Mart Helme
EKRE paneb asjad liikuma Lk 4
Mart Järvik
Ühtegi Brüsseli nõuet ei tohi täita pimesi käsu korras Lk 6
Jaak Madison
Tahan murda kuvandit, nagu oleks Eesti saadikud kõigega nõus
Jaak Valge
ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Peeter Ernits
Eve Pärnaste:
Paremäärmuslik või rahvuskonser vatiivne?
Äriprojekt kliimaneutraalsuse lipu all
Eesti rahva suurim ja tulemusrikkaim ühistegu
Lk 10
Lk 14
Lk 16
Lk 8
EKRE töö hakkab vilja kandma: Riik karmistab rändepoliitikat Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) üheks olulisemaks eesmärgiks on immigratsiooni hoidmine range kontrolli all ning põlisrahva heaolu ja turvalisuse kaitsmine. EKRE eestvedamisel liigub riik järjekindlalt selle eesmärgi täitmise poole.
Fotod: Scanpix
ISSN 2504-5881
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 3/2019 issuu.com/konservatiividevabasona
E
hkki massimeedia ei pööra immigratsiooniteemale enam sama palju tähelepanu kui rändekriisi haripunktis 2015–2016, ei ole rändest lähtuv oht kuhugi kadunud – Eestit ohustab rändesurve nii läänest kui idast.
Euroopa ihkab kvoote Euroopasse tungivate peamiselt Aafrika ja Lähis-Ida immigrantide aastane hulk on küll vähenenud, kuid sellest hoolimata on selge, et Euroopa ei suuda lõimida nii suuri inimmasse ilma probleemideta. Nõnda püütaksegi määrida Euroopa Liidu liikmesriikidele pähe ideed kohustuslikust ümberjagamissüsteemist. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Giuseppe Conte nõuavad Euroopa Liidu rändepoliitika ümbertegemist, sest see ei toimivat ning riigid polevat selle jõustamisel piisavalt solidaarsed. Macron ärgitab koostama lepet, milles peavad osalema kõik EL-i riigid. Ta rõhutab, ja kordab sellega Itaalia nõudmist, et kõrvalejääjaid ootab rahaline karistus. Ent Euroopast tulevate ähvarduste kõrval on Eesti jaoks muutunud palju pakilisemaks probleemiks hüppeliselt kasvanud immigratsioon ida poolt.
Rändesurve Ukrainast Kui 2016. aastal väljastati Eestis välismaalastele ligi 1800 ajutist tööluba, siis 2017. aastal väljastati töölube juba ligi 7500 ning 2018. aastal 18 500. Need arvud viitavad Reformierakonna valitsemisajal alguse saanud praktikale, mille kohaselt muudetakse sisserännet reguleerivaid seadusi tööandjate surve põhjendusega järk-järgult leebemaks.
Niikaua, kuni EKRE on valitsuses, jääb Eesti eestlaste rahvuskoduks ega muutu sisserändajatest üle ujutatud geograafiliseks mõisteks.” Mart Helme
Lisaks ajutisele tööjõule saabuvad siia Ukrainast ja Venemaalt immigrandid, kes saavad Eestis kohe elamisloa. Tegelik immigrantide hulk võib olla ametlikust arvust märkimisväärselt suurem, seda ka põhjusel, et Eesti lõunapiiril ja sadamates puudub piirikontroll. Hinnanguliselt võib Eestis olla üle 10 000 illegaalse töötaja. Peale selle on välistudengite hulgas sadu inimesi, kes ei ole tulnud Eestisse mitte teadmisi omandama, vaid kasutavad siinseid kõrgkoole Schengeni viisa hankimiseks. EKRE tuli valitsusse selge eesmärgi ja lubadusega hoida immigratsioon Eestis kontrolli all.
Lahkumine ÜRO rändeleppest EKRE nõudis juba eelmisel aastal Eesti lahkumist immigratsioonile
rohelist tuld näitavast ÜRO rändeleppest. Lepe näeb muu hulgas ette islamirände muutmise inimõiguseks ning jätab rahvused ja riigid ilma õigusest kujundada ise oma immigratsioonipoliitikat. Tänavu septembris jõudis valitsus tegudeni: välisminister Urmas Reinsalu saatis ÜRO Peassamblee presidendile Tijjani MuhammadBandele kirja: „Lubage mul rõhutada, et Eesti jaoks ei ole globaalne ränderaamistik rahvusvaheliselt siduv, ei loo Eesti jaoks mingeid õiguslikke kohustusi ega ole ka rahvusvaheline tavaõigus.” Sama sirgjoonelisi sõnumeid on Euroopale saatnud ka siseminister Mart Helme. Juulis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste kohtumisel teatas Mart Helme, et esmatähtis on ebaseadusliku rände
ennetamine ja illegaalselt riigis viibivate inimeste kiire ja tõhus tagasisaatmine. „Eesti on valmis kaasa rääkima võimaliku abi osutamise üle rände lähteriikidele, kuid rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmine peab jääma vabatahtlikuks,” sedastas siseminister. Oktoobri alguses toimub taas EL-i siseministrite kohtumine, kus võetakse jutuks uued võimalikud rändekvoodid. Ka sellele kohtumisele sõidab Helme selge seisukohaga: „Eesti ei osale mitte mingisugustes üle Vahemere tulevate migrantide laialijaotamise kavades. Selle valitsuse seisukoht on, et sundjaotamises me ei osale. Me ei ole nõus loovutama oma riigi suveräänset õigust otsustada ise, keda ja kui palju me oma riiki laseme.”
Seadused odava võõrtööjõu ohjeldamiseks Idast lähtuva immigratsiooni tõkestamiseks on Helme algatusel ette valmistamisel mitmesugused muudatused välismaalaste seaduses. Seadusemuudatuste eesmärk on tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse-
ja läbirännet, korrastada välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud regulatsioone ning ennetada tõhusamalt seadusliku rände reeglite väärkasutust. Seadusemuudatused peaksid Riigikokku jõudma lähikuudel. „Ettevõtjad ja kinnisvaraarendajad võivad küll heameelest käsi hõõruda, kui meile tuleb kümnete tuhandete kaupa odavat Ukraina tööjõudu, aga eesti rahva seisukohast on tegemist Trooja hobusega. Odava võõrtööjõu kasutamine pidurdab meie oma inimeste palgakasvu ja suurendab meie inimeste väljarännet. Me ei ole põlisrahva väljavahetamisega nõus,” ütles Helme. „Ka Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestisse tööränne. Eestisse jäi pidama küll vaid iga seitsmes sisserännanu, aga aastakümnete jooksul viis see tohutu, Euroopa mõistes pretsedenditu ulatusega immigratsioonini. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on võõrpäritolu. Seepärast tuleb võõrtööjõu kasutamist reguleerivaid seadusi korrastada. Peame rohkem kontrollima, keda me oma riiki lubame, mis tingimustel ja kui kauaks.”
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Foto: Scanpix
3/2019
Foto: Scanpix
2
Piirikaubandus, mis viib raha Eestist välja, on pärast alkoholiaktsiisi langetamist hakanud vähenema.
Suvise aktsiisilangetuse mõju: maksulaekumine paraneb ja Soome turiste käib rohkem Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel ellu viidud lubadus langetada alkoholiaktsiisi 25 protsendi võrra hakkab tooma soovitud tulemusi. Alkoholiaktsiisi langetusest tingituna kasvas alkoholiaktsiisi laekumine juulis 53,1 protsenti. „Aktsiisilangetus toimib täpselt nii, nagu me soovisime ja prognoosisime,” ütles rahandusminister Martin Helme. „Alkoholiaktsiisi langetuse peamine eesmärk oli saada ostud Eestisse tagasi, et maksud laekuks meie eelarvesse.” Helme prognoosib, et piirikaubandus Lõuna-Eestis tõmbab järjest koomale ja peaks järgmiseks aastaks jõudma tava pärasele tasemele. „Soome turism on kaks kuud järjest teinud reipat kasvu, murdes senist selget langustrendi ja tuues raha Eestisse mitte ainult alkoholitootjatele, vaid ka hotellidele, restoranidele, kaubanduskeskustele ja muuseumitele.” Rahandusminister peab vajalikuks rõhutada: see, et meil ostetakse rohkem alkoholi, ei tähenda, et meil juuakse rohkem alkoholi. Aktsiiside normaalsele tasemele langetamisega klaarib praegune valitsus ära eelmise valitsuse sotsiaalministri Jevgeni Ossinovski kokku keeratud käki. Sotsiaaldemok raatliku erakonna (SDE) läbi surutud aktsiisitõusu tule musena 2016. aastal jäi Eesti riik järgnevatel aastatel maksutuluna ilma paarisajast miljonilist eurost, suleti üle 40 piiri äärse maapoe ning alkoholi tarbimine hoopis kasvas. Helme sõnul otsib praegune valitsus võimalusi ka diisli kütuse aktsiisi langetamiseks.
