ISSN 2504-5881
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 2/2019 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme
Kas Euroopat õnnestub veel päästa? Lk 3
EKRE kandidaadid Euroopa Parlamendi valimisteks Lk 4–5
Jaak Madison
Euroopat suudavad muuta ainult rahvuskonservatiivid
Martin Helme
Rahvuslikke väärtusi kaitsev valitsus Lk 10
Lk 6
ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee
Konservatiivide programm on uue valitsuse võimuleppes hästi esindatud Lk 12–13
Henn Põlluaas:
„Eesti ühiskonda on viimase kümne aasta jooksul jõuliselt umbe aetud” Lk 14
Uus ajastu Eesti poliitikas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond asub ühena kolmest valitsusparteist tööle selle nimel, et Eestist saaks õiglasem, jõukam ja oma rahvaga arvestav eestimeelne riik.
U
ue valitsuse sünd sai võimalikuks seetõttu, et tänavuste Riigikogu valimistega toimus Eesti poliitikas tektooniline nihe. Kinnitust leidis tõsiasi, et neid inimesi, kes hindavad suveräänsust ega taha importida Eestisse immigrante, arulagedat kvoodipoliitikat ja sooneutraalsust, on seniarvatust rohkemgi – ligi 100 000. Üha enam tahetakse jääda eestlasteks ja nõutakse oma rahvaga arvestavat riigijuhtimist. Valija tahte tulemusel suurenes EKRE Riigikogu fraktsioon varasemaga võrreldes kolm korda. Seitsme liikme asemel on Riigikogus nüüd 19 rahvuskonservatiivi, mis teeb EKRE fraktsioonist suuruselt kolmanda jõu parlamendis. Saadikute seas on juriste, sõjaväelasi, ajaloolasi, põllumajanduseksperte ja ettevõtjaid peaaegu kõigist Eesti valimisringkondadest. Kõige olulisem on aga see, et hoolimata vasakliberaalide vihasest vastu töötamisest jõudsid rahvuskonservatiivid valitsusse. Kui enne valimisi püüdsid vasakpoolsed avalikkust veenda selles, et EKRE võimule kindlasti ei pääse, siis nüüdseks on selge, et koalitsiooni ei taheta moodustada hoopis Reformierakonnaga – Toompeal on hästi teada, et pole teisi nii alatuid ja ülbeid poliitikuid kui reformierakondlased. EKRE osalemine valitsusliidus tähendab seda, et erinevalt neljast eelnenud opositsiooniaastast saab erakond nüüd hakata viima ellu oma programmi. Tõsi, koalitsioonilepe on kompromiss kolme erakonna vahel ja mõne mõru pilli pidi alla neelama ka EKRE. Ent alternatiiv oleks olnud järgmised neli aastat opositsioonis, kus oleks tulnud vaadata pealt
EKRE fraktsioon kooseisus Alar Laneman, Rene Kokk, Jaak Valge, Riho Breivel, Henn Põlluaas, Ruuben Kaalep, Merry Aart, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Siim Pohlak, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Peeter Ernits, Martin Helme, Paul Puustusmaa, Jaak Madison, Anti Poolamets, Urmas Reitelmann, Leo Kunnas. Foto: Erik Peinar, Riigikogu
Tulge kindlasti europarlamenti valima, et rahvuslastel oleks seal võimalikult suur esindus.” Jaak Madison
Reformierakonna ja sotside valitsuse jätkuvat riigi tagant varastamist ja Eesti rahvusriiklust hävitavate otsuste vastuvõtmist. EKRE lähtus põhimõttest, et pool muna on parem kui tühi koor. EKRE poolt hääletanud inimesed võivad olla kindlad, et konservatiivne maailmavaade on võimuleppes hästi esindatud. Uues valitsuses asuvad EKRE poolt koalitsioonilepet ellu viima viis ministrit: siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, maaeluminister Mart Järvik, keskkonnaminister Rene Kokk
ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusik. Tähenduslik on seegi, et sotsialist Eiki Nestori asemel valiti Riigikogu esimeheks rahvuskonservatiiv Henn Põlluaas. EKRE saadikud hakkavad juhtima Riigikogu põhiseaduskomisjoni, probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Riigi õigetele rööbastele suunamine ei saa olema kerge. Esiteks on varasemad valitsused käivitanud protsesse, mille tagasipööramine nõuab aega. Teiseks tuleb arvestada koalitsioonipartnerite Keskerakonna ja Isamaaga. Kolmandaks on selge, et võimust ilma jäänud sotsid ja Reformierakond rakendavad töösse kõik oma propagandistidest käsilased, et loopida EKRE-le k aikaid
kodarasse ja sisendada rahvale söögi alla ja söögi peale seda, millised on n-ö õiged ja millised valed erakonnad. Samasugust vaenu ja vastutöötamist peavad taluma kogu Euroopa ja ka USA rahvuslased. Vasakpoolsete meelehärmiks kasvab aga rahvuslaste toetus rahva seas pidevalt, näiteks meie naabritel Põlissoomlastel jäi mõne nädala eest valimisvõidust puudu väga vähe.
Võitlus Eesti eest Euroopas Kuna suurem osa Eesti seadustest on Brüsseli direktiivide rakendused, siis on ülioluline, et rahvuskonservatiivid saaksid mõjuvõimu juurde ka Euroopa Parlamendis. Just rahvuskonservatiivid näevad Euroopa Liitu iseseisvate riikide liiduna, mitte Brüsselist kamandatava liitriigina.
Euroopa rahvuslased on alustanud koostööd, et asutada europarlamendis oma poliitiline blokk. Hetkeseisuga on bloki tulevasteks liikmeteks Põlissoomlased, Itaalia Liiga, Taani Rahvapartei, Austria Vabaduspartei, Belgia flaamide erakond Vlaams Belang, Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja EKRE. EKRE eurovalimiste kandidaatide nimekirja ankrumees Jaak Madison kutsub kõiki inimesi kindlasti valima ja andma hääl selle toetuseks, et rahvuslastel oleks europarlamendis võimalikult suur esindus. „Mida rohkem on europarlamendis rahvuslasi, seda suurema tõenäosusega on võimalik peatada massiimmigratsioon, lõpetada rahvusriikluse hävitamine ja multikulti impeeriumi ehitamine ning pöörduda tagasi Euroopa Liidu kui riikide liidu juurde.” Madisoni sõnul pole oma häält andes vaja karta, et EKRE juhtpoliitikud lähevad ära Brüsselisse. Europarlamendi valimistel kogutakse hääli kogu valimisnimekirja jaoks. Erakonna prioriteediks on ja jääb tegevus Eestis.