TOETUSED Kõige rohkem kasutati toetust masinate ja seadmete ostmiseks Investeeringute jaotus tegevuste lõikes, mln eurot
Masina või seadme ostmine
135,9
Traktori ostmine
66,7
Ehitised ja seonduvad tehnosüsteemid
11,3
Puuvilja-, marja ja aianduslik tegevus
1,8 Kokku
215,7
Meede 1.4.2 Kokku
182,8
Meede 1.4.1 Piimakarjakasvatuslikud ehitised ja seadmed
37,1
Seakasvatuse ehitised ja tehnoloogilised seadmed
35,4
Lamba- ja kitsekasvatuse ehitised ja seadmed
1,6 73,1
Veisekasvatuse ehitised ja seadmed Muud looma- ja linnukasvatuse ehitised ja seadmed
7,6 24,3
sõnniku-, silo- või söödahoidla
3,8
Projekteerimine ja kaasnenud tegevused
Joonis 2. Allikas: PRIA toetuste register seisuga 31.12.2015 (autori arvutused)
1.4.1 ja 1.4.2 raames märkimisväärselt kasvanud ka ettevõtete põhivara väärtus. Kuna keskmine investeering oli küllaltki kõrge, siis saab eeldada, et varade kasv on valdavalt seotud MAK-i mõjuga. Seega on nimetatud kolme meetme rakendamise käigus tõusnud küll ettevõtete võlakoormus, aga samal ajal ka varad kiiresti kasvanud. Tuleb rõhutada, et investeeringute tõttu ei ole põllumajandustootjate finantsseis paremaks muutunud. Investeeringutoetus aktiveerib varade uuendamist ja on eesmärgipärane kiirema arengu tagamiseks, kuid mõju ei avaldu finantsseisule. Seetõttu on ekslik arvata, et investeeringutoetused sobivad kriisiaja probleemide lahendamiseks – seda kindlasti mitte. 40
Toetust saanud ettevõtete varad kasvasid
Meetmete 1.2, 1.4.1 ja 1.4.2 raames toetatud ettevõtjate keskmised majandusnäitajad, tuhat eurot
800 700 600 500 400 300 200 100 0
2007
2008
2009
2010
Keskmine müügitulu Keskmine põhivara väärtus
2011
2012
2013
Keskmised lühiajalised kohustused Keskmised kohustused kokku
Kumulatiivne MAKi investeeringu summa ettevõtte kohta
Joonis 3. Allikas: Äriregister (autori arvutused)
2014