EKRE saadikud asutasid külaliikumise toetusrühma Riigikogus moodustati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni saadikute eestvedamisel külaliikumise toetusrühm. Toetusrühma esimehe Merry Aarti sõnul on eesmärk parandada koostööd külaliikumiste ja seadusandjate vahel. „Leiame, et Toetusrühma juht Merry Aart. Foto: Scanpix külaliikumise esindajaid tuleb senisest rohkem kaasata maaelu mõjutavate seaduste väljatöötamise protsessi,” ütles Aart. Toetusrühma kuuluvad Merry Aart, Tiit Kala, Alar Laneman, Paul Puustusmaa, Leo Kunnas, Urmas Espenberg, Anti Poolamets, Riho Breivel, Peeter Ernits, Kai Rimmel, Uno Kaskpeit, Kalle Grünthal, Tarmo Tamm, Annely Akkermann, Jüri Jaanson ja Heiki Hepner.
Arnold Rüütel: „Võtame kontrolli alla migratsiooni. Eestlane peab jääma peremeheks omal maal.”
Arnold Rüütel: Rahvuslike jõudude soov on üles ehitada Euroopa Liit kui suveräänsete riikide liit EKRE auesimees president Arnold Rüütel leiab, et Riigikogu valimiste järel moodustatud kolmikliit on riigijuhtimise seisukohalt parim valik. „Öeldakse, et ajalugu kordub. Riigikogu valimiskampaania käigus tekkis mul aeg-ajalt tunne, et oleme jõudnud ajas 30 aastat tagasi interrindega võitluse aega. Üleskutsed nagu „Kodakondsus kõigile”, „Takistada väljaastumist Nõukogude Liidust”, „Tagasi NLi-aegse sümboolika juurde” kõlasid kaudselt ka nüüd. 30 aastat hiljem kõlavad need loosungid aga juba Euroopa Liidu
seisvuse ajal on valitsemisvastutuse võtnud koalitsioon, kes seisab Euroopa Liidu kui suveräänsete riikide liidu arengu eest. Meie tähelepanu keskmesse on tõusnud Eestimaa elanik oma muredega. Meie riik on siin valmis igati omapoolselt panustama nende murede leevendamiseks,” ütles Rüütel. „Võtame kontrolli alla migratsiooni. Eestlane peab jääma peremeheks omal maal. Ma olen veendunud selles, et kolmikliidu siiras eesmärk on ühine tulemuslik tegutsemine koalitsioonilepingus kirjapandu realiseerimiseks.”
suunalt lähtuvalt, täis sügavat hirmu, et valmistutakse sellest liidust välja astuma. Minu meelest on selline jutt sulaselge provokatsioon. Vastupidi. Rahvuslike jõudude sooviks on üles ehitada Euroopa Liitu kui suveräänsete riikide liitu. Sealt siis see mõnede eriti Euroopa-meelsete erakondade paanika,” ütles Rüütel EKRE volikogul peetud kõnes. Rüütli sõnul on Riigikogu valimiste järel moodustatud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon riigijuhtimise seisukohalt parim valik ja seda mitmel põhjusel. „Esmakordselt meie ise-
Viimase 12 aasta suurim pensionitõus: 45 eurot kuus Kuigi vanaduspensionit ei olnud tulevast aastast võimalik tõsta nii palju, kui koalitsioonierakonnad oleksid tahtnud, suutis valitsus läbi suruda viimase tosina aasta suurima pensionitõusu (vt graafik). Alates 2020. aasta aprillist tõuseb keskmine vanaduspension indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul 45 eurot kuus ehk 540 eurot aastas. Rahandusminister Martin Helme sõnul on hea uudis ka see, et inflatsioon ei söö pensionitõusu ära: „Hinnad tõusevad praegu aeglasemalt, mis tähendab, et pensionäri ostujõud suureneb.” Valitsus kavatseb pensionit tõsta ka järgmistel aastatel. EKRE eesmärk on, et keskmine pension jõuaks 2023. aastaks 800 euro lähedale.
44-aastase staažiga inimese keskmine vanaduspension 2020 2019
+21 €
396 €
2015
2011
+20 €
416 €
2016
2012
+31 €
447 €
2017
2013
+37 €
483 €
2018
2014
+45 €
528 €
+22 €
375 € 353 € 334 € 319 € 305 €
+19 € +15 €
+13 € +0,7 €
www.ekre.ee
3/2019
EESTI EEST!
Perepilet peaks kehtima ka kolme ja enamalapselistele peredele! Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsioon alustas võitlust selle eest, et linna spordi- ja vabaajaasutused lõpetaksid enam kui kahelapseliste perede diskrimineerimise. „Tallinna spordi- ja vabaajaasutused on pannud enam kui kahelapselised pered olukorda, kus perepiletist neile enam ei piisa, sest perekonnaks loetakse kaks täiskasvanut ning kaks kuni 14-aastast last. Alates kolmandast lapsest tuleb osta lisapileteid,” osutab volikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas. „Statistikaameti andmetel on kolme ja enama lapsega peresid Eestis ainult üheksa protsenti kõigist lastega peredest, seega ei tohiks paljulapseliste perede laste perepileti alla arvamine Tallinna linna rahakotile hoopi anda.” Fraktsioon esitas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevile ka arupärimise, miks on linnavalitsus sellise diskrimineeriva eeskirja heaks kiitnud ja kas on kavas seda muuta. Belobrovtsev annab oma kirjalikus vastuses mõista, et ei usalda linnaujulaid külastavaid peresid ja kahtlustab, et perepiletites lubatud laste arvu kolmeni tõstes hakatakse sõpru kaasa võtma. „Ujula personal ei saa kontrollida, kas täiskasvanuga on kaasas ühe pere lapsed või on kaasas ka mõni sõber,” kirjutas Belobrovtsev.
Eesti Tare taasavamist tähistasid Krimmi eestlased 22. septembril 2019 suure peoga. Foto: Eesti Kultuuriseltside Ühendus
Jaak Madisoni kogutud raha aitas korda teha Krimmi eestlaste Eesti Tare
Tallinna linnaasutustes kehtiva hinnakirja järgi üks kolmikutest perepileti alla ei mahu. Foto: Scanpix
Seda, kuidas olla kahe lapse puhul kindel, et mõlemad on sama pere liikmed abilinnapea vastuskirjast ei ilmne. Ent abilinnapea toob paljulapseliste pealt teenimise põhjendusena ka kohustuse linnale raha teenida. Volikogu liikme Mart Kallase sõnul ei ole Belobrovtsevi selgitused veenvad, mistõttu uurib EKRE fraktsioon võimalusi, kuidas muuta linnaasutuste hinnapoliitikat peresõbralikumaks. „Paljulapseliste perede
toetamine peaks olema kogu riigi, kaasa arvatud linna ühine pingutus. Kui me tahame, et Eestis sünniks senisest rohkem lapsi, siis peaksid linnaasutused lõpetama hinnapoliitika, mis annab suurperedele mõista, et mõned nende lapsed on üleliigsed,” ütles Kallas. „Kui abilinnapea Belobrovtsev kardab süsteemi kuritarvitusi, siis on ju võimalik see lahendada kasvõi suurpere kaardiga, kus ema-isa ja lapsed nimeliselt peal.”
