Page 1

nr 30 oktoober 2019

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Uus Fendt 900 Vario Suurem efektiivsus.Rohkem haarduvust. Mitmekülgsem. Ohutum ning veelgi mugavam. Vaata lisa: 900.fendt.com Fendt – sest meie mõistame põllumajandust!

Tartus: Mihkel Timmermann Tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits Tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe Tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Johannes Haasma Tel 507 4527 johannes@agriland.ee

www.agriland.ee


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

Sisu Olav Kreen soovitab põllumeestel oma tegemistest rääkida EPA2019, põllumeeste tähtsündmus Tartus

4 6–7

Perekond Rosenberg: mitte ainult põllumehed

8–12

Kust leida riigieelarvesse kümme miljonit eurot?

14–17

Maamaksu tõusu enne 2023. aastat ei tule

20–23

Galerii: autasustati aasta põllumehe konkursi võitjaid

24–25

Biokütus võib masinatele probleeme tekitada

26–29

Raivo Musting andis oma elutöö pojale üle

30–33

Kevadist hanede heidutusjahti veel ei lubata

38–40

Piimatootjad peaks suurendama piima rasva- ja valgusisaldust 42–45 EPA2019: messi kataloog ja seminaride kava

47–66

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub detsembris 2019.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Kuidas paistad, maaelu?

P

ärast kolme väga keerulist põllumajandusaastat tundub lõppev aasta üpriski hea. Oli piirkondi, kus läks väga hästi. Samas asjaolu, et selle aasta saagid olid 2015. aasta tasemel, näitab, et mitte kõikjal ei saanud häid tulemusi nautida. Arvestades, et nelja aasta jooksul on põllumeeste teadmised paranenud ja panus suurenenud, pidi olema ju päris palju ka kesisemate tulemustega ettevõtteid. Selline see elu ja statistika juba on. Kõigi oma tööde juures ei ole me leidnud piisavalt aega mõelda selle peale, et tänapäeva elu nõuab oma tegevuste ja toimetamiste tagamaade teada andmist kõikidele teistele. Kust peaks iga päev kontoris andmevoogusid juhtiv inimene või mõnes ettevõttes uusi seadmeid ehitav töömees teadma, mida tähendab „ebavõrdsed konkurentsitingimused põllumajanduses“? Küll hakkab meedias pidevalt silma, kui palju miljoneid, või täpsemalt sadu miljoneid eurosid on suunatud põllumeestele. Ja need põllumehed ikka ainult hädaldavad ja nõuavad lisa! Eesti riigieelarvest nn üleminekutoetuste küsimine põllumeestele tundub enamikule Eesti elanikele selge ebaõiglusena. Saaks ju selle raha eest teha midagi hoopis olulisemat, näiteks tõsta mõnes riigieelarvelises tegevusvaldkonnas palku või hoolitseda riigi julgeoleku eest. Peame ühiselt selgitama põllumajanduse rolli Eesti elus Arvestades seda, et Eestis on põllumajanduses hõivatute arv ainult ligikaudu 15 000 inimest, on meie kõigi ülesanne olla sõnumi kandja meie kaasmaalastele. Teised saavad meid toetada ja mõis-

4

Lisaks tekitab põllumeestele pingeid oht saada täiendavalt maksustatud meie põhilise tootmisvahendi – maa – maksustamise hinnatõusu tõttu.

OLAV KREEN

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA NÕUKOGU ESIMEES

Maaelu ja põllumajanduse populariseerimine saab olla meie kätes, kui näitame oma töö helgemat poolt. ta siis, kui selgitame neile põllumajanduse rolli näiteks julgeoleku tagamisel. Kas suudab kaitseväelane sõdida ka siis, kui tema toidupakki ei peaks enam mingil põhjusel jõudma välismaised tooted? Me ei soovi ennustada õnnetusi, kuid elujõulise riigi roll on tagada oma elanike toidulaud ka siis, kui Poolast enam odavad kartulid siia ei jõua ning seni meile saabunud lihalaadungid mingil põhjusel enam ei tule. Toetuste tasemetest sõltub toodangu omahind. Olles Euroopa Liidust saadavate rahasummade suuruselt põllumajandusliku maa hektari kohta liikmesriikide seas viimasel kohal, ei ole meil võimalik oma toodangut müüa teiste riikide tootjatega võrreldes sama hinnaga. Põhjus on lihtne: kulutused sisendite ostmiseks Euroopast või kaugemaltki on meie jaoks suuremad. Aga rohkem ei soovi ju ka keegi maksta.

Maaelu ei tähenda maal suvitavaid linlasi Kindlasti ei vaja Eesti pidevalt hädaldavaid või üksteisega tüli kiskuvaid põllumehi. Maaelu ja põllumajanduse populariseerimine saab olla meie kätes, kui näitame oma töö helgemat poolt. Ei piisa sellest, kui noored ja jõukad soovivad endale maakodu elu nautimiseks. Maaelu toimimise jaoks on vaja tervikut väga paljudest teenustest ja infrastruktuurist. Kindlasti sisaldub selles tervikus erinevaid tegevusi, kuid põllumajandusel on maaelus kandev roll. Vajame ka hakkajaid inimesi, kes soovivad saada osa põllumajanduses töötamise rõõmudest ja proovikividest. Peame leidma paremaid võimalusi selgitada, et taeva all lendavad tuhandete lindudega haneparved pole pelgalt kevade toojad, vaid viivad endaga kaasa kümnete miljonite eurode väärtuses põllumeeste saamata toodangut. Mitmeaastase töö tulemusena on põllumeeste esindajad suutnud aidata otsustajatel teadvustada probleemi olemust. Loodame, et valitsus ja keskkonnavaldkonna tippametnikud suudavad lõpuks jõuda lahendustes kokkuleppele. Ikkagi kehtib ka siin reegel: kui meie ise olukorda ei selgita, teeb seda keegi teine, kes ei pruugi tervikpilti nii hästi näha. Looduse vaenlase kuvandi vältimiseks tuleb meil senisest palju rohkem tutvustada põllumajanduse positiivseid mõjusid meid ümbritsevale keskkonnale.


MESS

EPA2019 ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-

T

KAUBANDUSKOJA JUHT

änavused saagid on salvedes, põllud küntud ja talivili külvatud. Aeg on valmistuda uueks hooajaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab selleks tänavu esimest Eesti põllumajanduse aastanäitust 2019 ehk EPA2019. 31. oktoobril ja 1. novembril Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuv uue põlvkonna väljanäitus ühendab ettevõtjatele suunatud B2B messi, mitmekesise seminariprogrammi ja meeleoluka lõikuspeo. Mess, mille ellukutsujad on põllumehed ise EPA2019 on põllumeestele hea võimalus teha kokkuvõtteid lõppenud aastast, sõlmida äripartneritega tulevikku vaatavaid kokkuleppeid ja ammutada energiat uueks

6

Põllumeeste sügisene suursündmus Tartus

hooajaks valmistumisel. EPA2019 sünni juures on olnud Eesti juhtivad põllumehed ja põllumajandussektorile teenuseid pakkuvad ettevõtjad. Oleme EPA2019 keskmesse tõstnud ettevõtja ja tema vajadused. Mess on ettevõtjatele, eelkõige põllumeestele ja toidutootjatele suunatud sündmus, mis pakub valdkonna professionaalidele aega ja paika omavahelisteks kohtumisteks ja mõttevahetusteks. Kahe päeva jooksul tutvustatakse Eesti Rahva Muuseumi siseja välipindadel põllu- ja biomajanduse trende, uuendusi ning innovaatilisi tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel paremini majandada ja leida lahendusi ka kõige keerulisematele igapäevastele proovikividele. Toimub üle 50 seminari ja kolm konverentsi Põllumajanduse valdkonna suursündmuse loovad sektoris tegutsevad ettevõtjad ise vastavalt oma vajadustele ja ootustele. EPA eripära on see, et lisaks n-ö klassikalisele messile pakume EPA külastajatele ka mitmekesist seminariprogrammi. Toimumas on üle poolesaja valdkondliku seminari ja kolm konverentsi. Suurema-

test sündmustest toimub näituse raames lamba- ja kitsekasvatajate aastakonverents, Eesti Aiandusliidu korraldatav aianduse visioonikonverents ning konverents „ Maheturg 2019”. EPA programmist leiab endale huvitavaid teemasid iga näituse külastaja ettevõtete juhtidest kuni looma- ja taimekasvatuse spetsialistideni. Programmis on muu hulgas ka finantseerimise, tööturu, metsanduse, energia, digilahenduste, kindlustuse, põllumajanduspoliitika, kaubanduse jt valdkondade teemad. EPA programm keskendub praktilistele lühiseminaridele, mille keskmes on ettevõtja ja tema vajadused. Lisaks 45-minutilistele lühiformaatidele leiab kavast ka põhjalikumaid teemakäsitlusi. Üks EPA raames toimuv põnev sündmus kannab nime Põllumeeste Autopäevad – huvilistel on nii kõvakattega teel kui maastikurajal võimalus proovida Eesti juhtivate automüüjate maastureid, linnamaastureid ja kaubikuid. EPA välialalt leiab näituse külastaja ka kõige moodsamat tehnikat ja tõuloomade telgi. Kohtumiseni Eesti põllumajanduse aastanäitusel! Tule ja saa osa uuest põllumeeste suursündmusest!


Eesti Rahva Muuseumi avaratel sise- ja välipindadel toimub tänavu esimene Eesti põllumajanduse aastanäitus. Foto: ERM

Millised ettevõtted tulevad EPA-le ja kust leiab lisainfot? EPA2019 eksponentide seas on 80 ettevõtet ja organisatsiooni, nende hulgas sektori juhtivad masina- ja söödafirmad, pangad, erialaorganisatsioonid ja teised ettevõtted. Lisaks toovad kümmekond kodumaist toidutootjat näitusekülastajatele proovimiseks Eesti parimaid maitseid. Eksponentide ja külastajate hulgast leiab ettevõtjaid biomajandusega seotud valdkondadest: näiteks põl-

lumajandus, söödad ja söödalisandid, väetised ja taimekaitse, digitehnoloogiad, põllumajandustehnika ja -masinad, loomakasvatustehnoloogiad, veterinaaria, bioenergeetika, kütused, metsandus, finantseerimine ja palju muud. Kahel päeval toimub üle 50 seminari, kus räägitakse valdkonnale olulistel teemadel. 31. oktoobril toimuvad Eesti Aiandus-

JCB 542-70 AGS · suurenenud tõstejõud · suurim poomi tõstekiirus · nutikas hüdraulika · uue disainiga Command Plus kabiin · LED töötuled Uuri lähemalt www.stokker.ee/agri Küsi pakkumine agri@stokker.com

liidu visioonikonverents ja konverents „Maheturg 2019”. 1. novembril leiab aset lamba- ja kitsekasvatajate aastakonverents.

EPA2019 eksponentide nimekirja, esindatud kaubamärkide, messihallide plaani ja seminaride ning konverentside kavaga saate tutvuda Põllumehe Teataja lehekülgedel 47–66, samuti on info leitav veebiaadressil www.epamess.ee.


PERSOON

Talu, mis on külaelu keskus Tänavu parimaks taluks tunnistatud Roosu talus Võrumaal, Sulbi külas keerleb terve piirkonna kultuurielu. Talu pole ainult majandusüksus, vaid selle pererahvas on ka kohaliku kogukonna tugisammas ja sageli ürituste eestvedaja. KRISTINA TRAKS AJAKIRJANIK

8

Võhandu jõe käärus asuv Roosu talu sai peremees Aivar Rosenbergi käe all ametlikult alguse 1996. aastal. Kuid Rosenbergide suguselts on Sulbi kandis elanud ammusest ajast ja Roosu talugi ostis Aivari ema juba 1980. aastal. Aivari põllumehekarjäär algas siinsamas külas kolhoosi karjapoisina. Vene aja lõpus töötas noormees Võhandu kolhoosis autojuhina, kuid sai sealt sule sappa. Nii tuligi teha seda, mida parasjagu teha sai – näites ajutiselt töötada kohaliku kooli katlakütjana. Põllumajandusereformi ajal tegi Aivar koos naabertalunikuga masina-

ühistu ja mõnda aega pakuti põlluharimisteenust. „Kui 1996. aastal saime viimaks oma taluga alustada, siis olid teised talud juba ammu startinud. Meie ei saanud kuskilt midagi erastada ja kõik, mis meil praegu on, ostsime erinevate osaühingute käest,“ räägib Aivar. Alguses hakati tegelema teraviljakasvatusega. „Meil oli vaid kolm hektarit maad. Edasi kasvatasime maasikaid, aga juba neljalviiel hektaril. Siis hakkasime kuduma villasest lõngast kampsuneid. Asi sujus kenasti ja 1998. aastal andis pank meile laenu, mille abil panime maha suurema ko-


Ivar Rosenberg talu veisekarja juures. Fotod: Heikki Avent / Eestimaa Talupidajate Keskliit Ivar ja Aivar Rosenberg juhinduvad mõtteviisist, et liiga palju rabeleda pole mõtet, vaid tööd peab olema mõnus teha.

Rosenbergide pere on aastaid kasvatanud maheteravilja.

Kui eesmärk oleks rikkaks saada, peaksime karmimad olema, mitte tegelema kultuuri, vaid ainult ettevõtlusega. Aivar Rosenberg

guse vilja,“ meenutab Aivar. „Paraku läks aga nii, et vilja andsime, kuid raha ei saanudki. Terve aasta toodang läks! Õnneks pangad ei võtnud elamist käest, sest eraisiku pankrotti juriidiliselt veel ei eksisteerinud. Maksime tagantjärele kõik ära, kuid jäime arengus väga palju maha. Kulus peaaegu kümme aastat, et sellest august üle saada.“ Koolimajast puhkekeskuseks Käegalöömise mõtet siiski ei tekkinud, vaid selle asemel hakati toimetama uute asjadega. 2000. aastal suleti õpilaste vähesuse tõttu kohalik Kärgula (Sulbi) kool ja

vald pani hoone oksjonile. „Ostsime selle oksjonilt, kuna leidsime, et piirkonna kultuuri tuleb säilitada. Seda enam, et mu abikaasa on olnud kogu aeg kohalik kultuurija rahvatantsujuht. Külaliikumine oli selleks ajaks korralikult käima läinud ja ruumikas maja kulus ära,“ räägib Aivar. Nüüd elab 1960. aastatel ehitatud hoone uut elu küla- ja puhkekeskusena. Klassiruumidesse seati sisse toad, kus pakutakse majutust. Kliente leidub aasta ringi – lähedal on Sõmerpalu motohall ja sealsed kliendid ööbivad meelsasti just Sulbil. Koht on sobilik ka spordi9


PERSOON laagrite korraldamiseks ja aastaid õpetati siin Integratsiooni Sihtasutuse toel vene lastele eesti keelt. Endises koolisaalis on hea treeninguid või üritusi teha. Näiteks annab Rosenbergide vanim poeg Ivar siin judotreeninguid ja samas teeb proove Sulbi külateater, kus Aivargi kaasa lööb. On ka väike raamatukogu, kus lisaks raamatutele leidub põnevat Sulbi kooli aegadest – näiteks vanad klassipäevikud. Lisaks on koduloohuviline Aivar ümbruskonna ja siin toimunud põnevate sündmuste kohta materjali kogunud. Sulbi küla pole suur – vast sadakond elanikku. Toimub siin aga igasuguseid asju. Näiteks laulupäevad koorijuht Triin Kochi eestvedamisel või iga-aastased mihklilaadad. Viimane toimus tänavu juba 15. korda ja kauplejaid olnud 250 (võrdluseks – kui aastaid taga-

si alustati, oli neid 20), ning ostjaid 4000 ringis. Muide, Sulbi külal on ka oma hümn ja lipp, ja võimalik, et siin asub ainuke koht Eestis, kus käibel veel Eesti kroon – Roosu talu vabaajakeskuses saab osta kohvi vaid eesti kroonide eest. Kogu pere tegutseb Rosenbergide kõikide tegemiste keskmes on alati olnud Roosu talu. Aivar selgitab, et igal pereliikmel on oma vastutusala – vanim poeg Ivar tegeleb koos isaga põlluharimisega, keskmine poeg Alar on osav IT-mees, Ragnar korraldab Võhandu jõel kanuumatku, Aivari abikaasa Maarika töötab vallavalitsuses, kuid nädalavahetustel valmistab peolaudu erinevate ürituste tarbeks. Nimelt kuulub talu juurde ka magasiait, mis korda tehtuna on saanud pulmade, sünnipäevade ja muude ürituste pi-

Ivar ja Aivar Rosenberg Roosu talu viljapõllul.

TÄPSEIM INNA AVASTAMINE JA TERVISE SEIRE Silmad sinu farmis

Installatsioon ja tugi:

Sven Saal,

Tark Farm projektijuht

tel 5561 1704

sven.saal@dimedium.ee www.tarkfarm.ee

Kohala SF OÜ on kasutanud Alta CowWatch jälgimissüsteemi 1,5 aastat. Farmis kasutatakse anduri tüüpi, mis avastab indlevaid loomi, näitab palju loomad mäletsevad ja söövad ning annab hoiatuse mitteaktiivsete loomade kohta. Lisaks heale innatuvastusele leiab süsteem efektiivselt üles ka võimalike terviseriskidega loomad ja seda enne kui haigus muutub tõsisemaks - libediku nihkumised, lonked, kolimastiidid, emakakeerud, algavad poegimishalvatused ja ketoosid. Alta CowWatch on Kohala farmis 1,5 aasta jooksul päästnud arvestatava hulga loomi, kes täna lüpsavad karjas õnnelikult edasi. Alta CowWatch on andnud mulle juurde aega et tegeleda loomade jälgimise asemel rohkem farmi juhtimisega.

Jarmo Leht

Loomakasvatusjuht, Kohala SF OÜ


damise kohaks. Lausa nii, et vabu nädalavahetusi tuleb terve aasta jooksul vaid üks-kaks. Kõigele lisaks jõuavad Ragnar ja Alar ka tööl käia lähedal asuvas Toftani saeveskis, kus üks on saeoperaator ja teine töötab tõstuki peal. Põlvkondadevahelisi konflikte pole – kui kellelgi tekib mingi mõte, arutatakse see läbi ja enamasti lükatakse tagasi. „Sugugi mitte paha pärast, vaid see ongi normaalne protsess mõistlike ideede välja selekteerimiseks,“ lisab Aivar. Aigu om! Kuidas teil kõigeks aega on, ei saa ma jätta küsimata. „Aigu om!“ muigab Aivar kavalalt. Meie jutuajamine toimubki poolest saadik võro kiilen, sest see on Rosenbergide kodune keel. „Kui riigikogus töötades pidin rääkima korralikus eesti keeles, siis rääkisingi aegla-

selt ja sõnu seades. Eks linnarahvas muidugi mõtles, et näe, maainimene mõtleb nii aeglaselt, aga minu jaoks oli see nagu võõrkeeles kõnelemine,“ selgitab ta. Ivar lisab, et põllutööd ongi nii korraldatud, et asjad sujuks. „Põllul on külvikord sätitud nii, et suudaks kõik ära teha kõige optimaalsemal ajal. Põldusid on meil umbes 600 hektarit, kõik mahevili – kolmandik talivilja, kolmandik suvivilja ja kolmandik ristikut. Nõnda ei tule töömaht korraga nii suur, et ära ei jõuaks teha. Kõige kiirem on silotegemise aeg, aga siis oleme võtnud abilisi,“ selgitab ta. „Lisaks veel mahelambad ja lihaveised: lammaste põhikarjas on 350 looma, veiseid koos vasikatega poolsada. Logistilises mõttes on kõik väga lähestikku – põllud viie kilomeetri raadiuses, laut ja kuivati siinsamas üle õue,“ selgitab Ivar.

Kas oled valmis järgmisel silohooajal midagi väga erilist proovima? Tee oma ettevõttele eriline jõulukink ja telli Eesti olustikule mõeldud bioloogiline silokindlustuslisand koos nõustamisega juba ette ära väga hea hinnaga. Üks mure vähem! Küsi pakkumist: Kristiina Märs kristiina@smartfor.ee, 5346 7757 *soodushinnad kehtivad enne jõule vormistatud tellimustele

Aivar ütleb, et Roosu talu rahva eesmärk pole ehitada väga suurt ettevõtet või maailma vallutada. „Peaasi, et oleks mõnus tööd teha. Ma teengi asju täpselt niipalju, kui tahan. Kui eesmärk oleks rikkaks saada, peaksime karmimad olema, mitte tegelema kultuuri, vaid ainult ettevõtlusega,“ sõnab ta. „Meie oleme lihtsalt juhustest kinni haaranud. Nii oli koolimaja ostu ja puhkekeskuse rajamisega ning nii oli ka maheteemaga,“ räägib Aivar. Nimelt tulid aastaid tagasi Eestisse kaks venda Taanist ja hakkasid lähikonnas talu pidama. Ilmnes aga, et ühele neist kuulub Taanis 80% mahetööstusest. „Meil oli õrn mõte maheviljaga tegelema hakata, nemad olid nõus meilt vilja ära ostma ja nii see alguse saigi. Tänu mahetoodangule saime kõik vanad võlad ära klattida,“ kinnitab Aivar.


PERSOON

Põllumees ootab mõistlikku otsust sinise kütuse kohta

T

ulevikuplaanide kohta ütlevad Aivar ja Ivar Rosenberg, et ega talu kunagi valmis ei saa. Lauta oleks vaja kindlasti laiendada. Toetusi on Roosu talu saanud üsna vähe, sest pikka aega oli ettevõtte laenukoormus nii suur, et toetuse saamiseks ei kvalifitseerutud. Suurt kasvuplaani pole „Me oleme väga palju ehitanud oma jõududega ja renoveerinud võimalikult palju vanu asju. Suurt kasvuplaani meil pole, sest selleks oleks vaja palju lisatehnikat ja töötajaid,” selgitab Aivar ja lisab, et praegu tullakse toime oma jõududega ning paari abilisega. „Näiteks on meil juba 19 aastat oma keevitaja-treial, kes parandab ja hooldab kõiki masinaid. Veel on talus kokk, kes tuli meie juurde 15 aastat tagasi praktikale ja jäigi. Tema tegeleb pulmade ja pidude toitlustamise ja korraldusliku poolega,“ sõnab Aivar.

S

Sinise kütuse limiite pole vaja Pigem teeb Aivaril meele väga mõruks trall erimärgistatud kütuse ümber. „Selle kaotamine oleks tohutu karuteene kogu põllumajandusele. Kunagi meil olid limiidid, kuid nendega mässamine on teadus – väga suur vahe on, kus su põld asub – kas lauges Kesk-Eestis või Haanjas. Seega tundub, et mõistlike ja õiglaste valemite väljatöötamine selles vallas on hoopis keerulisem, kui alguses paista võib,“ ütleb Aivar.

Hea teada Roosu talu pälvis Eestimaa Talupidajate Keskliidu konkursil tiitli „Parim talu 2019“. Pereettevõttes kasvatatakse maheteravilja, lambaid ja lihaveiseid ning peetakse küla- ja puhkekeskust.

350

lammast on Roosu talu põhikarjas, veiseid ja vasikaid on kokku 50.

Kommentaar: Roosud toetavad kõiki Sulbi küla kogukondlikke ettevõtmisi

ulbi külateatri juhendaja Airika Saamo leiab, et Aivar Rosenberg on kahtlemata Sulbi küla mitteametlik külavanem, kuigi ta ise tähtsaid tiitleid ei salli. „Nii Aivar kui ka Ivar mängivad Sulbi külateatris juba alates selle loomisest 2005. aastal. Lisaks toetavad nad kõiki küla üritusi, annavad oma ruume ja maad kasutada ning on igati huvitatud, et siinkandis oleks hea elada.“ Airika meenutab, kuidas ta tu12

Viimasel ajal on üles kerkinud põllumeeste pahameel valitsuse suhtes, kuna järgmise aasta riigieelarves ähvardatakse Eesti põllumehed ilma jätta täies mahus siseriiklikest üleminekutoetustest. Mida Aivar Rosenberg, kes on ka ise otsapidi poliitikas ning riigikoguski olnud, asjast arvab? „Ei oska pahane olla. Kui me läheks 1000 euro pärast pankrotti, siis me vast ei oleks aasta talu,” leiab ta.

li 17 aastat tagasi Sulbi kanti elama ja teda võeti kahel käe vastu. „Samamoodi koheldakse ka praegu kõiki uusi inimesi, kes siia kolivad. Ning neid on – meie ümbrusesse on tulnud elama palju noori peresid. Näiteks Osula kooli sajast lapsest umbes pooled on pärit just Sulbist või siit lähedalt,“ räägib ta. „Meie külakogukond on väga aktiivne ja see on suuresti tänu Roosudele, kes alati kõigega abiks on.“ Airika ütleb, et vähem kui kümme aastat tagasi oli Sulbi kü-

las kaks poodi ja kui need kinni pandi, tundus kohalikele, et nüüd sureb küll küla välja. Sama lugu olnud ka haldusreformiga – tundus hirmutav, et mis nüüd saama hakkab. „Aga sai see, et me mõistsime veel paremini, kuidas kohaliku elu korraldamine ongi meie endi kätes. Kui me seda ei tee, minnakse maalt ära. Õnneks on meil olemas suurepärased eestvedajad ja Roosu talu on sõna otseses mõttes Sulbi küla keskpunkt,“ lisab ta.


Tehnika ostu ja põllutööde rahastamine on nüüd soodsam! Seadmeliising • Uus ja kasutatud põllumajandustehnika • Kasutus- ja kapitalirent ning järelmaks • Omafinantseering alates 10%, periood kuni 6 aastat Laen • Kevadtööde rahastamiseks lühiajaline laen • Põllumaa ostmiseks kuni 30-aastane investeerimislaen • Tagatiseks MES käendus või COSME* programm • Laen toetuse tagatisel kuni 25 000 €, kuni 75% laekunud toetusest

Laenu või liisingu lepingutasu soodustus

-50%

Minimaalselt 100 € Kehtib kuni 31.12.2019

Liising Euroopa Investeerimisfondi COSME* programmi abil • Soodsamad liisingutingimused meie koostööpartneritelt • Finantseeritav summa kuni 150 000 € • Kapitalirent, sissemakse kuni 9% • Intress 2,19% + 6 kuu euribor Esitage finantseerimise taotlus www.swedbank.ee/finantseerimine või pidage nõu ärikliendi nõustamiskeskuse telefonil 613 2222.

*Finantseeringu tagatiseks on garantii, mida pakub Euroopa väikese ja kekmise suurusega ettevõtjate programm COSME ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EIF). Fondi eesmärk on aidata finantseerida ja ellu viia investeeringuid Euroopa Liidus ja tagada suurem ligipääs kapitalile.

