__MAIN_TEXT__

Page 1

number

15

T

Elektrivõrgu ühendamine Euroopaga Mida puhta energia pakett Eesti jaoks tähendab? Sutter: PÕXIT on juba käimas

STUSEST TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I S Ü G I S 2018

25% Eesti energiatarbimisest katab Auvere


Energo Veritas on elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõte, mis pakub tehnilist konsultatsiooni ja lahenduste väljatöötamist, kaupade komplekteerimist vastavalt kliendi soovidele ja tarneid ehitusobjektile.

Kaablid ja tarvikud

Kesk- ja kõrgepingeseadmed

Madalpingeseadmed

Telekommunikatsiooni materjalid

Valgustid ja komponendid

Elektrikütteseadmed

TALLINNA KONTOR JA KESKLADU Tuisu 19, 11314 Tallinn Tel 5687 1600, info@energoveritas.ee Ladu avatud: E-R 8.00–17.00

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS TARTUS Turu 51, 50105 Tartu Tel 521 9073, tartu@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L–P suletud

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS TALLINNAS Sõpruse pst 255, 13414 Tallinn Tel 5340 9411, tallinn@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L–P suletud

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS KEILAS Paldiski mnt. 35, 76606 Keila Tel 513 3108, keila@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L 10.00–14.00

Tallinn Keila

Tartu


SISU: Kuhu liigub Eesti elektritööstus? lk 6–9

100 sammu inseneerias lk 46

Maailma Energeetikanõukogu ülevaade energeetikasektorist lk 10–12

Vormeliga maailma vallutama lk 48

Viimane miil kiire internetini lk 14–17

Põlevkivi: uued tehnoloogiad ja kasutusvõimalused lk 54–58

Kundas toodetakse biometaani lk 18–20

Auvere elektrijaam lk 60–61

Elektrikvaliteet muutub olulisemaks lk 22–23

Keskkonnatasud pigistavad ettevõtteid lk 62–63

EU-SysFlex: päike ja tuul energiasüsteemi lk 24–26

Raudteede elektrifitseerimine lk 64–67

Taavi Veskimägi: elektrivõrgu ühendamine Euroopaga lk 28–31 Elektritarkvõrgud ja virtuaalsed elektrijaamad lk 32–34

Ringmajandus – kas niššidele või massidele? lk 68–71

ISSN 2382-9540

Kaja Kallas: puhta energia pakett lk 72–75 Enefit Tehnoloogiapargid lk 76–77

Kuhu liigub Eesti energiapoliitika? lk 36–37

Mida arvavad Eesti erakonnad energiapoliitikast? lk 78–79

Hando Sutter: PÕXIT on juba käimas lk 38–41

Tuleviku elektrivõrk ja taastuvenergia lk 80–82

Haridus: inseneeria vajab eeskujusid lk 42–45

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Kadri Tamm, e-post: kadri@meediapilt.ee, telefon +372 5667 7131 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Nüüd tööstusteemad ka veebis:

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


Kokkuvõte

M

aailma Energeetikanõukogu avaldab igal aastal raporti, kus kajastub energialiidrite hinnang energeetikasektori suundumustele. 2018. aasta raportis on üldise suundumusena esile tõusnud innovatsiooniga haakuvad teemad: digitaliseerimine, elektrienergia salvestamine, turudisain, detsentraliseeritud süsteemid ja taastuvenergialahendused. Digitaliseerimine on toonud kaasa alternatiivsete tehnoloogiate kiire arengu, nagu näiteks taastuvenergialahendused, blockchaintehnoloogia, mobiilsed pilveteenused ning andmed ja tehisintellekt. Uut energiaturgu iseloomustab väga suur hulk erinevaid seadmeid ning turuosalisi, mis loob vajaduse koguda palju andmeid ning leida nende paindlikuks haldamiseks digitaalseid võimalusi. Digitaalsed lahendused omakorda tõstatavad küberkaitse vajalikkuse energeetikasektoris. Oluline teema on Eesti jaoks elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast ja ühendamine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Selleks otsitakse Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe sõnul lahendusi, mis ei tooks kaasa võrgutasude tõusu. Praeguse seisuga on selge, et Poola vastuseisu tõttu ei ole võimalik teist vahelduvvoolu liini ehitada. Kokku on lepitud, et viiakse läbi täiendav uuring, millega selgitatakse välja, kas on võimalik täiendavate meetmete rakendamisega saavutada piisavalt töökindel lahendus sünkroniseerimiseks läbi ühe vahelduvvooluliini. Sellele lisaks ehitatakse Poola ja Leedu vahele merealune alalisvooluühendus. Lõpliku otsuse tegemisel võetakse arvesse mõju võr-

4

gutasule, turu toimimisele, taastuvenergia integreerimisele elektrivõrku ja loomulikult võrgu töökindlust. Veskimäe sõnul pole täna teada olev 1AC kaudu sünkroniseerimisel tekkiv võrgutasu kasv vastuvõetav ning hetkel töötataksegi selle nimel, et leida odavamat lahendust. Suund puhtamale energiale 2016. aastal oli SKP energiamahukus Eestis 3,64 MWh/1000 € (SKP_2010), 2030 sihttaseme saavutamiseks peaks SKP energiamahukus võrreldes 2016. aastaga vähenema 45%, mida mõjutab enim põlevkivienergeetika tulevik, eriti põlevkivi kasutamine elektritootmises. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on põlevkivitootmises toimunud ja toimuvad arengud osa PÕXITist ja kui lugeda tähelepanelikult energiamajanduse arengukava, siis on PÕXIT juba ka sinna sisse kirjutatud: ambitsiooni puhtamalt energiat toota ja põlevkivi efektiivsemalt väärindada, on mainitud arengukavades palju. Täna on juba suletud kõige vanemad plokid, järgmisel aastal lähevad veel vähemalt kolm plokki kinni mahus 500–600 MW. See asendub osaliselt kõige kaasaegsema elektrijaamaga – Auvere elektrijaamaga, kus efektiivsus on kolmandiku võrra parem ja emissioonid on suurusjärkude võrra väiksemad. Auvere elektrijaam suudab katta üle 25% Eesti elektritarbimisest. Ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ühed suuremad edusammud tehti energeetikavaldkonnas. Eesti eesistumise ajal liiguti lähemale energia- ja kliimapoliitikat kujundava puhta energia paketi kokkulepetele. Puhta

energia pakett sisaldab kaheksat erinevat seadusandlikku ettepanekut. Mõned neist ettepanekutest on tänaseks juba heaks kiidetud, kuid mõnede osas tõsised läbirääkimised alles algavad. Täna käivad läbirääkimised elektrituru disaini regulatsiooni ja direktiivi osas. Eesti huvi on, et need hakkaks sisaldama erinevaid turupõhiseid ja piiriülese konkurentsi arendamisega seonduvaid lahendusi, milles oleks võimalikult vähe erandeid ja erisusi. Erinevad algatused toetavad Puhtama energeetika poole liikumist toetavad ka erinevad projektid ja algatused. Juunis 2018 avati Kundas uus tootmisjaam, et tarnida toodetavat biometaani maagaasivõrku. Planeeritav aastane tootmiskogus, kuus miljonit kuupmeetrit, on märkimisväärne ka Euroopa Liidu tasandil. Kundas toodetav biometaan aitab täita Eesti taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärke transpordisektoris. Eesmärk on jõuda selleni, et aastal 2020 kasutataks Eesti transpordis 10% taastuvkütuseid. Olukord, kus üleeuroopalisse ühtsesse energiaturusüsteemi lülituvad mitteplaneeritava tootmistsükliga ja hajusalt paiknevad taastuvenergiaseadmed ning uut tüüpi turuosalised, tekitab küsimuse, kuidas uued teenused ja tooted saaksid turvaliselt ja reaalajalähedaselt piiriüleseid andmeid vahetada. Samuti on vaja reguleerida andmete kuuluvus ning ligipääs andmetele. Nende teemadega tegeleb projekt EU-SysFlex, kus Elering on võtnud enda peale energia tarbimise jm andmete vahetamiseks lahenduste väljapakkumise.


Summary

W

orld Energy Council publishes an annual report reflecting the trends in energy sector. In 2018 report, the topics related to innovation are highlighted: digitalisation, storage of electric energy, market design, decentralised systems and renewable energy solutions. Digitalisation has brought along fast development of alternative technologies, such as renewable energy solutions, blockchain technology, mobile cloud services, and artificial intellect. Characteristic feature of the new energy market is vast amount of various equipment and parties on the market, causing the need to collect much data and to find digital options for their flexible administration. Digital solutions, in turn, increase the need for cyber defence in energy sector. Important topic for Estonia is de-synchronisation of power network from Russia and connection with the network of Central Europe. According to the words of the Chairman of the Management Board of Elering Taavi Veskimägi, solutions are searched for that purpose, which would not cause increase of network fees. By now it is clear that the second alternating current line cannot be constructed due to opposition from Poland. It has been agreed to conduct a survey, in order to find out, if adoption of additional measures enable to achieve a sufficiently reliable solution for synchronisation through a single alternating current line, in addition to which an underwater direct current line will be constructed between Poland and Lithuania. For making the final decision, account

will be taken of the impact on network fee, market functioning, integration of renewable energy into power network and, of course, reliability of the network. According to Veskimägi, the currently known increase of network fee arising from synchronisation through 1AC is not admissible, and the goal of work is to find a cheaper solution. Trend to cleaner energy In 2016 the energy intensity of GDP in Estonia was 3.64 MWh/1000 € (SKP_2010); in order to achieve the target level of 2030, the energy intensity of GDP should decrease 45% compared to 2016, which is most influenced by the future of oil shale energy, especially use of oil shale for electricity production. According to the words of the Chairman of the Management Board of Eesti Energia Hando Sutter, the development having taken and taking place in oil shale production forms a part of PÕXIT (oil shale exit), and when reading carefully the development plan of energy management, it also includes PÕXIT: the ambition for cleaner energy production and more efficient processing of oil shale has often been mentioned in development plans. Today, the oldest blocks have already been closed, and next year at least three more blocks will be closed, with total volume 500–600 MW. This will be replaced by the most contemporary power plant – Auvere power plant, where efficiency is 1/3 better and emissions lower by magnitudes. Auvere power plant can cover over 25% of Estonian energy consumption. Some major advances during the chairmanship of Estonia in the

Council of Europe were made in the field of energy. For example, a step was taken closer to the agreements of the clean energy package shaping the energy and climate policies. The clean energy package includes eight different legislative proposals. Some of these proposals have already been approved, while for some serious negotiations are only in starting phase. Today, negotiations are held for regulation and directive of electricity market design. Estonia’s interest is that these would include several market-based solutions related to the development of cross-border competition, with as few exceptions and differences as possible. Various supporting initiatives Various projects and initiatives also support the movement towards cleaner energy. In June 2018, a new production plant was opened in Kunda, for supplying the produced biomethane into natural gas network. The planned annual production volume, six million cubic metres, is remarkable also on the EU level. The biomethane produced in Kunda will help to achieve the objectives of implementation of renewable energy in Estonian transport sector. The situation, where renewable energy equipment with non-planned production cycle and distributed locations, as well as new market parties, are included into the European common energy market system, raises the questions how the new services and products could exchange cross-border data securely and near real time. In the project EU-SysFlex Elering has undertaken to develop solutions for exchanging energy consumption and other data.

5


Quo vadis elektritööstus? TÕNIS VARE EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

V

ähem kui aasta tagasi avaldasid Euroopa elektritööstused esmakordselt pikaajalise elektritööstuse nägemuse, mille kohaselt panustab sektor ise oma tegevusega puhtale energiale üleminekusse. Ühtse tulevikuvisiooni väljakuulutamine seadis siduva eesmärgi luua üheskoos konkurentsivõimelisem Euroopa majandus, mida toetab keskkonda vähimal määral koormav energiatõhus elektrisüsteem. Seega üleminek puhtamale energiale aitaks saavutada Euroopa majanduse dekarboniseerimise, kus elektril energiakandjana on kanda põhiline roll. Sellega võtsid Euroopa elektritööstused endale rolli olla puhta-

6

ma energiatootmise eestvedajad, kes investeerivad digitehnoloogia arengusse, et saaks toimuda säästlik üleminek puhtamale energiatootmisele. Selle tulemusena muutub energiasüsteem kiiremini reageerivaks, paindlikumaks ja tõhusamaks ning ka keskkonnasõbralikumaks. Tulevikuvisioon kutsub ka sidusrühmi tunnustama kliimasõbralikku ja mõistliku hinnaga elektritootmist ning võtma elektritarbimises kasutusele energiatõhusad digitehnoloogiad, et elektritööstuse areng tekitaks positiivse sünergia ka teistesse valdkondadesse. Suuremas pildis vähendab energiatarbimise järkjärguline elektrifitseerimine energia kogutarbimist ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. Uutmoodi e-Eesti Peame mõistma, et e-Eesti tähendab energiasõltumatut ja elektrit eksportivat riiki, mis tekitab mõjuvõimu regioonis ja annab arvestatava kaalukuse poliitikas. Juba täna on Eesti elektritööstus digitaliseerimises esirinnas ja sektoris toimuvad suurema-

hulised tehnoloogilised muutused, mis aitavad kiirendada üleminekut puhtamale energiale ja puhtamale keskkonnale. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus on kasutusel kaugloetavad elektriarvestid. Selle tulemusena on kõige käegakatsutavamaks muutuseks tarbijate jaoks elektrinäidu teatamisest vabanemine ning võimalus juhtida oma elektritarbimise käitumist. Lisaks võimaldab elektrivõrgu digitaliseerimine ehk loodud tarkvõrk tuvastada võrgurikkeid elektrisüsteemis varasemast märksa kiiremini ning kogutud tarbimisandmete analüüs aitab võrguinvesteeringuid efektiivsemalt ehk ühiskonnale vähemkoormavalt suunata. Samuti on Eesti elektritööstuses investeeritud suuremahuliselt puhtamasse elektritootmisse ja keskkonnanõuete täitmisse ning ellu rakendatud uusi juhitavate energiatootmiste tehnoloogiaid, mida elektrisüsteem vajab ja mille tulemusena on Eesti õhk puhtaim nii Euroopas kui maailmas. Ka paljud Euroopa Liidu kliimapoliitilised eesmärgid on Eestis juba täi-


Hea teada Euroopa Elektritööstuste Liit EURELECTRIC esindab elektritööstuse ühiseid huve üleeuroopalisel tasandil. Need hõlmavad kõiki peamisi sektori, elektritootmise ja turgude, jaotusvõrkude ja klientide/tarbijate ning keskkonna ja kestva arengu küsimustega seotud probleeme. Eesti Elektritööstuse Liit on EURELECTRICu liige aastast 2004.

detud, sealhulgas on kokku lepitud siduv taastuvenergia eesmärk lõpptarbimise osas aastaks 2020. Uued energiapoliitilised eesmärgid, mis tulenevad värskest puhta energia paketist, vajavad vähest settimist ja lähitulevikus laiapõhjalist arutelu. Energiapoliitiliselt on läbi arutatud ja kokku lepitud riigi pikemaajalistes strateegiates – vastu on võetud kliimapoliitika põhialused 2050, kinnitatud pikaajaline energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 ja põlevkivi arengukava aastaks 2030. Seega on Eesti

elektritööstuse tulevikustsenaariumid kirjeldatud, ühiskondlik kokkulepe saavutatud ning eesmärgid seatud. Samas vajavad antud strateegiad kindlasti seiret, sest globaalsetel muutustel on mõju ka Eesti energeetikale ning muutuvate sisendite ülevaatamine annab võimaluse energiapoliitiliseks peenhäälestuseks. Eesti elektritööstuse murelapseks on olnud viimasel ajal energiakandjate maksustamine, eelkõige elektri maksustamine, mille lõpphind ei ole konkurentsivõimeline. Kasvavad elektrihinnad on suur probleem majanduse konkurentsivõimele, automatiseerimine/ digitaliseerimine areneb ja töökohad liiguvad riikidesse, kus elektritarbimise kogukulu on madalam. Eesti peab muutma oma elektri maksustamise poliitikat, et olla tööstuste jaoks pikaajaliselt konkurentsivõimeline asukohariik. Täna kehtiv regulatsioon seda ei võimalda. Me peame mõistma, et elektri hinnakomponentide üldine tõus on tingitud peamiselt riigi enda fiskaalpoliitika meetmetest, millega on suurendatud elekt-

riga seotud makse ja muid tasusid. Elektri koguhinna kasvul on otsene seos konkurentsivõimega, sest elektri hind kajastub toodete ja teenuste lõpphinnas ning selle kasv pärsib majanduse arengut ja uute tööstusinvesteeringute tegemist. Ka see üks aspekt elektritööstuses peab saama pikemaajalise kokkulepitud lahenduse, kuivõrd majanduse dekarboniseerimine eeldab konkurentsivõimelist elektri lõpphinda. Suund puhtamale energiale Eesti elektritööstus panustab juba ammu puhtamale energiale üleminekusse ja see on igapäevase tegevuse tavaline osa. Meie elektritootmine on muutunud ajas puhtamaks, keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal on pidevalt kasvanud. Koos teiste riikide elektritööstustega panustame puhtamasse Euroopasse, sest puhtal ja nutikal energeetikal on tulevikuühiskonnas märkimisväärne roll, mis tagab kestva ja konkurentsivõimelise majanduse.

7


Euroopa elektritööstuse

L

ähtudes Pariisi kliimaleppest ning vajadusest tegeleda kliimamuutuste, õhusaaste ja loodusvarade ammendumise probleemidega, seistes keset tohutuid muutusi, mis on tingitud tehnoloogiast, digitehnoloogiale üleminekust ja Euroopa klientide suuremast aktiivsusest ning teadvustades energiatõhususe olulisust ning vajadust pakkuda turvalisi ja säästlikke energialahendusi ning kaasajastada oma taristut, oleme meie, Euroopa elektritööstused, võtnud eesmärgiks anda oluline panus, et tagada ja säilitada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus, mis võib toetuda puhtale süsinikuvabale energiale, ning nutikas, energiatõhus ja tõeliselt jätkusuutlik ühiskond kõigi Euroopa kodanike jaoks.

Usume, et elektri abil saame tagada: Kasu tarbijatele. Enam kui sajand pärast elektripirnide ja -mootorite kasutuselevõttu jätkub elektrienergia pakutavate võimaluste areng. Elekter on meieni toonud valguse, kodumasinad, telekommunikatsiooni, arvutid ja paljud muud töövahendid, mis on moodsaid eluviise edasi viinud ja toetanud. See võimaldab meil peagi uute digitaalsete energiateenuste, süsiniku nullemissiooniga sõiduvahendite ja elamistingimuste ning ressursitõhusate tööstusprotsesside kaudu osa saada uudsest kasutuskogemusest. Konkurentsivõime. Integreeritud ja hästi toimivad energiaturud koos täielikult optimeeritud tööstuse väärtusahelatega ning kaupade vähenev volatiilsus teevad elektrist eelistatuima valiku

majandusprotsesside käitamiseks ja Euroopa konkurentsieelise suurendamiseks. Energiajulgeoleku. Kuivõrd oleme aastakümneid sõltunud oma energia-, transpordi- ja tööstussektorites välistest energiaressurssidest, saame kodumaise puhta elektri abil parandada oma kaubandusbilanssi ja vähendada sõltuvust Euroopa Liidu välisest energiakandjate impordist. See on kauaoodatud üleminek ressursipõhiselt majanduselt Euroopa tehnoloogiapõhisele majandusele. Sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse. Üleminek elektrile toob linnade, kogukondade ja maapiirkondade jaoks kaasa vahetu ja tuntava muutuse – puhtama õhu ja parema tervise. Elekter on tänapäeval kõige mitmekülgsem kliimasõbralik energiaallikas.

Juhime säästlikku energiaüleminekut, mis on meie arvates kordumatu võimalus. Konkreetsemalt:

Loome uuendusi, et leida parimad ärimudelid ja murrangulised tehnoloogiad, mis on meie valdkonnas energiaüleminekuks hädavajalikud.

8

Investeerime puhtasse energiatootmisse ja üleminekut võimaldavatesse lahendustesse, et vähendada heitmeid ja püüelda aktiivselt eesmärgi poole tagada enne sajandi keskpaika süsinikuvaba elukeskkond, võttes arvesse mitmesuguseid lähtekohti ja peamiste üleminekuks vajalike tehnoloogiate kaubanduslikku kättesaadavust. Muudame energiasüsteemi reageerimisvõimelisemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. See hõlmab taastuvenergia suuremat kasutust, digitehnoloogiale üleminekut, nõudlusreageeringut ja elektrivõrkude tugevdamist, et tagada nende toimimine klientide, linnade

ja kogukondade jaoks vajalike platvormide ja toetajatena. Kiirendame energiavaldkonna ümberkujundamist muudes majandussektorites, pakkudes transpordi-, küttemajandus- ja tööstussektorile üleminekuvahendina konkurentsivõimelist elektrit. Kaasame jätkusuutlikkuse oma väärtusahela kõigisse lülidesse ning teeme kõik selleks, et toetada olemasolevate ressursside üleminekut süsinikuvabale ühiskonnale. Loome uuendusi, et leida parimad ärimudelid ja murrangulised tehnoloogiad, mis on meie valdkonnas üleminekuks hädavajalikud.


tulevikuvisioon Kutsume poliitikakujundajaid ja sidusrühmi: Tunnustama järjest puhtama ja kliimasõbralikuma elektri juhtrolli Pariisi kliimaleppel põhinevate Euroopa kliima- ja energiakohustuste täitmisel ja aktiivselt toetama meetmeid, mis kiirendavad Euroopa klientide jaoks üleminekut konkurentsivõimelise hinnaga elektrile. Edendama säästlikku energiaüleminekut suure süsinikuturu toel, mis pakub mõistlikku hinda ning suunab kliima- ja energiafinantseeringud üleminekut võimaldavatesse tehnoloogiatesse. Kiirendama elektrienergiale üleminekut aruka ja senisest parema seadusandluse ja regulatsioonide kaudu ning toetama elu- ja tööstushoonetes puhaste kütte- ja jahutussüsteemide, puhta elektriga sõidukite ja tõhusamate tööstusprotsesside kasutuselevõttu. Toetama kogu väärtusahela üleminekut digitehnoloogiale. Võtma kasutusele nutikad elektrivõrgud, mille eesmärk on integreerida tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tehnoloogiad ning soodustada klientide osalemist turvalisel, paindlikul ja kulusäästlikul viisil. Tagama Euroopa energiasüsteemi südames hästitoimiva, täielikult integreeritud energiaturu, mis annaks investeeringute ligitõmbamiseks, innovatsiooni edendamiseks ja tarnete turvalisuse tagamiseks õigeid signaale. Toetama õiglast energiaüleminekut sotsiaalsete ja geograafiliste mõjude aktiivse juhtimise teel, tagades kõigi osapoolte õiglase panuse ning klientide andmekaitse, privaatsuse ja valikuvabaduse. Seetõttu täidame endale seatud eesmärke täie pühendumusega ning kanname põnevusega juhtrolli selle eesmärgi saavutamisel.

9


 World Energy Issues Monitor. Globaalne kaart.

 World Energy Issues Monitor. Globaalse kaardi 5 aasta muudatuste võrdlus.

Energeetikasektor, Maailma Energeetikanõukogu avaldab igal aastal World Energy Issues Monitor raporti, kus kajastub energialiidrite hinnang peamistest keerukusi ja võimalusi pakkuvatest suundumustest energeetikasektori üleminekuajastul. PRIIT MÄNDMAA MAAILMA ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI RAHVUSKOMITEE PEASEKRETÄR

2018. aasta raport toob välja 9 globaalset, 6 regionaalset ja 38 riiklikku kaarti illustreerimaks probleemteemasid, mis mõjutavad energiamaastikku erinevates geograafilistes piirkondades. Raporti koostamiseks küsitleti rohkem kui 1200 energialiidrit, analüüsides 42 energiasektorit mõjutavat probleemteemat. World Energy Issues Monitor kaart kajastab graafiliselt erinevate probleemteemade pakilisust, mõjukust (impact graafiku x-teljel) ja selle mõju ebamää10

rasust (uncertainty graafiku y-teljel). Eeltoodu baasil kujunevad välja prioriteetsed teemad, millega energialiidrid igapäevaselt tegelevad, kuid samuti ka potentsiaalselt mõjukad teemad, mis ebamäärasusest tulenevalt ei lase energialiidritel öösel magada. Globaalsed trendid Globaalselt kaardilt nähtub, et innovatsiooniga haakuvad teemad on peamine murekoht: digitaliseerimine, elektrienergia salvestamine, turudisain, detsentraliseeritud süsteemid ja taastuvenergialahendused. Seejuures tsentraalsete tehnoloogiate osas on tähelepanu vähenenud ning elektrihinna ja

energia kättesaadavuse osas kindlustunne tõusnud. Samuti nähtub, et digitaliseerimise mõju kasv on toonud kaasa kiire alternatiivsete tehnoloogiate ühildumise, nagu näiteks taastuvenergialahendused, blockchain-tehnoloogia (IOT/ blockchain), mobiilsed pilveteenused (mobile cloud) ning andmed ja tehisintellekt (data/AI). Sellised arengud on liitnud tehnikaettevõtjaid ja tarkvaraprogrammeerijaid energeetikasektoriga, edendades väiketootjate (prosumer) tekkimist. Raporti kohaselt on Itaalia, Jaapan ja Hiina digitaliseerimise protsessi eesotsas, eristudes teistest riikidest seeläbi, et digitaliseerimist käsitletakse prioriteetse teemana ning selle ebamäärasust peetakse madalaks. Viimase viie aasta jooksul on hajaenergeetika olulisus läbi digitaliseerimise ja taastuvenergialahenduste oluliselt kasvanud. Koos elektri salvestustehnoloogiate suurenenud mõjukusega annab see


 World Energy Issues Monitor. Euroopa kaart.

kuhu tüürid? signaali taastuvenergialahenduste üleminekust nišitoodetest üheks energiabilansi põhikomponendiks. Elektrihind (electricity prices), USA poliitika (US policy) ja Hiina kasv (China growth), mis omavad olulist rolli globaalselt, on püsinud aastate kaupa konstantse mõjuga. Tuumaenergeetika on aga viie aasta võrdluses oluliselt oma osatähtsust globaalsel kaardil kaotanud, kuivõrd Euroopa ja Jaapan on võtnud suuna tuumaenergeetikast väljumiseks.

Euroopa trendid Raporti Euroopa kaardi kohaselt juhib energeetikaarutelusid innovatsioon – andmed ning tehisintellekt (data/AI), samuti asjade internet ning blockchain-tehnoloogia (IOT/blockchain), digitaliseerimine (digitalisation) ning taastuvenergialahendused (renewable energies). Esmalt on näha tugevat suundumust detsentraliseeritud elektritootmise lahendustele, mida eden-

davad aktiivsemad tarbijad, konkurentsivõimeline majandus ja poliitiline toetus läbi taastuvenergialahenduste, mõjutatuna ka energiaefektiivsuse nõuetest. Nii ei ole üllatav, et blockchain-tehnoloogia, asjade internet ning andmed ja tehisintellekt on teemadena positsioneerunud tabelis kriitiliste ebamäärasuste alla. Need teemad toovad üksiti esile ka küberturvalisuse vajalikkuse, kasvava huvi elektrisalvestuse vastu ning vajaduse uue turudisaini järele. Oluline muudatus on toimunud kliimamuutuse (climate change) probleemteema osas – varasemalt palju ebamäärasust põhjustanud teemast on Euroopas kujunenud prioriteetne tegevus. Tulenevalt muu hulgas Pariisi kliimakokkuleppest ja Euroopa Liidu heitmekaubandust puudutavatest seadusandluse muudatustest on energiasektori turuosalistel selgem arusaam tulevikust. Koos taastuvenergialahenduste ja energiaefek-

tiivsusega on kõik kolm Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika sammast raporti Euroopa kaardil prioriteetsete tegevuste nimistus. Sarnaselt globaalse kaardiga nähtub ka Euroopa kaardilt tsentraalsete lahenduste tähtsuse langus detsentraliseeritud taastuvenergialahendustega võrreldes. See ei vähenda tsentraalsete lahenduste tegelikku rolli ja osatähtsust energiatootmises, kuivõrd järgnevate dekaadide jooksul on need vajalikud varustuskindluse tagamiseks. Kuid sellegipoolest toob esile, et turuosaliste fookus on suunatud pigem uutele innovatiivsetele tehnoloogiatele. Uut energiaturgu iseloomustab väga suur hulk varasid, nagu näiteks detsentraliseeritud tootmisseadmed, salvestusseadmed, tarbimise juhtimisseadmed, ning samuti ka palju turuosalisi, sh väiketootjad. Sellise muutuva turu toimimise tarvis on vaja kokku koguda väga palju andmeid ning nende 11


paindlikuks haldamiseks tuleb leida digitaalseid võimalusi, mis tõstatavad küberkaitse vajalikkuse energeetikasektoris. Üheks tehnoloogiliseks alustalaks on kujunemas energiasalvestus, millest sõltub väga tugevalt transpordisektori elektrifitseerimine ning soojusvarustus. Elektriautode kasvav turuosa ja sellega kaasnev uurimistöö ja arendus võib tuua kaasa olulisi muudatusi salvestustehnoloogias. Eeltoodu valguses on ilmne, et tänane tsentraalsetele lahendustele üles ehitatud elektrituru mudel vajab muutmist. Uus energiaturg saab olema tugevalt mõjutatud ilmatundlikust elektritootmisest, mille toodangu marginaalkulu võib kohati olla null eurot. Uue turudisaini loomine on Euroopa kaardil prioriteetsete tegevuste seas. Eesti trendid Eestis on taastuvenergiatoetuste osas valitsenud pikalt ebamäärasus. Raporti koostamise ajahetkel puudus Euroopa Komisjoni kinnitus taastuvenergiatoetuste osas. Nüüd on vastav kinnitus väljastatud ning hiljuti võeti vastu ka seadusemuudatus, mis kindlasti vähendab taastuvenergiatoetustega kaasnevat ebamäärasust. Kriitiliste ebamäärasuste seas omavad kaalukat rolli andmed ja tehisintellekt. Selle põhjus võib seisneda asjaolus, et paljud turuosalised räägivad tehisintellektist, kuid selle tegelik mõju jääb ebaselgeks. Energiasalvestuse probleemteema ebamäärasus on tõenäoliselt tingitud taastuvenergialahenduste osakaalu kasvust ja elektriautodest, mis vajavad salvestusvõimsusi, stabiliseerimaks vahelduvat toodangut. Lisades eeltoodule võimalikud uued ärimudelid, mida energiasalvestus võimaldab, on lihtne mõista selle tähtsust.

12

 World Energy Issues Monitor Eesti kaart.

Hea teada Maailma Energeetikanõukogu on ekspertteadmistele tuginev sõltumatu globaalne organisatsioon, mis edendab varustuskindla, taskukohase ja jätkusuutliku energeetikapoliitika kujundamist. Eesti Rahvuskomitee liitus Maailma Energeetikanõukoguga 1937. aastal ning liikmelisus taastati 1998. aastal. Eesti Rahvuskomitee liidab ühiseid väärtusi jagavaid teadusasutusi, ministeeriumeid, erialaliite ja ettevõtjaid.

Peamiste prioriteetsete tegevustena kajastuvad kaardil energiaefektiivsus, taastuvenergialahendused ning digitaliseerimine. Samuti regionaalne integratsioon ja Euroopa Liidu ühtekuuluvus. Taastuvenergialahenduste olulisus viitab muutustele energiatootmises, kus taastuvenergialahendused on omandanud jääva positsiooni. Ebaselgeks on vaid jäänud see, kui kiire saab olema taastuvenergia osakaalu kasv. Digitaliseerimise prioriteetsus tuleneb digitaliseerimise potentsiaalse väärtuse mõistmisest. Tulenevalt kaugloetavatele arvestitele üleminekust on toimunud edasiminek: jaotusvõrgu kadu on vä-

henenud 5,7%-lt aastal 2014 4,1%-le aastal 2017. Sarnaselt digitaliseerimisele on ka regionaalne integratsioon end tõestanud tulenevalt NordPool elektribörsi abil saavutatud kulude kokkuhoiust. Digitaliseerimine, taastuvenergialahendused ja regionaalne integratsioon ühiselt loovad omakorda vajaduse uue turudisaini järele. Võrreldes Eesti probleemteemade paiknemist globaalse kaardiga on ilmne, et digitaliseerimine on teema, mille osas Eesti on saavutanud edumaa. Arengukavade koostamisel ja ressursside suunamisel on oluline seda edumaad säilitada läbi teadusasutuste töö ja ettevõtluse. Digitaliseerimisega seonduvalt peab olema ka võimekus tagada küberkaitse. Küberkaitse potentsiaalset mõjukust hinnatakse kõikjal kõrgelt, mis annab selge signaali teema perspektiivist. World Energy Issues Monitor raportist joonistub selgelt välja energeetikasektori kiirenev üleminek digitaalsetele, detsentraliseeritud ja dekarboniseeritud süsteemidele. Piirkondade lõikes on konkreetsete prioriteetsete tegevuste ja ebamäärasuste osas erinevusi, kuid turuosaliste üldine nägemus ja suundumus on ühine.


kia.ee

Uue põlvkonna varustuses uue põlvkonna Kia Ceed.

