Page 1

nr 10 juuni 2016

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

ROHUMAALT PIIMAKLAASI ...


KUI VARUSTUS JA KVALITEET ON OLULISED

www.kia.ee

Euroopa kvaliteedi- ja rahuloluuuringutes esireas. Tutvu uute Kia GT Line seeria mudelitega. Stiilne ja sportliku välimusega tipptasemel tehnoloogiat kasutav auto, mille loojaks on Euroopa projekteerimismeeskond ja mis köidab pilke kõikjal maailmas. Uus ja täiustatud Kia cee’d. Aga oma silm on kuningas!

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2. Kia 7-aastane / 150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km) / CO2 (g/km): linnas alates 4,2/109 kuni 6,2/143, maanteel alates 3,4/89 kuni 4,2/105, keskmine alates 3,6/94 kuni 4,9/115.


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Ann Riisenberg: milleks põllumehele esindusorganisatsioonid? Aiandustootjad on toetuste taotlemisel tagasihoidlikud

4 6–11

Persoon: Timmide tegus pere

12–15

Kas seakatk murrab ka sel suvel farmidesse?

16–19

Pildigalerii: piimafestivalil valmistati piimakokteile

22–23

Hekseldatud rohi tuleb kokku koguda, aga kuidas?

24–27

Euroopa Komisjon pole ikka glüfosaadi lubamist otsustanud

30–31

Väätsa Agro sai õpipoisiõppega käe valgeks

32–33

Tuulekaera tõrjet tuleb tõsiselt võtta

34–36

MAK-i 2007–2013 toetusperiood oli tõhus

38–41

Juuni lõpus avatakse mikro- ja väikeettevõtjate toetuse taotlusvoor 42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub augustis 2016.

PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

TARTU Turu 45D tel. 733 9811

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Põlluma jandusorganisatsioonid – kellele ja milleks? Samuti mõjutab põllumajandust ja maaelu oluliselt maaelu arengukava, milles kaasarääkimine on esindusorganisatsioonide kaudu möödapääsmatu. Miks mitte tuua näitena ka möödunud aasta septembris toimunud 101 traktori meeleavaldust, kus põllumehed moodustasid väga jõuliselt ühise rinde. Seda rinnet aitasid koondada esindusorganisatsioonid.

ANN RIISENBERG EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE LIIGE, EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

E

esti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti PõllumajandusKaubanduskoda – need on vaid mõned organisatsioonid, kes esindavad ja kaitsevad põllumeeste huve siin- ja sealpool riigipiire. Sõna „esindama” eeldaks kindlasti ka selgitust, keda täpsemalt ja millises ulatuses esindatakse. Siinkohal peaks kindlasti märkima, et kõik Eestimaa põllumehed ei ole veel esindusorganisatsioonidesse koondunud. Esindusorganisatsiooni kuulumise/mittekuulumise põhjendust võiks selgitada põllumajanduspoliitika kujundamises kaasarääkimise näitel. Tõsi, põllumajanduspoliitikat ja -seadusandlust tehtaks ka ilma esindusorganisatsioonide sisendita. Pigem peaks iga põllumees endalt küsima, kas minu jaoks on oluline kaasa rääkida poliitikate ja seadusandluse kujundamisel või mitte? Kas ma olen solidaarne teiste põllumeestega, kas leian aega selleks, et panustada lisaks igapäevastele toimetamistele ka põllumeeste seisukohtade kujundamisesse? Mis kasu saab põllumees liikmeks olemisest? Esindusorganisatsiooni olemasolu ei ole kindlasti eesmärk omaette, vaid see on vahend põllumeeste ettepanekute ja seisukohtade esitamisel ning kaitsmisel. Eespool mainitud ja ka mainimata organisatsioonides on ametis mit-

4

Praegusel

põllumajanduse jaoks väga raskel ajajärgul on väga oluline tegutseda valdkonnas üksmeelselt ja vältida vastandamist. med inimesed, kelle igapäevatööks on just nimelt nende seisukohtade koondamine. Kui vastata põllumeeste väga levinud küsimusele „mis kasu ma saan, kui ma mõne organisatsiooni liige olen?“, võiks välja tuua mitmete põllumehe igapäevategevust mõjutavate oluliste otsuste kujundamise võimalust. Näitena võiks tuua kõiki keskkonnaseadusandlusega seonduvaid küsimusi, kus oleme viimastel aastatel eespool mainitud ning ka mainimata organisatsioonidega ühiselt väga jõuliselt kaasa rääkinud.

Meil oleks esindama vaja rohkem noori Organisatsioonide tugevus seisneb ka nende jätkusuutlikkuses. 18. mail toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu koosolekul jäi õhku ühe tuntud Eesti põllumehe küsimus: „Kus on noored, miks ma ei näe meie organisatsioonide ridades noori? Erinevatel teabepäevadel on neid näha olnud väga palju. Mida saame teha, et neid ka organisatsioonidesse kaasata?“ Sellele küsimusele ühest ja lihtsat vastust ma ei tea. Küll aga leian, et selle teemaga peaksime teadlikult ja strateegiliselt tegelema. Noori võivad organiseeruma motiveerida meie organisatsioonide väljapoole paistvad tegevused ja tulemused. Kindlasti saavad oluliseks faktoriks ka noorte elukogemused, mis võiks kallutada neid ühiselt tegutsemise soovile. Praegusel põllumajanduse jaoks väga raskel ajajärgul on väga oluline tegutseda üksmeelselt ja vältida vastandamist. Ikka selleks, et kogu Eesti põllumajandusel oleks tulevikku, et noortel ei kaoks tahtmine ja ind maal edasi tegutseda. Minul ja ka sinul, kes sa seda artiklit loed, on oluline anda oma panus, et kõike seda saavutada.


Uued talvekindlad ja saagikad taliviljasordid Eestimaa põldudele Mikk Tagel, Scandagra Eesti AS tootejuht (väetised & seemned)

Möödunud talv oli üle mitme aasta Eesti põllumehele raskem, kui on olnud eelnevad. Lisaks talvekahjude tõttu välja läinud talirapsile, sai nii mõneski piirkonnas kahjustada talinisu sellises ulatuses, et ei oleks olnud mõistlik hõredat põldu alles jätta.

KWS Emil: Toidunisutüübiline, talvekindel ja kõrge saagikus, kasvuajalt keskvalmiv sort. „KWS Emil“ ei ole nii suure võrsumisvõimega kui eelmine sort. Kõrge saagi moodustab selle sordi puhul suur pähik ning suur 1000 seemne mass. Sobilikum ka hilisemaks külviks! 2015. aastal saadi tootmispõllult saagikuseks 9,3 t/ha (Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ, Põlvamaa).

Sordiaretajad töötavad hoolega, leidmaks uusi ja talvekindlaid sorte erinevatesse regioonidesse. Scandagra Eesti AS-il on hea meel pakkuda käesolevaks sügishooajaks 2 uut ja talvekindlat talinisusorti – „Creator“ (sordiaretaja SEJET, Taani) ja „KWS Emil“ (sordiaretaja KWS, Saksamaa). Mõlemad sordid on näidanud lisaks väga heale talvekindlusele ka väga kõrget saagikust. Creator: Talvekindel ja kõrge saagikusega, aretatud toidunisutüübiliseks. Kasvuajalt on sort hiline. Kõige olulistemaks aspektideks antud sordi puhul võib pidada väga suurt võrsumisvõimet ning haiguskindlust. Geneetiliselt on Creatoril väga tugev vastupanuvõime kõrreliste helelaiksusele, mis on üks peamisi saagikuse alandajaid nisul (pähikule lööbides tekib hädaküpsus ning tera jääb peenikeseks). 2015. aastal saadi tootmispõllult saagikuseks 10 t/ha (Rannu Seeme OÜ, Tartumaa).

Talinisu „Creator“, 04.04.2016, Põlvamaa

Talinisu „KWS Emil, 04.04.2016 ja 24.05.2016, Põlvamaa

2016. aasta talvel tehti katse Leedus (Dotnuva), kus enne suurte külmade tulekut eemaldati katselappidelt lumi, et testida sortide külmakindlust. „KWS Emil“ nägi kevadel peale katset välja väga hea. Talirukki sortidest on Scandagral pakkuda lisaks tuntud sortidele (Palazzo, Brasetto, KWS Magnifico) ka uue generatsiooni sorti „KWS Livado“, mille saagikus on 5-10% kõrgem. Võrreldes teiste sortidega nakatub „KWS Livado“ märksa vähem äärislaiksusesse ning eriti tugev vastupanuvõime on sordil pruunrooste vastu (vähemalt 4x väiksem nakkus). Sordiaretuse tehnoloogia PollenPlus puhul on viidud minimaalsele tasemele tungaltera osakaal saagis (kõik nimetatud sordid on aretatud PollenPlus tehnoloogiat kasutades). KWS Livado on sobilik ka hilisemaks külviks, kuna on sügisel kiire algarenguga. LISAINFO: www.scandagra.ee või Scandagra Eesti AS Facebooki leht, kus on kajastatud erinevad ettevõtte poolt esindatavad sordid otse põllupildis. Erinevate sortide ja katsetega saab tutvuda ka Scandagra suurel Põllupäeval 5. juulil Viljandi katsekeskuses.

www.scandagra.ee +372 736 7087

Talinisu „Creator“, 24.05.2016, Põlvamaa


AIANDUS

Aiandustootjate vähenemine kahandab toetuseelarvet Kuni 17. juunini käib tänavune puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlemine. Aga veel eelmisest aastast on õhus küsimus, kas aiandussektorile on nii palju toetusraha vaja planeerida, kuna toetuse taotlejaid oli eeldatust vähem. Aiandussektorit närib kahtlus, et nende toetusraha soovitakse lihtsalt ümber jagada. KRISTO RAIDNA MEEDIAPILT

Ühise põllumajanduspoliitika uus periood tõi toetused ka aiandussektorile, kuna 2020. aastani võeti fookusesse põllumajandustootmise valdkonnad, kus isevarustatuse tase on madal. Nende hulka kuulub ka aiandussektor. Sel eesmärgil rakendatakse mitmeid uusi aiandussektorile suunatud toetusi ja samuti on aiandussektorile tehtud erinevates meetmetes mitmeid positiivseid erandeid. Esimene puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlemise aasta tõi aga mõnevõrra ootamatu tulemuse. Jäi mulje, nagu huvi toetuse vastu eriti ei olekski. Baastoetuseks olevat puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust määrati eelmisel aastal 138 taotleja 1375 hektarile. Kuna eelarve oli 807 000 eurot, siis tähendas see, et ühikumääraks hektari kohta kujunes 572,86 eurot. Arvestuslik ühikumäär oli aga 238 eurot. Vähese taotlemise taga infonälg? „Ei jaga arvamust,“ kostis Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin väite peale, et aiandussaaduste tootmisega seotud toetu-

6

si taotleti oodatust vähem. Ta möönis, et otsetoetuse taotlejate arv jäi pisut madalamaks, kuid selle põhjuseks peab ta meetme määruse väljatöötamisega hilinemist, mistõttu kuulutati taotlusvoor välja lühemaks ajaks kui tavaliselt. Lisaks oli tegemist uue toetusmeetmega, mille kohta paljud aiandusliitu mittekuuluvad ettevõtted ei saanud õigeks ajaks infot. Maaeluministeerium näeb taotlejate väiksema arvu ühe põhjusena taotlejate mittevastavust tingimustele. Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller ütles, et toetusõiguslikke põllumajanduskultuure peab kasvatama vähemalt ühel hektaril. „Paljud taotlejad kasvatavad puu- ja köögivilja väiksematel pindadel ning seetõttu ei ole toetuse taotlemisel tingimuseks olev ühe hektari nõue kõigile täidetav,“ rääkis ta. Kadarbiku Köögivili OÜ-d juhtiv Ville Pak ütles, et ega keegi ei jätnud toetust taotlemata, Eestis lihtsalt ongi köögiviljakasvatajaid nii väheks jäänud. „Kui vaatame põllumajanduse üldist pilti, siis moodustab köögiviljasektor


Hea teada

Kui vaatame

põllumajanduse üldist pilti, siis moodustab köögiviljasektor sellest ainult 4%, mis on ikka ääretult masendav, sest need numbrid aastaaastalt vähenevad! Ville Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ juht sellest ainult 4%, mis on ääretult masendav, sest need numbrid aasta-aastalt vähenevad!“ lausus ta. Ta tõi näite Kadarbiku tootmisest. Kui 2004. aastal moodustas köögivilja pind 335 hektarit ja kasvatati 22 erinevat kultuuri, siis tänaseks on pind kahanenud 220 hektarini ja järele on jäänud viis kultuuri. Raimond Strastin on toetuse taotlejate arvu kasvu osas siiski optimistlik. „Tootjatel on olnud aasta aega võimalik olukorraga harjuda ja endale taotlemise tingi-

mused selgeks teha,“ ütles Strastin. Maaeluministeeriumis aga selleks aastaks taotlemises kasvu ei nähta. Kuigi mai lõpus oli tänavuse otsetoetuse taotlusperiood veel täies hoos, siis olemasoleva info põhjal võib eeldada, et taotlemine jääb mullusega samale tasemele. Enne peab investeerima Otsetoetus aiandussaaduste kasvatajatele ei tähenda, et toetatakse kõikide köögiviljade kasvatamist. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust makstakse põllumajanduskultuuridele, mille kasvupind on languses. Pak selgitas, et sellest meetmest toetatakse näiteks porgandi, söögipeedi, mugulsibula ja kurkide kasvatamist. Täielikult jäävad toetusest välja ristõielised. Et ka ristõielistele toetust saada, tuleb taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust. „Keskkonnasõbraliku aianduse toetus on ainuke viis taotleda kõikidele köögiviljadele toetust, mis omakorda aga tähendab lisakulutusi,“ nentis Pak. Ta lisas siiski, et Kadarbiku on keskkonnasõbralikku tootmist juurutanud juba viimased viis aastat ja ei ole pida-

Millistele kultuuridele antakse puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust? Porgand Söögipeet Kaalikas Sibul Kurk Õunapuu Pirnipuu Kirsipuu Murelipuu Ploomipuu Kreegipuu Haraline ploomipuu Punane sõstar Valge sõstar Must sõstar Karusmari Vaarikas Aroonia Ebaküdoonia Viinapuu Kultuurjõhvikas Kultuurmustikas Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus 2015. aastal Toetust määrati 138 taotlejale ja 1375 hektarile Ühikumäär hektari kohta oli 572,86 eurot Toetuse eelarve oli 807 000 eurot Otsetoetust taotlenud pinnad: Õunapuu 418,4 hektarit Porgand 293,2 hektarit Must sõstar 220,5 hektarit Söögipeet 189,6 hektarit Mustikas 73 hektarit Kurk 42,7 hektarit Kaalikas 40,4 hektarit Punane /valge sõstar 27,7 hektarit Vaarikas 25,4 hektarit Aroonia 18,9 hektarit Mugulsibul 14,8 hektarit Ploomipuu 12,1 hektarit Jõhvikas 5,9 hektarit Pirnipuu 2,5 hektarit Kirsipuu (hapukirss) 2,5 hektarit Viinapuu 0,9 hektarit Murelipuu 0 hektarit Karusmari 0 hektarit Ebaküdoonia 0 hektarit Allikas: PRIA

