ISSN 2504-5881
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 1/2020 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme
Kalevipoeg oli külamees Lk 4
Peetre Ernits
Kuidas saavutada metsarahu Lk 6–7
Kalle Mälberg
Maaeluminister Arvo Aller –
Armetud ajad Euroopas ehk kuidas jääda ellu hõiskaval narridelaeval
südamega põllumeeste ja maainimeste poolel
Lk 8
Lk 10–11
ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee
Ruuben Kaalep
Kert Kingo –
Mida toob maailmale aasta 2020?
jurist, kes kasvatab koeri ja võitleb õigluse eest
Lk 12–13
Lk 16
EKRE kaitseb Eesti kodu: tudengite sissevool kolmandatest riikidest võetakse kontrolli alla Siseminister MART HELME eestvedamisel kavatseb riik võtta kontrolli alla õpirände Eestisse, et tõkestada viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud immigratsiooni väljastpoolt Euroopa Liitu, eelkõige Nigeeriast ja Indiast.
S
iseministeerium valmistab ette seadusemuudatusi, mille eesmärk on tagada õpirände eesmärgil antud viisade ja elamislubade eesmärgipärane kasutus. Valitsus on sunnitud astuma niisuguseid samme varasemate valitsuste liberaalse immigratsioonipoliitika tagajärgede tõttu. Nimelt muudeti Reformierakonna ja sotside eestvedamisel Eesti seadusi sisserändajate suhtes sihikindlalt leebemaks, et muuta meie kodu multikultuurseks läbikäiguhooviks. Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus niinimetatud riskiriikidest pärit üliõpilaste arv ja osakaal pidevalt kasvab. Valdav enamus neist ei kavatse pärast õpingute lõppemist kodumaale naasta, selle asemel toovad nad hiljem Eestisse ka oma pereliikmed.
Radikaliseerumine ja terrorismioht Rahvastikuregistri andmetel on Eestis elavate Nigeeria ja India kodanike arv paari aastaga märkimisväärselt kasvanud. Enamik neist on saabunud Eestisse üliõpilastena. Kui Nigeeria kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 435, siis 2019. aasta algul 600 ja 2020. aasta hakul juba 713. Kui India kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 532, siis aasta hiljem 619 ning tänavuse aasta alguses juba 849. Kokku õpib Eestis üle 5000 välisüliõpilase, kellest ligi pool on Euroopa Liidust ja teine pool kolmandatest riikidest.
Enamiku kolmandatest riikidest Eestisse õppima saabunute eesmärgiks on saada elamisluba ja jääda edasi Euroopa Liitu Foto: Scanpix
Eestis on kaks põhilist immigratsiooni allikat: õpiränne ja õpirändega kaasnev perekondade siiatoomine. Näeme, et probleem, mis oli varem kusagil Lääne-Euroopas, on otsapidi jõudnud ka meile.“ Mart Helme
Väited, et Eestisse tullakse ainult haridust omandama ja et pärast minnakse kodumaale tagasi, ei vasta tõele. Tegelikkuses on
siiatulnute eesmärgiks saada elamisluba ning jääda edasi Euroopa Liitu. Püsivalt Eestisse elama asunud Nigeeria kodanikest on varem Eestis õppinud 98%. Võib selgelt näha, kuidas Eestis on tekkimas sisserändajate kogukonnad, mis võivad hakata eirama riigi kombeid ja tavasid ega pruugi soovida haakuda väljaspool kogukonda oleva eluga. Enamikul õpingute lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda. Põhjuseks on vähene eesti keele oskus, aga ka see, et Eesti kõrgkoolid ei koolita rahvusvahelistel õppekavadel välisspetsialiste Eesti tööturu vajadustest lähtuvalt. Pärast õpinguid Eestisse elama jäädes töötatakse õpingutele mittevastava madalama kvalifikatsiooniga tööl, mis omakorda võib kaasa tuua sisemise solvumise ja pettumise. Sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda soodsa pinnase radikaliseerumisele ja sedakaudu terrorismile. Kogukondade suurenemisele viitab ka see, et oluliselt on kasvanud pikaajalise viisa alusel ajutine viibimine Eestis sugulaste või sõprade
külastamise eesmärgil. Ajutise viibimisalusega töötajal või õppijal on võimalik võtta Eestisse kaasa samadel tingimustel viibimisalusega pereliikmed. Ehkki politsei kinnitusel ei ole need kogukonnad veel praegu probleemseks kujunenud, tuleb negatiivsete arengute ärahoidmiseks ennetavalt tegutseda.
Immigratsioonipump seisma! Mart Helme eestvedamisel on siseministeeriumis välja töötatud seadusemuudatused, mille eesmärk on piirata kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate välistudengite töötamist õpingute ajal. Kavas on lõpetada olukord, kus õpirännet kasutatakse kattevarjuna töötamiseks. Samuti on kavas lõpetada välistudengitele vajaduspõhise õppetoetuse maksmine. Elamis- ja tööloa taotlemiseks pärast õpingute lõppu seatakse tingimus, et välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Muudetakse ka püsivalt Eestisse elama asumise tingimusi välismaa-
lastele, kes on eelnevalt elanud Eestis õppimiseks antud elamisloa alusel. Pererände raames ei anta enam pikaajalise viisa alusel õppiva või üldtingimustel lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmele pikaajalist viisat samadel tingimustel ning õppimiseks ettenähtud tähtajalise elamisloa alusel Eestisse tulnud ei saa kutsuda peret järgi enne kahe aasta möödumist. Muudatused ei mõjuta Eesti rändepoliitika põhieesmärki, milleks on soodustada nende inimeste Eestisse tulemist, kes toovad kasu Eesti arengule ja majandusele. Nii saavad pere kaasa tuua teadlased, õppejõud ning doktorandid. Samuti saavad doktoriõppe lõpetanud välismaalased taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Teisisõnu, seadusemuudatused aitavad tagada, et õpirännet ei kasutataks enam tagauksena, mille kaudu voolab Eestisse sadu ja tuhandeid kolmanda maailma immigrante. Enne seaduseks saamist peavad muudatusettepanekud heaks kiitma ka Isamaa ja Keskerakonna ministrid ning Riigikogu.