Uus Kia Ceed – mõeldud homsele päevale. Uue põlvkonna Kia Ceed on tõeline meistriteos ja samm ajast ees. Oma klassi parima varustustasemega Kia Ceed disain on suunatud juhile – sportlikult mugav, käepärane ja avar. Tehnoloogia ja varustus, mis on mõeldud järgmisele põlvkonnale, pakub maksimaalset turvalisust ja sõidumugavust. Pole oluline kuhu sa lähed või mida sa teed – Kia Ceed mudelivalik annab kõik võimalused muretult veedetud ajaks.

AASTAT GARANTIID

KINDLUSTATUD KVALITEET

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VIL JANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22. NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2.

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bilt küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 6,5/137, maanteel alates 4,9/102, keskmine alates 5,6/127. Kütusekulu on määratud NEDC testiga.


Läbida veel

viimane miil

Praeguseks on suurem osa kiire interneti baasvõrgust (EstWin) ehk enam kui 6000 km põhivõrku riigi kulul maha pandud kohtadesse, kuhu ettevõtete ärihuvi ei ulatu. Lähema nelja-viie aastaga peaks välja ehitatama ka ühendused klientidega ehk viimane miil. TEKST: AIN ALVELA

Baasvõrgu ehitamist koordineerinud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) kuulutas märtsikuus välja hanke, mis kätkeb endas viimast 400 km baasvõrgust. Antud etapp baasvõrgu rajamisel tahetakse valmis saada 2019. aasta jooksul. Kui see tehtud, jõuab ELASA seatud eesmärgini – viia kiire internet 98% Eestis paiknevatest majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest keskmiselt 1,5 km kaugusele. ELASA tegevus katab suurema osa riigi territooriumist, vaid Lõuna-Eestis toimetab analoogse eesmärgiga MTÜ Eesti Andmesidevõrk. Kõrvu põhivõrgu rajamisega hakatakse selle küljest kaableid ka tarbijateni viima. Juunikuus kuulutas Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) välja konkursi leidmaks ettevõte, kes hakkab riigi toetusel (20 miljonit eurot) rajama kiireid internetiühendusi kodudesse, kus teenus puudub, ei ole piisavalt kvaliteetne või kuhu sideoperaatorid ei plaani investeerida lä14

hema viie aasta jooksul (nn valge ala). Liig oleks öelda, et need kohad mahuvad kõik määratluse alla ääremaa, aga peamiselt on ikkagi tegemist maapiirkondadega, kuhu äriettevõtetel puudub majanduslik huvi kiiret internetivõrku vedada. Avalikul konkursil osalejad peavad esitama nõutud dokumendid TJA-le kinnises ümbrikus paber- või digitaalkujul hiljemalt 14.09.2018. Ettevõte, mis juurdepääsuvõrgud välja ehitab, peab võimaldama nende võrkude kasutamist kõikidel sideoperaatoritel-teenusepakkujatel võrdsetel alustel. Haruliinide ehitamine Elektri-, side- ja gaasivõrkude projekteerimisele, ehitamisele ning hooldamisele spetsialiseerunud, kunagisest Eesti telefonist ja hiljem sidevõrguettevõttest Eltel välja kasvanud AS Connecto Eesti on praegusest uuest lairiba baasvõrgust välja ehitanud kõvasti üle poole. Connecto telekomi valdkonna Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Aivar Hein märkis, et kõigepealt viiakse läbi n-ö suur hange

ligipääsuvõrkudele haldaja leidmiseks ja Connecto järjekord töödesse sekkuda saabub siis, kui hanke võitja hakkab otsima võrgu väljaehitajat, sest võrgu haldaja seda ise üldjuhul ei tee. „ELASA on ehitanud üle 6000 kilomeetri põhitrassi, millel liitumispunktid potentsiaalsetest liitujatest kuni 1,5 kilomeetri kaugusel. Nüüd hakatakse viimase miili käigus neid haruliine klientidele kodudesse viima,” selgitas Hein. „Esimesed jupid jõutakse ehk juba sel aastal teha, aga kogu töö peaks kestma ikka järgmised neli-viis aastat.” Ta lisab, et kui viimase miili haldajaks saab näiteks Elektrilevi, siis saab kontseptsioon olema umbes sama, mis põhivõrgu rajamise puhul, ainult selle vahega, et Elektrilevil madalpinge elektriliinide haldajana on õhuliin juba olemas. Selle külge on suhteliselt lihtne riputada mikrotoru, mille sisse puhutakse optilise kaabli kiud vastavalt konkreetses piirkonnas asuvate liitujate arvule. Hein hindas, et kuigi praeguseks väljaehitatud põhivõrk ka-


Statistika väidab, et praegu puudub interneti püsiühendus 65% eramajadest.Foto: Scanpix

KIIRE INTERNETI BAASVÕRK

valmis

planeerimisel

tab suurema osa Eestist, kulgeb peamiselt suurte magistraalteede ääres ja on võimeline varustama suuremaid asulaid ja väikelinnu, siis iga metsatalu või kusagil kõrvalises kohas asuva külakeseni ei pruugi liinid jõuda, ehk et haruliin tuleks ehitada paljude kilomeetrite pikkune, tarbijaid aga oleks selle liini otsas vaid mõni üksik.

Aga mida ülikiire internet kasutajale tehniliselt tähendab, võrreldes näiteks õhu kaudu kulgeva võrgusignaaliga? Õhuvõrgust märksa kindlam „Kui hästi lihtsalt öelda, siis optiline ühendus on ikkagi püsiühendus, kaablis on valgussignaal, mis on katkematu. Kõik, mis liigub üle

õhu, sõltub aga väga paljudest asjaoludest – ilmastikust, looduslikest tingimustest, maastikust, seda iseäranis kuppelmaastikuga Lõuna-Eestis. Juba väike metsatukk võib signaali levimist mõjutada,” iseloomustas Hein. „Lisaks sõltub traadita ühendus ka kasutajate arvust, kes samaaegselt võrgus on. 4G-ühendus võib ju ideaalis suhteliselt kiire olla, aga kui kasutajate kontsentratsioon ühel hetkel suureneb, tekib sidega probleeme. Eks aasta-aastalt läheb ka õhu kaudu leviv võrk paremaks ja eeldatakse, et kui tuleb 5G, siis peaksid sellised mured ära kaduma.” Kui võrrelda vasktraadiga, on kõige suurem erinevus andmeedastuse kiiruses. Optilises kaablis liigutab andmeid valgussignaal, vasktraadis elektrisignaal. Viimasele seavad traadi parameetrid oma piirangud, mistõttu kiirused ei saa olla suuremad 300 megabitist sekundis. Optilise kaabli puhul räägitakse praktikas juba kümnest gigabitist sekundis, laboritingimustes on saavutatud veelgi suuremaid kiirusi. Selline kaablivõrk on ka suhteli15


selt töökindel ehk sama kindel, kui elektriliin ise, sest seda võib kahjustada vaid mehaaniliselt – liinile langev puu, tormituul või midagi muud säärast. Ja lõppkokkuvõttes saab ikkagi kõik alguse elektrist – kui pole elektrit, ei tööta ka võrguterminalid. Mis viimase miili väljaehitamise hinda puudutab, siis Aivar Heini sõnul peab konkursi võitja ilmselt arvestama ikkagi ka omafinantseeringu vajadusega. Ka teised sidevõrkude paigaldamise spetsialistid on avaldanud arvamust, et 20 miljoni eest saaks paigaldada vaid põhitrassist saja meetri kaugusele ulatuvaid juppe. „Seda võib kindlasti öelda, et selle raha eest igasse talusse optiline kaabel ei jõua,” nentis ta. „Kui põhivõrku ehitati, siis selle maksumuseks kujunes keskmiselt 8–9 eurot meeter. Kui paigaldada haruvõrk elektriliinita-

ristule, siis vähemalt teoreetiliselt peaks selle ehitamine tulema odavam.” Osa raha tuleb muidugi ka liitumistasudest, mille eest klient saab endale piltlikult öeldes internetipistiku tuppa. Optilised terminalid, ruuterid ja muu vajaliku paigaldab hiljem tarbimiskohta juba sideoperaator vastavalt sellele, millise teenuse klient tellib. Annab hoogu asjade internetile Aivar Hein ei usu, et kui Eestit hakkab katma püsiühendusena toimiv lairibavõrk, siis praegustel õhu kaudu teenust pakkuvatel ettevõtetel leib laualt üldse ära kaob. Kusagil osutub see ikkagi vajalikuks, näiteks nende puhul, kes internetti harva ja väikeses mahus kasutavad ning rahulduvad vaid üle õhu kättesaadavate vabalevi telekanalitega. „Kuigi soovi kiire internetivõrguga liituda on

avaldanud ligi 70 000 inimest, on elu näidanud, et kui jõuab kätte raha maksmise aeg, siis paljud loobuvad,” ütles Hein. „Loomulikult avarduvad inimeste võimalused tänu lairibavõrgule. Kui rääkida asjade internetist ja tarkadest majadest, siis optilise kaabliga koju tulev võrguühendus annab sellistele arengutele kindlasti hoogu juurde.” Täna on riigiettevõte Elektrilevi teada andnud, et on huvitatud viimase miili taristu haldamisest. Telial on plaanis lähematel aastatel sidevõrkudesse investeerida 50 miljonit eurot, Elektrilevi kava on veelgi ambitsioonikam. Riik on arvestanud kogu Eesti tõhusalt toimiva netivõrguga katmiseks kokku 70 miljonit eurot eelarveraha, kokku peaks selleks kuluma 170 miljoni euro kandis nii riigi kui erainvestorite raha.


Elektrilevi katsetab elektri- ja sidevõrgu ühildamist

E

lektrilevi alustas koos ehituspartneriga Corle aprillis elektri- ja sidetööde pilootprojekti Tallinnas Veskimetsas, mille käigus jõuab kiire interneti lairibaühendus ligi 500 majapidamiseni. Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus kinnitas, et esimese laine liitujad said ühenduse valmis juuli lõpuks. Septembri alguses avanesid liitumise võimalused n-ö teisele lainele. Veskimetsa tööd ühildati elektrivõrgu uuendamisega, mis tõi mõlema võrguteenuse seisukohalt efektiivsust ja kulusäästu. „Veskimetsa on sidevõrgu rajamise esimene pilootprojekt ja selleks hästi sobiv

asukoht, kuna annab hea ülevaate, milline on kiire interneti võrgu ehitamise eripära tiheasustusega piirkonnas koosmõjus elektrivõrgutöödega,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna. „Järgmiste pilootprojektidega katsetame sidevõrgu rajamist teistsugustes tingimustes, sealhulgas hajaasustusega piirkondades.“ Veskimetsa piirkonnas kiiret internetivõrku ehitama hakkav ettevõte Corle on varem elektri- ja sidevõrku koos ehitanud Soomes. „Kahe võrgu ühisehitus nõuab nii elektri- kui ka sidevõrgu spetsialistide koostööd optimaalseima insenertehnilise lahenduse leidmiseks,” kirjeldab Corle juhatuse liige

Priit Uuemaa esile kerkivaid väljakutseid, mida elektri- ja sidevõrgu koos rajamine esitab. „Samuti peavad omavahel kokku sobima valitud materjalid ja paigaldamise tehnoloogiad.“ Veskimetsa kiire interneti võrgu ehitamise pilootprojekt on osa Elektrilevi soovist rajada Eestis avatud sideturg, mis kasutab kiire interneti kohale toomiseks elektritaristut, kusjuures selle taristu abil saavad teenust pakkuda kõik sideoperaatorid. Elektrilevi haldab Eestis ligi 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Kiire internetivõrguga liitumise ühekordne hind on Veskimetsas kliendile 240 eurot.

mascus.ee

MÜÜ oma vana ning

OSTA

uuem ja parem! Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

KA RENDIMASINAD!


Kundas toodetakse biometaani ehk lugu sellest, kuidas Pärnu bussid haavapuudega sþitma hakkavad

18


Estonian Cell käivitas biogaasi tootmise 2014. aastal ja on suurim biogaasi tootja Eestis. Biogaasi toodetakse tehase tootmisprotsessis tekkivast reoveest peaaegu 8 miljonit m3 aastas, metaanisisaldusega 75–76%. Vastavalt lepingule võõrandab Estonian Cell Rohegaas OÜ-le kogu toodetud biogaasi. Nii hakkas tänavu II kvartalis OÜ Rohegaas väärindama biogaasi biometaaniks, tõstes metaanisisalduse maagaasiga samale tasemele. Juuni algul avati Kundas uus tootmisjaam, et tarnida toodetavat biometaani maagaasivõrku. „Biogaas on biometaani tootmise esimene etapp. Toorainest saadakse kääritamise teel biogaas, mille metaanisisaldus oleneb toorainest. Biogaasis on keskmiselt 50%, kõige enam 75% metaani. Põllumajanduslikust toormest saadud gaasis on seda vähem, tööstuslikust toormest toodetud gaasis rohkem, näiteks Estonian Celli reoveest toodetud gaasis ongi peaaegu 75% metaani. Me puhastame selle ära ja saame 98-protsendilise metaanisisaldusega gaasi, mida saame suunata gaasivõrku,“ rääkis OÜ Rohegaas juhatuse esimees Marko Tiiman. Puhastamata biogaasi ei tohi suunata gaasivõrku, samuti ei sobi see autokütuseks.

Estonian Cell toodab Kundas Eesti haabadest puitmassi, mida kasutatakse paberi ja kartongi tootmiseks. Puitmassi tootmisel tekkivast reoveest toodetakse juba neli aastat biogaasi. TEKST: AGO GAŠKOV FOTOD: HARRY TIITS

Suunatakse jaotusvõrku Rohegaasi toodetud biometaan suunatakse otse gaasivõrku. „Meie õnn on, et asume Gaasivõrgud AS jaotusvõrgu kõrval ja ei pea liitumiseks väga pikka torustikku ehitama. Meil on majanduslikult mõttekas toodetud biometaan jaotusvõrku suunata. Selleks ehitasime eraldi 400 meetri pikkuse torustiku,“ lisas Tiiman. Rohelise gaasi tarbimine käib samamoodi nagu nn rohelise elektri tarbimine. Taastuvenergiat tootev ettevõte suunab oma toodangu elektrijaotusvõrku ning tarbija saab sealt oma elektri.

„Me kasutame sama näidet, selgitamaks, kuidas Kundas toodetud gaas Pärnu bussidesse jõuab. Elektrikaablite asemel on gaasitorustik. Kui ühes kohas suunatakse torudesse teatav kogus gaasi ning teises sama kogus tarbitakse, tehakse bilansilised kirjed,“ selgitas Tiiman. Tegelikult polegi vahet, kas Pärnu bussidesse jõuab täpselt see gaas, mida Kundas toodetakse. Oluline on, et gaasivõrku suunatakse sama kogus biogaasi, mida näiteks Pärnu bussid tarbivad. Suund rohelise energia poole Biogaasi kõige ebameeldivam koostisosa on väävelvesinik. „Gaasi puhastamise tehnoloogiaid on palju. On näiteks keemiline puhastamine ja membraanpuhastamine. Meie kasutame vesipuhastusmeetodit. See on lihtne. Gaas surutakse suure rõhu all läbi vee nagu gaseeritud vee tootmisel. Kui saadud segu loksutada, hakkavad erinevad gaasid erineval ajal eralduma. Kogu eraldatud jääkgaas (põhiliselt süsinikdioksiid ja väävelvesinik) suunatakse järelpõletisse, kus läbi termilise oksüdatsiooniprotsessi viiakse läbi jääkide lõppkäitlus,“ selgitas Tiiman. Tiimani sõnul praeguste nõuete kohaselt Rohegaas OÜ-l jääkgaasi peenpõletit olema ei peaks, aga kui tahetakse tulevikus oma gaasi ka Eestist väljapoole müüa, tuleb kasuks, kui tootmine võimalikult keskkonnasõbralik on, seda enam, et nõuded karmistuvad tulevikus niikuinii. Kogused märkimisväärsed Rohegaas OÜ aastatoodang katab kahe Tartu-suuruse linna ja lisaks Pärnu busside aastavajaduse. Planeeritav aastane tootmiskogus on märkimisväärne ka Euroopa Liidu tasandil. Kundas toodetav biometaan aitab täita Eesti taastuvenergia ka-

19


sutuselevõtu eesmärke transpordisektoris. „Estonian Cell toodab aastas umbes 8 miljonit kuupmeetrit biogaasi. Meie suudame selle kõik ära puhastada. Oleme arvestanud, et umbes kuus miljonit kuupmeetrit on meie aastatoodang,“ rääkis Tiiman. Maagaasist kallim „Oleksime rõõmsad, kui meil õnnestuks toota ilma toetusteta ehk suudaksime omahinna poolest maagaasiga konkureerida. Kahjuks see nii ei ole. Maagaas tuleb maa seest ise. Omahinna moodustab peamiselt transpordikulu. Uuringute kohaselt on biometaani tootmine umbes 3,5–4 korda kallim kui maagaasi tootmine,“ rääkis Tiiman. Täna on gaasi börsihind umbes 0,3 eurot kuupmeeter. Rohegaas sellise hinnaga toota ei suuda, ent biometaani tootmise eesmärk polegi võistelda fossiilsete kütustega. „Eesmärk on jõuda selleni, et aastal 2020 kasutataks Eestis transpordis 10% taastuvkütuseid. Osa eesmärgist saavutatakse biokütuse lisamisega autokütusele, osa biometaani kasutamisega,” sedastas Tiiman. „Tänaseks tehtud investeeringud on märkimisväärseid ja oleme esimesed, kes sellele turule jõuavad,“ ütles Tiiman.

Hea teada Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tehase koguinvesteeringud on juba üle 185 miljoni euro. Ettevõte toodab pleegitatudkemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse. Estonian Cell toodab aastas peaaegu 8 miljonit kuupmeetrit biogaasi. Ettevõttes töötab 89 inimest.

20

Aastaks 2020 peab 10% Eesti transpordivahenditest kasutama taastuvkütuseid.

Transport muutub keskonnasõbralikumaks

E

stonian Cell käivitas biogaasi tootmise aastal 2014, olles sellega suurim biogaasi tootja Eestis. Täna väärindatakse Estonian Cellis toodetud biogaas biometaaniks. Toodetava biogaasi energeetiline väärtus on ligikaudu 50 gigavatt-tundi aastas. Eestis on täna kokku ligi paarkümmend biogaasi tootmise seadet. Need asuvad prügilates, veepuhastusjaamades, suuremate põllumajandusettevõtete ja mõne tööstusettevõtte juures. Kundas asuv Estonian Celli seade on suurim, seda ka Euroopa mastaabis. 11 miljoni euro suuruse investeeringu biogaasi tootmiskompleksi finantseeris täielikult ettevõtte ainuomanik Heinzel Holding GmbH. 2014. aastal avatud biogaasijaama näol on tegemist Euroopa suurima ühemahutilise biogaasi reaktoriga. Estonian Cell oli ka esimene puitmassitehas Euroopas, mis taolise biogaasi tootmise tootmisprotsessi kõrvale püstitas. Biometaani tootmine Biometaani tootmise seade läks maksma alla nelja miljoni euro.

„Millal see investeering ära tasub, sõltub sellest, kuidas seda toetatakse, aga me loodame, et tasuvusaeg kujuneb alla kümne aasta,“ sõnas Tiiman Rohegaas OÜ-st ja lisas, et keskkonna säästmise mõttes on biometaani tootmine kasulikum. „Me asendame suure osa diislikütusest gaasiga.“ Roheline autokütus Tiimani sõnutsi on Eestis võimalus toota biomassist autokütust päris suur. „Biogaasi tootmise potentsiaal on tohutu. See on kümneid miljoneid kuupmeetreid aastas. See võib olla ka põhjus, miks peetakse otstarbekaks biometaani abil vähendada fossiilsete kütuste osa transpordis. See muudab transpordi senisest keskkonnasõbralikumaks ja võimaldab tekkida uuel tootmisharul,“ mõtiskles Tiiman. Tema hinnangul võib Eestis toota kuni sada miljonit kuupmeetrit biometaani aastas. „Neid biogaasi tootjaid, kes kavandavad elektri- ja soojusenergia tootmise asemel hakata biometaani tootma on palju ja ma arvan, et nendest projektidest me kuuleme lähiajal veel,“ kinnitas Tiiman.


Elektrikvaliteet

muutub aina olulisemaks RASMUS ARMAS ELEKTRILEVI VARAHALDUSE VALDKONNA JUHT

E

lektrikvaliteet ja seadmete kaitsmine on teema, mis puudutab enamikku tööstusettevõtteid. Elektrikvaliteet on näitaja, mille pärast kodus üldjuhul pead vaevama ei pea. Elektrit kas on või pole. Hea uudis on see, et Elektrilevi võrgupiirkonnas rikete arv aasta-aastalt langeb. Kuid ettevõtete puhul kuuleme juhtumitest, kus tööstusprotsessi mõjutavad lisaks riketele ka pingekvaliteedi küsimused. Miks see nii on ja kuidas kahju vältida? Pingekvaliteeti mõõdetakse vastavalt Euroopa standardile EN 50160. Mõõdetavaid suurusi on mitmeid, kuid valdavalt tekitab tööstusele lisaks elektrikatkestusele suurimat probleemi olukord, kus pinge lühiajaliselt langeb. Taoline lühiajaline pingelangus ehk pingelohk võib kesta alla sekundi, pingelohuks loetakse juba olukorda, kus pinge jääb lühiajaliselt 10% alla normaalväärtuse, tavaliselt jääb aga pingelohkude puhul pinge 50–70% alla oma tavapärasest väärtusest. Pingelohud voolumuutustest Tavaliselt on pingelohk seotud lühise või mõne muu ülisuure voolu muutusega elektrivõrgus või sellesse ühendatud paigaldistes. Seega ühes elektri tarbimiskohas tekkiv pingelohk võib saada alguse rikkest või häirest, mis on seo-

22

tud ainult selle tarbimiskohaga – näiteks mõni vana või katkine seade, mis on ühendatud vooluvõrku ja tekitab seeläbi häireid kõikidele teistele lähedalasuvatele seadmetele – aga pingelohk võib alguse saada ka oluliselt kaugemalt ning olla palju suurema ulatusega. Elektrivõrk on nagu üks suur organism, kus kõik on omavahel seotud. Elektrilevi praktikas on näide, kus lühis Kesk-Eestis tekitas samal ajahetkel alla sekundi kestnud pingelohu Pärnumaal, Läänemaal ja saartel. Tekkivad kahjud tootmises Koduses majapidamises võib pingelohku tajuda, aga tihtipeale seda ei märgatagi. Pingelohu korral võib lamp vilkuda, aga ka näiteks televiisor või arvuti end välja lülitada. Tööstustes võib taoline väike ajutine pingekõikumine aga palju rohkem pahandust tekitada. Tänapäeva tööstused kasutavad efektiivse tootmisprotsessi juhtimiseks automaatikat, mis nõuab ääretut täpsust. Taoline voolukõikumine võib aga automaatika rivist välja viia. Paljudes tööstustes kontrollib tootmisprotsessi arvuti. Kui pingelohu tagajärjel arvuti välja lülitub, jääb protsess seisma ning see tuleb manuaalselt taaskäivitada. Iga kord väljalülitumist ei toimu, kuid pingelohk võib aeglustada ka liini mootorit. Oleme näinud juhtumeid, kus taoline, isegi mõne millisekundi pikkune, liini aeglustu-

mine on põhjustanud tootmise seisaku või isegi hävinemise. Kuidas kahju vältida? Kahju vältimise kõige efektiivsem moodus on kahju ennetamine. Elektrilevi tegeleb selleks elektrivõrgus toimuvate rikete vähendamisega, mis on üheks pingelohkude tekkimise põhjuseks. Samas saavad ettevõtted ise vastavalt oma tootmisspetsiifikale olulisi samme astuda. Mõned võimalikud lahendused on järgmised:

Tööstusliini seadete muutmine Kõikidel tööstusliinidel on parameetrid, mida saab seadistada. Teatud juhtudel on võimalik probleeme vältida, kui vähendada seadme kaitsmete tundlikust või muuta muid seadeid. Iga tööstusliin on erinev ja seetõttu ei ole siin ka universaalset põhimõtet, mille järgimine alati aitaks. Kindlasti on õigete seadete leidmisel abiks ka konkreetse seadme tootja. Juhtimissüsteemide töö tagamine Kui liini tööd juhib arvuti, siis tasuks arvutit pingelohkude eest kaitsta. Selleks võib piisata tavapärase puhvertoiteallika ehk UPS-i kasutamisest juhtarvuti katkematu toite tagamiseks. Taoline lisandus juhtimissüsteemi ei nõua liigseid kulutusi, kuid võib kriitilisel hetkel päästa tuhandete eurode väärtuses toodangut. Kogu tootmise võimsuse tagamine Kui tavapärane kontorisse mõel-


240 v

PINGELOHK

RIKETE VÄHENEMINE 35000

0,4 kV rikked 30000

6–35 kV rikked

25000

150v

50–70% jääb pingelohu korral pinge alla oma tavapärasest väärtusest.

dud UPS suudab tagada juhtimissüsteemi töö pingelohu korral, siis kogu tootmisliini töö tagamiseks lühiajalise katkestuse või pingekõikumise korral on vaja kordades suurema võimsusega puhvertoiteallikat. Sellist eesmärki täidavad ülikondensaatorid, mis suudavad lühikese ajahetke vältel välja anda piisavalt suure võimsuse, et tagada kogu tootmise katkematu töö. Pingelohkude vähendamine Elektrivõrgu vaates saab eelkõige tegeleda pingelohkude tekkimise vähendamisega. Rikete ja sellest tulenevalt ka pingelohkude arv Elektrilevi võrgus on viimase viie aastaga vähenenud rohkem kui kaks korda. 2017. aastal saime öelda, et võrk on töökindlam kui kunagi varem: täna vastab Elektrilevi võrgus 99,7%-l tarbimis-

20000 15000 10000 5000 0

2010

2011

2012

2013

kohtades pingekvaliteet seadusega ette nähtud Euroopa standardile. Samas kuuleme endiselt murelike ettevõtete hääli, kes kurdavad, et häired elektrivõrgus on neile kahju põhjustanud. Nii elektrikatkestused kui ka pingelohud on elektrivõrgus küll vähenenud, kuid kaasaegsed tööstusseadmed on üha tundlikumad. Nõukogudeaegne puhtalt mehhaaniline tootmisliin on igasugustele pingekõikumistele vähem vastuvõtlik kui tänapäevane digitaalne lahendus. Elektrilevi töötab selle nimel, et rikete ning pingelohkude arv jätkaks langustrendi. Investeerime igal aastal kuni 90 miljonit eurot võrgu töökindluse parandamisse. Kuid võrk ei saa kunagi katkestustest täielikult vabaks. Sellega tuleb paraku arvestada ka tööstusettevõttel.

2014

2015

2016

2017

Investeerime igal aastal kuni 90 miljonit eurot võrgu töökindluse parandamisse. Kuid võrk ei saa kunagi katkestustest täielikult vabaks.

23


Päike ja tuul energiasüsteemi Tänapäevane energiasüsteem on muutuses: süvenemas on üleeuroopaline ühtne energiaturg, süsteemi lülituvad mitteplaneeritava tootmistsükliga ja hajusalt paiknevad seadmed ning uut tüüpi turuosalised. Kuidas kaasata ühtsesse Euroopa energiasüsteemi üle 50% hajusalt paiknevaid taastuvenergiaseadmeid, uurib ka projekt EU-SysFlex. TEKST: KADRI TAMM

Seoses energiaturul toimuvate muutustega kasvab nõudlus uut tüüpi teenuste järele, mis tähendab üha enam etteplaneerimatuid energiavoogusid, aga ka kasvavat andmehulka, millega tuleb arvestada. Horizon2020 raamprogrammi toetusel teostatav EU-SysFlex on projekt, kus löövad kaasa 15 Euroopa riigi ülikoolid ja uurimisasutused, müüjad ja agregaatorid, põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjad, aga ka tehnoloogiapakkujaid, eelkõige IKT poolelt. Elering AS-i poolt andmevahetusega seotud tööpakette juhtiva Kalle Kuke sõnul on 4-aastane projekt suunatud eelkõige põhivõrgu tasemel probleemide lahendamisele. Projekti vältel testitakse erinevaid piloote-prototüüpe ning pakutakse välja paindlikkustooteid ja -teenuseid, mis muutuvas turuolukorras aitaksid elektri tootmist, müümist ja tarbimist paremini juhtida. Suund paindlikkusturule Elering on projektis võtnud enda peale energia tarbimise jm andmete vahetamiseks lahenduste loomise. Eesmärgiks on, et andmevahetusplatvormiga liidestatud uued teenused ja tooted saaksid turvaliselt ning reaalajalähedaselt andmeid vahetada, mis loob võimalused korraldada energiatarbimist ja energiateenuste osutamist tõhusamalt. Projekti raames tuleb ka otsustada, kuidas reguleerida andmete

24


kuuluvus, piiriülene andmevahetus ning ligipääs andmetele. EU-SysFlexi laiem küsimus on, kuidas võimalikult palju taastuvatest energiaallikatest toodetavat energiat turule tuua ja samas toime tulla etteplaneerimatute energiamahtudega. „Rõhk on täna paindlikkusturu edendamisel: kuidas see turg hästi tööle saada, mis eelduslikult peaks looma võimalused ka tuulel ja päikesel põhinevate energiaallikate energiasüsteemi ühendamiseks,“ selgitab Kukk, et tarbija ja see pisike tootja, kes saab ja soovib aktiivselt turul osaleda, loob omakorda turule etteplaneerimatust. Mõistagi suureneb uute turuosaliste lisandumisel ka andmemass, mida on vaja hallata. „Enam pole 1–2 suurtootjat, kes on ühendatud ühte võrku. Meil on turule tekkinud juurde tootjaid, samuti on konkurentsipõhiseks muutunud müügipool ning tarbijad ise aktiivsed turuosalised. See on kaasa toonud uut tüüpi turuosaliste tekke nagu agregaatorid ja energiateenuste pakkujad,“ selgitab Kukk, et salvestustehnoloogiate arenedes lisandub uusi turuosalisi veelgi. Uute turuosaliste lisandumisega tekivad ka uut tüüpi turud. Siin tulebki mängu mõiste paindlikkusturg, mille sees on omakorda palju paindlikkusteenuseid ja -tooteid. Süsteemitasakaalu hoidmiseks on põhivõrguoperaatoritele vajalik bilansiteenus koos erinevate toodete ja teenustega. Sarnaselt vajavad paindlikkust ka kohalikud jaotusvõrgud kohalike võrgupiirangute juhtimiseks. „Sealt samm edasi hakkavad turuosalised ise juba omavahel paindlikkusega kauplema,“ kirjeldab Kukk, kuidas ühine turuplats peaks hakkama toimima. Kõige selle juures tekib kiirenevas tempos juurde andmeid, mida on vaja paindlikkusturu toimimiseks koguda ja analüüsida.

