EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress tõdeb, et Eesti on nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka ühiskondlikult jõudnud ummikusse. Kui me ei soovi juba alanud aastaid kestvat stagnatsiooni, pöördumatut aeglast allakäiku ning üleüldist demoraliseerumist, tuleb meil kohe teha otsustav restart – Eesti vajab uut algust.
Poliitilisest ummikust välja murdmiseks vajab Eesti viivitamatult erakorralisi valimisi. Tänasel valitsusel ei ole mandaati oma kahjulike plaanide elluviimiseks ega isegi mitte minimaalset ühiskondlikku kandepinda riigi valitsemiseks. Neil puudub elementaarne legitiimsus. Samas on selge, et praeguses Riigikogus pole Kristen Michali valitsusele toimivat alternatiivi. Ainus lahendus on pöörduda uuesti valija kui kõrgeima võimu kandja poole.
Erakorralised valimised üksi ei ole aga veel lahendus. Esiteks tuleb tagada, et valimised viidaks läbi põhiseaduspäraselt ja rahva usaldust taastades, st ilma e-hääletuseta. Ligi 40 protsenti valijaskonnast ei pea e-valimisi usaldusväärseks, seega ei lahene usalduse ja legitiimsuse puudumine muul moel kui valimiste läbiviimisel ainult paberil.
Ainult uuendatud ja usaldusväärse mandaadiga parlament saab asuda lahendama Eesti ühiskonna ees seisvaid kõige kõrvetavamaid süsteemseid probleeme, milleks on demograafiline kriis, majanduskriis, ühiskondlik usalduskriis ning demokraatia ja õigusriigi kriis. Neid kriise lahendamata ei suuda Eesti tulla toime meist sõltumatute väliste kriisidega.
Eesti demograafilise kriisi lahendamine nõuab viivitamatut, energilist ja laiaulatuslikku sekkumist ühiskonnas kõigi vahenditega. Laste saamist ja kasvatamist tuleb toetada nii materiaalselt kui väärtuspõhiste hoiakute kujundamisega. Eestisse viimastel aastatel saabunud immigrandid tuleb kodumaale tagasi saata ning motiveerida Eestist lahkunud rahvuskaaslasi tagasi tulema.
Eesti majanduse seisakust ja vaesumisest väljatoomiseks on vaja kiiremas korras loobuda CO2 neutraalsuse eesmärgist ning sellega kaasnevast bürokraatiast ja kuludest. Energeetikas tuleb võtta suund tuumajaama rajamisele ning kuni selle valmimiseni toetuda järgnevatel aastakümnetel põlevkivielektrile, mille hinda saab regulatiivsete vahenditega oluliselt alandada. Igasugune tuulikute ja päikeseparkide rajamine tuleb lõpetada. Makse tuleb alandada üle välja. EKRE tühistab võimule saades automaksu ja kõik teised reformierakondlike valitsuste poolt toodud uued maksud ning maksutõusud. Eelarve tasakaalu saamiseks tuleb kärpida riigi kulusid rohepöördesse ja välisabisse.
Tänane valitsus on meie ühiskondliku kinnikiilumise sümbol. Reformierakonna valitsused ei suuda ega taha neid kriise lahendada. Vastupidi, me peame liberaalseid valitsusi kriiside põhjustajateks. Kahjuks tuleb tõdeda, et kinni on kiilunud ka kogu tänane poliitiline süsteem. Me ei näe, et põhiseaduslikud institutsioonid tuleksid toime neile pandud ülesannete täitmisega. Lisaks vajab Eesti põhjalikku justiitsreformi. Oleme läänemaailmas sisenenud demokraatiajärgsesse ajastusse, kus õiguskaitseorganid ning kohtud on muudetud võimuklikki teenindavateks monstrumiteks, mille ülesanne on represseerida opositsiooni, tagamaks võimuparteide alaline valitsemine. See vastandub demokraatia põhimõtetele ja on õigusriigi paroodia. Struktuurid, mis tallavad maha põhiseaduslikke vabadusi ja õigusi, tuleb kas laiali saata või täielikult ümber korraldada. Kui me seda ei tee, avastame end peagi totalitaarses riigis, kus keegi ei ole kaitstud võimu omavoli eest.
EKRE on alati olnud rahva poolel! EKRE on alati seisnud õiguse ja õigluse, jõukuse ja rahu eest! Oleme näidanud, et meil on põhimõtteid, julgust ja jõudu viia läbi muutusi. Kutsume kõiki Eesti patrioote meiega liituma ja meid valimistel toetama, et teha koos Eesti paremaks.
EESTI EEST!
LENDAV TSIRKUS ON TEIE JUHITAV VALITSUS JA TEIE
SELLE TSIRKUSE DIREKTOR!“
Elu on näidanud –meil on alati õigus
Kui EKRE on millegi eest hoiatanud või on EKRE liikmed midagi öelnud, siis tõusevad liberaalsed jõud tagajalgadele ja tõstavad kisa. Aga mõni aeg hiljem tuleb välja, et taas oli meil õigus ja eilsed kriitikud püüavad siis neid tõdesid maha vaikida või enda omadena esitleda. Mõned näited.
Küllap mäletavad paljud veel seda, kuidas EKRE ministrid proovisid võimul olles süvariigi struktuure korda teha ja et selle peale kargas kogu bürokraatide armee Reformierakonna juhitud opositsioonis neile kõrri – kuidas te julgete riiki lammutada!? Peagi tunnistas isegi peavoolumeedia, et jõuametites ongi asjad käest. Ja algul välja naerdud väljend „süvariik” on tõsimeeli jõudnud nendegi leksikasse.
Kui Äripäev reastas majandustulemuste põhjal Eesti parimad ettevõtted, mahtusid esikuuikusse ainult pangad ning ajaleht oli sunnitud pangamaksu osas oma sõnu sööma.
Just EKRE oli see, kes riigi rahanduse päästmiseks korduvalt ajutise pangamaksu kehtestamist nõudis. Aga ei, Kaja Kallas kutsus pankurid Stenbocki majja asja arutama ja härrad tulid sealt natukese aja pärast rahuloleva naeratusega välja. Ei mingit pangamaksu!
„Erakorraline pangamaks – vist ikka pidanuks,” kirjutas tükk aega hiljem Äripäev oma juhtkirjas. Alles vähem kui aasta varem pidas leht seda halvaks mõtteks. EKRE-l oli jälle õigus!
Hea näide on võtta toonase rahandusministri Martin Helme tee-ehituse niinimetatud PPP-plaanist, mille tema järglane Keit Pentus-Ro-
simannus (Reformierakond) puruks rebis. Hiljem tuli plaan taas valitsuse lauale, kui Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsus jõudis tee-ehituses arusaamisele, mille eest EKRE-t tema võimul olles maha tehti. Nimelt palus toonane taristuminister Vladimir Svet (SDE) transpordiametilt ülevaadet, selgitamaks, kas maanteede ehitust oleks võimalik rahastada ka avaliku ja erasektori koostööprojektiga (PPP), sest „tuleb kaaluda kõiki võimalusi”.
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE-l oli ka õigus ka maamiinide osas. Eesti ongi nüüd valmis võtma kasutusele jalaväemiinid ning sellega seoses astuti välja seda piiravast Ottawa konventsioonist.
Ka selle kohta on EKRE juba ammu teinud vastava eelnõu, mille Riigikogu aasta varem menetlusest välja hääletas.
Kui EKRE andis sisse vastava eelnõu, olid põhjendused kõik samad, mis praegu välja on toodud, kuid see lükati samade poliitikute poolt tagasi, kes praegu nii tulihingeliselt Ottawa konventsioonist väljaastumist õigustavad. EKREl oli jälle õigus!
Ukraina sõda on muidugi suuremale osale otsustajate adekvaatsele mõtlemisvõimele halvavalt mõjunud.
EKRE eelmine esimees Mart Helme rääkis juba aastaid tagasi, et on rahu poolt, ning praegune esimees Martin Helme ütles, et ta ei ole nõus, et Eesti viiakse meie enda valitsuse innukal eestvedamisel sõtta Venemaaga Ukraina territooriumite pärast, eriti olukorras, kus ukrainlased ise otsivad võimalust rahu teha ja arutavad võimalike järeleandmiste üle.
Selle peale kargasid sõjapropagandistid peaministriga eesotsas meile kõri kallale. Muidugi võeti arsenalist kasutusele sellised sõnarelvad nagu „putinist” ja „Kremli retoorika”.
Lõpuks ütles aga ka Ukraina president ise intervjuus USA telekanalile Fox News, et Krimmi sõjaliselt tagasivallutamine pole võimalik ja et inimelusid pole mõtet kulutada. Nüüd otsivad rahuvõimalusi nii USA kui ka pool Euroopat. Kas nad kõik, eesotsas Ukraina presidendiga on putinistid?
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE-l oli taas õigus ka siis, kui ta ütles, et Ukraina vajab desertööre rindele appi.
EKRE on aastaid rääkinud, et Eesti saab aidata kõige paremini Ukrainal sõda võita, kui ei võta vastu sõjaväeealisi mehi ega nuuma siin desertööre. End „sõjaprintsessiks” pidav Kaja Kallas (Reformi-
erakond) pööritas silmi ning vehkis taas juba narmasteks kulunud Kremli kaardiga.
Aga ühtäkki kavatseski Ukraina riigipea värvata uue mobilisatsiooniga Vene agressori sissetungi tõrjumiseks pool miljonit inimest. See puudutas ka Eestis elavaid ukrainlasi.
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE oli taas õigel teel, kui valitsuses andsid tollased ministrid Martin ja Mart Helme kuuma rahapesu teemal, kritiseerides teravalt prokuratuuri.
Mullu kevadel oli Eesti Ekspress sunnitud Isamaa paika pandud peaprokuröri Andres Parmase ja Reformierakonda kuuluva tollase justiitsministri Kalle Laaneti vahelise tüli valguses tegema muuhulgas Helmetele komplimendi.
Ekspress: „Kui Mart ja Martin Helme – toona vastavalt sise- ja rahandusminister – avaldasid 2019. aastal soovi tutvuda Danske ja Swedbanki rahapesumenetluste seisudega, oli Pern samuti juures. Ent Helmete huvi uurimiste üksikasjade vastu oli tema sõnul märksa üldisem kui Laanetil. Toona kritiseeris opositsioonis olnud Kalle Laanet Helmete käitumist teravalt. „Kas meil on käes poliitiliste menetluste aeg?” küsis ta toona.”
dajana. Saksa mõjukas väljaanne Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) üllitas ülikriitilise artikli sellest, et Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas on oma ametis läbi kukkunud.
EKRE poliitikud on lapsikult käituva Kaja Kallase ebakompetentsusele ja saamatusele Eesti peaministrina pidevalt osutanud. Ja tulemus Eesti riigi totaalse allakäigu näitel on igaühe silme ees. Nüüd on järg Euroopa Liidu käes.
Mida siis Saksa ajaleht kirjutas?
Kõigepealt seda, et Euroopa Liidu välisministrite nõukogu ei suutnud kokku leppida Kallase kavas suurendada oluliselt Ukrainale antavat sõjalist abi Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugali ja Ungari vastuseisu tõttu.