Enamik kiidab heaks valitsuse otsuse muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks ja lasta inimestel ise oma raha üle otsustada. Teise samba vabatahtlikuks muutmist toetab 68% ning vastu on 21% pensionikogujatest. Nii selgus Turu-uuringute ASi korraldatud ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringust. Pensionireformi toetajad on uuringu andmetel ülekaalus peaaegu kõigis sotsiaal-demograafilistes gruppides. Samuti on reformi pooldajad ülekaalus peaaegu kõikide erakondade toetajate seas, vaid Reformierakonna toetajate seas on pooldajaid ja vastaseid võrdselt 46 protsenti. Vastuolijate hulk Reformierakonna toetajate leeris ei ole üllatav. Need inimesed on uskuma jäänud oravapartei liidrite desinformatsiooni nn pensioni sammaste lammutamisest. Paraku ei ole suur osa Reformierakonna toetajatest kursis sellega, et oravapartei kaitseb
penisonireformi kritiseerides oma suurrahastajate, sealhulgas pankurite huve. Pankurid on arusaadavalt häiritud, sest pensionireformi tulemusel jääb börsidel keerutatavat raha vähemaks ja see tähendab pankadele väiksemaid kasumeid. Pensionireformi vedava rahandusministri Martin Helme sõnul ei toimu tege- Reform toob kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniraha paigulikkuses mingit pensionitamisel. Foto: Scanpix samba lammutamist, vaid reform toob kaasa senisest suurema valikuvabaduse sionireform – toim.] valitsuse pensioniotsuste tegemisel. poolt. See on justkui pärisorjuse Soovijad saavad jätkata teise kaotamine kakssada aastat pensionisambasse kogumist tagasi. On omamoodi paradoknii, nagu nad on seda seni teisaalne, et konservatiivide valitnud. Samas on võimalik lõpesus annab inimestele vabaduse tada maksete tegemine, kuid ise otsustada ning liberaalid on jätta kogutud raha pensioni selle vastu.” fondi alles. Kolmas võimalus on Reform käivitub järgmisel lõpetada maksete tegemine ja aastal. Avalduste esitamise kogutud raha välja võtta. tähtaeg maksete lõpetamiseks, Tuntud ettevõtja ja majannendega uuel aastal alustamidusekspert Indrek Neivelt on seks või ka raha väljavõtmiseks võtnud olukorra tabavalt kokku, on 31. august 2020. öeldes: „Väga hea otsus [pen-
Foto: Scanpix
Valitsuse otsust lõpetada pensionikogujate „pärisorjus” toetab ligi 70% inimestest
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Jaak Madisoni kogutud raha abil remontisid Krimmi eestlased Eesti Tare, mille saab nüüd uuesti avada 19. sajandil sinna elama kolinud eestlaste muuseumina. Madison algatas eelmisel aastal rahakorjamiskampaania, et aidata päästa Krasnodarka külas asuv Eesti Tare lagunemisest. Oma isiklikku raha annetanud ja ühisrahastusplatvormi Hooandja abil raha kogunud Madison sai katusevahetuseks kokku 4000 eurot, mille ta andis tänavu aasta algul Kiievi Eesti saatkonnas üle Krimmi eestlaste esindajale. Krimmi eestlased, kes ise kogusid remondiks tuhat eurot, tänavad peale Madisoni abi eest veel Tartu ettevõtjaid Madis Soodlat ja Külli Kella. Ühiselt kogutud raha eest vahetati Eesti Tarel katus ning parandati elektrisüsteemi ja välisfassaadi. „Seda oli rohkem, kui julgesin algul selle summa eest oodata,” ütles Madison, kes on pärit Järvamaa külast, kust omal ajal Krimmi rännati. „Krimmist saadeti mulle juba mai keskel korralik tabel kõikide kuludega, nii et rahakasutus on olnud kenasti kontrollitud ning natukene jäi isegi üle Eesti Tare jooksvate kulude katteks.” Krimmi eestlaste ühenduse juht Olga Skriptšenko Salman märkis: „Meil on väga hea meel, et õnnestus ühiste jõududega taastada Eesti Tare. See maja ühendab sadu Krimmis elavaid eestlasi ja me loodame, et see muutub koduseks kohaks ka eestlastele kodu-Eestist.”
Rahvuskonservatiivide portaal Uued Uudised muutub veelgi sisukamaks Rahvuskonservatiivset maailmavaadet kandev uudisteja arvamusportaal Uued Uudised läbib oktoobris uuenduskuuri. Eesmärk on olla veelgi sisukam ja loetavam meediakanal poliitikast ja ühiskonnast huvituvale inimesele ning pakkuda vastukaalu vasakliberaalset ja globalistlikku maailmavaadet peale suruvale peavoolumeediale. Peale selle, et uueneb Uute Uudiste kujundus ja kaasautorite ring, hakkab portaal pakkuma senisest enam videolugusid ja raadiosaateid. Uued Uudised on Eesti loetumaid poliitikaportaale, mis kajastab ja mõtestab meie ümber toimuvat rahvuskonservatiivse vaatevinkli kaudu. Portaal on rahvuslik ja lähtub oma teemadevalikul väärtustest nagu sõnavabadus, perekond, põlisrahvaste õigused ning eesti keele ja kultuuri kestvus. Lugege Uusi Uudiseid aadressil www.uueduuudised.ee ning klikkige end portaali Facebooki-sõbraks aadressil www.facebook.com/uueduudised
3
4
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Foto: Scanpix
EKRE paneb
asjad liikuma Poliitiline opositsioon laimab praegust valitsust nagu jaksab, aga see ei muuda tõsiasja, et riik on hakanud viimase viie kuue jooksul hoopis kiiremini arenema, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees MART HELME.
A
jaloost teame, et peaaegu igal pool, kus kristlus kanda kinnitama asus, võtsid vanade uskude preestrid ja arbujad selle vastu needmiste ja katastroofihoiatustega. Midagi sarnast oleme võinud kogeda ka Eestis, kus üks osa vanast, veerandsaja aastaga välja kujunenud poliitilisest nomenklatuurist on peavoolumeedia usinal kaasabil ennustanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitsusse kuulumise järel Eestile ei enamat ega vähemat kui hävingut. Suvel kuulsime Kaja Kallase suu läbi, kuidas riigis pidi valitsema kaos ning kõik, alates rahandusest ja lõpetades avaliku korraga, hakkab kohe-kohe kokku kukkuma. Ma arvan, et nii mõnigi lugeja muigab praegu, mõistes suurepäraselt, kui absurdne taoline süüdistus on. Ometi on seda üha ja üha korrutanud nii meie (praegu opositsioonis olevad) juhtpoliitikud kui ka mitmed nn poliitikaeksperdid. Pole kahtlust, et nad kavatsevad sellega ka jätkata. Mis sellest, et iga natukese aja tagant teeb elu oma korrektiivid ja näitab, et nende spekulatsioonid on osutunud valeks. Tegelikult tuleb muidugi ära märkida, et ega kõik need meie kodukootud loitsijad ole oma süüdistuste ja hoiatuste arsenali ise välja mõelnud. Nii nagu nad kopeerivad kõiges muus orjalikult oma vasakliberaalseid isandaid, teevad nad seda ka propaganda puhul. Eelkõige matkitakse USA-s juba enam kui kolm aastat kestnud nõiajahti president Donald Trumpi vastu. Praegu näeme, kuidas samasugust laimule, valedele ja väljamõeldistele üles ehitatud nõiajahti on alustatud Briti peaministri Boris Johnsoni vastu. Ent
sihtmärke, nagu teame, on teisigi: Victor Orban, Matteo Salvini, Marine Le Pen – ja Eestis Mart ja Martin Helme. Ehk siis kõikjal just need, kes püüavad kaitsta oma rahva keelt, kultuuri ning rahvusriiklust. Ent praktika, nagu teame, on tõe kriteerium. Donalt Trump on kogu laimukampaania kiuste praegu populaarsem kui kolm aastat tagasi. Ja mis kõige olulisem: ta on pannud Ameerikas asjad liikuma täpselt selles suunas, mida lubas.
