Issuu

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 4/2019 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme

Kas me jätame oma järglastele Eesti või Estonia? Lk 4

Martin Helme

suurte sulide ja trahvimiljonite jälil Lk 5

Värske väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu:

Kadri Vilba

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee

Spiiker Henn Põlluaas

Meie digiriik vajab uuendamist!

Seksuaalõpe väikelastele – hoiame selle hulluse Eestist eemal!

unistab rikkast rahvusriigist ja … lendamisest

Lk 6

Lk 8

Lk 10

Helle-Moonika Helme:

Poliitikas ja ooperilaulmises on palju ühist Lk 16

EKRE töötab turvalisema ja kaitstuma Eesti nimel Siseminister Mart Helme leiab, et Eesti peab tõstma oma kaitsevõimet juhuks, kui rahvusvahelised julgeolekugarantiid ei toimi. Sisekaitsevaldkonnas töö selles suunas käib.

eedia keerutas hiljuti üles tolmu teemal, kas siseminister tohtis avalikult juhtida tähelepanu NATO-s esinevatele probleemidele. Seni on Eestis juurutatud usku, et tähelepanu juhtimine nõrkustele vähendab alliansi heidutusvõimet. Olukorra võttis tabavalt kokku ajakirjanik Mikk Salu: „Suurema osa Eesti poliitikute jaoks on julgeolekupoliitika olnud lihtsalt pähe õpitud mantrate kordamine, mille sisust ja tähendusest aru ei saada.“ Tegelikult oli Helme sõnum lihtne: tunnistada probleemide olemasolu. Ta pole kaugeltki esimene, kes seda teeb. Alates 2016. aastast on mitu USA mõttekoda osutanud, et NATO jõud Poolas ja Baltikumis pole võimaliku agressiooni tõrjumiseks piisavad. USA president Donald Trump on korduvalt sedastanud, et ilma liikmesriikide panuste suurendamiseta liit ei toimi. Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas mõne kuu eest NATO-t lausa ajusurmas olevaks. Olukorda halvendavad NATO liikmesriigi Türgi sammud. Otsus hankida Venemaalt S-400 tüüpi kaugmaa-õhutõrjeraketikomplekse tõstatab küsimuse, kuidas on Türgil võimalik pärast seda jätkata osalemist NATO ühtses õhukaitsesüsteemis. Samuti on Türgi teatanud, et kuni ta ei saa NATO-lt tugevamat poliitilist toetust sõjategevusele Põhja-Süürias, keeldub riik toetamast Balti riikide ja Poola

Mart Helme kagupiiril.

kaitseplaani. Lisaks ei tea me, missuguseks kujuneb Saksamaa Vene-poliitika pärast Merkelit ning Suurbritannia välis- ja julgeolekupoliitika pärast Brexitit. Teisisõnu, maailm muutub ning meie liitlaste käitumise ja omavaheliste suhete osas on küsimärke. Mis on plaan B? Selleks on iseseisva kaitsevõime suurendamine. Helme selgitab: „NATO on Eestile jätkuvalt tugev julgeolekugarantii, aga meie esmane kaitsevõime tuleb tõsta tasemele, kus see on ka iseseisvalt heidutav, nii et me suudame ära oodata, kuni liitlased meile appi jõuavad. Olen NATO tuline pooldaja, aga mitte nõrga NATO pooldaja. Meie vaenlast heidutab ainult tegelik kaitsevõime.“ Lisaks sellele, et Helme kutsub üles tugevdama Eesti kaitseväge, tegutseb ta ministrina selles suunas, et tema haldusalas – politsei, piiri-

Foto: siseministeerium

NATO on Eestile jätkuvalt tugev julgeolekugarantii, aga meie esmane kaitsevõime tuleb tõsta tasemele, kus see on ka iseseisvalt heidutav, nii et me suudame ära oodata, kuni liitlased meile appi jõuavad. Olen NATO tuline pooldaja, aga mitte nõrga NATO pooldaja. Meie vaenlast heidutab ainult tegelik kaitsevõime.” Mart Helme

valve, päästeamet – kasvaks suutlikkus kriisidele reageerida. Hiljutine sügistorm Lõuna-Eestis tõestas, et praegu ei ole riik erakorralisteks olukordadeks valmis. „Tormi ajal ilmsiks tulnud lüngad on pikaajalise tegemata jätmise tulemus. Oleme saavutanud kokkuleppe, et

katame Eesti lähemate aastate jooksul elektrisõltuvusest vabade kütusetanklatega,“ ütles Helme, lisades, et parandamist vajab ka riigi ja ettevõtluse vaheline koostöö. Kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul on probleem ka see, et varasemate valitsuste ajal on siseminis-

teeriumi valitsemisalas kaotatud kõik, mis oli vähegi sõjaväestatud – sisekaitse operatiivrügement, päästekompaniid ja piirivalve ning struktuur tervikuna lihviti nõnda õhukeseks, et suudab praegu täita ainult igapäevaseid ülesandeid. Neid lünki on mõeldud täitma siseminister Helme eestvedamisel loodav sisekaitsereserv. See peab aitama toime tulla nii siseriiklike kriisidega kui ka välisriigi mõjutustegevuse toimel kasvavate olukordadega nagu pronksiöö, aga ka teise riigi varjatud agressiooniga. Reservi kaasataks kaitseväeteenistuse läbinud isikuid, peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe erialaväljaõppe läbinud reservväelasi, aga ka endiseid politseinikke ja sisekaitseakadeemia lõpetanuid. EKRE pikemaajaliste eesmärkide hulka kuulub sõjaväelise piirivalve taastamine.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Uudisteportaal Uued Uudised alustas veebi-TV ja taskuhäälinguga Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal Uued Uudised hakkas tegema oma saateid, mida saab vaadata nii pildis kui ka kuulata helifailina. Tuntud teleajakirjanik Andres Raid alustas uue iganädalase vestlussaatega „Serviti“, kus räägitakse ühiskonna valupunktidest inimestega, kellel on, mida öelda. Avasaate külaliseks oli sotsioloog Ülo Vooglaid. Uutes Uudistes jätkab Tallinna TV-st tuntud „Poolkuu Igor Gräziniga“, kus Andres Raid kõneleb õigusteadlase Igor Gräziniga ajalikel ja ajatutel teemadel. Kogenud teleajakirjanik Erik Boltowski alustas julgeoleku- ja riigikaitsesaadet „Si Vis Pacem …”, mille esimestes saadetes käisid stuudios vestlemas reservsõjaväelased Leo Kunnas ja Alar Laneman ning siseminister Mart Helme. Si vis pacem on fraas tuntud ladinakeelsest sententsist Si Vis Pacem, Para Bellum („Kui tahad rahu, valmistu sõjaks“). Lisaks on Uutes Uudistes võimalik vaadata meelelahutuslikuma sisuga saadet „Külast külla“, kus käiakse kaameraga külas konservatiivsete vaadetega inimestel, sealhulgas EKRE-sse kuuluvatel Riigikogu liikmetel, kes räägivad oma hobidest või oma elust ja mõtetest väljaspool riigiasjade ajamist. „Külast külla“ on teinud juba neli saadet, milles ajaloolane Anti Poolamets räägib oma tegemistest Kulina mõisa taastamisel, endine piirivalvur Uno Kaskpeit puhub jahimehejutte oma Läti piiril asuva maakodu suitsusaunas, endine Ida-Viru maavanem Riho Breivel tõmbab Toila pargis lõõtsa ning ooperilaulmist õppinud Helle-Moonika Helme esitab aariat. Uute Uudiste taskuhäälingus saab kuulata ka iganädalast Mart Helme ja Martin Helme poliitikatundi „Räägime asjast“. Kõiki saateid saab vaadata ja kuulata Uute Uudiste koduleheküljel www.uueduudised.ee. Nutitelefoniga on mugav saateid jälgida ka iTunes’i ja Spotify keskkondades. Uusi Uudiseid tasub jälgida ka Facebookis aadressil www.facebook.com/uueduudised. Kui teete end Facebooki konto jälgijaks, jõuavad teieni nii värsked saated kui ka Uute Uudiste olulisimad artiklid.

Andres Raid juhib Uutes Uudistes telesaateid „Serviti“ ja „Poolkuu Igor Gräziniga“.

Foto: KVS

www.ekre.ee

Jaak Madison taunib parempoolsete erakondade ründamist ja katseid mõjutada valeuudistega valimistulemusi. Foto: Scanpix

Jaak Madison soovib Euroopa Parlamendis Mary Krossi laimukampaania hukkamõistu Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison esitas resolutsioonieelnõu, millega mõistetakse hukka parempoolsete erakondade ebademokraatlik ründamine ja katsed mõjutada valeuudistega valimistulemusi. Resolutsiooni esitamise põhjuseks oli möödunud aasta novembris toimunud juhtum, kus reformierakondlasest Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi abikaasa Mary Kross valetas avalikkusele ja politseile, nagu oleks Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed teda kividega rünnanud. Seda valeinfooperat-

siooni kasutasid enne valimisi poliitiliselt ära ka mitmed parlamendiliikmed ja ministrid, sealhulgas toonane sotsiaaldemokraadist siseminister Katri Raik. „On täiesti vastuvõetamatu, et mõned kuud enne parlamendivalimisi pannakse toime koordineeritud infooperatsioon eesmärgiga mõjutada valimistulemusi ja kahjustada parempoolseid rahvuslikke erakondi. Kui sellist valeinfot ilma igasuguste faktide kontrollimiseta kasutab poliitiliselt ära ka siseminister, mida Katri Raik näiteks tegi, siis selline tege-

vus ei tohi jääda vastutuseta,“ kommenteerib resolutsiooni esitamist Madison. Madison lisab, et Euroopa Parlamendil oleks antud resolutsiooni heaks kiitmisega võimalus näidata oma sõltumatust ja neutraalsust poliitilise võrdsuse tagamisel: „Kuna Euroopa Parlament tervikuna nõretab vasakpoolsest agendast, siis ei saa panna suuri lootusi, et Euroopa Liidu südames õitseks õiglus ja demokraatia, kuid olen teinud vähemalt midagi poliitilise võrdsuse ja võimaluste tagamiseks.“

Mart Helme: "Kuni meie oleme valitsuses, ei hakka Eesti Vahemere migrante vastu võtma" Eestil puudub võimekus võtta vastu uusi põgenikke Aafri kast või Lähis-Idast, ütles siseminister Mart Helme oktoobri algul toimunud rändepoliitikateemalisel EL-i siseministrite kohtumisel Luxembourgis. Helme keeldus liitumast Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta loodud vabatahtliku süsteemiga, mille kohaselt peavad riigid varjupaigataotleja pärast tema saabumist vastu võtma ning andma talle kas varjupaika või saatma tagasi päritoluriiki. „Ütlesin oma sõnavõtus, et me mõistame neid riike, aga meie võimed asüülitaotlejaid vastu võtta ei tule üldse arvesse. Me ei ühine ei formaalselt ega mitteformaalselt selle initsiatiiviga, küll aga oleme nõus omapoolset solidaarsust ilmutama tehnilise abi ja ekspertiisi näol,“ rääkis Helme. Helme sõnul on Eestil endal praegu väga tugev sisserändesurve endistest Nõukogude Liidu riikidest, ennekõike Ukrainast, aga ka Gruusiast ja Moldovast. Seetõttu ei näe

Lähis-Idast ja Aafrikast saabuvate immigrantide vastuvõtmiseks ei ole Eestil jõudu. Foto: Scanpix

siseminister praegu võimalust, et Eesti võtaks vastu kasvõi ühe Aafrikast või Lähis-Idast pärit asüülitaotleja. „On väga kallis neid menetleda, tagada neile rahvusvahelise leppega ettenähtud toetused, tugiisikud, lastele koolid ja nii edasi,“ lausus Helme. „Me oleme praegugi immigratsioonisurvega hädas. Uk-

rainlased integreeruvad pigem venekeelsesse kogukonda ja meie jaoks on see kultuuriline ja demograafiline probleem. Lähis-Idast ja Saharast lõuna poole jäävast Aafrikast tulijate vastuvõtmiseks ei ole meil jõudu,“ rääkis Helme. „Kuni meie, see tähendab EKRE, oleme valitsuses, ei võta Eesti migrante vastu.“

www.ekre.ee

4/2019

EESTI EEST!

Martin Helme tahab langetada diislikütuse hinda Foto: Scanpix

Rahandusminister Martin Helme kavatseb riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel teha ettepaneku langetada diislikütuse aktsiisimäära. Maanteetranspordi ettevõtete seas läbiviidud küsitlusest järeldub, et aktsiisimäära langetamine parandaks veoettevõtete konkurentsivõimet. „Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus [2016. aastal – toim] oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal,” ütles Helme. „Tulemus oli, et välismaised konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen esitada riigi eelarve

strateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetamiseks.” 89% diislikütuse lõpptarbijatest on ettevõtted, kellest omakorda kolmveerand on maanteetranspordi ettevõtted. Välismaal tangitud diislikütuse kogustest ostetakse praegu kolmandik Leedus ja veerand Lätis. Kui aktsiisimäära vähendataks nii, et hind oleks Eestis ja Lätis samal tasemel, siis muudaksid enamik Lätis tankivaid ettevõtteid uuringu kohaselt oma tankimisotsuseid Eesti kasuks. Diislikütuse aktsiis on praegu Eestis 49,3 senti liitri kohta, see on 7% madalam kui aktsiisimäär Soomes, kuid 33% kõrgem kui Lätis ja 42% kõrgem kui Leedus.

Rahandusminister Martin Helme sõnul saavad aasta lõpus sünnituspuhkusele minevad naised ja töölt koondatud töötajad edaspidi võimaluse lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisse aastasse, et säiliks maksuvaba tulu senisel tasemel. „Siiani suurendas aasta lõpus saadud sünnitushüvitis naise tulusid mitme kuu palga võrra, mis omakorda vähendab tema maksuvaba tulu. Selline olukord pole kindlasti aasta lõpus sünnitanute suhtes õiglane ja see on nüüd lahendamisel,“ ütles Helme. Muudatuste tulemusena saavad aasta viimases kvartalis sünnitus- või koondamishüvitist saanud inimesed võimaluse kanda osa hüvitisest maksustamise mõttes järgmisse aastasse. Näiteks, kui inimene saab detsembris koondamishüvitise kahe kuu eest, võib ta maksustamise mõttes kanda ühe kuu

Foto: Scanpix

Aastalõpu sünnitajate ebaaus kohtlemine lõpeb

Valitsus muudab maksupoliitikat õiglasemaks.

summa üle järgmisse aastasse. Sama kehtib ka sünnitushüvitise kohta. Selline asjade korraldus võimaldab sünnitus- ja koondamishüvitist maksustada nii, nagu neid saaks iga kuu. 2018. aasta viimases kvartalis oli 2204 sünnitushüvitise saajat. Haigekassa makstud keskmise sünnitushüvitise suurus oli 2018.

aastal 140 päeva eest 5518 eurot. Muudatus rakendub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2018. Maksustamise mõttes hüvitise edasikandmiseks tuleb esitada füüsilise isiku tuludeklaratsioon ja seda nii hüvitise edasikandmiseks kui ka järgmisse aastasse kantud osa maksustamiseks.

EKRE korraldab konverentsi „Eesti valik: demokraatia või demokratuur?” Laupäeval, 14. detsembril kell 13–16 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis konverents „Eesti valik: demokraatia või demokratuur?” Ajaloolane Jaak Valge kõneleb demokraatia tähenduse kujunemisest ja levikust 20. ja 21. sajandil. Siseminister Mart Helme küsib, kas ametnikkonna võimuküllus ohustab Eesti demokraatiat, Anti Poolamets kõneleb teemal välismõju ja Eesti kodanike otsustusõigus. Vaimulik Veiko Vihuri ettekanne kannab pealkirja „Vaba ühiskond versus liberaalne demokraatia“. Konverents lõppeb aruteluga

teemal „Otsedemokraatia vajadus ja võimalused” ning sellel osalevad Jaak Valge, Mart Helme, Anti Poolamets, Veiko Vihuri ja Paul Puustusmaa. Arutelu juhib Leo Kunnas. Konverentsi ühe korraldaja Jaak Valge sõnul võib demokraatiat määratleda valitsemisvormina, kus võim ja valitsemine kujunevad kodanike tahte alusel ausate valimiste tulemusena. „Demokratuur seevastu on aga demokraatia ja diktatuuri vahevorm, mille puhul toimuvad riigis küll valimised ning ka sõnavabadus on formaalselt olemas, kuid poliitikakujunduses ja meedias domineerib ai-

nult üht tüüpi arvamusi esindav eliit. Teiste arvamuste esitamine on poliitiliselt ebakorrektne, vaba arutelu piiratud. Kodanike valitud esindajate võimu pärsib bürokraatia ning kärbitud on riigi suveräänsus ja seega ka kodanike otsustusõigus kujundada oma riigis poliitikat,“ selgitab Valge. „Konverentsil arutleme selle üle, kas tänapäeva Eestis on rohkem demokraatia või demokratuuri elemente, kas liikumine demokratuuri suunas vastab kodanike enamuse tahtele ning kas ja kuidas aitavad rahvaalgatus ja -hääletus demokraatiat kindlustada.“

LGBT ühendused nõuavad riigilt homopropaganda jaoks iga aastaga üha rohkem raha. Foto: Scanpix

Riik lõpetagu ideoloogiliste ühenduste rahastamine! Valitsus peab lõpetama kõigi ideoloogiliste kodanikuühenduste riikliku rahastamise, leiab EKRE volikogu oma poliitilises deklaratsioonis. „Peame vastuvõetamatuks, et Eestis varem võimu teostanud erakonnad on aastate jooksul ehitanud üles ideoloogiliste kodanikuühenduste võrgustiku, mida peetakse üleval maksumaksja raha eest. Aastaid sotsiaalministeeriumit kontrollinud sotsiaaldemokraatlik erakond on toonud riigi hõlma alla mitmeid homoorganisatsioone, mis elatuvad peaaegu täielikult riigi rahast. Viimase kuue aastaga on näiteks Eesti LGBT Ühingu rahastamine maksumaksja taskust kasvanud 16 korda – 6000 eurolt 2013. aastal 96 000 euroni 2019. aastal. Leiame, et Eesti maksumaksjad ei pea rahastama homo- ja sooideoloogiat propageerivaid ühinguid, mis tahavad ümber kujundada ühiskonna kõlbelisi alusväärtusi ja hoiakuid, kaasa arvatud abielu ja perekonna institutsiooni tähendust. Põhiseaduse kohaselt on avaliku võimu kohustuseks kaitsta traditsioonilist perekonda kui ühiskonna alustala. On ebaseaduslik, et Eesti LGBT Ühingut toetatakse hasartmängumaksust laekuvatest summadest. Seaduse järgi peaks sotsiaalministeerium jagama hasartmängumaksust laekuvat raha meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud projektide toetamiseks. LGBT ühingu rahastamine seaduses märgitud valdkondade alla ei kuulu. Juhime tähelepanu, et Turu-uuringute AS-i läbiviidud küsitluse kohaselt on Eesti LGBT Ühingu riikliku rahastamise lõpetamise poolt 60% täisealistest Eesti kodanikest, 78% koalitsioonierakondade toetajatest ja 86% EKRE toetajatest. Valitsus peab arvestama oma valijatelt saadud mandaadi ja avaliku arvamusega. Me ei kutsu üles LGBT aktivistide ühinguid sulgema. Meie eesmärk on lõpetada seksuaalvähemuste riiklik rahastamine, et kõik ideoloogilised kodanikuühendused saaksid tegutseda võrdsetel alustel. Kodanikuühendused ei tohi olla avaliku võimu käepikendus. Kodanikuühendused peavad olema valitsusvälised organisatsioonid, mis elatuvad kodanike ja oma liikmete annetustest, mitte riigi rahalisest toetusest.“

