PERSOON
Põllumees ootab mõistlikku otsust sinise kütuse kohta
T
ulevikuplaanide kohta ütlevad Aivar ja Ivar Rosenberg, et ega talu kunagi valmis ei saa. Lauta oleks vaja kindlasti laiendada. Toetusi on Roosu talu saanud üsna vähe, sest pikka aega oli ettevõtte laenukoormus nii suur, et toetuse saamiseks ei kvalifitseerutud. Suurt kasvuplaani pole „Me oleme väga palju ehitanud oma jõududega ja renoveerinud võimalikult palju vanu asju. Suurt kasvuplaani meil pole, sest selleks oleks vaja palju lisatehnikat ja töötajaid,” selgitab Aivar ja lisab, et praegu tullakse toime oma jõududega ning paari abilisega. „Näiteks on meil juba 19 aastat oma keevitaja-treial, kes parandab ja hooldab kõiki masinaid. Veel on talus kokk, kes tuli meie juurde 15 aastat tagasi praktikale ja jäigi. Tema tegeleb pulmade ja pidude toitlustamise ja korraldusliku poolega,“ sõnab Aivar.
S
Sinise kütuse limiite pole vaja Pigem teeb Aivaril meele väga mõruks trall erimärgistatud kütuse ümber. „Selle kaotamine oleks tohutu karuteene kogu põllumajandusele. Kunagi meil olid limiidid, kuid nendega mässamine on teadus – väga suur vahe on, kus su põld asub – kas lauges Kesk-Eestis või Haanjas. Seega tundub, et mõistlike ja õiglaste valemite väljatöötamine selles vallas on hoopis keerulisem, kui alguses paista võib,“ ütleb Aivar.
Hea teada Roosu talu pälvis Eestimaa Talupidajate Keskliidu konkursil tiitli „Parim talu 2019“. Pereettevõttes kasvatatakse maheteravilja, lambaid ja lihaveiseid ning peetakse küla- ja puhkekeskust.
350
lammast on Roosu talu põhikarjas, veiseid ja vasikaid on kokku 50.
Kommentaar: Roosud toetavad kõiki Sulbi küla kogukondlikke ettevõtmisi
ulbi külateatri juhendaja Airika Saamo leiab, et Aivar Rosenberg on kahtlemata Sulbi küla mitteametlik külavanem, kuigi ta ise tähtsaid tiitleid ei salli. „Nii Aivar kui ka Ivar mängivad Sulbi külateatris juba alates selle loomisest 2005. aastal. Lisaks toetavad nad kõiki küla üritusi, annavad oma ruume ja maad kasutada ning on igati huvitatud, et siinkandis oleks hea elada.“ Airika meenutab, kuidas ta tu12
Viimasel ajal on üles kerkinud põllumeeste pahameel valitsuse suhtes, kuna järgmise aasta riigieelarves ähvardatakse Eesti põllumehed ilma jätta täies mahus siseriiklikest üleminekutoetustest. Mida Aivar Rosenberg, kes on ka ise otsapidi poliitikas ning riigikoguski olnud, asjast arvab? „Ei oska pahane olla. Kui me läheks 1000 euro pärast pankrotti, siis me vast ei oleks aasta talu,” leiab ta.
li 17 aastat tagasi Sulbi kanti elama ja teda võeti kahel käe vastu. „Samamoodi koheldakse ka praegu kõiki uusi inimesi, kes siia kolivad. Ning neid on – meie ümbrusesse on tulnud elama palju noori peresid. Näiteks Osula kooli sajast lapsest umbes pooled on pärit just Sulbist või siit lähedalt,“ räägib ta. „Meie külakogukond on väga aktiivne ja see on suuresti tänu Roosudele, kes alati kõigega abiks on.“ Airika ütleb, et vähem kui kümme aastat tagasi oli Sulbi kü-
las kaks poodi ja kui need kinni pandi, tundus kohalikele, et nüüd sureb küll küla välja. Sama lugu olnud ka haldusreformiga – tundus hirmutav, et mis nüüd saama hakkab. „Aga sai see, et me mõistsime veel paremini, kuidas kohaliku elu korraldamine ongi meie endi kätes. Kui me seda ei tee, minnakse maalt ära. Õnneks on meil olemas suurepärased eestvedajad ja Roosu talu on sõna otseses mõttes Sulbi küla keskpunkt,“ lisab ta.