Kallas suutis Lõuna-Euroopa riikidega tülli minna kohe ametisse asudes, kui ta mitu itaallasest ja hispaanlasest juhtivametnikku vallandas.
Ükskõik, milline on probleem, lahendus on alati EKRE.“
Pärast seda kõike jõuti nii kaugele, et rahapesu protsessi tulemusel plaksutasid meie valitsejad käsi, et saadi 50 miljonit. EKRE ajas aga asja selle poole, et oleks pidanud saama kordi rohkem.
EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE poliitikud rääkisid 2020. aasta kevadest saadik, kuidas Ukrainast ja Venemaalt siiatulijad toovad kaasa erinevaid viirusi.
Taas hakkas kisa-kära. Peagi teatas Terviseamet, et Eestisse on enim koroonaviirust sisse toodud Venemaalt, millele järgnes Ukraina. See käis ka teiste nakkuste kohta.
EKRE-l oli õigus ka Slava Ukraini aususes ning e-valimiste läbipaistvuses kaheldes jne. Nüüd on projektipartei Eesti 200 parlamenti vedanud Lehtme häbiga kadunud nii Riigikogust kui ka Eestist, protsessist pole midagi kuulda ning Reformierakonna abiratas valitseb alla kaheprotsendilise toetusega. EKRE-l oli jälle õigus!
EKRE-l oli jälle õigus, kui ta nõudis valitsuses olles põlevkivienergia võimaluse säilitamist. Kui oleks läinud nii, nagu rohepöörased liberaalid soovivad, kobaksime praegu pimeduses.
Aga ei koba, sest Enefit Poweri kõik juhitavad elektrijaamad on töövalmis. Enefit Poweri juhatuse esimees Lauri Karp kinnitas läinud aasta lõpul, et vaatamata Estlink 2 rikkele on varustuskindlus Eestis tagatud. Ta sõnas, et autonoomsem elektrisüsteem on kindlasti Eesti jaoks kasulik.
EKRE-l oli jälle õigus!
Seriaali „EKRE-l oli jälle õigus” järgmine osa räägib Kaja Kallase läbikukkumisest nii peaministri kui ka Euroopa Liidu kõrge välisesin-
karistust ootavale pojale Hunterile, keda ootas ees karistus kahes maksudest kõrvalehoidumise ja relvaseaduse rikkumisega seotud kriminaalasjas.
Nüüd meenutagem, kuidas tollane siseminister Mart Helme sattus hüäänide rünnaku alla, kui nimetas 2020. aastal Joe Bidenit ja tema poega „korrumpeerunud tüüpideks”. Läks lahti liberaalide paanika. Reformierakondlasest eurosaadik Urmas Paet kirjutas, et „praeguse valitsuse liikmete ilmne eesmärk on hävitada Eesti suhted meie oluliste liitlastega”.
Tollane peaminister Jüri Ratas (siis Keskerakond) teatas lödipükslikult, et „Mart ja Martin Helme peavad lõpetama koheselt Eesti ja USA suhete õõnestamise”.
EKRE esimehena jätkab Martin Helme, aseesimehed on Mart Helme, Siim Pohlak ja Arvo Aller
EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressil valiti erakonna esimeheks tagasi Martin Helme, samuti valiti järgnevaks aastaks uus juhatus, volikogu koosseis ning revisjonikomisjon. Juhatusse kuuluvad lisaks Martin Helmele aseesimehed Siim Pohlak, Arvo Aller ja Mart Helme ning Rain Epler, Anti Poolamets, Kert Kingo, Evelin Poolamets, Valmar Veste, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Kristjan Moora, Mart Kallas, Merike Lumi ja Elar Niglas.
Veel ühe Kallasega seotud probleemina toob FAZ välja USA administratsiooni halvustamise. „Mõne diplomaadi sõnul lasi välisesindaja end mängust välja lülitada, kuna kritiseeris Washingtoni liiga tugevalt. Ta nimetas Trumpi survet Ukraina sõja lõpetamiseks räpaseks tehinguks ning kui ta veebruari lõpus Washingtoni saabus, tühistas USA välisminister Marco Rubio kiiresti temaga kavandatud kohtumise, põhjendades seda „kalendrikonfliktiga”. Kallas ei saanud kohtumist ka kellegi teisega USA valitsuses.” Muidugi meenutas FAZ ka tõika, kuidas Kallas pärast 28. veebruari kokkupõrget Valges Majas, kus Ukraina president Volodõmõr Zelenski sattus USA presidendi ja asepresidendi verbaalsete rünnakute alla, postitas sotsiaalmeedias: „Tänaseks on selgunud, et vaba maailm vajab uut juhti.”
Politico kirjelduse kohaselt ei õnnestunud jätkuvalt Eesti peaministrina käituval „sõjaprintsessil” saada Jens Stoltenbergi järel järgmiseks NATO peasekretäriks, sest paljud riigid, sealhulgas Saksamaa, kartsid, et ta muudab niigi keerulised suhted Venemaaga veel keerulisemaks.
EKRE aseesimees Mart Helme ütles Riigikogus mitu päeva enne kirjeldatud artikli ilmumist, et Kaja Kallast ei võeta kusagil tõsiselt, ehkki Kallas ise on eputanud, kuidas ta globalistidelt auhindu saab ja kuidas temaga koos pildile püütakse jääda.
EKRE esimees Martin Helme sõnas ühel erakonna volikogudest, et välismaal on piinlik tutvustada end eestlasena just Kaja Kallase pärast. Juba 2023. aasta augustis ütles Martin Helme Vikerraadio saates „Uudis+”, et Kaja Kallas peaministrina on Eesti jaoks kahjulik, kuigi ta hoiab oma ametist kümne küünega kinni, ning ennustas, et temast saab poliitiline zombi. Loomulikult ei saanud puudutamata jätta Kallase idaraha skandaali.
EKRE-l oli jälle õigus!
Ka on EKRE ammu juhtinud tähelepanu Bidenite maffiale. USA ametist lahkunud president Joe Biden andiski armu oma kuritegude eest
Nüüd ründasid kõik need Bideni kaitsjad kampaania ajal ja ka pärast seda pidevalt ise meie suurt liitlast USAd ja selle presidendiks valitud Donald Trumpi. Biden viis Ameerika Ühendriigi allakäigule, millele Mart Helme juba nelja aasta eest osutas ning mida on tagantjärele sunnitud tunnistama ka kõige vasakpoolsemad „analüütikud”. Rääkimata sellest, et korruptsioon on tõeks osutunud.
EKRE-l oli jälle õigus!
Reservväelastest luuakse sisejulgeoleku kriisiüksus, teatas Postimees kevade hakul. Tore! Kui EKRE aseesimees Mart Helme soovis siseministrina luua sisereservi, hakkasid poliitilised (kõige)vastased lõugama, et Helme teeb oma eraarmeed. Tegelikult oli tollane siseministeeriumi sisekaitse reservi loomine plaanis, et aidata kriiside korral kiiremas korras julgeolek tagada.
EKREl on olnud õigus veel paljudes, et mitte öelda enamikus asjades, mille kohta seisukoht võetakse. Ilmselgelt näitab ajalugu, et ka paljusid EKRE algatusi ja arusaamu, mida praegu võimuolijate poolt maha tehakse, ollakse sunnitud peatselt jälle õigeks tunnistama.
Kõike kokku võttes ongi tõene, et ükskõik, milline on probleem, lahendus on alati EKRE. Sest EKRE armastab Eestit ja on valmis ta päästma. Ainus lahendus on EKRE.
RUBRIIK
„EKREL OLI JÄLLE ÕIGUS!”
� NATO plaan-B on vajalik!
� Põlevkiviplokke on vaja praegu rohkem kui kunagi varem.
� Viirus tuligi idast.
� Süvariik on olemas.
� PPP tee-ehitus.
� Ukraina vajab desertööre rindele appi.
� Ottawast välja!
� Kõik on rahu poolt… peale Eesti liberaalide.
� Pangamaks olnuks vajalik.
� Bidenid osutusid korruptantideks.
� Eestile on vaja sisekaitsereservi.
� Kaja Kallasest ongi saamas poliitiline zombi.
Volikokku valituks osutusid Kadri Vilba, Eeva Helme, Malle Pärn, Helle Laantee, Kersti Kracht, Annika Veidenberg, Merry Aart, Eve Pärnaste, Pille Bergström, Lilia Müller, Enn Sarv, Raul Öpik, Aare Tamm, Toomas Liivak ja Aadu Birnbaum. Erakonna revisjonikomisjoni kuuluvad Mait Järvik, Sven Ilves ja Luule Sööt.
Riigikogu teise aseesimehena jätkab Arvo Aller
Märtsi lõpul valis parlament salajasel hääletusel korraliselt Riigikogu juhatust. Oma tööga hästi toime tulnud EKRE saadik ARVO ALLER jätkab teise aseesimehena.
Arvo Aller kogus 25 häält, tema vastaskandidaat Tanel Kiik 19 häält. Esimese aseesimehena jätkab Toomas Kivimägi (REF), kes sai 52 häält. Riigikogu esimeheks valiti tagasi ses ametis läbi kukkunud Lauri Hussar (Eesti 200), kes sai kõigest 51 poolthäält. Selline napp häälteenamus peegeldab usaldamatust valitsusliidu suhtes, aga ka rahulolematust Hussari senise tööga, kes on muu hulgas visanud seni kehtinud reeglid koos parlamendi kodu- ja töökorraseadusega prügikasti.
EKRE kirja põhjal võttis OSCE e-valimised luubi alla
Arvo Aller valiti esimest korda Riigikogu juhatusse aasta tagasi. „Arvo on juhatanud istungeid talle omasel sümpaatsel ja rahulikul viisil,” kommenteeris EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. EKRE saadetud kirja põhjal e-valimiste kohta käivitas OSCE/ ODIHR (Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo) ekspertmissiooni, mille käigus külastati veebruaris Eestit ning kohtuti ka EKRE fraktsiooniga Riigikogus eesmärgiga anda hinnang meie e-valimiste süsteemile.
OSCE ja ODIHRi esindajad saabusid Eestisse tänu EKRE kirjale, mille saatis mullu septembris Riigikogu juhatuse liikmena Arvo Aller.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed Martin Helme ja Varro Vooglaid olid kokku pannud mahuka dokumentatsiooni Eesti e-valimiste ebausaldusväärsuse kohta. Kohtumisel toodi välja kitsaskohad, millele EKRE on korduvalt riigi valimisteenistuse tähelepanu pööranud.
Tehti detailne ülevaade tehnilistest puudustest ning rõhutati, et e-valimised ei ole kuidagi kontrollitavad ega vaadeldavad ega ole kooskõlas meie põhiseadusega, mis nõuab, et valimised oleksid ühetaolised.
Märgiti ka asjaolu, et uuringute kohaselt ei usalda e-valimisi ligi 40% Eesti valijatest.
17 EELNÕUD
on Riigikogu EKRE fraktsiooni saadikud alates sügisest algatanud, lisaks on samal ajal esitatud ministritele 33 arupärimist.
