Page 1

nr 12 oktoober 2016

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

Mõisaküla Masinatehases valmistatud erinevad lumesahad ja buldooserseadmed sobivad esirippsüsteemidele, esilaaduritele ja MTZ poolraamidele

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tootmine ja müük 562 86151 Kiikre 1, Mõisaküla, Viljandimaa 69302

www.mtm.ee


WERNECO OĂœ | +372 58013334 | www.werneco.ee Teraviljakäitlusseadmed

Hakkeahjud

Konteinerkatlamajad

Murutraktorid

Projekteerimine Projektijuhtimine

Kalorifeerid


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Roomet Sõrmus: Euroopa ühisturg mureneb

4

Eksporti suurendamas: tasapisi, aga kindlalt

6–10

Persoon: parimad talunikud paradiisisaarelt

12–16

Mis on veeseaduse eelnõus põllumehe seisukohast olulist?

18–19

Pildigalerii: künnivõistlus Kehtnas

20–21

Tehnika: Kaspar Järvala tutvustab oma iseehitatud traktorit

24–26

Aiandusklaster tahab teadlaste abiga innovatsiooni teha

30–33

Põllumajandusmasinate ja -hoonete puhastamine kemikaalideta 34–37 Maaülikool: seakasvatuses võib kriis püsida veel aastaid Taotlused tootmise vähendamise toetuse saamiseks

38–40 42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub detsembris 2016.

PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

TARTU Turu 45D tel. 733 9811

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Appi, appi, Euroopa ühisturgu rünnatakse! ei tasu ka Eestis kostuvate nõuete üle impordile päitsed pähe panna, kui meie tootjatele pole tagatud ühisturu toimimise eelduseks olevad ausad konkurentsitingimused. Soov võrdsete konkurentsitingimuste järele EL-i ühtsel turul on saanud meie põllumeeste igati õigustatud stampnõudmiseks. Põllumajandus on poliitikast ja riiklikust sekkumisest läbiimbunud, on paratamatu, et suudame rahvusvahelises konkurentsis olla edukad vaid juhul, kui lisaks tootjatele pingutavad ka poliitikud.

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

E

esti põllumajandus on viimase veerandsajandi jooksul silmitsi seisnud kolme suurema kriisiga. Turukriisi ilmnedes kerkivad tavaliselt esile protektsionistlikud ettepanekud kodumaise põllumajanduse kaitsmiseks. Märksa vähemtõsiselt otsitakse lahendusi riskijuhtimise meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Ometi näeme, et vähemalt kaks suurt Eesti toidutootmist raputanud kriisi on olnud tingitud just tõrgetest väliskaubanduses. Meenutuseks, et 1958. aastal Rooma leppega loodud Euroopa ühisturu eesmärk oli liikmesriikidevahelise kaubanduse ja teenuste liikumise liberaliseerimine. Maastrichti lepinguga 1993. aastal käivitunud ühtse turu eesmärk oli kaotada piirangud siseturul. Sellest ajast toimivad ka Euroopa Liidu neli vabadust – kapitali, isikute, teenuste ja kaupade vaba liikumine. Eesti tootjad teavad, et meie koduturg on väike ja ainsaks mõistlikuks võimaluseks kodumaise ressursi väärindamisel on osaleda väliskaubanduses. Siiski seisame tihti dilemma ees, kus tahaks koduturul leida importkauba eest kaitsvat varju, kuid eksportööridena mõistame protektsionismi ohtlikkust. Euroopa siseturg mureneb Kuidas teisiti mõista mitme liikmesriigi viimase aja püüdlusi kehtestada EL-i nõuetest karmimad siseriiklikud reeglid toiduainete päritolu märgistamisel. Euroopa Komisjon on juba andnud selleks loa Prantsusmaale, järjekorras ootavad Leedu, Itaalia, Portugali, Kree-

4

Nii uskumatu

kui see ka pole, õõnestame Euroopa ühtse turu toimimist ka omaenda kätega ja iseenda arvelt! Arusaamatu, kas pole!?

ka ja Soome taotlused. See puudutab meid otseselt, sest „protektsionistide“ hulgas on ka meile olulised ekspordisihtriigid Leedu, Soome ja Itaalia. Soome kohustusliku märgistamise kava kohaselt tuleb näiteks ära näidata piimatoote valmistamiseks kasutatud tooraine päritolu. Kuigi nõue hakkaks kehtima ainult Soome piimatöötlejatele, siis kas sellega soovitakse Eesti piim põhjanaabrite turult lõplikult eemal hoida? Siseturu toimimisele on oht, kui EL-i kesksete lahenduste asemel hakatakse rakendama kohalikke piiranguid. Imestada

Keeruline võrrand lahendamata Viimased kaks aastat tõestasid, et kui jätame tähelepanuta ühe muutuja keerulises võrrandis, siis võrrandi lahendamine ei õnnestu. Vaatamata põllumeeste tüütuks muutunud meeldetuletustele siseriiklike toetuste tähtsusest, on Eestis jäänud tegemata oluline osa tööst kodumaise toidutootmise toetamisel EL-i (kahjuks järjest vähem) ühise põllumajanduspoliitika raamides. Üleminekutoetuste kadumine riigieelarvest on tunduvalt halvendanud mh Eesti piimatootjate konkurentsiolukorda võrreldes lõunanaabritega. 2014. aastal maksti Lätis piimalehma kohta pea kaks korda rohkem toetusi kui Eestis. Miski ei viita, et mullu või ka tänavu oleks see eriti muutunud. Nüüd tõdeme, et kuigi piima kokkuostuhind on Lätis olnud meist madalamgi, on Eestis viimase kahe aasta jooksul lehmade arv vähenenud lõunanaabritest neli korda kiiremini. Nii uskumatu kui see ka pole, õõnestame Euroopa ühtse turu toimimist ka omaenda kätega ja iseenda arvelt! Arusaamatu, kas pole!?


KAUBAD SUURTOOTJALE JA VÄIKETALUNIKULE Scandagra poed on läbimas värskenduskuuri, et toetada ettevõtte uue logo tuntust. Poodide väljanägemise muutumine toimub 2016/2017 aasta jooksul. Scandagra jaemüügiketi eesmärk on olla kliendile võimalikult lähedal ja pakkuda vajalikku kaupa nii maa- kui linnainimesele. Scandagra kauplused asuvad Jüris, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja Võrus.

Vutist veiseni Kaupluses olevate söötade ja mineraalide valik on lai. Siit leiab sööta igas suuruses loomalelinnule. Toodete valik koosneb Scandagra Viljandi tehase toodangust, mida täiendavad tuntud kaubamärgid: Vitfoss, Lantmännen, ScanFarm. Söötasid ja mineraale on võimalik tellida nii 25kg kotina, BigBag kotina kui ka puistena. Kanapidajatele saame pakkuda ka mahesööta. Täiendavalt on saadaval lai valik rohusöötade tootmiseks vajalikke tarvikuid – silokindlustuslisanditest kuni heinapallinöörini. Kauplustes on saadaval lai valik loomade ja lindude igapäeva heaolu tagamiseks vajalikke tooteid kaubamärkidelt Kerbl, Waldhausen Suevia, MS Schippers jt.

Põllule ja aeda

Hobunurk Eraldi nurk on hobusepidajatele, siit leiab ratsavarustust ning ratsariideid. Kaupluste väljapanek ei suuda katta kõike, kuid alati on võimalik vajalik kaup kataloogist kohale tellida. Meie juures käivad meelsasti ratsatalu pidajad soetamas nii hobustele vajalikke mineraale kui tarvilikke vahendeid hobuste puhastamiseks. Hobutarvete valikusse on lisandunud Equsana ja Cavalor kaubamärgid.

E-pood Oleme mõelnud ka klientidele, kes asuvad poest kaugemal või hindavad mugavust. Nendele klientidele oleme ostlemise teinud eriti lihtsaks meie laia valikuga e-poes. Tellitud kaubale ei pea ise kusagile järele minema, vaid saadame tellimuse kullerteenusega teile koju kätte ja alates 25 € ostusummast on transport tasuta.

Põllumees ja hobiaednik leiavad mõlemad mitmekülgse valiku taimekaitsevahendeid, väetiseid, heinaja teraviljaseemneid, muruseemneid, lille- ja köögiviljaseemneid, muldasid, aiatööriistu ja teisi tarvikuid. Samuti jagatakse infot ja värskemaid uudiseid toodete efektiivseks kasutamiseks.

www.scandagra.ee pood.scandagra.ee

Rehekuu PAKKUMISED

Vitfoss mineraalsöödad

-15%

Kõik prožektorid

Kõik valjad

-10%

-15%

Pakkumised kehtivad kõikides Scandagra kauplustes ja e-poes 1.10.–31.10.2016 või kuni kaupa jätkub.


E KS PO RT

Aivar Alviste ja Erika Pääbus teevad Andre Farmis nii head juustu, et sakslased tundsid selle vastu huvi. Foto: Scanpix/Sven Arbet

Kriis sunnib otsima uusi turge Rasked ajad on pannud põllumajandustootjaid otsima uusi eksporditurge – vahel vägagi edukalt, teinekord jälle mitte. TEKST: VIVIKA VESKI

6

E-Piim on saanud loa hakata tootma Hiina turule beebitoidus kasutatavat vadakupulbrit. Revala OÜ sõlmis lepingu Araabia Ühendemiraatide Dubai ettevõttega, kes selle aasta algusest müüb Revala OÜ piimapulbreid. Ettevõttel on kliente ka teistes araabia maades, samuti mujal välisriikides. Rakvere Lihatööstuse toodang on jõudnud Uus-Meremaale. Maaeluministeeriumi ametnikud on hakanud regulaarselt põllumajandussektori esindajatega nõu pidama, kuidas leida uusi turge. Piimasektori esindajatega istuti koos septembri lõpupoole ning jõuti järeldusele, et pikemas perspektiivis peaks Eesti piimasektor keskenduma kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordile. „Eestil on väga head eeldused piimatootmiseks ja meie põllumees toodab kaks korda enam pii-


12 tonni

juustu kuus suudaks Andre Farm OÜ oma lüpsikarja piimast toota.

ma kui me tarbime. Seega on praeguse kriisi lahendamisel keskne küsimus piimatoodangule uute turgude leidmine,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban pärast nõupidamist. „Seepärast kaardistame koostöös piimasektoriga võimalikke uusi turgusid, et leida järk-järgult võimalusi nende avamiseks Eesti piimatoodangule. Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et pikemas perspektiivis tuleks töötada selle nimel, et saaksime eksportida pigem kõrgema lisandväärtusega tooteid.” Käib koostöö uute turgude avamiseks Ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse liige Tiina Saron kinnitas, et Eesti piimasektor on ekspordikeskne tootmisharu. Kuna meie piimaga ise-

varustatuse tase on kõrge, siis tuleb seetõttu üleliigne osa eksportida kas toorpiimana või erinevate piimatoodetena. „Oleme uute turgude avamiseks kohtunud nii välis- kui ka maaeluministeeriumi ametnikega ja esitanud oma ettepanekud ning prioriteedid. Siinkohal tuleks rõhutada seda, et vaatamata oma väiksusele oleme siiski sarnasel positsioonil teiste eksportivate piimandusriikidega Euroopa Liidus. Seega peab meil olema turulepääs samadele kolmandate riikide turgudele,” leidis Saron. Ta nimetas, et Eesti piimatoodete eksporditurgudeks on aastate jooksul olnud ligikaudu 70 protsendi ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigid ja 30 protsendi ulatuses kolmandad riigid, kellest kuni 2013. aasta lõpuni moodustas põhiosa Venemaa. „Seoses pöördeliste sündmustega piimandusturul alates 2014. aastast, on jätkuvalt olnud päevakorras Eesti piimatoodetele uute turgude otsimine,” tõdes Saron. Ta kinnitas, et piimatootjad hindavad kõrgelt riigiametnike pingutusi eelkõige Hiina ja Jaapani turgude avamisel, kuid vaatamata saavutatud edule tuleks avada veel rida turge, mis on Eesti piimasektorile olulise tähtsusega. Tiina Saron selgitas, et piimatooted võib tinglikult jagada kaheks. Esimesse liiki kuuluvad kõrgema lisandväärtusega tooted, näiteks tarbijatooted (ingl k consumer

milk products) nagu jogurt ja rõõsk koor, aga ka väikepakendis juust ja demineraliseeritud vadakupulber. Teised on mahutooted (ingl k commodity) – lõssi- ja piimapulber, vadakupulber, plokkjuust, või. „Tarbijatooteid oleme eksportinud enamasti lähiturgudele, sest nende toodete müüki piirab säilivusaeg. Demineraliseeritud vadakupulbrit on seni õnnestunud müüa ka kaugematele turgudele, sest toode on oluline komponent lastetoitude valmistamisel ja selle säilivusaeg on 24 kuud,” tõi Saron näite. Uuele turule minimaalselt kolme sammuga Ta selgitas, et kolmandate riikide turgudele pääsemine koosneb reeglina kolmeastmelisest protsessist, millest esimene on riikidevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine. See hõlmab riikide veterinaarteenistuste omavahelist dokumentide vahetamist järelevalvesüsteemide, seaduste ja muu taolise võrdlemiseks. Seejärel peab importiva riigi veterinaarteenistus tunnustama ja auditeerima Eesti ettevõtet, mille toodangut importida tahetakse. Ning alles siis jõutakse äritehingute tasandile, kus vahetatakse toodete spetsifikatsioone, hinnatakse äririske, lepitakse kokku hinnas. Seega kaks esimest etappi viiakse läbi riigi osalusel ning ettevõte neid protsesse kiirendada ei saa. „Huvitav areng on ka see, et järjest enam mõjutavad kaubandussuhteid niinimetatud mittetariifsed meetmed, eriti sanitaarja fütosanitaarmeetmed, ja nende meetmete rakendamise määrast sõltub otseselt toote turulepääs,” tõdes Saron. Kvaliteetjuustuga Soome ning Saksamaale Eksporditurule pääsemiseks vajalikud kontaktid loovad ettevõt-

