks, keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal on pidevalt kasvanud. Koos teiste riikide elektritööstustega panustame puhtamasse Euroopasse, sest puhtal ja nutikal energeetikal on tulevikuühiskonnas märkimisväärne roll, mis tagab kestva ja konkurentsivõimelise majanduse meile kõigile. Euroopa Elektritööstuste Liit EURELECTRIC, mille peakontor asub Brüsselis, esindab elektritööstuse huve euroopalisel tasandil. Need hõlmavad kõiki peamisi sektori, elektritootmise ja turgude, jaotusvõrkude ja klientide/tarbijate ning keskkonna ja kestva arengu probleeme. Eesti Elektritööstuse Liit on EURELECTRIC liige aastast 2004.

9


Euroopa elektritööstuse

L

ähtudes Pariisi kliimaleppest ning vajadusest tegeleda kliimamuutuste, õhusaaste ja loodusvarade ammendumise probleemidega, seistes keset tohutuid muutusi, mis on tingitud tehnoloogiast, digitehnoloogiale üleminekust ja Euroopa klientide suuremast aktiivsusest ning teadvustades energiatõhususe olulisust ning vajadust pakkuda turvalisi ja säästlikke energialahendusi ning kaasajastada oma taristut, oleme meie, Euroopa elektritööstused, võtnud eesmärgiks anda oluline panus, et tagada ja säilitada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus, mis võib toetuda puhtale süsinikuvabale energiale, ning nutikas, energiatõhus ja tõeliselt jätkusuutlik ühiskond kõigi Euroopa kodanike jaoks.

Usume, et elektri abil saame tagada: Kasu tarbijatele. Enam kui sajand pärast elektripirnide ja -mootorite kasutuselevõttu jätkub elektrienergia pakutavate võimaluste areng. Elekter on meieni toonud valguse, kodumasinad, telekommunikatsiooni, arvutid ja paljud muud töövahendid, mis on moodsaid eluviise edasi viinud ja toetanud. See võimaldab meil peagi uute digitaalsete energiateenuste, süsiniku nullemissiooniga sõiduvahendite ja elamistingimuste ning ressursitõhusate tööstusprotsesside kaudu osa saada uudsest kasutuskogemusest. Konkurentsivõime. Integreeritud ja hästi toimivad energiaturud koos täielikult optimeeritud tööstuse väärtusahelatega ning kaupade vähenev volatiilsus teevad elektrist eelistatuima valiku

majandusprotsesside käitamiseks ja Euroopa konkurentsieelise suurendamiseks. Energiajulgeoleku. Kuivõrd oleme aastakümneid sõltunud oma energia-, transpordi- ja tööstussektorites välistest energiaressurssidest, saame kodumaise puhta elektri abil parandada oma kaubandusbilanssi ja vähendada sõltuvust Euroopa Liidu välisest energiakandjate impordist. See on kauaoodatud üleminek ressursipõhiselt majanduselt Euroopa tehnoloogiapõhisele majandusele. Sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse. Üleminek elektrile toob linnade, kogukondade ja maapiirkondade jaoks kaasa vahetu ja tuntava muutuse – puhtama õhu ja parema tervise. Elekter on tänapäeval kõige mitmekülgsem kliimasõbralik energiaallikas.

Juhime säästlikku energiaüleminekut, mis on meie arvates kordumatu võimalus. Konkreetsemalt:

Loome uuendusi, et leida parimad ärimudelid ja murrangulised tehnoloogiad, mis on meie valdkonnas energiaüleminekuks hädavajalikud.

10

Investeerime puhtasse energiatootmisse ja üleminekut võimaldavatesse lahendustesse, et vähendada heitmeid ja püüelda aktiivselt eesmärgi poole tagada enne sajandi keskpaika süsinikuvaba elukeskkond, võttes arvesse mitmesuguseid lähtekohti ja peamiste üleminekuks vajalike tehnoloogiate kaubanduslikku kättesaadavust. Muudame energiasüsteemi reageerimisvõimelisemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. See hõlmab taastuvenergia suuremat kasutust, digitehnoloogiale üleminekut, nõudlusreageeringut ja elektrivõrkude tugevdamist, et tagada nende toimimine klientide, linnade

ja kogukondade jaoks vajalike platvormide ja toetajatena. Kiirendame energiavaldkonna ümberkujundamist muudes majandussektorites, pakkudes transpordi-, küttemajandus- ja tööstussektorile üleminekuvahendina konkurentsivõimelist elektrit. Kaasame jätkusuutlikkuse oma väärtusahela kõigisse lülidesse ning teeme kõik selleks, et toetada olemasolevate ressursside üleminekut süsinikuvabale ühiskonnale. Loome uuendusi, et leida parimad ärimudelid ja murrangulised tehnoloogiad, mis on meie valdkonnas üleminekuks hädavajalikud.


tulevikuvisioon Kutsume poliitikakujundajaid ja sidusrühmi: Tunnustama järjest puhtama ja kliimasõbralikuma elektri juhtrolli Pariisi kliimaleppel põhinevate Euroopa kliima- ja energiakohustuste täitmisel ja aktiivselt toetama meetmeid, mis kiirendavad Euroopa klientide jaoks üleminekut konkurentsivõimelise hinnaga elektrile. Edendama säästlikku energiaüleminekut suure süsinikuturu toel, mis pakub mõistlikku hinda ning suunab kliima- ja energiafinantseeringud üleminekut võimaldavatesse tehnoloogiatesse. Kiirendama elektrienergiale üleminekut aruka ja senisest parema seadusandluse ja regulatsioonide kaudu ning toetama elu- ja tööstushoonetes puhaste kütte- ja jahutussüsteemide, puhta elektriga sõidukite ja tõhusamate tööstusprotsesside kasutuselevõttu. Toetama kogu väärtusahela üleminekut digitehnoloogiale. Võtma kasutusele nutikad elektrivõrgud, mille eesmärk on integreerida tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tehnoloogiad ning soodustada klientide osalemist turvalisel, paindlikul ja kulusäästlikul viisil. Tagama Euroopa energiasüsteemi südames hästitoimiva, täielikult integreeritud energiaturu, mis annaks investeeringute ligitõmbamiseks, innovatsiooni edendamiseks ja tarnete turvalisuse tagamiseks õigeid signaale. Toetama õiglast energiaüleminekut sotsiaalsete ja geograafiliste mõjude aktiivse juhtimise teel, tagades kõigi osapoolte õiglase panuse ning klientide andmekaitse, privaatsuse ja valikuvabaduse. Seetõttu täidame endale seatud eesmärke täie pühendumusega ning kanname põnevusega juhtrolli selle eesmärgi saavutamisel.

11


REKLAAMTEKST

Ettevõtte digitaliseerimine: rongist ei taha maha jääda keegi, kuid istekohtade arv on piiratud

Tööstuse digitaliseerimise puhul pole enam ammu küsimus selles, kas, vaid pigem kuidas? Ent analüütikute, tööstusettevõtete ja digitaliseerimislahenduste pakkujate kolmnurgas ei räägita alati sama keelt ja seetõttu on ühiste arusaamadeni jõudmine vaevarikas. „Kuna tootmises ei toimu üleminekud kiiresti ning maandada on vaja ka uue tootmismudeliga seotud riske, siis on tootmisettevõtetel mõistlik teostada samaaegselt nii osalist digitaliseerimist kui ka digitaalse tulevikustrateegia arendamist,“ leiab ABB Eesti müügi- ja korrashoiuüksuse juht Leho Kuusk. Oluline on sealjuures mõista, et digitaliseerimise eesmärk on uue info saamine ning seejärel vajalike muudatuste ja investeeringuotsuste tegemine. „Sellest saab aru üha rohkem tootmisettevõtete juhte. Taanduma hakkab senine lähenemine, mille puhul sooviti esmalt näha nn digitaliseerimisinvesteeringu tasuvusaega ja seejärel võtta vastu investeerimisotsus. Digitaliseerimine on võimaluse loomine uue info ja teadmise kogumiseks, mille alusel alles saab võimaliku investeeringu tasuvust arvutada. Kui teame ette investeeringu tasuvusaega ning see vastab ettevõtte investeeringukriteeriumitele, tuleb muudatus ellu viia ilma info kogumisele aega kulutamata,“ rõhutab Kuusk. On ju päevselge, et digitaliseerimine võimaldab tööstusettevõtetel väikeste investeeringute abil suurendada nii tootlikkust kui tootmisvõimsust. Näiteks masina kasutusefektiivsuse (OEE – Operational Equipment Effectiveness) analüüsi tu-

lemusena on võimalik otsustada, kas seade peab töötama kahes vahetuses või saab hakkama ühega, kas seadet on vaja hoida töös kaheksa tundi või piisab viiest. „Suurem kasu digitaliseerimisest on siis, kui suureneb tootmismaht ning on vaja otsustada, kas osta uus seade või leida vaba ressurssi olemasoleval, et mahukat investeeringut ja pikka tarneaega hoopis vältida,“ näitlikustab Kuusk. Tootlikkuse tõstmise ja tootmisvõimsuse suurendamise kõrval võimaldab tootmise digitaliseerimine mõõta täpsemalt ja efektiivsemalt ka toote valmistamise kulu, kaasa arvatud tööjõukulu toote kohta, ning edastada see info otse ettevõtte tootmise planeerimise süsteemi jooksva omahinna jälgimiseks. EAS-i toetusskeem kui starter Tänane tõde on aga see, et Eesti asub Euroopa Liidus tööstuse digi-

Toetuskõlbulikke tegevusi on omajagu, toome siin välja mõned neist: robotite ostmine, tootmistegevuse süsteemi arendamine, digitaalsete tehnoloogiate, robotite ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamine oma töötajatele; digitaalsete tehnoloogiatega seotud tarkvara litsentsi omandamine ja rakendamine; tootmisseadmete ühendamine omavahel ning võrku; tootmisseadmete ja tarkvarade ühendamine klientide ja tarnijatega; ennetava hoolduse süsteemide väljaarendamine; koostöörobotite soetamine ja integreerimine ressursiplaanimise ja tootmistegevuse süsteemiga; küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide kasutuselevõtt; andmete visualiseerimise kasutuselevõtt; Toetuse suurus on kuni 50 % investeeringu mahust vähese tähtsusega riigiabi vaba limiidi piires. Oma ettevõtte vaba limiiti saab kontrollida rahandusministeeriumi kodulehelt.


taliseerimises keskmisest madalamal. RAIT Faktum Ariko küsitluse kohaselt on Eesti töötleva tööstuse ettevõtetest oma tootmisprotsesse digitaliseerinud vaid 24 protsenti, kuid lootust annab, et üle poole tööstusettevõtetest on näidanud üles soovi alustada või jätkata digitaliseerimisega järgmise kahe aasta jooksul. Tööstuse digitaliseerimise hoogustamiseks käivitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetusskeemi Eesti ettevõtetele, mis katab kuni poole digitaliseerimise, robotiseerimise ja automatiseerimise investeeringust. Toetus on mõeldud pea kõikidele Eesti töötleva tööstuse ettevõtetele eesmärgiga digitaliseerida ja automatiseerida tootmist. Toetusskeemi alus on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“. Toetatava projekti lõpp peab olema hiljemalt 31. detsembril 2019. Digitoetuse eeldus on ettevõttes läbi viidud digidiagnostika, mille käigus selgitatakse välja vajadused ja võimalused digitaalsete lahenduste kasutamiseks tootlikkuse suurendamisel. Selle käigus tuuakse välja ettevõtte kitsaskohad äriprotsessides, tootmises, tootearenduses, tarneprotsessis jm protsessides. Seejärel koostatakse hinnangud kitsaskohtade prioriteetsusele, antakse maksumused, tasuvus ja mõju digitaliseerimise ning automatiseerimise lahendustele. Ka digidiagnostika läbiviimiseks saab EASilt taotleda toetust kuni 70% ulatuses. Robotid kui automatiseerimislahenduste keskpunkt ABB tegeleb digitaliseerimisprotsessis nii seadmete kui süsteemide projekteerija, tootja ja tugiteenuse pakkujana. Paindlike automatiseerimislahenduste olulisim komponent on robot. ABB on tarninud Eestis roboteid juba üle kümne aasta ning on konkurentsitult koduturu populaarseim robotimark. Enamlevinud tööstusrobotite kasutusalad on pakkimine ja palletiseerimine (transpordialusele tõstmine), pinkide teenindamine, toodete

koostamine ning keevitamine. Klientide nõuded robotitele suurenevad iga aastaga. Üks viimase aja kasvav trend on koostöörobotid, mis ei vaja enda ümber füüsilist kaitseaeda, vaid on võimelised tunnetama välist maailma läbi andurite. See võimaldab inimese ja roboti vahetumat koostöötamist. Et robotid oleks tõhusad, peavad nad olema eeskätt kiired, kuid see muudab nad potentsiaalseks ohuks läheduses töötavatele inimestele. ABB võimaldab kogu oma robotiseeria muuta koostöörobotiteks ohutuslahenduse SafeMove2 abil. SafeMove2 pakub suuremat paindlikkust, ruumi kokkuhoidu ja suuremat tootlikkust. Kõik see koos parimate ohutusnäitajatega võimaldab inimese ja roboti vahelist tihedamat koostööd ning vähendab koguinvesteeringuid kuni 30 protsenti. Nii oluline investeering nagu robot vajab ka pidevat seisundi jälgimist ja diagnostikat. Selle alaseid probleeme aitab ennetada ja lahendada tööriist ABB AbilityTM Connected Services. Roboti seiskumise puhul saadakse kiire teavitus ja teostatakse juurpõhjuste analüüs. Samuti on võimalik vältida ettenägematuid tootmisseisakuid ja ressursse paremini planeerida potentsiaalsete roboti kontrolleri ning mehaanikaosa kõige olulisemate parameetrite jälgimise teel. Kliendipõhine digitaliseerimine ABB OPICS-i abil Tööstuse digitaliseerimiseks on ABB välja töötanud digilahenduste platvormi AbilityTM lahenduse OPICS (Online Process Information Collection System), mis võimaldab mõõta tootmisseadmete efektiivsust ja saada ülevaade toodete valmistamise tsükliaegadest ning seeläbi optimeerida tootmisprotsessi. Üksikute masinate tootekohase informatsiooni ühendamine OPICS-is loob võimaluse visualiseerida ja analüüsida etapiti kogu toote valmistamise protsessi. OPICS aitab reaalajas jälgida võtmenäitajaid ja trende, et vajadusel koheselt tegevusi korrigeerida. OPICS on paindlik ja nutikas tööriist, mis luuakse igale kliendile just tema vajadusi toetama.

OPICS sündis tegelikult läbi enda vajaduste ja sai loodud ABB mootorite ja generaatorite tehasele. „Probleem seisnes selles, et kuigi meil on suutlikud masinad ja maailmatasemel majandustarkvara, jäi ikkagi vajaka infost, kui hästi masin töötab, milline on selle tootlikkus, kuidas arvestada seisakuid ja vähendatud koormusega tööd. Tänapäeval ei piisa teadmisest, et masin ei tööta, vaid tulemuste tõhustamiseks on vaja teada seisaku põhjuseid,” selgitab Leho Kuusk. OPICS on veebipõhine rakendus, mille operaatoriliides on puutetundliku ekraaniga operaatori vaade igapäevaseks kasutuseks. Operaatori identifitseerimine toimub RFID-kaardi abil. Salvestatavad andmed on mitmekesised ning võimaldavad saada ülevaate sellest, kas ja millisel kiirusel seade töötab või on hoopis planeeritud seisak, kas toimub häälestus või on ilmnenud rike, kas puudub materjal või operaator. Tootmisjuht saab OPICS-i abil kiire ülevaade seadme kasutusest, ajakadudest, seadistusaegadest ning 24-tunnise vaate operatiivkoosolekute tarbeks. Inseneril võimaldab OPICS teostada esmase analüüsi, kadude põhjuste väljaselgitamise ja parendusettepanekute tegemise. Kvaliteedijuhile on OPICS asendamatu abimees hooldusraportite koostamisel, hooldusvälpade planeerimiseks, hooldusprotsesside täpsemate vajaduste, sealhulgas digitaliseerimise väljaselgitamiseks. Tehase juhile annab OPICS põhjalikud andmed, mis võimaldavad võrrelda planeeritud tootlikkust tegelikkusega, hinnata ja planeerida tootmisvõimsust ning teha täpsemaid investeeringu või tootmise planeerimise parendamise otsuseid. „Tööstusettevõtete digitaliseerimisprotsessis on tekkinud olukord, kus rongist ei taha maha jääda keegi. On selge, et mida varem pileti ostad, seda kindlamini sihtjaama jõuad,“ märgib Kuusk.


Hando Sutter:

väljakutsed on selleks, et neist vþitjana välja tulla 14


Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütleb, et maailma energiaäris on põnevad ajad, kuid väljakutsetest on võimalik võitjana väljuda. Strateegilistes eesmärkides ettevõte järele ei anna, vaid muudab vajadusel taktikat. KÜSIS: PRIIT LUTS

Öeldakse, et energiaturud on suurte muutuste keerises. Mis selle tõdemuse sisu on? On kolm põhilist muutust. Esimene neist keskkond – globaalne ootus on, et energiatootmine peab muutuma puhtamaks. See ei puuduta ainult süsinikuemissiooni, vaid kõiki emissioone ja kogu keskkonnajalajälge. Teine on turud, mis globaalselt alles kujunevad ja arenevad. Väga paljudes maailma piirkondades ei olegi elekter veel turukaup. Seega turud arenevad nii meie regioonis kui üle maailma. Kolmas, mis kõike seda asja toetab ja mõjutab, on tehnoloogia areng. Mida see endaga kaasa on toonud? Euroopa otsustas jõuliselt, et keskkonnajalajälje vähendamine peab olema väga selgelt ellu viidud. Poliitiliselt viidi CO2 hind üles ja see liikus üles väga kiiresti. See on põhjustanud väga suuri muutusi turul. Nähtavaim mõju on see, et elektri hind on tõusnud. Samuti on muutunud tootmise struktuur. Eestis näeme, et põlevkivist toodetud elektri hulk vähenes esimesel poolaastal peaaegu kaks korda võrreldes 2018. aastaga. Kogu Euroopas on kivisöest toodetud elektri hulk vähenenud. See on asendunud väga suures osas gaasist toodetud elektriga, sest täna on üle väga pika aja gaasist toodetud elektri muutuvkulu väiksem kui kivisöest või meie kontekstis põlevkivist toodetud elektri muutuvkulu. See on tekitanud struktuurse muutuse ja suurema nõudluse gaasiturul.

Kõik see mõjutab ka tehnoloogiaid, sest uuesti on rääkima hakatud süsiniku püüdmisest, mis vahepeal oli varjusurmas, kuna CO2 hind oli madal. Kõik need kolm n-ö revolutsiooni toimuvad, need mõjutavad üksteist. Samas on see turul põhjustanud ka anomaaliaid, mis on seotud kiire süsinikuhinna tõusuga. Euroopa ja Vene turu piiril põrkavad kokku erinevad keskkonnapoliitikad ning korraga on Venemaal toodetud elekter, mis on CO2 maksust vaba, saanud Baltikumis suure ja ebaõiglase eelise. Selle turumoonutuse tagajärjeks on ka investeeringute pidurdumine taastuvenergiasse, sest investoritel puudub kindlus ausa turukeskkonna osas. Kas Eesti Energia saab ainult nende muutustega kaasa loksuda või saab ise ka midagi ette võtta? Eelnimetatud kolm muutust ei tulnud meile üllatusena. Nägime neid strateegias ette ja oleme pingutanud kohanemise nimel. Kui põlevkivist toodetud elektri hulk on tänavu 50–60 protsenti vähenenud, siis meie taastuvenergiatoodang on kolm korda suurenenud, kasvanud on ka õli tootmine. Juunikuu oli märgiline, sest sisuliselt pool toodetud elektrist oli pärit taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Tasub meenutada meie ringmajanduse initsiatiive. Saime kätte vajalikud load, et hakata õlitootmises kasutama vanarehvi haket. Tuha taaskasutust soosib see, et põlevkivituhka ei käsitleta peagi enam ohtliku jäätmena. Märgiline arendus on seegi, et ehitame lubjakivikillustikust aheraine tarindi peale päikesepargi, kus hakka-

me tootma elektrit kaevanduse tarbeks. Need on mõned üksikud näited sellest, et liigume õiges suunas. Juuli lõpus teatas valitsus, et seab kliimaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Kas näete, et Eesti Energia mahub oma tegevusega sellesse raamistikku, mis tõotab karmistuda? Kasvuhoonegaasid koosnevad põhiliselt kolmest komponendist: CO2-st, metaanist ja naerugaasist. Tõsi, energeetikal on suur roll CO2 emissioonidel ning Eesti on leppinud kokku üsnagi ambitsioonikad eesmärgid. Eesti Energia mahub kindlasti nende eesmärkide raamesse. 2020 eesmärgi Eesti täidab, 2030 eesmärgi täidame tänase kursiga ära ja tegelikult ka 2050 eesmärk on reaalne, arvestades kõiki neid tegevusi, mida me teeme. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja pingutada kõigil sektoritel ja me kindlasti ei soovi näha, et muude sektorite täitmata eesmärgid kantakse üle energiasektorile. Peame koos mõtlema, kuidas energiasektor saab teisi toetada. Usume, et elektrifitseerimine on nii mõnegi sektori puhul võib-olla kõige lihtsam tee süsinikuemissioonide vähendamiseks. Võtame näiteks transpordisektori, kus me kindlasti saame appi tulla. Viimasest majanduskriisist on kümme aastat möödas. Järgmine seisak või kriis on ilmselt paratamatu. Mis mõju võib see energiasektorile avaldada? Eesti majandusel läheb väga hästi, nagu ka maailma majandusel on viimased aastad läinud ülesmäge. Ilmselgelt majandus on tsükliline ja millalgi tekib korrektsioon. Täna on mär-

15


ke õhus ja kindlasti peame ümbrust jälgima, sest kõik, mis meie väikse majanduse ümber toimub, mõjutab meid kiiresti ja otseselt. Väga lihtne on muutusi keskkonnas kriisiks nimetada, aga ma nimetaks neid ikkagi ainult muutusteks. 2016. aastal läks majanduses väga hästi, aga oli väga kiire kukkumine õli hinnas ja tekitas õlitööstuses kriisijuhtimise olukorra. Täna on elektri hind kõrge, nagu ka CO2 oma, ja meil tuleb kohaneda põlevkivist elektritootmise vähenemisega. Meile on see tõsine kohanemisharjutus ja ilmselt selliseid minikriise tuleb meil tulevikus veel ette. Kui kogu majanduses peaks tulema jahtumine, siis meie ülesanne on kiiresti reageerida. Oma strateegilistes eesmärkides me alla ei anna, küllap tuleb muuta siis taktikat. Kas inimesed hoomavad, et tervikuna liigume päris heas tempos taastuvenergia eesmärkide täitmisel? Keskmine inimene ei pea iga päev pead sellega vaevama, aga meie energiaala inimestena peame mõtlema, sest protsessid on pikad. Kui midagi on realiseerunud, siis see on pika-pika töö tulemus. Mõni projekt, nagu koju katusele päikesepaneeli paigaldamine, on natuke lühema ettevalmistusega projekt kui meretuulepark, mis võib võtta kümmekond aastat. Meie ülesanne on kogu aeg vaadata kaugemale ette, et muutus ühel hetkel oleks teostatav. Kui vaatame tuuleenergia arengut, siis väga palju aastaid ei ole Eestis tulnud juurde ühtegi tuuleparki. Sellest on kahju, sest ettevalmistusi on tehtud palju. Peame pingutama, et statistika oleks ühel, näiteks 2030. aastal selline, et Eestit saaks tulevikus kiita, kuid selleks tuleb tööd teha täna. Ka meie suurenergeetika ehk soojuselektrijaamad on