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Kas me jätame oma järglastele

Eesti või Estonia? Rahvaste ärkamine nn liberaalse demokraatia lummusest on globaalne ja peatamatu trend, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees MART HELME.

onflikt Eesti sise poliitikas muutub aina ägedamaks ja põhimõttelisemaks. Vastamisi on kaks leeri. Need, kelle jaoks on Eesti tulevik lahustumine globaliseeruvas multi-kulti sulatusahjus ja need, kes klammerduvad visalt rahvuskultuuri, rahvaste enesemääramisõiguse ja rahvusriikluse külge. Kahe leeri vahele mahub ka seltskond, kes kujutab naiivselt ette, et selles vastasseisus on võimalik jääda erapooletuks ning olla ühtaegu nii siga kui ka kägu. Kuid nemad ei määra ei selle võitluse sisu ega ka tulemust. Ent püüdkem lahti mõtestada, mis siis ikkagi toimub Eestis, veel enam aga Eestit ümbritsevas maailmas. Esiteks pole Eestiski tuure koguv vastasseis globalistide ja rahvuslaste vahel mitte mingi kohalik üksiknähtus, vaid laiema pildi üks väike mosaiigikild. Vaatame üle lahe Soome, kus Põlissoomlaste erakond on arvamusküsitlustes tõusnud kindlalt püsivale esikohale. Vaatame üle lahe Rootsi, kus populaarseimaks parteiks tõusis hiljuti immigratsioonivastane partei Rootsi Demokraadid, kukutades teisele kohale sada aastat juhtpositsioonil olnud sotsid. Vaatame üle lombi, kus president Donald Trump on lubanud teha Ameerika uuesti suureks. „Make America Great Again“ on sealjuures loosung, mis on mõeldud päris ameeriklastele, mitte demokraatide võimutsemise ajal USA-sse massiliselt sisse valgunud igat sorti immigrantidele. Või vaatame, kuidas oma rahvuskultuure ja ajalugu kõrgelt hindavad ungarlased ning poolakad toetavad juba pea kümmekond aastat riigi ainujuhtidena rahvuskonservatiivseid poliitikuid ega soovi näha nende kõrval end globalismi maaletoomisega diskrediteerinud nn mõõdukaid või liberaalseid poliitikuid. Rahvaste ärkamine liberaalse demokraatia lummusest on globaalne ja peatamatu trend. Ning Eestis on selle trendi nimi EKRE. Teiseks on maailm jõudnud arengufaasi, kus senine, külma sõja järgsel inertsil põhinenud maailmakord on rajus muutumises. Kui veel 2000. aastate algul võis uskuda, et Nõukogude Liidu lagunemise järel tekkinud vaakumi täidavad USA ja Euroopa Liit, siis praeguseks on selge, et seda ei juhtunud ega juhtu ka edaspidi. Nii võimas kui USA ka poleks, käib

Eestiski tuure koguv vastasseis globalistide ja rahvuslaste vahel pole mitte mingi kohalik üksiknähtus, vaid laiema pildi üks väike mosaiigikild.” Mart Helme

talle ülemaailmse sandarmi roll üle jõu. Jah, Ameerika Ühendriigid on tänases maailmas ainus jõukeskus, millel on nii ülemaailmsed huvid kui ka võimekus neid teatud ulatuses ellu viia, kuid rõhk on siin tõdemusel „teatud ulatuses“. Praktiliselt lakkamatu osalemine mõnes teise maailmasõja järgses militaarses konfliktikoldes on USA avalikkuse ära väsitanud. Ameeriklased küsivad nii iseendalt kui ka oma juhtidelt üha valjemini: milleks? Miks me peame lahendama võõraid konflikte? Miks me peame eksportima demokraatiat rahvastele, kes seda ei soovi või pole selleks valmis? Miks me peame kaitsma riike, mis ise selleks kulutusi teha ei raatsi, küll aga kostitavad sellest hoolimata USA-d lakkamatult krõbeda sõimuga? Miks me sõlmime nende riikidega meile ebasoodsaid kaubanduslepinguid? Miks me laseme neil dumpingut kasutades meie töökohti ja meie oma siseturgu üle lüüa? Aitab! On aeg teha Ameerika uuesti suureks! Donald Trump on nende liberaalide poolt vastamata jäetud küsimuste tulemus, mitte põhjus. Mis puutub Euroopa Liitu, siis sellest ei ole kujunenud ega kujunegi kunagi arvestatavat jõukeskust, sest nii Euroopa Komisjoni, aga ka üksikute liikmesriikide bürokraa-

Mart Helme: „Kaalul on see, kas me jätame oma järglastele Eesti, mis on meie rahvuskodu või lihtsalt Estonia, mida asustavad igast maailma nurgast kokku uhutud migrandid.“ Foto: Scanpix

tia on praeguseks sisuliselt tapnud Euroopa majandusliku konkurentsivõime ning vaskliberaalse ideoloogia poolt inimestele peale surutav poliitkorrektne raamistus hävitab järjekindlalt ka EL-i moraalset külgetõmbejõudu. Kui lisada veel, et Euroopa Liit on ennast algusaegadest peale legitimeerinud eelkõige Saksamaa paksu, kuid nüüdseks oluliselt kõhnemaks jäänud rahakoti kaudu, jõuamegi nende tsentrifugaalsete jõudude tuumani, mis võivad lennutada Euroopa Liidu laiali või summutada impotentsesse bürokraatlikku sehkendamisse. Kolmandaks. Sõdurkeiser Napoleon Bonaparte sedastas, et suurtel pataljonidel on alati õigus. See kehtib ka globaalsete demograafiliste trendide kohta. Kas olete mõelnud, kui suur on Prantsusmaa elanikkond? Vastus peaks olema, et ümmarguselt 66 miljonit. Kui palju on elanikke aga Türgis? Mälu järgi ütlen, et seitsekümmend miljonit. Meile mõnevõrra lähemas, aga harjumuspäraselt ikkagi ebaoluliseks arengumaaks peetavas Egiptuses ligineb elanike arv 80-le miljonile. Samasugune on pilt Iraanis. Lausa hiiglased on aga Hiina oma 1,3 miljardi ja India oma 1,1 miljardi elanikuga. Meenutame võrdluseks, et USA elanikkond on vaid pisut üle 300 miljoni ja Euroopa Liidu elanikkond ümmarguselt 500 miljonit. Võiksime loeteluga pikalt jätkata, ent see statistika on meie käsitluses vajalik üksnes selleks, et mõista, missugused pöörased muutuste tuuled puhuvad maailmas juba ainuüksi demograafiliste protsesside tulemusena. Suur osa omaaegse nn kolmanda maailma riikidest on klimaatiliste ja muude looduslike tingimuste, aga ka

s otsiaalse mahajäämuse, korruptsiooni ja etnilise ning religioosse vaenu tõttu võimetud tagama elanikele turvalisust ning kõige elementaarsematki toimetulekut. Aafrikas, Aasias ja LadinaAmeerikas liikvele läinud kümnetesse miljonitesse ulatuvad massid tähendavad meietaolise väikerahva jaoks viitsütikuga pommi. Ja siin ongi liberaalide ja konservatiivide, globalistide ja rahvuslaste vahelise konflikti tuum. Mäletame ju hästi, kuidas Angela Merkel 2015. aasta massiimmigratsiooni laineharjal immigrandid Saksamaal teretulnuks kuulutas. Ja mäletame ka hästi, kuidas Eesti

nud riikides uueks normaalsuseks. Ungaris pole ka Lähis-Idast ja Aafrikast pärit gängide omavahelisi tänavasõdu narkoturgude, prostitutsiooniäri ja relva- ning inimkaubanduse reviiride jagamise pärast. Kõike seda silmas pidades on lausa õõvastav, kuidas ka meie liberaalid peavad ikka veel eeskujuks nn igavaid Põhjamaid, kus aga heldete sotsiaaltoetuste peal vegeteerivate immigrantide märatsemine on saanud igapäevaseks reaalsuseks. Veelgi õõvastavam on aga see, et oma rahvaid kõigest sellest säästnud Ida-Euroopa riikide juhte järjepanu nii liberaalide kui ka meedia poolt mustatakse.

Aafrikas, Aasias ja LadinaAmeerikas liikvele läinud kümnetesse miljonitesse ulatuvad massid kujutavad endast meietaolise väikerahva jaoks viitsütikuga pommi.” Mart Helme

tollane peaminister Taavi Rõivas Eestiski Merkelit kopeerida püüdis ning immigratsiooni vastustavad poliitikud ning kodanikud rassistideks tembeldas. Ungari peaminister Victor Orban, kes vaatamata Brüsseli ja Berliini survele keeldus migrante vastu võtmast ning varustas Ungari piiri kiirkorras jõuliselt valvatava taraga, elab tänasel päeval riigis, kus islami terroristid ei vägista naisi, ei sõida autodega rahva hulka, ei raiu tänavatel inimesi mõõkade või kööginugadega ja ei pane toime muid õõvastavaid kuritegusid, mis on saanud immigrantidele uksed ava-

Victor Orban on öelnud, et kolmkümmend aastat tagasi pidasime me Euroopa Liitu oma tulevikuks. Nüüd aga näeme, et hoopis meie oleme Euroopa tulevik. Selle tõdemusega saab ainult nõustuda. Seepärast on ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond valinud üheselt ja kindlameelselt rahvusliku suveräänsuse kursi ega lase end päevast päeva laimavatel oponentidel hirmutada või väärata. Lõppude lõpuks on kaalul see, kas me jätame oma järglastele Eesti, mis on meie rahvuskodu, või lihtsalt Estonia, mida asustavad igast maailma nurgast kokku uhutud migrandid.

www.ekre.ee

4/2019

EESTI EEST!

Minister

Martin Helme suurte sulide ja trahvimiljonite jälil EKRE rahandusminister MARTIN HELME leiab, et Reformierakonna võimuloleku ajal toimunud ulatuslik rahapesu Põhjamaade pankades ei ole teema, mida saaks vaiba alla pühkida. Vastupidi: sulid tuleb tõmmata liistule, Eestile tekitatud kahju tuleb trahvidena välja nõuda ning riik tuleb muuta rahapesule suletuks.

iimasel kahel aastal kirjutatakse Eestist rahvusvahelises ajakirjanduses peamiselt seoses rahapesuga. On ka põhjust, sest Danske Eesti harus toimunu on tõenäoliselt üks maailma ajaloo suurimaid kui mitte suurim rahapesujuhtum. Danske Eesti filiaali kaudu liikus aastatel 2007–2015 kahtlast raha 200 miljardi euro väärtuses. See on Eesti 20 aasta riigieelarve. Tänaseks on selgunud, et miljardeid ei pestud mitte ainult Danskes, vaid ka Swedbanki Eesti filiaalis ning – nagu hiljuti selgus – suure tõenäosusega ka SEB-is. Ehkki rahapesukuritegude uurimine on äärmiselt keeruline, soovib rahandusminister Martin Helme selgitada välja lähiminevikus Eesti pankades toimunud rahapesuga seotud isikud, neid karistada ning nõuda Eesti majandusele ja riigi mainele tekitatud kahju hüvitamist. Samuti peab Helme vajalikuks viia Eesti õigussüsteemis ja halduskorralduses läbi selliseid ümberkorraldusi, mis muudaksid Eesti rahapesule suletud riigiks.

Sadu miljoneid trahviraha Helme selgitab, et USA võimude algatatud uurimine Danske Banki rahapesukaasuses võib lõppeda sadade miljonite või isegi kuni miljardite dollariteni ulatuva trahviga, millest Eesti võiks USA-ga koostööd tehes saada suurema osa enda riigieelarvesse. Tänavu oktoobris kohtus Helme USA-s New Yorgis ühe rahvusvahelise advokaadibüroo esindajatega, kellel on mitmekülgne kogemus rahapesuvastastes kaasustes. Üheskoos arutati, kuidas tagada, et USA algatatud uurimised Eestis tegutsevate pankade rahapesu rikkumistes toimuksid nii, et Eesti oleks kogu aeg protsessi kaasatud ning et valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse. Samuti kohtus Helme Washingtonis USA rahandusministeeriumi abiministri Marshall Billingsleaga ja Londonis inves-

teerimisfirma Hermitage Capital Managementi asutaja ja juhi Bill Browderiga. Bill Browder on mees, kelle heaks töötas 2009. aastal ilmselt Kremli käsul tapetud advokaat Sergei Magnitski, kes süüdistas Vene siseministeeriumi kõrgeid ametnikke miljarditesse rubladesse küündinud maksupettuses. Helme meelest on omajagu mõtlemapanev asjaolu, et Browder ei julgenud temaga kohtuda Eestis. Helme rõhutab, et USA lähenemine rahapesule on Euroopa omast paljuski erinev. „Kriminaalkaristuste ja halduskaristuste ähvardusel peetakse rikkujaga läbirääkimisi ja lõpuks jõutakse kokkuleppele karistuses. Karistuse üheks osaks on tavaliselt väga suur rahatrahv, aga see pole ainus osa ja see pole alati sugugi kõige olulisem. Pean mõistlikuks, et kui meie omalt poolt jagame informatsiooni, siis lõpuks jagatakse karistuse puhul meiega trahvi.“ Rahvusvahelise koostöö tulemusena tehtud trahvide summad ulatuvad sadadest miljonitest kuni miljardite dollariteni. Helme toob mujal maailmas toimunud sarnastest juhtumitest näitena välja Brasiilia ehituset-

tevõtte Odebrechti 2,6 miljardi dollarise trahvi, mille jagasid ühisuurimise lõppedes omavahel USA justiitsministeerium, Šveitsi prokuratuur ja Brasiilia. Esimesed kaks said seejuures trahvisummast kumbki 10 protsenti, ülejäänud 80 protsenti läks Brasiilia riigieelarvesse. Helme ütles, et Eesti teeb praegugi koostööd Euroopa Liidu ametivõimude ja USA-ga. Näiteks on Eesti moodustanud Danske Banki kaasuse tarbeks ühise uurimisrühma koostöös USA föderaalse juurdlusbürooga (FBI). „Raske öelda, milline on see õige arv inimesi, keda varasemate tegude eest karistama peab, aga see number ei saa olla null. Mind ja praegust valitsust ei rahulda lähenemine, et ärme vaata minevikku, vaatame vaid tulevikku. Varasematele juhtumitele saab joone alla tõmmata alles siis, kui on täpselt teada, mis läks valesti, kes eksis ja kus on vastutus, ning siis, kui seaduserikkujad on saanud oma karistuse.“ Bill Browder, kellega Helme Londonis kohtus, rõhutas ministri sõnul eelkõige seda, et rahapesuvastane võitlus on tõhus neis riikides, kus prokuratuur sellega pühendunult tegeleb. „On ilmne, et Eesti prokuratuur on olnud rahapesuvastases võitluses väga ebatõhus ja leige,“ ütles Helme, kelle sõnul on ka Browder Eesti prokuratuuri tegevuse osas kriitiline. „Pärast meie kohtumist olen veelgi enam veendunud, et vajame vere vahetust prokuratuuris.“

On ilmne, et Eesti prokuratuur on olnud rahapesuvastases võitluses väga ebatõhus ja leige.“ Martin Helme

USA võimude algatatud uurimine Danske Banki rahapesukaasuses võib lõppeda sadade miljonite või isegi kuni miljardite dollariteni ulatuva trahviga, millest Eesti võiks USA-ga koostööd tehes saada suurema osa enda riigieelarvesse. Foto: Scanpix

Ma ei kavatse leppida olukorraga, kus massiliselt suletakse Eestis tegutsevate, Eesti inimestele tööd andvate ja Eesti riigile makse maksvate ettevõtete pangakontosid, kuid aastaid aset leidnud massilise rahapesu eest ei vastuta justkui mitte keegi.“ Martin Helme

Eesti rahapesule suletuks! Martin Helme peab vajalikuks viia Eesti õigussüsteemis ja halduskorralduses läbi sellised reformid, mis muudaksid Eesti rahapesule suletuks. „Ma ei kavatse leppida olukorraga, kus Eestile on tekitatud korvamatut kahju, kus massiliselt suletakse Eestis tegutsevate, Eesti inimestele tööd andvate ja Eesti riigile makse maksvate ettevõtete pangakontosid ning blokeeritakse tavainimeste pisimakseid, kuid aastaid aset leidnud massilise rahapesu eest ei vastuta justkui mitte keegi,“ selgitas ta. Helme osutab, et varasemalt on rahapesu tõkestamise direktiive üle võetud ebarahuldavalt: on lisatud kohustusi, mida direktiiv ette ei näe, olulisi mõisteid on vääralt tõlgitud ja olulised erandid on jäänud rakendamata. Reformierakonna võimuloleku ajal vaadati rahapesule viisakalt öeldes läbi sõrmede. Kõige selle tulemusena on rahapesuskandaalid häirinud siinset

normaalset panganduse toimimist, kahjustanud reaalselt Eesti majanduskeskkonda, Eesti mainet maailmas ning krediidi hinda ja kättesaadavust. „On üsna selge, et halbu uudiseid tuleb veel ning pea liiva alla peitmine ja teemast mitte rääkimine ei ole mõeldav. Selleks tuleb valmis olla. Meie reaktsioon sellele on: võitleme kompromissitult Eesti majandusruumi puhastamise eest rahapesust ning meie tegevusel on juba tulemusi,” ütleb Helme, osutades, et tugevdatud on finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebürood, samuti on tõstetud andmeanalüüsi võimekust. Praegu on rahapesurisk Eesti panganduses juba oluliselt madalam kui veel mõned aastad tagasi. „Liigume edasi siseriiklike uurimistega, samuti oleme käivitanud protsessi seadusemuudatusteks, et karmistada karistusi ning tugevdada järelevalvet,“ märgib Helme, kinnitades, et rahapesuvastane võitlus on selle valitsuse ja tema kui rahandusministri üks olulisemaid eesmärke.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Foto: Scanpix

Kaimar Karu ministriks nimetamine Kadriorus 2. novembril 2019.