Me ei luba muuta Eestit tuulepargiks
Kuigi tuuleenergiat esitletakse avalikkusele kui rohelist ja jätkusuutlikku lahendust, räägib tegelikkus sootuks teist keelt. Tuuletööstus kahjustab meie looduskeskkonda, langetab elukvaliteeti ja seab ohtu inimese tervise, kirjutab Riigikogu liige Evelin Poolamets (EKRE).
Eestisse plaanitakse enam kui 1000 tuulikut koguvõimsusega 6300 MW – kuigi kogu riigi elektritarbimine on keskmiselt vaid 1000 MW. Küsimus pole enam energiapuuduses, vaid ületootmises. Kellele me seda energiat toodame?
Kas tõesti tuleb ohverdada Eesti loodus ja inimeste tervis, et toota elektrit, mida me ise ei vaja?
Ühe tuuliku rajamiseks raadatakse ligikaudu kaks hektarit metsa
Enne täiemahulist tuuleparkide planeeringute algust saatis Majandusja Kommunikatsiooniministeerium omavalitsustele kirja, milles rõhutas, et tuuleenergeetika arendamisel tuleb alade valikul lisaks riigikaitselistele piirangutele arvestada ka teiste piirangute ja väärtustega. Näiteks peab jääma toimima rohevõrgustik. Lisaks tuleb kaitsta loodus- ja muinsuskaitselisi väärtusi ning vältida Natura aladele ebasoodsat mõju. Rõhutati ka väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbe säilitamist. Tegelikkus on soovitustega karjuvas vastuolus. Tihti kavandatakse tuuleparke looduskaitsealade lähedusse või otse rohevõrgustiku aladele. Hiigeltuugeneid planeeritakse muinsuskaitsealuste hoonete lähistele ja kaunid pärandmaastikud muudetakse suures osas Eestis tööstusmaastikeks. Näiteks asuvad Vihula, Sagadi, Palmse ja Muuga mõis Lääne-Virumaal vaid mõne kilomeetri kaugusel kavandatavast tuulepargist. Need piirkonnad on olnud Eesti loodusturismi ja kultuuriloo sümbolid. Tuugenitööstuse haardest ei jää välja põllu- ega metsamaa, mistõttu läheb kaotsi väärtuslik maatulundusmaa. Ühe tuuliku rajamiseks raadatakse ligikaudu kaks hektarit metsa. Kui rajatakse sadu tuulikuid, seisab Eesti silmitsi ulatusliku metsade hävitamisega. Tuuletööstust arendatakse looduse arvelt ning kaasneb massiivne taristu: alajaamad, kõrgepingeliinid, juurdepääsuteed ja karjäärid. Need nõuavad tohutult ressursse ja hävitavad loodust.
davad unetust, peavalu, ärevust ja keskendumisraskusi – sümptomeid, mida seostatakse mürasaaste ja infraheliga. Riigikohus on leidnud, et pikaajaline müra kahjustab inimese psüühilist heaolu. Samas puuduvad Eestis sõltumatud uuringud, mis kinnitaksid tuulikute ohutust. Kui teaduslik kindlus puudub, tuleb eelistada inimeste tervist arendajate kasumile.
Eestisse planeeritavate kuni 300 meetri kõrguste hiigeltuulikute keskkonnamõjusid pole siiani põhjalikult uuritud. Mürataset hinnatakse teoreetiliste mudelite põhjal, kuid reaalsed mõjud võivad ulatuda kaugemale ja olla palju tõsisemad.
Mis saab tuulikutest nende eluea lõppedes?
Tuulikute keskkonnakahju ei lõpe nende püstitamisega. Vähe on räägitud, mis saab tuulikutest nende eluea lõppedes, eriti kui tuulikuid haldav ettevõte satub raskustesse. Ühe tuuliku utiliseerimine maksab 0,5–1 miljon eurot. Kui 300-meetrine mahajäetud tuulik muutub ohtlikuks, saab sellest omavalitsuse probleem. Kust leitakse demonteerimiseks vajaminevad vahendid?
Kuidas tulevad toime jäätmekäitlejad, kui ainuüksi ühest tuulikulabast tekib 26 tonni mürgist bisfenool A-d sisaldav jääde, millega ei osata muud peale hakata kui see maha matta? Nendele küsimustele ei taheta vastata.
EKRE ei luba maha müüa Eesti maastikke, meie kodurahu ja meie laste tulevikku rohepoliitika nimel.“
Kui täna planeeritavad tuulikud 20–25 aasta pärast töö lõpetavad, tekib üle saja tuhande tonni ohtlikke jäätmeid, mida ei saa taaskasutada. Tuuleenergia rahaline „kasu“ on samuti petlik. Elektritootmiselt makstav keskkonnahäiringu tasu ei korva tegelikku kahju, mida tuulepargid elukeskkonnale ja kinnisvarale tekitavad. Uuringud näitavad, et kinnisvara väärtus tuuleparkide läheduses langeb keskmiselt 17–23%. Kui isegi mobiilimasti lähedus võib kinnisvara hinda mõjutada, siis tuulikute mõju on mitu korda suurem.
2024. aastal tootis tuuleenergia keskmiselt vaid 20% oma paigaldatud võimsusest. Kui tuult pole, tuulikud seisavad. Külma ilmaga vajavad nad elektrisoojendust, muutudes ise elektritarbijaks. Samal ajal puudub Eestis piisav salvestusvõimekus, mis muudab süsteemi ebastabiilseks ja sõltuvaks välistest allikatest. Sellises olukorras ei saa loota odavale ega kindlale energiale.
Surve kohalikele omavalitsutele
Kõige tipuks kasutatakse omavalitsuste mõjutamiseks järjest jõulisemat survet. Näiteks Vinni vallas kaebasid arendajad volikogu otsuse kohtusse ja ähvardasid esitada 275 000 euro suuruse kahjunõude n-ö saamata jäänud tulude katteks. See pole enam õiglane planeerimisprotsess, vaid majanduslik surve, mis ei kuulu demokraatliku ühiskonna juurde.
Paljud elanikud ei tea, et nende kodukanti plaanitakse tuuleparke.
Avalikud arutelud on sageli kas halvasti korraldatud või ei soovita inimesi teadlikult kaasata.
Seepärast on aktiviseerunud kodanikuliikumised, korraldatakse meeleavaldusi ja kogutakse allkirju. Kogukondadel on kindel sõnum: meie häält ei tohi eirata.
Maainimene ei taha oma tagaaeda tuhandeid undavaid tuulikuid. On selge, et sügisestel omavalitsuste valimistel saavad tuulikuid pealesuruvad poliitikud valijatelt hundipassi. Poliitikasse tulevad kogukondade esindajad, kes seni on olnud apoliitilised, kuid kelle vastuseis tuuleparkidele sunnib neid nüüd aktiivselt kaasa lööma. See suurendab konflikti veelgi. Volikogu on rahva esindus, mitte välismaiste ärihuvide käepikendus.
Soovime Eestit, kus loeb rahva arvamus Tuuleparkide teema ei ole pelgalt energiapoliitiline, vaid väärtusküsimus. Kas tahame Eestit, kus otsused sünnivad kohalike elanike osalusel, või Eestit, kus majandushuvid sõidavad üle inimestest ja loodusest?
Vastus saab olla vaid üks: me soovime Eestit, kus rahva arvamus loeb. Me ei luba muuta meie maad tuuleenergiatööstuse katsealaks – hiiglaslikuks elektrijaamaks, mis loodust hävitades ei taga isegi energiajulgeolekut.
Aastatel 2010–2024 on Eestis tuuleparke subsideeritud 367 miljoni ja päikeseparke 109 miljoni euroga. Kokku on taastuvenergeetikasse suunatud üle miljardi euro. Selle tulemuseks on ülikõrged elektrihinnad, mille tagajärjed on töökohtade kadumine, kapitali väljavool ning majanduskliima halvenemine. Eesti ettevõtete ja perede kindlustunne on Euroopa Liidu keskmisest palju madalam.
Taastuvenergia toetuste skeemil on ka sotsiaalne mõju, sest maksmine toimub kõigi elektritarbijate, sealhulgas väiksema sissetulekuga perede arvelt, kes maksavad proportsionaalselt rohkem. Samal ajal voolab raha suurinvestorite ja rahvusvaheliste korporatsioonide taskusse. See on varjatud ümberjagamine vaesematelt jõukamatele. Irooniline on, et kui Eestil oleks homme vaja kaitsetööstust kasvatada, siis peaksime lootma juhuelektrile, päikesepaneelidele, mis toodavad siis, kui päike paistab, või tuugenitele, mis töötavad siis, kui tuul puhub. See on täielik strateegiline lühinägelikkus. Iroonilisel kombel rikastab Euroopa rohepööre just neid riike, kes meie väärtusi ei jaga. Enamus tuule- ja päikeseenergia seadmetest tuleb Hiinast, samamoodi nagu Saksamaa ostis varem odavat Vene gaasi. Raha voolab autoritaarsetesse režiimidesse, samal ajal kui Eesti inimesed kannavad kulud. Elame otse Venemaa piiri ääres, NATO idatiival, kus sõjaoht ei ole hüpoteetiline, vaid
reaalne. Euroopa peab tõdema, et reaalpoliitika on tagasi koos tankide, droonide ja tuumaähvardustega. Sellises maailmas on riigi peamine kohustus rahvusliku julgeoleku tagamine, mitte süsinikuneutraalsuse saavutamine aastaks 2050. Põlevkivienergeetika on kuulutatud tabuks, kuid just see tagab meile sisuliselt ainsa usaldusväärse kodumaise elektritootmise võimekuse. Peame lõpetama rohepoliitika, mis pärsib meie arengut, ning keskenduma sellele, mis tagab, et iseseisev Eesti on ka kümne ja viiekümne aasta pärast olemas. See on riigimehelik, see on vastutustundlik ja see on eesmärk, mille suunas liikuda. Me ei saa lubada, et fanaatiline rohepoliitika nõrgestab meie kaitsevõimet ja iseseisvust. Vastasel juhul ei jää alles ei rohelist riiki ega vaba rahvast. EKRE ei luba maha müüa Eesti maastikke, meie kodurahu ja meie laste tulevikku rohepoliitika nimel. Me ei luba seda, et ei arvestata inimeste ega keskkonna tegeliku heaoluga. EKRE võitleb selle eest, et hoida ära tuuleparkide rajamine Eesti loodus- ja elukeskkonda inimeste tervise ja turvalisuse arvelt. Kohalikud valimised on rahva võimalus öelda oma sõna sekka. On aeg toetada neid, kes seisavad meie looduse, kogukondade ja terve mõistuse eest. Eesti ei vaja tuhandeid tuulikuid. Eesti vajab tugevat majandust, mille aluseks on taskukohane elekter.