Koostööpartnerite pakkumised kehtivad kuni 31.12.2019 või kuni tehnikat jätkub. Tatoli traktor New Holland T7.260 PowerCommand 4WD Soodushind 110 000 € + km www.tatoli.ee

Agrilandi traktor Fendt 720 Vario S4 Soodushind 116 900 € + km www.agriland.ee Konekesko Eesti traktor CLAAS Axion 950 Cmatic Cebis Soodushind 175 500 € + km www.konekesko.com/et-EE/

Stokkeri Kubota RTV X900 maastikusõiduk intressiga 0% + 6 kuu euribor Pakkumine kehtib kuni 09.12.2019 www.stokker.ee

Väderstadi Rollex 620 põllurull, Carrier 400 ketasrandaal või Cultus 300 kultivaator intressiga 1,49% + 6 kuu euribor www.vaderstad.com/ee

Koostöös:

Teenuse pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/business.


TOETUS

Leidke riigieelarvest 10 miljonit ja see antakse põllumeestele! Tuleva aasta riigieelarves on põllumeestele mõeldud üleminekutoetuste summa kümne miljoni euro võrra väiksem, kui lubaksid Euroopa Liidu reeglid. Kuigi ideid raha leidmiseks pole, lubavad nii poliitikud kui ka põllumeeste esindajad võidelda eelarve vastuvõtmiseni, et raha leitaks. TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Euroopa Liidu reeglid lubaksid Eesti riigil oma põllumeestele järgmisel aastal maksta 15,3 miljonit eurot üleminekutoetusi. Kui viimatiste riigikogu valimiste järel moodustatud koalitsioonis lubasid kõik osalised jätkata põllumeestele täies mahus (st Euroopa Liidu lubatud maksimaalses määras) üleminekutoetuste maksmist, siis valitsuselt riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõus oli üleminekutoetuste real lubatust umbes kümme miljonit eurot vähem ehk vaid viis miljonit eurot. Edasi on käinud võitlus justkui nähtamatu vaenlasega, sest keegi ei ole vastu, et maksta põllumeestele üleminekutoetusi täies mahus. Keegi ei suuda aga leida ligi 14

12 miljardi euro suurusest riigieelarvest kohta, kust võtta puuduolevad kümme miljonit eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) esindajad kohtusid oktoobris riigikogu fraktsioonidega. EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus kinnitas, et fraktsioonide üldine hoiak oli mõistev. Üleminekutoetuste teemat lubati eelarvekõnelustel positiivselt käsitleda. Samas tunnistati, et riigikogus on keeruline nii suures mahus muudatustele katteallikaid leida. Suuga teeb suure linna Pressiteatest võib lugeda, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed rõhutasid toetuste olulisust kodumaise toidujulgeoleku tagamiseks. Isamaa fraktsiooni liikmed väljendasid valmisolekut üleminekutoetuste teemat

positiivselt käsitleda, kui eelarvemuudatustele leitakse katteallikad. Keskerakonna mitmed liikmed rõhutasid, et põllumajandus on Eesti jaoks tulevikuks suur võimalus, mistõttu peaks riik kohalikule tootmisele jätkuvalt panustama. Reformierakonna hinnangul tuleks üleminekutoetusi täies mahus maksta põllumajandustootjate kindlustunde tagamiseks. Kõigi põllumajandustootjatele poolehoidu väljendanute hulgas tundub küll üsna küüniline just reformierakonna seisukoht. Reformierakonna juhitud valitsuse ajal loobus Eesti riik võimalusest toetada oma põllumeeste konkurentsivõimet ja siseriiklikeks üleminekutoetusteks riigieelarvetesse raha ei leitud. Paraku ei andnud reformierakond selle artikli jaoks selgitusi, miks nende seisukoht on praeguseks muutunud vastupidiseks ja kas neil on ka mõni idee, kust võtta järgmise aasta eelarvesse puuduolev kümme miljonit eurot. Sõrmuse sõnul rõhutasid kohtumistel eelkõige keskerakonna liikmed, et põllumajandusele raha leidmine on prioriteetide ja taht-


mise küsimus ning viitasid keskerakonna juhitud eelmisele valitsusele, kes üleminekutoetusteks vajaliku raha suutis leida. Ka eelmine maaeluminister Tarmo Tamm on Kuku raadio saatele „Maatund“ antud intervjuus öelnud, et on auküsimus leida üleminekutoetuste jaoks vahendeid lubatud maksimaalses määras. „See on auküsimus. Kui teised toetavad maksimaalses määras, meie ei toeta, siis on see ka konkurentsiküsimus. Me ei suuda seal ühisel turul muidu toimetada,“ selgitas eksminister. Üleminekutoetus vähenenud Võrreldes esimeste aastatega, kui Euroopa Liiduga hiljem liitunud riigid said õiguse oma põllumajandustootjatele siseriiklikke otsetoetusi juurde maksta, on Euroopa Liidu käimasoleva finantsperioodi viimaseks aastaks EL-i reeglite järgi maksta lubatud maksimaalne toetussumma kahanenud mitu korda väiksemaks. Käibelt Eesti põllumajandustootjate esikümnesse kuuluva Tartu Agro juhatuse liikme Aavo Mölderi sõnul on järgmiseks aastaks lubatud maksimaalne üleminekutoetuste summa, 15,3 miljonit eurot, üsna väike. Isegi kui sellest summast jääb alles kolmandik, siis see ei olekski väga suur kaotus. Samas toob ta näite põllumajandusele üsna ekstreemseks kujunenud 2016. aastast, kus kogu sektori käive oli ligi 850 miljonit eurot ja selle käibe juures suudeti sektoris teenida kasumit vaid kümme miljonit eurot. Kui arvestada juurde liisingud ja võlad, siis elataksegi vaid laenude peal. „Üldpilti vaadates on iga sent oluline,“ rõhutab ta. Tartu Agrole endalegi on toetused eelarve oluline osa. Ligikaudu seitsme miljoni eurose aastakäibega ettevõte sai 2018. aastal toetusi 900 000 eurot, millest top-up oli 300 000 eurot. Eelmisel aastal lan-

takse, et meie põllumajandus on väga heas seisus,“ ütles Mölder. „Kergejõustikuga paralleele tõmmates peab aga meie põllumees ilma toetusteta konkurentsis püsimiseks 100 meetri distantsi maailmameistrist veel viis sekundit kiiremini jooksma,” tõi Mölder piltliku näite.

Talupidajatel on ootused, mis on eelnevate poliitiliste lubadustega loodud. Kerli Ats

Praeguses olukorras on top-up väga vajalik ja kui seda täies mahus ei maksta, siis ilmselt arvatakse, et meie põllumajandus on väga heas seisus. Aavo Mölder

ges top-up’i osakaal kõigist toetustest 23% peale. Võrdlusena võib tuua, et kogu toetusteks saadud raha maksab Tartu Agro riigile maksudena tagasi, sest ettevõtte maksukoormus on 1,2 miljonit eurot aastas. „Praeguses olukorras on top-up väga vajalik ja kui seda täies mahus ei maksta, siis ilmselt arva-

Ootused luhtuvad Eestimaa Talupidajate Keskliidu tgeevjuht Kerli Ats leidis, et loomulikult on viis miljonit eurot parem kui null, kuid otsetoetuse eelarve vähenemine maksimaalsest lubatud tasemest üle 67% võrra on siiski märkimisväärne muudatus. „Talupidajatel on ootused, mis on eelnevate poliitiliste lubadustega loodud,“ on Ats seisukohal. Tema sõnul on põllumajandustoodete turg ebastabiilne, kus hinnad suures ulatuses kõiguvad. Täiendav siseriiklik toetus aitaks ebastabiilsusega toime tulla. Temaga nõustus Roomet Sõrmus, kes ütles, et olukord on ärev. USA otsustas kehtestada Euroopa Liidu osadele toiduainetele täiendavad tollimaksud, ka on raske hinnata Brexiti mõjusid. Ebakindlust suurendavad Sõrmuse sõnul ka maaeluministri antud signaalid, et üleminekutoetuste maksmise korda muudetakse. Kui sellises olukorras vähenevad paljude ettevõtete jaoks toetusrahad märkimisväärselt, siis tekitab see ebakindlust juurde ja muudab ettevõtete eelarved pingeliseks. Võitlus jätkub, kuid ideid ei ole Paraku ei ole veel kuulda olnud ühtegi ideed, rääkimata ettepanekutest, kust puuduolev üleminekutoetuste raha leida. Riigikogu fraktsioonid kinnitasid põllumajanduskojale, et on valmis toetama lisaraha andmist üleminekutoetuste jaoks, kuid lisasid, et neil on riigikogus väga keeruline katteallikaid leida. Ka maaeluminis-

15


TOETUS ter Mart Järvik tunnistas Vikerraadio Reporteritunnis, et häid mõtteid katteallikate osas praegu ei ole. Aastaid riigikogu liige olnud Aavo Mölder usub, et kui põllumehed suudavad selgeks teha, milleks neil seda raha on vaja, siis leitakse riigikogus lahendus. Ühe mõttena pakub ta välja kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) raha. MES-i vahendeid tavaliselt täies mahus ei kasutata ning varemgi on sealt põllumeestele raha juurde antud. Maaeluministri nõunik Maido Paju kinnitas, et minister jätkab üleminekutoetuste täismahus maksmise eest võitlust. „Minister Mart Järvik võitles välja järgmise aasta top-up’i põllumeestele viie miljoni euro suuruses summas, kuigi see oli varem 2020. aasta riigieelarve strateegiast täielikult välja jäetud. Minister jätkab tööd selle nimel, et leida täiendavaid vahendeid top-up’i väljamaksmiseks aastal 2020 EL-i poolt lubatud täismahus,“ lubas Paju ministri nimel. „Lõplik tõde selgub riigieelarve kinnitamisel riigikogus detsembrikuus,“ lisas ta.

Statistika Üleminekutoetuste vähendamine pärsib põllumajanduses lisand­väärtuse loomist kümnendiku võrra Aastal 2018: moodustasid üleminekutoetused kogu toetuste mahust keskmiselt 10%; varieerus üleminekutoetuste osatähtsus 1 protsendist (püsikultuuride tootmises) kuni 17 protsendini (piimatootmises); üleminekutoetuse suurim osatähtsus oli tootmistes, kus kasvatati nii põllukultuure kui ka toodeti piima või peeti lihaveiseid või lambaid; loodavas netolisandväärtuses (mida suurem lisandväärtus, seda konkurentsivõimelisem) moodustasid üleminekutoetused keskmiselt 9%, enim loomakasvatuses (16%), piimatootmises (10%), segatootmises (9%), taimekasvatuses (8%). Seega, vähendades üleminekutoetusi 2/3 võrra (15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole) võib olla mõju loodavale lisandväärtusele kuni 11%, enim mõjutatud sektorid on piimatootmine ja loomakasvatus. Allikad: põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN; maaeluministeerium

Hea teada Miks on põllumeestele üleminekutoetused olulised Kulud kasvavad tormiliselt 2014. aastal olid põllumajandussektori tööjõukulud 130 miljonit eurot, 2018. aastal 160 miljonit eurot. Vaatamata sellele jäävad põllumajandussektori palgad 20% riigi keskmisele alla. 2017. aastal maksid põllumajandusettevõtted intressideks kokku 18,5 miljonit eurot, 2018 üle 27 miljoni euro. Põllumajandusettevõtete rendikulud olid 2014. aastal alla 29 miljoni euro, mullu 36,5 miljonit eurot. Diislikütuse hind on võrreldes 2015. aastaga kasvanud peaaegu 20%. Oodatud tulu jääb tulemata Mõne aasta tagune turukriis jättis piimatootjate rahakotti üle 100 miljoni eurose augu, piimalehmade arvu vähenemine jätkub siiani. Enne tänavust olid viljakasvatajatele kolm viimast aastat keerulised. 2016. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride toodang jäi 2015. aastaga võrreldes 127 miljonit kasinamaks. Aastaid on kulud kasvanud toodangu väärtusest kiiremini. Toodangu väärtus on viimastel aastatel olnud langustrendis.

KÜSIMUS: Millele võivad põllumehed loota 2021. aastal, kui algab Euroopa Liidu uus finantsperiood, kuhu praeguse seisuga ei ole üleminekutoetuste maksmise võimalust ette nähtud? ROOMET SÕRMUS

KERLI ATS

RENO PAJU

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU

MAAELUMINISTEERIUMI MAAKASUTUSPO-

TEGEVJUHT

LIITIKA OSAKONNA OTSETOETUSTE BÜROO

P

JUHATUSE ESIMEES

raeguse seisuga on 2020. aasta viimane, millal võib üleminekutoetusi maksta. Samas pole välistatud, et uuel perioodil võib taas päevakorda tõusta nn lisamakse võimalus (top-up), kui Euroopa Liidu toetused piisavalt kiiresti ei tõuse. Brexiti mõju Euroopa Liidu eelarvele võib kaasa tuua väga halbu uudiseid ka põllumajandussektorile, eesistuja Soome ongi teinud ettepaneku põllumajanduse eelarve kärpimiseks. 16

M

e loodame, et Eesti põllumeestele makstavad Euroopa Liidu otsetoetused suurenevad ja jõuavad Euroopa keskmise tasemeni. Tegelikkus kujuneb ilmselt teistsuguseks, st EL-i toetusi tõstetakse, aga vähe. Seega ei ole välistatud, et Euroopa Liit annab ka järgmiseks finantsperioodiks Eestile võimaluse siseriiklike otsetoetuste maksmiseks. Kui see nii läheb, siis tuleb reegleid muuta ja maksta ka siseriiklikke otsetoetusi õiglastel alustel.

A JUHATAJA

lates 2021. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperiood ja uueks finantsperioodiks on ette nähtud konkurentsivõime suurendamiseks ning stabiilse sissetuleku tagamiseks mitmeid sekkumisi (toetusi). Kuna finantsperioodi ettevalmistus on alles käimas, siis on praegu veel vara öelda, milliseid toetusi uuel eelarveperioodil Eestis rakendatakse.


Euroopa sunnib toetuste määramisel kasutama vananenud andmeid

E

estimaa Talupidajate Keskliit on mures, et üleminekutoetusi makstakse väga aegunud referentsandmete põhjal. Toetusi määratakse enam kui kümne aasta tagustele andmetele tuginedes. Taluliit saatis pöördumise koalitsiooniparteide juhtidele, maa­ eluminister Mart Järvikule ja riigikogu maaelu- ja rahanduskomisjoni esimeestele, kus juhitakse tähelepanu, et siseriiklikke otsetoetusi makstakse enam kui kümne aasta taguste referentsandmete järgi. Toetusi makstakse 2006., 2007. ja 2008. aasta andmete järgi. Taluliidu väitel tähendab see, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega pärast neid referentsaastaid, ei saa siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi. Samas

võivad aga toetusesaajate hulka sattuda ettevõtted, kes tollases mahus praegu enam tootmisega ei tegelegi. Taluliit soovib, et rakendataks õiglasemaid meetmeid. Seni ei ole liit pöördumisele vastust saanud. Praegu midagi ei muutu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda siin talupidajatega päris ühes paadis ei ole. EPKK juhatuse liikme Roomet Sõrmuse väitel on see diskussioon üsna vana ja loomulikult toetaks ka EPKK uuemate andmete kasutamist, kuid paraku on selgeks saanud, et vähemasti sellel finantsperioodil ei ole üleminekutoetuse maksmise aluseid võimalik muuta. Seetõttu pole Sõrmuse hinnangul mõtet selle teemaga ka tegeleda. Keerulises eelarveolukorras võiks poliitikud se-

da teemat isegi ära kasutada, viidates süsteemi puudustele, nagu see juhtus reformierakonna valitsemise ajal aastatel 2014‒2016. Olukorra paratamatust kinnitab ka maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju. Ta viitab, et üleminekutoetusi makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt samadel tingimustel nagu anti üleminekutoetusi 2013. aastal. 2013. aastal maksti üleminekutoetusi 2006., 2007. ja 2008. aastate toetusõiguste alusel. Euroopa Komisjonilt on küll küsitud luba üleminekutoetuste reeglite muutmiseks, kuid luba ei ole antud. Nii tulebki Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina lähtuda praegu liidus kehtestatud reeglitest.

Uueks hooajaks uus masin!

Järelveetavad pritsid- 5 mudelit, maht 2700-14000 liitrit Iseliikuvad pritsid- 5 mudelit, laius 18-40 meetrit

Lägapüüd mahuga 3-30 m3

Moodullahendusega külvikud kuni 9m

Lägarandaalid, -kullvaatorid, rohumaakeead

Otsekülv, maisikülvikud, kombikülv

Õlipressid tootlusega 10-16000 kg/h, külm- ja kuumpress Ekstruuderid- granulaatorid loomasööda tootmiseks, 80-8000 kg/h

FARMET mullaharimismasinate ja külvikute kandekonstruktsioonid on valmistatud eriterasest eXtra Steel line® . TEHASEGARANTII 2 AASTAT PEECON söödamikserite segamissgude asetus planetaarkäigukassle on unikaalse ja töökindla lahendusega. TEHASEGARANTII 5 AASTAT

PANE MEID PROOVILE JA KÜSI PAKKUMIST!

põllutehnika külvikud õlimasinad

lägatehnika söödamikserid haagised

+372 527 9827

söödarobood rullipurussd silojaoturid

info@agrofort.ee

taimekaitsepritsid

www.agrofort.ee

väeesekülvikud mullafreesid

www.farmet.ee

farmihooldusmasinad


REKLAAMTEKST

Pinnase stabiliseerimine injekteerimismeetodil sai alguse 40 aasta eest Soomes. Toona otsiti lahendust, kuidas stabiliseerida viltuvajunud küüni seina ilma pinnast lahti kaevamata ja vundamenti avamata. “Selline lahendus õnneks lõpuks ka leiti,“ kirjeldab URETEK Baltic OÜ tegevjuht Roman Reiner-Latõšev patenteeritud tehnoloogia sündi. „1978. aastal stabiliseeriti injekteerimismeetodil esimene objekt ja tänaseks on URETEK-i ainulaadne meetod kasutusel juba 54 riigis üle maailma, olles suureks abiks ka Eesti põllumehele näiteks vajunud viljasalve või tootmishoone loodimisel,“ räägib Reiner-Latõšev. Stabiliseerimise käigus süstitakse pinnasesse spetsiaalselt URETEK-i poolt välja töötatud geopolümeere, mis pinnases süstides paisuvad ning tihendavad selle tagajärjel hoone aluspinnase, täidavad tühimikud ning võimalusel isegi tõstavad omale kohale tagasi kõik vajunud betoonplaadid, muud ehitised ja nende osad, mis vahetult maapinnale toetuvad. Kuna iga objekti jaoks tuleb leida unikaalne lahendus, teevad insenerid põhjaliku eeltöö: tuleb otsustada, kust nurgast vajunud ehitise stabiliseerimist ja tõstmist alustada ning kuhu suunda seda liigutada. „Meie meetodiga on igapäevatöö häirimist kliendi jaoks vähem ja ta saab oma tavapäraste tegemistega edasi minna just nii, nagu plaanitud on,“ nendib Reiner-La-

tõšev. Usaldust tõstab kahtlemata ka see, et maailmas on URETEK-il üle 150 000 suurobjekti. Lisaks veel suur hulk väiksemaid objekte ja eraklientide eramuid. Ainuüksi Baltikumis on meie meetodiga viimase 2,5 aasta jooksul stabiliseeritud enam kui 300 objekti.“ Laborid, ülikoolid ning riigiasutused üle maailma on väljastanud sertifikaate, mis tõendavad URETEK-i meetodi toimivust ning ohutust keskkonnale: muuhulgas on URETEK-il ette näidata tunnistus Tampere ülikoolist Soomest, samuti tunnustused Itaaliast ja Inglismaalt, meetodit on testitud nii Ameerikas kui Hiinas, ettevõttel on nii Saksamaa TÜV kui Bayeri keskkonnaohutussertifikaat. „Kuna lahendus on keskkonnasõbralik, oleme stabiliseerinud ka veetammisid ja segu võib pumbata isegi põhjavette,“ lausub Reiner-Latõšev. Mis on kliendi jaoks suurim üllatus? „Kui pinnase stabiliseerimine kõlab loogiliselt, siis meie väide näib väikese imena, et suudame pinnases oleva objekti tagasi vajalikule kõrgusele tõsta,“ kirjeldab Reiner-Latõšev. „Alavere viljasalvede juures tõstmist lõpetades kutsuti kõik objektil olevad mehed tehtut uudistama ning tulemust nähes laskus üle platsi uskumatust väljendav tunnustav vaikus.“ Kuna pumbatav aine on vetthülgav, sobib seda kasutada ka õlidest või hapetest läbiimbunud keskkonnas: meetodit on kasutatud näiteks raudteedepoode stabiliseerimisel.


Abiks põllumehele. Näiteid Eestist: Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – selle korrektse kogumisanumasse kogumise asemel toimus renni liitekohtadest happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule. „Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab ettevõtte Baltikumi tehniline direktor Jarmo Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“ Lahendusena täideti rennide tagused URETEK-i meetodil, pritsides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke. „Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Jarmo Luht. Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine Objekti põrandad oli kahelt poolt keskele kaldu projekteeritud, et kogunevat virtsa keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde.

„Siinkohal suutsime URETEK-i meetodil põranda stabiliseerida ja tõstsime selle tagasi õige nurga alla, kuigi ajaaken tööde teostamiseks oli maksimaalselt 4 tundi ning pidime arvestama lüpsiaegadega. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,“ nendib Luht. Alavere viljasalve stabiliseerimine Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu PõhjaEuroopa kõrgeima viljasalvega. Et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ning vastuvõtupunker vajusid ära. „Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud, need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker 60mm. Objekti õigesse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Jarmo Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis. Alternatiivne võimalus vajunud salve otseks seadmiseks oleks olnud selle mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud. Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse süstitava materjali enda garantii on 10 aastat, samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni. „Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlik vanandamine, kust ilmnes, et materjal peab vastu vähemalt 150 aastat,“ lubab Reiner-Latõšev.

Injekteerimismeetod Esmalt uuritakse pinnasetingimusi, et teha kindlaks, kui sügavale tuleb geopolümeeri suruda ja milliseid takistusi võib pinnases ette tulla. Seejärel puuritakse maapinda näpujämedune auk, kust viiakse toru vajalikule sügavusele. Läbi toru pumbatakse pinnasesse URETEK-i poolt väljatöötatud geopolümeeri, mis paisudes tihendab pinnase nn laialisurumise meetodil. Kuna URETEK-i ainetel on tugev paisumise jõud, on võimalik vajunud pind või ehitis tõsta tagasi soovitud kõrgusele. Protsessi teostatakse tsüklite kaupa ja samal ajal ehitist ning ümberkaudset pinnast hoolikalt lasermõõdikutega jälgides.

Paisumisprotsess võtab aega mõnikümmend sekundit ning kivistunud mass saavutab 10 minutiga 90% oma tugevusest. Lõplik tahkumine toimub 24 tunni jooksul. Ainuke piirang meetodi kasutamisele on nn majanduslik otstarbekus: on käestlastud objekte, kus mõistlikum on lammutada. Pinnasevormidest tingituna töö tegemata ei jää. Ettevalmistustöödeks objektil, injekteerimiseks ja materjali kuivamiseks kuluvad vaid mõned tunnid – teiste meetodite puhul läheb selleks päevi või isegi nädalaid. URETEK-i süsteemid võimaldavad betoonplaate täpselt joondada ja loodida, tõstes plaadi tagasi sinna, kus need peavad olema ja siis neid uuesti toestades.

URETEK BALTIC OÜ PÄRNU MNT. 160F TEL: +372 506 5959

E-POST: info@uretek.ee


MAKS U D

Maamaksu tõus terendab Jaanuaris peab valitsuskabinet otsustama maade korralise hindamise läbiviimise. Maa-amet lubab positiivse otsuse korral hindamised teha 2021. aasta jooksul. Aasta kulub omavalitsustel uute maksumäärade kinnitamiseks, nii et arvatav maamaksu tõus jõuab maaomanikuni mitte varem kui 2023. aastal.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Viimati toimus maade korraline hindamine 18 aastat tagasi, aastal 2001. Viimased 15 aastat on maade hindamine olnud küll pidevalt päevakorras, kuid poliitilise tahte puudumise tõttu on asi alati pooleli jäänud. Mingit sundi ju ei ole – seadus küll näeb ette maade korralise hindamise, kuid ei määra, mitme aasta tagant see peab toimuma. Viimati jäi asi pooleli kolm aastat tagasi. Nüüd on regionaalminister Jaak Aab maade korralise hindamise vajaduse taas päevakorda toonud. On selge, et maa hinnad ei saa enam olla need, mis nad olid 2001. aastal. Kuna maa hind on aluseks maade maksustamisele, siis võib 20

Aabi ütlusel öelda, et maksustamise alus on ebaõiglane. Just seepärast tõigi ta kevadel maade hindamise teema taas lauale, kuna omavalitsused heitsid talle ette, et riik ei täida oma kohust, milleks on maade hindamine. Omavalitsused on õiglasest maamaksust otseselt huvitatud, sest maamaks laekub täies mahus nende eelarvesse. Aab sõnas, et tema hinnangul oleks ideaalne, kui suudetaks leida lahendus, kuidas tänapäevase tehnoloogia abil saaks igal aastal maid hinnata ‒ ei pea ju ootama neli või 18 aastat. Keskkonnaminister Rene Kokk on esialgu välja lubanud, et seadusesse kirjutatakse sisse säte maade hindamisest iga nelja aasta tagant. Saidafarmi peremehel Juhan

Kindlasti ei saa olema hüppelist maamaksu kasvu. Jaak Aab, regionaalminister


kolme aasta pärast Särgaval on kasutuses 1075 hektarit maad. „Hindamise üks eesmärk on kindlasti rohkem maksu saada, küllap ta siis tõuseb,“ uskus Särgava, et tõenäoliselt tõuseb peale maade ümberhindamist maamaks tuntavalt. „Loota, et keegi maamaksu tõstmise õigust „põhjani ei kasuta“ on ilus küll, kuid niisama hea, kui selgitada koerale, et armastad küll vorsti, kuid suure armastuse märgiks jäta pool söömata,“ leidis Särgava. Lootust ta siiski ei kaota ja mahepõllupidajana loodab ka seda, et kui maa tehakse kalliks, siis mahekasvatajatele jäetakse hind samaks. Maamaksu tõusu võti on omavalitsuste käes Pere-ettevõtte OÜ Eestimaa Lihaveis juht Kaupo Kutsar on mõõdukamal seisukohal. Tema pere kasutada on ligikaudu 200 hektarit põllumajandusmaad ja 60 hektarit metsamaad. Ta usub, et maade hindamise järgse maamaksu tõusu võti on omavalitsuste käes.