7


E KS PO RT ted siiski sageli Eesti riigi olulise sekkumise ja toeta. Ka väikeste ettevõtete toodang võib köita välismaiste turustajate tähelepanu, kui see on väga hea kvaliteediga. Tartumaal Kambja vallas Talvikese külas tegutseva Andre Farm OÜ juustusid veel välisturul ei müüda, kuid töö selles suunas käib ja seda mitte ettevõtte enda algatusel. Selle aasta alguses pälvis Andre Farmi juust rahvusvahelise tunnustuse – Brüsselis asuv rahvusvaheline juhtiv toidu ja jookide hindamisega tegelev International Taste & Quality Institute tunnistas nende toodangu Superior Taste Awards konkursil auhinna vääriliseks. Andre juustufarm esitas konkursile Andre Erilise ja Andre Grandi, mis said mõlemad rahvusvaheliselt tunnustatud tippkokkadest ja -sommeljeedest koosnevalt žüriilt kõrge tunnustuse, esimest

hinnati kahe ja teist kolme kuldtähe vääriliseks. Andre juustufarmi juustud on esimesed Eestis toodetud juustud, mis on pälvinud nii olulise rahvusvahelise tunnustuse. Tunnustust juustudele jagati ka Saksamaalt Andre Farmi perenaine Erika Pääbus rääkis, et pärast konkurssi helistati neile Saksamaalt ja öeldi, et kuna nende juustud said Brüsselis tunnustuse, soovitakse, et need tuleksid Saksa turule. „Küsisin, kas Saksamaal on juustu vähe,” meenutas Pääbus muheldes. „Öeldi, et ei-ei, juustu on meil küll, aga kuna see on nišitoode ja tunnustatud rahvusvahelise kvaliteedimärgiga, on neil selle vastu huvi.” Saksamaal käivad neil praegu läbirääkimised vahendusettevõttega. Pääbus ütles, et kohe-ko-

Tartumaal

Kambja vallas Talvikese külas tegutseva Andre juustufarmi juustusid veel välisturul ei müüda, kuid töö selles suunas käib ja seda mitte ettevõtte enda algatusel. he peaks asi jõudma nii kaugele, et nende Saksa ettevõte selgitab välja, millised on müügiks vajalikud sertifikaadid. „Käivad eelläbirääkimised meie võimalike koostööpartneritega, et kui me mingil hetkel sinna läheme, oleks konkreetselt kellegagi läbirääkimiste-


laua taha istuda,” selgitab ta. Teine kontakt on farmil Soomes. Selle said nad ühel üritusel osaledes, kus üks Eesti tootja pakkus neile võimalust aidata luua Soome poolega kontakti. Soomlased võtsid Andre Farmiga ühendust ja nüüd on perenaise sõnul asi niikaugel, et nad peaksid sinna tootenäidistega kohale minema. Aivar Alviste ja Erika Pääbus peavad ligi kahesajapealist lüpsikarja ning juustu toodavad oma piimast. Farm on tegutsenud 1999. aastast, aga juustutootjana on ettevõte alles noor. „Juustu hakkasime tegema eelmisel aastal, 20. augustil jõudis esimene juust riiulisse laagerduma. Meil on üks noor juust, mille minimaalne laagerdusaeg on kaks kuud. Ülejäänud juustude poole me enne kolme kuud ei vaatagi, peale selle, et hoolitseme nende

eest. Sel aastal saime siis müügiga laiemalt peale hakata, et oma juustudest rääkida, neid maitsta anda ja müüa,” rääkis Pääbus. „Seega on meil kümnes müügikuu käsil oma tegevusajaloos, oleme nii värsked ja noored. Kõigepealt tuleb teadvustada, et me olemas oleme, millist juustu me teeme, mis maitse sellel on. See võtab natuke aega,” leidis Pääbus. Praegu müüakse viis tonni juustu kuus, aga kasvuruumi jagub Andre juustufarmi perenaise kogemus ütleb, et kuigi ka aktiivne müügitegevus on tähtis, müüb väiketootja puhul eeskätt toode ise, selle kvaliteet. „See peab olema oma sektoris arvestataval tasemel. Meie eesmärk oli teha juustumaailma mõistes klassikaliselt head juustu, seda eesmärki me püüame ka täita,” ütles Pääbus. Prae-

gu müüb Andre Farm umbes viis tonni juustu kuus. Maksimumvõimekus on neil oma karja piimast toota 12 tonni juustu kuus. Pääbus tunnistas, et müük kasvab iga kuuga. „Sellepärast me pole ka väga aktiivsed ekspordiga, võtame tasa ja targu, vaatame, mida koduturg teeb. Meie esimene valik oli toota Eesti inimesele head kvaliteeti, aga midagi võiks siiski välisturu jaoks jääda. Tõenäoliselt on see väga nišitoode,” rääkis Pääbus. Ta tunnistas, et neil on tunne, et ilma vajalike kontaktide ja kogenud inimeste toetuseta nad ise siiski väga kiiresti ja kaugele välisturgudele ei jõuaks, sest nende mahud ja rahaline võimekus on väikesed. „Kui inimesed, kellel on kogemus ja kontaktid, näevad juustus potentsiaali, siis see tugi on hästi teretulnud ja oluline,” kinnitas Pääbus.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Kergaiad, -väravad ja - moodulid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED KIIRE PAIGALDUS LIHTNE HOOLDUS LOOMULIK VALGUS MADAL PROJEKTI MAKSUMUS LIHTSALT TEISALDATAV VUNDAMENDI VALIKUD

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner! Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakond info@karfehall.eu

karfehall.eu


E KS PO RT

Seakasvatajad toodavad kohalikule turule

K

eerulisem on praegusel ajal seakasvatajatel, eriti neil, kellel oma tööstus puudub ja kelle toodang on elussead. Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) nõukogu liige, Viru Lihaühistu juht Einar Jakobi ütles, et kuigi maaeluministeeriumiga käivad seakasvatajatel regulaarsed läbirääkimised, siis pole neil riigilt uute turgude leidmisel märkimisväärselt abi olnud. „Igaüks on endale ise otsinud ekspordivõimaluse. Just võimaluse, sest (sigade Aafrika katkust tingitud – toim) tsoneerimispiirangute tõttu neid võimalusi enam eriti ei ole,” tõdes Jakobi. Tsoonipiirangud risti jalus Kui Venemaa turg ära langes, otsisid Eesti seakasvatajad endale Poolast ja Leedust kontakte. Kui katku tõttu tsoonid sisse sea-

ti, lõikasid tsoonipiirangud enamiku võimalusi ära. Kord näeb ette, et rangemates tsoonides kasvatatud sigu tuleb realiseerida kohapeal Eestis. „Isegi kui oled tsoonis, kust saad eksportida, on leedukad ja poolakad nüüd väga ettevaatlikud, ei taha riskipiirkondadest endale sigu osta. Mõned seakasvatajad üritavad võõrdepõrsaid müüa, et seakasvatust veel vähendada, riske maandada, aga isegi sellega on raskusi,” tõdes Jakobi. Koormad jäävad minemata ja toodang tuleb realiseerida kohalikul turul. Pealegi elusseaga kaugele ei sõida, loomad tuleb võimalikult kiiresti kohapeal maha müüa. Ja sellises olukorras määrab paratamatult ostja hinna ja seakasvataja peab sellega leppima. „Tööstused saavad tehnoloogiatega, näiteks kuumtöötlemisega,

valmistada vastava toote, mida on võimalik kaugele vedada. Elussigade müügi puhul on võimalused ahtakesed,” tõdes Jakobi. Tulevikus sööme importliha Aga Jakobi sõnul ei ootagi seakasvataja riigi abi uute turgude leidmisel, vaid hoopis seda, et riik aitaks ära hoida karjade edasise vähenemise ja seakasvatussektori hävingu. Ka põhikarja on seakasvatajal läinud katku nahka. „Lõpuks me ei taastooda enam ennast ja elamegi importlihast. See on see koht, kus farmer ootaks tuge, sest põhikari on meil tootmisvahend,” ütles Jakobi. Einar Jakobi leidis, et turgude leidmisega on seakasvatajad ise hakkama saanud, kuigi see on raske olnud. Praegu nad lihtsalt lepivad sellega, et ei saa enam eksportida sellises mahus, mis vanasti.

Tööstused saavad tehnoloogiatega, näiteks kuumtöötlemisega, valmistada vastava toote, mida on võimalik kaugele vedada. Elussigade müügi puhul on võimalused ahtakesed.

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee

Einar Jakobi, Viru Lihaühistu juht

www.lemeksmets.ee


PERSOON

Parimad talunikud paradiisisaarelt 12

Vanarahval oli ütlemine, et põllumees – põline rikas. Kuidas selle ütlemise tõepärasusega 21. sajandil on? „Rikkus on hingeline seisund. Mina olen väga rikas, sest elan paradiisisaarel ja see maksab palju!“ kinnitab tänavu aasta talu tiitliga pärjatud Anno talu perenaine Mariana Aug. TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA


Anno talu perenaine Mariana Aug ja peremees Gunnar Aug oma talu miljonivaate taustal. Fotod: Meeli Küttim

Anno talus kasvatatakse umbes 120-pealist lihaveisekarja ning ega perenaine ei liialdanudki paradiisist ja rikkusest rääkides. Anno talu asub nimelt Hiiumaal Käina vallas Utu külas – neile, kellele see kolmetäheline lambale viitav külanimi võõras on, võib selgituseks öelda, et Kassari, Hiiumaa üks maalilisemaid paiku, ei ole Anno taluõuest kaugel. Rikkuse kohta ütleb aga Mariana järgmist: „Ma olen väga rikas, sest mul on miljonivaade!“ viibates ise üle õla suure tee poole, kust läbi kasetuka paistab tõesti meri. Väike aasimine ja muhe naljaviskamine käivad nii perenaise Mariana kui ka peremees Gunnar Augi jutust pidevalt läbi – olgugi, et põllumajanduses

on rasked ajad ja naljatuju ei peaks justkui olema. Hiidlaste värk? Küllap vist, sest Gunnar Aug on saarel sündinud ja ses talukohas on Augid ligi paarsada aastat pärisperemehed olnud. Marianagi juured on Hiiumaal, kuigi tema lapsepõlv ja teismeliseiga möödusid Põhja-Kaukaasias, kuhu ta esivanemad 1869. aastal välja rändasid. Augid on kogu oma 27-aastase põllumehekarjääri jooksul julged muutuste algatajad olnud – kui ikka üks tegevusala enam sisse ei too või meeltmööda pole, tuleb see lõpetada ja uus valida. Tegeletud on nii turistide majutamisega, piimakarja pidamisega, jogurti- ja kohupiimatootmisega kui ka kalapüügiga ning nüüd on jõutud lihaveiste

kasvatamiseni. Kuidas aga kõik alguse sai? „1989. aastal tulime Kärdlast siia, tühjade kätega ja laps käeotsas,“ kirjeldab Gunnar talupidamise algust. Mariana mäletab, kuidas ämm olla öelnud, et lehm lüpsab iga päev ja kopikas kukub iga päev. „Nii laenasimegi ämma käest raha ja ostsime esimese lehma,“ meenutab ta. Aasta lõpuks oli piimaandjaid juba neli, kuid lauda ehitas Gunnar kaheksale lehmale mõeldes. Järgnevatel aastatel sai ta lauta veelgi laiendada, sest lõpuks ammus Augide majapidamises poolsada lehma. „Gunnar on siin kõik oma kätega ehitanud,“ on Mariana endises laudahoones ringkäiku tehes abikaasa üle uhke. Õppida tuli vastsetel talunikel kõvasti ja iga päev – näiteks kuidas lüpsimasinat lehmale alla panna või mõne muu masinaga ümber käia. Enne talupidajaks hakkamist merd sõitnud Gunnar meenutab, et tal õnnestus Kärdla keskkooli direktorilt osta traktor T40, aga sõita sellega ei osanud. „Üks talumees sõitis sellega siis Kärdlast siia meie juurde,“ naerab Gunnar tagantjärele. Toorpiima müügist jogurtivalmistamiseni Nii traktoriga sõitmine kui ka lehmade lüpsmine said kiiresti selgeks. „Alguses viisime piimapuki peale piima, aga siis hakkasime ise Kärdlas müümas käima ja saime paremini hakkama kui need, kes puki peale piima viisid. Meil oli esimestena piimajahuti ning see tagas piimale hea maitse. Nõudlus oli suurem, kui toota jõudsime. Eks siis vaatasid teisedki, et Augidel läheb hästi ja tulid ka Kärdlasse piima müüma. Aga millega nad meid üle trumpasid – see oli odavam hind. Meie pakkusime juba siis kõrgema kvaliteediga, euronõuetele vastavat piima. Eks mõni endine ostja tunnistas kah, et meie piim maitseb parem, aga edaspi-

13


PERSOON Paljudel Anno talu veistel on nimi, näiteks Roberta või Eero. Eero sündis samal päeval kui Postimees Anno talus külas käis ja niimoodi saigi vasikas ajalehe fotograafi nime.

di ostab ta ikka seda odavamat,“ kirjeldab Gunnar, kuidas nad piimamüügi Kärdlas lõpetama pidid. Muide, Anno talu oligi omal ajal esimene euronõuetele vastanud talupiimatööstus Eestis. Muidugi ei lõpetanud lehmad piimaandmist, hoolimata pererahva otsusest Kärdlas piimamüük ära lõpetada. Nii tuligi Augidel välja mõelda, mida piimaga peale hakata. Kuna Mariana kunagises kodukohas oli kodune jogurtivalmistamine au sees, siis mõeldigi jogurtit tootma hakata. Ega 1997. aastal hiidlased palju jogurtist teadnudki, kuid poodides müük edenes ja jälle ei jõutud nii palju toota, kui osta oleks tahetud. Peagi hakkasid ka teised jogurteid valmistama ja varsti tuli jälle otsustada, mida uut võiks piimast tegema hakata. Gunnar nendibki, et esimesed kümme aastat kestsid nende tööpäevad nii kaua, kui valget aega oli. Mariana täiendab: „Laudatööd tegime ära, siis läksime metsatööle, siis jälle lauta.“ 14