16

Elektritootmise jaotus allikate lõikes EL-is 2018. aastal

Muu 4 Päike 4

Tuumaenergia 25

Biomass 6 Pruunsüsi 9

%

Kivisüsi 10

Maagaas 19 Hüdro 11 Allikas: Agora Energiewende & Sandbag

muutunud oludega hästi kohanenud. Sel aastal plaanime oma Narva hübriidjaamades toota ligi 150 GWh taastuvenergiat. Teeme seda ühegi toetuseta, täiesti turupõhiselt. Teisisõnu, oleme kohandanud oma olemasolevaid tootmisvahendeid. See biomass pole mitte Eestis kasvav puit, vaid see on põhiliselt jäätmepuit ehk peamiselt ehitusjäätmed. Oleme käivitamas liini, millega suudame puhastada neid jäätmeid metallist ja purustada. Oleme olnud nutikad ja leidnud lahendusi, et taastuvenergiatoodangut olenemata kõigest suurendada ilma toetusteta. Kas kümne aasta pärast on Eestis meretuulepark püsti? Minu eluajal võiks ta küll püsti olla, aga me pingutame, et see võimalikult varakult tuleks. Meil on väga head tuuleolud, looduslikud tingimused, aga see on keeruline projekt tehnilises mõttes, keskkonnauuringute ja -mõjude mõistes ning ka investeeringu suuruse vaates. Meil on tegelikult kaks meretuulepargi projekti, üks on Liivi lahes ja teine Hiiumaa lähistel. Palju tööd on nende projektide-

Tuul 12

ga juba tehtud ja ma tõesti loodan, et nad ühel päeval realiseeruvad. Taastuvenergia arendamine on vaid üks osa Eesti Energia hiljuti uuendatud strateegiast, mis on ülejäänud suured eesmärgid? Kindlasti kõik see, mis puudutab klienditeenuseid. Tahame näha, et meie klientide arv kasvab tänaselt ca 600 000-lt 2023. aastaks miljonile. Selge eesmärk on, et puhtam energia ja tehnoloogiad jõuaks meie klientideni. Klient ei pea enam lihtsalt olema elektri ostja, vaid energialahenduste tarbija. Siin tuleb mängu ka tark ostmine ehk energiat tuleb osta hetkil, mil ta on odav. Seda hetke ei vali klient, vaid meie oma tehnoloogiaga automatiseeritult. Väga paljudel klientidel on järjest rohkem mõtet mõelda elektri tootmisele. Lahendused on olemas ning meil on mitu projekti juba käivitatud. Väljakutse on ka see, kuidas kliendi tarbimist paindlikult ja automatiseeritult juhtida. Kohe tulevad siin mängu ka salvestid, mis lähiajal saavad loodetavasti taskukohaseks ja annavad hea tulemuse. Suureneb ka elektri-


autode arv ning kõik kokku moodustab kliendi jaoks võimaluste puntra, mille meie teeme neile arusaadavaks ja mugavaks. Võrguäris on meil ambitsioon pakkuda kvaliteetsemat teenust, kuid seda järjest odavamalt. Oleme mitu korda tariifi langetanud ja otsime võimalusi, kuidas seda edasi teha. Kompenseerime langevat tulupoolt turupõhiste infrateenustega, nagu tark ja efektiivne tänavavalgustus, mida oleme suuremate linnadega teinud. Samuti valmistame ette elektriautode laadimisvõrgustikku. Käsil on kiire interneti viimine ka Eesti äärealade. Suurenergeetika peab samuti kohanema, mida oleme juba edukalt teinud. Põlevkivi otsepõletamine väheneb, aga suured investeeringud on ees õlitootmise ja kvaliteedi parandamisse ehk õli rafineerimisüksusesse.

Elektritootmises on vajalik veelgi paindlikkust suurendada ehk suuta jaamu kiiresti üles ja alla koormata. Märksõna on ka erinevate kütuste kasutamine, et konkurentsivõime säiliks. Eesti on üha sõltuv elektri impordist, kas jäämegi selles olukorras elama? Eesti Energia müüb elektrit juba mõnda aega rohkem, kui me ise toodame. Selles pole midagi halba, sest meie kliendibaas kogu aeg suureneb. Kui vaadata Eestit riigina, siis oleme hästi naabritega ühendatud ja meil on ligipääs palju enamatele tootjatele kui kohalikud, mistõttu saame elektrit osta alati sealt, kus on parim pakkumine. Peame aga olema valmis ka selliseks olukorraks, et kui kogu regioonis on võimsusi vähe ja kõigil riikidel on soov naabri käest natu-

ke juurde osta, siis tekkiva puudujäägi korral peab olema võimsust, millega Eestis elektrit toota. Siin aitab kaasa valitsuse suunis, et Eesti Energia peab vähemalt 2023. aastani hoidma juhitavat elektritootmisvõimsust 1000 MW ulatuses, mis vastaks Eesti keskmisele tarbimisele. Eesti Energia teeb selle ära, 1000 MW tootmisvõimsust on olemas. See annab kindlustunde, et vajalikul hetkel suudame tarbimist katta. Millise pilguga jälgite energiapöörde arenguid ja tulemust Saksamaal, millele on kulutatud sadu miljardeid eurosid? Mõtet õppida on sellest, mis seal on hästi tehtud, kuid rumalusi ei tasu korrata. Tänaseks on selle energiapöörde raames maksnud tarbijad mitusada miljardit eurot, aga paraku süsinikuemisioon on

SUURIM VALIK TÖÖSTUSVALDKONNA KOOLITUSI 30.10.2019 „Tootmise juhtimine ja planeerimine“ 13.11.2019 „Projektipõhine tootmine“ 27.11.2019 „Ostujuhtimine tootmises“ 18.12.2019 „Tootmisprotsesside optimeerimine“ 10.2019 – 04.2020 „Tööstusakadeemia“ 16 õppepäeva 11.2019 – 05.2020 „LEAN Akadeemia“ 14 õppepäeva

Märksõnaga TööstusEST kõik koolitused septembri lõpuni tavahinnast -10%! Lisainfo Martin Kivimäelt telefon 5666 7056 e-post martin@toostuslahendus.ee

KOOLITAJAD

Vaata lähemalt ja registreeru www.toostuslahendus.ee

JAAK LAVIN

TIIT VALM

STEN VINOGRADOV

JÜRI RIIVES

REIDI STRANDBERG

TIIA TAMMARU

MARGUS ALVISTE

PRIIT SIITAN


enam-vähem sarnane, mis see oli kümme aastat tagasi. Põhjuseid on siin palju. Saksamaa energiatööstuses on kivisöe roll olnud energiatootmisel suur. Tehnoloogiad seevastu ei ole arenenud nii tempokalt, et taastuvenergia oleks suutnud seda rolli üle võtta. Ka kõik poliitilised debatid ja konsensuse leidmine nii suures demokraatlikus riigis võtab aega. Saksamaa on teinud väga julgeid otsuseid, mis on tekitanud ka poleemikat. Näiteks see, et aastaks 2022 peavad olema tuumajaamad suletud. Pärast 2038. aastat peavad olema kõik söejaamad kinni. See on suur osa juhitavatest tootmisvõimsustest. Küsimusele, kust tegelikult juhitav elektrivõimsus kasvava tarbimise juures tuleb, head vastust täna pole. Kindlasti tuleb ehitada juurde ülekandevõimsusi, mis võtab aega ning on kallis. Paratamatult suureneb sõltuvus gaasist, mida tuleb importida Venemaalt. Kõik jälgivad Saksamaa eksperimenti pingsalt ja see on hea lakmus. Millise riigi energiapoliitikat võiks Eesti võtta eeskujuks? Kõike, mis maailmas toimub, tuleb jälgida ja paremaid praktikaid üle võtta. Meil on ka lähiriikidest võtta head eeskuju. Soomes teeb RMK analoog Metsähallitus ise tuuleprojektide planeeringud, hangib kõik load ja paneb ettevalmistatud projektid oksjonile. Viimased oksjonid on andnud tulemuseks selle, et tuuleenergiat ollakse valmis arendama juba praktiliselt turupõhiselt. Norrast tasub õppida, kuidas elektritransporti arendada või naftatulu investeerida. Seal on sisuliselt iga teine müüdud uus auto elektriauto. Pilk on suunatud juba laevade ja lennukite elektrifitseerimise peale. Kindlasti on meil teistelt riikidelt õppida ka seda, mida ei tasu teha. Peame siin Eestis tege-

18

Näeme, et Eestil on võimalus keskpikas perspektiivis põlevkivist veel väärtust luua. ma tarku valikuid, sest kui tahame 2030. aastaks jõuda soovitud eesmärgini, et 80 protsenti soojast ja 50 protsenti elektrist tuleb taastuvatest allikatest, siis sellega tuleb täna tegeleda. Muidu läheb kiireks. Euroopa on väga sõltuv vedelkütuste impordist. Riiklik energiamajanduse arengukava on seadnud eesmärgiks põlevkivi väärindada ja õlitootmist suurendada. Viimasel ajal kuuleme ka sellele plaanile kriitikat. Kuidas vastate?

Põlevkivisektor annab Eesti SKP-st ümmarguselt 4–5 protsenti ning tööd otseselt ja kaudselt kokku ligi 15 000 inimesele. Sektorina oleme suurim maksumaksja riigieelarvesse ning ka ekspordi osakaal on märkimisväärne. Kui väiksed tõusud ja mõõnad kõrvale jätta, siis põlevkivisektor on Eesti majanduse jaoks väga oluline. Kindlasti ei ole põlevkivisektor keskkonnajalajälje vähendamist ignoreerinud. Energiasektori uuendamine ehk põlevkivi otsepõletuse vähendamine ja õlitootmise suurendamine on üks osa sellest. See samm on vajalik kahest vaatest. Täna on õli, gaasi ja elektri koostootmine parim võimalik tehnoloogia maailmas, mida põlevkivist osatakse tööstuslikult teha. See vähendab süsinikuemissioone umbes kolm ja pool korda võrreldes otsepõletamisega. Energiat saame õlitootmisel kätte üle kahe korra rohkem. Meie õli omahind

on maailmas väga konkurentsivõimeline. Õli globaalne tarbimine on kasvanud kogu aeg ning kasvab meie parima teadmise pinnalt vähemalt 20 aastat veel. Näeme, et Eestil on keskpikas perspektiivis võimalus põlevkivist veel väärtust luua, mistõttu olemegi investeeringute ettevalmistustega usinalt toimetanud. Näeme tänavapildis, kuidas inimestele meeldib sõita elektrilise tõukerattaga. Kes meist poleks mõlgutanud mõtet elektriauto omamisest. Millal saab elektromobiilsusest tõsine teema ning kas ja kuidas on Eesti Energia selleks valmistunud? Kui vaadata, kuidas kõik suuremad autotööstused on suurendanud oma investeeringuid elektritranspordi arendamisse, siis lähiaastatel on tõenäoliselt toimumas oluline pööre. Kõik autotootjad tulevad välja uute ja tehniliselt täiustatud mudeliga, alates tõukeratastest raskeveokiteni välja. See suund on pöördumatu. Kui on nii palju tehnoloogia arendusse investeeritud, siis sealt peab ka midagi välja tulema. Eestis on elektriautode arv tagasihoidlik, kuid kasv on vaid aja küsimus. Meie baasstsenaariumis hakkab elektriautode arv lähiaastail kiiresti kasvama. Vastavalt üritame ka valmis olla. Juba sel aastal peaks esimesed üldkasutatavad kiirlaadimisjaamad püsti saama. Kui klient elektriauto soetab, siis vajab ta mugavat laadimislahendust ka kodus või töökohal. Kas n-ö hea aeg Eesti Energias on möödas? Maailm energiaäris on praegu väga põnev. Eesti Energias me kindlasti jälgime kolme varem nimetatud revolutsiooni. Tahame olla siin eestvedajad, mitte sabaslonkijad. Usume, et tuleme neist väljakutsest võitjana välja.


Eleringi juhtimiskeskus. Foto: Raubo Volmar / Eesti Ekspress / Scanpix

Juhe Euroopasse 20


TEKST: ERIK ARU

Eesti elektrivõrgu Venemaa omast desünkroniseerimise ja Euroopaga sünkroniseerimise ideest kuulsin esimest korda millalgi 1990ndate teisel poolel, kui TTÜ-s elektroenergeetikat õppisin. Tollal oli Venemaa elektrivõrgus alatasa probleeme sageduse hoidmisega, mis tõi arvatagi kaasa selle, et ka Eestis kõikus sagedus tihtipeale ja kippus tavaliselt jääma alla ettenähtud 50 Hz, nagu meie rühm võis seinal olnud näidikult oma silmaga veenduda külaskäigul tollase Eesti Energia jaotusvõrgu juhtimiskeskusesse. Praeguste plaanide järgi peaks üleminek teostuma 2025. aastal, ligi kolm kümnendit pärast mu esimest kokkupuudet selle teemaga. Venemaa elektrivõrgu tehnilised raskused on nüüdseks leevenenud, kuid muud probleemid on jäänud, poliitilised ehk isegi süvenenud. „Sünkroontöö Venemaa elektrisüsteemiga on suurim süsteemne risk Eesti elektrivarustuskindlusele,“ seisab Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi slaidides, mida ta näitas juunikuisel varustuskindluse konverentsil esinedes.

Eesti elektrivõrgu lähima poole kümnendi suurimaks projektiks on Venemaa sagedusalast lahkumine koos teiste Baltimaadega ja sünkrooniseerimine MandriEuroopa elektrivõrguga.

Pole niisama lihtne Nagu aru saada ettevalmistuseks kulunud ja kuluvast ajast, pole ühest võrgust desünkroniseerimine ning teisega sünkroniseerimine niisama lihtne. Selleks tuleb rajada uusi riikidevahelisi elektriühendusi, remontida olemasolevaid, paigaldada Leedu ja Poola võrkude vahele vahelduvvoolutrafod, täiustada juhtimissüsteeme ja palju muudki. Kokku tuleb täita 409 kriteeriumi, millest praeguseks on täidetud üle 160. Kui see kõik on tehtud, saabki Eesti viia üle samale sagedusele Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kus on installeeritud 1244 GW jagu tootmisvõimsust, mille-

le lisandub 50 GW võrra sagedusreserve. Võrdluseks, Eesti elektrijaamade koguvõimsus jääb veidi alla kahe GW. Sünkroniseerimine MandriEuroopa elektrisüsteemiga on Eleringi hinnangul kindlasti odavam kui jäämine Venemaa sagedusalasse. Seni hoiab Eesti süsteemi sagedust piltlikult öeldes Moskva ja osaliselt on see teenus olnud tasuta. Tulevikus olukord muutub ja suure tõenäosusega peaks Elering hakkama teenuse eest tasu maksma. Põhimõtteline vahe Üks oluline verstapost tuleb 2021. aasta I kvartalis, kui Alytuse alajaamas saavad Leedu ja Poola vahel paika 400/330 kV vahelduvvoolutrafod. Seejärel saab Venemaaga sünkroonsuse kaotamisel vajadusel teha kiire sünkroniseerimine Euroopa võrguga. Euroopaga sünkroniseeritud Baltimaad peavad vajadusel iseseisvalt hakkama saama. See on põhimõtteline erinevus Venemaa ja Mandri-Euroopa elektrivõrkude vahel. Kui Venemaa võrk on tsentraliseeritud ja hoiab sagedusreserve ka Eesti elektrivõrgu eest, siis Euroopaga liitumisel peavad igaühel olema reservid vajadusel omal võtta. Elering võtab varustuskindluse hindamisel arvesse nii kodumaised tootmisvõimsused kui ka piiritagused võimsused, mida eestlased saavad kasutada tänu rajatud ühendustele Põhjamaade ja Poolaga. Eestil on praegu 2050 MW võimsusega ühendusi teiste riikidega, lisaks on rajamisel veel üks 600 MW ühendus Lätiga. Eesti senine tiputarbimine on seejuures olnud 1587 MW. „Oleme hästi ühendatud väike süsteem,“ ütleb Veskimägi, kelle sõnul on varustuskindluse koha pealt elektrijaam Lätis või Soomes sama hea kui elektrijaam Eestis.

21


Vaatamata sellele, et Eesti koos teiste Balti riikidega pole ülejäänud Euroopa ja Põhjamaadega samas elektri sagedusalas, oleme siiski juba praegu osa Gibraltarist Nordkapini ulatuvast Euroopa elektriturust. Elektrienergia tootmisvõimsuste piisavuse kohta koostatakse regulaarselt analüüse nii Eestis kui ka Euroopas. Need arvestavad riikide tootmisvõimsuste, tarbimiste ja riikidevahelise ühendustega. Sealjuures läheb mittejuhitavate taastuvenergia tootmisseadmete, nagu tuul ja päike, kättesaadavus arvesse statistilise tõenäosusena. Kui tootmisseadmete arv suureneb, kasvab ka tõenäosus, et need on igal ajal kasvõi osaliselt kättesaadavad. Eri stsenaariumid Kogutud andmete põhjal saab läbi viia arvutused eri stsenaariu-

mite kohta, kus mingid ühendused ja tootmisseadmed pole kättesaadavad, ning vaadata, kas tootmisvõimsuseid on piisavalt. Kõikide välisühenduste välja langemine ja näiteks Eesti isolatsiooni jäämine on äärmiselt ebatõenäoline, varustuskindluse analüüsis on selle tõenäosuseks hinnatud alla 0,1 protsendi. Seni ei ole analüüsid lähivaates tootmisvõimsuse probleeme näidanud. Eleringi ja Eesti kohustus siinjuures on jälgida turu arenguid ning suhelda teiste riikidega, et varakult tuvastada võimalik tootmisvõimsuste puudujääk. KeskEuroopa sagedusalaga ühinemine tootmispiisavuse olukorda ei mõjuta, sest analüüsid ei arvesta elektri impordiga Venemaalt Baltimaadesse pärast MandriEuroopaga sünkroniseerimist. Samas pole ka mõtet üle pingu-

409

kriteeriumi Euroopaga sünkroonimiseks. tada ja rajada elektritarbija raha eest välisühendusi ning igaks juhuks Eestisse elektrijaamu, mis turul ei suuda konkureerida ja millele tuleb nii-öelda rahva ehk siis elektritarbija/maksumaksja raha peale maksta. Veskimägi kinnitab, et oleks äärmiselt rõõmus, kui kõik Eesti välisühendused töötaks elektrienergia ekspordi suunal. Kuid ta leiab, et see ei saa toimida subsiidiumite najal, mille kõik tarbijad kinni maksavad. Mandri-Euroopaga sünkroniseerimiseks tuleb luua süsteemi-

Suurim käigukruvide e-pood ...

• Valiku, konfigureerimise ja käigukruvide töötlemise poolest number üks maailmas

• Rohkem kui 5000 tüüpi • 3 erinevat käigukruvi käigukruvi lahendusi: suure materjali ja rohkem kui 10 sammuga, trapetskeermega määrde- ja hooldusvaba ja meetermõõdus käigukruvid plasti

igus OÜ Lõõtsa 4a 11415 Tallinn ®

• Leidke ja konfigureerige internetis, lihtsasti ja kiiresti. Laost saadaval.

.ee/leadscrewshop

tel +372 667 5600 info@igus.ee motion plastics ... pikema tööea nimel ®


teenuste turud. Kõige üldisemalt on tegu teenustega, mida on vaja elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks. Teenuseid saab olema erinevaid: automaatsed ja käsitsi juhitavad sageduse reservid. Automaatsed omakorda jagunevad eri tüüpi ehk eri kiirusega töötavateks reservideks. Selliseid teenuseid võivad pakkuda nii kohalikud ettevõtted kui ka teistes riikides paiknevad energiafirmad. Teenuste hinna määrab turukonkurents. Tegemist on siis täiendavate turgudega või toodetega päev ette turu (nii-öelda tavaline elektribörs) ja päevasisesele turule. Kui pilv ette tuleb Varustuskindlus ei tähenda juhitamatute elektrijaamade sajaprotsendilist dubleerimist. Eestis saab jätkuvalt arendada tuuleja päikeseenergiat ilma, et peaks

arendajatelt nõudma varutootmisvõimsuste püstitamist kohustuslikus korras. Piirkondlik süsteemiteenuste turg tagab, et süsteem töötab jätkuvalt tõrgeteta, kui pilv ootamatult päikese ette tuleb. Balti riigid loovad sünkroonimiseks valmistudes sellise paindliku võrgu. Tegelikult peab kogu Euroopa võrk muutuma senisest paindlikumaks, sest prognoosimatu tsükliga tootmisseadmete osakaal kasvab kõikjal. Ühelt poolt asetavad paljud lootuse salvestustehnika arenguhüppele, mis näib olevat kohe-kohe tulemas. Teiselt poolt toimub palju tööd tehnoloogia vallas, mida nimetatakse tarkvõrguks. Selle kaudu toimuv andmete liikumine aitaks tootmist ja tarbimist paremini tasakaalustada. Tarkvõrgust on veidi pikemalt juttu artiklis leheküljel 30.

Hea teada Mandri-Euroopa võrguga sünkroonimise ajakava Verstapostid Baltimaade teel 2025. aasta lõpuks Euroopa sagedusalasse. Balti sünkroonala toimepidevuse plaan 2020 Eesti-Läti III liin 2020 Alytuse trafod 2021 Balti-Tartu 330 kV õhuliini rekonstrueerimine 2022 Sünkroonkompensaatorid 2023 Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine 2023 Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini rekonstrueerimine 2025 Juhtimissüsteemide täiendused 2025 Allikas: Elering


Elektrikaubandus kolmandate riikidega

K

olmandate riikide ehk Venemaa ja Valgevene elekter siseneb Balti- ja Põhjamaade elektriturule kolmest suunast: Soomest, Kaliningradist ja Valgevenest. Möödunud aastal oli sellise impordi maht 13,4 TWh, millest Leedu kaudu sisenes 5,5 TWh, veidi üle kolme protsendi tervest turust. Soomet ühendab Venemaaga 1300 MW liin, mis on koormatud maksimumilähe-

daselt. Valgevene-Leedu impordivõimsuse piiriks on 1300 MW ja Kaliningrad-Leedul 600 MW, mõlemad liinid on koormatud umbes poole ülekandevõimsuse ulatuses.Elering ei näe peale sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga vajadust kolmandate riikidega elektrikaubanduseks. Põhjuseks on kolmandate riikide elektrituru läbipaistmatus ning erinevad arusaamad keskkonnahoiu ja CO2 heitme-

te vähendamise vajadustes. Kuni Mandri-Euroopaga sünkroniseerimiseni saab Eleringi hinnagul tolereerida kaubandust kolmandate riikidega Läti kaudu juhul, kui tariifidega vähendatakse nende riikide elektritootmise ebaausat konkurentsieelist võrreldes meie turuosalistega. Seetõttu ei näe ettevõte põhjust ega vajadust avada EestiVene piiri Vene elektri impordiks. Allikas: Elering

Uus Eesti-Läti kõrgepingeühendus

E

esti-Läti kolmanda ühenduse eesmärgiks on tagada suurem varustuskindlus ja elektrituru tõhus toimimine Balti riikide sees, aga samuti Balti riikide ning Põhjamaade ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel. Ülekandeliini olemasolu on tehniliseks eeltingimuseks, mis lubab Eestil koos teiste Balti riikidega lülituda sünkroontööle Euroopa elektrivõrkudega ning ühtlasi desünkroniseerida Baltimaad Venemaa elektrisüsteemist. Uus 330 kV õhuliin tõstab EestiLäti vahelist ülekandevõimsust kuni 600 MW võrra. Lisaks loob õhu24

liin võimalused uute elektritootjate liitmiseks elektri ülekandevõrguga Lääne-Eestis. Euroopa Komisjon otsustas 2015. aastal toetada Eesti-Läti uue elektriühenduse ehitust 112 miljoni euroga. Toetus katab 65 protsenti projekti planeeritavast 172 miljoni euro suurusest kogumaksumusest. Omafinantseeringu osa rahastab Elering ülekandevõimsuse oksjonitulu arvelt. Seega ei mõjuta liini ehitus ülekandeteenuse tariifi. Ühendus koosneb Harku-LihulaSindi ja Kilingi-Nõmme-Riia liinist ning valmib plaanide järgi 2020. aastal. Allikas: Elering

65%

uue liini maksumusest katab EL.


