Konservatiivide Vaba Sõna, 4 / 2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 4/2021 issuu.com/konservatiividevabasona

1191 URMAS REITELMANN Kristiine

101 Arvo Aller Jõhvi

165 Rene Kokk Rapla vald

1222 martin helme Mustamäe

147 Kert Kingo Tartu vald

160 Peeter Ernits Elva

1152 HELLE-MOONIKA HELME Haabersti

1203 Mart Helme Lasnamäe

280 Jaak Valge Tartu linn

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee

1238 HENN PÕLLUAAS Nõmme

1167 Jaak Madison Tallinna kesklinn

279 Loone Ots Tartu linn

EKRE kandidaatide täielik nimekiri internetilehel: kov21.ekre.ee

212 Siim Pohlak Kose

122 Anti Poolamets Rakvere linn

228 Alar Laneman Pärnu

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Fotod: shutterstock

Valitsus ja Riigikogu peavad elektrihinna alandamiseks otsustavalt tegutsema!

Rahvuskonserva­tiivide poolt saab hääle anda 72 omavalitsuses Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tuleb oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel oma nimekirjaga välja 72 omavalitsuses. EKRE nimekirjades kandideerib kokku ligi 1400 inimest.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul läheb erakond vali­ mistele vastu tugevamalt kui kunagi varem. „Võrreldes nelja aasta taguse omavalitsuste valimistega on meil nii nimekirju kui ka kandidaate kaks korda rohkem. Peale selle kasvas meie erakond hiljuti 10 000-liikmeliseks,“ ütles Helme.

Helme sõnul peab suure osa rahva huve esindada sooviv erakond olema tugev ka omavalitsustes, mitte ainult parla­ mendis. „Kui mitmed teised parteid panevad oma liikmeid kan­ dideerima valimisliitudesse, siis meie leiame, et erakonna nimekiri suudab meie põhimõtteid kaitsta oluliselt paremini kui valimisliidud, mis koosnevad tihti väga erinevate huvide ja ebaselge maailmavaatega inimestest,“ ütles Helme. „Meie soov on anda valijale kindlus, et nendes linnades ja valdades, kus on võimul EKRE, aetakse poliitikat, mis on kooskõlas meie erakonna programmi ja väärtustega.“

EKRE Tallinna linnapeakandidaat on Martin Helme Tallinna valimisringkondade esinumbritena kandideeri­ vad EKRE nimekirjas Helle-Moonika Helme (Haabersti), Jaak Madison (Kesklinn), Urmas Reitelmann (Kristiine), Mart Helme (Lasnamäe), Martin Helme (Mustamäe), Henn Põlluaas (Nõmme), Kairet Remmak-Grassmann (Pirita) ja Argo Luude (Põhja-Tallinn).

Martin Helme sõnul vajab pealinn võimuvahetust, sest Tallinna on võimalik juhtida senisest oluliselt paremini. „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab Tallinnast teha parima elukvaliteediga pealinna Euroopas – linna, mille üle tunnevad uhkust linnakodanikud ja mida kades­ tavad turistid. Tahame hakata ellu viima poliitikat, mis teeb ­Tallinnast võimalusterohke, turvalise ja peresõbraliku paiga. Me tagame, et linn ei muutuks massilise sisserände tulemusel kaugetest kultuuridest pärit kogukondadega multikultipõrguks, kus mitte kellelgi ei ole hea olla. Tallinn peab jääma Eesti linnaks, kus langetatakse otsuseid, mis lähtuvad püsielanike vajadustest,“ ütles Helme.

EKRE e-poest saab tellida erakonna logoga tooteid EKRE kodulehel asuvast e-poest saab osta erakonna ­logoga tooteid.

Valikus on erakonna süm­ boolikaga autolipud, noka­ mütsid, helkurid, kaelapaelad, luubid, prillipuhastuslapid, saunalinad, rinnamärgid, T-särgid, veepudelid, sallid,

kruusid, vihmavarjud jm.

Ostu eest saab tasuda panga­ ülekandega. Tellimuse saab kätte pärast raha laekumist erakonna kontole.

• Kauba saab tellida Omniva pakiautomaati.

• EKRE e-pood asub veebiaad­ ressil: pood.ekre.ee

Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon leiab, et praegune elektrihinna tase ohustab meie inimeste toimetulekut, Eesti majanduse toimimist, ühiskondlikku stabiilsust ning energiajulgeolekut.

EKRE esimehe ja Riigikogu liikme Martin Helme sõnul on selge, et praegune elektri hind ei ole mitte normaalse turumehhanismi tulemus, vaid rohepöörde egiidi all langetatud poliitiliste otsuste tagajärg. „Seega vajab energia hinna normaliseerimine samuti poliiti­ lisi ja administratiivseid lahen­ dusi, teisisõnu, lahendus on poliitikute käes,“ ütles Helme.

Sotsiaalse stabiilsuse, erakor­ raliste majandusolude ja ener­ giajulgeoleku kaalukatele argu­ mentidele tuginedes teeb EKRE fraktsioon valitsusele ja teistele Riigikogu erakondadele ette­ paneku astuda Eesti inimeste ja ettevõtete vaesusesse langemise vältimiseks järgmisi samme.

44 Esiteks, peatada vähemalt aastaks Eesti osalus CO2 kauplemissüsteemis ehk ETS süsteemis.

44 Teiseks, peatada vähemalt aastaks elektriga kauplemi­ ne börsil ning kehtestada riiklikult reguleeritud hind, mis ei ületa 25 eurot/MWh ja mis tagab energiatootmise tasuvuse.

44 Kolmandaks, peatada vähe­ malt aastaks kõik taastuv­ energia toetuste maksmised elektritootjatele.

44 Neljandaks, jätta ära elekt­ ri- ja gaasiaktsiisi plaanitud tõus, kaaluda gaasiaktsiisi alandamist.

Fotod: shutterstock

2

Valitsusel ja Riigikogul lasub vastutus tagada meie inimeste heaolu, tegevusetus ei ole vabandatav ega andestatav.

Fotod: shutterstock

Valitsusel ja Riigi­ kogul lasub vastutus tagada meie inimeste heaolu, tegevusetus ei ole vabandatav ega andestatav.“ Martin Helme

44 Viiendaks, vajadusel piirata elektri eksporti, et tagada siseriiklik varustatus.

44 Kuuendaks, loobuda Eleringi dividendidest ja revideerida nende investeerimiskavasid, et alandada selle võrra võr­ gutasusid. „Teeme ettepaneku koosta­ da lähikuudel valitsuses plaan energiasõltumatuse, ener­ giajulgeoleku ja majanduse konkurentsivõime tagamiseks

vajalike tegevuste kohta. Muu hulgas vajab avalikkus selget arusaama, millised reaalsed võimsuste lisandumised on olemas ja millises ajaraamis suudab Eesti suurendada oma elektritootmist,“ ütles Helme. „Valitsus peab Riigikogu­ le ja avalikkusele esitama tegevusplaani uute tootmis­ võimsuste lisandumise kohta, et oleks võimalik arutada läbi alternatiivid. Peame juba täna hakkama langetama otsuseid, kas me soovime varustada end järgmisel kümnendil hiigelsuurte tuuleparkide, tuumajaama, põlevkivielektri või impordi abil. Kuni uue, selge, reaalselt teostatava ja kokku lepitud tegevusplaani heaks kiitmiseni Riigikogus peab olema tagatud, et Narva põlevkivil töötavates jaamades ei asuta vähendama elektri­ tootmisvõimsusi.“ Helme sõnul on Eesti jõudnud praegusesse kriitilisse olukorda põhjusel, et energiapoliitika on olnud loosunglik, õhinapõhine ja läbimõtlemata. „Kui me praegu oma inimeste ja ettevõtete huve otsustavalt kaitstes ei tegutse, tabavad meid lisaks üleüldisele hinna­ tõusule ja massilisele vaesumi­ sele ka elektri ja soojaga varus­ tatuse katkestused. Valitsusel ja Riigikogul lasub vastutus tagada meie inimeste heaolu, tegevusetus ei ole vabandatav ega andestatav.“

Eesti ja Läti on ainsad Euroopa riigid, kus erakondade lihtliikmete nimekirjad on avalikud.

• Küsimuste korral saada e-kiri aadressil epood@ekre.ee Erakonna sümboolikaga tooteid tellides aitad kaasa rahvuskonservatiivse maail­ mavaate levikule.

Foto: KVS

www.ekre.ee

Valitsus on valinud strateegia rakendada Eestis sisulist sundvaktsineerimist koos sellega kaasnevate karistusaktsioonidega.

Foto: shutterstock

EKRE kongress 2021.

Oleme resoluutselt vastu ­sundvaktsineerimisele!

EKRE on tõusmas

Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna juhatus taunib valitsuse koroonapoliitikat, mis on ühiskonnas lahkhelisid tekitav, põhjendamatult põhi­ seadust riivav ja ebatõhus.

Rahvuskonservatiividena peame oluliseks ühiskonna sidusust ja oleme sügavalt häiritud riiklike sunnimehha­ nismide kehtestamise ning vaktsineerimata inimesi naeru­ vääristava kommunikatsiooni tõttu tekkinud vastasseisu pärast Eestis.

Me peame vastuvõetama­ tuks olukorda, kus valitsus on asunud ühiskonnale agressiiv­ selt peale suruma meetmeid, mille otstarbekus koroonakriisi lahendusena on küsitav.

Nagu on viidanud õiguskants­ ler, rõhutame ka meie, et nii Eestis kui ka mujal maailmas kehtib jätkuvalt vaktsiinivaba­ duse põhimõte.

Me ei lepi valitsuse valitud strateegiaga rakendada Eestis sisulist sundvaktsineerimist

ei aita. On selge, et vajame pandeemia ohjeldamiseks täp­ semini sihitud ning kodanike põhiõigusi mittekahjustavaid meetmeid. Vaktsineerimise kõr­ val tuleb panna suuremat rõhku uute ravimite ja ravimeetodite leidmisele ning rangemale kontrollile piiril.

Juulis läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on valitsuse tegevusega koroona­ viiruse leviku tõkestamisel väga rahul ainult 4% kodanikest, üldse ei ole aga rahul 26%.

Kodanike usalduse kaotanud saamatu valitsus on näida­ nud, et ei saa koroonakriisi haldamisega hakkama, kuid on samas valmis jalge alla trampima põhiseaduslikud kodanikuvabadused. Sellisel kursil jätkamine tüürib Eestit korraga nii ühiskondlikku kui ka tervisekriisi. Valitsus peab muutma oma kurssi või astuma tagasi, et võimaldada teistel poliitilistel jõududel olukorraga toime tulla.

koos sellega kaasnevate ka­ ristusaktsioonidega, iseäranis olukorras, kus puudub kon­ sensus vaktsiinide tõhususe ja ohutuse suhtes. Peame vastu­ võetamatuks ja ebaseadusli­ kuks inimeste vallandamist või sellega ähvardamist. Me oleme vastu vaktsineerimiskohustuse kehtestamisele koolides, polit­ seis ja kaitseväes ning kutsu­ me inimesi üles survele mitte alluma. See on võitlus kõige põhimõttelisemate isikuvaba­ duste säilimise pärast. Ühtlasi hoiatame, et politseinike ja kait­ seväelaste vallandamine nende tervisevaliku tõttu kahjustab nii siseturvalisust kui ka riigi kaitsevõimet.

Valitsuse kehtestatud lausa­ liste ja põhjendamatute piiran­ gute näol on tegemist selge ülereageerimisega, mis annab soovitule vastupidise tulemu­ se – suur osa inimesi loobub protestist piiranguid järgimast või täidab neid formaalselt.

Kriisi lahendamisele see kaasa

Valitsuse otsus mitte kasutada maksude langetamist ja muid riiklikke vahendeid hinna­ tõusu leevendamiseks annab valusa hoobi Eesti inimeste rahakoti pihta.

Toiduainete hinnatõus tuleb juba lähikuudel. Elektri ja kü­ tuse hind on kaks kulukompo­ nenti, mis hakkavad kergitama kõikide toodete ja teenuste hin­ du, ütles Vikerraadios toiduai­ netööstuse liidu tegevjuht Sirje Potisepp.

"Elekter on aastaga tööstuste jaoks läinud 2,5 korda kalli­ maks. Gaas pea kolm korda – 20 eurolt kilovatt-tund 60 eurole," selgitas Potisepp. "Ka palgatõu­ sud on olnud. Lisaks pakendite

Foto: kvs

Valitsuse „kingitus” rahvale: toiduainete hinnatõus tuleb juba lähikuudel

maksumus on tõusnud keskmi­ selt 25 protsenti, eriti plast."

"Tavatarbija ei neela kergesti kaks korda kallimat elektrit alla, nagu keegi siin lubas. Me teame, kui palju Eesti inimes­ test elab vaesuses või vaesuse

piiril," ütles Potisepp.

Potisepa sõnul kehtib 20:20:60 reegel. „See tähendab, et 20% inimestest ei saa kunagi endale lubada seda, mida nad soovivad. 20% saab endale alati soovitavat lubada ning neid hinnatõus ei puuduta. Aga üle­ jäänud 60%? 60 protsenti Eesti tarbijatest vaatab alati hindu ja otsib sooduspakkumisi. Tarbija­ te elu läheb kallimaks."

Potisepp möönis, et ta ei oleks üllatunud, kui piimaliiter maksaks varsti poes 90 senti.

Tarbijahinnaindeksi aastane kasv Eestis on viimastel kuudel ulatunud viie protsendini ja seda juba enne elektri hinna­ tõusu kiirenemist.

3

4/2021

EESTI EEST!

Foto: KVS

Eesti populaarseimaks erakonnaks Avaliku arvamuse küsitluse tulemused lubavad arvata, et Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast saab varsti Eesti kõige suurema toetusega erakond.

22. septembri seisuga toetab MTÜ Ühiskonnauuringute Keskuse tellitud ja uuringufirma Norstat läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt Reformierakonda 25,5%, EKRE-t 24,2% ja Keskerakonda 18,4% inimestest.

Norstat küsitleb inimesi iga nädal ning toetusprotsent arvutatakse välja viimase nelja nädala küsitlustustulemuste keskmise põhjal.

Põhjust arvata, et EKRE-l on toetajaid varsti püsivalt rohkem kui Reformierakonnal, annavad ajavahemikus 14.20. september kogutud andmed – sel perioodil oli EKRE 26,1 protsendiga kõige suurema toetusega erakond Eestis. ­Reformierakonna protsent oli 24,1 ning Keskerakonnal 15,4.

Reformierakonna toetus on langenud madalaimale taseme­ le alates 2019. aasta algusest, mil Norstat Eesti erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Tartu Ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul on praeguste pikaajaliste trendide jätkudes vaid kuude küsimus, mil EKRE tõukab Reformierakonna Eesti populaarseima erakonna troo­ nilt, vahendas BNS. „Reformierakond oli oma toetuse tipul 2019. aasta teises pooles, kui tal oli võimalus olla Jüri Ratase teise valitsuse varjus peamiseks opositsioonierakonnaks. Alates 2020. aasta algusest on nende toetus mõne üksiku ja silmapaistva erandiga, nagu näiteks Kaja Kallase valitsuse moodustami­ se moment, keskeltläbi pigem vähenenud kui kasvanud,” märkis Mölder.

EKRE toetus oli alates 2019. aasta valimistest kuni 2021. aasta alguseni äärmiselt stabiilne ning hakkas jõudsalt kas­ vama alles siis, kui Jüri Ratas pidi peaministritooli Reformi­ erakonnale loovutama.

Kohalike valimiste lõppedes hakatakse Mölderi sõnul valmistuma Riigikogu valimisteks ning need jõujooned lok­ suvad paika just nüüd. „Praeguse valitsuse võimekus tulla välja hapuks läinud koroonavaktsineerimise protsessist ja saada hakkama jooksvalt üles kerkivate ja inimesi potent­ siaalselt valusalt puudutavate probleemidega nagu elektri­ hinna tõus ning opositsiooni võimekus kuvada ennast va­ lijatele mõistlikuma ja soodsama alternatiivina, määravad ära selle, kuidas need jooned paika saavad,” ütles Mölder.

Politoloog Tõnis Saarts kommenteeris Delfile: „Praegusel valitsusel on vähe silmapaistvaid saavutusi ette näidata.

Kõlama on jäänud pigem keskmine hakkamasaamine ko­ roonakriisi ja vaktsineerimisega, eelarvekärped ning hinna­ tõusud.” Ükski neist märksõnadest ei tekita tema silmis valijaskon­ nas positiivset emotsiooni, mille pealt saaks peaministri­ partei jõudsalt toetust juurde võita. „Kui tänane valitsus teeb tõsiseid vigu ning suhtub vähemkindlustatud elanik­ konna muredesse üleolevalt, siis ma ei pea EKRE tõusu peaministriparteiks sugugi võimatuks,” tõdes Saarts.