7


AIANDUS nud viimasel aastal hakkama investeerima, et viia end vastavusse toetuse nõuetega. AS-i Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter rääkis lisakulutused lähemalt lahti. Sagro kasvatab köögivilja 100 hektaril. „Kuid sellel alal peab meil olema kindel protsent liblikõielisi ja talvise taimkattega pindasid,“ selgitas Reiter keskkonnasõbraliku aianduse toetuse nõudmisi. „Eestis ei ole ju talvise taimkattega köögivilja. Oleme pidanud hakkama teravilja kasvatama, et täita talvise taimkattega pinna nõuet,“ sõnas Reiter. Viljakasvatamist ei tasu aga vaid 50 hektaril ette võtta, Sagro hakkas seda tegema 200 hektaril. See omakorda nõudis kombaini ostmist ja kuivati ehitamist. „Me oleme pidanud investeerima, et saada toetusi,“ nentis Reiter. Mõned on tema sõnul pidanud vähendama ka köögivilja kasvupindasid, et saada pinnad nõuetega vastavusse. Ainult köögiviljakasvatajat ei ole tema kinnitusel enam olemas. Investeerivad suured Reiter leidis, et kokkuvõttes tasub toetuste nimel investeerimine siiski ära, kuid tunnistas, et seda suudavad teha suuremad ettevõtted, kuid väiketootjatele on see raske. Reiter lootis, et esimene aasta oli toetuste taotlemisel adra seadmiseks, kus tehti end toetuskõlbulikuks. Seetõttu oli ehk ka taotlejaid eelmisel aastal vähem. Samas tunnistas ta, et toetusesaamise nõuetele vastamine ongi keeruline ja paljudele käib see üle jõu. Aiandusliidu juht Strastin möönis, et toetuse saamiseks vajalike investeeringute tegemise probleem on olemas. „Ilmselt üllatas see meetmete avamisel ka paljusid tootjaid,“ lausus ta. Samas ütles ta, et kombain ja kuivati ei ole kind-

8

Hea teada TOP 10 puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saajat eurodes Ants Pak’i Kadarbiku talu 71 357 OÜ Fruitexpert SP 52 597 OÜ Laheotsa 50 685 Eesti Maaülikool 50 243 OÜ Lahepõllu 47 550 AS Sagro 34 566 OÜ Hiie Talu 28 820 Janno Tarkus 18 204 OÜ Vasula Mahe Aed 17 924 Jaagumäe Talu 17 284 Allikas: PRIA

lasti ainus lahendus – seda kasutavad suuremad tootjad, kellel on rohkem maad kasutuses. Strastin leidis ka, et teraviljakasvatust vahekultuurina võib vaadata ka positiivselt – see maandab riske, sest kui köögiviljakasvatuses on halb aasta, siis teraviljal ei pruugi see nii olla. Keskkonnanõuetes ei näe probleemi ka maaeluministeerium. Ministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban selgitas, et liblikõieliste kasvatamine on vajalik mullaviljakuse suurendamiseks ja muldade füüsikaliste omaduste parandamiseks. Talvine taimkate aga aitab vähendada toitainete leostumist. „Sealjuures ei ole teravilja kasvatamise kohustust seoses keskkonnanõuetega kellelegi pandud,“ kinnitas Gorban. Tema sõnul võib talvise taimkatte nõude täita ka lühiajalise rohumaaga või pärast köögivilja koristamist külvatavate vahekultuuridega. Ta lisas, et keskkonnasõbraliku aianduse toetuse väljatöötamise töögrupis osales ka mitmeid aiandustootjaid, kelle arvates keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõuete täitmine ei ole aiandustootjate jaoks probleem.

Köögiviljakasvatajad kinnitavad ühest suust, et kindlasti ei tähenda vähene toetuste taotlemine seda, nagu ei oleks tootjatel toetuse vastu huvi. Köögiviljakasvatajad pelgavad ka seda, et aiandustootmisele mõeldud raha jaotatakse ringi ja antakse hädas olevatele piimatootjatele. „Eelmisel aastal oli toetuse taotlejaid tõepoolest vähem ja seetõttu tuli toetusühik hektari kohta üle 500 euro ja maaeluminister ütles, et seda on liiga palju, tõmbame poole vähemaks,“ teadis Kalle Reiter. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit on samal ajal Maaeluministeeriumile edastanud põllumeeste seisukohad, mille kohaselt toetuste ümberjagamist ei toetata, vaid leitakse, et üleminekutoetusteks tuleb siiski leida lisaraha. Kapsakasvatus on kallis lõbu Ville Pak ütles, et mõnele võib tunduda, et toetus köögiviljakasvatajatele on liiga suur ja seda oleks vaja jagada piimasektorile. Kuid see ei ole nii. „Hektari kapsa kasvatamiseks kulub kordades rohkem raha (taime hind on 0,35–0,45 senti, mis tuleb olenevalt perioodist korrutada 40 000 taimega, väetised kuni 400 eurot/hektar, suur tööjõukulu jne) kui hektari nisu kasvatamiseks (seemne hind 60 eurot/ hektar, väetised 70 eurot/hektar) või heinamaa rajamiseks. Pealegi on aiandussektori eripära, et peale kasvatamist tuleb saak koristada, ladustada, säilitada, töödelda ja turustada,“ kirjeldas Pak. Tema väitel moodustab tootmiskulu 30%, töötlemiskulu 30% ja turustuskulu 40%. „See väike raha, mis on eraldatud köögiviljale, ei aita piimandussektorit, aga võib hukutada sellegi köögiviljatootmise, mis praegu veel alles,“ leidis Ville Pak.


Toetuseelarve väheneb

M

aaeluminister Urmas Kruuse ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogul, et põllumajanduses on praegu raske olukord eelkõige piimakarja- ja seakasvatuses. Ühe lahendusena nägi ta ühtse pindalatoetuse eelarve kasvu osalist suunamist kõige suuremas raskuses tootmisharudele. „Kui ühtse pindalatoetuse kasvuks ettenähtud vahenditest nt viis eurot hektari kohta suunata piimatootjatele, saaksime juba tuleval aastal maksta piimatootjatele täiendavalt ligi 9 miljonit eurot ning oleks tagatud otsetoetuste kasv ka muudele sektoritele,“ ütles Kruuse. Aiasaaduste tootjad tunnevad aga, et neilt ongi juba võetud ja mitte ainult 5 eurot hektari kohta, vaid peaaegu pool toetusest. Eelmisel aastal oli puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse määr hektari kohta 572,86 eurot, nüüd aga räägi-

200

hektaril hakkas Sagro vilja kasvatama, et täita talvise taimkattega pinna nõuet, mis on vajalik keskkonnasõbraliku aianduse toetuse saamiseks. Viljakasvatamine aga omakorda nõudis investeerimist, et osta kombain ja ehitada kuivati.

takse 238 eurost. Maaeluministeerium tunnistab, et puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve väheneb, kuid eitab seost piimakasvatajate suurema toetamisega. „Tegemist on kahe eraldiseisva toetusskeemiga, mis toimivad teineteist mõjutamata,“ kinnitas Erkki Miller, et eelarve vähendamine on tingitud toetusõiguslike põllumajanduskultuuride pinna langusest eelmistel aastatel. Tema selgitusel kujuneb otsetoetuse eelarve toetusõiguslike kultuuride pinna ja arvestusliku ühikumäära järgi. Kuna kultuuride pind on langenud, siis vähendatakse ka toetuse eelarve, kuid arvestuslik ühikumäär ei muutu. „Nii nagu olime arvestanud 2014. aastal toetuse arvestuslikuks ühikumääraks 238 eurot hektari kohta, nii me ka jätkame kuni 2020. aastani. Mullu kujunes ühikumäär planeeritust oluliselt suuremaks vähese taotlemise tõttu.”

Raske olukord TIIA KLEIN

K

TARVASTU SAARIKU TALU

una Eestis puudub kodumaise toodangu kokkuost, samuti riiklikult reguleeritud surve kokkuostjatele ja kaubandusele, siis on väga raske toodangut müüa. Tootja on praegu tõsise surve all, kuna peab tegelema tootmise, müügi, pakendamise ja paljud ka juba töötlemisega. Suurelt tootmine nõuab suuri investeeringuid, mis praeguste hindade juures ei tooda tagasi. Puudub ka kindel koht, kuhu toodangut müüa. Kahjuks jäävad Eesti köögiviljakasvatajate toetused siiski alla vanadele Euroopa riikidele ja ka Poola toetustele. Praegu ei näe ma küll köögiviljakasvatajate hüppelist juurdekasvu. Pigem on köögiviljakasvatajad keskealised, kes hakkavad tootmismahtusid vähendama.

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee

www.lemeksmets.ee


TOETUS

Mille jaoks saab aiandustootja toetust taotleda? Võimalusi on nii otsetoetuste, maaelu arengukava pindalapõhiste (MAK) toetuste kui ka MAK-i investeeringutoetuste ja veel mõne MAK-i toetuse näol. MARIS SARV-KAASIK PRIA PRESSIESINDAJA

Otsetoetused Ühtne pindalatoetus koos kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusega – see on nn üldine baastoetus eeldusel, et põllumajandusmaad on vähemalt üks hektar. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/uhtne_ pindalatoetus_ning_kliimat_ja_keskkonda_saastvate_pollumajandustavade_toetus_2016 Kui ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotleja on alla 40-aastane, siis võib ta lisaks taotleda noore põllumajandustootja toetust, mis on lisatoetus kuni 39 toetusõigusliku ÜPT hektari eest. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/npt_2016 Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus. Nõutavate kultuuride loetelu on kehtestatud määrusega: puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, kus kasvatatakse määruses nimetatud põllumajanduskultuure vähemalt ühel hektaril (vt loetelu lk 25). Samuti on kehtestatud minimaalne istutustihedus. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/ valdkond/taimekasvatus/puu_ja_koogiviljad_2016

MAK-i keskkonnatoetused Aiandustootjatele on kättesaadavad kaks keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse alaliiki eeldusel, et neil on võetud KSM põhitoetuse 5-aastane kohustus. Seda ei saa taotleda eraisik, vaid juriidiline isik või FIE. KSM-il on nõuded seoses kasvatatavate kultuuride vahelduse, erinevate kultuuride osakaalude vahekorra, väetamise, mullaproovide võtmisega, koolitustel osalemisega jne. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/ valdkond/taimekasvatus/ksm_2016

10

KSM-i alameetmed aiandustootjatele: Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest, 5-aastase kohustusega. Puudepõõsaste-marjakultuuride liigid ja istutustihedus on määrusega kehtestatud. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/ valdkond/taimekasvatus/aianduse_toetus_2016 Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse tegevuse elluviimise eest, 5-aastase kohustusega. Nõuded on kirjas meetme määruses www.riigiteataja.ee/ akt/102052015003?leiaKehtiv. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus on samuti 5-aastase kohustusega. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/ valdkond/taimekasvatus/mahe_toetus_uus_2016 Toetust saavad taotleda juriidilised isikud ja FIE-d. Mahetunnustust tuleb põldude ja kasvatatavate kultuuride kohta taotleda Põllumajandusametist, kes edaspidi kontrollib mahetootmise nõuete järgimist. Meetme määrus kehtestab üksikasjalikud nõuded, mida ja kuidas kasvatada, samuti viljavahelduse, väetamise, taimekaitsevahendite kasutamise, mullaproovide, koolituste jne kohta. Toetatavate maitse- ja ravimtaimede loetelu kehtestab määruse lisa. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus – toetatavate kultuuride sortide loetelu on määrusega kehtestatud, kasutama peab sertifitseeritud seemet. Puuvilja- ja marjasortide istutustihedus on määratud, samuti seemnete külvinormid ha kohta. Samuti on kehtestatud, mitu puud või põõsast peab olema, et toetust taotleda saaks. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/sort_2016

Puuvilja- ja marjakasvatajad saavad taotleda ka 5-aastase kohustusega piirkondliku mullakaitse toetust, kui majandatakse maal, mille andmed on kantud maakatastriseaduse §-s 14 nimetatud maa kvaliteedi hindamise kaardile ning nendest nähtub, et taotletaval maal on 90% ulatuses turvasmullad või erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleks. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/ valdkond/taimekasvatus/mulla_toetus_2016

MAK-i investeeringutoetused jt meetmed Aiandustoodangu müügist saadav tulu loetakse põllumajanduslikuks tuluks. Seega on aiandustootjatele kättesaadavad nende meetmete toetused, mille üheks tingimuseks on põllumajandusliku tulu saamine. Selle suurus ja osakaal käibest või ettevõtte kogutulust on meetmeti varieeruv. Kahe meetme puhul on hindamiskriteeriumides säte, mis võimaldab aiandusvaldkonnaga seoses saada lisapunkte. Need meetmed on põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetus (vanas MAKis meede 1.2, selle reeglite kohast toetust sai taotleda veel 2015; uue perioodi esimest taotlusvooru pole veel toimunud) ning väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus. Mõlema meetme abil on võimalik soetada nii põhivara kui ka nt istikuid jmt. Nn “väikeste” meetme puhul makstakse osa toetusest välja kohe määramise järel ning taotlejalt ei nõuta kulutuste rahastamisel omaosalust, mis on enamiku teiste investeeringumeetmete puhul nõutav. Taotleda saab FIE või äriühing, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli taotlemise aastale eelnenud majandusaastal 4000–14 000 eurot ja taotlemise aastale eelnenud teisel majandusaas-


tal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas kahel taotlemise aastale eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus on veidi suurematele tootjatele: taotleda saab äriühing või FIE, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal 14 000 eurot ja taotluse esitamise aastale eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal üle 50% müügitulust. Taotleda saab ka ettevõtjaid ühendav tulundusühistu (tootjarühm, tunnustatud või tunnustamata). Abikõlblikud kulud sätestab määrus, nende hulgas on tootmishoonete ja -rajatiste ehitamine, sinna seadmete soetamine ja paigaldus. Istandike jaoks saab toetust piirdeaedadele ja konstruktsioonidele. Veel on abikõlblik põllumajandustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügieelseks ettevalmistu-

seks vajalike mobiilsete masinate või seadmete ostmine. MAK toetustega soodustatakse ühistegevust. Näiteks tootjarühma loomise ja arendamise toetust saavad tunnustatud tootjarühmad taotleda tegevuskuludeks, samuti saavad osaleda investeeringutoetuste taotlemisel. Ka aiandussektori ettevõtteid on tootjarühmadeks liitunud ja tunnustatud. Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügiedendamise toetus. Taotlejaks saavad olla tootjarühmad, kes rakendavad siseriiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava. Eesmärk on tõsta esile tooteid, mis erinevad teistest sarnastest toodetest näiteks kõrgema kvaliteedi või tootmisviisi tõttu. Täpsem info: www.riigiteataja.ee/ akt/102102015010. Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus on uus meede. Taotleda saavad nii ettevõtjad kui ka neid ühendavad MTÜ-d ja tulundusühistud. Omatoodetud põllumajandustoodangu ja neist valmistatavate toode-

te töötlemiseks (teatud tingimustel ka toodangu turustamisega seotud kulutusteks) saab investeeringutoetust kolmest alameetmest. Abikõlblikud kulud on meetmeti erinevad. MAK-i meetmete hulgas on innovatsiooniklastri toetus, mille eesmärk on koostöö arendamine, mis aitab kaasa tipptasemel teadusuuringute ja tehnoloogia ning põllumajandustootjate, ettevõtjate ja nõustamisteenuste osutajate vahelise seose tugevnemisele. LEADER-meetme raames antakse projektitoetust ka ettevõtjatele. Kuid milliste projektide ja tegevussuundade jaoks üldse toetust anda, selle otsustavad kohapealsed LEADER tegevusgrupid (neid on üle Eesti 26). Turuarendustoetus on meede, mis on populaarne nt messidel-laatadel tootegruppide ja nende omaduste esitlemiseks, turu-uuringute läbiviimiseks jne. Taotleda saavad MTÜ-d, kelle kaudu osalevad ettevõtted. Kindlustades kultuurid/istandused kahjurite, ebasoodsate ilmastikutingimuste vastu, võib tasutud kindlustusmaksete osaliseks hüvitamiseks saada põllumajanduskindlustustoetust.