Kärpeid ei tulnud, koondamisi ei toimu, tuleb hoopis palgalisa siseturvalisuse töötajatele, õpetajatele ja kultuuritöötajatele.“ Mart Helme
Sama võime öelda Ungari ja Poola rahvuslike liidrite kohta, keda Euroopa kartellipoliitikud süüdistavad oma riikide demokraatia lämmatamises. Tõsiasi on aga see, et Ungari on praegu demokraatlikum kui Rootsi, ja Poola on demokraatlikum kui Soome. Boris Johnson, keda padupunased eurofiilid süüdistavad demokraatia likvideerimises, tegeleb iga päev kõigi Brüsseli ja selle kohalike käpiknukkude kiuste inglise rahva demokraatlikult väljendatud tahte ellu viimisega – astuda välja igasuguse kohaliku iseseisvuse ja teisitimõtlemise suhtes üha sallimatumaks
muutuvast Euroopa Liidust. Eestis on praegune valitsus ametis olnud pisut vähem kui pool aastat. Ja väited, nagu ei saaks valitsus riigi juhtimisega hakkama, lagunevad iga päevaga üha enam koost. Toome mõned näited. Suvel kisas kogu opositsioon, kuidas valitsusel ei õnnestu alkoholiaktsiisi langetada ja kui õnnestubki, toob see kaasa aktsiisitulude järsu languse. Aktsiis on langenud, lätlased hädas ja meie alkoholiaktsiisi laekumine järsult kasvanud. Lisaks on oma rahakottidega tagasi ka soomlased. Järgmisena väideti, et valitsus ei saa eelarvet kokku ning selleks, et numbrid klappima saada, on vaja teha sadadesse miljonitesse ulatuvaid kärpeid ning vallandada tuhandeid riigipalgalisi töötajaid. Ja et muidugi tuleb unustada palgatõusud ning investeeringud. Eelarve on tänaseks koos. Kärpeid ei tulnud, koondamisi ei toimu, mis aga eelarvesse sisse kirjutati, on pensionitõus ja palgalisa siseturvalisuse töötajatele, õpetajatele ja kultuuritöötajatele. Sama võime öelda investeeringute kohta. Projektid, mis Reformi erakonna ja sotside valitsemise aastatel ei idanenud ega mädanenud on praegu saanud rahalise katte ning lähevad juba järgmisel aastal töösse. Niisuguste projektide hulka kuuluvad Kaunite Kunstide Kool, Rahvusraamatukogu koos arhiiviga ja ERR-i uus hoone. Aga töösse läheb ka utoopiliselt kalliks aetud ning nüüd mõistuspäraselt tagasi maa peale toodud idapiiri taraehitus, samuti hulk piinlikus seisus ja amortiseerunud päästekomandode, politseijaoskondade ning piirivalvekordonite hooneid. See pole aga kaugeltki veel kõik.
Just meie survel ja rahandusminister Martin Helme eestvedamisel on praegune valitsus otsustanud alustada riigieelarve revisjoniga, et muuta Reformierakonna poolt paksuks ja laisaks nuumatud riik taas teovõimeliseks. Samuti oleme just meie need, kes purustavad reformierakondlikke dogmasid laenu võtmise kahjulikkusest ning muude finantsinstrumentide kasutusele võtmisest. Olgu viimase
rände erandite tühistamiseks. Me näeme, kuidas meie valitsuspartnerid tegelevad nende teemadega jalgu järele lohistades, aga küllap nad mõistavad, et see on üks neist asjadest, mida me valitsuses ära teha tahame ja kahtlemata ka põhjus, miks suur osa valijaist meile märtsikuus mandaadi andis. Me jätkame tööd nende eelnõudega ning loodame need Riigikokku saata juba sügisel.
Valitsus on otsustanud alustada riigieelarve revisjoniga, et muuta Reformierakonna poolt paksuks ja laisaks nuumatud riik taas teovõimeliseks.“ Mart Helme
näiteks kasvõi töö, mis on alanud seoses Eesti põhimaanteede neljarealiseks muutmiseks ja kuhu me tahame kaasata erasektori vahendeid. Omaaegse kultusromaani „12 tooli“ peategelane Ostap Bender ütleks selle kohta: „Härrased vannutatud mehed, jää on hakanud liikuma.“ Muidugi ei ole Eesti riik selle kõigega valmis. Riik ei saa kunagi valmis. Muutuvad ajad ja muutuvad probleemid. Tänasel päeval oleme taas silmitsi mitte üksnes sisserände survega kolmandast maailmast – siin peame me väga printsipiaalset võitlust ÜRO, Euroopa Komisjoni ja globalistlikku agendat ellu viivate Euroopa suurriikide poliitikutega –, vaid ka idast. Seepärast ongi praegune valitsus asunud meie erakonna eestvedamisel tegelema selle probleemi kontrolli alla võtmisega. Oleme võimul oldud kuude jooksul ette valmistanud seaduseelnõud täpsema arvestuse pidamiseks renditööjõu üle ning selle maksustamiseks, aga samuti sisse-
Ja lõpetuseks. Me mõistame, et ühelgi riigil pole kunagi üleliia palju julgeolekut. Me näeme ka – võõrastest vigadest õppijatena –, et julgeoleku raskuskese nihkub üha enam sisejulgeoleku tagamisele. Olgu selle kinnituseks asjaolu, et viimase kümnendi jooksul meie lähiümbruses alanud sõjad on kõik saanud alguse sisekonfliktidest. Seepärast oleme algatanud nii meie politseile kui ka piirivalvele kriisiolukorras tuge andva sisekaitse reservi loomise. Idee ise pärineb juba aastast 2014, aga nagu paljude eelmiste siin artiklis toodud algatuste puhul ei jõudnud eelmised valitsejad sellegi teemaga juttudest kaugemale. Meie oleme aga rattad käima pannud. Viis kuud, mille sisse mahub ka suvine puhkuste periood, on kõige koalitsioonilepingusse kirjutatu ellu viimiseks lühike aeg. Aga ma tajun kõigi kolme koalitsioonipartneri juures tahet liikuda selles suunas. Kinnitan, et me ei väsi. Kinnitan, et me jääme kindlaks oma põhimõtetele. Ikka Eesti eest!
www.ekre.ee
3/2019
EESTI EEST!
5
Neljarealised maanteed tulevad Rahandusminister Martin Helme eestvedamisel kavatseb praegune valitsus ära teha töö, mida teised Eesti erakonnad on lubanud juba veerandsada aastat, kuid mida nad ellu pole viinud. Kavas on ehitada välja neljarealised teed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.
N
eljarealiste maanteede väljaehitamine kiiremini, kui seda võimaldab riigieelarve maht oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimislubadus. Euroopa Liidu seadused teevad selle eesmärgi saavutamise keeruliseks – reeglid ei luba riigil laenuraha teedeehitusse paigutada. Miks? Vastav seadus võeti vastu mõned aastad tagasi, kuna enamik EL-i riike kippus end lõhki laenama. Eesti jaoks oleks lahendus avaliku ja erasektori koostöövorm PPP (ingl k public private partnership), mis tähendab era- ja avaliku sektori koostööd riskide ning rahastuse jagamisel. See võimaldab avalikul sektoril tellida suuremahuline töö, aga tasuda selle eest pikema perioodi jooksul kasutusrendina, ilma et avaliku sektori laenukoormus suureneks. Lepinguperioodi lõpus saab riik objekti – maanteed – endale. Euroopa Liidu riikides on avaliku ja erasektori koostööd maanteede ja raudteede rajamisel palju kasutatud, samuti on kasutatud taolist lähenemist kaitseobjektidel ja energeetikas, aga ka koolide või haiglate rajamiseks. Hiljuti külastas Martin Helme Saksamaad ja Austriat, et tutvuda nende riikide ja suurte ehitajate kogemusega. Minister kinnitab, et PPP abil on võimalik ehitada Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maanteed täies ulatuses neljarealiseks juba lähiaastatel. Alternatiiv on rahastada teede-
ehitust ainult riigieelarvest, aga sel juhul jätkuks neljarealiste maanteede ehitamine nii nagu seni – ca 15-20 km aastas –, mis tähendaks, et ligi 400 km jagu neljarealist teed saaks valmis alles 20-25 aasta pärast. PPP-d kasutades aga saaks ehitada teed kiiresti valmis tänaste hindadega ning maksta nende eest järgmistel kümnenditel. Nii tuleb kokkuvõttes odavam kui jupikaupa ehitamine. Ühtlasi annab PPP kasutamine võimaluse kulutada riigieelarve raha väiksemate teede korrashoiuks. Helme ei ole nõus Reformierakonna kriitikaga, nagu oleks PPP rahastamise mudel liiga kallis. „Mina ei ole nõus popsiliku lähenemisega, et ärme tee midagi. Kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse. Kui Aivar Sõerd ütleb, et me teeme kallimalt midagi, mida Reformierakond üldse ei teinud, siis on see iseenesest õige. Mittemidagitegemine ei maksagi midagi,” märgib Helme. PPP abil rahastamine ei ole lihtne lahendus – projektiga kaasneb tohutu hulk nn tuhandeleheküljelisi lepinguid riigi ja erasektori vahel. „Aga erinevalt Reformierakonnast meie selle ees käppasid püsti ei tõsta.” Rahandusministeeriumil on lähikuudel plaanis töötada välja avaliku ja erasektori koostööprojektide ellu viimiseks vajalikud juhised. Majandus- ja taristuminister koos keskkonnaministriga asuvad kokku panema nimekirja teelõikudest, mis ehitatakse valmis kõigepealt.