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

fotod: kvs

4

Martin Helme:

Eesti poliitilisel maastikul on toimumas suured muutused „Näen väga paljudes Eesti kohtades ootust, et aastaid võimul olnud näod välja vahetataks ja kodukandi valitsemisse uusi inimesi, ideid ja energiat tuleks. Meie seda kõike ka pakume ja usun, et valija meid selles toetab,“ ütleb EKRE esimees MARTIN HELME intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale.

Kuidas iseloomustad praegust kohalike valimiste eelset poliitilist olukorda?

Kui ma võrdlen praeguseid valimisi eelmiste kohalike või ka Riigikogu valimistega, siis on kampaania kuidagi loium. Võimalik et põhjuseks on koroona, võimalik et erakondadel on permanentselt kestnud sisepoliitilisest võitlusest võhm väljas.

Alles äsja lõppes ju presidendivalimiste kampaania, mida vähemalt meie erakond võttis väga tõsiselt, Henn Põlluaasal oli üle 50 rahvaga kohtumise. Üldine poliitiline olukord on samas üsna ärev. On selge, et Eesti poliitilisel maastikul on toimunud ja toimumas suured muutused.

Need muutused on tingitud meie erakonnast. Nägime seda juba Riigikogu valimiste järel ja meie osalusel toiminud valitsuse ajal – me toome muutusi ja raputame muga-

vustsoonis olevaid vanu parteisid.

EKRE paneb teised parteid ja poliitikud tegelema teemadega, mida nad meelsasti üldse ei puutuks, aga millega tegelemist rahvas tegelikult väga ootab. Nüüd toimub sama kohalikul tasandil. Eelseisvad valimised toovad ilmselt väga paljudes kohtades kaasa täiesti uue jõudude vahekorra ja poliitikasse tulevad uued näod. See muutus on tingitud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tegevusest ja see muutus on hea. Ütleks lausa, et hädavajalik!

Elektri hind teeb rekordeid.

Kuidas kommenteerid?

Me oleme ainus partei, kes nägi praegust olukorda ette ja hoiatas selle eest aastaid. Oleme ainus erakond, kellel on lahendused, mis aitavad elektri hinda kohe oluliselt alla tuua. Meil on ka lahendused, mis aitavad säilitada madalat hinda,

energiasõltumatust ja varustuskindlust pikemas perspektiivis.

Elektri hinna katastroof on teadliku ning sõgeda rohepoliitika tulemus. Euroopa Liit on aastaid kehtestanud reegleid, mis vähendavad elektri tootmist. Sellele lisanduvad regulatsioonid ja tasud, mis teevad energia hinna kalliks.

Tulemus on käes. Terves Euroopas on elektri defitsiit. Praktiliselt kõigis Euroopa riikides on energia tarbimine suurem kui tootmine, samas maksustatakse olemasolevaid tootmisvõimsusi CO2 kaudu surnuks. Asemele pakutakse helesinise unistusena silmapiiril olevat taastuvenergiat, mida veel ei ole olemas ja mis on praegusest kordades kallim.

Lisaks eratarbija vaeseks tegemisele hävitab see tööstust.

Uudised sellest, kuidas suletakse toidutootmiseks vajalikke teha-

seid, kuidas metalli ja keemiatööstused jäävad seisma, on ju uudised sellest, kuidas inimesed jäävad massiliselt töötuks, kuidas meie igapäevased kaubad, kaasa arvatud toiduained, muutuvad pööraselt kalliks või kaovad üldse müügilt.

Seda kõike tehakse rohepöörajate poolt teadlikult ja meelega, et võidelda väidetava kliimamuutusega, mis kuuldavasti on tingitud

Milline on EKRE lahendus?

Meie lahendused arvestavad majanduse toimimise loogikat. Tuleb koheselt lõpetada CO2 eest maksmine. Tegemist on miljarditesse ulatuva räkitiga, mis ei muuda keskkonna seisukohalt midagi. See vähendab elektri hinda juba umbes 70 euro võrra. Tuleb kohe lõpetada taastuvenergia tasude maksmine roheenergia tootjatele, kuna see on

Inimesed on praeguse valitsuse­ ga üldiselt väga rahulolematud.

Ja rahul­olematus ei ole seotud ainult majanduslike küsimustega.“ Martin Helme

moodsast majandusest. Kliima on aga muutunud miljoneid aastaid ning sõltub eelkõige päikesest ja Maa geoloogilistest protsessidest.

Hävitada teadlikult ja meelega meie kõigi elatustase – kusjuures kliimat ei muuda see kuidagi – on kuritegelik. Sellele poliitikale tuleb öelda otsustavalt ei.

nende alusetu rikastumise skeem, millel puudub majanduslik põhjendatus.

Tuleb olla valmis piirama elektri eksporti, et tagada Eesti enda varustatus. Tuleb olla valmis peatama elektriga kauplemine börsil ning kehtestada elektrile riiklik hind taseme juures, millega tootjad on

www.ekre.ee

veel plussis, aga inimesed ja ettevõtted ei ole röövimise ohvrid. See tase on kusagil 25 eurot MWh. Veel kümme aastat tagasi oli elektri hind Eestis riiklikult reguleeritud, sest tegemist on loomuliku monopoliga.

See ei ole muutunud. Ja kindlasti ei tohi me vähendada oma põlevkivielektri tootmist seni, kuni Eestil ei ole tekkinud juurde vähemalt samas mahus uusi tootmisvõimsusi.

Ka kõige optimistlikumate plaanide järgi ei ole uusi võimsusi lähima kümne aasta jooksul oluliselt lisandumas.

Eestis on liberaalsed erakonnad hakanud ellu viima sisuliselt sundvaktsineerimist. Mis positsioonil on siin Eesti Konservatiivne Rahvaerakond?

Meie kriitikud ja konkurendid üritavad meile külge lüüa vaktsineerimisvastase erakonna silti. See on vale. Aga erakond seisab väga põhimõtteliselt selle eest, et inimesed peavad saama ise otsustada, kas nad tahavad end vaktsineerida või mitte. Kedagi ei tohi selleks sundida ja kedagi ei tohi taga kiusata, kui ta on otsustanud vaktsiini mitte manustada.

Me näeme ju, kuidas ka vaktsineeritud inimesed nakatuvad koroonasse ja kannavad nakkust edasi. Seega ei ole veenvat argumenti, miks peaksid kõik vaktsineeritud saama. Jah, vaktsiin aitab vähendada nakatumisvõimalust ja aitab suurendada võimalust, et koroonat põetakse kergemalt, aga selle otsuse, kas need võimalused on piisavalt veenvad, peab igaüks saama langetada ilma surveta.

On väga oluline, et inimesed arutaks asja enne läbi oma perearstiga, sest erinevad muud terviseprobleemid või võetavad rohud võivad inimese riske vaktsineerimisel oluliselt mõjutada. Seda kõike ei tohi teha lööktöö korras ja ähvarduste saatel.

Täiesti vastuvõetamatu on meile inimeste vallandamine põhjusel, et nad ei ole vaktsineeritud. On olemas terve hulk muid lahendusi, mis jätavad inimestele valikuvabaduse. See ongi meie positsiooni juures kõige olulisem: inimestele peab säilima vabadus!

Oled valimiste eel käinud kohtumas inimestega mitmel pool Eestis. Mille üle väljendatakse rahulolematust?

Inimesed on praeguse valitsusega üldiselt väga rahulolematud. Ja rahulolematus ei ole seotud ainult majanduslike küsimustega. Inimesed näevad, et liberaalide valitsus ei hooli Eestist, ei hooli eestlastest.

Valitsus lammutab riigikaitset, siseturvalisust, annab hoogu juurde ääremaastumisele, annab järjest rohkem rumalaid ja põhjendamatuid keelde-käske, tekitab järjest rohkem sundkulusid. Inimesed ei ole rahul valitsuse ükskõikse suhtumisega immigratsiooni ja haridusteemadesse.

Samuti on näha, et inimesed ei usu peavoolumeedia propagandat ning saavad aru, et praegune valitsus ei saa valitsemisega lihtsalt hakkama. Kõik need asjad kokku

4/2021

EESTI EEST!

Lisaks on igas vallas oma konkreetsed valimisprogrammid. Valitsuses olles näitasime, et täidame oma lubadusi ja valitseme rahvast hoolides. Erakond on positsioneerinud end väga selgelt nii väärtusküsimustes kui ka majandusteemadel, mis annab inimestele kindluse ja teadmise, mida meist oodata.

Teiseks, me ei tahtnud, et meie inimesed läheks valimisliitudesse, sest oleme ju näinud, kuidas valimisliidud kipuvad lagunema, ühte nimekirja koonduvad inimesed mitte ideede ja aadete pärast, vaid väga pragmaatilisel kaalutlusel saada võimule. Kui erakonna liikmed osalevad valimisliidus, aga see laguneb, siis heidab see paratamatult varju ka neile inimestele ja erakonnale. Samas ei ole erakonnal võimalik mitteliikmete tegevust kuidagi mõjutada või selle eest vastutada. Parem siis ikka olla väljas oma inimestega oma lipu all, nii on sellel kõigel taga erakonna tugi ja usaldusväärsus.

Kui midagi lähebki valesti, siis vastutame selle eest oma mainega.

on tekitanud väga tõsise pinge ja rahulolematuse, mis kusagil pinna all pulbitseb. Mulle tundub, et Reformierakonna ja Keskerakonna juhtkond ei saa üldse aru, kui ohtlikult lähedal me oleme ühiskondlikule plahvatusele.

Valimiste eel on meedias hoogustunud infooperatsioonid teatud poliitiliste jõudude toetuseks ja teiste erakondade kahjustamiseks. Kuidas saab tavaline inimene teha vahet tõel ja valel?

Esimene soovitus: ärge külastage meediaportaale, mille puhul on selge, et nad ei tegele mitte ajakirjanduse, vaid liberaalse propagandaga. Ma loobusin juba enam kui aasta tagasi täielikult Delfi lugemisest ja minu päevad on selle võrra palju ilusamad. Ma ei taha neile kinkida oma klikke, millega nad müüvad reklaami, et palgata inimesi, kes mind ja meie erakonda päevast päeva sopaga üle valavad.

Kutsun inimesi üles loobuma kombest lasta hommikuti silmad ka selle kanali uudistest üle. Suurem osa sellest, mida nad kirjutavad on haige fantaseerimine ja valetamine, ja see osa, mis pole, on kättesaadav ka teistest kanalitest. Üldisemas plaanis tuleb inimestel mõista, et me elame taas ajal, mil meediat saab tarbida ainult teatud filtri abil. Peaaegu kogu meie meediamaastik ei ole mitte lihtsalt vasakule kaldu, vaid vasakule horisontaalis. Uudiseid lugedes tuleb meeles pidada, et rahvuslikud, konservatiivsed, parempoolsed seisukohad on reeglina esitatud halvustavas toonis ja neid üritatakse näidata millegi äärmusliku või radikaalsena. Samas esitletakse aga tõeliselt radikaalseid ja äärmuslikke seisukohti, nagu näiteks laste soomuutmise ideoloogia või energiatootmise lõpetamise ideed, millegi ülla, uuendusliku ja heana.

Rahvuskonservatiivide tegemiste, aga ka rahvuskonservatiivide jaoks oluliste teemade kohta saab adekvaatset infot Uute Uudiste portaalist ja Objektiivist.

Milliste ootustega läheb EKRE vastu kohalikele valimistele?

Läheme seekordsetele valimistele vastu tippvormis ja väga tugevana. Me oleme oma nimekirjadega väljas rohkemates omavalitsustes kui ükski teine partei. Meil on kandidaate samas suurusjärgus nagu Reformierakonnal ja Keskerakonnal. Ja küsitlused näitavad meile üsna stabiilselt inimeste toetust.

Läheme valimistele vastu lootusega, et väga paljudes kohtades võtame esimese või teise koha ja saame asuda võimukõnelusi pidama. Näen väga paljudes Eesti kohtades ootust, et aastaid võimul olnud näod välja vahetataks ja kodukandi valitsemisse uusi inimesi, ideid ja energiat tuleks. Meie seda kõike ka pakume ja usun, et valija meid selles toetab.

Kohalikel valimistel osalevad erakondade kõrval valimisliidud.

EKRE langetas põhimõttelise otsuse, et rahvuskonservatiivid

Oleme ainus erakond, kellel on lahendu­ sed, mis aitavad elektri hinda kohe oluliselt alla tuua.

Meil on ka lahen­ dused, mis aitavad säilitada madalat hinda, energiasõl­ tumatust ja varus­ tuskindlust pikemas perspek­ tiivis.“ Martin Helme

lähevad välja erakonna nime­kirjaga. Miks?

Selleks on kaks põhjust. Esiteks tahame me, et igas Eesti nurgas saaksid inimesed anda oma hääle Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt. Meil on üleriigiline kohalike valimiste programm EKRE 5+ ja meil on erakonna üldprogramm, mis määrab ära meie poliitilise kreedo.

Mille poolest erinevad EKRE kandidaadid ja valimisprogrammid teiste erakondade omadest?

Meil on kohalikel valimistel väljas ligi 1400 kandidaati. Valdav enamus neist on erakonna liikmeid, ehkki nimekirjades on ka mitte-­liikmeid. Eks nimekirjad ole läbilõige meie erakonnast ja Eesti ühiskonnast. On doktoreid, ettevõtjaid, õpetajaid, põllumehi, aga on ka lihttöölisi ja professionaalseid poliitikuid. Kõiki neid ühendab soov anda oma panus Eesti elu edendamisse ja armastus Eesti vastu.

Meie üleriigiline programm EKRE 5+ on kirjutatud nii, et see oleks kasutatav igas Eesti paigas, mistõttu on seal eelkõige kirjas väärtusküsimused. Igas vallas on aga omad teemad ja mured, millele me lahendusi pakume. Kui rääkida hästi üldiselt, siis on meile väga oluline noorte perede toetamine. Selleks on vaja, et koolid ja lasteaiad oleks kodu lähedal, et kodukoht oleks turvaline, et oleks töökohti ja toimiksid elutähtsad teenused.

Paneme ka suurt rõhku sellele, et pensionäridel oleks vajalik tugi hakkama saamiseks. Kindlasti eristab meid soov kasutada kohaliku elu küsimustes valimiste vahelisel ajal võimalikult palju referendumeid.

Rahva arvamusega arvestamine on meile tähtis. Ja loomulikult ei ütle ükski teine erakond välja, et kohalikud omavalitsused peavad seisma vastu immigratsioonile.

Olete Tallinna linnapea kandidaat. Miks otsustasid kandideerida ja millised on EKRE plaanid Tallinnas?

Eesti pealinnal peaks olema eestimeelne linnapea. Me näeme, et osadele erakondadele ei lähe eestluse edendamine üldse korda ja teistele erakondadele on see poliitilise mängurluse teema, millega enne valimisi rahvuslikku valijat meelitada.

Meie jaoks on Eesti püsimine

5

Eestina, eestilikuna, sügavalt põhimõtteline küsimus. See on meie poliitilise tegevuse nurgakivi. Ma olen põline tallinlane ja mulle läheb mu kodulinna käekäik korda. Tallinn on linn, kus elab väga palju mujalt Eestist pärit inimesi, keda on siia toonud töö, õpingud, pere, aga see linn ei ole neile päris kodulinn. Minu jaoks on, ma armastan Tallinna!

Näen väga selgelt, et Tallinna ei valitseta hästi, näen ka seda, et end Keskerakonna asemele pakkuvad jõud ei plaani tegelikult suurt midagi muuta.

Muutuseks on tarvis just meietaolist erakonda, kes sunnib ka teisi parteisid oma lubadusi täitma ja Tallinna võimalusi maksimaalselt realiseerima. Kui Tallinn on tugev ja hästi valitsetud, on see kasuks ka ülejäänud Eestile. Meie plaanid linnas on väga laiahaardelised.

Valimiste eel kiputakse rääkima torudest, ülekäiguradadest ja parkimiskohtadest, aga tegelikult peaks need asjad toimima nii hästi, et need teemad üldse üles ei kerkiks.

Asjaolu, et me neil teemadel räägime, näitab, et praegused linna valitsejad ei saa oma tööga hakkama.

Aga lisaks uue kvaliteedi andmisele linna rutiinsesse valitsemisse plaanime me linna ka arendada.

Tallinna liiklus on väljakannatamatult halvasti korraldatud, seda nii jalakäijale, ratturile, autojuhile kui ka ühistranspordile. Tallinnas ei ole piisavalt koolikohti. Siin toimub arendustegevus kas suvaliselt või korruptiivselt, tulemus on kehv.

