12 tonni
juustu kuus suudaks Andre Farm OÜ oma lüpsikarja piimast toota.
ma kui me tarbime. Seega on praeguse kriisi lahendamisel keskne küsimus piimatoodangule uute turgude leidmine,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban pärast nõupidamist. „Seepärast kaardistame koostöös piimasektoriga võimalikke uusi turgusid, et leida järk-järgult võimalusi nende avamiseks Eesti piimatoodangule. Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et pikemas perspektiivis tuleks töötada selle nimel, et saaksime eksportida pigem kõrgema lisandväärtusega tooteid.” Käib koostöö uute turgude avamiseks Ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse liige Tiina Saron kinnitas, et Eesti piimasektor on ekspordikeskne tootmisharu. Kuna meie piimaga ise-
varustatuse tase on kõrge, siis tuleb seetõttu üleliigne osa eksportida kas toorpiimana või erinevate piimatoodetena. „Oleme uute turgude avamiseks kohtunud nii välis- kui ka maaeluministeeriumi ametnikega ja esitanud oma ettepanekud ning prioriteedid. Siinkohal tuleks rõhutada seda, et vaatamata oma väiksusele oleme siiski sarnasel positsioonil teiste eksportivate piimandusriikidega Euroopa Liidus. Seega peab meil olema turulepääs samadele kolmandate riikide turgudele,” leidis Saron. Ta nimetas, et Eesti piimatoodete eksporditurgudeks on aastate jooksul olnud ligikaudu 70 protsendi ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigid ja 30 protsendi ulatuses kolmandad riigid, kellest kuni 2013. aasta lõpuni moodustas põhiosa Venemaa. „Seoses pöördeliste sündmustega piimandusturul alates 2014. aastast, on jätkuvalt olnud päevakorras Eesti piimatoodetele uute turgude otsimine,” tõdes Saron. Ta kinnitas, et piimatootjad hindavad kõrgelt riigiametnike pingutusi eelkõige Hiina ja Jaapani turgude avamisel, kuid vaatamata saavutatud edule tuleks avada veel rida turge, mis on Eesti piimasektorile olulise tähtsusega. Tiina Saron selgitas, et piimatooted võib tinglikult jagada kaheks. Esimesse liiki kuuluvad kõrgema lisandväärtusega tooted, näiteks tarbijatooted (ingl k consumer
milk products) nagu jogurt ja rõõsk koor, aga ka väikepakendis juust ja demineraliseeritud vadakupulber. Teised on mahutooted (ingl k commodity) – lõssi- ja piimapulber, vadakupulber, plokkjuust, või. „Tarbijatooteid oleme eksportinud enamasti lähiturgudele, sest nende toodete müüki piirab säilivusaeg. Demineraliseeritud vadakupulbrit on seni õnnestunud müüa ka kaugematele turgudele, sest toode on oluline komponent lastetoitude valmistamisel ja selle säilivusaeg on 24 kuud,” tõi Saron näite. Uuele turule minimaalselt kolme sammuga Ta selgitas, et kolmandate riikide turgudele pääsemine koosneb reeglina kolmeastmelisest protsessist, millest esimene on riikidevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine. See hõlmab riikide veterinaarteenistuste omavahelist dokumentide vahetamist järelevalvesüsteemide, seaduste ja muu taolise võrdlemiseks. Seejärel peab importiva riigi veterinaarteenistus tunnustama ja auditeerima Eesti ettevõtet, mille toodangut importida tahetakse. Ning alles siis jõutakse äritehingute tasandile, kus vahetatakse toodete spetsifikatsioone, hinnatakse äririske, lepitakse kokku hinnas. Seega kaks esimest etappi viiakse läbi riigi osalusel ning ettevõte neid protsesse kiirendada ei saa. „Huvitav areng on ka see, et järjest enam mõjutavad kaubandussuhteid niinimetatud mittetariifsed meetmed, eriti sanitaarja fütosanitaarmeetmed, ja nende meetmete rakendamise määrast sõltub otseselt toote turulepääs,” tõdes Saron. Kvaliteetjuustuga Soome ning Saksamaale Eksporditurule pääsemiseks vajalikud kontaktid loovad ettevõt-
7