Soome elektritöötuse ettevõtteid koondava erialaliidu Suomen Energiateollisuus tegevjuht Jukka Leskelä ütleb, et elektrikaubandus Venemaaga on toiminud ettearvatavalt ja usaldusväärselt. Siiski on sellega probleeme, esmajoones konkurentsi puudumise ja kliimapoliitikaga. Foto: Energiateollisuus

26


Ajutine nappus ja kõrged hinnad pole probleem Soome energiatööstuse alaliidu Suomen Energiateollisuus tegevjuht Jukka Leskelä räägib intervjuus, mida põhjanaabrid arvavad elektrikaubandusest Venemaaga ja kuidas tagada vajalik võimsusreserv rahvusvahelise elektrikaubanduse ning aina kasvava taastuvenergiatootmise korral. KÜSIS: ERIK ARU

Eestis on viimasel ajal olnud palju juttu Venemaa elektriekspordist, sest siinseid energeetikuid on saadetud sundpuhkusele, kuna meie elektritoodangu hind pole suvel konkurentsivõimeline, mille ühe põhjusena on välja toodud odavat Vene elektrienergiat. Kuidas paistab Soome vaatenurgast, kas elektrikaubandus Venemaaga on hea mõte? Millised on selle head ja millised halvad küljed?

Soome ja Eesti on ühtse põhjamaise või pigem Lääne-Euroopa turu liikmed. Turu sees toodetakse elekter igal hetkel seal, kus see on kõige soodsam. Ühisest turust saavad kasu ennekõike elektri kasutajad. Venemaal on oma elektriturg, mis mõnes osas toimib erinevalt. Soomel on peamiselt head kogemu-

sed elektri impordiga Venemaalt. Majanduslikult pakutakse importelektrit turule põhjamaiste turgude tingimustel. Import on toiminud väga usaldusväärselt ja sellega pole olnud seotud erilisi poliitilisi küsimusi. Viimastel aastatel on import Norrast ja Rootsist olnud suurem kui Venemaalt. Ku i g i e le k t r i k au b a ndu s Venemaa piiril toimub põhijoontes turutingimustel, leidub põhjuseid, miks seda pikemas vaates edasi arendada. Üks oluline küsimus on kliimapoliitika. EL-is on kasutusel emissioonikvootide kauplemise süsteem, milles tootjad peavad maksma oma emissioonide eest. Venemaal sarnast korraldust pole. Import saab sellest olulise konkurentsieelise, mis võib kaasa tuua impordi kasvu ja emissioonide Venemaale suundumise. Sel juhul ei saavutataks kliimapoliitika

vaatenurgast tegelikult emissioonide vähenemist. Seda võib lugeda nii-öelda emissioonilekkeks – inglise keeles nimetatakse seda carbon leakage. Teine väljakutse on Venemaal kasutatav tootmisvõimsuste mehhanism, mis on praktikas tõkestanud elektri eksportimise Soomest Venemaale ja mõjutab suuresti seda, millal Venemaal tasub eksportida elektrit Soome poole. Kolmandaks on elektrikaubandus Venemaa ja Soome vahel praktiliselt ühe Vene ettevõtte valduses. Pikemaajaliselt läheks Soome ja Venemaa vahelises kaubanduses vaja konkurentsi. Aga ka kõike seda arvesse võttes, on elektrikaubandus Soome ja Venemaa piiril olnud prognoositav ja usaldusväärne. Mainisite juba keskkonnakaitset. Kas see pole veidi silmakir-

27


jalik, et EL-i riigid, kus on alati rangemad keskkonnaregulatsioonid, ostavad elektrit riigist, kus normidest ülemäära ei hoolita? Täpsemalt võttes ei osta Euroopa Liit elektrit Venemaalt, vaid Venemaalt pakutakse elektrit Euroopa elektriturule. Aga nagu enne nenditud, on kliimapoliitika seisukohalt probleemiks, kui erinevad emissiooniregulatsioonid toovad kaasa toodangu suurenemise ja see täiendav toodang toodetakse Venemaal fossiilkütustega. Samal ajal muidugi Euroopa Liidu tootjad kannatavad ebavõrdsete mängureeglite tõttu. Muude keskkonnaregulatsioonide koha pealt pole vahe niivõrd suur. Sarnaseid vahesid keskkonna- või ohutusregulatsioonides on paljude muudegi toodete valmistami-

sel, mida EL-i imporditakse. On tähtis, et EL oma kaubanduspoliitikas toob neid erinevusi välja ning pürib saavutama EL-i ja konkureerivate majanduste ettevõtete võrdset kohtlemist. Üks selle kõigega seonduv probleem on mõistagi võimsusreserv. Kas tuleks muretseda sellepärast, et Läänemere meie poolel võib tekkida võimsusbilansi puudujääk? Kui jah, siis millised võiksid olla niisuguse olukorra lahendused?

Kui läheme üle aina enam elektri tootmisele ilmastikutingimustest sõltuvalt, päikese- ja tuuleenergiale, ning vähendame kütuste abil elektritootmist, siis kasvavad elektrisüsteemil probleemid tootmise ja tarbimise tasakaalus hoidmisega.

Võimsuse ajutine nappus on avatud turu täiesti normaalne osa ja ajuti kõrged hinnad ei ole iseenesest probleemiks. Elekter võib olla keskmiselt väga soodus, kuid mõnikord on see väga kallis. Võimsuse ajutine nappus on avatud turu täiesti normaalne osa. See on turuosalistele väga oluline signaal nii tootmisvõimsuse lisamiseks (elektrijaamainvesteeringud) kui ka tarbimise paindlikumaks muutmiseks. Ajutine nappus ja ajuti kõr-


ged hinnad ei ole iseenesest seega probleemiks. Suur väljakutse on üllatused, mis tekivad muudest kui turgudele teada olevatest asjadest. Investeeringud on sellistes tingimustes väljakutseks. Olukorda muudaks halvemaks poliitiline sekkumine turgude hinnakujundusse. Ja praegusel hetkel see, et riigid toetavad tootmist toetavate tariifide, oksjonisüsteemide või muude tugisüsteemidega aina täiendavat uut tootmist, mis ei pea reageerima turuhindade muutustele. See vähendab veelgi eeldusi pidada üleval turutingimustel tegutsevat tootmist või tegeleda sellesse investeerimisega ja võib kaasa tuua võimsuspuudujäägi. Tootmisvõimsuse puudujäägi ravimid on järgmised: esiteks, võimalikult avarad ja võimalikult tu-

rupõhised turud, kus elektri ülekandevõrk on piisavalt võimas (elektrit on võimalik panna liikuma tootmisest tarbimisse ka kauge maa tagant eri riikide vahel). Teiseks, elektri turuhind peab olema klientidele nähtav. Suured muutused kannustavad kliente tarbima elektrit targalt ja vältima tarbimist siis, kui elektrist on puudus ning hind on kallis. Sellega seoses tuleb arendada päevasiseseid ja väga lühikese ajavahemiku elektriturge ning võimaldada nendel osalemine erinevatel tootmisressurssidel, tarbimisel ja elektrivarundusel. Kolmandaks tuleb hoolt kanda elektritootmise investeerimiseeldustest. On arusaadav, et elektritootmine on rahvusvahelises konkurentsis toimiv äritegevus ja tootmine paigutub sinna, kus on head eeldused.

PROFESSIONAALSED TÕLKETEENUSED IT & tarkvara ■ Tööstus & tootmine ■ Seadmed & tehnoloogia ■ Kaubandus, pangandus & palju muid valdkondi ■

Kui inimesed ja tehnoloogia on olulised

See tähendab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist maksustamist, ühtlast kliimapoliitikat, ladusaid loa- ja haldusmenetlusi ja nii edasi. On ka tähtis, et kõikidesse elektritootmisviisidesse oleks lubatud investeerida ja neid ei jäetaks poliitiliste otsuste põhjal turult välja. Suomen Energiateollisuus ei poolda tootmisvõimsuse toetuseid. Aga kui neid Euroopa Liidu muudes riikides kasutusele võetakse, peame meiegi mõtlema nende kasutusevõtule. Iga riik peab hoolitsema tarnekindluse eest ning koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega tuleb jätkuvalt parandada. See võib tähendada näiteks seda, et riik hoiab ülal tootmisvõimsusi, mida rakendatakse ainult eriolukordades, näiteks pikemalt kestva võimsuspuudujäägi korral.

Hea teada Suomen Energiateollisuus Soome energeetika erialaliidul on ligi 270 täisliiget ning 60 assotsieerunud liiget. Liikmed tegutsevad paljudel erinevatel energeetikaaladel, elektritootmisest ja kaugküttest müügi, gaasilevi, võrkude ja elektrijaamade projekteerimise ning mitmete muude teenusteni. Liidu eesmärk on edendada sektori arengut ning jälgida ja arendada liikmete äri- ja tööturupoliitika raamistikku nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Soome elektrivõrk

Küsi pakkumist: tilde@tilde.ee +372 650 9420 tilde.com 40+ keelt ■ Tallinn, Riia, Vilnius ■ 28 aastat kogemust

Eestlased Venemaalt elektrit ei osta, kuid Eesti elektrivõrk on sünkroniseeritud Venemaa ühend-elektrivõrguga, mis hoiab ülal meie võrgusagedust. Soome ostab Venemaalt elektrit, kuid meie põhja- ja idanaabrite elektriühendus on alaldatud. Soome elektrivõrk on sünkroniseeritud Rootsi, Norra ja Ida-Taani elektrivõrkudega.


Tark võrk viib kokku paindliku tootja paindliku tarbijaga TEKST: ERIK ARU

T

arkvõrk on lahendus, millel on potentsiaali muuta elektrisüsteem paindlikumaks, mis tuleb iseäranis kasuks ajal, mil lisandub aina rohkem taastuvenergiapakkujaid, kes ei suuda ise kontrollida seda, mis ajal nad toodavad. Praeguseni on veel tegemist rohkem idee kui reaalsusega. Iseenesest põhineb tarkvõrk arusaamal, et inimesed ei vaja mitte elektrit ega gaasi, vaid toasooja ja valgust. Nii pole neile oluline mitte pidev energiatarne, vaid see, et nende seadmed töötaks. Teiselt poolt, parim viis energiatõhusust suurendada, on vähem tarbida. Tarkvõrk peaks tarbijaid ka sellele teele juhatama, andes neile teada elektri hinna ja muud vajalikud näitajad. Kahesuunaline andme- ja energiavoog Tarkvõrk peaks sisaldama erinevaid nutimõõteriistu ja -rakendusi, mis seovad energia tootjad ning tarbijad ühtsesse süsteemi, tagades kahesuunalise andme- ja energiavoo. Energiavoo kahesuunalisuse all on silmas peetud seda, et tarkvõrk peaks võimaldama ka selliste tarbijate võrku lülitamise, kes mingil neile sobival hetkel muutuvad tootjateks, müües näiteks oma päikesepaneelilt saadud

30

Tarkvõrgu kihid Tarkvõrk on elektrivõrgul põhinev andmete edastamise ja sellele rajatud teenuste üldnimetus.

600

erinevat jaotusvõrku tegutseb Šveitsis.

ülemäärast elektrienergiat elektrivõrku. Tarkvõrk peab aitama kasvatada lisaks paindlikkusele ka elektrisüsteemi töökindlust ja efektiivsust. Üheks näiteks on võimalus erinevaid mittehädavajalikke seadmeid, nagu konditsioneere või nõudepesumasinaid tippkoormuse ajal välja ja madala koormuse ajal sisse lülitada, samuti vältida külm-


kappide või soojuspumpade sisselülitumist tippkoormuse ajal, muutes elektri tarbijatele odavamaks. Ka lubaks tarkvõrk algoritmide abil paremini prognoosida koormust eri ajahetkedel, et optimeerida varus olevat võimsust. See kõik peaks kaasa tooma erinevate uute teenusepakkujate turule tuleku nii tootmise kui tarbimise poolel. Sellega peaks omakorda mõistagi turul kaasnema konkurentsi tihenemine. Suur osa vajalikke seadmeid on kasutusel teistes harudes Suur osa tarkvõrgu jaoks vajalikke seadmeid on tegelikult praegu juba kasutusel teistes harudes, nagu telekommunikatsioonis või töötlevas tööstuses, kuid neid on vaja elektrivõrgu tarbeks kohandada. Eesti põhivõrgu operaator Elering püüab Euroopasse viia andmevahetuskihti Estfeed. Eesmärk on soodustada energia tootmise ja tarbimisega seotud andmete piiriülest liikumist, mida püüab arendada ka Euroopa Komisjon, et EL-i killustunud energia jaeturgusid üheks liita. Nii on näiteks Saksamaal umbes 400, mägises Šveitsis aga koguni ligikaudu 600 erinevat jaotusvõrku. Selge see, et nii paljude erinevate asjaosalistega arvestamine käib väiksemale ettevõttele üle jõu. Kui kõigil neil võrkudel oleks andmevahetuseks ühtne platvorm, milleks Elering pakubki Estfeedi, siis muutuks olukord märksa hõlpsamini hallatavaks. Estfeed ühendab energia andmelaod ja selle abil saavad energiamüüjad ning teised teenusepakkujad eri piirkondade tarbijate andmetele ligi ühest kohast. Andmevahetuse turvalisuse ja jälgitavuse tagamiseks põhineb Estfeed e-riigi rakendustest tuttaval X-teel. Kõige lihtsam näide on see, et

Inimesed ei vaja mitte elektrit ega gaasi, vaid toasooja ja valgust. Nii pole neile oluline pidev energiatarne, vaid see, et nende seadmed töötaksid. ühes riigis tegutsev teenusepakkuja saaks oma teenuse väikese vaevaga püsti panna ka teistes riikides ilma, et ta peaks igal maal üles ehitama omaenda andmete kogumise ja edastamise süsteemi. Ideaalis oleks kõikides riikides tegutsevad energeetika andmelaod omavahel keskse süsteemi kaudu seotud. Konkreetsetest lahendustest ei soovi Elering veel rääkida, aga ettevõtte esindaja Ain Köster kinnitab, et töö nende kallal käib. Firma loodab lähemal ajal millegi käegakatsutavaga ka avalikkuse ette tulla. Põhimõtteliselt koosneb andmelao süsteem tarkvara- ja riistvara lahendusest, mis haldab elektrienergia mõõteandmete vahetamist turuosaliste vahel, toetab elektrienergia tarnijate vahetuse protsessi turul ja säilitab mõõteandmeid. Eestis toimiva andmelao veebiportaali kaudu saavad kõik tootjad ja tarbijad ligipääsu oma tarbimiskoguse mõõteandmetele (kaugloetava arvesti puhul ühe tunni kaupa). Samuti näevad turuosalised lepingute tähtaegu, müüjaid, tarbija EIC-koodi ja tarbijaga seotud mõõtepunktide EIC-koodi. Tallinna Tehnikaülikool juhib tarkvõrgu kompetentsikeskust SMAGRINET, mida rahastatakse täielikult EL-i poolt. SMAGRINET pakub teavet uuemate ja parimate elektrivõrgu lahenduste osas ning seda nii tehnilistes kui ka seadusandlikes küsimustes. TTÜ nooremteadur Karl Kull selgitab, et konsortsium püüab luua parima keskkonna tarkvõrgu

tulekuks, mis soodustaks nii taastuvenergeetika arengut kui ka tagaks elektrikvaliteedi, millega tänased tarbijad on harjunud. Lisaks konsultatsioonidele ka koolitused Lisaks konsultatsioonidele ja juhistele hakkab SMAGRINET pakkuma tööstusele ka lühiajalisi õppeprogramme, et viia ettevõtete töötajad kurssi uusimate tehnoloogiate ning arengutega. Koolitada saab suuremaid gruppe, et info muutuks kiirelt üldiseks teadmiseks elektritööstuse erialal. Neid programme võib ettevõtete seisukohast vaadata kui pikemaajalisi ja põhjalikke konventsionaalseid koolitusi. „Konsortsiumi jaoks on oluline, et informatsioon, mida pakutakse on tööstuse jaoks relevantne ning ajakohane,“ ütleb Kull. Selle tarvis on SMAGRINET-il juurutatud Euroopa elektritööstuse ettevõtetest ja seadusandlusega kokkupuutuvatest seotud organisatsioonidest koosnev andmebaas, kuhu on kantud üle kahe tuhande kontakti info. Liikmete käest küsitakse perioodiliselt tagasisidet ja teavet probleemide või lahenduste osas, millega tööstus või seadusandlus parajasti silmitsi seisab. Teave võetakse arvesse nii lühiajalistes kui ka magistriõppe programmides. Lisaks TTÜ-le kuuluvad konsortsiumi Berliini Tehnikaülikool, Dresdeni Tehnikaülikool, Kaunase Tehnikaülikool, Ljubljana Tehnikaülikool, Eesti Elektritööstuse Liit, LOBAZ ltd ja CIVITTA Eesti AS.

31


Tulevikuvisioon. Eurelectricu peasekretär Kristian Ruby sõnul tuleb elektri kasutust suurendada nii transpordis, küttes kui ka tööstuses. Foto: David Plas / Eurelectric

32


Tulevik saab olema elektriline Suurejooneline tulevikuvisioon näeb ette energiatarbimise elektrifitseerimist kuni 60 protsendi osas. KÜSIS: ERIK ARU

Osalt on see kindlasti ametist tingitud, kuid Euroopa elektritööstust koondava erialaühenduse Eurelectric peasekretär Kristian Ruby näeb maailma dekarboniseerimise ehk süsinikuühendite emissioonide piiramise tulevikku väga suures osas just elektris. Ühendab ju tema juhitav organisatsioon 32 riigi erialaliite ja elektritootjaid, lisaks veel assotsieerunud liikmeid eri riikidest. „Absoluutselt,“ sõnab Ruby, kui talle viidata, et kuigi väga sageli peavad inimesed elektrifitseerimisest rääkides silmas transporti, on sellel rakendusi tegelikult hulgaliselt rohkemgi. Tõepoolest, transport annab CO2 emissioonidest kõige suurema osa, veerandi. Ent kaks olulist valdkonda transpordi kõrval on küte ja tööstus, mille emissioonid kokku jäävad transpordile vaid veidi alla. Ent elektrifitseerimist annab rakendada mõlemas vallas. Küte ja tööstustootmine Elektriküttega kaasneb paljudes kohtades suuri eeliseid, sest soojuspumbad on kuni kuus korda efektiivsemad kui tavapärased boilerid. Samamoodi mängib elekter aina tähtsamat rolli tööstustootmises. Ruby toob ühe näitena välja terasetööstuse, kus nii mõnigi et-

Üleminek esitab meile kaksikväljakutse. Kristian Ruby

111

miljardit eurot on ülemineku maksimumhinnang. tevõte rakendab praeguseks tehnoloogiat, mille puhul kasutatakse seni harjumuspärase kõrgahju asemel elektrikaarahjusid. Peale selle annaks rakendada kaudset elektrifitseerimist, näiteks tootes elektrolüüsi teel vesinikku, mida kasutada terase ja ammooniumi tootmisel süsinikupõhiste ainete asemel. „Väljakutsed erinevad igas sektoris,“ nendib Ruby. Transpordi puhul tuleb kiiresti tekitada vajalik laadimistaristu (nagu kirjeldab lugu selle ajakirja lk 50), see aga eeldab ka senisest võimsamaid elekt-

rivõrke. Kütte alal on elektriküttele ülemineku oluliseks eeltingimuseks parem isolatsioon, nagu ka maksusüsteem ja muud stiimulid inimestele, et nad selle sammu astuks. Tööstuse puhul tuleb mõistagi tootmisprotsessid sel moel ümberkujundada, et seniste energiallikate asemel saab neis rakendada elektrit. Üks ülesandeid, mis päris teravalt Eestigi ees seisab, on vajadus vähendada elektritootmise enda süsinikuemissioone. „Selles mõttes esitab see üleminek meile kaksikväljakutse,“ ütleb Ruby. „Me peame dekarboniseerima elektritootmise ja samal ajal kasvatama tootmist ning rakendamist lõpptarbijate poolt.“ Ta rõhutab siiski, et elektritootmise puhul on see üleminek arenenud maailmas juba päris kaugele jõudnud. Tänapäeval on süsinikuvaba üle 60 protsendi Euroopas tarbitavast elektrist. Aastaks 2030 ulatub see osakaal prognooside järgi juba umbes kolmveerandini. Igas riigis erinev Seejuures tasub muidugi märkida, et riigiti on olukord praegu väga erinev ja jääb selliseks ka tulevikus. Kui suurte hüdroressurssidega Norra elektritoodang on juba praegu 90 protsendi ulatuses süsinikuvaba, siis Poola peab läbirääkimisi, et saaks veel aastani

33


2040 jätta kivisöel põhineva elektritootmise osakaaluks 40 protsenti. Mõistagi läheks see riigile emissioonikvootide näol päris kulukaks. Loomulikult pole lihtne samal ajal kasvatada nii elektritootmist kui ka muuta seda keskkonnasõbralikumaks. „Võtmesõnaks on siin investeeringud,“ leiab Ruby. Ühest küljest tuleb elektritootmine järgneva veerandsajandi jooksul kahekordistada, mistõttu peab suurendama taastuvenergiaallikate kasutamist. Ainuüksi selles vallas ulatuvad vajalikud investeeringud Eurelectricu poolt koostöös nõustamisfirmaga McKinsey läbi viidud laiahaardelise uuringu andmeil hinnanguliselt 89 kuni 111 miljardi euroni. Elektrisüsteemi stabiilsus Taastuvenergiaallikatega kaasnevad aga teatavasti mured tarnekindlusega, mis nõuab rahapaigutusi elektrisüsteemi stabiilsuse kindlustamiseks, erinevate tehnoloogiate rakendamist ja varutootmisvõimsuse rajamist, mis loodustingimuste mõjul väljalülituvaid energiatootjaid vajadusel asendaks. Rakendada tuleks võimalikult erinevaid energiaallikaid, kuid fossiilkütuste osakaal peaks järk-järgult alanema, kuni see 2045. aastaks langeks maksimumstsenaariumi järgi umbes viie protsendini. Siiski jääks alles umbes 15-protsendise osakaaluga maagaasil toimiv varutootmisvõimsus, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus eriti nendes piirkondades, kus puudub juurdepääs hüdro- või tuumaenergiale. Elektrifitseerimisel on mõistagi omad piirid. Eurelectricu ja McKinsey uuringu järgi peab sajandi keskpaigaks katma elekter vähemalt 60 protsenti Euroopa koguenergiatarbimisest. Loomulikult sõltub kõikide selliste arvutuste puhul väga palju lähte-eeldustest.

34

EL 28 liikmesriigi ja Euroopa majanduspiirkonna liikmete süsinikuemissioonid 2015. aastal, tonni CO2 ekvivalenti

Ehitised 11

Energiaga mitte seotud 28

Tööstus 13

%

Eurelectric Täisliikmeteks on rahvuslik elektritööstuse alaliit, kui see on olemas, või riigi juhtiv elektritootja. Kokku on liikmeid 32 maalt, mille hulgas on 28 EL liikmesriiki, EL-i liikmekandidaat Türgi ja teised Euroopas asuvad OECD riigid Island, Norra ja Šveits. Organisatsiooni äri partnerite hulka kuulub 20 ettevõtet, mis kuuluvad teistesse sektoritesse, kuid millel on otsene huvi elektri vastu, nagu IBM, Siemens ja Tesla. Assotsieerunud liikmed esindavad elektritööstust väljaspool põhiliikmeskonda, nii Euroopast kui ka muudelt mandritelt.