120

lihaveise ringis kasvatatakse Anno talus. Peremees ütleb, et loomade arvu poolest on nad saarel keskmised. Piimalehmatõugu lihaveised 2007. aasta detsembris aga tehti lehmapidamisele lõpp – euronõuded olid karmid, need, kes nõudeid täitsid, kandsid suuremaid kulusid kui need, kel õnnestus nõuetele läbi sõrmede vaadata. Gunnar ütleb lehmapidamisega lõpparve tegemise kohta lihtsalt: „See projekt lõppes otsa. Siis võtsime lihatõugu pulli ja hakkasime normaalset elu elama,“ lisab ta muiates. Samas nendib ta, et kui enne Eesti Euroopa Liitu astumist tuli

iga sent oma tööga välja teenida, siis EL-i toetustega on elu natuke kergemaks läinud. Gunnar kinnitab, et talupidamine on elamisviis, hoolimata sellest, et põllumajanduses pole ühelgi real kindlust. Talu lähedal on Augidel mitu karjamaad, kus veised rohtu nosivad. Mis tõugu need lihaveised on, pärin peremehelt? „Piimalehmatõugu,“ viskab Gunnar nalja. Mariana lõkerdab naerda ja selgitab: „Lüpsikarjale panime herefordi tõugu lihaveisepulli peale ja saime 50-protsendise herefordi. Siis ristasime taas herefordiga ja nüüd on karjast umbes 70% herefordid. Mina läheks herefordiga edasi – väga head ja rahulikud loomad. Aga nüüd tuleb ostja ukse taha – olgu ta siis poolakas või türklane – ja ütleb: ma tahan šaroleed! Või ristandit. Nüüd olemegi ostnud šarolee pullid, et oma herefordi karjast ristandeid saada,“ kirjeldab Mariana, kuidas turu trendid karjakasvatust mõjutavad. Šarolee tõugu lihaveised on valged, nii et Au-


Lihaveiste hind ohtlikult madalal

G

unnar kinnitab, et talupidamise juures ongi oluline see, et leib on laual ja leivakõrvane ka. Lihaveiste tänavused hinnad annavad aga paraku põhjust muretsemiseks, sest need on madalamad kui mullu. Eestis suureneb muudkui veisekasvatajate arv ja see mõjutab hinda. Türgis suvel toimunud sõjaväeline riigipöördekatse tõi viivitused türklastele loomade müümisel – aga viivitada väga kaua ei saa, sest osta tahetakse umbes 300-kiloseid viie-kuuekuuseid vasikaid, aga loom kasvamisega teadupärast niikaua ei oota, kuni inimesed omavahel sotid selgeks saavad. Ka poo-

gide karjas on praegu tulemuseks beežikad vasikad. Mariana jätkab trendide selgitamist, märkides, et suurem osa Eesti lihaveisekasvatajatest alustas herefordi või aberdiin-angusega. „Siis hakati rääkima, et hereford pole ikka õige asi, et angusel on parem liha. Aga angus on musta värvi ja mulle mustad lehmad ei meeldi!“, põrutab Mariana ja meenutab taas ämma kunagisi sõnu, kes olevat öelnud: meie majas musta lehmaga õnne ei ole! „Nii et meil jäi angustele üleminekuetapp vahele ja jumal tänatud! Sest nüüd tahavad kõik šaroleed, limusiini või simmentali,“ muigab Mariana. Kuid muutunud pole mitte ainult trenditõud, vaid ka see, kui suuri loomi osta soovitakse. „Kõigepealt kasvatasime pullid üles ja müüsime lihaks. Aga ajad muutuvad – nüüd tahavad türklased, poolakad ja muu Euroopa ainult vasikaid. Nii et kogu aeg pead majanduslikult mõtlema,“ rõhutab Mariana.

€ 85 900

lakad on oma hinnapakkumisi vähendanud. Augid on oma loomi müünud nii vahendusfirmade kaudu kui ka otse ostjale ning lõviosas ikkagi välismaale. Eesti kliendid pakuvad paraku sellist hinda, et neile müüa pole eriti kasulik. Kuid see ei kehti kõigi kohta. „Meil on tõesti väga hea koostöö Saaremaa Lihatööstusega,“ kiidab Mariana, kuid on samal ajal ka veidi murelik, sest Leedol (Martin Leedo, Saare Veisekasvatus OÜ suuromanik – toim) on endal Saaremaal mitu tuhat lihaveist, nii et ei tea, kas ta enam hiidlastelt loomi vajabki.

€ 89 000

€ 210 000

John Deere 8310R

New Holland T8.390

John Deere 7280i

2013 Stokker Agri OÜ Mascus id: 27833845

2013 Stokker Agri OÜ Mascus id: 8B617C34

2014 Stokker Agri OÜ Mascus id: A0B1686A

€ 142 000

€ 78 000

€ 34 900

Versatile 310

Lindner Lintrac 90

Vredo ZBFE 6,4m

2016 Eesti Agritehnika OÜ Mascus id: 0E621653

2016 Eesti Agritehnika OÜ Mascus id: BE1923B2

2016 Eesti Agritehnika OÜ Mascus id: F9D9147C

€ 79 000

€ 25 500

€ 19 900

Fendt 516

Massey Ferguson 5435

Orkel GP 1260 Agronic

2015 Agriland OÜ Mascus id: FF1FB911

2011 Agriland OÜ Mascus id: 5612159D

2011 Agriland OÜ Mascus id: E4D86553

€ 15 500

€ 24 000

€ 2 000

John Deere 740 A

Degelman Signature 7200

Viljatigu 6” - 40t/h

2008 Agri Partner OÜ Mascus id: 0728131A

2015 Agri Partner OÜ Mascus id: C29545F2

2016 Agri Partner OÜ Mascus id: AC4E2A5D

Vaata ka teisi pakkumisi!

www.mascus.ee


PERSOON Kommentaar TIIT NIILO NOPRI TALUMEIEREI JA TALUMEIEREIDE LIIDU JUHATUSE LIIGE

P Anno talu õues on nii töövahendid kui ka hooned väga korras.

Unistused ja hirmud käsikäes

T

ööd on palju tehtud, talu ja selle ümbrus on laitmatus korras, leib ja leivakõrvane laual, Aasta Talu tiitel käes – aga millest Augid unistavad? „Sa veel tahad, et me unistaks ka! Meil niigi hea olla,“ naerab Mariana. Gunnar on aga tõsine ja tunnistab, et tal on hirm. Hirm selle ees, et riik tahab „sellele asjale“ ehk talupidamisele iga hinna eest lõpu teha. „Võtame kasvõi igasugused keskkonnaseaduste muudatused. Praegu on sõnnikumajandus päevakorras ja keegi ei tea, mis saab. Ka praegu kehtivate seaduste järgi ei tohi loodust reostada, aga ma kardan, et uue seadusega läheb kord nii karmiks, et... Võib tekkida olukord, et inspektor tuleb peale ja teeb ettekirjutuse, sest ma ei osanud talle aruandesse kirjutada, mitu lehmasitahunnikut mul põllulapi peal on,“ nendib Gunnar. Ta toob näite lihaveisekasvatajate seltsi liikmete külaskäigust Uruguaysse, Eestist ligi neli korda suuremasse riiki, kus kasvatatakse üle 11 miljoni lihaveise – Eestis on lihaveiseid 70 000. „Küsisin seal käinute käest, kas seal oli räpane, virts igal pool vedelemas? Ei olnud!“ rõhutab Gunnar, et igasuguste euronormideta on Uruguays loodus puhas. Ja lihaveised pole ju ainsad loomad, 16

keda seal peetakse – lambad ja piimalehmad ikka ka, ning kokku on lihatootmise ja lambakasvatusega kaetud 60% maast. „Nii et me ei suuda Eesti loodust ega keskkonda loomade karjatamisega hävitada, isegi kui seda kõigest hingest sooviksime,“ rõhutab ta. Mariana võtab sõnasabast kinni ja arutleb, et kas ta peaks siin, Hiiumaal, aasta läbi õues peetavatel lihaveistel kogu aeg kannul käima ja kui loom saba tõstab, siis labidaga seal all istuma? Muide, kogu Anno talu tootmine on mahetunnustatud, et sel moel säästa kohalikku loodust ja tagada loomade heaolu. Aga kui unistuste juurde tagasi pöörduda, siis leiab Gunnar, et tema tahaks, et lastaks nii kaua talu edasi pidada, kui tervis võimaldab. Mariana lisab selle juurde, et kuna Augid on alati talu pidanud, siis tema unistab, et ehk võtab üks poegadest kunagi majapidamise üle. „Üks praegu aitab, sest ema ei jaksa varsti enam pulli järele joosta,“ on Mariana lootusrikas, lisades samas, et see pole kinnisidee. „Noored peavad tegema seda, mis meeldib ja sisse toob. Ei ole mõtet asjast kümne küünega kinni hoida ainult seepärast, et kogu aeg on niimoodi tehtud.“

uutusin Augidega kokku 90ndatel aastatel Talumeiereide Liidus, kus Gunnar Aug oli aktiivne liige. Alustavaid talumeiereisid polnud palju ja kogemusi hankida, eriti välismaalt, polnud nii lihtne kui tänapäeval. Seega jagasime kogemusi omavahel. Kindlasti õpetas Gunnar mulle ühtteist, näiteks jogurteid tegid nad paremini kui meil see välja kukkus. Ka töötlemise, turunduse ning müügikogemus oli neil väga hea. Minu silmis on nende tugevus selles, et nad on põhjalikud, järjepidevad, töökad, süvenevad ettevõetavasse teemasse põhjani. Asjaolu, et nad lõpetasid oma talumeierei tegevuse, näitab ka seda, et nad on tugevad otsustajad. Lõpetamisel olid praktilised põhjused, sest Hiiumaal mõjutas illegaalne tootmine legaalseid tootjaid. Gunnari ja Mariana puhul on väljapaistev ka see, et nad on suutnud pereäri teha niimoodi, et noor generatsioon pole ära heidutatud. See tagabki pikaajalise edu ja näitab ka pere tööõhkkonda. Kui miski ei meeldi, siis Gunnar ei häbene seda välja öelda ja proovida asju jõudumööda parandada. Näiteks omal ajal olid Talumeiereide Liidus kõige suuremad vastuolud meiereide ja riigi inspektorite vahel ja Gunnar oli meist kõige julgem, otsekohesem ja avameelsem. Ta ei jätnud kunagi küsimata, miks on nn euronõuetega üle piiri mindud. Lõpuks jõudsime selleni, et kraanikausside arv ei pea nii suur olema, kui alguses taheti, nii et saab ka kodumeiereina tegevust alustada.


KUUMA VEE KÕRGSURVEPESURID Hügieeniliselt puhas ja fantastiliselt kiire tulemus

Puhtam tulemus

Väiksem puhastusvahendi kulu

Lühem kuivamisaeg

Paranenud hügieen

Lühem tööaeg

Kõrged hügieenistandardid on professionaalse loomakasvatuse hädavajalikuks osaks, sest kindel kvaliteet on esimene samm optimaalsete töötulemuste suunas. Seega on loomade haigusi edasi kandvate patogeenide ja kahjurite eest kaitsmiseks kindlasti vajalik pidev, põhjalik aedikute puhastamine. Kärcheri kõrgsurvepesurid ja puhastusvahendid lubavad selle ülesandega toime tulla kiiresti, lihtsalt ja tõhusalt. Selle tulemuseks on lisaks suuremale hügieenilisusele ja tervele loomakarjale eelkõige ka oluline sääst tööaja ja kallite ravimite osas.

www.karcher.ee


SEADUS

Tulipunktis taas veeseadus Kas tõesti jälle muutmisel? Jah ja ei. Veeseaduse eelnõu eesmärk on eelkõige praegu valdkonda reguleeriva õigusakti alusel luua struktuurilt ja sisult ühtlustatud õigusakt, milles on õigusnormid paremini süstematiseeritud ja arusaadavamad.

ANN RIISENBERG EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE LIIGE, EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

18

Kui võrrelda praegu kehtivat veeseadust ja eelnõu teksti, siis eelnõus on tehtud olulisi sisulisi muudatusi. Põllumajandust ja põllumehi enim puudutavad muudatused on seotud põllumajandustegevuste keskkonnanõuetega. Kõige rohkem on viimastel aastatel veeseaduses muudetud põllumajandusega seotud sätteid. Viimased muudatused viidi sisse 2016. aasta suvel, kui reguleeriti veekaitsevööndis loomade karjatamist. 2016. aasta alguses muudeti väetiste kasutamise, sõnniku aunas hoidmise ja sõnniku hoidmise nõudeid. Need olulised muudatused tähendasid põllumehe jaoks uute investeeringute planeerimist. Kui lühendati vedelsõnniku laotuspäevade arvu, siis pidid need ettevõtted, kellel tekkis vedelsõnnikut, hakkama mõtlema sellele, kas ja kuidas edaspidi toimida. Kas soetada endale uus võimsam laotustehnoloogia või mõelda osalisele või täielikule teenuse tellimisele? Investeeringute planeerimist vajab ka sõnnikuhoidla nõue alates viiest loomühikust. Sõnnikuauna moodustamise ja hoidmise sätted tähendasid põllumehe jaoks teavitamise kohustust ja läbimõtlemist, kuhu ja kuidas vegetatsiooniperioodil aunastatud sõnnik laotada. Nende nõuete täitmiseks on ette nähtud üleminekuaeg. Arvestades põllumajanduse olukorda, kus kriisi tõttu ei jätku vahendeid investeeringute tegemiseks, oli põllumeestele ülioluline, et see tähtaeg lükataks kaugemasse ja loodetavasti paremasse tulevikku. Kahjuks päris nii, nagu seaduses planeeritud, ei läinud, sest Euroopa Komisjon ei nõustunud nii pika üleminekutähtajaga, pidades seda põhjendamatuks. Sõnnikuhoidla nõue alates viiest loom-

