ISSN 2504-5881
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 1/2022 issuu.com/konservatiividevabasona Martin Helme:
„Kui tänane valitsus jätkab, siis Eesti hävib.“ Lk 6–7
Jaak Valge:
Mart Helme:
„Kes on rahvuskonservatiiv ja mis eristab teda liberaalist?“
„Kas isemajandava Eesti idee tuleb uuesti arutlusele võtta?“
Lk 8
Lk 9
Tule ja soovi Eestile õnne! Neljapäeval, 24. veebruaril toimub Tallinna vanalinnas üheksandat korda vabariigi sünnipäevale pühendatud tõrvikurongkäik. Kogunemine algab Vabaduse väljakul kell 18. Kogunemise ajal laulavad rahvale Indrek Kalda ja Paul-Kristjan Kalda. Rongkäik hakkab liikuma traditsiooniliselt kella 19 paiku pärast Eesti hümni ühislaulmist ja EKRE esimehe Martin Helme pidupäevakõnet. Tõrvikuid saab Vabaduse väljakul kolmest jagamispunktist alates kella 18, aga loomulikult võib tulla ka oma tõrvikuga. Pidupäevale kohaselt võib rongkäigule võtta kaasa suuremaid või väiksemaid Eesti lippe, teretulnud on teleskoopvardaga lipud, mis lehvivad kõrgemal, inimeste peade ja tõrvikute kohal. Poliitilised plakatid palutakse jätta koju.
Vajadus ühtsustunde järele on järjest suurem Aasta-aastalt tekib üha enam peresid ja sõpruskondi, kes lõpetavad Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud üritustega täidetud päeva üheskoos tõrvikurongkäigul.
T
õrvikurongkäigu üks korraldajaid, Riigikogu liige Siim Pohlak ütleb, et viimastel aastatel on olnud rõõm näha rongkäigus rohkelt lastega peresid ja noori. "See on oluline, sest rahvustunne vajab säilimiseks ja tugevnemiseks traditsioonilisi ühisüritusi ja rituaale. Vajadus sellise ühtsustunde järele on järjest suurem, sest noortele sisendatakse eksitavalt, nagu tuleneks inimese väärikus, väärtus ning identiteet sellest, mida nad tarbivad, või hullemal juhul sellest, millise vähemuse sekka on parasjagu trendikas kuuluda. Niisugustele kahjulikele võltsidentiteetidele vastukaaluks on oluline, et meil on tugev, ühisel keelel, kultuuril ning traditsioonidel põhinev rahvus- ja kogukonnatunne koos sinna juurde kuuluvate ühisüritustega. Kasva tame oma lastest ja lastelastest eestlased,“ ütleb Pohlak. „Rahvuslike ürituste esirinnas on kindlasti laulu- ja tantsupeod,
aga ka tõrvikurongkäik kuulub vaieldamatult nende ilusate isamaaliste sündmuste sekka, mis võimaldab sinimustvalgete lippude ja tõrvikute alla kogunedes kogeda igal aastal uuesti rahvuslikku ühtsustunnet ja meeleolu. Jüriöö ülestõusu kaudu on tõrvik olnud eestlaste jaoks aastasadade jooksul vabaduse, valguse ja lootuse sümbol, ning on seda ka aastal 2022.“ Tõrvikurongkäik on toimunud 2014. aastast alates ning aastatega on sellest saanud tõeline rahvap idu. Koroonapandeemiale eelnenud ajal kasvas rongkäigul osalejate arv iga aastaga ja 2019. aastal kogunes 24. veebruaril Vabaduse väljakule lippude ja tõrvikute alla juba ligi 10 000 inimest. Möödunud aastal toimus tõrvikurongkäik koroonapandeemia tõttu väiksemas formaadis, aga tänavune tuleb taas suurelt. Kohtumiseni Eesti Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril Vabaduse väljakul!
Peeter Ernits:
„Rohepööre ohustab Eesti rahvuslikke huve.“ Lk 10–11
ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Henn Põlluaas:
Evelin Poolamets:
„Valitsuse plaanitav koputamisseadus loob ebatervet jälitamisühiskonda.“
„Kõik, millesse sa hingega panustad, tuleb mitmekordselt tagasi.“
Lk 12
Lk 14–15
Vabariigi aastapäeva
suur tõrvikurongkäik toimub taas!