Eurelectricu tellitud uuringu olulisemad sõnumid Transport 25 Energeetika 23 Allikas: Energy Insights, Eurostat, EL-i arvutused

Kõige tagasihoidlikuma stsenaariumi järgi oleks elektri osakaal 35 protsenti. Ent seegi oleks peaaegu kahekordne võrreldes tänapäevaga, millal see ulatub umbes viiendikuni. Nüüdisajal meile tuntud tehnoloogiad ei luba ka mõnda sektorit elektrifitseerida, nagu näiteks kaugsõidulaevandus ja lennundus. „Kuid tehnoloogia jätkuvalt areneb ja üllatab,“ usub Ruby. „Kümne aasta pärast võib pilt olla erinev.“ Pealegi, nendeski valdkondades saab süsinikuemissioone kaudselt vähendada näiteks kütuse tootmisel senisest enam elektrit rakendades.

Süsinikuneutraalne elektritootmine võib EL-i majanduse dekarboniseerida 95 protsendi ulatuses aastaks 2050, mis vastaks Pariisi kliimakokkuleppe nõuetele. Selle eesmärgi saavutamiseks peab elektri osakaal energia lõpptarbimises kolmekordistuma ja jõudma 60 protsendini (seejuures oleks osakaal kuni 63 protsenti transpordi ja kütte vallas ning 50 protsenti töötlevas tööstuses). Elektrisektori täielik dekarboniseerimine võib toimuda aastaks 2045, kui 80 protsenti elektrist toodetakse taastuvate energiaallikate abil. See sihtmärk eeldab 89 kuni 111 miljardi euro investeerimist tuule- ja päikeseenergeetikasse, samuti aga ka suuri arendusi ülekandevõrkudes ning elektrivõrgu paindlikkust tagavates lahendustes. Taastuvate energiaallikate kulude olulise vähenemise tulemusel on nüüd võimalik saavutada valdav osa emissioonide kärpeid kuluga 18 kuni 64 eurot tonni CO2 kohta. Aastaks 2045 on elektri hulgimüügihinnaks prognooside järgi 70 kuni 75 eurot MWh kohta. Ka see hind on oluliselt madalam kui veel mõne aasta eest eeldati.


Ressursitõhus linnaenergia

Väikesed koostootmisjaamad annavad lisaks ressursitõhususele ka parema varustuskindluse. Turupõhiselt need aga väiksematel turgudel ei toimi, senised riiklikud toetusskeemid pole ka suutnud alati aidata.

36

SIIM UMBLEJA EESTI JÕUJAAMADE JA KAUGKÜTTE ÜHING, TEGEVJUHT

Alustan lugu mõttest, mis jäi kõlama Paides toimunud arvamusfestivalil. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing korraldas festivali raames arutelu „Milline on tuleviku energiavõrgustik?“ ning energia all mõistame siis lisaks elektrile ka soojust ja jahutust. Selleks, et tagada tarbijale energiavarustuskindlus ja energia taskukohasus ning puhas elukeskkond koos loodusressursside tõhusa kasutamisega, on tarvis mitmekülgset tootmisbaasi, erinevate energiaallikate samaaegset kombineerimist ja mitmekesiseid kohalikke ülekandevõrgustikke. Kui vaadata ajas tagasi, siis energia on laiatarbekaubaks muutunud just tänu võrgustumisele,

mis võimaldab tootjate paljususe. Tugevad ja mitmekesised ülekandevõrgud loovad tegelikult turu ning muudavad selle ligipääsetavaks ka väiksematele ettevõtetele/tootjatele. Peale toimiva turumajanduse võimaldavad ühendatud võrgud paremat varustuskindlust ja ressursitõhusat majandust. Suurtootmine ja kohalik tootmine peavad olema tasakaalus, et vältida võimsustesse üleinvesteerimist ning hoida ka võrguinvesteeringud kontrolli all.

Ressursitõhus varustuskindlus Piiratud ressursside tingimustes on kohustuslik pürgida sajaprotsendilise ressursitõhususe poole. Meie kliimaoludes on vähemalt kaheksal kuul vaja hooneid varustada soojusenergiaga. Tänu 2010. aastal alguse saanud riikli-


 Puiduhaket kasutav Rakvere koostootmisjaam tegutseb alates 2013. aastast.  Fortumile kuuluv kümneaastane Tartu elektrijaam toodab soojus- ja elektrienergiat hakkepuidust ja turbast.

seisab teelahkmel Suitsugaaside soojustagastusega on efektiivsus 100% lähedane. Siim Umbleja

kule taastuvenergia toetusmeetmele ning investeeringutoetustele on tänapäeval Eestis suhtelisel levinud lahenduseks linnalähedaste elektri- ja soojuse koostootmisjaamad. Kütuse põletamisel tekib samaaegselt elektri- ja soojusenergia, mistõttu koostootmisjaamad töötavad kõrge efektiivsusega. Soojus on elektritootmise kõrvaltoode, mis sisestatakse kohalikku kaugküttevõrku ning elekter jaotus-

võrku. Koos suitsugaaside soojustagastuse seadmetega on kütusekasutuse efektiivsus saja protsendi lähedane. Valdavalt kasutatakse väiksemates jaamades kohalikku ja lähiümbrusest pärit kütust, mistõttu ei teki turumoonutust ning ka transpordijalajälg on väike. Koostootmisjaamade kütus on kodumaine puit ja just selline osa metsast, mis muuks ei kõlba. Mõistlik puidukasutus jälle loob ja hoiab töökohti just maapiirkondades. Miks meile üldse kohalik elektritootmine? Energeetika on elutähtis teenus ja kogu majanduse alus. Just seetõttu on vajalik riiklik plaan ja reguleerimine, et vältida anomaaliaid. Riigi ülesanne on erinevate meetmetega tagada samaaegselt energia olemasolu, kokkulepitud klii-

maeesmärgi täitmine ja ka kontrollida, et käitised vastaksid keskkonnanõuetele. Koostootmisjaamas on kütusekasutuse efektiivsus suurim ja tavalise katlamaja asemel panustab kohalik koostootmisjaam ka elektrienergia varustuskindluse tagamisse. Linnalistes piirkondades on suur energiatarbimise tihedus, kuid tihe asustus tekitab väljakutseid, et hoida tootmis- ja ülekandevõimsused mõistlikul tasemel. Tootmismaa on piiratud ja elanike ootus elukeskkonnale tõuseb järjepidevalt – puhast elukeskkonda oodatakse aina enam ka linnas. Seetõttu tuleb hoonepõhised tootmised sulgeda, ühendada hooned omavahel võrguga ning panustada linnalähedastesse ja kaasaegsetele keskkonnanõuetele vastavatesse tootmisüksustesse. Ideaalis peaks iga katlamaja omama ka elektri37


Pärnu koostootmisjaam paikneb Niidu tööstuspiirkonnas.

tootmise võimet. Erinevate tehnoloogiate areng muudab selle peagi võimalikuks. Võrgukombinatsiooni on võimalik lisada veel kaugjahutusjaamad ja jahutusvõrgud. Nii saab kasutada looduslikku vabajahutust ja ohutumaid külmaaineid. Kaugküttevõrguga kombineerituna on võimalik tekkiva jääksoojuse ulatuses üldist kütuse põletamist vähendada. Eestis arendatakse kaugjahutust praegu Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Tartus on selline keskne jahutussüsteem töötanud juba mõned aastad ja Pärnu esimene kaugjahutussüsteem avati tänavu suvel. Kohalik tootmine ja omavahel kombineeritud ühendused on see võti, mis võimaldab tänapäeva linnadel muutuda „nutikaks“ ja olla samal ajal efektiivsed. Kuna elektrit läheb niikuinii kohapeal vaja, siis vajalike soojuse baaskoormuste tootmiseks saab kasutada kõige säästlikumaid (kohapealseid) kütuseid. Samuti saab võrguga ühendatud kodumajapidamine või töös38

tusettevõte oma „ülejääva“ energia odavalt turule viia. Selliselt toimiks linn sisuliselt ressursitõhusa ja isemajandava üksusena. Kombineeritud kohalikud lahendused on selgelt ressursisäästlikumad võrreldes olukorraga, kus kõik vajalikud energialiigid toodetakse ainult kaugelt kohaletarnitud elektrist. Kuidas edasi? Täna varustavad kaasaegsed biomassil toimivad koostootmisjaamad lisaks Tallinnale ka näiteks Tartu, Pärnu, Paide, Sillamäe ja Rakvere hooneid ressursitõhusa soojusega. Samuti paiknevad väiksemad taastuvenergia koostootmisüksused Vinnis, Aravetel, Ilmatsalus, Oisus ja mujalgi, kus soojus suunatakse asula küttevõrku. Uute käitiste rajamise hoog on aga raugenud, sest turupõhisus klassikalises mõttes väiksematel turgudel ei toimi. Isegi paljuräägitud taastuvenergia tasu pole suutnud investoreid meelitada kõigis-

se Eesti keskmise suurusega linnadesse koostootmisjaamu rajama. Kui vaadata kaardile, siis kindlasti näiteks Haapsalul, Viljandil ja Võrul on koostootmispotentsiaali, kui vaid majanduskeskkond ja riiklik tellimus sellist arengut soosiks. Loodetavasti arvestab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistamisel olev taastuvenergia oksjonite määrus enampakkumiste tingimuste koostamisel ka varustuskindluse tagamise vajadusega ja toetab ressursitõhusa tootmise arendusvõimalusi Eesti keskmise suurusega linnades. Kui tulla tagasi kirjatüki pealkirja juurde, siis selge on see, et tänased koostootmisjaamad hakkavad lähitulevikus oma elektritootmisgraafikut järjest rohkem siduma soojuskoormuse vajadusega. Kui riiklik plaan näeb ette vajaduse kohaliku elektritootmise säilitamiseks, siis on selleks vaja välja kujundada ka soodustavad mehhanismid.


Põlevkivituhk arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

T

allinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu pole põhjust neid ohtlikeks jäätmeteks liigitada. Kuigi mitmed põlevkivituhast valmistatud tooted on juba varasematel aastatel standardiseeritud, lubab põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete nimekirjast materjali tuhamäele viimise asemel efektiivsemalt ja senisest rohkem kasutada näiteks ehitusmaterjalina, tsemendi ja betooni tootmises, põllumajanduses, muude ehitusmaterjalide ja plastide valmistamisel ning teedeehituses. Põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete hulgast parandab ka Eesti positsiooni Euroopa Liidu ohtlike jäätmete statistikas, kuna teistes EL-i riikides ei arvatud fossiilsete kütuste põlemisel tekkinud tuhka ohtlike jäätmete hulka. Võrreldav söe põletamisel tekkiva tuhaga „Eesti põlevkivituhad vastavad oma keemiliselt ja mineraalselt koostiselt ning omadustelt Euroopas energeetikas väga laialdaselt kasutatava söe alaliigi ligniidi põletamisel tekkivatele klass C tuhkadele ja uurimistöö peamine järeldus on, et põlevkivi põletamisel tekkivaid kolde- ja lendtuhkasid tuleks käsitleda sarnaselt söe põletamisel tekkivate kolde- ja lendtuhkadega,“ sedastab uuring. Samal ajal tuleb meeles pidada, et põlevkivi põletamisel ja tahke soojuskandja tehnoloogiates tekkivate tuhkade koostis ning omadused sõltuvad otseselt põletamistehnoloogiast ja temperatuurist.

Põlevkivituha kasutamine teedeehituses. Foto: Osamat

Hea teada Uuring peab õigustatuks: Põlevkivi koldetuhkadele jäätmekoodi 10 01 01 määramine. Põlevkivi lendtuhkadele jäätmekoodi 10 01 02 määramine. Allikas: põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring

Senise praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena. Tavajäätmeks klassifitseerub ainult väävliärastusseadmetest (NID) pärit tuhk, millele ei ole Eesti siseselt määratud eraldi jäätmekoodi. Lähtuvalt söetuhkade ja põlevkivituhkade üheselt võrreldavatest omadustest ja ohtlikkuse hinnangutest ning EL-i praktikast selliste jäätmete klassifitseerimisel ei ole põlevikivituhkade liigitamine eraldiseisva koodiga põhjendatud. Siinjuures on tähtis EL-i otsus, et

söetuhad, kuigi need omavad teatavaid ohtlikke omadusi jäätme raamdirektiivi ohtlikkuse hinnangu alusel, on käsitletavad kindlasti tavajäätmetena. Turul põlevkivituhast mullaparandaja Mitmete koostööprogrammide tulemusel teadusasutuste ja ülikoolidega on tänaseks turule tulnud põlevkivituhast valmistatud mullaparandaja Enefix: uuringud näitasid, et põlevkivituhal on positiivne mõju saagikusele ning see sobib hästi ka mahepõldudel kasutamiseks. Euroopa Liidu keskkonnaalase Life-programmi toel on läbi viidud ka pilootprojekt „Osamat“, mis kinnitas, et põlevkivilendtuhk on konkurentsivõimeline materjal ka teedeehituses. Põlevk iv it u h k ade uu r i ngu tellis keskkonnaministeerium ning seda rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Allikas: keskkonnaministeerium

39


Aavo Kärmas ootab aastaks 2030 vähemalt üht meretuuleparki. Fotod: Enefit Green

Aavo Kärmas: vajame täpsemat plaani 40


Enefit Green AS juhatuse esimees Aavo Kärmas arvab, et kokku tuleb leppida täpsem plaan taastuvenergia kasutuselevõtuks, sest investeeringud nõuavad aega ja raha. KÜSIS: LIIVI TAMM

Millised on Eestis eesmärgid tuuleenergia arendamisel? Eesmärgid on uuendamisel. Energiamajanduse arengukava alusel peaks taastuvelektri osakaal Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks olema 30 protsenti ja juhul, kui käivitub koostöö teiste Euroopa Liidu riikidega, võiks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal suureneda lõpptarbimises 50 protsendini. Lisaks on meil veel olemas riiklik energia- ja kliimakava projekt, kus on eesmärgina kirjas 2030. aastaks 38 protsenti. Võrreldes tänase olukorraga, kus taastuvelekter annab 17,1 protsenti, on plaanitud oluline kasv. Niisuguse eesmärgi saavutamise eeldus on siiski rahvusvaheline koostöö – et aastaks 2030 oleks vähemalt üks suur meretuulepark valmis ehitatud. Kuidas nende eesmärkide poole liigutakse? Oluline on riiklikult kokku leppida pikk plaan: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et 38 protsendi eesmärgi saavutamiseks tuleb toota taastuvelektrit 2,1 TWh aastas rohkem kui täna ja 1,8 TWh sellest peaks tulema tuulest (1,1 maismaatuulest ning 0,7 meretuulest). Ent ka see 1,1 TWh on kaks korda rohkem kui praegu tuulest elektrit toodetakse ja küsimus on, kuidas seda saavutada. Meretuuleparkide rajamisel on arvestatud, et see rajatakse koostöös naaberriigiga. Viimased kuus aastat pole Eestis tuuleparke juurde tehtud, viimased tuulepargid alustati 2012/2013. aastal, arendusi on ka pooleli.

Seega oleks vaja täpsemat plaani. Jah, tuuleparkide arendajad ootavad riigi plaanide kinnitamist. Praegu käivad ettevalmistustööd ning investeerimisotsuseid ei tehta. Investeeringud on kapitalimahukad ja nõuavad aega. Tuuleparkide ehitamiseks vajaliku toetuse esimene vähempakkumine tahetakse välja kuulutada alles 2021/2022. aastal. Loodame, et 2019. aasta lõpuks on meil olemas teadmine, kui palju soovib riik suurendada taastuvelektri tootmist Eestis. Olen veendunud, et tuulest elektritootmine on kõige konkurentsivõimelisem elektri tootmise viis. Seega, kui riik korraldab tehnoloogianeutraalseid taastuvelektri tootmise toetuse vähempakkumisi, siis neid peaks olema võimalik võita vaid tuulest toodetud elektri abil. Leedus on varem ka oksjoneid olnud: seal on teada, et aastaks 2025 tahavad nad kaks korda mahtu kasvatada ja iga aasta kohta on plaan, kui palju tuulest elektritootmist suurendada tuleb. Samamoodi on ka meil vaja vähempakkumisele pandavate koguste plaani aastate kaupa, sest tuulepargi rajamine eeldab 4–5-aastast planeerimist ja ettevalmistamist.

Ei saa eitada, et uus tuulepark segab kaitseministeeriumi õhuseireradarite tööd.

Meretuuleparkide puhul on ettevalmistusperiood pikemgi, ent üks park võib olla ca 700–1000 megavatti ehk väga suur, loodan, et 2030. aastaks üks meretuulepark on ikka valmis ehitatud. Tootjad ootavad riigi plaani selgumist. Palju on räägitud riigikaitselistest piirangutest tuuleparkide rajamisel. Jah, riigikaitselised piirangud on teema, millega tuleb arvestada. Ei saa eitada, et uus tuulepark segab kaitseministeeriumi õhuseireradarite tööd. Lahendust loovate kompensatsiooniradarite teema arutamiseks on MKM ja kaitseministeerium loonud ka töögrupi. (Alates maist on koostöös TTÜga mõõdetud ka tuulegeneraatorite mõju raadiosüsteemidele – toim.) Niisuguseid alasid on vähe, kus on hea tuul ja radareid ei sega, potentsiaalseim on vast Tootsi. Aga seal on ka vaidlused pooleli. Põhimõtteliselt räägime tuulikute perspektiivsete asukohtadena maismaal ikkagi Ida- ja LääneEesti rannikualadest, ilma radaritele tekitatava probleemi lahendamiseta on keeruline taastuvelektri eesmärke saavutada. Radarite osas teame, et töö käib õiges suunas. Praegu ootame, millal tehakse otsused nende hankimiseks ja millal need püsti saavad. Kui radarite plaan on paigas, siis on kaitseministeeriumil võimalik hakata kooskõlastama ka nende tuuleparkide projekte, mis praegu seisavad kõrguspiirangute tõttu. Kui suureks takistuseks on keskkonnaga seotud küsimused? Iga tuulepargi rajamise eeldus on keskkonnamõjude uuring, mereparkide puhul on see keeruli-

41


Aulepa tuulepark.

semgi kui maismaal. Need küsimused pole aga radarite probleemiga siiski ületamatud. Takistuseks võib saada ka kogukondade vastuseis, kui kohalikud inimesed ei näe, miks nemad peaksid nõustuma tuulepargi loomisega. Kohalik kogukond peab arendusest kasu saama. Tuuleparkide jaoks võiksid olla ühtsed reeglid, kuidas tuulepargi talumist kompenseeritakse, selles osas peaks olema info nii arendajatel kui kohalikel. Näiteks on üks võimalus maksta kohalikule omavalitsusele iga tuulest toodetud elektriühiku pealt kindel summa. Mul on hea meel, et see teema on analüüsimisel. Peale uuringuid on vaja informatsioon ka laiapõhjaliselt läbi arutada. Milliste tehniliste probleemidega meretuuleparkide puhul rinda pista tuleb? See on kõigepealt küsimus põhivõrguettevõttele, sest praegu meretuuleparkide potentsiaalsetes asukohtades ju elektrivõrguga liitumise võimalust ei ole. Teiseks on küsimus selles, et kui tuult ja päikest

42

Virtsu tuulepark.

on liiga palju, siis kuidas korraldada elektri salvestamine? Või kui on tuult ja päikest vähe, kuidas siis olukord lahendada? Täna suuri ja odavaid akula hendusi pole, need pole veel konkurentsivõimelised. Pumphüdroelektrijaamasid on võimalik rajada, on gaasiturbiine, et sagedus tagada. Hetkel on kõi-

30%

ja veidi enamgi oli EL-i keskmine tuuletoodang mullu, Eestis on see hetkel 17%.


Narva tuulepark.

Paldiski tuulepark.

ge tähtsam see, kuidas viia elektrivõrk meretuulepargi juurde. Kui seda probleemi ei saa lahendada, siis ei ole meil ka teisi probleeme.

allikas, tehnoloogia on odavamaks muutunud ja suuremahulist toetust uued tuulepargid ei vaja. Arendajad osalevad tulevikus taastuvenergia vähempakkumistel ja kes soovib hankijalt väiksemat toetust, see võidab ka vähempakkumise. Lisaks saavad tuuleparkide arendajad sõlmida pikaajalisi elektrimüügi lepinguid näiteks 10–15 aasta peale, millega elektri ostja fikseerib enda jaoks elektri hinna ja arendaja saab selle lepingu toel teha investeeringuotsuse. Selliseid näiteid võib tuua Soomest, Saksamaalt, Poolast. Samas on meil hetkel tekkinud Venemaalt tuleva elektri näol teatav turumoonutus, mis takistab osaliselt taastuvenergia investeeringute tegemist ja investoritel puudub kindlus ausa turukeskkonna osas.

Kas jääb alati nii, et tuuleenergia ja toetused on kui ühe medali kaks poolt? Tuul on hetkel kõige konkurentsivõimelisem taastuvenergia-

Milline on praegune seis LoodeEesti meretuulepargi arendusega? Loode-Eesti meretuulepargi arendusprojekt on praegusel het-

Hea teada Enefit Green soovib rajada Loode-Eesti rannikumerre 12 kilomeetri kaugusele Hiiumaa rannikust suure tuulepargi võimsusega kuni 1100 MW, tuulikute arv saab olema 17 kuni 182, kusjuures nende omavaheliseks kauguseks on plaanitud umbes üks km. Lisaks tuulele toodab ettevõte elektrienergiat ja soojust veest, biomassist, biogaasist, päikesest ning ka olmejäätmetest, mida prügilasse ladestamise asemel põletatakse. Lisaks kuulub Enefit Greenile pelletitehas Lätis.

kel endiselt projekti võimalikkuse hindamise faasis. Selle etapi läbimise järel saame teada, millised on detailsed tingimused, mille täitmise korral on meil võimalik meretuuleparki ehitada. Kuna detaile on siin aga palju, on hetkel veel keeruline täpsest ajaraamist rääkida. Vahepeal on valminud LoodeEesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise uus täiendatud aruanne, milles võrreldes eelmise, 2017. aastal tehtud aruandega, on läbi viidud täiendavad ekspertiisid ja teostatud mõjude hindamine kõikide olulisemate merekeskkonna aspektide lõikes. Sealjuures on lähtutud nii 2017. aasta keskkonnamõju hindamise aruandele laekunud tagasisidest kui ka vahepeal toimunud muudatustest tuulepargi arendusalade osas. Seega, järgmine oluline verstapost käesolevas projektis on peatselt, 18. septembril Kärdlas toimuv uue täiendatud keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamine. 43


Ootame määruse valmimist

MIHKEL ANNUS TAASTUVENERGIA KODA, TEGEVJUHT

E

estis on tuuleparkide arendused mitu aastat erinevatel põhjustel topanud. Samas on meil palju potentsiaali ja head geograafilised tingimused tuule püüdmiseks. Ka võrdlemisi madal rannikumeri loob head tingimused tuulikute püstitamiseks sinna, kus tuuleolud on kõige paremad ja puudub kellegi tagaaed. Kuivõrd karmistuvad keskkonnanõuded ja heitekaubanduse süsteemis kaubeldava CO2 kvoodi kasvav hind

vähendavad põlevkivielektri tootmise majanduslikku mõistlikkust, on muuhulgas esmatähtis kasutada ära ka Eesti tuules peituv potentsiaal. Hetkel on väljatöötamisel vähempakkumiste määrus, mis loob raamistiku uute taastuvenergiavõimsuste tekkimiseks, sh tuuleparkide rajamiseks. Uute tuuleparkide ehitamiseks on lisaks arendaja motivatsioonile tarvis erinevate osapoolte tahet ühise eesmärgi nimel sujuvalt tegutseda. Sealhulgas on tarvis arvestada nii kohalike omavalitsuste soovidega kui ka kohalike elanike muredega ning vajadusel kummutada tuuleenergiaga vahel kaasas käivad eksiarvamused. Eks iga suurema tööstusinvesteeringu puhul on oluline läbi mõelda, kuidas kohalikud nende piirkonda rajatavatest objektidest võiksid hüve saada. Muuhulgas

kasutatakse näiteks mehhanismi, kus osa tuulepargi teenitud tulust suunatakse kohaliku üldkasutatava hoone rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Sarnaseid võimalusi ja koostöökohti on mitu. Kohalike kogukondadega hea koostöö vaimus ei pea me samas õigustatuks, et MTÜ registreerinud kohalikel on vabadus esitada taotlus looduskaitseala loomiseks, kui avalikuks tuleb info sinna piirkonda tuulepargi rajamise plaanist. Sarnased taotlused on meie hinnangul tehtud just arenduse torpedeerimiseks, muutes protsessi ebamõistlikult aeglaseks. Olles taastuvenergeetikuna igati loodushoiu ning kaitsealade üldise vajalikkuse pooldaja, pälvib eelmainitud tegumood kriitikat, kuivõrd sellisel viisil tehtavad taotlused ei vasta kahjuks tihtipeale looduskaitsealade rajamise eesmärgile.