ühikust hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. Väetise kasutamise nõuded Põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid suvel mitmel korral keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumi esindajatega ning arutasid vedelsõnniku laotustähtaegade üleminekuperioodi. Lõpuks jõuti kompromisslahenduseni, kus laotuspäevade arvu lühendatakse plaanide kohaselt järkjärgult järgmiselt: vedelsõnniku laotamine on keelatud 2017. aasta 1. detsembrist kuni 2018. aasta 20. märtsini. vedelsõnniku laotamine on keelatud 2018. aasta 15. novembrist kuni 2019. aasta 20. märtsini. pärast 20. märtsi 2019 ei tohi vedelsõnnikut laotada alates 1. novembrist kuni 20. märtsini. Sõltuvalt ilmastikutingimustest võib keskkonnaamet laotusperioodi keelata ka juba alates 15. oktoobrist. Põllumeestele ei tekita probleeme lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste laotuskeeld alates 15. oktoobrist kuni 20. märtsini, see nõue hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2018. Põllumeeste hinnangul reeglina laotust pärast 15. oktoobrit ei toimugi. Oluline on ka see, et alates 1. jaanuarist 2021 tuleb kasvatatavate kultuurideta põllul sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti – kuni 24 tunni jooksul alates laotamise lõpetamisest. Kasvatatavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. Oluliste muudatustena tooksin veel välja vedelsõnniku paisklaotamise keelu alates 20. septembrist kuni 20. märtsini. Mõned planeeritavad muudatu-


sed ja täpsustused on seotud põllumajanduslike tegevuste planeerimise ja dokumenteerimisega, mis toob meie hinnangul kaasa olulise nõustamisteenuse vajaduse. Eelnõus täpsustatakse põlluraamatusse kantavate andmete loetelu, mis kehtivas veeseaduses on küll reguleeritud, kuid praktikas tõlgendatud erinevalt. Põlluraamatu pidamine on kohustuslik juba praegu, kuid täpsustatud on andmete loetelu, mida sinna peaks kandma. Uue nõudena tuleb põlluraamatusse hakata kandma andmeid ka loomade karjatamise perioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta. Piirnormidest Põllumajandusorganisatsioonid on jätkuvalt veendunud, et varem kehtinud piirang sõnnikuga antava lämmastiku (N) koguse asjus – haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg – ei kujutanud olulist ohtu keskkonnale, kuid võimaldas põllumeestel oma tootmispotentsiaali paindlikumalt kasutada. Rangemate nõuete kehtestamise põhjenduseks tuuakse, et mõned põllumehed on seda võimalust kurjasti kasutanud, kuid mõne negatiivse näite tõttu ei tohiks karistada kõiki põllumehi. Pigem tuleks luua mõistlik kontrollisüsteem, mis takistaks keskkonnakahju tekitamist. Peame õigeks tulevikus sõnnikuga antava lämmastikukoguse piirangute puhul üle minna vajaduspõhisele arvestusele. Põllumehele on oluline kasutada võimalusel kultuuride väetustarbe katmiseks kallite mineraalväetiste asemel vedelsõnnikut, sest seadusest tulenevate nõuete tõttu on vedelsõnniku kasutamise aeg ja võimalused niigi piiratud. Näitena saab tuua silokultuurid, kus iga niite järel oleks võimalik põldu väetada vedelsõnnikuga.

2015. aasta sügisel toimunud aruteludes veeseaduse üle anti meile lootust, et sellele teemale leiame lahenduse tänavu sügisel. Seni on probleem eelnõu kontekstis lahendamata. Mullauuringute alusel on Eesti muldades valdavalt suur fosforipuudus. Teadlaste hinnangul on fosfor (P) mullast vähe leostuv. Seega põllumajandusest tekkida võiv fosforireostus ei kujuta keskkonnale olulist ohtu. Leiame, et seaduseelnõu sõnastus, kus fosforit on lubatud anda haritava maa hektari kohta kuni 25 kg (viie aasta keskmisena ei tohi kogus ületada 25 kg/ha), on liiga range, seades ohtu mullaviljakuse säilimise või põhjustades muldade kvaliteedi langust. Laotus- ja väetamisplaan Praegu kehtivas veeseaduses on nõue, kus 300 või enamale loomühikule vastav vedelsõnniku laotamise kogus on lubatud ainult keskkonnaameti kinnitatud vedelsõnniku laotusplaani alusel. Praegu on keskkonnakompleksloa puhul riskitasemeks hinnatud 400 loomühikut, millest alates nõutakse loa taotlemist. Leiame, et sama põhimõtet võiks rakendada ka vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel. Alla 400 loomühikuga ettevõtetele võiks lugeda piisavaks väetusplaani koostamise nõuet, kus tuleb jälgida veekaitselisi piiranguid. Vedelsõnniku laotusplaani kinnitamine keskkonnaametis on ebaproportsionaalne ülereguleerimine.

Sõnnikuhoidla

nõue alates viiest loomühikust hakkab kehtima 01.01.2023

Samuti tuuakse eelnõusse üle mõned erinevatest määrustest tulenevad nõuded. Üks oluline muudatus on väetusplaanide koostamise kohustus. Siingi oleme jõudnud kompromissini, kus väetusplaani koostamise kohustus algab nendel põllumajandusega tegelevatel isikutel, kes kasutavad 100 ja rohkem ha maad 1. jaanuaril 2018, ehk alates seaduse planeeritavast jõustumisest. Pärast 2018. aasta 31. detsembrit on kohustatud väetusplaani koostama aga ka need, kes kasutavad 50 ja rohkem ha maad. Väetusplaani täpsemad nõuded sätestatakse eraldi määrusega. Paljude põllumeeste jaoks toob see nõue kaasa nõustamisteenuse olulise suurenemise vajaduse. Kas meie nõuandesüsteem ka selleks valmis on, ei oska hinnata. Sõnniku hoidmine aunas Ebaselgeks on jäänud sõnnikuauna paiknemise nõude sõnastuse muudatus. Varem ei tohtinud seda rajada „maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale“, nüüd on see asendatud sõnastusega „maaparandussüsteemi kohale“. Kuidas mõista „maaparandussüsteemi kohale“? Meie hinnangul on mõiste „maaparandussüsteemi kohale“ liiga lai ehk parandatud maaga põllule ei tohikski auna rajada? Sellist sõnastust kasutades on Eestimaal väga vähe põlde, kuhu üldse on lubatud sõnnikuauna rajada. Kompostimine Suvel saadeti koostööpartneritele keskkonnaministeeriumist kompostimise teemat puudutav eelnõu, selle sätteid lootsime näha ka veeseaduse eelnõus, kuid neid sinna siiski ei ole pandud. Loodame, et vastav muudatus ikkagi tehakse ja me ei pea juba järgmisel poolaastal hakkama uuesti menetlema uut veeseaduse eelnõu.

19


FOTO

Olgu su vagu sirge! Kehtnas 30. septembril ja 1. oktoobril toimunud künnivõistlusele kogunesid riigi parimad vaoajajad. Selgitati välja meistrite klassi parimad nii tavaadraga kui ka pöördadraga kündmises, samuti vabaklassi parimad pöördadraga kündmises ja parim noorkündja tavaadraga kündmises. PILDID: ARBO SEENE Riigilippudega kaunistatud masinal võistles meistrite klassis Jüri Lai, kes kaitses mullust esikohta ning tõusis tänavugi pöördadraga kündmises pjedestaali kõrgeimale astmele.

20


Stiilinäide võistlusplatsilt.

Väärikas auhind parimatele.

Künnivõistlusest võttis juba mitmendat aastat osa ka Pille-Riin Reinaus. Mullu osales ta noorkündjate klassis ja sai esikoha, tänavu seadis atra meistrite klassis, kus jäi tavaatradel kündjate seas neljandale kohale.

Kindel pilk ja sirge vagu: suurte kogemustega künnimeister Raido Kunila näitas taas taset ning tuli meistrite klassis tavaadraga kündjate seas esikohale.

21


Uus metoodika piimakarja sõrgade seisuk Hea tervisega lehmad on tootlikumad ja nõuavad vähem tähelepanu. Suurepärase tervise ja liikuvuse oluline eeldus on sõrgade hea seisukord. Kahjuks peavad paljud piimakarjakasvatajad regulaarselt kokku puutuma näiteks sellistest haigustest nagu digitaalne dermatiit tuleneva kariloomade sõrgade halva seisukorraga. Nende haiguste ravi või sihtotstarbelistel vahenditel rajanev ennetus on keeruline. Lely on loomade sõrgade seisukorra jätkusuutlikuks, loomasõbralikuks ja ohutuks parandamiseks välja töötanud Meteor Hoof Health Approach nime kandva metoodika. Kõnealune metoodika hõlmab sihtotstarbelist nõustamist ja tuge, erivahendeid ning hooldustooteid.

Kõige alus on nulltolerants Lely Meteor on sõrgade hoolduse metoodika, mis rajaneb kolmel sambal: Farm Management Support süsteemi vahendusel organiseeritud nõustamine ja toetus, erivahendid ja hooldustooted. Nimetatud kolme samba abil toimub nulltolerantsi jõustamine. See hõlmab sõrahaiguste võimalikult varases staadiumis tuvastamist ja kohest ravi. Varajane diagnoosimine on võimalik ainult piimakarja sõrgade tervishoiust head ülevaadet omades. Kogu karja sõrgade seisukorda tuleb detailselt hinnata ning ka kõige väiksemad kõrvalekalded varakult välja ravida.

Kõik loomarühmad ja mitmed tegurid

Ennetus

Uus metoodika on suunatud kõikidele loomarühmadele: noorkarjad, kinnislehmad ja lüpsilehmad. Lisaks võetakse sellega arvesse kõiki sõrgade seisukorda mõjutada võivaid tegureid. Tulemuseks on igale üksikfarmile kohandatud lähenemisviis.

Sõrahaiguste esinemissageduse vähendamiseks on lüpsirobotiga integreeritud automaatne pihusti. See tagab enne igat lüpsikorda sõrgade puhastamise ja seejärel hooldustootega piserdamise. Lüpsirobotit mittekülastavad loomad saavad oma ennetava hoolduse kätte mobiilse pihusti abil.

Overijsseli piimatootja Johan Hutten ütleb Lely Meteori kohta järgmist: "Ühe kuu möödumisel kadus digitaalne dermatiit minu farmist peaaegu täielikult! Lüpsirobotite küljes olevad pihustid hoiavad meil platsi ka edaspidi puhtana"


korra süstemaatiliseks parandamiseks!

Lely kontserni teave 1948. aastal asutatud Lely suunab kõik oma jõupingutused klientidele jätkusuutliku, kasumliku ja nauditava põllumajandustegevuse kindlustamisele. Lely on kogu maailmas ainus ettevõte, mis tarnib põllumajandussektorile toodete ja teenuste täisvalikut - silokombainidest automaatsete söötmis- ja laudapuhastussüsteemide ja lüpsirobotiteni. Lely tegutseb ka piimandussektoris energianeutraalsete tegevuste tagamisele suunatud ärikontseptsioonidega. Iga päev inspireerime inimesi meie klientidele uuenduslike lahenduste pakkumisel, alates nõustamisest ja lõpetades nende enda tehtud valikute elluviimise toetamisega.

Aastaid on Lely olnud automatiseeritud lüpsisüsteemide valdkonna turuliider. Oma enam kui 65-aastase põllumajandusliku tootmistsükli alase teadmistepagasiga on ettevõttel tugev positsioon ka silokombainide turul. Lely kontsern tegutseb enam kui 60 riigis ja annab tööd ligi 2000 inimesele. Lisateave: www.lely.com.

Toimetaja märkus Täpsema teabe saamiseks palume pöörduda: Linery OÜ, Toomas Rüütel, toomas@linery.ee, tel. 5216455. Tutvustav video on leitav youtube.com kaudu, otsisõnaga Lely Meteor.


TEHNIKA

Paari aasta eest asutas kündmise entusiast Kaspar Järvala endanimelise künniklubi, mille esindajad on juba ka rahvusvahelistelt võistlustelt kõrgeid kohti saanud. Fotod: Arbo Seene

Võistukündmine muutub täppisteaduseks Võidu peale kündmisest on saanud juba sedavõrd kõrgem matemaatika, et mõni mees läheb rohkem hasarti adrale igasuguste lisavidinate juurdemõtlemisest kui kündmisest endast. TEKST: TÕNU PARTS

24

Suures plaanis erineb võistukündmine tavakünnist selle poolest, et esimese puhul tehakse kõiki künnielemente kordades aeglasemalt ja täpsemalt kui tavalise kündmise puhul. Tavakünnil kasutatav ader on võistlusadrast mõnevõrra robustsem, kuigivõrd erineb ka adra hõlma kuju ja seadistamise tehnoloogia. Võistlusader kui kosmosetehnika Omanimelist künniklubi juhtiv Kaspar Järvala, kes võistukündmisega tegelenud üle paarikümne aasta, märgib, et kui tavaatra saab reguleerida poltkinnituste abil parasjagu niipalju, kui poldi pikkus

võimaldab, siis võistlusadra seadistamisel tehakse need operatsioonid hüdraulika abil. Nii on Järvala võistlusadral kümmekond erinevat hüdrosektsiooni adra asetuse, kaldenurga jmt muutmiseks. Hüdraulika võimaldab atra n-ö jooksvalt reguleerida ja nõnda võidab võistukündja aega. „Minul ongi pidevalt see probleem, et võisteldes hakkab aeg otsa saama. Iga üleminev minut tähendab aga trahvipunkte,” kirjeldab Järvala. „Hüdraulikat võib adrale lisada niipalju kui kulub, küll aga ei tohi võistlusadral olla mingisugust GPS-juhtimist ega muud elektroonikat. See peab olema ai-


nult käsitsi ja mehaaniliselt seadistatav. Isegi mobiiltelefoni ei tohi võistleja kabiinis olla, selle eest diskvalifitseeritakse kohe.” Samuti ei tohi künnivõistlustel osaleja kasutada mingit kõrvalist abi, isegi mitte juhendaja hüütud nõuandeid või soovitusi. Kui kohtunikud sellist asja märkavad, on järgnev nagu jalgpallis: esiteks kollane kaart ja kordusrikkumise puhul teine kollane kaart, mis tähendab võistlustelt eemaldamist. Seega tuleb kõik otsused traktoristil oma peaga langetada. Kaspar Järvala meenutab, et kogu elektroonika keelati künnivõistlustel pärast mõningaid markantseid juhtumeid. Näiteks kui üks elektriinsener paigaldas oma traktorile laiusemõõtja või kui ühe soomlase masinalt avastati künni sügavust näitavad andurid. Nimelt on võistukündmise hindamise juu-

res oluline nii vagude laius, sirgus kui ka künni sügavus, ent reeglistik näeb ette, et kõike seda määrab ja hindab võistleja vaid oma tunnetuse, oskuse ja silmamõõdu abil. Traktori leidis prügihunnikust Võistluseks kasutatava tavaadra kahe hõlma kohta tohib maad puudutada vaid kolm ratast ja pöördadral siis vastavalt kuus. Rattad aitavad rohtu maha tallata, mille jaoks üldiselt kasutatakse eelkoorijat. Et aga võistukünni puhul on oluline ka ilusate viilude saavutamine, eelkoorija aga kipub neid natuke rikkuma, siis on võistluste puhul oluline seda võimalikult vähe kasutada. Selleks ongi adral rattad, näiteks Järvala adral on need seadistatavad veel lisaks sääraselt, et tagumine ratas jookseb künni ajal esimesest erinevas jäljes. Kaspar Järvala on aktiivne

kündmise ja künnivõistluste propageerija. Ta meenutab, kuidas kunagi mitmed põllumehed kurtsid, et võistlustel osalevad kõik uhkete uute traktoritega, et mis nüüd mina sinna oma vana raudruunaga ikka tikun, ei mina tihka jne. Selle müüdi kummutamiseks käis Järvala Šotimaal, ostis ühe sealse turbavälja vanametalli hunnikust koormatäie juppe, tuli koju ja tegi traktori valmis. Ning sõidab ja võistleb sellega tänaseni. Margi poolest on tegemist Fiatiga, võimsust on masinal 80 hobujõudu. „See traktor on sisuliselt prügist ehitatud, kabiinis on ainult käigukang ja kang adra üles-alla liigutamiseks. Tegin selle ekstra selleks, et kõigile näidata: ka vana traktoriga võib võistlustel osaleda ja edukas olla,” räägib Järvala, kelle jaoks on oluline võistlustel kogu aeg sama traktorit ja atra kasutada.