„Täna muutuvad tooted ja teenused ühelt poolt aina reaalaja lähedasemaks. Kuid on ka juhuseid, kus võrguettevõtja teab juba aastaid ette, et selles piirkonnas tekib varustusega probleeme, ja siin on valikukoht – kas investeerida või anda turule signaal, et ma vajan seal mingi aja pärast teatud hulka paindlikkust,“ selgitab Kukk ja lisab, et on väga oluline, et kellelgi ei tekiks infomonopoli ja kõikidel osapooltel oleks võrdne ligipääs. „Põhivõrkude omandiline eraldamine energiatootjatest ja -müüjatest tuli kolmanda energiaturu paketiga. Näeme, et ka jaotusvõrgud peaksid saama täielikult eraldatuks, neutraalseks turuhuviga osapooleks. See on võti, mida turu edasiseks arenguks on vaja.“ Andmevahetus uue turu eeldus Üleeuroopalise mastaabiga projektide juures on palju aspekte, mida tuleb arvesse võtta, alates turvariskidest ja lõpetades erinevate riikide seadusandlike regulatsioonidega. Nii on projektis olulisel kohal mõlemad teemad, nii turvaline andmevahetus kui privaatsust kaitsev tarbimisandmete analüüs. Samuti peavad lahendused olema piisavalt universaalsed, et nende piiriülene kasutus oleks võimalik. Kuke sõnul on siin kaks võimalust: kas töötada välja riigisisene lahendus ja eeldada, et see on laiendatav ka teistesse riikidesse või luua kohe piiriülesed demod,

Desünkroniseerimine suurendab vajadust paindlikkuse järele. Selle asemel, et investeerida võrku, on võimalik otsida ja osta paindlikkust.

kaasates andmevahetuse testimiseks partnereid erinevatest riikidest ja järeldada selle põhjal, mida tuleb täiendada. Elering koos Eesti koostööpartnerite Guardtime’i ja Cyberneticaga, aga ka teistega, keskendubki turvalise piiriülese andmevahetusplatvormi väljatöötamisele. „Kui teistes projekti töörühmades testitakse paindlikkusteenuseid kindlate riikide põhiselt ja arendatakse teenuseid oma vajaduste tarbeks, siis meie testime piiriülest andmevahetust, mida eeldab ja hoogustab ka paindlikkusturu loogika,“ sõnas Kukk. Siin tulevad mängu mõisted nagu standardiseeritus ja harmoniseeritus, nii äriprotsessides kui tehnilises mõttes: „Täna oleme läinud seda teed, et teeme pilootprojektid, mille põhjal saame järeldada, kuhu maani saab standardiseerida. Eos võib öelda, et me ei defineeri üht ja õiget andmeformaati. Küsimus on, kuidas erinevad formaadid kokku tuua, et turvaline andmevahetus oleks piiriüleselt tagatud. Uurime, kuidas erinevad olemasolevad ja tekkivad platvormid, süsteemid ja lahendused omavahel ühendada ning suhtlema panna.“ Olemasolevad energiaandmete platvormid on reeglina üsna kitsa fookusega: paljusid andmeladusid käsitletakse mõõteandmete jagamise platvormina, mis koguvad arvestitest info kokku ning tarbija nõusolekul jagatakse seda müüjatele. „Täna oleme seda piiri ületamas: tahame tuua kokku erinevad andmekogud, ja me räägime ka sektoriülesest andmevahetuse testimisest, mis võib anda uusi ärivõimalusi uutele teenusepakkujatele ja tarbijatele. Me juba praktiseerisime seda Eestis riigisiseselt oma Estfeed platvormiga. Seda kogemust soovimegi nüüd jagada muu Euroopaga, kuna Estfeedi kontseptsioon saaks töötada ka riigi25


piiride üleselt,“ selgitas ta. Kuke sõnul pannakse lisaks mõõteandmetele mudelisse võrgu- ja operatiivandmeid, samuti võrgu planeerimise andmeid, kindlasti ilmastiku andmed ning hinnainfo. „Tarbija seisukohast on meie jaoks oluline minna sertifitseeritud arvesti taha ja koguda mõõteandmeid konkreetsete seadmete kaupa, olgu selleks soojuspump või elektriboiler. Ja koguda tarbimisandmeid suurema sagedusega kui 1 tund,“ selgitab Kukk, et reaalajalähedane infokogumine on vajalik paindlikkustoodete jaoks. „Tunnipõhise infoga on väga vähe pihta hakata, kui reageerida on vaja sekunditega ja toode ise on aktiivne näiteks 5 minutit.“ Mida EU-SysFlex testib? Kui paindlikkusdemodes testitakse üksikuid paindlikkustooteid ja -teenuseid, siis andmevahetusdemodes on fookus laiem ning testitakse universaalsemal tasemel andmevahetust ja sellega seotud aspekte. Lihtsalt öelduna on tehtud eeldus, et andmevahetus on paindlikkusturu jaoks oluline eeltingimus. „Projektis võetakse vaatluse alla bilansiteenused ehk sageduse hoidmise teenused, teiseks aga on kindlasti oluline jaotusvõrkude võrgupiirangute juhtimise teema. Need on küll kaks erinevat teenustüüpi, kuid tooted nende taga võivad olla samad,“ selgitab Kukk, et see on ka ühtse paindlikkusturu hoidmise loogika, mis aitab turul suuremat likviidsust hoida. Kolmanda paindlikkusteenusena käsitletakse mitmes demos reaktiivenergiat. Kuna paindlikkusdemod stardivad paralleelselt, ei saa andmevahetusdemodes paljude aspektidega n-ö ette arvestada. „Loogika on selles, et hetkel kirjeldame kasutuslugusid, mida testima hakatakse, ehk erinevaid protses-

26

se ja funktsionaalsusi, oleme kokku leppinud demod ja partnerid. Augustiks valmib esmane arhitektuurne lahendus, misjärel minnakse juba arendustega edasi. Andmevahetusdemode järgselt vaatame, kas sellisel kujul rahuldaksid need lahendused andmevahetusvajadusi ka projekti paindlikkusdemode kontekstis, ning mis vajab täiendamist ja kas need lahendused oleksid ülekantavad ka teistesse kontekstidesse.“ Turu valmisolek Kuid mis on ikkagi eeldused, et paindlikkusturg saaks hoo sisse ja ka väikesed turuosalised liituksid? „Nuti peab tähendama mingit kasu. Nii on aktiivsele paindlikkusturul osalejale samuti vaja vahetut kasu demonstreerida, näidata, palju on võimalik kokku hoida või teenida,“ sedastab Kukk. Sama oluline on ka turule ligipääsu lihtsus. „Paindlikkusturust rääkides on täna turuplatvorm alles tekkimas, kuhu hakkavad lisanduma uued tooted ja teenused,“ selgitab Kukk. Paratamatult on sellise turu jaoks oluline turvaline andmete vahetamine, mis võimaldab erinevatel osapooltel üksteiseni jõuda, ja mis veelgi olulisem – leida enda jaoks soodsaim pakkuja. Siit edasi jõuame reaalse turunõudluseni. „Selleks, et tekiksid huvitatud osapooled ja kauplemine, on vaja turuplatsi ja tooteid-teenuseid, mis peaksid lähtuma paindlikkuse ostjate vajadustest, eelkõige räägime siinkohal võrguettevõtjatest,” selgitab Kukk. Kuke sõnul pole põhivõrgu tasandil see teema olnud piisavalt atraktiivne, kuna meie sagedusi hoiab suures osas veel Venemaa, kuid desünkroniseerimine suurendab hüppeliselt vajadust paindlikkuse järele. „Selle asemel, et investeerida võrku, on võimalik otsida ja osta paindlikkust, kui see on majanduslikult mõistlik.“

Hea teada Andmevahetusdemod:  Pilootprojekt koostöös Taani põhivõrguga. Testitakse andmevahetust kahe riigi andmeladude vahel.  Pilootdemo koostöös Leedu jaotusvõrguga, et selgitada, kuidas läbi Estfeedi saaks Leedu tarbija ligi oma tarbimisandmetele ja kuidas volitada kolmandat isikut saama ligipääsu tarbimisandmetele.  Koostöö Euroopa põhivõrguettevõtjate ühendusega (ENTSOE). Soov on demonstreerida Eleringi tarbimisandmete jagamise platvormi Estfeed ning ENTSO-E elektrisüsteemi operatiivandmete platvormi koostoimet, tehes mõlemat liiki andmed huvitatud turuosalistele kättesaadavaks n-ö ühe värava kaudu.  Paindlikkusplatvormi arendamine. Eesmärk ei ole konkreetseid tooteid arendada ja testida, vaid tuua ühele platvormile kokku paindlikkusturu arenguks vajalikud andmed ja analüüsida, kuidas andmevahetust kõige efektiivsemalt erinevate osapoolte vahel korraldada (tarbija-võrguettevõtja-agregaator-turukorraldaja jt osapooled).  Väikesed turuosalised. Täna puudub Eesti tingimustes võrguettevõtjatel otsene vajadus selle ressurssi järele. Teistpidi ei ole paindlikkuse pakkujatel olnud motivatsiooni turule tulla, kuna see eeldab alginvesteeringut, lihtsat ligipääsu turuplatsile ning võimalust valida endale sobiv agregaator. Eesmärk on teha tarkvaraline lahendus, mis aitaks paindlikkuse pakkuja jaoks neid probleeme leevendada.  Vaata lähemalt: http://eu-sysflex.com


Elektrivõrgu ühendamiseks Euroopaga otsitakse odavamaid lahendusi Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimiseks Venemaast ja ühendamiseks Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga otsitakse lahendusi, mis ei tooks kaasa võrgutasude tõusu. Eleringi juhi Taavi Veskimäe kinnitusel ei ole praegu teadaolev tekkiv võrgutasude kasv vastuvõetav. TEKST: TANEL RAIG

28

Eesti elektrivõrgu lahtiühendamiseks Venemaast ning liitmiseks Kesk-Euroopaga otsitakse lahendusi, mis ei tooks kaasa võrgutasude tõusu. Järgneb intervjuu Eleringi juhi Taavi Veskimäega, kes teemat lugejale avab. Miks on Eestile nii oluline ennast lahti ühendada Venemaa elektrivõrgust ja liitumine Euroopa elektrisüsteemiga? Töötamine Venemaaga ühes elektrisüsteemis, mida meie ei kontrolli, on süsteemne Eesti energiavarustuskindluse risk. Ja mitte ainult elektrivarustuse risk, vaid ühiskonna kui terviku toimimise risk. Tehnilise poole pealt me võiksime Vene süsteemis rahulikult edasi elada, kui maailm koosneks

üksnes elektronidest. Kahjuks me oleme täna energiamaailmas reisijad bussis, kus juhiistmel istujat ei saa usaldada. Tal on teised väärtused, maailmavaade ja asjadest arusaam. Selline sõit on risk, kus kunagi ei tea, millal uksed avatakse ja palutakse maha astuda. Eesti tarbijate pikaajalise elektri varustuskindluse tagab Vene ühendelektrisüsteemist eraldumine ja Elering tahab selle süsteemse elektri varustuskindluse riski koos Balti ja Euroopa Liidu kolleegidega 2025. aasta lõpuks maandada. Energiasüsteemi idast eraldamine ning läänega sidumine, nagu oleme teinud paljudes teistes eluvaldkondades, tähendab sama, mis Euroopa Liidu või NATOga liitumine. See on samasse ruumi kuulumine riikidega, kes ja-


Taavi Veskimägi. Foto: ÄP/ Andras Kralla

gavad meiega sarnaseid väärtusi. Baltimaade elektrisüsteemide viimine Venemaa sageduselt Euroopa sagedusele ei ole midagi erakorralist ega unikaalset. 1995. aastal lahkusid Venemaa süsteemist Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Mõned aastad hiljem, aastal 2002, astusid sama sammu Bulgaaria ja Rumeenia. Nüüd on Eesti, Läti ja Leedu kord. Mis juhtub, kui Venemaa ise katkestab ühendused Baltimaade elektrisüsteemidega olukorras, kus meil ei ole veel valmis uusi ühendusi Euroopaga? Kolm Balti riiki peavad ka saarena suutma hoida oma elektrisüsteemi töös. Tõsise häda korral suudame seda ka täna, aga tulevikus peame olema valmis selleks igal

ajahetkel, pidevalt. Tehniliselt oleme jõudnud sinnani, et kui tõesti on hädaolukord, saame Läti ja Leeduga kolmekesi hakkama ning suudame tuled põlemas hoida. Oleme päris palju investeerinud, et me poleks liiga haavatavad ja Eesti elektrisüsteem jääks toimima igas olukorras, olgu tegu pahatahtliku tegevusega kuskilt väljast või Eestist. Sünkroniseerimise protsess on planeeritud kolme etappi. Esimeses etapis tahame saavutada valmisoleku, et Baltimaad suudaksid omaette sünkroonalana talitleda avariiolukordades. 2018–2019 on planeeritud selle valmiduse kinnitamiseks ja testimiseks korraldada Baltimaade sünkroonala eralduskatse. Lisaks tuleb esimeses etapis Kesk-Euroopas otsusele jõuda, kas Baltimaade Kesk-Euroopaga sünkroniseerimise projekt reaalselt käivitada või mitte. Teise etapi eesmärk on saavutada püsiv valmisolek Baltimaade eraldumiseks Venemaa elektrisüsteemist omaette sünkroonalaks. Teise etapi tähtaeg on aasta 2025. Viimases etapis on eesmärk lõplikult eralduda Venemaa elektrisüsteemist ning ümber ühenduda kontinentaal-Euroopa sünkroonalaga. Balti riikide süsteemihaldurite vahelises koostöös on välja töötatud kava Balti riikide elektrisüsteemide operatiivseks eraldumiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemidest. Lisaks on katsetatud ka Balti riikide elektrisüsteemide eraldamist reaalselt. Näiteks 2002. aasta aprillis viidi läbi edukas eralduskatse, mille käigus Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid koos Kaliningradi piirkonna ning osaga Valgevenest eraldati füüsiliselt lahti Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemidest. Järgmine eralduskatse on planeeritud 2019. aastasse. 2018. aasta jooksul on plaanis

kokku panna eralduskatse tehniline kava. Mida tähendab tööstusettevõtete jaoks, kui stabiilne elektrivarustus katkeb? Teadagi on elekter tööstusettevõtetele kõige kallim, kui elektrit ei ole. Uuringud on näidanud, et Balti riikide elektrivarustuse täieliku puudumise päevane hind ühiskondadele on ligikaudu 0,5 miljardit eurot. Kohtudes nii tänaste kui tulevaste tööstusinvestoritega, siis elektrivarustuse töökindlus on üks suuremaid vajadusi stabiilse ja etteennustatava majanduskeskkonna osas. Venemaa elektrisüsteemist lähtuva süsteemse riski maandamine tähendab tööstusettevõtetele elektrivarustuse katkemise riski vähendamist. Milline on selle riski maandamise hind, ehk kui suuri investeeringuid see nõuab, kust tuleb selle jaoks raha ja kui palju see lõpuks tõstab võrgutasusid? Desünkroniseerimiseks vajalike investeeringute maht Eestis jääb 150 miljoni euro ümber. Paradoksaalselt võib Venemaa süsteemist eraldumine tuua kaasa hoopis tuleviku võrgutasu languse. Enamus Eestis tehtavaid investeeringuid elektrisüsteemi tuleks teha järgmise 10 aasta jooksul nagunii. Ilma eraldumise projektita teeksime need investeeringud 100% tarbija tariifist. Eraldumise projektile loodame kaasata aga arvestataval hulgal Euroopa Liidu kaasfinantseerimist, mis võib tähendada olukorda, et me peame tariifi arvelt investeerima eraldumise korral vähem kui ilma eraldumiseta. Seega olete kindel, et Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaaga ja uute ühenduste ehitamine Euroopasse ei tõsta võrgutasude tariife suuruses-

29


se, mis oleks takistuseks uute tööstusinvesteeringute tegemisel Eestisse? Nagu ma ütlesin, Venemaa süsteemist eraldumine võib tuua kaasa hoopis tuleviku võrgutasu languse ja ettevõtetele parema majanduskeskkonna läbi elektrivarustuse katkemise riski vähendamise. Seni on siiski teada olnud, et Balti riikide ühendamine KeskEuroopa elektrisüsteemiga kahe vahelduvvooluühenduse kaudu maksab erinevatel hinnangutel miljard kuni 2 miljardit eurot. Mais pidi valmima kaks uuringut Balti riikide ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemide ühendamise kohta, mis pidi võimaldama öelda ka täpse ühenduste rajamise maksumuse. Milline on KeskEuroopaga ühendamise täpne maksumus?

Praeguse seisuga on selge, et Poola vastuseisu tõttu ei ole võimalik teist vahelduvvooluliini ehitada. Kokku on lepitud, et sügiseks viiakse läbi täiendav uuring, millega selgitatakse välja, kas on võimalik täiendavate meetmete rakendamisega saavutada piisavalt töökindel lahendus sünkroniseerimiseks läbi ühe vahelduvvooluliini, millele lisaks ehitatakse Poola ja Leedu vahele merealune alalisvooluühendus. Miks Poola teise kaabli ehitusega kaasa ei taha tulla, kas on see siiski liiga kallis projekt? Poola seisukohalt ei ole võimalik teist vahelduvvooluliini ehitada Kirde-Poola keeruliste tingimuste tõttu – seal on väga palju Natura alasid, samuti on väga suur avalik vastuseis infrastruktuuri ehitustele, mis tähendaks eeldatavasti liini trassivaliku protsessi venimist nii pikaks, et see ei saa kuidagi kokku langeda sünkroniseerimise ajalise eesmärgiga aasta 2025 ümbruses.

30

Mida tähendab Eesti tarbija jaoks, kui meil jääb Euroopaga ühendus toimuma vaid ühe vahelduvvoolukaabliga? Ainult ühe vahelduvvooluühenduse kaudu sünkroniseerituks jäädes tuleb piisava varustuskindluse taseme tagamiseks kasutusele võtta täiendavaid meetmeid, et olla igal ajahetkel valmis selle ainsa ühenduse katkemiseks. Sisuliselt tähendab see, et Baltimaades tuleks ehitada juurde ja hakata pidevalt töös hoidma varuelektrijaamasid. See omakorda tähendab väga olulist mõju võrgutasu suurusele, kuna kõik varuvõimsuste hoidmisest tekkivad kulud tuleks lisada põhivõrgu ülekandetasudele ja tarbija peaks selle kõik kinni maksma. Seega praeguses seisus tooks desünkroniseerimise projekt ikkagi kaasa olulise võrgutasude tõusu? Lõpliku otsuse tegemisel, kas sünkroniseerida Kesk-Euroopaga või mitte, võtame arvesse mõju võrgutasule, turu toimimisele, taastuvenergia integreerimisele elektrivõrku ja loomulikult võrgu töökindlust. Täna teada olev 1AC kaudu sünkroniseerimisel tekkiv võrgutasu kasv ei ole vastuvõetav. Hetkel töötamegi leidmaks odavamat lahendust. Peale selle teada saamist saab teha järgmised otsused. Skeptikud ütlevad, et ühenduses Euroopaga jääb Eesti igal juhul ühenduse lõppu, mis seab kahtluse alla elektriühenduse varustuskindluse ja kvaliteedi. Kas te võite kinnitada näiteks tööstusettevõtetele, kellele on stabiilne elektrivõimsus oluline, et uus ühendus Euroopaga saab olema sama kvaliteetne, kui see on praegu Venemaaga?

Sünkroniseerimise projekti raames ehitatakse ühendus Lätiga

oluliselt tugevamaks ja sealtkaudu siis samuti ülejäänud sünkroonse süsteemiga. Peale nende tugevduste valmimist on Baltikum sisemiselt väga tugevalt kokku ühendatud ja Eestil n-ö „ühenduse lõpus“ olles ei ole sugugi rohkem varustuskindluse riske kui Lätil või Leedul. Edasi on oluline, et Baltikum tervikuna oleks piisavalt tugevalt ühendatud ülejäänud Euroopa võrkudega ja selleks tulebki teostada uuringud, millega piisavalt head lahendused leitakse. Kas tööstusettevõtted saavad enda tegevuse kindlustamiseks seoses elektri varustatusega ka ise midagi ära teha? Üleriigilise varustuskindluse tagamise kohustus on Eleringil ja sünkroniseerimise projekt tuleb teostada selliselt, et süsteemi kui terviku toimimise kindlus jääb senisele kõrgele tasemele. Lokaalsete häirete tekkimise tõenäosust sünkroniseerimise projekt ei mõjuta, siin peaks tööstusettevõtted jätkuvalt olema teadliku tarbija rollis ning hindama elektrivarustuse olulisust oma äriprotsessidele ja vastavalt sellele otsustama, kas on vaja lisaks võrguettevõtete poolt garanteeritavale varustuskindluse tasemele midagi täiendavat ette võtta. Millises seisus on praegu Venemaaga desünkroniseerimise ja Euroopaga uute ühenduste rajamise otsustamine/tegevus? Juunis kirjutati alla poliitiline deklaratsioon desünkroniseerimise/sünkroniseerimise osas KeskEuroopa elektrisüsteemiga. Hetkel käivad tööd toimiva tehnilise lahenduse leidmiseks ja kavatsuse realiseerimiseks. Konkreetselt teostatakse hetkel täiendavat uuringut sünkroniseerimise teostamise kohta olemasoleva LitPol Linki ja merealuse alalisvooluühenduse kaudu.


VASTU JA POOLT :

3 väidet elektrivõrgu Venemaast desünkroniseerimise ja Euroopaga ühildamise kahjudest ja kasudest VASTU: Ühinedes Euroopaga Poola-Leedu-Läti kaudu, satume järjestikuse ühenduse lõppu – kui ühendus kuskil enne meid katkeb, katkeb see ka meie jaoks. Kokkuvõtvalt kaotame varustuskindluses ja kvaliteedis. POOLT: Sünkroniseerimise projekti käigus ehitatakse ühendus Lätiga ja sealtkaudu ülejäänud sünkroonse süsteemiga oluliselt tugevamaks. Eestil ühenduse lõpus olles ei ole rohkem varustuskindlustuse riske kui on Lätil või Leedul. VASTU: Varustuskindlus langeb. Võimsuse väikesed ja sageda-

sed kõikumised kahjustavad ennekõike kõrgtehnoloogilisi tööstusettevõtteid ja välisfirmad ei taha enam meie juures tegutseda. POOLT: Elektrivarustuse töökindlus on tööstusinvestorile etteennustatava majanduskeskkonna üks olulisemaid vajadusi. Venemaa elektrisüsteemist lähtuva riski maandamine tähendab elektrivarustuse katkemise riski vähendamist. VASTU: Baltimaade elektrivõrgu ühendamine Euroopaga maksab ligi 2 miljardit eurot ja see tähendab tarbija jaoks märgatavat võrgutasude tõusu.

POOLT: Venemaast desünkroniseerimise ja Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise investeeringute maht on Eestis ligikaudu 150 miljonit eurot. Lähema kümne aasta jooksul tuleks need investeeringud elektrivõrkudesse nagunii teha. Euroopaga sünkroneerimise projektita tuleks need investeeringud teha kõik Eesti elektritarbija võrgutasude arvelt. Sünkroniseerimisprojekti raames on aga lootust saada olulist toetust Euroopa Liidult, mis tähendaks hoopis tulevikus võimalike võrgutasude tõusu ärajäämist.

Laserlõikus 7 päeva nädalas!!! CNC treimine/freesimine.


Elektritarkvõrgud ja

virtuaalsed elektrijaamad ARGO ROSIN, TARMO KORÕTKO TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

T

änase elektritööstuse struktuur on laiaulatuslikus muutumises, kuhu on haaratud kõik turuosalised, sh tarbijad ja tootjad. Elektrivõrku lisandub järjest rohkem juhusliku toodanguga elektritootmisseadmeid ja seda nii kõrge- kui ka madalpingevõrgu poolele. Eilsed suur- ning väiketarbijad on täna ühel ajahetkel tootjad ja järgmisel ajahetkel tarbijad. Viimane tähendab, et energiavood muudavad pidevalt suunda, põhjustades uusi nähtusi elektrivõrgus, millega võrkude planeerimisel ei osatud arvestada. Näiteks on mikro- ja väiketootmise kiire kasv päikeseelektrijaamade näol põhjustanud Saksamaal ülepinge probleeme madalpingevõrkudes. Muutused ei seisne ainult selles, et tarbijad muutuvad tootjateks, vaid nii kodu-, kommertskui ärisektori vaates muutuvad elektrivõrguga liituvad seadmed üha enam automatiseeritumaks. Tööstussektori laialdasem digitaliseerimine ja automatiseerimine suurendab oluliselt tootmisega seotud tehnoloogiliste seadmete, ehk koormuste, juhtimise paindlikkust. Sarnaselt toimub järjest laialdasem hooneautomaatika ja asjade interneti (ingl – Internet of

32

Things – IoT) lahenduste kasutuselevõtt, et tagada lõpptarbija juures kas suuremat mugavust või energia- ja kulutõhusust. Seega suurimad energiasektorit mõjutavad tehnoloogiad on: Hajaressursside areng ja koondumine Nõudluskaja ehk tarbimise juhtimine Infotehnoloogia laiem kasutamine ja paindlikkus Energiakaubanduse ja otseturunduse kiire areng Mida suurem hulk juhusliku toodanguga seadmeid lisandub, seda raskem on hoida elektritootmist ja tarbimist tasakaalus. Suurem juhusliku tootmise osakaal väljendub elektrihinna suuremates kõikumistes ja kasvavates ülekandekuludes. Viimane on tingitud suurematest kadudest ja suurenevast nõudlusest tasakaalustavate elektriliste võimsuste, sh tasakaalustavate elektrijaamade järele. Tasakaalu hoidmine on oluline elektrikvaliteedi ja varustuskindluse tagamisel. Elektrikvaliteet ja varustuskindlus ei väljendu ainult lõpptarbija rahulolus läbi pingekatkestuste või valgustite väreluse puudumise, vaid ka lõpptarbija seadmete riketeta töös ja pikas elueas. Näiteks selle aasta märtsis aval-

das Euroopa süsteemioperaatoreid koondav organisatsioon ENSTO-E pressiteate, kus anti teada, et Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedus on alates jaanuari keskpaigast olnud 50 Hz asemel 49,996 Hz. Probleemi põhjuseks on Serbia ja Kosovo vaheline tüli elektrivõrkude üle (Kosovo eraldus Serbiast 2008. aastal). Elektrivõrgu mõistes on tegu tõsise probleemiga, kuid tavatarbijale väljendus see enamjaolt tarbeesemete, nagu näiteks ahjude, raadiote, äratuskellade, digitaalsete kellade, mahajäämisega. Nimelt on elektroonikaseadmetes paljuski mindud kvartskelladelt üle toitepinge sagedusel töötavatele elektroonilistele kelladele. Kuigi kodutarbijatele tähendab elektrisüsteemi sageduse nihe peamiselt mugavuse vähenemist, annab see ilmekalt aimu, kui iseenesestmõistetavaks peetakse tänapäeval stabiilset võrgusagedust. Energiakaubandus ja selle võimalused Energeetilise efektiivsuse mõttes on alati kõige otstarbekam see, kui elekter tarbitakse elektritootjale võimalikult lähedal ja siis, kui seda parajasti toodetakse. Nii on võrgu vaates kaod ja seeläbi ka vajadused investeeringuteks (elektrivõrkude tugevdamisse ja tasakaalustavatesse jaamadesse) kõige väiksemad ning võrgu tasa-


kaal kõige paremini tagatud. Selle teostumiseks on vaja uute elektritootmisseadmete ning tarbimise koordineeritud reaalajas juhtimist. Laiaulatuslik automatiseeritus võimaldabki seda järjest madalamal tasemel teostada, nt kodutarbija pistikupesasse ühendatud seadmetes. Selleks, et elektrivõrku reaalajas kõige tõhusamalt tasakaalustada, tuleks ideaalis täpselt ette teada elektritootmist ja tarbimist. Tootmist ja tarbimist mõjutavad nii ilmaolud kui ka inimeste käitumine, mis väljenduvad lõpuks ka elektri hinnas. Tootva tarbija ehk prosumeri vaates on oluline see, et tema toodetud elekter oleks kõige kallimalt maha müüdud. Täna ei ole väikestel tootmisüksustel majanduslikult otstarbekas liituda elektrituruga otse, sest sellega kaasnevad jooksvad kulud ning ebatäpse ennustamise korral kaasneksid ka trahvid, mis võivad pikendada projektide tasuvusaegasid. Selleks, et turul osalemine oleks majanduslikult tasuv ka väikestele tootjatele ja tarbijatele, on vajalik nii juriidilist kui tehnoloogilist platvormi, mis loob eeldused väiketootmise ja tarbimise koordineeritud ehk agregeeritud juhtimiseks. Agregeeritud juhtimise tehnilisi lahendusi ja tarkvaraplatvorme on kümneid, kuid need kõik koonduvad ühise nimetaja alla, milleks on virtuaalne elektrijaam.

Kui elektrivõrgust saab tarkvõrk, saab sellest ka haavatav osa riigi infrastruktuurist. elektritootmise, salvestusseadmete ja elektritarbijate-tootjate elektripaigaldiste kogum, mida juhitakse ühtses juhtimiskeskuses, et parandada majanduslikku tõhusust. VEJ aitab tasakaalustada elektritootmist ja -tarbimist ning katta tipukoormust. Seega aitab VEJ tänu tootjate ja tarbijate agregeeritud juhtimisele vähendada vajadust tipukoormusjaamade järele. Virtuaalne elektrijaam on olemuselt tarkvaraplatvorm, mille kaudu reguleeritakse selle osaliste vahel energia- ja infovahetust. Kuna virtuaalse elektrijaama osalised on enamasti seadmed, mis on omavahel pide-

vas andmevahetuses, siis võib virtuaalsete elektrijaamade teket käsitleda IoT rakendusena energeetikas. Virtuaalsed elektrijaamad lahendavad peamiselt järgmisi ülesandeid: Ilma ennustamine tootmise ja tarbimise paremaks ennustamiseks Lepingute haldamine, sh energiakaubandus ja arveldamine Tehniline ja majanduslik modelleerimine ja planeerimine Juhtimise optimeerimine, et tagada suurim majanduslik tulu ja parim elektri kvaliteet Nii Eesti kui kogu Euroopa kontekstis on VEJ rakendamise majandusmudelis olulisel kohal bilansija süsteemiteenuste ning reservvõimsuste turud. Selleks, et osaleda bilansiturul, peab elektrituruseaduse järgi sõlmima süsteemihalduriga (Eestis Elering) bilansilepingu. Ei ole alust arvata, et Elering peaks keelduma VEJ

Virtuaalsed elektrijaamad ja nende kasvav roll Virtuaalne elektrijaam (VEJ) on hajutatud

33


operaatoriga bilansilepingut sõlmimast, kui kõik bilansihalduritele seatud tingimused on täidetud. Kuna Eestis on reguleerimisreservi miinimumkogus pakkumisel 1 MW, siis tuleks uuel bilansihalduril teha märkimisväärseid investeeringuid reguleerimiseks pakutava võimsuse tekitamiseks. Alternatiivina oleks mõeldav olemasoleva bilansihalduri jaoks VEJ võimekuse tekitamine. Next Kraftwerke haldab Euroopa üht suurimat jaama Saksamaal tegutsev Next Kraftwerke opereerib üht Euroopa suurimat virtuaalset elektrijaama Next Pool. Next Pool koondab enda alla enam kui 5100 tootjat ning tarbijat, mille kombineeritud koguvõimsus on üle 4000 MW. Agregeeritult on Next Pool’i ühendatud ressursid piisavalt suured, et osaleda erinevatel elektriturgudel. Ettevõte on sarnase mudeli abil laienenud veel teistesse LääneEuroopa riikidesse, nagu Austria, Belgia, Prantsusmaa, Holland jt. Praktikas näeb Next Pool’is osalemine välja selliselt, et näiteks biogaasil töötavad elektrijaamad või paindliku graafikuga tarbijad reguleerivad oma tööd vastavalt elektrihinnale. Lisaks tagab agregeeritud talitlus ligipääsu reservturgudele, mis võimaldab teenitavat tulu suurendada. Tootjad ja tarbijad saavad virtuaalse elektrijaama kaudu pakkuda paindlikkust, mille abil tasakaalustada võrgupinge kõikumisi. Sellised funktsionaalsused aitavad aktiivselt kaasa taastuvenergeetika levikule, kuna võimaldavad tasakaalustada taastuvenergiaallikate (näiteks päikese- või tuuleenergia) kõikuvat toodangut ja seda soodsaima hinnaga. Virtuaalse elektrijaama tuumaks on juhtsüsteem, mis suhtleb virtuaalsesse elektrijaama liidetud seadmetega. Virtuaalse elektrijaamaga liitumiseks paigaldatak-

34

Hea teada Eesti kontekstis virtuaalsetes elektrijaamades tarbimise juhtimise rakendamisega seotud infot ning ennustusi leiab: https://elering.ee/demand-sideresponse-source-flexibility https://elering.ee/tarbimise-juhtimise-aruanne-0

se kliendi seadmete juurde Next Box, mis tagab suhtluse kliendi seadmete ning virtuaalse elektrijaama juhtsüsteemi vahel ja optimeerib kliendi seadmete tööd turuhinna järgi. Virtuaalse elektrijaama operaatoritel on alati teada, kui palju võimsust on teatud ajahetkel saadaval ning millist paindlikkust suudetakse pakkuda reservturgudel. Juhtsüsteem võimaldab reguleerida paindlikke tootjaid ja tarbijaid 15-minutiliste intervallide kaupa. Uue tehnoloogiaga kaasnevad riskid Nii nagu kõik uued tehnoloogiad, mis aitavad lahendada olemasolevaid probleeme, toovad need kaasa ka uusi probleeme. Kui elektrivõrgust saab tarkvõrk, kus enamus seadmeid on teistega ühendatud, saab sellest ka haavatav osa riigi infrastruktuurist. Riiklikul tasemel pööratakse sellele juba praegu kõrgendatud tähelepanu ning uute taristute rajamisel vaadeldakse ka küberturvalisuse aspekti. Suured ja strateegilised süsteemid võivad tunduda kõige problemaatilisemad, kuna nende turvaaukude kuritarvitamine võib olla väga suure mõjuga. Kõrgendatud riskiga on kursis ka vastavate süsteemide loojad ning käitajad, mis üldjuhul tähendab, et küberturvalisuse tagamiseks eraldatakse vajalikud vahendid. Oleks naiivne eeldada, et suudetakse luua täiesti turvaline

süsteem. Pigem võetakse turvalisuse tagamisel eesmärgiks ehitada süsteem, mille murdmine on sedavõrd ressursikulukas, et selle teostamine ei ole otstarbekas. Nagu ka paljudes teistes valdkondades, on ka siin murekohaks hoopis tavatarbijad. Üha laiemalt levivaid IoTseadmeid võib pidada väga suureks turvariskiks ka energeetikas. IoTseadmete puhul ei ole välja arendatud ühtset standardit küberturvalisuse tagamiseks. Enamike tootjate äriloogika rajaneb seadmete müügil, mis tähendab, et töötatakse valmis tarkvara, seade müüakse maha ning unustatakse. Kui seadme tarkvaras avastatakse turvarisk, siis heal juhul teavitatakse sellest tootja kodulehel, kuid seadme tarkvara uuendamine jäetakse alati kasutaja kohustuseks, mis omakorda päädib sellega, et tarkvara uuendatakse vaid marginaalsel osal paigaldatud seadmetest. Kui tõmmata paralleele arvutitehnikaga, siis on üheks levinumaks küberrünnakuks hajutatud teenusetõkestamise rünne (ingl Distributed Denial of Service ehk DDoS), kus teatud teenusepakkuja serverile tehakse suurel hulgal samaaegseid päringuid erinevatest allikatest, mis teenusepakkuja serverid üle koormab. Sama loogikat saab rakendada ka elektrivõrkude puhul. IoT-seadmete massilise leviku korral on täiesti reaalne olukord, kus mõni pahatahtlik inimene hõivab suurel hulgal IoT põrandakütte termostaate ja otsustab need piirkonniti samaaegselt sisse või välja lülitada, tekitades suuri ja järske koormuse nihkeid, mis võivad päädida alajaama kaitseaparatuuri rakendumise, elektrivõrkude või muude seadmete kahjustumisega. Toodud näide on vaid üks võimalikest viisidest, kuidas kehvasti kaitstud IoT-seadmed elektrisüsteemide tööd mõjutada võivad.