Töögrupp teeb sügisel ettepanekud JAANUS UIGA ENERGEETIKA OSAKONNA JUHATAJA, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

M

ajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi ning ka turuosaliste esindajate ühise töögrupi eesmärgiks on arutleda mitmetel taastuvenergeetika edendamisega seotud teemadel, näiteks statistikakaubandus, riiklike taastuvenergia eesmärkide täitmine, rahvusvaheline koostöö ja piirangute leevendamine. Eraldi käsitlesime ka riigikaitseliste piirangute (peamiselt kõrguspiirangud) temaatikat. Praegune parim lahendus, mille kohaselt on

44

tagatud nii Eesti kaitsevõime kui ka võimalused tuuleparke rajada, on täiendavate radarite soetamine ja strateegiliselt tähtsatesse asukohtadesse paigaldamine. Esitame ettepanekud valitsusele sel sügisel. Hetkel on kaalumisel lisaradarite ja muu tehnika soetamine, et leevendada kavandatavate tuuleparkide mõju olemasolevatele. Koostöös TTÜ-ga on mõõdetud ka tuulegeneraatorite mõju raadiosüsteemidele. lõplike järeldusteni pole veel jõutud ning seetõttu on vara veel midagi täpsemalt öelda, küll aga on mõõtmised näidanud, et elektrituulikud avaldavad elektromagnetspektrile teatavat mõju.

Esmatähtis on kasutada ära Eesti tuules peituv potentsiaal.


Arton Solar

Valgust läbilaskvad disainpäikesepaneelid terrassile või kasvuhoonele Soovite kujundada aeda, nautida suve terrassil, kasvatada taimi ja samal ajal teenida tulu. See kõik on võimalik. Klaas-klaas päikesepaneelidest valgust läbi laskev katus on futuristliku disainiga kujunduselement, mis annab Sinu terrassile või kasvuhoonele isikupärase välimuse. Solitek kvaliteetsete paneelide hulgast saab valida erineva elementide tihedusega paneele, mis annab võimaluse leida kompromiss valguse läbilaskvuse ja paneeli võimsuse vahel. Võrreldes teiste paneelidega, muudab Solitek paneeli eriliseks 30. aastane tootja poolne garantii paneeli tootlikkusele ja patendeeritud materjalist vahekilede kasutamine, mis tagab väiksema tootlikkuse languse ehk paneelidele omane vananemise määr on madalam. Seetõttu on Solitek paneeli toodang suurem võrreldes nn standardpaneelidega. Paneelid paigaldatakse Solrif süsteemlahendusega, mis tagab katuse vihmakindluse. Paneelid ühendatakse inverteriga ja elektrivõrguga. Nii saad toodetud elektrit kasutada oma tarbimise katmiseks või müüa ülejääk võrku. Arton Solar OÜ on lõpptarbijale orienteeritud taastuvenergeetika ettevõte, kes on keskendunud päikeseenergiasüsteemide ja nende erilahenduste projekteerimisele, müügile ja paigaldusele. Kui Sul tekkis huvi või soovid rohkem informatsiooni, siis pöördu julgesti Arton Solar OÜ poole: Link@artonsolar.eu või helista 5345 4437 Aitame leida just Teile sobiva lahenduse!


Päikeseenergial on suur tulevik Taastuvenergia on kõige kiiremini arenev valdkond energiatootmises. Tehnoloogia areng ja odavnemine muudab taastuvatest allikatest elektritootmise üha võimalikumaks ja kättesaadavamaks. Ja kuigi suurem osa tänasest taastuvenergia toodangust tuleb tuulest, on ka päikeseenergial suur tulevik, usub Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik. TEKST: LIIS VEERSALU

46

Päikeseelekter on tulnud selleks, et jääda. Kui veel aastaid tagasi oli tegemist uudse lahendusega meie piirkonnas, siis viimaste aastate arengud on sillutanud jõudsalt teed ka päikeseenergia tootmisviisi võidukäiguks. Sellele on palju kaasa aidanud riiklikud subsiidiumid. Nimelt lõppes Eestis mullu senine taastuvenergia toetusskeem, kus kuni ühe MW suurused päikesejaamad saavad 12 aasta jooksul toetust 53,7 eurot MWh kohta. Innar Kaasik kinnitab, et just see andis esimest korda võimaluse ja julguse ehitada ka Eestis välja esi-


ga üksikutele innovaatoritele, vaid pigem aina kättesaadavama lahendusega kõigile, kes mõtlevad ühtviisi nii enda elektrienergia tarbimise efektiivistamisele kui ka keskkonnahoidlikkusele.

mesed mastaapsemad päikesepargid läbi mille omandada kogemusi ja tõestada, et päikeseenergia tootmine sobib ka siinsesse piirkonda. Kuni 50 kW suurustele jaamadele kehtib sellelaadne toetusskeem veel 2020. aasta lõpuni. „See on sobilik eelkõige keskmise tarbimisega tootmislahendustele, mis annab võimaluse mõelda päikesepaneelide paigaldamisele näiteks suuremate kaupluste, väiksemate farmide ja erinevate väiksemate tööstusettevõtete vaates. Just paljud sellised kliendid on juba meie poole ka pöördunud ning hetkel tege-

3-5

aasta pärast võib tulla elektrisalvestite alal läbimurre. lemegi Enefit Greenis muuhulgas ka paljude selliste päikeselahenduste projektidega,“ ütleb Kaasik. Päikeseenergia näol ei ole täna enam tegemist eksklusiivse toote-

Päikeseenergialahendused on üha kättesaadavamad Päikeseelekter võimaldab erinevaid lahendusi ja ärimudeleid. Seda kinnitab ka Enefit Greeni juhatuse liige. „Ka meie päikeseenergia portfell on laialdane,“ sõnab Kaasik. Enefit Greeni kaks suurt peaaegu megavatise võimsusega päikesejaama Paldiskis ja Ida-Virumaal toodavad elektrit otse võrku. Sarnased pargid 19 MW mahus on firmal ka Poolas. Veel on ettevõte rajanud päikesejaamad oma Iru ja Paide elektrijaamade kõrvale, mille toodangut tarbivad jaamade kaugküttevõrgu pumbad ja abiseadmed ning meeskonnaruumid. Lisaks neile asub juba praegu ligi paarkümmend jaama koguvõimsusega 5 MW Eesti Energia äriklientide juures, aidates katta nii klientide elektritarbimist. Seejuures on Kaasiku sõnul ettevõte töötanud tarbija juures asuvatele jaamadele välja kaks erinevat paketti. Esimesel juhul ehitatakse kliendile tema firma vajadustele vastav päikesejaam, mis jääb kuuluma kliendile. Teisel juhul teeb investeeringu Enefit Green, ehitab jaama kliendi vabale pinnale valmis ning hoolitseb seejärel elektri tootmise ja sellega seonduva eest. Nii puudub kliendil investeeringuvajadus ja ka hooldustegevus koos rikete likvideerimisega kuulub Enefit Greenile ning jooksvalt tuleb tasuda vaid toodetava elektri eest kokkulepitud tariifi alusel. Huvi pakettide vastu kasvab. Kliendid on muutunud palju teadlikumaks, enam ei tulda küsima, mis asi see on ja kui pikk on tasuvusaeg. Pigem teavad inimesed juba üsna täpselt, mida tahavad.

47


Üheks oluliseks päikeseenergia võidukäigu põhjuseks on olnud tehnoloogia kiire areng ja selle üha odavamaks muutumine. Päikesepaneelide turul valitsevad hetkel kahte sorti paneelid – monokristallilised ja polükristallilised. Nendest esimesi, monokristallilisi päikesepaneele peetakse efektiivsemateks, kuid samal ajal on nende tootmine ka kulukam ja hinnad maailmaturul seetõttu kallimad. Paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena. Hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks ja valmib üks suur element. Metallribadest elektrijuhid laotatakse üle elemendi, et püüda elemendist vabanevaid elektrone. Monokristallilise paneeli kasutegur jääb umbes 20% juurde. Monokristallilised lahendused aina populaarsemad Polükristallilised päikesepaneelid on sellest aga veel madalama efektiivsusega – kasutegur jääb umbes 17% juurde ning seetõttu on need ka veidi odavamad. Polükristallilistes päikesepaneelides kasutatakse mitmeid väiksemaid kristallilise räni elemente, mis on omavahel ühendatud (ühe suure elemendi asemel). Innar Kaasiku hinnangul on mõlemad lahendused sobilikud, kuid järjest enam eelistatakse monokristallilisi lahendusi. „Tehnoloogilises vaates on 2019. aasta hinnamuudatused päikesepaneelide turul näidanud monokristallide võidukäiku,“ kommenteerib Kaasik. „Tänu nendele on võimalik saavutada suurem efektiivsus, seejuures alginvesteeringus oluliselt kaotamata.“ Taastuvenergia tehnoloogilise arengu poolelt omab Eesti tegelikult ainulaadset näidet Ruhnu saare iseseisva energialahenduse näol, mis loodi 2018. aastal just Enefit Greeni poolt. „Tegu on täiusliku

48

Enefit Greeni päikesepark Paides. Foto: Enefit Green

kombinatsiooniga päikeseenergia ja salvestustehnoloogia, tuuleenergia ja biodiisli omavahelisest sünergiast, millega tagatakse saarel senisest puhtam energiatootmine,“ selgitab Kaasik. „Tänu sellele on Ruhnu saarel jäänud õhku paiskamata 163 tonni CO2-te.“ Omandatud ainulaadse kogemuse pinnalt on Enefit Green välja töötamas koostöös ühe Eesti kliendiga ka sobilikku salvestuslahendust, kus päeval päikesepaneelidest toodetud elektrienergiat oleks võimalik kasutada öötundidel või rakendada seda akupangast hetkeliselt näiteks elektrivõrgu avarii korral. Järgmine suur arenguhüpe päikeseenergias Väga suur potentsiaal peitub just nimelt nendes samades energiasalvestites, mille hind on sa-

Päikeseenergia turule on tekkinud väga palju pakkujaid. Innar Kaasik


Estonia piimafarm Oisus Järvamaal. Foto: Enefit Green

mamoodi muutumas järjest vastuvõetavamaks. Tõenäoliselt pole kaugel ka aeg, mil salvestid muutuvad populaarseks ja lausa massiliseks. Kaasiku hinnangul võiks see moment saabuda umbes 3–5 aasta pärast. Teine selge arenguhüpe saab olema suurem digitaliseerituse rakendamine. Kaasik tunnistab, et digitaliseerimine on seni vähe kasutust leidnud ja pigem on digitaalandmeid kasutatud vaid visuaalseks tootmistulemuse kuvamiseks või ajalooliseks võrdluseks. „Soovime aga ka siin suuremalt ära kasutada juba eelnevalt tuuleelektrijaamadest ning koostootmiselektrijaamadest saadud kogemuse näol omandatud teadmised,“ ütleb Kaasik. „Plaanis on siduda kõik Enefit Greeni rajatud päikeseelektrijaamad ühisesse infoteh-

noloogilisse lahendusse.“ Tema sõnul on selle eesmärgiks võrrelda algselt projekteerimisel ette nähtud tootlikkust tegeliku tootlikkusega, misläbi saab jooksvalt ja pidevalt monitoorida, et rajatud tootmislahendused töötaksid maksimaalse võimekusega. Ka rikked ja kõrvalekalded saaksid võrdlusandmete näol seeläbi kiirelt välja toodud ning seejärel ka kiirelt ka likvideeritud. Seega tööd päikeseenergia edasiarendamise ja efektiivistamise vallas on veel omajagu. Päikeseenergia lahenduste pakkujate turg kihab Päikeseenergia võidukäiguga seoses on turule tekkinud väga palju pakkujaid. Seda kinnitab ka Kaasik ja lisab, et sellest tulenevalt on nendeni jõudnud kliendikogemuste ja tagasiside kirjeldused ka

väga seinast-seina. Klientidel tasub teha alati hea eeltöö, veendumaks pakutava lahenduse töökindluses, terviklikkuses ja vastavuses nii tellitu kui projektiga. „Oleme võtnud Enefit Greenis seisukoha, et meie pakkumus klientidele peab alati sisaldama lisaks paneelide paigaldamisele ja tööle saamisele ka kogu vajalikku dokumentatsiooni, sealhulgas kohaliku omavalituse ja võrguettevõtetega asjaajamisest kuni paigaldise kasutusloani välja. Olenemata sellest, kas klient ostab meilt päikeseelektrijaama toote kui võtmed kätte lahenduse või siis pikaajalise elektrienergia ostulepinguga. Vaid nii saame olla kindlad, et töö on tehtud hästi ja projekt on viidud lõpule ning sellest võidavad nii klient kui meie,“ räägib Innar Kaasik. 49


ELMO elustamine peab andma elektriautodele uue hingamise Eesti läheb elektriautode liiklusse toomisega uuele katsele. Võtmeküsimuseks saab, kui edukad oleme elektriautode laadimisvõrgu uuendamisel ja õhku jääb küsimus, kas Eestis elektriautode kasutamisega on üldse võimalik oluliselt panustada kasvuhoonegaaside vähendamisse.

TEKST: TANEL RAIG

Olime esimene riik maailmas, mis kaeti elektriautode laadimisvõrguga. Panime hulga ametnikke sõitma väikeste elektriautodega ja ülejäänud inimestele pakkusime võimaluse, et riik maksab kinni osa nende soetatud elektriauto maksumusest. Tulemused jäid aga kesiseks – elektriautode osakaal meie sõidukipargis jääb selgelt alla poole protsendi. Kui aastatel 2011–2014 toetas riik ELMO programmi vahenditest 657 elektriauto ja laetava pistikhübriidi soetamist, siis toetusprogrammi lõppemise järel on Eestis registrisse kantud aastas keskmiselt vaid mõnikümmend elektriautot. Nüüd on riik nõuks võtnud elektriautode ostmise toe50

tus taastada ja anda uus hingamine sõidukite laadimisvõrgustikule. 2013. aastal avas Eesti esimese riigina maailmas üleriigilise elektriautode laadimisvõrgustiku. 167 laadimispunktiga ELMO taristust pidi saama liikumapanev jõud Eesti autopargi üleviimisel fossiilsetelt kütustelt elektrile, sest pidi andma igale elektriauto omanikule kindluse, et autot saab üle Eesti vajadusel alati laadida. Ometigi on laadimisvõrgust tänaseks saanud üks peamisi põhjuseid, miks inimesed ei julge elektriautot soetada. ELMO tehnoloogia vananes kiiresti Elektrilevi elektritranspordi juht Marko Viiding selgitab, et ELMO laadimisvõrgus saavad

kiirlaadimist kasutada peamiselt Jaapani (CHAdeMO) laadimisotsikuga elektriautod, vastava adapteri abil ka Teslad. Samas kasutab suurem osa uutest elektriautodest CCS-laadimisstandardit ja laadimisotsikut. „See on ajastu eripära – kui ELMO võrgustik ehitati, siis CCS-laadimisstandardit ja vastava otsikuga autosid veel ei olnudki,“ nendib Viiding. Tõsi, ELMO võrgustikus võib nn poolkiire (Type2) laadimisotsikuga akusid laadida praktiliselt kõikidel elektriautodel, kuid võrreldes kiirlaadimisega võtab see mitu korda kauem aega. Kui võtta ELMO leheküljelt lahti kiirlaadimistaristu kaart, siis võib 167 laadijast hetkel kasutuses olevaid kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Ka Viiding möönab, et laa-


Elektriautosid lisandub visalt

Eestis registreeritud elektriautode arv aasta alguse seisuga, kasv võrreldes eelmise aastaga Aasta

Registreeritud elektriautosid

2014

708

2015

1066

Kasv

+358*

2016

1114

+48

2017

1144

+30

2018

1160

+16

2019

1235

+75

2019 1.08

1302

+67

* viimased

ELMO toetusmeetmega soetatud elektriautod

Allikas: Maanteeamet

Elektriautode laiema leviku põhiküsimuseks on laadimisvõimalus. Foto: Scanpix

dimistaristu täitetegur on kogu võrgustikus tervikuna väga madal. Kuid ta lisab, et populaarsemates asukohtades on kasutamine juba üsna kõrge ja tipptundidel tekivad seal järjekorrad, mis tähendab, et tipunõudluse katmiseks oleks mõnes asukohas olemasoleva laadija kõrvale vaja uut täiendavat laadijat. Laadimisvõrk vajab kiiremat arengut Populaarseteks kohtadeks võib tänapäeval pidada näiteks kaubanduskeskuseid. Keskuste haldajad suhtuvad aga elektriautode laadimiskohtade rajamisse ettevaatlikult. Näiteks T1 kaubanduskeskuse 1500 parkimiskohast tehti elektriautode laadimisvõimalusega

vaid 15. Vaadates elektriautode üldist osakaalu meie sõidukipargis võib laadimiskohtade arv tunduda täpselt õige, kuid elektriautode omanikud ütlevad, et sellises kohas võiks laadimiskohti olla 150, et katta ka tippaegade nõudlus. Tesla Rent omanik ja elektriautode omanike kogukonna ühe eestkõneleja Mario Kadastiku ütlusel peaks kaubanduskeskustes ja parkimismajades olema iga 3.–5. parkimiskoht varustatud laadijaga. Samas möönab ta, et kuni meil pole piisavalt elektriautosid, on ka taristu väljaehitajal keerukas seda kulu finantsiliselt põhjendada. „Koht, kus riik saaks ja peaks sekkuma toetusmeetmetega. Eriti kuna taristu loomine on riiklik nõue Euroopa Liidu poolt,“ leiab Kadastik.

Elektrilevi andmetel võib ühe kiirlaadija projekteerimine, võrguühenduse loomine, laadija ost ning paigaldus sõltuvalt asukohast ja kiirlaadija kiirusest maksta kokku 20 000–100 000 eurot. Olukorras, kus elektriautode arv moodustab Eesti autode koguarvust vähem kui 0,5%, ei näe Viidingu sõnul enamik kinnisvaraomanikke elektriautode omanikke veel piisavalt suure ja olulise sihtgrupina. „Laadimistaristu looja ja opereerija peab arvestama, et esimestel aastatel on tegevus kahjumlik,“ kinnitab Viiding. „See on tinginud turutõrke, kus vajalikku taristut ei rajata piisavalt kiiresti – mõni uus laadimisvõimalus tekib, kuid see ei anna turule piisavalt tugevat signaali, et elektriauto juht ei pea mu51


retsema avalike laadimisvõimaluste puudumise pärast.“ Tema sõnul tervitaksid eraisikud ja ettevõtjad kindlasti riiklike toetusi laadimispunktide rajajatele, kuid kas otsene rahaline toetus on riiklikult ikka kõige mõistlikum samm, on siiski juba suurema debati koht. Elektriautode rendi ja müügiga tegeleva OÜ Elektritransport juhatuse liige Raul Potisepp leiab, et laadimistaristu toetusi ei vaja, sest juba täna on turul mitu ettevõtet, kes laadimisjaamu toetuseta paigaldavad. „Seega turutõrge üldjuhul puudub,“ on ta veendunud. Ta on aga nõus, et järgmise paari aasta jooksul on vaja toetada elektriautode soetamist, et ühiskonnas tekiks uuemad teadmised elektriautodest. Paljude inimeste teadmised on jäänud 7–8 aasta tagusesse aega, kui Eesti tänavatele jõudsid esimesed elektriautod. KredEx jagas toona elektriautode soetamise toetust ja teavitas uuest tehnoloogiast, mis tol ajal tähendas siiski väikesi akusid, väikest valikut ja kõrget hinda. Potisepp toob näite Nissani endiselt juhilt, kes on öelnud, et klientide tagasiside järgi on kriitiline, et elektriauto sõidaks ühe laadimisega vähemalt 300 kilomeetrit. See on piisav, et inimesed saaksid üle „aku saab kohe tühjaks“ hirmust. Potisepa kinnitusel ongi vahepeal olukord drastiliselt muutunud ja keskmine elektriauto sõidab ühe laadimisega 300– 400 kilomeetrit. Laadimistaristu rajajatele ei lubata toetusi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Juku Paulus ütleb, et ministeerium on juba 2017. aastast ettevalmistanud ELMO laadimistaristu erastamist, et anda erasektorile võimalus välja arendada kasumlikult toimiv lahendus. „Tegemist on tuleviku tehnoloogiaarendusi silmas pidades suure ärivõimalusega,“ leiab 52

20%

kasvataks toetusmeede elektriautode arvu Eestis. Paulus, et vajaliku laadimistaristu tekitamiseks peaks ettevõtjatel olema piisavalt motivatsiooni. Elektrilevi on üks nendest ettevõtetest, mis on elektriautode laadimistaristu võimalustest kinni haaranud. „Elektrilevis on arvutused tehtud ning oleme otsustanud laadimistaristusse investeerida seetõttu, et soovime võrguettevõtjana turutõrke lahendada. Näeme pikas plaanis selles ettevõtmises ikkagi kasumlikku äri,“ kinnitab Viiding. Oma plaanide tempo ja ulatuse osas jääb Elektrilevi aga kidakeelseks. Kinnitatakse vaid, et tänavu avatakse 10 uut laadimispunkti, kokku on uusi laadimispunkte plaanis rajada kümnetes. Varem on meediast läbi käinud ka info, et järgmise aasta investeeringutena on kinnitatud juba 20 uue laadimispunkti rajamine. Elektriautode toetus pöördelist muutust ei too Jõulisema sammu edasi teeb elektriautode laadimisvõrgustik Eestis, kui Elektrilevi kätte jõuab ka ELMO 167 laadimispunktiga võrgustik. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas ELMO erastada Elektrilevile. Tehing on aga lõpule viimata, kuna kaotaja vaidlustas enampakkumise tulemuse kohtus. Elektrilevi kinnitusel vahetaksid nad ELMO võrgustiku omanikuks saades mitu laadijat välja kiiremate vastu ning lisaksid CCS-laadimisotsikud. Kui elektriautode laadimista-

ristule rahalisi toetusi ei planeerita, siis elektriautode endi kõrgest hinnast üle saamist hakkab riik toetustega aitama. Öeldakse ka, et eesmärk on toetuste abil kasvava elektriautode soetamisega aidata Eestil lahendada CO2 probleemi transpordisektoris. Numbreid vaadates on tegemist siiski pigem PR-projektiga, kus nagu Potisepp lootis, viiakse toetuse abil ühiskonda uusi teadmisi elektriautode kohta. Toetusmeetme rahalise mahuga on võimalik toetada ligikaudu 240 elektrisõiduki soetamist. Kui 1. augusti seisuga oli Eestis registris 1302 elektriautot, siis toetusega lisanduvad sõidukid kasvataksid elektriautode arvu ligi 20%. Eesti kogu sõidukipargis see elektriautode osakaalu aga ei muudaks. Samasuguseks piisaks meres jääb ka toetusega lisanduvate elektriautode panus Eesti transpordisektori CO2 heite vähendamisse. Keskkonnaministeeriumi kliimanõunik Kadri Sipp selgitab, et planeeritava toetuse eelnõu järgi on toetuse tingimuseks, et sõidukiga läbitakse nelja aasta jooksul 80 000 kilomeetrit. 240 elektriauto puhul tähendab see, et CO2 heide väheneks nelja aasta jooksul 4000 tonni võrra. Sipa sõnul eeldatakse, et elektriautod jätkavad samas mahus sõitmist ka pärast kohustusliku läbisõidu lõppemist, ehk tänu toetusmeetmele suudetakse nende autode eluea jooksul saavutada Eesti transpordisektoris ca 8000 tonni CO2 kokkuhoidu. Eesti transpordisektori heitekogused on aga 2,4 miljonit tonni CO2 aastas, millest 96% tuleb maanteetranspordist ja sellest omakorda ca 65% emiteerivad sõiduautod. Sipp tunnistab, et elektriautode toetusmeede on vaid üks võimalus, millega transpordist tulenevaid heitekoguseid vähendada ja kindlasti ei piisa sellest eesmärgi täitmiseks.