Unetus, peavalu, ärevus Tuulikute kahjulik mõju ei piirdu ainult keskkonnaga. Paljud, kes elavad tuuleparkide lähedal, kur-
Martin Helme: „PEAME TAASTAMA EESTIS NORMAALSUSE“
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ütleb, et EKRE on eriline, kõigist teistest erakondadest erinev: „Me pole võtnud omaks niinimetatud liberaalseid baasväärtusi, globalistlikku agendat. Me ei ürita Eesti põhiseadusesse kirja pandud rahvusriigi ideed mahutada euroliidu provintsi raamidesse. Me ei püüa seletada, et sadu tuhandeid immigrante teeb Eestit kuidagi paremaks. Me ei lepi, et abielu saab olla midagi muud kui ühe mehe ja ühe naise püsiv liit. Me ei lähe kaasa Eesti hävitamise plaaniga, seisame oma inimeste ja oma põhimõtete eest.“
Ütlesite erakonna kongressil, et erakonnas on tunnetada suuremat ühtsustunnet kui kunagi varem ning motivatsioon on kõrge. Kuidas sõnastate praegu eesmärgi erakonnana? Peame taastama Eestis normaalsuse. Normaalse majanduse, mis tähendab normaalset elektri- või kütusehinda, normaalseid makse, mis tähendab maksude alandamist. Aga ka normaalsed väärtused, mis tähendab transideoloogia välja juurimist, homoabielude tühistamist, noorte perede ja paljulapselisuse toetamist ja väärtustamist. Ning lõpuks normaalse rahvusriigi juurde naasmist. Me peame tagama, et eestlased oleksid Eestis peremeesrahvas, etniliselt selges enamuses, et eesti keel oleks Eestis igal pool ja endastmõistetavalt suhtluskeel, et me oleksime oma ajaloo, kultuuri ja keele üle uhked ning meie identiteet oleks meie maailmatajumisel ja teistega suhtlemisel tugev ja enesekindlust
pakkuv vundament, millel me kõik seisame ja mille läbi me maailma mõtestame. See ongi jätkuvalt meie erakonna eesmärk.
Paraku on EKRE Eesti poliitikas kõiges selles üksi. See teebki meid eriliseks ja see teeb meie missiooni eriliseks.
Käib valmistumine kohalike omavalitsuste valimisteks. Reformierakonna valitsused on viinud Eesti täielikku ohutsooni. Kuid on veel võimalus midagi päästa, keerates näiteks maksud tagasi. Millised on eeskätt need väärtused ja probleemid, millele EKRE keskendub just kohalikul tasandil?
Me oleme Eesti kõige tugevama organisatsiooniga erakond. Peaaegu igas omavalitsuses on rakuke. Seetõttu saame pea kõigis omavalitsustes välja panna oma erakonna nimekirja. Ühelgi teisel erakonnal pole nii võimast ja ulatuslikku inimjõudu taga.
Kohalikud valimised saavad olema päris tõsine võitlus. Me näeme, kuidas just meie eestvedamisel toimub praegu tuulikutööstuse ja päikeseparkide takistamine ja siin on kohalikul volikogul otsustusõigus. Ainult EKRE nimekirja toetamine tagab, et te ei saa oma tagahoovi hiiglaslikke undavaid tuulikuid. Hoiatan, et ei tohi loota valimisliitudele, sest need koosnevad inimestest, kellel puudub ühine maailmavaade. Isegi kui nad ühinevad mõne konkreetse teema ümber, siis valijal puudub igasugune kindlus, kuidas nad käituvad muudes olulistes küsimustes alates koolivõrgust, jätkates maamaksuga ja lõpetades teedehooldusega. Pigem on kindel, et valimisliit veab inimesi alt – oleme näinud korduvalt, kuidas valimisliidud lagunevad, pooli vahetavad, reformarite või sotside käepikendusena neile tuge teevad.
Nii et tuulikute takistamine on üks meie põhiteema neil valimistel. Teine on maamaksu all hoidmine või allaviimine. Kõigi muude maksutõusude möllus ei ole maamaksu tõus saanud nii palju tähelepanu, aga ka seda on räigelt tõstetud. Maamaks on aga üks väheseid, mis allub kohaliku volikogu otsusele. Meie kindel lubadus on, et me ei lase maamaksu suurendada, ja kus on suurendatud,
seal alandame teda. Siin tuleb olla tähelepanelik, kuidas kohalikud poliitikud teemat käsitlevad. Et mõne aasta eest toimus maade hindamine, siis maahinna tõusu tõttu kasvab enamikus kohtades ka maksusumma. Ei piisa, kui kohalikud vallajuhid kinnitavad, et maksumäära ei ole tõstetud, sest isegi sama määra puhul tuleb ikkagi maksusumma palju suurem.
EKRE on alati seisnud väikekoolide eest ja see on meie võitlus ka tulevikus. Oleme tõsist vaeva näinud, et kohtades, kus võimul oleme, koolid alles jääksid. Haridusminister Kristina Kallas on tekitanud hulga eelarvemeetmeid, mis motiveerivad omavalitsusi koole kinni panema ja paljud rahahädas omavalitsused lähevad sellega lühinägelikult ja rumalalt kaasa. Valitsusse saades keerame selle ümber: hariduse riiklik rahastusmudel peab väikekoole toetama, mitte välja suretama. Esimene võitlusliin on ikkagi kohalik omavalitsus ja volikogu.
Päris kindlasti tuleb ka valijal endal olla tähelepanelik. Kuidagi ei tohiks anda häält inimestele, kes on viimastel aastatel olnud riigis võimul. Reformierakond, sotsid, Eesti 200 on toonud meile automaksu, käibemaksu, tulumaksu ja aktsiisimaksu tõusu, võtnud ära lastetoetused, teinud ära homoabielud, lasknud riiki üle 100 000 immigrandi. Küllap üritavad nad mitmel pool peitu pugeda valimisliitudesse, et vältida poliitilist vastutust, aga inimesed ei tohiks lasta neil karistuseta pääseda.
Ühelgi teisel erakonnal pole nii võimast ja ulatuslikku inimjõudu taga.“
Näeme, et inimesi, kes ei lase end ära osta, mõnitatakse selle eest, et nad ei taha ohtlikke ja ebameeldivaid tuulikuid enda aia taha. Kas hullumeelset rohepööret saab kuidagi taltsutada? Rohepööre on suurim pettus, mida iial nähtud. See on kõige massilisem korruptsioon. Kui valitsus jagab laiali 2,6 miljardit eurot, et toetada kahjumis olevat tuulikuäri, siis on ju selge, et neilt skeemidelt kasu saavad niinimetatud ettevõtjad ei põrka tagasi millegi ees, et raha kätte saada. Meie erakonna vastuseis rohepöördele on väga loogiline ja läbimõeldud. Näeme, et see toob kaasa pööraselt kalli elektri. Näeme, et rohehullusega hävitatakse majandust ja seeläbi inimeste toimetulekut. Me ei ole lihtsalt nõus, et viiakse ellu poliitikat, mille eesmärk on elu halvemaks teha. Aga samuti näeme, et meile valetatakse põhjuste kohta. Teaduslikku konsensust kliimakatastroofi suhtes ei ole olemas, see on suur vale. Väga paljud teadusuuringud lükkavad kliimapaanikas väljatoodu ümber. Planeedi kliima on muutumises, praegune muutumine ei ole midagi ebatavalist, erakorralist ega ohtlikku. CO2 on atmosfääris eluks vajalik. Et oleme ainus erakond, kes ei nõustu rohepöörde alusväite ehk nõudmisega võidelda CO2-ga, siis oleme ainus erakond, kes saab Eestile pakkuda odavat, mõistlikku ja jõukust tekitavat energiapoliitikat. Inimene, kes võitleb oma kodu
EKRE
lähedale tuuliku või päikesepargi loomise vastu, võtku meie erakonna kohalike esindajatega ühendust. Meie erakonnal on enamikus volikogudes esindus, me teame, mis staadiumis on planeeringud, kuidas mobiliseeruda kohalike korrumpeerunud poliitikute ja ärimeeste vastu, kuidas takistada protsessi. Koos kaitseme oma kodukanti!
Olete öelnud, et meie suurim probleem on madal sündimus, lisaks sellele kasvab pidevalt migratsioonisurve. Mis on positiivne programm, et jääda riigi ja rahvana püsima?
Selleks on ainult üks viis: peab sündima rohkem väikesi eestlasi! Kui me valitsuses olime, siis tegelesime süsteemselt poliitikate välja töötamisega, et noortel peredel oleks majanduslik kindlus ja võimalused pere luua, et peredel oleks kindlus saada veel üks laps. Kui kõigis peredes kasvaks kaks või kolm last, oleks meie iibemure murtud. Kui iga pere, kus täna juba padistab mõni jõnglane, otsustaks, et talle tuleks väike vend või õde juurde, siis me juba seljataks väljasuremise mure. EKRE on aastaid pakkunud lahendusi iibemure lahendamiseks. Toetasime suurperede toetuste suurendamist ja emapalga süsteemi, toetasime maksusoodustusi laste pealt, maksusoodustusi abielus inimeste puhul. Meil on plaan, et riik võiks asuda kustutama noore pere kodulaenu nii, et iga sündiva lapsega kustutab riik veerandi ära. Peamine takistus laste saamisele on ju oma kodu saamise võimatus. Noortel lihtsalt pole raha, et võtta laenu. Kui me sündimust ei suuda tõusule pöörata, siis on kogu muu tegevus mõttetu. Siis ei ole tulevikus pensionite maksmine nagunii võimalik, kättesaadav arstiabi samuti. Ja loomulikult tuleb jõuliselt tegeleda migratsiooniga. Me mitte ainult ei pea keerama immigratsiooni kinni, peame keerama immigratsiooni tagasi. Eestisse on viimase kümne aasta jooksul saabunud liiga palju võõraid. Nad ei saa kõik siia jääda. Meil pole vaja arutada, kuidas neid kõiki hakata integreerima või assimileerima, las seda sõelaga vee kandmist arutab Isamaa. Me peame nad tagasi saatma sinna, kust nad tulid. Ainus immigratsioon, mida Eesti vajab, on eestlaste tagasiränne. Ka sellega tuleb riigil tegeleda. Me peame neile selgelt märku andma, et me ootame. Kohe väga.
vad ka maksulaekumised ning riik saab rohkem teha. Selletõttu alandasimegi aktsiise. Me saime aru, et odav elekter on majanduse nurgakivi ja tagasime, et põlevkivielekter saaks normaalselt toimida. Elekter oli odav, sotsiaalseid pingeid Ida-Virus ei olnud, maksud laekusid. Siis tuli Kaja Kallas, avastas elektrimolekulid, ajas energiakriisi meelega hullemaks, et elekter oleks võimalikult kallis, sest siis said tema sõbrad tuulikuärimehed suuremaid kasumeid, ja loomulikult keerati sellega majandus tuksi. Langev majandus tähendas maksulaekumiste vähenemist ja riigieelarve puudujäägi suurenemist. Selle puudujäägi katmiseks tõstetigi kõiki makse. Aga need maksutõusud tegid veel suurema majanduslanguse ja veel suurema eelarvepuudujäägi. Samaaegselt suurendati igal aastal rekordmahus eelarve kulupoolt. Suurim kulu on seotud rohepöörde, mitte julgeolekuga. Sisuliselt on Eesti reformierakonna juhtimisel pankrotikursil. Ja nad ei oska ega taha midagi muuta. Et Eestis elu paremaks minema hakkaks, tuleb nad lihtsalt pikaks ajaks opositsioonipingile saata.