REKLAAMTEKST

Tootmisliin.

PAINDLIKULT JA OSKUSLIKULT:

Tööstuslik IoT (Internet of Things) Uniflex Systems OÜ poolt Aina rohkem tekib kõikjal, sealhulgas tööstuses, andmeid, mida tasub kasvõi igaks juhuks talletada. Niimoodi luuakse väärtuslik infobaas, mille töötlus inimesest eksperdi ja kaasaegsete iseõppivate vahendite koostöös võib anda ootamatuid ning vägagi kasulikke tulemusi. Tootmisliinid ei ole ette nähtud suuremahulise info kogumiseks - nende ülesanne on tagada tootmise jõudlus ja kvaliteet. Siiski on nad tihti võimelised digitaalset infot teistele süsteemidele väljastama, mis seda infot edasi võiks väärindada. Kui selline infoväljastamise võimalus puudub või on ebatäielik, saab abi täiendavate andurite paigaldamisest tootmisliinide ja -hoonete olulisematesse asukohtadesse ning sealt koguneva info talletamisest. Talletatud infot saab juba väga mitmel moel visualiseerida, raporteerida ja ana-

lüüsida, kaasates vajadusel ka väliseid infokanaleid. Asukohapõhine ilmaennustus, elektri börsihind, kalender on näited sagedamini vajaminevatest välise lisainfo allikatest. Uniflex Systems on võimeline lahendama info kogumise, talletamise, visualiseerimise ja analüüsiga seotu otstarbekalt, tarnides kõik andmete kogumiseks ja kasutamiseks vajaliku: riistvara, tarkvara ja veebikeskkonna. Ebanormaalsused ei jää varjatuks - nende avastamisest teavitatakse automaatselt ja koheselt. Energia kokkuhoiu võimalused või seadmete seisuaegade optimiseerimise võimalused selguvad lihtsamalt ja kiiremini. Vajadusel saab lisada ka automaatseid juhtimistoiminguid. Suurematest objektidest, kus Uniflex Systemsi pakutav on edukas kasutuses, võib mainida Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamaid, Tallinna sadamater-

minaale, Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergia testhoonet ja renoveeritud Väätsa Põhikooli. Vestlen meelsasti info kogumise ja efektiivsema kasutamise teemadel telefoni +372 50 10 066 või meili teel: neeme@uniflex.ee. Meie tahame ja suudame aidata! NEEME TAKIS JUHATUSE LIIGE


Eesti – väikseima impordisõltuvusega riik Euroopa Liidus Energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist tutvustab Eesti üldist energiapoliitikat. KÜSIS: STEN SANG

ENMAK 2030 lubab 2030. aastaks Eesti energiamahukuse kahanemist 66% võrreldes 2012. aastaga. Millised on konkreetsed meetmed selle protsendi saavutamiseks? Majanduse energiamahukuse vähendamine on oluliseks komponendiks madala süsinikuheitmega majanduseni jõudmisel. Lihtsustatult öeldes väljendab majanduse energiamahukus seda, kui mitu ühikut energiat majanduses lisandväärtuse loomisel kasutatakse. Üldjuhul väljendatakse majanduse energiamahukust ühikuga MWh/1000€ (SKP), st primaarenergiaga varustatus jagatakse SKP aheldatud väärtusega (Eestis 2010. aastal põhinev). Ajalooliselt on majanduskasv ning energiatarbimine omavahel tugevalt korreleerunud (st majanduse kasvades kasvab ka energiatarbimine). Meie eesmärgiks on seda trendi murda ning tagada, et majanduskasv saaks toimuda ka ilma loodusressursse ülemäära kurnamata. Majanduse energiamahukuse sihttase on ENMAK-is esitatud nn mittesiduvate eesmärki-

36

Madis Laaniste. Foto: norden.ee

Eesti prognoositud elektritarbimise kasv ajavahemikus 2015–2030 on 14–17%, tööstuses 27–28%.

de alamkategoorias. Tegemist on ühega kohustuslike eesmärkide (nt CO2 heitkoguste vähendamine) täitmise tulemuslikkuse mõõtmisel kasutatavatest indikaatoritest. Statistikaameti andmetel (tabel KE36) on Eestis 2030. aasta oodatava SKP energiamahukuseni veel pikk tee minna – 2016. aastal oli SKP energiamahukus 3,64 MWh/1000€ (SKP_2010), 2030 sihttaseme saavutamiseks peaks SKP energiamahukus võrreldes 2016. aastaga vähenema 45%. Energiamahukuse vähendamisse panustavad peaaegu kõik ENMAK 2030 meetmed ja tegevused. Eesti SKP energiamahukuse kujunemist mõjutab enim põlevkivienergeetika tulevik, sh eriti põlevkivi kasutamine elektri tootmises. Põlevkivi roll elektri tootmises on vähenev. Riigi poolt juhitavatest meetmetest aitavad SKP energiamahukust vähendada tuule- ja päikeseenergeetika arendamine, energiasäästu meetmed majades, tööstuses, transpordis ja võrkudes, sh ka tänavavalgustuses. Millised imporditavad kütused on eelistatud 2030. aastal Eesti primaarenergia sisemaist tarbimist arvestades? Meie jaoks on eelistatud kütused, mille tarnimisel on riskid väiksed ja kus kütuse hind kujuneb maailmaturul või piisavas regionaalses konkurentsis.


Energiamajanduse arengukava seisukohalt ei ole Eesti jaoks probleem, kui impordime suure osa Eestis tarbitavatest vedelkütustest ja gaaskütusest. Energiamajanduse arengukava peab oluliseks maagaasi tarneallikate mitmekesistamist ning oleme võtnud sihiks, et aastal 2030 ei ületa suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul 70%. Millised on Eesti huvid EL-i kliima- ja energiapoliitikas ja kuidas neid kaitsta? Eesti huvid EL-i kliima- ja energiapoliitikas on kirjeldatud valitsuse poolt vastuvõetud Eesti Euroopa Liidu poliitikas 2015–2019. Kõige enam tegeleme EL-i energiapoliitika elluviimisel Baltimaade sünkroonala vahetamise küsimusega. Üldiselt oleme Euroopas üks turumeelsemaid riike ning seda on väljendatud ka meie kehtivas Euroopa Liidu poliitikas. Kuhu punkti on Eesti praeguseks jõudnud puhtama energia poole liikumisel? Mis muutused ees ootavad? Kas lähiajal on plaanis programme nt nullenergiamajade rajamiseks? Lähema paari aasta suurimaks muutuseks on Narva jaama vanemate energiaplokkide sulgemine, mille töötundide arv EL-i tööstusheite direktiivi erandi alusel on ammendumas. Lähemate aastate otsuste hulka kuulub ka see, kuidas liigume enda 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide poole, sh kuidas korraldame vähempakkumisi taastuvenergia turule toomiseks elektriturul. Riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022 näeb ette kohalike omavalitsuste üürielamufondi arendamise toetamist mahus 47,5 milj eurot ning toetatavate hoonete kavandamisel lähtutakse liginullenergiamajade nõuetest. Liginullenergiamajadest tõhusa-

mate nullmajade rajamise programme Eestis veel ei kavandata. Millisest riigist on Eestil kõige optimaalsem üle võtta läbikatsetatud energiatõhusaid lahendusi? Viimastel aastatel on oleme saanud väga palju uusi teadmisi uusehitiste kohta, infot oleme saanud Põhjamaadest, eelkõige Soomest. Tööstuse kaasajastamiseks on teadmisi tulnud üle Euroopa. Kuid enam pole palju meil kusagilt kopeerida, olemasolevate hoonete puhul on Eesti taustsüsteem sarnasem Läti ja Leeduga. Mõnes asjas oleme jõudnud ka teenäitaja rolli, IT-lahenduste kasutuselevõtt energeetikas on Eestis läinud paremini kui mitmel pool mujal Euroopas. Milline on Eesti varustuskindlus ja kuidas mõjutavad seda aastaks 2030 kehtima hakkavad muudatused? Suures pildis on seis Eesti varustuskindlusega hea, oleme Euroopa Liidus kõige väiksema impordisõltuvusega riik. Eesti väga hea varustuskindlus tuleb põlevkivi kasutamisest ja ilmselt säilib põlevkivi samaväärne olulisus Eesti energiabilansis ka aastani 2030. Põlevkivi osakaal elektritootmises kahaneb ja hakkame tulevikus nägema enam elektriimporti. Kaugküttemajanduses tuleb suur osa kütusest Eesti metsast ja transpordis muutub kasutatavate kütuste ring mitmekesisemaks tänu gaasiliste kütuste kasutuselevõtule. Kas ka Eesti näitel saab kinnitada, et energeetika on avalik teenus ja sõltub rahva tahtest? Kui tuletada meelde 2000. aastate algust ja Narva elektrijaamade erastamise plaanide debatti, siis tollasel rahvaliikumisel erastamise vastu oli mõju hiljem sündinud otsusele elektrijaamu mitte erastada. Esimese luhtunud erastami-

se järel ei algatanud valitsus uut erastamisprotsessi. Hilisemad kohtusse jõudnud vaidlused on olnud pigem konkreetsete projektidega seotud (nt Loode-Eesti meretuulepargi rajamine). Kõige rohkem tekitavadki eriarvamusi elektrijaamade ja tuuleparkide rajamine, kuid oleme täna osa regionaalsest energiaturust, kus ühe riigi tahtmisest ja soovidest jääb väheseks elektritootmise tuleviku kujundamisel. Elektritootmise lahendustes ja turumehhanismides uute võimsuste turuletoomiseks peame suutma kokku leppida EL-is. Palju on uuritud eestlaste suhtumist tuumaenergiasse? Tõsisem tuumadebatt toimus Eestis 2006.–2007. aastal, kui päevakorral oli tuumajaama rajamine Leedus ja arutati Eesti võimalikku osalust selles. Eesti elanike meelsus oli tollal võimalikku tuumajaama rajamisse pigem negatiivne (Eurobaromeetri ja Turu-uuringute AS-i uuringud 2007). Hilisemad sündmused Fukushimas pole seda pilti arvatavasti muutnud ja entusiasmi tuumaenergeetikat põhjalikumalt käsitleda ka „Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030“ ei olnud ei MKM-il ega teistel energeetika arvamusliidritel. Millises mahus on prognoositud Eesti elektrivajaduse kasvu? Viimases põhjalikus analüüsis Baltimaade energiamajanduse tuleviku kohta – uuring Baltic Energy Technology Scenarios 2018 (BENTE) –, on Eesti prognoositud elektritarbimise kasv ajavahemikus 2015–2030 sõltuvalt stsenaariumist 14–17%, tööstuses 27–28%. BENTE uuringus vaadeldi eraldi elektrointensiivsete tööstussektorite ja muu tööstussektori lõpptarbimise kujunemist. Ka ENMAK-i energiatarbimise prognoosides on ennustatud samaväärset muutust elektritootmises.

37


Auvere elektrijaama emissioonid on tänu uuele tehnoloogiale suurusjärkude võrra väiksemad võrreldes vanade plokkidega.

Hando Sutter:

PÕXIT on juba käimas Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on põlevkivitootmises toimunud ja toimuvad arengud osa PÕXIT-ist ja kui lugeda tähelepanelikult energiamajanduse arengukava, siis on PÕXIT juba ka sinna sisse kirjutatud. Küsimus on, milles PÕXIT seisneb. KÜSIS: KAAREL KUUSK

Kui vaadata EL-i energia- ja kliimapoliitikat ja vanemate tootmisvõimsuste väljalangemist tulenevalt nende eluea lõppemisest, siis kas PÕXIT-i näol on tegemist lahtisest uksest sissemurdmisega? Euroopas ja Eestis on eesmärgid paigas nii aastaks 2020, 2030 ja tegelikult ka 2050. Neid eesmärke on ka muudetud, enamasti ambitsioonikamaks. Aga tege-

38

mist on pikaajaliste eesmärkidega. Energeetika ongi väga pikaajaline, ta on lisaks kapitalimahukas ja investeeringud on pikaajalised. Kui investeeringut tehakse, siis seda valmistatakse aastaid ette, ehitus kestab aastaid ja see investeering teenib meid pikalt. Ei ole vahet, kas tegemist on soojuselektrivõi tuumaelektrijaama või tuulepargiga. Transformatsioon toimub kogu aeg. Kui Eesti näitel rääkida, siis Eesti energeetika olukord pole see, mis ta oli 10 aasta eest ja

kindlasti ei ole võrreldav sellega, mis see saab olema 10 aasta pärast. Kui tahame muutust väga kiiresti, siis ma ei ütleks, et see pole tehtav, aga see on väga-väga kallis ja päeva lõpuks tuleb see meil tarbijatena kinni maksta. Ehk kui me räägime konkreetselt põlevkivienergeetika muutumisest või PÕXIT-ist, siis tegelikult on see ju käimas. Meil on kõige vanemad, vähem efektiivsemad ja suuremate heitmetega plokid juba kinni läinud. Järgmisel aastal lähevad veel vähemalt kolm plokki kinni mahus 500–600 MW. See asendub osaliselt kõige kaasaegsema elektrijaamaga – Auvere elektrijaamaga, mille me just üle võtsime, kus efektiivsus on kolmandiku võrra parem. Kõik emissioonid on suurusjärkude võrra väiksemad, seega see elektrijaam väärindab põlevkivi paremini, on oluliselt keskkonnahoidlikum. Areng toimub. Mida Eesti energeetikasektor seni on teinud, et energiatootmine oleks puhtam? Tulenevalt EL-i nõuetest, aga ka meie enda strateegiast, oleme paigaldanud elektrijaamadele filtrid väävli-, lämmastiku- ja tolmuheitmete vähendamiseks. Eesti õhu kvaliteet on uuringute põhjal täna üks Euroopa parimaid, olene-


Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

mata sellest, et me jätkuvalt toodame põlevkivist elektrit. Füüsikareeglite vastu me loomulikult ei saa ning kui toimub põlemise protsess, siis mõistagi toimub ka süsinikuemissioon. Kuna kõige vanemad jaamad lähevad kinni ja kasutame efektiivsemaid, siis ühiku kohta süsinikuemissioon väheneb. Tulevikus, kui kasutame rohkem põlevkivi pürolüüsis ehk õlitootmises, vähenevad süsiniku heitmed veelgi. EE ambitsioon on toota 5 aasta pärast 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest.

Osalete ka EURELECTRICu töös. Mis suunas Euroopa elektritootjad liiguvad? Ilmselgelt fossiilsete kütuste osakaal väheneb: esiteks seda poliitikat toetatakse niinimetatud süsinikuturuga. See on küll nime poolest turg, kuid CO2 -turg on väga poliitiline. Nõudlust tekitatakse juurde, pakkumist aga vähendatakse, mis tähendab, et kvoodi hinnad on üles liikumas. Nad on juba täna kõvasti kõrgemale tõusnud ja tõusevad veelgi. See paratamatult tõstab fossiilsetest kütustest elektritootmise omahinda ja need võimsused paratamatult kukuvad turult välja. Teisalt on taastuvenergia muutunud täna konkurentsivõimelisemaks. Tehnoloogiad arenevad meeletu kiirusega. Vastu turgu on kõige konkurentsivõimelisemad tehnoloogiad maismaa tuulepargid. Taastuvenergia muutub konkurentsivõimelisemaks ja pöörlevat rasket rauda jääb elektrisüsteemis järjest vähemaks, kui suuri juhitavaid elektrijaamu üle Euroopa kinni pannakse. Kas ühel hetkel võib teatud hetkedel tekkida elektridefitsiit?

Selles küsimuses on kaks poolt. Väga lihtne oleks öelda, et meil peab olema igaks ajahetkeks pii-

savalt juhitavat elektritootmisvõimsust, et tarbimine ära katta. Teiseks peab aga kogu energiasektor targemaks muutuma. Turud peavad edasi arenema, peab toimuma turgude integratsioon: kui ühes kohas tuul puhub ja teises ei puhu, siis tuleb elektrit süsteemis edasi anda. Elektritarbijad peavad rohkem turul osalema – kui pakkumine on madalam ja hinnad on selle tõttu kõrgemad, siis tarbijad on võimelised oma tarbimist juhtima nii, et see tarbimine juhitakse nendele tundidele, kus pakkumist on rohkem ja energia on odavam. Seda võimaldab turgude integratsioon ja automaatika. Tegemist on digitaliseerimisega energiatööstuses. Kindlasti tuleb sellega oluliselt rohkem tegeleda, sest see teeb transformatsiooni odavamaks. Kui me tahame kõik tuulevaiksed, külmad ja pimedad talveööd ära katta juhitavate võimsustega, siis see saab olema päris kallis, sest me peame neid võimsusi igaks ajahetkeks valmis ja töökorras hoidma. Pigem peame tegelema elektrisüsteemi targemaks muutmisega ja digitaliseerimisega. Kindlasti tulevad ka salvestid enam pilti, sest nende tehnoloogiad lähevad odavamaks ja neid paigaldatakse järjest rohkem. Kõik need as39


jad kokku peaks tagama varustuskindluse. EE nimetab põlevkivitööstust suurenergeetikaks, miks nii? Suur on ta sellepärast, et ta ongi suur. Eestis on täna umbes 1300 elektrijaama, enamus on nendest väga väikesed päikeseelektrijaamad, alla 1 MW. Aga suurenergeetika kõige väiksem tootmisüksus on üle 100 MW. Põlevkivienergeetika ei ole ta sellepärast, et suudame seal energiat toota erinevatest toorainetest. Põlevkivi kõrval kasutame järjest rohkem näiteks põlevkivigaasi, mis on õlitootmise kõrvalsaadus. Samas suudame kasutada ka biomassi, turvast. Õli suudame toota näiteks ka vanarehvide hakkest. Seega, suurenergeetikat iseloomustab suurus, ta on juhitav tootmine ja ta suudab kasutada erinevaid tooraineid vastavalt turuolukorrale. Mida näeb ette suurenergeetika strateegia? Suurenergeetika peab olema paindlik, reageerima erinevatele turusituatsioonidele. Teisalt efektiivne, konkurentsivõimeline ja kolmandaks ka puhtam. Näeme suurenergeetikal võimekust olla mitte keskkonnaprobleemide tekitaja, vaid nende lahendaja. Näiteks kui saame Euroopast jäätme lakkamise loa kätte vanarehvidele, saame kasutada vanarehvide haket õli tootmiseks. Nii me suudaksime ära lahendada Eesti, aga ehk ka kogu regiooni vanarehvide probleemi. Põlevkivi kaevandamisest üle jääva lubjakivi või elektritootmise jäägi põlevkivituha kasutamine ehitusel ja infraprojektidel võimaldaks vältida paljude uute kaevanduste avamist üle Eesti. Need on mõned näited, aga meil on mõtteid veel. Nimetame me seda ringmajanduseks või keskkonnajalajälje vähendamiseks.

40

Ambitsiooni puhtamalt energiat toota ja põlevkivi efektiivsemalt väärindada on. Kas plaanis on ka uue õlitehase rajamine? Õlitootmine on täna kõige parem asi, mis me põlevkiviga teha oskame ja parim õlitootmise tehnoloogia on Enefit280. See on tänaseks ennast hästi õigustanud, suudame põlevkivist saada üle 80% energiat kätte ja keskkonnajalajälg on oluliselt väiksem kui teistel tehnoloogiatel. Nii et kui paremaid tehnoloogiaid ei ole, pean silmas neid, mis on tööstuslikult järele proovitud, ja kui õlihinnad on jätkuvalt head, siis igal juhul tasub sellega tegeleda. Meil on uue õlitehase projekti ettevalmistamine käimas ja usun, et investeerimisotsuseni võiksime jõuda järgmisel aastal. On tore mõelda, et kogu elekter võiks tulla taastuvatest allikatest ja emotsionaalselt on sellega paljud ilmselt nõus. Missugused on kaasnevad mõjud, kui kogu põlevkivitööstus kinni panna? Mida selles diskussioonis piisavalt räägitud pole?

Ilmselge on see, et tänased salvestitehnoloogiad pole sellised, et igaks ajahetkeks jätkuks elektrit. Elekter on selline kaup, mida kergesti ladustada ei saa, igal ajahetkel peab olema tootmine, kui on tarbimist. Juhitavat võimsust on vaja ja seda erinevates regioonides. Me ei saa loota näiteks ainult Norra hüdroenergia tootmisele igal ajahetkel, vaid meil peab endal olema juhitavat elektritootmisvõimsust. Küsimus on, mis on alternatiiv tänastele põlevkivielektrijaamadele.

Alternatiiv võiks näiteks olla midagi sellist, mis kasutab biomassi. Mitmed riigid on ehitanud oma vanu söejaamu ümber biomassi peale. Eestist läheb palju biomassi nii Taani kui Inglismaale, kus seda kasutatakse ümberehitatud vanades söejaamades. Need ei erine palju täna Eestis põlevkivil töötavatest elektrijaamadest. Teine alternatiiv, mida Euroopas kasutatakse, on gaas, mis peaks katma neid tunde, millal muudest allikatest elektrit piisavalt ei tule. Gaas aga kipub olema üsna kallis ning kuna see tuleb täna suures osas meie idanaabrilt, siis see tekitaks meile temast sõltuvuse. Seega peab mõtlema, kas oleme alternatiividega rahul nii hinna kui varustuskindluse mõttes. Mis selleks teha on vaja, et EE saaks enda elektrijaamades rohkem biomassi kasutada? Tehniliselt on see võimekus olemas ja me suudaks biomassi üsna palju kasutada ning põlevkivi biomassiga asendada nii Auvere elektrijaamas kui osaliselt ka Balti ja Eesti elektrijaamades. Küsimus on selles, et täna turule müües on biomassist toodetud elekter kallis. Mingit toetust, kuigi see on taastuvenergia, EE ei saa, ja ei ole juba tükk aega saanud. Kõige parem võimalus oleks osaleda rahvusvahelises taastuvenergia statistikakaubanduses ehk siis müüa siin toodetut nendele riikidele, kus taastuvenergiat on puudu ja kes ei suuda oma 2020. aasta eesmärke täita. Kasutame ka biomassi, mis on hoopis jäätmepuit ehk ehitusjäätmed. See tuleb osaliselt Eestist, aga ka Põhjamaadest ja Venemaalt. Puidujäätmeid suudame põlevkivi kõrval kasutada ka vastu turgu, nii et me ei saa selle eest toetust. Eelmisel aastal tootsime sellest üle 100 GWh taastuvelektrit. Reaalsus on ka see, et Eestist viiak-


se biomassi suurtes kogustes välja ning põletatakse EE elektrijaamadega analoogsetes elektrijaamades, sest osades riikides makstakse selle eest suurt toetust. Tegelikult oleks mõistlik, kui tooraine asemel ekspordiksime Eestist ikka kohapeal toodetud elektrit, nii oleksime väärtusahelas kindlasti kõrgemal. Palju EE panustab suurenergeetika või siis põlevkivisektori teadus- ja arendustegevusse? Päris palju panustame. Põhiliselt need valdkonnad seostuvad põlevkivienergeetikaga. Üks on näiteks soojusenergeetika ehk kõik see, mis puudutab põlevkivist elektritootmist. Aga ka õlitootmine, sh õli rafineerimine, erinevad puhastamise ja kvaliteedi parandamise protsessid. Teine valdkond, mis järjest rohkem pilti tuleb, puudutab digitali-

seerimist. Elektrivõrkude digitaliseerimises oleme Euroopas esirinnas, meil on 100% tarbimisest kaetud kauglugemise süsteemiga. Kogu elektrisüsteemi saame veelgi efektiivsemaks ja intelligentsemaks muuta, siduda nn e-Eesti ja energeetikakompetentsi kokku. Need on põhivaldkonnad, kuid kindlasti mitte ainsad. Hiljuti on riik vastu võtnud kolm strateegilist dokumenti, mis peaksid Eesti energeetika arengu paika panema: energiamajanduse arengukava, põlevkivi arengukava ja kliimapoliitika põhialused. Seega justkui oleks konsensus saavutatud. Samas on väike rahulolematu grupp inimesi, kes tahavad nn PÕXITit teha.

Igal kodanikul on õigus oma arvamuseks. Kui üks väike grupp ta-

Tootmis- ja tööstusjäätmete vedu

Peterburi tee 46 11415 Tallinn

hab elada ilma põlevkivita, siis neil on selleks õigus. Samas kui täpsemalt küsida PÕXIT-i mõtte kohta, siis see väga hästi sisustatud pole. Tegelikult on energiamajanduse arengukavva (ENMAK) päris suur taastuvenergia ambitsioon sisse kirjutatud. Energeetika pikaajalisi protsesse arvestades on see väga suur transformatsioon. Üks ei välista teist, PÕXIT-i propageerijad peaksid vaatama ENMAK-i põhjalikumalt üle – võib-olla on nende töö seal juba tehtud. Ambitsiooni puhtamalt energiat toota ja põlevkivi efektiivsemalt väärindada, on mainitud arengukavades päris palju. Mina tunnen vastutust, et see, mis on ENMAK-is ja põlevkivi arengukavas kirjas, ka tehtud saaks. Kui oleme 2030 seal, kus need dokumendid tahavad, siis oleme päris tubli sammu teinud.


Inseneriteaduskonna energiapoliitika professor ja Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg

Inseneeria vajab eeskujusid Ü MAR L AU D

Täppisteaduste valdkonna veidraim paradoks kipub olema, et pole võimalik täpselt aru saada, miks hästi tasustatud ja kindla töökohaga erialadel õppijaid napib. TEKST: ELEN LUHT

42

Vastutus langeb nii ettevõtetele kui ülikoolile. Ühest küljest on selge see, et ettevõtja ootab spetsialisti – mõtlemisvõimega inimest, kes orienteerub oma valdkonnas – ning ülikooli eesmärk on selliseid inimesi koolitada. Teisest küljest on tegu valdkonnaga, mille mainet kirjeldatakse avalikkuses pigem sõnadega keerukas ja raske. Seetõttu ootavad ülikoolid, et ettevõtjad oleksid rohkem eeskujuks ja teeksid oma erialale praegusest enam järjepidevat reklaami. Vestlusringis arutlesid energeetika- ja insenerivaldkonna pingutuste ja püüdluste üle Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu, inseneriteaduskonna energiapoliitika professor ja Eesti Inseneride Liidu pre-

sident Arvi Hamburg ning TTÜ Virumaa Kolledži direktor Viktor Andrejev. Ühiskond kujundab arvamused Arvi Hamburg: Praegust demograafilist situatsiooni me teame ja selles osas on juba hilja peeglisse vaadata. Küll aga ei saa öelda, et loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonna õppijate vähesus on tingitud laste arvu vähesusest. Suur konkurent on IT. Tihti räägitakse sellest kui omaette valdkonnast, kuid see on vaid üks töövahend. Tehnikateadusi ja LTT-d mõjutavad kõige rohkem aga ühiskonna arvamused ja hinnangud. Meil on erinevaid projekte ja kavasid, kuidas neid erialasid populariseerida, käiakse koolides rääkimas, kutsutakse ettevõtetesse jne, kuid pole tehtud terviklikku analüüsi, mis päriselt toimib. Kõik koolid konkureerivad omavahel ja raske on kokkuleppeid saada. Energeetikast räägitakse vähe Viktor Andrejev: Energeetika ja mäenduse eriala Ida-Virumaal ei ole populaarne, päevase õppe erialale tuleb keskmiselt 6–8 inimest. Selline olukord ei ole normaalne ja ilmselt on see tingitud vähesest teadlikkusest. Keskkoolilõpetajad


TTÜ Virumaa Kolledži direktor Viktor Andrejev

ei tea, mida see eriala endast kujutab ja kelleks tulevikus saadakse. Teiseks peetakse seda eriala raskeks. Kolmandaks arvatakse, et see tähendab musta tööd ebaatraktiivses piirkonnas. Palju räägitakse IT-valdkonnast ja keeletehnoloogiast, aga mitte energeetikast ja see kujundab üldise ühiskondliku arvamuse. Meid päästab kaugõpe, selles vormis võtame üle aasta vastu 20–25 õppijat, kes enamasti saadetakse õppima mõne ettevõtte poolt, kus on vaja kutsestandardi järgi töötamiseks diplomit. Ivo Palu: Gümnaasiumilõpetajad tulevad pigem Tallinna. Teist aastat võtame elektroenergeetika ja mehhatroonika bakalaureusesse vastu kõik tudengid, aga neid võiks rohkem olla. Tudengitel on väga palju valikuid ja infot, kuhu minna, mida õppida. Insenerierialadega kaasneb osaliselt teadmatus, mis ees ootab. Mida kiiremini valdkond areneb ja mida rohkem meil näiteks kaugloetavaid arvesteid on, seda vähem vajatakse erialaspetsiifiliste teadmistega inimesi. On vaja laiemaid erialasid. Elektroenergeetika ja mehhatroonika ongi sellised, et esimesel kursusel õpetatakse muu hulgas programmeerimist ja meeskonnatööd ning füüsikat must-

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu

valgel kujul pole enam isegi ainekavas. Füüsikat õpitakse teiste ainete sees. Arvi Hamburg: Vanakooliinimesena ütlen, et ka riigil on siin oma osa. Kõik ei saa isevooluteed minna. Vihm sajab ikka kõrgemalt allapoole. Kui riigil on vaja energeetikuid, siis peab olema selleks ka suund, aga tänapäeval valitseb valikuvabadus. Näiteks Taanis, kus on palju tuulikuid, tuleb miskipärast ülikoolist kolm korda vähem keskkonnaspetsialiste kui Eestis. Tekib küsimus, mida kõik need lõpetajad Eestis teevad, samal ajal kui inseneridest on puudus. Pole alust arvata, et Taani lapsed on meist nii palju nutikamad ja lähevad õppima ka „raskemaid“ erialasid oma vabast tahtest, vaid see on siiski ühiskondlik suund ja ametliku poliitika tulemus. Tegu pole raske erialaga Ivo Palu: Tegime just magistrisse uue nimega eriala: energiasüsteemide digitaliseerimine. Kuivõrd must saab üldse digitaliseerimine olla? Eestis on kõigil kaugloetavad arvestid. See on midagi sellist, mida pole veel enamikus riikides. Meil on elektrisüsteemides palju asju, mida saab digitaliseerimisega edasi arendada. Kuidas tuua tu-

rule rohkem taastuvaid elektriallikaid, kuidas prognoosida ja arvestada päikeseenergiat. Kuidas seda kasutusele võtta, kuidas välja arvestada, kellel on energiat puudu, kellel on üle. Seda saab kõike digitaliseerimisega teha. Lihtsalt on vaja elektriharidust, et pihta saada, et tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus. Energiat ei saa lattu toota, kuid just see kipub reaalsuses raskeks minema. Elektritootmine läheb järjest puhtamaks ja taastuvenergia osakaal kasvab, kuid alles peavad jääma ka teist tüüpi elektrijaamad, selleks ajaks, kui on pime või tuulevaikus. Koolisüsteemis vead sees Arvi Hamburg: See, missuguse kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, on OSKA poolt läbi uuritud. Ühiskonna asi on uskuda või mitte. See on teada, et insenerierialade lõpetajad saavad kõik erialast tööd ja üle keskmise palka. Küsimus hakkab peale hoopis sellest, mida põhikoolis õpetatakse. Seda oleme Eesti Inseneride Liiduga uurinud ja järeldus on, et sellisel viisil nagu praegu koolides matemaatikat õpetatakse, ei saa me inimesi, kes rehkendada oskavad. Me treenime kuni 12. klassini eksamiteks valmistumist. Me ei anna