Nendel on võimalus maa kõrgema hinna korral maksustamisprotsendi määr allapoole tuua. Kuid Kutsar möönis, et volikogudes on väga erinevad inimesed, erinevate huvidega, ja vallajuhid võivad survestada valla finantside suurendamise suunas. Seetõttu peaks tema sõnul riik kindlasti looma mingisuguse mehhanismi, et põllumajandusmaa maamaks päris pilvedesse ei saaks minna. „Vastasel juhul oleme euroliidus veelgi ebavõrdsemas konkurentsis ja meie põllumeeste toodang muutub veelgi kallimaks,“ leidis Kaupo Kutsar. Keskkonnaminister Rene Kokk ongi pressiteate vahendusel kinnitanud, et hüppelist maamaksu tõusu ei tule ja selle ärahoidmiseks töötatakse juba meetmeid välja. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson selgitas, et praegu koostatakse maade hindamise mõjuanalüüsi ja koos rahandusministeeriumiga otsitakse lahendusi, kuidas tõkestada

maamaksu kiiret tõusu. Ta tõi näite, et ühe variandina on võimalik määrata kindel protsent, kui palju võib maatüki hind aastas suureneda. Samuti on võimalik maamaksu maksimaalset määra praegusest allapoole tuua. Hüppelist maamaksu tõusu ei tule On avaldatud arvamust, et 18 aastaga on maa hind tõusnud keskmiselt kümme korda. Jaak Aab on kindel, et pärast maade hindamist ei tule kümnekordset maamaksu tõusu. „Kindlasti ei saa olema hüppelist kasvu,“ kinnitas ta ja loetles hüppelise hinnatõusu piiramise võimalustena samu meetmeid, mida mainis ka keskkonnaministeeriumi asekantsler Martinson. Aab aga pooldab omavalitsustele suurema õiguse andmist soodustuste ja maksumäärade üle otsustamisel. Ta ei usu, et omavalitsused oma otsustusõigust kurjasti kasutaksid. Ta tõi näite 2001. aastast, kui omavalitsused pä-

21


MAKS U D rast maade ümberhindamist lakke kruvitud maksumäärasid langetama asusid. Mitmed omavalitsusjuhid on meedias juba ka kinnitada jõudnud, et ebamõistliku maksutõusu ärahoidmiseks langetavad nad pärast maade hindamist maamaksu määrasid. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja on öelnud, et Loo aleviku näitel on maa hind kallinenud 20 korda. Maamaksu 20-kordne tõus ei ole aga inimeste jaoks vastuvõetav ja seetõttu tuleks maksumäära kindlasti muuta. Esimesed otsused langetatakse jaanuaris Seda, kuidas maahinna tõus kandub üle maamaksule, hakatakse Jaak Aabi kinnitusel paralleelselt analüüsima, kui on tehtud otsus maade hindamise kohta. „Keegi ei soovi, et põllumehele tuleks juurde mitmekordne maksukoormus ja selleks on maa-ametil ettepanekuid, mida kavatsetakse esitada maamaksu seaduse muudatuste tegemisel,“ lubas Aab. Aab möönis, et praegu on kõik veel segane ja küsimusi rohkem kui vastuseid. Tema sõnul on veel vara hinnata, kuidas kõik hakkab toimuma, sest esialgu on vaja jaanuaris teha valitsuskabinetis otsus maade hindamise kohta. Seda otsust on üritatud teha viimased 15 aastat, aga ei ole õnnestunud. Kui aga jaanuaris otsus vastu võetakse, tähendab see põllumehe jaoks, et maade hindamisest tekkiv maamaksu tõus jõuab nendeni kõige varem 2023. aastal. Maaamet on lubanud hindamise läbi viia 2021. aastal. Alles seejärel saab vastu võtta maamaksu seaduse muudatused, millega saadakse Aabi hinnangul hakkama ehk 2022. aasta alguseks. Järgnev aasta kulub omavalitsustel uute maksumäärade kinnitamiseks, mille alusel hakatakse maksu koguma 2023. aastal.

22

Hea teada

Loota, et keegi maamaksu tõstmise õigust „põhjani ei kasuta“ on ilus, kuid niisama hea, kui selgitada koerale, et armastad küll vorsti, kuid suure armastuse märgiks jäta pool söömata. Juhan Särgava, Saidafarmi juht

Volikogudes on väga erinevad inimesed, erinevate huvidega, ja vallajuhid võivad survestada valla finantside suurendamise suunas. Kaupo Kutsar, OÜ Eestimaa Lihaveis juht

Kuidas koguneb Eestis maamaks Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind leitakse maa korralisel hindamisel, mis toimub perioodiliselt valitsuse poolt määratud hindamisaastal. Maade korralisi hindamisi on Eestis tehtud kolmel korral: 1993. aastal, 1996. aastal ja 2001. aastal. Praegu kehtivad 2001. aastal tehtud maa korralise hindamise tulemused. Maksumäärad kehtestab oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse volikogu. Eestis on kokku 141 maamaksu tsooni. Seadus lubab kehtestada minimaalseks maamaksu määraks 0,1% maa hindamisjärgsest hinnast, kuid nii madalat määra ei rakendata Eestis kuskil. Alla 1% on maksumäär kokku kuues piirkonnas, alla 2% on maksumäär 32 piirkonnas. Maksimaalne maamaksu maksumäär on 2,5% ja seda rakendatakse 74 piirkonnas. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär võib olla 0,1–2,0 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Maamaksu kogub kokku keskvalitsus, kuid see liigub tervikuna kohalikele omavalitsustele. Kokku said omavalitsused sellel aastal maamaksu 59,3 miljonit eurot. Maade ümberhindamise järel peaks see summa tuntavalt tõusma.

0,1–2% maa maksustamise hinnast aastas võib olla põllumajandusmaa ja loodusliku rohumaa maksumäär.


TOETUS

20 lisamiljonit investeeringuteks HELI LEHTSAAR-KARMA

Kõige rohkem vabanes raha piimatootmisest

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

T

uleva aasta alguses avatakse täiendav taotlusvoor maaelu arengukava (MAK) meetmest 4.1 investeeringutoetuse taotlemiseks. Vooru eelarve on ligi 20 miljonit eurot, millest umbes poole moodustab varasematest taotlusvoorudest kasutamata jäänud raha. Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk selgitas, et PRIA-st septembri lõpu seisuga saadud andmete kohaselt on meetmest 4.1 vabanenud ligi 10,3 miljonit eurot. Teisisõnu tähendab see raha, mis on kasutamata jäänud seoses toetuse saanud projektide odavnemisega või nende elluviimise katkestamisega. „Enim on vabanenud vahendeid piimatootmise tegevusvaldkonnas, umbes 5,2 miljonit eurot,“ täpsustas Tikk olukorda. Peamised projektide katkestamise põhjused on tema sõnul põllumajandustoodete hinna volatiilsus (madal piimahind) ajavahemikus 2015‒2017 ja ebasoodsad ilmastikutingimused, kui sademetevaene ilm mõjutas taimede kasvu üle Eesti, või vastupidi – sademeid tuli koristusperioodil liiga palju. Muret on teinud ka loomataudid, peamiselt sigade Aafrika katk. Täpne eelarve pole veel teada Praegu pole veel siiski selge, millal täpselt meetme 4.1 täiendav taotlusvoor tuleb ja kui suur saab olema eelarve. „Taotlusvoor on kavandatud 2020. aasta algusesse, aga täpsemat infot veel pole. Täpne eelarve selgub 2019. aasta lõpuks,“ selgitas Janeli Tikk, lisades, et eelarve suu-

Meetme 4.1 eelmistest taotlusvoorudest vabanenud raha, eurodes

Tegevusvaldkond

Määratud toetus

Katkestatud projektid

Katkestamise osakaal määratud toetustest, %

Piimatootmine

42 304 501

5 188 463

12

Loomakasvatus

33 820 189

2 383 611

7

Teravili

39 457 850

2 044 563

5

Muu Kokku

21 800 223

636 999

3

137 382 762

10 253 636

7

Hea teada Maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ saavad põllumajandustootjad toetust taotleda põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajanduslike masinate või

seadmete ostmiseks ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Seni on toimunud kuus taotlusvooru. Viimane, seitsmes taotlusvoor avatakse 2020. aasta alguses, selle eelarve on ligi 20 miljonit eurot.

rusjärk on siiski teada. „Võttes arvesse meetmes 4.1 vabanenud vahendeid (odavnemised, katkestamised) ja arengukava tulemusreservist lisanduvat 5,2 miljonit eurot, siis jääb taotlusvooru eelarve samasse suurusjärku nagu eelnevatel aastatel ehk ligikaudu 20 miljonit eurot,“ mainis Tikk.

riski,“ tutvustas Tikk. Samuti lisatakse kriteerium, kus täiendavaid hindepunkte saavad noored põllumajandustootjad, kellele on määratud toetus arengukava meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“. Meetme peamise muudatusena ühtlustatakse ülejäänud aiandussektoriga niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral toetusemäära ka köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele. See tähendab, et edaspidi võimaldatakse lisaks puuvilja- ja marjakasvatusettevõtjatele ka köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks või niisutamiseks vajalike süsteemide ehitamise ja vajalike seadmete ostmise puhul toetust kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest.

Väärtustatakse keskkonnahoidu Viimases taotlusvoorus meetme tingimusi oluliselt ei muudeta, kuid muudetakse hindamiskriteeriumeid. Näiteks lisatakse hindamiskriteeriumitesse keskkonda ja bioohutusse panustavaid kriteeriumeid. „Edaspidi saavad hindepunkte ka need taotlejad, kes teevad investeeringu, mis aitab kaasa bio­ ohutusnõuete täitmisele, või investeeringu, mis vähendab elektrienergiaga varustatuse katkemise

23


FOTO

Aasta põllumehe tiitli, auhinnaraha ja „Külvaja” pronkskuju viis koju Indrek Klammer (keskel). Pildil on ta koos abikaasa ja pojaga.

Võidukad virulased Lääne-Virumaa mehed tegid tänavusel aasta põllumehe konkursil puhta töö. Aasta põllumehe tiitli pälvis Voore Farmi juht Indrek Klammer Vinni vallast, rahvapõllumeheks valiti veebihääletusel sama kandi kartulikasvataja Gustav Põldmaa. PILDID: SVEN ARBET EKSPRESS MEEDIA

24


Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe korraldatav konkurss „Aasta põllumees” toimus juba 19. korda. Tublisid põllumehi autasustati 22. oktoobril Tallinnas toimunud aasta põllumehe konverentsil, kus oli põhiteemaks keskkonnahoid tuleviku põllumajanduses.

Rahvapõllumehe tiitli sai Gustav Põldmaa (paremal), kes poseerib koos tütar Kaire ja riigikogu liikme Kaido Höövelsoni ehk Barutoga.

Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia.

Koos jäädvustati fotole aasta põllumehe konkursi võitjad, nominendid ja žürii liikmed, samuti poliitikud.

25


TEHNIKA

Biolisandiga diisel nõuab tähelepanu ja piinlikku puhtust Tänavu kasutusse tulnud biolisandiga diislikütus ei kannata pikalt hoiustamist, mistõttu on oluline sügisel talvekorterisse jäetud masinate kütusesüsteem ja -paak sellest hoolikalt puhtaks teha. AIN ALVELA AJAKIRJANIK

Põllumajandustehnika hooldajad räägivad, et esialgu, kui traktorid ja kombainid pidevalt töös, probleeme ei teki, küll aga on biolisandiga kütusel seistes komme n-ö kasvama minna ja siis on kütusefiltrite ummistumine kindel. Hea, kui asi vaid sellega piirdub. Filtrite ummistumise oht Kõige esmane ülesanne on arvepidamine oma kütusevarude soetamise üle, sest biolisandiga kütuse säilitusaeg on maksimaalselt kolm kuud – seistes hakkab bioloogiline ollus kütuses n-ö oma elu elama, kütus pole enam ühtlaselt

26

voolav ja sellise kütuse kasutamisel ongi kütusefiltrite ummistused kiired tekkima. Viljandimaal tera- ja juurvilja kasvatava, aga ka omanimelise väetee valmistamisega tuntust kogunud Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu ütles, et on biokütuse kasutamise pärast mures. Viimati tuli kõigest 250 töötunni järel välja vahetada kombaini kütuse separaatorfilter. „Ma ei ütleks, et meil häda käes on, aga biokütuse kasutamise kohustus, mis põllumeestele nüüd sel aastal peale pandi, tekitab meile omajagu lisatööd, millega keset koristushooaega tuleb tegeleda,” nentis Laansalu. „Ja muidugi lisakulu. On ebanormaalne, et teraviljakom-

bain ei saa ühte hooaegagi töötada, et kütusefiltrid täielikult umbe ei läheks.” Ummistust iseloomustas ta kui musta kleepuvat ollust, mida lahtivõetud filter paksult täis oli. Nii on Märt Laansalu üsna skeptiline ka biokütuste kasutamisel saadava väidetava keskkonnasäästu suhtes. „Me arvame küll, et kõik on justkui tore ja roheline, aga selle kõige tegelikku hinda me ju ei tea,” arutles ta. „Vahepeal juba tundus, et asjad hakkasid sujuma ja olukord muutus heaks, aga nüüd laotakse põllumeeste õlule jälle hulgaliselt uusi kohustusi. Nüüd ei teagi, kuidas tehnika talveks seisma jätta, sest võib arvata, et kevadeks on kõik torud umbes ja masin ei lähe enam käima.” Tasub lugeda kasutusjuhendit Konekesko Eesti AS-i tehnilise toe hooldusinsener Georg Errapart ütles, et biolisandiga kütust tohib kasutada ainult nendes masinates, kus see on valmistaja poolt lubatud ja kasutusjuhendis ka sellekohane jutt kirjas. Kui kasutusjuhendis märge puudub, on kindlam enne biokütuse paakivalamist konsulteerida tootja esindajaga. Georg Errapart märkis, et biolisanditega kütuse kasutamine küll mõjutab mootori tööd, kuid mitte teab mis olulisel määral. Nimelt kaasneb sellega veidi kõrgem kütuse erikulu (g/kWh) ja võib arvata, et ka õli saastub kütusega kiiremini, ning selle tõttu on ka masina hooldusvälp lühem. Kui biolisandi osakaal kütuses läheb liialt suureks, siis ei vasta heitgaasid enam kehtestatud normidele ja mootori jõud on piiratud. „Arvatust varem ummistunud kütusefilter on märk sellest, et filtrisse jõudnud kütus ei ole mingil moel kvaliteetne. Kas oli juba ostes selline, kütusemahuti oli saastunud, kütusemahutis oli säili-


vusaja ületanud bio- või tavakütus, masina kütusepaaki on sattunud prügi,” loetles Errapart võimalikke kütusefiltri ummistuste põhjustajaid. „Biolisandiga kütuse kasutamine lihtsalt võimendab neid probleeme, mis olid juba enne olemas,” lisas ta. Errapart soovitas, et kasutajad, kes juba varem järgisid kõiki kütuse käitlemise norme, peavad nüüd paar mahutit juurde soetama ja neid senisest tihedamini tühjendama ning puhastama. „Muidugi peab kütuse logistika veelgi täpsemaks minema, 90 päeva pikkune kasutusaeg ju tiksub kogu aeg lühemaks,“ kinnitas Errapart. Samaaegselt biolisandiga kütuse turule tulekuga tulid kasutusele ka uutele saastenormidele vastavad mootorid. Nende kütusesüsteem on senistest täpsem ja timmitud suuremale rõhule. Mis tähendab omakorda kõrgemaid nõudeid kütuse puhtusele ja filtritele. Paratamatult viib see tõrgetele mootorite töös ja toob välja puudused kütuse käitluses, selle hoiustamises jne.

Eeriksaare talus nägi kombaini separaatorfilter pärast 250 töötundi välja selline – taluperemees peab süüdlaseks diislikütusele lisatud bioollust, mis n-ö parafiiniks muutub. Aga kui suvine biodiisel jätta talveks masina paaki, siis on asi topelt hull, sest lisaks parafiinile pidavat bioetanool hakkama veel omakorda kihistuma ja setet tekitama. Foto: erakogu

Biokütus kaua ei säili Georg Errapart toob klientide puhul välja kahte tüüpi käitumise. Esiteks on masinaomanikud, kellel pole kütusefiltritega mingit probleemi, ja kui see siiski tekib, leitakse saastumise allikas kiiresti ja kõrvaldatakse see. Teiseks on kliendid, kelle jaoks filtrid kujutavad endast pidevat probleemi, filtreid kulub palju, neid vahetatakse sageli ja loodetakse, et mingeid tõsisemaid kahjustusi ei teki ja asi piirdubki ainult filtrite vahetamisega. Ennekõike tuleb kütuse hoidmiseks kasutada ainult selleks ettenähtud mahuteid. Mahutit ei tohi kasutada mingil muul otstarbel. Kui kütusega seguneb kas või väga väike kogus kemikaale (puhas-

27


TEHNIKA tusvahendid, muu kütus vms), võib see kahjustada mootori sissepritsesüsteemi. Need nõuanded kehtivad muidugi kõikide kütuseliikide, mitte ainult biokütuste puhul. Kütusesüsteemi korrasoleku üks tagatis on ka kvaliteetse õli kasutamine. Mootori õlitaset tuleb kontrollida iga päev enne mootori käivitamist ja õlitaseme tõusust tuleb teavitada töökoda. Nimelt võib biokütuste lahustuvus õlis olla suurem kui tavakütuste puhul. Biokütus ei tohi lahustuda õlis rohkem kui 5%, aga seda saab kontrollida ainult vastava kvalifikatsiooniga töökojas. „Kui pärast biokütuse kasutamist valatakse paaki tavakütust, tuleb paagid ning kütusetorustik puhta tavakütusega ära puhastada, kütusefiltrid aga kindlasti välja vahetada,” jagas Georg Errapart soovitusi.

Oktoobrist saadaval üleminekukütus

S

uvine diislikütus sobib kasutamiseks seni, kuni väljas valitsevad veel mõned pluss­ kraadid. Hiljuti teatas CircleK Eesti, et alustab novembris biokomponendita arktilise diislikütuse müüki hulgiostjatele ja vedu kõikidesse kütusetanklatesse. Sellise kütuse külmataluvus on kuni –32 ºC. Alates oktoobri algusest on aga saadaval n-ö üleminekukütus, mille külmataluvus on kuni –19 ºC, ent milles biolisand veel sisaldub. Biokomponendi lisamise kohustust diislikütusesse ei ole alates 1. novembrist kuni talveperioodi lõpuni. Vastavalt Eestis kehtestatud kor-

rale on tanklates alates 1. oktoobrist suvise, talvise ja üleminekuperioodi diislikütuse müügiluba ning alates 1. detsembrist müüakse tanklates vaid talvist diislikütust. Suvel talvist kütust müüa ei tohi. Talvise diislikütuse hind on üldjuhul suvisest mõni sent liitri kohta kallim.

01.11.

algab talveaeg, mil pole biokomponendi lisamine diislikütusesse kohustuslik.

põllumajandusloomadega kauplemine Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Baltic Vianco trading oÜ Sänna küla Rõuge vald 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

põllumajandusloomade transporditeenus projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS


Hea teada Biokütused on biolagunevad, vähese või olematu väävlisisaldusega, lõhnatud ja heade määrimisomadustega. Süsinikmono­ oksiidi ja kübemete heitmed on väikesed. Biokütust võib kasutada üksnes juhul, kui see vastab standardile EN 14214. Biokütust võib kasutada üksnes segatuna diislikütusega, osakaaluga kuni 7%. Kui biokütust on üle 7%, ei ole vastavus heitkoguste standardile enam tagatud. Biokütust võib kasutada kuni 90 päeva alates selle tootmiskuupäevast. Viimase saab teada kütusetarnijalt. Biokütus ei sobi kasutamiseks, kui välistemperatuur on madalam

kui 5 °C, sest kütusefilter võib ummistuda. Talveperioodil tuleb kasutada harilikku kütust. Kütusepaagid ja mahutid tuleb enne ja pärast biokütuste kasutamist tühjendada ja puhastada. Värvitud pind, millele satuvad biokütuse pritsmed, tuleb kohe puhastada. Aastaaegade vaheldudes ja traktori pikaajalise seismise korral tasub kasutada harilikku kütust (kahe täispaagi ulatuses). Pideva hooajalise töö korral on soovitatav kasutada harilikku kütust ja biokütust vaheldumisi, et liitmikud ja voolikud paremini säiliksid.

Arvatust varem ummistunud kütusefilter on märk sellest, et filtrisse jõudnud kütus ei ole mingil moel kvaliteetne. Georg Errapart, Konekesko Eesti

Allikas: Claas

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Terve mulla heaks! KOOSTÖÖPARTNERID: MÜÜK, LAOTAMINE, TRANSPORT

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu


TEG IJA

Raivo Musting: kui mulle antaks võimalus uuesti alustada, hakkaksin ikkagi talu pidama

Põlvamaal asuva Külmsoo talu vanaperemees Raivo Musting on talupidamise üle andnud pojale ja saab praegu nautida rahulikumat elu. Kuigi põllumehepõli pole olnud just meelakku­ mine, on Raivo Musting endas kindel – ta ei kahetse hetkekski, et alustas 30 aastat tagasi talupidamisega. SANDER SILM AJAKIRJANIK

30

Ütlesite hiljaaegu, et Teie elus on kätte jõudnud mõnus rantjeepõli – talu juhtimine on pojale üle antud ja saate rahulikult pensionäripõlve nautida. Ise tulite hetk tagasi lauda juurest, kus käib lauda II etapi ehitus. Kuidas see rantjee-eluga kokku käib?

Praegu käib tõesti lauda II etapi ehitus, kuhu tulevad noorloomad. Laut, kus praegu on noorkari, valmis 1964. aastal ja see lihtsalt kukub ühel hetkel kaela. Seal on ini-


Raivo Musting on rahul ja uhke, et poeg Ole võttis üle tema elutöö – Külmsoo talu juhtimise. Foto: Sander Silm

Rääkides investeerimisest – kui kerge või raske see praeguse 300-eurose piimatonni juures üldse on? Suhteliselt keeruline. Kõige targem oleks mitte investeerida, kuid vana laut oleks ühel päeval lihtsalt kokku kukkunud ja siis poleks noorkarja kuhugi panna. Uued silohoidlad on valmis – kaks löövi, kumbki mahutab 1200 tonni, lägalate laiendused on ka valmis. Nii et tööd on tehtud usinalt. Vajalikud investeeringud on tehtud, Külmsoo talus on Eesti üks tippkarjasid. Seega võib eluga rahul olla? Ütleme nii, et meie kari on üks väheseid, kelle piima valk ja rasv vastab Saksamaa piimastandardile ehk rasv üle 4 ja valk üle 3,5%. Ainuke häda on selles, et piima kokkuostuhind ei vasta Saksa standardile. Kui härra minister räägib inimeste maale tagasitoomisest, siis minu seisukoht on see, et kui ma pean konkureerima kogu Euroopa tööjõuturul, siis ma pean saama ka Euroopa keskmist hinda. Kui ma seda ei saa, siis minister võib pingutada palju tahes – rahvas maale ei tule. Lubatakse küll laenu, kuid laenu teenindamiseks on inimesel vaja korralikku palka. Otsime endale lüpsjat, palk 1600 eurot, neli päeva tööl, kaks vaba. Nulliring, keegi ei võta isegi ühendust.

mesel paha, seal on loomal paha, seal on pime, seal on kõik hädad. Nõuded lähevad järjest karmimaks ja loomade heaolu peab olema tagatud. Loomade arv meil sellega aga ei suurene – 250 lüpsilehma pluss noorkari, see ongi meie maksimum, rohkem ei saa. Sama asi on ka silohoidlatega – selleks, et vastata kõikidele keskkonnanõuetele, tuleb investeerida, midagi teha ei ole.

Otsime endale lüpsjat, palk 1600 eurot, neli päeva tööl, kaks vaba. Nulliring, keegi ei võta isegi ühendust.

Seetõttu töötavad Külmsoo laudas ka ukrainlased? Just, mul on kaks ukrainlannat lüpsmas ja üks noormees on traktori peal. Tegin töölistemajaks korda Kiuma vana koolimaja ja nad elavad nüüd seal. Nad töötavad korralikult, kuna neil on üks asi, mis meie inimestel puudub – töötahe. Nad tahavad raha teenida. Mul on näiteks üks lüpsja, kes saadab kogu teenitud raha koju ja jätab kuus endale 150 eurot elamiseks. Kui tal juhtub vaba päev ole-

31


TEG IJA ma, tuleb ikka küsima, kas mingit tööd ei saaks. Ukrainlased on ju Eesti riigile väga head lüpsilehmad – neil lähevad alguses maksud maha ju kohe esimese euro pealt. Ma olen poliitikutele öelnud, ärge jumala pärast nende tulekut ära keelake. Nad on tublid! Teisalt olen ma välja õpetanud neli traktoristi ja ainult kaks neist olid asjalikud. Üks põhjus on ka selles, et meie noortel pole enam töökasvatust. Ma ei või ju tänapäeval lapsi isegi muru niitma panna. Aga kust see töökasvatus siis tuleb!? Mu enda lapsed on maast-madalast tööd teinud ja nüüdseks on kõik kolm kõrgharidusega. Tõsi küll, eks nad hiljem ole naernud, et kaebavad mu tagantjärele lapstööjõu kasutamise pärast inimõiguste kohtusse. Kuid meil on praegu igatahes väga mõnus omavahel

olla ja poeg Ole võttis üle ka mu elutöö – Külmsoo talu juhtimise, mis näitab, et ma olen neid õigesti kasvatanud. See on talunikule suur õnn, kui lapsed võtavad töö üle? Mul on väga vedanud, et mul oli, kellele talu edasi anda. Sest kui poleks poeg Olet, oleksin pidanud kas talu maha müüma või andma maad rendile ja lõpetama loomapidamise. Mina ise lihtsalt enam ei jõua, üks seljaoperatsioon on juba üle elatud. Nüüd ongi nii välja kujunenud, et Ole juhib ja mina nina vahele ei topi. Mina tegelen tehnikaga, käin põllud üle ja tema peal on üldjuhtimine. Kui me 1989. aasta jaanuaris talupidamisega alustasime, oli meil üks ostetud vasikas. Nüüd ma ütlen, et alla 250–300 lüpsilehma pole võimalik ära majandada. Mul on

siiralt kahju kõigist 100-pealistest lüpsikarjadest, nad kõik lõpetavad sellel päeval, kui peremees ja perenaine enam ei jaksa. 100-pealise karja juures sa töötajat palgata ei suuda ja 24/7 pole meist keegi võimeline töötama. Piimalehmade arv pole Eestis pärast ühtegi kriisi taastunud ja ka praegu liigub see langustrendis. Vaatamata sellele, et Eesti piimakari on oma toodangu poolest ühe lehma kohta Euroopas teisel ja maailmas viiendal kohal. Käesoleval aastal võib juhtuda, et keskmine lehma aastatoodang ületab juba 10 000 kg piiri. Olete rääkinud, et Külmsoo tippkari sõi ära 1600 tihumeetrit puitu. Kuidas see juhtus? Asi oli tegelikult väga lihtne. Mets läks selle nahka, et maksta panga ees oma kohustused. 2016.


aastal oli piimatonni kokkuostuhind 190 eurot ja piimatonni omahind oli 290–300 eurot. Talu tootis iga kuu 12 000 eurot kahjumit, ja kui sa küsid, kus see 12 000 eurot oli, siis oli see maksmata arvete pakis. Tootmist ma ju peatada ei saanud, sest kui ma pistiku oleks piltlikult öeldes seinast välja tõmmanud, siis oleks olnud kõik – sellist masinavärki enam uuesti käivitada ei saa. Palju talul praegu metsa on? Müüsime ära palki ja noorendikuga metsamaad – kõik selleks, et säilitada Eesti üks tippkarju. Praegu on meil 14 hektarit metsa ja metsamajandamisel on mul abiks olnud Põlvamaa Metsaühistu. Nad on väga tublid – kui nad on mul metsa üles töötanud, siis pärast ei jäänud maha muud kui mõni kooretükk. Hiljem ostsin ma

250–300 lüpsilehma on miinimum, mis võimaldab ära majandada.

neilt ka istikuid, mille kasvamamineku protsent on väga suur – kusagil 90%. Praeguseks on noored männid juba 80 cm kõrgused, nii et ma olen väga rahul, ühistu toimib. Eelöeldu taustal on eriti valus, et valitsus ei pidanud sõna ja loobus jälle üleminekutoetuste täielikust maksmisest? Ütleme nii. Kui Reformierakond võttis ära 15 miljonit üleminekutoetusi, siis läks selle tulemusel piltlikult öeldes 20 000 lehma loojakarja. Praeguste piimahindade juures oleks see 60 miljonit eurot

aastas, millest oleks laekunud riigile maksud. Ma pole keskerakonna liige, kuid keskerakond päästis tookord Eesti tipptasemel piimakarja. Aga ma ütlen veel kord: kui poleks olnud Euroopa Liitu, siis räägiksime Eesti põllumajandusest mineviku vormis. Lõpetuseks üks kiuslik küsimus. Kui saaks ajaratast tagasi keerata, kas alustaksite nagu 30 aastat tagasi talupidamisega või jääksite edasi kraana peale ja töötaksite ehitusel? Ma ei kahetse midagi, sest kõige rumalam on müüa oma tööjõudu. Vaatamata kõigele olen ma rahul. Lapsed on koolitatud, püsti on pandud täiesti normaalne tootmisfirma. Külmsoo talu on minu elutöö, olen uhke oma töö ja laste üle.