Kuidagi ei tohi anda häält inimestele, kes on viimastel aastatel olnud riigis võimul.“
Reformierakond lubas valitsusse saades nii majanduse kui ka rahanduse kohe korda teha. Nüüd on maksud kaelas ja majandus miinustes. Kui hulluks peab asi minema, et röövellik bande võimult kõrvaldada?
Kas erakorralisi valimisi pole tõepoolest võimalik esile kutsuda?
Objektiivne reaalsus on see, et kui meid valitsusest välja löödi ja Reformierakond asemele tuli, on riigieelarve olnud miinuses ja riigivõlg viie aastaga kahekordistunud. Just Reformierakond on meid võlgadesse paisanud, elab laenurahast ja kulutab reserve. Aga süüdistavad selles kogu aeg kedagi teist. Meie saime aru, et kui makse alandad, siis majandus kasvab ja kasva-
Lahendus on valimised. Paraku on järgmised riigikogu valimised alles kahe aasta kaugusel. Loomulikult on praegu vaja erakorralisi valimisi, aga Eesti põhiseadus muudab selle peaaegu võimatuks. Siinjuures tuleb meenutada, et EKRE nõudis erakorralisi valimisi juba 2023. aasta sügisel, kui oli selge, et liberaalne režiim lõhub Eesti ühiskonna ja ajab riigi pankrotti. Käivitasime tookord obstruktsiooni selge eesmärgiga hoida ära riigieelarve vastuvõtmine ja kutsuda nii esile valimised. Et globalistid otsustasid, et valimisi neil küll vaja pole, siis rikuti nii Riigikogu kodukorda kui ka põhiseadust ja obstruktsioon lõpetati ebaseaduslike vahenditega. Riigikohus otsustas, et võib küll seadusi rikkuda, kui see on vajalik Reformierakonna võimul hoidmiseks. Teisisõnu, kui Eesti oleks õigusriik, oleksid erakorralised valimised toimunud eelmise aasta kevadel. Aga Eesti ei ole õigusriik ja valimisi ei tulnud. Nüüd arutatakse, kas ehk on võimalik valimisi esile kutsuda valitsuskriisi abil. Kui Eestis ei suudeta kolmel katsel moodustada valitsust, siis tulevad kohe 40 päeva pärast valimised. Aga näidake neid 51 Riigikogu saadikut, kes hääletavad kolm korda peaministri kandidaadi maha, teades, et neil siis Riigikogu töö lõpeb. Nad panevad kasvõi Taro, Terrase või hernehirmutise peaministriks, peaasi, et ei pea valijate ette astuma. Siiski on sellel kõigel ka positiivne pool. Kui asjad jätkuvad samamoodi veel kaks aastat, tuleb valijate reaktsioon veelgi valjem. Me teame Ungari kogemusest, kus oli samamoodi läbikukkunud valitsus, keda rahvas vihkas, aga ka seal ei lastud toimuda erakorralistel valimistel. Tulemuseks oli see, et kui valimised lõpuks tulid, andsid nad Orbani parteile absoluutse enamuse. Eestis tähendaks see EKRE absoluutset enamust.
Eriti viimasel ajal on näha poliitilisi kohtuprotsesse ja tagakiusamist. Eesti on siin samas mustris teiste riikidega. Näeme, kuidas kohtute kaudu on asutud rahva tahet summutama ja poliitilist opositsiooni maha suruma. Prantsusmaal ja Rumeenias keelustas kohus lihtsalt kõige populaarsema presidendikandidaadi valimistel osalemise. USAs üritati Trumpi vangi panna ja pankrotti ajada. Suurbritannias pannakse vangi nii immigratsioonivastaseid kui transaktivistide kritiseerijaid. Saksamaal on kümneid AfD liikmeid, keda justiitssüsteem kiusab. See on globalistide lemmikvõte. Kohtud ja prokuratuur on muudetud süvariigi ehk julgeolekuasutuste käepikenduseks ning ideoloogiliselt ja aineliselt korrumpeerunud, tsiviilkontrolli alt väljunud luured panevad paika inimesi või võtavad neid rajalt maha. Sel pole midagi pistmist õigusriigiga. Seda protsessi ei pea austama või selle suhtes lugupidav olema. Räpase töö tegijaid tuleb paljastada ja häbiposti lüüa. Kui võimalus avaneb, tuleb nad kas vallandada või nad korruptsiooni ja kuritarvituste eest kohtu alla anda. Korrumpeerunud kohtusüsteem tuleb põhjalikult läbi raputada ja ümber reformida. Kui me seda ei tee, kaotame oma vabadused, õigused ja koos sellega ka oma vara. Õnneks näeme, et ühiskonnad on hakanud probleemi tõsidust märkama ning hakkavad vastu. Eestis on selle vastupanu liider EKRE.
EKRE-t pole kuulatud ja loodeti NATO-le. Nüüd on häda käes ja üritatakse lühikese ajaga kõik tasa teha. Kõike on mugav nimetada julgeolekumaksuks. Tasub meenutada hüsteeritsemist, mis läks lahti, kui Mart Helme ütles, et Eestil peab olema plaan B NATO kõrval. Selle jutu eest tembeldati ta vaat et riigireeturiks. Nüüd, viis aastat hiljem räägivad sama juttu kõik nii-öelda eksperdid. Aga mis eksperdid te olete, kui te asju ette ei näinud erinevalt Mardist? Miks me peaksime nende inimeste juttu praegu tõsiselt võtma? Riigikaitse teemal on Eestis juhtunud jälle see rumal lugu, et Reformierakond tegi koos süvariigi stratkomiga sellest refikate upitamise ja meie materdamise teema, lisaks, nagu nüüd näeme, ka suure raha kantimise teema.
Loomulikult ei saagi siis mingit head nahka tulla.
Mis oli viimane uus sõjaline võimekus, mis Eesti sai? See oli rannakaitse raketisüsteem, mis otsustati ära, kui EKRE oli valitsuses. Hiljem on ainult räägitud uutest asjadest, kätte ei ole veel midagi saadud ja paljudel puhkudel pole midagi otsustatudki. Ainus, mis suure hooga toimub, on nii-öelda sõjatööstuse arendamine ehk sadade miljonite kantimine riiulifirmadesse, kus töötavad endised kõrged sõjaväelased või kaitseministeeriumi ametnikud.
Me ei lähe kaasa Eesti hävitamise plaaniga, seisame oma inimeste ja oma põhimõtete eest.“
Me ei vaja julgeolekumaksu. Me oleksime pidanud tegema selge plaani, mis relvi, võimekusi, laskemoona me vajame, selle kõik ära ostma ja ostu rahastama laenuga, mis jaotub ära 10–15 aasta peale. Sel juhul ei peaks me tõstma riigikaitsekulusid mõnel aastal miljardi, vaid saaksime kulud hajutada, lisades laenumakse riigikaitse eelarvele. Sel juhul oleks meie riigikaitsekulud umbes kolm protsenti ega tuleks mingeid maksurallisid teha. Aga siis ei saaks reformikad taguda vastu rinda, kui kõva protsenti nad teevad, ja ühtlasi ei saaks siis protsendijutuga varjata, et tegelikult ei ole meil võimekusi, relvi, laskemoona üldse juurde tulnud, küll aga kulub hirmus palju raha kohaliku relvatööstuse „käivitamisele“.
Eestit see kaitstumaks ei tee, küll aga vaesemaks. Kui tahame oma riigikaitset tugevdada, tuleb korruptandid ja propagandistid minema lüüa ja patrioodid ning ausad ja ratsionaalsed inimesed asemele panna. Ehk nagu ikka, lahendus on EKRE.
Maailmas toimub ümberjagamine. Eesti on ebamugavas olukorras ühelt poolt oma geopoliitilise asendi tõttu, aga teisalt meie juhtide rumala käitumise pärast.
Mida peaks tegema, et me kuuluksime võitjate poolele?
Te käisite Ameerika Ühendriikides Donald Trumpi ametisse pühitsemisel ning olete ka korduvalt kohtunud Ungari juhi Orbaniga. EKRE on oodatud partner konservatiivseid jõude ühendavas Euroopa Patriootide peres. Kuidas koostöö alguse sai ja mida see meile annab?
Kõige tähtsam: endale ei tohi lakkamatult valetada. Paraku just seda meil tehtud on alates Ukraina sõja algusest ja tegelikult juba varem, koroona ajal. Vaja on sündmusi ja olukordi hinnata kaine pilguga, mitte ideoloogilise kõverpeegli abil. Reaalsus on, et senine globalistlik maailmakord laguneb. Sellel on omad ohud, aga ka võimalused. Globalism ei ole Eestile hea olnud. Globalism tähendab massiimmigratsiooni, tähendab rohepööret, tähendab võimu liikumist Eesti valija ja parlamendi käest kuhugi Brüsselisse või IMF-i või WHO kätte. Globalistlik ideoloogia on surunud meile peale homoabielud ja transsoolisuse hullust. Hea, kui sellest lahti saame. Aga protsessi osa on ka NATO ümberkujunemine. USA ei ole enam huvitatud Euroopa sõjalisest ülalpidamisest, eurooplased ei ole aga valmis enda eest ise seisma. See tekitab vaakumi, mida Venemaa kui agressiivne ja oportunistlik jõukeskus püüab enda huvides kasutada. Üks mis kindel: kui tahame olla võitjate poolel, peavad meil olema head suhted Trumpi administratsiooniga. Kahjuks näeme, kuidas tänane valitsus töötab kõigis neis tööliinides risti vastupidi sellele, mis meile edu tooks.
See sai alguse juba 2019. aastal, kui saime europarlamendis esindatuse. Tookord oli mu kindel suunis, et EKRE peab Europarlamendis liituma kõige parempoolsema, kõige konservatiivsema ja kõige rahvuslikuma grupiga. Me teadsime, kui valelikult Eesti meedia meist räägib. Miks me arvame, et meie meedia räägib teistest rahvuslastest ausamalt? Igatahes sattusime parimasse seltskonda, mida Brüsselis leida võib. Viie-kuue aasta jooksul osalesime tugeva ja kasvava võrgustiku üles ehitamisel ja selle aja sisse jääb ka eeltöö, et tuua kõik sarnaselt mõtlevad parteid ühte gruppi. Päris lõpuni pole see õnnestunud. Selles on tõesti suurt rolli mänginud Orban ise. Tema on rõhutanud, et kui me kokku ei hoia ja ühiselt ei võitle, siis murtakse meid ükshaaval. Samuti on Orban olnud see, kes on lakkamatult tagant utsitanud Patriootide parteide organisatsiooni ja kampaaniategevuste taseme parandamist valimistel nende kodumaal. Tulemuseks on üha tugevnev poliitiline esindatus liikmesriikides, millel on lõpuks mõju ka Brüsselis. Orbanil on isiklikud head suhted Trumpi ja tema meeskonnaga. Need olid just ungarlased, kes Trumpi inauguratsiooni külastust aitasid korraldada. Orbani ja tema meeskonna kaudu on võimalik suhelda ka praegu Trumpi administratsiooniga, samuti aitab ta luua teistel Euroopa erakondadel otsesidemeid USAs. See on meile väga kasulik. Esiteks aitab see meie teemasid ja sõnumeid viia ringkondadesse, mis meie elu ka mõjutavad. Teiseks kasvatab see meie erakonna professionaalsust ja poliitika tegemise tõhusust. Kolmandaks annab nii erakonna aktiivile kui laiemalt valijale selge tunde, et me ei ole kuidagi üksi või eriskummalised, oleme osa suurest ülemaailmsest konservatiivsest liikumisest.