-


TEHNIKA

Oma tehnika on kõige kindlam

K

aspar Järvala saab ideid maailmas võistlustel käies ja sealsete tippkündjate tehnikat uurides. „Ega seal eesotsas olijad väga palju oma tehnikast ei räägi, peab oskama palju ridade vahelt lugeda,” nendib Kaspar Järvala. „Praegu olengi oma adra pideva täiustamisega jõudnud sinnamaale, et nii mõnigi lisavõimalus on sel küll olemas, aga võistluste ajal pole veel tunnetanud, et sel ka mingisugust kvaliteeti parandavat mõju oleks.” Kogu see tegevus toimub suures osas oma rahakoti peal ja sponsorite toel. Näiteks hiljuti paari toetajaga sõlmitud kokkulepe võimaldab Kaspar Järvala künniklubi kasvandikul Priit Puuorul kõigepealt nädal aega Põhja-Iirimaal harjutada, seejärel Šotimaal trenni teha ning siis juba Euroopa meistrivõistlustel osaleda. „Me pole maailma tippudele veel kunagi nii lähedal olnud,” tunnustab Kaspar Järvala toetajaid. Ta selgitab, et viimastel aastatel käiakse maailma suurvõistlustel ainult oma traktorite ja atradega. Rendimasinatele lootma jäädes on alati oht, et saad mingi vana romu, adral suured lõtkud sees, nii et seda ei annagi korralikku võistluskorda seada. Nagu juhtus mõne aasta eest Uus-Meremaal Jüri Laiale võetud rendimasinaga. Kuigi see on küll kulukas, aga võistlustele, ka tuleval aastal Keenias peetavale MM-ile, läheb eestlaste võistkond ikkagi oma tehnikaga. Võistlustel tosinajagu reegleid Idanaabrite juures peetavad Venemaa lahtised künnimeistrivõistlused on aga hoopis teistsugused, sest seal antakse igale võistlejale täpselt ühesugused traktorid ja adrad. Sedagi veel loosiga. Kõikidel on identsed tingimused ja sel-

26

Kaspar Järvala võistlusatra on üritanud kopeerida isegi hilisemad maailmameistrid, traktori pani ta aga ise kokku sisuliselt vanarauast.

See traktor

on sisuliselt prügist ehitatud, kabiinis on ainult käigukang ja kang adra üles-alla liigutamiseks. Kaspar Järvala

lisel juhul pole muidugi oma tehnikat kaasa vedada tarvis. Künnivõistluste ülesehitus on laias laastus selline, et kõigepealt antakse osalejatele 15–20 minutit algusvao kündmiseks. Tavaadraga kündjal peavad selle kolm viilu olema ühesugused. Hinnatakse vagude sirgust, kontrollitakse, et kõik rohujuured oleksid läbi lõigatud. Seejärel antakse igale võistlejale kaks tundi ja 40 minutit, et ära künda oma võistluslapp, mis on sada meetrit pikk ja 20 meetrit lai.

Järgmise käiguga pärast algusvagu küntakse kroon, milles ei tohi olla väljapaistvaid kõrsi, see peab olema loomulikult sirge ja viilud peavad olema sama kõrged kui esimesena küntud viil. Detailideni viimistletud töö Adra maassepanek ja väljatõstmine põllu otstes peab toimuma ühel joonel. Ja oluline on, et viilud oleksid ühtlased nii kõrguse kui ka laiuse poolest, nende sees ei tohi olla nn õhuauke. Lõpuvagu peab olema puhas, ära tuleb künda kogu võistluslapp, kündmata siilud annavad miinuspunkte. Lõpus võib küntud pinnale jääda vaid üks rattajälg. Tähtis on ka künni sügavuse jälgimine – näiteks MM-il on kohustuslikuks sügavuseks 15–18 sentimeetrit, mis tähendab seda, et sellest sügavamalt künda tohib, pindmisemalt aga mitte. See on ka ainus parameeter, mida piltlikult öeldes joonlauaga mõõdetakse. Üldse hindavad kohtunikud võistluse käigus tosinkonda erinevat parameetrit.


Vedelväetis annab hea tulemuse Leedu kontserni Achemos Grupe kuuluv Jõgeva ettevõte Agrochema Eesti OÜ pakub põllumeestele kvaliteetseid vedelväetiseid, mille valik on Eesti suurim. Vedelväetistel on võrreldes graanulitega mitmeid eeliseid: taimed omandavad pritsimisel toitaineid juba 5-6 tunniga. Pritsides saab väetada ühtlasemalt. Agrochema Eesti OÜ vedelväetiste kasutamine võimaldab ka aja kokkuhoidu: on ju pea igal põllumehel olemas taimekaitseprits ning väetise ja taimekaitsevahendi pritsimise tööd saab teha samaaegselt. Kuna vedelväetist kulub graanulväetistest väiksemas koguses, on ka hind lõppkokkuvõttes soodsam. Agrochema Eesti OÜ kiired tarned. Ettevõtte vedelväetiste tarneajad on lühikesed ja kliendile mugavad: kui 1000-liitriseid väiksemaid konteinereid hoitakse kohapeal, siis rekkatäie vedelväetise tarne tuleb otse Leedust, tellimus täidetakse maksimaalselt kolme päeva jooksul. Agrochema Eesti OÜ annab kliendile vedelväetiste ladustamiseks tasuta rendile vaguntsisterne, mille ettevõte ise ka kohale viib: nii ei ole probleemiks ka 60 tonni ladustamine. Ettevõtte esindajad Eesti erinevates piirkondades on alati valmis põllumehele valikute tegemisel toeks olema ja nõu andma. Agrochema Eesti OÜ annab tasuta rendile vedelväetiste hoiustamiseks ja käitlemiseks 73 m3 suuruseid tsisterne. Täpsemad tingimused ja info müügiesindajatelt.

VÄETISI ON ENAMASTI SOOVITAV KASUTADA LAHUSENA NING KASVUPERIOODIL TASUB VÄETADA MITU KORDA Vedelväetiste kasutamine taimede hilisemas arengufaasis võimaldab reguleerida vilja kvaliteedinäitajaid: valgu- ja kiudainesisaldust, mahukaalu, õlikultuuride õlisisaldust jne. KAS-32 vedelväetis on ainuke lämmastikväetis, mis sisaldab üheaegselt kolme lämmastikuvormi, tagades taimede pikaajalise varustamise lämmastikuga: 1. Nitraatlämmastikku (8%), mis toimib kõige kiiremini. 2. Ammooniumlämmastikku (8%), mis nitrifikatsiooniprotsessi käigus läheb üle nitraatvormi. 3. Amiidlämmastikku (16%), mis mullamikroobide tegevuse tulemusel läheb üle ammooniumvormi ja seejärel nitraatvormi. MIKS KASUTADA JA EELISTADA VEDELVÄETISI? Vedelväetistega pritsimine tagab ühtlasema väetamise. Kiirem toime, sest lehtede kaudu toimub toitainete imendumine kordi kiiremini kui graanulväetise kasutamisel. Kuna vedelväetisi saab pritsida ka koos taimekaitsevahendiga, on mitme töö üheaegne läbiviimine soodsam ja ajakulu väiksem.

Agrochema Eesti OÜ Turu 7a, 48303 Jõgeva, Eesti www.agrochemaeesti.ee

ESINDAJAD: Marika Hellat: Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Võrumaa 5787 8347 Inga Laur: Järva-, Lääne-Viru-, Ida-Virumaa 5330 3533 Urmet Lokk: Harju-, Rapla-, Läänemaa 5384 0045 Reeli Remmelgas: Valga-, Viljandi-, Pärmumaa ja saared 5346 8363


SÖÖDAVÄÄRINDUSE PROGRAMM

Optimaalne piimatoodang ilma viljakust Suurim väljakutse piimatootmises nii Eestis kui ka terves maailmas on tõsta piimatoodangut kasumlikul viisil, avaldamata sellega negatiivset mõju karja üldisele tervisele ja sigivusele. Miks siis sigivus piimatoodangu tõustes langeb? Selle peamine põhjus on kõrge geneetilise potentsiaaliga lehma füsioloogiline võime kasutada piimatoodanguks maksimaalselt toitaineid. Kui ratsioon ei kata kogu toitainete vajadust, kasutatakse ära isegi kehavarud. Tagajärjeks ongi liiga suur kehakonditsiooni langus, mis kahjustab tiinestuvust. Teine oluline faktor – söödakulude kasv. Kui karjas on eesmärk piimatoodangut

tõsta, tuleks valida tee, mis võimaldaks muuta vatsa töö tõhusamaks, et parandada söödaväärindust piimaks. Eesmärgid piimakarjakasvatuses: • Piimatoodangu tasuvuse optimeerimine. • Efektiivne söödakasutus piimatoodanguks, avaldamata negatiivset mõju lehmade viljakusele. Parimate lahenduste leidmiseks on ALLTECH korraldanud Euroopas viimastel aastatel kolm sõltumatut teadusuuringut: Dublini ülikoolis, Tartu Ülikool OÜ Estonia farmis ja Hohenheimi ülikoolis Saksamaal. Uurimistööd kinnitasid taaskord YEA-SACC® tähtsust lehma söödaratsioonis, et sööt efektiivselt piimaks väärindada ja sealjuures liigselt kehavarusid

ohverdamata, mis on peamine karja sigivust kahjustav faktor. 1. Rohkem piima Kõigis kolmes ülikoolis tehtud katse puhul täheldati piimatoodangu tõusu 1,2–2 liitrit lehma kohta päevas. Need kinnitavad veel kord ALLTECH`i samalaadsete uuringute varasemaid tulemusi. 2. Tõhusam tootmine Veelgi olulisem: lisatoodang saavutati minimaalse söödakulutõusuga tänu 6 protsenti paremale söödaväärindusele. Tänapäeva üha suuremate söödakulude juures on efektiivne söödaväärindus ja selle parandamine suure majandusliku tähtsusega. See on piimatootmise teine eesmärk: piimaliitrid


kahjustamata = efektiivsem tootmine samast söödakogusest ehk majanduslikult tasuvamalt. 3. Ilma viljakust kahjustamata Teadusuuringud on tõestanud, et piimatoodangu kasvades hoiab viljakuse alanemise ära see, kui lehma suudetakse kaitsta liigse kehakonditsiooni languse eest. YEA-SACC® vähendab tunduvalt kehareservide kasutamist tänu söömuse suurenemisele ning paremale vatsa seedele. Sellele saadi kinnitust taaskord ka eelmainitud kolmes katses, kus isegi piimatoodangu tõustes viljakus paranes. 5–7 päeva vähem mittetiineid päevi ning

22 protsenti rohkem lehmi osutus tiineks kahesajandaks laktatsioonipäevaks YEA-SACC®`i saanud katserühmades. Siit taas järeldus, et lisatoodangut ei saavutatud lehma kehavarude arvelt, vaid tõepoolest parema toiteainete vabanemise tõttu – tõhusama vatsaseede tulemusena. YEA-SACC® toime: • terve vats suurendab söömust • parem söödaväärindus 7% rohkem piima samast söödast • poegimisjärgse esmase inna teke 7 päeva varem • piimatoodangu tõus • kehakonditsiooni ja sigivust ohustamata

• rohkem piima igast tonnist söödast tasuvamalt ALLTECH`i SÖÖDAVÄÄRINDUSE PROGRAMM on välja töötatud tänapäevaste söötmisalaste teadmiste põhjal, et tagada kõrgetoodangulise piimakarja optimaalne toodang tasuval viisil. Programm põhineb Alltech`i uuringutel ja farmikatsetel, et tuua loomakasvatusse uuenduslikke lahendusi ja kvaliteetseid tooteid ning toetada loomakasvatajaid õppeprogrammide ja nõustamisega. Mõistame Alltech`is, et tõstes farmi efektiivsust suurendame ka tasuvust ning seda jätkusuutlikul viisil.

Söötmisalane nõustamine ja lisainformatsioon: Pilleriin Puskar | ppuskar@alltech.com | +372 505 2846 | Alltech Eesti | Aretuse 2, Märja, Tähtvere vald, Tartumaa 61406 | Tel: +372 7 493266 | Fax: +372 7 493266 |

Alltech.com/eesti


AIANDUS

ideed

tootlikkuse tõstmiseks Aiandusettevõtjad on välja sõelunud parimad innovatsiooniideed. Nende õnnestumine toob aiandussektorisse uued võimalused olla majanduslikult edukas.