-


METS

Metsaühistu seisab metsaomaniku TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

M

etsarikkas riigis nagu Eesti on palju ka metsaomanikke. Lisaks riigile on metsaomanike seas ligikaudu 100 000 erametsaomanikku, kelle keskmine metsaomandi suurus on veidi üle kuue hektari. Sellises metsatukas jalutades võib see tunduda küll võrdlemisi suur, kuid üksi majandamiseks on see siiski liiga väike. Kui keskmise metsaomandi omanik hakkab metsa mingit tööd tellima, peetakse seda reeglina liiga väikseks ettevõtmiseks ja potentsiaalne tegija pole sellest kas üldse huvitatud või küsib absurdselt kõrget hinda. Sama on ka puidu müügiga – väikest kogust müües pole head hinda loota. Samas on juba ammu teada, et kui üksi tegemiseks on mingi asi liiga raske ja kulukas, tuleb seda teha üheskoos. Nii on ka metsanduses – kui väikese omandiga omanikud tahavad parimat tulemust, on mõistlik ja kasulik teha seda üheskoos. Vaatamegi, milline võiks olla ühe väikemetsaomaniku teekond ühistegevuses. Eeltööd metsa majandamiseks Kõigepealt peaks metsaomanik endale selgeks tegema oma metsa olukorra – mis puud seal kasvavad, kui vana mets on ja kas seal on ka varem mingeid töid tehtud. Kõige lihtsam on selleks pöörduda metsaühistusse. Kindlasti tasub algajal metsaomanikul käia õppepäevadel, mida metsaühistud metsanduslike teadmiste ja oskuste levitamiseks korraldavad. Juhul, kui metsaomand on varem olnud majandamata, pole sel tõenäoliselt ka kehtivat metsamajandamiskava. Metsaomanikul tasubki alustada metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava koostamisest. Metsamajandamise kava on kui metsa pass, mil-

34

les sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad tulevaseks metsa majandamiseks. Kui kehtivaid inventeerimisandmeid ja metsamajandamise kava ei ole, aitab nende tööde korraldamisel metsaühistu. Väga tihti on metsaomaniku mets juba aastaid hooldamata. Metsaühistu töötajad puutuvad tihti kokku olukorraga, kus omanik tuleb kontorisse ja ütleb – ma tahaks, et mets saaks korda! Esimese asjana arutatakse koos läbi, mida „korda saamine“ metsaomaniku jaoks tähendab ja millised on võimalused vajaliku tulemuse saamiseks. Tavaliselt on selleks hooldusraie. Sõltuvalt metsa vanusest ja puude keskmisest jämedusest tehakse kas valgustus- või harvendusraie. Kui omanikul on piisavalt aega, oskusi ja vahendeid nende tööde tegemiseks, saab ta metsaühistust kasulikke nõuandeid ja võib hakata töid kavandama. Kui aga pole, leiab ühistu oma koostööpartnerite hulgast tööde tegija. Hooldusraieteks on võimalik saada ka toetust, sellegi taotlemisel on abiks metsaühistu. Metsa hoolduse alla käivad veel mitmed tööd, millele algaja metsaomanik alati tähelepanu ei oska pöörata. Nii tasub noorendikke kaitsta ulukite eest, kasutades selleks spetsiaalsed vahendeid – repellente. Ka nende valikul aitab metsaühistu, andes ühtlasi nõu, kuidas ühte või teist vahendit kasutatakse. Metsaraie ja puidu müük Paljud metsaomanikud soovivad oma metsast saada majanduslikku tulu. Metsaühistule on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük igapäevane tegevus. Kindlasti tasub metsaomanikel raieid ja puidu müüki korraldada ühistu abil. Põhjus on lihtne – puitu ostavad mitmed tööstusettevõtted. Väikeste kogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidele raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurtele tööstustele.


OSTAME

teenistuses Metsaühistust saab abi ka siis, kui on soov oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Sel puhul tasub ühendust võtta metsaühistuga, kuna see tegevus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi. Uue metsapõlvkonna rajamine Algaja metsaomanik võib seista silmitsi ka faktiga, et tema metsamaal oleks vaja hakata uut metsa kasvatama. Oma praeguste otsustega määrab metsaomanik ära selle, milline mets on tema lapselastel. Koos metsaühistu spetsialistiga pannakse paika, millist puuliiki kasvatada ja millist uuendusmeetodit (looduslik uuenemine, külvamine või istutamine) kasutada. Ühistust saab metsaomanik tuge ka tööde tegemiseks – maapinna ettevalmistamiseks ning vajadusel istutamiseks. Metsaomaniku jaoks on väga oluline ka see, et metsaühistu abiga saab juba varakult tellida puutaimi. Ühistellimused tagavad kvaliteetse ja kontrollitud taimematerjali, ning ka taimede kättesaamine on lihtsam – metsaühistud asuvad üle Eesti. Ning vähetähtis pole ka metsauuenduseks antav toetus – sedagi aitab taotleda metsaühistu.

paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

CFORCE 850XC Talvepakett Lumesahk

Tuuleklaas

Kätesoojendused

Vints

Konks

Roolivõimendi

Hea teada SA Erametsakeskus tellis tänavu kevadel erametsaomanike uuringu, millele vastas 1008 erametsaomanikku. Küsitletutest: 86% majandab oma metsa eraisikuna, 6% füüsilisest isikust ettevõtjana ning 8% juriidilise isikuna. 54% majandab oma metsa regulaarselt. 26% on taotlenud metsandustoetusi, 23% on toetusi saanud. 67% ei kuulu metsaühistutesse ega plaani ka liitumist, neist 25% pole liitumisvõimalusest teadlikud. 25%-l ei ole metsanduslikke teadmisi.

8990€

www.cfmoto.ee


REKLAAMTEKST

Veerand sajandit loomasööda müügikogemust Eesti firma TeknEst alustas 90ndatel oma tegevust söödavalmistus-, farmija sigalaseadmete müügiga. Kohalikul turul ollakse nüüdseks tegutsenud juba peaaegu 20 aastat. Tänaseks on aga TeknEst seadnud oma tegutsemisfookuse täielikult uuele suunale: tegeletakse farmiseadmete, loomade jälgimisseadmete, loomakaalude ja söödalisandite müügiga.

dele. Kogu teadustöö ja tootearendus toimub Saksamaal asuva firma enda teaduskeskuses ISF Schaumann Forschung. Kõik nende müüdavad tooted läbivad pikaajalised praktikakatsed Hülsenbergi tootmisfarmis. Hülsenbergi farmis on kokku umbes 210 lehma ja keskmine piimatoodang aastas on 11 500 kg lehma kohta. Mida me siis täpsemalt 80-aastase ajalooga loomasöötade ja silokindlustuslisandite tootjafirma Schaumann toodetest pakume?

Tänu firma partnerite laialdastele teadmistele ja pikaajalistele kogemustele suudab TeknEst pakkuda Eesti farmeritele ühemõtteliselt vaid edule suunatud kvaliteetseid tootelahendusi. Eriti tihedat koostööd tehakse KeskEuroopa ühe mainekaima ja üle 80-aastase ajalooga loomasöötade ning silokindlustuslisandite tootjafirmaga Schaumann. Ühised kliendikülastused Saksamaale ja Austriasse on loonud viljaka pinnase veiste ning sigade söötmislahenduste pakkumiseks ja Eesti farmerite igapäevaseks nõustamiseks. Schaumanni mitmekülgses tootevalikus on eriti rikkalik valik spetsiaalsöötasid – vitamiini- ja mineraalsöötasid – nii veistele, sigadele, lammastele, kitsedele, hobustele kui ka kana-

KALBI tootesari edukaks vasikakasvatuseks Kõik KALBI tootesarja tooted sisaldavad pro- ja prebiootikume, mis aitavad noorel organismil kiiremini, kuid samas tervislikult kasvada. Kasutades vasika esimestel elutundidel, päevadel ja nädalatel KALBI tootesarja tooteid koos soolestiku tervist toetava toimeainetekompleksiga SGW, aitame vasikal immuunpuudulikkuse lünka täita ning organismi vastupanuvõimet keskkonnamõjudele märgatavalt tõsta.

ritud tsinkoksiid, mis parandab vasikate juurdekasvu jootmisperioodil ning vähendab kõhulahtisuse ja hingamisteede haigustesse haigestumise riski. Kõik Schaumanni piimapulbrid ja piimatäiendajad ning vasikate lisasöödad sisaldavad MiZi lisandit. MiZi toetab ka vasikate immuunsüsteemi. Juba esimestest elupäevadest paraneb söödaväärindus ja juurdekasv. Peale selle leiab MiZi kasutust ka sigade prestarterites ja söödalisandites. MiZi kasutamine söödaseaduses lubatud koguses on avaldanud soole tervisele tõhusat mõju ka näiteks põrsaste kolibakterist tingitud kõhulahtisuse korral. Põrsa seedesüsteemi stabiliseerimine koos raskmetallide keskkonda sattumise vähendamisega on loomade heaolu ja keskkonnakaitse tähtsad aspektid. MiZiga on esimese kümne päeva jooksul pärast võõrutamist oluliselt vähem kõhulahtisust ja põrsaste päevane juurdekasv esimesel kahel võõrutusjärgsel nädalal on 25% kõrgem. MiZi on oluline alternatiiv tavalisele tsinkoksiidile.

Mikroniseeritud tsinkoksiid vasika- ja põrsakasvatuses Suur päevane juurdekasv ja elujõulisus on vasika kasvatamise peamised eesmärgid. Schaumanni uus toimeaine MiZi on mikronisee-

Ratsiooni optimeerimine Rumivitaliga Ensüümtoode Rumivital toetab vatsas kiufraktsioonide seedet ja kiudu lagundavate mikroobide kõrget aktiivsust. Olenevalt ratsiooni koostisest tõhustab Rumivital kas kiudude la-


hustumist või parandab märgatavalt kogu ratsiooni orgaanilise aine seeduvust. Uuringud on näidanud, et Rumivitali kasutamisega saab orgaanilise aine seeduvust suurendada keskmiselt 2,0–2,5% võrra. Lüpsilehma tervisliku söötmise ning parema tasuvuse seisukohast on mõistlik ratsioonis põhisööda osakaalu suurendada ja jõusöödakoguseid vähendada. Praktikas on tõestust leidnud fakt, et toorkiu seeduvus silodes kõigub suuresti ja on osaliselt ebapiisav. Rumivitali kasutamisel ratsioonis toetame vatsa kiuseedet, mis võimaldab põhisööda söödaväärtust veelgi paremini ära kasutada ning vähendada ratsioonis jõusöödakoguseid oluliselt. Aminotrace – orgaaniliselt seotud mikroelementide uus tase Aminotrace on Schaumanni valmistatud suure efektiivsusega orgaaniliselt seotud mikroelemendid. Looma organismi jaoks on mikroelemendid tsink, vask, mangaan, seleen, koobalt, raud ja jood väga olulised eluks vajalikud toitained. Kas individuaalselt või koos on need ühendid seotud paljude funktsioonidega. Nad avaldavad toimet ainevahetusele, paljunemisele, immuunsüsteemile, kasvule, arengule ja erinevate kudede uuenemisele. Väga aktiivsed vask-, tsink-, mangaan- ja raudbiklütsiinkelaathüdraadid on kaitstud seedetraktis teiste mikroelementide kõrvaltoime eest ning see garanteerib nende parema omastatavuse. Aminotrace’i mineraale söödetakse loomadele vastavalt toodangule ning tänu nende paremale omastatavusele on võimalik lisada 25–50% vähem vaske, tsinki, mangaani ja rauda. Veiste söötmisel on üks suuremaid raskusi pakkuda optimaalses koguses mikroelemente, vältides sealjuures ülesöötmist. Ühelt poolt avaldab mõju põhisööda varieeruvus ja kvaliteet ning teiselt poolt toime vatsas. Mikroelementide vase, tsingi, mangaani, joodi, koobalti ja seleeni kättesaadavus mäletsejatele ei ole üldjuhul piisav. Nende lisamine söödale on seega eriti oluline. Kasutades orgaaniliselt seotud mikroelemente, on võimalik oluliselt tõsta loomade viljakust, udara ja sõrgade tervist ning immuunsust. Aminotrace on tulevikule suunatud turvaline lahendus piimakarja söötmisel. Tervislikud söötmislahendused piimalehmadele Hoidmaks ära ainevahetusliku stressi tekkimist lehmadel ning sellega kaasnevaid mõ-

jutusi lehmade tervisele, tootlikkusele ja viljakusele kasutage erinevate söödalisandite ja toimeainete kombinatsiooni RINDASPEZIAL. Ainevahetusliku stressi olukorras suureneb lehma vatsa ja vere ülehappesus, väheneb mäletsemine, vatsahattude pindala ja koos sellega koresööda söömus, väheneb lenduvate rasvhapete imendumine, suureneb oht vatsahaavandite ja laminiidi tekkele. Söötes toimeainete segu RINDASPEZIAL, kuhu on lisatud koresööda seedumist soodustavat toimeainete segu RUMIVITAL ja probiootilist eluspärmi ASS-CO FERM, kõrge energiatihedusega komponenti SCHAUMANN ENERGY ja orgaaniliselt seotud mikroelemendid AMINOTRACE, vähendame juba ennetavalt lehma vere- ja vatsa ülehappesust ja tõstame toitainete seeduvust ja kindlustame lehma vajalike toitainetega. Toimeainetesegu RINDASPEZIAL aitab ennetada atsioosijuhtumeid ning lisaks püsivad piima kvaliteedinäitajad valk ja rasv kõrgel tasemel. Schaumann Energy tõstab eesmärgipäraselt ratsiooni energiasisaldust ilma vatsa liigselt koormamata ja ebavajalikku ainevahetussoojust tootmata. Kinnislooma söötmine Lehma elutsükli väga oluline periood on kinnisperiood. See on aeg, millal lehm puhkab ainevahetuslikust koormusest, kuid valmistub juba uueks poegimiseks ja kõrgtoodanguliseks laktatsiooniks. Mineraalse täiendsööda RINDAVITAL VK PLUS lisamisega kinnislooma ratsiooni kindlustame lehma ainevahetuse kohanemise laktatsiooniks, väldime poegimishalvatusi, kindlustame energiaainevahetust. Lisaks tugevneb ternespiima kvaliteet vitamiinide ja mineraalainete sisalduse poolest. RINDAVITAL VK PLUS on Eesti farmerite poolt kõrgelt hinnatud. Tänapäeval peavad söötmislahendused olema teadlikultsuunatud ennetavale toimele, sest ennetamine on pikemas perspektiivis ainuõige lahendus. Halbade otsuste tegemisest ning töökorralduslikest vigadest tekkinud terviseprobleemidega, millega kaasnevad erinevad jalahaigused, viljakuse või toodangu langus, võitlemine on väga kulukas. Viimastel aastatel on inimeste teadlikkus puhtast ning kvaliteetselt toodetud toidust märgatavalt tõusnud ning tarbijad soovivad täpselt teada, kuidas ning milliste vahenditega on nende toidulaual olev toit toodetud. See seab uued „tegutsemisraamid” kõikidele toidutootmise ahelas osalejatele: põllumajandustootjatele, söödalisandite maaletoojatele, söötmisnõustajatele, veterinaaridele jne.

Põhisööt peab olema parima kvaliteediga Lisaks söödalisanditele kuulub meie tootevalikusse ka Euroopas enim müüdud bioloogiline silokindlustuslisand Bonsilage. Tõhusa ja kasumliku piimatootmise alustala on kõrge toiteväärtusega kvaliteetne silo. Meie tootevalikust müüakse kõige rohkem silokindlustuslisandit Bonsilage Forte, millel on bioloogilistest silokindlustuslisanditest ainsana tõestatud ja DLG antud klostriididevastase toime hinnang. Uuenduslikkus on edukuse võti Kogu Eesti põllumajandussektor on viimastel aastakümnetel läbinud tohutult kiire arengu, eriti märkimisäärselt on tõusnud lehmade piimatoodang. Praegu kuuluvad Eesti piimatootjad lehmade keskmise väljalüpsi poolest Euroopa tipptegijate hulka. Hea on tõdeda, et Eesti farmid on võtnud edukalt kasutusele kõige kaasaegsemad tootmistehnoloogiad. Üheks neist on Smartbow’ loomade jälgimissüsteem. Intelligentne Smartbow’ jälgimissüsteem salvestab loomade aktiivsust ja mäletsemist ööpäevaringselt ning võimaldab määrata ka looma asukoha farmis. Uuenduslik kõrvamärk edastab info farmi paigaldatud vastuvõtjate kaudu lokaalsesse serverisse, kus andmeid töödeldakse iseõppivate algoritmidega. Süsteem teavitab kasutajat automaatselt, kui esineb kõrvalekaldeid looma tavapärasest käitumisest, võimaldades seeläbi varakult tegutseda. Kasutajate teavitamine toimub e-posti või SMS-i teel, mistõttu on võimalik ka farmist eemal olles loomade tegevusega kursis olla. TeknEsti strateegia on pakkuda farmidele mitmekülgset tootevalikut koos edule suunatud söötmisnõustamisega. Meie meeskonda iseloomustab avatus, uuenduslikkus ja arengumeelsus. Eduka ja järjepideva koostöö tulemus on rahulolevad kliendid.

Informatsioon ja müük:

OÜ TeknEst Luige Baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, Mobiil 506 1500, teknest@teknest.ee, www.teknest.ee


RÄNDLINNUD

Tuleval kevadel hanede heidutusjahti ilmselt veel ei lubata Igal kevadel põldudel keha kinnitavad haned on põllumeeste jaoks kulukas probleem, mille lahendamiseks seni tõhusaid viise pole leitud.

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

38

Tänavu kevadel toimunud haneliste heidutusjahi katseprojekt on üks samm lahendusele lähemale, kuid põllumeeste poolt soovitud kevadise heidutusjahi lubamise või keelamise otsust siiski niipea ei tule. Nimelt on käesoleva aasta kevadel algatatud katseprojekt, millega uuriti hanelistele heidutusjahi otstarbekust, üks osa väljatöötatavast hanede ja laglede ohjamise tegevuskavast. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et kindlasti saab haneliste ohjamise ja kaitse tegevuskava olema tulevikus üks oluline osa kevadise heidutusjahi lubami-

sel. Rakko sõnul valmib kava 2020. aasta lõpuks. Tulemused teada novembris Kuna haneliste heidutusjahi katseprojekti tulemused ja järeldused saavad avalikuks 15. novembril, mil avaldatakse lõpparuanne, ei olnud Aimar Rakko valmis kommenteerima, kas põldudel, kus heidutusjahti tehti, osutus mõni heidutusviis tõhusamaks kui mõni teine. „Kui aruanne on valmis, siis minnakse heidutusjahi jätkamise osas aruteluga edasi. Kaasatakse ka erinevad osapooled – põllumehed, ornitoloogid ja jahimehed. Ot-


Katseprojekti uuringualade valik Kokku 76 uuringuala Valiti talinisupõllud, millele on haned varem kahju tekitanud. Moodustati põllupaarid, kus ühel põllualal tehti märtsi keskpaigast mai keskpaigani mitteletaalset heidutust, teisel alal oli aprillikuus lubatud hanelisi küttida, muul ajal (15. märtsist kuni 1. aprillini ja mai kahel esimesel nädalal) tehti mitteletaalset heidutust. Kokku oli 76 uuringuala, neist mitteletaalse heidutuse alasid 35 ja heidutusjahi alasid 30. Kontrollaladeks oli 11 ilma heidutuseta rohumaad. Allikas: OÜ Rewild, haneliste heidutusjahi uuring

Rändlindude tekitatud arvutuslik kahju viimasel ajal üle miljoni euro aastas aasta

Kahju suurus eurodes*

Kahjuhüvitist taotlenutele välja makstud hüvitis eurodes

2016

1 028 250

333 233

2017

738 388

228 597

2018

1 344 559

288 457

Hüvitist saab sadakond põllumeest aastas Hüvitist saanute arv 2016–2018

127

2016 2017 2018

91

102

* Keskkonnaametis kahjuavalduste, hindamisaktide, kokkuostuhinna alusel teoreetiliselt arvutatud kahju suurus. Allikas: Keskkonnaamet

suse valmimise aega hetkel prognoosida ei oska. Paljuski sõltub see uuringu tulemustest,“ nentis Aimar Rakko.

2020.

Lai valik heidutusmeetmeid OÜ Rewild koostatud haneliste heidutusjahi uuringu vahekokkuvõttest selgub, et 15. märtsist kuni 15. maini kestnud haneliste heidutamise katseprojektis olid kasutusel talinisupõllud, mis asusid Ida-Virumaal, Jõgevamaal ning Tartumaal. Talinisupõllud olid jagatud nn põllupaarideks: ühes põllupaaris oli nii ala, kus peeti heidutusjahti, kui ka ala, kus kasutati teistsu-

guseid heidutusmeetmeid. Lisaks olid kontrollaladena kasutusel ilma heidutuseta rohumaad. Eeldusel, et kehtib hüpotees heidutusjahi mõju olemasolust, selgub hanede arvu ja käitumise erinevus heidutusjahi põldudel võrreldes tavaheidutuse põldude ja rohumaadega. Mitteletaalset heidutust ehk

aasta lõpuks valmib haneliste ohjamise ja kaitse tegevuskava.

paugutamist inimese kohaloluga tehti 15. märtsist 15. maini. Meetmetest olid kasutusel gaasipauguti, raketipüstol, jahipüss ja muu kõva pauku tegev vahend. Heidutusjahti peeti aprilli jooksul ja seda tehti niimoodi, et inimene pidi olema hanedele näha. Kütiti üks lind parve kohta ja kütitud hanesid põllule ei jäetud. Kokku kütiti 101 lindu, kellest 81 olid suur-laukhaned ja 20 rabahaned. Kõige sagedamini olid haned uuringualadel märtsi lõpus ja aprillis. Vaatlusperioodi teises pooles liikusid haned taliviljapõldudelt äsja külvatud suviviljale, teistele kultuuridele ja rohumaadele. 39


RÄNDLINNUD

Haneliste arvukus aina suureneb

E

esti Põllumajandus-Kaubanduskoda vahendas, et viimastel aastatel on kevadrändel Eestis peatuvate haneliste arvukus tublisti suurenenud. Erinevatel hinnangutel peatub meil kevadrände ajal 500 000 kuni miljon hanelist umbes kahe kuu jooksul. Selle aja jooksul kahjustatakse oluliselt esmalt talikultuuride (teraviljad ja taliraps/talirüps) põlde ja rohumaid, pärast kevadkülve süüakse mullast sinna külvatud herne, oa ja suviviljade seemneid.

Riik hüvitab põllumeestele murdosa kahjust: vastavalt looduskaitseseadusele võib põllumehele rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahjude eest hüvitist maksta kuni 3200 eurot aastas. Hüvitatakse rahas mõõdetavad kulud, mitte näiteks põllul peletustööd tegeva inimese tööaeg. Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialisti Tõnu Talvi selgitusel hüvitatakse rändlindude kahjude ennetustööde puhul otse-

sed kulutused, mis on tehtud ennetusvahendite, näiteks linnupeletite, paugutajate, hirmutite jmt hankimiseks. „Ennetustööd hüvitatakse 50% ulatuses tehtud kogukuludest, piirmääraga ühele isikule aastas kuni 3200 eurot,“ lisas Talvi.