Kaimar Karu 44 sündinud 30. juunil 1980 44 töötanud 22 aastat IT-sektoris erinevates rollides spetsialistist juhini 44 juhtinud Eestis kahte firmat, asutanud ühe ettevõtte 44 töötanud ka riigiametis (PRIA, IT osakonna juhataja asetäitja) 44 koolitanud ja konsulteerinud mitmeid riigiasutusi teenuste arenduse valdkonnas 44 rahvusvaheline töökogemus alates 2006 (Rootsi firma Eesti tütarfirma juht) 44 alates 2014. aastast Londonis (värvati Eestist sealse vastloodud riigi-era ühisfirma tooteportfelli juhtima) 44 enne Londonit töötas ligi kolm aastat Skype Eesti kontoris konsultandina 44 viimased kaks aastat rahvus vaheline konsultant/koolitaja oma firma alt 44 Eesti IT teenusehaldusega tegeleva MTÜ (itSMF Estonia) pikaaegne juhatuse esimees ja aastakonverentsi korraldaja 44 kuus aastat osalise koormusega õpetaja kokku neljas koolis (ained: majandus, IT, filosoofia) 44 teadusmagistrikraad filosoofias, kõrvaleriala inglise keel ja kirjandus

Värske väliskaubanduse ja IT-minister

Kaimar Karu

meie digiriik vajab uuendamist!

Uus väliskaubanduse ja infotehnoloogiaminister KAIMAR KARU kinnitab, et infotehnoloogias maailma esirinnas olemiseks pole tarvis tuua Eestisse sisse massiliselt immigrante kolmandatest riikidest. Eesti peaks olema IT-sektoris peatöövõtu-, mitte alltöövõturiik, leiab Karu.

aastat infotehnoloogia valdkonnas töötanud 39-aastane Kaimar Karu räägib intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale muuhulgas sellest, mis on tema eesmärgid uues ametis, milline on Eesti e-riigi tervis, mis saab e-valimistest ja ajalehtede kojukandest ning millised suhted on tal õllekultuuriga. Kuidas teid ministeeriumis vastu on võetud? Millised on olnud esimesed sammud uues ametis? Kuna väliskaubandus- ja IT-ministri valitsemisala on väga lai – piltlikult öeldes postkastist kosmoseni –, siis on esimeste nädalate jooksul toimunud palju kohtumisi nii ministeeriumi töötajate kui ka valitsemisala asutuste ja ettevõtete esindajatega, et saada parem ülevaade sellest, mis teoksil ning plaanis.

Esimesel tööpäeval, kohe pärast ametivande andmist Riigikogus, osalesin ka valitsuse istungil. Iganädalaselt toimuvad kokkusaamised fraktsiooni esindajatega ülevaate andmiseks käimasolevast tööst ja parema pildi saamiseks murekohtadest. Olen nüüdseks kohtunud mitme suursaadikuga Eestis ja arutanud Eesti koostöövõimalusi välisriikidega. Brüsselis kohtusin Euroopa Liidu kaubandusministrite ja väliskaubanduse suuna eest vastutajatega. Kui infotehnoloogia osas oli mul algusest peale selge siht ja teadmine, mida tahan ära teha, siis väliskaubanduse osas toimub veel pigem õppimine ja kaardistamine. Eesti eksportiv sektor on mitmekesine – kohtusin hiljuti näiteks nii infotehnoloogia- kui ka tööstusettevõtete esindajatega, kes rääkisid oma eesmärkidest ning tõid

välja mitmeid tõsiseid ja erinevaid murekohti. Esimeste nädalate tutvumiskohtumiste ja sisukate arutelude puhul on olnud igapäevaselt suureks abiks ministeeriumite ametnikud. Ilma nende põhjaliku ettevalmistustööta poleks mul olnud võimalik sellise hooga alustada ning ma olen neile nende pühendumuse ja abivalmiduse eest väga tänulik. Hiljuti avaldas Riigikontroll raporti, kus anti muuhulgas mõista, et meie e-riik vajab rohkem finantseeringuid. Riigikontrolör ütles, et paraku kannavad paljud bürokraatlikud piirangud ja nõuded, mille all ägame, firmamärki „Made in Estonia“. Milline on teie hinnangul Eesti e-riigi tervis? E-riigi tervise hindamisel tuleb

arvestada ka konteksti. Meie e-riik on jätkuvalt maailmatasemel ning me oleme aastate jooksul aidanud ka mitmeid teisi riike e-lahenduste ülesehitamisel ja kodanike igapäevategevuste lihtsustamisel. Ent kuna Eesti oli üks esimestest riikidest, kes nägi riigisektori digivõimekuses suurt potentsiaali, siis vajavad praegu mitmed süsteemid ning baastaristu komponendid põhjalikku uuendamist. Hädavajalike uuendus- ning täiendustöödega seoses on aga tekkinud hulgaliselt uusi väljakutseid, seda nii finantseerimise kui

eeldab uute rahastusmudelite loomist ja tihedamat asutustevahelist koostööd, sest eesmärke ei ole võimalik saavutada igaüks omaette pusides. Riigikontrolli raport kinnitas muuhulgas mitmeid varasemast teada olnud probleeme, millega tegelemine on osutunud ühel või teisel põhjusel keeruliseks. Kui varem saime nende lahendamist kohati veel edasi lükata, siis praegu meil seda luksust enam pole. Kui taristut lähiaastatel ei parandata, muutub meie digivõimekus pigem episoodiliseks.

„E-hääletamine peab olema turvaline, usaldusväärne ning läbipaistev.” Kaimar Karu

ka tööjaotuse osas. Siiani oleme keskendunud pigem ehitamisele kui hooldusele, kuid nüüd peame välja mõtlema, kuidas jätkata täisvõimsusel mõlemas suunas. See

Hiljuti närisid rotid riigivõrku augu, keskkond www.eesti. ee ja haigekassa teenused olid mitu tundi rivist väljas. Kas IT-süsteemid ongi olemuselt

www.ekre.ee

nii haavatavad või saab taolisi olukordi vältida? Ükski süsteem pole 100% töökindel. See ei ole mõeldud vabandusena tekkinud olukorra pärast, vaid pigem lähtepunktina teemaga edasiliikumiseks. Parema töökindluse tagamiseks tuleb järjepidevale rutiinsele hooldusele lisaks uuendada ka komponente ja nendevahelisi „liiklussõlmi“. Osad

erasektori vahel, ja päris kindlasti ka erinevate riigiametite vahel. Oluline on, et kõik osapooled saaksid eesmärkidest sarnaselt aru. Selles osas ma suuremaid lahkhelisid ei oota, kuid ka see arutelu on vaja läbi viia. Ettevõtted soovivad kasvada ja suurendada loodavat lisaväärtust, riik omakorda soovib, et ettevõtetel läheks hästi. Suurenev maksutulu on kahtlemata oluline argument,

Ajalehtede kojukanne kuuel päeval nädalas kõigis Eesti piirkondades peab säilima.” Kaimar Karu

komponentidest ja sõlmedest peavad olema vähemalt dubleeritud. Paigas peavad olema reeglid automaatseteks ümberlülitusteks. Riigi erinevad IT-ametid ja ministeeriumid on kesksete süsteemide töökindlust järjest parandanud ja see töö jätkub. Lähiaastatel investeeringuvajadus ilmselt kasvab. Mitte sellepärast, et varem oleks halba tööd tehtud, vaid seepärast, et komponendid väsivad ning ka nõudmised ja vajadused on kasvanud. Millised on teie peamised eesmärgid uues ametis? Minu esimene põhieesmärk on aidata tugevdada Eesti positsiooni ja kuvandit riigina, kes kasutab digivõimekusi parimal võimalikul tasemel. Just tänu Eesti kuvandile tekib tihti esmane huvi ärisuhete loomise vastu meie ettevõtetega. Meil peab olema tugev tugistruktuur, et muuta see huvi kasvavateks välisinvesteeringuteks ja ekspordikäibeks. Teine peamine eesmärk on leida rahalisi, ajalisi ja seadusandlikke võimalusi e-riigi taristu uuendamiseks. Seda on vaja, kui tahame ka kolme, viie või viieteistkümne aasta pärast toimida eduka digiriigina, hõlbustada kodanike elu ning näidata eeskuju teistele riikidele. Kolmas eesmärk on parandada meie digiteenuste kättesaadavust ja kasutajakogemust. Funktsioonipõhisena loodud teenused tuleb ümber disainida kasutajakogemusepõhiselt. Eesti e-riigi lahendusi on võimalik tutvustada mujal maailmas edukalt ainult siis, kui nende lahenduste põhikasutajad on rahul. Iga eestlane, iga Eesti ettevõtja on seitsme ja poole miljardi elanikuga maailmas Eesti saadik. Peame tagama, et need saadikud usuvad sellesse, mida nad esindavad. Enamik inimesi ei taha massiimmigratsiooni, aga IT-firmad ihkavad rahvusvahelist tööjõudu. Kuidas olukorda lahendada? Ma usun, et massiimmigratsioon ei ole IT-ettevõtete puhul eluline eeldusel, et Eesti eesmärk IT-sektoris on olla peatöövõtu-, mitte alltöövõturiik. Olen aru saanud, et kogemustega spetsialistide kutsumine Eestisse on praegu küllaltki keeruline. Nende murede lahendamiseks on vaja tugevdada koostööd riigi ning

4/2019

EESTI EEST!

kuid mitte ainus. Edukad tööandjad saavad pühendada töötajate heaolu parandamisele rohkem aega ning suunata sellesse rohkem raha. Niisuguse eesmärgi nimel tasub tegutseda. Mida on oodata e-valimiste töörühma raportist? Ja millised võiksid olla järgmised sammud? E-valimiste töörühma raport valmib detsembri keskpaigaks ning selles on kaardistatud hulk suuremaid ning väiksemaid murekohti, millega edasi tegeleme. Neist üks suuremaid on e-valimiste süsteemi läbipaistvamaks muutmine ja e-hääle liikumise jälgitavuse küsimus. Entusiastlikult kasutusele võetud e-hääletamine on nüüdseks muutunud meie valimissüsteemi keskseks osaks – 2019. aasta Riigikogu valimistel anti üle 40% häältest elektrooniliselt – ja on oluline, et e-hääletamist nähtaks ka edaspidi nii sise- kui ka välisriiklikult turvalise, usaldusväärse ning läbipaistva süsteemina.

meie ülesanne on jõuda selgele arusaamisele, milliseid ressursse ja millist lisatuge selline teenus nõuab. Eestlaste tarbimis- ning käitumisharjumused on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning see eeldab ka tegevusja ärimudelite ülevaatamist. Olete õppinud filosoofiat. Kuidas jõudsite IT juurde? Minu IT-huvi sai alguse juba põhikoolis, kui meile tulid esimesed rohemustade ekraanidega Saksa päritolu personaalarvutid. Nende arvutite rakenduste valik oli viletsapoolne ning selleks, et saaks arvutiga midagi huvitavat teha, tuli rakendused ise programmeerida, tol ajal programmeerimiskeeles BASIC. Esmasest „aga mida nendega veel teha saab“ põnevusest kasvas välja hobi ning hiljem juba ka karjäär. Filosoofiat otsustasin õppima minna kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Selleks ajaks olin aga Tartus kooli kõrvalt juba hea mitu aastat aidanud ettevõtetel IT-süsteeme ehitada ja hooldada. Kui ühel heas mõttes saatuslikul päeval 2000. aastal tuli telefonikõne

allinnast ning mulle pakuti tarkT varaarendaja töökohta ühes vahvas firmas, kus muuhulgas pidin kiiresti ära õppima programmeerimiskeele Python, siis oligi minu erialavalik otsustatud. Milline on teie isiklik elu? Pere, lapsed? Minu isiklik elu on võrdlemisi rahvusvaheline – lisaks lähedastele sõpradele Eestis ning Suurbritannias on mul mitmeid väga häid sõpru maailma eri paigus. Eelmistel töökohtadel on olnud tihe reisigraafik, mis omakorda on võimaldanud vanade sõpradega sageli kokku saada ning leida ka uusi. Just toredate inimestega taaskohtumine on see, mis tüüpilisse lennujaam-hotellkontor-konverentsikeskus-hotelllennujaam tsüklisse hädavajalikku vaheldust ning värvi toob. Pere inimene ma hetkel veel ei ole. Teie nime guugeldades selgub, et olete õllegurmaan ja saanud õllesommeljeede võistlusel 2013. aastal teise koha. Mis selles valdkonnas paelub? Olin enda mäletamist mööda tol aastal ainus või üks vähestest vald-

Mitmed meie tootjate õlled on minu isikliku hinnangu kohaselt maailma absoluutsete tippude seas.” Kaimar Karu

Töötasite kuus aastat Londonis. Kuidas sealt paistis, milliste toodete või teenustega peale IT on Eesist mõttekas rahvusvahelisele turule tulla? Rahvusvaheline turg on toodetest ning teenustest küllastunud ning konkurents on tihe. Iga konkurentsieelis tuleb ära kasutada. Praegu teatakse Eestit mujal eelkõige kui digivõimekusega silmapaistvat väikeriiki. Viimasel ajal on üha rohkem tähelepanu pälvinud ka meie kõrgetasemeline haridussüssteem. Tänu sellele pääsevad uutele turgudele ka tooted ning teenused, mis ei kanna silti „IT teenused“. Eduka digiriigi maine on meie vaieldamatu konkurentsieelis. Meie tööstusettevõtted on üsna võimekad eksportijad ning ekspordimahtude tõstmiseks on riigi roll minu meelest eelkõige soodsama keskkonna loomisel. See puudutab nii haritud tööjõudu kui ka äri ajamise keerukuse vähendamist, aga ka heade ärisidemete loomist Euroopa Liidus ja väljaspool. Ministrina on teie haldusalas ka Eesti Post. Paljusid huvitab, mis saab ajalehtede kojukandest. Leian, et ajalehtede kojukanne kuuel päeval nädalas kõigis Eesti piirkondades peab säilima ning

Õllegurmaanina on Kaimar Karu tänaseks ära proovinud üle 2000 erineva õllesordi. Foto: erakogu

konnavälistest osalejatest. Ma ei olnud siis, ega ole siiani, töötanud päevagi baaris või restoranis. Võtsin õllesommeljeede võistlust kui enda proovilepanekut ning väljakutset tõestada end maailmas, millega olin aastate jooksul ühel või teisel moel kokku puutunud, kuid kõike sealset pigem amatöörina kõrvalt jälginud. Õllemaailm on väga mitmekesine ja põnev ning peamiselt USA-st alguse saanud väiketootjate õllerevolutsioon on seda viimastel aastatel oluliselt muutnud. Mäletan, kuidas ma ühel Ühendriikide tööreisil tellisin ettevaatamatusest õhtusöögi kõrvale kohaliku õlle ja tõsiselt üllatusin, sest minu varasem ettekujutus sealse kesvamärjukese maitsest ja kvaliteedist purunes kiirest. Sealt alguse saanud huvi õllemaailma vastu on tänu tihedale reisigraafikule tipnenud nüüdseks rohkem kui 2000 erineva õllesordi maitsmisega ning jah, aastal 2013 ka õllesommeljeede võistlustel osalemisega. Kas Eesti õlu on rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline? Eesti õlu on rahvusvahelisel turul täiesti kindlalt konkurentsivõimeline. Mitmete meie väikepruulikodade õlu võib leida välisriikide pubidest, restoranidest ning õllepoodidest. Minu jaoks lükkasid Eesti väiketootjate õllerevolutsiooni käima Õllenaut ja Lehe. Praeguseks on nende kõrvale tekkinud kümneid ning kümneid väiksemaid ja suuremaid tegijaid ning näiteks viimastel aastatel tugevalt ekspordile panustanud Põhjala või kodulinna Tartu Pühaste pruulikodade toodangut julgeb Eesti õlle kohta küsivale välismaalasele alati julgelt soovitada. Mitmed meie tootjate õlled on minu isikliku hinnangu kohaselt maailma absoluutsete tippude seas. Olete ühes intervjuus maininud, et olite varem liberaalsete vaadetega, aga muutunud konservatiivsemaks. Mis võivad olla selle muutuse põhjused? Eks poliitilised vaated ja eelistused ajas ikka muutuvad, kuid mulle endale tundub, et võib-olla on peamiselt muutunud nende siltide sisu. See, mida mina nägin varasemalt kokkusobivana liberaalse maailmavaate tõekspidamistega, on nüüd tihti sildistatud kui konservatiivne maailmavaade ning üha kasvav poliitiline polariseerumine on toonud pildile järjest teravamaks muutuvad ekstreempositsioonid. Minu jaoks on selline äärmustest äärmustesse liikuv poliitmaastik väsitav. Tihti tundub, et ei taheta mitte leida lahendusi, vaid võimalusi n-ö võitmiseks ning et kindlasti peavad olemas olema ka kaotajad. See ei ole jätkusuutlik lähenemine. Isiklikult eelistan ma mõtestatud koostööd. Annan endale aru, et vaated, tõekspidamised ja uskumused ei saa kunagi muutuda ühtseks, ent ma eelistan luua süsteeme ja olukordi, mis põhjendatud vaadete paljususest pigem võidavad, mitte ei muutu hapramaks.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Seksuaalõpe väikelastele – hoiame selle hulluse Eestist eemal! Euroopa Liidus on välja töötatud seksuaalhariduse juhendid, mis soovitavad hakata andma seksuaalõpetust lasteaia- ja algkoolilastele. Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik ja kolme lapse ema KADRI VILBA kutsub laste varaseid seksualiseerijaid mõistusele.

ääne-Euroopa koolides võeti seksuaalõpe ainekavasse 1970-ndatel, kui toimus suur seksuaalrevolutsioon. Muutunud seksuaalkäitumine oli viinud selleni, et teismelistele oli vaja õpetada, kuidas kaitsta ennast soovimatu raseduse, suguhaiguste ja seksuaalse väärkasutamise eest. See kõik on õige ja vajalik, kuid viimase kümne aasta jooksul on paljude lapsevanemate ja konservatiivse maailmavaatega inimeste hinnangul seksuaalõpetusega liiale mindud.