Linnas ei ole ettevõtlus soositud ega toetatud, see peab muutuma.

Tahame luua ummikute vähendamiseks õhutrammi ja Rocca al Marest ning Viimsist kesklinna meretrammi. Tahame anda noortele rohkem sportimisvõimalusi ja eakatele vaba-aja veetmise võimalusi. Toetame noori peresid lapse sünnil ja koolitee alguses.

Mida ütled neile inimestele, kes on võtnud pähe valima mitte minna või ei ole veel otsustanud, kelle poolt hääletada?

Valima tuleb ikka minna. Ainult et tehke seda soovitavalt pabersedeliga! Kõik, kes ei lähe valima, annavad otsuse enda kodukandi käekäigu eest kellelegi teisele, ja tõenäoliselt inimestele, kellega ei pruugita olla poliitiliselt sama meelt.

Kõik need, kes on kaotanud lootuse, et nende häälest midagi sõltub, peaks mõtlema sellele, et igal valimisel on ikka ja jälle olukordi, kus mõne kandidaadi vahel on otsustavaks üks-kaks häält ja mõnikord muudab see ka võimalike koalitsioonide moodustamise tasakaalu.

Muide, paljudele vanadele parteidele sobib, kui inimesed käega löövad. Neile meeldib, kui valijad neid ei sega. Mina soovitan inimestel mõelda, millist poliitikat üks või teine erakond, üks või teine kandidaat ajanud on, ja kui see poliitika on kooskõlas ka praeguste valimislubadustega, siis tasub neid toetada. Kui aga teod ja lubadused ei klapi, siis tasub anda hinnang ikka tegudele.

4/2021

www.ekre.ee

ED

D

EED

U

LG

Lennuühendus pealinnaga lükkaks

I

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

J

6

Kagu-Eestile sisse uue hoo

Kui praegu on lennuühendused olemas Tallin­ na ja Kuressaare ning Tallinna ja Kärdla vahel, siis tasakaalus arengu huvides huvides tuleks kaaluda ka Tallinna ja Kagu-Eesti vahelise liini avamist, leiab endine keskkonnaminister, Kagu-Eesti ettevõtja ja EKRE linnapeakandi­ daat Võrus RAIN EPLER. Lennuühendus Tallinna ja Kagu-Eesti vahel on kindlasti üks nende valimiste julgemaid ideid. Mida lennuühendus Kagu-Eestile annaks?

Regulaarne lennuühendus Ridali­ ja Tallinna lennujaamade vahel annaks võimaluse käia Võru- või Põlvamaalt Tallinnas asju ajamas nii, et hommikul saab mõistlikul ajal ärgata ja õhtul jõuaks kodus veel lastega mängida.

Pealinn on arusaadavalt koht, mida kõigil inimestel on vaja aegajalt külastada. Teisalt on oluline, et elada ja end teostada oleks võimalik kogu riigis. Kui me soovime, et Eestis oleks elu igas piirkonnas, siis peaks tagama ka selle, et erinevatest Eestimaa nurkadest oleks Tallinnasse ajalises mõttes sama pikk tee.

Kui suur võiks olla nõudlus selle teenuse järele? Kes võiks olla kasutajad?

Ma usun, et kui liin töötab, on lendajaid piisavalt. Regulaarselt kasutaksid lennuühendust piirkonna ettevõtjad ja omavalitsusjuhid, aga kindlasti ka harvemini Tallinnas käijad. Suviti tooks reisijate arvule märgatava lisa nii sise- kui ka välisturistid.

Praegu ei oska inimesed lennuühendusele mõelda. Hiljaaegu üks sõber küsis, et kas see minu lendamise mõte oli tõsine. Kui vastasin, et loomulikult tõsine ja tõin võrdluseks Hiiumaa, ei tundunudki lennuühenduse mõte talle enam nii utoopilisena.

Teatavasti on Tallinna ja Kärdla vahel regulaarne lennuühendus.

Kui võrdleme Hiiumaad ja Võrumaad, siis võtab autosõit pealinna mõlemast kohast umbes kolm tundi, aga hiidlane saab poole sellest ajast turvaliselt praamis kohvi juua või tukkuda. Võruke peab kolm tundi rooli keerama. Elanikke on Hiiumaal ligi 10 000, Võru- ja P­õlvamaal kokku ligi 60 000.

Ma ei taha sellega öelda, et Hiiumaa asemel tuleks Võrumaale lennata. Kaugel sellest. Minu arvates võiks lihtsal ka Võrust lennukiga Tallinnasse saada.

Kuidas on majandusliku tasuvusega?

Majanduslik tasuvus sõltub reisijate arvule lisaks kindlasti ka sellest, millised nõudmised on lennuühendusele seatud ja milliseid lennukeid kasutatakse.

Tasakaalustatud regionaalse arengu puhul ei ole tasuvuse küsimuse esimesele kohale seadmine alati õigustatud. Kui võtta arvesse ainult lendamine, siis on liinide toimimiseks tõenäoliselt vajalik riigi­poolne tugi. Kui tasuvuse hulka arvata ka see, et kiire ühendus pealinnaga aitab kaasa ettevõtluse

Rain Epler leiab, et lennuühendus Ridali ja Tallinna lennujaamade vahel võimaldaks Võru- ja Põlvamaalt jõuda pealinna nii, et õhtul jõuaks kodus veel lastega mängida. foto: kvs

Kui me soovime, et Eestis oleks elu igas piirkonnas, siis peaks tagama ka selle, et erinevatest Eestimaa nurkadest oleks Tallinnasse ajalises mõttes sama pikk tee.“ Rain Epler

arengule, turistide arvu kasvule ja ääremaastumisega võitlemisele, siis on liini pidamine riigi ja Kagu-Eesti jaoks plussmärgiga tehing.

Praegu makstakse TallinnKuressaare liinile toetust aastas veidi alla 20 miljoni euro ja Tallinn-Kärdlale umbes kuus miljonit eurot. Mina ei arva, et see on maha visatud raha.

Oled Võru linnapea kandidaat.

Kuidas sa hindad Võru arengut viimase 5-10 aasta jooksul? Ühtpidi on Võru ilusamaks läinud ja kui sinna satud, siis jätab linn väga kena mulje. Teisalt räägib statistika kurba lugu vaiksest hääbumisest.

Rahvastik on pidevalt vähenenud ja seda just laste ja noorte ning tööealiste elanike vanusegruppides.

Kriitikud võivad nüüd öelda, et see on nii kõigis Eesti linnades peale Tallinna. Aga see pole teps mitte nii.

Kui võrrelda Võru teiste sarnaste linnadega üle Eesti, siis oleme üks kurvemaid näiteid.

Minu arvates on niisuguse arengu põhjuseks linna seniste

juhtide liialt lühiajaline vaade oma tegevusele. Võru on piisavalt suur ja eelarves on raha, et tänavaid ja maju tasapisi remontida, neid õigel ajal avada ja valijaile oma tublidust demonstreerida. Korras teed ja kenad hooned ongi olulised, aga kui sa ei tegele väga tõsiselt sellega, kuidas edendada ettevõtlust ja tuua juurde noori inimesi, siis hakkavad linna tulud aastatega aina vähenema ja varsti ei ole enam piisavalt raha ei linna vuntsimiseks ega kodanikele teenuste pakkumiseks.

Mida tuleks teha, et arengut kiirendada?

Võru linnas tuleb endale nukrat rahvastikustatistikat teadvustada ning võtta väga konkreetselt eesmärgiks teha senisele vaiksele hääbumisele lõpp ning suunata linn arenguteele. Selleks tuleb mõelda ja tegutseda praegusest teisiti.

Inimlikult on mõistetav, et praegustel juhtidel on raske pikalt sissetallatud rajalt kõrvale astuda.

Seepärast oleks Võrule hea, kui linna

juhtimise vastutust hakkaks kandma uus jõud. Mina ja EKRE oleme valmis kandma vastutus­rikast koormat.

Kui konkreetsetest tegevustest rääkida, siis tuleb kasutada kõiki omavalitsuse võimalusi ettevõtluse soodustamiseks. Olgu selleks siis näiteks bürokraatlike otsustusprotsesside kiirendamine või alustavate ettevõtete toetamine.

Ettevõtted vajavad tarku ja töökaid inimesi. Selleks, et noored Võrru tuleksid on vaja, et lastele saaks siin anda väga hea hariduse ja et oleks võimalik kvaliteetselt meelt lahutada. Võru peab olema muu maailmaga hästi ühendatud, aga samas peab Võru piirkondliku tõmbekeskusena olema ka lähipiirkondadega hästi ühendatud.

Sa oled Kagu-Eestist pärit ja naasid pärast rahvusvahelist karjääri kodukanti. Mis pani seda otsust tegema?

Maailmas on huvitav ja hariv ringi käia ja kindlasti on kohti, kus tundub, et siia võikski jääda. Aga varem või hiljem hiilib koduigatsus ikka ligi. Kagu-Eestis elavad väga toredad ja head inimesed; see mind siia tagasi tõigi.

Kas kolmelapselisel perel on praegu Võrumaal mugav hakkama saada?

Sõltub sellest, kuidas keegi enda jaoks mugavust defineerib. Kui mugavus tähendab seda, et hiigel-

suur pood on lähedal või et iga päev saab suurema vaevata minna kinno või teatrisse, siis on Tallinnas ja ­Tartus ilmselt mugavam.

Aga kui sa hindad seda, et kogu linnas ei ole paika, kuhu jalgsi minna ei jaksaks või et linnakärast looduse rüppe on rattaga viis minutit, või saad aru, et kolme väikese lapse kõrvalt kuigi sageli niikuinii kinno ega teatrisse ei jõua, või et lapsed saavad omapäi õues mängida, siis on Võrus palju mugavam kui suures linnas. Ja kas mugavus ongi õige mõõdik? Mu meelest juhib tänapäeva inimest liialt soov ajada läbi lihtsalt ja mugavalt.

Kas oskad anda retsepti, kuidas hoida noori Võrus või kuidas neid tagasi meelitada?

Selleks, et noori Võrru tuua, tuleb anda noortele tegusatele ja särasilmsetele inimestele võimalus saata korda häid ja nende jaoks olulisi asju. Betooni on juba valatud kuhjaga, nüüd on aeg hakata remonditud tänavate ääres asuvates ülesvuntsitud hoonetes tegelema sisuga.

Ettevõtlusest ei saa üle ega ümber, samuti sellest, et ettevõtluse arengule tuleb igakülgselt kaasa aidata. Lisaks peaks linn tõsiselt mõtlema ka sellele, kuidas tagada, et meie koolid annaks Eesti parimat haridust ja kuidas teha nii, et meie huviharidus pakuks kõike seda, mida mujalgi ning lisaks veel midagi, mis oleks ainulaadne.

www.ekre.ee

4/2021

EESTI EEST!

7

Maailma suurim liivakell Rakverre!

EKRE toetab maailma suurima liivakella püsti­ tamist turismi­ atraktsioonina Rakvere kesklinna.

JUL G

ED E

D

Õhutramm

IDE

Nii näeks välja õhutramm Lasnamäe kanalis.

Illustratsioon: Mattias Aabmets

aitaks muuta Tallinna liikluse sujuvamaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tallinna programmi tõenäoliselt kõige julgem idee on alustada keskkonnasõbraliku ja ohutu õhutrammi planeerimisega.

T

allinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehe Mart Kallase sõnul teab iga tallinlane, kui suured on meie pealinnas probleemid nii ühistranspordi, autostumise kui ka kergliiklejate kasvava hulgaga. „Kui maa peal ruumi napib, siis on kaks varianti: tuleb minna kas maa alla või õhku. Õhutramm, vana nimega köisraudtee, võib tunduda Eesti kontekstis ulmeline, kuid seda ainult esmapilgul,” ütleb Kallas. „Köisraudtee on laialt kasutusel sellistes riikides nagu Itaalia, Austria, Saksamaa ja Šveits. Ilmselt tekib inimestel nüüd silme ette pilt gondliga mäest üles sõitvatest mäesuusatajatest. Tegelikult on gondleid arendatud, disainitud ja ehitatud just linnade tarbeks.

Olemas on konditsioneeritud ja kõikumisvastaseid seadmeid, elumajadest möödumisel tumenevate akendega gondleid ja muid lahen-

Õhutrammi saab integreerida linna ühistrans­ pordiga, kusjuures tehnoloogia areneb pidevalt.“ Mart Kallas

dusi. Õhutrammi saab integreerida linna ühistranspordiga, kusjuures tehnoloogia areneb pidevalt.” Õhutramm on turvaline ja keskkonnasõbralik, ohutu ja peaaegu müravaba. Õhutramm võib liikuda ca 20 km/h. Tõsi, selle kiirus ei ole võrreldav autoga, aga see-eest ei takista liikumist foorid, ülekäigu­ rajad või liiklusummikud.

Kallas märgib, et õhutramm suudaks katta Tallinna olemasoleva trammiliini võrgustiku. „Aga kerge vaevaga on võimalik luua ka uusi liine, muuhulgas üle Tallinna ümbritsevate lahtede. Lisaks ilusale vaatele jääb õhutrammiga maa peal rohkem ruumi muudele objektidele,” ütleb Kallas. „Ilmselt on lähima kümne aasta küsimus, mil kasutusele tulevad isesõitvad niinimetatud äpiautod, mis saaksid viia inimesi õhutrammi jaamast asumi keskusesse või lasteaeda. Loomulikult kuuluksid sellesse võrgustikku ka tõuke- ja jalgrattad.”

Kallase meelest võiks esimese trassi rajada pilootprojektina Lasnamäe kanalisse. „Sealsed 11 silda on võimalik õhutrammi tarbeks ümber ehitada. Laagna tee pikkus on 7,444 km ja õhutrammi trassi maksumus jääks hinnanguliselt 45 miljoni euro kanti. Samasse hinnaklassi jääb ka maapealne kiir­ tramm, samuti maksaks sama palju Peterburi tee rekonstrueerimine, mille tagautsitajaks ma Tallinna volikogus olen olnud. Kui võrrelda näiteks metroo rajamisega, siis metroo läheks maksma neli korda rohkem ja praeguse rahvaarvu juures ei oleks see nagunii tasuv.”

Kallas märgib, et õhutramm eeldab eelkõige poliitilist tahet mõelda bussi- ja trammiliinide arendamisest kaugemale.

L

iivakella proto­t üüp on idee autoril, Tartu kunstikooli lõpetanud Rakvere disaineril Priit Verlinil juba ammu valmis ning seisab Rakvere linnavolikogu ruuEKRE nimekirjas kandi­deeriva ajakirjanik Aarne Mäe sõnul, mis, kuid seni pole keegi projektile peab „liivakell“ olema atrak­ veel konkreetset käiku andnud. tiivne, eriline ja saama Rakvere „See on kõige odavam asi, milmaamärgiks. lega üldse on võimalik inimesed ja midagi põnevat rohkem ei linnuse juurest Rakvere juhtu. See „post“ peab olema kesklinna meelitada. Ja atraktiivne, eriline ja saama seal, kus on inimesed, saab maamärgiks.“ teha äri,“ toob Verlin näite.

Kavandatud liivakell ei „See hakkab linnale reaalole klassikalise liivakella selt raha sisse tooma.“ kujuga. Kuid sellel on mitu Tippaastatel külastas kõrvuti voolavat voogu, mis Rakvere linnust kaugelt üle moodustavad üheskoos 50 000 inimese aastas. Kui rõõmsa, elujaatava liivakose, nendest pooled oleks tulmida on võimalik muuta erinud ka kesklinna ja kulunevat värvi valgusega veelgi tanud igaüks minimaalselt mängulisemaks. viis eurot, oleks liivakell Kella kõrgus maast on juba kahe aastaga oma umbes kümme meetrit ja maksumuse linnale tagasi pöörleva osa pikkus kuus teeninud. Seejuures on selle meetrit. Kella sisemusse on kineetilise skulptuuri ülalvõimalik installeerida helipidamiskulud olematud. kandja, mis mängib igal täis„Kui oled kusagil reitunnil enne kella pööramist sil ja sulle öeldakse, et siit meloodiat, näiteks Rakverest kümne minuti kaugusel pärit Arvo Pärdi muusikat asub maailma kõrgeim või mõnda spetsiaalselt liivakell, mis end igal konkursi korras komtäistunnil pöörab, kas poneeritud lugu. jätaksid selle atrakt- Rakvere liivakella prototüüp.