Haigetsaamise oht hoiab haned põllust eemal

Ü

ks põllumeestest, kes kevadel toimunud haneliste heidutusmeetmete katseprojektis osales, on Madis Ajaots. Tema pere-ettevõte OÜ Rannu Seeme kasvatab Võrtsjärve idakaldal Elva vallas tera- ja kaunvilju ning puutub igal aastal kokku ka rändlindude tekitatavate kahjudega. Madis Ajaots nendib, et Võrtsjärve piirkond on eriline, sest seal on haneliste tekitatav kahju palju suurem kui sisemaal. Looduskaitseseaduse järgi on aga rändel olevate lindude tekitatud kahjude hüvitamise kord ühtne – hüvitist on võimalik saada kuni 3200 eurot aastas, asugu põld siis lindude rändeteekonna epitsentris või mitte. Rikkalikult kaetud toidulaud Kui kevadrändel olevad haned Eestisse jõuavad, on nende söögilaual esmalt nisu. „Kui nad jaanuaris Hollandist tulema hakkavad, siis märtsiks meile jõudes on talinisu esimene, mida süüa. Kui külvid algavad, siis hakkavad seemneid sööma, vastavalt sellele, mida esimesena külvatakse – kõigepealt oder, seejärel hernes ja uba,“ selgitas Ajaots. Nii ongi põllumehel

40

Riigile oleks kasulikum lubada letaalset heidutust, mitte maksta põllumehele 3200 eurot kompensatsiooni. Madis Ajaots, OÜ Rannu Seeme

haneliste poolt surve peal märtsi keskpaigast mai teise pooleni. Madis Ajaotsa sõnul on nad püüdnud põldudele sööma tulevaid hanesid peletada kõikvõimalike vahenditega. Seejuures peab meetmeid vahetama, sest hani on väga tark lind. „Hani peab haiget saama, siis ta saab aru, et sellele põllule ei maksa tulla. Valu jääb karja mällu ja edaspidi lennatakse kas naabri põldudele või minnakse teist rändeteed pidi kuskile mujale,“ rääkis Ajaots. Ta põldudel kasutatakse kevadise rände ajal erinevaid peleteid ja lisaks on kohal mehitatud valve – graafiku alusel käiakse neli korda päevas põllul. Sügiseti on lubatud ka summutiga jahipüssist hoiatuslaske teha ja seda võimalust on Rannu Seeme OÜ põldudel ka kasutatud. Madis

Ajaots peab summutiga jahipüssist hoiatuslaskude tegemist lindude peletamisel efektiivseks, sest heli on piisavalt tugev, et linnud seda kuuleksid ja ehmuksid. „Kui jahimees on varustatud summutiga relvaga, siis käib heidutus vaikselt ja efektiivselt. See on palju parem kui gaasipauguti, mis kevadel kaks kuud maal paugutab ja kogukonda häirib,“ avaldas Ajaots arvamust. Jahimees hoiab haned eemal Tänavuses katseprojektis kasutati ka letaalset heidutust. Ajaots nentis, et nende jaoks hoidis jahimehe sekkumine selle põllu pealt haned eemal. „Riigile oleks kasulikum lubada letaalset heidutust, mitte maksta põllumehele 3200 eurot kompensatsiooni,“ leidis Ajaots. Ta lisas, et põllumehe eesmärk pole linde küttida, vaid oma vara kaitsta ja suunata linnud väheväärtuslikele aladele. „Pärast katseprojekti lõppu tegime väheväärtuslikele heinamaadele söödapõlde, kuhu külvasime üle kümne tonni vilja. See toimis. Olen nõus ka edaspidi söödapõlde tegema, kuigi riik seda ei kompenseeri,” leidis Ajaots.


T E R AV I L I

1,59

miljonit tonni viljasaaki

364 486 hektarit kasvupinda

Kordaminek: tänavu koristati Eesti kõigi aegade parim teraviljasaak Statistikaameti saagiuuringu andmetel saadi Eestimaa põldudelt tänavu koristatud enam kui 1,59 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak ja üle 70% rohkem kui möödunud aastal.

Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii teravilja kasvupind kui ka saagikus. Kasvupind oli tänavu 364 486 hektarit, mullu aga 350 433 hektarit. Keskmiseks saagikuseks saavutati sel aastal 4359 kg hektarilt.

Eriti hea oli taliteraviljasaak, mille keskmiseks saagikuseks koristuspinna kohta kujunes 5220 kg hektarilt. Nii talinisu kui ka taliodra saagikus ületas viimatise rekord­aasta ehk 2015. aasta tulemust.

Saagikus lõi tänavu rekordi

Saagikus kilogrammides hektari kohta 2015–2019

2015–2018

2019. aasta andmed

6000

5000

4000

3000

2000

1000

0

Teravili

Nisu

Allikas: statistikaamet

Talinisu

Suvinisu

Rukis

Oder

Talioder

Suvioder

Kaer

Suviteraviljade segu

Tritik

Tatar

41


PIIMA HIND

Kuidas piima kokkuostuhinna mudel mõjutab Eesti piimandussektori arengut? ANTS-HANNES VIIRA EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

E

esti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus on piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine. See tähendab, et piima kokkuostuhinna mudelis peab hakkama arvestama piimarasva ja -valgu tegelikku turuhinda, mida praegu ei tehta. Loomulikult peab suurenema ka Eesti piima rasva- ja valgusisaldus. Eesti keskmine piimatoodang ühe piimalehma kohta oli 2018. aastal 9287 kg. Selle näitaja poolest oli Eesti Euroopa Liidus Taani järel teisel kohal, kusjuures piimatoodang lehma kohta on järjepidevalt ja peaaegu sirgjooneliselt suurenenud alates 1994. aastast keskmise tempoga 243 kg aastas. Eesti keskmine piima kokkuostuhind oli 2018. aastal 307 eurot tonni eest. Selle näitaja poolest oli Eesti EL-is 22. kohal. Eestis on piima kokkuostuhind viimase kümne aasta jooksul kõikunud vahemi42

kus 210‒338 eurot/tonn, kuid keskeltläbi on see olnud 12% madalam kui EL-i keskmine. Seejuures pole märgata, et vahe märkimisväärselt väheneks. Eesti keskmine piima valgusisaldus oli 2018. aastal 3,38%. Sellega oli Eesti EL-is 14. kohal. Keskmine piima valgusisaldus on viimasel kümnel aastal olnud stabiilselt vahemikus 3,34‒3,39%. Eesti keskmine piima rasvasisaldus oli 2018. aastal 3,87%, millega olime EL-is 19. kohal. Keskmine piima rasvasisaldus on Eestis vähenenud alates 2001. aastast, seejuures viimase kümne aasta jooksul 0,17 protsendipunkti võrra. Kuidas need neli fakti omavahel seotud on ja kas neil on mingit tähendust Eesti piimandussektori tuleviku seisukohast? Piimatoodang suureneb ja rasvasisaldus väheneb Eesti viimase 18 aasta statistika näitab, et samal ajal, kui keskmine piimatoodang on suurenenud, on piima rasvasisaldus vähenenud. Sama võib täheldada ka Ees-

ti piimakarjade näitajaid kõrvutades. Suurema keskmise piimatoodanguga karjades on piima rasvasisaldus enamasti madalam. Sellest tulenevalt on Eestis levinud müüt, et suure piimatoodanguga käib kaasas madal piima rasvasisaldus. Kuid jõudluskontrolli tulemusi uurides selgub, et suhteliselt suure keskmise päevatoodangu (29 kg) juures varieerub Eesti karjades piima rasvasisaldus vahemikus 3,6‒4,4%. Seega on võimalik ka suure keskmise piimatoodangu juures saada Eesti oludes suhteliselt suure rasvasisaldusega piima. Milline on olnud keskmise piimatoodangu ning piima rasva- ja valgusisalduse areng Kesk- ja Põhja-Euroopa nendes piimandusriikides, millega Eesti piimandussektorit sagedamini võrdleme? Jooniselt 1 selgub, et perioodil 2007‒2017 on kõikides vaadeldavates riikides keskmine piimatoodang suurenenud. Kõige suurem kasv on olnud Eestis, Lätis, Poolas ja Tšehhis. Selgub, et ka summaarne rasva- ja valgusisaldus 1 kg piimas on enamikus neis riikides


Keskmine piimatoodang ning summaarne piima rasva- ja valgusisaldus Eestis ja valitud EL-i riikides 2007. ja 2017. Allikas: autori koostatud Eurostati andmete alusel. aastal

suurenenud. Ainsad erandid on Eesti ja Läti, kus piima summaarne rasva- ja valgusisaldus on vähenenud. Kõikides teistes võrdlusalustes riikides on samaaegselt suurenenud nii piima summaarne rasva- ja valgusisaldus kui ka keskmine piimatoodang lehma kohta. Eri riikide keskmise piimatoodangu ning piima rasva- ja valgusisalduse trendidesse võiks suhtuda kui huvitavasse statistilisse ülevaatesse, kuid jooniselt 2 selgub, et piima rasva- ja valgusisalduse erinevus selgitab suhteliselt suurel määral (56% ulatuses), miks ELi riikides piima kokkuostuhinnad erinevad. Joonisel 2 (lk 44) on esitatud rasva- ja valgu­sisalduse alusel standardiseeritud piima (nn ECM piim) kogus 1 kg toorpiima suhtes ja vastava riigi keskmine piima kokkuostuhind 2017. aastal. Kui võrrelda Eesti keskmist kokkuostuhinda Saksamaa omaga, siis arvestades Eesti piima väiksemat rasva- ja valgusisaldust ei ole realistlik, et piima kokkuostuhind Eestis oleks sama mis Saksamaal. Kui piima rasvasisaldus

307

eurot tonn oli Eesti keskmine piima kokkuostuhind 2018. aastal. Selle näitajaga olime Euroopa Liidus 22. kohal. (aga ka valgusisaldus) jätkab vähenemist, siis Eesti ja EL-i keskmise piima kokkuostuhinna erinevus suureneb. See tendents peaks Eesti piimandussektorit murelikuks tegema. Suurem rasva- ja valgusisaldus suurendaks toodangu väärtust On tõsi, et piima kokkuostuhinda mõjutab ka tööstuste efektiivsus ja seegi, kui suur turuosa on piimatootjate ühistutele kuuluvatel piimatööstustel. Kuid ilmne on, et suurema rasva- ja valgusisaldusega piimast saab piimatööstustes rohkem lõpptooteid toota. Kui Eesti piima rasvasisaldus

suureneks 0,1 protsendipunkti võrra, siis 2019. aasta juuni hindade juures oleks piimatööstuste aastane toodangu väärtus suurenenud 3,1 mln euro (0,8%) võrra ja toodangu väärtus ühe tonni töödeldud piima kohta oleks suurenenud 5,3 euro võrra. Peamiselt kasvaks piima rasvasisalduse suurenedes või tootmine. Kui piima valgusisaldus oleks 0,1 protsendipunkti võrra suurem, siis oleks Eesti piimatööstuste aastane toodangu väärtus suurenenud 4,7 mln euro (1,2%) võrra ja toodangu väärtus ühe tonni töödeldud piima kohta oleks suurenenud 8,1 euro võrra. Piima valgusisalduse suurenemisel kasvaks juustu (v.a kohupiim), vadakupulbri ja tihendatud vadaku toodang. Seega mõjutab iga 0,1 protsendipunkti rasva- ja valgusisaldust tööstuste toodangu väärtust mitme miljoni euro võrra. Piimatööstuste toodangu väärtuse kasv on aga üks peamisi piima kokkuostuhinna suurenemise eeldusi. Kui potentsiaalne toodangu väärtuse kasv 0,1 protsendipunkti rasva- või valgusisalduse kohta 43


PIIMA HIND

Joonis 2. ECM ehk piima rasva- ja valgusisalduse alusel standardiseeritud mõõtpiim (antud näite puhul rasvasisaldus 3,5%, valgusisaldus 3,2%) ja keskmine piima kokkuostuhind EL-i riikides 2017. aastal (% riigi nime juures näitab ühistuliste piimatööstuste turuosa 2010. aastal). Allikas: autori arvutused Eurostati ja Hanisch et al. (2012) andmete põhjal.

ulatub miljonitesse eurodesse, siis miks piimandussektor seda väärtust luua ei suuda? Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada Eestis aastaid kasutusel olnud piima kokkuostuhinna kujunemise mudelit. Selles mudelis ei peegelda baasnäitajatest väiksema või suurema rasva- ja valgusisalduse eest tehtavad piima kokkuostuhinna maha- või juurdearvamised piimarasva ja -valgu tegelikku turuhinda. Tootjail pole stiimulit rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks Praeguses piima kokkuostuhinna mudelis on rasva eest tehtav juurde- või mahahindlus umbes kümme korda rasva turuhinnast madalam. Valgu eest tehtav juurde- või mahahindlus on umbes kaks kuni neli korda valgu turuhinnast madalam. Seega on piimatootjatel kaua puudunud majan-

44

duslik stiimul piima rasva- ja valgusisalduse säilitamiseks või suurendamiseks. Kui Balti riigid välja jätta, siis kõikides teistes joonisel 1 toodud riikides maksavad piimatööstused tootjale tema tarnitud piimarasva ja -valgu koguse eest ning piimarasva ja -valgu hind peegeldab piimatoodete (nt või ja lõssipulber) turuhindade muutust, muutudes vastavalt sellele, kuidas piimatoodete hinnad muutuvad. Teisisõnu, teistes riikides on kasutusel piima kuivainel põhinev ning piima kuivainet väärtustav piima kokkuostuhinna mudel, mis annab piimatootjale selge signaali selle kohta, mida väärtustavad piimatööstus ja tarbijad. Seega on Eesti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine.

Olen sageli kohanud seisukohta, et piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks tuleb piimatootjatel hakata keskmist piimatoodangut vähendama, aga see pole võimalik ei majanduslikult ega looma füsioloogia seisukohast. See seisukoht on müüt, mis ei vasta tõele.

Artikli aluseks olevat projekti rahastas Piimaklaster MTÜ, kelle tegevust toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 16.1.


Miks piimatootjad piima rasva- ja valgusisaldust ei suurenda?

S

ektori esindajatega rääkides olen sageli kohanud seisukohta, et piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks tuleb piimatootjatel hakata keskmist piimatoodangut vähendama, aga see pole võimalik ei majanduslikult ega looma füsioloogia seisukohast. Arvamus, et ainus viis piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks on keskmise toodangu vähendamine, ei vasta tõele. Piimaklastri projektis oleme jõudnud järeldusele, et on kolm olulisemat piima rasva- ja valgusisaldust mõjutavat tegurit, mida piimatootjad oma karjade puhul mõjutada saavad: geneetika, karjatervis ja söötade kvaliteet. Eesti piimatootjad seavad tõumaterjali valides prioriteediks keskmise piimatoodangu suhteli-

se aretusväärtuse, samas rasva- ja valgutoodangu või rasva- ja valguprotsendi aretusväärtusi sama oluliseks ei peeta. Kuid on võimalik tellida, osta ja kasutada sellist tõumaterjali, millel on suur nii piimatoodangu aretusväärtus kui ka rasva- ja valgutoodangu aretusväärtus. Teadlik tõumaterjali valik loob geneetilised eeldused suure piimatoodangu juures piima rasvaja valgusisalduse suurenemiseks. Teine oluline tegur on karjatervis. Karjaterviseprogrammide juurutamiseks tehti MTÜ Piimaklaster tellimusel viies piimatootmisfirmas kaheaastane katseuuring. Programmi rakendamise tulemusel vähenesid ettevõtetes karjatervisega seotud kulud kuni 15 eurot tonni piima kohta. Suurenes ka piima valgu- ja rasvasisaldus.

0% INTRESS 266 € /KUUS Uuri lähemalt www.stokker.ee/agri Küsi pakkumine agri@stokker.com

Pakkumine kehtib juriidilistele isikutele kuni 8.12.2019.

RTV X900

Kolmas tegur on söötmine, eelkõige põhisööda, st silo kvaliteet ja söödaratsioonide tasakaalustatus. Nii tõumaterjali valiku, veterinaarsete karjaterviseprogrammide kui ka söötmise osas on Eestis asjatundjad olemas, kellelt nõu küsida. Peamiseks takistuseks on olnud piimatootjate vähene huvi. See toob meid tagasi piima kokkuostuhinna mudeli juurde – kui kokkuostuhind piima rasva- ja valgusisaldust ei väärtusta, siis puudub tootjatel majanduslik motivatsioon otsida lahendusi piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks. Kui rasva- ja valgusisaldus jätkab vähenemist, siis pole loota olulist piima kokkuostuhinna kallinemist. Kui piima kokkuostuhind ei kalline, siis pole põhjust oodata sektoris suuri arenguhüppeid.


Kvaliteetsed masinad hea hinnaga!

-12% oktoobris -10% novembris -8% detsembris -5% jaanuaris Kampaania kestab kuni 31.01.2020

Kampaania näited: Hinnavõit kuni

7196.tellides Carrier L 625 oktoobris 2019

Hinnavõit kuni

15 989.tellides Spirit 600C oktoobris 2019

Väderstadi puhul saad olla kindel, et saad endale kvaliteetse põllutöömasina, mis teenib sind hästi pikki aastaid! Vaata näidismasinate pakkumisi Väderstadi kodulehelt www.vaderstad.com/ee * Pildid on illustratiivsed. Küsi masinate lisavarustuse kohta Väderstadi müügiesindajalt,

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 517 6671. Müük Lääne- ja Pärnumaal: +372 524 2544, +372 503 8026 Vaata lisainfot www.vaderstad.com/ee


Eesti põllumajanduse aastanäitus 2019

KATALOOG

31.10. – 01.11. 2019 TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM


S ja A saa

MESS

Eksponentide nimekiri Firma / Stend Advokaadibüroo RASK.............................................. A.Tammel AS..............................................S-16, V-02 Agri Partner OÜ.......................................S-18, V-01 Agriland OÜ...............................................A-22, V-21 Agroekspert OÜ................................................. S-06 Agrosistemos EE OÜ........................... A-05, V-08 Agrovaru AS...........................................................V-22 Alltech Eesti OÜ...................................................S-27 Andrese Soolaladu OÜ...................................A-06 Anu Ait OÜ..............................................................S-23 AU Energiateenus OÜ..........................S-25, V-31 Avesco OÜ..............................................................V-26 Balmax OÜ..............................................................V-25 Balt Vet Consult........................................ OÜ S-05 Baltic Agro AS....................................................... S-17 Baltic Agro Machinery OÜ................S-02, V-05 Baltic Industrial OÜ............................................S-07 Baltyre Eesti AS.........................................S-24, V-12 Bayer OÜ................................................................. A-26 Bohnenkamp OÜ............................................... S-04 Chaga OÜ........................................................... S-06b DeLaval OÜ.............................................................S-03 Dimedium AS....................................................... S-08 Dotnuva Baltic AS.................................. S-26, V-04 E-Agronom OÜ................................................... A-31 Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ......A-01 Eesti Lihaveisekasvatajate Selts MTÜ.....V-32 Eesti Maaelumuuseumid SA.......... S-45, V-07 Eesti Maaülikool ................................................ A-37 Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu MTÜ....... A-38 Eesti Noortalunikud MTÜ............................. A-39 Eesti Piimandusmuuseum SA.................... S-66 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ..S-01 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.............................................................. S-10 Eesti Taimekasvatuse Instituut..................A-02 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu...........V-32 Eestimaa Talupidajate Keskliit....................A-40 Fesma Alu OÜ...................................................... S-09 Grant Thornton Baltic OÜ..............................S-28 Intrac Eesti AS...........................................S-15, V-06 Järvamaa Kutsehariduskeskus....................S-37 Kaeser Kompressorit OY Eesti filiaal ....S-06a Keskühistu Eramets ......................................... A-20 Konekesko Eesti AS............................... A-15, V-03 Kukkumiskaitse OÜ........................................... A-36

48

Messihalli siseplaan

Oskar Kallase

auditoorium

LandCredit AS................................................................. Linery OÜ................................................................. S-12 Maa-amet................................................................S-35 Maaelu Edendamise Sihtasutus.................A-19 Maaportaal OÜ.....................................................A-18 Magnum Veterinaaria AS............................... S-14 Mainor Travel......................................................... S-19 Mariine Auto AS...................................................V-30 Mascus Eesti...........................................................S-33

Helmi Kurriku auditoorium

Melker Baltik OÜ..................................................A-14 Neste Eesti AS.......................................................A-16 Oilseeds Trade OÜ.............................................A-12 Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskool..............................................S-34 Paul-Tech OÜ..........................................................S-11 Peetri Talutehnika.................................. A-34, V-27 Penmaster OÜ..................................................... A-28 Puide Talu OÜ.......................................................S-31


alid S ja A saalid

Oskar Kallase

auditoorium

Helmi Kurriku auditoorium

Põllumajandusuuringute Keskus.............. S-13 Rapool-Ring..........................................................A-03 Scandagra Eesti AS............................................ S-21 Scanola Baltic AS................................................. S-17 SEB Pank AS...................................................................... Stokker AS...................................................A-33, V-14 Swedbank AS....................................................... A-35 Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus......................................................................S-29

Systemseparation Limited........................... A-30 Taker Trailers OÜ..................................................S-32 Tarkvõrk OÜ........................................................... S-40 Tartu Terminal AS............................................... A-27 Tatoli AS........................................................A-21, V-20 Teknest OÜ.............................................................S-20 Vereinigte Hagel..................................................S-22 Yara Eesti OÜ........................................................A-08

49


MESS

50


51


MESS

EPA seminariprogramm 31.10.2019 Kas juurte tervise parandamisest võib saada võti järgmiseks roheliseks revolutsiooniks? Aeg: 31. oktoobril 10.30–13.30 Koht: Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: teraviljakasvatajad, taimekaitse nõustajad, agronoomid Esinejad: Arnoldas Cepele (Leedu), Brigitte Slaats (Šveits), Danilo Corradi (Šveits), Jaroslaw Lustig (Poola), Kaupo Suik Teemad: puhtimine, talvitumishaigused, taime füsioloogia Korraldaja: Syngenta Osalejate arv: kuni 50 osalejat Finantseerimisotsuste tegemine põllumajanduses ja sellega seotud riskid Aeg: 31. oktoobril 10.30–11.15 Koht: Ferdinand Linnuse töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, finantsjuhid Esinejad: Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus Teemad: finantseerimisotsuste tegemine põllumajanduses, riskid, investeeringute finantseerimine Korraldaja: LandCredit Osalejate arv: kuni 24 osalejat Toiduohutuse tagamine läbi digitaalsete lahenduste Aeg: 31. oktoobril 10.30–11.15 Koht: Gustav Ränk töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: väiketöötlejad, põllumajandussektori huvilised Esinejad: Kerli Ats (Taluliit), Katrin Liivat (FoodDocs) Teemad: talutoit, toiduohutus Korraldaja: Eestimaa Talupidajate Keskliit Osalejate arv: kuni 24 osalejat Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevused täna ja tulevikus Aeg: 31. oktoobril 10.30–11.15 Koht: Helmi Kurrik auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: maaettevõtjad ja teised huvilised Esinejad: Raul Rosenberg, Madis Reinup (MES)

52

Teemad: tagatised, laenud, MES-i uus strateegia Korraldaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus Osalejate arv: kuni 50 osalejat Viljaturg ja söödatootmise väljakutsed 2019/2020 Aeg: 31. oktoobril 10.30–11.15 Koht: Ilmar Mannineni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, taimekasvatusjuhid, loomakasvatusspetsialistid Esinejad: Marge Pähkel, Margus Venelaine (Scandagra Eesti) Teemad: viljaturg 2019/2020; söödatootmise väljakutsed 2019/2020 Korraldaja: Scandagra Osalejate arv: kuni 45 osalejat Hardi taimekaitsepritsid Aeg: 31. oktoobril 10.30–11.15 Koht: Maailmafilmi saal (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, tehnikapargi juhid, agronoomid Esinejad: Mart Kiisküla (Intrac Eesti) Teemad: Hardi taimekaitsepritsid Korraldaja: Intrac Eesti Osalejate arv: kuni 36 osalejat Suurenda oma ettevõtte kasumlikkust – uuenduslikud ideed alternatiiv-põllumajanduseks Aeg: 31. oktoobril 10.30–11.15 Koht: Oskar Kallase auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: väike- ja suurettevõtjad, ettevõtlusega alustajad, konsultandid, projektijuhid Esinejad: Mati Mõtte (PMK), Pille-Riin Raudsepp (Balmax) Teemad: ressursside ristkasutus, biomassi kaskaadkasutus, energiatootmine, tehnoloogia efektiivsus Korraldaja: Balmax Osalejate arv: kuni 30 osalejat Hooajalise välistööjõu värbamine – riskid ja võimalused Aeg: 31. oktoobril 10.30–10.50 Koht: Matthias Johann Eiseni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, finantsjuhid, personalijuhid

Esinejad: Siret Saks (Advokaadibüroo RASK) Teemad: välistööjõu värbamise põhitõed, hooajatöötajate värbamine Korraldaja: Advokaadibüroo RASK Osalejate arv: kuni 25 osalejat PRIA toetused – riigiameti vaade toetustele ja toetuste saajale Aeg: 31. oktoobril 10.55–11.15 Koht: Matthias Johann Eiseni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, finantsjuhid Esinejad: Keidi Kõiv (Advokaadibüroo RASK) Teemad: PRIA rõhuasetused taotleja, taotluse ning toetuse tingimuste kontrollimisel Korraldaja: Advokaadibüroo RASK Osalejate arv: kuni 25 osalejat Tagame tuleviku – energia varustuskindlus põllumajanduses Aeg: 31. oktoobril 11.45–12.30 Koht: Ferdinand Linnus töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: põllumehed, tehnikajuhid Esinejad: Ivar Lilander, Raido Lääne (Baltic Industrial) Teemad: katkematu voolu tagamine põllumajanduses Korraldaja: Baltic Industrial Osalejate arv: kuni 24 osalejat Digitaalsed põllutehnika lahendused ja John Deere´i tooteuuendused 2020. a hooajaks Aeg: 31. oktoobril 11.45–13.45 Koht: Helmi Kurrik auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, tehnikapargi juhid, digipõllumajanduse huvilised Esinejad: Kristjan Ruusamäe, Marek Peensalu (Baltic Agro Machinery) Teemad: John Deere’i põllumajanduslikud halduslahendused ja uuendused Korraldaja: Baltic Agro Machinery Osalejate arv: kuni 50 osalejat Infotund maaeluministriga Aeg: 31. oktoobril 11.30–12.15 Koht: Ilmar Mannineni auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: põllumehed, huvitatud ettevõtjad