43


teadmisi, vaid hindame õppimisvõimet. Puudu jääb mõtlemisvõimest. Anname ülikoolis esimesel kursusel palju järeleaitamiskursusi, gümnaasiumi kordusaineid. Selle probleemi juured on madalamal. Korraldatakse koolinoorte võistlusi, suur leiutamine käib umbes 5. klassini. Selles vanuseklassis saadetakse töid sadades, kokku 1200–1300 tööd. 12. klassis tuleb aga 10 tööd. Lasteaedades ja algklassides on populaarsed robootikaringid, kuid ühel hetkel kaob huvi ära ning gümnaasiumides toetatakse hoopis loodus- ja kunstihuviringe. Ivo Palu: Peame leidma lahenduse, kuidas seda huvi hoida. Kui see huvi kestab, siis tullakse ka neid erialasid õppima. Roboti ehitamine pole ju eesmärk. Eesmärk on see, kuidas seda ehitatud robotit ära kasutada. Elektrilevi

on meil kõige suurem robot – kaugloendurid, andmekaevamine jms. Ülikool ei saada ühtegi kooli tagasi, kes tahab meie laboreid näha. Kui koolidest tullakse Tallinnasse ekskursioonile Eleringi majja, juhtimiskeskusesse, Energia Avastuskeskusesse, ülikooli laboritesse, siis igaüks leiab sellest midagi huvitavat ja õpilased saavad väikese doosi inseneriteadustest. Aga seda peab toetama ka pärast külastust. Inseneriteadused Youtube’is Arvi Hamburg: Meil tuleb ka endale tuhka pähe raputada. Kui HTM on pannud kõrgkoolile energeetika vastutusvaldkonnaks, siis see peaks tähendama ka seda, et selle ülikooli käest küsitakse, kuidas olete oma erialasid turundanud ja tööturu nõudmistega arvestanud. Meil on olemas klient,

keda teenindada. Aga kui me vastaks 100% kliendi nõudmistele, siis me ei räägiks praegu sellel teemal. Ivo Palu: Teeme erialale tegelikult päris palju turundustööd. Esimesel kursusel käib rääkimas palju tööandjaid, näiteks Elering, Elektrilevi, Eesti Energia, ABB, Cleveron, Starship, et näidata tudengitele, et nad õpivad päris asju, mida läheb varsti töö juures vaja. Oleme pannud Youtube’i üles videoid, kus ettevõtete inimesed räägivad omas keskkonnas, mida nad õppisid, miks õppisid, mis kasu saab õpilane sellest, kui seda eriala õppima läheb. Viktor Andrejev: Erialasse panustame rahaliselt päris palju, on olemas nii kooli- kui ka ettevõtete stipendiume. Selles osas ma probleemi ei näe. Erialast tuleb aga rohkem rääkida, tuua välja positiivsed näited ja näidata karjääriperspek-


tiivi. Ida-Virumaal käivad samuti ettevõtted koolides rääkimas. Meil on koostöölepingud paljude ettevõtetega, näiteks Viru Keemia Grupp, Eesti Energia, Eastman Chemical Company, Kiviõli Keemiatööstus. Ettevõtted maksavad stipendiume, pakuvad praktikakohti, lõputöö teemasid, võtavad osa kaitsmiskomisjondiest, meil on nõukojad, kus vaatame koos üle õppekavasid. Töö käib, kuid reklaami on rohkem vaja, näiteks võiks rakendada ettevõtetes töövarjupäevi. Eriala vajab rohkem eeskujusid Ivo Palu: Käime tudengitega aegajalt koolides ja püüame seda pisikut jagada. Küsimus on, kellele esitada sõidukulude arve. Kui arve maksab ettevõte, tahab ta tulemust kohe mõõta: palju õpilasi tuli neid erialasid ülikooli õppima. Kui tuli 1–2, siis läheb see vea piirides-

0 1 0 1 0 0 1 0 01101001 01101001 01100111 0 1 1 0 1 0 0 1 01101000 01100001 01101110 01100111 01100101 00100000 01101110 01110010 00100000 00110001 00111000 00110010 00110011 00110000 00110110 00111010 00100000 01100100 01101001 01100111 01101001 01110100 01100001 01100001 01101100 01110011 01100101 00100000 0 1 1 0 1 0 1 1 01101001 01110010 01101010 01100001 01101111 01110011 01101011 01110101 01110011 01100101 00100000 01100010 01100001 0 1 1 0 0 0 0 1 01110011 01101011 01101111 01101111 01101100 01101001 01110100 01110101 01110011 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110011 01110100 01110101 01110011 01110011 01100101 01101011 01110100 01101111 01110010 01101001 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110100 01100001 01101010 01100001 01110100 01100101 01101100 01100101 00100000 01100101 01101000 01101011 00100000 01101100 11000011 10111100 01101000 01101001 01100100 01100001 01101100 01110100 00100000 01000100 01101001 01100111 01101001 01000001 01000010 01000011 00101110 00100000 01001001 01010100 00100000 01001011 01101111 01101111 01101100 01101001 01110100 01110101 01110011 00100000 01101010 01100001 00100000 01000101 01100101 01110011 01110100 01101001 00100000 01010100 11000011 10110110 11000011 10110110 01100001 01101110 01100100 01101010 01100001 01110100 01100101 00100000 01001011 01100101 01110011 01101011 01101100 01101001 01101001 01110100 00101110 00100000 01010000 01110010 01101111 01101010 01100101 01101011 01110100 01101001 01100111 01100001 00100000 01101011 01101111 01101111 01101100 01101001 01110100 01100001 01101101 01100101 00100000 00110011 00110000 00110000 00110000 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110011 01110100 01110101 01110011 01110011 0 1 1 0 0 1 0 1 01101011 01110100 01101111 01110010 01101001 00100000 01110100 11000011 10110110 11000011 10110110 01110100 01100001 0 1 1 0 1 0 1 0 01100001 01110100 00100000 01101010 01100001 00100000 01110100 11000011 10110101 01110011 01110100 01100001 01101101 01100101 00100000 00110001 00110000 00110000 00110000 00100000 01101010 01110101 01101000 01101001 00100000 01110100 01100101 01100001 0 1 1 0 0 1 0 0 01101100 01101001 01101011 0 1 1 0 1 0 1 1 0111 0 1 0 1

DigiABC

DIGIOSKUSED TÖÖSTUSESSE!

Hea teada Teadus- ja tehnoloogiapakt Ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordinaator on Eesti Teadusagentuur.

se ja võib spekuleerida, et võib-olla oleks need tudengid meile tulnud ka ilma selle kulutuseta. Samas ei saa neid käike ära jätta, sest järjepidevus peab olema. Noored Kooli ja Tagasi Kooli on programmid, mis tekitavad eeskuju. See on oluline, et kooliõpilased näeksid ja kuuleksid erialainimest rääkimas, kuidas ta oma haridu-

sest kasu sai ja miks tasub kasvõi hambad ristis haridus kätte saada. Ega start-up ettevõtteidki ei looda selleks, et neid luua, vaid lahendada mingit ühe valdkonna probleemi ja sellest kasu lõigata. Seda see haridus just pakubki. Arvi Hamburg: Rohkem persoonilugusid võiks olla tööandjatega: vaadake mind, mul on selline kihvt töö ja selline palk. Selles valdkonnas vahetub tehnoloogia kiiresti. Ükski kool ei ole võimeline andma oskusi ja vilumusi. Ettevõtja ootab mõtlemisvõimega inimest, kes orienteerub oma valdkonnas. Inimese kvalifikatsioon koosneb kolmest parameetrist: teadmised, oskused ja vilumused, mis tuleb ainult tööga, ning vastutus. Ainult siis saame rääkida kompetentsist, selleks on vaja kooli ja ettevõtete omavahelist koostööd.

TASUTA ARVUTIKOOLITUS tööstussektorile

KUTSU KOOLITAJA ETTEVÕTTESSE VÕI TULE TÖÖTAJATEGA KOOLITUSELE Koolitused toimuvad:

tööstussektori töötajatele* eesti ja vene keeles üle kogu Eesti tasuta

Registreeri ja küsi lisainfot:

618 1727

ja

www.digiabc.ee

Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. *(EMTAK) C – töötlev tööstus


100 sammu inseneerias ANNELI RAMJALG EESTI EHITUSINSENERIDE LIIDU LIIGE TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI ÕPPEJÕUD „100 SAMMU INSENEERIAS“ IDEE ALGATAJA JA EESTVEDAJA

I

nseneri elukutse tutvustamiseks noortele on Tallinna Tehnikakõrgkool tulnud välja algatusega „100 sammu inseneerias”. Tänaseks on erialasid tutvustavates töötubades kaasa löönud pea 3000 last ja noort vanuses 5–19 aastat, lisaks nende õpetajad ja vanemad. Tehnikavaldkonna erialasid iseloomustab suur väljalangevus. Selle üks põhjustest on teadliku valiku puudumine eriala valides: on vaja, et ettevõtted ja koolid oleksid avatud ning esimene kokkupuude tooks kaasa eduelamuse. Tallinna Tehnikakõrgkooli virtuaalreaalsuse, elektritehnika ja tööstusautomaatika laborites saavadki õpilased asju reaalselt tööle rakendada. Ülim rõõm on kõrvalt näha, kui õnnelikuks muutub noor inimene, kelle kokku pandud vooluringis süttib elektripirn. Meie patroon on „Rakett 69” teadusmängu võitja Frida Laigu, kes on paljudele tüdrukutele suureks eeskujuks. Oluline on teha koostööd ka teenusedisaini ettevõtetega, kes

Võru Kreutzwaldi kooli õpilased Hanno-Laur Kunnus, Hanna-Liina Kunnus, Karl Jakop Pintmann, Uku Konsap Koenigseggi superautode tehases.

Hea teada Inseneeria karjääripäev 2.11.2018 Tallinna Tehnikakõrgkoolis: Goldbergi võistlusel on võimalus osaleda 8 koolil üle Eesti Sihtrühm: gümnasistid, kutsekoolide õpilased ja üliõpilased Õpilastel ja üliõpilastel on võimalus kohtuda inseneridega, kes tutvustavad oma valdkonda ja selle võimalusi Kontakt ettevõtjatele, kes soovivad karjääripäeval osaleda: Anneli Ramjalg, anneli@tktk.ee

aitaksid luua noori kõnetava inseneeriabrändi. Põnevad külastused Lisaks osaletakse Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel toimuvatel Õpilaste Teadusfestivalidel, Haapsalu Innovatsioonikeskus INNOKASe korraldatud Teadlaste Öö festivalil. Tänu Elronile said Elva, Sõmeru ja Uhtna kooli õpilased 100 sammu teekonnal osaleda. Ehitusettevõtete toel sai teoks „Tuleviku ehitamise töötuba“ Narva-Jõesuu ja Kohtla-Järve SOS lasteküla lastele Nooruse SPA-s.

Reis Koenigseggi superautode tehasesse Juba kaks aastat on toimunud Goldbergi masinaehitamise võistlus, mille võitjameeskond saab preemiaks reisi Koenigseggi superautode tehasse. 4. mail 2018 külastas Koenigseggi Võru Kreutzwaldi kooli meeskond. Koenigseggi autotehas on musternäide sellest, et kui oma tööd armastada, jõutakse ka heade tulemusteni. Christian von Koenigsegg 46

on osanud kokku panna hea meeskonna, kuid oskab olla ka hea juht, kes teisi suunab ja innustab. Tehases töötavad muide ka kaks eestlasest sadulseppa, kelle käe all valmivad kaunid polsterdustööd. Koenigseggi poolt toodetavad sõidukid on absoluutses autonduse tipus, ja tippu on jõutud väga lühikese aja jooksul. Kuigi tehasest väljatulevad autod on enamikule kät-

tesaamatud, panustavad nad uute tehnoloogiate arendamisse, mis muudavad (lähi)tulevikus ka tavakasutuses olevaid autosid efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Koenigseggi puhul ei ole tegemist pelgalt kiirete autode tootjatega, vaid nad pingutavad lahenduste nimel, millega muuta autodust paremaks.


NARVA TÖÖSTUSPARK JÕHVI ÄRIPARK KOHTLA-JÄRVE TÖÖSTUSPARK KIVIÕLI ÄRIPARK Taristuga varustatud tootmis- ja ärimaa - kuni 15 EUR/m2

TEET KUUSMIK • +372 511 4685 • TEEK.KUUSMIK@IVIA.EE • WWW.IVIA.EE


Tudengivormel ehk Formula Student sari sai alguse 1980. aastatel Ameerika Ühendriikides. Sari kutsuti ellu kohaliku autotööstuse poolt, mis vaevles inseneride ja uuenduslike ideede põuas. Foto: FS Team Tallinn

Vormeliga maailma vallutama INDREK PETJÄRV MEESKONNA JUHT

T

änaseks üle kümne aasta on Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli garaažides arendatud maailma tippu kuuluvaid tudengivormeleid. Tudengivormeli sari hõlmab endas vormelauto disainimist ja ehitamist. Sellele järgneb testperiood ning mõõduvõtt teiste meeskondadega. Reeglistik näeb ette, et igal aastal tuleb uus vormel ehitada, nii ei jää keegi vanade lahenduste juurde toppama. Tihti arvatakse, et tudengid tellivad eBayst hunniku valmistükke ja keeravad need garaažis kokku, reaalsuses on vormelil valmis ostutooteid väga vähe ning suur osa tehakse ise – alates disainimisest, analüüsimisest kuni tootmise ja testimiseni välja. Edu algusest peale Kui esimesel aastal võitis FS Team Tallinn parima uustulnuka tiitli, siis järgmise ligi kümne aas-

48

ta jooksul on saavutatud hulgi etapivõite. Sarjas osaleb ligi 700 meeskonda, mitmete seljataga on suur auto- või lennukitootja. Eestlased löövad nutikuse ja töötahtega. Võistlustel saadavad punktid jagunevad umbes pooleks: sõidualad (kiirendus, kurvisuutlikuse katse ja kestvussõit) ning kaitsmisalad (disaini esitlemine, äriplaani ja kuluaruande kaitsmine). Tavajuhul istuvad kaitsmiskomisjonis mõne autotootja või F1meeskonna taustaga kohtunikud: iga lahendus ja disainiotsus peab olema täielikult läbi mõeldud ning põhjendatud. Aina suuremaks ja uuemaks Kui esimesel aastal osales vormeli arendamises umbes 10 inimest, siis 2018. aasta hooajal alustas juba ligi 70 tudengit. Kokku on tudengeid 18 erinevalt erialalt – nii mehaanikainsenere, elektroonikuid, programmeerijaid kui majandusinimesi. Tundmatuseni on muutunud ka vormelid. 2008. aastal alustati si-

sepõlemismootori ja toruraamiga. 2013. aastal asendus lärmav sisepõlemismootor elektrilise jõuallikaga ning 2015. aastal üks elektrimootor neljaga ja toruraam süsinikust monokokiga. FEST18 – uusim mudel Järjekorras 11. enda arendatud vormelauto FEST18 on läbinud taas suure uuenduskuuri. Võrreldes eelmise mudeliga on kaal langenud ligi 15 kg. See teeb vormeli kogumassiks 175 kg. Maksimumvõimsus on 140 kW, tõsi küll, võistlustel tohib kasutada ainult 80 kW võimsust. Aerodünaamiline survejõud kiirusel 55 km/h on 780 N. Kõige märkimisväärsem number on 0–100 km/h kiirendus, selleks lubab meeskond 1,9 sekundit. Sellise kiirenduse vastu ei saa ükski superauto, isegi F1-vormelid mitte. Tudengivormel on ennast tõestanud tugeva inseneride kasvulavana, mida ettevõtjad oskavad hinnata. Lisaks haridusele omandatud reaalne praktiline kogemus avab nii mõnedki uksed.


Kaabliteabe digitaliseerimine PryID™ abil

KAABLIAJASTU UUS Raadiosagedustuvastuse tehnoloogia (RFID) kasutamine kaablites aitab muuta energiaehitussektori töö sujuvamaks, lihtsamaks ja turvalisemaks. Tänapäeval kasutatakse raadiomärgistamist paljudes valdkondades ja RFID-tehnoloogia on kogu maailmas standardiseeritud. Raadiosagedustuvastusega kiipe kasutatakse näiteks pääsukaartidel, kaubaalustel, rõivastel, kirjadel, isikutunnistustel ja maksekaartidel ning need muudavad meie elu lihtsamaks ja tõhusamaks. Nüüd on Prysmian Group leiutanud viisi RFID-tehnoloogia kasutamiseks kaablites. Digitaalne uuendus on saanud nimeks PryID™. Nõuetekohane tuvastus ja lõplik dokumenteerimine PryID™ tehnoloogia põhineb GTIN (Global Trade Item Number) vöötkoodinumbril. See tähendab, et RFID-lugeriga kaablit tuvastades on võimalik saada ühe nupuvajutusega juurdepääs kogu vajalikule tehnilisele teabele, mida kiip sisaldab. Selleks teabeks võib olla näiteks toote nimetus, pikkus, ristlõige, konstruktsioon, toot-

misaeg, CPR- ning müügi- ja logistikaalane teave. Lisaks on võimalik see teave edastada ka olemasolevatele andmeplatvormidele, näiteks mudelprojekteerimise platvorm (BIM). Tänu sellele muutub oluliselt lihtsamaks kaablite dokumenteerimine, kuna kõik andmed on kindlalt pilve salvestatud ning lihtsalt leitavad. See tagab lõpliku dokumentatsiooni õigsuse, täpsuse ja tõhususe. Püsiv ja unikaalne PryID™ märgistus PryID™ sisestatakse kaablisse tootmise ajal ja see ei mõju-

ta kaabli paigaldamist ega kasutamist. Kiip paigaldatakse kaablisse meetriste vahedega, mis aitab tagada täpse ja unikaalse pikkusmärgistuse. Kaasaskantava RFID-lugeri abil saate täpselt tuvastada seinte, lagede, põrandate ning maapinna sees olevad kaablid. PryID™-s ei säilitata delikaatseid andmeid, vaid ainult logistika- ja tootmisandmeid. Kõik muud andmed saab kasutaja salvestada ise oma andmebaasi. PryID™ on kasutatav kogu kaabli eluaja jooksul ning ei


PEATÜKK!

Jääb ära ajakulukas kaabli märgistamine.

Kogu infole ligipääs nutiseadmest.

muutu ega kulu. Märgistus ei kao aja jooksul, nagu võib juhtuda kaabli väliskestale kantud märgistusega. Samuti suurendab PryID™-kiip tööohutust. Alati, kui soovite kaablit ühendada, ühenduse lahutada või eemaldada, peab teil olema käepärast ohutu ja turvaline teave selle kohta, millise kaabliga on tegemist, kuskohast on see pärit ning millised on sellega seotud ohud. Selle süsteemi abil saate lihtsalt teavet, mida vajate õige kaabli tuvastamiseks enne tööga alustamist.

PryID™ – paljude eelistega toode: PryID™ on mõistlik ja ajasäästlik uuendus, millest saavad kasu kõik paigaldajad, ehitajad ja lõppkasutajad, puudub oht, et kaabel on elektripaigaldises valesti märgistatud, märgistus on unikaalne ja ei kulu aja jooksul, põrandaliistude ja tuletõkete taga ning kaabliredelitel asuvate kaablite täpne tuvastus ja jälgitavus, juhtmeta andmeedastus, lao jälgitavus, kulutõhus, turvaline, põhineb ühtsetel GS1-standarditel, mida kasutatakse nii kogu maailmas kui ka riigisiseselt, ei vaja patareisid, tugev ja vastupidav tehnoloogia.


Maaülikool: biokütused ja säästlik energiakasutus

F

ossiilse päritoluga toorainel põhinev kütuse- ja energiatarbimine on aasta-aastalt kasvamas. Fossiilsetest allikatest saadakse umbes 80% maailmas tarbitavast energiast, millest ligi 58% tarbib ainuüksi transpordisektor. Energiatööstuses ja transpordisektoris tekib vastavalt 30% ja 35% CO2 emissioonidest. Globaalse prognoosi kohaselt kasvab energia tarbimine 2030. aastaks veel ligi poole võrra. Maaülikooli tehnikainstituudi üks uurimissuundi on biokütused. Energiatõhusus on transpordisektoris ülimalt oluline, kuna transpordi üldise energianõudluse kasvades on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustuslikku eesmärki säästval moel järjest raskem püsivalt saavutada. Tõenäoliselt ei suuda mittetaastuvad fossiilsed kütused inimeste kasvavat vajadust peagi enam rahuldada ning üha suurenev nõudlus energia järele toob kaasa ka toornafta hinna tõusu. Alternatiiv fossiilsetele vedelkütustele transpordisektoris on biomassi kasutamine vedelate kütuste või biogaasi tootmiseks. Eesti Maaülikoolis sai biokütuste uurimistöö alguse 2007. aastal, kui asutati tahkete biokütuste labor. Järgneva kümne aastaga on uurimissuundadena lisandunud teise- ja kolmanda põlvkonna vedelkütused, gaasilised biokütused ning biokütuste mõju mootoritele ja keskkonnale. Eesti Maaülikoolis on uuritud vedelate biokütuste tootmiseks erinevat tüüpi lignotselluloosseid materjale – nii spetsiaalselt kasvatatud taimi, nagu Amuuri siid-

52

Uuritakse bioetanooli tootmisjääkide ja kiirpürolüüsi jääkide kasutamisvõimalusi protsessiahelale lisaväärtuse loomiseks. pööris, energiahein, kanep, kui ka põllumajandusjääke, nagu artišoki maapealsed osad, luhahein, teraviljapõhk jne, ning linnahaljastuses tekkivaid jääke. Välja on töötatud innovaatiline biomassi eeltöötlusmeetod, mis võimaldab kemikaalivabalt ja madala energiakuluga tõsta bioetanooli ja biogaasi tootlikkust biomassi kilogrammi kohta. Uuemate suundadena uuritakse tehnikainstituudis bioetanooli tootmisjääkide ja kiirpürolüüsi jääkide kasutamisvõimalusi protsessiahelale lisaväärtuse loomiseks. Üheks oluliseks osaks tehtavast teadustööst on ka innovatsioon ja teadmussiire. Seetõttu on erinevates bioenergeetika valdkondades kaitstud mitmeid patente, alustades uudsest biomassi eeltöötlusmeetodist, lõpetades põimtoitesüsteemiga biokütuste doseerimiseks sisepõlemismootoris. Energiakulud kontrolli alla Maaülikooli energiakasutuse erialal omandatu võimaldab tegeleda küsimustega, kuidas olla ise energiatootja ja hoida oma kulusid kontrolli all. Kõige õigem on toodetud energia ise ära kasutada, kattes

sellega oma igapäevast tarbimist. Ehitades mikroelektrivõrgu on võimalik luua unikaalne tulevikulahendus. Energiasalvesti võib olla kas aku, ülikondensaator või lihtsalt vesi boileris. Veest me enam energiat tagasi ei saa ning sellele energiale tuleb leida kasutus. Nii tuule-, päikese- kui veeenergia on muutumas järjest konkurentsivõimelisemaks. Näiteks PV-paneelide (päikeseelekter) hinnad on viimase viie aastaga langenud vähemalt kaks korda ja tendents jätkub. Nii annavad täna ostetavad ja ehitatavad PVlahendused võrreldes viie aasta tagustega juba ülesseades suurema kasumi kui viis aastat töötanud paneelid. Ka vesinikuenergeetika on saanud konkurentsivõimeliseks tänu otseliinide kaudu tuule- ja päikeseparkidest saadavale odavale elektrienergiale. Liginullenergiahoonete direktiivi saab meie kliimas täita ainult lisaenergiaallikaid kasutades, milleks enamasti on PV-paneelid, kuid vahel ka tuulegeneraator. Hoone energiavarustuses peab kasutama mitut energiaallikat, lisaks veel võrguühendust, et nendevahelist tekkivat sünergiat kasutada. Samas võiks proovida näiteks PV-paneelide ja tuulegeneraatorite energiat osaliselt kasutada soojuse tootmiseks. Oluline on vaadata koos nii tarbijat kui ka mikrotootjat. Põnevaid väljakutseid antud energiakasutuse valdkonnas on palju, arvutustehnika võimaldab juhtida energiavoogusid nii nagu soovime ja just selliselt, kuidas on kõige kasulikum. Eesti Maaülikool


1 Logis

tics

1

Man ufac turin g

Bus

ines

Pro Moduct de ion l

1

Ope

MaMn aster D agem ata ent

Pro

Logis tics Mgr

S Manpecifica agem tion ent Prod ucti on

1

Pro

E vo Ma Mo lvin Op nufadel fg Pla era ctu or nt tio rin ns g

Dia gno stic s

Line Mgr

Man Form age ula men t

Eng inee r

Mu

ltip

le P

lan

tS

ite

s

Ala rm

Mg r/N otify

Ma inte nan ce

DispMfg Ex atch ec/ ing

Per fo

Mgr

tion

Pro Lab tech ces s An alys is

Visu aliz e/H MI Ope rato r

tion

SPC /QM

duc

Ma Setuchine p

duc

Exe

cut

Trac eab ility

rati

QA Ma nag er

ons

Man

oce

sse

age

s

men

t

Plan t Mg r

rma

nce

Qua lity Mgr

ion

s Pr

Perf OEE . An /KP alys I is

&Q

Inv Mgentory r

ual

ity

Ope rati ons Mg r

Pro Pla ducti nne on r

Ope ra Pla tions nnin g


Põlevkivivaldkonna tehnoloogilised uuendused

ANDRES SIIRDE

TTÜ ENERGIATEHNOLOOGIA INSTITUUT

K

eskkonnateadlikkus ja karmistuvad keskkonnanõuded seavad tööstustele uusi piire, mida ületada. Uued nõuded ei ole tingimata arengut pärssivad, vaid on pigem tehnoloogiaalaste uuenduste ja arenduste veduriks. Ka põlevkivitööstuses on üheks suurimaks muutuseks olnud põletustehnoloogia vahetamine tolmpõletuselt keevkihttehnoloogiale, mis aitab täita karme keskkonnanõudeid ja seda isegi ilma täiendavaid väävli- ja lämmastikupüüdmise tehnoloogiaid (deSOx ja deNOx) kasutamata. Seda just seetõttu, et keevkihtpõletusel on suudetud parim ja optimaalseim tehnoloogiavalik teha, milleks on ringlev keevkiht. Keevkihttehnoloogia Hea lõpptulemuse saamiseks on väga oluline roll ka katelde opereerimisparameetritel (kiirused, temperatuurid, kütuse- ja õhujaotus, granulomeetria jne). Lisaks elektritootmisele on keevkihttehnoloogia nüüdseks kasutusel põlevkiviõli tootmise tehaste juures, et tootmist võimalikult keskkonnasõbralikuks muuta. Veelgi enam, tänane keevkihttehnoloogia võrrelduna tolmpõletusega annab iga-aastast kütusesäästu ligikaudu 20–30% ühe toodetud energiaühiku kohta. Tehnoloogia kasutab põlemiseks madalamaid temperatuure,

54

Elektritootmine erinevatest energiaallikatest

Tuuleenergia tootmismaht

mistõttu lämmastikoksiidi emissioonid on kordades madalamad. Põhiliseks lämmastikemissiooniallikaks jääb vaid kütusega katlasse minev lämmastik. Samuti toimub madalamate temperatuuride ja Ca-rikka tuha ringluse tõttu kütusega katlasse antud ja põlemisel tekkinud SO2 tagasisidumine põlevkivituha poolt. Sisuliselt võiks peaaegu nullsisaldusega SO2emissioone pidada suurimaks innovatsiooniks, sest söekateldel selliseid tulemusi ei suudeta veel saavutada. Lisaks on nõuded kütu-

se homogeensusele ja peensusele oluliselt leebemad võrreldes tolmpõletustehnoloogiaga ning keevkihttehnoloogia lihtsustab oluliselt kütuste koospõletamist. Lisaks väärib äramärkimist auru ülekuumenduse viimase astme viimine konvektiivsest suitsugaasikäigust ringlevasse tuhavoogu. Antud lahenduse tõttu ei saa ülekuumendi pindadele tekkida tihkeid ja raskesti eemaldatavaid tuhasadestisi ja vähendatud on ka kloorikorrosiooni riski. Seega on tagatud aurutootlikkus ja ka töö-


kindlus. Need on vaid mõned keevkihttehnoloogia pakutavad uudsed lahendused. Kindlasti on vaja edasi tegeleda CO2-emissioonide ja tuhaheitmete vähendamisega. Seega järgmine etapp on uurida CCS ja/või CCU (süsiniku püüdmise ning ladestamise ja/või kasutamise) tehnoloogiate sobilikkust meie põlevkivile. See oleks järgmine suur tehnoloogiline uuendus, mis nõuab suurt pingutust nii teadlastelt kui ka hiljem tehnoloogiat rakendama hakkavalt tööstuselt. Tulevik multitööstusel Põlevkivitööstuses on läbi aegade olnud nii tõuse kui mõõnu. Sõltumata karmistunud EL-i kliimapoliitikast, vahepealsest madalseisust õliturgudel kui madalatest elektrihindadest, on toodang põlevkivist olnud siiski turul konkurentsivõimeline ja tänaste hindade valguses kasumlik nii elektri- kui ka õlitootmise seisukohast. Madalate õlihindade juures oli just elektritootmine see, mis aitas mõõnaperioodi kergemini üle elada. Sellest viimasest kogemusest lähtuvalt võib väita, et kui põlevkivil on tulevikku, siis seda on just multitööstuses, kus tegeletakse nii õlikui ka elektritootmisega. Siinkohal ei tohi ajada segamini termineid. Õli toodetakse õlitehases ja kõrvalsaadused kasutatakse kõrvalasuvates kateldes, kus on kõrged auru parameetrid ja seega ka kõrgem kasutegur. Sellist lahendust on juba pikka aega kasutanud VKG, kes on nii utte- kui ka generaatorgaasi ära kasutanud elektritootmiseks õlitehase kõrval asuvas Põhja soojuselektrijaamas. Ka EE suunab õlitehasest tuleva uttegaasi kõrval asuva elektrijaama kateldesse, sh ka E-280 tehases tekkiva gaasi. Lisaks on E-280 õlitehases kasutusel jääksoojuse katel koos keevkiht tuhajahutitega, et toota õlitehases olevas väike-

Hea teada Mõned etapid keskkonnanõuete täitmise tagamisel. CFB-tehnoloogiaga tagatakse: olemasolevad CFB-plokid –NOx < 200 mg/Nm3 ja lendtuha heitmed <20 mg/Nm3, uus CFB-plokk (Auvere 300) NOx < 150 mg/Nm3 ja lendtuha heitmed <10 mg/ Nm3. Väävliheitmed pole põlevkivi põletamisel CFB-tehnoloogiaga kunagi probleem olnud. Madalatemperatuurne põletustehnoloogia tagab väävli sidumise praktiliselt täielikult. Vanad Eesti Elektrijaama neli tolmpõletusplokki on varustatud väävlipüüdeseadmetega ja lämmastiku heitmeid vähendava tehnoloogiaga (OFA). Selle tulemusena saavutati keskkonnanõuetele vastavad heitmed (SO2 < 400 mg/ Nm3 ja NOx < 200 mg/Nm3). Seoses õlitootmise mahtude suurenemisega on päevakorral põlevkivi- ja õlitootmises tekkiva uttegaasi koospõletamine. Üks Eesti Elektrijaama CFB-kateldest on ümber ehitatud uttegaasi põletamiseks koos põlevkiviga suhtes 50/50. Uus Auvere Elektrijaam on võimeline põletama uttegaasi 10% koos põlevkiviga. Põlevkivi põletamise keskkonnamõju vähendamiseks on Balti Elektrijaama CFB-plokk varustatud biokütuse laoga ja etteandeseadmetega, võimaldamaks põletada biokütust koos põlevkiviga suhtes 50/50.

ses turbiinis elektrit. Paraku tasub turbiini ehitust õlitehase juurde pidada otstarbetuks nende väikeste võimsuste ja madalate kasutegurite tõttu. Siin saab tuua võrdluse – E-280 juures oleva elektritootmise kasutegur on ligikaudu 26%, Auvere 300 MWel CFB-plokil seevastu 42–43%. VKG suunab õlitehasest tuleva auru samuti kõrvalolevasse Põhja soojuselektrijaama, saades nii ka oma õlitehastele suurema paindlikkuse.

Kuigi taastuvenergiaallikate installeeritud võimsuste maht on kasvanud lähikümnendil hüppeliselt, ei tähenda see veel suurt ja stabiilset baaskoormuse tootmist. Ikka on suured kõikumised energiatoodangus, kus stabiilsust ja varustuskindlust peavad tagama kas tuuma- või siis näiteks fossiilkütusel töötavad elektrijaamad (vt graafikuid). Uued tehnoloogiad Viimase 10 aasta jooksul on juurde tekkinud 3 Petroter tehnoloogial töötavat õlitehast, mis suudavad aastas läbi töödelda kokku 3,3 mln tonni põlevkivi. Lisandunud on ka Enefit-280 tehnoloogial töötav õlitehas ja Auvere 300 MWel võimsusega monokatlaga keevkihtplokk. Enne neid olid varasemad suuremad investeeringud elektritootmises Foster Wheeler ringleva keevkihttehnoloogiaga plokkidesse, mis käivitusid 2004. ja 2005. aastal. Põlevkivi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja tegeleda põlemistehnoloogia teadus- ja arendustöödega. Sellest sõltuvad nii keskkonnaheitmed kui ka tahke soojuskandja parameetrid. Perspektiivikaim tehnoloogia võiks olla Oxy-CFB (põletamine ringlevas keevkihis kõrgendatud hapniku ja süsinikdioksiidi keskkonnas), kuid selle väite kinnitamiseks on eelnevalt vaja teha veel täiendavaid teadusuuringuid. Põlevkivi põletustehnoloogia uuringute jaoks on TTÜ energiatehnoloogia instituut projekteerinud ja valmis ehitanud 60 kW CFB-katsestendi, mis aitab teooria ja tegelikkuse omavahel kokku viia. Lisaks on täna käimas ka täiendavad põlevkivi gaasistamise ja pürolüüsi uuringud. Neile peaks kindlasti järgnema põlemisalased uurimistööd, sest põlemine on viimane etapp tehnoloogilises käitluses.

55


Põlevkivituhk ja aherainekas jäätmed või kõrvalsaadused?

