Taavi Veskimägi. Foto: ÄP/ Andras Kralla
gavad meiega sarnaseid väärtusi. Baltimaade elektrisüsteemide viimine Venemaa sageduselt Euroopa sagedusele ei ole midagi erakorralist ega unikaalset. 1995. aastal lahkusid Venemaa süsteemist Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Mõned aastad hiljem, aastal 2002, astusid sama sammu Bulgaaria ja Rumeenia. Nüüd on Eesti, Läti ja Leedu kord. Mis juhtub, kui Venemaa ise katkestab ühendused Baltimaade elektrisüsteemidega olukorras, kus meil ei ole veel valmis uusi ühendusi Euroopaga? Kolm Balti riiki peavad ka saarena suutma hoida oma elektrisüsteemi töös. Tõsise häda korral suudame seda ka täna, aga tulevikus peame olema valmis selleks igal
ajahetkel, pidevalt. Tehniliselt oleme jõudnud sinnani, et kui tõesti on hädaolukord, saame Läti ja Leeduga kolmekesi hakkama ning suudame tuled põlemas hoida. Oleme päris palju investeerinud, et me poleks liiga haavatavad ja Eesti elektrisüsteem jääks toimima igas olukorras, olgu tegu pahatahtliku tegevusega kuskilt väljast või Eestist. Sünkroniseerimise protsess on planeeritud kolme etappi. Esimeses etapis tahame saavutada valmisoleku, et Baltimaad suudaksid omaette sünkroonalana talitleda avariiolukordades. 2018–2019 on planeeritud selle valmiduse kinnitamiseks ja testimiseks korraldada Baltimaade sünkroonala eralduskatse. Lisaks tuleb esimeses etapis Kesk-Euroopas otsusele jõuda, kas Baltimaade Kesk-Euroopaga sünkroniseerimise projekt reaalselt käivitada või mitte. Teise etapi eesmärk on saavutada püsiv valmisolek Baltimaade eraldumiseks Venemaa elektrisüsteemist omaette sünkroonalaks. Teise etapi tähtaeg on aasta 2025. Viimases etapis on eesmärk lõplikult eralduda Venemaa elektrisüsteemist ning ümber ühenduda kontinentaal-Euroopa sünkroonalaga. Balti riikide süsteemihaldurite vahelises koostöös on välja töötatud kava Balti riikide elektrisüsteemide operatiivseks eraldumiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemidest. Lisaks on katsetatud ka Balti riikide elektrisüsteemide eraldamist reaalselt. Näiteks 2002. aasta aprillis viidi läbi edukas eralduskatse, mille käigus Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid koos Kaliningradi piirkonna ning osaga Valgevenest eraldati füüsiliselt lahti Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemidest. Järgmine eralduskatse on planeeritud 2019. aastasse. 2018. aasta jooksul on plaanis
kokku panna eralduskatse tehniline kava. Mida tähendab tööstusettevõtete jaoks, kui stabiilne elektrivarustus katkeb? Teadagi on elekter tööstusettevõtetele kõige kallim, kui elektrit ei ole. Uuringud on näidanud, et Balti riikide elektrivarustuse täieliku puudumise päevane hind ühiskondadele on ligikaudu 0,5 miljardit eurot. Kohtudes nii tänaste kui tulevaste tööstusinvestoritega, siis elektrivarustuse töökindlus on üks suuremaid vajadusi stabiilse ja etteennustatava majanduskeskkonna osas. Venemaa elektrisüsteemist lähtuva süsteemse riski maandamine tähendab tööstusettevõtetele elektrivarustuse katkemise riski vähendamist. Milline on selle riski maandamise hind, ehk kui suuri investeeringuid see nõuab, kust tuleb selle jaoks raha ja kui palju see lõpuks tõstab võrgutasusid? Desünkroniseerimiseks vajalike investeeringute maht Eestis jääb 150 miljoni euro ümber. Paradoksaalselt võib Venemaa süsteemist eraldumine tuua kaasa hoopis tuleviku võrgutasu languse. Enamus Eestis tehtavaid investeeringuid elektrisüsteemi tuleks teha järgmise 10 aasta jooksul nagunii. Ilma eraldumise projektita teeksime need investeeringud 100% tarbija tariifist. Eraldumise projektile loodame kaasata aga arvestataval hulgal Euroopa Liidu kaasfinantseerimist, mis võib tähendada olukorda, et me peame tariifi arvelt investeerima eraldumise korral vähem kui ilma eraldumiseta. Seega olete kindel, et Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaaga ja uute ühenduste ehitamine Euroopasse ei tõsta võrgutasude tariife suuruses-
29