Eesti elektriautod kipuvad ikka põlevkivi põletama

K

üsimus on, kas Eestis üldse on elektriautode kasutamisest suurt abi kasvuhoonegaaside vähendamisel, kuna toodetakse ju meil suurem osa elektrist põlevkivist. Peamiselt laaditakse elektriautosid kodus, kus sageli ei ole kasutusel „rohelise elektri“ paketti. „See on ümberlükkamatu fakt, et Eestis on põlevkivist toodetud elektriga sõites tegu vähem loodussõbraliku lahendusega kui näiteks Norras, kus 98% elektrist tuleb taastuvelektrist,“ ütleb Marko Viiding. Tema sõnul on tehtud palju uuringuid selle kohta, kas saastavatest allikatest (põlevkivi, kivisüsi jne) toodetud elektriga sõites saastatakse keskkonda vähem või rohkem kui sisepõlemismootoriga autoga ja on jõutud erinevatele järeldusetele. Kuid sõltumata uuringute tulemustest on fakt ka see, et põlevkivielektri osa-

kaal Eesti elektritootmises väheneb ning taastuvelektri osakaal suureneb. See kehtib nii elektri suurtootmises kui ka kodusel tasandil, kus üha taskukohasemaks muutub maja katusele päikesepaneelide paigaldamine, leiab Viiding, et ka elektriautodesse hakkab üha enam jõudma mittesaastavatest allikatest toodetud elektrit. Toetusmeetme abil soetatud elektrisõidukite puhul on siiski kindlustatud, et kasutatakse taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Sipp selgitab, et toetuse saajal on kohustus kasutada elektrisõiduki laadimiseks ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat ja selle tõendamiseks peab toetuse saaja soetama auto energiakulu ulatuses elektri päritolusertifikaate. Sama tingimus kehtis ka varasema ELMO toetusprogrammi puhul. Sipp lisab ka, et ei

Milline peab olema laadimisvõrk, et oleks elektriautode kasutajatele piisav? RAUL PUUSEPP

E

OÜ ELEKTRIAUTO JUHATUSE LIIGE

lektriauto kasutajale on kõige parem ja kasulikum kui laadimisvõrgustikke on palju, kuid need võimaldavad laadijate ristkasutust. Võrgustiku paljusus loob head tingimused, et turul oleks võimalik valida erinevate teenusepakkujate vahel, nii nagu täna on sisepõlemismootoriga autoga kliendil valida, kas tankida Olerexis või Alexelas. Piisavuse kohta väidan, et uuemate elektriautode laadimine hakkab suuresti toimuma esialgu kodudes. Uute elektriautode sõiduraadius on mitusada kilomeetrit

- öösel saab aku odava elektriga täis laadida ning hommikul kasvõi teise Eesti otsa kihutada. Kui traditsiooniliselt oleme saanud autot tankida ainult tanklas, siis elektriautole sobiliku laadimistaristu ehitamine on tunduvalt lihtsam ning laadimisjaamasid on võimalik teha hoopis uutesse kohtadesse - need võivad asuda kontorites, kaubanduskeskustes jne. Kokkuvõtvalt: elektriauto kasutajale piisav laadimisvõrk koosneb mitmest erinevast teenusepakkujast, kes pakuvad laadimisteenust väga erinevates asukohtades. Samuti on vajalik korralik kodune laadimisvõimalus.

saa automaatselt eeldada, et elektriautode puhul, millele selline nõue ei kehti ja omanikud sertifikaati ei hangi, tarbitakse just põlevkivist toodetud elektrit. Sipi sõnul soovitakse elektriautode toetusmeetmega peamiselt ärisektoris suunata keskkonnateadlike valikute tegemist ja aktiveerida elektrisõidukite turgu. Ta ütleb, et toetusmeede ei jää kindlasti viimaseks aktsiooniks, millega Eesti uinunud elektrisõidukite turgu püütakse üles äratada. Koostöös riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga soovitakse leida võimalusi, kuidas veelgi soodustada elektrisõidukite kasutuselevõttu. Ka Juku Paulus lubab, et pärast eesmärgiks seatud 240 elektrisõiduki ostu toetamist, võidakse toetusmeetmega jätkata ka edaspidi. Tanel Raig

Hea teada 5 takistust, miks elektriautode osakaal on väike Hind. Endiselt on elektriautod kallimad kui sama mugavustaseme ja lisadega bensiinisõidukid. Saadavus. Tihti on huvitavamate mudelite saadavus väike ning autot peab ootama. Läbisõit ja laadimine. Uuemad autod on küll suurema läbisõiduga, kuid pea eranditult EU CSS otsikuga, mille laadijaid Eestis napib. Teadmatus akude kestvusest. Suuremate akupakkidega autodel pole kestvus enam probleem. Selle info levime võtab aga aega. Edasimüüjad. Marginaal on elektriautodel väike ja järelhooldust kordades vähem. Seega tasub neil pigem bensiiniautosid müüa. Allikas: Mario Kadastik

53


Isejuhtiv buss alustas regulaarsel liinil Kadriorus

A

ugusti viimasel nädalal alustas Kadrioru pargis regulaarset tööd isejuhtiv buss, mis viimase miili lahendusena ühendab Kadrioru trammipeatuse Kumuga. Tegemist on esimese pikema pilootprojektiga Eestis. Prantsuse firma Navya toodetud buss, mis Eestisse on jõudnud Taani ettevõtte holo abiga, veab reisijaid teisipäevast pühapäevani vahemikus kell 10–13 ja 14–16. Neljapäeviti, mil Kumu on avatud kella kaheksani, samuti laupäeviti ja pühapäeviti, lisandub veel õhtune vahetus, mille lõplik graafik pannakse paika vastavalt nõudlusele. Buss sõidab mööda Weizenbergi tänavat Kumuni, sealt Mäekalda, Koidula ja Poska tänavat mööda tagasi Weizenbergi tänavale. Bussipeatused paiknevad Katharinenthali kohviku ees, Kadrioru Kunstimuuseumi kõrval, Kumu juures Weizenbergi ja Mäekalda tänava nurgal ning Miiamilla lastemuuseumi juures. Bussi pardal on ka operaatorid, kelleks on Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased, kes tagavad bussi

Iseliikuv buss Tallinna kesklinnas.

ohutu sõidu ja vastavad bussiga seotud küsimustele. Tallinna Transpordiamet ja TTÜ katsetavad isesõitvat bussi Interreg Baltic programmist rahastatava projekti Sohjoa Baltic raames, mille eesmärgiks on uurida, tutvustada ja piloteerida isejuhtivaid elektrilisi minibusse osana ühistranspordist, eelkõige nn esimese ja viimase miili ühenduse võtmes. Projekt loob teadmust ja kompetentsi selleks, et organiseerida ühistrans-

porti keskkonnasõbralikult ja nutikalt. See pakub ka õiguslikke ja organisatoorseid juhiseid, et isejuhtivate sõidukite teenuseid kõige efektiivsemal moel korraldada. Tallinn on Kongsbergi ja Helsingi kõrval üks kolmest linnast, kus bussi opereerimine toimub pikema perioodi jooksul (umbes kuus kuud). Projekti partnerid on Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast, Saksamaalt ja Lätist. Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Paldiskisse kerkib miljardiline metanoolitehas

P

aldiskisse maailma ühte suuremat metanoolitehast plaaninud Larkwater Group langetas investeerimisotsuse ja kavatseb vajalike lubade kättesaamisel pooleteise-kahe aasta pärast ehitust alustada. Tehase päevatoodanguks on kavandatud 5000 tonni metanooli ja asukohaks Alexela bensiinijaama tagune ala Paldiski sissesõidu juures. 54

Linn saab tehaselt seitse miljonit eurot maksva koolimaja. Larkwater Group otsis tehasele asukohta mitmest riigist. Paldiski kasuks langes otsus seetõttu, et linnas on olemas kõik eeldused: süvasadam, raudtee, maantee ja maagaasil toimiva tehase jaoks oluline vedeldatud maagaasi (LNG) terminal, mis on kavandamisel. Alexela nõukogu esimehe Heiti Hääle sõnul tarbib tehas vedelda-

tud maagaasi poolteist korda rohkem kui praegu terve Eesti. See tähendaks omakorda, et Paldiskisse tasuks rajada LNG-terminal ka ilma EL-i toeta. Majandusministeerium aga plaanib Tallinna ringraudtee tasuvusuuringut, et viia Rail Balticu üks haru Tallinnast Paldiskisse. Samuti tuleb mõelda Paldiskisse viivate elektriliinide võimsuse suurendamisele.


Algas kiire internetivõrguga liitumine

E

lektrilevi avas kiire interneti võrguga liitumise esimestes piirkondades, teavitused on välja saadetud. Liitumine on avatud Ahjal (Põlva m a a), A l ajõel (Id aVirumaa), Hingus (Harjumaa), Jõesuus (Harjumaa), Jõeveeres (Põlvamaa), Kaasikul (Harjumaa), Kasepääl (Jõgevamaa), Kibunas (Ha r ju m a a), Kirumpääl (Võrumaa), Kolkjas (Tartumaa), Kõrvekülas (Tartumaa), Kärsal (Põlvamaa), Kükital (Jõgevamaa), Laitses (Harjumaa), Leevis (Põlvamaa), Maarja-Magdaleenas (Tartumaa), Missos (Võrumaa), Mustlas (Viljandimaa), Mähmas (Viljandimaa), Rajas (Jõgevamaa), Suurupis (Harjumaa), Tihedal ( J õ ge v a m a a), Ti n n i ku r us (Vi lja nd i ma a), Tsi rg u l i i nas (Valgamaa), Vansis (Harjumaa),

Vasknarvas (Ida-Virumaa) ja Võrumõisas (Võrumaa). Esimeste piirkondade valikul on kaalukauss ennekõike langenud nendele piirkondadele, kus tänased sideoperaatorid pole seni olnud valmis ise võrku ehitama ehk nn valgetele aladele. Võimalusest on teavitatud 4600 majapidamist. „Aasta esimene pool on läinud võrgu projekteerimis- ja ehitushangete läbiviimisele, lepingute sõlmimisele ja paljudele muudele vajalikele ettevalmistustele. Nüüd oleme jõudnud etappi, kus saame esimestele majapidamistele liitumisvõimalust pakkuda,“ selgitas Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna. „Meil on hea meel, et saime esimestes piirkondades ehitusega algust teha. Soovime järgmiste kuude jooksul aktiivselt juba järgmistes piirkondades võrgu

Hea teada Klient saab valida talle sobiva sideoperaatori ja seda soovi korral vahetada. Valguskaabli tehnoloogial põhinev võrk võimaldab kasutada kõiki teleteenuseid, ülikiiret kuni 1 GB/s internetti, koduvalveteenuseid jmt.

rajamist alustada ning soovijatele liitumise avada.“ Elektrilevi loodab sellel aastal liitumise avada kuni 15 000 majapidamisele ja ettevõttele: liituda soovinud klientidele ehitab Elektrilevi võrgu valmis kuni kaheksa kuu jooksul.Kokku on Elektrilevi võrgus valmis teenust pakkuma 12 erinevat sideoperaatorit. Allikas: Elektrilevi

Elektrivõrgu vanametall taaskasutusse

E

lektrilevi sõlmis käitlemisteenust pakkuvate ettevõtetega Cronimet Eesti Metall, Kuusakoski ja Grandmet lepingud, mille alusel suunab Elektrilevi igal aastal kuni 1700 tonni elektrivõrgu metalli taaskasutusse. Lepingu eesmärk on suunata uuesti ringlusse seda võimaldavad materjalid, et säästa keskkonda ja parandada investeeringute efektiivsust. Uue lepingu järgi moodustavad ligikaudu kolmandiku taaskasutusse suunatavatest metallidest jaotustrafod, mis amortiseerumise või riknemise, peamiselt äiksekahjustuse tõttu, alajaamadest maha võetakse ja uutega asendatakse. Suure osa moodustavad ka ilmastikumõjudele vastuvõtlikud

250

trafot taaskasutas Elektrilevi mullu, säästes miljon eurot. paljasjuhtmelised õhuliinid, mida igal aastal sadade kilomeetrite jagu ilmastikukindlate liinidega asendatakse. „Meie võrgus on 60 000 kilomeetrit liine ja 24 000 alajaama. Igal aastal renoveerime ligikaudu 2000 kilomeetrit elektriliine ja 300 alajaama. Selliste mahtude juures tuleb seda teha heaperemehelikult ja hoida efektiivsust,“

ütles Elektrilevi võrguehituse juht Kristo Külljastinen. Lisaks vanametalli taaskasutusse suunamisele tegeleb Elektrilevi ka mitmete võrgu elementide taaskasutamisega võrgus. Uue elu uues kohas võivad saada nii trafod, elektrikilbid, jaotusseadmed kui ka puitmastid. „Keskmine jõutrafo maksab 4000 –5000 eurot. Selle asemel, et alati uus osta, saame kasutada neid, mis mujal enam rakendust ei vaja, näiteks läheb võrguosa demonteerimisele või suureneb piirkonnas tarbimine,“ ütles Külljastinen. 2018. aastal taaskasutas Elektrilevi ca 250 trafot, millega hoiti kokku ligikaudu miljon eurot. Allikas: Elektrilevi

55


Kes on väärt siit sisenema? Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix

Kolme saamiseks tuleb kõigepealt ühe ja kaheni jõuda Vaimu ja raha vastuoludest on loodud hulk rohkem või vähem surematuid kunstiteoseid. Eesti päriselus toimub üks selle iidse kunsttüki – mida on võimalik etendada nii draama, komöödia kui ka tragöödiana – uuslavastusi muu hulgas ka vormis, mis kannab nime teadus- ja arendustegevus, sõbramehelikult TA. 56


TEKST: ERIK ARU

Teose intriig põhineb suuresti teljel alus- vs rakenduslik teadus. Laialt on levinud veendumus, et TA vallas leidub turutõrkeid. Teaduslik avastus nimelt vajab raha, kuid tihtipeale ei saa rahastaja takistada teistel sellest kasu lõikamast, mis vähendab tema kasumit ja seega ka stiimulit tööd üldse tellida. Seetõttu peaks TA-d vähemalt osaliselt rahastama riik. Ja kui kuskil on raha, tekib mõistagi kohe küsimus, kuidas seda jagada. Seisukohad on kohati reljeefselt vastupidised. „Arvan, et pikemas perspektiivis toovad fundamentaalteadused rohkem kasu kui investeerimine rakenduste arendamisse,“ ütleb Nobeli sihtasutuse juht Lars Heikensten kahe aasta taguses intervjuus Postimehele. „Kui on olemas baasteadmised, tekib ka rakenduslikele asjadele rahastus loomulikumalt.“ „Hea teadus on alati rakenduslik ja iga tegelik rakenduslikku tähendust omav probleem on sügavalt teaduslik,“ kirjutab seitsme aasta eest samuti Postimehes ilmunud artiklis praegune TTÜ rektor, tollane haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Teaduse eesmärgid ja kulutamine: mis toimub? Faktid on kõigile teada (või vähemalt päris hõlpsasti leitavad). Eesti avalik sektor tegi 2017. aastal TA kulutusi üle 156, erasektor ligi 148 miljoni euro eest, kokku moodustasid need 1,29 protsenti Eesti SKP-st (ehk alla poole sihtmärgist, vt kõrvallugu). Viimane näitaja on umbes sama, mis kümne aasta eest. Vahepeal on osakaal ka kõrgem olnud, ent selle kõikumisi ei saa Eesti mõõtu riigis väga tõsiselt võtta – üks suur investeering võib statistika segamini lüüa.

Avalik sektor ostis erasektorilt ja erasektor avalikult 2017. aastal TA teenuseid võrdselt kaheksa miljoni euro eest. Võib muidugi arutleda, kas seda on palju või vähe. Sellest, et osa uuringuid peavad eestlased välismaalt tellima, ilmselt ei pääse. Eesti pole nii suur ja rikas, et kõik maailma tarkus ja testseadmed koju tuua. Kui see kõrvale jätta, jääb siiski veel küsimusi. Kui palju peaks üks ettevõte ise TA-ga tegelema (mõni ostab kõik sisse) ja kui palju suudab üks ülikool TA-d välja müüa, ilma oma ülejäänud funktsioone kahjustamata? Kõik sõltub sellestki, mida me ülikooli all mõistame – sõna tähendus on ajas palju muutunud. Euroopa ülikoolid said keskajal alguse üpris rakendusliku loomuga õppeasutustena, arenedes kloostrite ja katedraalide koolidest, mille eesmärgiks oli anda vaimulikele teadmisi ristiusu ja muudeski liturgias tarvilikes valdkondades, ent õpetada neile ka kirikuõigust ja näiteks loogikat, et nad rahaasjadega paremini toime tuleks. Sellest seemnelavast väljakasvanud ülikoolides oli võimalik pärast kunstide magistri kraadi saavutamist õppida kolme praktilist eriala: juurat, meditsiini ja teoloogiat. Loomulikult oli keskajal viimanegi, teadusharudest kõrgeimaks peetu, täiesti praktiline distsipliin, mis pidi aitama inimesi jumalale lähemale. Näiteks Toulouse’i Ülikool asutati 1229. aastal puhtalt selleks, et võidelda teoloogia õpetamise abil sealkandis levinud katarite hereesiaga.

Hea teadus on alati rakenduslik. Jaak Aaviksoo

Teadus, nagu meie seda tunneme, on aga päris värske saavutus, lõplikult välja kujunenud alles möödunud sajandi teisel poolel. Kuigi varemgi tegutses ka meile tuttaval kombel ülikoolide juures töötanud teadusemehi, pärineb väga suur osa möödunud sajandite olulistest teadussaavutustest hoopis neilt, keda meie nimetaks amatöörideks – tihtipeale olid nad ka jõukad, ent mitte alati. Nüüdisaegse teadusmeetodi arendaja filosoof Francis Bacon (1561– 1626) oli jurist ja Inglismaa lordkantsler, näiteks. Ka rida Albert Einsteini (1879–1955) säravamaid avastusi sündis möödunud sajandi esimesel kümnendil töö kõrvalt Berni patendiametis. Muidugi, võib-olla pole me veel lihtsalt kuulnud oma ajastu olulistest amatööridest või hoopis pilkame neid soolapuhujaiks, kes teab. Väärt teadus ja majandus ehk kuidas mõõta? Nüüdisaja teaduse moodustudes on oluliseks saanud ka vahetegemine alus- ehk baasteaduse ja rakendusliku teaduse vahel. Kui esimene lihtsustatult öeldes püüab välja selgitada maailma ja kõiksuse toimimise põhimõtteid, siis teise peamiseks eesmärgiks on mingisuguse elulise lahenduse välja arendamine. Sellest omakorda järeldub, et kui teine panustab hoomataval moel majandusse, näiteks kasvatades tööviljakust või lisandväärtust, siis esimesest saadavat kasu on juba keerulisem mõõta. Hoolega vaadates aga näeb, et ka baasteadus jõuab lõpuks rakenduseni. Paari aasta eest ajakirjas Science ilmunud uuring toob välja, et kuigi patendid viitavad teadusuuringutele suhteliselt vähe, tasub vaadata neidki patente, millele uued tuginevad. Ka varasemad patendid viitavad nimelt teadusuuringutele.

57


Niimoodi näpuga järge ajades selgub, et sisuliselt kogu väärt teadus, millele keegi üldse tähelepanu on pööranud ehk viidanud, jõuab tegelikult ka majandusse. Tuleb välja, et isegi teoreetiline matemaatika läheb mingis vormis millalgi tootmisse, kuigi keskmiselt läbi viie patendi ja ligikaudu 20 aastaga. Näitlikustades – kui Alexander Fleming leiutas 1928. aastal penitsiliini, siis mass-tootmisesse jõudis see alles Teise maailmasõja ajal. Millised on eelistatud valdkonnad? Iseasi muidugi, et kui Eesti teadlane saavutakski penitsiliiniga võrreldava läbimurde, siis vaevalt selle põhjal sündivat toodet just siinne tööstus valmistama hakkaks. Nii nõuab mullune tööandjate manifest avaliku sektori TA kulutuste tõstmist ühe protsendini SKP-st ja täpsustab: „Lisanduv raha suunata ainult neisse valdkondadesse, mis toetavad eelkõige Eesti majanduse ja ühiskonna arengut.“ Nagu ajakirja TööstusEST eelmises numbris ütleb TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal: „Ajaloolistel põhjustel on Eesti teadus arenenud selliselt, et akadeemilises mõistes kõige silmapaistvamad valdkonnad on sellised, kus ettevõtluses vastuvõtvat poolt ei ole.“ Mõnikord ettevõtlust omajagu tekib, ent mitte sel määral, et suudaks Eesti majanduse üldpildi taustal silma paista. Seda ilmestab hästi tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) käekäik, millest mõni teaduslikust tasemest hoolimata kadus pildilt pärast riikliku toe lõppu, nagu näiteks geenitehnoloogia TAK ja materjalitehnoloogia TAK. Nii saabki väita, et Eesti peaks arendama TA-d nendes harudes, milles tegutseb konkurentsivõimelisi ehk eksportivaid ettevõtteid. Kuna ettevõtted on meil üldiselt

58

20

aastaga jõuab teoreetiline matemaatika tootmisse. väikesed ja nende TA-alased võimed erinevad, siis tuleks koostöö heal tasemel teadlastega just nendes harudes majanduslikult eriti kasuks. Sellised majandusharud võiks olla näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, maavarade sektor, puidu- ning toiduainetööstus. Esimeses kahes on Eestis teaduski korralikul järjel, kahe viimasega on pilt ebaühtlasem. Rakendusteaduse arendamist Eestis annab põhjendada ka rahvusvahelise kogemusega. TTÜ professor Erkki Karo on tähelepanu juhtinud, et TA investeeringute jaotus (üle veerandi alusuuringutele, umbes veerand rakendusuuringutele ja veidi alla poole eksperimentaalsele arendustegevusele) sarnaneb neile EL-i riikidele, mille SKP on meie omaga sarnane, nagu Poola. Samas, rikkamatel riikidel, nagu on Sloveenia või Taani, on rakendusuuringute osakaal märksa suurem ja teiste oma vastavalt väiksem. Ehk peaks jõukuseredeli järgmisele pulgale tõusmiseks olema riigipirukas teisiti jagatud? Rakendusuuring eeldab tellijat. Kus ta on? Heakene küll, rahastame siis just nende valdkondade teadlasi. Ent rakendusuuring eeldab ka tellija olemasolu. Kuidas teda leida? Üks võimalus on sisseimbumine. Selleks arendab Tartu Ülikool on ettevõtlus- ja Tallinna

Tehnikaülikool tööstusdoktorantuuri, millega püütakse koolitada teadlasehakatisi ehk doktorante, kes tegeleks mõne ettevõtte tegevuse arendamisega. Eesmärgiks on doktorantide sidumine ettevõtlusega. Teine võimalus on ettevõtete rahaline toetamine, mille üks näiteid on toetusmeede NUTIKAS. Pikema koostöö tekitamine aga pole nii lihtne. „Ettevõtlus- ja akadeemiline kultuur on erinevad, sest rõhuasetused on erinevad,“ kirjutavad portaalis Novaator kaks füüsikut, Andi Hektor ja Mait Müntel, kes on idufirma Lingvist juht. „Ühisosa leidmiseks ei aita muu kui suhtlemine, kannatlikkus ja avatud meel.“ Kuna sel aastal on seoses valitsuse taganemisega nii mullu sõlmitud teadusleppe kui ka tänavuse koalitsioonileppe lubadusest tõsta avaliku sektori TA kulutusi ühe protsendini SKP-st palju räägitud riiklikust rahastamisest, siis on kippunud varju jääma tehte teine pool. Selleks, et ühest saaks kolm, tuleb sellele juurde liita kaks. Kaks protsenti SKP-st peaks TA kulutustesse tulema erasektori poolt. „See kaks protsenti on see tegelik valukoht,“ leidis Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere mullu Terevisioonis esinedes. Siiski jääb ta optimistlikuks, et eesmärk on meie põlvkonna nägemiskauguses ning erasektori osa teadusrahasse võiks tulla välismaalt, aga ka Eestis asuvatest teadusmahukatest ettevõtetest, nagu AS Cybernetica või Icosagen, mille terve äri põhinebki teadusel. Samas, välisraha ja üksikute ettevõtete peale lootma jääda ei saa. Muutmaks Eesti majandust laiemal põhjal teadusmahukamaks, läheb tõenäoliselt vaja riigipoolset tagant utsitamist, olgu selle vahenditeks siis rahalised toetused või muud abinõud.