56


Ta l l i n n a Te h n i k a ü l i ko o l i Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk räägib, et täna suudetakse aherainest ära kasutada umbes 30%, tuhast alla 4%. Koldetuhka kasutakse vähem, filtrituhka rohkem. Filtrites kinni püütavat tolmpõletuskatelde lendtuhka kasutab näiteks Kunda Nordic Tsement tsemenditoormena, samuti kasutatakse seda kergbetoonplokkide tootmiseks. Uute keevkihtkatelde tuhk on omaette teema. Nendes kateldes põletatakse kütust madalamal temperatuuril ja vaba kaltsiumoksiidi on tuhas vähem kui tolmpõletuskatelde tuhas. Seetõttu on tuha tsementeerivad omadused nõrgemad kui vanade katelde tuhal. Põlevkivi põletamiseks on erinevad meetodid ja tuhk, mis kolletes tekib, on seetõttu erinev. Tuhka eemaldatakse kolletest eri moel. Ka see mõjutab ladestatava materjali omadusi. Elektrifiltrites ja tsüklonites püütakse samuti kinni erineva fraktsiooniga tuhka.

Põlevkivitööstuses tekib aasta jooksul umbes 20 miljonit tonni kõrvalsaadusi. 2017. aastal tekkis elektrijaamades 9,23 miljonit tonni tuhka ning kaevandatud mäemassist jäi pärast rikastamist üle 6,26 miljonit tonni aherainet. TEKST: AGO GAŠKOV

Termin „ohtlik jääde“ hirmutab Euroopa Liit käsitleb praegu põlevkivi põletamisel tekkivat materjali ohtliku jäätmena, kivisöetuhka aga mitte. Kalle Pirgi sõnul oleks vaja uurida kivisöetuha ja põlevkivituha omadusi. „See võib olla võimalus päästa põlevkivituhk ohtliku jäätme staatusest,“ ütles ta. Kivisöe põletamisel tekib tuhka märgatavalt vähem kui põlevkivi põletamisel. „See ei tohiks määrata, kas tegemist on ohtliku või mitteohtliku jäätmega. Selle peaksid määrama ikkagi aine omadused,“ lisas Pirk. Ohtlikuks jäätmeks klassifitseerimine takistab põlevkivituha kasutamist toorainena. „Põlevkivituha pH on võrreldav tsemendi omaga. Tsementi me kasutame, samuti lupja. Seni kasutatakse põlevkivituhka mullaomaduste parandamiseks ja tsemen-

di tootmisel, aga oluline on leida võimalus massiliseks kasutamiseks. On räägitud tuha kasutamisest kaevanduskäikude täitmiseks. Pinnase stabiliseerimiseks teede ehitamisel on põlevkivituhka sel kümnendil katsetatud. Katselõike on kontrollitud ja testid on andnud häid tulemusi,“ rääkis Pirk. Rail Baltic kui võimalus Kui tõepoolest hakatakse ehitama Rail Balticut, võiks kasutada nii põlevkivituhka kui ka põlevkivi aherainet. Kui palju kruusa ja liiva saaks aheraine või põlevkivituhaga asendada, Pirk öelda ei oska. „Kindlasti on võimalusel mõistlik kasutada nii aherainet kui ka põlevkivituhka, selmet avada uusi karjääre,“ ütles ta. „Põlevkivituha uuringuteks on viimastel kümnenditel kasutatud juba nii palju raha, et vähemalt pool tuhast võiks olla ära kasutatud, aga kuna see materjal on klassifitseeritud ohtlikuks jäätmeks, ei taheta seda tarvitada,“ räägib Eesti Geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo. Tema arvates takistab just see tuha kasutamist kaevanduskäikude taastäitmiseks. Põlevkivituha ainus probleem on, et vahetult koldest väljumisel on tegemist väga leeliselise materjaliga. Sama leeliselised on aga ka traditsioonilised ehitusmaterjalid tsement ja lubi. Soesoo sõnul on uuritud, kuidas võiks kaevanduskäikude taastäiteks kasutatav põlevkivituhk põhjavett mõjutada. „See mõju on väga lokaalne. Tõenäoliselt suudame varsti luua mudelid ja arvutada iga konkreetse kaevanduskäigu puhul, kuidas põlevkivituhast leostuvad ained põhjaveekihtides liiguvad,“ rääkis ta. Tuhamägi kui toormehoidla Praegu nimetatakse tuha ladestamiskohti jäätmehoidlateks. Millalgi tuleb need ümber nimetada toormehoidlateks. Sõnamaagial

57


on ka suurenergeetikas teatav mõju. Tuhk on jääde, kui seda materjali aga põletatud põlevkiviks nimetada, saab seda käsitleda toormena. „Just Rail Balticu projekt võib anda tõuke selleks, aheraineja tuhamägesid toormehoidlana käsitlema hakatakse,“ nentis Pirk. Alvar Soesoo sõnul tuleb eeskuju võtta põhjanaabritest, kus jäätmeid käsitletaksegi sekundaarse toorainena. „Nad pole küll hakanud neid totaalselt taaskasutama, küll aga on hakatud kaardistama, millises hunnikus milliste omadustega materjal asub. Meie küll teame, kus asuvad aheraine-, tuha- ja poolkoksimäed, aga ei tea, kui heterogeenne on nende koostis ja mis elemendid seal säilinud on. Põhjamaades on palju vase- ja tsingikaevandusi. Nende aherainemägesid töötlevad praegu ümber väikefirmad ja saavad sealt väärtuslikke metalle, mis vase- ja tsingimaakides leiduvad. Varem polnud koobaltit kellelegi tarvis, nüüd on see metall vajalikuks osutunud ja vase- või tsingikaevanduste aherainest on seda üsna lihtne toota. Võib-olla vajatakse maailmas kümnekonna aasta pärast just neid elemente, mida saaks toota poolkoksi- või tuhamägedest,“ selgitas Soesoo. Veel kümmekond aastat tagasi näitasid arvutused, et aherainekillustikku pole otstarbeks vedada kaugemale kui 50 kilomeetrit. Praeguseks on ehitusmaterjalide vajadus muutunud ja aherainekillustikku on mõtet vedada isegi Narvast Pärnusse. „See, et avatakse uusi lubjakivikarjääre ja taotletakse uusi uuringu- ning kaevelube, näitab, et ehituslubjakivi vajadus on suur. Muidugi ei saa aherainest toodetud killustikku igal pool kasutada,“ lisas Pirk. Põlevkivikihindis leiduva lubjakivi omadused on väga kõikuvad. See tekitab küsimusi, kas poleks mõtet tulevikus hakata põlevki58

4%

põlevkivituhast suudetakse täna ära kasutada. vi selektiivselt kaevandama. Pirk ongi seisukohal, et põlevkivi võiks kaevandada kihiti ja jätta lubjakivi tulevikus hoopis maa alla. Aheraine ja tuha kooskasutamine kaevanduskäikude täitmiseks vajab tema sõnul veel uuringuid: kuidas täpselt mõjutab põlevkivituhk põhjavett, teiseks tekitab tuha vedamine kaevandustesse lisakulu. Elektrijaamad asuvad töötavatest kaevandustest üsna kaugel. Siiski on viimastel aastatel tuha ja aheraine kasutusvõimalusi juurde tulnud. Ainuüksi see, et aherainet tasub vedada kõikjale Eestis, on kasutamisvõimalusi laiendanud. Lisaks on patenteeritud põlevkivi lendtuha kasutamine plastide täiteainena. See viimane võimalus on küll uudne ja huvitav, kuid ei võimalda siiski suurt kogust põlevkivi lendtuhka ära kasutada. Süsinikdioksiidi jalajälg Põlevkivi põletamisel laguneb ka lubjakivi, mistõttu eraldub märgatavalt rohkem süsinikdioksiidi kui muude kütuste põletamisel. See omakorda annab põhjust rääkida põlevkivienergeetikast kui liiga suurest kasvuhoonegaaside tootjast. Samas – jäätmehoidlatesse ladestatud põlevkivituhk seob atmosfääris sisalduvat süsihappegaasi, kuna hoidlatesse ladestatud kaltsiumoksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi sisaldav materjal muutub kivistumise käigus taas kaltsiumkarbonaadiks. Loogiline

oleks, et seda arvestataks põlevkivienergeetika ökoloogilise jalajälje modelleerimisel. Praegu seda aga ei tehta. „Põlevkivituhas oleva kaltsiumoksiid kaltsiumkarbonaadiks muutumise käigus seotakse peaaegu kogu süsihappegaas, mis põletamise käigus eraldub. Mind kui geoloogi üllatab, et seda osa süsinikdioksiidiringlusest pole praktiliselt käsitletud. Ka Euroopa Komisjoni korraldatud nõupidamistel on räägitud ainult sellest, et põlevkivienergeetika on väga süsinikdioksiidimahukas,“ imestab Soesoo. Üks põhjus, miks riiklikul tasemel eelistatakse rääkida põlevkivienergeetika suurest jalajäljest ja hoitakse põlevkivituhka ohtlike jäätmete nimekirjas, on Soesoo arvates väga pragmaatiline – maksusüsteem. Kui arvestataks ka süsinikdioksiidi sidumist põlevkivituha kivistumisel, väheneks tublisti energeetikaettevõttelt kasseeritavad saastetasud. Jäätmete taaskasutamine Erinevatel hinnangutel tõstaks aheraine ja tuha kasutamine kaevanduskäikude taastäiteks kaevandamise kulusid 25–50%. See on kallis, samas tulu, mis sellest saadakse, on rahaliselt raske mõõta. „Maastiku visuaalne korrastumine on positiivne,“ arvab Soesoo. Samas võimaldab kaevanduskäikude täitmine vältida ka maapinna vajumisi ning ka põlevkivi saaks rohkem kätte. „Kui me ei jäta maavara maa alla lihtsalt selleks, et maapinna vajumist vältida, annab see nii palju lisakasu, et kaevanduskäikude taastäitmise kulud teenitakse tasa,“ mõtiskles Soesoo. Soesoo sõnul võiks Eesti näidata Euroopa riikidele teed, kuidas kasutada kaevandus- ja energeetikajäätmeid, rääkida tootmisjäätmete ohtlikkusest õigesti ning vältida nende käsitlemisel liigseid emotsioone.


TARK TOOTMINE KOOS SINUGA!

Tule ja liitu HANZA meeskonnaga

HANZA Alfaram Tartu OÃ&#x153; HANZA Mechanics Tartu AS Puiestee 2, Tartu 50303 personal.estonia@hanza.com tel 7468801; 7468850

HANZA Mechanics Narva AS Kulgu tn 2, Narva 20104 Tel 3578662

www.hanza.com


Rain Veinjärv:

Auvere elektrijaam on insenertehniliste teadmiste kõrgtase Enefit Energiatootmise talituse juht Rain Veinjärv on karjääri jooksul tegelenud suuremahuliste tehniliste projektide elluviimisega, mis on andnud olulise panuse Eesti energeetikasse. KÜSIS: JELENA DERBNEVA

Veinjärve esimene mahukas projekt oli kahe põlevkiviploki moderniseerimine, mille tulemusena asendati vanad tolmpõletuskatlad uute efektiivsemate keevkihtkateldega, kuid karjääri pärliks on kindlasti Auvere elektrijaam, mis võeti vastu tänavu augustis. Omanikupoolset projektitiimi juhtinud Rain Veinjärv teab rääkida Eesti energeetika viimaste aastate suurima projekti kulgemisest, omapärast, rõõmudest ja muredest. Rain, millal Sina projektiga liitusid? Päris alguses, kui suur töö oli alles ees. Juba 2006. aastal alustasime projekti esimeste ettevalmistustöödega ja mahukate tehniliste spetsifikatsioonide ettevalmistamisega. 2007. aastal jätkasime uue energiakompleksi keskkonnamõjude strateegilise hindamise

60

ja keskkonnamõjude hindamisega. 2008. aastal said mõlemad keskkonnamõjude aruanded heakskiidu ja 2009. aasta alguses kehtestati ka energiakompleksi detailplaneering. Põhimõtteline otsus kuni kahe uue keevkihtplokiga elektrijaama rajamiseks tehti 2009. aastal, kui võeti vastu „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“. Elektrijaama ehitusleping sõlmiti 2011. aasta jaanuaris: algas huvitav ja pingeline periood. Auvere elektrijaam on kaasaegse insenertehnilise kompetentsi kõrgpunkt. Projektist võtsid osa väiksemal või suuremal moel kõik Enefit Energiatootmise tootmisega seotud kolleegid. Kuidas iseloomustada neid seitset aastat, mille jooksul Auvere elektrijaam ehitati ja käivitati? See oli huvitav, aga ka pingeline periood. Rutiini jaoks ruumi ei ol-


Auvere oli siiski kõik need aastad prioriteet number üks.

Auvere elektrijaama võimsus on 300 MW ning jaam suudab aastas toota ca 2,2 TWh energiat, sh ligi 1 TWh taastuvenergiat. Elektrijaam suudab katta üle 25% Eesti elektritarbimisest.

Rein Veinjärv.

nud. Paralleelselt Auvere ehitusega paigaldati aastatel 2009–2012 Eesti elektrijaama energiaplokkidele 3, 4, 5 ja 6 deSOx ehk väävlipüüdmis- ja aastatel 2013–2015 deNOx ehk lämmastikupüüdmisseadmed. Tänu deSox ja deNox seadmetele on vanade plokkide emissioonid puhtamad kui kunagi varem. Aga

Milline Auvere elektrijaama ehituse etapp jäi enim meelde? Esimene etapp, kui tühermaal hakati läbi viima kaevetöid, valati esimesed vundamendid ja hakkasid kerkima esimesed metallkonstruktsioonid, oli eriti positiivne. Aastate jooksul oli põnev jälgida, kuidas kerkisid erinevad hooned ja paigaldati suuregabariidilisi seadmeid ning kui katlasse tehti ka esimene tuli, siis oli see märk projekti lõpufaasi algamisest. Kindlasti oli meeldejääv ka 2. mai 2015, kui elektrijaam sünkroniseeriti esmakordselt elektrivõrguga. Sel päeval saime kinnituse, et Auvere elektrijaama kõik süsteemid toimivad ja tundus, et jaama lõplik valmimine ei ole enam kaugel, kuigi ees oli veel vastutusrikkaid katsetusi ja seadistusi. Meelde jäid ka mõned valusad tagasilöögid. Kuigi elektrijaam on olnud töös alates 2015. aasta maikuust, ei suutnud ehitatud elektrifilter tagada, et täisvõimsusel töötades ei ületaks jaam nõutud tolmu heitnorme. Heitmetega seotud probleem oli ootamatu ja pani kogu tiimi proovile. Lahendus sai leitud ja partner ehitas täiendava kottfiltri, kuid see võttis omajagu aega. Täna on Auvere tolmuheitmed kaks korda madalamad kui Eesti Energia vanemates keevkihtplokkides. Kas kottfilter on ainuke probleem, mis lükkas elektrijaama vastuvõtmise mõne aasta võrra edasi? Meedias juba figureeris Enefit Energiatootmise endise juhi Tõnu Aasa hea võrdlus – Auvere puhul on tegemist esindusliku ülikonnaga, mille õmblemine võtab rohkem aega, kui masstoote valmistamine. Auvere elektrijaam on maailma mastaabis unikaalse tootmis-

võimsusega, mille ainulaadsus peitub nii minimaalse keskkonnamõju tagamises kui paindlikkuses – Auvere elektrijaamas saab kütusena kasutada lisaks põlevkivile ka biomassi, turvast ja põlevkivigaasi. Kuidas kulges koostöö partneritega? Auvere elektrijaama ehitust võib nimetada multikultuurseks projektiks. Ehituse etapis oli kokku tööplatsil ligikaudu 20 eri rahvusest ehitajat ja inseneri. Meie lepingupartneriks ja ehituse peatöövõtjaks oli kogenud „võtmed kätte“ elektrijaamade ehitaja General Electric ja nad näitasid väga kõrget professionaalset taset ehitustööde organiseerimisel ning nende ohutul elluviimisel. Ehitustööde vastuvõtmisel olime ilmselt väga nõudlik klient ja kohati võis paista, et oleme järjekindlad norijad, kuna aktsepteerisime vaid perfektset tulemust. Mul on hea meel, et koos peatöövõtja General Electricuga jõudsime me tänasesse päeva, kui elektrijaam on täielikult valmis, töötab vastavalt plaanile ja täidetud on kõik keskkonnanõuded. Kuhu edasi? Auvere elektrijaamal algas kaheaastane garantii- ja töökindluse periood. Paratamatult tulevad suurtel ning keerulistel insenertehnilistel seadmetel garantiiajal välja mõningad tehnilised probleemid ehk nn lastehaigused, kuid usun, et suurimad tehnilised kitsaskohad peaks tänaseks olema kõrvaldatud. Kui rääkida minust või projektitiimist, siis peab tõdema, et Eesti Energia suurenergeetika areneb pidevalt, muutub efektiivsemaks ja see pakub kindlasti uusi väljakutseid ka tulevikus. Suurenergeetikas on huvitavaid projekte, millega edasi minna, küll ja küll.

61


Suur saaste toob kaasa Erialaliidud pole keskkonnatasudega rahul: koormus võrreldes naabritega on suur ja see muudab ettevõtjate väitel eestlaste konkurentsiolukorra ebavõrdseks. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Aire Rihe andis ülevaate ministeeriumi seisukohtadest. KÜSIS: STEN SANG

Mis printsiibil on Eestis üles ehitatud keskkonnatasud tööstusettevõtetele ja millisesse olukorda paneb see süsteem meid võrreldes Euroopa riikidega, kus tasusid makstakse vaid siis, kui piirmäär saab ületatud? Eestis on saastaja maksab printsiip rakendatud võimalikult lihtsalt ja universaalselt. Kõik, kes peavad omama keskkonnaluba, st neil on eeldatav oluline keskkonnamõju, mida tuleb seirata, peavad maksma tasu. Nad deklareerivad igas kvartalis enda saastet ja muud keskkonnakasutust (veevõtt, kaevandamine, jäätmed) ning selle alusel arvutatakse automaatselt ka tasu. Kellel olulist mõju ei ole, omavad registreeringut. Oleme lähiaastatel just läbi viinud uuenduse, et mitmed välisõhu-, vee- ja jäätmevaldkonna tegevused viidi registreeringu alla. Siis ei maksta ka tasu. „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“ projekt on praegu töös, valmib ilmselt 2019. a alguses ja soovime sealt saada ekspertsoovitused, kuidas keskkonnatasude süsteem ümber teha. Välismõjude hindamise põhine analüüs on uudne lähenemine ka Euroopas ja soovime saada võimalikult teadmuspõhist saastaja maksab korraldust. Tulemused sõltuvad sellest,

62

Aire Rihe. Foto: IISD/Kiara Worth

kas meil on Eestis piisav andmestik analüüsi täielikuks läbiviimiseks või peame tegema eksperthinnanguid. Mis põhjusel ei kajastu keskkonnatasud Eesti maksustatistikas? Maksukoormuse metoodikaid on erinevaid. Iseenesest tasu õiguse eest (saastetasu) või tasu va-

ra eest (ressursitasu) ei olegi maks, sest on olemas vastutasu. Maksud on definitsiooni järgi otsese vastutasuta rahalised kohustused. Ka riigilõivud näiteks ei ole maksud. Maksude ja tasude vahe on see, et ühel juhul rakendub see igal juhul (maks), aga teisel juhul on võimalik seda vähendada, vältida (tasu), st saaste vähendamise korral ei pea sama palju maksma. Eurostati statistika järgi tõepoolest on saastetasud nn keskkonnamaksud, aga maavarade ja vee tasud teised riigitulu liigid. Aga see erineb mitte ainult Eestis, vaid igas riigis on vastavad erandid. Nt kui räägitakse, et Eestis on väga suur keskkonnamaksude tase, siis see hõlmab peaasjalikult kütuseaktsiisi, kuigi tihti tõlgendatakse, et räägitakse keskkonnatasudest. Neid eksitusi aitab vähendada see, kui enne hinnangut Statistikaameti ja ministeeriumitega andmed üle kontrollida, et järeldus oleks korrektne, vastasel juhul ei saa seda ka kasutada. Kas võib väita, et Eestis on suur kaudsete maksude osakaal? Otseste või kaudsete maksude osakaal maksulaekumistes ei ole alati kõige adekvaatsem näitaja. Seetõttu peab alati täpsustama, kui suur võrreldes millega või millist eesmärki silmas pidades. Olulisem on konkreetsete maksude absoluutne suurus või nende osakaal SKP-st ning ehk ka nende võrrel-


priske keskkonnatasu davus konkurentriikidega, sest kui nt otsesed maksud tõuseksid, muutuks kaudsete maksude osakaal väiksemaks, aga vaevalt et see teadmine aitaks seda, kes arvab, et kaudsed maksud on Eestis kõrged. Majanduskasvu seisukohalt on otsestel maksudel suurem negatiivne mõju majanduskasvule, mistõttu suurem rõhk kaudsetel maksudel on majanduskasvu suhtes sõbraliku maksusüsteemi tunnus. Tõsi ta on, et siinkohal tuleb arvesse võtta, kas kaudsed maksud jäävad lõpptarbija kanda või on need pigem tootmissisendid, mis kasvatavad kulutaset ettevõtluses otse. Milliseid probleeme on tööstusliidud välja toonud seoses keskkonnatasudega? Enamasti tuuakse välja, et liiva kaevandamisõiguse tasu on liiga kõrge ja liiva tuuakse Lätist. Tõepoolest, liiva Lõuna-Eestis ka Lätist tuuakse, aga see on puhas konkurents. Midagi tegemata ei jää. Pigem on riigi vaates oluline, et ühiskonna ühisvara ei kasutataks ilma ühiskonnale ka tulu toomata, see on ka meie põhiseaduse § 5 põhimõte. Samuti tõstetakse esile, et kui riik teeb hinnanguid tööstuse sisendkulude osas, ei kajastu seal keskkonnatasude summa, kuna tegemist ei ole maksudega. Kolmandaks tõstetakse esile, et tasu võiks rakendada alles siis, kui ei kasutata parimat võimalikku tehnikat või ületatakse teatud saastekogus, mitte alates loa alusel deklareeritavast kogusest. Kuidas vastate tööstusliidu väitele, et Eestis on aktsiisi- ja kae-

vandustasude poliitika üle võlli keeratud? Kaevandusõigustasusid on valitsus ja riigikogu korrigeerinud 2016. aastal, muutes need sõltuvaks põlevkivist ja turbast loodavast väärtusest ning 2017. aasta valitsuskabineti mandaadi alusel on plaanis muutused ka teiste kaevandusõigustasude osas. Samuti tuleb MKM-il esitada 2018. aasta sügisel hinnang, kas tuleks muuta teiste maavarade kaevandamisõiguse tasusid. Keskkonnatasud on siiski suhteliselt tagasihoidlik tulu riigile ja jääb alla 100 miljoni euro, kui aktsiisid on üle 500 miljoni euro. Aktsiisipoliitikat tuleb samas vaadata kogu maksusüsteemi raames, sest see, kuidas riik enda ühiskonna jaoks vajalikke teenuseid pakub ja rahastab, on erinev. Sel põhjusel ilma sisulise analüüsita võrdlused naaberriikidega ei toimi. Siis tuleks võtta aluseks kõik – sotsiaalmaks, tulumaks, sh ettevõtte tulumaksu olemasolu, aktsiisid jne. Mis põhjusel kaevandamisõiguse tasumäär peab Eestis kõrgem olema kui naaberriigis ja mis hüvesid see maksuerisus riigile tervikuna laiemas plaanis pakub? Tasumäär võib olla Eestis mõnevõrra kõrgem, et motiveerida enamale ressursitõhususele, kuid tuleb ka märkida, et liiga suured käärid naaberriikidega põhjustavad enamat kaevandamist eramaadelt, enamat mitteseaduslikku kaevandamist, enamat importi. Silmas tuleb pidada, et 2/3 ehitusmaterjalide tarbijaks on riigi- või kohalike teede ehitus ja remont, mistõttu riik ei ole kõrgemate tasumääradega netotulu saajaks.

Kommentaar ENNO REBANE EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

E

elkõige vajame võrdseid konkurentsitingimusi naaberriikidega. Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud on Eestis naabritega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Põlevkivi kaevandamistasudega on tegeldud ja näeme, kuidas põlevkivitööstus on saanud positiivse toonuse, sedasama soovime ka ehitusmaavaradele. Lätiga võrreldes on meie kaevandamisõiguse tasud ebaproportsionaalselt suured, muutes piirialadel konkureerimise pea võimatuks ja suunates mineraalsetest materjalidest toodete tootmist Lätti. Näiteks on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu meil 4,2 korda kõrgem (vastavalt 0,36 eurot/m3 Lätis ja 1,51 eurot/ m3 Eestis), ehituslubajakivi tasumäär 8,1 korda kõrgem (0,28 ja 2,27 eurot/m3) ning ehitusdolomiidi tasumäär 10,8 korda kõrgem (0,21 ja 2,27 eurot/m3). Soomes puudub sarnane riiklik maks sootuks. Eesti ehitusmaavarad vajavad uut kaevandamisõiguse tasumäärade kontseptsiooni, sarnaselt energeetilistele maavaradele. Tasumäärad tuleks viia enne viimast hüppelist tõusu, aastal 2009 kehtestatud tasemele. Iga-aastaseks tasumäärade muutuse aluseks tuleks võtta ehitusmaterjalide müügi hinnaindeks või ehitusmaterjalide tootjahinnaindeks. 63


Raudteede elektrifitseerimine vajab põhjust Ilusamate fantaasiate järgi pidanuks jalgpalli maailmameistrivõistlused andma Eestile Narva-suunalise elektriraudtee. Jalgpalli suurvõistlus sai läbi ja Narva suunas kihutavat elektrirongi meil pole. Järgmine lootus raudteede elektrifitseerimiseks on EL-i kliimapoliitika nõuded. TEKST: TANEL RAIG

2012. aasta Eesti Päevaleht arutleb võimaluse üle, et Venemaale antud jalgpalli maalimameistrivõistluste korraldus võib 2018. aastaks tuua Tallinna-Peterburi vahele kiire elektrirongi. Venemaa pidi 2015. aastal elektrifitseerima raudtee Jaanilinnani ja kuna Peterburi raudteesõlm vajab naaberriikide raudteede seni avastamata võimaluste abi, et vastu võtta MM-i külalisi, siis võib juhtuda, et ka TallinnNarva-suunaline raudtee saab elektri. Toonane Eesti Raudtee pea64

direktor Kaido Zimmermann kinnitas, et kontaktvõrgu pikendamine Tapale või edasi Narvani pole tehniliselt probleemiks, kuid see on reaalne vaid juhul, kui seda finantseeritakse EL-i tõukefondidest või see on majanduslikult tasuv. Eesti raudteevõrgu elektrifitseerimisel on siiski oldud tagasihoidlikud ja ka edaspidi ei terenda suuri plaane, kui välja arvata Rail Balticu rajamine. Viimati üle 30 aasta tagasi Eestis on praegu 132 kilomeetrit elektrifitseeritud raudteed.

Viimane pikem lõik raudteed elektrifitseeriti üle 35 aasta tagasi (Vasalemma-Riisipere). Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on suures osas ligi pool sajandit tagasi rajatud elektriraudtee kontaktvõrgust tänaseks uuendatud ligikaudu 37%. Viimati tehti seda Tallinn-Pääsküla-Keila ja Paldiski suunal. Nüüd seisab ees 70ndatel ja 80ndatel aastatel rajatud Tallinn-Aegviidu kontkatvõrgu rekonstrueerimine. Eesti Raudtee praegusel juhatuse esimehel Erik Laidveel ongi Eesti raudteevõrgu lähi-


EL-i kliimapoliitika võib anda hoo raudteede elektrifitseerimisele. Foto: ÄP/Andres Haabu

aastate elektrifitseerimisprojektidest välja tuua vaid kaks projekti. Taastatakse jupike kunagist Haapsalu-suunalist raudteed ehk ehitatakse Riisipere-Turbavaheline raudteelõik. 6,3 kilomeetri pikkusel raudteelõigul ehitatakse välja kontaktvõrk ja rajatakse seda toitev veoalajaam Riisiperre. Kokku on planeeritud kulutada umbes 8 miljonit eurot. Teise projektina on visioonis kirjas, et aastatel 2022–2025 peaks toimuma ida-suunalise (Tallinn-Aegviidu) kontaktvõrgu rekonstrueerimine. Sellel suunal vajab asendamist umbes 113 kilomeetrit elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrku, mis on ehitatud rohkem kui 40 aastat tagasi. Lisaks rekonstrueeritakse kontaktvõrku toitev veoalajaam Raasikul ja ehitatakse uus veoalajaam Aegviitu. Laidvee kinnitusel tõuseb selle projektiga kontaktvõrgu töökindlus ja pinge kvaliteet, see omakorda võimaldab kasutusele võtta uued ja suurema võimsusega elektrirongid. Kõigi nende tööde maksumust ei oska Laidvee veel öelda, kuna summad selguvad pärast projekteeri-

mis- ja ehitushangete läbiviimist. „Rohkem elektrifitseerimise plaane meil praegu tegevusplaanides ei ole,“ nendib Laidvee. Ka lisab ta, et paar aastat tagasi kaalutud ideede osas pikendada raudteed Tapa, Rakvere või ka Rapla suunal praegu plaanid puuduvad, sest need vajaksid finantseerimist väljastpoolt Eesti Raudteed. Laidvee nõustub, et elektrifitseerimine on kindlasti kõige keskkonnasäästlikum variant. „Meiegi sooviksime keskkonda säästa, kuid taolised projektid vajavad lisainvesteeringuid, milleks hetkel Eesti Raudteel sisemised võimalused puuduvad,“ nendib ta. Laidvee sõnul tasub uurida, millised on võimalused sellistele projektidele rahastuse taotlemiseks Euroopa Liidust. „Taoliste lahendustega on ka meie lõunanaabrid elektrifitseerinud oma taristu,“ teab ta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist nõustutakse, et elektriraudtee on keskkonnasõbralik ja ka veoautode maanteelt raudteele suunamine annab parema liiklusohutuse ja keskkonnavõidu. Euroopa Liidus on nii

keskkond kui ka ohutus prioriteetideks, seega toetatakse raudtee elektrifitseerimist. Ometigi ei ole Eestis Euroopa Liidu toel ühtegi uut elektrifitseeritud raudteelõiku tehtud ja EL-i Ühtekuuluvusfondi toel on uuendatud vaid läänesuuna kontaktvõrku. Ministeeriumi avalike suhete nõuniku Kadri Tonka ütlusel on küsimus prioriteetide seadmises. „EL-i raha on igale liikmesriigile konkreetne summa ja alati on projekte rohkem kui rahalisi võimalusi. Küsimus on, kas tahame kvaliteetsemat raudteed (suuremaid kiiruseid), elektrifitseeritud raudteed või hoopis Haapsalu raudteed,” ütleb Tonka. Ta lisab, et tegelikult ei ole ka Lätis ja Leedus veel pealiinide elektrifitseerimist ellu viidud. Leedu hakkab alles hanget välja kuulutama ja Läti ei ole isegi nii kaugele veel jõudnud. EL-i kliimanõuded Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare sõnul peame prioriteete seades mõistma, et läbi transpordi elektrifitseerimise saame täi­ta ka EL-i kliimapoliitika nõu­deid eestlasi majanduslikult kõige vähemkoormaval viisil. „Sisuliselt on transport kliimapoliitika valulaps Eestis,“ ütleb Vare. „Raudtee elektrifitseerimine on kõige mõistlikum viis alustada transpordi üleviimist puhtamale energiale,“ leiab ta. „Transpordi puhtamaks muutmise protsessi raames peaksime panustama kõige mõistlikematesse lahendustesse – EL-i kliima- ja energiapoliitika nõudeid me olematuks teha ei saa.“ Keskkonnaministeeriumi energeetika nõunik Mart Raamat nõustub, et keskkonnasäästu ja primaarenergia kokkuhoiu saavutamine transpordisektoris on Eesti kliima- ja energiapoliitika lähema kümnendi üks suurimaid väljakutseid. Tema kinnitusel hetkel analüüsitaksegi, millised võiksid

65


olla kõige efektiivsemad ja mõistlikumad lahendused nende ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks. Raudteetransport on üks võimalus, millel on tõepoolest märkimisväärne potentsiaal suurendada nii kauba- kui ka reisijateveol keskkonnasäästu võrreldes maanteetranspordiga. „Loomulikult oleks võit eriti suur, kui raudteevedu toimuks täielikult heitevabalt, ehk siis elektri jõul,“ sedastab Raamat. Kaubad rongi peale Transpordiringkondades vaadatakse üsna skeptiliselt EVR Cargo, uue nimega Operail, projekti panna Tallinna ja Tartu vahele käima konteinerrong, mis veaks seni autovedude käes olnud Tartu piirkonna tööstusettevõtete kaupu Tallinnasse. Raamat on aga teisel arvamusel: „See on kindlasti samm õiges suunas.“ Ta lisab selgituseks,

et praegu suudab üks rong asendada 60–65 veoauto teekonda ja tooks sellega kaasa ligikaudu 4-kordse keskkonnavõidu, raudtee elektrifitseerimisel oleks keskkonna- ja kliimavõit aga 65-kordne. Samas ei tõtta Raamat andma hinnangut, millised suunad Eesti raudteetaristul vajaksid elektrifitseerimist. Kõik sõltub ikkagi iga raudteelõigu tulevikuperspektiivist – kas seda hakatakse piisavalt kasutama, et tehtud investeeringut oleks nii keskkonna kui ka rahalises võtmes võimalik mõistliku aja jooksul tagasi teenida. Tema sõnul tasub hinnata, kui suur osa tänasest siseriiklikust- ja transiitkaubaveost oleks võimalik suunata raudteele. Raamatu hinnangul võiks analüüsida raskeveokitega Koidula ja Narva piiripunkte ning Tallinna ja Põhja-Eesti sadamaid läbivate kaubavoogude suunamist

raudteele. Kui nende marsruutide kaup on võimalik suunata raudteele, siis on kindlasti mõtet kaaluda ka raudtee elektrifitseerimist. Kaubavedudel oleks elektriraudteed kasutades diiselrongide kasutusega võrreldes süsihappegaasi emissioonid kuni 40% väiksemad. Mart Raamat ütleb, et keskkonnaministeeriumis ei ole veel detailselt analüüsitud, kui suur keskkonna- ja kliimavõit ning energiatarbimise kokkuhoid võib tekkida kaubavedude raudteele suunamisest ja raudtee elektrifitseerimisest. Need küsimused peavad aga vastuse saama peatselt algaval transpordi arengukava koostamisel. „Kui selgub, et raudtee-kaubaveod on meie võluvits kliimaeesmärkide täitmiseks, tuleks kaaluda kliimarahastuse suunamist investeeringute elluviimiseks,“ näeb Raamat võimalust.