Ettevõtjad toetavad maanteede kiiret väljaehitamist Ehitusfirma Rand & Tuulberg üks omanikest Raivo Rand: „PPP võib küll rahanumbriliselt tunduda esialgu natuke kallim, aga kui me vaatame seda kasu, mida me nendest teedest saame ja kui me vaatame ka nende tööde ajas kallinemist, sest me teame, et inflatsioon on täna suhteliselt kõrge, siis kokkuvõttes tuleb see kindlasti odavam.”
lihtsustatud Excelisse ei mahu. Taristul ja selle kvaliteedil on kanda oma eriline funktsioon iga ühiskonna ja majanduse jaoks. Möga, et meil polegi neljarealisi põhimagistraale vaja, ei kannata kriitikat ei majandusarengu ega ühtlasema regionaalarengu huvidest lähtuvalt.” (12.09, Äripäev.)
(13.09, Aktuaalne Kaamera)
Endine teedeminister Raivo Vare: „PPP võib olla esmapilgul riigilaenust kallim, kuid efekt, mis tekib kumulatiivselt varasemast teede valmimisest nii majandusele, sotsiaalarengule kui ka regionaalarengule paraku sellesse projektikalkulatsiooni
Ragn-Sellsi juht Rain Vääna: „PPP abil suurte taristute ehitamine on väga hea võimalus teha lühikese ajaga suuri edusamme. Miks mitte anda erasektorile võimalus võtta osa riigi arengust enda kanda. Kaudselt maksame ju teede või sildade eest maksudena igal juhul.” (16.09, Äripäev)
Kui Aivar Sõerd ütleb, et me teeme kallimalt midagi, mida Reformierakond üldse ei teinud, siis on see iseenesest õige. Mittemidagitegemine ei maksagi midagi.” Martin Helme
Neljarealised teed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva oleks võinud tänaseks valmis olla, aga Reformierakonnal puudus poliitiline tahe. Foto: Scanpix
Miks on vaja 2+2 maanteid? Neljarealistel teedel (2+2) on selge regionaalpoliitiline ja majanduslik mõõde. Head ühendused võimaldavad inimeste elamist ja ettevõtete tegutsemist erinevates piirkondades. Sama oluline on parandada Eestis liiklusohutust. Teeregistri andmetel on mainitud lõikudel toimunud liiklusõnnetustes hukkunud kümne aastaga (2007-2016) 93 inimest, neist 53 kokkupõrkel vastutuleva sõidukiga. Eraldusriba ja põrkepiirde olemasolul oleks neist enamik olemata jäänud. Praegu kehtivate „Tee projekteerimise normide” kohaselt peaks keskmine eeldatav ööpäevane liiklussagedus olema 20 aastat pärast lõigu valmimist vähemalt 14 500 autot
ööpäevas. Viimase 15 aasta jooksul on põhimaanteede liiklussagedus kasvanud keskmiselt 3,6% aastas. Võttes arvutuse aluseks 3% kasvu aastas, näeme, et 2038. aastaks ulatuksid liiklussagedused maanteelõikudel 10 500-st kuni 23 000 autoni ööpäevas. Maanteede kiirel väljaehitamisel on veel üks positiive mõju – see annab tööd ja leiba suurele hulgale ehitusega seotud firmadele ja inimestele vähemalt viie aasta jooksul. Valitsuse eesmärk on kasutada ehitusel Eesti firmasid ja kohalikku tööjõudu. Teedeehitus annab võimaluse kutsuda Eestisse tagasi neid inimesi, kes on läinud tööle välismaale, eelkõige Soome.
Reformierakond pidurdas Eesti arengut Kui poliitikud tahtnuks, siis võinuks neljarealine Tallinna-Tartu maantee valmida juba 2017. aastaks. 16 aastat võimul olnud Reformierakonnal aga puudus tahe. 2000. aastate keskel kehtinud teeseadus sätestas, et igalt kütuseaktsiisina laekunud eurolt oleks pidanud minema 75 senti teedeehitusse või teehoidu. Reformierakonna valitsused seda põhimõtet ei järginud. Ehkki aktsiisi tegelik laekumine riigikassasse oli oluliselt suurem kui nn kavandatav kütuseaktsiis, suunati teedeehitusse vähem raha, kui nägi ette rahastamispõhimõte. Kui liita kokku summad, mis oleksid võinud minna teedeehitusse ja lahutada sealt maha maanteeameti tegelikud kulud, siis selgub, et 11 aasta jooksul jäi teedeehitusse suunamata 691 miljonit eurot. Tagantjärele on keeruline arvutada, kui palju oleks Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine aastatel 2007-2017 sellises tempos maksma läinud. Ent kui võtame kasvõi Kose-
Ardu ja Ardu-Võõbu lepingute summad (88,6 miljonit eurot) ning arvestame, et selle raha eest saab 2+2 teed 28 kilomeetrit (3,2 miljonit/km), oleks teedeehitus Aruvallalt Tartuni läinud maksma 500-600 miljonit eurot. See on enam-vähem sama suur summa, mis laekus kütuseaktsiisist. Muuseas, Reformierakonna võimuloleku ajal oleks saanud maanteed välja ehitada ka laenurahaga, sest veel kümme aastat tagasi ei keelanud euroreeglid teedeehituseks laenu võtta. Ent jällegi – puudus poliitiline tahe! Poliitiline tahe puudub 2016. aastal opositsiooni kukkunud Reformierakonnal tänaseni. 23. septembril 2019 Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati avaliku ja erasektori koostöö (PPP) võimalusi ja kogemusi maanteede ehitamisel, kommenteeris Jürgen Ligi perspektiivi ehitada teed välja lähiaastatel järgmiselt: „Seda ei ole vaja ei Eesti majandusel, transpordil ega Eesti loodusel.”
6
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Maaeluminister
Mart Järvik
Brüsseli nõudeid ei tohi pimesi täita Maaeluminister Mart Järvik võtab kokku oma esimesed viis kuud ministriametis. Peale rutiinsete koosolekute on ministril palju välisvisiite, mille peamiseks eesmärgiks on turu leidmine meie põllumajandustoodangule piiri taga. Ette on tulnud ka keerulisi võitlusi, muuhulgas selle nimel, et saaks jätkata põllumeestele üleminekutoetuste maksmist. Olete olnud viis kuud ametis. Millisena võtsite selle ministeeriumi vastu ja kuidas on need kuud läinud? Praegune töö on mastaapsem ja tempolt kiirem kui omavalitsusjuhi töö [Mart Järvik oli aastaid Järva kandi vallavanem – toim]. Palju tuleb käia piiri taga, Euroopa põllu majandusministritega kohtumisi on olnud kuus-seitse. Otsuseid on tulnud teha palju. Üks neist oli heksli kokkukogumise nõude kaotamine, mille puhul nägid väikepõllumehed väga suurt probleemi selles, et niinimetatud euroniitmise niide tulib maast ära korjata ja lihtsalt kuhugi hunnikusse vedada. See ei olnud mõistlik ja see sai kiirelt tühistatud. Lisaks tekkis võimalus taotleda ühtset pindalatoetust ja taotlejaid tuligi palju – PRIA andemetel üle viiesaja. Pindalatoetuse maksmine garanteerib selle, et me saame hoida Eesti põllumaad jätkuvalt stardivalmis.
oli suvel tõsine meediateema ning see sai hoolega käsile võetud. Käisin ka ise korduvalt mitmel turul olukorda vaatlemas. Arvan, et see probleem saab lahenduse ja petmine lõpeb ära. Oli ka muid toidu ohutusega seotud probleeme. Riigikontroll püstitas teema, et eesti maasikad ja välismaalt tulevad mandariinid ei pruugi olla ohutud. Ka need küsimused võtsime ette. Siiski võib öelda, et meil müüdav kaup on tegelikult piisavalt kontrollitud ja täiendav kontroll näitas, et asjad liiguvad õiges suunas. Algatasin ka auditi, et leida üles puudused juhtimisliinides ja suhetes allasutustega. Samuti tahame panna Maaelu Sihtasutuse ehk MES-i paremini Eesti rahvast teenima. Tänaseks on strateegia põhidokument koos ja selleks, et MES-i paremini nii raha kui ka maadega kapitaliseerida, on ette valmistatud vastav eelnõu.