Meie haridussüsteemi õõvastav reaalsus
Helle-Moonika Helme, riigikogu liige
Oleme harjunud pidama
Eesti haridussüsteemi siiani heaks või isegi väga heaks. Ilusa fassaadi taha on end aga peitmas õõvastav ja kurb reaalsus.
Riigikogu kutuurikomisjoni liikmena näen tihti, kuidas Haridus- ja Teadusministeeriumis irdutakse aina enam tegelikkusest, kirjutab EKRE saadik Helle-Moonika Helme.
Sealsed kõrgid, hariduse ja ühiskonna seoste silmnähtavaid alustõdesid eiravad ametnikud kirjutavad kokku aina pöörasemaid seaduseelnõusid, mõtlevad välja üha uusi regulatsioone, reegleid, kvalifikatsiooninõudeid ning õppereforme, lammutades niiviisi olemasolevat ja pikalt end tõestanud süsteemi.
Mida hullemaks läheb olukord koolis, seda paanilisemaks ning ka karmimaks muutuvad määrused, uued algatused, ametnike kõvahäälsed ja enesekindlalt targutavad võtted isetekitatud olukorra muut-
miseks. Pigistatakse silmi kinni asjaolu ees, et niimoodi jätkates kihutab kuristikku kogu meie haridussüsteem, mis siiani on püsinud pühendunud ja oma ametit armastavatel õpetajatel ning õppida ja targaks saada soovivatel lastel. Haridus on olnud meie rahva ja riigi üks alustalasid. Õppimine ja õpetamine on selle püha protsessi teineteisega põimunud osad. Paraku oleme jõudnud haridussüsteemi kõiksugu mõttetustega koormamisega niikaugele, et kooli ei taha minna enam ei lapsed ega püsida koolis õpetajad.
Korraldatakse küll konverentse, räägitakse alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse, kutseõppe ja kõrghariduse probleemidest, kuid kõik see on targutav ja tühi ajaraisk. Ning mis kõige hullem – sellest ei muutu midagi paremaks, pigem mõeldakse välja aina uusi totrusi, mida siis ametnike tasemel entusiastlikult hakatakse ellu viima. Vaesed õpetajad saavad selle kõige tulemusel kaela järjekordseid ümberkorraldusi, määrusi, kohustusi, kontrolli ning bürokraatiat. Palgatõusu seevastu ei saa isegi streikides või end läbirääkimistel ministeeriumiga alandades. Olen ise osalenud mitmel kõrghariduseteemalisel arutelul, kus ikka ja jälle tõusetub teema: kvaliteet versus kvantiteet. Kui kõrghariduse arengukavasse on kirjutatud, et aastaks 2035 peab kõrgharitud inimeste protsent Eestis olema nii- ja niipalju, siis ainult seda eesmärki täites toimub paratamatult lati alt läbijooksmine kvaliteedis.
Kui ikka vähenenud rahvaarvu tõttu tuleb lõpuks vaat et kõik, kes vähegi gümnaasiumi lõpetanute lävendisõelast läbi on venitatud, kõrgkooli vastu võtta, sest kõrgkoolide rahastus oleneb muuhulgas tuden-
gite ja lõpetanute arvust, siis kusagil vahepeal juhtub midagi, mis lõppkokkuvõttes ei rahulda tudengeid, õppejõude, tööandjaid ega ka lõpuks riiki. Kannatab tudengite diplomi kvaliteet, eriti nende oma, kes veel on suutelised ja tahtelised seda eluperioodi pühendama õppimisele ja targaks saamisele. Õppejõududel on kohustus kõrvupidi läbi vedada kõik, kes on auditooriumi kasvõi korraks jõudnud – kogu see impersonaalne mass, kellega õppejõul ei teki kunagi meistri ja õpipoisi sidet.
Mida hullemaks läheb olukord koolis, seda paanilisemaks ning ka karmimaks muutuvad määrused, uued algatused.“
Rektorid peavad nui neljaks hoidma kramplikult kinni riikliku rahastuse kraanist, et pakkuda tudengitele tänapäevast õpikeskkonda ja maksta professoritele palka. Arengukava kvantitatiivsed eesmärgid on küll ehk täidetud, aga kvaliteeti, mida ootavad tööandjad ja mis oleks ka riigi funktsioneerimise seisukohalt oluline, ei tule ülikoolidest enam aastaid. Eluvõõrus vohab massiliselt edasi
ministeeriumitesse ja riigiametitesse ning taastoodab sedakaudu uusi totrusi, pannes apaatselt ja allaheitlikult neid täitma isegi inimesed, kellel on veel terve mõistus peas. Kui me kogu haridussüsteemi seda koormavatest lisanditest, aga ka kaasava hariduse ideoloogiast, mis on suuresti kõigi probleemide juurpõhjus, ei puhasta, siis ei ole meil lootustki kõrgharitud rahvana kesta ja riiki pidada. Seni, kuni meie haridussüsteem ei orienteeru tarkuse taganõudmisele, vaid on elust läbilohistamise vahend, kui tulemuspõhisus on kurjast ja eksameidki tahetakse kaotada, sest nii paljud polegi enam võimelised ega tahtelised üldse õppima, sest kõigil on koolis paha olla, ei lähe midagi paremaks.
Kui õpetaja peab tegelema kõige muuga peale oma aine õpetamise – olema samal ajal sotsiaaltöötaja, korrapidaja, psühholoog, klienditeenindaja, kummardama haridusametnikke, värisema lapsevanemate ees, kappama end igal võimalikul juhul täiendkoolitama, et püsida nõutud kvalifikatsioonirattas... – siis mõni ime, et esimese viie aasta jooksul lahkub koolist 50% noori õpetajaid. Meie aga koguneme riigikogus järjekordsele arenguseire keskuse korraldatud konverentsile targutama teemal „õpetajate järelkasvu probleemidest”... Haridus- ja teadusministri poolt teaduslikuks konsensuseks nimetatud 20 ja rohkema soo õpetamise kohustusest ma parem ei räägigi, see on küüniline irve haridussüsteemi lahtistel haavadel. Nüüd lisandus muru pikkuse mõõtmise kohustus kooliõues.
ROHEPÖÖRE VIIB KURISTIKU POOLE
Brüsseli rohepööre variseb varem või hiljem – Eesti ei pea olema viimane, kes põlevasse majja jääb, kirjutab Riigikogu liige Anti Poolamets.
Brüsseli rohepööre, mida näiliselt üha jõulisemalt ellu viiakse, variseb USAs ellu viidava globalismivastase poliitika ja pettunud valijate surve all varem või hiljem kokku. Kui maailma võimekaim tööstusriik USA lõpetab kliimapoliitikate toetamise, ei jää Euroopa Liidul lihtsalt muud üle.
President Donald Trump ei raisanud aega: kohe pärast ametisse astumist viis ta USA välja Pariisi kliimaleppest, lõpetas meretuuleparkide toetused ja külmutas kliimahüsteeria rahastamise kogu maailmas. USAIDi kaudu levitatud globalistlik roheideoloogia sai tugeva hoobi, millest see enam ei
Anti Poolamets, riigikogu liige
taastu. Samal ajal, kui Hiina avab igal nädalal uue söejaama ja ujutab Euroopa üle enda toodetud odavate tuugenite ja päikesepaneelidega, kukub Euroopa Liidu konkurentsivõime kivina.
Praegu on rahvas ärkamas. Tuugenipettusele astutakse vastu. EKRE ei luba energiasüsteemi lammutada.“
Kui USA hakkab oma turgu Hiina toodangu eest kaitsma, langeb Euroopa üha enam kavaldavate Hiina kommunistide majanduspoliitika ohvriks. Euroopa vaesub, Hiina rikastub. Trumpi poliitika on seevastu kiiresti alla viinud fossiilkütuste hinnad, vähendades ka Putini sõjalist võimekust. Biden hoidis naftahinna kõrgel – Putinile sobivalt. Euroopa Liidu roheambitsioonid seevastu põhinevad 150 utoopilisel meetmel, mis lämmatavad energia-, transpordi-, tööstus- ja põllumajandussektori. Euroopast on saamas majanduslik enesetapja.
Tootlikkuse lõhe Euroopa Liidu ja USA vahel käriseb üha suuremaks.
Sellepärast on mässu alustanud Euroopa autotootjad, kes peavad sisepõlemismootorite keelamist utoopiaks. Samasugune rahulolematus rohepöörde totalitaristliku pigistusega keeb põllumajanduses ning rahvuslased tulevad võimule üha uutes liikmesriikides.
Eesti valitsus viib samal ajal oma rahvast Brüsseli vilepilli saatel kuristiku poole. Kui omavalitsused ei tee tuugenitele piisavalt kiiresti ruumi, ähvardab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo neilt üldse sõnaõiguse võtta. Valitsuse plaani järgi ootab 2,8 miljardit eurot veel meretuule ärastamisprojektide alla paiskamist, lisaks 240 miljonit maismaatuugenitele.
Rootsi kogemus on näidanud, kuhu see kõik viib. Seal on tuuleenergiasektor olnud seitse aastat järjest kahjumis, keskmine miinus
on 35%, vaatamata dotatsioonidele. Sama ootab Eestit, kui me end päise päeva ajal riisuda laseme. Kui tuugenifirmad pankrotti lähevad, peavad tuulikujäänused miljonite eest ära koristama omavalitsused – see tähendab meie kõik.
Tuugenitööstuste rahastamisskeem, mille järgi kõik äririskid kannab maksumaksja, meenutab 1999. aasta katset ärastada Eesti Energia saiaraha eest USA firmale NRG Energy, mida mahitasid Eesti poliitikud. Tookord kogus rahvas ärastamise vastu 163 000 allkirja ning võitis. Täna on taas aeg jalule tõusta. Kui kusagil on juhuelektri tootmine vastu rahva tahtmist läbi surutud, tuleb riigi tasemel subsiidiumid ära võtta ning kodu- ja välismaised oligarhid pakivad oma tööstused kokku. Seda EKRE plaanibki. Rohepööre on hukkumisele määratud. Me ei tohi jääda viimaste hulka, kes abitult põlevasse majja konutama jäävad.