PERSOON

Jaagumäe talus võetakse asju laialt ette Sel ajal, kui linnarahvas rõõmustab, et tänavu sai juba 2. juuniks pruuniks, muutub Jaagumäe talu peremees Mart Timmi järjest murelikumaks – nädalaid kestnud põud on pannud põllud tolmama ja vili pole õiget kasvuhoogu kätte saanudki. TEKST ja PILDID: KRISTINA TRAKS

Timmide pere põllumajandusimpeeriumist on pildile jäänud poeg Tarmo Timmi ja isa Mart Timmi, kes juhivad Jaagumäel talupidamist.

12


„Ma pole nii kehva kevadet näinudki,“ põrutab Mart, kel tänavu juba 50. külvikevad. „Rasket selles mõttes, et kõik algas 6. aprillil ilusti. 3–4 päeva saime hästi külvata, aga siis tulid meeletud paduvihmad – 75 mm mõnepäevase vahega. Põllud ujusid ja uppusid ning vili kiratseb tollest ajast, kuna vesi lõi õhuvahe kinni. Hiljem külvatud viljad vaevlevad niiskusepuuduses. Just ilma heitlikkus teeb põllupidajale muret,” nendib Mart. Võru külje all Navi külas Jaagumäe talus on põllupidamine ette võetud tõeliselt suurelt. Põldusid on talul 1500 hektarit: 300 hektaril kasvab raps, kartuli all on 100, kõiksugu köögivilju – kapsast, kaalikat, peeti, porgandit, sellerit, porrut, kõrvitsat kokku 95 hektarit, hernes-uba 150 hektaril ja 800 hektaril teraviljad. Lisaks kasvatatakse aastas 4500–5000 siga. Talul on ka oma kaubanduslik väljund – Jaagumäe Kaubanduse OÜ-l on viis poodi Võrus ja Põlvas. Tuntuim on ehk Võrumaa Toidukeskus, mis on paljude lemmik, sest siit saab alati osta värsket kohalikku talukraami. Mitmekesisus annab eelise Suure ettevõtte majandamises osaleb kogu pere – Mart koos vanema poja Tarmoga juhib talupidamist, Mardi abikaasa Urve kamandab seakasvatust ja noorem poeg Taimar on võtnud enda kanda kaubanduse. „Ma ei tea, kas see oli poiste soov, et nii läheks, aga minu ammune unistus oli küll, et kogu pere saab koos töötada,“ ütleb Mart. Tarmo lisab kõrvalt, et ega ei oska muud tahtagi. Töötajaid on ka päris palju – talus alaliselt palgal 60 ringis ja Jaagumäe Kaubanduses veel 100. Palju eri tegevusi on talus aegade jooksul välja kujunenud. „Mitmekesisus aitab põllumajanduses riski vähendada, näiteks kui üks

Mart Timmi näeb köögiviljakasvatusega võrreldes suuremat laienemis- ja arenguvõimalust kaubanduses, kuigi ka seal on konkurents väga tihe.

160

inimesele annavad Timmid tööd. Neist umbes 60 on ametis Jaagumäe talus ja sadakond Jaagumäe Kaubanduses.

kultuur parasjagu ei kasva, siis teine ikka kasvab. Samuti saab niimoodi masinaid paremini koormata, alguses võtame kartulit, pärast kapsast. Kui mul oleks üks aktiivne kultuur nagu maasikakasvatajatel, siis oleks kolm kuud aastas kiire, aga muidu väga vaikne. Meie aga püüame aastaringi oma inimestele võimalikult ühtlaselt tööd anda,” selgitab Tarmo. Sellepärast keskenduti just pikemalt säilivatele juurikatele, mitte kiire

realiseerimisajaga köögivilja kasvatamisele. Kaubandus on samuti sujuvalt põllumajanduslikust tegevusest välja kasvanud. „Kui me omatoodetud sealiha oma poodides maha ei müüks, siis oleks meil seakasvatusega praeguseks pillid kotis, eriti nüüd, kui asume katku III tsoonis,“ räägib Mart. „Selles vallas tuleb müüki hoida enda käes. Ka tarbijad on meid väga omaks võtnud. Asi algas väikesest Võru juurviljapoest, kuid nüüd on poode viis ja plaanime veel ühe juurde teha.“ Osalt tänu Jaagumäe talule kui suurele tööandjale, osalt linnaläheduse tõttu, pole Navi küla sugugi mingi vaikne ja hääbuv sumbküla nagu paljud külad Eestis, vaid siin elu keeb. Traktorid saalivad nii vilkalt erinevate Jaagumäe tootmishoonete vahel edasi-tagasi, et tolm ei jõua vahepeal teele langedagi, kui juba tuleb järgmine. Näha on ka ehitustööd – kohaliku põllumajandusühistu, mille liige on ka Jaagumäe talu, eestvedamisel ehita13


PERSOON takse viljakuivatit, et kuivatimajandus kamba peale korda saada. Üldse on Jaagumäe talul siin ehk juba 30 hoone ringis. „Igal aastal oleme midagi juurde ehitanud. Aga ega alguses, kui 17 hektariga alustasime, nii suuri plaane küll ei olnud,“ märgib Mart. Talu ehitamist alustas ta sarnaselt paljude põllumeestega 1990ndate alguses kohe pärast kolhoosiaja lõppu. Köögivilja hind püsib nagu aamen kirikus Tarmo hindab, et köögiviljakasvatuse poolest on Jaagumäe talu kindlasti nelja suurema kasvataja seas. „Kõige suuremad on vast Kadarbiku ja Riitsinus, kuid meie oleme ainus suur turust kauge tootja, teised on kõik oma turu ligidal. Kaugus Tallinnast teeb meie elu keerulisemaks küll, sest me ei suuda igapäevaselt tarnida ja iga päev me Tallinna sõitu ei tee. Mõttekam on sõita harvem ja suurema kogusega,“ räägib ta. „Hulgilaod ja horeca on meie köögivilja põhikliendid, otse kaubanduskettidele me ei müü. See on nii kujunenud, sest kettidel on väga karmid tarnetingimused. Kui me siit kauge maa tagant tuleme, siis võib ju juhtuda, et jõuame viis minutit varem või hiljem õue peale. Sellise eksimuse eest on aga mõnel ketil ette nähtud trahvid. Piltlikult öeldes läheb meie kaup Tallinna ja sealt tuleb ta Võrru tagasi.“ Kas köögiviljakasvatuses on konkurentsi palju? Timmid mainivad, et eks väiksemad tegijad on välja surnudki, see ala on pidevalt koondunud. „Kõik me oleme hinnasurve all. Asi käib mahu pealt. Hämmastav on see, et köögivilja hind on äärmiselt püsiv – sul võib muutuda valuuta ja olla inflatsioon, aga köögivili maksab ikka sama palju või pigem läheb odavamaks, kallimaks aga kindlasti mitte. Sellepärast ongi väga oluline suur maht ja tootlikkus,“

14

teab Tarmo. Lähedal asuvast Lätimaast pole Jaagumäe talul suuremat kasu, sest sinna müüa ei õnnestu. „Lätis on tööjõud veel niipalju odavam, et Eesti kasvatajad ei suuda nendega konkureerida ja sellepärast on Läti siinsel köögiviljaturul hoopis ise põhiline hinnakujundaja, kellega meie kasvatajad peavad rinda pistma,“ sõnab Mart. Paar aastat tagasi mainis Mart ühes artiklis, et töötajate leidmine pole väga keeruline. Kuidas on lood praegu? „Ma ei tunne, et nende leidmine raske oleks. Kõik sõltub tingimustest, mis sa inimestele pakud. Palganumber polegi ehk kõige tähtsam, olmetingimused on olulised. Meil on inimestel võimalik igal õhtul saunas käia, lõuna on meie poolt kas sööklas või põllul. Eks oleme ka ise inimesi koolitanud. Viimasel ajal oleme saanud Olustverest kolm tublit noort praktikale ja nad on hiljem meile tööle tulnud. Sealt tulevad väga eluterve mõtteviisiga inimesed,” kiidab Mart, kelle sõnul on peaasi, et inimene siit töö puudumise pärast ära ei pea minema. „Meie saame talle pakkuda sellist tööd, et ta ei pea minema Soome Gyprokit panema. Kodus olemine on ka luksus ja välismaale tööle käimine ei ole sugugi nii lihtne, nagu võib-olla pealt paistab,“ räägib Mart. Käsitsitöö maht on praegu liiga suur Käsitsitööd köögiviljakasvatuses Tarmo sõnul ikka on, kuid sel on teenindav roll: näiteks kartulikombainil kivi või porgandikombainil pealsete välja viskamine. Küll aga käib käsitsi kapsakoristus, sest masinaga koristades ei säili pead nii hästi. Mart lisab, et tehnoloogilise arengu poolest on talus veel küllalt arenguruumi, sest ega kasutusel pole kõige uuemad süsteemid ja võib-olla on käsitsitöö maht isegi liiga suur.

Traktoreid on paarkümmend, pooleks Valtrad ja New Hollandid. Laenude ja liisingute võtmisega on Timmid pigem tagasihoidlikud. „Oleme juba sellisel tasemel, et saame ka omavahenditest investeerida ja ei pea iga kord uue traktori ostmiseks laenu võtma. Ja minu eas on mõte järjekordsest laenust nagu hirmufaktor,“ ütleb Mart. „Kui nüüd praegune ilm jätkub, siis ei saa minister enam öelda, et jagame teraviljakasvatusest toetused lehmapidajatele, vaid siis on kõik vaesed. Õnneks ei ole meil suuri pangalaenusid, aga töötajate palgal pidamine on ometi suur vastutus. Ainus lootus on, et ega ükski aasta pole olnud täisikaldus. Ja lohutab ka Eesti vanasõna, et põua lapsed naeravad ja vihmalapsed nutavad. Ehk et kui põuaga midagi saab, siis see on kvaliteetne, aga vihm rikub saagi täielikult.“ Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Mart, et põllumajanduses suurt revolutsiooni toimuda ei saa, kuid ega ei saa ka öelda, et ettevõte valmis oleks. „Küllap saaks asju ka lihtsamalt ja efektiivsemalt teha, aga kuna süsteem on juba loodud, siis jätkame endist viisi,“ sõnab ta.


Võrumaa Toidukeskuse ees ilutsevad muhedad seaskulptuurid. Poe valmistoidulett on Mart Timmi sõnul viimasel ajal aga nii populaarne, et ta imestab, kas inimesed kodus ise väga süüa enam ei teegi.

Timmid on üles ehitanud suurepäraselt töötava ärimudeli IVARI PADAR ENDINE PÕLLUMAJANDUSMINISTER, NAVI

Põllumajanduses ongi nii, et kallimat sorti vorsti saad sa leivale osta siis, kui oled lõpptarbijale võimalikult lähedal. Ivari Padar

KÜLA ELANIK JA TIMMIDE SÕBER

T

ean Timmi-poisse nende sünnist saadik. Minu isa oli kohalikus kolhoosis peaagronoom, Mart Timmi aga agronoom. Jaagumäe talu arengut ja kasvamist olen näinud selle algusest peale ning on väga hea, et suuresti tänu nende tegutsemisele on Navi küla väljapaistev köögiviljakasvatuskeskus. Nende ärimudel, kus Mart on kui vihmavari poegade tegutsemise kohal ning pojad juhivad ettevõtte olulisi harusid – Tarmo põllumajandust ja Taimar kaubandust –, on end väga hästi õigustanud. Eks põllumajanduses ongi nii, et kallimat sorti vorsti saad sa leivale osta siis, kui oled lõpptarbijale võimalikult lähedal. Timmid on selle põhimõtte hästi ära tabanud ja edukalt ellu rakendanud.

Mäletan nõukogudeaegseid köögiviljahoidlaid, kus sügisel pandi köögivili sisse ja kevadel lükati mäda kraam välja. Sellega võrreldes on praeguseks toimunud tohutu hüpe. Minu teada olid Timmid Eestis ka ühed esimesed, kes hakkasid säilituskapsast kasvatama, kuna sinnamaani oli tava, et kapsas hapendati ja värskena üle talve ta lihtsalt ei säilinud. Vähetähtis pole seegi, et Timmid osalevad kohalikus külaelus – just Mardi ja Tarmo eestvõtmisel ehitati Navi küla seltsimaja. Ega agrobisnist ei saagi tegelikult teistmoodi ajada, kui sul pole ümberkaudu inimesi. Tõsi, praegu on ka muidugi kaebajaid, et küla vahel liikuvad traktorid häirivad oma müraga ja mõnikord tuleb sõnnikulõhna. Samas tasub mõelda, et traktorimüra käibki maaelu juurde. Minu kõrvadele on see muusika, täpselt nagu ka viljakuivati undamine. Need asjad näitavad, et maal elu käib. 15


S E A K AT K

Kas seakatk jätkab murdmist? Hoolimata sellest, et oleme Rakvere Farmides juba aastaid ennetavalt täiustanud bioohutusmeetmeid, jõudis sigade Aafrika katk (SAK) mullu meie Vooru farmi. Nakatumine oli meile hoiatus, et olles vastamisi SAK-taolise haigusega, ei ole keegi eales 100% kaitstud ja alati saab kõike paremini teha, kui seni on tehtud. MATI TUVI AS-I RAKVERE FARMID SEAKASVATUSDIVISJONI DIREKTOR

16

Juba enne SAK-i Eestisse jõudmist olid kõik meie farmid tarastatud, igas farmis on aastaid olnud desovannid transpordi desinfitseerimiseks, korralikud duširuumid (uuemates farmides ka saunad) ja kehtestatud karmid bioohutusmeetmed nii farmipersonalile kui ka koostööpartneritele. Kui eelmisel aastal SAK Eestis plahvatuslikult levis, tundus, et oleme omalt poolt kõik teinud ja nakkuse vastu kaitstud. Ometi see nii ei läi-


Ekseko farmi enne sisse ei saa, kui on läbitud desomaja. Fotod: Rakvere Farmid

nud ja üks farm nakatus. Viljandimaal Tarvastu vallas Vooru farmis tuli taudipuhangu järel hukata üle 2000 sea. Selle farmi ümber oli tollal Eesti suurim katkukolde piirkond, viiruse kontsentratsioon ümbruskonnas võis olla ülisuur ja selle pääsemine farmi oli mingil moel võimalik. See oli tõeline šokk Vooru farm oli kindlasti oluliselt paremini kaitstud kui üks üle keskmise Eesti seafarm. Kuid ikkagi see farm nakatus. Analüüsisime olukorda ja jõudsime järeldusele, et siiski esines ka selles farmis (bio) turvaauke ja kas siis lõpuni paika panemata protseduurireeglite või inimliku eksimuse tulemusena jõudis katk farmi. Kaardistasime kõik võimalikud nakkusallikad, vaatasime üle kõik tööprotseduurid, mida seafarmis tehakse,