Milline näeb välja teie tavaline tööpäev? Olen tööl enne kella kaheksat. Kodust väljasõit on kella poole seitsme paiku. Tööpäevad koosnevadki koosolekutest, erinevate sektorite esindajatega kohtumistest. Piiri taha sõite on palju. Juba kolmandal töönädalal oli sõit Brüsselisse ministrite nõukogu kohtumisele ja sealt otse Hiina, kus sai käidud paaril messil. Hiinas oli ka Ida- ja Kesk-Euroopa ministrite kohtumine, kus 16 Euroopa riigi ja Hiina ministrid arutasid võimalikke koostööküsimusi. Hiljuti tulin Koreast, kus olid laual meie eksporditurgude avamise teemad. Järgmine reis Hiina on novembris, kus toimub järjekordne mess Shanghais ja kuhu läheme koos Eesti tootjatega, et seal juba uusi lepinguid sõlmida. Hiinlased on kinnitanud, et Eesti põllumajandustooted on sealsele turule väga oodatud.
Äsja avalikustati tulevase aasta riigieelarve. Põllumehed saavad üleminekutoetusi oodatust vähem, kuigi praegune valitsusliit on siin pidanud eelmiste valitsuste kokkukeedetud suppi helpima.
Mida oma saavutustest esile tõstaksite? Teadmata päritolu välismaise toidu müümine Eesti toidu nime all – see
hed üleminekutoetustest täiesti ilma. Top-upi maksmise taastas Jüri Ratase juhitud valitsus alates 2017. aastast. Kahjuks ei näinud eelmise valitsusliidu sotside osavõtul koostatud riigieelarve strateegia aastaks 2020 üleminekutoetuste maksmist üldse ette. Lisaks sellele teame kõik, et kevadel moodustatud Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsusliit pidi asuma eelmise valitsuse ülekulutamise tagajärjel eelarvekulutusi kärpima, et tasakaalustada miinusesse langenud eelarvet, seda muuhulgas vale aktsiisipoliitika tõttu. Teatavasti tekkis 2018. aastal riigieelarves sotside survel toimunud alkoholiaktsiisi järsu tõstmise tagajärjel umbes 55 miljoni euro suurune auk. Kõige selle tõttu ähvardas põllumehi aastal 2020 top-upidest täiesti ilmajäämine, kuid suurte pingutustega õnnestus praegusel valitsusliidul sotside tekitatud eelarveauk likvideerida. Muuhulgas õnnestus hakata eelarvetulusid alkoholiaktsiisi kiire langetamisega kohe ka suurendama. Tänu eelkõige EKRE ministrite jõupingutustele leiti võimalus põllumeestele üleminekutoetuste maksmiseks. Oluline on rõhutada, et vahendid top-upi maksmiseks leiti muude kulude kärpimise arvelt. Viis miljonit eurot ei ole väike summa. Võrdluseks märgin, et Läti ei ole viimased aastad top-upi oma põllumeestele üldse maksnud, Poola maksab seda üksnes tubakakasvatajatele ning Leedu on kavandanud maksta järgmisel aastal üksnes 10% lubatud maksimaalmäärast. Eesti maksab 33%.
Riik peab andma piisavad tagatised ning igakülgse, ka ainelise, toetuse noortalunike, kõrgelt haritud spetsialistide juurdu miseks maale ja ka selleks, et nad jätkaks oma vanemate tööd.” Mart Järvik
Teatavasti on valitsusliit kokku leppinud, et 2020. aasta eelarves on üleminekutoetusteks eraldatud kokku viis miljonit eurot. On oluline, et põllumehed teaksid tõde ning mõistaksid probleeme, mis valitsusel riigieelarve kokkupanekul olid. Varasemalt jätsid Reformierakonna juhitud valitsused põllume-
Olete seisnud ka selle eest, et mitte täita pimesi Brüsseli käsku lisada mootorikütusesse, näiteks põllumasinatesse, valimatult biolisandit. Esiteks on probleeme mootorikütuste biolisandi kvaliteediga ning õnneks on hakanud tekkima üldine arusaam, et ühtegi Brüsseli
Mart Järvik on üks väheseid põllumajandusministreid, kes ka ise talu peab. Foto: erakogu
Mart Järvik 44 Mart Järvik on sündinud 21. veebruaril 1956 Järvamaal 44 Järvik lõpetas 1971. aastal Vändra Keskkooli 8. klassi, 1975 Tihemetsa sovhoostehnikumi ja 2009. aastal Tartu ülikooli Türi kolledži keskkonnateaduse alal. 2011. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas magistrikraadi keskkonnakorralduse ja planeerimise alal. 44 Aastatel 2002–2018 oli Järvik Järvakandi vallavanem, 2006–2009 Raplamaa Omavalitsuste Liidu vallavanemate kogu esimees, 2009–2014 Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja aastatel 2014–2018 juhatuse liige. Ühtlasi oli ta aastatel 2009-2014 Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees. Alates 1991. aastast on ta Käru vallas Rassi talus taluperemees.
nõuet ei ole vaja täita pimesi käsu korras. Toetan seda, et lõpetada biokomponendi kohustuslik lisamine kütustele ja et kliimaeesmärke tuleb täita teiste võimalike meetmete kaudu. Teiseks on probleem muldade CO2 sidumisega. Nüüdseks on Brüssel hakanud aru saama, et muldade lupjamine aitab CO2 paremini siduda. Praegu käivad läbirääkimised selleks, et muuta järgmisel perioodil muldade lupjamine toetusõiguslikuks meetmeks, mis aitab tõsta muldade kvaliteeti ja ühtlasi täita kliimaeesmärke. Käima on tõmmatud mitu liikumist inimeste maale tagasi toomiseks. Kuidas tuua noored maale elama? Riik peab andma piisavad tagatised ning igakülgse, ka ainelise, toetuse noortalunike, kõrgelt haritud spetsialistide juurdumiseks maale ja ka selleks, et nad jätkaks oma vanemate tööd.
Otsustav roll selles on Maaelu Edendamise Sihtasutusel, mis näeb ette meetmeid nii maale tulevate ettevõtlike noorte ja perede töö- ja elutingimuste tagamiseks, nende nõustamiseks kui ka vajalike laenude ja tagatiste saamiseks. Oluline on ka see, et maale siirdujad saaksid kõik teenused võimalikult ühest kohast ega peaks erinevate ametiasutuste uksi kulutama. Maaelu peaks panema külad uuesti elama ka vaimselt. Et jätkuks mitmekülgne kultuuriline isetegevus, et säiliks koolivõrk, et jääks alles põlvkondade järjepidevus külades ja valdades. Et maal, külas, alevis elavatel haritud spetsialistidel ning ettevõtjatel oleks võrdsed konkurentsitingimused linnainimestega. Moodsad tehnoloogiad peavad jõudma iga maaettevõtteni ja maakoduni. Eesti tänane valitsus ja maaeluministeerium toetavad poliitikat, mis aitab tuua noori maale tagasi, arendada tootmist ja elavdada maaelu tervikuna.
www.ekre.ee
3/2019
EESTI EEST!
7
Inimtegevusel on üle aegade ulatuvad tagajärjed Näitleja ja teoloog MALLE PÄRN kirjutab, et iga muudatuse, iga uuenduse puhul tuleb küsida: kas aitab see kaasa meie lastele ilusa ja turvalise kodu ehitamisele, või äkki hoopis kahjustab seda?