Euroopa seksuaalhariduse standard Õppe ühtlustamiseks EL-i liikmesriikides on loodud Euroopa seksuaalhariduse standardid poliitikakujundajatele, haridus- ja tervishoiuasutustele ja teistele spetsialistidele. Eesti keeles on dokumendi avaldanud Eesti Seksuaaltervise Liit 2015. aastal. Standardi eesmärgiks on aidata kaasa nn holistilise seksuaalhariduse levikule. Holistilise maailmavaate järgi on seksuaalsus inimese potentsiaali osa, inimeseks olemise keskne aspekt kogu elu jooksul ning see ei ole piiratud vanusega. Teisisõnu, seksuaalsus on tõstetud inimeseks olemise juures kesksele ja olulisimale kohale juba imikueast saadik. Standard ütleb, et seksuaalharidus algab varases lapseeas ning kestab kogu elu. Keskendutakse peamiselt seksuaalsusele kui inimese positiivsele potentsiaalile ning rahulolu ja naudingu allikale. Veelgi enam – standardi järgi algab seksuaalkäitumisega seotud tunnete ja tajude areng juba enne sündi. Autorite sõnul väidavad psühholoogid, et lapsed sünnivadki juba seksuaalsete olenditena. Absoluutselt kõike, mida inimene teeb, tõlgendatakse seksuaalsuse kaudu, näiteks olla seksuaalne akt ka see, kui ema toidab last rinnaga. Teisisõnu, rinnaga toitmine ei olevat mitte lapse näljatunde kustutamine, vaid lapse seksuaalsuse rahuldamine. Standardis küsitakse, miks peaks seksuaalharidus algama juba enne neljaaastaseks saamist, ning sealsamas ka vastatakse – sest laps on algusest peale seksuaalne olend. Standard kirjutab ette, mida peaks erinevas vanuses lastele õpeta-

Juhendmaterjal lasteaedadele

Rinnaga toitmine ei ole seksuaalne akt, kaheaastane ei pea teadma soo jätkamise põhialuseid ega kuueaastane, mis on seemnepurse.” Kadri Vilba

ma. 0–4 aasta vanustele tuleb tutvustada selliseid teemasid nagu rasedus, sünd ja lapsed, selgitama inimese soojätkamise põhialuseid ehk kust lapsed tulevad. Seksuaalsuse valdkonnas on vaja selgeks saada meeldiv tunne ja nauding oma keha ja suguelundite puudutamisest ning peab õpetama erinevat tüüpi armastusi ja suhteid ning erinevaid peresuhteid. Vanuses 4–6 peab kummutama soojätkamisega seotud müüte (kurg tõi lapse), tutvustama soojätkamise põhialuseid, rasedust ja sündi. Laps peab selgeks saama, et oma keha puudutamine on meeldiv ja nauditav, ta peab avastama oma suguelundeid ning õppima seksuaalsuse tähendust ja selle väljendamist. Samuti peab laps tundma selliseid seksuaalseid tundeid nagu lähedus, nauding ja erutus. Selles vanuses on vaja selgeks õpetada ka samasoolised suhted ning sõprus ja armastus samast soost inimeste vastu. Vanuses 6–9 tuleb lapsed kurssi viia menstruatsiooni ja seemnepurskega; selgeks teha valikud seoses raseduse ja lapsevanemaks olemisega ning erinevad viljastumise viisid. Nad peavad teadma eneserahuldamisest ning seksuaalvahekorrast ja ära õppima suguhaigused.

Lisaks on Tervise Arengu Instituudi tellimusel antud 2018. aastal välja juhendmaterjal seksuaalõppe läbiviimiseks lasteaedades „Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha, tunded ja turvalisus“. Juhend räägib põhjalikult unnutamisest ehk laste eneserahuldamisest. Muu hulgas sedastab juhend: „Seejärel selgitatakse lastele enda suguelundite meeldiva puudutamise põhimõtet: see on lubatav, kuid seda on sobiv teha omaette olles. Laste puhul pole suguelundite puudutamine kantud seksuaalsest ihast, vaid pigem eneserahustamise ja turvatunde saavutamise vajadusest. Eesti keeles on kasutusel ka sõna „unnutamine“, mis tuleneb sõnadest „uni“ ja „rahustamine“. Toetuge järgnevale lõigule ning selgitage lastele, et mõnele lapsele on meeldiv enda suguelundeid puudutada. /…/ Mõnele inimesele ei meeldi, kui te puudutate nende nähes mõnda konkreetset kehaosa, nagu näiteks suguelundeid. Mõni inimene saab selle peale lausa pahaseks ning ütleb, et see on halb. See on veider, kuna tegelikult on see täiesti loomulik. See on sinu enda keha. Enda keha katsumine ei ole halb ega imelik.“

Seksuaalõpet ei ole lasteaedadesse vaja Kas Eesti seksuaalpoliitika peaks nendest standarditest ja juhenditest lähtuma? Austraalias asuva Charles Sturti ülikooli eetika õppejõud Emma Rush on pikalt tegelenud laste varase seksualiseerimise teemadega. Tema läbiviidud uuringud näitavad, et seksualiseeritud lastel on tervisliku kehapildi ja enesehinnangu kujunemine kahjustatud, ka ei keskendu nad hästi eakohastele arengutegevustele, see aga mõjutab omakorda kõiki lapse arenguaspekte. Samuti soodustab varane seksualiseeritus pedofiilide ohvriks langemist.

Laste varased seksualiseerijad leiavad, et laps on seksuaalne olend juba sünnist saati. foto: shutterstock

Eesti kasvatusteadlane Maie Tuulik põrutab Õpetajate Lehes ilmunud artiklis „See on liig mis liig!“, et lastel tuleb lasta olla lapsed! Ta tuletab meelde, et lasteaiad töötavad riikliku õppekava alusel ning selle raames arendatakse nii tunnetus-, sotsiaalseid kui ka enesekohaseid oskusi ja lisab juurde, et lugenud Tartu Postimehest ideed seksuaalkasvatuse alustamiseks juba lasteaias, oli ta pigem pahane, et selline lugu üldse lehte sattus. Tuulik kiidab lapsevanemaid ja lasteaiaõpetajaid, kes ütlevad, et lasteaeda pole sellist seksuaalkasvatust

kuueaastane, mis on seemnepurse. Need ei ole eakohased teadmised. Seksuaalsus on iga inimese sügavalt isiklik asi, ka väikelapsel. On normaalne, et laps teab kehaosade nimetusi, kuid neid ei pea õpetama suures rühmas. Intiimsete teemade käsitlemine suures grupis võib lõhkuda lapse loomuliku sündsustunde ja, vastupidi soovitule, mõjuda just piinlikult. See, et lapsed ennast katsuvad, ei tähenda, et sellele peaks ekstra tähelepanu pöörama ning sellist käitumist õpetamisega kinnistama. Kui lapsele õpetatakse, et enda katsumine on hea, siis miks peaks ta

Unnutamise õpetamine muudab lapsed kergeks saagiks pedofiilidele ja see on täiesti lubamatu.” Kadri Vilba

vaja, sest seda õpetatakse tervise- ja tundekasvatuse raames niikuinii. Tema sõnul on just emad-isad need, kes oma väikelapsi selles valdkonnas suunavad ja õpetavad.

Ei unnutamise õpetamisele! EKRE ei toeta laste seksualiseerimist liigvarase seksuaalõppe kaudu. Vajadusel tuleb koolitada õpetajaid ja lapsevanemaid, kuid jätta lastele nende lapsepõlv. Rinnaga toitmine ei ole seksuaalne akt, kaheaastane ei pea teadma soo jätkamise põhialuseid ega

ütlema ’ei’ täiskasvanule, kes teda katsub? Ta ju teab, et see on hea. Unnutamise õpetamine muudab lapsed kergeks saagiks pedofiilidele ja see on täiesti lubamatu. Seksuaalsus ei ole ainus inimeseks olemise põhialus, nagu jääb kõlama praegustest juhendmaterjalidest. Lastele on vaja õpetada pigem enese- ja teiste austamist, moraali, kõlbelist käitumist ning eetikat. Alles seejärel saab võtta ette seksuaalõpetuse, kuid siis tõesti juba eakohaselt ning kooskõlas terve mõistusega.

www.ekre.ee

4/2019

EESTI EEST!

Lase kits kirikusse, läheb kantslisse ka Homopropaganda muutub Eestis järjest agressiivsemaks ja aina valjemalt kõlavad progressivistide nõudmised, et maksumaksja peab LGBT+ propaganda kinni maksma. Oleks vale seda kõike vaikides pealt vaadata, kirjutab Riigikogu liige ANTI POOLAMETS.

artu Lille noortekeskuses on 13-18 aastastele lastele suunatud LGBT+ teemaõhtud, teatab kuulutus. „Mängime mänge, pistame midagi hamba alla, räägime juttu ning jagame kogemusi ja mõtteid,” seisab vikerkaarevärvilises reklaamis. Õhtutele on oodatud põhiliselt noored vanuses 13-18, aga „ukse taha ei jäeta ka nooremaid“. Kõik need teemaõhtud toimuvad Tartu maksumaksjate raha eest. Rakvere reaalgümnaasiumi infotahvlile ilmub kuulutus, millega kutsutakse lapsi liituma seksuaalvähemuste kooriga Vikerlased. Kui koolidirektor sellest kuuleb, laseb ta kuulutuse maha võtta. Ent homo aktivistid ei heitu, plaanid on suured ja homokoori kutsutakse lauljaid üle Eesti – loomulikult tehakse kõik endast olenev, et pääseda 2019. aasta suvel laulupeorongkäigule liputama. Reklaamikära saatel marsibki homokoor esmakordselt laupeoliste ridades. LGBT+ filmifestival laieneb tänavu maksumaksja rahade toel Pärnusse ja Tartusse. Festivali kavas kuulutatakse lisaks homoerootilistele filmidele välja arutelud, töötoad, kontsert ja koguni jumalateenistus. Rakvere LGBT+ filmifestival Festheart lisab oma programmi jumalateenistuse Rakvere Kolmainu kirikus. Viru praost Tauno Toompuu tunnistab, et peapiiskop soovitas tal Festhearti kavast jumalateenistusele viitav teave kõrvaldada. Ometi ehivad altarit ühemõttelised vikerkaarevärvides lilleseaded. 7. novembril Rakveres toimunud sinodil kaalutakse homopropaganda kirikusse toomise eest Toompuu umbusaldamist, ent seekord piirdutakse vaid näpuvibutusega. On ilmselge, et homopromo leidub meie ümber aina rohkem ning summad, mille eest meile ja meie lastele LGBT alast „teavitustööd“ tehakse, üha kasvavad. Mis kõige kentsakam – ehkki osa sellest „teavitustööst“ maksab kinni Euroopa Liit, tuleb järjest rohkem raha Eesti maksumaksja taskust.

Maksumaksja raha pillamine 2009. aastal alustanud Eesti LGBT Ühing – kõige suurem homopromo koordineeriv asutus Eestis – sünnitati Euroopa Liidu ja Sorose fondi tootena. Avatud Eesti Fondilt on ühing saanud üle 160 000, Euroopa

Homopromo ehk Eesti LGBT Ühingu rahasta mise vastu on küsitluse kohaselt 86% EKRE ja 73% Keskerakonna toetajatest.“ Anti Poolamets

Liidust ja muu välisrahastusena üle 120 000 euro. On tähelepanuväärne, et Eesti LGBT Ühingu riiklik rahastamine on alates 2013. aastast kasvanud 16 korda – sellisel rahaeraldusel on sotsiaalministeeriumi tuline heakskiit. Kui veel 2013. aastal oli toetus 6000 eurot, siis tänavu toetas riik ühingut 96 000 euroga. Kasvavad summad on eriti absurdsed selles valguses, et paljud teised mittetulundusühingud on jäänud rahast ilma. Näiteks otsustati sotsiaalministeeriumis eelmisel aastal lõpetada Eesti Naisliidu rahastamine. Tegemist on organisatsiooniga, mis valib aasta ema. Peamiselt sotside poolt mehitatud sotsiaalministeerium leidis, et see naisliit ei vääri enam riigi toetust. Ka Lasterikaste Perede Liidu rahastamine järgmisteks aastateks on praegu veel lahtine. Sellises olukorras oleks loomulik, kui ka LGBT ühingud rahastaksid end vabatahtlikest annetustest. Kui näiteks Solarise keskuse omanikul Peeter Rebasel on ressurssi Eesti esimese homomängufilmi tegemiseks, siis maksku kinni ka oma semude lõbustused homoparaadidel ja festivalidel. Kui aga EKRE tõstatas tänavu sügisel teema, et LGBT ühingud peaksid toime tulema omaenda kulude ja kirjadega, sest selliseid

Tartus protestiti tänavu 1. novembril homopropaganda vastu.

ühendusi ei ole maksumaksja kohustatud sendi eestki toetama, läks lahti propagandistlik üürgamine, nagu tahaks erakond piirata kellegi inimõigusi.

Räuskavad LGBT aktivistid Sellest, et LGBT+ riiklikku rahastamist nähakse vähemusgrupi inimõigusena, annab tunnistust ka progressivistide valulik reaktsioon EKRE korraldatud meeleavaldusele Tartu Raekoja platsil, kus protestiti Tartu noortekeskuses toimuva homopropaganda vastu. Homoaktivistid kogunesid meeleavaldust segama ja provotseerima. Aktivistid olid kohale kutsunud ka lapsi, keda nad jultunult ette lükkasid. Raekoja ees aga laiutasid mõned Tartu volikogu saadikud, kes püüdsid meeleavaldajaid halvustada. Eriti pealetükkiv oli reformierakondlasest volikogu liige Andrus Punt, kelle varasemate saavutuste hulka kuulub soovitus kõigil EKRE liikmetel end põlema panna. Mürgeldajate leeris oli 50-60 inimest, ent meelevaldajad ei lasknud end provotseerida. Kas tuleb tuttav ette? Indrek Tarandi Toompeal laamendamise ajal oli ÜRO rändelepingut vastustavale meeleavaldusele saabunud rahvaga „rääkima“ sotside koorekiht, eesotsas samal päeval siseministri vannet andva Katri Raikiga. Provokatsioonide muster on sarnane. See on laenatud Lääne anarhistidelt ja antifadelt, kes püüavad konservatiivide meeleavaldustel provotseerida tüli ja kokkupõrkeid. Eestis on see uus strateegia ning sai tuntuks Tarandi lamendi ja Florian Hartlebi lapsevankrirünnaku kaudu.

Foto: Scanpix

Eesti LGBT Ühingu riiklik rahastamine on alates 2013. aastast kasvanud 16 korda. Kui veel 2013. aastal oli toetus 6000 eurot, siis tänavu toetas riik ühingut 96 000 euroga.“ Miks EKRE toetajad tänaval meelt avaldavad? Aga selleks, et juhtida kogu ühiskonna tähelepanu, et homoagendale – ammugi mitte lastele suunatud mõjutustegevusele – ei pea andma riiklikku rahastust ja heakskiitu. Samasooliste abielu „loomulikkust“ pole vaja õppeprogrammide kaudu koolilastele pähe taguda. On riike, kus homopromole tõmmatakse resoluutselt pidurit. Näiteks 2010. aastal kiitis Leedu seim heaks nn homoseksualismi propaganda vastase seaduse. Rahvasaadikud tegid seda hoolimata Lääne liberaalide kriitikast ja endise riigipea Valdas Adamkuse pandud vetost. Alaealiste negatiivse informatsiooni eest kaitsmise seaduse poolt hääletas 87 Leedu parlamendi liiget — vastu oli kõigest kuus, 25 saadikut jäi erapooletuks. Poolas kirjutasid hiljuti 250 000 kodanikku alla kodanikualgatusele, mis kutsub üles keelama seaduse tasemel pedofiilse käitumise propageerimist. Poola president Andrzej Duda ütles: „Koolides ei tohiks teha homopropagandat. Sellele peaks rahulikult ja järjekindlalt vastu seisma. Kui tehakse hästi ettevalmistatud homopropaganda vastane seadus, siis ma suhtuksin sellesse tähelepanuga.“

Kas need riigid reageerivad üle? Kaugel sellest. Näiteks liberaalses Soomes anti 2017. aastal homoajakirja QX korraldatud gei-galal Aasta Homo auhind üle 16-aastasele (!), st alaealisele noormehele. Eestil on veel „arenguruumi“ küllaga. Homoaktivistid teavad, et kõige lihtsam on mõjutada eelkõige teismelisi. Ennast alles otsivate noorte seas külvatakse kahtlusi, mis panevad neid küsima, kas nad on ikka õigest soost ning kuidas üles leida oma LGBT „identiteeti“.

Valija tahe Eestis läbi viidud avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et homopromo ehk Eesti LGBT Ühingu rahastamise vastu on 86% EKRE ja 73% Keskerakonna toetajatest. Sellele vaatamata teatas keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik, et kuni tema istub ministritoolil, ei lõpeta sotsiaalministeerium Eesti LGBT Ühingu riiklikku rahastamist. Tekib küsimus, kelle poliitikat viivad ellu ministrid, kui nad ei kuula oma valijaid? EKRE igal juhul jätkab võitlust selle nimel, et homopromo hoitaks meie lastest eemal ning et seda ei toetataks maksumaksja raha eest.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Riigikogus on traditsioon, et esimeestest maalitakse portreed, mis pannakse üles Toompea lossi seinale. Ehkki Henn Põlluaas on kunstiharidusega, leiab ta, et on parem, kui teda portreteeriks keegi teine. Foto: KVS

Spiiker

Henn Põlluaas

unistab rikkast rahvusriigist ja… lendamisest Riigikogu spiikri HENN PÕLLUAASA töökoormus on kolleegidega võrreldes oluliselt suurem, sest rohked kohtumised, visiidid ja ülekeeva opositsiooni kantseldamine võtavad oma aja. Samuti ei ole Riigikogu esimehel iga neljas nädal istungivaba nagu realiikmetel. Ometi hellitab Põlluaas lootust, et spiikriameti kõrvalt õnnestub tal järgmisel suvel täita oma ammune unistus lendamisest. Lennumasin juba ootab garaažis ning piloodipaberid on tegemisel. Olete parlamendi spiikriametit pidanud veidi üle poole aasta. Milline oli ettekujutus ametist enne selle vastu võtmist ja kas see vastas tegelikkusele? Ma pole kunagi teadlikult karjääri planeerinud, seetõttu tuli mulle ettepanek Riigikogu esimeheks saamisest ootamatult. Mulle ei antud palju aega mõtlemiseks ja andsin üsna kohe oma nõusoleku. Ja ega ma seda kahetse, töö on huvitav. Riigikogu esimeheks saades polnud mul kõigist spiikri ülesannetest täpset ettekujutust. Lisaks

Riigikogu juhatuse tööle ja paljudele administratiivsetele ülesannetele on ka palju kõikvõimalikke esindusfunktsioone: kohtumised Eestis resideeruvate suursaadikutega, välisriikide delegatsioonide esindajatega, parlamendiliikmete, spiikrite, presidentide vastuvõtmised. Lisaks väliskomandeeringud erinevatesse foorumitesse, näiteks Euroopa spiikrite kokkusaamistele, aga ka muud visiidid. Palju on kutseid konverentsidele ja erinevatele üritustele, kus pean esinema ja kõnesid pidama.