Kella konstruktsiooni vaatamata?“ autor: Priit Verlin sioon valmistatakse küsib Verlin. terasest, mis omakorElu tagasi toomine da kaetakse musta klaasiga. PöörRakvere kesklinna on olnud mitleva osa väändemoment on suur metel valimistel erinevate erakonja tehnika, mis kogu seda seadet dade programmis, kuid seni pole pöörama paneb, on kulukas. Tegemidagi muutunud. „Nüüd plaanib mist on mitme firma koostöös kohalik suurettevõtja Oleg Gross valmiva insenertehnilise disainikesklinna kõrghoone ehitada ning objektiga. moodne liivakell sobiks sinna kenasti, lisaks on mitu kesklinnas tegutsevat ettevõtjat avaldanud valmidust ideed rahaliselt toetada,“ kiidab mõtet Rakvere EKRE nimekirjas kandideeriv ajakirjanik Aarne Mäe. „Projekti järgi näitab kineetiline kellatorn kahte aega: üks ütleb meile, et kiirusta, muidu jääd hiljaks, teine aga ütleb, et ära nn arvuaega liialt tähtsusta, sest kõik oluline meie elus on tegelikult ajatu.“ Aarne Mäe sõnul nägi detailplaneering ette, et kellatorn tuleb Rakvere bussijaama taha. „See asukoht ei ole aga kõige parem Liivakell tõstaks Rakvere atraktiivsust ja tooks elu tagasi valik, sest jääb linnasüdamest kesklinna. eemale. Samuti ei ole mõtet püsti makett: Priit Verlin tada posti, mis näitab lihtsalt aega

8

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Loone Ots

foto: shutterstock

Loogem eakate aitamiseks sõbravalve!

Me peame muutma oma hoiakuid eakate suhtes, tooma nad tagasi auväärsele, välja teenitud kohale ühiskonnas ning soovima olla nende sõbrad, kirjutab kultuuriloolane ja EKRE Tartu linnapeakandidaat LOONE OTS.

O

len nõutult jälginud, kuidas eesti keele normiallikas õigekeelsussõnastik on aastatega paindunud kästud suunda ja allutanud eesti keele traditsiooni väljastpoolt Eestit tulnud komandokäskudele. Ettekäändeks tuuakse, et teatud sõna kasutamine võib olla teatud inimrühma jaoks ebameeldiv, pingestav ja solvav. Igaks juhuks ei kirjuta ma seda sõna enne valimisi välja.

Ent praegu tahan keskenduda hoopis ühele teisele grupile, keda meie liberaalselt kale ühiskond on otsustavalt ja tulemuslikult tõrjumas marginaaliks nende endi kodumaal. Neid inimesi justkui ei kaitsegi ÜRO inimõiguste konventsioon. Neile nagu ei laienekski Eesti Vabariigi põhiseadus. Nende kaitseks ei lehvitata lippe ega külvata projektiraha. Jutt on eakatest.

Praeguses Eesti riigis on ränk olla eakas, aga elatanud inimene ei saa selle vastu midagi teha. Veab neil, kel on nooremaid sugulasi.

Neid on hädasti vaja, sest aeg nõuab aina uute tehniliste teadmiste omandamist ning eakate füüsis tihti kedagi, kelle käele toetuda ja silmi kasutada. Siis ei tee auklik sillutis, raske poekott või liiga keerulised viidad, või see, kuidas jõuda polikliinikus vajaliku ukse taha (seda viimast on palju kurdetud) enam muret. Omavalitsus tagab üksi elavale eakale sotsiaaltöötaja teenuse ja vajaduse korral transpordi. Ent väga paljud eakad ei soovi seda abi küsida. Oleme harjunud, et saame oma asjadega ise hakkama. Häbi on tunnistada, et ei saa.

Vaimselt kogeb eakas tõrjutust Need inimesed lähevad õue ka libedal talvepäeval ja murravad kukkudes – hästi, kui randmeluu, halvasti, kui puusa. Nad sõidavad vanas autos aiamaale ja võtavad lakke tõusvast vererõhust hoolima-

Raviasutus. Eakas siseneb kabinetti. Arst hakkab rääkima kõva häälega, kasutab ülimalt lihtsustatud sõnavara, ütleb asju aeglaselt ja kaks korda, sest usub, et eakas ei kuule ega mõista. See on eelarvamus, pisendamine. Aga see ei ole eaka alahindamine, ega ju?

Arst saadab eaka laborisse vereproovi andma. Õde sinatab teda automaatselt, kuigi tean, et näiteks mind ta ei sinataks. Aga see ei ole lugupidamatus, mis te nüüd! Kuigi eakas on pärit põlvkonnast, kellele õpetati: sinatada võib ainult kahe

Üksindus on taak, mis surub maha ka noore inimese ja võtab elult värvid. Üksindus eaka­põlves on kahekordne. Aga leevendame seda.“ Loone Ots

ta üles kartuli. Need­samad tublid naised ja mehed seisid kolmekümne aasta eest nii öölaulu­pidudel kui ka iseseisvuse tulemise koosolekutel. Nad on kasvatanud üles selle põlvkonna, kes naudib praegu paremat elu ja heaoluühiskonna hüvesid. Miks me nad siis üksi oleme jätnud? Miks me neid ei austa?

Seaduse ees on nad teistega võrdsed. Nad justkui ei ole halvemad kui sisserännanud või teised rühmad, kelle suhtes nõutakse rangelt viisakust, sallivust, head tahet.

Kuid vaimselt kogeb eakas tõrjutust.

Pood. Eakas soovib müüjalt midagi küsida. Tema kõrvale astub nooruke neidis ja võtab sõnajärje üle. Müüja, selle asemel et paluda uut klienti oma järjekorda oodata, hakkabki näitsikuga vestlema.

Eakas saab signaali, et tema huvi kauba vastu ei maksa midagi. Aga see ei ole diskrimineerimine, oh ei.

vestleja kokkuleppel, kusjuures ettepaneku teeb vanem ja väärikam.

Põlvkondadevaheline sidusus Väärikas on ilus sõna, „väärikate ülikool“ kõlab väga hästi. Kuid enamasti ei räägita väärikatest inimestest. Isegi mitte eakatest või elatanutest. Öeldakse pensionär. Ja tooniga, mis paneb objekti paika.

Sõna on neutraalne. Oluline on, mis tähenduse me ise sellele sõnale omistame. Kui aga vaagime, kas õigekeelsussõnastik peaks lisama eelmainitud n-tähega sõnale märkuse „ei soovitata kasutada“, siis peame sama tõsiselt mõtlema, mida hakata peale sõnaga pensionär.

Mitte sellepärast, et see sõna oleks halb või vale, vaid hääletooni pärast, mis näitab halvustavat, alahindavat, eelarvamuslikku hoiakut.

Tegelikult ei ole meil vaja kustutada kuskilt ühtegi sõna. Me peame

lihtsalt muutma omaendi peades tekkinud kuvandit, nagu oleks eakas ühiskonnale koorem: mõttetu, vaene, haige või isegi invaliid, iganenud vaadetega, tehnilise kirjaoskuseta, kummaliselt riides. Et temast ei ole kasu ja ta peaks oma elulõpul heaga silma alt taanduma.

Meile meeldib võtta eeskujuks rikkamaid Põhjamaid, ka Saksamaad ja teisi Lääne-Euroopa riike. Üks sealse ühiskonna tunnuseid – kuni lausimmigratsiooni tekkeni – on olnud sidusus. Üksteist märgatakse ja üksteisest hoolitakse. Mäletan, kuidas üks hõbepäine saksa vanahärra ulatas mulle oma visiitkaardi. Sellel oli tema koera pilt ja nime all tiitel: rõõmus pensionär. Kes julgeks meil enda kohta sellist fraasi kasutada?

Leevendame üksindust 2021. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid üle 65-aastased kogu Eesti rahvastikust 20,5%. Neid tuleb toetada, ja seda mitte ainult nende eest pangatehinguid tehes või äpiga taksot kutsudes, vaid just moraalset tuge pakkudes. Pole vaja kampaaniaid à la „Palju toredaid inimesi“.

Kampaaniatel on omadus lõppeda samal hetkel, kui lõppeb rahastus.

Tähtsam on taastada kogu ühiskonnas põlvkondade side, mis oli olemas klassikalises eesti talupojakultuuris, säilis linnakultuuriski, kuid kipub nüüd järjest rohkem rebenema.

Hakkame pihta. Üksindus on taak, mis surub maha ka noore inimese ja võtab elult värvid. Üksindus eakapõlves on kahekordne. Aga leevendame seda. Pakun mõne lihtsa ja toimiva lahenduse, mis on end tõestanud teistes riikides ja mida on vabatahtlike abiga püütud juurutada ka Eestis. Korraldame näiteks süsteemse sõbratelefoni.

Keegi, kes helistaks eakale iga päev. Või üle päeva. Küsiks „Tere, kuidas teil läheb?“, uuriks, kui-

Me peame tooma eakad tagasi auväärsele kohale ühiskonnas.“ Loone Ots

das on tervis, kas midagi on tarvis.

Vestleks veerand tundi ja annaks sellega üksildasele inimesele tunde, et keegi huvitub temast. Küsiks mõnikord nõu, et signaalida: keegi vajab eaka teadmisi ja kogemusi, tema arvamustki. Kutsuks vajaduse korral arsti. Või sotsiaaltöötaja või vabatahtliku, kes aitaks igapäevatoimetustes. Kuid eelkõige – kingiks viivukese rõõmu.

Kui olen sellest ideest rääkinud, on kohe pakutud terminit eakate naabrivalve. Kuid ma ei tahaks siduda materiaalsete väärtuste kohta käibivat sõna huviga inimese vastu. Sõber on rohkem kui naaber.

Sõbravalve?

Selline põlvkondade telefoni­side võiks tulevikus olla omavalitsuste luua ja hallata. Ainult kohalikul tasandil teame, kes on üksi ja keda võiks toetada. See ei oleks kallis.

Valvesõbrad peaks kindlasti saama väljaõppe ja hiljem oma töö eest ka väikest tasu, kuid nad peaksid olema nõus panustama mitte niivõrd raha kui headuse nimel. Ametlik töölevõtt tagab ühtlasi, et hästi alanud asi ei jää soiku, nagu vabatahtlikus töös paraku juhtuda võib.

Me oleme üks rahvas. Me peame üksteist hoidma ja austama.

Me peame muutma oma hoiakuid eakate suhtes ja tooma nad tagasi auväärsele, välja teenitud kohale ühiskonnas. Peame soovima olla nende sõbrad. Sõbravalve võiks olla esimene samm sellel teel. Väike, kuid suunda näitav.

www.ekre.ee

4/2021

EESTI EEST!

9

Tallinn kuulub kogu Eestile Kuni Tallinn usaldab ülejäänud Eestit ja toetub sellele, on ta tugev. Kuni ülejäänud Eesti usaldab ja toetab Tallinna, on meie riik tugev, kirjutab EKRE aseesimees MART HELME.

M

eie poliitilisi debatte jälgides jääb enamasti mulje, nagu keeks Eestis elu üksnes Tallinnas ja puudutaks vaid tallinlasi.

Kõik muu on justkui perifeeria, kus toimuv väärib vaid harva tähelepanu. Ning sedagi üksnes siis, kui kusagil põimub mingi intriig, mille mõju võib asjaolude kokkulangemisel jõuda ka Tallinna ja kõigutada siin kellegi jalgealust. Muu Eesti oleks justnagu kõnnumaa, kus toimuv läheb Kalamaja hipsteritele ja künkarahvale korda üksnes siis, kui puhkeb järjekordne metsasõda või mõne loodusvarasid kasutava suurettevõtte ehitamise lahing.

Tallinna-kesksus on aga toonud meie avalikku diskussiooni veel ühe nüansi, mis omab valdava osa Eesti seisukohast ja kohaliku elu vaates vaid marginaalset tähtsust. Selleks on vene keel, venekeelne kool ja venekeelne valija.

Tegelikkus on siingi meedia­

ruumis kaikuvatest sõjahüüdudest oluliselt erinev ning mitmekesisem. Vene valija võib küll Tallinnas kohalike valimiste tulemust suurelt mõjutada, aga tulemusest hoolimata jääb ka Tallinn siiski vaid kohalikuks omavalitsuseks, mis mõjutab isegi linna ümbritseva kuldse ringi valdasid ja satelliitlinnu üksnes piiratud määral, kogu ülejäänud Eestist rääkimata.

Riikluse sümbolid muudavad Tallinna tähenduslikuks Nii ei otsusta Tallinna linnavalitsus kuidagigi, kas, millal, mis rahadega

ja kuhu tuleb Pärnu kolmas sild. Või missuguse uue rajatise detailplaneeringu kiidab heaks Sillamäe linnavalitsus. Jne, jne.

Tegelikult ei seisne Tallinna sära üldsegi mitte selles, kes on selles linnas konkreetselt võimu juures, vaid asjaolus, et Tallinn on Eesti pealinn.

Et Tallinnas asub Riigikogu, töötab valitsus ja resideerub president.

Just see, ja mitte asjaolu, kas Tallinna linnavalitsus suudab Linnahalli korda teha või mitte, määrab Tallinna erilise positsiooni meie poliitilisel, majanduslikul, administratiivsel ja – kui soovite – ka sümboolsel tasandil.

Ka tallinlased on sügaval südames endiselt maakad ja tahavad linnakividelt sinna, kus on nende juured.“ Mart Helme

Mart Helme: „Tallinn kuulub kõigile üle kogu Eesti elavatele inimestele.“

Foto: shutterstock/FotoTöötlus

Tallinn pole ilma ülejäänud Eestita mingi jõukeskus. Eesti toidab Tallinna – nii otseses, demo­­graafilises kui ka energeetilises tähenduses.“ Mart Helme

Just riigi ehk meie kõigi institutsioonid koos oma ajaloo ja riikluse sümboliteks kujunenud maamärkidega muudavad Tallinna tähenduslikuks ning eriliseks kõigile meile, kes me ennast eestlasteks peame.

Riigikogu hoone, Stenbocki maja ja Kadrioru loss ei ole ühe või teise nimega inimese omand. Need kuuluvad meile kõigile. Ja sedakaudu kuulub kõigile, üle kogu Eesti elavatele inimestele, ka Tallinn, meie pealinn.

on ta tugev. Kuni ülejäänud Eesti usaldab ja toetab Tallinna, on meie riik tugev. Tallinn on Eesti Pariis, London või Rooma – esinduslinn, mis oleks vaid hunnik kõledaid kive, kui ei peegeldaks kogu maa ja rahva hinge.

Hando Runnel on kirjutanud:

Kuni Tallinn usaldab ülejäänud Eestit ja toetub sellele, on ta tugev

Kas valitsuse liikmete, riigi­ kogulaste ja tippametnike kõrvades kaigub veel põldude hääl? Kas selle hääle kustumine on üks põhjus, miks tundub, et Tallinna ja muu Eesti suhetesse on tekkinud tõsised mõrad? Et rahva usaldus eliidi vastu on löönud kõikuma? Et üha sagedamini kostub hüüatusi minna hangude ja vikatitega Toompeale õigust nõudma?

Ma olen elanud üle viiekümne aasta Tallinnas, aga südames olen ikka veel pärnakas. Ma olen üle veerand sajandi olnud suveläänlane, aga oma lemmiklinnaks pean Eestis Viljandit. Ma saan alati sügava esteetilise naudingu, kui sõidan oma abikaasa lapsepõlvepaikades Võrumaa kuplite vahel.

Ja mulle meeldib loksuda kalameeste seltsis Peipsi või Võrtsjärve lainetel.

Eesti on Eesti on Eesti. Ja Tallinn on Tallinn on Tallinn. Üht ei ole teiseta.

Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel toimib lakkamatu peegeldusefekt, sest ilma ülejäänud Eestita ei ole Tallinn iseenesest mingi jõukeskus.

Eesti toidab Tallinna – nii otseses, demograafilises kui ka energeetilises tähenduses.

Vaadake vaid, missugused lõputud autovoorid reede õhtuti Tallinnast Eestit mööda laiali sõidavad ja pühapäeva õhtuti taas Tallinna poole vuravad. See pendelränne kõneleb ise enda eest.

Ka tallinlased on sügaval südames endiselt maakad ja tahavad linnakividelt sinna, kus on nende juured.

Aga kui on vaja pöörata pilk riigi poole, vaatavad kõik, olgu mulgid, saarlased või võrokesed, Toompea suunas.

Ja siin peitub tegelikult väga sügav sisu. Kuni Tallinn usaldab ülejäänud Eestit ja toetub sellele,

Ega mullast sul polegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl.

Kas linnas kividel kängub su sugu ja kustub kõrvades põldude hääl?

10

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Ants Frosch 44 Ants Frosch sündis 1959. aastal Põlvas, koolitee möödus Valga I Keskkoolis, mille ­lõpetas 1977. aastal.