J
eesus on öelnud: „Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale.” Me teame hästi valmi, kus luik, haug ja vähk leidsid ühe mahajäetud koormaga vankri ja otsustasid selle endale võtta. Nad rakendasid end vankri ette, et seda koju viia. Ent igaüks kiskus vankrit sinnapoole, kuhu tema minna tahtis. Luik püüdis taevasse tõusta, haug kiskus vette, vähk roomas tagurpidi mööda maad. Sikutasid ja sikutasid, aga koorem ei liikunud paigast. Kui mõistusega inimesed midagi üheskoos tahavad teha, siis tuleb ennekõike panna paika suund. Kuhupoole nad minna tahavad? Ja siis saab otsustada, kellega ja kuidas on võimalik koos töötada. Kes ühise kasu peale mõtelda ei taha ja ikka koormat vaid enda suunas tirib, sellega ei saa sama vankrit vedada. See ühine tegevus peab olema kõigile kasulik, muidu ju seda üheskoos ette ei võetaks. Ja see kasu ei tähenda mitte mingi võõra isanda ettekirjutuste täitmist, vaid ikka seda, mismoodi mõjutab tulevane ühistegevus kõikide inimeste elu. Arukad inimesed mõtlevad koguni ette tulevastele põlvedele, sest inimtegevusel on üle aegade ulatuvad tagajärjed. Riik ei tohi oma kodanikega teha kahtlasi „pärastmeid-tulgu-või-veeuputus” eksperimente või ohtlike tagajärgedega inimkatseid. Riik koosneb väga paljudest inimestest ja inimeste vahel on ikka vastuolusid, sest paljud tahavad vankrit vedada vaid endale soodsas suunas. Haritud inimesed oskavad ühistes asjades mõistlikke otsuseid teha. Mis saab aga riigist, mis on riius iseendaga? Tõsi, meie tänapäeva maailma riigid on enamasti kõik iseenesega riius. Sellest sünnivad järjest uued ja uued katastroofid. Nafta voolab merre, metsad tassitakse laiali, meie ühiseid loodusressursse kurnavad kapitalistid rikastuvad ja vaesed muutuvad vaesemaks. Sajad tuhanded petetud migrandid jätavad maha oma kodud ja emad ning ründavad islami tsiviilsõjaväena Euroopa heaoluriike, mis on neile aga nii kultuuriliselt kui ka usuliselt täiesti võõrad ja vastuvõetamatud. Eks ole see hullumeelsus? Kurjast vaimust vaevatud maailm? Kurat käib ringi nagu möirgav lõukoer ja otsib, keda
Ei kasva meie peenrale roose, kui me külvame sinna ohakaseemneid.” Malle Pärn
neelata. Ja ta leiab endale inimeste maailmast aina suuremal hulgal ustavaid teenreid. Me oleme kõrvale heitnud loomulikud elamisvormid ja ehitanud üles mingi monstrumi, mis meid pikkamööda hävitab. Seesama monstrum ajab meid ka järjest rohkem üksteisega riidu. Kui me tahame otsida kerget ja kiiret rikastumist, siis me läheme riidu loodusseadustega. Sest üle mõistuse rikastumine ei ole Jumala loodud inimese elu eesmärk ega kohustus siin maa peal. Stressimajandus kurnab ära looduse, meie elukeskkonna, ja hävitab ka inimese. Omavahelises riius lõhenenud kuningriik, tülitsev perekond, aga ka iseendaga vastuolus inimhing – ükski neist ei jää püsima. Saatan hävitab ju lõpuks ka oma ustavad teenrid, ega neile ei koida mingi roosa paradiis.
Me ei saa lõhkuda loodusseadusi, ilma et see lõhkumine meid endid ei hävitaks. Üks kindlamaid loodusseadusi kõlab: mida me külvame, seda me ka lõikame. Ei kasva meie peenrale roose, kui me külvame sinna ohakaseemneid. Ei kasva ka siis, kui me sinna midagi ei külva. Siis võib sinna kasvada küll kõiksugust umbrohtu, mitte aga kultuurtaimi, mis võiksid meie ihu toita või meie hinge oma iluga rõõmustada. Seesama seadus kehtib ka meie igapäevases elus. Meil on ju tegelikult ühine ees-
Meil on ju tegelikult ühine eesmärk: me tahame ju kõik, et meie lastel oleks ilus ja turvaline kodu. Foto: Scanpix
märk: me tahame ju kõik, et meie lastel oleks ilus ja turvaline kodu. Nii lihtne see ongi. Või kuidas? Kas siis „sõbralik Eesti” ei taha seda? Iga plaani, iga tegevuse, iga muudatuse, iga uuenduse, iga „avanemise” kohta tuleb esitada küsimus: kas see aitab kaasa meie lastele ilusa ja turvalise kodu ehitamisele, või äkki hoopis kahjustab seda? Kas islami eelväed aitavad seda kodu ehitada?
ehk veel sellele vastu hakata, neid sõdalasi on siin praegu ikka veel väga vähe. Me saaksime oma piirid kinni panna. Sõja ajal ju tuleb piirid kinni panna. Mis teha, ei saa enam nii kergelt turistina reisima minna… Kuid mis on olulisem, kas see, et me saaksime hõlpsasti meelt lahutada, elust „mõnu” tunda, või see, et me hoiaksime oma kodumaa oma laste jaoks alles ilusa ja puhtana? Muidugi on neid sõdalasi ka meie endi
Stressimajandus kurnab ära looduse, meie elukeskkonna, ja hävitab ka inimese.” Malle Pärn
Unustage ära see pagulaste silt, see on niisama vale kui natsi ja rassisti sildid. Me ei näe neid pagulasi. Nagu me ei näe siin ka natse ja rassiste. Pagulastel ei ole raha, et reisida kodumaast nii kaugele. Natsid ja rassistid on saatanateenrite väljamõeldud vaenlaskujud. Oma tegeliku olemuse varjamiseks kasutavad nad silte, mis palju paremini sobivad neile endile. Taevas, mis on ometi juhtunud? Euroopa tähendas kunagi midagi kõrgemat, targemat, ilusamat; see tähendas haridust, kultuuri, kunsti, kirjandust, imelist muusikat – nüüd on Euroopa muutunud peaaegu sõimusõnaks… See on kolmas maailmasõda. See ei ole veel päris konkreetselt meie pinnale jõudnud, praegu me saame
seas, inimesi, kes püüavad meie kodumaad meie lastelt ära võtta ja võõrastele jagada… Miks on meil nii palju inimesi, kes ei saa aru, mis maailmas toimub? Ei oska uudistest järeldusi teha, sündmustele hinnanguid anda? Meile ju aina näidatakse sadu märatsejaid Euroopa suurlinnade tänavatel, Inglise kanali juures. Meile räägitakse pommidest, vägistamistest, põletamistest. Ikka ei saa paljud aru, et see ei ole mingi rahumeelne abiotsiv inimkontingent, kes Euroopat nõnda ründab – tänutäheks selle eest, et neid siia vastu võetakse, et nendega tegeldakse, et neile elupaik ja tasuta toit antakse… Sellel ei ole midagi pistmist religiooniga, mitte ükski reli-
gioosne inimene ei käitu niiviisi. Religioon on armastuse ja vaimse arenemise kool. Kui see, mida me praegu näeme Euroopas, on islam, siis islam EI OLE religioon. Religioon ei ole vägivald. Religioon peab oluliseks inimeste vaimset harimist ja hingelist vabadust. Religioon kuulutab armastust, mitte vihkamist. Inimene on mõistusega olend, inimese käes on kõige rohkem võimalusi elu hävitada, seega peaks inimene olema vastutav oma tegude eest, vastutav ka muu, inimliku mõistuseta maailma eest. See, kes vastutustundetult hävitab elu, enda ja teiste oma, on vaimselt vähemalt alaarenenud, kui mitte haige. Vaimse hälbega inimene on äärmuslikult enesekeskne, ta ei oska või ei soovi arvestada teiste inimestega. Normaalne inimene on see, kes püüab ise elus püsida ja ka teisi elus hoida. Normaalne inimene on see, kes teab oma kohust ja vähemalt püüab seda täita. Normaalne inimene vastutab oma tegude eest ja oskab mingilgi määral hinnata oma tegude tagajärgi. Normaalne inimene hoidub tegudest, mis võivad kahjustada tema rahva tulevikku, koguni tema tulevaste lapselapselaste elukeskkonda. Vaimselt terve inimene teab, et ta on inimene, et ta elab ühiskonnas ja on sellest sõltuv. Ta arvestab teiste inimestega, tajub, missuguses olukorras, missuguses atmosfääris ta hetkel viibib, ja oskab sellele vastavalt käituda.