TEKST JA FOTOD: TANEL RAIG

Sõidan septembri viimastel päevadel Aran PM maasikakasvatusse. Väljas puhub kõle tuul ja vihm peksab kruusateelt pori üles – pole kahtlust, et Eestis on sügis. Kui aga aiandusklastri plaanitavad katsed õnnestuvad, võib september olla ka Eestis maasikasaagi koristamise kuu. Just Aran PM maasikakasvatus on koht, kus aiandusklaster plaanib läbi viia katsed, et leida Eesti kliimasse sobivad maasikasordid, mida kasvatada kiletunnelis. Aran PM juhatuse esimees Paavo Otsus räägib, et tema maasikakasvatus laiub 55 000 ruutmeetril ja sel alal on ka 60 kiletunnelit. Eesti maasikakasvatuse probleem on aga see, et kõigil valmib saak ühel ajal – jaanipäevast poole juulini. „Pakkumine ületab nõudlust ja hind läheb alla,“ nendib Otsus. Tema maasikapõldudelt tuleb sellel ajal saaki suurusjärgus 150 tonni. Kui saagiaega õnnestuks nihutada, võib selle realiseerimishind Otsuse väitel olla kaks-kolm 30

korda suurem kui jaanipäeva ajal. Üks võimalus on kasvatada maasikaid lihtsalt kasvuhoones või kile all, nii saab 14–15 päeva varasema saagi. Otsuse sõnul on aga efekt liiga väike, kuna saadakse vaid üks saak. Aiandusklastris on võetud eesmärk leida taasviljuvad sordid, mis annaksid ka Eestis kiletunnelites saaki kaks korda aastas: mais ja septembris. Kahekorruseline kasvatus Lisaks soovitakse katsetada erinevaid substraate, et tõsta maasikate kasvatamine kiletunnelis maapinnalt üles kasvulaudadele. See tähendab, et maasikataimed kasvaksid postide otsa paigutatud lavadel turbakottides, ca 1,5 meetri kõrgusel maapinnast. Kui õnnestub leida meie tingimustesse sobiv substraat ja hakata taimi kasvulaudadel kasvatama, siis tähendab see, et samale pinnale mahub kaks korda rohkem taimi. Teiseks lahendab see probleemi nende jaoks, kellel on vähe maad või kehvad mullad maasika kasvatamiseks. Vähetähtis ei ole ka kesk-

Aiandusklastris on võetud eesmärk leida taasviljuvad maasikasordid, mis annaksid ka Eestis kiletunnelites saaki kaks korda aastas: mais ja septembris.

konnaalane pool, kuna turbakottides kontrollib mulla näitajaid automaatika. Nii on täpselt teada, mida taim vajab ja väetamist ning pestitsiidide kasutamist oleks vähem. 10-aastane kogemus Šotimaalt Alles kolm aastat tagasi maasikakasvatuse Eestisse rajanud Paavo Otsus elas varem 10 aastat Šotimaal ja töötas sealses suures maasikakasvatuses. Tema kinnitusel on seal juba testitud hooaja pikendamise variante, kuid tulemusi Eestisse üle võtta ei saa, kuna kli-


Paavo Otsus tahab oma maasikakasvatusest edaspidi saada kaks saaki aastas.

Esimeses voorus jäid aianduse innovatsiooniideed toetuseta

I

nnovatsiooniklastritele jagati toetust juba eelmisel sügisel. Toona PRIA hindamiskomisjon aiandusklastri innovatsiooniideid toetusvääriliseks ei pidanud.

maatilised tingimused on erinevad: „Meil on vahest aprillis veel lumi maas, kuid seal sai juba märtsis esimest saaki koristada.“ Katsete läbiviimiseks on Otsus ehitanud esimesed kasvulaudadega kiletunnelid. Järgmisel aastal peaks seal hakkama esimest korda maasikaid kasvatama. Kui palju erinevaid sorte katsetusse võetakse, on veel diskussiooni küsimus. Kui aga katsetused õnnestuvad, on Otsusel kindel plaan kogu oma maasikakasvatus maapinnalt ära kolida. Kuigi kiletunnelitesse in-

vesteerimine on kallis, 60 000 eurot hektari kohta, tasub see siiski viie-kuue aastaga ära. „Põhimõtteliselt on see tootmise efektiivsemaks muutmine – rohkem taimi väiksemal pinnal, vähem väetisi, pikem saagiperiood, väiksem tööjõukulu, kuna saagi korjamise aega saab hajutada pikema perioodi peale,“ loetleb ta. Vajalikke katseid suudaks Otsus ka ise läbi viia, kuid nende tegemine oleks mikroettevõttele kulukas ja juures ei ole teaduspotentsiaali. Klaster annab võimaluse katseid teadusega toetada.

Liiga vähe innovaatilisust Lühidalt öeldes oli hindamiskomisjoni seisukoht, et ideedes oli liiga vähe innovaatilist. Aiandusliidu ja -klastri juhi Raimond Strastini sõnul ei ole aga keegi defineerinud, mis on innovatsioon. „Olles põhjalikumalt uurinud, siis on innovatsioon kõik see, mis on antud ajas ja ruumis esmakordne, ehk uus tegevus. Meie arvates on kõik meie kirja pandud tegevused esmakordselt Eestis tehtavad. Kuidas saab siis mõni ametnik nende kohta öelda, et ei ole innovatiivsed,“ ütleb Strastin. Asi on päädinud kohtuvaidlusega, sest aiandusklastri hinnangul on eksitud hindamiskriteeriumite vastu. Lisaks aiandusklastrile on PRIA vastu kohtusse läinud veel kolm klastrit. Uuele katsele Tänavu oktoobris avati aga innovatsiooniklastritele uus taotlusvoor. Strastini kinnitusel esitab aiandusklaster oma taotluse ka uues voorus. „Me endiselt leiame, et need ideed on rakendamist väärt ja ei tahaks neid maha matta,“ kinnitab ta. Ta ütleb, et kui mõnest innovaatilisest ideest oli hindajatel arusaamise probleem, siis üritatakse need ideed nüüd lihtsamas keeles lahti kirjutada. „Lähme ja taotleme uuesti,“ lubab ta.

31


AIANDUS

Aiandusklaster toob teadlased probleeme lahendama

A

iandusklaster loodi, kui saabus info, et PRIA hakkab jagama innovatsiooniklastri toetust. Aiandusliidu ja aiandusklastri juhi Raimond Strastini sõnul on aiandusettevõtetel olnud pikaajaliselt probleeme, mida vahendite nappuse tõttu ei suudeta lahendada, sest aiandusettevõte on reeglina mikroettevõte. Innovatsiooniklastri meede on suurepärane võimalus kaasata nende probleemide lahendamiseks teadlasi. Kuna aianduses on erinevaid valdkondi, siis tekkisid aktiivsematest tootjatest ja valdkondades toimetavatest teadlastest erinevad töörühmad. Aasta möödudes olid innovaatilised ideed välja pakkuda kuuel töögrupil. Lisaks maasikakasvatusele ka ilutaimede ja lillede kasvatamises, viinamarjakasvatuses, küüslaugukasvatuses, mustasõstrakasvatuses, töötlemises ja valdkondade üleselt leheanalüüsis. Strastin kirjeldab väljapakutud aianduse innovatsiooniideid lähemalt. Innovaatilised ideed aianduses Leheanalüüs aitab põllul kiiresti välja selgitada taime olukorra ja vajadused. Kui näiteks maasikataim läheb põllul kollaseks, siis leheanalüüsi ekspressmetoodika võimaldab võtta taimelt analüüsi ja öelda, milliseid aineid on taimel liiga vähe, ja tootja saab vastavalt reageerida. Euroopas on need seadmed ja metoodikad juba kasutusel. Kuid need põhinevad iga riigi klimaatilistel tingimustel ja ei tööta mujal. Ilutaimede ja lillede töögrupi eesmärk oli välja selgitada, milline mõju on biopreparaatidel Eestis kasvatatavatele üheaastastele taimedele võrreldes kunstlike väetis-

32

Külmkuivatamise avastasid indiaanlased ligi 2000 aastat tagasi, kui nad kuivatasid liha kõrgmäestikus, kus õhurõhk madalam kui merepinna ligidal. tega. Kuna põllumajanduses valitseb filosoofia, et parem on kasutada looduslikke taimestimulaatoreid ja kaitsevahendeid, siis tahetakse see mõtteviis tuua ilutaimede kasvatusse. Vastus tuleb leida küsimusele, kuidas see mõjub taimede kaubanduslikule väärtusele ja milline on majanduslik tasuvus. Viinamarjakasvatuses on seni katseid tehtud tagasihoidlikult. Aiandusklastri abil sooviti teha katseid, et välja selgitada, millised on Eesti erinevatesse piirkondadesse sobivad viinamarjasordid, samuti kuidas erinevad sordid talvituvad ja kuidas neid hooldada, et taimed oleksid igal aastal tootlikud. Ka küüslaugukasvatamise töögrupis jõuti ideeni uurida, kuidas erinevate biostimulaatoritega parandada küüslaugu talvekindlust, vähendada haigestumist ja suurendada saagikust. Mustasõstra (nii maheda kui ka mittemaheda) puhul oli eesmärk hinnata väetiste koosmõju – mõju ja efekt saagikusele. „See võib tunduda natuke lihtne,” ütleb Strastin, „aga kuna väetis on taimekasvatuses üks suurim kuluobjekt, siis tootjal ei ole vahendeid erinevaid variante katsetada. Nüüd oleks see aiandusklastri kaudu võimalik.”

Töötlemises soovitakse katsetada külmkuivatamise tehnoloogiaid erinevate aiasaadustega (õun, maasikas, astelpaju jne). „Tahame vaadata, milliseid toitaineid sisaldab näiteks meie astelpaju enne külmutamist ja mis teeb ta pärast külmkuivatamist. Samuti uuritakse, milliste meil kasvatatud saadustega on üldse võimalik külmkuivatamise tehnoloogiat kasutada,“ selgitab Strastin. Tema kinnitusel on külmkuivatamine maailmas väga arenev valdkond. Kuid jällegi ei saa me nt Hispaania maasika jaoks väljatöötatud tehnoloogiat kasutada Eesti maasika peal – üks on vesine ja vähese suhkrusisaldusega, teine mitte nii vesine ja on suhkru- ja muude toitainete poolest rikkam. Taasavastatud külmkuivatamine Külmkuivatamisel saaks aiandusklastri partneriks ja katsete läbiviijaks Polli Aiandusuuringute Keskus oma mikrolaboriga, kuigi Eestis on tegelikult veel üks külmkuivati, mis asub Simunas, kuid selle võimsus on väga suur. Polli tehnoloogiaüksuse tehniku Hans Neppo sõnul avastasid külmkuivatamise indiaanlased ligi 2000 aastat tagasi, kui nad kuivatasid liha kõrgmäestikus, kus õhurõhk madalam kui merepinna ligidal. Paavo Otsus on taasavastatud vana juba kasutusele võtnud. Enne maasikakasvatusest lahkumist näitab ta ladu, kus ühe ukse taga on äsja Simunast saabunud kastide virn. Mitukümmend tuhat pakki külmkuivatatud maasikaid ootab kaubandusse saatmist. Maasikad pakkides lõhnavad ja näevad välja peaaegu samasugused nagu äsja peenralt korjatud. Ainult ei kaalu midagi, sest vesi on neist välja külmutatud.


Kommentaar BARBI MARAMAA

K

PRIA MAAELU INVESTEERINGUTOETUSE BÜROO JUHTIVSPETSIALIST

lastri eesmärkide elluviimiseks on vajalikud arendustegevused ja uuringud, mis ongi innovatsiooniklastri meetmes tehtavad tegevused. Innovatsioonitegevused peavad olema seotud konkreetselt klastri innovatsiooni suuna edendamisega ja olema edukad ka praktikas ning andma lisandväärtust valdkonna arengusse. Tegevus peab olema innovaatiline ja panustama tulemuste reaalsesse rakendamisse tootmises või töötlemises. Sellised tegevused võivad olla katse, toote, tava, protsessi ja tehnoloogia väljaarendamine; asjaomase ala uuringud ja teostatavusuuringud. Taotlusi hindas komisjon Innovatsiooniklastri toetuse I taotlusvoorus esitatud taotluste hindamiseks kutsus PRIA kokku hindamiskomisjoni, mis koosnes seitsmest liikmest, lisaks esimees ja aseesimees PRIA-st. Hinnang klastritele ja kavandatavatele projektidele kujunes komisjoni liikmete antud hinnete põhjal. Hindamine toimus meetme määruses toodud hindamiskriteeriumite põhjal. Igale taotlusele antavate hindepunktide summa kujuneb kõigi komisjoniliikmete antud hindepunktide kaalutud keskmisest. Kui hindepunktide kaalutud keskmine jääb alla määruses kehtestatud lävendi, siis sellele klastriprojektile toetust määrata ei saa. Hindamistulemuste põhjal moodustatakse valdkonniti paremusjärjestused ning rahastamisotsuse saavad ainult eelarvesse mahtuvad lävendi ületanud hindepunktidega projektid. Taotlusesse võimalikult palju asjakohast infot Innovatsiooniklastri toetuse taotluse vorme täites tuleks kirja panna võimalikult palju asjakohast infot, et hindajatel oleks täielik arusaam planeeritavast innovatsioonitegevusest. Kui kõik vajalik ei mahu vormile ära, on võimalik esitada lisadokumente. Hindamiskomisjon ise lisamaterjale ei otsi.

Hea teada Aiandusliit: ühendab üle 70 liikme. Aiandusklaster: loodi eraldi, et osaleda innovatsiooniklastri toetusmeetmes. Klastril on 17 liiget, tegevuse tulemused avalikustatakse kõigile sektoris.

Lumesahad, liivapuisturid on talveks valmis! Sami Masinakeskus OÜ SAUE 76505, Tule 20, tel 670 9621 mob 528 2732, 521 8462 VALGA 68204, Petseri 40 mob 524 1759 www.sami.ee


P U H A S TA M I N E

Vasikaaedikute puhastamine 80-kraadise kuuma veega annab väga häid tulemusi. Aedikud ja põrandad saavad peaaegu bakterivabaks. Foto: Tüüringi põllumajandusamet

34

Kuum vesi kemikaalide asemel


DR GÜNTER BEYERSDORFER TÜÜRINGI PÕLLUMAJANDUSAMET

Lautades, kus tuleb ette erinevaid puhastustöid, näiteks lüpsmise lõpus või määrdunud masinate puhastamisel, kasutatakse tavaliselt survepesurit. Tüüringi põllumajandusameti tehtud katsed näitasid, et kuuma vee survepesurite kasutamisel väheneb bakterite arv oluliselt isegi puhastusja desinfitseerimisvahendeid kasutamata.