Olete parlamendis juba teist koosseisu. Kas saadikute ette astudes oli ka väike värin sees? Väike ärevus on sees iga uue asjaga. On suur vahe, kas istud lihtliikmena Riigikogu saalis või juhatad protsesse. Meil on töö- ja kodukorraseaduses paika pandud, kuidas erinevaid protseduure läbi viiakse, kuidas istungid toimuvad jne. Need tuli selgeks õppida. Seal on palju nüansse. Usun, et tänaseks on asi käpas. Inimestele on jäänud mulje, nagu oleks opositsioonisaadikud

väga tigedad ja lausa isiklikult salvavad. Päris kaklusteks ei ole läinud, nagu näiteks Ukraina raadas, kuid ebaviisakust on küll üsna palju. Kuidas te selle ohjamisega hakkama saate? Eks opositsioon peab ju survestama koalitsiooni ja valitsust, see ongi üks opositsiooni ülesandeid, aga seda ei tohiks teha pahatahtlikult ja destruktiivselt. Paraku, praeguse opositsiooni juures me seda näeme. Kõik sai alguse raevuka laimukampaaniaga pärast valimisi, kui Reformi-

erakonnal valitsuse moodustamine ei õnnestunud ja nad kuulutasid Kaja Kallase suu läbi välja vastasseisu koalitsiooniga. Me näeme seda vihast vastasseisu tänaseni – opositsioonil puudub igasugune soov konstruktiivseks aruteluks. Sõnavõtud ja küsimused on kantud demagoogiast ja ärategemise soovist, mitte püüdest ajada ühist asja. Üldiselt on aga Riigikogu liikmed üsna distsiplineeritud, probleemi vahelehõigete ja muu sellisega

Niikaua kuni Estonia huku osas on endiselt lahtisi küsimusi ja põhjendatud kahtlusi, tuleb tegeleda vastuste otsimise ja leidmisega.” Henn Põlluaas

www.ekre.ee

ei ole. Pole ka sõimu ega kähmlusi, mis mõne riigi parlamendis kuuluvad asja juurde. Aga ükskord läks asi käest ära ja minu suureks üllatuseks juhtus see siis, kui minu korraldusel toodi Riigikogu Valgesse Saali tagasi Eesti lipud, mis sealt enne Eesti EL-i eesistumist reformierakondlaste soovil vaikselt ära viidi. Ma ei oleks iialgi osanud arvata, et sellest tekitatakse selline ažiotaaž ja skandaal. Opositsioon oli marus – nad trampisid jalgadega, hüüdsid vahele, kolistasid sahtleid. Sel hetkel oli korda keeruline pidada. Aga olin lõpuni rahulik ega lasknud end närvi ajada. Istung lõppes sellega, et kinnitasime opositsiooni – Reformierakonna ja sotside – vastuseisust hoolimata Riigikogu otsusega, et meie tseremoniaalses, kõige pidulikumas saalis peavad lehvima Eesti sinimust-valged rahvuslipud. Kas on raske sellises olukorras rahulikuks jääda? Olen enda meelest rahulik inimene, mind on üsna raske endast välja viia. Mõnikord on see muidugi õnnestunud, kuid mitte Riigikogu esimehe rollis. Inimesi on erinevaid, ka poliitikute seas. Kõnepuldis ja meediale öeldakse igasuguseid asju ning infotundides esitatakse provokatiivseid küsimusi ja süüdistusi, ent väljaspool istungitesaali suhtleme enamasti viisakalt. Loomulikult vaieldakse komisjonides, meedias ja avalikel debattidel, kuid see on normaalne. Ja kui keegi käibki rusikas taskus ringi, siis igapäevases töös ja omavahelises suhtlemises seda välja ei võeta. Püütakse olla viisakad. Riigikogu esimees käib palju välismaal visiitidel. Mida on esimesest poolest aastast meenutada? Riigikogu esimehena oli mu esimene riigivisiit Ungarisse. See toimus suures teineteise mõistmises ja sõbralikus õhkkonnas, ja kui rääkida traditsioonilistest euroopalikest väärtustest või massiimmigratsioonist, siis me ju jagamegi Ungariga ühiseid vaateid. Seetõttu oli see visiit, kohtumised ja arutelud eriti meeldivad. Üllatuslik, või õigemini harjumatu, oli ülisuur tähelepanu minu isiku vastu. Tseremoniaalne pidulik sisenemine nii Ungari parlamenti kui ka presidendilossi mööda punast vaipa, mida ääristasid mõõku kandvad paraadmundris vahisõdurid, oli tõeliselt uhke. Ka turvamine oli kõrgel tasemel. Meie eskordis oli kaheksa autot, mis sõitsid vilkurite saatel ja tulede vilkudes. Ükskõik, kuhu läksin, ümbritses mind hulk turvamehi. Nii tähtsalt pole ma end kunagi tundnud, kuid ega argipäev selline pole. Kindlasti väärib meenutamist oktoobris toimunud Euroopa parlamentide esimeeste konverents Strasbourgis, kus osalesid 47 riigi parlamentide juhid. Esinesin seal kõnega, milles mõistsin teravalt hukka Venemaa agressioonid ja rahvusvahelist õigust eirava käitumise ning ka ENPA suvise otsuse anda Venemaale tagasi hääleõigus,

4/2019

EESTI EEST!

mis tühistati peale kallaletungi Ukrainale. Vene delegatsioon marssis minu kõne ajal demonstratiivselt täies koosseisus saalist välja. Ju siis oli hea kõne. Eesti meedia vaikis selle täielikult maha. Kui vaatate seda, kuidas Eestit vastu võetakse ja kuidas meisse suhtutakse, siis mis te arvate, kas meie maine on saanud kahjustada, nagu püüab näidata opositsioon? See ei vasta absoluutselt tõele. Keegi ei vaata meile viltu ega küsi, et mis teil seal toimub. Nii palju, kui mina olen välismaal käinud pole seda kordagi küsitud, ega ole minu teada midagi sarnast juhtunud ka minu kolleegidega. Ükski suursaadik ega välisriigi kõrge esindaja, kellega ma kohtunud olen, pole sellele isegi mitte vihjanud. Vastupidiselt opositsiooni väidetele ja püüdlustele vaadatakse Eestit täiesti normaalse ja demokraatliku Euroopa riigina, mida me ka oleme. Seda enam, et rahvuslik-konservatiivsed jõud on üle Euroopa oma toetust kasvatanud ning avalikkus on hakanud üha enam aru saama, et vastutustundetu äärmusliku ultraliberaalsuse aeg on möödas ning suunduda tuleb normaalse ühiskonna poole, kus on lubatud kõik arvamused ja kus sallivus ei tähenda seda, et ollakse teravalt sallimatud teisitimõtlejate vastu. Selleni jõudmine on aga pikk tee. Kuidas te vaatate süstemaatilisele meediasurvele, mis algas juba enne viimatisi valimisi? Nii suurt ülesköetud ja valedel põhinevat demagoogiatulva pole enne olnud. Ažiotaaž on läinud absurdseks, mistahes sõna keeratakse pea peale, igast väljendist ja žestist püütakse leida negatiivset. Kõik, kel vähegi mõistust peas, on näinud, et valitsusega, kuhu on kaasatud kaks konservatiivset erakonda, eriti aga EKRE, tehakse normaalseid, häid ja õigeid asju ning tegutsetakse Eesti huvides. Peale läbikukkunud umbusaldusavaldusi Jüri Ratasele ja Mart Järvikule nägid ka kõige teravamad oponendid, et valitsus püsib, koalitsioon on ühtne ning mitu kuud kestnud katsed seda lõhestada ei kanna vilja. Loomulikult, rahu pole maa peale tulnud, sest vastutöötamisest opositsioon ju loobunud pole. Üks absurdsemaid süüdistusi on olnud see, kui ajakirjandus kirjutas pikki lugusid maalidest, mis remondi käigus teie kabinetist välja viidi. See on ehe näide kõige suuremast absurditeatrist ja pahatahtlikkusest. On ju iseenesestmõistetav, et iga inimene sisustab kabineti oma soovi ja maitse kohaselt. Et ma riputasin kabinetti enda maali ja tõin kontorisse ka abikaasa kauni loodusfoto… kiskuda sellest probleemi üles, sellest ma aru ei saa. Kõik sai alguse Delfi ajakirjanik Vilja Kiisleri katsest tekitada järjekordset rassismiskandaali, sest meil oli kontoris kaks minu hinnangul koledat graafilist lehte. Ühel oli

Groppo Groppino kahekohaline ülikerglennuk, millega võib maanduda ja õhku tõusta igalt heinamaalt. Foto: erakogu

Opositsioonil puudub igasugune soov konstruktiivseks aruteluks; sõnavõtud ja küsimused on kantud demagoogiast ja ärategemise soovist, mitte püüdest ajada ühist asja.” Henn Põlluaas

rida neegripäid ja teisel mitu valge inimese pead. Remondi käigus viidi need välja ning pärast otsustasime neid mitte tagasi tuua. Keegi oli Kiislerile lekitanud informatsiooni, et ma olin neegripeadega pildi välja viinud. Aga see teda ei häirinud, et välja viidi ka samast seeriast valgete peadega pilt. Loomulikult kukkus katse läbi, aga siis haaras ta kinni sellest, et olen toonud Toompeale enda ja abikaasa pildid. Ta läks isegi nii kaugele, et saatis Riigikogu kantseleisse kirja küsimusega, kas tegemist pole mitte korruptsiooniga. Ma mainisin talle, et kui kolmekordistunud EKRE fraktsioon kolis sotside endistesse ruumidesse, siis rippus Jevgeni Ossinovski kabineti seinal Ruth Tulvingu graafiline leht, kus oli näha silmatorkav haak rist. Mida siis see tähendama pidi? Et sotsid on kapinatsid? Teil on hulk hobisid, maalimine sealhulgas, kuidas nendeks nüüd aega jääb? Maalimise jaoks pole mul enam mitu aastat aega olnud. Küllap ühel päeval see aeg tekib, pintsleid pole ma nurka visanud. Kunagi, pärast ülikooli lõpetamist, olin ka vabakutseline kunstnik ja osalesin aktiivselt näitustel. Kunst ja kultuur on mulle alati hingelähedased olnud. Riigikogu esimeeste portreed on Toompea lossis seinal. Teie oma veel pole. Kas teete ise endast sinna autoportree? Ma nii hea portretist ei ole, et julgeksin seda teha. Küllap ma leian mõne kunstniku. Häid portretiste on meil mitmeid. Ka raamatute kirjutamine on teie kirg. Olete kirjutanud kolm

raamatut ja need on olnud menukad. Nii nagu eelmine, Lennart Merist rääkiv raamat, müüdi kiirelt läbi ka viimane, sotsidest rääkiv raamat, ja ehk on tulemas ka kordustrükk. See on oluline teos, mis valgustab põhjalikult sotsiaaldemokraatide tegevust ning toob välja ja paljastab nende tegeliku olemuse, mis kahjuks pole üldse see, mida klassikaline sotsiaaldemokraatia olema peaks. Sotsid ja nende toetajad on igatahes raamatu pärast tigedad kui herilased. Paraku pole praegu aega ka raamatute kirjutamiseks, sest erinevalt Riigikogu lihtliikmest on Riigikogu esimehel ka istungivabad perioodid ja suvi kohustusi täis.

See on väike kahekohaline masin, millega võib maanduda ja õhku tõusta igalt heinamaalt. Minu jaoks on just see õige lendamine. Olete võtnud üles mitu mereteemat, üks neist on Eesti laevade toomine oma lipu alla, nüüd siis ka Estonia hukkumise uuesti uurimisele võtmise soovitus. Eks me oleme mereriik ja mererahvas. Olen ise veetnud palju aega mere ääres, olen läbinud ka väikelaeva kapteni kursused. Laeva mul küll pole, aga sõpradega käin tihti purjetamas. Mis puutub Eestisse kui mereriiki, siis 1930-ndatel aastatel oli Eesti kaubalaevastik üks Läänemere suurimaid. Tänaseks on see kahjuks haihtunud olematuks. Eesti lipu all pole ühtegi kaubalaeva. Teeme kõik, et olukord muutuks ja et meie laevadel lehviks meie lipp. Ja niikaua kuni Estonia huku osas on endiselt lahtisi küsimusi ja põhjendatud kahtlusi, tuleb tegeleda vastuste otsimise ja leidmisega.

Me ei tohi lubada, et eestlased jääksid vähemusrahvaks oma kodumaal või et võõras kultuur ja kombed siin primaarseks saaksid.” Henn Põlluaas

Kuid üks huvitav hobi on teil veel garaažis järgmist suve ootamas… Jah, see hobi on lendamine. Juba pikki aastaid on mul olnud soov realiseerida unistus ise lendamisest ning nüüd astusin selleks ka konkreetsemaid samme. Ostsin suvel Itaaliast soodsalt 2007. aastal valmistatud Groppo Groppino ülikerglennuki. Maksis sama palju kui kümme aastat vana Toyota Corolla. Olen alustamas ka piloodikursusi. Kui see tehtud, pääsen taevasse ja olen vaba nagu lind. Ülikerglennuki valisingi selleks, et see annab vahetu lendamise tunnetuse, seal istud külgedelt ja tagant avatud kokpitis, tuul vuhiseb kõrvus.

Milline oleks teie unistuste Eesti tulevikus? Näen Eestit rahvusriigina, rikka ja õitsva maana, kus pole väliseid ohte ning valitseb sisemine rahu ja üksmeel. Tänapäeva maailmas on seda muidugi naiivne loota. Aga me peame tegema kõik selles suunas liikumiseks. Me ei tohi lubada, et eestlased jääksid vähemusrahvaks oma kodumaal või et võõras kultuur ja kombed siin primaarseks saaksid. Kui traditsioonilised euroopalikud väärtused on au sees ning me püsime rahvuse ja suveräänse riigina, siis see ongi, mille poole püüelda ning mis teeb õnnelikuks kõiki, kaasaarvatud mind.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

EKRE Soome osakonna juht

Rudolf Jeeser EKRE Soome osakonna juht RUDOLF JEESER räägib, et Soomes tõstavad sarnaselt Eestile pead rahvuslikud meeleolud, millele globalistlik peavool vastu püüab hakata. Ühtlasi kinnitab Jeeser, et paljud Soomes elavad eestlased vaatavad tagasitulekumõtetega kodumaa poole.

etsembri alguses peetakse EKRE Soome osakonna üldkoosolekut ja aastalõpuüritust, kus võetakse lõppev aasta pidulikumas meeleolus kokku. Aasta on läinud hästi. EKRE Soome osakonna juht Rudolf Jeeser: „Vaieldamatult oli meie aasta kõige suurem kordaminek Riigikogu valimistele kaasaaitamine siin Soomes. Need olid nädalad täis meeldivat pinget ja poolenisti magamata öid,“ kirjeldab Jeeser ja tõdeb, et kõik see tasus ennast ära. Soomes kasvas valimisaktiivsus ligi viis korda ning 43,7 protsenti välismaal antud häältest sai EKRE. Jeeser lisab, et seoses valimistega saadi hästi palju positiivset tagasisidet ja osad ekremeelsed inimesed avanesid just tänu valimisüritustele. Aastasse mahuvad veel näiteks emadepäeva tähistamine ja esimene juhatuse väljasõit Tamperesse. Samuti ollakse aktiivsed Facebookis ja lihtsalt räägitakse inimestega. „Meil on osakonnas nali, et õige EKRE inimene räägib vähemalt korra päevas mõnele tei-

sele eestlasele, miks EKRE on hea valik,“ räägib Jeeser. Rudolf Jeeser, kui palju jälgite Eestis toimuvat? Oleme Eestis toimuvaga palju enam kursis kui Soomes toimuvaga. Paraku teeb hetkel Eestis toimuv kurvaks. Selline ajuvaba, paanikahoogudes visklev opositsiooni käitumine on meie arvates ebaprofessionaalne ja labane. Eriti kurvaks teeb meid Eesti meedia. Ajakirjanikud on muutunud propagandistideks ja meediaväljaanded on selgelt kellegi käepikendused. Õnneks on EKRE koalitsioonis, meil on ministrid. Meie 19 parlamendisaadikut on kõik tegusad inimesed ja EKRE toetus püsib stabiilsena. Need on asjad, mis meid siinpool Soome lahte rõõmustavad. Millised on teie suhted Põlissoomlastega? Koostöö toimub kahel tasandil – parlamentide ja osakondade tasandil. Parlamentide koostööst mina väga palju rääkida ei oska. Meie roll on kohtumiste ettevalmistamine.

EKRE Soome osakonna väljasõit Tamperesse 2019. aasta oktoobris. Rudolf Jeeser paremal. Foto: erakogu

Osakonna tasandil on meie peamine koostööpartner Helsingi Akadeemilised Põlissoomlased (Helsingin Akateemiset Perussuomalaiset, HAPSU). Oleme osalenud üksteise korraldatud üritustel. Näiteks osalesid nad viimasel tõrvikurongkäigul ja koos jälgisime Riigikogu valimiste tulemusi. Samuti vahendame üksteise õnnestumisi massimeedia vahendusel ning vajadusel aitame tõlkimistega. Vaatamata sellele, et nad on ealiselt meist hulga nooremad, on nad väga küpse maailmavaatega ja head kamraadid.

On juhtumeid, kus inimesed astuvad juurde ja ütlevad, et õiget asja ajate EKRE mehed ja naised. Jätkake samas vaimus, siis me oleme ühel päeval kõik tagasi Eestis.“ Kuna Põlissoomlased ei ole valitsuses, kuid on Soome populaarseim partei, siis võib vist öelda, et soomlased oma valitsusega eriti rahul ei ole? Igapäevaselt soomlastega suheldes on näha, et nad on praeguses valitsuses väga pettunud. Peamiseks pettumuse põhjuseks on see, et valimiste eel antud lubadused maksude osas on osutunud ainult lubadusteks. Maksukoormus on tõusnud ja tõusmas ning seda eelkõige töötavatel inimestel ja pensionäridel. Paljud soomlased tunnevad häbi Soome riigi suure võlakoorma pärast. Valimistel räägiti, et riigivõlg peaks hakkama vähenema, kuid tegelikkuses see jätkuvalt suureneb. Valitsuselt oodatakse reforme, mis näiteks tooksid kriisist välja riikliku haigekassa (KELA), aga selle asemel tegeleb sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus peenhäälestamise ja maksude tõstmisega. Soome valimiste aegu sai soom-

lastega räägitud ja vaieldud erinevatel teemadel. Huvitav on see, et paljudel neist, eriti muidugi vasakpoolse ilmavaatega inimestel, on arusaamine, et ainus lahendus riigikassa täitmiseks on tavainimeste maksude tõstmine. Kui vaadata laiemalt, siis milliseks on elu Soomes muutumas? Kas migratsiooni mõju tänavapildis ja ühiskonnas on tajutav, kas elu on läinud seetõttu vähem turvaliseks? Isiklikult arvan, et Soome on muutumas ebaturvalisemaks ja ebastabiilsemaks. Kodanikutasandil tunnevad inimesed end üha vähem kaitstuna. Eelseisvatel aastatel plaanitakse koolitada mitu tuhat politseiniku senisest enam. Turvafirmad otsivad juurde sadade kaupa turvatöötajaid. Valvesüsteemidega tegelevad ettevõtted kiidavad, et neil pole kunagi nii hästi läinud kui praegu. Suur-Helsingi alale on tekkinud piirkondi, kus inimesed tunnevad end ebaturvaliselt ja pigem kolivad kuhugi mujale. Riiklikul tasandil – nagu paljudes Euroopa riikides – on toimumas nn kaevikusõda globalistide ja rahvuslaste vahel. Ega siin Eestiga võrreldes suurt vahet pole. Meedia ja vasakäärmuslikud ühendused ründavad rahvuslasi kõigi vahendite ja valedega. Õnneks või kahjuks avaldab Soomele suurt mõju Rootsis toimuv. Tundub, et mida suuremaks kerkivad probleemid Rootsis, seda enam on sunnitud poliitikud mõtlema riigi turvalisuse peale. Kuidas tunnevad end eestlased Soomes, kas on tunda ka tagasituleku meeleolusid? Raske on rääkida kõigi siin elavate eestlaste eest, aga neil paarisajal, keda mina tunnen, on meeleolud üldiselt positiivsed. Väga vähesed näevad oma tulevikku või pensionipõlve siin Soomes. Paljud otsivad Eestis tööd ja renoveerivad oma elamisi Eestis, et esimesel võimalusel tagasi pöörduda. On juhtumeid, kus inimesed astuvad juurde ja ütlevad, et õiget asja ajate EKRE mehed ja naised. Jätkake samas vaimus, siis me oleme ühel päeval kõik tagasi Eestis.