44 Lõpetas Tartu ülikooli 1986. aastal.

44 Kuni riigiteenistusse suundumiseni 1991. aastal töötas advo­ kaadina Tartus.

44 Ta on üks Eesti eri­ teenistuste loojatest.

44 Tegutsenud diplo­ maadina Rumeenias, Bulgaarias, Moldovas, Gruusias ja Euroopa Nõukogu juures.

44 Kohalike omavalit­ suste valimistel EKRE Otepää vallavanema­ kandidaat.

Ants Frosch

Olen näinud, millise hukatuseni viib globalismi naiivne kummardamine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Otepää vallavanemakandidaat on endine diplomaat ja välisluure rajaja ANTS FROSCH, kes on maailmas palju ränna­nuna rajanud nüüdseks perega mõnusa kodu Pühajärve äärde. Intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale räägib ta oma pikaaegsest tööst Eesti riigi teenistuses ning selgitab, miks ta kandideerib rahvuskonservatiivide nimekirjas Otepää volikokku.

Ants Frosch, olete päritolult lõunaeestlane, vere järgi pool võrokest, pool mulki.

Võrus Uma Mekiga toimetanud õde Esta eelistas väljendit „ladinaeestlane” – selles enesemäärangus on peidus annus protesti globaliseerumisega kaasa libisenud merkantiilse tallinnakeskse vaatenurga vastu.

Usun minagi, et õige eestlase leiab ääremaalt pisut kergema vaevaga kui pealinnast.

Milline on teie side Otepääga?

Otepää on olnud minu eluringi

kese nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Seega polnud üllatav, et 2019. aastal diplomaatilisest teenistusest lahkudes perega Otepää aedlinna elama asusime. Pühajärv, Otepää maastikud ja mitmekesine loodus ning rahvuslik ajalugu on mind alati kõnetanud. Abikaasa Maris on siin sündinud ning kogu suguselts, või moodsalt öeldes sotsiaalne turvavõrk, oli kohapeal ootamas.

Praegu viie ja poole aastased kaksikud tütred olid siiski peamine põhjus, miks linnakärast eema-

le, lastele turvalisse elukeskkonda elama soovisime asuda. Suurlinnaküllastus ja kõige rahasse arvestamine oleks meid Tallinnas, ja vist isegi Tartus kätte saanud. Agulielu eripäradega kohanemine Otepää aedlinnas on võtnud pisut aega, kuid peamine – tunne, et lõpuks on jalad kindlalt maas – on juba tükk aega tagasi pärale jõudnud!

Diplomaaditöö eripära, regulaarne lähetuskoha vahetus ehk

suursaadikut oma lähetuse enne tähtaega katkestanud. Mul on siiski hea meel, et pidasime perega Bukarestis kõik need neli aastat vastu.

Olen suure tänu võlgu abikaasale – tema tugi selles oli määrav.

Te olete töötanud suursaadikuna Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis, Poolas, Rumeenias, Bulgaarias ja Moldovas. Millisena paistab

Eestlastel ei ole planeedil Maa ühtegi teist kohta. Siin on meie tillukese rahva kodu ja siin otsustame meie.“ Ants Frosch

rotatsioon, teeb selle ameti küll huvitavaks, kuid aastakümnetega kaasnev pidetus hakkas mind häirima. Paljud diplomaadid seisavad selle katsumusega silmitsi.

Viimastel aastatel on mitu Eesti

Eesti väljastpoolt?

Kui mälu ei peta, siis 2006. aastal Varssavis tegin kaasa välisministeeriumi poolt korraldatud harjutuse saatkondadele teemal „Kuidas paistab Eesti teie asukohariigist?“.

Paluti kolme lausega iseloomustada kohalike vaatenurka. Kolleegide Tiina ja Liinaga jõudsime läbi huumoriprisma poolakate võimaliku Eesti-pildini: Eesti on väike. Eesti on väga väike. Eesti on väga, väga, väga väike. Tõsisemalt vaadates saan kinnitada, et Eesti riigi maine, mis sündis nõukogude süsteemist väljamurdmise laineharjal, on jätkuvalt hea. Meie julgust ja ettevõtlikkust hinnatakse.

Omaette lugu on see, kui paljud välismaalased tänast Eestit lahti­ mõtestada suudavad. Samas on meilt laenatud ideid nii mõnelgi puhul loovalt edasi arendatud. Näiteks kasutati maailmakoristuspäeva korraldamise mudelit Rumeenias 2017–2019 sotsiaalmeedia vahendusel korruptsioonivastaste massimeeleavalduste korraldamiseks.

See töötas suurepäraselt, tänavatele tulid korraga sajad tuhanded valitsusevastased meeleavaldajad.

Palun meenutage oma diplomaadiaegu, olusid ja erisusi. Millised tähtsündmused jäävad teie

www.ekre.ee

diplomaadikarjääri meenutama?

Varssavi lähetust meenutades pean oma kohuseks märkida, et Poola riik ja juhid olid 2007. aasta kevadel lahvatanud Pronkssõduri kriisis meie selja taga palju tuge-

oma tegevust Eesti välisluure rajajana.

Paslik on meenutada aega 30 aastat tagasi, mil otsustasin asuda riigitööle; minust ei saanud ju luurejuhti üleöö. 20. augustil 1991 istusin

Eesti välisluure loomine nullist lähtus põhimõttest, et alustada tuleb valgelt lehelt, ühtegi endise võimu teenistuses olnud spetsialisti ei kasuta.“ Ants Frosch

vamalt, kui sellest seni räägitud on.

Lisaks vahetule materiaalsele abile ning diplomaatilisele toetusele oldi vajadusel valmis ka tegutsema.

Traagiliselt hukkunud president Lech Kaczyński oli Eestile isiklikult suureks toeks. Minu jaoks kehastas just tema riikidevahelistes suhetes nii harvaesineva ütlust „Sõpra tunned hädas“.

Strasbourgi ajast 1999–2003 jättis mulle sügavaima jälje hoopis diplomaatiaväline sündmus. Nimelt toimus just sel ajal, 20 aastat tagasi, maailma muutnud islamistide terrorirünnak USA-s. Purustati kaksiktornid New Yorgis ja rünnati Pentagoni. Hukkusid tuhanded süütud inimesed. Tsiviliseeritud maailm oli šokis, kuid päev hiljem olin Strasbourgi kesklinnas USA peakonsulaadi ees tunnistajaks õõvastavale vaatepildile – selle ees platsil tiirutasid kümned autod juubeldavate Vahemere lõunakaldalt pärit migrantidega, kes tähistasid lippude lehvides massimõrva. Põliselanikud seisid ja vaatasid seda vaikides pealt.

Sama aasta jõulude ajal jõudis džihaad ka Elsassi. Prantsusmaa ühe turismimagneti, kohaliku veinitee imelises keskaegses linnakeses õhiti jumalateenistuse ajal kiriku peasissekäigu portaal. Oli hukkunuid ja hulk raskelt vigastatuid. Kiiresti tabati terroriakti korraldajad, kohalikku sotsiaalmajja majutatud immigrantide võsukesed, kes teatasid, et nemad on Elsassi Al-Qaida ja on alustanud püha sõda.

Nädal hiljem toimus leinamarss, mida kandis üle ka kohalik telejaam. Kolonni ees liikus linnakese auväärseim elanik, saja-aastane vanaproua. Kuidas ta jaksab marsil osaleda, küsis reporter. „Peab,“ oli vastus ning proua lisas: „Isegi natsid ei korraldanud sõja ajal sellist barbaarsust.“ Ümberasujad, kelle hulgast kodukootud terroristid pärinesid, oli jaotuskava alusel saatnud Elsassi Prantsusmaa keskvõim.

Kui tahame rahu ja turvalist elujärge oma peredele ja lastele, tuleb seista enda eest mitte homme, kui häda on käes, vaid täna! Nende sündmuste tunnistajaks olek 20 aastat tagasi kõrvuti praeguse reaalsusega Euroopas, aga ka mujal maailmas, on see rada, mida mööda ma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnani jõudsin.

Ajalahes kirjutati, et EKRE ridadega liitus „kuulus luuremees“. Palun kirjeldage

4/2021

EESTI EEST!

Tartus Annelinna korteri köögis, vaatasin oranži plastkestaga Junosti telekast ülekannet Toompealt ja tähistasin Gruusia teed juues sünnipäeva. Üksi. Peo asemel oli putš ja sõpruskonnaga väljasõit Vastseliina kanti jäi ära. Sündmuste loogiline puänt saabus tol õhtul kell 23:03 – Eesti riik tehtigi ära!

das, küsisin endalt: aga mina, mida mina nüüd Eesti jaoks teha saan?

Keskööks oli otsus tehtud – tuleb minna riiki ehitama!

Mis edasi sai?

Edasine oli uute järjestikuste väljakutsete vastuvõtmine. Novembrist 1991 alustasin tööd riigiministeeriumi nõunikuna, ülesandega luua lähtealused Eesti eriteenistustele.

Peajoontes on toona loodu tänaseni paigas – eraldi alluvusega kapo, välisluureamet ja sõjaväe­luure.

Suutsime vältida KGB-laadse monstrumi teket.

Eesti välisluure loomine nullist lähtus põhimõttest, et alustada tuleb valgelt lehelt, ühtegi endise võimu teenistuses olnud spetsialisti ei kasuta.

Tulevased töötajad leidsime peamiselt otse kõrgkoolidest, kriteeriumiks võimekus, rahvuslus ja val-

riigiametis. Sügav kummardus neile pühendumuse ja panuse eest.

Teie valisite EKRE, aga miks peaks kohalik rahvas valima teid?

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ainus poliitiline jõud Eestis, mis seisab järjekindlalt immigratsiooni vastu. Olen näinud, millise hukatuseni viib globalismi naiivne kummardamine.

Eestlastel ei ole planeedil Maa ühtegi teist kohta. Siin on meie tillukese rahva kodu ja siin otsustame meie. Ainult traditsiooniline pere-

Ants Frosch

mudel annab rahvale tema elujõu – ja seda on meil püsimajäämiseks vaja. Ohjeldamatu hedonismi propaganda massimeedias koos LGBT teema pideva pedaalimisega kahjustab otseselt meie noort põlvkonda.

Meenutan austatud Tõnis Mägi

Foto: erakogu

Kui tahame rahu ja turvalist elujärge oma peredele ja lastele, tuleb seista enda eest mitte homme, kui häda on käes, vaid täna!“ Ants Frosch

misolek eneseohverduseks. Lisaks julgus ja kindlameelsus. Ei maksa unustada, et kuni 1994. aasta sügiseni toimetas Eesti pinnal okupatsiooniarmee. Üheksakümnendate aastate alguses lõime tiheda koostöö meie tänaste partneritega NATO-s ning saime oma töötajaid asjatundlikult koolitada. Enamik nendest, kellega koos alustasin, on tänaseni

idanaabri juures toimuvat ning sealset võimuerakonda Jedinaja Rossija. See ja läppunud õhustik, kus rahva teenimine vallamajas on pea peale keeratud, olid mulle vastukarva vaadata. Korruptsioon ning toiduahelad on kahjustanud mitte ainult Otepää valla mainet, vaid ka rahva usku demokraatiasse. Selleks, et midagi muuta, tuleb tegutseda.

Mina liitusin EKRE-ga ja kandideerin eelseisvatel kohalikel valimistel. Olen valmis võtma vastutuse valla juhtimise eest vallavanemana.

Korruptsioon ning toiduahelad on kahjustanud mitte ainult Otepää valla mainet, vaid ka rahva usku demokraatiasse.“

Suursaadik Ants Frosch oma kaksikutest tütardega 2016. aasta oktoobris.

Üksinda seda emotsiooni läbi elada oli võimas kogemus.

Noore Tartu advokaadina olin pühendunud kutsealasele tegevusele ja selle käigus esindanud kohtus aeg-ajalt ka punavõimuvastaseid. Põlva kandi noormehe, armeeteenistusest keeldunud Erkki Luige kohtuasi viis mind kokku inimestega, kes mängisid otsustavat rolli Eesti riikluse taastamisel järjepidevuse alusel. Oma toonases kaitsekõnes apelleerisin Genfi konventsioonile, mis keelas okupandi poolt sundmobiliseerimise ja esitasin sellega väljakutse võimudele.

Siis veel ei olnud seda tunnet, et nõukogude koloss on nõnda savijalgadel, nagu selgus augustis 1991.

Kui esimene emotsioon möö-

11

hiljutist sõnumit eesti rahvale, milles ta soovis meile meeleparandust.

Võimas soov võimsalt mehelt.

Kas sellest piisab?

Et meid kuulda võetaks peame tegutsema üheskoos. Otepää poliitmaastikul domineerib valimisliit Ühinenud Kogukonnad, mis meenutab asjaajamiselt pigem

Diplomaatidest on EKRE-s ka Toivo Tasa. Kas olete saanud neist ringkondadest mingit üllatavat tagasisidet?

Et asi oleks selge, siis aastast 2019 ma enam diplomaat ega kõrgem riigi­a metnik ei ole, seega oleks õigem rääkida „endisest”. Praegu olen ma Otepää valla elanik. Punkt.

Mind pole kammitsenud mõtlemine oma käikude populaarsuse üle, sest tegutsen sisemise veendumuse kohaselt. Kätte on jõudnud suusaradadelt tuntud ütluse aeg: nüüd minnakse ja tagasivaatamist ei ole.

Mida teile vabal ajal teha meeldib?

Jalutuskäigud looduses on miski, millest ma ei loobu. Olgu ilm milline tahes. Alati on kaaslaseks nelja­ jalgne sõber Ruudi, bostoni terjer, kes ühines meie perega Transilvaanias. Ka minu väikesed kaksikud jaksavad matka Sõjatammeni kaasa teha.

Sooviksin rohkem lugeda; erilist huvi pakub ajalooline dokumentalistika ning biograafiad. Televisioon on minu jaoks unustatud meedium, sest internet on huvipakkuvat täis.

Aga õnneks ei röövi ka see enam aega, sest juba poolteist kuud vaba aeg lihtsalt puudub.

Olen töö tõttu üsna palju Euroopas reisima pidanud ja eriline reisisell ma enam pole, kuid mõnda kohta tahaks nüüd – aastaid hiljem – üle vaadata küll. Eelistan autot, sest nõnda näeb ja kogeb ümbritsevat mõistliku rütmiga.

Olen juba kümmekond aastat praktiseerinud tai chid ja sellega oma keha ning vaimu toonuses hoidnud. Soovitan kõigile!

Otepää kandi söögikohad suudavad üllatada, minu vaieldamatu lemmik on Vidrike Külamaja, kus peremees Urmas on loonud laheda atmosfääri ja toit, teenindus ning toidukõrvane toimib koosmõjus.

Meie perele on siiski tavapärasem ja iganädalasem nn Restoran Kodo, nagu me kodus kokkamist kutsume.

Intervjueeris Aarne Mäe

12

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Konservatiivide

innustab võitlus eestluse Kohalikel valimistel kandideerib rahvuskonservatiivide ridades ka palju noori.

Uurisime, mis uut põlvkonda poliitikas motiveerib ning mida nad rahvaesindajatena korda saata tahavad.

Helen Rebane:

Eino Rantanen:

Olen polii­ tikas sooviga esindada ka nende häält, kes seda ise teha ei julge

Helen Rebane tahab viia vallavoli­ kokku eestimeelse ja näoga rahva poole suunatud valitsemise. Foto: KVS

Helen Rebane on 25-aastane Tartu Ülikooli ajaloo eriala magistrant.

Ta on sündinud ja kasvanud Vana-­ Võromaa metsade vahel. KOV vali­ mistel veab ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirja oma kodukohas Kanepi vallas.

Helen ütleb, et on poliitikas soovi­ ga parandada eestlaste elujärge ning esindada ka nende häält, kes seda ise teha ei julge. Heleni poliitiline teekond algas päris noorelt – kuus aastat tagasi liitus ta Sinise Äratuse­ ga ning aasta hiljem juba EKRE-ga.

Ta on olnud noortekogu esimees ning tegutseb praegu EKRE Kanepi valla osakonna juhina ja ringkonna juhatuse liikmena. „Noored on nii rahva kui ka era­ kondade püsimajäämisel esmatäht­ sad. Mul on hea meel näha, et Eestis on üha rohkem rahvuslikult meeles­ tatud noori. Olgu selleks siis mure eesti rahva püsimajäämise pärast

Eesti rahvust on sajandeid kandnud edasi võitlus­tahe, iseseisvus ja järeleandmatus

või vastuhakk tänapäeva peavoolule, EKRE ja Sinine Äratus pakuvad plat­ vormi ühiskonnas kaasa rääkimiseks ning võimalusi leida sel teekonnal palju mõttekaaslasi,“ ütleb Helen. „EKRE on Eesti poliitikas ainus jõud, kes seab oma rahva võõrastest ettepoole ega lähe kaasa erinevate föderaliseerimisplaanide ning muu­ de Euroopas ja maailmas levivate suundumustega. Minu jaoks on kõi­ ge olulisem, et eesti rahvas ja eesti keel püsima jääksid ning ma soovin, et saaksime veel pikalt olla pere­ mehed maal, mida oleme pidanud nii palju kordi erinevate vallutajate käest tagasi võitma.“ Kanepi vallas loodab Helen pak­ kuda EKRE nimekirjaga alternatiivi Reformierakonna korruptiivsele ainuvõimule ning viia vallavolikokku eestimeelne ja näoga rahva poole suunatud valitsemine.