Esineja: maaeluminister Mart Järvik Teemad: minister vastab esitatud küsimustele Korraldaja: Maaeluministeerium Osalejate arv: kuni 45 osalejat Ööpäevaringne tervisele orienteeritud söötmine Aeg: 31. oktoobril 11.30–12.30 Koht: Maailmafilmi saal (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, loomakasvatusjuhid Esinejad: Joshua Hirneiß (Urban GmbH & Co.KG) Teemad: ööpäevaringne tervisele orienteeritud söötmine Korraldaja: Dimedium Osalejate arv: kuni 36 osalejat Põllumajanduse suurandmete süsteemi ettevalmistustest Aeg: 31. oktoobril 11.45–12.30 Koht: Matthias Johann Eisen auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: põllumajandustootjad, teadlased, tarkvaraarendajad ning ametnikud Esinejad: Urmas Visse (Põllumajandusuuringute Keskus) Teemad: põllumajandussektori suurandmete kasutamine Korraldaja: Põllumajandusuuringute Keskus Osalejate arv: kuni 25 osalejat Kuidas saada ja olla Selveri edukas partner? Aeg: 31. oktoobril 11.45–12.30 Koht: Oskar Kallase auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: toidutootjad Esinejad: Katrin Riisalu (Selveri ostudirektor) Teemad: kuidas saada ja püsida tootega Selveri sortimendis? Korraldaja: Selver Osalejate arv: kuni 30 osalejat Maheviljeluse masinad A.Tammelist Aeg: 31. oktoobril 12.00–14.00 Koht: Gustav Ränk töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, agronoomid, maheviljelejad Esinejad: Martin Wagner (EINBÖCK), Linas Karalkevicius (GREGOIRE BESSON), Indrek ja Arvi Tammel Teemad: Einböck masinad ja GB mullaharimise masinad maheviljeluses Korraldaja: A.Tammel Osalejate arv: kuni 24 osalejat

Antibiootikumid – nii sõbrad kui vaenlased Aeg: 31. oktoobril 12.30–13.30 Koht: Matthias Johann Eisen auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, loomakasvatusjuhid ja -spetsialistid Esinejad: Birgit Aasmäe (Eesti Maaülikooli katsefarmi juhataja) Teemad: antibiootikumid loomakasvatuses Korraldaja: Anu Ait Osalejate arv: kuni 25 osalejat

Kas ühe tunniga on võimalik väetamine selgeks saada? Aeg: 31. oktoobril 14.15–15.15 Koht: Oskar Kallas auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: agronoomid, taimekasvatusspetsialistid ning ettevõtte juhid Esinejad: Marek Linnutaja, Mikk Tagel (Yara Eesti) Teemad: taimede väetamine Korraldaja: Yara Eesti Osalejate arv: kuni 30 osalejat

Stokker niitmisdemo Kubota F3090 ja ZD1211 mudeliga Välialal kell 10.00–18.00

Parasiidid õõnestavad rahakotti. Mida krüptosporidioosiga peale hakata? Aeg: 31. oktoobril 15.45–16.30 Koht: Gustav Ränk töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, veterinaarid, loomakasvatusspetsialistid Esinejad: Liina Laaneoja (parasitoloog), Raul Mäll (Magnum Veterinaaria) Teemad: krüptosporidioos ja kuidas sellega võidelda; Cid Lines tooted Korraldaja: Magnum Veterinaaria Osalejate arv: kuni 24 osalejat

Finantsseminar Aeg: 31. oktoobril 14.30–16.30 Koht: Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: põllumajandussektori ettevõtete juhid ja finantsjuhid Esinejad: SEB Pank, Swedbank, LandCredit, Maaelu Edendamise Sihtasutus Moderaator: Meelis Annus (Põllumeeste Ühistu Kevili tegevjuht) Teemad: põllumajandussektori finantseerimine Korraldaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda Osalejate arv: kuni 50 osalejat Scandagra 2019. aasta katsete tulemused Aeg: 31. oktoobril 14.30–15.15 Koht: Gustav Ränk töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, taimekasvatusjuhid Esinejad: Urmas Nurmsalu, Kaarel Kallion, Kaisa Pajusalu (Scandagra Eesti) Teemad: Scandagra 2019. aasta katsete tulemused Korraldaja: Scandagra Osalejate arv: kuni 24 osalejat Kulisside taga: milline on taimekaitsevahendite teaduslik taust? Aeg: 31. oktoobril 14.30–16.30 Koht: Helmi Kurrik auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: agronoomid, taimekasvatusjuhid, taimekaitse nõustajad, huvilised Esineja: Inta Valatkeviciene (Bayer’i taimekaitse arendusjuht Baltikumis) Teemad: taimekaitsevahendi jõudmine turule, registreerimis- ja efektiivsuskatsed, katseandmete tõlgendamine Korraldaja: Bayer Osalejate arv: kuni 50 osalejat

Rapoolilt Eesti rapsikasvatajale uued hübriidsordid muutuvas kliimas Aeg: 31. oktoobril 15.45–16.30 Koht: Ilmar Mannineni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: agronoomid, põllumehed Esinejad: Andres Sokk (Rapool Eesti), dr Andrea Richter (DSV/Saaten Union) Teemad: uued tali- ja suvirapsi sordid, hübriidtalinisu ja -rukis Korraldaja: Rapool Eesti Osalejate arv: kuni 45 osalejat Riigile kuuluva põllumaa rentimise võimalused Aeg: 31. oktoobril 15.45–16.30 Koht: Oskar Kallas auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtte juhid, riigimaa rentimisest ning selle ostmisest huvitatud isikud Esinejad: Tiina Vooro (Maa-amet) Teemad: riigile kuuluva põllumaa rentimise võimalused Korraldaja: Maa-amet Osalejate arv: kuni 30 osalejat Konverents „Maheturg 2019“ Aeg: 31. oktoobril 10:00–14:30 Koht: teatrisaal auditoorium (ERMi B-osa) Korraldaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

53


MESS Eesti Aiandusliidu Visioonikonverents VI Aeg: 31. oktoobril 09:30–17:30 Koht: Jakob Hurt auditoorium (ERMi A-osa) Korraldaja: Aiandusliit Lisainfo: Registreerimine lõppenud

1.11.2019 Sigimise hetkeolukord ja trendid piimakarjakasvatuses Aeg: 1. novembril 09.30–11.30 Koht: Helmi Kurriku auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: loomakasvatajad Esinejad: Kalle Kask (Eesti Maaülikool) Teemad: sigimise hetkeolukord ja trendid piimakarjakasvatuses Korraldaja: EPKK / Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Osalejate arv: kuni 25 osalejat Rapoolilt Eesti rapsikasvatajale – uued hübriidsordid muutuvas kliimas Aeg: 1. novembril 10.30–11.15 Koht: Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: agronoomid, põllumehed Esinejad: Andres Sokk (Rapool Eesti), dr Andrea Richter (DSV/Saaten Union) Teemad: uued tali- ja suvirapsi sordid, hübriidtalinisu ja -rukis Korraldaja: Rapool Eesti Osalejate arv: kuni 50 osalejat 40 ml piima – kulust tuluks! Aeg: 1. novembril 10.30–11.15 Koht: Gustav Ränk töötuba (ERMi A-osa) Sihtgrupp: piimakarjaettevõtete juhid, loomakasvatusspetsialistid, veterinaarid Esinejad: Kaivo Ilves, Aire Pentjärv (EPJ) Teemad: jõudluskontroll, farmi juhtimine, piima kvaliteet Korraldaja: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Osalejate arv: kuni 24 osalejat Mets ja maa – kuidas müüa ja osta targalt! Aeg: 1. novembril 10.30–11.15 Koht: Maailmafilmi saal (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: maa- ja metsaomanikud, metsandus- ja põllumajandusettevõtted Esinejad: Lehar Lindre (Maaportaal) Teemad: mets ja maa – kuidas müüa ja osta targalt! Korraldaja: Maaportaal Osalejate arv: kuni 36 osalejat

54

Bioloogiliste preparaatide kasutamine tava- ja mahetootmise tingimustes Aeg: 1. novembril 10.30–11.15 Koht: Matthias Johann Eiseni auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: põllumehed, agronoomid, põllumajandushuvilised Esinejad: Tiia Kangor, Pille Sooväli (Eesti Taimekasvatuse Instituut) Teemad: bioloogiliste preparaatide kasutamine tava- ja mahetootmises Korraldaja: Agri Partner Osalejate arv: kuni 25 osalejat Kasutatud põllumajandustehnika järelturu trendid Aeg: 1. novembril 10.30–11.15 Koht: Oskar Kallase auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: põllumehed, ettevõtete juhid, tehnikahuvilised Esinejad: Mascus esindaja Teemad: kasutatud põllumajandustehnika järelturust Eestis ja Euroopas Korraldaja: Mascus Osalejate arv: kuni 30 osalejat Kas ühe tunniga on võimalik väetamine selgeks saada? Aeg: 1. novembril 11.45–12.45 Koht: Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: agronoomid, taimekasvatusspetsialistid ja ettevõtte juhid Esinejad: Marek Linnutaja, Mikk Tagel (Yara Eesti) Teemad: taimede väetamine Korraldaja: Yara Eesti Osalejate arv: kuni 50 osalejat Massey Fergusoni traktorid Aeg: 1. novembril 11.45–12.30 Koht: Ferdinand Linnuse töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, tehnikapargi juhid, agronoomid Esinejad: Mart Kiisküla (Intrac Eesti) Teemad: Massey Fergusoni traktorid ja kombainid Korraldaja: Intrac Eesti Osalejate arv: kuni 24 osalejat Tehnoloogia kasutamine piimafarmi juhtimisel Aeg: 1. novembril 11.45–12.45 Koht: Ilmar Mannineni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, loomakasvatusjuhid Esinejad: Elles Leijdekkers, Alta

CowWatch-NEDAP Teemad: tehnoloogia kasutamine piimafarmi juhtimisel Korraldaja: Dimedium Osalejate arv: kuni 45 osalejat Kuidas toota 40 liitrit piima 40% jõusöödaga? Aeg: 1. novembril 11.45–12.45 Koht: Maailmafilmi saal (ERMi A-osa) Sihtgrupp: ettevõtte juhid, agronoomid, loomakasvatusspetsialistid Esinejad: M.Sc Johannes Harzheim (Schaumann Agri International GmbH) Teemad: kuidas toota 40 liitrit piima 40% jõusöödaga? Korraldaja: TeknEst Osalejate arv: kuni 36 osalejat Scandagra 2019. aasta katsete tulemused Aeg: 1. novembril 11.45–12.30 Koht: Matthias Johann Eiseni auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, taimekasvatusjuhid Esinejad: Urmas Nurmsalu, Kaarel Kallion, Kaisa Pajusalu (Scandagra Eesti) Teemad: Scandagra 2019. aasta katsete tulemused Korraldaja: Scandagra Osalejate arv: kuni 25 osalejat Metsast saadava tulu suurendamine läbi toetuste Aeg: 1. novembril 11.45–12.30 Koht: Oskar Kallase auditoorium (ERMi Aosa) Sihtgrupp: metsa omavad põllumehed Esinejad: Ülle Läll (Metsaõpe), Atso Adson (Valgamaa Metsaühistu) Teemad: Metsaühistu teenused; toetused, mis aitavad metsast saadavat tulu suurendada Korraldaja: Metsaühistu Osalejate arv: kuni 30 osalejat Kas juurte tervise parandamisest võib saada võti järgmiseks roheliseks revolutsiooniks? Aeg: 1. novembril 12.30–15.30 Koht: EPA Backstage (ERMi A-osa) Sihtgrupp: teraviljakasvatajad, taimekaitse nõustajad, agronoomid Esinejad: Arnoldas Cepele (Leedu), Brigitte Slaats (Šveits), Danilo Corradi (Šveits), Jaroslaw Lustig (Poola), Kaupo Suik Teemad: puhtimine, talvitumishaigused, taimefüsioloogia Korraldaja: Syngenta Osalejate arv: kuni 50 osalejat


Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevused täna ja tulevikus Aeg: 1. novembril 13.00–14.00 Koht: Helmi Kurrik auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: maaettevõtjad ja teised huvilised Esinejad: Raul Rosenberg, Madis Reinup (MES) Teemad: tagatised, laenud, MESi uus strateegia Korraldaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus Osalejate arv: kuni 50 osalejat Tööturu seminar: võõrtööjõu kasutamine ettevõttes Aeg: 1. novembril 13.30–15.00 Koht: Oskar Kallase auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtjad Esinejad: Annika Karm (Politsei- ja Piirivalveamet), Evelin Muttik (Maksu- ja Tolliamet), Margus Muld (Väätsa Agro) Teemad: võõrtööjõu kasutamine ettevõttes, hooajatööliste palkamine, renditööjõu maksustamine Korraldaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda Osalejate arv: kuni 30 osalejat Päikesejaamade rajamise võimalused ja rahastusmudelid maaettevõtjatele Aeg: 1. novembril 13.30–14.45 Koht: Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: juhid, taastuvenergiahuvilised Esinejad: Kaspar Veskus, Remo Lillepõld, Siim Meeliste (Energiateenus) Teemad: päikeseenergia ja energiatõhusus Korraldaja: Energiateenus Osalejate arv: kuni 50 osalejat Ekspordiseminar Aeg: 1. novembril 13.30–15.00 Koht: Ferdinand Linnuse töötuba (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, ekspordijuhid, toidutootjad Esinejad: Toomas Hansson (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda); Kadi Raudsepp, Mariann Roos (Maaeluministeerium) Teemad: välisvisiidid ja maaeluministeeriumi eksporditegevused Korraldaja: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Maaeluministeerium Osalejate arv: kuni 24 osalejat Põllukultuuride saagikindlustus Aeg: 1. novembril 13.30–15.20 Koht: Gustav Ränk töötuba (ERMi A-osa)

Sihtgrupp: põllumehed, ettevõtete juhid, finantsjuhid Esinejad: Kristel Maidre (Maaeluministeerium), Algimantas Navickas (Vereinigte Hagel) Teemad: põllukultuuride saagikindlustus Korraldaja: Vereinigte Hagel Osalejate arv: kuni 24 osalejat Leheväetised, efektiivne lämmastikväetamine, põlevkivi tuhk lupjamismaterjalina Aeg: 1. novembril 13.30–14.15 Koht: Ilmar Mannineni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, taimekasvatusjuhid, agronoomid Esinejad: Urmet Hiiekivi, Ain Lepik, Lauri Laanemäe (Scandagra Eesti) Teemad: leheväetised, lämmastikväetamine, põlevkivi tuhk lupjamismaterjalina Korraldaja: Scandagra Osalejate arv: kuni 45 osalejat Õigusnõuanded: töösuhted. FIE-st OÜ-ks Aeg: 1. novembril 13.15–14.15 Koht: Maailmafilmi saal (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: põllumajandussektori ettevõtete juhid, finantsjuhid ning personalijuhid Esinejad: Kristel Tiits (juhtiv õigusnõustaja), Kaili Kallastu (maksu- ja õigusnõustaja) Teemad: tähtajalised töölepingud, summeeritud tööaja arvestus. Kas ja miks FIE-st OÜ-ks? Korraldaja: Grant Thornton Baltic Osalejate arv: kuni 36 osalejat Kas piimatootmise kulutõhusus eeldab juhtimissüsteemi uuendust? Aeg: 1. novembril 13.30–14.15 Koht: Matthias Johann Eiseni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: loomakasvatajad, piimatööstuste esindajad, seotud ettevõtjad, huvilised Esinejad: Hardi Tamm (Piimaklaster) Teemad: karjatervise auditiprogrammi mõjud ettevõtete tulemuslikkusele ja juhtimisele Korraldaja: Piimaklaster Osalejate arv: kuni 25 osalejat Elektrikulu vähendamise võimalus Aeg: 1. novembril 14.35–15.20 Koht: Ilmar Mannineni auditoorium (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, finantsjuhid, põllumehed Esinejad: Tarvo Õng (Tark Võrk) Teemad: võrguteenuse kulu vähendami-

ne, elektriturult tulu teenimine, soodsama elektri tarbimine, generaatoritega kasu teenimine Korraldaja: Tark Võrk Osalejate arv: kuni 45 osalejat Digitaalse väetustarbekaardi ja väetamissoovituse koostamine ning edastamine tootjale e-teenusena GIS-serveri abil Aeg: 1. novembril 14.35–15.20 Koht: Maailmafilmi saal (ERM-i A-osa) Sihtgrupp: ettevõtte juhid, taimekasvatuse juhid, agronoomid Esinejad: Tambet Kikas (PMK), Ott Koik (RuumAB OÜ) Teemad: digitaalsed väetustarbekaardid ja väetussoovitused Korraldaja: Põllumajandusuuringute Keskus Osalejate arv: kuni 36 osalejat Jagelemine toetuste jagajaga – praktilised näited ja õppetunnid Aeg: 1. novembril 14.35–14.55 Koht: Matthias Johann Eiseni auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, finantsjuhid Esinejad: Siret Saks ja Villy Lopman (Advokaadibüroo RASK) Teemad: toetuse taotlemine, taotluste täiendamine ja parandamine ning suhtlus ametnikega Korraldaja: Advokaadibüroo RASK Osalejate arv: kuni 25 osalejat Toetuspettuste alane Riigikohtu praktika Aeg: 1. novembril 15.00–15.20 Koht: Matthias Johann Eiseni auditoorium (ERMi A-osa) Sihtgrupp: ettevõtete juhid, finantsjuhid Esinejad: Andrei Svištš (Advokaadibüroo RASK) Teemad: Riigikohtu praktika toetuspettuste valdkonnas Korraldaja: Advokaadibüroo RASK Osalejate arv: kuni 25 osalejat Lamba- ja kitsekasvatajate aastakonverents 2019 Aeg: 1. novembril 10.00–14.45 Koht: Jakob Hurt saal (ERM-i A-osa) Korraldaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda Stokker niitmisdemo Kubota F3090 ja ZD1211 mudeliga Aeg: 10.00–16.00 Koht: väliala

55


MESS

KATALOOG/EKSPONENDID A. Tammel AS

S-16, V-02

Turu 7, 48303 Jõgeva, tel: +372 776 8303 info@atammel.ee www.atammel.ee Põhitegevusala: põllumajandustehnika müük, hooldus, varuosad. Kaubamärgid: McCormick. Merlo. Gregoire Besson. Einböck. Elho. Agrex.

Advokaadibüroo RASK www.rask.ee

Agri Partner OÜ

S-18, V-01

Välja 3, Soinaste, 61709 Tartumaa, tel: +372 505 3076 info@agripartner.ee www.agripartner.ee Põhitegevusala: Agri Partner OÜ tegeleb põllumajandustehnika müügi, hoolduse, remondiga. Samuti leiavad mahetootjad meie valikust erinevaid mahetootmises lubatud väetiseid. Kaubamärgid: Multiva. Kelly. Cabe. Unia. Househam. APV.

tel: +372 5563 4634 info@agrosistemos.ee www.agrosistemos.ee Põhitegevusala: teravilja ladustamise ja töötlemise komplekside projekteerimine ja ehitamine. Põllumajandus- ja farmiseadmete müük, paigaldamine. Kaubamärgid: ROMAX. FEERUM. MICHAL. Dozamech. A.B.S.

Agrovaru AS

V-22

Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu, tel: +372 505 5344 info@multione.ee www.multione.ee Põhitegevusala: MuLtiOne tarktorite, laadurite ja nende lisaseadmete müük, rent ja teenindus. Kaubamärgid: MuLtiOne.

Alltech Eesti OÜ

S-27

Tüki 3, Tõrvandi, 61715 Tartumaa, tel: +372 737 1422 info@agriland.ee www.agriland.ee Põhitegevusala: Fendt traktorite ja Pöttinger mulla- ja heinatehnika müük. Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele tõeliselt häid masinaid, seadmeid ja tööriistu ning vajadusel konstrueerida komplektseid lahendusi. Kaubamärgid: Fendt. Pöttinger. Annaburger. Trioliet. Petkus. Neuero.

Aretuse 2, Märja, 61406 Tartu, tel: +372 505 2846 ppuskar@alltech.com https://global.alltech.com/eesti Põhitegevusala: Maailma üks juhtivatest biotehnoloogia ettevõtetest. Töötame välja uusi tehnoloogiaid, aitame akendada loomakasvatuses, taimekasvatuses jätkusuutliku põllumajanduse edendamiseks: söödaväärindus, antibiootikumidevaba toiduainete tootmine, mükotoksiinide kontrollprogrammid, ensüümide kasutus loomakasvatuses, orgaanilised mikromineraalid loomakasvatusele, Alltech E-CO2 farmi keskkonna mõjude hindamine ja CO2 emissiooni vähendamine, Keenan / In Touch söötmistehnoloogiad. Kaubamärgid: Alltech. Alltech Coppens. Keenan. In Touch. Imprograin.

Agroekspert OÜ

Andrese Soolaladu

Agriland OÜ

A-22, V-21

S-06

A-06

Jaanilille tee 5, Veibri, 62220 Tartumaa, tel: +372 525 7009 ivo@agroekspert.ee www.agroekspert.ee Põhitegevusala: viljakuivatid, punkerlaod, automaatika, veskisüsteemid, projektilahendused. Kaubamärgid: Chief. Skiold. Phenix.

Narva mnt 63, 10120 Tallinn, tel: +372 5336 3209 maksim@soolaladu.ee www.soolaladu.ee Põhitegevusala: söögi- ja tehnilise soola ja väetiste hulgimüük. Kaubamärgid: Esco-european salt company GmbHjaCo. K+S.

Agrosistemos EE OÜ A-05, V-08

Anu Ait OÜ

Miiduranna tee 46, 74015 Viimsi vald,

56

Betooni 2a, 51014 Tartu,

S-23

tel: +372 501 0842 anu@anuait.ee www.anuait.ee Põhitegevusala: Anu Ait OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Tegeleme nõuandva müügi ja söödalisandite tootmisega loomakasvatusettevõtetele. Lisaks korraldame koolitusi põllumajandustootjatele. Teeme aktiivset koostööd Eesti teadusasutustega, kaasates ka meie rahvusvahelisi koostööpartnereid. Koostöös loomaja taimekasvatusspetsialistidega soovime, et igal inimesel on tervislik toit toidulaual. Kaubamärgid: Anu Ait. Corrida.

AU Energiateenus OÜ S-25, V-31 Aiandi 3, 12918 Tallinn, tel: +372 5199 9855 info@energiateenus.ee www.energiateenus.ee Põhitegevusala: energia- ja ressursitõhususe lahendused ning taastuvenergiarajatiste ehitamine.

Avesco OÜ

V-26

Väljaotsa 1, 76506 Saue, tel: +372 5198 5349 tiina.kraus@avesco-cat.com www.avesco-cat.ee Põhitegevusala: Caterpillar rasketehnika müük, hooldus ja remont. Cat generaatorite, jõuseadmete ja mootorite müük, remont ja rent. Cat originaalvaruosade, õlide, määrdeainete, filtrite jmt müük. Kasutatud rasketehnika ost ja müük – balticused. com. Metso kivipurustite ja -sõelade müük ning hooldus. Kaubamärgid: Caterpillar. Metso. Sitech.

Balmax OÜ

V-25

Ringtee 27, 50105 Tartu, tel: +372 5592 1928 info@balmax.ee www.balmax.ee Põhitegevusala: kvaliteetse Euroopas toodetud metsa- ja põllutehnika müük. Tooteportfelli kuuluvad puiduhakkurid, metsatõstukid, haaratsid, erinevad haagised, taimekaitsepritsid, halumasinad jpm.


Kaubamärgid: Mus-max. Jessemigg. HSP Gripen. Kesla. Schwarzmüller. HB Brantner.

Balt Vet Consult OÜ

S-05

andres.okva@gmail.com

Baltic Agro AS

S-17

Rukki tee 8, Lehmja, 75306 Rae vald, tel: +372 606 2260 www.balticagro.ee; koduaed.balticagro.ee Põhitegevusala: tuntud väetiste, taimekaitsevahendite, seemnete, teravilja, söötade ja teiste põllumajandustarvikute müüja ning põllumajandusteenuste pakkuja. Üks Eesti suurimaid viljaeksportijaid. Kaubamärgid: Baltic Agro.

Baltic Agro Machinery OÜ

S-02, V-05

Tehnika 9, 72213 Türi, tel: +372 384 7428 info@balticagromachinery.com www.balticagromachinery.com Põhitegevusala: John Deere põllumajandus- ja aiatehnika ja Kramer põllumajanduslike laadurite ametlik esindaja Eestis. Müüme tehnikat ja varuosi, pakume järelteenindust, nõustame John Deere digitaalse põllumajandushaldustehnoloogia kasutamisel. Kaubamärgid: John Deere. Kramer. Bergmann. Fliegl. Köckerling. Samson.

Baltic Industrial OÜ

S-07

Allika tee 12, Peetri, 75312 Rae vald, tel: +372 601 2890 welcome@balticindustrial.com balticindustrial.com Põhitegevusala: Cummins ja Kubota mootorite hooldus, remont, varuosad; Fleetguard filtrid ja keemia; Cummins diiselgeneraatorid; Atlas Copco portatiivsed generaatorid. Kaubamärgid: Cummins. Kubota. Atlas Copco. Fleetguard.

Baltyre Eesti AS Ringtee 61a, 61713 Õssu, tel: +372 747 2652 info@baltyre.ee www.baltyre.ee

S-24, V-12

Põhitegevusala: rehvid põllu- ja metsatehnikale. Traktori-, veoki- ja sõidukirehvide jae- ning hulgimüük. Kaubamärgid: Mitas. Trelloborg. Özka. Tianli. Firestone. Nokian.

Bayer OÜ

A-26

Lõõtsa 12, 11415 Tallinn, tel: +372 5850 5566 janne.ehte-tammiste@bayer.com www.cropscience.bayer.ee Põhitegevusala: enam kui 150-aastase ajalooga uuenduslik ettevõte, mille peamised tegevusvaldkonnad on tervishoid ja põllumajandus. Põllumajandusele keskenduv osakond CropScience on maailmas juhtpositsioonil taimekaitse ja mittepõllumajandusliku kahjuritõrje valdkondades tänu efektiivsetele toodetele, teedrajavatele innovatsioonidele ja kliendikesksusele. Kaubamärgid: Ascra Xpro. Input. Propulse. Biscaya. Variano Xpro. Sekator.

Bohnenkamp OÜ

S-04

Lõõtsa 12, 11415 Tallinn, tel: +372 5333 3805 rainer.neidra@bohnenkamp.ee www.bohnenkamp.ee Põhitegevusala: tarnime põllumajandusmasinate rehve, topeltrattaid, kahveltõstukite õhk- ja täisrehve. Frontaallaadurite rehvid, traktorite, tööstus- ja ehitusmasinate rehvid. Müüme rehve ATV-dele, rolleritele ja krossimootorratastele, veoautodele. Kaubamärgid: BKT. Voltyre. Deestone. Kenda. Fad Assali. Starco.

Chaga OÜ

S-06b

www.chagahealth.eu

DeLaval OÜ

S-03

Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn, tel: +372 656 4137 eesti.info@delaval.com www.delaval.com Põhitegevusala: terviklahendused farmi toodangu, loomade heaolu ning üldise elukvaliteedi tõstmiseks. Kaubamärgid: DeLaval.

Dimedium AS Emajõe 1a, 51008 Tartu,

S-08

tel: +372 739 0660 info@dimedium.ee www.dimedium.ee Põhitegevusala: vastutustundlik veterinaarravimite, loomakasvatustoodete, söötade, farmiseadmete ja tarkvara hulgimüüja, kes tegutseb deviisi all – terve looma nimel! Kaubamärgid: Urbani ammed. Urbani piimataksod. Alta CowWatch. DairyComp. ColoQuick. NutriOpt.

