ISSN 2504-5881
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 4/2019 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme
Kas me jätame oma järglastele Eesti või Estonia? Lk 4
Martin Helme
suurte sulide ja trahvimiljonite jälil Lk 5
Värske väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu:
Kadri Vilba
ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee
Spiiker Henn Põlluaas
Meie digiriik vajab uuendamist!
Seksuaalõpe väikelastele – hoiame selle hulluse Eestist eemal!
unistab rikkast rahvusriigist ja … lendamisest
Lk 6
Lk 8
Lk 10
Helle-Moonika Helme:
Poliitikas ja ooperilaulmises on palju ühist Lk 16
EKRE töötab turvalisema ja kaitstuma Eesti nimel Siseminister Mart Helme leiab, et Eesti peab tõstma oma kaitsevõimet juhuks, kui rahvusvahelised julgeolekugarantiid ei toimi. Sisekaitsevaldkonnas töö selles suunas käib.
M
eedia keerutas hiljuti üles tolmu teemal, kas siseminister tohtis avalikult juhtida tähelepanu NATO-s esinevatele probleemidele. Seni on Eestis juurutatud usku, et tähelepanu juhtimine nõrkustele vähendab alliansi heidutusvõimet. Olukorra võttis tabavalt kokku ajakirjanik Mikk Salu: „Suurema osa Eesti poliitikute jaoks on julgeolekupoliitika olnud lihtsalt pähe õpitud mantrate kordamine, mille sisust ja tähendusest aru ei saada.“ Tegelikult oli Helme sõnum lihtne: tunnistada probleemide olemasolu. Ta pole kaugeltki esimene, kes seda teeb. Alates 2016. aastast on mitu USA mõttekoda osutanud, et NATO jõud Poolas ja Baltikumis pole võimaliku agressiooni tõrjumiseks piisavad. USA president Donald Trump on korduvalt sedastanud, et ilma liikmesriikide panuste suurendamiseta liit ei toimi. Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas mõne kuu eest NATO-t lausa ajusurmas olevaks. Olukorda halvendavad NATO liikmesriigi Türgi sammud. Otsus hankida Venemaalt S-400 tüüpi kaugmaa-õhutõrjeraketikomplekse tõstatab küsimuse, kuidas on Türgil võimalik pärast seda jätkata osalemist NATO ühtses õhukaitsesüsteemis. Samuti on Türgi teatanud, et kuni ta ei saa NATO-lt tugevamat poliitilist toetust sõjategevusele Põhja-Süürias, keeldub riik toetamast Balti riikide ja Poola
Mart Helme kagupiiril.
kaitseplaani. Lisaks ei tea me, missuguseks kujuneb Saksamaa Vene-poliitika pärast Merkelit ning Suurbritannia välis- ja julgeolekupoliitika pärast Brexitit. Teisisõnu, maailm muutub ning meie liitlaste käitumise ja omavaheliste suhete osas on küsimärke. Mis on plaan B? Selleks on iseseisva kaitsevõime suurendamine. Helme selgitab: „NATO on Eestile jätkuvalt tugev julgeolekugarantii, aga meie esmane kaitsevõime tuleb tõsta tasemele, kus see on ka iseseisvalt heidutav, nii et me suudame ära oodata, kuni liitlased meile appi jõuavad. Olen NATO tuline pooldaja, aga mitte nõrga NATO pooldaja. Meie vaenlast heidutab ainult tegelik kaitsevõime.“ Lisaks sellele, et Helme kutsub üles tugevdama Eesti kaitseväge, tegutseb ta ministrina selles suunas, et tema haldusalas – politsei, piiri-
Foto: siseministeerium
NATO on Eestile jätkuvalt tugev julgeolekugarantii, aga meie esmane kaitsevõime tuleb tõsta tasemele, kus see on ka iseseisvalt heidutav, nii et me suudame ära oodata, kuni liitlased meile appi jõuavad. Olen NATO tuline pooldaja, aga mitte nõrga NATO pooldaja. Meie vaenlast heidutab ainult tegelik kaitsevõime.” Mart Helme
valve, päästeamet – kasvaks suutlikkus kriisidele reageerida. Hiljutine sügistorm Lõuna-Eestis tõestas, et praegu ei ole riik erakorralisteks olukordadeks valmis. „Tormi ajal ilmsiks tulnud lüngad on pikaajalise tegemata jätmise tulemus. Oleme saavutanud kokkuleppe, et
katame Eesti lähemate aastate jooksul elektrisõltuvusest vabade kütusetanklatega,“ ütles Helme, lisades, et parandamist vajab ka riigi ja ettevõtluse vaheline koostöö. Kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul on probleem ka see, et varasemate valitsuste ajal on siseminis-
teeriumi valitsemisalas kaotatud kõik, mis oli vähegi sõjaväestatud – sisekaitse operatiivrügement, päästekompaniid ja piirivalve ning struktuur tervikuna lihviti nõnda õhukeseks, et suudab praegu täita ainult igapäevaseid ülesandeid. Neid lünki on mõeldud täitma siseminister Helme eestvedamisel loodav sisekaitsereserv. See peab aitama toime tulla nii siseriiklike kriisidega kui ka välisriigi mõjutustegevuse toimel kasvavate olukordadega nagu pronksiöö, aga ka teise riigi varjatud agressiooniga. Reservi kaasataks kaitseväeteenistuse läbinud isikuid, peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe erialaväljaõppe läbinud reservväelasi, aga ka endiseid politseinikke ja sisekaitseakadeemia lõpetanuid. EKRE pikemaajaliste eesmärkide hulka kuulub sõjaväelise piirivalve taastamine.