KLAASIKUNSTNIK HELI PRESS: „Rukkilillega logo on kõige ilusam“
Jõhvist pärit EKRE Soome osakonna aktiivne liige Heli Press tegeleb Tamperes klaasikunstiga ning igatseb kodumaale tagasi, kuigi vaatab praegu Eestit toimuvat kurva pilguga, sest siin toimub sõna otseses mõttes Eesti kui rahvusriigi lõhkumine. Helil on põhiseadus otsast lõpuni läbi loetud ja isegi välja prinditud.
AARNE MÄE
Heli Press: „Olen mõelnud juba pikemat aega, et miks Eesti on nii kurvas seisus, miks inimesed on üksteise peale vihased, miks me omavahel läbi ei saa, miks me ei saa naabritega läbi, miks meil on kõigi asjadega halvasti. Miks meil rahvana ei ole vaimsust, miks ei ole enam elurõõmu? On ju raskemaid aegu, on kergemaid, on väga häid aegu, aga läbi kõigi nende aegade peaks olema midagi, mis meid rahvana seob. Oleme nii nutikad, targad ja arvult pisikese rahvana väga potentsiaalsed inimesed tegema suuri asju maailmas –muusikas, spordis, kunstis –, meil on väga suur potentsiaal ja me võime väga palju asju korda saada, aga…“ Ta toob välja kolm põhjust, kuidas riik saaks normaalselt toimida, areneda ja õitseda. Üks ongi seesa-
ma põhiseadus, mis seob inimesi ja millest tuleb kinni pidada riigi kõige kõrgemal astmel.
Teiseks on loodus meie ümber – meie ilus Eestimaa loodus peab olema kaitstud rohepöörde – tuulikute, päikeseparkide ja muu hulluse – eest. Looduskaitse olgu mõistlikkuse piirides.
Kolmandaks on tähtis, et inimestel oleks südametunnistus, sest kui sul on südametunniostus, siis oled sa aus nii iseenda kui ka Jumala ees.
„Niisiis selleks, et riik saaks paremaks, on vaja hakata lõpuks põhiseaduse järgi elama, normaalselt loodust hoida ja ka südametunnistus tuleb üles leida, siis jäävad paljud jamad ära,“ ütleb Heli.
Kuigi ta on aastaid elanud Soomes, peab Heli Eestit ikka oma kodumaaks ning käib siin sageli. Teda tõmbab ka päriselt koju. „Kui leian endale väga hea tegevuse, olen mõelnud kunstikooli õpetajaametit või teen väikese kunstikooli…,“ unistab tegus klaasikunstnik.
„Olen ikka see eestlane, kes ei kannata pikalt välismaal olla. Eesti on mu kodu, minu sünnikoht, Eesti on mu armastus,“ õhkab ta. „Muidugi ma tahan tagasi, ma ei ole kunagi ära tahtnudki, aga noh, olukord oli selline, et tuli lihtsalt minna, et pere
Kui EKRE tuleb võimule, oleme Eestis tagasi.“
EKRE Soome osakonna juht Merliin-Grauberg Riisenberg ja tema abikaasa Renee Riisenberg räägivad oma Vantaa kodus elust kõige õnnelikumas riigis Soomes ning näevad end tulevikus ikkagi Eestis tagasi.
Merliin: „Praegu näeme, kuidas paljud inimesed Eestis elavad peost suhu, maksud tõusevad – elekter automaks, kõik… Inimestel lihtsalt tõmmatakse kõri kinni. Kurb on vaadata, kuidas Eestimaalt lihtsalt tõrjutakse inimesed välja.“
Merliini sõnul otsivad EKRE Soome osakonna liikmetega kontakti inimesed, kes tahavad rääkida samadest väärtustest ja põhimõtetest. Paljusid ühendab soov aidata muuta Eestis elu paremaks ja kodumaale naasta.
Üldiselt on tõsiasi, et soomlased ei võta eestlasi väga omaks ja soomlase usalduse võitmine on raske. Nende jaoks me oleme ju immigrandid.
Soome ise juhib juba aastaid kõige õnnelikuma riigi edetabelit. Merliin: „Kuigi välja võib-olla paistab, et on õnnelikud, aga tegelikult on siingi probleeme päris palju. Inimesed suudavad end ikkagi üleval pidada. Kuigi ka liiga hea elu võib tekitada depressiooni.“
Soomlased ise ütlevad selle kohta irooniliselt, et õnnelikud on need, kes pole veel enesetappu teinud.
Renee: „Tõesti võõra kultuuri keskel elada ei ole nii mugav kui oma kodus. Siin elades saad veel paremini aru, mis on oma kultuur, oma juured. Ja eks need mõtted käivad ikka peast läbi, et tulla Eestisse tagasi. Samas, sissetulekute poolelt vaadates tundub see raske variant. Aga kindel on, et kui EKRE tuleb võimule, siis oleme kohe tagasi!“
Soome kolides Riisenbergid paari kuu pärast enam elektri- ega bensiinihinda ei vaadanud. Vanurid on hoitud, inimesed on hoitud, neil on võimalik normaalselt elada. „Aga
kokku jääks. Mina ei tulnud Soome tööle ega siia nii-öelda raha taga ajama.“
Heli Press on lõpetanud Eesti kunstiülikooli 1995. aastal ning tegeleb aktiivselt klaasikunstiga. Tema tööd on mitmel pool näitustel üleval, ka Eestis. Tamperes on kunstnikel ühel ärklikorrusel oma stuudio. Enne Soome minekut tegi ta Eestis 15 aastat sisekujunduste vitraaže. Klaas on tema põhitegevusala ka Soomes.
Võrreldes elu Eestis ja Soomes, meeldib Helile siiski näha positiivset. On palju erinevusi, kuid on ka sarnast – oleme ju mõlemad põhjamaa rahvad. „Kui soomlane ja eestlane kokku saavad, siis ei ole mingi probleem, et nad üksteisest aru ei saa,“ arutleb Heli, „rääkides iseloomust või temperamendist, siis eestlane on selline äkilisem – no väga suur isiksus tahab olla, väga tark ja isemeelne ja nutikas, ma ütleksin, aga soomlane on rahulikum. Ta tahab kindlaid lihtsaid suhteid, asjade üle pikalt järele mõelda.“
Helil on kahju, et kuigi eestlastel kui väikerahval on omavahel vaimne side, on meid väliselt tülli aetud, side on lõhutud.
EKRE juurde tõi ta tee siis, kui algas maski- ja süstiterror, see oli tema
Võiks teha rahvahääletuse ja küsida, kas me sellist Eestit tahtsimegi.“
– Heli Press, klaasikunstnik, EKRE Soome osakonna liige
sõnul lihtsalt kohtutav, mis peale suruti: „Kuidas saab keegi sekkuda minu ellu, mida mina endaga teen või ei tee, see on nii absurdne tegelikult. Ja seda kõike said nad teha ainult sellepärast, et sisendati hirmu.“
Soomes näiteks maskikohustust ei olnud ja ka vaktsineerimine oli vabatahtlik.
Ta jätkab: „Minu isa ütles alati, et kõige tähtsam on lipp. Ma ei tea, mis värvi ausalt öeldes meie lipp nüüd on?“ Tema klaasikunstis on palju sinimustvalgeid toone. Isegi EKRE rukkilillelogoga küünlajalgu on ta
teinud. „EKRE-l on ju kõige ilusam logo üldse!“
Lõpetuseks lööb Heli lahti juhuslikult ette jäämud paragrahvi meie põhiseadusest, mille ta välja on printinud: „No näed, tuligi paragrahv viiskümmend kuus – kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Punkt üks Riigikogu valimisega, punkt kaks rahvahääletusega.“
Ta lisab: „Ja nüüd võiks teha rahvahääletuse ja küsida, kas me sellist Eestit tahtsime. Kas me tahtsimegi sellist Eestit?“
sul peab alati keep smiling olema. Kui sa seda ei tee, oled Soomes eluheidik. Samas omaette olles nad ei ole sellised.“
Ka Soomes olid just kohalike omavalitsuste valimised. Seal on need loomulikult paberil, ei mingit e-valimist! Kuigi paar korda on isegi mõeldud sellele, samas ikka selgusele jõutud, et e-valimised ei ole turvalised ja nad ei kasuta neid. Merliin ja Renee ise seekord valimas ei
käinud, sest nad mõtlesid nii: oleme ikkagi siin riigis külalised ja tegelikult peaks kohalik rahvas otsustama, mismoodi siin elatakse. Nad ei imestanud, et edu saatis vasakpoolseid, sest enamus inimesi Soomes on ikkagi vikerkaaretriipude ja multikulti poole kaldu. Soomlased pole olnud pool sajandit Nõukogude Liidu võimu all, neil see kogemus puudub ja neil pole DNA-s sellist tõrget punaste suhtes nagu meil.
EKRE SOOME OSAKOND
� EKRE on ainus erakond, kel on oma osakond välismaal, Soomes.
� EKRE Soome osakond on väga aktiivne, tänavu on lisandunud üle 30 inimese ning kokku on umbes 250 inimest.
� Koosolekuid peetakse kord kuus enamasti videosilla vahendusel, kuid sageli käiakse ka ühistel üritustel mitte ainult Helsingis, vaid mujalgi, näiteks nüüd minnakse Jyväskylässe.
� Esimest korda toimuvad tänavu EKRE Soome osakonna suvepäevad, mis leiavad aset Turus ja on kaua ette planeeritud.
� Eesti sügisestele kohalike omavalitsuste valimistele tullakse appi bussituuriga Eestis kampaaniat tegema, sest Soomes kohalikel valimistel hääletada ei saa.
POLIITILISED ANEKDOODID
Kirsten Michali käest küsitakse, millised käänded sai eesti keel juurde. Peaminister vastab: „Väheütlev, ilmaütlev, mittemidagiütlev.“
Kuidas pöörab taristuminister Kuldar Leis sõna ehitama?
Leis hakkab pihta: „Mina ehitan, sina ehitad, tema ehitab, meie ehitame, teie ehitate, nemad kolivad sisse.“
„Miks Lauri Hussar nii kõvasti hingeldab?“
„Aga see on sellepärast, et Eesti 200 on nii tihedalt koondunud ümber tema, et talle ei jätku ruumi hingata.“
Mees tuleb palgapäeval koju, läbinisti purjus ja ulatab naisele kümme eurot. Naine satub raevu: „Kus ülejäänu on?“
Mees vastab: „See ongi ülejäänu.“
Eestlased lubasid USA-le, et annavad Gröönimaa asemel hoopiski Piirissaare. Põhjus: Venemaa vastas, rahvast vähe, maksutulu ka vähe ning ameeriklased saavad tuua väekontingendi vastu Venemaa piiri.
Pildike 2014. aastast, kui
Sotšis on taliolümpiamängud. Ajakirjanik küsib orgkomitee esimehelt: „Millisest materjalist on tehtud olümpiarajatised?“ Kõrge ülemus vastab: „See on mikrobetoon: 40% mikrofone ja 60% betooni.“
Kaks ministrit kurdavad, et aega on jube vähe. Üks ütleb, et laskis lausa WC-sse handsfree panna. Teine tõdeb, et temal muu ei aita, kui peab igal õhtul oma kauni assistendi koju kaasa tooma.