Tüüringi põllumajandusamet (TLL) viis läbi puhastuskatsed, et võrrelda kuuma ja külma vee kasutamist. Uuringu eesmärk oli testida, kuidas uut tüüpi survepesurid puhastavad pindu ja hävitavad patogeene erinevate vooluhulkade, töösurve ja kasutusaja juures. Seejuures võimaldavad survepesurite täiustatud tehnilised omadused survepesuks kasutada 80 °C ja kuumemat vett. Puhastuskatsed sooritati praktiliste katsetena Tüüringi uuringuja katsefarmis Buttelstedtis ning Rhönlandi põllumajandusühistus Dermbachis. Kõik katsed tehti puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid lisamata. Seejärel hinnati puhastatud pindadel stafülokoki, streptokoki, grampositiivsete talubakterite, eoste ja kolibakterite olemasolu. Kuuma veega töötavate survepesurite kasutamise toimet uuriti järgmiste asjade puhastamisel: loomade transportimise sõidukid, tugevalt määrdunud sõnnikulaoturid, vasikaaedikud, sigade tõuaretuslauda latrid. Kõikides katsetes kasutati kuuma vee survepesureid ning võrreldi erinevate kohtade puhastamist kuuma ning külma vee abil. Tehnilised parameetrid – vee vooluhulk, puhastamise aeg, töösurve, kasutatud otsikud ja kõrgsurvetorud – olid alati samad. Vee temperatuur määrati masinal, see märgiti üles ning seda kontrolliti mõõteseadmetega. Kuumem vesi, parem tulemus Loomade transportimise sõiduk ja sõnnikulaotur puhastati pesupunktis nii külma kui ka võrdlemise eesmärgil 60-kraadise veega. Tuleb märkida, et sõnnikulaotu-

Hea teada Katsete tulemused: Külma vett kasutavatel survepesuritel on väiksem puhastustoime kui kuuma vee survepesuritel. Kui puhastamiseks kasutatakse 80-kraadist vett, ei ole tavaliselt vaja pindu pärast puhastamist desinfitseerida. Aja ja ressursside sääst teeb majanduslikus mõttes tasa sooja vee tootmise energiakulu.

ri puhastamise peamine eesmärk oli mustuse eemaldamine. Bakterite hävitamine ei olnud siinkohal oluline. Loomade transportimise sõidukite puhul on patogeenide arvu vähendamine kõige olulisem – seda eriti siis, kui loomi tapamajja või muudesse väljaspool farmi asuvatesse paikadesse transporditakse. Saksamaal reguleerib puhastustöid ja patogeenide minimeerimist loomade transpordiamet. Kui patogeenide vähendamine ei ole prioriteet, piisab umbes 60-kraadise veega puhastamisest. Näiteks võib kasutada otse biogaasitehasest tulevat sooja vett. Vasikaaedikute puhastamisel kehtivad aga puhastusjärgsele patogeenide arvule rangemad nõudmised. Kui aedikusse pannakse järgmine vasikas, ei tohi eelmiselt vasikalt pärit baktereid aedikus olla. Kui aedik on kaua tühjalt seisnud, tuleb seda vahepeal desinfitseerida. Testimise eesmärgil puhastati aedikud külma vee ja 60-kraadise ning 80-kraadise veega. Pärast puhastatava objekti kuivamist võeti sellelt vatitikuga proov. Puhastamise efektiivsuses oli märgata selgeid erinevusi. 60 °C veega puhastamine ei hävitanud ega vähendanud mõnda tüüpi patogeenide arvu. 80 °C kuuma vee ja auruga puhastamine an35


P U H A S TA M I N E dis aga väga häid tulemusi. Aedikud ja põrandad olid peaaegu bakterivabad. Pärast puhastamist tuleb alati oodata, kuni puhastatav pind on kuivanud. Enne auruga puhastamist tuleb nii aedik kui ka põrand kõrgsurvejoaga hoolikalt puhastada, kuna pärast sõnniku väljavedamist on vaja eemaldada ka kõik väljaheited, uriin ja põhujäägid. Seega, kui puhastatav objekt peab olema peaaegu bakterivaba, eeldab auruga puhastamine alati kahte tööoperatsiooni, samas kui 80 °C kuuma veega tehtav survepesu (testis oli vee vooluhulk 1300 l/h ja rõhk 200 bar) nõuab vaid ühte operatsiooni. See säästab oluliselt aega, kuna seadmeid ei pea vahetama. Majandusliku tasuvuse hinnang Erinevate kõrgsurvepuhastussüsteemide majanduslik tasuvus sõltub konkreetsest ettevõttest. Peale kõrgsurvepumba töötamiseks vajamineva elektri ei nõua külma veega töötavad masinad rohkem mingisugust energiat. Nagu katsed näitasid, vähendab juba 60 °C veega pesemine patogeenide hulka. Kui survepesurid on ette nähtud sisse võtma kuni 60 °C või veelgi kõrgema temperatuuriga vett, võib kasutada näiteks biogaasijaamast saadavat sooja vett. Oluline on pöörata tähelepanu kõrgsurvepesupüstoli ehitusele. See peab olema valmistatud nii, et kuum vesi ei läbiks püstoli käepidet. Seda tüüpi püstol muutub liiga tuliseks ja ei lase seadmega kaua töötada. Kuuma vee survepesurid, mis sissevõetava vee automaatselt auruks muudavad, vajavad selleks protsessiks täiendavat energiat: 6–10 liitrit diislit või kütteõli tunnis. Sellisel juhul võetakse vesi olemasolevast külmaveetorustikust. Suurem energiakulu tasub end ära, sest tööaeg on lühem. Näiteks va-

36

sikaaedikute puhastamisel läheb koguni poole vähem aega. Lisaks annab selline pesur ka olulise kokkuhoiu, kuna enam ei ole vaja desinfitseerida alasid, kus patogeenide arv peab olema madal ning kus peab järgima kindlaid puhastusreegleid. Ökofunktsiooniga seadmed Köetavate survepesurite kõrgemad soetuskulud on õigustatud seadmete kõrge kvaliteedi ja suure jõudluse tõttu. Seadmete soetamisel tuleks vaid jälgida, et need säilitaksid pidevalt määratud temperatuuri (lubatud on maksimaalselt kolmeprotsendiline hälve). Kaasaegsetel kuuma vee kõrgsurvepesuritel on olemas ka äärmiselt kasulik ökofunktsioon. Kui olete valinud selle seadistuse, kütab küttekeha vee alati 60 kraadini, hoolimata sellest, milline temperatuur ja muud parameetrid masinal seadistatud on. Selles režiimis töötades saavutab masin parima tasakaalu puhastusefektiivsuse ja tarbitava energia vahel. Vett soojendavate survepesurite tootjad võiksid välja töötada mudelid, mis võimaldavad kasutada näiteks otse piima külmutamisest, biogaasijaamast või biomassi kuumutussüsteemidest pärinevat kuuma vett. Sõltuvalt sissetuleva vee temperatuurist peab seade vett kuumutama vaid sissetuleva vee temperatuuri ja määratud temperatuuri vahe võrra, praegusel juhul 80 kraadini.

60 ºC

kuuma veega puhastamisest piisab, kui patogeenide vähendamine ei ole prioriteet.

Mida katsest kõrva taha panna?

P

õllumajandustootmises saab põhjalikult ja ajasäästlikult puhastada ja desinfitseerida vaid kuuma vee kõrgsurvepesurite abil. Külma veega töötavate mudelitega saavutatakse vaid kõige elementaarsem puhtus, ja seda tänu kõrgsurvele ja suurele veekogusele. Kui aga on vaja eemaldada suuremas koguses rasva või pindadelt baktereid, on sellised survepesurid siiski suuresti ebaefektiivsed. Külma veega puhastusprotsessis keemiliste puhastusvahendite kasutamine ei ole aga sobiv. Katseseeria näitas, et kuuma vee survepesurid vähendavad oluliselt bakterite arvu isegi puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid kasutamata. Paljudel juhtudel saab desinfitseerimisvahendite kasutamist vähendada või desinfitseerimistsüklit pikendada. Saavutatav sääst ja tööaja vähenemine on tavaliselt siiski kulukamad kui kuuma vee kasutamise kulud. Lisaks ei saastu kuuma vee kasutamisel hooned ja seadmed nii palju ka kemikaalidega ning jääkide oht põllumajandustoodetes ja keskkonnas on viidud miinimumini. Kuna auru kontaktsurve ja energiatihedus on väikesed, tuleks eelistada puhastamist 80 °C juures maksimaalse veehulga ja kõige suurema võimaliku survega. Energiatihedus ühe pinnaühiku kohta ehk teisisõnu kontaktsurve ja temperatuur tagavad pindade sujuva ja põhjaliku puhastamise ja bakterite eemaldamise. Seetõttu on puhastusprotsess usaldusväärsem ja säästlikum kui kahe tööoperatsiooniga puhastusprotsess. Kuuma vee survepesuri minimaalseim võimsus peaks olema 1000 l/h ja surve 180 baari. Väiksemad näitajad ei taga usaldusväärset tulemust.


Katses kasutatud testseadmed Kuuma veega (60° C) puhastamine Kärcher HD 13/18-4 SX Plus: vee vooluhulk 630–1300 l/h, surve 30– 180 bar, sissevõetava vee maksimaalne temperatuur 60 °C. Puhastamine kuuma vee ja auruga Kärcher HDS 13/20-4 S: vee vooluhulk 650–1300 l/h, surve 30–200 bar, maksimaalne temperatuur 80 °C maksimaalse vooluhulga ja surve juures, 155 °C väikseima vee vooluhulga ja surve juures.

Sõiduki külma ja kuuma veega puhastamise võrdlus: vatitikuga võetud proovis leidunud bakterid Enne puhastamist

Pärast külma veega puhastamist (30 °C)

Pärast kuuma veega puhastamist (60 °C)

100–1000 kolooniat*

30–100 kolooniat*

0–30 kolooniat*

Aedikute pesemise efektiivsuse võrdlus: erineva temperatuuriga veega puhastatud pindadelt vatitikuga võetud proovides leidunud bakterid Enne puhastamist

Pärast külma veega puhastamist

Pärast 60 °C veega puhastamist

Pärast 80 °C veega puhastamist

Pärast aurupuhastamist

Põrand/sein

Põrand/sein

Põrand/sein

Põrand/sein

Sein

100–1000 kolooniat*

100–1000 kolooniat*

30–100 kolooniat*

0–30 kolooniat*

0 kolooniat*

* Kolooniad: üle 1000 = algne bakterite arv või ei ole puhastamine nende arvu praktiliselt vähendanud 100–1000 = ebapiisav bakterite arvu vähendamine 30–100 = edukas puhastamine ja bakterite arvu vähendamine 0–30 = bakterite arvu oluline vähendamine 0 = bakterivaba


UURING

Kriis võib kesta veel

10 aastat

Kuue aastaga on Eesti seakasvatajate arv vähenenud kaheksa korda. Paraku pole seakatku ja keeruliste ekspordivõimaluste tõttu ette näha olukorra paranemist, nii et kriis selles sektoris võib vabalt kesta veel kümme või isegi rohkem aastat. See tähendab, et eestimaalased hakkavad järjest rohkem sööma imporditud sealiha. MATI MÕTTE EMÜ MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

KERSTI ARO EMÜ MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA ANALÜÜTIK

Seakasvatussektori olukord on olnud keeruline alates 2012. aastast, mil Venemaa kehtestas impordikeelu Euroopa Liidust pärit elusloomadele. Sellele järgnes 2014. aastal impordikeeld EL-i toiduainetele. Ekspordivõimaluste kahanemise tõttu langesid järsult sealiha kokkuostuhinnad. Teine olulise mõjuga faktor on sigade Aafrika katk (SAK), mis esmakordselt diagnoositi Eestis 2014. aasta septembris metssigadel. SAKi leviku tõttu tekkisid seakasvatussektoril lisakulud, turuhinna langus, kauplemispiirangud ning väga kõrged majanduslikud riskid. Drastiline farmide vähenemine Kirjeldatud olukorra valguses analüüsis EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut muutusi seakasvatussektoris ja ettevõtjate jätkamise võimekust.