Viru Elektrikaubandus – 25 aastat usaldust - see on mida pakume, millesse usume


Küsimus Kas Eesti ettevõtetel on võimalik osaleda raudteede elektrifitseerimise hangetel? TÕNIS VARE EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT

Eestlaste suur väljakutse on arendada koostööd välispädevusega. Nii väiksel turul ei ole otstarbekas hoida oma kompetentsistruktuuri ja majanduslikult on otstarbekam see väljast sisse osta. Kindlasti on Eesti ettevõtetel võimalus ja ka oskus osaleda nendel hangetel, küsimus on mahtudes ja omavahelises koostööoskuses. Kuna materjaliressurss tuleb suuremas osas kohalikult turult ja samuti ka eripädevust mittevajav tööjõud, siis saavad kohalikud ettevõtted kindlasti suures mahus tööd raudtee elektrifitseerimise objektidel.

Ehitama hakatakse Eesti pikimat elektriraudteed

E

esti pikima elektriraudtee Rail Balticu valmimise järel enam kui kahekordistub Eestis elektrifitseeritud raudteevõrk. Kui praegu on Eestis 132 kilomeetrit elektriraudteed, siis Rail Balticu ehitusega lisandub 213 kilomeetrit elektrifitseeritud kaherajalist rööbasteed. OÜ Rail Baltic Estonia Eesti põhitrassi projektijuht Raido Kivikangur selgitab, et elektriinfrastruktuuri osa jaotub laias laastus kaheks suureks kategooriaks – Rail Balticu raudtee toimimiseks rajatav infrastruktuur ning olemasolevate elektriinfrastruktuuride ümberehitamine trasside ristumise tõttu. Eelprojekti kohaselt rajatakse ka neli veoalajaama – Järveküla, Kehtna, Sindi, Häädemeeste. Kivikanguri kinni-

tusel ei ole tänase prognoosi kohaselt ümberehitatavate elektriliinide maht üleliia suur ning tõenäoliselt mahuvad need tööd ühte hankesse. Ka usub Kivikangur, et siseriiklikul tasandil saavad liitumiste jms töödega hakkama Eesti enda elektriprojekteerimise ja -ehitamisega tegelevad ettevõtted. Raudteespetsiifiliste elektrisüsteemide ehitamise hangete raha aga ilmselt Eestisse ei jää. Raudtee veoelektrisüsteemi ehk kontaktvõrgu rajamine ei ole Kivikanguri ütlusel Eesti turule jõukohane. Kuna 25 kV AC kontaktvõrku pole seni Eestis ehitatud, siis pole siin ka sellise tehnoloogia pakkujaid ja puudub seega vastav kompetents. Elektrivarustuse projekteerimne toimub ajakava kohaselt aastatel 2021–2022.

Laserlõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm

LÕIKUS PAINUTUS KEEVITUS VÄRVIMINE KOOSTE Torm Metall OÜ Sepa 15c, Tartu +372 520 6456 info@torm.ee

torm.ee

Vesilõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm ja paksus kuni 200 mm Lehtmetalli painutus Pikkus kuni 4100 mm, 250 tonni Lasermarkeerimine Detaili mõõdud 680 x 500 x 700 mm Torude ja profiilide laserlõikus Ümartoru maks. 152 mm ja nelikanttoru maks. 120 x 120 mm

Servaümardus ja pinnaviimistlus Seadme töölaius 1350 mm MIG/MAG ja TIG keevitus Alumiinium, roostevaba teras ja süsinikteras Haavelpritsimine automaatkambris Detaili mõõdud kuni h = 2000 mm, d = 1500 mm Pulbervärvimine Ahju mõõdud 2500 x 2500 x 5000 mm Toodete konstrueerimine Ühildub SolidWorksi, Solid Edge’i ja teiste levinud CADsüsteemidega.


Ringmajandus – kas niššidele või massidele?

Kas ja kuidas on ringmajandus mõjutamas Eesti tööstusettevõtteid? Vastab keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma. KÜSIS: LIIVI TAMM

Millistele küsimustele keskkonnaministeerium ringmajandust tutvustades keskendub? Ühelt poolt on fookuses ringmajanduse üldiste põhimõtete tutvustamine: kuidas toota tõhusalt ja mis tootest lõpuks edasi saab. Nt plastpakendi puhul – kuidas toota nii, et võimalikult vähe materjali raisku läheks ja kui toode muutub jäätmeks, kuidas see võimalikult vähese keskkonnamõjuga uuesti kasutusele võtta. Neid küsimusi peaks silmas pidama juba toodet disainides ja too-

68

tes, et vähendada survet toormaterjali kasutusele. Teisalt keskendume sellele, kuidas leida kasutust neile materjalidele, mis on kõrvale jäänud – nt aheraine kasutamine – pidevalt analüüsitakse, kas ja kuidas on seda võimalik kasutada lubjakivi asemel nii, et ehituse kvaliteet ei kannataks. Siinkohal suhtleb ja otsib keskkonnaministeerium lahendusi koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Küsimuseks on ka majanduslik otstarbekus: reoveesettest või biojäätmetest komposti või väetise tootmiseks on materjal olemas

ja seda saaks kasutada nii väetisena kui haljastuses, aga selle hind on tänase seisuga paraku kallim, kui uue materjali kasutuselevõtt. Meie ülesandeks on ümbertöödeldud toodetele ka turgu leida. Paraku on traditsiooniliste ja suurema keskkonnamõjuga kaupade hinnad nii mõnigi kord madalamad kui ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt toodetud kaupade hinnad. Näiteks on kunagi ammu tootmisseadmesse investeering tehtud ja seetõttu on vanal viisil odavam toota, kui aga investeeringu peaks tegema tänasel päeval, oleks pilt teine. Seega, kui riik toetab investeeringuid, võiks jälgida ka innovatsiooni komponenti. Samuti seda, kas toote keskkonnamõju kogu oma eluea jooksul ei ole suurem kui kasu, mida sellest saadakse.


Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni ei investeeri, on 15 aasta pärast konkurentsis keeruline toime tulla. Omalt poolt saame vähese tulususega investeeringutele riigi toetust pakkuda, näiteks makstes 7-aastase tasuvusega investeeringu puhul ca 30% kuludest, ja viia tasuvusaeg niimoodi 5 aastale. Kui koos toetusega on investeeringu tasuvusaeg liialt pikk, jäetakse investeering tegemata.

Samas on tootja jaoks oluline ikkagi investeeringu hind ja tasuvus. Mis takistab tootjat ringmajanduse põhimõtteid rakendamast? Põhjamaades on nii ettevõtted ise kui nende investeeringud sageli pikema vaatega, nii mõnigi kord nähakse uutes regulatsioonides võimalust tuleviku arenguks ja mõeldakse, kuidas nõudeid enda kasuks keerata, et saavutada tulevikus konkurentsieelis. Tehnoloogia areng annab võimalusi, et pakkuda uut toodet ja luua uusi turge – näiteks jagamismajandus. Eestis tehakse investeeringud pigem 5- või 10-aastast tasuvusaega silmas pidades ja kui ilmneb, et kasu avalduks näiteks 15 aasta möödudes, siis investeeringust loobutakse. Samas kui me täna

Mis plaanid ringmajandust puudutava seadusandluse arendamiseks? Jäätmeseadus on muutuses: kokku pannakse jäätme- ja pakendiseadus. Eelnõu toetab kaudselt ka ringmajanduse põhimõtteid, sest vähendab paberimajandust: tulevikus peab väiksema arvu tegevuste jaoks luba omama. Enam ei ole jäätmeluba jäätmete tekitamisel üldjuhul vajalik. Samuti kaob eraldiseisvalt ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lisaks uue jäätmeseaduse eelnõule on juba kehtestatud keskkonnaministri määrused, mis sätestavad jäätmeks olemise lakkamise kriteeriumid – nt biojäätmete puhul on kompost toode teatud tingimustel ja sel juhul võib komposti müüa kui toodet. Kui see aga neile tingimustele ei vasta, siis on tegu jäätmega ja on vaja registreeringut. Teisisõnu sätestatakse, millist toodet võib müüa kui eraldiseisvat toodet. Selle aasta jooksul kehtestatakse nõuded ka rehvihakkele, mida kasutatakse koos põlevkiviga õlitootmiseks. Siis saaks Eestis toodetud rehve koos põlevkiviga õliks toota. Eesmärk on nende tingimuste määratlemine, et mis hetkest on

tegu tootega ja siis saab seda tootena turustada. Jäätmeseadust loodame menetleda selle riigikogu tegutsemise ajal, loodetavasti aitavad plaanitavad muudatused vähendada bürokraatiat tööstustes. Eelnõu muudatused puudutavad pigem eraisikuid ja pakendite kogumist – näiteks on arutlusel võimalus hakata pakendeid kodudest koguma – inimeste kohustuseks jääb pakend eraldi sortida ja pakendiorganisatsioonid peavad need vastu võtma ning käitlema. Soovime ka riigihangete seaduses paika panna, et saaks anda välja rakendusakte, mis toetavad roheliste riigihangete põhimõtteid. Näiteks avaliku sektori hanke puhul hangitaks teatud tingimustele vastavaid tooteid ja teenuseid, olgu siis teemaks kriteeriumid mööblile, osakaal jäätmete ringlussevõtus, lakkide/värvide keskkonnamõju või IT-seadmete osade vahetamise võimalikkus. Samuti, milliseid materjale eelistada teedeehituses või kuidas haljastuses kasutada biojäätmetest toodetud komposti. Seejuures kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Loodame, et saame seadusesse volitusnormi, et selliseid rakendusakte võiks tingimustena kehtestada. Mis ajagraafikuid määrab, kui ruttu teemaga edasi liigutakse? Paraku iga uue riigikoguga algab uus tsükkel uute prioriteetidega ja uute menetlustega. Veidi lihtsam on asi määruste puhul: kasvõi keskkonnasõbraliku rohelise hanke puhul on 4 erinevat kriteeriumit, mida tahame võimalikult kiirelt kehtestada – mööbel, IT, koristus-puhastusteenus ja koopiapaber. Saame määratleda, mil-

69


listele kriteeriumitele minimaalselt peaks toode või teenus vastama. Edasi saame juba liikuda suuremate suundadega, millel on ka suurem mõju. Arvestades, et avalik sektor moodustab 25%, on hanked nt transporditeenuses või teedeehituses suure mõjuga. Ka olukorras, kus Eestis ei ole nii keskkonnasõbralikku toodet pakkuda, tekib Eesti ettevõtjal huvi seda luua ja toota, kuna turg on olemas. Lõppkokkuvõttes mõjutab see hindu läbi mastaabiefekti soodsamaks ja ka tavakasutajal on võimalik saada väiksema keskkonnamõjuga tooteid odavamalt. Paljudel tootjatel juba on ökomärgis, mis lubab konkureerida Skandinaavia turul, näiteks värvide-lakkide või kodukeemia tootjail, ja nad on märgise saamiseks muutnud ka oma tootmisprotsesse. Seega aitavad uued kriteeriumid läbi hangete toetada ja luua motivatsiooni keskkonnasõbralike lahenduste tootmiseks. Riik saabki valdkonda suunata läbi soodustuste ja keeldude. Millised nõuded on tulemas ja tulenevad EL-i direktiividest? Muidugi loodame, et ka suurtööstus rakendaks parimat võimalikku tehnikat. Vaadatakse ju Euroopa-üleselt, kas Eesti vastab neile kriteeriumitele või mitte ja sellest johtuvalt, kas ettevõtte suudab muutuda ja areneda ja teha investeeringuid või on sunnitud tegevuse lõpetama. Keskkonnanormid liiguvad karmistumise suunas kõikjal Euroopas. Näide on kasvõi Eesti Energia elektritootmine, mis sulgeb tolmpõletuskatlaid, sest rakendusid tööstusettevõtte direktiivi nõuded, millele need katlad ei vasta. Direktiiv võeti vastu pea 10 aastat tagasi, anti üleminekuaeg ja nüüd hakkab see läbi saama. Teine näide: muutused on jäätmedirektiivides, mis eelmise aasta lõpus kokku lepiti ja kahe aas-

70

ta jooksul tuleb üle võtta – pakendite kogumise ja ringlussevõttu juures on eeldatava ringluse osakaal nt plasti puhul 22,5%, ent aastaks 2030 peab see olema juba 55%. Samal ajal menetletakse ühekordse plasti direktiivi ettepanekut, mis keelab teatud tooted üldse, näiteks ühekordsed plastnõud. Kokkuvõttes võib siiski öelda, et üks ühele keelde on vähe, pigem on antud valida, kas jätkad samamoodi ja maksad ning kaotad järkjärgult konkurentsivõime või investeerid keskkonnasõbralikumasse lahendusse ja seeläbi tagad ettevõtte jätkusuutlikkuse. Kas ja kuidas on riik plaaninud korrastada ja struktureerida statistikat ja selle kogumist? On tähtis, et ettevõte saaks tegeleda äri arendamisega ja riigile oluline andmete kogumise ja esitamise pool oleks tehtud võimalikult lihtsaks. Võib-olla saab teatud andmete kogumise intervalli viia väiksemaks. On küll seireandmed, kus ei saa leevendusi teha – näiteks pidevseire, mida tuleb võtta saasteainete määramiseks korstna otsast. Tahaksime vabatahtlikke integreerida keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisse: kui see vastab EMAS-nõuetele (EL-i keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteem), siis võiks see raport asendada muud keskkonnaalast aruandlust. Nii saab ettevõte näidata, et tal on juhtimissüsteem, riik võtab seda kui kvaliteedimärki ja vähendab ettevõtte halduskoormust. Täna liigub turul investeeringuteks raha, nii laenurahana kui nt EAS-i, KIK-i abina. Ka ringmajandust saab muuta äriliselt kasulikuks, kui see eesmärgiks võtta. Kutsumegi suuri ettevõtteid üles suhtuma asjasse pigem nii, et need põhimõtted ja investeeringud aitavad ka 20 aasta pärast konkurentsis püsida.

Kommentaar Mõjusid peab analüüsima

PILLERIIN LAANEMETS

E

EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIT, TEGEVDIREKTOR

esti plastitööstus on lähtunud ringmajanduse paketi plastistrateegia printsiipidest juba aastakümneid ning koos tehnoloogia arenguga on tootmisprotsessis tekkivate plastjäätmete kogus pidevalt langenud. Plastist tootmisjäädet käsitletakse 100% kui ressurssi ning see rakendatakse maksimaalses ulatuses uutes toodetes, samuti püsib trend targal tootedisainil ning materjale puudutaval teadus- ja arendustegevusel. Plastid on tänu oma funktsionaalsusele tänaseni asendamatud väga paljudes elutähtsates valdkondades ning pakendid on võtmeteguriks toidu raiskamise vähendamisel. Eesti Plastitööstuse Liidu hinnangul peab seadusandlike muudatuste elluviimisele kindlasti eelnema mõjude analüüs, nii majanduslikest kui ka keskkonnahoiu aspektidest lähtuvalt. Muudatused ei tohi ohustada rahvusvahelist konkurentsivõimet ning kindlasti tuleb silmas pidada, et muudatustega ei kaasneks senisest veelgi suuremat energia, vee jt ressursside rakendamist. Oluline on investeeringute suunamine plastjäätmete kogumis-, puhastus- ja ümbertöötlemisseadmetesse ning lõpptarbija teadlikkuse tõstmisesse.


Hea teada

Ressursitõhususe meetmete avamine, toetatavad tegevused ja eelarve Hetkel on avatud nii ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetamise II taotlusvoor kui ka taotlusvoor ettevõtete ressursitõhususe väikeprojektidele. Toetuste eesmärk on suurendada Eesti mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete ressursitootlikkust innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Toetust antakse investeeringuteks ressursitõhusatesse lahendustesse, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, ressursijuhtimissüsteemidesse ja neid toetavatesse IT-rakendustesse. Mõlemas voorus on analoogselt varasemaga taotlemise eelduseks ettevõttes läbiviidud laiapõhjaline ressursikasutuse audit, mille toetamiseks avati KIK-is toetusprogramm 2016. aasta sügisel. Ressursitõhususe investeeringu-

te toetamise II taotlusvoorus on investeeringutoetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta 50%, kuid tegelik toetusprotsent sõltub riigiabi regulatsioonidest. Maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtja kohta on 2 miljonit eurot. Taotlusvooru saab taotlusi esitada jooksvalt ning voor on lahti kuni 30. juunini 2019 või kuni 35 miljoni eurose eelarve ammendumiseni. Väikeprojektide taotlusvooru toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta on kuni 50% ja toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot. Taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu kuni 30.06.2019 või kuni eelarve täitumiseni. Taotluste esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu.

Rohkem infot taotlusvoorude kohta leiab KIK-i kodulehelt. Ressursitõhususe investeeringuid kogueelarvega 108 miljonit toetatakse meetmest „Ettevõtete ressursitõhusus“, mille töötas välja keskkonnaministeerium. Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest.

24

ettevõtet on täna investeeringutoetuse saanud.

MASINAEHITUSLIK PROJEKTEERIMINE JA VALMISTUS: o o o o o

Tootmisseadmed ja -liinid Konveierid, tööpingid, robotid, jne Tööstus- ja vibroseadmed Rakised, EPS vormid Tugikonstruktsioonid, platvormid

TÖÖSTUSLIK JA GAASIVARUSTUSE PROJEKTEERIMINE: o o o o o o o o

Gaasitrassid Surugaasi (CNG) tanklad Veeldatud maagaasi (LNG) tanklad ja terminalid Biogaasi pumplad, puhastusjaamad Prügilagaasi kogumise ja töötlemise lahendused Gaasikatlamajad ja -kompressorjaamad Koostootmisjaamad ja muud koostootmislahendused Tööstuslike protsesside (torustike) projekteerimine (vajadusel koos laserskaneerimisega) TEAMWORK ENGINEERING OÜ tel +372 5110916 | e-mail info@twe.ee | web www.twe.ee | Kadaka tee 42F, Tallinn, Estonia


Eesti viis Euroopa lähemale puhtamale energiale Kaja Kallas on kindel, et nagu piirideta ühtsest Euroopast, võidaksime ka piirideta energialiidust. Foto: ÄP/Andras Kralla

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ühed suuremad edusammud tehti energeetikavaldkonnas, kui Euroopa liikus lähemale energia- ja kliimapoliitikat kujundava puhta energia paketi kokkulepetele. Paketi Euroopa Parlamendis algatanud Kaja Kallas räägib muutustest. TEKST: TANEL RAIG

72

Millistest ettepanekutest koosneb puhta energia pakett? Puhta energia pakett sisaldab erinevaid seadusandlikke algatusi, et saada energiaturud toimima ja järk-järgult minna üle puhtamale energiale kogu Euroopas. Fossiilsete kütuste kasutamine tehakse uute reeglitega üha ebamugavamaks ja lõppeesmärk on fossiilsetel kütustel põhinevatelt energiatootmistelt üle minna taastuvatel energiaallikatel põhinevatele tootmistele. Mida need eesmärgid Eesti jaoks tähendavad? Puhta energia paketi aluseks on elektrituru disaini regulatsioon ning direktiiv. Olin Euroopa Parlamendis üks kaheksast saadikust, kes parlamendi seisukoha nende algatuste osas kokku pani.

Minu jaoks oli selge, et algatuste eesmärk on õige – nagu me (väikeriigina) võidame piirideta ühtsest Euroopa Liidust, võidaksime ka piirideta energialiidust. Reegel on, et vaba turg ning konkurents mõjutab hindu tarbijale soodsas suunas – vaatame näiteks viimaste aastate hinnamuudatusi telekommunikatsiooniturul. On tegelikult hämmastav, kui kaua on teatud liikmesriigid suutnud takistada ühtse energiaturu loomist. Ida-Virumaal on mitutuhat inimest, kelle töö on seotud põlevkivikaevandamisega. See läheb risti vastu puhta energia paketi ettepanekutega. Mida see pakett nende inimeste jaoks tähendab? Kuigi algatuste eesmärk on õige, oli minu jaoks ka selge, et uued


reeglid ohustaks ligi 6600 IdaVirumaa inimest, kelle tänane töö on seotud põlevkivi kaevandamisega. Jah, Euroopa Liidu kontekstis on see väike number, Poola kaevandustes töötab kordades rohkem inimesi. Aga meie kontekst ongi teine. Minu üks läbivaid õppetunde parlamendi tööst oli, et väikeriik peab oma probleeme teistele selgitama pidevalt numbreid ja teemasid konteksti pannes, muidu meist lihtsalt vaadatakse üle. Ida-Virumaa on piiriregioon, kus pea ¾ elanikest on vene rahvusest, keskmine eluiga on Eesti madalaim ning nii suhtelise kui absoluutse vaesuse kui ka töötuse määr on Eesti keskmisest märksa kõrgem. Ligikaudu 6600 inimest on seal igapäevaselt seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega. Ei pea olema selgeltnägija, et ennustada, kuidas puhta energia paketi aluseks olev üleminek fossiilsetelt kütustelt sellele piirkonnale mõjuks majanduslikult, sotsiaalselt, poliitiliselt. Kuna paketi üks eesmärk on fossiilsetel kütustel põhineva energiatootmise väljasuretamine, siis kas pakutakse ka mingit abi nendele riikidele, kus fossiilsete kütuste valdkond on riigi majanduse oluline osa? Läbiräägitavad Euroopa Liidu reeglid tegelevad ka sellega, kuidas tagada ülemineku sujuvus. Ülemineku kergendamise kontekstis räägiti algselt aga ainult söekaevanduspiirkondadest. Tõstatasin parlamendis küsimuse, miks me räägime ainult söest, kui eesmärk on tahkete fossiilsete kütuste kasutamise vähendamine. Tahke fossiilne kütus on ju ka põlevkivi. Lõpptulemusena läks parlamendi raportisse viide kõikidele tahketele fossiilsetele kütustele, mitte ainult kivisöele. Euroopa Komisjon tuli puhta energia paketi raames välja ka

instrumendiga, milles on ette nähtud tegevused, et aidata fossiilsete kütustega tegelevatel piirkondadel toime tulla muutustega, mis on seotud taastuvate energiaallikate eelistamisega ning paratamatult tuleb kinni panna kaevandusi piirkondades, kus need on peamiseks tööandjaks. Instrument aitab tuvastada ning arendada projekte, mis aitaksid üleminekut elujõulisemale majandusele. Ehk siis jutt ongi paljuski sellisest piirkonnast nagu meie Ida-Virumaa. Ka see instrument oli algselt loodud söekaevanduspiirkondi silmas pidades, aga meil Eestis on põlevkivikaevanduspiirkondades ju sarnased probleemid. On selge, et ka meie peame sellistest programmidest osa saama. Eestile on oluline ära kasutada kogu teadmine, mis Euroopa Liidu tasandil on olemas, et põlevkivist sõltuvat regiooni aidata. Tänu pidevale selgitustööle komisjoni ametnikega, suutsin komisjoni veenda, et ka põlevkivipiirkond peab kvalifitseeruma algselt vaid kivisöele mõeldud programmis osalema. On oluline rõhutada, et toetusprogrammi raames ei dikteeri komisjon liikmesriikidele, mida oma maavaradega teha, arvestades näiteks põlevkivi teisi kasutusvõimalusi lisaks elektri tootmisele. Vastupidi, toetusprogrammi aluseks on riigi enda plaan, ja komisjoni roll on toetada riiki plaani elluviimisel. Ma loodan jätkuvalt, et meie valitsus, vaatamata algsele huvi puudumisele, suudab programmi Eesti kasuks tööle panna. Milline oleks teie plaan: mida teha nende 6600 Ida-Virumaa inimesega, kes on seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega? Euroopa Liidu programm ongi ettenähtud selliste piirkondade üleminekuks muudele tegevus-

aladele. Näiteks Slovakkias on juba söekaevanduspiirkondadele leitud uusi väljundeid. Sarnasused on meilgi – nendes piirkondades elavad töökad inimesed, kellel on oskused väga kitsas valdkonnas. Samas on valdkondi, kus on sarnase oskustega inimesi on vaja ning ümberõpe poleks liiga keeruline. Võtmeküsimuseks on siinkohal selliste ettevõtmiste Ida-Virumaale meelitamine. Selleks peavad ettevõtjad tundma end teretulnuna ja riik peab kaasa aitama ümberõppe ning uute tingimuste loomisega. Oluline on siin ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ning riigi koostöö. Puhta energia paketi järgi tuleb tõsta energiatarbimise tõhusust ja suurendada taastuvenergia osakaalu. Kuidas Eesti nende eesmärkide täitmiseni jõuab? See on küsimus eelkõige valitsusele. Võimalik, et pärast kevadisi riigikogu valimisi teie oletegi valitsusjuht. Seega huvitab ikkagi ka teie visioon, kuidas me energiatarbimises seatud eesmärkideni peaksime jõudma? Esiteks oleme eesmärgile lähedale liikumas. Eestis on võetud ette mitmeid samme taastuvenergia tootmise ergutamiseks. On taastuvenergia toetused, mis on arvestades turu arenguid hetkel ehk liigagi helded, aga tänu millele on taastuvenergeetikasse siiski investeeritud. Olen sügavalt veendunud, et tuleb luua sobiv investeerimiskeskkond ning lasta erasektoril luua erinevaid taastuvenergialahendusi. Seetõttu olin kriitiline, et riigile kuuluv Eesti Energia omandas taastuvenergiaga tegeleva Nelja Energia. Kui turg toimib, siis on taastuvenergeetika ise konkurentsivõime-

73


line ning see peaks olema motivaator sinna investeerimiseks. Samuti on mõistlik soodustada erinevaid energiasäästu meetmeid, sh energiasääst ehitamisel. Eesti suurim puudujääk on taastuvate allikate kasutamine transpordis ning energiasääst transpordis. Siin aga häid ja lihtsaid lahendusi ei ole. Kuidas sellise paketi menetlemine Euroopa tasandil käib? Kui palju laekub näiteks parlamendis muudatusettepanekuid ning kui palju neist lõpuks leiavad ka toetust? Elektrituru disain oli ja on palju kirgi kütnud teema ning erinevate huvigruppide, sealhulgas liikmesriikide, lobby oli jõuline. Parlamendis esitati puhta energia paketi osas üle tuhande muudatusettepaneku. Raportööri ning variraportööride ülesanne on nende muudatusettepanekute osas kompromiss leida. Arvestades muudatusettepanekute hulka ning teema poliitilisust, ega see lihtne ülesanne polnud. Millist vastuseisu on puhta energia paketi menetlemine Euroopas kohanud, millised on keerulisemad küsimused, kus on tulnud kompromisse leida? Elektrituru disaini osas oli üleval palju keerulisi küsimusi – alates sellest, et paljud liikmesriigid tegelikult ei taha oma turgu konkurentsile avada või fossiilsetest kütustest ettenähtud ajaraamis loobuda. Mida suutis Eesti oma eesistumise ajal selle paketi menetlemisel ära teha? Eesti ametnikke, kes teemaga tegelesid, hinnati kõrgelt. Parlamendi suunalt jäid kõlama kommentaarid, et tegu oli inimestega, kes teemat valdasid, olid samas väga efektiivsed ning lisaks ka hea huumorimeelega.

74

Aidati edasi nii Euroopat

E

esti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise järel hindas mõjukas poliitikaväljaanne Politico Eesti energiatiimi tööd ideaalilähedaseks, andes 9 palli 10st. Eesti oli oma eesistumise ajal puhta energia paketi menetlemisel saavutanud sisuliselt maksimumi. Puhta energia pakett määrab Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika maastiku aastani 2030. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jäi kõige intensiivsem liikmesriikide vaheliste kokkulepete ja kompromisside saavutamise periood. Eesti energiatiimis osalenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaosakonna juhtaja Timo Tatari sõnul arutati liikmesriikide vahel detailideni läbi Euroopa Komisjoni pakutud direktiivide ja määruste (muudatus) ettepanekud. Eesti roll oli läbirääkimisi riikide vahel juhtida ja pakkuda välja kompromisstekste, mille osas oli võimalik leida liikmesriikide vahel üksmeel. Üldine ühine lähenemine leiti puhta energia paketi 4 faili osas. Tatari ütlusel saavutati menetluslikult sisuliselt maksimum. Kokkulepe leiti paketi nelja dokumendi osas Liikmesriigid leidsid ühise lähenemise energialiidu juhtimisraamistiku määruse, elektriturumudeli kolme eelnõu ja taastuvenergia direktiivi osas. Lisaks saavutasid Eesti läbirääkijad kolmepoolsetel läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel lõpliku kokkuleppe hoonete energiatõhususe direktiivi osas. „See oli tulemus, mida Brüsseli poliitikavaatlejad pidasid veel Eesti eesistumise alguses täiesti eba-

32%

peab aastaks 2030 olema taastuvenergia osakaal lõpptarbimises.

reaalseks,“ vahendas Tatar hinnanguid Eesti saavutustele. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare hinnangul on Eesti hästi hakkama saanud ka oma huvide kaitsmisega puhta energia paketi menetlemisel. Eesti on valitsuse tasemel fikseerinud oma eelistused, mille kujundamisse kaasati ka ettevõtlusorganisatsioonid ja turuosaliste esindajad. „Peab ütlema, et neid eelistusi on õnnestunud võrdlemisi edukalt ka kaitsta,“ möönab Vare. Tema ütlusel väärib märkimist, et puhta energia paketi läbirääkimiste perioodil täitis Eesti ka EL-i eesistuja rolli, mis eeldab pigem panustamist ühisosa leidmisesse ja mitte niivõrd enda rahvuslike huvide kaitsmist. „Viimasest hoolimata ei ole siiski põhjust öelda, et puhta energia paketi rakendamine tooks praeguse seisuga Eestis kaasa mingeid märkimisväärseid negatiivseid arenguid,“ leiab Vare. Tatari sõnul ei tegele EL-i Nõukogu eesistuja reeglina oma huvide esindamise või pealesurumisega – eesmärk on saavutada parim kokkulepe liikmesriikidele. Samas tunnistab ta, et eesistu-


kui Eestit

Kommentaar

Paketi mõju Eestile alles selgub

ja rolli täitmisel on võimalik pakkuda kompromisse, mis rahuldavad ka eesistujariigi võimalikke erihuve.„Selliseid juhtumeid esines ka Eesti eesistumise ajal,“ möönab ta. „Seni tehtud kokkulepped on Eestile sobivad ja jõukohased,“ kinnitab ta.

P

Puhta energia paketi eesmärgid on täidetavad Kui meediasse on ekslikult jõudnud ringlema väide, et puhta energia paketi järgi tuleb aastaks 2030 vähendada energiatarbimist 40% võrra võrreldes aastaga 2005, siis Tatari väitel sellist kokkulepet puhta energia paketis ei ole. Küll tuleb aga paketi eesmärkide järgi vähendada CO2-emissioone 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Energiatõhususes on eesmärk saavutada EL-i liikmesriikides kokku võrreldes baasstsenaariumiga 32,5% energiatõhususe paranemine. Sellesse panustab Tatari kinnitusel Eesti juba täna. „Meil on meetmed korterelamute soojustamiseks, tänavavalgustuse renoveerimiseks, kaugküttevõrkude ja katlamajade renoveerimiseks jne,“ loetleb ta. Taastuvenergia osas on saavutatud kokkulepe, et Euroopa Liidu riikide taastuvenergia osakaal lõpptarbimises peab kasvama 32%ni aastaks 2030. Eestis on see näitaja tänavu juba 28%. Möödunud aastal kiitis Eesti valitsus heaks ka Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava aastani 2030 ning koostatud on kliimapoliitika põhialused aastani 2050. „Nende dokumentide koostamisel tehtud prognoosid lubavad kinnitada, et puhta energia paketiga seatud eesmärgid on Eestile jõukohased,“ lubab Tatar.