Dotnuva Baltic AS

S-26, V-04

Savimäe 7, Vahi, 60534 Tartumaa, tel: +372 661 2800 info@dotnuvabaltic.ee www.dotnuvabaltic.ee Põhitegevusala: töökindlate ja usaldusväärsete Case IH traktorite, Kvernelandi põlluharimismasinate ning mitmete teiste tuntud põllumajandustehnika ja teraviljakäitlusseadmete tootjate esindaja Eestis. Müük, hooldus, varuosad. Seemnete müük. Kaubamärgid: Case IH. Kverneland. Agrifac. Siloking. Cimbria. Arska.

E-Agronom OÜ

A-31

Järvekalda tee 10, Veibri, 62220 Luunja vald, tel: +372 5558 5102 ella@eagronom.ee eagronom.ee Põhitegevusala: eAgronom on kasutajasõbralik töövahend, mis aitab teraviljakasvatajatel töötada targalt ja efektiivselt, võttes arvesse ka põllu vajadusi. Planeeri, teosta, analüüsi ja loo aruandeid ühes kohas. Kaubamärgid: EAgronom.

Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit A-01 Aretuse 2, Märja, 61406, Tartu, tel: +372 5330 9406 kontor@lammas.ee www.lammas.ee Põhitegevusala: Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) ühendab Eesti Vabariigi lamba- ja kitsekasvatuse arendamisest huvitatud isikuid ja nende ühendusi. Kaubamärgid: Eesti valgepealine lammas. Eesti tumedapealine lammas. Lleyn. Dorper. Texel.

57


MESS Eesti Lihaveisekasvatajate Selts MTÜ V-32 Aretuse 2, Märja, 61406 Tartu, tel: +372 564 0094 eesti.lihaveis@gmail.com www.lihaveis.ee Põhitegevusala: seltsi tegevuse eesmärgiks on lihaveiste kasvatamise ja aretamise populariseerimine. Kaubamärgid: Eesti Lihaveis.

Eesti Maaelumuuseumid SA S-45, V-07 Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartumaa, tel: +372 738 3810 info@maaelumuuseumid.ee www.maaelumuuseumid.ee Põhitegevusala: SA kogub, säilitab, uurib ja vahendab Eesti põllumajanduse ajalooga seotud materjali hariduslikel, teaduslikel ning elamuslikel eesmärkidel ja tagab Eesti põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohast märgilise tähtsusega C. R. Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ning Tori Hobusekasvanduse säilimise ja arengu. Läbi näituste, põnevate programmide, huvitavate tegevuste ning vahvate sündmuste saad teada, kuidas varasemal ajal ning ka tänapäeval toit lauale, riie selga ja maatööd tehtud said. Kaubamärgid: VISS. TÕULOOM.

Eesti Maaülikool

A-37

Kreutzwaldi 1, 51006, Tartu, tel: +372 731 3001 info@emu.ee www.emu.ee Põhitegevusala: Kõrgharidus ja teadus. Kaubamärgid: Eesti Maaülikool. EMÜ.

Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu MTÜ A-38 F.R. Kreutzwaldi 1a, 51006 Tartu, tel: +372 504 5704 emu.vilistlased@gmail.com www.emu.ee/vilistlastele/vilistlaskogu Põhitegevusala: EMÜ/EPA vilistlaste ühendamine ning vilistlastevaheliste kontaktide tihendamine. Vastastikuse koostöö arendamine EMÜga kõrghariduse, täiendkoolituse ja teadusuuringute vallas. Osalemine loodusressursse ja maamajandust puudutavate õppe- ja teadustöö strateegiate kujundamisel. EMÜ tegevuse nõustamine. EMÜ tegevust ja arenguid puudutava

58

info vahendamine vilistlaskonnale ja laiemale üldsusele.

Eesti Noortalunikud MTÜ A-39 Remmelgamaa, Lilli küla, Anija vald, tel: +372 5665 7952 info@noortalunikud.ee www.noortalunikud.ee Põhitegevusala: tegevuse peamine eesmärk on suurendada noorte osatähtsust põllumajandustootjatena. Kaubamärgid: Eesti Noortalunikud.

Eesti Piimandusmuuseum SA

S-66

H.Rebase tee 1, Imavere, 72401 Järvamaa, tel: +372 53000 8485 anneli@piimandusmuuseum.ee www.piimandusmuuseum.ee Põhitegevusala: piimandusajaloo kogumine, piimandusalase teabe ja esemete säilitamine, töötubade läbiviimine: karask, või, sõir, jäätis, kohuke. Seminariruumide rent.

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

S-01

Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel: +372 600 9349 info@epkk.ee www.epkk.ee Põhitegevusala: põllumajanduskoda seisab soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise ja võrdsete konkurentsitingimuste eest Eesti põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks. Koda esindab ja kaitseb liikmete huve nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, aitab tõsta Eesti toidu, põllumajandusja metsandussaaduste kvaliteeti ning parandab nende mainet ja tuntust nii kodu- kui välisturul; arendab põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate horisontaalset ja vertikaalset koostööd ning ühistegevust; aitab edendada maamajandusvaldkonna haridust. Kaubamärgid: Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk). Tunnustatud Maitse (ristikumärk). Kodumaise eest väljas!

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS S-10 Tuglase 12, 50094 Tartu, tel: +372 738 7700 epj@epj.ee

www.epj.ee Põhitegevusala: kõrvamärkide ja märgistamistarvikute müük. Piimalabori teenused. Piimaveiste, lihaveiste ja sigade jõudluskontroll. Kaubamärgid: Vissuke. Liisu. Possu. Allflex. Datamars. IDEXX.

Eesti Taimekasvatuse Instituut

A-02

J. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva, tel: +372 776 6901 info@etki.ee www.etki.ee Põhitegevusala: sordiaretus, seemnekasvatus, taimekasvatusalased alus- ja rakendusuuringud.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu V-32 Koogimäe tee 4, Keava, 79005 Raplamaa, tel: +372 489 0681 www.etky.ee Põhitegevusala: tõuraamatu pidamine, tõutunnistuste väljastamine, tõuveiste ja -materjali ost-müük-vahendus, tõuveiste konkursside korraldamine, veisekasvatajate õppepäevade, -reiside, seminaride läbiviimine.

Eestimaa Talupidajate Keskliit

A-40

Üksnurme tee 8, 75501 Saku, tel: +372 5647 5660 info@taluliit.ee www.taluliit.ee Põhitegevusala: põllu- ja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevate talude huvide esindamine ja jätkusuutliku põllumajanduse edendamine, Kaubamärgid: Eestimaa Talupidajate Keskliit. Ehtne Talutoit. Agroturism. Talupidajate asendusteenistus.

Fesma Alu OÜ

S-09

Lao 4, Alu, 79601 Raplamaa, tel: +372 511 4487 info@fesma.ee www.fesma.ee Põhitegevusala: piimakarja ja lihaveisefarmide sisustuse tootmine, müük ja paigaldus. Samuti teostame farmide sisustuse projekteerimist ja nõustamist. Oleme selles vallas tegutsenud juba 28 aastat.

Grant Thornton Baltic OÜ S-28 Riia 4, 51004 Tartu, tel: +372 730 6900 tartu@ee.gt.com


www.grantthornton.ee Põhitegevusala: Grant Thornton Baltic on raamatupidamise, auditeerimise ning maksu-, õigus- ja ärinõustamise ettevõte. Meie kliendid hindavad professionaalset ja sõbralikku teenindust ning seda, et kõik teenused saab ühest kohast – meilt.

Intrac Eesti AS

S-15, V-06

Tartu mnt 167, 75312 Rae vald, tel: +372 603 5700 info@intrac.ee www.intrac.ee Põhitegevusala: INTRAC Eesti AS tegutseb peamiselt Eesti turul pakkudes oma klientidele metsa-, ehitus-, materjalikäitlus-põllumajandusmasinaid, aia- ja väiketehnikat, lisaseadmeid, varuosi, kasutatud masinaid, teenindust ja koolitust. Oleme oma klientidele abiks finantseerimisel ja täisteenindusliisinguga tehnika soetamisel. Kaubamärgid: Massey Ferguson. Manitou. Case. John Deere. Bomag. Husqvarna.

Järvamaa Kutsehariduskeskus

S-37

Tallinna 46, 72720 Paide, tel: +372 508 3459 kool@jkhk.ee jkhk.ee Põhitegevusala: kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe erinevates valdkondades ning erinevatel tasemetel. Täiendkoolitused, töökohapõhine õpe. Põllumajanduse valdkonnas on võimalik õppida taimekasvatust, loomakasvatust (veise-, lamba/kitse-, linnu-, karusloomakasvatust), hobumajandust, kalakasvatust ning veterinaariat.

Keskühistu Eramets

A-20

Kase 2, 63308 Põlva, tel: +372 5199 3667 priit.joeaar@metsauhistu.ee www.metsauhistu.ee Põhitegevusala: metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad. Metsamajandust abistavad tegevused. Kaubamärgid: Metsaühistu.

Kaeser Kompressorit OY Eesti filiaal S-06a ee.kaeser.com

Konekesko Eesti AS A-15, V-03 Põrguvälja tee 3a, Pildiküla, 75301 Rae vald, tel:+372 605 9100 info@kesko.ee www.konekesko.ee Põhitegevusala: traktorite, kombainide, haagiste, põlluharimismasinate, ehitusmasinate, metsamasinate ning tee-ehitusmasinate müük ja sellega seonduv järelteenindus ning varuosade müük. Kaubamärgid: Claas. Ponsse. Kobelco. Lemken. Umega. Kubota.

Kukkumiskaitse OÜ

A-36

Ilmatsalu 3b, 51014 Tartu, tel: +372 5611 1110 info@kukkumiskaitse.ee www.kukkumiskaitse.ee Põhitegevusala: kõrgtööde vahendite müük, rent, hooldus, kontroll ja konsultatsioonid. Statsionaarsed turvasüsteemid. Turvavõrkude müük ja paigaldus. Koolitused kõrgustes ja sügavikes töötamiseks. Koolitus ja vahendid kinnistes ruumides töötamiseks. Kõrgtööde teostamine. Kaubamärgid: Kukkumiskaitse.ee. Vertic. Somain Italia. Huck. Leon de Oro. Geda.

LandCredit AS Tartu 4, 71004 Viljandi, tel: +372 5343 3598 matis.kivila@landcredit.ee www.landcredit.ee Põhitegevusala: LandCredit tegeleb põllu- ja metsamajandusettevõtete finantseerimisega. Põllumeestel aitame finantseerida hooajatöid, maa oste, investeeringuid ja anname muid laene. Kaubamärgid: Landcredit.

Linery OÜ

S-12

Kaare tee 4, 72401 Imavere, tel: +372 521 6455 toomas@linery.ee www.linery.ee Põhitegevusala: terviklahendused piimaveiste ja lihaveiste farmidele. Kõigi seadmetega käib kaasas meiepoolne konsultatsioon, projekteerimine, seadmete paigaldus ning hooldus kogenud spetsialistide poolt. Kaubamärgid: Lely. Bauer BMSilo. Heizomat.

Maa-amet

S-35

Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn,

tel: +372 665 0600 maaamet@maaamet.ee www.maaamet.ee Põhitegevusala: partner maa- ja kaarditeemadel.

Maaelu Edendamise Sihtasutus

A-19

Oru 21, 71003 Viljandi, tel: +372 648 4064 mes@mes.ee www.mes.ee Põhitegevusala: Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. MES-i tegevused on võlakohustuste käendamine, laenamine ja maaelu maine kujundamine. MES nõuandeteenistus pakub põllu- ja maamajanduslikke nõuandeteenuseid. Kaubamärgid: Maaelu Edendamise Sihtasutus. MES nõuandeteenistus.

Maaportaal OÜ

A-18

Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel: +372 671 8108 info@maaportaal.ee www.maaportaal.ee/ www.metsaoksjon.ee Põhitegevusala: Maaportaal.ee on ainulaadne keskkond. Siin on koos metsaoksjon.ee kuulutused ja oksjonid ning kaardirakendus professionaalsele metsamajandajale. Koostöös IF Kindlustusega pakume metsakindlustust. Kaubamärgid: www.maaportaal.ee. www.metsaoksjon.ee.

Magnum Veterinaaria AS

S-14

Vae 16, 76401 Laagri, tel: +372 800 5000 vet@magnum.ee www.veterinaaria.ee Põhitegevusala: põllumajandus- ja lemmikloomade ravimite, söötade ja tarvikute hulgimüük ja nõustamine. Kaubamärgid: Cid Lines. Tierra Products. Litamilk. Klaremelk.

Mainor Travel

S-19

Narva mnt 7, 3. korpus, 10117 Tallinn, tel: +372 611 7000 info@mainortravel.ee mainortravel.ee Põhitegevusala: reisikorraldus. Õppereiside ja koolituste korraldamine. Kaubamärgid: Atoi. Mainor Travel. Profedex.

59


MESS Mariine Auto AS

V-30

Ringtee 63, 51114 Tartu, tel: +372 740 8040 tartu@mariineauto.ee www.mariineauto.ee Põhitegevusala: Subaru ametlik esindaja Eestis. Mariine Auto esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas. Kaubamärgid: Subaru.

Mascus Eesti

S-33

Hobujaama 4, 10151 Tallinn, tel: +372 503 4974 info@mascus.ee www.mascus.ee Põhitegevusala: ülemaailmne kasutatud rasketehnika müügiportaal. ITlahendused rasketehnika müüjatele. Kaubamärgid: Mascus.

Melker Baltik OÜ

A-14

Läike tee põik 3, 75312 Harjumaa, tel: +372 5622 2442 melker@melkerbaltil.eu www.melkerbaltik.eu Põhitegevusala: põhitegevusvaldkondadeks on juba üle 25 aasta olnud põllumajandustehnika, ehitusmasinad ja -seadmed, teedeehitus ja -hooldus, puurimine ning laosisustus. Tegutseme Eesti, Läti ja Leedu turul. Alates 1992. a AS Melker nime all ja alates 2011. a Melker Baltik OÜ nime all. Kaubamärgid: Yanmar. Gehl. Atlas Copco. Bomag. Kneilmann. Noremat.

Neste Eesti AS

A-16

Sõpruse pst 155, Tallinn, tel: +372 628 5500 neste.eesti@neste.com www.neste.ee Põhitegevusala: Neste Eesti tegevusaladeks on vedelkütuste jae- ning hulgimüük. Neste on maailma suurim taastuvtoorainest kütuste tootja. Neste kõrge kvaliteediga HVO lisandiga kütused on keskkonnasäästlikud ning kõrgelt hinnatud nii maanteetranspordis kui põllumajanduses. Kaubamärgid: Neste Agro. Neste Futura. Neste MY Renewable Diesel. Neste Pro Diesel. Truck+.

Oilseeds Trade OÜ

A-12

Mureli 3, 10617 Tallinn, tel: +372 529 7575 oilseeds@oilseeds.ee www.oilseeds.ee Kaubamärgid: Krone. Amazone. Deutz-Fahr. Hauer.

60

Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskool

S-34

Müüri 4, 70401 Olustvere, tel: +372 437 4290 kool@olustvere.edu.ee www.olustvere.edu.ee Põhitegevusala: põhi- ja gümnaasiumihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine, täiskasvanutele tööalase koolituse korraldamine, õppemetoodilise töö korraldamine, sh kooli õppekavade koostamine ja arendamine.

Paul-Tech OÜ

S-11

Tel: +372 5553 1685 info@paul-tech.com www.paul-tech.com Põhitegevusala: pakume uudset lahendust põllumulla niiskuse hindamiseks reaalajas. Põllule paigaldatud andurite poolt edastatud infot on võimalik jälgida meie kaardirakenduses. Andurite poolt edastatavad andmed: mulla niiskuse ja soolsuse tase, et määrata õiget väetamise aega ning hinnata väetise lahustumist ning vee kättesaadavust taimedel; õhu temperatuur ja õhu suhteline niiskus põllul, et määrata põllumulla kandevõime, sula- ja külmumistsüklid ja õige külviaeg. Kaubamärgid: Paul-Tech.

Peetri Talutehnika

A-34, V-27

Tammemäe, Prangli küla, 63508 Kanepi vald, tel: +372 504 1986 info@talutehnika.ee talutehnika.ee Põhitegevusala: põllumajandustehnika, metsatehnika, kommunaaltehnika müük ja hooldus. Väiketraktorid, haakeriistad, teraviljahoidlad, veskiseadmed. Põllumajandustehnika teenused, remont. Kaubamärgid: Branson. Faresin. Dong Feng. Palms. ConceptPerugini. Metal Fach.

Penmaster OÜ

A-28

Ringtee 25, 50105 Tartu, tel: +372 5844 3699 andrus@penetroneesti.ee www.penetron.ee Põhitegevusala: hüdroisolatsiooni tööd; betooni kaitsmine agressiivse keskkonna eest; vee ja niiskuse sulgemised betoonseintelt, põrandatelt; silohoidlad, reservuaarid, keldrid, basseinid; kaevud. Kaubamärgid: Penetron. Mastertec.

Puide Talu OÜ

S-31

Puide küla, Tõrva vald, 68411 Valgamaa, tel: +372 5647 2901 puidetalu@gmail.com www.puidetalu.ee Põhitegevusala: sertifitseeritud seemnete paljundamine ja müük. Kaubamärgid: Apollon. Montoya. Bente. Sorbas. Mooni. Starter.

Põllumajandusuuringute Keskus

S-13

Teaduse 4/6, 75501 Saku, tel: +372 672 9137 info@pmk.agri.ee pmk.agri.ee Põhitegevusala: Põllumajandusuuringute Keskus osaleb riikliku kontrollsüsteemi rakendamisel, tegeleb põldkatsete, põllumajanduskeskkonna seire, maamajanduse analüüsi ja maaelu võrgustikutööga.

Rapool-Ring A-03 Tuglase 19-121, 51014 Tartu, tel: +372 5837 9304 a.sokk@rapool.com www.rapool.ee Põhitegevusala: Rapool-Ring on 40 a tagasi loodud Saksa sordiaretajate ühistu, mille tegevusalaks on sordiaretus, seemnete paljundamine, müük ja turundus Euroopas ja maailmas. Eestis on Rapool Ring tuntud eeskätt oma hübriidtalirukki, aga ka hübriidtali- ja suvirapsi sortidega, millel on ka oluline turuosa. Kaubamärgid: Rapool. Saaten Union. DSV. NPZ. Eckendorfen Sorten.

Scandagra Eesti AS

S-21

Tähe 13, 71012 Viljandi, tel: +372 435 4333 sekretar@scandagra.ee www.scandagra.ee Põhitegevusala: Scandagra Eesti AS on suurim loomasööda tootja ja turustaja Eestis. Scandagra tegeleb teravilja ostu ja müügiga, taimekaitsevahendite, väetiste, seemnete, silotarvikute turustamise ning põllumajandustarvikute hulgi- ja jaekaubandusega. Scandagra üksused asuvad Viljandis, Elvas, Keilas, Näpil ja Laupal, mille lisaks on üle Eesti kuus kauplust.

Scanola Baltic AS

S-17

Painküla, Jõgeva vald, 48422 Jõgevamaa, tel: +372 776 8222 olivia@olivia.eu www.scanolabaltic.ee; www.olivia.eu


Põhitegevusala: rapsiseemne töötlemistehas Painkülas toodab kaasaaegse tehnoloogiaga kodumaistest rapsiseemnetest kuumpressimismeetodil proteiinirikast rapsikooki, söödaõli ja rafineeritud rapsiõli Olivia. Kaubamärgid: Olivia. Scanola Baltic.

SEB Pank AS Tornimäe 2, 15010 Tallinn, tel: +372 15010 info@seb.ee www.seb.ee Põhitegevusala: pangandus ja liising.

Stokker AS

A-33, V-14

Peterburi tee 44, 11415 Tallinn, tel: +372 5657 7004 agri@stokker.com www.stokker.ee/agri Põhitegevusala: põllumajandustehnika müük, hooldus, varuosad. Kaubamärgid: Kubota. McHale. JCB. Grimme. Joskin. Spearhead.

Swedbank AS

A-35

Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia, tel: +372 631 0310 info@swedbank.ee www.swedbank.ee Põhitegevusala: pakume laia valikut finantsteenuseid nii eraklientidele kui ka ettevõtetele. Meie eesmärk on aidata kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid korras. Kaubamärgid: Swedbank. Swedbank Liising.

Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus

S-29

Tartu mnt 56, Soinaste, 61709 Tartumaa, tel: +372 514 4011 kaupo.suik@syngenta.com www.syngenta.ee Põhitegevusala: maailma juhtiv taimekaitselahenduste väljatöötaja ja tootja ning seemnesortide aretaja, kes oma valdkonnas on ühtlasi ka üks enim teadus- ja arendustöösse panustav põllumajandusettevõte maailmas. Kaubamärgid: Vibrance. Celest Trio. Elatus Era. Amistar. Moddus. Moddus Start. Evure. Karate Zeon. Axial. Avoxa. Elumis. Zetrola. SY Alister.

Systemseparation Limited A-30 71 Brunswick Street, EH7 5HS Edinburgh, tel: +372 5552 6619 info@systemseparation.ee www.systemseparation.ee

Põhitegevusala: metsataimede kasvatamine ka kaitse (repellendid, kärsakatõrje). Trichoderma Asperellum T34 tüvel baseeruvad põllumajanduslikud kasvustimulaatorid ja taimekaitsevahendid. Kaubamärgid: Trico. Hylonox. Trifender Pro. PS Perfect Pro. Xilon WP (T34 Biocontrol).

Taker Trailers OÜ

S-32

Maidla tee 54, Maidla, Lüganuse vald, tel: +372 552 2755 kert@takertrailers.ee www.takertrailers.ee Põhitegevusala: põllumajandus- ja metsatehnika müük Eestis ja Baltimaades – Kobzarenko haagised ja põllumajandustehnika, Stronga multilift ja dumper raskeveohaagised pinnase, kivide ja muu materjali veoks, Novotny metsatehnika, Rolmako mullaharimistehnika, MySilo teraviljapunkrid ja kuivatid, Anderson põllumajandushaagised, Gianni Ferrari kompaktlaadurid ja niidukid, Ventura niidukid ja purustid. Omame eelnevalt pikaajalist kogemust betoonitehnika, puiduhakkurite müügi ja hooldusega. Kaubamärgid: Gianni Ferrari. Kobzarenko. Stronga. MySilo. Rolmako. Novotny.

Tarkvõrk OÜ

S-40

Kurvi tee 12, 74001 Haabneeme, tel: +372 521 0939 tarvo@fusebox.ee www.juhtimiskeskus.ee Põhitegevusala: võrguteenuse kulu vähendamine ja elektri tarbijatele tulu teenimine elektriturult. Kaubamärgid: FuseBox. Energia Juhtimiskeskus. Tarkvõrk.

Tartu Terminal AS

A-27

Kärkna, 60513 Tartumaa, tel: +372 749 7248 info@terminaloil.ee www.terminaloil.ee Põhitegevusala: vedelkütuste hulgimüük ning transport kogu Eesti piires. Usaldusväärse kütusepartnerina peame oluliseks mitmekülgset nõustamist, maailmaturu info kogumist ning jagamist, müügitehingute krediteerimist ja paindlikku logistikat. Põhisihtgrupid: põllumajandus, metsandus, transport, ehitus. Kaubamärgid: Terminal Oil.

Tatoli AS

A-21, V-20

Pajula tee 1, Lohkva, 62207 Tartumaa, tel: +372 740 9415 tatoli@tatoli.ee www.tatoli.ee Põhitegevusala: põllumajandustehnika müük ja hooldus. Peamisteks müügiartikliteks on New Holland traktorid ja kombainid, erinevad põllutöömasinad, teraviljakäitlusseadmed ja kommunaaltehnika. Kaubamärgid: New Holland. Horsch. McConnel. Caruelle. Joskin. AgLeader.

Teknest OÜ

S-20

Luige, Kiili vald, 75404 Harjumaa, tel: +372 604 6224 teknest@teknest.ee www.teknest.ee Põhitegevusala: loomasöödad ja söödalisandid, silokindlustuslisandid, farmiseadmed, sõnnikupumbad, loomade jälgimisseadmed ning loomakaalud. Kaubamärgid: Schaumann. Bonsilage. Duräumat. Smartbow.

Vereinigte Hagel

S-22

Wilhelmstrasse 25, 35392 Giessen, tel: +370 6860 4060 a.navickas@vereinigte-hagel.lt www.vereinigte-hagel.de Põhitegevusala: saagikindlustus.

Yara Eesti OÜ

A-08

Papiniidu 5, 80042 Pärnu, tel: +372 505 1111 marek.linnutaja@yara.com www.yara.ee Põhitegevusala: Yara väetamis- ja täppisviljeluse lahendused pakuvad põllumajandustootjatele võimalust saakide suurendamiseks ning saagi kvaliteedi tõstmiseks. Norra päritolu ettevõte on esindatud enam kui 60 riigis. Kaubamärgid: YaraMila. YaraBela. YaraVita. YaraTera. YaraLiva.