Mati Tuvi kilesusside ja desopritsiga.

täiendasime veelgi bioohutusmeetmeid, et olla sel suvel paremini valmis. Olulist rõhku oleme pööranud tööprotseduuridele, eelkõige sigade laadimisele farmi sisse ja sealt välja transportimisel, mil tootmistsoon avatakse välistsoonile. Kui seal on SAK ja inimesed eksivad reeglite vastu, on nakatumisoht väga suur. Katku toob farmi inimene Võrreldes eelmise aastaga oleme täiustanud kõiki valdkondi, alustades inimeste teadlikkuse tõstmisest ja lõpetades konkreetsete detailide lihvimisega (näiteks kõigi pisemategi avauste sulgemine, et välistada näriliste sissepääs farmi). Kuigi viiruse farmi sattumise vältimiseks võib teha ükskõik mida, sõltub kõik siiski inimestest, kes farmis töötavad või farmidele erinevaid teenuseid osutavad. Näiteks võiks sigala kasvõi kinni müürida, aga kui töötaja siseneb sinna tänavajalatsites või desinfitseerimata kätega, on nakatumise risk suur. Loomulikult on võitlus SAK-iga seakasvatajatele ka majanduslikult väga kurnav, kuna oluliselt on suurenenud kulutused täiendavatele bioohutusalastele investeeringutele ning desoainetele. Näiteks Rakvere Farmides on need kulud kasvanud ca sada tuhat eurot aastas, rääkimata kolmanda tsooni sigadele kehtestatud piirangutest ja nende liha erikäitlemisest tingitud kuludest, mis on veel palju suuremad. SAK-i kiire leviku tõttu on Eesti seakasvatus vähenenud lühikese ajaga umbes kolmandiku võrra, sealhulgas on Rakvere Farmid vähendanud oma tootmist ca 20%. Oleme poole aasta jooksul sulgenud neli farmi, mis sattusid 3. tsooni sanktsioonide alla, asusid katkuohtlikes piirkondades ning kus seakasvatus muutus üleöö majanduslikult väga ebaefektiivseks.

17


S E A K AT K

Kuni SAK püsib looduses, on farmid ohus

R

ääkides SAK-viiruse levikust ja selle tõrjest, peame tegelikult rääkima kahest asjast – SAK looduses ja SAK kodusigadel. SAK looduses – metsas, põldudel, metssigade populatsioonis, mis on selle looduslik reservuaar ja kust viirus liigub edasi kodusigadele. Viirusekandjaks võivad olla kas inimesed, transport, teravili, muud loomad, linnud või putukad, kuid alguse saab see loodusest ja eespoolnimetatud teid pidi kodusigadeni jõudmine on ja jääb aktuaalseks. SAK kodusigadel – farmides või väiketaludes võib teha kõik endast sõltuva, kuid mitte kunagi ei saa öelda, et nüüd on farm SAK-i vastu 100% kaitstud. Niikaua kuni SAK püsib looduses, on suur nakkuseoht ka farmides. SAK püsib looduses niikaua, kuniks on piisavalt palju metssigu, kelle hulgas viirus levida saab. Karmid bioohutusnõuded farmis on juba tagajärg, põhjus on SAK metsas, ja tegeleda tuleb paralleelselt mõlemaga, mitte ainult ühega. See tähendab, et kui meie ühiskonnas ei jõuta ühisele arusaamisele ja kokkuleppele, et SAK tuleb kogu maalt välja juurida, ei saa keegi osapooltest rahulikult elada ega end turvaliselt tunda – ei jahimehed ega seakasvatajad. SAK jääb looduses veel palju aastaid tsirkuleerima ja kodusigade haigestumise oht on püsivalt suur. Kõik ühe mütsi alla See kokkulepe oleks kompromiss ja eeldaks seda, et kõik osapooled (jahimehed, maaomanikud, turismitalud, maaeluminis-

18

Hea teada Peamised võimalused, kuidas SAKviirus võib farmi jõuda: otsene kokkupuude haige (mets) seaga inimesed transport tööprotseduurid allapanu sööt linnud, närilised, putukad Detailsem info: www.agri.ee

20 000

kodusiga hukati Eestis eelmisel suvel seakatku tõttu.

Niikaua

kuni SAK püsib looduses, on suur nakkuseoht ka farmides. SAK püsib looduses niikaua, kuniks on piisavalt palju metssigu, kelle hulgas viirus levida saab.

teerium, VTA, keskkonnaministeerium ja veel mitmed ametkonnad ning organisatsioonid) mõistavad olukorda ühtemoodi ja teevad kõik selleks, et seda muuta. Põhimõtteliselt tähendaks see metssigade populatsiooni olulist vähendamist, lubades ja motiveerides jahimehi metssigu rohkem laskma ja lõplikult keelates metssigade lisasöötmise. Jahimehed omakorda peaksid mõistma, et see on möödapääsmatu ja ainuke lahendus olukorra stabiliseerimiseks. Metssigade arvu vähendamine Kui praegu on metssigade arv Eestis 25 000–30 000 vahel, siis spetsialistide arvates võiks neid olla maksimaalselt 6000 ehk 1,5 siga 1 km2 kohta, mil kahe metssea omavaheline kohtumine lühikese aja jooksul oleks vähetõenäoline ja haige metssiga sureb enne, kui jõuab järgmist nakatada. Kui SAK-viirust metsast enam ei leita ja riik kuulutatakse SAK-i vabaks (minimaalselt üks aasta peale viimast leidu), on jälle võimalik metssigade arvu suurendamine. Siin on paslik võrdluseks tuua, et Soomes on vaid 1500–2000 metssiga. Paraku on olukord kohati tragikoomiline. Olen kuulnud, et kui riik on jahimeestele välja pannud preemia emise laskmise eest (näiteks 50 eurot), siis mõnes kohalikus jahimeeste seltsis olla välja pandud hoopis trahv emise laskmise eest ja topelt suurem (antud juhul näiteks 100 eurot). Kas see nüüd täpselt nii on või mitte (kuigi ka kuulujutt ei teki tühja koha pealt…) on teadaolevalt nii ametkondades kui ka jahimeeste seas palju erimeelsusi metssigade populatsiooni suhtes.


Me ei suuda koostööd teha

K

õik osapooled (seakasvatajad, jahimehed, ametnikud jpt) vaatavad olukorda oma mätta otsast ja ei taheta või ei suudeta näha terviklikku pilti, elatakse tänases päevas, aga ei vaadata tulevikku, käib omavaheline kiusu ajamine. Kuid eks see ühine arusaam ja ühiskondlik kokkulepe ka ükskord tulevad. Küllap peavad kõik oma vitsad kätte saama ja siis lõpuks lepitakse kokku. Haigus liigub edasi Esimene „tõehetk“ saabub seakasvatajatele juba õige pea – sel suvel. Vastavalt sellele, kas ja kui palju tuleb nakatumisi kodusigade seas, võime järeldada, mida on eelmisest aastast õpitud ja kui pal-

ju on panustatud bioohutusmeetmetesse. Kui eelmisel suvel möllas katk metsas enamasti Valgamaal, Võrumaal ja Tartumaal, siis praeguseks on see jõudnud Põlvamaale ja ka Lääne-Virumaale. Seega liigub haigus järjekindlalt edasi ja viirust on looduses oluliselt laialdasemalt kui eelmisel aastal. See omakorda seab seakasvatuse veelgi suurema surve alla kui aasta tagasi. Aga loodame parimat. Hispaanias vältas SAK umbes 20 aastat, kuni lõpuks uusi nakatumisi enam ei tulnud ja riik tunnistati haigusevabaks. Aga Hispaania on suur riik, kus on palju raskesti ligipääsetavat maastikku ja haiguse kulg palju hoomamatum kui Eestis. Eesti on väike riik, tihedalt met-

saga kaetud ja meil võiks haiguse kulg olla hoopis intensiivsem ja kiirem ning meie endi poolt suunatud – see tähendab, et on rakendatud kõiki neid mõtteid, mis eespool kirjas. Arutlusel loomakaitsetara Kui suudaksime moodustada ühise rinde SAK-i vastu, usun, et oleksime viie aastaga sellest haigusest vabad. Loomulikult tuleb siis ka välistada, et haigus uuesti üle piiri sisse ei tuleks. Selleks on teretulnud plaan ehitada idapiirile loomakaitsetara, mida planeerib teha ka Läti. Kogu SAK-i vastane tõrje peakski olema terves Baltikumis ühiselt ja ühtemoodi koordineeritud tegevus.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Kergaiad, -väravad ja - moodulid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner! Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee


REKL A AMTEKST

Üks idee, üks valik, üks meeskond - piiramatud võimalused ÜKS: ALLTECH`I IDEEDE KONVERENTS

J

ärjekorras 32. Alltech`i põllumajandustootjatele suunatud konverents kandis seekord deviisi ÜKS: Alltech’i Ideede Konverents (ONE: Alltech Ideas Conference). Eesmärgiks sel korral oli osalejateni tuua maailma muutnud ideed ja anda sõna neid rakendanud silmapaistvatele inimestele ning innustada osalejaid leidmaks enda, üks- miljonist idee, mis võiks muuta igaühe enda tulevikku. Innovatsioon teaduses, põllumajanduses ja ettevõtluses olid seekordse konverentsi enim käsitletud teemad, mis tõid Lexington, Kentucky`sse kokku üle 3000 inimese 71 riigist. Kolmepäevase konverentsi raames astusid teiste seas üles Alan Mulally, Ford Motor Company endine president, John Calipari, Kentucky Ülikooli korvpallimeeskonna endine peatreener ning Steve Wozniack, Apple Computer Inc. kaas-asutaja ja Primary Data juhtivteadlane. Eesti looma-ja taimekasvatusinimesed on osalenud Alltech`i konverentsidel üheksal viimasel aastal. Ka seekord oli Eesti esindatud 3 inimesega: Margus Muld, Trigon Dairy Farming AS-ist, Lenno Link

Väätsa Agrost ning Pilleriin Puskar Alltech Eestist. Mõtteid konverentsilt Elame ajal, mil maailmas on toita üle 7 miljardi inimese, arvestuslikult on aastaks 2050 meid aga üle 9 miljardi. Tarbija ootab põllumajanduselt üha enam toodangut järjest väiksema ökoloogilise jalajäljega ning aina kvaliteetsemaid, lisaväärtusega toiduaineid igapäevaselt lauale. Traditsioonilised tootmisviisid on asendumas uuenduslike lahendustega, mille rakendamine kiiresti muutuvas maailmas on oluline säilitamaks konkurentsivõimet. On teada, et taimekasvatuseks kõlblikku pinnast on globaalselt vaid 12%. Väärtuslik mullaelustik, mis moodustab kogu planeedi bioloogilisest kooslusest üle neljandiku, on tänapäevaste intensiivsete tootmisviiside tõttu pidevas ohus. “Kui põlde töödeldakse jätkuvalt pestitsiidide ja fungitsiididega, hukkuvad sellega ka tuhanded mulla ökosüsteemid ja miljardid mullaterviseks olulised mikroobid” rääkis Robbie Walker, Alltech Crop Science osakonnajuhataja. Vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andme-

tele, on 20-25 protsenti põllumajanduslikust maast traditsiooniliste põllumajandustavade tõttu taimekasvatuseks juba sobimatu või järjest halvemas seisundis. Tegelikkuses lisandub sellele iga-aastaselt Austria riigi pindala suurune ala üha halveneva viljakusega põllumaad. “Kõigest 2 protsenti mullamikroobidest on meile teada, mis siis, kui me suudaksime mulla viljakuseks rakendada ülejäänut 98 protsenti?”, lisas Walker. Kaasates mullaharimisse uusi, mikrobioloogilisi tehnoloogiaid saame mullaviljakuse tõstmiseks palju ära teha. Kuigi sünteetilised, keemilised lisandid on aidanud toita kasvavat populatsiooni, on umbrohu resistentsus ja piiratud tootlikkus praeguste maaharimissüsteemide puudused selgelt välja toonud. Loomakasvatus on otseselt seotud mullaga, seetõttu ei ole vahet kas oleme loomakasvatajad või taimekasvatajad, me peame mõlemal juhul säilitama vastutustundlikult oma viljakat põllumaad, et tulla toime teiste, turgu reguleerivate tingimustega, milleks täna on piimahinna madalseis. Teadlik tarbija Nielsen`i 2015 aasta aruanne kin-


MÕTTEID KONVERENTSILT

Alltech`i peakontoris oli kõigil osalejatel võimalus tutvuda ka tuleviku farmi mudeliga, kus kogu tootmistsükkel on omavahel ringluses. Pildil: Margus Muld ja Lenno Link kuulamas Alltech`i teadlaste tuleviku farmi ülevaadet.

nitab, et 80 protsenti tarbijatest üle maailma eelistab toiduaineid, mis oleks tervislikud. „Tarbija otsused põhinevad uskumustel ja veendumustel, mis ulatuvad kaugemale kui hind “ rääkis Rebecca Noble, Alltech Crop Science arengudirektor. „Tarbija teadlikkus põllumajandusliku tootmise sotsiaalsest ja keskkondlikust mõjust on üha olulisem faktor ostmisel. Konkurents turul ja tarbijate ootused on need, millest peame lähtuma täna nii taimekasvatuses kui ka loomakasvatuses otsuseid tehes. Konverentsi raames oli võimalus külastada ka Alltech`i Nutrigenoomika Keskust, mis on esimene omataoline maailmas. Tänane geenitehnoloogia võimaldab asendada paljud loomkatsed geeniuuringutega ning säästa nii loomi kui ka aega. Näiteks saame raku tasandil määrata, mil viisil mõjutab looma sigivust orgaaniline seleen SEL-PLEX® võrrelduna anorgaanilise seleeniga.

Idas, Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Alltech’is töötab üle 3000 inimese ning ettevõte on esindatud 128 riigis. Samuti on Alltechil USA-s ning Iirimaal 3 biotehnoloogia keskust, kus tegeletakse teadusuuringutega.

