S E A K AT K
Kuni SAK püsib looduses, on farmid ohus
R
ääkides SAK-viiruse levikust ja selle tõrjest, peame tegelikult rääkima kahest asjast – SAK looduses ja SAK kodusigadel. SAK looduses – metsas, põldudel, metssigade populatsioonis, mis on selle looduslik reservuaar ja kust viirus liigub edasi kodusigadele. Viirusekandjaks võivad olla kas inimesed, transport, teravili, muud loomad, linnud või putukad, kuid alguse saab see loodusest ja eespoolnimetatud teid pidi kodusigadeni jõudmine on ja jääb aktuaalseks. SAK kodusigadel – farmides või väiketaludes võib teha kõik endast sõltuva, kuid mitte kunagi ei saa öelda, et nüüd on farm SAK-i vastu 100% kaitstud. Niikaua kuni SAK püsib looduses, on suur nakkuseoht ka farmides. SAK püsib looduses niikaua, kuniks on piisavalt palju metssigu, kelle hulgas viirus levida saab. Karmid bioohutusnõuded farmis on juba tagajärg, põhjus on SAK metsas, ja tegeleda tuleb paralleelselt mõlemaga, mitte ainult ühega. See tähendab, et kui meie ühiskonnas ei jõuta ühisele arusaamisele ja kokkuleppele, et SAK tuleb kogu maalt välja juurida, ei saa keegi osapooltest rahulikult elada ega end turvaliselt tunda – ei jahimehed ega seakasvatajad. SAK jääb looduses veel palju aastaid tsirkuleerima ja kodusigade haigestumise oht on püsivalt suur. Kõik ühe mütsi alla See kokkulepe oleks kompromiss ja eeldaks seda, et kõik osapooled (jahimehed, maaomanikud, turismitalud, maaeluminis-
18
Hea teada Peamised võimalused, kuidas SAKviirus võib farmi jõuda: otsene kokkupuude haige (mets) seaga inimesed transport tööprotseduurid allapanu sööt linnud, närilised, putukad Detailsem info: www.agri.ee
20 000
kodusiga hukati Eestis eelmisel suvel seakatku tõttu.
Niikaua
kuni SAK püsib looduses, on suur nakkuseoht ka farmides. SAK püsib looduses niikaua, kuniks on piisavalt palju metssigu, kelle hulgas viirus levida saab.
teerium, VTA, keskkonnaministeerium ja veel mitmed ametkonnad ning organisatsioonid) mõistavad olukorda ühtemoodi ja teevad kõik selleks, et seda muuta. Põhimõtteliselt tähendaks see metssigade populatsiooni olulist vähendamist, lubades ja motiveerides jahimehi metssigu rohkem laskma ja lõplikult keelates metssigade lisasöötmise. Jahimehed omakorda peaksid mõistma, et see on möödapääsmatu ja ainuke lahendus olukorra stabiliseerimiseks. Metssigade arvu vähendamine Kui praegu on metssigade arv Eestis 25 000–30 000 vahel, siis spetsialistide arvates võiks neid olla maksimaalselt 6000 ehk 1,5 siga 1 km2 kohta, mil kahe metssea omavaheline kohtumine lühikese aja jooksul oleks vähetõenäoline ja haige metssiga sureb enne, kui jõuab järgmist nakatada. Kui SAK-viirust metsast enam ei leita ja riik kuulutatakse SAK-i vabaks (minimaalselt üks aasta peale viimast leidu), on jälle võimalik metssigade arvu suurendamine. Siin on paslik võrdluseks tuua, et Soomes on vaid 1500–2000 metssiga. Paraku on olukord kohati tragikoomiline. Olen kuulnud, et kui riik on jahimeestele välja pannud preemia emise laskmise eest (näiteks 50 eurot), siis mõnes kohalikus jahimeeste seltsis olla välja pandud hoopis trahv emise laskmise eest ja topelt suurem (antud juhul näiteks 100 eurot). Kas see nüüd täpselt nii on või mitte (kuigi ka kuulujutt ei teki tühja koha pealt…) on teadaolevalt nii ametkondades kui ka jahimeeste seas palju erimeelsusi metssigade populatsiooni suhtes.