Foto: scanpix

Paljud Soome eestlased mõtlevad tagasitulekule Rudolf Jeeser 19 aastat tegevteenistust Kaitseväes ja Kaitseliidus, sh 2005. aastal sõjaline missioon pataljoniülemana Iraagis, tegevus Kaitseliidu Viru maleva pealikuna. Soome sattus ta viis aastat tagasi perekonna eestvedamisel. Naine ja kõige noorem poeg tulid kõigepealt ning Rudolf neile järgi. Jeeser töötab Soomes transpordifirmas autojuht-koolitajana, kuid on otsimas uusi väljakutseid. Mis puutub tulevikku, siis siin on tema jaoks asi selge – Eestisse tagasi niipea kui võimalik. Praegu 13-aastane poeg peaks Soomes siiski kooli lõpetama, ka on abikaasadel suhteliselt tasuv töö. Kindlasti kavatseb Rudolf Jeeser tulevikus osaleda Eesti poliitilises elus, sest siin on veel palju asju paremaks teha.

EKRE Soome osakond tegutseb 6. aastat EKRE Soome osakond loodi 20. oktoobril 2014, kui initsiatiivgrupp arvas, et parim viis sealsete rahvuskonservatiivide ühendamiseks on EKRE osakonna loomine. Osakonda kuulub praegu ligi sada liiget, kuid kavas on ka värbamiskampaania liikmete juurde saamiseks. Praegu on liikmeid 94, aga EKRE Soome osakonna Facebooki leheküljel on ligi 2300 jälgijat. Rudolf Jeeser on EKRE ja Soome osakonnaga seotud olnud viimased kaks aastat. Esimesel aastal oli ta osakonna juhatuse aseesimees ja praegu on ta esimees.

www.ekre.ee

4/2019

EESTI EEST!

soome uudised

Foto: www.ps-nuoret.fi

Soome vasakpoolne valitsus represseerib noori Põlissoomlasi, kes ei soovi oma maa muutmist rahvaste paabeliks Soome riik võtab ideoloogilistel kaalutlustel ära toetuse Põlissoomlaste noorteorganisatsioonilt. Põlissoomlaste noorteühendusele riigitoetuse andmine lõpetatakse ja ühendus peab tagasi maksma seni eraldatud 57 500 eurot. Soome haridus- ja kultuuriministeerium põhjendab raha äravõtmist noorteühenduse kevadel Twitteris esitatud teatega, milles kutsuti üles hääletama europarlamendi valimistel põlissoomlaste poolt „kindlustamaks, et Soomet ei

esindaks nahavärvilt põhisrahvast erinevad inimesed“. Teatele oli lisatud pilt tumedanahalisest perekonnast ja pildi juures oli tekst: „Hääleta põlissoomlaste poolt, et Soome tulevik ei paistaks selline.“ Ministeerium leiab, et selline teade on „selgelt vastuolus“ riigiabi otsuses mainitud „võrdõiguslikkuse arendamisega seotud eesmärkidega ja nende teostamise lähtekohaks oleva kultuuride mitmekesisuse ja rahvusvahelisusega“. Põlissoomlastest noored

nõuavad otsuse muutmist. Noorteühenduse esimees Asseri Kinnunen ütleb: „Meid on jäetud rahastamisest ilma ebaõiglaselt ja me hakkame seda tagasi taotlema, vajadusel kohtu kaudu. “ Kinnuse sõnul on ministeeriumi otsuse puhul tegu laiema katsega vaigistada põlissoomlaste rahvaliikumist. „Tegu on võitlusega sõnavabaduse eest. Nüüd on vaigistamise sihikul põlissoomlastest noored. Meie suid üritataks sulgeda, võttes meilt raha.“

Soome parlamendiliige sai terroristide kritiseerimise eest sama suure karistuse kui imiku peksja Soomes on hakatud nn vihakõne eest karmimalt karistama – islami kritiseerimise eest saab sama rängalt karistada kui kümnekuuse imiku kallal vägivalla kasutamise eest. Põlissoomlaste Eduskunna fraktsiooni liige Sebastian Tynkkynen kaevati kohtusse, süüdistatuna ühe rahvusrühma vastu suunatud vihakõnes. Tynkkynen oli 2016. aastal kuvanud Facebookis terroristidest meeste nägusid, lisades juurde ka selle, mis usku mehed on, ning teinud selle põhjal järelduse, et terrorism võib olla seotud teatud religiooniga. Kui varem on tehtud rahvusrühma vastu suunatud vihakõne eest kuni 20 päevapalga suurune trahv, siis nüüd on seda kahekordistatud ja määr on 50 päevapalka. „Mind karistatakse selle eest, et ma toon nähtavale terrorismiga seotud probleeme ja nende algpõhjuseid ning et ma tahan poliitilise mõjutajana väljenda-

Terrorismi seostamine islamiga toob Soomes trahvi kaela. Foto: Scanpix

da oma nägemust sellest, mida peaksime märkama ja mida tegema. Mõelge ise, trahv 4000 eurot Facebooki postituse eest, milles kritiseerisin islamit,” ütleb Tynkkynen. „Karistus on sama suur, kui kümnekuise imiku kallal tarvitatud vägivalla eest. Kuidas on võimalik saada Facebooki kirjutise eest sama suur karistus? Mis selles riigis toimub?”

Tynkkynen viitab juhtumile, kus jäähoki Soome meister vägivallatses oma kümnekuise imiku kallal ja talle mõisteti selle eest 50 päevapalga suurune trahv. Tynkkynen ütleb, et soomlased peaksid mõistma: multikultuursus toob esile probleeme, millesse on vaja sekkuda enne, kui on liiga hilja. Tema parlamendiliikmena vaikida ei kavatse.

Põlissoomlaste liider Jussi Alla-Aho.

jas. Viies on valitsusse kuuluv Keskerakond (Keskusta), mida toetab 12,9 protsenti valijaist. Järgnevad Vasakliit 7,9 protsendi, Rootsi Rahvapartei (RKP) 4,3 ja kristlikud demokraadid 3,2 protsendiga. Soomet valitseb alates 6. juunist peaminister Anti Rinne juhitav viie erakonna valitsus, kuhu kuuluvad SDP, rohelised, Keskerakond, Vasakliit ja RKP.

Immigrantidest koosnevate grupeeringute mõjuvõim Soomes kasvab Soome allmaailma on viimaste aastatega jõudnud uued rahvusvahelised kuritegelikud grupeeringud, selgub värskest raportist. Aastal 2017 laiendasid oma tegevust Soome kolm uut rahvusvahelist grupeeringut: Outlaws MC, Satudarah MC ja No Surrender MC. Kaks viimast on Soomes valdavalt migrantide kontrolli all. Lisaks on tekkinud mitmeid muid väiksemaid migrantide grupeeringuid. Raportis on viidatud Aafrikast pärit kurjategijatele, vahendab portaal Eestinen.fi. Aafrika kurjategijad on Soomes olnud varem seotud narkoäriga, aga nüüd on nende tegevus laiemalt organiseerunud, seda nii Soomes kui ka mujal Põhja-Euroopas. Nigeeria päritolu kurjategijad on tänavu tõstnud pead ka Saksamaal, kus ametivõimud hoiatasid grupeeringute mõjuvõimu tugevnemise eest. Nigeeria jõukude kontrolli all on inimkaubandus, mastaapne narkoäri ja veebipettused. Lisaks tõuseb Lääne-Balkanilt pärit kurjategijate roll. Albaania kurjategijad tegelevad kokaiiniäriga, lisaks panevad nad toime vargusi. Balkanilt pärit kurjategijad imbuvad sisse fiktiivsete abielude ja töölubade abil. Lähis-Idast, näiteks Iraagist pärit kurjategijad on seni tege-

Foto: Scanpix

Põlissoomlaste noorteühenduse juhatus, keskel Asseri Kinnunen.

Põlissoomlased jätkavad Soome populaarseima erakonnana ja edumaa teiste parteide ees üha suureneb. Põlissoomlaste toetus on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud, ulatudes 23 protsendini. Rahvuskonservatiivide edukuse tagab ilmselt see, et nad seisavad ainsana etniliste soomlaste eest, kuid ka tõsiasi, et Soome on saanud aegade kõige padupunasema valitsuse, kes loob riigis multikultiühiskonda. Põlissoomlaste järel populaarsuselt teisel kohal on samuti opositsioonis olev Koonderakond, mida toetab küsitluse andmeil 17,3 protsenti valijaist. Kolmandad on valitsusse kuuluvad rohelised 14,2-protsendise toetusega. Peaminister Antti Rinne juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) on 13,9-protsendise toetusega nel-

Foto: Scanpix

Soome populaarseimaks erakonnaks on tõusnud opositsioonis olevad rahvuslased

Organiseeritud kuritegevus on Soomes tõusuteel.

lenud narkoäri ning pettustega. Lisaks on iraaklastel poliitilised huvid. Saksamaal tegutseb iraagi ja süüria päritolu liikmeid värbav grupeering Al-Salam 313, mis tegeleb muuhulgas relvade müügiga. Grupeering tegutseb teadaolevalt ka Rootsis. Iraagi ja süüria kurjategijad võtavad Saksamaal võimu üle türgi, kurdi ja liibanoni kurjategijatelt. Kokkuvõttes maalib raport Soomest väga sünge pildi ning selle kohaselt on organiseeritud kuritegevus ja selle mõju Soomes tõusuteel. 2019. aastal algul pandi Soome narkokuritegudest 23 protsenti toime välismaalaste poolt. Lisaks on suurenenud Rootsi osa Soome imbuvas kuritegevuses. Seda on näha albaanlaste tegevuses Soomes. Soome kaudu liiguvad narkootikumid nii Venemaale kui ka LääneEuroopasse.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Noori ühendab mure Eesti kultuuri ja keele säilimise pärast Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) noorteühenduse Sinine Äratus uus esimees HELEN REBANE räägib, et poliitika on noorte hulgas populaarseks muutunud.

igi neli aastat organisatsiooni kuulunud Helen Rebane ütleb, et Sinise Äratuse suurim eesmärk on eestlaste uus rahvuslik ärkamine. Selle jaoks on oluline harida meie noori ja kasvatada nende rahvustunnet. Helen, millega noorteorganisatsioon põhiliselt tegeleb, kui sageli koos käite? Korraldame erinevaid üritusi, millest nii mõnigi on juba traditsiooniks saanud. Suurim neist on meie iseseisvuspäeva tõrvikurongkäik koos sellele eelneva ETNOFUTURi konverentsiga. Lisaks tähistame igal aastal 30. novembril Tartus organisatsiooni loomispäeva. Suviti on meil mitmepäevane laager, viimastel aastatel oleme neid pidanud näiteks Mart Helme ja Anti Poolametsa mõisates. Regulaarselt toimuvad meil ettekande- ja kohvikuõhtud, kus räägime nii ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest kui ka psühholoogiast. Kutsume nendel teemadel rääkima huvitavaid inimesi nii EKRE-st kui ka väljastpoolt erakonda. Lisaks korraldame veel regilauluõhtuid, filmiõhtuid, lasketiiruõhtuid ja hulganisti siseüritusi – koosolekuid, välisvisiite, jõulupidu. Oleme väga aktiivsed ja meil toimub midagi peaaegu igal nädalal. Liikmeid on meil ligi 150. Kui mõni noor soovib teiega ühineda, siis millised on teie eelised ja erinevused võrreldes teiste erakondade noorteorganisatsioonidega? Meie eeliseks on kindlasti aktiivsus ja mitmekesisus. Meil toimub rohkem üritusi ja meil on aktiivsem liikmeskond. Sotsiaalmeedias, mis on just noorte jaoks väga oluline infoallikas, oleme me samuti teistest noortekogudest peajagu üle. Meie meemikampaaniaid teab kindlasti ka vanem generatsioon. Teistest noortekogudest erinemegi just seetõttu, et meie hulgas on vähem n-ö karjääripoliitikuid ja rohkem erinevate erialade esindajaid, keda kõiki ühendab mure eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise pärast. Kuidas saab Sinise Äratuse liikmeks? Sinise Äratuse liikmeks saamiseks tuleb täita kõigepealt ankeet näiteks EKRE või meie enda kodulehel. Seejärel võtame sooviavaldajaga ühendust ja saame temaga kokku

Varem ei olnud poliitika noorte seas eriti populaarne, kuid just kogu „kliimateema“, veganluse, LGBTQ+, avatud ühiskonna ja inimõiguste ühte patta panemise ja noortele serveerimisega on poliitika muutunud noorte hulgas üha populaarsemaks.” Helen Rebane

või palume tal saata lühike kirjeldus enda maailmavaatest. Kas teil on omasarnaste organisatsioonidega kontakte ka välismaal ja millistel üritustel olete mujal osalenud? Meil on hulk kontakte nii lähinaabritega kui ka kaugemal. Peamiselt külastame välismaal toimuvaid konverentse ja tõrvikurongkäike. Näiteks Soomes on meil tihedad sidemed Põlissoomlaste Noortega, Lätis suhtleme Rahvusliku Liiduga, Leedus nii Rahvuslaste ja Vabariiklaste Ühenduse kui ka Kryptisega, mis on samuti rahvuslik noorteliikumine ja alustas meie eeskujul Leedus iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigu traditsiooni. Põhjamaades suhtleme Põhjala Noortega, Poolas All-Polish Youth’iga ja Ukrainas Rahvuskorpusega, eelkõige sinna kuuluva Azovi poliitilise tiiva ja Intermariumi algatusgrupiga. Kuidas noored rahvuskonservatiivsusesse suhtuvad? Riigikogu valimiste eelse ERR-i tel-

Sinise Äratuse eestvedamisel korraldatavast tõrvikurongkäigust on saanud kogupereüritus, millest 2019. aasta 24. veebruaril võttis osa juba ligi 10 000 inimest. Foto: KVS

litud Turu-uuringu küsitluse kohaselt oli EKRE noorte seas kõige populaarsem partei, edestades nii Reformierakonda kui ka sotsiaaldemokraate. Seega võib öelda, et tänase päeva noorsugu on pigem parempoolne ja konservatiivne. Milline maine on EKRE-l ja Sinisel Äratusel noorte seas üldisemalt? EKRE maine on kahetine – on neid, kes pooldavad meie erakonna toodud värskendavat hingamist poliitikasse, kuid on ka neid, kes arvavad, et EKRE-s on vaid tagurlikud boomer id [aastatel 1946 kuni 1964 sündinud põlvkond – toim]. Kindlasti aitas seda mõtteviisi muuta meie meemikampaania, mis oli üllatuseks ka meie vastastele. Kui aga vaadata ringi kasvõi meie tõrvikurongkäigul, siis võib seal näha tuhandeid noori ja lastega peresid. Kui palju on noored huvitatud poliitikast ja mis neile korda läheb? Varem ei olnud poliitika noorte seas eriti populaarne, kuid just kogu „kliimateema“, veganluse, LGBTQ+, avatud ühiskonna ja inimõiguste ühte patta panemise ja noortele serveerimisega on poliitika muutunud noorte hulgas üha populaarsemaks. Väga paljud ei saa ilmselt arugi, mida nad teevad. Nad lihtsalt naudivad seda, et said reedese matemaatikatunni asemel Raekoja platsil tšillida. Niisugune olukord tekitab muidugi juurde ka selliseid inimesi, kes näevad propagandat läbi ja tahavad selle vastu midagi ette võtta. Just nemad leiavad tihti tee meie juurde. Miks otsustasite teie nelja aasta eest selle ühendusega liituda?

Helen Rebane

Helen Rebane tõrvikurong käigul kõnet pidamas. Foto: KVS

Mulle läks korda Sinise Äratuse eesmärk. Mind ei huvitanud poliitika, aga ma sain nende noorte sõnumist aru ja ma sain aru, miks ning mille pärast nad muret tunnevad. Minu kogemused teistest organisatsioonidest – näiteks Tartu Ülikooli Ajalooring – kinnitasid, et olen võimeline panustama organisatsiooni ja selle eesmärgi täideviimisse. Poliitikaga hakkasin tegelema hiljem, kui nägin, et selle kaudu on võimalik Eestis midagi paremaks teha ja panustada meie rahva püsimajäämisesse. Kui palju aega võtab noorteorganisatsiooniga tegelemine? See sõltub ja varieerub väga suuresti. Tihti kipuvad mitmed asjad ka kokku langema või järjestikku olema ja siis on kiiremad ajad ning rohkem tegemist. Õnneks ei tee ma seda kõike üksi. Mind aitab meie ühisel teekonnal tähtede poole Sinise Äratuse juhatus, kuhu kuuluvad Annette Oder, Fedor Stomakhin, Ruuben

Helen on pärit Põlvamaalt, endisest Kõlleste vallast (praegu Kanepi vald). Kuna ta on pärit maalt ja soovib millalgi sinna ka naasta, siis on talle südamelähedased maa-elu puudutavad küsimused. „Minu soov on tuua elu maale tagasi ja lõpetada koolide, postkontorite, poodide ning haiglate sulgemine Tallinnast ja Tartust väljaspool,“ ütleb Helen. Helen õpib Tartu Ülikoolis ajalugu ja keskendub seal peamiselt Eesti ajaloo uurimisele. Olles olnud ka instituudi üliõpilasesinduses, on tema teiseks südamelähedaseks teemaks haridus. „Haridus – ja eelkõige eestikeelne haridus – on ühe endast lugupidava rahva ellujäämiseks väga oluline,“ tõdeb Helen.

Kaalep, Lenno Pärnjõe, Tormi Lust ja Karl Juhan Bahovski. Kust tuleb noorteorganisatsiooni nimi Sinine Äratus? Organisatsiooni loomise alguses koguneti kokku ja igaüks kirjutas paberile ühe omadussõna ja ühe nimisõna, millest sobitati kokku parimad. Inspiratsiooni saadi Kreeka Kuldsest Koidikust. Sinine on teatavasti meie lipu, taeva ja mere värv ning „äratus“ on inspireeritud eesmärgist, milleks on uus rahvuslik ärkamine.

www.ekre.ee

4/2019

EESTI EEST!