Alltech - ettevõte, kus innovatsioon on loomulik- on ülemaailmne ettevõte, mis pakub lahendusi looma- ja taimekasvatusele. Ettevõte on tänaseks oma 32. tootmisüksusega esindatud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lähis-

Pilleriin Puskar Alltech Eesti OÜ, Aretuse 2, Märja, Tähtvere vald, Tartumaa 61406 Mob: +372.50 52 846 www.alltech.com/estonia

Eelseisvad aastad saavad olema täis muutusi ka Eesti piimakarjakasvatajatele – oluline on omada informatsiooni mujal maailmas toimuvast ja arvestada neid juba täna tehtavates otsustes. Täpsemat informatsiooni konverentsil räägitu kohta leiab iga põllumees kodulehel: ideas.alltech.com

Konverentsi eesmärk oli avardada osalejate silmaringi ja püüda arvata kuhupoole põllumajanduse tulevik liikuma hakkab. Eeldatavasti hakkame tulevikus järjest rohkem kasutama, hetkel ebatraditsioonilisi, toitainete allikaid (putukate proteiin, vetikatelt saadud toitained jne). Maailmas muutub energiakasutus ja kui 2050 aastaks elab planeedil Maa 9 miljardit inimest- tekib küsimus kuidas me suudame need inimesed toitainetega varustada ja samal ajal planeeti jäätmetega mitte üle koormata ja elamisväärsena hoida - tundub, et traditsiooniline põllumajandus jääb hätta, sest resurssi lihtsalt ei jagu. Põllumajanduse “ebatraditsioonilist” poolt soovib vedada jõudumööda Alltech, mis neid suundasid arendab, otsib andekaid inimesi üle maailma, kes tegeleksid teadustööga. Kokkuvõttes oli tegemist väga huvitava konverentsiga, mis aitas aru saada tuleviku põllumajanduse probleemidest ja võimalikest lahendustest. Margus Muld, Trigon Dairy Farming AS Tootmisvõimalusi tundub olevat ülearugi, võib-olla küll mitte traditsioonilises põllumajanduses, vaid õige pea näeme suuri arenguid taimede-vee-elukate-bakterite koos kasvatamisel ning hüdropoonika laialdast levikut palju niiskust vajavate kultuuride viljelemisel. Loomulikult oli väga inspireeriv ka näha ja kuulda suuri isiksusi nagu Apple asutaja ja inseneri Steve Wozniak´i ja 88 aastast NASA astronauti James Lowell´i, kes jagas oma kogemusi Apollo 13 lennu kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et kindlasti oli Alltechi konverents silmaringi väga avardav ja inspireeriv, ning võib karta, et sellist võimalust näha ja kuulda maailma tipptegijaid kolme päeva jooksul nii kontsentreeritult ühes paigas ei juhtu just igal aastal. Lenno Link, Väätsa Agro AS


FOTO

Esmalt said võistkonnad valida toorained, millest kokteili valmistama hakata.

Piim –

päeva pärl! 1. juunil toimus Tallinnas Tornide väljakul piimafestival. Päeva tippsündmus oli koolilaste piimakokteilide valmistamise finaalvõistlus. Osalesid kümne kooli võistkonnad ja võitjaks kuulutati Lihula Gümnaasiumi 6. klassi poiste kokteil “Lihula värskus”. Tehke järele! Segage keefir, maasikad, külmutatud vaarikad, kooritud pirn, ploomimahl ja lisage sorts laimimahla. Tallinna Ühisgümnaasiumi kokteilitegu.

22

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA PILDID: JULIA-MARIA LINNA


Töö käib nagu laevaköögis.

Porgandimehu annab kokteilile säravoranži värvuse.

Lihula noored kuulavad žürii liikme Nikita Ulitini nõuandeid.

Laulasmaa kooli võistkonna kokteil pälvis žüriilt äramärkimise.

Žürii liikmed Inga Paenurm ja Nikita Ulitin mekivad kokteile. Kõik olid maitsvad ja eriti rõõmustas žüriid asjaolu, et lapsed ei kasutanud kokteilide magustamiseks mett ja suhkrut, vaid usaldasid marjade magusust.

23


H E K S E L DA M I N E

Uued piirangud viivad toetuse tootjateni Nüüd, mil põllumajandusmaal võib heksli põllule jätta kuni 15 protsendil toetusõiguslikust maast, on maaomanikud rohkem motiveeritud maad põllumeestele välja rentima ja nii peaksid ka toetused senisest enam tootjateni jõudma. 24


„Küsimus on selles, kas hekseldada või seda mitte teha,” tõi välja Mario Talvist, kes kasvatab Saaremaal lihaveiseid ja lambaid. Foto: Irina Mägi

15%

toetusõiguslikust maast võib heksli maha jätta. Ülejäänu tuleb kokku koguda ja ära koristada. Kuidas seda teha, on aga küsimus, millele head vastust pole. RAIDO KAHM SAARTE HÄÄLE AJAKIRJANIK

Tänavu kehtima hakanud uute piirangute eesmärk oli panna piir n-ö euroheinateole ehk olukorrale, kus toetust saadi vaid hekseldamise eest. Nimelt on maaeluministeeriumi sihiks, et põllumajandusmaal, mille eest saadakse toetusi, tegeletaks põllumajandusega. See jätab maaomanikele, kes ise põllumajandusega ei tegele, kuid varem toetust taotlesid, siiski nii mõnegi variandi. Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku sõnul on parimaks lahenduseks leida põllumajandusette-

võtja, kellel maast kasu oleks ja see talle rendile anda. „Näiteks loomade karjatamise või söödavarumise jaoks,” selgitas ta. Juhul kui on soetatud endale hooldamiseks vajalik tehnika, võib jätkata hekseldamisega selleks, et säilitada põllumajandusmaa väärtust, kuid ilma toetuseta. „Hooldatud maad võib tulevikus vaja minna, kui piimandussektori raske olukord laheneb või kui juurde tekib lamba- või lihaveisekasvatajaid,” selgitas Talvik. „Loodan, et ehk tekib ka bioenergia tootmiseks mingeid variante, aga see on veel pikema ajalise perspektiivi küsimus,” lisas ta. Siinkohal on kohane täpsustada, et meedias ja ka PRIA materja-

lides on selgitatud, et küsimus pole justkui mitte hekseldamises, vaid hekseldatud rohu maha jätmises. Näiteks seisab PRIA infovihikus „Põhitõed pindalatoetuste ja MAK loomatoetuste taotlemisel 2016”: „Põllumajandusmaa hooldamisena käsitletakse rohumaa või sööti jäetud maa niitmist või muul viisil hooldamist vähemalt ühel korral enne 10. augustit ja niide (sealhulgas hekseldatud rohi) peab olema kokku kogutud samaks tähtpäevaks.” Paraku sellist masinat, mis heksli kokku suudaks koguda, siinmail ei tunta. „Kui hooldusniidukiga niidetakse ja hekseldatakse kohe ka rohumass ära, siis selle kokku kogumine on sisuliselt võimatu,” tõdes Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna teadur Indrek Keres. Ta selgitas, et hooldusniiduk ei tekita vaalu, vaid kogu rohumass laotub ühtlaselt laiali. Niisuguse massi kokku kogumine on aga väga keeruline. Ka põllumajandustehnikat müüva ettevõtte AS A. Tammel juhatuse liige Indrek Tammel märkis, et tema teada sellist masinat, millega hekslit kokku koguda, olemas ei ole. Ta meenutas, et nõukogude perioodil olid masinad, mis purustasid ja loopisid heksli kohe käru peale, kuid niisuguseid enam üldiselt ei kasutata. „Seoses silo tegemisega haljasmassi loomadele ette väga ei niideta,” märkis Indrek Tammel. „Seega ongi küsimus selles, kas hekseldada või seda mitte teha,” tõi välja Mario Talvist, kes kasvatab Saaremaal lihaveiseid ja lambaid. „Inimestele on täna öeldud, et te ei tohi enam hekseldada ja nii otsitakse erinevaid lahendusi,” märkis Mario Talvist, kelle poole on mitmed maaomanikud pöördunud maade hooldamise küsimuses. Ühed pakuvad maad rendile, teised pakuvad tasuta heina, mille põllumajandusettevõtjad pea25


H E K S E L DA M I N E vad muidugi ise üles korjama. Viimasel juhul võtavad toetust edasi maaomanikud ise. Maaomanikul kaks varianti laual Mario Talvist selgitas, et tema on maaomanikele andnud valida kahe variandi vahel. „Kas pakume teenustööd tunnihinna alusel, kui oma tegemiste kõrvalt selleks aega jätkub või rendime maad turuhinnaga ja võtame hoolduskohustuse üle.” Olukord, kus põllumajandusettevõtja teeb töö ära vaid heina ja õlapatsutuse eest, on Talvistu hinnangul otsene turu solkimine, kuna toetus ei lähe tootjale, mis oligi ju hekseldamise piiramise põhiidee. „Selliseid juhtumeid võib aga siiski ette tulla, kui näiteks mõnel loomakasvatajal on hädasti sööta vaja, aga tal endal maad napib,“ tõi Talvist näiteks.

Sellegipoolest võib üsna julgelt väita, et uued piirangud on loonud eeldused selleks, et toetus läheks eelkõige põllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele. Uue korraga kaasnevad aga mõistagi ka uued küsimused, mis peaksid lähiajal vastuse saama. Kõigile sobivat lahendust pole Näiteks on Talvist varasemalt märkinud, et 15% nõudega võivad tootjatel kaasneda asjatud kulud. Seda juhtudel, kus loomade söödaks vajalik saak saadakse kokku juba näiteks 50%-lt maalt. Kokku tuleb aga niide koguda 85%lt toetusaluselt maalt, mis tähendab, et osa niitest viiakse sõna otseses mõttes metsa alla kõdunema. Samuti võib osa maid olla sellises asukohas või sellises seisus, et neid saabki ainult hekseldamisega hooldada.

Hekseldatud rohi söödaks Hekseldatud rohu kokkukogumiseks head varianti pole, aga kui põllumehel see kuidagi siiski õnnestub, siis Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna teaduri Indrek Kerese sõnul kõlbab hekseldatud rohi loomadele söödaks küll. „Silogi on ju hekseldatud,“ lisas ta ja täpsustas, et see, kui hästi loomad seda massi söövad, sõltub suuresti rohumassi kuivainesisaldusest. „Kui kuivainesisaldus on madal ehk rohumass mahlane, siis söövad paremini, kuid see mass läheb hunnikus seistes ruttu kuumaks ning siis ei kõlba see enam söödaks,” selgitas Keres. Ta lisas, et kui rohi on kuiv (kuid mitte kuivatatud), siis söömus on väiksem ja kuumaks minemine ei ole nii kiire, kuid pikaajalisemaks säilitamiseks (ilma kinni tallamata ja kilega katmata) see ei kõlba.


Kogutud rohumassi pole kuhugi panna

T

eadur Indrek Keres tõdes, et määrused ei reguleeri, kuhu kokku kogutud rohu või heina mass ladustada tuleb. „Kogu see rohumassi eemaldamise nõue on nii kummaline, et head ladustamise kohta ei oskagi välja mõelda,” lausus ta. Keres selgitas, et heina mädanemiseks kulub aastaid ja kui iga aasta ladustada uusi heinapalle juurde, ei avane lõpuks just ilus pilt. Toetuse saamise seisukohast tuleb siiski silmas pidada, et kui põlluserva heinapallid panna, siis tuleb need järgmiseks kevadeks sealt ära vedada. „Vastasel korral mõõdetakse pallide all olev maa toetusalusest maast välja,” tõi Keres välja. Keres märkis, et suurtootjatele uus piirang tõenäoliselt

probleeme ei tekita. Küll aga on see probleem 10–20 ha talupidamistele. „Tihti ei ole neil kellelegi maad rendile anda. Ja kui olekski, siis saab piiranguks püsirohumaade säilitamise kohustus,” tõdes ta. Keres selgitas, et kui maad lähevad n-ö euroheinategijate käest põllumeestele, ei saa viimased püsirohumaa säilimise kohustuse tõttu maad üles ikka harida. „Lihtsalt niitja vahetub.” Teraviljakasvataja, kellel heina tegemiseks vajalikku tehnikat ei ole, loobuks aga Kerese hinnangul nendest maadest üldse, kuna ta ei hakkaks tegema investeeringut, mis ennast ära ei tasu. „Tulemuseks on see, et maa jääb niitmata ja hakkab võsastuma,” oli Keres kindel. Seetõttu ongi ta seda meelt, et piirang tuleks

ära kaotada. Potentsiaalse murekoha uute piirangute juures tõi välja ka Indrek Tammel. Nimelt on tema hinnangul maad, mida hekseldamisega hooldatakse, tihti ebatasased ja kivised. „Tavalise niidukiga niitmine on seal suhteliselt problemaatiline,” nentis ta. Hooldusniiduk, mis hekseldab, on aga mõeldud selle jaoks, et ka raskemal pinnasel hakkama saada. Siiski tuleb märkida, et Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsi järgi sobivad nn euroheinamaad põllumajanduseks. Nende niisugust kasutamist ehk hekseldamist ja selle peale toetuse kogumist peetakse aga majanduslikkuse seisukohalt ebaratsionaalseks, sest põllumajandustegevus oleks tulusam.

OMANDA VÄÄRTUSLIK KÕRGHARIDUS MAAMAJANDUSE VALDKONNAS Bakalaureuseõpe MAAMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS JA FINANTSJUHTIMINE (päevaõpe, kaugõpe)

Magistriõpe ÖKONOOMIKA JA ETTEVÕTLUS (kaugõpe)

MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE (kaugõpe)

Avalduste vastuvõtt: 21. juuni – 7. juuli 2016 www.emu.ee/sisseastujale tel: 731 3890

*35% Eesti ettevõtetest tegutseb maapiirkonnas


Lüpsmise loomulik viis

Lely I-flow’ kontseptsioon suurendab piimatoodangut

Lely Astronaut A4 peamine omadus on läbikäidav lehma latter, mida nimetatakse I-flow’ kontseptsiooniks. Nii elu, kui ka teaduslikud uurimistööd on näidanud, et lehmad ei ole väga suutelised kitsastes kohtades pöördeid tegema. Lubades lehmal sirgelt latrisse sisse ja sealt välja kõndida kõrvaldatakse igasugune tarbetu ebamugavus. Lehmasõbralik konstruktsioon võimaldab lehmal ülejäänud karjaga katkematult läbi käia ega tekita talle tarbetut stressi. Farmerid, kes on kasutanud lüpsirobotit Lely Astronaut A4 koos I-flow’ kontseptsiooniga kauem kui aasta, teatavad piimatoodangu ootusiületavast kasvust.

Lely Astronauti robotkäsi - musklid ja ajud

Lely on oma tugeva robotkäe ideed järele proovinud juba 1992.aastast; käsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotsessi. Tänu robotkäe tugevale ehitusele ei purune miski isegi siis, kui lehm peaks selle peal seisma. Juhul kui lehm peaks nisakannud eemale tõukama, kinnitatakse need ilma saastumata ja loetud sekundite jooksul uuesti. Kindlustame kiireima võimaliku nisakinnituse ning täieliku kontrolli terve lüpsiprotsessi üle, kõik funktsionaalsed komponendid on paigutatud nisakannudele nii lähedale kui võimalik.

Lely Astronauti robotkäsi End hästi tõestanud põhimõte - robotkäsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotseduuri.

I-Flow’ kiire sisenemine ja väljumine Tänu I-flow’ kontseptsioonile kõnnib lehm sirgelt seadmesse sisse ja sealt välja tegemata pöördeid. See teeb robotis käimise lehmale lihtsamaks, lühendab õppimiskõverat ja suurendab tootlikkust.


Lely sügamisharjad - mõeldud enamaks, kui vaid puhastamiseks

Sügamisharjad eemaldavad nisalt pori ja sõnniku. See on ainus puhastussüsteem, mis puhastab nisaümbruse nisakannu kokkupuutekohas, samuti nisa lähedal oleva udarapõhja. Harjad võimaldavad ka kiiret ja väga tõhusat stimulatsiooni, mis on oluline selleks, et lehm vabastaks oksütotsiini hormooni. Parem stimulatsioon võimaldab paremat ühendusaega ja piima kiirust, kasvatades sellega roboti suutlikkust.