Eesti-soome segaperest pärit Eino Rantanen on 21-aastane üliõpilane ja EKRE noorteühenduse Sinine Äratus esimees. Ta pürgib Tartu linnavolikokku.

Poliitikaga hakkas ta aktiivselt tegelema 2019. aasta alguses, kui liitus Sinise Äratusega. Huvi poliiti­ ka vastu oli aga tekkinud juba paar aastat varem. Lõpliku ajendi liitumi­ seks andsid Soomest Eestisse koli­ mine, uued tutvused ja tahe midagi suuremat korda saata, samuti soov panustada rahvusliku maailmavaate edendamisse.

Eino liitus EKRE-ga 2020. aastal, sest nägi erakonnas suurt potentsiaa­ li nii enda kui ka terve Eesti jaoks. „Noore rahvuslasena pakkus mulle eelkõige huvi EKRE ideede uudsus, kuid ka põhimõttekindlus, otsekohe­ sus ning otsuskindlus eesti rahva ja riigi huvide kaitsel,“ ütleb ta.

Eino Rantanen leiab, et võõ­ rastele võimudele pugemine ei aita kaasa Eesti riigi ja rah­ va tuleviku kindlustamisele.

Foto: erakogu

„Liberaalne sotsiaalpoliitika, ma­ terialistlik progressiusk ja võõrastele võimudele pugemine, nagu seda on teinud praegune ja varasemad valit­ sused, ei ole mingilgi määral Eesti riigi ja rahva jaoks tulevikku kind­ lustavad ega jätkusuutlikud. Soovin tuua tagasi selle vaimu ja need põ­ himõtted, mis on läbi sajandite meie rahvust edasi kandnud – võitlustahe, iseseisvus ja järeleandmatus.“ Eino soovib Tartu linnavolikogus edendada Tartu positsiooni eesti rahvusluse hällina ning säilitada linnaruumi esteetilist terviklikkust ning rohealasid.

Aat Purje: Kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga

EKRE praegune noortetoimkonna esimees Aat Purje liitus erakonnaga, kui oli noor abiturient. Ta ütleb, et tuli poliitikasse, sest tahab seista eestluse idee säilimise eest. „2014-2016 lahvatanud rändekriis pani paljud meist mõtlema iseseisvuse taastamise ja laulva revolutsiooni ajal rahvast ühendanud ideedele. Korraga ei olnud neist rahvast liitnud ideaa­ lidest põrmugi järel. Jäi üle üksnes varrukad üles käärida ja tõdeda, et kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga,“ ütleb ta.

Aat on omandanud bakalaureuse­ kraadi riigiteadustes ja jätkab praegu õpinguid magistrantuuris politoloogia erialal. Aastatel 2019-2021 töötas ta Riigikogu esimehe büroos poliitilise nõunikuna ja koordineeris tänavu su­ vel erakonna presidendikampaaniat. „Võib öelda, et EKRE on oma noored alati hästi vastu võtnud. Praegu juhivad mitmeid erakonna piirkondlikke üksusi just noored. Hiljuti tõmbasime käima ka erakonnasisese noori koondava toimkonna, et aktiivsemaid erakonna tegemistesse rohkem rakendada.“

Aat kandideerib kohalikel valimis­ tel oma kodukandis Pirital juba teist korda. „Kuigi kohalike valimiste tee­ mad on väga kogukonnakesksed, on just kohalik tasand see, millest algab kodaniku suhestumine oma riigiga,“ ütleb Aat. „Pirita linnaosa probleeme ilmestab suuresti keskerakondlik juh­ timiskultuur. Mitmete arenduste puhul võidutsevad kinnisvaraarendajate kitsad ärihuvid kohalike elanike vastu­ seisust hoolimata. Tallinna volikogus on vaja rahva häält ja seda ma sinna viima lähengi.“

Aat Purje on seisukohal, et Tallinna volikogusse oleks vaja viia rohkem rahva häält.

Foto: KVS

www.ekre.ee

4/2021

EESTI EEST!

13

uut põlvkonda

püsimise eest Tairo Jürisson:

Eesti pealinn ei tohi saada kohaks, kus sisserännanud on enamuses, eesti keelt kuuleb aina vähem ja kuritegevus on tõusuteel 24-aastane Saaremaalt pärit Tairo Jürisson on lõpetanud Tallinna Tehnika­ülikooli ja töötab praegu Brüsselis Euroopa Parlamendis rahvuslasi koondava ID fraktsiooni nõunikuna.

Ta kandideerib kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna volikokku, sest ei soovi, et Tallinn muutuks samasuguseks multikul­ tuurseks keskuseks, nagu seda on mitmed Lääne pealinnad. „Brüsselis töötades näen, millist Tallinna ma ei taha.

Eesti pealinn ei tohi saada kohaks, kus sisseränna­ nud on enamuses, eesti keelt kuuleb aina vähem ja kuritegevus on tõusuteel,“ ütleb Tairo, kes töötas ülikooli kõrvalt kolm aastat turvamehena ja teab hästi, kui oluline on turvalisus – ilma selleta ei ole võima­ lik nautida vabadusi ega võimalusi. „Tallinn vajab Eestit armastavat erakon­ da, et saaksime tunda end oma riigi pealinnas kodu­ selt ja turvaliselt.“ Tairo liitus EKRE-ga, kuna leidis, et teiste peavoolu­ erakondade ideed toovad kaasa Eesti rahvusluse ja riigi allakäigu. „Pean silmas nende immigratsiooni soo­ dustavat poliitikat, agres­ siivset LGBT+ ideoloogiat ja rohehullust, mis ei päästa emakest Maad. Vasakpool­ sete rohepoliitika tulemusel teeb elektrihind rekordeid, on toonud kaasa rohepesu ja tekitanud tehislikud CO2 kvoodid selleks, et majan­ dust ümber korraldada.

Põltsamaa neiu Gerli Räni praktikal Brüsselis Jaak Madisoni büroos.

Foto: KVS

Gerli Räni:

Poliitik peab ennekõike olema suure südamega inimene Gerli on Põltsamaalt pärit 22-aastane neiu, kes lõpetas Tallinna Ülikoolis ajakirjan­ duse eriala ning on praegu praktikal Jaak Madisoni büroos Brüsselis, Euroopa Parlamendis.

Maailmas ringi käinuna peab Gerli siiski kõige arm­ samaks oma kodukohta Põlt­ samaal, mistõttu kandideerib ta ka sealsesse volikokku.

Poliitika hakkas Gerlit huvitama juba 15-aastaselt. „Mõnel on kirg jalgpalli, vehklemise või ralli vastu, aga minul poliitika vastu,“ ütleb ta ja lisab, et EKRE-s on ta maailmavaate pärast. „Teadsin juba gümnaasiu­ mis, et peaksin sinna kuu­ luma. Erakonnas on palju inimesi, kelle mõtted ühtivad minu omadega.“

Gerli arvab, et temas on rahvuskonservatiivi ilmselt rohkem kui teistes tema­ vanustes. „Minu jaoks on olulised kultuur ja tradit­ sioonid, samuti ühiskonna stabiilsus ja perekond.“ Milline on Gerli poliitikuideaal? „Arvan, et poliitik peab ennekõike olema suure südamega inimene.“

Elar Niglas:

Elu peab olema võimalik igas Eesti nurgas

Tairo Jürisson töötab Brüsselis Euroopa Parlamendis rahvuslasi koondava ID fraktsiooni nõunikuna.

Foto: erakogu

Liberaalsete erakondade soov võtta vastu vihakõne­ seadusi näitab, et sõna ei ole nende arvates enam vaba.“ Tairo leiab et Eesti rah­ vusluse säilimiseks on vaja eestlust armastavat erakon­ da ja EKRE on just selline erakond.

23-aastane Elar Niglas veab kohalikel valimistel EKRE nimekirja Türi vallas. Sa­ muti juhib ta sellest aastast alates EKRE Järva- ja Vil­ jandimaa ringkonda, olles noorim ringkonnajuht kogu erakonnas. Erakonnaga liitus ta juba üle nelja aasta tagasi, kui tegi kaasa 2017. aasta kohalikel valimistel, mille tulemusena osutus valituks Türi vallavoli­ kogusse. „Läksin kohalikku polii­ tikasse, sest nägin, kuidas allaheitlik vallajuhtimine ei lase minu kodukoha potent­ siaalil täielikult realiseeru­ da,“ ütleb Elar. „Kohalike murede lahendamisele lisaks pidasin oluliseks, et rahvus­ konservatiivsete noorte häält

oleks ühiskonnas rohkem kuulda.“ Elari sõnul on EKRE ainus valik põhimõttekindlatele ja julgelt patriootlikele noor­ tele, kes kannavad endas rahvuslikke ning konserva­ tiivseid väärtusi. „Olen rahvuskonservatiiv, sest pean oluliseks seista selle eest, et meie rahvuslik eneseteadvus, mis tuleneb meie päritolust, keele- ja kul­ tuuriruumist, püsiks igave­ sest ajast igavesti. Usun, et saame elada täisväärtuslikku elu just siis, kui meis tärkab rahvustunne, mis on alu­ seks orgaaniliselt toimivale ühiskonnale, kus suudetakse tagada turvalisus ja enese­ teostus igale eestlasele.“ Elar ütleb, et kohalikus

Elar tahab volikogus võidelda allaheitliku suhtumisega, mis paneb vallajuhte iga suurema väljakutse ees alistuma.

Foto: erakogu

volikogus on tema üheks eesmärgiks võidelda alla­ heitliku suhtumisega, mis paneb vallajuhte iga suure­ ma väljakutse ees alistuma. „Meil peab olema julgust, et seista kodulähedaste koo­ lide säilimise, jätkusuutliku rahvastiku- ja regionaalpo­ liitika ning teiste meie jaoks eksistentsiaalsete küsimuste eest. Elu peab olema võima­ lik igas Eesti nurgas.“

14

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Ivan Makarov 44 Lõpetas 1979. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia kalakasva­ tuse erialal.

44 Pärast ülikooli töötas Läänemere kalamajan­ duse teadusliku uurimi­ se instituudis noorem­ teadurina ja Õhtulehes tõlgi ja toimetajana.

44 Töötas Eesti Raadios 1992. aastast kuni 2020. aasta maini Raa­ dio 4 vastutava toime­ tajana, tegi 20 aastat Raadio 4-s igapäe­ vast Balti infosaadet „Raadius“, 28 aastat öömuusika prog­ rammi ja 25 aastat hommikuprogramme, viimastel aastatel oli info- ja poliitiliste nädalasaadete „Sub­ botitsa“ ja „Nedelit­ sa“ juht. Makarov on teinud ka Raadio 2-s muusikasaadet „Est­ rada“ ja oli Postimehe kolumnist.

44 Kirjutab kolumneid por­ taalis Objektiiv ja Uued Uudised.

Kolumnist, muusik, raadiomees, konservatiiv, Postimehe arvamusliider ja Pandi ajakirjanikupreemia laureaat IVAN MAKAROV oli võimudega raksus nii nõukogude ajal kui ka praegu.

Oma arvamuslugudes rapib ta rumalust, pahatahtlikkust, alandlikkust ja müüdavust ega lepi ühiskonna üleüldise mandumisega. Intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale räägib Makarov, kuidas oli kasvada üles filosoofide peres, kuidas jõudis ta ajakirjandusse ning mida arvab Eesti poliitikast, meediast ja Eesti-Vene suhetest.

Vaheda sulega kirjamees

Ivan Makarov

Tahaks värsket õhku hingata

Milline on lapsepõlv, kui oled sündinud Tartus filosoofide perekonda? [Ivan Makarov on filosoofide Mihhail Makarovi ja Aleksandra Gorjatšova poeg – toim.]

Kuidas on see teid inimesena kujundanud?

Seal on palju nüansse. Näiteks see, et meie perel oli tihe läbisaamine teiste teadlastega – Jaan ja Karl Rebane, Lotman, korterinaabriks Villmann, ülejärgmises majas Tähtvere pargi poole elas Paul Ariste. Kui ma õppida ei tahtnud, siis armastas isa ikka korrata, et üks tuntud semiootik nüpeldas sama patu eest ühte oma poega.

Mind aga „nüpeldati“ vaid selle hirmsa eeskujuga. Lapsepõlv oli niisugune, et talvel olid suusamatkad, suvel jalgrattamatkad ja heinategu Haavistiku talus. Isa võttis mind kaasa kauge metsajärve äärde ja seal, suurte mändide all, lamasime kuumal samblal, tema uuris mingit traktaati ja mina pidin õppima

inglise keelt. Ja kalaõnge kaasa ei lubanud võtta. Aga vennad Rebased võtsid mind alati kalale kaasa – talvel Peipsi järvele ja kevadel Omedu jõele. Jaanil oli uskumatult uhke auto – Volga. Tollal ei osanud karta ei karusid ega imelikke mehi, läksin väikese poisikesena läbi metsade Elva jõe äärde, kõndisin seal kruusastel madalikel põlvini allikavees ja püüdsin kalu. Õppisin Tartu vene algkoolis ja isa ei tahtnud, et ma õppimisest vabal ajal koolivendadega liiga tihedalt läviksin. Aga tööliste ja sõjaväelaste lastega sõbrustamine andis aegajalt imelise tulemuse – vahel ütlesin kodus sõnu, mille sisust ei olnud ise teadlik ja mida meie peres mitte kunagi ei kasutatud. Lasteaeda ega pioneerilaagrisse ei saadetud mind mitte kunagi, mind kasvatati kollektiivist irdununa, mis aitas tulevikus tohutult kaasa loominguga tegelemisele ja mitte karjaoinaks olemisele. Olin tihtipeale vanaemade hoole all, mis samuti aitas mul

kujuneda mittevägivaldseks ja loominguliseks isiksuseks. Ema luges õhtuti ette põnevaid raamatuid, isegi piiblit. Käisime kogu perega matkadel, kogu Läti rannik ja Gauja jõgi on süstaga läbi rännatud.

Teist ei pidanud saama ajakirjanikku, teie esimene eriala oli hoopis kalakasvatus. Millest selline valik?

Mu jalad on allpool põlvi karvased, sest aastaid kõndisin Elva jõe ülemvoolu külmas allikavees. Minu jaoks on ojad ja kärestikulised jõed maagilised, kõige põnevam oli jälgida rünte liivastel madalikel ja vaadata,

kuidas noorte nooljate säinaste parv sinust mööda tuhiseb.

Mind huvitavad praegugi põnevad telesaated, kus tuunikalu kütitakse nagu piisoneid ja kollased ning punased imeliku kehaehitusega kalaolendid kihavad sinises ookeanivees. Tahtsingi saada kalakasvatajaks. Selline osakond oli ainult Moskvas. Pärast töötasin nooremteadurina LKTUI TO-s, mis oli Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise instituudi Tallinna osakond, asus Raekoja platsil, kuulsast apteegist korrus kõrgemal.

Olen olnud lähetustes Saaremaal Laimjala kandis, kus me kas-

Mind kasvatati kollektiivist irdununa, mis aitas tulevikus tohutult kaasa loominguga tegelemisele ja mitte karjaoinaks olemisele.“ Ivan Makarov

vatasime Kõiguste lahes sumpades vikerforelli, karpkala ja kižutšit ning käisime merel põhjaõngega kala püüdmas. Sai nii mõndagi välja uuritud ja palju kala ära söödud.

Oli seal ka tolle aja kohta luksuslik soome saun ja hea seltskond – kõik puha teadurid, kenad noored naised ja targad mehed.

Kuuldavasti olite nooruses kõva melomaan…

Olin tõesti täielik melomaan ja veel koolipoisina tegelesin poolkeelatud muusika lindistamisega Eesti Raadio keskööprogrammidest ja sõprade lintidelt, vahendiks monomakk Nota, mis tuli ühendada monogrammariga Rondo, et see üldse häält teeks.