61


MESS

VALDKONNA KATALOOG PÕLLUMAJANDUS

LOOMASÖÖDAD JA -SÖÖDALISANDID

A.Tammel AS........................ S-16, V-02 Agri Partner OÜ................... S-18, V-01 Agriland OÜ.........................V-21, A-22 Agrosistemos EE OÜ........... V-08, A-05 Agrovaru AS.................................. V-22 Alltech Eesti OÜ.............................S-27 Andrese Soolaladu OÜ ................A-06 Baltic Agro AS................................ S-17 Bayer OÜ.......................................A-26 DeLaval OÜ................................... S-03 Dimedium AS................................ S-08 Eesti Lihaveisekasvatajate Selts MTÜ...................................... V-32 Eesti Noortalunikud MTÜ............A-39 Eesti Piimandusmuuseum SA....... S-66 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................S-10 Eesti Taimekasvatuse Instituut ....A-02 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ........................................... V-32 Eestimaa Talupidajate Keskliit......A-40 Keskühistu Eramets .....................A-20 Maaportaal OÜ............................. A-18 Magnum Veterinaaria AS..............S-14 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool........................ S-34 Paul-Tech OÜ.................................. S-11 Peetri Talutehnika................V-27, A-34 Puide Talu OÜ................................S-31 Põllumajandusuuringute Keskus .. S-13 Rapool-Ring..................................A-03 Scandagra Eesti AS........................S-21 Stokker AS............................V-14, A-33 Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus...................................S-29 Taker Trailers OÜ............................S-32 Tartu Terminal AS......................... A-27 Yara Eesti OÜ................................A-08

Alltech Eesti OÜ.............................S-27 Andrese Soolaladu OÜ.................A-06 Anu Ait OÜ....................................S-23 Baltic Agro AS................................ S-17 Dimedium AS................................ S-08 Magnum Veterinaaria AS..............S-14 Põllumajandusuuringute Keskus... S-13 Scandagra Eesti AS........................S-21 Scanola Baltic AS........................... S-17 Teknest OÜ....................................S-20 VÄETISED JA TAIMEKAITSEVAHENDID

Agri Partner OÜ....................V-01, S-18 Alltech Eesti OÜ.............................S-27 Andrese Soolaladu OÜ.................A-06 Baltic Agro AS................................ S-17 Bayer OÜ.......................................A-26 Oilseeds Trade OÜ........................ A-12 Põllumajandusuuringute Keskus... S-13 Scandagra Eesti AS........................S-21 Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus...................................S-29 Systemseparation Limited ...........A-30 Yara Eesti OÜ................................A-08 SEEMNED JA ISTIKUD

Baltic Agro AS................................ S-17 Eesti Taimekasvatuse Instituut ....A-02 Oilseeds Trade OÜ........................ A-12 Puide Talu OÜ................................S-31 Põllumajandusuuringute Keskus... S-13 Rapool-Ring..................................A-03 Scandagra Eesti AS........................S-21 Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus...................................S-29 Systemseparation Limited............A-30 DIGITEHNOLOOGIAD

TOIDUTÖÖSTUS

Eesti Piimandusmuuseum SA....... S-66 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ....................... S-34 Scanola Baltic AS........................... S-17

62

Baltic Agro Machinery OÜ...V-05, S-02 E-Agronom OÜ............................. A-31 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................S-10 Maaportaal OÜ............................. A-18 Mascus Eesti ..................................S-33

Põllumajandusuuringute Keskus... S-13 Yara Eesti OÜ................................A-08 PÕLLUMAJANDUSTEHNIKAD JA MASINAD

A.Tammel AS........................ S-16, V-02 Agri Partner OÜ................... S-18, V-01 Agriland OÜ.........................V-21, A-22 Agroekspert OÜ........................... S-06 Agrosistemos EE OÜ........... V-08, A-05 Agrovaru AS.................................. V-22 Alltech Eesti OÜ.............................S-27 Avesco OÜ..................................... V-26 Balmax OÜ.................................... V-25 Baltic Agro Machinery OÜ...S-02, V-05 Baltic Industrial OÜ....................... S-07 Baltyre Eesti AS.....................V-12, S-24 DeLaval OÜ................................... S-03 Dotnuva Baltic AS................ S-26, V-04 Intrac Eesti AS...................... S-15, V-06 Konekesko Eesti AS.............V-03, A-15 Linery OÜ....................................... S-12 Mariine Auto AS........................... V-30 Mascus Eesti ..................................S-33 Melker Baltik OÜ.......................... A-14 Peetri Talutehnika................V-27, A-34 Stokker AS............................V-14, A-33 Taker Trailers OÜ............................S-32 Tatoli AS...............................A-21, V-20 LOOMAKASVATUSTEHNOLOOGIA JA FARMISEADMED

Agriland OÜ.........................A-22, V-21 Agrosistemos EE OÜ........... V-08, A-05 Alltech Eesti OÜ.............................S-27 DeLaval OÜ................................... S-03 Dimedium AS................................ S-08 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................S-10 Fesma Alu OÜ............................... S-09 Linery OÜ....................................... S-12 Teknest OÜ....................................S-20 VETERINAARIA

Dimedium AS................................ S-08 Magnum Veterinaaria AS..............S-14


BIOENERGEETIKA

AU Energiateenus OÜ.......... S-25, V-31 Balmax OÜ.................................... V-25 Neste Eesti AS............................... A-16 Tartu Terminal AS......................... A-27 METSATEHNIKA JA -MAJANDUS

Avesco OÜ..................................... V-26 Intrac Eesti AS...................... S-15, V-06 Konekesko Eesti AS.............A-15, V-03 Maaportaal OÜ............................. A-18 Mascus Eesti ..................................S-33 Peetri Talutehnika............... A-34, V-27 Stokker AS............................V-14, A-33 Systemseparation Limited ...........A-30 Taker Trailers OÜ............................S-32

Peetri Talutehnika............... A-34, V-27 Taker Trailers OÜ............................S-32 TÖÖRIISTAD JA SEADMED

Agri Partner OÜ....................V-01, S-18 Agriland OÜ.........................A-22, V-21 Agrovaru AS.................................. V-22 Balmax OÜ.................................... V-25 Baltic Industrial OÜ....................... S-07 Intrac Eesti AS...................... V-06, S-15 Kukkumiskaitse OÜ......................A-36 Mascus Eesti...................................S-33 Melker Baltik OÜ.......................... A-14 Stokker AS............................A-33, V-14 Taker Trailers OÜ............................S-32

KOOLITUS ÕLID JA MÄÄRDEAINED

AIANDUS JA AIATEHNIKA

Agrovaru AS.................................. V-22 Baltic Agro AS................................ S-17 Intrac Eesti AS...................... S-15, V-06 Mascus Eesti ..................................S-33 Peetri Talutehnika............... A-34, V-27 Puide Talu OÜ................................S-31 Stokker AS............................V-14, A-33 Taker Trailers OÜ............................S-32

Agriland OÜ.........................V-21, A-22 Agrovaru AS.................................. V-22 Baltic Agro Machinery OÜ...V-05, S-02 Baltic Industrial OÜ....................... S-07 Intrac Eesti AS...................... V-06, S-15 Neste Eesti AS............................... A-16 Oilseeds Trade OÜ........................ A-12 Peetri Talutehnika................V-27, A-34 Stokker AS............................A-33, V-14 Tartu Terminal AS......................... A-27

MAASTIKUKUJUNDUS

Agrovaru AS.................................. V-22

HOOLDUSTEENUSED

Grant Thornton Baltic OÜ.............S-28 LandCredit AS....................................... Maaelu Edendamise Sihtasutus... A-19 Swedbank AS................................A-35 Tarkvõrk OÜ.................................. S-40 Tartu Terminal AS......................... A-27 Vereinigte Hagel............................S-22

A.Tammel AS........................ V-02, S-16 Agriland OÜ.........................A-22, V-21 Agrovaru AS.................................. V-22 AU Energiateenus OÜ.......... V-31, S-25 Balmax OÜ.................................... V-25 Baltic Industrial OÜ....................... S-07 Intrac Eesti AS...................... V-06, S-15 Stokker AS............................A-33, V-14 Taker Trailers OÜ............................S-32

TÕSTETEENUSED

TARISTUEHITUS

A.Tammel AS........................ V-02, S-16 Agrovaru AS.................................. V-22 Balmax OÜ.................................... V-25 Intrac Eesti AS...................... V-06, S-15 Konekesko Eesti AS.............A-15, V-03 Kukkumiskaitse OÜ......................A-36 Mascus Eesti...................................S-33

Konekesko Eesti AS.............V-03, A-15 Penmaster OÜ...............................A-28

FINANTSTEENUSED

Kitsekasvatajate Liit .....................A-01 Eesti Maaelumuuseumid SA.V-07, S-45 Eesti PõllumajandusKaubanduskoda ........................... S-01 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS....................................S-10 Grant Thornton Baltic OÜ.............S-28 Maa-amet......................................S-35 Maaelu Edendamise Sihtasutus... A-19 Maaportaal OÜ............................. A-18 Mainor Travel.................................S-19 Oilseeds Trade OÜ........................ A-12 Põllumajandusuuringute Keskus... S-13 Tartu Terminal AS......................... A-27

TUGITEENUSED

Alltech Eesti OÜ.............................S-27 Dimedium AS................................ S-08 Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit.................................................A-01 Eesti Maaelumuuseumid SA.V-07, S-45 Eesti Maaülikool...........................A-37 Eesti Piimandusmuuseum SA....... S-66 Eesti PõllumajandusKaubanduskoda............................ S-01 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................S-10 Grant Thornton Baltic OÜ.............S-28 Järvamaa Kutsehariduskeskus......S-37 Kukkumiskaitse OÜ......................A-36 Maaelu Edendamise Sihtasutus... A-19 Mainor Travel.................................S-19 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool........................ S-34 Põllumajandusuuringute Keskus... S-13 Yara Eesti OÜ................................A-08 ERIALALIIDUD

Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit.................................................A-01 Eesti Noortalunikud MTÜ............A-39 Eesti PõllumajandusKaubanduskoda............................ S-01 Eestimaa Talupidajate Keskliit......A-40

Alltech Eesti OÜ.............................S-27 Baltic Agro Machinery OÜ...S-02, V-05 Eesti Lamba-ja

63


VÄIKSEM KEMIKAALIDE KULU PUHASTAMISEL

Kuumavee kõrgsurvepesur HDS 10/20 – 4M Kuumavee kõrgsurvepesur on parema puhastustulemusega kui tavaline kõrgsurvepesur. Kui puhastamiseks kasutatakse 80-kraadist kuuma vett, ei ole tavaliselt vaja pindu puhastamise järel desinfitseerida. Aja ja ressursside sääst teeb majanduslikus mõttes tasa sooja vee tootmise energiakulud.

2873 € (lisandub KM)

Pakkumine kehtib Kärcheri keskuses, Pirita tee 102,12011 Tallinn perioodil 01.11-30.11.2019. www.karcher.ee


MESS

KAUBAMÄRKIDE KATALOOG Kaubamärk / Firma / Stend A.B.S............................................... Agrosistemos EE OÜ..............................................................A-05, V-08 AgLeader....................................... Tatoli AS.................................................................................A-21, V-20 Agrex.............................................. A.Tammel AS......................................................................... S-16, V-02 Agrifac........................................... Dotnuva Baltic AS..................................................................S-26, V-04 Agroturism.................................... Eestimaa Talupidajate Keskliit........................................................ A-40 Allflex............................................. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................ S-10 Alltech............................................ Alltech Eesti OÜ................................................................................ S-27 Alltech Coppens............................ Alltech Eesti OÜ................................................................................ S-27 Alta CowWatch............................. Dimedium AS...................................................................................S-08 Amazone....................................... Oilseeds Trade OÜ............................................................................A-12 Amistar.......................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus.......................................... S-29 Annaburger................................... Agriland OÜ...........................................................................A-22, V-21 Anu Ait........................................... Anu Ait OÜ........................................................................................ S-23 Apollon.......................................... Puide Talu OÜ................................................................................... S-31 APV................................................ Agri Partner OÜ...................................................................... S-18, V-01 Arska.............................................. Dotnuva Baltic AS..................................................................S-26, V-04 Ascra Xpro..................................... Bayer OÜ...........................................................................................A-26 Atlas Copco.................................... Baltic Industrial OÜ..........................................................................S-07 Atlas Copco.................................... Melker Baltik OÜ...............................................................................A-14 Atoi................................................. Mainor Travel.....................................................................................S-19 Avoxa............................................. Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus.......................................... S-29 Axial............................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus.......................................... S-29 Baltic Agro..................................... Baltic Agro AS....................................................................................S-17 Bauer ............................................. Linery OÜ...........................................................................................S-12 Bente.............................................. Puide Talu OÜ................................................................................... S-31 Bergmann...................................... Baltic Agro Machinery OÜ.....................................................S-02, V-05 Biscaya........................................... Bayer OÜ...........................................................................................A-26 BKT ................................................ Bohnenkamp OÜ..............................................................................S-04 BMSilo............................................ Linery OÜ...........................................................................................S-12 Bomag........................................... Melker Baltik OÜ...............................................................................A-14 Bomag........................................... Intrac Eesti AS........................................................................S-15, V-06 Bonsilage....................................... Teknest OÜ........................................................................................ S-20 Branson.......................................... Peetri Talutehnika..................................................................A-34, V-27 Cabe ............................................. Agri Partner OÜ...................................................................... S-18, V-01 Caruelle.......................................... Tatoli AS.................................................................................A-21, V-20 Case................................................ Intrac Eesti AS........................................................................S-15, V-06 Case IH........................................... Dotnuva Baltic AS..................................................................S-26, V-04 Caterpillar...................................... Avesco OÜ.........................................................................................V-26 Celest Trio...................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus ......................................... S-29 Chief............................................... Agroekspert OÜ................................................................................S-06 Cid Lines........................................ Magnum Veterinaaria AS.................................................................S-14 Cimbria.......................................... Dotnuva Baltic AS..................................................................S-26, V-04 Claas............................................... Konekesko Eesti AS................................................................A-15, V-03 ColoQuick....................................... Dimedium AS...................................................................................S-08 ConceptPerugini............................ Peetri Talutehnika..................................................................A-34, V-27 Corrida........................................... Anu Ait OÜ........................................................................................ S-23 Cummins....................................... Baltic Industrial OÜ..........................................................................S-07 DairyComp..................................... Dimedium AS...................................................................................S-08 Datamars....................................... Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................ S-10 Deestone........................................ Bohnenkamp OÜ..............................................................................S-04 DeLaval.......................................... DeLaval OÜ.......................................................................................S-03 Deutz-Fahr..................................... Oilseeds Trade OÜ............................................................................A-12 Dong Feng..................................... Peetri Talutehnika .................................................................A-34, V-27 Dorper............................................ Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ..............................................A-01 Dozamech...................................... Agrosistemos EE OÜ..............................................................A-05, V-08 DSV................................................. Rapool-Ring.....................................................................................A-03 Duräumat....................................... Teknest OÜ........................................................................................ S-20

eAgronom..................................... E-Agronom OÜ.................................................................................A-31 Eckendorfen Sorten...................... Rapool-Ring.....................................................................................A-03 Eesti Lihaveis................................. Eesti Lihaveistekasvatajate Selts MTÜ............................................V-32 Eesti Maaülikool............................ Eesti Maaülikool ..............................................................................A-37 Eesti Noortalunikud...................... Eesti Noortalunikud MTÜ................................................................A-39 Eesti tumedapealine lammas...... Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ..............................................A-01 Eesti valgepealine lammas........... Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ..............................................A-01 Eestimaa Talupidajate Keskliit..... Eestimaa Talupidajate Keskliit ....................................................... A-40 Ehtne Talutoit................................ Eestimaa Talupidajate Keskliit ....................................................... A-40 Einböck.......................................... A.Tammel AS.......................................................................... S-16, V-02 Elatus Era....................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus.......................................... S-29 Elho................................................ A.Tammel AS.......................................................................... S-16, V-02 Elumis............................................ Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus.......................................... S-29 EMÜ................................................ Eesti Maaülikool ..............................................................................A-37 Energia Juhtimiskeskus................ Tarkvõrk OÜ......................................................................................S-40 Esco-european salt company GmbH & Co................... Andrese Soolaladu OÜ.................................................................... A-06 Evure.............................................. Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus.......................................... S-29 Fad Assali....................................... Bohnenkamp OÜ..............................................................................S-04 Faresin............................................ Peetri Talutehnika..................................................................A-34, V-27 FEERUM......................................... Agrosistemos EE OÜ..............................................................A-05, V-08 Fendt.............................................. Agriland OÜ............................................................................A-22, V-21 Firestone........................................ Baltyre Eesti AS.......................................................................S-24, V-12 Fleetguard..................................... Baltic Industrial OÜ..........................................................................S-07 Fliegl.............................................. Baltic Agro Machinery OÜ.....................................................S-02, V-05 FuseBox.......................................... Tarkvõrk OÜ......................................................................................S-40 Geda............................................... Kukkumiskaitse OÜ..........................................................................A-36 Gehl................................................ Melker Baltik OÜ...............................................................................A-14 Gianni Ferrari................................. Taker Trailers OÜ............................................................................... S-32 Gregoire Besson............................ A.Tammel AS.......................................................................... S-16, V-02 Grimme.......................................... Stokker AS............................................................................... A-33, V-14 Hauer............................................. Oilseeds Trade OÜ............................................................................A-12 HB Brantner................................... Balmax OÜ........................................................................................V-25 Heizomat....................................... Linery OÜ...........................................................................................S-12 Horsch............................................ Tatoli AS.................................................................................A-21, V-20 Househam..................................... Agri Partner OÜ...................................................................... S-18, V-01 HSP Gripen..................................... Balmax OÜ........................................................................................V-25 Huck............................................... Kukkumiskaitse OÜ..........................................................................A-36 Husqvarna..................................... Intrac Eesti AS........................................................................S-15, V-06 Hylonox.......................................... Systemseparation Limited .............................................................A-30 IDEXX............................................. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................ S-10 Imprograin..................................... Alltech Eesti OÜ................................................................................ S-27 In Touch......................................... Alltech Eesti OÜ................................................................................ S-27 Input.............................................. Bayer OÜ...........................................................................................A-26 JCB.................................................. Stokker AS............................................................................... A-33, V-14 Jessemigg...................................... Balmax OÜ........................................................................................V-25 John Deere..................................... Intrac Eesti AS........................................................................S-15, V-06 John Deere..................................... Baltic Agro Machinery OÜ.....................................................S-02, V-05 Joskin............................................. Stokker AS............................................................................... A-33, V-14 Joskin............................................. Tatoli AS.................................................................................A-21, V-20 K+S................................................ Andrese Soolaladu OÜ................................................................... A-06 Karate Zeon................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus ......................................... S-29 Keenan........................................... Alltech Eesti OÜ................................................................................ S-27 Kelly............................................... Agri Partner OÜ...................................................................... S-18, V-01 Kenda............................................. Bohnenkamp OÜ..............................................................................S-04 Kesla............................................... Balmax OÜ........................................................................................V-25 Klaremelk....................................... Magnum Veterinaaria AS.................................................................S-14

65


Kaubamärk / Firma / Stend Kneilmann..................................... Melker Baltik OÜ...............................................................................A-14 Kobelco.......................................... Konekesko Eesti AS................................................................A-15, V-03 Kobzarenko.................................... Taker Trailers OÜ............................................................................... S-32 Kodumaise eest väljas!................. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ...........................................S-01 Kramer........................................... Baltic Agro Machinery OÜ.....................................................S-02, V-05 Krone.............................................. Oilseeds Trade OÜ............................................................................A-12 Kubota........................................... Konekesko Eesti AS................................................................A-15, V-03 Kubota........................................... Baltic Industrial OÜ..........................................................................S-07 Kubota........................................... Stokker AS............................................................................... A-33, V-14 Kukkumiskaitse.ee........................ Kukkumiskaitse OÜ..........................................................................A-36 Kverneland..................................... Dotnuva Baltic AS..................................................................S-26, V-04 Köckerling...................................... Baltic Agro Machinery OÜ.....................................................S-02, V-05 Landcredit..................................... LandCredit AS........................................................................................... Lely ................................................ Linery OÜ...........................................................................................S-12 Lemken.......................................... Konekesko Eesti AS................................................................A-15, V-03 Leon de Oro................................... Kukkumiskaitse OÜ..........................................................................A-36 Liisu................................................ Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................ S-10 Litamilk.......................................... Magnum Veterinaaria AS.................................................................S-14 Lleyn.............................................. Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ..............................................A-01 Maaelu Edendamise Sihtasutus... Maaelu Edendamise Sihtasutus .....................................................A-19 Mainor Travel................................. Mainor Travel.....................................................................................S-19 Manitou......................................... Intrac Eesti AS........................................................................S-15, V-06 Mascus........................................... Mascus Eesti..................................................................................... S-33 Massey Ferguson.......................... Intrac Eesti AS........................................................................S-15, V-06 Mastertec...................................... Penmaster OÜ..................................................................................A-28 McConnel....................................... Tatoli AS..................................................................................A-21, V-20 McCormick.................................... A.Tammel AS.......................................................................... S-16, V-02 McHale........................................... Stokker AS............................................................................... A-33, V-14 Merlo.............................................. A.Tammel AS.......................................................................... S-16, V-02 MES nõuandeteenistus................. Maaelu Edendamise Sihtasutus .....................................................A-19 Metal Fach..................................... Peetri Talutehnika..................................................................A-34, V-27 Metsaühistu.................................. Keskühistu Eramets.........................................................................A-20 Metso............................................. Avesco OÜ.........................................................................................V-26 MICHAL ......................................... Agrosistemos EE OÜ..............................................................A-05, V-08 Mitas.............................................. Baltyre Eesti AS.......................................................................S-24, V-12 Moddus.......................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus ......................................... S-29 Moddus Start................................. Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus ......................................... S-29 Montoya........................................ Puide Talu OÜ................................................................................... S-31 Mooni............................................. Puide Talu OÜ................................................................................... S-31 MuLtiOne ...................................... Agrovaru AS......................................................................................V-22 Multiva........................................... Agri Partner OÜ...................................................................... S-18, V-01 Mus-max ...................................... Balmax OÜ........................................................................................V-25 MySilo............................................ Taker Trailers OÜ............................................................................... S-32 Neste Agro..................................... Neste Eesti AS..................................................................................A-16 Neste Futura.................................. Neste Eesti AS..................................................................................A-16 Neste MY Renewable Diesel........ Neste Eesti AS..................................................................................A-16 Neste Pro Diesel............................ Neste Eesti AS..................................................................................A-16 Neuero........................................... Agriland OÜ............................................................................A-22, V-21 New Holland.................................. Tatoli AS..................................................................................A-21, V-20 Nokian............................................ Baltyre Eesti AS.......................................................................S-24, V-12 Noremat......................................... Melker Baltik OÜ...............................................................................A-14 Novotny......................................... Taker Trailers OÜ............................................................................... S-32 NPZ................................................. Rapool-Ring.....................................................................................A-03 NutriOpt......................................... Dimedium AS...................................................................................S-08 Olivia.............................................. Scanola Baltic AS...............................................................................S-17 Palms............................................. Peetri Talutehnika..................................................................A-34, V-27 Paul-Tech....................................... Paul-Tech OÜ.....................................................................................S-11 Penetron........................................ Penmaster OÜ..................................................................................A-28 Petkus............................................ Agriland OÜ...........................................................................A-22, V-21 Phenix............................................ Agroekspert OÜ................................................................................S-06 Ponsse............................................ Konekesko Eesti AS................................................................A-15, V-03 Possu.............................................. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................ S-10

66

Profedex........................................ Mainor Travel.....................................................................................S-19 Propulse......................................... Bayer OÜ...........................................................................................A-26 PS Perfect Pro................................ Systemseparation Limited .............................................................A-30 Pöttinger........................................ Agriland OÜ............................................................................A-22, V-21 Rapool............................................ Rapool-Ring.....................................................................................A-03 Rolmako......................................... Taker Trailers OÜ............................................................................... S-32 ROMAX ......................................... Agrosistemos EE OÜ..............................................................A-05, V-08 Saaten Union................................. Rapool-Ring.....................................................................................A-03 Samson.......................................... Baltic Agro Machinery OÜ.....................................................S-02, V-05 Scanola Baltic................................ Scanola Baltic AS...............................................................................S-17 Schaumann................................... Teknest OÜ........................................................................................ S-20 Schwarzmüller.............................. Balmax OÜ........................................................................................V-25 Sekator........................................... Bayer OÜ...........................................................................................A-26 Siloking.......................................... Dotnuva Baltic AS..................................................................S-26, V-04 Sitech............................................. Avesco OÜ.........................................................................................V-26 Skiold............................................. Agroekspert OÜ................................................................................S-06 Smartbow...................................... Teknest OÜ........................................................................................ S-20 Somain Italia................................. Kukkumiskaitse OÜ..........................................................................A-36 Sorbas............................................ Puide Talu OÜ................................................................................... S-31 Spearhead...................................... Stokker AS............................................................................... A-33, V-14 Starco............................................. Bohnenkamp OÜ..............................................................................S-04 Starter............................................ Puide Talu OÜ................................................................................... S-31 Stronga.......................................... Taker Trailers OÜ............................................................................... S-32 Subaru............................................ Mariine Auto AS...............................................................................V-30 Swedbank...................................... Swedbank AS...................................................................................A-35 Swedbank Liising.......................... Swedbank AS...................................................................................A-35 SY Alister....................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus ......................................... S-29 Zetrola............................................ Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus ......................................... S-29 Talupidajate asendusteenistus..... Eestimaa Talupidajate Keskliit........................................................ A-40 Tarkvõrk......................................... Tarkvõrk OÜ......................................................................................S-40 Terminal Oil................................... Tartu Terminal AS.............................................................................A-27 Texel............................................... Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit...............................................A-01 Tianli.............................................. Baltyre Eesti AS.......................................................................S-24, V-12 Tierra Products.............................. Magnum Veterinaaria AS.................................................................S-14 Trelloborg...................................... Baltyre Eesti AS.......................................................................S-24, V-12 Trico................................................ Systemseparation Limited..............................................................A-30 Trifender Pro.................................. Systemseparation Limited..............................................................A-30 Trioliet............................................ Agriland OÜ............................................................................A-22, V-21 Truck+........................................... Neste Eesti AS..................................................................................A-16 Tunnustatud Eesti Maitse............. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda...........................................S-01 Tunnustatud Maitse...................... Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda...........................................S-01 TÕULOOM...................................... Eesti Maaelumuuseumid SA.................................................S-45, V-07 Umega........................................... Konekesko Eesti AS................................................................A-15, V-03 Unia................................................ Agri Partner OÜ...................................................................... S-18, V-01 Urbani ammed.............................. Dimedium AS...................................................................................S-08 Urbani piimataksod...................... Dimedium AS...................................................................................S-08 Variano Xpro.................................. Bayer OÜ...........................................................................................A-26 Vertic.............................................. Kukkumiskaitse OÜ..........................................................................A-36 Vibrance......................................... Syngenta Polska Sp.z.o.o Eesti esindus ......................................... S-29 VISS ............................................... Eesti Maaelumuuseumid SA.................................................S-45, V-07 Vissuke........................................... Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................ S-10 Voltyre........................................... Bohnenkamp OÜ..............................................................................S-04 www.maaportaal.ee.................... Maaportaal OÜ.................................................................................A-18 www.metsaoksjon.ee.................. Maaportaal OÜ.................................................................................A-18 Özka............................................... Baltyre Eesti AS.......................................................................S-24, V-12 Xilon WP (T34 Biocontrol)........... Systemseparation Limited .............................................................A-30 Yanmar.......................................... Melker Baltik OÜ...............................................................................A-14 YaraBela......................................... Yara Eesti OÜ................................................................................... A-08 YaraLiva......................................... Yara Eesti OÜ................................................................................... A-08 YaraMila......................................... Yara Eesti OÜ................................................................................... A-08 YaraTera......................................... Yara Eesti OÜ................................................................................... A-08 YaraVita......................................... Yara Eesti OÜ................................................................................... A-08


Kiika meie veebilehti:

www.ehitusest.ee www.toostusest.ee

www.pollumeheteataja.ee


Tervemad lehmad tänu suurepärasele laudahügieenile

Lely Discovery 120 Collector

• Sõnniku kogumine kraapimise asemel • Vesi puhtama tulemuse ja parema haakuvuse jaoks • Ei mingeid takistusi ja maksimaalne paindlikkus • Nutitelefoniga juhitav Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja oktoober 2019  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Põllumehe Teataja oktoober 2019  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Advertisement