Küsimus

TÕNIS VARE EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

uhta energia pakett sisaldab kaheksat erinevat seadusandlikku ettepanekut. Mõned neist ettepanekutest on tänaseks juba heaks kiidetud, kuid mõnede osas tõsised läbirääkimised alles algavad. Seega ei saa täna veel täpselt öelda, kuidas paketi algatused Eestit mõjutama hakkavad. Mõningad paketi eelnõud sisaldasid täiesti uudseid lähenemisi (näiteks nn juhtimisraamistik, millest lähtudes liikmesriigid enda energiapoliitika eesmärke kujundama ja ellu rakendama hakkavad). Samas on näiteks paljud elektrituru korralduses kavandatavad muudatused Põhjala-Balti elektriturul tänaseks suures osas juba ellu rakendatud (näiteks kõi-

gi tarbimiskohtade varustamine nutiarvestitega jms). Kuna paketi peamisteks eesmärkideks on taastuvenergia arengu kiirendamine ja tarbijate tihedam kaasamine elektriturule, siis on mõjude hindamiseks paslik ära oodata Eesti valitsuse plaan kuidas EL-i tasemel fikseeritud eesmärkide saavutamisesse Eesti panustada kavatseb. Praegu käivad läbirääkimised elektrituru disaini regulatsiooni ja direktiivi osas. Meie ootused on, et need hakkaks sisaldama erinevaid turupõhiseid ja piiriülese konkurentsi arendamisega seonduvaid lahendusi, milles oleks võimalikult vähe erandeid ja erisusi. Just rohkete erandite ja erisuste rakendamine on toonud kaasa moonutuste tekke elektriturgudel, mis on oluliselt kahjustanud sektori investeerimiskliimat.

Millisesse seisu on jõudnud puhta energia paketi menetlemine? TIMO TATAR MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI

T

ENERGEETIKAOSAKONNA JUHATAJA

änaseks on Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa Komisjoni vahel saavutatud lõplik kokkulepe energialiidu juhtimisraamistiku määruse, taastuvenergia direktiivi ning energiatõhususe direktiivi tekstides. Nende puhta energia paketi failide osas liigub töö nüüd erineva-

tesse Euroopa Liidu pealinnadesse, kus tuleb alustada ettevalmistusi kokkulepete sisseviimiseks kohalikku õigusruumi. Töö Brüsselis jätkub veel elektriturumudeli failidega, kus ettepandud muutused on olemuslikult kõige suuremad ning lõplikud kokkulepped ka sellevõrra raskemini saavutatavad. Siiski eeldame, et käimasoleva Austria eesistumise ajal saavutatakse kolmepoolne kokkulepe lõppteksti osas ka selles vallas. 75


Eesti Energia pakub klientidele oma ökosüsteemi

Poolteist aastat tagasi alustasid Narva külje alla Balti elektrijaama ja Harjumaal Iru elektrijaama territooriumil tegutsemist kaks tehnoloogiaparki, mis koonduvad Enefit Tehnoloogiapargid alla. Sealne keskkond peaks huvi pakkuma eelkõige tootmisettevõtetele, sest just neid võiks huvitada võrgutasu võrra soodsam elekter, väljaarendatud taristu ja head logistikaühendused. KÜSIS: MONIKA VIIDUL

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals räägib, miks Eesti Energia tehnoloogiaparkide arendamisega tegeleb ja kellele need pargid mõeldud on. Mis on Eesti Energia ajend tehnoloogiaparkide arendamisel? Kas see pole mitte kõrvaltegevus, millega energiatootja tegelema ei peaks? Meie üks strateegilisi eesmärke on tuua suuremahulised tarbijad tootja ehk siis meie tootmisüksuste juurde. Suurte elektrivõimsuste ja -koguste edastamine läbi jaotusja põhivõrgu lõpptarbijani tekitab taristule märkimisväärseid ülekandekadusid ja kulusid. Seetõttu on suurtarbijate toomine elektrijaamade kõrvale kuluefektiivsem ja keskkonda säilitav lahendus. Lisaks on meil pakkuda ka kaupa, mida ongi võimalik tarbida vaid tootmisüksuste vahetus läheduses, näiteks tööstuslikku auru. Balti elektrijaama ja Iru elektrijaama territooriumitel – kokku kutsume

76

Margus Vals.

neid Enefit Tehnoloogiaparkideks – on meil piisavalt ruumi ja erinevaid ressursse, mida kliendid soodsalt ja efektiivselt kasutada saavad. Meiesuguses energiaettevõttes on kahtlemata mõistlik sellise n-ö kõrvaltegevusega tegeleda. Energiatootmise seisukohalt on kasulik, kui meil on elektrijaamade vahetus läheduses suured tarbijad, kes vähemalt osaliselt garanteerivad meile nendes elektrijaamades toodetava energia pikaaegse ja stabiilse kasutuse. Üldjoontes sõltume oma toot-

mises rahvusvahelisel elektribörsil Nord Pool toimuvast – kui turg soosib, siis toodame ja müüme rohkem, kui turg seda ei võimalda, siis koormame oma jaamad alla ning ootame paremat hinda. Tarbijad elektrijaamade lähedal võimaldavad aga teatud koormust meie jaamades kogu aeg ülal hoida ning kõrge energeetilise kasuteguriga ja madalama keskkonna jalajäljega töötada. Seega on tegu n-ö win-win situatsiooniga, kus võidavad nii kliendid kui ka meie. Ma ütleksin, et meie tehnoloogiapargid on klientide jaoks kui spetsiaalne ökosüsteem, kus tootmine ning tarbimine moodustavad sümbioosi. Samuti toob tehnoloogiaparkide arendamine kasvu regiooni majandusele ja elavdab tööturgu. Millistest võimsustest jutt käib? Kui suuri kliente te olete valmis vastu võtma? Täna on meil võimekus pakkuda tehnoloogiaparkide klientidele aastas üle 100 GWh elektrienergiat.


Enefit Tehnoloogiapark.

Võrdluseks – sellise koguse elektrit tarbiks näiteks Paide linn ära pisut enam kui kahe aastaga ning Eesti suuruselt teine elektrienergia tarbija (tootmisettevõte) kasutab aastas 88 GWh elektrit. Meie ambitsioon on oma tehnoloogiaparkide aastast mahtu vähemalt kolmekordistada. Paari järgneva aasta jooksul on eesmärgiks jõuda 350 GWh tarbimiseni aastas, millega oleksid Enefit Tehnoloogipargid suurimad omataolised Baltikumis. Rääkides klientidest, kellele meie tehnoloogiapargid sobiksid, siis eelkõige partneritele, kes tarbivad vähemalt 1 GWh aastas, vajavad oma äri jaoks meie juures ka ruumi ja lisavõimalusena muidki tootmise sisendeid ja ressursse. Mis ressurssidest siinkohal täpsemalt jutt käib? Kokkuvõttes oleme Enefit Tehnoloogiaparkidest kujundanud unikaalsed n-ö hübriidpargid, kus pakume energia varustuskindlust, soodsamat elektrit, kõrgendatud valvega ning turvatud perimeetrit, väljaarendatud taristut ja häid logistilisi ühendusi. Enefit Tehnoloogiapargid on oma mitmekülgsuse tõttu esimene omataoline kogu Läänemere regioonis. Oluline on ka välja tuua, et me oleme paindlikud – oleme valmis

Hea teada Enefit Tehnoloogipargid Parim energia varustuskindlus ja soodne elektrienergia hind Välja arendatud taristu ja head logistikaühendused nii raudtee kui sadamatega Sobib hästi töötleva tööstuse ettevõtetele ning teistele energiaintensiivsetele ettevõtetele, näiteks andmekeskused (HPC – High Performance Computing) Võimalik kasutada olemasolevaid hooneid või rajada arendamisvalmis kruntidele uusi, mis jäävad otseliini ehitusulatusse Suurenergeetika kõrvalsaaduste ja infrastruktuuri kasutusvõimalus: gaas, põlevkivituhk, lubjakivi, tööstuslik aur, jahtusvesi, keskküttesoojus Piirkonnas konkurentsivõimeline haritud ja kogemustega tööjõud Info: technologyparks@enefit.com

lähtuma iga konkreetse kliendi vajadustest ning talle kõige sobilikuma variandi pakkuma. Kellele võiks Enefit Tehnoloogiparkidega liitumine sobida? Enim võidavad tehnoloogiapargiga liitumisest töötleva tööstuse ettevõtted, sest tagatud on head logistikaühendused, sh raudtee ja sadamatega. Ida-Virumaa eeliseks on

ka konkurentsivõimeline tööjõud. Julgen arvata, et suudame pakkuda oma tehnoloogiaparkides innovaatilist ja tõhusat ökosüsteemi nii töötlevale tööstusele kui ka highperformance computing (HPC) andmekeskustele. Palju Enefit Tehnoloogiaparkides täna juba kliente on ning palju neid veel juurde mahuks? Huvi tehnoloogiapargi teenuste vastu on suur, krunte ja vakantseid tootmispindu on vaatamas käinud potentsiaalsed kliendid nii Baltiriikidest, Skandinaaviast, Venemaalt kui mujalt. Meie kliendid on väga erinevad. Näiteks Jaapani investorite taustaga ettevõte Blockhive tegutseb eelpool nimetatud HPC-tehnoloogia sektoris. Blockhive arendab rakendusi innovaatilisele blockchain-tehnoloogiale – sisuliselt on tegemist unikaalse serveripargiga. Meie juures on oma tootmist käivitamas ka töötleva tööstuse ettevõte, mis toodab ökoloogilisest kodumaisest toormest – põhust – seinakatteid, paneele ja muid materjale. Kokku on Enefit Tehnoloogiaparkidel praegu üle 10 kliendi, kelle prognoositav aastane elektritarbimine on pärast tootmise käivitamist kokku ligimale 100 GWh aastas.

77


Mida Eesti erakonnad meie Augustis saatis TööstusEST-i toimetus Eesti erakondadele küsimuse palvega nimetada kolm konkreetset tegevust, mida soovitakse ellu viia seoses energiapoliitikaga. Allpool Isamaa, Keskerakonna, Reformierakonna ning Vabaerakonna seisukohad. EKRE seisukohad on erakonna poliitikanõuniku Urmas Espenbergi sõnul veel ebaselged ning seetõttu vastamisest loobuti, samuti loobus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond omapoolsest kommentaarist. Vastuseid ei õnnestunud saada ka liikumiselt Eesti 200 ning erakonnalt Eestimaa Rohelised.

M

eie jaoks on oluline energiajulgeolek ja isemajandav Eesti, mis tähendab ka võimet osaleda energiakaubanduses. Energeetika on üks Eesti majanduse võtmevaldkondi, sest meie energiasektoril on arvestatav tootmise ja ekspordi kasvatamise arenguvaru, mille realiseerimiseks on vaja investeeringuid soodustavat maksukeskkonda. Eelmiste riigikogu valimiste eel

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER, KESKERAKONNA ASEESIMEES KADRI SIMSON:

E

nergiahind on küsimus, mis puudutab kõiki – nii era- kui suurtarbijaid. Seetõttu peame vajalikuks langetada elektrihinda nende võimaluste piires, mida riik saab otseselt mõjutada. Tänane valitsus on juba ette võtnud võrgutasude langetamise. Viimase kolme aasta jooksul on Eleringi võrgutasu langenud 11,1%,

78

seadsime sihiks elektri aktsiisimaksu diferentseerimise suurtarbijatest tööstusettevõtetele. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab elektri suurtarbijatele kehtima madalam aktsiisimäär. Ettevõtted, millele väljastatakse soodusaktsiisi kasutamise luba 2019. aasta jooksul, saavad taotleda 2018. aasta tarbimise eest osalist aktsiisitagastust. Sellega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90 protsenti. Energiapoliitika esimene siht peab olema energia varustuskindlus. Toetame plaani, mille kohaselt tuleb 2025. aastaks lülitada Baltimaade elektrisüsteem sünkroontöösse Kesk-Euroopa elektri-

süsteemiga. Aastaks 2020 rajatakse kolmas elektriühendus Lätiga koos Lääne-Eestit läbiva 330 kV elektriliiniga. Lääne-Eestit läbiv liin võimaldab integreerida sealset tuuleenergia tootmisvõimsust, parandada saarte varustuskindlust ja hoida arvestatavat kaubanduslikku võimsust nii Soome kui Läti suunal. Tähtis on ka efektiivne energiakasutus, et toodetud või imporditud energia oleks maksimaalselt väärindatud. Sellesse panustamine tähendab ka riigi toel majade ja energiatrasside soojustamist ning paremat transpordikorraldust. Selle eest oleme valitsuses ka seisnud.

Elektrilevi võrgutasu 7,6% ja taastuvenergiatasu 7,3%. Me jätkame seda suunda ka edaspidi. Lisaks soovime langetada elektriaktsiisi. Meie ettepanek on vähendada elektriaktsiis tänaselt 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni elektrienergia kohta, mis on ka EL-i lubatud miinimummäär. Seda kasutavad näiteks ka Läti ja Leedu. Jätkuvalt tuleb ellu viia uuendusi, mis aitaksid meie ettevõtjaid ja parandaksid riigi konkurentsivõimet. Selleks, et Eesti püsiks konkurentsis suurte välisinvesteeringute saamisel ning meie ettevõtted saaksid laieneda, tuleb tagada energiamahukatele ettevõtetele tootmissisend, mis kindlustab nende konkurentsivõime naaberriikidega. Otseliini regulatsioo-

ni leevendamine ja elektriaktsiisi vähendamine elektrointensiivsetele suurtarbijatele on selles osas esimesed sammud, mis aga ei tohi jääda viimasteks, sest konkurents on tihe. Kolmanda ideena tooksime välja Elektrilevi võrguühenduseta elektrilahenduste projekti toetamise maapiirkondades. Eesti on hajaasustatud riik, kus elektri tarbimine liinikilomeetri kohta on üks väiksemaid Euroopas. Uued tehnoloogiad võimaldavad ehitada keskustest eemal olevatele tarbimiskohtadele oma tootmisvõimekuse, mis tagab varustuskindluse oluliselt madalamate investeeringukuludega kui traditsioonilise elektriliini paigaldamine. Nutikaid lahendusi tuleb igati soodustada.


energiapoliitikast arvavad?

R

KEIT PENTUS-ROSIMANNUS:

õhutan esmalt meie jaoks olulist põhimõtet Euroopa tasandil – Eesti peab olema tõsiseltvõetav eestkõneleja Euroopa energiaturu mitmekesistamisel ja Venemaast gaasisõltuvuse vähendamisel. Tõenäoliselt on järgmise nelja aasta olulisim ülesanne rahulikult läbi mõelda ja valmis teha ka põlevkivienergeetikast väljumise strateegia, kaasates parimaid eksperte, teadus- ja tehnoloogiateavet. Kolm algatust:   Kuna Ida-Virumaa on pea täielikult põlevkivitööstuse keskne, on põlevkivienergeetikast väljumise eelduseks Ida-Virumaa tulevikuprogrammi loomine. Kuidas järg-

KESKKONNA- JA ENERGEETIKATOIMKONNA JUHT JAANUS OJANGU:

 Elektrienergiale kehtestatud aktsiisid samale tasemele naabritega. Elektriaktsiisidega majanduse turgutamine on oluliselt ohtlikum alkoholi aktsiisidest, kuna need viivad Eestist tegeliku majanduse välja. Tootmise sisenditele maksude kehtestamine on hukutav igale tootvale ettevõttele. Praegu on meie aktsiisid elektrile ühed kõrgemad Euroopas.

mise kolmekümne aastaga väljuda põlevkivielektri tootmisest selliselt, et töökohad asenduvad ja kogu piirkond tervikuna võidab, see saab olema koostöös ettevõtjate, ülikoolide, kohalike inimestega tehtava programmi sisuks.   Eesti jaoks on oluline Põhja- ja Baltimaade ühine elektriturg. Sealt edasi tuleb samm-sammult liikuda ühtse Mandri-Euroopa elektrivõrgu suunas. Detsentraliseeritud tootmise arendamiseks ja energiatõhususe parandamiseks on hädavajalik ka kodumaiste jaotusvõrkude kaasajastamine. Praegu kuulub elektri jaotusvõrk Eesti turgu valitsevale Eesti Energiale. Selline olukord on loonud turul olulise konkurentsieelise ühele, väga suurele ettevõttele. Taoline konkurentsiolukorra moonutamine on aga lõppastmes kahjulik tarbijale. Peame oluliseks jaotusvõrgu lahutamist turgu valitsevast Eesti

Energiast, et selle kaudu anda turule selgust juurde ja tagada kõigile elektritootjaile võrdsed tingimused.   Kolmas teemaplokk puudutab energiasäästu. Majanduse ja ka üksikute ettevõtmiste konkurentsivõimet mõjutab järjest rohkem, kui energiamahukas see on. Uute ettevõtmiste rajamisel on energiasäästu vajadusega võimalik kohe arvestada, olemasolevate puhul tuleb aga sageli asju ümber sättida. 10% suurem energiasääst tööstuses aitaks vähendada CO2-emissioone hinnanguliselt 10,2%, aga tooks lisaks ka olulise kulude kokkuhoiu. Seetõttu on meil kavas rakendada tööstuse energiaefektiivsuse pakett, samuti tuleb jätkata hoonetele mõeldud energiasäästuprogrammiga. Selleski on võimalik olulist mõju saavutada: 1% paranemist aastas toob aastaks 2030 kaasa emissioonide vähenemise 9,3%.

  Lihtsustatud ja kiired liitumisprotsessid uutele ettevõtetele koostöös valitsuse vastavate toetustega. Lisaks kallile energiale on väga kõrged ja läbipaistmatud ka võrguülekandetasud. Olukorras, kus Eesti Energia omab suuri investeeringuportfelle kütuse tootmise vallas, peaksid need kaks valdkonda olema täielikult eraldatud ja ülekandetasud olema läbipaistvad. Tootmise ja maaelu edendamiseks peab riik suurendama lisameetmeid uute liitumiste soodustamiseks ja toetamiseks ka kaugemal suurtest keskustest. See tekitaks investoritel ja elanikel usaldust riigi vastu ja turvatunde, et nad on oodatud. Praegu teevad võrguettevõtted kõik, et jälgida norme ja ettekirjutusi, mis võimaldaks liitumiste-

ga venitada ja võimalusel liitujaid hoopis eemale peletada.   Uute tootmisvõimsuste planeerimine: kui palju, kuhu ja millisel kütusel töötavaid jaamu oleks Eestile vaja. Kas ja kui palju põlevkivienergeetikat Eesti välja kannatab. Eesti energeetika tulevik saab rajaneda üksnes mitmekesisusel ja hajutatud toomisel. Tootmine tuleb hajutada nii, et meil oleks nii suuremaid jaamu, mis suudavad koormust reguleerida ja sagedust hoida, kui ka taastuval energial põhinevaid hajapaiknemisega päikese- ja tuulefarme. Eesti vajab juurde energiatootmisega tegelevaid ettevõtteid: riigi toetuseta ja heakskiiduta ei hakka ükski investor nii suuri investeerimisotsuseid tegema. 79


Tuleviku elektrivõrk ja taastuvenergia: kuidas edasi liikuda?

ANDRES MEESAK EESTI PÄIKESEELEKTRI ASSOTSIATSIOON,

T

JUHATAJA

uleviku elektrivõrk koosneb üldjoontes nagu tänagi ülekandevõrgust, jaotusvõrgust ning alajaamadest. See, mis muutub, on energiatootmise paradigma, millega kaasnevad teatavad muutused ka võrgus. Täna on energiatootmine suures osas tsentraliseeritud. 85% meie tarbitavast elektrienergiast toodetakse väga kontsentreeritud ja kitsal alal. Tehnoloogia areng energeetikas liigub kiirelt detsentraliseerimise, energia hajatootmise suunas. Väiksemad, taastuvatel allikatel põhinevad tootmisüksused, mis kasutavad lokaalset tooret ning pakuvad lokaalset tööhõivet kui ka energia lokaalset tar-

80

bimist, on kiiresti muutumas või on juba muutunud tootmise omahinda arvestades konkurentsivõimeliseks suurte fossiilsetel kütustel põhinevate tootmisüksustega. Kusjuures üldjuhul vanade fossiilkütusel põhinevate elektrijaamade kapitalikulu on juba ammu sotsialiseeritud ja toodangu omahinda arvestatakse vaid muutuvkulu baasil. Uued taastuvenergial põ­hinevad tootmisvõimsused seda teha ei saa, sest seal peab alati arvestama kogu­kulu – nii tootmisvõimsuse raja­mise kapitalikulu kui muutuvkulu. . Suund taastuvenergiale Teisalt tuleb arvestada, et taastuvatel allikatel põhinevad elektrijaamad jagunevad kaheks: kütusevabad ja mingil kütusel (biomass, biogaas jmt) põhinevad. Taastuvatel allikatel põhinev hajaenergiasüsteem on alati segu erinevatest tootmistehnoloogiatest. Kütusevabad tootmisvõimsused jäävad tehnoloogia arengust sõltuvalt alatiseks odavnema, samas kui näiteks põlevkivielektrijaamadel jääb alati eksisteerima kütuse

tootmise komponent, mis on tööjõu- ja järjest enam ka energiamahukas ning kallineb. Kokkuvõttes mõjutab suurenev kütusevabade tootmistehnoloogiate lisandumine ka tarbija jaoks positiivselt elektri börsihinda. Tulles tagasi elektrivõrgu juurde, siis ka ülekande- ja jaotusvõrk peab arenema koos hajatootmise arenguga. Küllalt võimsad tootmisüksused võivad tekkida kohtadesse, kus täna on olnud vaid tagasihoidlik tarbimine. Heaks näiteks on siin Läänemaa, kuhu juba rajatud maismaatuulepargid ja eeldatavasti tulevikus rajatavad avameretuulepargid tingivad märkimisväärsed taristuinvesteeringud toodetava elektri ülekandeks suurema tarbimise piirkondadesse. Haja- ja üldiselt taastuvenergia tootmisüksuste lisandumine nõuab ka võimsamaid välisühendusi. Vajalik on piisav läbilaskevõime riikide ja piirkondade vahel, et transportida odavama tootmishinnaga elektrit kaugemate tarbijateni, kasutades nii erinevate piirkondade ressursse optimaalsemalt. Elektri ülekanne muutub ka mikro- ehk jaotusvõrgu tasandil. Suur osa tarbimispunktidest muutub varem või hiljem ka väikesteks taastuvenergia tootmisüksusteks. Energeetikale ja elektrivõrkudele hakkavad mõju avaldama hoopis teised sektorid, näiteks ehitussektor. Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv nõuab, et alates 2021. aastast ehitatavad uued hooned on kõik vähemalt liginullenergiahooned. See tähendab Eesti laiuskraadil aga seda, et hoones peab olema lokaalne taastuvenergia tootmine. Samuti nõuab hoonete energiatõhususe direktiiv hoonetele elektrisõidukite laadimispunktide valmiduse sisseprojekteerimist. See tähendab, et hoone üldine elektrienergia tarbimine tõenäoliselt väheneb, mingitel


hetkedel ületab hoone enda tootmisvõimsus tarbimisvajaduse ning osa toodetavast energiast suunatakse elektrivõrku. Samas mingitel hetkedel on vajalik suur tarbimisvõimsus, näiteks elektriautode kiirlaadimiseks, mis eeldab jällegi võimsama elektriühenduse olemasolu. Kindlasti on elektrivõrgu arengu üheks võtmesõnaks tarbimise juhtimine, mis peab vältima arutud investeeringud võrgutaristusse. Tururiskid selged Eestis on suurimaks riskiks regulatiivne risk – elektrituruseaduse muudatusi menetleti läbi kahe riigikogu koosseisu ja suurema hulga koalitsioonide, kel igal oli oma nägemus ja agenda. Seal hulgas katsed muuta regulatsioone retroaktiivselt – muuta tingimusi juba tehtud investeeringutele. Turule tõi see täieliku määramatuse ja erasektori investeeringud tuulesektorisse sisuliselt peatusid. Teiseks suuremaks riskiks on loamenetlusprotsesside läbipaistmatus ja määramatu venimine. On palju juhtumeid, kus loa väljaandmise eest vastutav(ad) ametnik(ud) ei soovi võtta vastu otsust ja leitakse pidevalt uusi asjaolusid, miks loamenetlust pikendada. Kirjeldatud regulatiivsed riskid ja barjäärid põhjustavad ka muid riske ja barjääre, näiteks muutub finantseerimine kallimaks. Pangad käsitlevad regulatiivset riski olulise riskina kliendi krediidivõimekusele.

Esimese asjana peaks eraldama suurima jaotusvõrgu Elektrilevi Eesti Energiast.

5 küsimust Andres Meesakule Mis punktides oleks Eestis vaja veel pingutada, et tagada läbipaistev ning majanduslikult mõttekas taastuvelektrienergia tootmine? Esimese asjana peaks reaalselt (mitte näiliselt nagu praegu) eraldama suurima jaotusvõrgu Elektrilevi Eesti Energiast kui energiatootjast. Peale Elektrilevi eraldamist tuleks Eesti Energia täielikult erastada. Seadusandlikul tasandil tuleb lõpetada riikliku energiakontserni tegevust soosiva regulatiivse keskkonna kujundamine. Kas näete, et taastuvenergia valdkonnas on samuti võimalik uuele tasemele liikuda, nt tehnoloogia ning kasuteguri uuendamisena, et see annaks majandusliku efekti? Tehnoloogia areneb nagunii pidevalt – näiteks päikesepaneelide kasutegur on viimase 5–6 aastaga kasvanud ligi viiendiku. Kõige enam müüdud standardmõõdus päikesepaneeli maksimumvõimsus 2012. aastal, kui Eestis paigaldati esimesed võrguga ühendatud päikeseelektrijaamad, oli 230–235 W. 2018. aastal on see 285–290 W. See tähendab, et samalt pinnaühikult saadakse viiendiku võrra enam elektrit. Päikesepaneelide efektiivsusest on aga veelgi kiiremini muutunud paneelide hind. 5–6 aastat tagasi räägiti paneelide hinnast suurusjärgus 1,5–1,6 €/W, täna müüakse paneele hinnaga 0,35–0,45 €/W. Päikesepaneelide hinnad on globaalselt langenud tempos 10–15% aastas ja hetkel ei ole näha, et see tempo aeglustuks. Kas taastuvenergia saaks tulevikus olla konkurentsivõimeline ka sellisel juhul, kui toetused ära jätta? Siin tuleb rääkida kindlas, mitte tingivas kõneviisis. Taastuvenergia ongi tulevikus konkurentsivõimeli-

ne turutingimustel ilma igasuguste toetusteta. Suured maismaatuulepargid juba on väga lähedal sellele. Päikeseelektrijaamad on turupõhiselt täna juba konkurentsivõimelised Lõuna-Euroopas ja see piir liigub kiiresti põhja poole koos tehnoloogia odavnemisega. Millised on trendid tulevikuks? Tarbija sidumine pikkade lepingutega on suurte energiafirmade unistus, mis pärineb möödunud sajandist ja kasutab ära tarbija teadmatust võimaluste osas. Ärimudelite osas näeme kindlasti palju erinevaid kooslusi alates üksiku majapidamise omatarvet oluliselt ületavast minielektrijaamast ja lõpetades kogukondlike ja ühistuliste elektrijaamade kogumiga, mis töötavad turule ühtse virtuaalse elektrijaamana. Tarbija sidumine pika lepinguga on ajutine nähtus ja möödub tarbijate teadlikkuse kasvades, tehnoloogia odavnedes ja regulatiivsete riskide vähenedes. Kuidas hindate Eesti positsiooni ja võimekust EL-i seatud kliimaja energiaeesmärkide täitmisel aastaks 2030 ja milline võiks olla koostöö teiste Balti riikidega? Kui jätkub samasugune areng nagu viimasel viiel aastal, siis hindan meie võimekust EL-i seatud eesmärkide täitmiseks aastaks 2030 kesiseks. Kuigi ressurssi on piisavalt, seda tuleb ainult õigesti kasutada. Elektrituru mõistes on Eesti ühtsel turul Skandinaavia ja Balti riikidega. Koostöö peabki olema regionaalne. Varem või hiljem toimub 100% üleminek taastuvenergiale kõigis energiatarbimise sektorites: elekter, soojusmajandus ja transport. Mida suurem on regioon, mis selle ülemineku koostöös ja ressursse ühiselt kasutades ette võtab, seda väiksem on selle ülemineku kulu ühiskonnale ja seda madalam on energiaühiku hind tulevikus lõpptarbijale.

81


Põhjamaad panevad energiakoostöös seljad kokku

JOHAN VETLESEN PÕHJAMAADE MINISTRITE NÕUKOGU ENERGEETIKAKOMITEE

P

õhjamaade tihe energiakoostöö jätkub: ühised eesmärgid on sõnastatud nii elektriturgu, taastuvenergiat kui teadusuuringuid puudutavates teemades. Põhjamaade Ministrite Nõukogu kiitis hiljuti heaks uue energiapoliitika koostööprogrammi aastateks 2018–2021. Prioriteetideks on jätkuvalt Põhjala ühine elektriturg, taastuvenergia, energiatõhusus ning rohkem teadusuuringuid. Paljuski tulid suunised uue koostööprogrammi väljatöötamiseks Nokia endiselt juhilt Jorma Ollilalt, kes koostas regiooni strateegilise ülevaate. Nagu öeldud, on Põhjamaade energiakoostöö oluliseks osaks ühine elektriturg ning riikidevaheline koostöö taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Norra ning Rootsi on välja töötanud ühtse sertifikaadituru taastuvenergia tootmise edendamiseks. Sertifikaaditurg küll järk-järgult sulgub, kuid see kiirendas omas ajas taastuvenergialahenduste laiemat kasutuselevõttu. Ühiselt keskendutakse ka heade ideede ja parimate praktikate jagamisele: niisugune heal tahtel ja usaldusel põhinev koostöö on ka kuluefektiiv82

ne. Põhjamaad ja Balti riigid on taastuvenergialahenduste kasutuselevõtus Euroopa eesrindlikumad, saame kasutada hüdro-, tuule-, biomassi-, päikese- ja maasoojusenergiat. Meie eelised ongi seotud taastuvate energiaallikate suure osakaaluga ja võimalusega kasutada erinevaid taastuvenergiaallikaid. Samuti tasub esile tõsta Põhjamaade elektriturgu, mille osaks Baltimaad on. Tulevikus muutub üha olulisemaks naabrite abistamine ja elektrivarustuse tagamine olukorras, mil taastuvenergia toodang on madal (tuul ei puhu ja päike ei paista). Seega on naabrite omavaheline side üha olulisem. Euroopa Energialiidu uued eesmärgid on ühine katsumus ja võimalus uuteks arenguteks kõigile Põhjamaadele ja Balti riikidele. Piirkondlik koostöö Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (Nordic Baltic 8) on suuresti kantud EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna eesmärkidest. Tallinnas 27.–28. septembril toimuv konverents ”Kuidas saavutada Euroopa energialiidu uued eesmärgid?” on sellise koostöö suurepärane näide. Viimastel aastatel oleme prioriteedina näinud ka Balti energiaturgude integreerimise kava. Siinkohal keskenduti peamiselt energia infrastruktuuri arendamisele ja Baltikumi turudisaini kujundamisele. Samuti on pööratud tähelepanu Baltimaade elektrituru ühendamisele Euroopaga. Praeguseks oleme lõpetanud koostöö BASREC-i (Balti riikide piirkondliku energiakoostöö) raames, kuna enamus sealseid teema-

sid on juba teiste koostööformaatidega kaetud, aga ka see koostöö oli ühes etapis oluline. Täna mõjutab koostööd ja otsuseid EL-i ühine elektriturg ja sellest tulenev poliitika: ühtne EL-i energiapoliiitka ei tähenda, et see peab rakenduma kõikides riikides samamoodi, igal riigil peaks olema võimalus seda kohandada. Hea valitsemistava on sellegipoolest võtmesõna. Taastuvenergia arengusuunad Võib arvata, et taastuvenergia teeb edaspidigi uusi läbimurdeid ning Põhjamaade tasandil on Oslos asuval Põhjamaade Energiauuringute Keskusel loodud spetsiaalne teadus- ja arendusprogramm, kuhu kaasatakse ka Balti riigid. Siinkohal on oluline ka BENTEprojekt: Balti energiatehnoloogia stsenaariumid 2018 (BENTE) on Eesti, Läti ja Leedu energiasüsteemide analüüs. Millised on võimalikud arengud ja nende mõju järgnevatel aastakümnetel? Mis oleks vaja teha, et Balti riigid täidaksid oma kliima- ja energiaalaseid eesmärke 2030. aastal ja mis toob kaasa 2 °C tõusu? Hea kombinatsioon taastuvenergiallikatest tagab piirkonnas energiajulgeoleku ja nt meretuulepargid on jõudsalt arenev suund. Suund on sinnapoole, et taastuvenergialahendused toimiksid riiklike toetusteta.

Hea teada Erinevaid energiaturgu puudutavaid analüüse leiab veebilehelt www.nordicenergy.org/publications


FERRESTO LASER •

Tule tn 33 76505 Saue, Harjumaa

Tooted Eestist Põhja-Ameerikani • alates 2006. aastast!


METALLILÕIKUSTEENUSED

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS • TORUMATERJALI LASERLÕIKUS • PLASMALÕIKUS • VESILÕIKUS • GAASILÕIKUS • PAINUTAMINE

Profile for Meediapilt OÜ

TööstusEST, september 2018  

Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstus...

TööstusEST, september 2018  

Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstus...

Advertisement