Siis tuli Moskva. Läksin õppima Timirjazevi akadeemiasse kalakasvataja erialale. Kaks aastat ma ühikas suurt ei õppinudki, vaid kuulasin üleliidulise firma Melodija plaate. Tol ajal hakkasid ilmuma pisikesed kolme-nelja looga

www.ekre.ee

nõndanimetatud minjoonid, kus olid biitlite, Creedence Clearwater Revivali, Shocking Blue ja kogunisti Deep Purple’i lood, ainult et neid nimesid plaatide peal ei olnud.

Seal seisis lihtsalt „Maailma vokaal-­ instrumentaalansamblid“.

Passisin tihti tollal veel Kalinini prospekti nime kandval tänaval Melodija plaadipoes, raamatumaja plaadiosakonnas ja TSUM-i plaadiosakonnas, et millal tuuakse värske riigifirma Melodija piraatüllitis. Vahel õnnestus sattuda peale mõnele sotsmaade originaalplaadile – Amiga või Pepita toodangule. Nii sain endale näiteks sakslaste Renft kauamängiva, mis on minu arvates täielik maailma rokiklassika.

Melodija ise lasi välja saksa rokkansambli Die Puhdys kauamängiva, see oli täielik tase, kuid selle ühikatoas mängimine lõppes dekaani kabinetis: Eestist tulnud tüüp mängib komnoortele saksa fašistlikku muusikat. Tegelikult oli tegemist kommunistliku SDV ansambliga. Käisin muidugi kõikidel rock-kontsertidel, kuhu jõudsin.

Isegi kui mängis Ungari bänd, kas või Gemini, oli see nõukogude inimese jaoks alati midagi uskumatut.

Käisin Moskva Ülikoolis külas oma heal sõbral Jüri Ruusil, kuulasime Eesti muusikat ja tema toakaaslane müüs mulle Pink Floydi LP „Wish You Were Here“. Sellele läks poolteist stippi ja ema pidi elamisraha juurde saatma. Oma poolakast kursusekaaslaselt Tomekilt ostsin Czeslaw Niemeni „Aeroliti“ ja Omega täiesti ulmelise albumi.

Aasta pärast viisid mind otse loengult minema tundmatud mehed mustas, kes ennast ei esitlenud. Sõidutati musta Volgaga kesklinna ja siis taipasin, et see on KGB. Täpsemalt kirjeldan seda oma raamatus „Venelane Eestimaal”. Tegemist oli mingi absurdse asjaga – Brežnevi tapmisähvardusega; üks mu sellist nalja sisaldanud Eestisse saadetud kiri läks kaduma, ilmselt juba ühika seinale kinnitatud postkastist, sest kirjutamise ajal jõime poistega toas ja sealsamas oli üks tüüp, keda peeti koputajaks.

Pärast uppus see poiss kummalistel asjaoludel Volga jõkke. Aga isegi KGB uurija juures, kus mulle mu kiri ka ette näidati, oli Brežnevit puudutav koht rasvaselt retušeeritud – nii õudsaks peeti seda.

Moskva lehed kirjutasid muidugi hoopis muust – nimelt, et tegelesin nõukogudevastase informatsiooni ja paanika levitamisega. Minu isa jäi tänu sellele loole ilma filosoofiateaduskonna dekaani kohast Leningradis ja mind visati kolossaalsel komsomolikoosolekul komsomolist ühehäälselt välja. Mind päästis see, et üht minu kasutatud žargoonisõna võis tõlgendada kaheti – kas mättasse lüüa või pikalt saata.

Pärast KGB poolt röövimist pääsesin õnnekombel tagasi Eestisse ja jätkasin EPA-s. Olid Eesti bändide kontserdid, rokkfestivalid, Tartu muusikapäevad. Tahtsin oma lemmikuid toetada – näiteks Urmas Alenderi Ruja. Mind morjendas see, et vene inimesed ei teadnud eesti muusikast suurt midagi. Hak-

4/2021

EESTI EEST!

kasingi kirjutama lehtedele ja ajakirjadele eesti rokist. Pärast läksin ka Õhtulehte tööle.

Siis tekkiski äratundmine, et teid tõmbab siiski rohkem ajakirjandusse?

Tegelikult ahvatles mind ajakirjaniku töö kõige vähem.

Põlgan südamest praegust Eesti peavoolumeedia müüdavust, lohakat sõnakasutust, madalat maitset, alatust, pahatahtlikkust ja perverssust. Tegelikult solvun hingepõhjas alati, kui mind ajakirjanikuks nimetatakse. Astusin ajalehtede liidust ammu välja ja häbenen seal olemist. Olin omal ajal ka komsomolis, õnneks viskas mind umbes 300-pealine koosolek Moskvas komsomolist ühehäälselt välja.

Te olete tegutsenud ka ise muusikuna ja kirjutanud hulgaliselt laulusõnu…

Ma olen kirjutanud bändidele ja solistidele nii palju tekste, et mitmeid ei mäletagi enam. Ka oma-

eriliselt välja tooksite?

Seda, et pärast Eesti Raadio okupeerimist ETV poolt muutus uus moodustis millekski muuks, kui seda on avalik-õiguslik ringhääling. Kõik kolleegid, kes veel julgesid seal minuga üldse suhelda, ütlesid nagu üks mees, et sellist matsi nagu uus ringhäälingu boss pole sealmail veel nähtud. ­Margus Allikmaa käis kõigepealt kõik osakonnad ja toimetused läbi, tutvus igaühega ja tervitas kõiki. Praegune pomo ei teinud isegi seda.

Teil on vaimukad ja teravad arvamuslood, mis liiguvad peavoolust tavaliselt vastassuunas. Postimees nimetas teid ometi aasta arvamusliidriks. Kas see tiitel tuli üllatusena?

Jah, loomulikult. Sõbrad oskasid seda minu eest saladuses hoida, aga praeguseks pole nendest enam kedagi Postimehes alles. Otsust varjata ei olnud siiski raske, mul polnud Postimehega kõik need aastad lepingutki ja ma ei külastanud toimetust üldse.

„Ma ei näe praegu Eestis teist poliitilist jõudu, mis oleks päriselt eestimeelne nii sõnas kui ka teos.“ Ivan Makarov

enda lugusid kõiki ei mäleta, osa lindistusi on kadunud. Mul on mõned üleliidulise tiraažiga LP-d, olen YouTube’is ja Venemaa muusikaportaalides.

Olete väga pikalt tegutsenud raadios. Sellesse aega jäi palju põnevat ja pöördelist. Milline oli raadioajakirjandus, kui te seal 1990ndate alguses alustasite?

Ma läksin Eesti Raadiosse enne taasiseseisvumist, kui makilinte lõigati veel kääridega. Kõige parem selle perioodi juures oli see, et tegin 28 aasta jooksul ainult seda, mida pidasin õigeks. Keegi ei saanud väänata mu mõtteid, sest tegin kõike ise – salvestasin, monteerisin, istusin ise puldis. Helirežissöörid armastasid mind selle eest, sest nad ei pidanud minu tööpäevadel vara tõusma ja ma hoidsin oma kolleegidele kokku tuhandeid tunde nende elust. Ise kahetsen, et olin liiga tihti eemal oma vanematest ja perest, kes ainsatena mind tõeliselt vajasid.

Hea oli see, et olin küll alati jahedates suhetes ülemustega, aga nad lasid mul tööd teha ja nahutasid ainult siis, kui tuli järjekordne kaebus. Minu peale kaebasid vanad kommunistid, noored putinistid, praegu kohut ootav eestlasi patoloogiliselt vihkav Seredenko ja noori poisse õrnalt salliv Toobal. Kusjuures nad saidki alati oma tahtmise.

Minu peale kaebas korduvalt ka üks õnnelik eesti homomeeste abielupaar Rootsist. Nemad oma tahtmist minu suhtes õnneks ei saanud.

Olete Pandi ajakirjandus­ preemia laureaat. Mida te oma raadioajakirjaniku karjääris

Kui palju on tulnud teie arvamuslugudele vastukaja? Kas selles on venelaste ja eestlaste puhul erinevusi?

Vastukaja oli tohutult palju, nii head kui ka „muud“, aga tekkinud probleemide juured olid ju alati nähtamatud.

Mingil hetkel kaod pildilt muusikuna, mingil hetkel võetakse saated ära, mingil hetkel jääd tööst ilma, mingil hetkel hakkab su jalgealust uuristama endisest mendist

mis on eriti viimastel aastatel toimunud?

Seda ei tee inimesed, kes loovad ligimeste elu paremaks muutmiseks mingeid reaalseid väärtusi. Tegemist on põhiliselt spekulantidest ja klounidest omakasupüüdlike käkikeerajatega Sorosest Lady Gagani välja. Nende looming ja esteetika on väljakannatamatult igav, nad näe-

Ivan Makarov

vad äärmiselt halvad välja ja tahavad suunata normaalseid ja tublisid inimesi musta, põhjatusse, lehkavasse aafrika elevandi tagumikku.

Mingu aga ise lauluga ja võtku Raud ka kaasa – eemale nendest, kelle peal nad ise praegu parasiteerivad. Viige need hartlebid ja holmid Eestist juba ära, tahaks värsket õhku hingata.

Milline tundub teile praegune poliitiline olukord?

Praegune valitsus on moodustatud kahest korruptantidest kihavast erakonnast, kes tulid võimule tänu väga piinlikule skeemile, kuhu oli kaasatud meie prokuratuur, julgeolek ja Kadriorus istuv euroametnik. See töövõit on neid niivõrd tiivustanud, et Jürgen Ligi nimetas Riigikogus esinedes rahvast lausa „ühiskonnaheidikuteks“. Inimestel on nüüd kohalikel valimistel võimalus näidata neid põlgavatele uusparunitele koht kätte ning alustada võimu puhastamist kriminaalidest ja Eestiga kauplejatest altpoolt, kohaliku võimu tasandilt.

Ivan Makarov

Maailmas, sealhulgas Eestis, tehakse palju hulluseid. Mida arvate teie sellest kõigest,

neteisele silma – nojah, need Balti riigid...

Ja kogu vene meedia kirjutab, et kui seda Eestit ees ei oleks, oleksid suhted Läänega ideaalsed. Mingit mõttehiiglaste ajutööd meie juhtidelt ei nõuakski: no ärge olge oma venemaateemaliste avaldustega iga jumala kord esimesed! Olge vahelduseks teised või kümnendad. Aga

„Inimestel on nüüd valimistel võimalus näidata neid põlgavatele uusparunitele koht kätte ning alustada võimu puhastamist kriminaalidest ja Eestiga kauplejatest altpoolt, kohaliku võimu tasandilt.“

Eesti ei peaks tegema Venemaale ühepoolseid järeleandmisi, sest Kremli suurvene šovinism ja revanšism ei luba neil sellega rahulduda.“

poolkantsler. No nähtavat seost ju ei ole! Seda on kogenud nii mõnigi minust kõvem mees.

Venelaste ja eestlaste erinevust on selles valdkonnas tuvastada raske. Esiteks töötab Eesti venekeelses meedias üsna vähe venelasi, aga seda teemat ma ei puudutaks.

Teiseks on mu nime mainiminegi kogu siinses venekeelses meedias juba aastaid keelatud. Ma ise ei kirjuta enam vene keeles mitte midagi, välja arvatud tööalased tõlked, ja loobusin juba aastaid tagasi vene keeles laulmisest. Siin Eestis mina seda enam ei tee.

15

Kuidas hindate Eesti-Vene suhteid?

Need on halvad. Venemaad juhib praegu KGB. Ei tahaks siin korrata üldteada asju, aga rõhutaks, et Eesti ei peaks tegema ühepoolseid järeleandmisi, sest Kremli suurvene šovinism ja revanšism ei luba neil sellega rahulduda. Kõik või mitte midagi! Samas on Eesti poliitikud juba aastaid esimesena ambrasuurile viskunud ja Eesti nimel karmide avalduste nupule vajutanud, unustades, et tegemist pole Kuldvillakuga. Eesti nõuab Euroopa Liidult järjekordselt venevastaseid sanktsioone, Lavrov on jälle turris, Merkel aga võitleb uue gaasijuhtme eest ja ehitab Venemaale suurtehaseid. Kohtub Putiniga, vaatavad tei-

Kersti Kaljulaid sõidab Kiievisse ja ajab Eesti tülli Ukraina, Gruusia ja Moldovoga. Äkki nii lepitigi kokku tolle täiesti ootamatu Moskva visiidi ajal?

Miks kandideerite esimest korda kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna volikokku? Mida tahate muuta?

Mind kutsus kandideerima Jaak Madison. Ma olen kursis sellega, mida ta on teinud Eesti jaoks ja kuidas ta seda teeb. Olen näinud tema noort peret. Sellepärast nõustusingi. Kersti Kaljulaid ütles, et ta ei saa öelda oma rahvale „ei“, kuigi rahvas teda ei kutsunudki. Mind kutsus üks inimene, aga see oli Jaak, kellega ma polnud isiklikult tuttavgi, kuid kes on mind mitu korda meedias toetanud ja on mu mõttekaaslane.

Toetan inimesi, kes püüavad hoida Eestit minu pere, minu lapse, lastelaste ja heade naabrite turvalise koduna ning ei lähe selles küsimuses kompromissile. Olla tõeliste võitlejate punane latern või ankrumees on minu jaoks au.

Kuna ma olen ikkagi kirjutav inimene, siis olen rohkem nagu vaatleja ja vestja. Ma ei näe praegu Eestis teist poliitilist jõudu, mis oleks päriselt eestimeelne nii sõnas kui ka teos. Teistele lähevad korda rohkem ikka võõrad inimesed, võõrad julmad väärtused, uusebanormaalsused, võimalus pakkuda Eestit ja meie lapsi esimesele nõudjale, jaotada oma partei kälimeestele ka läbikukkumiste eest rahva raha, olla absoluutselt karistamatud ja käia parlamendis ringi vatijopes ning kohvimasin kaenlas, sõita inimestele meelega autoga otsa.

Kõik praegused poliitilised erakonnad ja nendele allutatud vasakliberaalne meedia osalevad meie heade Eesti inimeste ja nende perede mõnitamises ja laimamises.

Kõik, peale konservatiivide.

Jätkan igal juhul avalikku meediatööd meie traditsioonide, perekonna ja Eesti kaitsel, üritades ühtlasi lähendada eestlasi ja oma siinseid Eestimaad armastavaid rahvuskaaslasi, nagu olen vahelduva eduga juba umbes 40 aastat teinud.

16

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Argo Luude

Vastutuseta juhtimine ei ole juhtimine

Millal hakkab Eesti omavalitsustel paremini minema? Siis, kui paraneb vallajuhtide kvaliteet, kui meeskondi ei mehitata sõprade ja sugulastega, kui ettevõtlusega tegelemine jäetakse ettevõtjatele ning kui vastutama hakatakse päriselt, mitte ainult sõnades, kirjutab AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees ja Tallinna linnavolikogu liige ARGO LUUDE.

P

eagi otsustatakse kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel, kuidas järgmisel neljal aastal meie kodukohas asjad kulgema hakkavad. Paljud inimesed ütlevad, et neid valimised ei huvita, ammugi siis kohalikud valimised. „Mis mõtet on minna valima, kui midagi ei muutu?“ ütlevad valimistest mittehuvituvad inimesed.

Ometi on ka üks teine ütlemine; nimelt, et sina võid küll poliitikaga mitte tegeleda, kuid poliitika tegeleb sinuga igal juhul. Seega, sina võid küll valima mitte minna, aga sellegipoolest saavad nii linna- kui ka vallavolikogud valitud ja keegi hakkab määrama seda, kuidas sinu kodukohas autoga sõita saab, kas teed tolmavad või mitte, kas lasteaias kohti on ja kui palju selle eest maksma peab, kas kool pannakse kinni või ehitatakse hoopis uus jne, jne.

Annab Jumal ameti…?

Mõni aeg tagasi ütles Erki Raasuke, Eesti üks silmapaistvamaid juhte, kes on töötanud kõrgetel ametipositsioonidel nii era- kui ka riigisektoris, et Eesti riik pakub oma rahvale kehva juhtimist. Kahjuks tuleb nõustuda, ja pahatihti kohtab halba juhtimist nii riigi- kui ka kohalikul tasandil. Paraku ei kehti päris elus alati loogika, et annab Jumal ameti, annab ka tarkuse hakkama saada.

Tänaseks olen olnud neli aastat Tallinna volikogu liige ja näinud lähedalt, kuidas asjad käivad. Mis on omavalitsuste juhtimises valesti ja mida saaks paremaks teha?