Lely MQC ja Lely MQC-C - piimas voolav teave

Lehmade heaolu ja suurepärane piimakvaliteet on eduka robotlüpsi võtmeteks. Mida rohkem teavet piima kvaliteedi muutuste kohta kätte suudame saada, seda lihtsam on farmeritel üles leida võimalike probleemidega lehmasid. See on põhjus, miks Lely asus kohe algusest peale piima kvaliteedi mõõtmise kallal töötama ja firma on säilitanud oma positsiooni juhtiva tootjana, tehes selle uudseima tehnoloogia kättesaadavaks talunikele üle maailma.

Lely sissetõmmatav söödaküna - ajend latrist lahkumiseks

Tänu uuele MQC-le ja täiendatud T4C versioonile on mastiidituvastus üle 90% ja hoiatuste usaldusväärsus on isegi suurem kui 99%. Piimakvaliteedi kontrollsüsteem Lely MQC mõõdab olulisi parameetreid: rasva- ja valgusisaldust, juhtivust, piima värvust, lüpsiaega veerandiku kohta ja tühilüpsi aega. Lely MQC-C mõõdab iga lüpsi ajal somaatiliste rakkude arvu. Iga lüpsikorra lõpus on teave saadaval teie T4C haldussüsteemis.

Lely 4Effect - veerandiku täpsusega

Lely pakub esimesena standardset seadmesisest süsteemi, mis näitab rasva ja valgu taset. Lüpsi ajal analüüsitakse rasva, valgu ja laktoosisisalduse taset, võimaldades jälgida piimakarja suutlikkust. Selle tulemusel on lehmade tervis parem ning tänu maksimaalsele tootlikkusele ja madalamatele veterinaarkuludele vähenevad ka üldkulud.

Eemaldades pärast lüpsi lehma nina eest söödaküna, julgustatakse teda kiiremini latrist lahkuma, kuna miski ei takista tema teed ning ta ei saa sööta enam kätte. Kiirem väljumine võimaldab järgmisel lehmal kiiremini siseneda. Olgugi et see näib väikese eelisena, aga viis sekundit ajavõitu iga lüpsi kohta võib kergesti tähendada 15 minutit päevas ehk ühte lisalehma. On ju täiesti selge, et kõik lehmad on pisut erinevad. Igal lehmal on soodsaimate lüpsitingimuste osas omad eelistused. Lely 4Effect pulsaator on esimene revolutsiooniline läbimurre lüpsitehnoloogias enam kui 30 aasta jooksul, kuna vaakumi ja pulseerimise sätteid on võimalik reguleerida veerandiku täpsusega. See tähendab, et lehma koheldakse tõeliselt individuaalselt, mis tagab ka täpse lüpsmise. Pulsaatori paigutus suurendab süsteemi mõju, see on peidetud turvaliselt käe sisse ja paigutatud udarale nii lähedale, kui võimalik. Tulemuseks on optimaalne lüpsikiirus veerandiku kohta, lühemad lüpsiajad, lühemad tühilüpsi ajad nisa kohta ja roboti võimekuse kasv.

Optimaalne harjadega puhastamine Ainus saadaolev lüpsieelne puhastussüsteem, mida puhastatakse ristsaastumise vältimiseks iga lüpsi järel kloorivaba vahendiga.

Piimas voolav teave Lely MQC mõõdab iga veerandiku kohta nt järgmisi parameetreid.  Piima värv.  Juhtivus  Lüpsiaeg.  Tühilüpsi aeg.  Piima kiirus iga udaraveerandiku kohta.  Temperatuur.  Rasva ja valgu sisaldus.

www.linery.ee


TA I M E K A I T S E

Glüfosaat – kiita heaks või mitte?

Seoses glüfosaadi senise kasutusloa lõppemisega käivad Euroopas ägedad vaidlused selle taimekaitsevahendites kasutatava toimeaine heakskiidu pikendamise üle. Vaidluse keskmes on küsimus, kas glüfosaat on tõenäoline vähktõve põhjustaja või mitte. Arvatakse, et teadusliku ebaselguse olukorras ei tohiks glüfosaadi heakskiitu pikendada. EVELIN HILLEP MAAELUMINISTEERIUMI TAIMETERVISE OSAKONNA NÕUNIK

Teadus on Euroopa Liidu (EL) toiduohutuspoliitika alus. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) annab Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele sõltumatuid teaduslikke nõuandeid õigusaktide koostamisel ja olukordades, kus poliitikakujundajad peavad tegelema toiduohutuse teemadega. Glüfosaadi ohutust on hinnanud Euroopa Komisjoni poolt toimeaine hindajariigiks määratud Saksamaa. Samuti on teadusliku arvamuse andnud EFSA. Hinnangut ohutuse kohta inimese tervisele on koostamas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Hinnangu on andnud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC). Kui IARC leidis, et glüfosaat on tõenäoline vähktõve põhjustaja, siis EFSA riskihinnang nii ei ar30

va. Glüfosaadi senine klassifikatsioon on võrdväärne näiteks ühe tuntud nõudepesuvahendiga. Üsna kindlalt võib väita, et glüfosaati sisaldavate toodete kasutamisel on kõige suurem risk just põllumeestel endil, kes nende toodetega kõige lähemalt kokku puutuvad. Seni pole aga teadus suutnud glüfosaadi ja võimalike terviseprobleemide vahel põhjuslikku seost tuvastada. Igal juhul on põllumajandustootjatel väga oluline kasutada taimekaitsetöödel isikukaitsevahendeid. Kuidas Eesti oma seisukoha kujundas? Aprilli lõpus arutati maaeluministeeriumis glüfosaadi kasutusloa pikendamise küsimust koos keskkonnaorganisatsioonide ja põllumeeste esindajatega. Leiti, et Eesti võiks toetada glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite mittepõllumajandusliku ja mitteprofessionaalse kasutuse piiramist. Samuti on glüfosaadi teema olnud korduvalt arutusel riigikogu

Eesti on seisu-

kohal, et glüfosaadi heakskiidu perioodi tuleks lühendada senise 15 aasta asemel üheksale aastale, jätkata teadusuuringutega ning kohe peale ECHA hinnangu saabumist heakskiit uuesti üle vaadata. maaelukomisjonis. Maaelukomisjoni hinnangul peab Eesti liikuma potentsiaalset ohtu tekitavate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise suunas. Samas tuleb aga silmas pidada majanduslikke kaalutlusi, et mitte asetada Eesti tootjaid ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Mittepõllu-


Hea teada

majanduslikud kasutajad, eelkõige maanteeamet, peaksid aga kaaluma teiste alternatiivsete tõrjevõtete rakendamist. Tuginedes aruteludele ja Eesti EL-i suunalise poliitika raamdokumendile, mille kohaselt toiduohutuse küsimustes toetatakse alati teaduslikult põhjendatud lähenemist, jäi Eesti seisukohale, et glüfosaadi heakskiidu perioodi tuleks lühendada senise 15 aasta asemel üheksale aastale, jätkata teadusuuringutega ning kohe peale ECHA hinnangu saabumist heakskiit uuesti üle vaadata. Euroopa Komisjon seisab valikute ees Euroopa Komisjonil oli plaanis esitada eelnõu glüfosaadi heakskiidu kohta liikmesriikidele hääletamiseks mai keskel. Hääletusele seda aga ei pandud, kuna oli ette näha, et ettepanek ei saa liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Seega seisab komisjon teelahkmel, kas võtta midagi ette või mitte. Mittemidagitegemine tundub ebatõenäoline, kuna heakskiidu tähtaja aegumisel tuleks kõik olemasolevad varud EL-is kuue kuu jooksul ära kasutada ja see võiks tuua komisjonile kohtuasju. Teiseks halvaks valikuks oleks otsustada liikmesriikide eest. See

tähendaks, et komisjon võtab oma õlgadele poliitilise vastutuse, mida ta kindlasti teha ei soovi. Kolmas valik on ootamine. Oodatakse ära ECHA uus hinnang glüfosaadi klassifikatsiooni kohta. See oli ka mitmete liikmesriikide soov. See tähendaks, et komisjon pikendab heakskiitu ajutiselt kuni 2017. aasta 31. detsembrini või ajani, millal saabub ECHA hinnang. Mida otsus Eesti põllumehele tähendab? Kui Euroopa Komisjon otsustab pikendada praegust glüfosaadi heakskiitu olemasolevate tingimustega, jäävad Eestis kehtima ka kõik olemasolevad glüfosaadipõhised taimekaitsevahendite load kuni nende tähtaja lõppemiseni. Komisjoni kolme soovitust arvesse võttes (vt lisalugu) tuleb ka Eestis tõenäoliselt tühistada 14 talloamiini sisaldava glüfosaadipõhise toote load. Samuti otsime võimalusi glüfosaadipõhiste taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks või keelamiseks avalikes kohtades, nagu maanteedel, haljasaladel ning tervishoiu- ja lasteasutuste ümbruses. Kolmanda soovituse elluviimisel kaoks põllumajandustootjatel võimalus kasutada glüfosaadipõhist taimekaitsevahendit enne saagi koristamist.

Glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend on umbrohutõrjevahend orasheina ja teiste lühi- ja pikaealiste umbrohtude tõrjeks rohumaade uuendamisel, kesadel, ümberküntavatel põldheinapõldudel, teravilja kõrrepõldudel, puuvilja- ja marjaaedade reavahedes, mittepõllumajanduslikel aladel, metsanduses, teraviljal, rapsil ja linal koristuseelseks umbrohutõrjeks ning ristiku-, rapsi- ja linapõldudel võrmikollete hävitamiseks. Euroopa Komisjoni otsus glüfosaadi heakskiitmise kohta hõlmab nii turustamist kui ka kasutamist. Glüfosaadil põhinevad taimekaitsevahendid on lubatud professionaalseks kasutamiseks kõigis EL-i liikmesriikides. Eestis peab Põllumajandusamet sõltuvalt komisjoni otsusest glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite load pikendama, tagasi võtma või neid muutma. Põllumehe Teataja trükkimineku ajaks 7. juunil ei olnud Euroopa Komisjon veel otsust langetanud.

Euroopa Komisjoni kolm soovitust

Samal ajal glüfosaadi kasutamise heakskiidu pikendamist/mittepikendamist kaaludes kavandab komisjon ka teist otsust, millega antakse liikmesriikidele kolm soovitust. Keelustada glüfosaadipõhised tooted, mis sisaldavad pindaktiivset ainet talloamiini, millel on täheldatud võimalikku negatiivset mõju inimese tervisele. Seada ranged piirangud põllukultuuride koristuseelsele töötlemisele ehk nn green burndown praktikale, mille eesmärk on põllukultuuride kuivatamine enne koristamist, et kiirendada nende küpsemist ja lihtsustada koristamist. Piirata glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist avalikes parkides ja aedades, spordi- ja puhkealadel, koolide- ja lastemänguväljakutel ning tervishoiuasutuste läheduses.

31


HARIDUS

Õpipoisiõpe saab hoo sisse Möödunud aasta lõpus tegi Järvamaa Kutsehariduskeskus Väätsa Agrole pakkumise, millest ettevõte innukalt kinni haaras. Tänavu kevadel saadi juba koostöö vilju nautida: lõpule jõudis veebruarist maini Väätsa Agros toimunud lüpsjate õpipoisiõpe, mille kõik õppurid edukalt lõpetasid. TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Väätsa Agro juht Margus Muld selgitas, et kui Järvamaa Kutsehariduskeskus (JHK) ettepanekuga nende poole pöördus, said nad valida eriala, kus õpipoisiõpet läbi viia. Valik tehti lüpsja ameti kasuks ja nii asusidki Väätsa Agro 14 lüpsjat ja brigadiri töö kõrvalt õppima. „Õppetöö praktilise osa viisime läbi oma farmis, sest meie lüpsjad töötavad 80-kohalisel karussellil ja meil polnud huvi, et nad mujal mõnda muud süsteemi õpiksid,“ selgitas Margus Muld. Ka teooriaõppe, mis moodustas kogu programmist umbes kolmandiku, said Väätsa Agro töötajad töökohal. Margus Muld tunnistas, et algu32

Väätsa Agro õppurid praktilist ülesannet tegemas. Foto: Kaja Piirfeldt

Mis on töökohapõhine õpe? Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul toimub praktiline väljaõpe ettevõttes, moodustades vähemalt kaks kolmandikku kogu õppe mahust. Õpilane omandab seal teadmisi, oskusi ja hoiakuid tööülesandeid täites. Teoreetiline õpe toimub kutsekoolis. Kui ühest ettevõttest on palju osalejaid, on teoreetilise õppe läbiviimine võimalik ka ettevõttes kohapeal.

ses polnud töötajad õppimisvõimalusest just ülemäära vaimustunud, kuid lõpuks jäid kõik rahule. Teoreetilises õppes võeti läbi näiteks töökeskkonda, ohutust ja töölepingut puudutavad teemad, samuti selgitati, miks lüpstes tuleb ühte või teist liigutust teha. „Näiteks seda, miks tuleb enne lüpsmist lapiga lehma nisad üle käia. See pole vajalik mitte ainult puhastamiseks, vaid puudutus on looma füsioloogia seisukohast oluline. Talle mõjub see nii, nagu hakkaks vasikas nisast imema,“ selgitas Muld, kuidas väike liigutus, mida inimene kipub kiiresti tegutsemise tuhinas kas kogemata või meelega unustama, siiski oluline on. Väätsa Agro loomakasvatuse juht Sven Tammoja kiitiski praktilist ja eluliste näidete peale ülesehitatud programmi. Kas ja millist kasu on ettevõttele aga õpipoisiõpe andnud? Tammoja leidis, et praegu on tulemustest veel vara rääkida, kuid kõige suuremat efekti ootab ta vanemlüpsjate jaoks. „Nende alluvuses on igas vahetuses kaks inimest. Kui vanemlüpsjad suudavad oma tööd ja käitumist paremini mõista, siis suudavad nad eeskuju näidates mõjutada ka oma alluvaid,“ selgitas Tammoja. „Erinevad vahetused ei puutu tööajal kokku, aga õppimine võimaldas neil omavahel suhelda, sh tööasju arutada. Kogu meeskond on kootud paremaks tervikuks,“ leidis Tammoja ja lisas, et õppimine laiendab silmaringi ja annab uut motivatsiooni.


Kuidas õpipoisiõppest osa saada?

J

ärvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi juhendas, et esmalt tuleks kooli poole pöörduda. Asjaajamine ei võta palju aega, sest õppekavad on valmis, need tuleb vaid vastava ettevõtte vajadustele sobivaks kohandada. Kui kõik õppurid on ühe tööandja juurest, saab teooria läbi viia ettevõttes – nagu seda tehti Väätsa Agros. Kui õpilasi koguneb erinevatest ettevõtetest, siis peaksid nad teooriatundideks sammud koolimaja poole seadma. Õppurile on õppimine tasuta, ettevõtte praktikajuhendajad saavad tasu. Järvamaa Kutsehariduskeskus pakub õpipoisiõpet kolmel erialal: Lüpsja, neljakuuline õpe. Põllumajandusmasinatega töötaja, kuuekuuline õpe.