38

Seakasvatajate arv 2015−2016 1–49 siga

500

50–999 siga 1000 ja enam 400

44 32

300

326 200

40 26 100

0

123

2015

2016

Allikas: PRIA loomade register seisuga 01.05.2016


Sealiha import kasvab viie aasta pärast kolmandiku võrra Sealihatoodang ja tarbimise prognoos, tuhat tonni 2005–2020 2005

2007

2010

2012

2014

2015

2020*

Toodang

39,6

42,9

45,8

48,8

48,7

50,1

42,50

Import

21,5

22,9

30,6

31,7

28,1

30,5

42,90

Eksport

14,2

16,4

31,2

34,6

27,0

20,4

39,20

0,1

0,1

0,1

0,1

0,1

0,1

0,1

46,6

47,8

42,3

44,6

48,6

55,0

46,00

Kadu Tarbimine

* prognoos. Põldaru, R., Viira, A-H., Ariva, J., Roots, J. (2013). Modelling the meat sector in Estonia. Allikas: Statistikaamet, liha ressurss ja kasutamine. EMÜ prognoosimudel

Esimeseks drastiliseks muutuseks on farmide arvu vähenemine. See mõjutab maapiirkonnas eelkõige tööhõivet ja tarbijat väikefarmides toodetud liha valiku vähenemisega. Kui aastal 2010 oli Eestis 1549 seakasvatajat, siis 2010/2015 võrdluses lõpetas tegevuse 74% seakasvatajatest (ligi 1150 seakasvatajat). Seakatkuohu tõttu lõpetas 2015/2016 võrdluses veel 53% tootjatest. Selle tulemusena tegutses käesoleva aasta mai seisuga Eestis 189 seakasvatajat ning sigade arv kahanes kahe aasta võrdluses 11,2%. Kui 2015. aastal kasvatati Eestis 327 898 siga, siis 2016. aastal 291 012 siga. Tänavu juuli alguses hakkas SAK taas levima. Selle tagajärjel peatus tegevus kuues farmis, kokku 6812 koduseaga. Suve jooksul nakatus seakatku ja hukati 2,3% PRIA loomade registris registreeritud sigadest. Sellised muutused ilmestavad seakasvatussektori äärmiselt kõrget tootmisriski ja olukorra keerukust. Seakatku tagajärjeks on eeldatavalt jätkuv sigade ja tootjate arvu vähenemine, mis puudutab eelkõige väiksemaid tootmisüksusi (far-

Kuigi sigade arv on oluliselt vähenenud, suudetakse täna veel tagada isevarustatuse tase.

mid alla 50 seaga). Eestisse võib järgmiste aastate jooksul jääda alla 100 seakasvataja. Importliha osakaal kasvab Tootjate struktuuris toimuv muutus ja varasem lihatööstuste suundumus, mille puhul omatakse algtootmist või algtootjaga väga kindlat lepingut, loob turul piiratud konkurentsi. Lihatööstuste huvi on saada võimalikult odavat ja ühtlase kvaliteediga toorainet, mis määrab siseturu hinnataseme. Uute seakasvatuste või katku tõttu tegevuse peatanud ettevõtjate tagasitulek on seetõttu keerukas. Lisaks ei ole suure tootmisriski tõttu võimalik leida investoreid või saa-

da laenu. Juhul kui hinnatase on tööstuste jaoks kõrge, siis otsitakse odavamat importtoorainet. Kuna naabruses on väga suured sealiha tootvad riigid nagu Soome, Taani ja Poola, siis on võimalik kodumaise ja importtooraine suhet ette planeerida. Näiteks toodeti Soomes 2015. aastal üle 190 000 tonni sealiha, mis on rohkem kui Balti riikides kokku. Eestis oli sealihatootmine alla isevarustatuse taseme pikki aastaid, alles 2010. aastal ületati 45 000 tonni piir ja samal ajal oli tarbimine 42 000 tonni. Kuigi sigade arv on oluliselt vähenenud, suudetakse täna veel tagada isevarustatuse tase. Veelgi enam, sest 2015. aastal toimus väiksemate farmide lõpetamisel väga suur sealiha pakkumine, kus müüdi 50,1 tuhat tonni liha. Turu põhilistele näitajatele tuginedes on varasemad uuringud näidanud prognoositavat toodangu langust, kuid need ei arvestanud seakatku mõju. SAK-i edasise leviku puhul võib kahjuks prognoosida toodangu oluliselt suuremat langust. Eesti tarbijate lihaeelistuste võimalik muutumine võib mõjutada 39


UURING sealiha tootmist, näiteks kui eelistatakse veise- või kanaliha. Siiani on tarbijate eelistused muutunud aeglaselt, kuna sealihatoodete populaarsus on aastakümneid suur olnud. Maa omamine on oluline Seakasvatajate tegevuse üheks määravaks teguriks on maaressurss ja seda kahel põhjusel. Kuna EL-i ühtses põllumajanduspoliitikas rakendatav toetuste süsteem baseerub pindalapõhisel toetusel, siis toetusõiguslikku maad omamata ei ole ühtset pindalatoetust (ÜPT) ja pindalapõhiseid maaelu arengukava keskkonnatoetusi võimalik saada. Teiseks on maaressurss oluline tegevusvaldkonna muutmisel, kus tootja läheb üle taimekasvatusse või veisekasvatusse. Maaülikooli uuringu tulemustest selgus, et mida vähem on ettevõtjal sigu, seda suurema tõenäosusega on ettevõtja põhitegevusala segapõllumajandus ning mida rohkem oli ettevõtjal sigu, seda suurema tõenäosusega oli tegemist põhitegevusalalt seakasvatajaga. Kuigi oluline osa põllumajandusmaa pindalast kuulub 1000 ja enam siga kasvatava tootja gruppi (10 189 ha), siis arvestuslikult on maad ühe sea kohta 0,19 ha ja maaomanikke on grupis 37%. Järgmiste suurusgruppide (50–999 ja 1–49 siga) tootjate põllumajandusmaa pindala kokku on vastavalt 4 514 ha ja 3 696 ha. Sealjuures on eelnimetatud gruppides maaomanikkke vastavalt 50% ning 70%. Seakasvatajatele vähe toetusi Praegu tegutsevatest seakasvatajatest sai perioodil 2007−2013 maaelu arengukava erinevatest meetmetest toetust kokku 135 tootjat summas 17,6 mln eurot. Kõige enam saadi loomakasvatusehitiste investeeringutoetust (alamee-

40

1549

seakasvatajat oli Eestis 2010. aastal. 2016. aasta maikuuks oli neist järele jäänud vaid 189.

de 1.4.2). Ühtset pindalatoetust sai 108 seakasvatajat summas 1,4 mln eurot, keskmiselt 13 194 eurot toetuse saaja kohta. Jättes välja metsamajanduseks ja töötlevale tööstusele makstud toetuse, siis on seakasvatajatele makstud 6,2% MAK-i 2007−2013 1. telje toetustest. MAK 2007−2013 2. telje toetusele on seakasvatajatele olnud küll juurdepääs, aga neile on makstud üksnes 0,6% toetuste kogumahust. Need faktid iseloomustavad sektori madalat toetuste taset. Kasum on kõvasti kukkunud Üle 1000 seaga tootjate grupis vähenes puhaskasum 2015. aastal võrreldes 2010. aastaga 123% (tootja kahjum keskmiselt 17 000 eurot) ja suurusgrupis 50–999 siga vähenes tootjate puhaskasum ligikaudu 61% (tootja kasumis, keskmine kasum 8000 eurot). Ettevõtjate edasine areng võib pidurduda, kuna varade ja omakapitali rentaablusnäitajad on madalad ning täiendav investeerimine ei ole tasuv. Võlakordaja keskmine tase on 0,52 (st 52% kapitalist on võõrvahendeid), ja see näitab, et keskmiselt on ettevõtjatel võimalik suurendada võõrkapitali 15–20%. Kuid ilmselt takistab seda sektori kõrge riskitase nii seakatku leviku kui ka sealiha madala turuhinna tõttu.

Seakasvatajate olukorda iseloomustab:

Seakatku levikust tingitud tootmisrisk ja kriis (mis tähendab mh seakatkust tingitud kaubanduspiiranguid) võib kesta viis, kümme või enam aastat, isegi kui Venemaa sanktsioonid EL-ist pärit sealihale kehtivad veel ühe aasta. Lisaks on Venemaa isevarustatus sealihaga oluliselt muutumas ja sealne turg võib jäädagi Eesti tootjatele väga väikeseks. Ei saa eeldada, et seakasvatajad saaksid edukalt kasutada perioodi 2014–2020 investeeringutoetust. Kriisiolukorras ei ole võimalik investeeringutoetustega probleeme lahendada, kuna investeeringud vajavad kaasfinantseeringut ja on mõeldud pikaajalise jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks. Seakasvatajad vajaksid riigipoolset tagatiste skeemi või täiendavat laenuskeemi (turutõrke tõttu) hädavajalike investeeringute tegemiseks. Lisaks vajavad seakasvatajad esmalt meetmeid, mis stabiliseeriks sektorit. Erakorraliste toetusskeemidena oleksid võimalikud näiteks bioohutusnõuete täitmiseks vajalikud vahendid ja põhikarja säilitamise toetus (emisetoetus). Kuna seakasvatus ei ole praegu tasuv, siis ei saa tootjad võtta kohustusi ka võimalike kõrgete intresside tõttu. Riigi sekkumine oleks intressitoetusena vajalik. Seakasvatajad peavad tehnoloogiat muutma, see võimaldaks tootmist efektiivistada. Teine variant on ümberspetsialiseerumine. Samuti on võimalik täiendava tegevusalaga riskide maandamine või lihatöötlemise ja toidutootmise arendamine. Uuringu tervikteksti leiate EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi lehelt http:// ms.emu.ee/uuringud.


Bobcat Liisingu Olisoodsad finantseerimistingimused: lntress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10% Kaibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks.

Ole 50 aasta on minilaadurite teerajaja Bobcat Skid-Steer Loader (SSL) olnud tuntud kui vastupidavaim masin oma klassis.

2014. aastal valmis BobcatÂŽ laadur jarjekorranumbriga 1 miljon E-mail: bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee

-bobcat balti \.....J

, 2012\ Edukas Eesti Ettevote 2012 Krediidireiting AA


TOETUS

50 piimatootjat soovis tootmist toetuse abil vähendada

MARIS SARV-KAASIK PRIA PRESSIESINDAJA

S

eptembris kinnitas Euroopa Komisjon (EK) abipaketi, mis võimaldab liikmesriikide piimatootjatel saada kokku 150 miljonit eurot toetust piimatootmise vabatahtlikuks vähendamiseks 1,07 miljoni tonni võrra. Eesmärk on leevendada kriisi põllumajandussektoris ja vähendada piima ületootmist. 21. september oli esimene tähtaeg piimatootmise vähendamise toetuse saamiseks taotlusi esitada. 46 Eesti piimatootjat esitas PRIA vahendusel taotluse toetuse saamiseks, et vähendada oktoobris, novembris ja detsembris esmatöötlejale tarnitava piima kogust kokku 5,29 miljoni kg võrra.

Toetust on võimalik saada piimatootjal, kes tarnis piima 2016 juuli seisuga ja kavandab kolme kuu jooksul vähendada tootmist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähemalt 1500 kg. Kui piimakogust planeeritakse vähendada üle 50% või lausa tootmine lõpetada, siis saab toetust 50%-lise vähendamise ulatuses, mitte rohkem. Eestis oli I taotlusvoorus tootjaid, kes kavandavad tootmismahu vähendamist üle 50%. Seetõttu on Eesti toetusõiguslik vähendamiskogus kokku 4 818 031 kilogrammi. Iga vähendatava kg kohta makstakse toetust 14 senti. Eesti maksimaalne toetus abikõlbliku vähenduse kohta on I voorus kokku 674 524 eurot. Taotlusi kõigist maakondadest 13 maakonnast laekus toetusesoove nii suurtelt kui ka väikestelt tootjatelt ning kõik taotlused vastasid nõuetele. Kõige rohkem taotlusi esitasid Lääne-Virumaa piimatootjad – 14, ühtki ei laekunud Hiiumaalt ja Läänemaalt (vt nimekirja PRIA kodulehelt). 46 piimatootmise vähendaja hulgas on

33 osaühingut, 5 aktsiaseltsi, 5 talu ja 3 põllumajandusühistut. Mullu tarnisid nad oktoobrist detsembrini piima kokku 27,8 mln kg, tänavu plaanivad tarnida 22,5 mln kg ehk ligi 5,3 mln kg vähem. Toetuse saavad piimatootjad kätte pärast vähendusperioodi lõppu, kui esitavad PRIA-le maksetaotluse ja dokumendid tegelikult tarnitud piimakoguste kohta. Teine taotlusvoorus neli taotlust Pärast I taotlusvooru andis Euroopa Komisjon liikmesriikidele teada, millises ulatuses I vooru taotluste alusel piimatootmist vähendada kavatsetakse – see on kokku 1,06 mln tonni. Planeeritud vähendamise piirmäärani jäi veel 11 407 tonni ning see on ühtlasi kogus, mille ulatuses II taotlusvooruga seoses tootmise vähendajatele toetust makstakse. II taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg oli 12. oktoober, vähendusperioodiks november, detsember ja jaanuar. II taotlusvoorus esitati PRIA vahendusel Eestis neli taotlust, piima tootmist soovitakse vähendada 165 203 kg võrra.

I voorus taotluse esitanud tootjad arvavad: see oli hea võimalus

U

rmas Põlluaas Kuivajõe farmist mainis, et toetust taotleti sellepärast, et toodangut on nagunii vähendatud ning nüüd on võimalik selle eest kompensatsiooni saada. „See annab võimaluse võlgu ära maksta, sest ei taha ju kellelegi võlgu olla,“ ütles Urmas Põlluaas. Võrreldes mulluse perioodiga jaanuarist septembrini on tänavu samal ajal Kuivajõe farmi piimatoodang vähenenud. Nüüdki esitati 42

tootmise vähendamise taotlus oktoobriks, novembriks ja detsembriks 99 618 kilogrammile. Põlluaasa sõnul on nende tulevikuplaanides siiski mõte taas kasvama hakata ning praeguse 600 lehma asemel peaks lautades ammuma 1000 piimaandjat. „See tagaks meie jaoks kõige rentaablima tootmise,“ selgitas Põlluaas. OÜ Vaeküla Suurtalu esitas taotluse tootmise vähendamiseks 174 094 kg võrra. Ettevõtte juhatuse lii-

ge Arvi Aleste nentis, et kuna tootja peab oma tegevusele praegu peale maksma, siis ei jäägi muud üle, kui tootmist vähendada. „Meie teistest farmidest on lehmad juba maha müüdud, ainult robotlaut töötab täisvõimsusega. Kui mullu oli Vaekülal 250 lehma, siis nüüd on alla saja,“ rääkis Aleste. Tema sõnul müüvad nad möödunud aastaga võrreldes praegu iga kuu rohkem kui poole võrra vähem piima.


www.peugeot.ee

PEUGEOT TARBESÕIDUKID

PROFFIDE VALIK! j j j j

madalad hoolduskulud funktsionaalsus ökonoomsus töökindlus

PARTNER Hind al: 10 900 €

UUS EXPERT Hind al: 17 500 €

BOXER Hind al: 18 900 €

Keskmine kütusekulu al: 4,3 l/100 km Kandevõime: 470 kg Kaubaruumi maht: 3–3,3 m3

Keskmine kütusekulu al: 5,2 l/100 km Kandevõime: 910–1292 kg Kaubaruumi maht: 4,6–6,6 m3

Keskmine kütusekulu al: 6,8 l/100 km Kandevõime: 980–1900 kg Kaubaruumi maht: 8–17 m3

PEUGEOT TARBESÕIDUKID

KAS MÄRKAD ERINEVUST?

EPK

Tahad silma paista? Kaasa rääkida? Astu liikmeks: koos oleme tugevamad. Eesti Põllumeeste Keskliit


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Põllumehe teataja 2016 oktoober  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you