„Haige, määratlegem nüüd enda olemus, kes te tegelikult olete? Kas Kalevipoeg või Michal?“ Haige vastab: „Doktor, ma ei suuda. Kui ma silmad sulgen, olen Kalevipoeg, kui ma nad lahti teen, siis olen jällegi Michal“
Küsimus: „Mis on ossinovka?“ Vastus: „See on pidu ilma viinata.“
„Kas tead, et kogu Eesti valitsus pisteti vangi?“ Ehmatanud hääl: „Kuidas? Millal? Kust sa seda teada said?“
„Raadios ju öeldi, et valitsus otsib väljapääsu kinniste uste taga!“
„Miks pole USA presidendiks kunagi olnud naine?“ küsib eestlane ameeriklaselt. „Kuidas miks?“ imestab ameeriklane. „Kas sa siis ei tea, et president ei tohi olla noorem kui 35 aastat?“
Jürgen teeb Margusele ettepaneku mängida partii malet. Margus: „Igati suurepärane idee, aga luba minul mängida valgete malenditega.“ Jürgen: „Hästi, Margus, aga mina käin esimesena.“
EINO VAHERI MALENURK
Charles Wreford-Brown 1924, valge alustab ja võidab
Räägitakse, et male ja jalgpall on suurepärane kombinatsioon. Tõepoolest. Mõtlemise kiirus ehk maleline mõtlemine jalgpallis. Pall tuleb, vaja kiirelt otsustada, omaks võtta või seinasöötu mängida, peale lüüa või hoopis läbi lasta. Samuti ei tee jalgpalluri vastupidavus, oskus vajalikul hetkel nii-öelda õlga anda, sugugi kahju males. Enda eest peab seisma.
Matšil Tigran Petrosjan- Viktor Kortšnoi paigaldati laua alla vaheplaat, et vaenujajal olevad mehed teineteist jalgadega ei togiks. Kortšnoi oli ju "kodumaa reetur", ega talle võistlustel väga kättki antud. Kaval armeenlane seevastu, kelle auks oma sünnimaal 2000-drahmine rahatähtki välja antud, elas enamiku
Jevgeni helistab ajalehetoimetajale ja kurdab, et lehes on ilmunud õel lugu pealkirjaga „Pool Tallinna linnavalitsusest on röövlid ja vargad“. Toimetajalt nõutakse vabandamist ja järgnevas numbris ilmub vabandus pealkirjaga: „Pool Tallinna linnavalitsusest ei ole siiski röövlid ja vargad“.
Kõiki kavandatud makse pole Reformierakonna valitsus veel kehtestada jõudnud, ees ootab ka kättemaks. Altkäemaks kehtib aga juba ammu mitteametlikult.
Kui 1920-ndate alguses oli Lenin oma palgiga laupäevakutel, siis tänapäeval on Jüri Ratas oma palgiga Instagramis.
Poeg: „Isa, miks on Riigikogu liikmeks valitud kirikuõpetaja?“
Isa: „Seda selleks, mu poeg, et ta palvetaks.“
Poeg: „Kas Riigikogu eest?“
Isa: „Ei. Ta jälgib parlamendi tööd ja palvetab siis rahva eest.“
„Kuule, Kristen, kas sul õnnestuks mu poeg kuhugi enda juurde sokutada?“
Michal: „Miks mitte. Mida ta oskab?“
„Tead, eriti mitte midagi…“
„Aga väga hea – saabki ümberõppe pealt raha kokku hoida!“
Enne Kirsten Michali võimuletulekut seisis Eesti kuristiku äärel. Nüüd oleme teinud pika sammu edasi.
elust Moskvas. Võimudega tal mingeid erimeelsusi ei olnud. Olid ajad!
Tuntuim malejalgpallur on norralane Simen Agdestein. Seitsmekordne riigi meister males, samuti kuulunud kaheksal korral Norra jalgpallikoondisse. Sahistanud tollal ülitugeva Tšehhoslovakkia jalgpallikoondise väravavõrku ning võitnud malelaual legendaarset Anatoli Karpovit. Märkimisväärsed kordaminekud. Kurb tõdeda, kuid sellist eestlast polegi, kes emma-kumma saavutusega vähemalt korragi hakkama oleks saanud. Magnus Carlseni arenemisaastatel kuulus Agdestein viimase treenerite brigaadi.
Charles Wreford-Brown (1866–1951) oli eelmise sajandivahetuse aegu Inglismaa jalgpalli- ja kriketimeeskonna kapten. Mängis hästi ka malet ning osales 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel demonstratsioon-
alana kavas olnud maleturniiril. Maleajalukku on ta läinud toreda kombinatsiooniga.
Diagrammseisus lõi Wreford-Brown julgelt 1. Rf3:e5!, et peale 1. ... Og4:e2 jätkata 2. Re5-d7!! Mõlemad valged ratsud sihivad punkti f6 ning ega selle vastu kaitset enam polegi.
MÄLUMÄNG
1. Voldemar Panso on öelnud, et Gustav Ernesaksaks on väga lihtne saada, … ja oledki Ernesaks! Mida tuleks teha?
a) kasvatada hallid juuksed
b) õppida laulma
c) kätega vehkida
2. Kes on öelnud sõnad „EKRE on kõige rokkivam erakond“?
a) Tanel Padar
b) Martin Helme
c) Kristen Michal
3. Keda suutis käesoleva aasta algul toimunud sõumatšis võita eestlane Oskar Taimla?
a) Novak Djokovici
b) Judd Trumpi
c) Magnus Carlsenit
4. Mida hüüatas Muhv, kui nägi Sammalhabeme habemes linnupesa?
a) „Oo, püha lihtsameelsus!”
b) „Tule taevas appi!”
c) „Jõudu, külamees!”
5. Kes kirjutas 2024. aasta menuraamatu „Kuu teine pool”?
a) Mudlum
b) Urmas Vadi
c) Mehis Heinsaar
6. Esimene Tallinna maraton toimus 1. juulil 1989. aastal. Jooksu finiš oli Pirital TOP-i juures, kus oli aga start?
a) Raekoja platsil
b) Vabaduse väljakul
c) Linnahalli juures
7. Kelle nime hakkab kandma Rakveres asuv seni Võimla nime kandev tänav?
a) Arvo Pärdi
b) Raimond Valgre
c) Ott Arderi
8. Millises filmis tegi väikese, aga meeldejääva rolli Priit Peramets?
Filmis mängis ka tema isa.
a) „Mehed ei nuta”
b) „Noor pensionär”
c) „Siin me oleme”
9. Milline eesti keele kääne on tuntud ka kui translatiiv?
a) saav
b) rajav
c) olev
10. Kollase kreemitäidisega populaarne saiake on kandnud Moskva nime. Kuidas on seda siin-seal nüüd nimetama hakatud?
a) Narva sai
b) Tartu sai
c) Pärnu sai
Eino Vaher maleõpetaja, EKRE fraktsiooni liige Rakvere linnavolikogus.
3 VÕIMALUST aidata kaasa rahvuskonservatiivide edule
Astu meie liikmeks!
Kui oled vähemalt 15-aastane ning pead oluliseks rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi nagu kodumaa ja eestlus, siis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vajab sind, et koos olla tugevad. EKRE liikmeks olemine on auasi ning meie erakonda kuulumisega annad ühiskondliku panuse Eesti arengusse.
Kui nõustud erakonna põhikirja ja programmiga ning tahad kaasa rääkida rahvuskonservatiivse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, siis oled teretulnud EKRE ridadesse.
Erakonna liikmemaksu suurus on 18 eurot aastas.
Erakonnaga liitumise avalduse saab esitada elektrooniliselt veebilehel www.ekre.ee/liitu
Teine võimalus on võtta ühendust EKRE piirkonnajuhtidega, kelle kontaktid siinkohal avaldame:
Põhja-Tallinna ringkond (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosad)
Esimees Urmas Reitelmann urmasreitelmann@gmail.com, +372 501 4562
Ida-Tallinna ringkond (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad)
Esimees Aat Purje, aatpurje1@gmail.com, +372 5331 3213
Lääne-Tallinna ringkond (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosad)
Esimees Mart Kallas, mart.kallas@ekre.ee, +372 525 1577
Harju- ja Raplamaa ringkond Esimees Siim Pohlak, siim@tre.ee, +372 5623 6022
Läänemaa ringkond
Esimees Hardi Rehkalt, hardi11@hot.ee, +372 515 8237
Saaremaa ringkond Esimees Kristjan Moora, kmoora@gmail.com, +372 5645 7847
Lääne-Virumaa ringkond
Esimees Anti Poolamets, anti.poolamets@gmail.com, +372 5691 4374
Ida-Virumaa ringkond
Esimees Arvo Aller, arvo@ivtl.ee, +372 5662 4644
Järva- ja Viljandimaa ringkond
Esimees Elar Niglas, elar.niglas@gmail.com, +372 5305 6120
Tartu- ja Jõgevamaa ringkond
Esimees Küllo Kingo, kingo.kyllo@gmail.com, +372 527 9813
Tartu linna ringkond
Esimees Merike Lumi, aadelhein@gmail.com, +372 522 3697
Võru-, Valga- ja Põlvamaa ringkond
Esimees Mati Kuklane, mati@hesveka.eu, +372 503 0762
Pärnumaa ringkond Esimees Valmar Veste, valmar.veste@gmail.com, +372 5664 7382
Esimees Aare Laas, aarelokalaas@gmail.com, +467 3957 6663
Leia ja jälgi meid sotsiaalmeedias:
Nüüd on aeg – ühendame jõud! Teeme koos Eesti elu paremaks!
liitu EKRE-ga!
Tee erakonnale annetus!
Meie erakonna osalemine valimistel, aga ka igapäevane tegevus valimistevahelisel ajal nõuavad suurt rahalist ressurssi. Oleme väga tänulikud iga toetussumma eest.
ERAKONNA KONTO SEB PANGAS:
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003
ERAKONNA KONTO LHV PANGAS: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916
Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PEREKONNANIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.
Aita levitada infot!
Aitad meie ühisele edule kaasa, kui jagad erakonna postitusi ja rahvuskonservatiivse veebiportaali Uued Uudised artikleid sotsiaalmeedias. www.ekre.ee uueduudised.ee
@rahvuspartei
@rahvapartei
@erakondekre
@uueduudised
@UuedUudisedTV
Trükisõna (erakonna ajaleht, voldikud) levitamiseks võta ühendust oma kodukandi ringkonnaga, mille juhtide kontaktid leiad ajalehe tagaküljelt või erakonna kodulehe www.ekre.ee kontaktide lehelt.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Toompuiestee 27, Tallinn 10149
EKRE ON EESTIS LIIKMESKONNA SUURUSELT KOLMAS ERAKOND. 2025. AASTA KEVADE SEISUGA ON ERAKONNAL LIGI 9300 LIIGET.
Telefon: +372 682 9555 E-post: info@ekre.ee
Jagades erakonna postitusi ja rahvuskonservatiivse veebiportaali Uued Uudised artikleid sotsiaalmeedias aitad kaasa meie ühisele edule!