Põllumajandustöötaja, aastane õpe. Marrandi leidis, et ettevõtete suurim hirm on selles, et töötajad peavad töölt ära käima ja kes siis töö ära teeb. „Aga 2/3 õppest ehk praktiline osa toimub nagunii töökohal. Teooria läbivõtmiseks on küllap võimalik graafikuid siiski sättida,“ uskus ta. Olustvere loomakasvatusainete õpetaja Marika Oeselg sai õpipoisiõppega käe valgeks kümme aastat tagasi, mil Olustveres korraldati Euroopa Sotsiaalfondi toel õpipoisiõpet veisekasvatustöötaja erialal. Õppeperioodi pikkus oli 40 nädalat, sellest 26 praktika. Kohti õppimiseks oli 16. „Valisime viies maakonnas välja piimafarmid, kus tegime õppe praktilise osa. Samuti läbisid nendes farmides töötanud

juhendajad mentoriõppe,“ meenutas Oeselg. „See oli väga hea õppevorm, edukas ja õppijale meeldiv“. Tema sõnul töötavad toona õpipoisiõppes osalenud inimesed siiani põllumajanduses. Õpipoisiõppest rääkides toetas Oeselg laiapõhjalist veisekasvatustöötaja õpipoisiõpet, mitte lüpsja erialale keskendumist. „Füüsiliselt ei ole võimalik pikki aastaid lüpsjana töötada. Laiapõhjaline õpe võimaldab lüpsjast edasi areneda näiteks vasikatalitajaks, erihooldust vajavate lehmade hooldajaks või mõneks muuks farmitöötajaks,“ viitas Oeselg parematele võimalustele karjääriredelil edasiliikumiseks. Töökohapõhist õpet on tema sõnul siiski ka vaja, et töötajad saaksid konkreetse ettevõtte töömeetodeid tudeerida.

-


T E R AV I L I

Tuulekaer rikub saagi Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma teda peab, kuna tuulekaer võib kiiresti levida ja põhjustada teraviljaseemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel majanduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligi 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni. VAHUR MÕTTUS MAAELUMINISTEERIUMI TAIMETERVISE OSAKONNA PEASPETSIALIST

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik, mis levib seemnetega (sõkalterisega). Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida. Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrollimata) külviseeme, põllutöömasinad ja -seadmed. Kuid tuulekaera levikule aitab kaasa ka tuulekae34


raga saastunud põllumajandustoodete transportimine ilma koormakatteta. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) läbiviidud uuringust selgub, et olenevalt tuulekaeraga saastumise astmest oli odra saagikadu tuulekaera tõttu 0,7–4,7 tonni hektari kohta ehk 15–100%. Võttes aluseks 2015. aasta septembris kehtinud söödavilja realiseerimishinna, oli saamata jäänud tulu hektari kohta 94–614 eurot. Suvinisu puhul oli saagikadu tuulekaera esinemise tõttu 1,2–4,1 tonni hektarilt ehk 26–90%. Saamata jäänud tulu oli 153–532 eurot hektarilt. Kui teraviljapõldudel oleks tehtud tuulekaeratõrjet efektiivsete herbitsiidide täisnormidega, oleks kulu olnud vahemikus 50,5–53,7 eurot hektari kohta. 2015. aasta teravilja kogutoodang oli 1,535 miljonit tonni. Tuulekaera tõttu saamata jäänud saak oli ETKI arvutuste kohaselt kokku 221 250 tonni. Odra ja nisu keskmisi kokkuostuhindasid arvestades läheb tuulekaera tõttu aastas kaotsi hinnanguliselt ligikaudu 33 miljoni euro väärtuses teravilja. Maakasutajal on kohustus tuulekaera tõrjuda Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt peavad kõik maakasutajad tuulekaera esinemisest Põllumajandusametit teavitama ning esitama Põllumajandusametile kinnitamiseks tuulekaera tõrjekava. Selles kirjeldatakse tuulekaera tõrjumiseks rakendatavaid meetmeid. Juhul kui tuulekaer on põllult tõrjutud, tuleb omakorda esitada taotlus põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamiseks. Teavitamata jätmine võib tootjale kaasa tuua toetuste vähendamise. Hirm toetuste vähendamise ees on tekitanud olukorra, kus tuulekaera esinemisest põldudel teavitatakse igaks juhuks ning te-

2017. aasta

1. jaanuarist kaob seos tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste vahel ning maakasutajal pole enam kohustust Põllumajandusametit tuulekaera esinemisest teavitada.

gelikke samme tuulekaera vältimiseks või tõrjumiseks ei astuta. Seepärast on maaeluministeerium asunud regulatsiooni muutma, et ühelt poolt vabastada maakasutaja kohustusest esitada erinevaid taotlusi ja teatisi, samas suurendada tema omavastutust tuulekaera tõrjumisel. Regulatsiooni muutmisega kaob alates 2017. aasta 1. jaanuarist seos tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste vahel ning maakasutajal pole enam kohustust Põllumajandusametit tuulekaera esinemisest teavitada. Endiselt jääb aga maakasutajale kohustus rakendada tuulekaera vältimiseks vajalikke abinõusid. Tuulekaera leviku vältimiseks vajalike tõrjemeetmete rakendamata jätmist käsitletakse tuulekaera levitamisena ja selle eest on võimalik karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikuga ja juriidilist isikut kuni 6500 euro ulatuses. Riiklikku järelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle teeb Põllumajandusamet. Tuulekaera tõrjes annab pari-

ma tulemuse agrotehniliste võtete ja keemilise tõrje kombineerimine. Selleks tuleb tuulekaeraga saastunud põllule külvata kultuurid, millest on tuulekaera lihtne avastada. Teravilja tuleks kasvatada viljavahelduses ja vältida suviteraviljade monokultuuri. Vahepeal on hea kasvatada talivilja (eriti rukist), sest taliviljaga koos sügisel tärganud tuulekaera kui üheaastase umbrohu tõusmed hävivad talvekülmaga. Kiirema- ja kõrgemakasvuline ning tihe taliteravili aga lämmatab kevadel tärkava tuulekaera. Tuulekaera vältimiseks on soovitatav kasvatada põldheina, hernest, õli- ja rühvelkultuure. Põldheina esimesel kasutusaastal tärganud tuulekaer niidetakse juba enne loomist koos heinaga, järgmiseks aastaks tihenenud põldheinakamaras on aga tingimused tuulekaera tärkamiseks ebasoodsad. Haljassöödakultuurid tuleb niita enne tuulekaera seemne (sõkalterise) valmimist, rühvelkultuure tuulekaera tõusmete hävitamiseks aga vahelt harida ja äestada. Tuulekaeraga saastunud põllule kaera külvata ei tohi. Teraviljaseeme olgu kontrollitud ja sertifitseeritud Külviks tuleb kasutada sertifitseeritud seemet või kasvatada oma tarbeks seemet üksnes tuulekaeravabal põllul. Teravilja seemnete hulgast on tuulekaera raske eraldada ja nii võib tuulekaeraga saastunud seemet külvates saastada üha uusi põlde. Oma tarbeks kasvatatud seemet on soovitatav kontrollida Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboratooriumis. Kasvuperioodi jooksul tuleb põllul vähemalt 2–3 korda tuulekaera välja kitkuda. Taim tuleb enne seemne varisemist välja kitkuda koos võrsesõlmega (kasvama jäänud külgvõrsed moodusta-

35


T E R AV I L I vad kiiresti uusi pähikuid), panna kotti, viia põllult ära ja hävitada. Väljakitkutud tuulekaerataimi ei tohi kindlasti põlluservale vedelema jätta. Tuulekaeraga saastunud põllul tuleks muld harida ja saak koristada viimasena ning seejärel põhjalikult puhastada kõik kasutatud põllumajandusmasinad ja -seadmed ning veovahendid. Mullaharimisriistad, kombainid, kuivatid ja sorteerid suurendavad tuulekaera leviku riski. Tuulekaera keemiline tõrje tuleb õigesti teha Tuulekaera keemiliseks tõrjumiseks tuleks herbitsiidiga pritsida siis, kui tuulekaer on selle suhtes kõige tundlikum: 2-lehe faasis kuni võrsumise lõpuni. Pritsima peaks kindlasti enne teravilja kõrsumise algust. Valesti tehtud keemiline tõrje nõrgendab tuulekaera, kuid ei hävita ning hiljem on seda kultuurtaimede hulgas raske märgata. Kindlasti ei tohiks pritsimisel jätta tähelepanuta ka põllusiile. 2016. aastal kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite nimekiri herbitsiididest, millega saab tuulekaera tõrjuda, on avaldatud Põllumajandusameti veebilehel www. pma.agri.ee.

33 mln

euro väärtuses teravilja läheb Eestis tuulekaera tõttu aastas kaotsi, arvestades odra ja nisu keskmisi kokkuostuhindasid. 36

Hea teada Tuulekaera bioloogilised omadused: tugeva juurestiku tõttu ületab toitainete ja vee omastavuselt paljusid kultuurtaimi algareng on aeglasem kui teraviljal kõrgekasvulisena varjab kultuurtaimi valguse eest lamandub kergesti, sest kõrs on nõrk üks taim võib anda kuni 250 seemet seeme valmib ebaühtlaselt ja hulgaliselt seemneid variseb põllule enne teravilja valmimist ning koristamist seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel osa seemnetest on võimelised idanema kohe peale varisemist, osa vajavad teatud puhkeaega seemned võivad püsida mullas idanemisvõimelisena kuni 10 aastat, kuid enamik seemneid idaneb 3–4 aasta jooksul seeme võib idaneda 1–20 °C juures seeme võib idaneda 20–30 cm sügavusel mullas Tuulekaera levikut aitab vältida: külviks sertifitseeritud seemne kasutamine külvikorra ja viljavahelduse kasutamine agrotehniliste võtete kasutamine tuulekaera väljakitkumine taimekaitsevahendi kasutamine tuulekaera tõrjeks levimisvõimelise tuulekaeraga saastunud põllumajandusmasina ja -seadme puhastamine idanemisvõimeliste tuulekaeraseemnete hävitamine levimisvõimelise tuulekaeraga saastunud taimiku niitmine enne tuulekaera taime õitsemise lõpufaasi Tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemisel tuleb silmas pidada, et: toidu või söödana kasutatakse seda üksnes töödelduna, niimoodi, et tuulekaeraseemne idanemisvõime on välistatud teravilja või seemnete sorteerimis- ja puhastamisjäätmed põletatakse või hävitatakse, selleks et välistada tuulekaeraseemnete idanemine põllumajandustoote müügidokumendil kasutatakse märget „saastunud tuulekaeraga” pinnase müügi- või üleandmisdokumendil kasutatakse märget „võimalik tuulekaeraga saastumise oht” põllumajandustoodet transporditakse koormakattega kaetult Tuulekaera tõrjes annavad hea tulemuse agrotehniliste võtete ja keemilise tõrje kombineerimine.

Tuulekaera vältimine on lihtsam ja odavam, kui hiljem selle tõrjumisega tegelemine.


SEMINAR Vedelsõnniku keskkonnasõbraliku käitlemise demopäev 21.JUUNI 2016, VÄÄTSA

AJAKAVA:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 21. juunil 2016 koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudi ning Väätsa Agro AS-iga vedelsõnniku keskkonnasõbraliku käitlemise demopäeva. Selle raames toimub esmalt Väätsa kultuurimajas samateemaline seminar, millele järgneb vedelsõnniku rohumaakamarasse andmise masinate töödemo Väätsa Agro AS-I põllul. Töödemo käigus demonstreeritakse erinevat tüüpi vedelsõnniku laotamise masinaid (sulglõhe-ketasseadis, sulglõhe-käppseadis, 1-kettaline avalõheseadis, 2-kettaline avalõheseadis, lohiskingseadis, lohisvoolikseadis, pealemuldamisseadis). Demopäevale on oodatud osalema kõik keskkonnasõbralikest vedelsõnniku käitlemise tehnoloogiatest huvitatud põllumajandustootjad ning konsulendid. Demopäeval osalemiseks on vajalik eelregistreerimine www.epkk.ee kaudu.

9.30 – 10.00 10.00 –10.10

Tervituskohv ja registreerumine Väätsa kultuurimajas, Pikk tn 3, Väätsa, Järvamaa. Seminari avamine.

Ann Riisenberg, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht

10.10–10.40 Vedelsõnnik rohumaade pealtväetamisel, võimalused ja ohud. Rein Viiralt, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor 10.40 – 11.10 Vedelsõnniku rohukamarasse andmiseks sobilikud ma- sinad. Tehnoloogiate võrdleva uuringu tutvustus. Kalvi Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehno-

loogia osakonna juhataja

11.10 – 11.40 Vedelsõnniku käitlemise korraldus Väätsa Agros. Margus Muld, Väätsa Agro AS juhatuse liige 11.40 – 12.00 Siirdumine Väätsa Agro AS põllule. 12.00 – 13.30 Masinate töödemo põllul. Masinaid tutvustab ja töö demot juhib Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudist. 13.30 – 14.00 Kehakinnitus ja demopäeva kokkuvõte. Demopäev korraldatakse Kesk-Läänemere Programmi 2014–2020 projekti “GreenAgri” raames.

www.estre.ee | info@estre.ee | tel nr +372 5305 3333

TUGEVAD EESTIMAISED MASINAD

Teraviljamuljurid

Söödarulli haaratsid

Liivapuisturid

Lumesahad

Teraviljamuljuri valtside teritamine ja taastamine!


TOETUSED

Maaelu arengukava 2007–2013 Alanud on uus maaelu arengukava (MAK) toetuste periood aastani 2020, kuid samal ajal toimub MAK 2007–2013 mõjude järelhindamine. Seega on aktuaalne välja tuua eelmise perioodi toetuste mõju põllumajandustootjatele. Seda enam, et mitmed tegevusvaldkonnad, näiteks piimakarjakasvatus ja seakasvatus, on alates 2014. aastast olnud languses. MATI MÕTTE EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

Alustuseks on oluline rõhutada, et investeeringutoetuse kasutamine sõltub ettevõtja valikutest ja majanduslikust seisust, mis omakorda mõjutab toetuse saamist. Selle tõttu sõltub investeeringutoetuste kasutamine ja lõpptulemus väga erinevatest faktoritest nagu ettevõtte juhtimine, riskimise julgus ja ressursside planeerimine. Toetused on tänapäevase põllumajandustootmise lahutamatu osa ning need mõjutavad väga oluliselt ettevõtte käekäiku.

Neli meedet põllumeestele MAK 2007–2013 põhilised põllumajandustootjatele suunatud investeeringutoetused olid 1. telje neli meedet. Nende abil aidati kaasa: noorte talunike tegevuse alustamisele ja restruktureerimisele (meede 1.2) mikropõllumajandusettevõtete arendamisele (meede 1.4.1) loomakasvatajatele ehitiste uuendamisele (meede 1.4.2) infrastruktuuri arendamisele (meede 1.8).