Esimene probleem: omavalitsusi – aga laiemalt ka riiki – ei pääse pahatihti juhtima inimesed, kes seda tööd ka päriselt teha oskavad, vaid inimesed, kes saavad oma ametikoha erinevate poliitiliste mängude tulemusena. Ent inimene võib küll olla tore rahvamees, osata teha nalja ja lubada maad ja ilmad kokku, kuid tegelikult puuduvad tal oskused ja omadused juhtida oma meeskonda nii, et mingiks ajaks

Leidub omavalitsusjuhte, kel lööb võim pähe. Hakatakse arvama, et vald/linn – see olengi mina.

Kui aga asi jõuab päriselt omavalitsus­ juhtide vastutuse juurde, algab näpuga näitamine ja peagi selgub, et vastutajat justkui polegi.“ Argo Luude

oleks ette näidata ka vajalikud tulemused. Kui me mõtleme suurte ja edukate ettevõtete peale, näiteks Apple, Google, aga ka LHV või Tallinna Kaubamaja, siis sealsed juhid ei ole saanud oma ametit mitte seetõttu, et nad tänaval telkides klientidele mesimagusaid lubadusi annavad või teles tsirkust teevad, vaid nad on valitud, kuna oskavad suunata oma meeskonda ja saavutada tulemusi.

Seega võiks ka KOV-ide juhtimisel kasutada rohkem sellist mudelit, mida mõnel pool ongi juba kasutatud: volikogu valitakse ära, koalitsioon pannakse paika, lepitakse kokku tulemused, kuhu KOV nelja aasta pärast välja peab olema jõudnud. Siis otsitakse tööjõuturult sobiv inimene, kes oleks võimeline panema kokku oma meeskonna ning juhtima valda nii, et oodata-

vad tulemused ka saabuksid. Minu arvates on see väga hea praktika ja võiks vabalt laieneda ka riiklikule juhtimisele.

Omavalitsusjuhtide ülbus Teine probleem: omavalitsusjuhtide ülbus. Ehk küll rängalt sõnastatud, kuid aus. Rahvakeeli öeldakse, et võim hakkab pähe. Kui valimised on möödas ja hääled kokku loetud, siis vaatab nii mõnigi seda, kui palju ta hääli sai ning järeldab sellest, kui populaarne ta on. Ja kui selgub, et on piisavalt populaarne juba mitmeid valimisi järjest, siis hakkab tasapisi süvenema arusaam, et vald/ linn – see olengi mina.

Seda valda või linna hakataksegi üha enam juhtima nagu oma pereettevõtet. Vastutavad töökohad mehitatakse endale lojaalsete isikutega, tihti sõprade ja sugulastega, ning igasuguse vähegi kriitilisema tagasiside korral ei mõelda mitte sellele, et äkki peaks midagi paremaks tegema, vaid sellele, kuidas kritiseerija elu võimalikult kibedaks teha. Polegi siis midagi imestada, kui niisuguses omavalitsuses tegelikult aeg justkui seisab, arengut pole, valla või linna vara kanditakse vaikselt endale, jne.

Kolmas probleem – omavalitsusjuhtide arusaam, et nad oskavad hästi kõike. KOV on loodud selleks, et korraldada kohalikku elu, hoolitseda selle eest, et talvel oleks lumi lükatud, et oleksid olemas lasteaiad ja koolid, et ehitamisel peetaks kinni nõuetest, jne.

Need kõik on vajalikud asjad, et inimeste igapäevaelu saaks kulge-

Foto: Shutterstock

da mööda normaalset rada. Väga paljudes omavalitsustes ongi need asjad hästi korraldatud.

Vahel aga tundub KOV juhtidele, et võiks teha midagi lisaks, näiteks tegeleda ettevõtlusega.

Ehkki vahel harva võib tõesti olla nii, et omavalitsus peabki mingi ettevõtte rajama ja selle omanik olema, siis kinnitab ajalugu nii meil kui ka mujal, et enamasti ei tule omavalitsusel ettevõtlus kuigi hästi välja. Tallinna linn soovis

ga olen ise seotud. Kuressaarde rajati omal ajal riigi rahadega 40 miljonit krooni maksma läinud jäätmekeskus. Kuna valdkonnas tegutsejatega nõu ei peetud, kulutati üks osa üüratust summast asjade peale, mis hiljem kasutust ei leidnud ja seisvad senini tolmukihi all. Lahendus: KOV korraldagu kohaliku elu küsimusi ja loogu vastav keskkond, et ettevõtjad saaksid teha oma osa, ja palju paremini, kui KOV seda suudaks.

Omavalitsusi – laiemalt ka riiki – ei pääse pahatihti juhtima inimesed, kes seda tööd ka teha oskavad, vaid inimesed, kes saavad oma ametikoha erinevate poliitiliste mängude tulemusena.“ Argo Luude

rajada panga. Milleks seda vaja oli, ei tea, sest panku oli Eestis piisavalt. Raha kulus selle peale miljoneid, kuid pangast asja ei saanudki.

Samuti proovis Tallinn kätt jaekaubanduses ja avas toidupoe.

Kära tehti palju ja kaupu müüdi justkui soodsamalt kui mujal, ent inimesed seal millegipärast väga ostmas käia ei tahtnud ja pood pandi kinni.

Äriajamine pole KOV-i ülesanne Näiteid on mujaltki, näiteks jäätmekäitlusvaldkonnast, mille-

Kokkuvõtteks peame tõdema, et kõik nimetatud probleemid viitavad ühele kroonilisele veale, mida näeme nii KOV-ide kui ka riigi juhtimises – vastutuse puudumisele. Kui jutt käib hüvedest, siis tavatsetakse öelda, et need peavad olema kõrged, sest vastutus on suur. Kui aga asi jõuab päriselt vastutuse juurde, algab näpuga näitamine ja peagi selgub, et vastutajat justkui polegi. Samas on hulk lahendusi, millega saaks vastutamatust vähendada, lihtsalt tahtmist peab olema. Omalt poolt võin kinnitada – EKRE-l on see tahe olemas!

www.ekre.ee

4/2021

EESTI EEST!

Valimiste ABC

Kuidas hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Valimisnädal algab esmaspäeval, 11. oktoobril, koosneb kuuest eelhääletamise päevast ning lõpeb pühapäeval, 17. oktoobril ehk valimispäeval.

KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED 2021 E

T

K

N

R

L

P

11.10

12.10

13.10

14.10

15.10

16.10

17.10.2021

EELHÄÄLETAMINE Keskuste jaoskondades hääletamine 12.00–20.00

Eelhääletamine 44 Valija peab aegsasti hindama, kas tal on võimalik hääletada valimispäeval elukoha­ järgse valimisringkonna valimisjaoskonna hääletamis­ruumis.

44 Elektrooniline hääletamine algab esmas­päeval, 11. oktoobril kell 9 ja lõpeb laupäeval, 16. oktoobril kell 20. Valimispäeval saab elekt­ rooniliselt antud häält tühistada, hääletades kuni kella 20 hääletamissedeliga.

44 11.–14. oktoobrini on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskonna hääle­ tamisruum, kus saavad hääletada kõik valijad, sealhulgas ka valijad, kelle elukoht on mõnes muus valimisringkonnas. Hääletamine algab iga päev kell 12 ja lõpeb kell 20.

44 Kõigi valimisjaoskondade hääletamisruumid avatakse eelhääletamiseks reedel, 15. septembril. Hääletamine toimub reedel ja laupäeval kell 12–20.

E 9.00 ...

Asukohas hääletamine 9.00–20.00

Kõikides jaoskondades hääletamine 12.00–20.00 ...L 20.00

Kõikides jaoskondades hääletamine 9.00–20.00

Kodus hääletamine 9.00–20.00 allikas : valimised.ee

hääletamisele pandud küsimus või seadus­ eelnõu nimi ja lahtrid „jah“ ning „ei“. Valija märgib oma eelistuse risti või mõne muu aru­ saadava märkega.

44 Pärast hääletamissedeli täitmist tuleb see kokku murda ja esitada jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb sedeli välisküljele pitsati jäljendi. Seejärel laseb valija sedeli ise hääleta­ miskasti.

44 Iga valija hääletab ise ja kedagi teist selleks volitada ei saa. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte kandidaat.

Eelhääletamine elukohajärgses valimisringkonnas 44 11.–14. oktoobrini on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskonna hääle­ tamisruum, kus saavad hääletada kõik valijad, sealhulgas ka valijad, kelle elukoht on mõnes muus valimisringkonnas.

44 Kõigi valimisjaoskondade hääletamisruumid avatakse reedel (15.10) ja on avatud kuni lau­ päevani (16.10). Reedel ja laupäeval saab hää­ letada ainult elukohajärgse valimisring­konna valimisjaoskondade hääletamisruumides.

44 Eelhääletamise päevadel algab hääletamine kell 12 ja lõpeb kell 20.

Kodus hääletamine 44 Kui valija ei saa terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada valimis­ jaoskonna hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. Kodus saab hääletada vaid juhul, kui selleks on eelnevalt esitatud taotlus.

44 Kodus hääletamine toimub reedest (15.10) pühapäevani (17.10). Kodus hääletamist

Valimisjaoskondade aadressid leiab veebilehelt www.valimised.ee TULE VALIMA! Foto: Shutterstock

Kaasa isikut tõendav dokument!

44 Hääletamisõigus tehakse kindlaks isikukoodi alusel. Hääletama minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

44 Isikut tõendava dokumendi esitamisel annab jaoskonnakomisjoni liige valijale hääletamis­ sedeli. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja ja elektroonilises valijate nime­ kirjas tehakse tema hääletamise kohta märge.

44 Hääletamissedel tuleb täita hääletamis­ kabiinis, mille seinal on kandidaatide nimekiri.

Sedelile kirjutatakse ühe kandidaadi regist­ reerimisnumber, kelle poolt valija hääletab.

Rahvahääletusel on hääletamissedelile kantud

Elektrooniline hääletamine

VALIMISPÄEV

korraldatakse vahemikus kell 9.00-20.00 valija eluruumis.

44 Taotlus kodus hääletamiseks saab esitada elu­ kohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallin­ nas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomis­ jonile valimispäeval kuni kella 14-ni. Taotluse saab esitada kirjalikult või telefoni teel. Kodus hääletamise taotlus registreeritakse.

Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisringkonda 44 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda eelhääletamine on mõeldud valijatele, kellel pole võimalik eelhääletamise päevadel ega valimispäeval hääletada elukohajärgses vali­ misringkonnas.

44 Selleks on igas vallas ja linnas kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva ((esmaspäevast (11.10) neljapäevani (14.10)) avatud vähemalt üks valimisjaoskonna hääle­ tamisruum. Kõikide valdade ja linnade eelhää­ letamise perioodil avatud hääletamisruumide asukohad leiab valimiste veebilehelt.

44 Hääletamine algab kell 12 ja lõpeb kell 20.

44 Riigikogu valimistel saavad eelhääletamise ajal hääletada jaoskondades, kus korraldatak­ se väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamist, ka Eestis viibivad alaliselt välisrii­ gis elavad Eesti kodanikud.

Valimispäeval hääletamine 44 Valimispäeval (17.10) algab hääletamine kell 9 ja lõpeb kell 20.

44 Valimispäeval saab valija hääletada kõigis oma elukohajärgse valimisringkonna valimis­ jaoskondade hääletamisruumides või taotleda hääletamist kodus.

44 Valimispäeval saab tühistada elektrooniliselt antud häält, hääletades kuni kella 20 hääle­ tamissedeliga.

17

18

4/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

mälumäng 1. Milline muuseum annab muu hulgas välja Oskar Kallase stipendiumi ja Ferdi­ nand Linnuse nimelist kolleegipreemiat? a) Eesti Rahva Muuseum b) Eesti Ajaloomuuseum c) Eesti Kunstimuuseum 2. Millise haiguse nime kandev punkbänd tegutseb Eestis? a) Müokardiit b) Tendovaginiit c) Puukentsefaliit 3. Mis aastal sai Tõrva linnaõigused? a) 1926 b) 1936 c) 1946

Autor: Erki Evestus

ANEKDOODID Eesti 1993. aastal – Eestile on kombeks üks president korraga.

Eesti 2021. aastal – Eestile on kombeks üks presidendikandidaat korraga. „Kas tead, et kogu Eesti valitsus pisteti vangi?” „Heldeke. Kuidas? Millal? Kust sa seda teada said?” „Raadios öeldi, et valitsus otsib väljapääsu kinniste uste taga!” „Kuule, Mihhail, kas sul õnnestuks mu poeg kuhugi Tallinna linnavalitsusse sokutada?” „Miks ka mitte. Mida ta oskab? „Tead, eriti mitte midagi ...?” „Aga see on väga hea – saab ümberõppe pealt raha kokku hoida.”

17. oktoober. Kandidaat nr. 969 sai valimistel kolm häält.

Naine teeb kodus poliitikuhakatisele korraliku skandaali: „Sul on armuke!” „Isa, kuule! Mis asi on Riigikogu?” „Tead Kevin, see on niinimetatud reservaat, kus isegi lollused on seadusega kaitstud.” „Aga isa, mitu inimest Riigikogus töötab?” „Noh ma arvan, et umbes pooled!” „Isa, aga miks on Riigikogu liikmeks valitud vaimulik?” „Selleks, et ta palvetaks.” „Kas Riigikogu eest?” „Ei, ta jälgib Riigikogu tööd ja palvetab rahva eest.”

Kui kümne kilomeetri kõrgusel lendavast lennukist hüppavad ilma langevarjuta alla Helir-Valdor Seeder, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reinsalu, Mihhail Lotman, Sven Sester, Üllar Saaremäe, Priit Sibul ja Aivar Kokk, siis kes jääb ellu? Õige vastus: Isamaa.

Araabia poiss küsib isalt: „Isa, miks meil on sellised imelikud peakatted?“ Isa vastab: „Mu poeg, need on kaitseks kuuma kõrbepäikese eest.“ „Ja miks meil on sellised imelikud riided?“ „Mu poeg, need kaitsevad meid kõrbe liivatormide eest.“ „Ja miks meil on sellised imelikud kingad?“ „Mu poeg, need kaitsevad meie jalgu kuuma kõrbeIiiva eest. Sajandeid on meie esivanemad neid meie ­tarbeks välja töötanud.“ „Isa, aga miks me elame Helsinkis?“

Vandenõuteoreetik sureb ja satub Peetruse juurde. „Teil on vedanud,“ ütleb Peetrus. „Iga tuhandes surija saab auhinnaks võimaluse küsida Jumala käest ühe küsimuse.“ Ja suunataksegi mees Looja palge ette. „Hea Jumal,“ alustab vandenõu­ teoreetik. „Ma uskusin kogu elu, et Maa on lapik. Palun öelge Teie, kas Maa on lapik?“ „Pean teid kurvastama,“ ütleb Jumal. „Maa ei ole lapik. Maa on ümmargune.“ „Pagan võtaks, see vandenõu ulatub kõrgemale, kui ma arvasin.“

5. Millise lahe ääres lookleb Romantiline Rannatee? a) Hara b) Narva c) Pärnu 6. Millise nimega markusepäeva (25. aprillil) veel tuntakse? a) Põhjakonnapäev b) Ussikuningapäev c) Vanapaganapäev 7. Kui suur osa kodu­ majapidamises lüpstud piimast tuli 1950. aastate algul loovutada riigile? a) 10 % b) 20 % c) 30 % 8. Mida toodab Tartu ettevõte Samelin? a) Plastpakendeid b) Saapaid c) Põllumasinaid 9. Kui vana on Tokyo olümpial võistelnud Sillamäelt pärit ujuja Eneli Jefimova? a) 13-aastane b) 14-aastane c) 15-aastane 10. Millise EPA teaduskonna lõpetas president Alar Karis 1981. aastal? a) Metsanduse b) Agronoomia c) Veterinaaria 11. Mis eriala läks Moskvasse õppima publitsist ja raadio­ajakirjanik Ivan Makarov? a) Teatrikunsti b) Psühholoogiat c) Kalakasvatust Millise Eesti riigiasutuse üheks aluse­ panijaks oli Põlvamaa mees Ants Frosch? a) Rahapesu andmebüroo b) Keskkonnaagentuur c) Eesti eri­teenistuse

Vastused 1a; 2c; 3a; 4b; 5c; 6b; 7a; 8b; 9b; 10c; 11c; 12c

4. Eesti jalgpalli esimene tõsisem jalgpalli­naiskond oli 1990. aastate algul loodud Chickens. Millist Tallinna piirkonda klubi esindas? a) Kalamaja b) Nõmme c) Pirita

www.ekre.ee

4/2021

EESTI EEST!

AKROBAATILINE HÜPE

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus oli „...lähen Mardi pruudiga tantsima“.

EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Mari. K Tallinnast, Urmas K. Tartust , Eda S. Otepäält, Inge K. Tallinnast ja Kalev U. Jõgevalt. Palju õnne!

Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 20. novembriks 2021 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149.

Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi.

Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress

_____________________________________________

19