Viis esimest ja viimast Erasektori TA kulud 2017. aastal, % SKP-st

Rootsi

2,42 2,24

Austria

2,09

Saksamaa

1,98

Taani Soome

Malta

0,34

Leedu

0,32

Rumeenia

0,29

Küpros

0,27

0.0

0.5

1.0

1.5

0,14

Läti

1,82 2.0

2.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

Avaliku sektori TA kulud 2017, % SKP-st

Taani

1,07

Norra

1

Rootsi

0,97

0,31

Iirimaa

0,29

Küpros Bulgaaria

0,21

Soome

0,94

Malta

0,21

Saksamaa

0,93

Rumeenia

0,21

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

Sihtmärgiks kolm protsenti

E

L ja ka Eesti on seadnud sihiks saavutada selle, et teadus- ja arendustegevuse (TA) kulutused moodustaksid kolm protsenti SKP-st, seejuures kaks peaks tulema era- ja üks avalikust sektorist. Eesmärgi püstitas EL märtsis 2000 ja saavutamise tähtajaks seati esialgu 2010. aasta. Tollal seda mõistagi ei saavutatud ja tähtaega pikendati 2020. aastani. Nüüd on seegi verstapost vaid mõne kuu kaugusel, kuid sinnamaale on

2,07

protsenti on EL-i riikide keskmine. jõudnud või pole sellest kuigi kaugel ainult Põhjamaad, Saksamaa ja Austria. EL-i keskmine näitaja oli 2017. aastal 2,07 protsenti ja suurem osa EL-i liikmeid pole siht-

märgi ligidalgi ega ka lähene sellele kuigivõrd. Vahepeal on Eestigi suutnud teha näilisi samme sellele lähemale – 2011. aastal moodustasid TA kulutused tervelt 2,31 protsenti SKP-st. Nii kõrgest osakaalust ei maksa ennast aga lasta segadusse viia, märkimisväärse osa sellest moodustasid Eesti Energia suured investeeringud Auveres. Uskuge või mitte, aga möödunud kümnendi keskel lõi ühe aasta Eesti TA statistika sassi Tallinki ostetud uus laev. Erik Aru


Maarja Kruusmaa valiti MITi aasta külalisteadlaseks

A

ugusti alguses valiti Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna professor ja biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) Woods Hole’i okeanograafiainstituudi doktorantide ja magistrantide seas aasta külalisteadlaseks. Selle auhinnaga kaasnes võimalus minna MIT okeanograafia instituudi ja füüsikalise okeanograafia osakonda loenguid pidama. Oma ettekannetes rääkis professor Kruusmaa allveerobootikast, kuidas vee all mõõtmisi läbi viia ning mida saab teha biorobootika keskuse arendatud anduritega füüsikalise okeonograafia seisukohalt. „Keskuse leiutised ja uurimistulemused pakkusid auditooriumile väga suurt huvi, kuna meie senso-

Professor Kruusmaa teadusajakirjanduse sõbra auhinda kätte saamas. Foto: Sven Tupits

rid töötavad keerulistes oludes, kus rõhud, temperatuurid ja kiirendused väga kiiresti muutuvad,“ rääkis Kruusmaa. Üks huvitavamaid kü-

simusi oli näiteks, kas me oskame teha sensori pingviinide haudekäitumise uurimiseks. Lisaks loengutele okeanograafia instituudis ja füüsikalise okeanograafia osakonnas pidas professor Kruusmaa sealsetele doktorantidele seminari, kus ta sai anda nõu ja jagada kogemusi, kuidas doktorantuurist edukalt läbi tulla ning akadeemilist karjääri parimal moel planeerida. Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) Woods Hole’i okeanograafiainstituudis valitakse aasta külalisteadlasi alates 1969. aastast. Traditsiooni algataja oli tollane dekaan H. Burr Steinbach, kes hakkas korraldama suveülikooli magistri ja doktoriõppe tudengitele ning kutsus esinema erinevaid okeonograafia valdkonna teadlasi. Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Seadusemuudatusega loodetakse kasvuhoonegaaside heidet vähendada

A

ugustis valitsuse heakskiidu saanud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus loob Eesti ettevõtetele 2021. aastast võimalused saada toetust madala CO2-heitega majandusele üleminekuks tehtavateks investeeringuteks. Sellega loodav moderniseerimisfond saab toetada energiasektori moderniseerimisega seotud tegevusi ja taastuvenergia arendamist, aga ka energiatõhusa transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonna arendamist. Tahkeid fossiilkütuseid kasutavad energiatootmisettevõtted fondist

60

tuge ei saa. Raha koguneb fondi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kaudu. „Eesti toetab põhimõtet liikuda süsinikuneutraalsuse suunas,“ märkis keskkonnaminister Rene Kokk. „Selle poole teele asumiseks pole teist võimalust kui hoogustada üleminekut madala CO2-heitega majandusele.“ Teine eelnõus sisalduv oluline muudatus on seotud kauplemissüsteemi kuuluvatele elektritootmisettevõtetele tasuta heitkoguse ühikute eraldamise võimaldamisega. Selleks avaneb valitsusele

alates 2021. aastast võimalus välja kuulutada konkurss. Vastava otsuse korral toimub avatud taotlusvoor elektri tootmisega tegelevatele ettevõtetele, kes saavad taotleda lubatud heitkoguse ühikuid energiasektori moderniseerimisega seotud investeeringuteks. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused, mis lähevad riigikogule heakskiitmiseks, tulenevad eurodirektiivi ülevõtmisest, millega muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi. Allikas: keskkonnaministeerium


Messi ametlik toetaja: Eesti MasinatÜÜstuse Liit


Uus aasta toob uued reeglid Järgmisel aastal muutuvad regulatsioonid, mille eesmärgiks on energiakasutuse tõhusamaks muutmine ja selle läbi looduse säästmine, mõjutavad nii kütusemüüjaid, korteriühistuid kui ka planeeringute koostajaid. TEKST: ERIK ARU

Aastal 2020 muutub terve rida õigusakte, põhjuseks on mullu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt kinnitatud puhta energia pakett, mida sammhaaval Eesti seadusandlusesse hakatakse üle võtma. „Tegelikult on need kohustused kõigepealt laienenud avalikule sektorile,“ ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõunik Regina Rass, viidates näiteks liginullenergiahoonete püstitamise kohustusele. Puhta energia paketis peitub viis dokumenti (taastuvenergia direktiiv, energiatõhususe direktiiv, juhtimisraamistiku määrus, elektrituru direktiiv, gaasituru direktiiv), mida kõiki veel järgmisel aastal üle võtta ei jõutagi. 62

Tuleva aasta keskel võib oodata elektrituruseaduse jõustumist, mille eesmärgiks on siseriikliku varustuskindluse tagamine ja taastuvenergia vähempakkumiste skeemi tõhustamine. Selle muudatustest olulisemaid on eesmärk, et Eestis elektritoodangus kasvaks taastuvenergia osakaal 24 protsendini (seni 17,1 protsenti). Vähempakkumised eristavad juhitavaid ja juhitamatuid Taastuvenergia toetuse vähempakkumistel hakatakse eristama juhitavaid (näiteks biomassil põhinevaid) ja juhtitamatuid (nagu päikese- ja tuuleenergia) tehnoloogiaid. Vältimaks bluffijaid, hakkab vähempakkumistel kehtima ehitistagatis 20 eurot MWh kohta, millest on vabastatud väiksemad, alla ühe MW võimsuse-

24%

saab olema taastuvenergia osakaal Eesti elektritoodangus. ga tootjad. Taastuvenergia toetust võivad saada ka olemasolevad jaamad, mis soovivad rakendada rohkem loodussõbralikumale kütusele, kui nad pole toetust saanud 12 aastat. Igal vähempakkumisel kehtestatakse eraldi toetusmäära lagi, vastavalt turuolukorrale, tehnoloogiate hinnale ja üleüldisele olukorrale. Juba aastavahetusest peaks kehtima hakkama juba omajagu kõ-


neainet pakkunud vedelkütuse seadus. Kui varem pidi olema kütusemüüja portfellis iga kuu teatud hulk biokomponenti, siis nüüd arvutatakse vajaminevad kümme protsenti kuue kuu keskmisena. Kütusetarnijal võib müüdavas portfellis olla nii biokomponendiga vedelkütust, biometaani kui ka elektrit. Eesmärgiks on nende kolme põhjal saada kokku kümme protsenti. Seega võib müüja ise otsustada, millal ta kuue kuu lõikes kütust biokütusega segab või biometaani või elektrit müüb. Skeemi eesmärgiks on ka biometaani turupõhise kasutamise ning biometaani ja elektrienergia laadimistaristu turupõhine arendamine. Imporditav esimese põlve biokütus kaob Sihiks on järk-järgult vähendada esimese põlvkonna biokütuste kasutamist. „Neid me impordime sisse ja see pole meie majandusele mõistlik,“ ütleb majandus-

ja kommunikastiooniminsiteeriumi energeetika osakonna ekspert Liisa Mällo. „Eesmärk on kodumaiseid kütuseid enam propageerida ja kasutusele võtta.“ Biokütuste puhul tekkis eriti seoses kaitseväele tehtud erandiga paljudel küsimus, kas biolisandiga kütus ikkagi sobib meie tingimustesse ega jäta talvel teele. Mällo rõhutab, et meist veel karmima kliimaga Soomes segatakse igasse liitrisse 20 protsenti biokomponenti. „Nendel bussid sõidavad, nendel traktorid sõidavad, nendel laevad sõidavad,“ ütleb ta. „Tegelikult sõltub see sellest, kuidas seda kütust on hoitud, mida on sellega tehtud, kas see on jäetud seisma või kasutatakse kohe ära.“ Nii peavad aga kütusemüüjad hoolitsema selle eest, et nad ei müüks riknenud kaupa, mis nende kundede sõiduriistad lõhuks. Kaitseväe tehnikale ongi tehtud erand sellepärast, et see peab seisma aastaid garaažis lahinguvalmi-

duses, täistangitud paakidega. Sel juhul biokütus tõepoolest rikneb. Odavaim viis energiatõhusust kasvatada on mitte tarbida Järgmise aasta juuni lõppu on kavandatud täiendava energiatõhususe direktiivi ülevõtmine. See püüab rõhuda asjaolule, et energiatõhususe kasvatamise odavaim viis on energiat mitte tarbida. Nii püüab see suurendada energiatõhusust läbi tarbimise juhtimise. Peamiselt toob see muudatusi kaasa korteriühistutes ja mitmeotstarbelistes hoonetes. Uue mõistena tekib sellega lõppkasutaja – ehk siis tarbija, kes pole ise lepingut sõlminud. Lõpptarbijatel ehk tarnijaga lepingu sõlminutel, näiteks korteriühistutel ja majaomanikel, kellel enne oli suhteliselt vaba voli, millises vormis lõpptarbijatele arvet esitada, tekib kohustus esitada arvetel või koos arvetega palju rohkem teavet energiatarbimise kohta.

63


„Kui on viiekordne hoone ja seal on kolmandal korrusel korter, keset maja, siis peab see lõpptarbija saama teabe kusagil mujal asuva samaväärse maja tarbimise kohta,“ selgitab Rass. Selle üheks eesmärgiks on tarbimisharjumuste muutmine, andes inimesele aimu, kui palju teised tarbivad. Teine eesmärk on renoveerimata hoonete puhul märku andmine, mil moel selle energiatõhusamaks muutmine mõjuks. Uute mõistetena tulevad kasutusele ka energia ostuvõimetu isik ja energiaostu riskigrupp, millesse Eestis määratakse inimesi praegu toimetulekutoetuse saamise alusel. „Iga liikmesriik peaks nägema ette meetmed hoonete energiatõhususe saavutamiseks just sellele isikule või riskigrupile,“ ütleb Rass. Praegu kehtivatest meetmetest on üks selliseid vähese sissetulekuga paljulapselistele peredele suunatud hoonete energiatõhususe parendamise projektid, kus saab toetust taotleda sada protsenti. Neisse liigitatakse inimesi praeguse seisuga toimetulekutoetuse põhjal. Eesti taastuvenergia sihiks saab 42 protsenti Hakkavad kehtima ka uued piirangud energia tootmisel kasutatud primaarenergia tarbimisele. Järgmise aasta teises pooles on kavas üle võtta ka taastuvenergia direktiiv. Kui EL seab enda taastuvenergia sihiks 32 protsenti, siis Eesti puhul on arvutustega saadud selleks osakaaluks 42 protsenti. Erinevus on tingitud sellest, et riigid pole ühesugused. Mõnel on taastuvenergia 32-protsendilise osakaalu saavutamine sisuliselt võimatu – näiteks Luksemburgil pole selleks pindagi. Eesti puhul oleks Euroopa Komisjoni arvutuste põhjal minimaalne nõutav taastuvenergia osakaal ligemale 40 protsenti, kuid majandus- ja kommunikatsiooni-

64

Üheks eesmärgiks on tarbimisharjumuste muutmine, andes inimestele aimu, palju teised tarbivad. Hea teada Järgmisel aastal kehtestatakse seoses täiendava energiatõhususe direktiivi ülevõtmisega nõuded, mis peab olema kirjas lõpptarbija (ehk energiatarnija lepingupartneri, nagu korteriühistu) poolt lõpptarbijale (elanikule) esitatavatele arvetele. Arvetel peavad kajastuma järgmised komponendid. Kehtivad hinnad, tegelik energiatarbimine, soojuse ja jahutuse kogumaksumus, küttekulujaoturi näidud, andmed kasutatud tegeliku kütuse ja seotud iga-aastase kasvuhoonegaaside heitekoguse kohta, kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid, energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, teave asjakohaste kaebuste esitamise kohta, võrdlus samasuguse kasutusotstarbega ehitise või samaväärse energiatõhususe arvu klassi kuuluva lõppkasutajaga.

ministeeriumi hinnangul on geograafilisi ja klimaatilisi tingimusi ning meil rakendatavat tehnoloogiat arvesse võttes võimalik saavutada ka mõnevõrra kõrgem eesmärk. Direktiiv toob kaasa ka sektoripõhised eesmärgid, mida varem polnud. Taastuvenergia 42-protsendilise osakaaluni jõudmiseks peab jahutuses ja küttes ulatuma taastuvenergia kasutus 63, transpordis 14 ning elektritootmisel 38 protsendini. Neist kõige keerulisem saab ilmselt olema transpordile seatud eesmärgi saavutamine, kuna selles vallas on osakaal praegu üpris madal. Soosib liikmesriikide ühiseid projekte Direktiivi järgi võivad liikmesriigid avada üksteisele toetusskeeme, et arendada ühiseid projekte. „Kui näiteks leiame, et oleks koos Lätiga mõistlik teha Liivi meres avameretuulepark, siis seda see direktiiv soosib,“ ütleb Mällo. Üks olulisemaid muutusi on see, et kõik uued planeeringud ja projektid peavad hakkama võtma arvesse taastuvenergia ja energiatõhususe lahendusi. Selle alla käivad nii maakonnaplaneeringud kui ka kõik rajatavad hooned, mis peavad võimalusel rakendama taastuv-energialahendusi. Biomassi kasutusel kehtivad säästlikkuskriteeriumid, mis arvestavad jäätmehierarhiat. Esmajoones tuleb jäätmest teha midagi uut, viimases järjekorras võib seda energiaks kasutada – ehk ahju ajada. Seega peaks biomassi kasutavatesse koostootmisjaamadesse jõudma vaid ehitusjäätmed, oksarisu, mitte aga näiteks ümarpalk, mida annab märksa paremini väärindada. Kui Eesti seadusandlusega on see juba suhteliselt hästi määratletud, siis teistes riikides see tingimata nii pole. Direktiivi eesmärgiks ongi ühtse mänguvälja kehtestamine.


Seadusemuudatus panustab energiajulgeolekusse

E

lektrituruseaduse muutmise eesmärk on suurendada taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel konkurentsi, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. „Mitmekesisus energeetikas aitab samuti kaasa töökohtade säilitamisele Eesti energeetikasektoris,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas. Praegu tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmise vähempakkumisel osaleda ainult tootmisseade, millega ei ole varem elektrienergiat toodetud. Muudatusega kaoks piirangud, et innustada olemasolevaid elektri-

tootjaid kasutama edaspidi fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid.Majandus- ja taristuministri sõnul saaks planeeritava elektrituruseaduse muudatusega hakata põlevkivielektrijaamades lisaks põlevkivile kasutama ka biomassi, mis on keskkonnasõbralik ning mille eest ei pea maksma CO2 tasu. „Ühtlasi vähendaks see ka hinnasurvet Narva linna soojusvarustusele,“ lausus ta. Kuna põlevkivist elektri tootmine on väga süsinikumahukas, siis on CO2 heitkoguste hinna mitmekordistumine oluliselt kahandanud põlevkivielektrijaamade konkurentsivõimet elektriturul. Seetõttu pole tagatud riigisiseselt piisav elektrienergia tootmine ja elektrienergia varustus-

kindlus sõltub osaliselt teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Muudatused suurendavad ennekõike madala kvaliteediga biomassi, nagu raiejäätmete või ehituspuidu jäätmete, kasutamist kodumaises energiasektoris. Eelnõu lisab makstava toetuse lae ja piirab toetuse maksmise perioodi, mis välistab kaugkütte hinnatõusu ning negatiivsed kõrvalmõjud teistele biomassi kasutavatele majandusharudele. Energiajulgeoleku tagamiseks seab seadusemuudatus sisse ka täpsema regulatsiooni, mis peaks leevendama kolmandatest riikidest imporditud elektri võimalikku mõju Eesti elektrienergia tootmise jätkusuutlikkusele. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KUTSUB ETTEVÕTETE ENERGIAVALDKONNA JUHTE OSALEMA KOOLITUSPROGRAMMI EUREM EUROPEAN ENERGYMANAGER Koolitus sisaldab teoreetilist taustainfot ja praktilist teavet ettevõtte energiakasutuse optimeerimise võimalustest ja nende rakendamisest.

Tutvu energiakokkuhoiu e-õppe materjalidega!

Lähemat käsitlust leiavad teemad nagu mõõtmine ja juhtimistehnika, energia ostmine, energia juhtimissüsteemid, energiaandmete haldamine ja koormuse juhtimine, sisemised energiaauditid, energiatõhusad ehitised, kütteseadmed jm. Toetudes senistele programmidele enam kui 30 riigis on osaleja eeldatav kokkuhoiu potentsiaal 600 - 750 MWh/a.

• • • •

Kursus alustab 2020. aasta kevadel ja huvilistel palume endast märku anda võttes ühendust Lea Aasamaaga Lea.Aasamaa@koda.ee +372 604 0076

Ligipääs materjalidele: www.training.eurem.net/course/ index.php?categoryid=64

EUREM koolitusprogrammi raames valmisid tasuta materjalid, milles käsitletakse 5 teemat: Tööstus 4.0 ja energiatõhusus; Mobiilsuse/liikuvuse juhtimine ettevõtetes; Energiaauditi standardid EN 16247 ja ISO 50002; Töötajate motiveerimine- ja kommunikatsioon energiaküsimustes; • Tootmisprotsesside tõhustamine läbi spetsiaalse energiaauditit toetava tööriista.

EUREM koolitusprogrammi Eestis koos täiendavate tegevustega finantseerib Euroopa Liidu Horisont 2020 programm projekti EUREMnext raames toetuslepingu nr 785032 alusel.