JÜRI LILLEMETS EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA ANALÜÜTIK

38

Nelja meetme osakaal 1. telje väljamakstud toetusest oli üle 77%. 1. telje meetmete võrdluses tehti kõige suuremas mahus investeeringuid (215 mln eurot) mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme abil ja ka toetust maksti programmiperioodi jooksul välja kõige enam just sellest meetmest. Loomakasvatuse investeeringuteks (meede 1.4.2) kasutatud toetuse summa jäi samasse suurusjärku. Samal ajal oli nende kahe meetme võrdluses väga suur ettevõtjate arvu erinevus (vastavalt 1652 isikut meetmes 1.4.1 ja 295 meet-

mes 1.4.2), mille tõttu oli keskmine makstud toetus ettevõtja kohta ülekaalukalt suurim (263 000 eurot) loomakasvatuse arendamisel. Suurest toetussummast hoolimata kattis see investeeringute kulu keskmiselt vaid 42% ulatuses. Samal ajal moodustas toetus noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisega (meede 1.2) seotud investeeringutest 89% ehk enam kui poole rohkem. Ettevõtete konkurentsivõime parandamisele suunatud meetmete puhul moodustaski toetus kogu investeeringust ligikaudu poole, mis tähendab ettevõtjate olulist omafinantseeringut. Samal ajal oli teiste meetmete puhul toetuse määr oluliselt kõrgem. Oluline oli noorte talunike toetus, mille abil on tulnud põllumajandusse üle 800 noore ettevõtja. Lisaks oli konkurents toetusele väga suur ning suur hulk taotlusi jäi rahastamata. Uuendati tehnikat Mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme (1.4.1) investeeringuobjektid olid peamiselt seotud taimekasvatus- ja segatootjate majandustegevusega, kus põhiosa investeeringutest tehti tehnoloogia uuendamiseks ning traktorite soetamiseks, kokku 202 mln eurot (94% meetme mahust). Loomakasvatajatele ehitiste uuendamiseks mõeldud meetme (1.4.2) investeeringud jagunesid piimakarjakasvatajate (37 mln eurot), seakasvatajate (35 mln eurot) ja lihaveisekasvatajate vahel. Toetusega tehti investeeringuid 33 000 piimalehma koha ning samuti 22 000 noor-, nuum- ja lihaveise koha osas. Lamba- ja kitsekasvatajad said toetuse abil investeerida tagasihoidlikult (1,6 mln euro eest) ja


toetuste mõju võeti kokku Enim taotleti toetust mikropõllumajandusettevõtete investeeringuiks Investeeringute summa ja keskmine toetus MAK 1. telje meetmete lõikes

Meetme kirjeldus

Investeeringute summa kokku, mln eurot

Keskmine toetuse summa toetuse saaja kohta, tuhat eurot

Toetuse saajate arv

Investeeringud mikropõllumajandusettevõtetele

216

62

1652

Investeeringud loomakasvatusehitistesse

183

263

295

Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine

93

472

95

Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur

56

210

226

Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine

39

11

1622

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

37

39

846

Investeeringud bioenergia tootmisse

18

113

81

Nõuandesüsteemi ja -tegevuste toetamine

6

2

2687

Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö

6

216

21

Tootjarühmade loomine ja arendamine

4

185

21

Koolitus- ja teavitustegevused

3

40

84

Joonis 1. Allikas: PRIA toetuste register seisuga 31.12.2015 (autori arvutused)

Oluline

oli noorte talunike toetus, mille abil on tulnud põllumajandusse üle 800 noore ettevõtja. Lisaks oli konkurents toetusele väga suur ning suur hulk taotlusi jäi rahastamata.

muu looma- ning linnukasvatuse investeeringud olid 7,6 mln eurot. Võrreldes toetuste jaotusega enne 2007. aastat tehti lõppenud programmperioodil rohkem investeeringuid vasikate ja noorloomade kasvatamiseks. Loomakasvatuses ehitati ka suures mahus sõnniku- ja söödahoidlaid, mille investeeringute kogusumma oli üle 24 mln euro. Järeldame, et tootjad on oluliselt panustanud keskkonnahoidu ja teinud kulutusi jätkusuutliku tootmise tagamiseks. Investeeringute mahul ja varade muutusel on oluline seos, kuna MAK-i toetuste abil tehtud investeeringutest kaeti keskmiselt 51%

muu finantsallikaga. Eelkõige rahastati projekte laenuga. Kohustused kasvasid Sellele viitab ka tõsiasi, et investeeringuteks kasutatud summa on suurenenud sarnaselt ettevõtjate keskmiste kohustuste mahuga (joonis 3), mis on kogu programmiperioodi jooksul kasvanud veerandi võrra. Kui võrrelda investeeringute summa kasvu lühiajaliste kohustustega, siis lühiajalised kohustused on samuti suurenenud ning näeme, et investeeringutoetus ei vähenda kiiret maksmist vajavate rahaliste kohustuste mahtu. Samal ajal on meetmete 1.2,

39


TOETUSED Kõige rohkem kasutati toetust masinate ja seadmete ostmiseks Investeeringute jaotus tegevuste lõikes, mln eurot

Masina või seadme ostmine

135,9

Traktori ostmine

66,7

Ehitised ja seonduvad tehnosüsteemid

11,3

Puuvilja-, marja ja aianduslik tegevus

1,8 Kokku

215,7

Meede 1.4.2 Kokku

182,8

Meede 1.4.1 Piimakarjakasvatuslikud ehitised ja seadmed

37,1

Seakasvatuse ehitised ja tehnoloogilised seadmed

35,4

Lamba- ja kitsekasvatuse ehitised ja seadmed

1,6 73,1

Veisekasvatuse ehitised ja seadmed Muud looma- ja linnukasvatuse ehitised ja seadmed

7,6 24,3

sõnniku-, silo- või söödahoidla

3,8

Projekteerimine ja kaasnenud tegevused

Joonis 2. Allikas: PRIA toetuste register seisuga 31.12.2015 (autori arvutused)

1.4.1 ja 1.4.2 raames märkimisväärselt kasvanud ka ettevõtete põhivara väärtus. Kuna keskmine investeering oli küllaltki kõrge, siis saab eeldada, et varade kasv on valdavalt seotud MAK-i mõjuga. Seega on nimetatud kolme meetme rakendamise käigus tõusnud küll ettevõtete võlakoormus, aga samal ajal ka varad kiiresti kasvanud. Tuleb rõhutada, et investeeringute tõttu ei ole põllumajandustootjate finantsseis paremaks muutunud. Investeeringutoetus aktiveerib varade uuendamist ja on eesmärgipärane kiirema arengu tagamiseks, kuid mõju ei avaldu finantsseisule. Seetõttu on ekslik arvata, et investeeringutoetused sobivad kriisiaja probleemide lahendamiseks – seda kindlasti mitte. 40

Toetust saanud ettevõtete varad kasvasid

Meetmete 1.2, 1.4.1 ja 1.4.2 raames toetatud ettevõtjate keskmised majandusnäitajad, tuhat eurot

800 700 600 500 400 300 200 100 0

2007

2008

2009

2010

Keskmine müügitulu Keskmine põhivara väärtus

2011

2012

2013

Keskmised lühiajalised kohustused Keskmised kohustused kokku

Kumulatiivne MAKi investeeringu summa ettevõtte kohta

Joonis 3. Allikas: Äriregister (autori arvutused)

2014


INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA! FIKSEERITUD- JA MUUTUVAKAMBRILISED PRESSID JA KILETAJAD

Lõpuks hakati ka koostööd toetama

P

ärast mitmeid aastaid planeerimist jõuti MAK-i kaudu koostöö toetamiseni. Perioodi lõpuks on tulemuseks 20 tunnustatud tootjarühma. Keskmine toetus tootjarühma kohta oli 185 000 eurot, mida kasutati peamiselt tootjarühma tegevuse käivitamiseks ja esmaseks arenguks. 2014. aasta lõpuks oli tootjarühmade müügitulu 189 mln eurot, mis peamiselt jagunes piima- ja teraviljavaldkonna vahel. Arvestades taime- ja loomakasvatussektori kogu müügitulu, mis oli 617 mln eurot, siis on tootjarühmade turuosa 30%. Tootjarühmade ja koostöö areng on Eestis keeruline, sest ajalooliselt on tekkinud kollektiivsele tegevusele negatiivne kuvand. Toodangu hinnataseme hoidmiseks ja turujõu saavutamiseks on koostöö siiski oluline ja peab suurenema. Maaparandussüsteemid paremaks Infrastruktuuri arendamise meetme (1.8) panus oli 47,5 mln eurot maaparanduse ja infrastruktuuri parendamiseks, mille abil tehti kokku 55,7 mln eurot investeeringuid. Toetust kasutasid 137 maaparandusühistut (MPÜ) ehk 74% MPÜ-dest, individuaalselt ka 89 ettevõtjat. Toetuste kasutamine sõltub MPÜ-de toimimisest, mis omakorda on hädavajalik maaparandussüsteemide paiknemise tõttu. Maaparandussüsteemid asuvad valdavalt mitme omaniku maadel ja nende ühine hooldamine ning investeeringute tegemine on MPÜ-de kaudu paremini tagatud. Ühtlasi ei mõjuta maaparanduslikud investeeringud nii suures mahus ühe ettevõtja bilanssi, kuna raha liigub MPÜ kaudu. Seetõttu on toetusest ettevõtjale täiendav kasu, kuigi see ei avaldu otseselt majandustulemustes. Ehitati teid ja keskkonnarajatisi Kasutusotstarbe põhjal jagunes 88% toetusest põllumajandus- ja erametsamaal asuva kuivendus- ja muude maaparandussüsteemide toimimisvõime tagamiseks kokku 56,6 tuh hektarile. Maale juurdepääsu parandamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks rajati kokku 246 km teid (2% toetusest) ning 358 tegevust oli seotud keskkonnarajatistega (4% toetusest). Maaparandustoetusest kasusaajate kogu toetusõiguslik maakasutus jagunes põhiliselt kolme kultuuri vahel, milleks olid heintaimed (44%, põhiliselt kõrrelised), teravili (39%) ja tehnilised kultuurid (11%, põhiliselt raps) ning 6% moodustab muu maakasutus. MAK-i (2007–2013) püsihindamise tulemustega saab tutvuda: ms.emu.ee/uuringud.

Fusion 3 Plus: Kiireim kombipress maailmas! Võimalik kasutada võrgu asemel kilet! Agrimeci HAAGISKUIVATID 12–75 m3

Veel on võimalik tellida selleks hooajaks!

Küsi demovõimalusi ja laoseisu! Saare Talutehnika ... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Laukna, Raplamaa | tel 505 7936 | info@stt.ee | www.stt.ee

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED KIIRE PAIGALDUS LIHTNE HOOLDUS LOOMULIK VALGUS MADAL PROJEKTI MAKSUMUS LIHTSALT TEISALDATAV VUNDAMENDI VALIKUD

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakond info@karfehall.eu

karfehall.eu


TOETUS

Investeeringutoetus põlluma jandustoodete töötlemiseks BELLA ŠTENOV PRIA ARENGUTOETUSTE OSAKONNA JUHTIVSPETSIALIST

A

lates 27. juunist kuni 1. juulini võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) mikro- ja väikeettevõtjatelt vastu taotlusi investeeringutoetuse saamiseks maaelu arengukava meetmest, mis aitab rahastada kulutusi põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks. Meetme eelarve 2014–2020 perioodiks on 25 miljonit eurot. Eelolev taotlusvoor on teine ning toetusteks on planeeritud 7 250 000 eurot. Toetust on võimalik saada kuni 40% kavandatava investeeringu abikõlblikust kulust, mahetunnustatud ettevõtjatel mahetoodangu töötlemisega seoses kuni 45%. Ülejäänu tuleb katta omaosalusega. Kes saab toetust ja milleks? Maaeluministri määrusest „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ saab teada täpsed tingimused selle kohta, millised ettevõtted saavad toetust taotlema tulla – kui suur, kellena tegutseb ja kui kaua, milliste majandusnäitajatega, mida toodab ja töödelda tahab. Toetust saab seadmete ja ehitiste jaoks, mis on vajalikud teatud toodete töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks (ainult turustamiseks toetust ei saa). Ehitistena käsitletakse ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist, rajamist ja paigaldamist. Teatud tingimustel saab toetust ka kasutatud seadmete jaoks.

42

Hea teada Toetuse andmise ja kasutamise tingimused sätestab maaeluministri 8. mai 2015 määrus 58 „Mikroja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”. Selgitavat teavet ja vorme saab PRIA kodulehelt www.pria.ee, nõu võib küsida infotelefonil 737 7678. Taotlusi võetakse vastu paberil täidetult (saata või tuua PRIA keskusse Tartus, Tähe 4) ja digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee.

Võrreldes eelmise taotlusvooruga aasta tagasi on meetme määruses muudatusi. Näiteks ei ole käibemaks enam abikõlblik kulu. Ehitusloa saanutel pole vaja esitada keskkonnahindamise aruannet. Ehitisega seotud viimase toetuse-osa kohta peab maksetaotluse esitamise ajaks ehitusregistris olema selle ehitise kasutusluba või -teatis jne. Muudetud on liisingu kui finantseerimise viisi kasutuspõhimõtet – varem kanti toetusraha liisinguandja arvelduskontole, nüüd makstakse raha toetuse saajale tema tegelikult tehtud liisingukulude alusel. Liisingu puhul on toetusesaajal tegevuse elluviimiseks ja dokumentide esitamiseks aega kuni viis aastat ja kuludokumente saab PRIA-le esitada kuni neljas osas igal kalendriaastal. Kui toetusega soetatava seadme kasutamiseks on vajalik seadme müüja või paigaldaja poolne esialgne tutvustus või väljaõpe, siis sellega seotud kulud on nüüd abikõlblikud. Samuti paigaldami-

se ja/või seadistamise maksumus, kui seadme eripära tõttu saab seda teha üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Lisaks on seadme paigaldamisel abikõlblik lisaelektrivõimsuse soetamise kulu – lisaamprite ostmine. Täpsustatud on ka kulusid, mida ei loeta abikõlblikeks, näiteks lepingu sõlmimisega ja kindlustusega seotud kulud ning intressikulud.Ehitusega seotud toetuse soovijatelt nõutakse taotluse juurde teatud lisadokumente. Otsus tuleb 18. novembriks Investeeringu elluviimist võib soovi korral alustada toetustaotluse esitamisele järgneval päeval. Otsused teeb PRIA pärast taotluste menetlemist ja hindamist hiljemalt 18. novembriks. NB! Ka hindamiskriteeriumides ja -lävendis on muudatusi – vt määrust. Toetuse saamiseks peab taotlus saama vähemalt kaheksa hindepunkti maksimaalsest 26-st. Toetuse saab ettevõtja kätte siis, kui on investeeringu täielikult või osadena ära teinud ning esitab selle kohta maksetaotluse. Tegevuste elluviimiseks on aega kaks aastat alates toetuse määramisest. Investeeringu rahastamisel pakub põllumajandustootjatest ettevõtjatele muuhulgas laene ja tagatisi Maaelu Edendamise Sihtasutus. Ettevõtjat aitab ka võimalus taotleda toetuse väljamaksmist enne täismahus kulutuste tegemist (tasutud peab siiski olema omaosalusega kaetav summa). Toetusena saadav raha tuleb seejärel viivitamata üle kanda sellele isikule, kellelt kaup või teenus osteti ning esitada PRIA-le teatis koos maksmist tõendavate dokumentidega.


KAS MÄRKAD

ERINEVUST?

Tahad silma paista? Kaasa rääkida? Astu liikmeks: koos oleme tugevamad. Eesti Põllumeeste Keskliit

EPK


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Pollumehe Teataja juuni 2016  

Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri põllumehele, mi...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you