Euroliidu juhid viivad ellu Lenini poliitikat,

aga agressiivsemalt!

argaret Thatcher (1925–2013), nn raudne leedi, Ühendkuningriigi peaminister aastail 1979–1990, pühendus külma sõja ajal sotsialismileeri lammutamisele ja selles valguses toetas ta ka Euroopa Majandusühendust – Euroopa Liidu eelkäijat. Ent juba 20. septembril 1988 pidas Thatcher Belgia linnas Brugges Euroopa Kolledžile nn Brugge kõne, milles ta hoiatas USA mudeli järgimise, Euroopa föderaliseerimise, Brüsselist valitsetava Euroopa superriigi rajamise, võimu tsentraliseerimise, bürokratiseerumise ja rahvusluse allasurumise eest. Thatcheri meelest oli irooniline, et just ajal, mil riigid nagu Nõukogude Liit – mis seni olid üritanud juhtida kõike tsentraliseeritult – hakkasid aru saama, et edukuse võtmeks on võimu ja otsustamise hajutamine, leidus Euroopas neid, kes soovisid liikuda vastupidises suunas. Poliitfilosoofia klassiku John Stuart Milli stiilis rõhutas Thatcher, et Euroopa jõuks on erinevate kommete, traditsioonide ja rahvuslike identiteetide olemasolu. Thatcheri järgi on vajalik otsida koostööd, ent „... säilitada erinevad traditsioonid, parlamentaarsed võimud ja igaühe rahvuslik uhkustunne omaenda kodumaal, sest sajandite vältel on just need olnud Euroopa elujõulisuse allikaiks”. 19. septembril 1992 pidas Thatcher kõne CNN-i maailma majandusarengu konverentsil, kus arvas ette läbikukkumisele määratuks mis tahes poliitikad või programmid, mis ignoreerivad rahvusliku ustavuse võimsust. Thatcher kritiseeris ka Euroopa ühisraha, märkides: „Kui te lisaks sellele hakkate veel rajama riikideülest Euroopa föderatsiooni ja inimesed ei saa enam oma rahvuslikke parlamente vastutama sundida, siis saab terrorism ainult süveneda.”

Rahvusluse põlu alla langemine Euroopa Liidus Pärast 1992. aastat on paljud Thatcheri ennustused täide läinud. Näiteks: osade Euroopa Liidu liikmesriikide majanduslik domineerimine teiste üle, immigratsiooni

Kataloonia iseseisvusliikumisest rääkimine on EL-is halb toon – Euroopa Parlamendis ei võetud selle küsimuse arutamist enamuse tahtel isegi mitte päevakorda.“ Jüri Eintalu

suurenemine, äärmuslike erakondade elavnemine, terrorismi kasv, keskvõimu võõrandumine kohalikest valijaist, bürokraatia vohamine, endiste kommunistide imbumine demokraatlike riikide võimuladvikuisse, sisulise demokraatia nõrgenemine EL-i liikmesriikides. Seoses rändekriisiga, aga ka keskvõimu püüdlustega suurendada oma võimu, on EL-i liikmesriikides elavnenud rahvuslik-konservatiivsed liikumised ja erakonnad. Rahvuslikud meeleolud ja rahvusriikide suveräänsuse rõhutamine aga ohustavad keskvõimu laiendamist ning loomulikult ka endiselt hiilivat föderatiivset ideed Euroopa Ühendriikide rajamisest. Kõige vastuvõetamatum on keskvõimule loomulikult Brexit – Suurbritannia väljumine EL-ist. Tähelepanuväärne on rahvusluse vastase ideoloogia ja retoorika elavnemine. Mis tahes rahvuslust tõlgendatakse agressiivse ja äärmuslikuna, suisa rassismi või terrorismina. Arvatavasti oleks ka

Thatcherit sildistatud tänasel päeval Brüsselis ekstremistiks. Brexiti pooldajat, EL-ist väljumise eest võitlejat, aga kutsutakse sageli halvustavalt natsionalistiks, populistiks, paremäärmuslaseks, madalalt harituks, rassistiks, ekstremistiks või Putini käpiknukuks. Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt on juba vähemalt aastast 2003 toetanud föderalistliku EL-i mudelit, seda vastandina rahvusriikide liidu mudelile. 2019. aasta märtsis nõudis ta Euroopa Parlamendis esinedes, et EL-i liikmesriigid annaksid võimu üle Brüsselile, sest ainult nõnda olevat võimalik võidelda kasvavate hädaohtudega. Verhofstadti Twitteri säutsudes halvustatakse rahvuslust ja natsionalismi ning see seatakse samale pulgale populismi ja paremäärmuslusega (ingl k: far-right). Jääb mulje, et kõik Brüsselile allu matud on ekstremistid. Verhofstadt: „Euroopa paremäärmuslased ei ole patrioodid. Nad on Putini käpiknukud.” 22. oktoobril 2019 teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma pika errumineku kõne lõpus, et Euroopa Liit peab „... kõigi jõududega võitlema rumala ja ignorantse natsionalismi vastu”.

Lenin ei ela edasi mitte ainult Venemaal. Euroopas viivad 1924. aastal surnud bolševike juhi ja Oktoobrirevolutsiooni läbiviija ideid ellu liberaalid ja vasakpoolsed. Foto: Scanpix

Leninlikule internatsionalismile on sarnased Euroopa Liidu föderalistlikud suundumused.”

Euroopa Liidu juhid – Lenini õpilased EL-i mõnede praeguste tipp-poliitikute hoiak natsionalismi suhtes on agressiivsem, kui oli kommunistist revolutsionäär Leninil, keda on peetud ka terrorismi esiisaks. Kui lugeda Lenini artikleid natsionalismist, mis on kirjutatud aastail 1913–1914 – seega enne esimese maailmasõja puhkemist –, siis tun-

Foto: Scanpix

Euroopa Liidu mõnede tipp-poliitikute hoiak natsionalismi suhtes on agressiivsem, kui oli kommunistist revolutsionäär Leninil, keda on peetud ka terrorismi esiisaks, kirjutab filosoof ja tõlkija JÜRI EINTALU.

Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt on juba vähemalt aastast 2003 toetanud föderalistliku EL-i mudelit, seda vastandina rahvusriikide liidu mudelile.

nistab Lenin nn rahvusliku enesemääramise printsiipi, mille järgi on igal suurema impeeriumi koosseisus elaval rahval õigus rajada oma iseseisev riik. Nii näiteks leidis ta, et töölisklass peaks toetama Ukraina separatistide püüdu eralduda Venemaa tsaaririigi impeeriumist. Lenin põhjendas oma seisukohta sellega, et töölisklass peab võitlema igasuguse rõhumise vastu – mitte ainult proletariaadi rõhumise vastu kapitalistide poolt, vaid ka ühe rahvuse rõhumise vastu teise rahvuse poolt. Ent marksistina pidas Lenin muidugi esmatähtsaks tööliste võitlust kapitalistide klassi vastu ja rõhutas, et rahvusküsimused on selle klassivõitluse taustal teisejärgulised ega tohi seda segada. Sarnaselt teistele marksistidele oli ka Lenini seisukoht natsionalismi kohta laialivalguv, vastuoluline ja teisenev. Pärast I maailmasõja puhkemist Lenini hoiakud muutusid, talle on ka ette heidetud, et rahvusküsimuses ei tegutsenud ta oma printsiipide kohaselt. Eestlased igatahes mäletavad veel iseseisvussõda Punaarmee vastu. Arvan, et Lenini segane suhtumine natsionalismi oli tingitud eelkõige ikkagi sellest, et ta pidas klassivõitlust esmatähtsaks ja rahvusküsimused olid tema jaoks pigem segavad või ei mahtunud marksistliku paradigma raamidesse. Seejuures tundub, et Lenini käsitluse järgi tuleb suhtuda rahvusküsimusse erinevalt, sõltuvalt sellest, kas tegemist on kodanliku riigi või revolutsiooni järel tekkinud sotsialistliku maaga. Lenin jutlustas töölisklassi internatsionalismi. Sotsialismi tingimustes tuleb igast rahvuskultuurist säilitada vaid selle parim ja sotsialismiga ühilduv osa. Korduvalt kasutas Lenin väljendeid rahvuste ühtesulatamisest. Lenini 1913. aasta ettekande

„Teesid rahvusküsimusest” märkmetes on esitatud seisukoht, et eelistada tuleb internatsionaalset kultuuri, et rahvuseid tuleb unifitseerida, üksteisele lähendada ja üksteisega segada ning et ainult radikaal-demokraatlikud reformid suudavad tagada rahvuslikku rahu kapitalistlikes riikides. Neid ebamääraseid soovitusi võib ju tõlgendada ka nii, et ainus viis kapitalistlike riikide vaheliste sõdade mittepuhkemise ennetamiseks on rahvuste segistamine. Kahtlustan, et Lenini poliitikaks – kuigi ta seda otseselt välja ei öelnud – oli algselt kodanliku impeeriumi lammutamine ja nõrgestamine, mis soosis samal ajal erinevate rahvuste separatismi. Ent pärast revolutsiooni oli selleks separatismi allasurumine, sest nüüd nõrgestas separatism juba sotsialistlikku impeeriumit. Tundub, et selles küsimuses on EL-i mõned poliitikud just nagu Lenini õpilased: natsionalism oli hea Nõukogude Liidu ja sotsialismileeri lammutamisel, EL-i koosseisus on seesama natsionalism aga juba halb, sest nõrgestab Euroopa impeeriumi ja võib esile kutsuda selle lagunemist, nagu näitab Brexit. Ka Kataloonia iseseisvusliikumisest rääkimine on EL-is halb toon – Euroopa Parlamendis ei võetud selle küsimuse arutamist enamuse tahtel isegi mitte päevakorda ja ajakirjanduski eelistab sündmustest enamasti vaikida. Samas on aga end liidust lahkuma asutanud Ühendkuningriigi puhul nii Põhja-Iirimaa kui ka Šotimaa võimalikust iseseisvumisest rääkimine ajakirjanduses täiesti soositav. Samuti sarnanevad leninlikule internatsionalismile EL-i föderalistlikud suundumused. Kuigi Lenini artiklites ei esinenud väljendeid nagu näiteks „immigratsioon”, tuletavad need kirjutised ometi meelde EL-i liikmesriikide vaheliste piiride puudumist, rändekriisi, immigratsioonilainet EL-i, immigratsiooni kvoote, aga ka Ungaris väljendatud seisukohta, mille kohaselt on EL-i senise immigratsioonipoliitika teadlikuks eesmärgiks rahvuste segistamine rahvusriikide hävitamise eesmärgil.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

HelleMoonika

Helme Poliitikas ja ooperilaulmises on palju ühist

HELLE-MOONIKA HELME on õppinud ooperilauljaks, kuid teeb nüüd kõva häält hoopis poliitikas, osaleb parlamendi kultuurikomisjoni töös ning võtab teravalt sõna ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.

ks ma laulan niipalju kui kutsutakse ja teisalt kutsutakse nii palju, et igale poole ei jõua,“ ütleb igapäevaselt parlamendiliikme tööd tegev Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik. „Laulmine on hingele. Iga kord, kui olen midagi kaela võtnud, siis ütlen kohe „jaa“, sest see on nii tore, kuid tegelikult pole lihtne end nipsust ümber lülitada,“ räägib Moonika ja toob näite elust enesest. Hommikul vastas Postimehe küsimustele ümberõppe kohta ja õhtul oli Rootsi Mihkli kirikus heategevuskontsert. Inimesed ikka imestavad – Moonikal selline hääl! Kuidas saab nii väikesest inimesest nii suur hääl välja tulla!? Aga see on nagu jalgrattasõit – kui kord selgeks saadud, ei kao kuhugi, ehkki argipäevadel Moonika laulmist ei harjuta ega laula isegi mitte oma lõbuks.

„

Naisi ei pea poliitikas eriliselt nunnutama Kuna Moonika Helme on laulmist ka õpetanud, on just see omakorda õpetanud kõige rohkem teda ennast: „Kui oled seda pikalt ja armastusega teinud, siis see on nagu vein, mis läheb ajaga paremaks. See tuleb baasist, mis on aja jooksul ladestunud.“ Riigikogu liikmena on Moonika

Helme silma jäänud ladusa jutu ja jõulise tekstiga nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias. Temalt tellitakse lugusid ja tema arutlusi kuulatakse ning loetakse huviga. Moonika: „See, et ma avalikult praegu oma arvamust avaldan, ei tähenda, et ma enne vait olin. Oleme ka kodus kõiki neid asju koos arutanud, rääkinud, kaasa mõelnud. Minu jaoks ei ole siin midagi sellist, mida eile ei olnud ja täna on. Mart lihtsalt on olnud esiplaanil.“ Kas naisena, eriti veel poliitiku abikaasana, on sel alal tegutsemine teistmoodi? Moonika: „Ma arva, et olen naisena küll viimane, kes trambiks tuppa ja nõuaks endale tähelepanu, kuna olen naine – et ma muidu ei saa, kui te peate mind eriliselt toetama, eriliselt mõistma, eriliselt edutama… Ei midagi sellist!“ Ta toob näite jällegi muusikamaailmast, kus dirigendil on eriline roll: kui dirigent läheb orkestri ette, siis keegi ei küsi, kas ta on mees või naine, ta lihtsalt peab orkestriga toime tulema, oma tahte läbi suruma, ta peab ennast tõestama. Kui ta seda ei tee, siis ta pole hea dirigent. „Poliitikas on samamoodi, vähemalt peaks olema. Ja mina olen viimane inimene, kes ütleb, et naisi peab poliitikas eriliselt turgutama või nunnutama. Sa kas saad hakkama või sa ei saa hakkama; sul kas on sõnum või sul ei ole sõnumit; sa kas

Sa pead ise tegema kõik, et sind tõsiselt võetaks ja sa pead harjuma, et sind rünnatakse täpselt samamoodi nagu mehi. Ja isegi võib-olla inetumalt, sest kõik teavad, kuidas naisele haiget saab teha.”

suudad seda edastada või ei suuda. Sa pead ise tegema kõik, et sind tõsiselt võetaks ja sa pead harjuma, et sind rünnatakse täpselt samamoodi nagu mehi. Ja isegi võib-olla

inetumalt, sest kõik teavad, kuidas naisele haiget saab teha. Ma ei loe kommentaare. Aga ma ei hakka ka nutma, et appi kui seksistlik või kui õudne. Ma võiks seal paljud kohtus-

Helle-Moonika Helme

Helle-Moonika Helme: jõulukontsert ja Savonlinna ooperifestivalil lavale mineku grimmi sättimas. Fotod: erakogu

www.ekre.ee

se anda, „hoor“ on kõige pehmem nimetus, mis minu suunal üldse tuleb. Aga ma olen poliitikas, mul on raudrüü ümber, muidu mul poleks õigustki seal olla,“ arutleb Helle-Moonika Helme.

Laulmises ja poliitikas on nii mõndagi ühist Arusaadavalt johtus Moonika Helme tulek poliitikasse tema abikaasast Mardist, kes teatavasti on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees. Viimatistel parlamendivalimistel valiti Helle-Moonika Helme Riigikokku. Kuigi need kaks ala – laulmine ja poliitika – on väga erinevad, on seal mõndagi ühist. Näiteks see, et mõlemas tuleb väga palju esineda. Ja esinemistega poliitikas on Moonika juba silma jäänud. Nii oponentidele kui ka omadele. Sarnane on ka see, et ooperis on ette antud stsenaarium, poliitikas aga programm ja muud jutupunktid. Ja alati peab olema valmidus reageerida ootamatustele. Moonika loetleb sarnasuste all veel erinevaid intriige, hierarhiat, kogu seda tajumist, et hinnata, mis ümberringi toimub, kes on kes… Nii poliitikas kui ka laval on olulised nii professionaalsus kui ka suhted. Sõnaga, kogu see eelnev elu muusikas aitab Moonikat väga palju ka poliitikas: „Tunnen seda iga päev. Neis maailmades on väga palju sarnast.“ Kas parteijuhist ja ministrist abikaasa kõrval on poliitikat teha kergem või raskem? Moonika leiab, et kindlasti on see abiks – see on nagu muusikaga, ta ei läinud ju õppima laulmist üleöö. Poliitikaga on sama asi. Juba 2001. aastal asutati konservatiivide klubi, kus oli inimesi väga erinevatelt elualadelt ning millest sai alguse konservatiivse maailmavaate teadlik kujundamine poliitikaks. Moonika: „Proovisime toona teha ka parteid, sellest ei tulnud küll midagi välja. Aga see, kuhu me praegu oleme jõudnud, ei ole tulnud tühja koha pealt, õnne läbi või juhuste kokkulangemise tõttu. Juhus ja õnn on alati olulised, kuid sellele on eelnenud väga järjepidev ja pikaajaline tegutsemine.“ Kui ta vaatab viimasel ajal tekkinud uusi parteisid, kes korraldavad meeleavaldusi jms, siis ei maksa olla naiivne ja arvata, et nad teevad seda niisama – loomulikult tahavad nad ühel hetkel formeeruda. Ja siis oledki olukorras, kus pole enam tagasiteed. „Aga kas neist saab asja või mitte, siin oleneb väga palju sellest, kas nad jäävad järjepidevalt ja jonnakalt seda asja ajama, hoolimata vastutuulest, tagasilangustest, rünnakutest, ebaõnnestumistest. Meie oleme selle kõik läbi elanud,“ räägib Moonika. „Kui sa tuled ruttu ja saad kergelt, siis tuleb ka kiire langus, nagu me Vabaerakonna pealt nägime.“

Ma käin lauljateed siiani Moonika Helme tunnistab, et muusika nautimiseks jääb aega vähem kui tahaks. Kuigi ka abikaasa Mart Helme on endine muusik ja laulja, siis ühiseid laulmisi neil ette ei tule. Moonika: „Ma tohutult imetlen

4/2019

EESTI EEST!

neid inimesi, kes võtavad endale aega… Võib-olla kunagi, kui pensionile jään, võtan ette kõik kontsertide mängukavad, teatrite mängukavad ja hakkan läbi käima. See unistus mul on.“ Kuid enne laulmist üritas Moonika hoopis kunstiga kätt proovida: „Kui ma praegu vaatan meie kunstiülikooli, siis see on kardinaalselt erinev sellest koolist, kuhu ma ise tahtsin minna kunsti õppima, tollasesse ERKI-sse. Tänane tase pole absoluutselt võrreldav toonasega. Kui ma vaatan seda taset, millega praegu kunstiülikooli sisse saab, siis see on tolleaegse laste kunstikooli tase.“ Vanasti oli kõrgkoolidele riiklik