Tark Linn on tark ehitada (tarkade) hiiglaste õlule Ühiskond on leping. See on leping … mitte ainuüksi elavate, vaid täna elus olevate, meie seast lahkunute ja alles sündivate inimeste vahel. Edmund Burke Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist

66

TEKST: KAROL KALLAS

N

utilinna käsitused lubavad uue aja paradiisi. Utoopiat, milles ilmavõrk, asjade internet ja kunstteadvus loovad üdini nidusa keskkonna. Olustikku, milles ressursside kadudeta jagamine tagab kõigi osaliste heaolu. Pahatihti kipuvad sellised kirjeldused unustama seose loodusega. Kõrgtehnoloogia aga loodust tegelikult ei välista. Ainult tehnoloogilisest perspektiivist vaadates, on nutilinna lahendusena üpris küps. Suurem osa inimesi kannab endaga kaasas navigeerimis- ja positsioneerimis-


Buckminster Fuller ja Old Man River’s City kavand, mis pidanuks asuma East St.Louise lähistel Illinoisi osariigis. Foto: Steve Yelvington

seadmeid. Meie ümber levib mitmekordne traadiga ja traadita ilmavõrk. Igasugused kaamerad, kiibid ja andurid on muutunud imeodavaks. Ehitustehnoloogia lubab panna püsti pea väliskeskkonnaneutraalseid tarku maju. Alates USA arhitekti Buckminster Fulleri Old Man’s River City projektist on taruarhitektuursed, kümneid-sadu tuhandeid inimesi koondavad suveräänsed inimeste elu ja töökohti koondavad arkoloogid olnud kohe-kohe käega katsutavad kogukonna haldamise lahendused. Täna ilmselt meenutab kõige enam arkoloogi Apple’i uus, „Kosmoselaeva“ hüüdnime

pälvinud peakontor, kuid inimesed seal ei ela. Toimivate keskkonnaneutraalsete arkoloogide ehitamisega on tänaseni küll jänni jäädud, kuid päris suur hulk targaks saada tahtvaid linnu on omaks võtnud ohtralt Fulleri ja itaallase Paolo Soleri vastavaid kontseptsioone. Linnakeskkonna parendamine Keda arhitektuuri- või ökouudised huvitavad, on kindlasti lugenud pilvelõhkujate külge poogitud rippuvatest aedadest, propageeritakse mikroaiapidamist, mille näiteks on meie oma iduettevõtte Click & Grow targad taimepotid või akna taga lillekastis toma-

tite kasvatamine. Linnades kogub populaarsust mesilaste pidamine, tüütute putukate peletamiseks soovitatakse ehitada nahkhiirtele pesakaste ja sarnases laadis linnakeskkonna parendamise projekte jagub küll ning veel. Tänaseks on inimeste mõtlemine Teise maailmasõja järgsete aastakümnete tehnoutopismist välja kasvanud ja järjest tähtsamal kohal on kooskõla loodusega. Corbusierlikud „elamise masinatest“ koosnevad sotsiaalasumite projektid, mille tulemuseks on Lasnamäe tüüpi jubekeskkonnad, pakuvad täna ainult huvi möödaniku arhitektuurisündmuse, mit67


te arvestatava elumiljööna. Kui nutilinna mudelina on inimeste arusaamises jäänud kõlama isaacasimovlike teraskoobaste moodi Masdar City laadsed kooslused, siis „päris“ elu on ja saab olema siiski märksa teistmoodi. Progress on paljulubav sõna ja kõik olekski ilus, kuid paraku vaatamata tehnoloogilistele hüpetele on inimloomus jäänud suuresti samaks kui sadu aastatuhandeid tagasi koopas lõkke ääres istudes. Päris suur osa inimkonnast on küll kasvanud märksa kultuursemaks, kuid „uue inimese“ ehitamise projektid on viimseni osutunud kohutavaks katastroofiks. Inglise kirjanik, õpetlane, filosoof ja kirikutegelane William Ralph Inge on oma 1920. aastal ilmunud raamatus „The Idea of Progress“ sedastanud: „Meie vanavanemad said aru, et rahvus, kes reisib ringi kiirusega sada kilomeetrit tunnis, peab olema viis korda tsiviliseeritum kui too, kes liigub kakskümmend kilomeetrit tunnis…“ Tehnoloogia mõju Nutilinna arendama asudes tuleb arvesse võtta, et kui inimloomus pole kolmesaja aastatuhandega suurt muutunud, siis päris palju on inimese kohta ära öeldud juba tsivilisatsiooni algusaegadest. Eepostel, müütidel, vana-aja filosoofidel ja riigitegelastel on inimloomuse kohta sama palju öelda kui nüüdisaja tippteadlastel. Tehnoloogial on ühiskonnale vältimatu ja radikaalne mõju. Inimtsivilisatsioon sai hoo sisse ratta leiutamisega ja hobuse rangide Euroopasse jõudmine – järk-järgult Hiinast üle Kesk-Aasia, üheksandast kuni kaheteistkümnenda sajandini – kutsus esile uusaja. Rangid võimaldasid ära toita kordades rohkem inimesi, mis tõi kaasa rahvastikuplahvatuse, mis omakorda jättis järjest suuremale hulgale inimestele peale esmavajadus-

68

Michael Reynoldsi esimene maalaev Taose lähistel New Mexico osariigis oli suuresti püsti pandud tühjadest terasest õlle- ja karastusjoogipurkidest. Foto: David Hiser

te rahuldamist järjest rohkem aega muudeks tegevusteks ja selline vabadus omakorda pani aluse tööstusrevolutsioonile. Nutilinna mõistesse on – või peaks olema – arukus sisse kirjutatud. Arukus mitte ainult koolitarkuse, vaid ühiskondade kogemustest õppimise võime mõttes. Elukeskkonna targa kujundamise võrdluseks võib tuua arvutustehnoloogia arengu. Täna ei saavutata suuri arvutusvõimsusi järjest võimsamaid protsessoreid ehitades, vaid suure hulga suhteliselt madala taktsagedusega protsessorite koostoimes. Superarvutid koosnevad tuhandetest pisikestest sõlmedest. Kui inimloomuse mitte nii tore olemus ja targa linna tehnoloogiline perspektiiv kokku panna, siis peaks saama selgeks, et tark linn saab alguse selle elanikest. Tehnoloogia tähendab kahjuks alati poliitikat ja targa (koos)

elamise peale mõteldes peab sellise paratamatusega arvestama. See toob targa linna arendajad demokraatia küsimuse juurde. Nutilinn tähendab eelkõige võimalikult efektiivset ressursside jagamist ja nendega arvestamist. Inimese (ürgne) olemus on sealjuures kõige olulisem ressurss. E-demokraatia ja selle äkilisus on paljulubavad kontseptsioonid, aga kui palju on keskmises kogukonnas, elik ühiskonnas, inimesi, kes tahaksid ning oleksid võimelised iga päev riigi või kogukonna juhtimisse sekkuma? Selliseid on suure tõenäosusega 20 protsendi ringis. Mittetegutsemise väärtus Selline huvipuudus demokraatia vastu ei ole tingimata halb, vaid inimene suudab korraga hallata ainult teatud hulga asju ja üha keerukamaks muutuvas maailmas ei ole võimalik ennast kõigega kursis hoida. Mis omakorda viib tõdemu-


seni, et riigi- ja kogukonna haldamises on eelistatud taoistlikud wu wei, „mittetegutsemise“, laadsed lahendused. Olukord, kus asjad liiguvad liigutamata. „Kõige parem juht on see Kui inimesed vaevalt tajuvad, et ta on olemas Hea juht räägib vähe Kui mõni asi saab tehtud Arvavad inimesed: „Me tegime seda ise“,“ kirjutas „Daodejingis“ taoismi õpetuse rajaja Laozi. Wu wei printsiibi üheks näiteks saab tuua Tallinna Tehnikaülikooli professori Robert Krimmeri koordineeritav, üle 50 riiki kaasav projekt TOOP. Selle eesmärgiks on tekitada kõikehõlmav lahendus, kus inimene või ettevõte peab riigiga suhtlemiseks andmeid esitama või sisestama ainult ühe korra.

Tao vaimus jätkates, kuid tehnika poole pealt, on suurim tehnoloogiline saavutus see, kui inimene peab hakkama saamiseks kasutama võimalikult vähe tehnoloogiat. Tark linn peaks olema kui mitte päris mets, siis soovitatavalt tihe park, sest puud teevad uuringute järgi inimesed õnnelikumaks, tootlikumaks ja tervemaks. Soovitatavalt võiks „targas metsas“ olla veekogu. Selle asemel, et paigaldada koju kliimasüsteeme, võiks elamise lõunaküljele ehitada suured aknad ja nende ette istutada laialehelised puud. Näiteks vahtrad varjavad suvel päikest, mis võib hoida palava suvepäeva temperatuuri hoovis ja majas kümmekond kraadi madalama ning talvel raagus puude vahelt paistev päike omakorda soojendab tube. Uued ja edevad elektri või vesinikuga töötavad transpordivahen-

did on kindlasti toredad, kuid eelistama peaks elukorraldust, kus lasteaiad, koolid, töökohad, meelelahutus ja nii edasi on jalutuskäigu kaugusel. Kus ühistransport on isikliku auto omamisele võimalikult suures osas konkurentsivõimeline alternatiiv. Kus kõik inimesed ei pea omama kõiki asju, vaid kogukonna sees toimib tänases ilmavõrgustunud maailmas populaarsust koguv jagamismajandus. Tuba võiks olla talvel soe ja suvel jahe. Passiivmaja kontseptsioon on taas tore nüüdisaegne projekt, kuid sama moodi võiks arhitektuuris vaadata nõndanimetatud „maalaevade“ (ingl earthship) bioarhitektuurse lahenduse poole. Pinnast täis topitud autokummidest või plastpudelitest saab päris ägeda maja. Inimeksistentsiks on hädavajalik puhas vesi. Mis on üha kaha-

Asume Tallinnas ja Kiiul

Pesukamber

Detaili pikkus kuni 14m

Transport

Detaili kaal kuni 2000kg

Eritööd, sh taastamine

Haavel ja liivaprits

Pakkimine

www.ral.ee

info@ral.ee

5083219


nev ressurss. Veepuhastusjaamade koormust võiks võimalikult suurel määral vähendada eraldades majapidamises „halli“ ja puhta vee ning viimase võikvõimalikult suurel määral taaskasutada. Millele võiks lisada sademete kogumislahendused. Esimesed sammud on juba tehtud poorsest puust valmistatud membraanide vallas, mis teevad soolasest veest joogivee. Teatud juhtudel võib meie parasvöötmes olla mingi mõte kõrbetingimusteks välja mõeldud õhuniiskuse püüdjatel. Tänapäeval on ilmselt võimatu elik ebaotstarbekas selliseid asju järele teha, kuid Paracase ja Nazca kultuurid suutsid aastatuhandeid tagasi välja mõelda maailma ühes kuivemas paigas, Nazca platool, tänaseni toimivad nõndanimetatud puquios-veesüsteemid.

hind on madalam tuuma- ja fossiilkütuste baasil toimiva elektritootmise omast. Tesla on juba aastaid pakkunud Powerpacke, mis küll tänaseni on pigem täiendav kui peamine elektrilahendus. Nagu korduvalt mainitud, seisab tark linn ressursside targa haldamise vundamendil. Kuid selle juures on üks „aga“ – mitte ükski inimene ei taha elada Exceli tabeli laadses keskkonnas. Kui see nii oleks, siis oleks kõige „targem“ ühiskond Hiina kommunistlik keisririik koos sealsete kunstteadvuse toetatud massjälgimise ja sotsiaalsete aupunktidega. Kuid vaatamata üha suuremateks vendadeks muutuvatele Google’itele ja Facebookidele, ükski natukenegi mõtlev Lääne inimene sellist maailma ei igatse.

Vanad õppetunnid Iidsed kultuurid on meile tõestanud ka, et arukate mastaapsete maastiku ümberkujundamisprojektidega on võimalik Soomaalaadsesse lodumetsa rajada korralik tsivilisatsioon. Boliivia põhjaosa Beni ja Moxose tasandikel õilmitsesid kahe aastatuhande vältel kultuurid, mis suutsid Amazonase poolt regulaarselt üle ujutatud piirkonda rajada efektiivse põllumajanduspiirkonna, kus kasvatati nii teravilja, loomi kui tegeleti vesiviljelusega. Targa linna elanikud vajavad tööd. Olgu linn nii nutikas kui tahes, kaubad ja teenused peavad liikuma. Tarkvara ja teenused on üha kasvav äri, kuid inimesed vajavad asju. Suur tööstus oli, on ja jääb – teatud valdkondades pole mastaabiefektiga mõistlik sõdida. Ühelt poolt tööstus üha enam robotiseerub ja vajab järjest vähem töölisi, teiselt poolt pakub üha arvestatavamaid lahendusi mikrotootmine. USA armee on välismissioonide tarbeks välja mõelnud merekonteinerisse mahtuva mikrote-

Kontroll ja vabadus Ressursse on ühelt poolt ometigi vaja hallata ja teiselt poolt inimesed ei salli totaalset kontrolli. Lõpuks võib pisut nurjatum elektritootja inimese kaugloetavast arvestist viimase kohta päris palju teada saada, rääkimata internetiteenuse pakkujatest. Kahe äärmuse – kontrolli ja vabaduse – vahel tuleb leida võimalikult „kuldne“ kesktee. Sellise kesktee leidmine on ühekorraga teadus, kunst kui maagia. Mida ühe kogukonna elik riigi haldamine on alati endast kujutanud. „Me seisame hiiglaste õlul.“ Uued inimeste elu paremaks muutvad avastused sünnivad tunnustades mineviku saavutusi. Tark on arvestada inimese ürgse loomusega. Sellega, et inimene on paljus tänaseni parajalt metsik. Me ei tea, kui palju on loendamatute nutilinna projektide juures joonistatud SWOT-maatrikseid, aga päris suur osa sellest maatriksist peaks olema pime. Hõlmamatu. Osa, mille võiks jätta kunstnike ja maagide hallata.

70

Laozi ratsutamas härjal läbi mäekuru Mingi dünastia aegse kunstniku Zhang Lu kujutatuna.

hase, kus on võimalik toota põrutada saanud või kulunud tehnikale varuosi. 3D-printerid ei ole veel tööstuse mõttes lõpuni küps tehnoloogia, kuid CNC-pinkide oma on praktiliselt valmis. Tänast tsivilisatsiooni kannab elekter ja targa linna ehitamisel tuleb paraku arvestada järgiproovitud tehnoloogiatega. Tuul ja päike ei ole kahjuks tänase tehnoloogilise taseme juures lõpuni pädevad elektritootmise lahendused ning vähemalt mõnda aega sõltuvad inimkooslused veel suurtest elektrijaamadest ja ülekandevõrkudest. Päikese- ja tuuleenergia puhul ei ole probleemiks isegi niivõrd tehnoloogia kuivõrd elektri talletamise lahendused. Esimesed paljulubavad näited on Los Angeleses olemas juba võrgu mastaabis elektrisalvestamise tehnoloogia vallas, mille väljund-


Põlevkiviõli tootmine astub uue sammu

P TARVI THOMBERG EESTI ENERGIA SEKUNDAARENERGIA VALDKONNAJUHT

72

õlevkiviõli lahendab mitu probleemi ja toob aastaid palju eksporditulu. Samas ei tekita see maksumaksjale ülemäära riske. Eesti Energiale kuuluv Enefit on teadaolevalt kõige efektiivsem ja väikseima keskkonnamõjuga tööstuslikult tõestatud põlevkivi väärindamise tehnoloogia maailmas. Enefit280 tehnoloogiat eristab konkurentide tehnoloogiatest võimekus ära kasutada kogu kaevandatud põlevkivi. Kasuks räägib seegi, et põlevkivist saab kätte üle kahe korra enam energiat võrreldes põlevkivi otsepõletamisega elektriks. Looduskeskkonna seisukohast on oluline, et kogu maapõuest kaevandatud põlevkivi ja selles si-

salduv energeetiline potentsiaal saaks maksimaalselt ära kasutatud. Tehnoloogia areng on muutnud põlevkivist õlitootmise keskkonnasõbralikumaks. Ainuüksi CO2 heide on õlitootmise puhul 3,3 korda väiksem kui põlevkivist elektrit tootes. Põlevkiviõli turunõudlus kasvab Enefit280 töökindluse paranemine ja vedelkütuste turuprognoosid annavad kindluse, et Eesti Energia õlitootmine on konkurentsivõimeline. International Energy Agency hinnangul kasvab nõudlus vedelkütuste järele vähemalt aastani 2040 ja vedelkütuste hind püsib konkurentsivõimelisena. See on oluline sisend ka uue õlitehase


Enefiti õlitehase abil saab põlevkivist üle kahe korra rohkem energiat võrreldes põlevkivi otsepõletamisega elektriks. Foto: Enefit

IEA hinnangul kasvab nõudlus vedelkütuste järele 2040. aastani. investeerimisotsusesse, mida ettevõttel on plaanis teha käesoleva aasta lõpus. Toornafta hind on viimase aasta jooksul liikunud 85 ja 50 dollari vahel barrelist, kuid investeering on tasuv ka 45 dollari juures barrelist. Ehkki lühiajaliselt võib nafta maailmaturuhinnas olla kõikumisi ka allapoole, usuvad Eesti õlitootjad ja majanduseks-

perdid keskpikas perioodis naftahinna tõusu. Kokku toodab Eesti Energia aastas ligikaudu 400 000 tonni madala väävlisisaldusega vedelkütuseid, mida tarbivad soojatootjad, energeetikaettevõtted, laevakütuste kasutajad ja müüjad, teede ehitajad, põllumajandustootjad ja muud ettevõtted. Uus õlitehas koos tootmise parendamisega tõstaks Eesti Energia põlevkiviõli toodangu rohkem kui 700 000 tonnini. Õlitootmine on kooskõlas ka kehtiva energiamajanduse arengukava ja kliimapoliitika põhialustega. Samuti tagab vedelkütuste tootmise laiendamine põlevkivisektori jätkusuutliku transformatsiooni – säilivad riigitulud, töökohad ja Eestil on võimalik sammsammult liikuda puhta energiatootmise juurde. Lahendab keskkonnaprobleemi Eesti põlevkiviõli tootjad otsivad praegu võimalust rajada IdaVirumaale eelrafineerimistehas. Selle abil paraneks sektori globaalne konkurentsivõime ning laieneks toodete turg. Vesiniktöötlus kasvataks põlevkiviõli väärtust ligikaudu 150 eurot tonnist ning Eesti eksporditulu suureneks seeläbi ligi 225 miljoni euro võrra aastas. Eelrafineerimistehasega aitame lahendada ka keskkonnaprobleemi, sest põlevkiviõli väävlisisaldus langeks viis korda ehk 0,1 protsendile. Põlevkiviõli tootmise ja vesiniktöötlemise näol on tegemist kõrgtehnoloogilise ja teadusmahuka tootmisega. Eelrafineerimistehase rajamisse kui kasumlikku ärivõimalusse on plaanis kaasata erakapital ja maksumaksjale ei kaasne selle projektiga ülemäära suuri riske. See on riikliku tähtsusega projekt, et kindlustada õlisektori tulevik ja Eesti eksporditulu pikemaks ajaks.

Hea teada International Energy Agency andmetel kasvab globaalne nõudlus vedelkütuste järele kuni 2040. aastani Vedelkütuste nõudluse kasvu veavad keemiatööstus, maanteetransport, lennundus ja laevandus Valdav osa Eesti vedelkütuse toodangust eksporditakse laevakütusteks Õlitootmisel on CO2 heide 3,3 korra väiksem kui põlevkivist elektritootmisel Enefit tehnoloogia võimaldab saada põlevkivist kätte üle kahe korra enam energiat võrreldes põlevkivi otsepõletamisega Põlevkivigaasi ja poolkoksi saab kasutada elektri tootmiseks ja see langetab elektritootmise omahinda Põlevkiviõli tootmisega kaasneb lai valik kõrvaltooteid – näiteks mullaparandaja Enefix, ehitusmaterjalid

Enefit280 tehas on keskkonnasõbralik Tehnoloogia tagab keskkonnale ohutu tuha Tootmine ei nõua lisavett Tehase müratase on väga madal ning ei põhjusta lõhnahäiringuid Võimaldab ümber töödelda kasulikuks tooraineks purustatud vanu rehve, õlisid ja plastikut

125

miljardi euro võrra suurendaks eelrafineerimine eksporditulu aastas. 73


WEC Eesti viib Eesti energeetikasektori IT-oskused laia maailma PRIIT MÄNDMAA

W

WEC EESTI PEASEKRETÄR

orld Energy Congress on Maailma Energeetikanõukogu eestvedamisel korraldatav üks maailma suurimaid ja ambitsioonikaimaid energeetikasektori sündmuseid. Rohkem kui 90 aastase ajalooga ning iga kolme aasta tagant aset leidev üritus toimub tänavu 9.–12. septembrini Abu Dhabis. Kongress toob kokku 15 000 osalejat rohkem kui 150 riigist. Osalejate hulgas on mitmeid riigijuhte, 70 ministrit, 250 staaresinejat, 500 CEO-d. Sel korral astub peaesinejana lavale ka Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kes lisaks 10. septembri hommikul peetavale keynote-kõnele osaleb paneeldiskussioonis teemal „Getting to grips with blockchain: Cutting through the hype“. Eesti rõhutab innovaatilisust Kongressi raames avatakse 40 000 ruutmeetri suurune messikeskus, kus Maalilma E nerge et i k a nõu kog u E es t i Rahvuskomitee koordineerimisel ning Enefit AS-i, Datel AS-i, Nortal AS-i ja SMAGRINET-i ühisel nägemusel avatakse Eesti messiboks. Eesmärk on tutvustada Eestit kui üht tehnoloogiliselt arenenumat energiaturgu, mille suunas teistel riikidel tuleks vaadata ja õppida. Messiboksis osalevate ettevõtjate digitaalne võimekus katab energeetikasektori digitaalsete vajaduste kõiki tahke ning ühise nägemuse saab kokku koondada messiboksis kajastatava katussõnumiga „Data is Our Oil“. Enefit tutvustab messil tipptasemel digitaalseid lahendusi, mida on võimalik pakkuda nutiarvestite toel ning mille eesmärk on pakku-

74

Kongress toob kokku energeetikasektori tipud.

da klientidele puhtamat energiat ja kuluefektiivseid tooteid. Andmete baasil suudavad elektrivõrgud vähendada võrgukadusid, planeerida investeeringuid ning pakkuda klientidele personaalseid tarbimise juhtimise tooteid läbi mobiilse rakenduse. Viimast saab peagi kohaldada ka mikrotootmise ja salvestuse lahendustele. Nortal võimaldab energeetikasektoril valmistuda tulevikuks ning saavutada läbi automatiseerimise maksimaalne operatiivne tõhusus. Kasutades intelligentset ja integreeritud tarkvara, mis välistab käsitsi andmete sisestamise, muudab sujuvamaks operatsioone ning kasutab ära IoT võimekust, pakub Nortal oma energeetikasektori klientidele võimalust ümber kujundada keerulisi tarneahela ja terminalide juhtimise protsesse. Datel esitleb hiljuti lansseeritud innovaatilist Euroopa Liidu satelliidi andmetel baseeruvat varajase hoiatuse süsteemi, mis suudab tuvastada suurte infrastruktuuride – nt sillad, torujuhtmed, sada-

ma- ja kaevandusalad, suurhooned – nihkumise või vajumise kuni 1 mm täpsusega. Uudne teenus aitab ennetada infrastruktuuride lagunemisest tulenevaid õnnetusi. Dateli uudne teenus on juba leidnud kasutust tuuma- ja hüdroelektrijaamades. Õppeprogrammid tööstustele SMAGRINET omakorda rõhutab vajadust teadlikkuse tõstmisele. SMAGRINET koondab kokku Euroopa Liidu smart grid’ide tehnilist ja regulatiivset poolt puudutava parima teadmise, lihtsustades üleminekut tavavõrgult tarkvõrgule. Lisaks konsultatsioonidele ja üleeuroopalise kompetentsikeskuse rajamisele pakub SMAGRINET ka lühiajalisi õppeprogramme tööstusele ja magistritaseme õppeprogramme ülikoolidele. SMAGRINETi konsortsiumi juhtivpartneriks on Tallinna Tehnikaülikool ja partnerina osaleb Eesti Elektritööstuse Liit kaasates läbi oma võrgustiku protsessi kogu Euroopa elektritööstuse.


FERRESTO LASER •

Tule tn 33 76505 Saue, Harjumaa

Tooted Eestist Põhja-Ameerikani • alates 2006. aastast!


Lihtsalt süsteemi integreeritav: Läbipaistev energiaandmete haldus.

Energia

Soojus, gaas

Vesi

Õhurõhk

Temperatuur

Seisundiseire

www.beckhoff.ee/energy-data-management Energiahalduslahenduste kulude optimeerimise toetamiseks pakub Beckhoff arvutipõhist juhtimist mis võimaldab jälgida, mõõta ja analüüsida energiaandmeid standardses juhtimissüsteemis täielikult integreeritud seiresüsteemi kaudu. Sisend – ja väljundkomponentide funktsionaalsustega võimaldab väga täpset ja läbipaistvat andmehõivet kõigist ettevõtte energiaandmetest - administratsioonist kuni iga täiturmehhanismini igas tootmisüksuses. Andmeid töödeldakse ja analüüsitakse automatiseerimistarkvara TwinCAT abil, nii et säästupotentsiaali saab täielikult ära kasutada, luues vastavust DIN EN ISO 50001 standardiga. Andmehõive

Fieldbus, EtherCAT

Analüüs, seire

Energiajuhtimissüsteem

OPC UA, fieldbus

IoT

Big Data

Lisateavet: Ilja Petrov Beckhoff Automation OÜ Tel. +372 5597 1011 i.petrov@beckhoff.fi

Profile for Meediapilt OÜ

TööstusEST september 2019  

TööstusESTi septembrinumber on elektritööstuse eri. Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse...

TööstusEST september 2019  

TööstusESTi septembrinumber on elektritööstuse eri. Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse...

Advertisement