Kui oled seda (laulmist) pikalt ja armastusega teinud, siis see on nagu vein, mis läheb ajaga paremaks. See tuleb baasist, mis on aja jooksul ladestunud.” Helle-Moonika Helme

tellimus. Kui Moonika kandideeris, võeti maalierialale vastu ainult kaks inimest. Soovijaid oli aga kakskümmend. Eks ülejäänud pidid ennast järgmiseks aastaks uuesti ette valmistama. Moonika läks aastaks tööle ehitusele. Nii et ta oleks võinud olla praegu vabalt ka ehitusinsener. Kuid lõpuks läks ikkagi veel hoopis kolmandat moodi. Kuna ta laulis juba kooli ajal bändis, tuli ta koos bändipoistega Georg Otsa muusikakooli ettevalmistuskursustele. Ta oli kooli ajal (Tartu 8. keskkool) tegev ansamblis, laulukooris, käis laulupidudel… Ja saigi esimese korraga Otsa-kooli lauluerialale sisse. Kuigi ka seal oli suur konkurss – kaheteistkümnest soovijast võeti vastu vaid kaks. Edasi tuli loogilise jätkuna konservatoorium, mille lõpetamise järel oli Moonika koos Mart Helmega Moskvas, kus viimane oli suursaadik. Laulmine ei jätnud Moonikat ka seal maha. Ta on laulnud isegi Kremli relvapalatis. Koos orkestriga. Ja seda kanti üle kogu suure Venemaa. Moonika Helme: „Mis on ühele Eesti lauljale kõige suurem motivatsioon? Kõik tahaks ju laulda Estonia ooperiteatris suurel laval. Aga kui me Moskvast tagasi tulime, siis tuli otsus, et kui ma tahan rohkem lapsi oma ellu, siis oli käes hetk – kas nüüd või mitte kunagi. Nii sündisidki kaks last ja aktiivne karjääri tegemine jäi pooleli. Ent ma ei kahetse mitte midagi. Kui lapsed suuremaks said, astusin uuesti Eesti Muusika- ja Teatri akadeemia magistrantuuri ning lõpetasin selle Jaako Ryhäneni lauluklassis.“

RAAMATUSOOVITUS Elanikust kodanikuks: käsiraamat isemõtlejale Ülo Vooglaid 2019 Kirjastus: Ülo Vooglaiu Kirjastus OÜ

Käsiraamatu kaante vahele on koondatud sotsioloog Ülo Vooglaiu käsitlus inimesest ja ühiskonnast. Teisalt peegeldab raamat ka autorit ennast, tema maailmavaadet, leppimatust rumaluse ja harimatusega. Tegemist on teosega, mille autor peab rahuldavaks vaid süsteemset inimesekeskset elukäsitlust. Eri vaatenurkadest on avatud, kuidas luua elamise ja edu eeldusi endale ning teistele, kuidas kujuneda elanikust selliseks kodanikuks, kes oskab asjatundlikult

Salajane migratsiooniplaan Friederike Beck 2019 Kirjastus: OÜ Milestone Media

Raamat paljastab massiimmigratsiooni mahitajaid ja nende tegelikke motiive. Friederike Beck käsitleb põhjalikult ülirikaste rahvusvaheliste fondide ja valitsusväliste orga-

Euroopa kummaline surm Douglas Murray 2018 Kirjastus: Post Factum

1994. aastal avaldas USA välispoliitikaekspert Robert Kaplan ajakirjas The Atlantic artikli „Saabuv anarhia”. Kaplan väitis, et sel ajal kui lääne võrdõiguslased võitlevad nais- ja geiliikumiste järjest marginaalsemate aspektide eest, areneb muu maailm risti vastupidises suunas.

Etnogenees ja Maa biosfäär Lev Gumiljov 2018 Kirjastus: Ilmamaa

Lev Gumiljovi „Etnogenees ja Maa biosfäär” avaldati 1989. aastal, kui Nõukogude Liidus olid puhumas uued tuuled. Käsikiri seisis deponeerituna Üleliidulise Teadusliku ja Tehnilise Informatsiooni Instituudi hoidlas 15 aastat. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et samal aastal nägi ilmavalgust ka Solženitsõni „Gulagi arhipelaag”. Gumiljovi (1912–1992) mõlemad vanemad, nii ema Anna Ahmatova kui ka isa Nikolai Gumiljov, olid

osaleda ühiskonna- ja kultuurielus. Raamat algab käsitlusega inimesest ja inimese elust, seejärel leiavad käsitlust keskkond, ühiskond ja kultuur, siis suhtlemine, haridus, töö, juhtimine, tegevusja tunnetussüsteem jne. Käsiraamatu lugemist hõlbustavad mõisteseletused ja paljud joonised. Emeriitprofessor Ülo Vooglaid on tuntud ühiskonnategelane, kunagise Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialabori teaduslik juhendaja, kes on aktiivselt osalenud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ülesehitamises. Ta on korraldanud lugematul hulgal loenguid ja seminare ning juhtinud artiklites ja kirjades tähelepanu ühiskonna edenemise eeldustele, aga ka valitsevaile ebakõladele, ohtudele ja puudujääkidele.

nisatsioonide võrgustikke, mis Euroopa Liidu ja ÜRO kaasabil õhutavad Euroopasse suunduvat massiimmigratsiooni. Humaansuse sildi all viivad nad ellu ülimalt omakasupüüdlikke eesmärke. Raamat selgitab, kes on Euroopasse suunduva migratsiooni toetajad ja miks nad seda teevad. Miks ei kõrvaldata migratsiooni tegelikke põhjusi, kuidas sisserände õhutamine toimub ja palju muud.

Douglas Murray 23 aastat hiljem ilmunud raamat kinnitab Kaplani teesi õigsust ja näitab, et anarhia on lõpuks jõudmas ka Euroopasse. Liberaalne immigratsioonipoliitika on meelitanud meie mandrile miljoneid inimesi, kelle arvates pole liberaalsetel ideedel tulevikku. See põhivastuolu ütleb aga paraku, et tõeline tohuvabohu on alles tulekul. „Euroopa kummaline surm“ ilmus Ühendkuningriigis 4. mail 2017 ja sellest sai kohe menuk. Teos püsis Sunday Timesi raamatumüügi esikümnes peaaegu 20 nädalat ja sai aasta üheks enimmüüdud raamatuks. aadlisoost luuletajad ning klassikutest vanemate aupaiste jäi Gumiljovi kohale alatiseks hõljuma. 1990. aastatel sai temast kultuslik figuur. Mehest, keda Nõukogude riik oli nõnda palju alandanud ja vangilaagrites vintsutanud, sai riigi lagunemist nähes selle raevukas toetaja. Gumiljov oli veendunud, et Venemaa peab säilitama oma võimsuse. Kõige tähtsam on ideoloogia — vaimne selgroog, mis kannaks impeeriumi. Venemaa ning Suure stepi rändrahvaste ajalugu ning kultuuri uurides oli Gumiljov leidnud selle selgroo Euraasia liidus. Paljud Gumiljovi kriitikud on öelnud, et tema tööd on kirjutatud ülimalt paeluvalt ja neid saab lugeda nagu head romaani.

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Konservatiivide huumorinurk

O O S LAPUHUJA Mary Kross

Yoko Alender

udujutustaja

Riigikogu liige

Kallaste linna vapp Saaremaa valla vapp

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik vallandas nimeskandaali: „Helme valla nimi kompab hea maitse piire“ Ahto Viljakas reporter

Sotsiaalminister mõistis teravalt hukkatraditsioonilisele peremudelile pühendatud filmifestivali Dildo Randpere reporter

Mõisaküla linnavolikogu otsustas toetada 200 euroga traditsioonilise peremudeli filmifestivali. Esimene traditsioonilise peremudeli filmifestival leiab Mõisaküla kultuurimajas aset juba järgmise aasta veebruaris. Seda vaatamata seksuaalpervertide teravale vastuseisule. Festivali korraldaja HettEero Pere ütles, et tegelikult nad ükskord näitasid juba Mõisakülas ühte täiesti tavalist filmi mehe ja naise vahelisest armastusest ning siis hiilisid saali ka kaks homot eesmärgiga seanss põhja lasta. Koristaja kupatas nad harja kasutades uksest välja. Pärast filmi lõppu piidlesid mõned pederastid kultuurimaja nurga taga, et näha, kes nende

külas on huvitatud normaalsest suguelust. Festivali korraldaja HettEero Pere ütles, et homod on afiššidel ka tema nime sodinud ja asendanud R-tähe D-tähega. Samuti on nad pöördunud kohtusse, et tühistada volikogu otsus, millega eraldati festivalile toetust summas 200 eurot. Filmiprogrammi kohta ütles Pere, et näha saab selliseid maailmakuulsaid ilusaid ja romantilisi armastusfilme nagu „Madissoni maakonna sillad“, „Kiri pudelis“ ja „Armastus tööpostil“. Festivali lõpetab eluterve erootika meistriklass „Emmanuelle“. Sotsiaalminister Tanel Kiik on mehe- ja naisevahelistele armusuhetele pühendatud filmifestivali teravalt hukka mõistnud ning leiab, et selline ettevõtmine kahjustab meie ühiskonda, tekitades lõhesid ja sildistades erinevaid kogukondi.

Kotka linna vapp

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tõstatas küsimuse, kas Helme valla nimekuju on ikka kooskõlas korruptsioonivastase seadusega. On tekkinud kahtlus, et EKRE esimees Mart Helme on lasknud nimetada Valga maakonnas asuva omavalitsusüksuse iseenda järgi Helme vallaks. „Pole ime, et EKRE sai LõunaEestist viimatistel parlamendivalimistel nii palju hääli,“ kurjustas erikomisjoni esimees Katri Raik. Tema hinnangul tuleks Helme vald viivitamatult ümber nimetada. Seda juttu pidasid aga koalitsioonipoliitikud puhtakujuliseks kiusuks. Nad tõid näite, et Raigi enda erakonna – sotside – juhi

Indrek Saare järgi on nimetatud Saaremaa vald. Reformierakonna juhi Kaja Kallase ja sama erakonna auesimehe Siim Kallase järgi on nimetatud Peipsiääre valda jääv Kallaste linn. Koalitsioonipoliitikute vastuargumendid läksid paraku Raigi kurtidele kõrvadele. „Isegi Helme valla vapp sarnaneb tuntavalt EKRE sümboolikaga,“ toonitas Raik, „Samas pole Saaremaa valla vapil punast roosi, vaid palju neutraalsem põleva purjega paat ning Kallaste linna vapil on orava asemel suitsupääsuke.“ Tegelikult ei pea erikomisjoni esimehe vastuväited paika, sest Kallaste puhul on näha Reformierakonnale omast kollast värvipõhja, pealegi meenutab vapp ENSV lippu, kusjuures ka pääsuke näeb välja pigem orava moodi. Vaidlused kestsid pikki tunde

ning päädisid sellega, et probleem tuleb üle anda erapooletule nimekomisjonile. EKRE saadikud moodustasid Helme valla toetusgrupi, kuhu pani end kirja ka sotsiaaldemokraadist saadik Helmen Kütt. Vastukaaluks sellele moodustasid sotsidest saadikud Saaremaa valla toetusgrupi ning Reformierakonna parlamendiliikmed Kallaste linna toetusgrupi. Kuna Ratase valda, linna ega küla Eestimaal pole, kaalub Keskerakond oma esimehe vahetust. Uue juhina on kõne alla tulnud Siret Kotka, sest Kotkanimeline linn on Lõuna-Soomes täiesti olemas. Tõsi, samanimeline küla asub ka Põhja-Eestis, kuid selle puhul on suureks miinuseks asjaolu, et sealt mitte eriti kaugel asub Edgar Savisaare Hundisilma talu.

TERETUTVUS: Jürgen Ligi Mis on teie öökapiraamat? Olete ikka loll… Esiteks käivad raamatud riiulis. Ja selleks, et saabuks edu, ei tule lugeda mitte raamatuid, vaid raha. Reformierakonda ainult nii saabki – tuleb osata lugeda raha. Milline on teie lemmiklaul? See on minu enda tehtud laul pealkirjaga „Ära kaaguta“. Lugu pole veel salvestatud, sest ükski muusik pole olnud nõus seda esitama. Mis teha… muusikud on ju lollid. Nad olid bändiproovis, kui jumal mõistust jagas. Mis on need kolm asja, mille te võtaksite kaasa üksikule saarele? Ainult kolm? No see oleks lollus. Ma võtaksin loomulikult kõik oma portfellid – haridus- ja teadusministri oma, rahandusmi-

Foto: scanpix

Nagu kaks tilka vett

Fotod: facebook/err

Helme valla vapp

nistri oma, kaitseministri oma ja välisministri oma. Aga kui sunnitakse piirduma kolmega, siis paneksin kaitseministri portfelli välisministri portfelli sisse ja rahandusministri portfelli topiksin raha täis. Kui te ei oleks Riigikogu liige, siis te oleksite…

Loll küsimus. Iga lollgi teab, et oleksin olümpiavõitja kergejõustikus. Kui ainult ei oleks noorena saanud üht lolli vigastust… Aga ega poliitikal ka viga pole. Kui seal ainult nii palju lolle ei oleks. Mis on teie suurim unistus? Et te läheksite kirikusse ja saaksite seal peksa, loll tindinäpp!

www.ekre.ee

4/2019

EESTI EEST!

ANEKDOODID

mälumäng

Tallinna loomaaed päikeselisel laupäeva hommikul. Korraga komistab üks väike poiss ja kukub basseini, kus ujuvad krokodillid. Mööduv mees hüppab basseini ja tirib poisi välja. Erutatud rahvahulk piirab kangelase sisse, läbi massi tungib ajakirjanik: „Milline kangelastegu! Kas oleksite nõus intervjuud andma? Oi! Aga te olete ju Urmas Reitelmann!!!” „Jah, see ma olen,” vastab Reitelmann. Ajakirjanik kaob. Paari tunni pärast ilmub peavoolumeediasse uudis pealkirjaga: „Hullunud EKRE volikogu esimees Urmas Reitelmann röövis vaeselt krokodillilt hommikusöögi!”

1. Mis nime kandis 23. augustil 1989 seoses Balti ketiga Eesti Raadio eetris olnud kolmetunnine otsesaade? a) „Tallinnast Vilniusesse“ b) „Balti tee“ c) „Me hoiame ühte“ 2. Eestis on kolm nunnakloostrit – IdaVirumaal Kuremäel, Tallinnas Pirital ja … Kus asub kolmas? Vihjeks: klooster asub Reo külas. a) Pärnumaal b) Saaremaal c) Läänemaal 3. Kelle bänd saadab lauljaid iga-aastasel Vaba Rahva Laulul? a) Antti Kammiste b) Urmas Lattikas c) Tomi Rahula

Peaminister Jüri Ratas maskeerib end ja läheb rahva eluga tutvuma. Ta peatab ühe tööriietes mehe: „Noh, kuda elu on kah?” „Elu on s*tt!” vastab töömees. „Aga sa ära ilusta,” palub Ratas, „vaid räägi nii, nagu tegelikult on.”

4. Kes neist oli lõppenud hooajal jalgpalli Premium liiga edukaim väravalööja? a) Erik Sorga b) Kaimar Saag c) Nikita Andrejev

Kaja Kallasele hakatakse valedetektori testi tegema. Enne protseduuri selgitatakse talle, kuidas test läbi viiakse: „Meie esitame teile küsimuse, teie vastate. Kui vastate ausalt – süttib roheline lambike, kui valetate – süttib punane. Kas saite aru?” „Sain,” vastab Kallas. Süttib punane lambike.

5. Kes on Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister? a) Kaimar Saag b) Kaimar Karu c) Kaimani Saak 6. Milline spordiala oli Eestis algselt tuntud kui põrandvõimlemine? a) Karate b) Aeroobika c) Kulturism

Adjutandivormis mees siseneb ühte Tallinna juveeliärisse: „Kas teil ristikujulisi ripatseid on?” „Muidugi on.” „Andke mulle 20 000!” „Kuidas?! Milleks teile nii palju?” „President Kaljulaidil suri tarutäis mesilasi ära – käskis auga maha matta...“

Iisraeli külastav Reformierakonna esimees Kaja Kallas palvetab Nutumüüri juures: „Et rahvas ometi ükskord meie rahastamisskandaali ja Autorollo jama unustaks! Et Reformierakonna toetus hüppeliselt tõuseks! Et me jälle võimule pääseksime! Et minust saaks peaminister!” Murelik turvamees astub ligi: „Proua, te palvetate siin juba teist päeva... Kas aitab?” „Teate, niisugune tunne on, nagu räägiks seinaga!” vastab Kallas. Vestlevad kaks sõpra: „Nägin eile telekast seda Autorollo tibi Pentus-Rosimannust. No ütle, kas sellele naisele võib tõesti 43 aastat anda?” „Muidugi mitte. Aga 4,3 aastat annaks talle iga kohtunik.”

7. 26. septembril 2019 jõudis alpinist Katrin Merisalu esimese Eesti naisena 8000 meetri kõrguse mäe tippu. Mis nime see mägi kannab? a) Cho Oyu b) Manaslu c) Annapurna

Autor: Erki Evestus

9. Mis on EKRE naisühenduse nimi? a) Naiste Sinine Äratus b) Noorkotkatütred c) Naisühendus

malenurk

10. Kui mitme aasta tagant võtab järjekordse rattamatka ette „Ehh, uhhuduuri“ reisiseltskond? a) 4 b) 5 c) 6

ÜLESANNE: Karol Józef Wojtyła elegantne matt, 1946 LAHENDUS: Karol Józef Wojtyła, hilisem Rooma paavst Johannes Paulus II, oli nooruses suur malesõber. Mõned tema koostatud maleülesanded rändavad internetiavarustes siiani. Valge matistab musta elegantsel moel: 1. c7-c8R! Ka4-a3 2. Rc8-b6! a7:b6 (must on käigupuuduses, muid käike tal ei ole). 3. a5:b6 matt! Nii nagu aitas Johannes Paulus II oma tarmuka tegevusega kaasa Berliini müüri langemisele ja Ida-Euroopa rahvaste vabane-

8. Märt Avandi üks esimesi filmirolle oli linateoses „Meeletu“. Keda ta seal mängis? a) Kohtunikku b) Talupidajat c) Kinnisvaramaaklerit

11. Millal tuli ilmale Eesti esimene katseklaasibeebi? a) 1990 b) 1993 c) 1995

misele, vabastas ka noore Karol Józef Wojtyła maleülesandes ratsuks moondunud ettur tee vastase kuninga matistanud valgele vankrile. koostaja Eino Vaher

12. Kui palju läks maksma Eesti filmiajaloo üks kallemaid filme „Viimne reliikvia“? a) 250 000 rubla b) 500 000 rubla c) 750 000 rubla Vastused: 1c; 2b; 3b; 4a; 5b; 6a; 7b; 8c; 9c; 10a; 11c; 12c

Enne riigikogu valimisi saatis Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kõigi teiste erakondade esinumbritele kirja, mille põhisõnum oli: „Õnn ei ole rahas!” Pärast valimisi, kui selgus, et Isamaa just eriti palju hääli ei saanud, saatsid teiste erakondade esimehed Seederile vastukirja: „Kallis Helir-Valdor, ära kurvasta – õnn ei ole häältes!”

4/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

foto: scanpix

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „…on poliitkorrektsuse nõue“. EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Liivi L. Aekre külast, Mari T. Tallinnast, Saime P. Tartust, Heinar K. Tallinnast ja Andres R. Kilingi-Nõmmelt. Palju õnne! Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 10. jaanua riks 2020 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149. Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi. Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi _________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________