8
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Euroopa Parlamendis Strasbourgis debatil kõnet pidamas. Foto: erakogu
Jaak Madison
Tahan murda kuvandit, nagu oleks Eesti saadikud kõigega nõus Eurosaadik JAAK MADISON (28) ei kavatse kaduda ära Brüsseli koridoridesse, vaid tegutseb poole oma ajast Eestis ja jälgib tähelepanelikult sisepoliitikat. Ühtlasi alustas ta Tartu Ülikoolis juuraõpinguid ning valmistub lapse sünniks. Millised on esimesed muljed europarlamendist ja Brüsselist? Muljed on kahetised. Ühest küljest on mul hea meel, et valijad on andud mulle võimaluse töötada Euroopa poliitika tippliigas ning ühtlasi murda kuvandit, nagu oleks Eesti saadikud nõus kõigega, mida Saksamaa ja Prantsusmaa ütlevad. Samas on tõsi see, et europarlamendi näol on tegemist kolossiga, kus rohkem kui miljonite eurode eest mängitakse töötegemist. Mida vastad oma toetajatele, kes oleks tahtnud näha sind tegutsemas Eestis? Kas pole ohtu, et kaod eurokoridoridesse ära? Eurokoridoridesse on raske ära kaduda, sest ega ma neid koridore ei armasta. Võtan praegust perioodi kui üht etappi, mis on vajalik nii
minu valijatele, Eestile riigile kui ka mulle poliitikuna. Eestist ei ole ma samuti kuskile kadunud ning jälgin teraselt sisepoliitikat. Vajadusel võtan sõna ning tarvidusel olen ka kriitiline. Olen varemgi öelnud, et minu esimene eelistus oleks olnud vabariigi valitsuse liikmeks olemine, kuid Riigikogu liikmena oleks minu mõju olnud praegusest paraku väiksem.
vus. Tihti analüüsin veel ööselgi päeval toimunut ja tööga seonduvat. Esmaspäeva õhtuks sõidan Brüsselisse või Strasbourgi ja neljapäeva õhtuks tavaliselt tagasi Eestisse. Igas kuus on kolm töönädalat Brüsselis, kus toimuvad vaid komisjonide ja poliitgruppide koosolekud ning kord kuus on Strasbourgis plenaaristungid, kus toimuvad hääletused ja debatid.
Milline näeb välja eurosaadiku tavaline päev? See sõltub eurosaadikust ja tema eesmärkidest ning harjumustest. Mul on tunne, et väga paljude jaoks tähendab töine päev ühelt koosolekult teisele jooksmist, lobistidega kohtumist ning kolmanda järgu probleemidega tegelemist. Minu jaoks on poliitika 24/7 toimuv tege-
Kuidas sulle europarlamendi töökorraldus ja kogu selle aparaadi ülalpidamine tundub? Töökorraldus on valdavalt ajaraiskamine. Loomulikult on ka olulisi komisjonide istungeid, kus arutatakse aktuaalseid teemasid, kuid sellele kulutatav aeg on selgelt ülehinnatud. Samuti on jabur kolida terve parlamendi tegevus
iga kuu üheks nädalaks Strasbourgi. Euroopa Liidu aluslepingute järgi on parlamendi asukohaks tegelikult Strasbourg, mis on vana Saksa linn Straßburg. Prantsusmaa ei ole nõus loobuma Strasbourgist kui Euroopa Parlamendi asukohast. Sellega kaotaksid nad meeletult raha, sest vähemalt kord kuus ühel nädalal on linnas kõik hotellid välja müüdud ning res-
ja ei peaks iga kuu kolima. Pealegi on Strasbourg palju kenam linn. Ka võimude lahususe seisukohast oleks hea, kui parlament oleks kaugemal täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist. Kus sa Brüsselis elad? Ööbin hotellis. Korterit pole veel pidanud mõistlikuks üürida, sest veedan Brüsselis kolm ööd nädalas
Kui Euroopa Liit soovib eksisteerida ka kümne aasta pärast, siis on vaja teha kannapööre ning hakata süsteemi detsentraliseerima ja muutma rahvusriikide kesksemaks.” Jaak Madison
toranid-baarid rahvast täis. Minu arvates võiks parlamendi Brüsselist Strasbourgi üle viiagi, sest nii oleks parlament ühes kohas
ning sedagi vaid ühes kuus kolm nädalat. See teeb kokku vaid 10 ööd Brüsselis. Hotell tuleb odavam, kui korteri üürimine.
www.ekre.ee
Mis valdkonnaga sa europarlamendis tegeled? Ma olen põhiliige väliskomisjonis ja asendusliige tsiviilõiguste ja põhiseaduskomisjonis. Väliskomisjonis on minu huviorbiidis välispoliitilised küsimused ja sellega seonduvalt ka Eesti huvid. Samas komisjonis on muide ka Sven Mikser ja Urmas Paet, seega on Eesti kuuest saadikust pooled põhiliikmetena ühes komisjonis. Seda on ka vahel kritiseeritud, sest arvatakse, et Eestist valitud parlamendiliikmed peaks olema hajutatud võimalikult paljudesse komisjonidesse. Mina sellega ei nõustu, sest näiteks välispoliitikas erinevad minu seisukohad tihti Paeti või Mikseri omadest 180 kraadi. Näiteks ei toeta mina Euroopa Liidu nii-öelda ühtset välispoliitikat, mis teenib eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa huve. Samas ei ole seda väidetavat ühtset välispoliitikat kusagil näha juhul, kui see pole sakslastele või prantslastele kasulik. Heaks näiteks on siin ka Prantsusmaa presidendi Macroni katse saada uuesti sõbraks Putiniga, kuigi alles hiljuti rääkis ta ise pidevalt ühtse välispoliitika vajadusest. Minu ülesandeks on seega rõhutada vajadust iseseisva välispoliitika järele, kus meie läbirääkimised liitlastega toimuvad lähtuvalt meie ühistest eesmärkidest. Lisaks sellele on oluline olla kursis tsiviilõiguste ja põhiseaduskomisjoni tegevustega. Tsiviilõiguste komisjon käsitleb kõike migratsiooniga seonduvat ning põhiseaduskomisjon Euroopa Liidu aluslepinguid, millega on EL kahjuks föderaliseeritud n-ö üheks riigiks. Oled öelnud, et kavatsed pool nädalast töötada Eestis? Miks? Nädalavahetustel ei oleks mul Brüsselis mitte midagi teha. Mu pere on Eestis ning lisaks olen siis paremini ühenduses Eesti poliitikas toimuvaga. Mitmed eurosaadikud on Eestis rajanud oma büroo. Kas ka sul on midagi sarnast plaanis? Veel ei ole rajanud, kuid olen mõelnud sellele võimalusele. Kui ma seda teeksin, siis näiteks Kesk-Eestisse. See annaks minu Eestis olevatele assistentidele võimaluse seal töötada ja korraldada kohtumisi-üritusi. Kui palju arutatakse europarlamendis asju, mis mõjutavad tavaliste Eesti inimeste elu? Otseselt vähe, kaudselt palju. Poliitika kehv külg ongi see, eriti parlamentaarse töö puhul, et käegakatsutavad tulemused või otsused tulevad pika vinnaga ja aegamisi. Samas võib kõik mõjutada vägagi otseselt ja valusalt Eesti elu. Näiteks, kui Euroopa Parlament surub praegu agressiivselt peale ühtset migratsioonipoliitikat – seda põhjusel, et liiga suur osa parlamendiliikmetest on radikaalsed föderalistid –, siis näeb tavaline eestlane selle tulemusi mõne aja pärast tänavapildis, kuritegevuse statistikas ja maksukoormuse tõusus. Rahvuslased on endiselt killustunud. Kas ja kuidas tehakse
3/2019
EESTI EEST!
omavahel koostööd näiteks poolakate või ungarlastega, kes on erinevates fraktsioonides? Koostööd tehakse, kuid kindlates küsimustes hääletustel. Kahjuks on tõesti erakondade vahel sageli vähetähtsaid erimeelsusi ja ei suudeta näha suuremat pilti. Sellest hoolimata võib arvestada, et kui näiteks parlamendis surutaks peale Euroopa Liidu armeed, migratsioonikvoote või muud drastilist, siis rahvuslikud erakonnad hääletavad ühtselt vastu. Kui jõuline on sinu fraktsioonis prantslaste ja Le Peni positsioon, kellega EKRE-l on Venemaa küsimuses täiesti erinevad seisukohad? Prantslaste erakond, mida juhib
kõrvalt õpingutega tegeleda? Ja miks just õigusteadus? Inimene pole õppimiseks iial liiga vana. Arvestades, et olen alles 28-aastane, siis on paras aeg end ülikoolis täiendada. Kuna Tartu Ülikool pakub sessioonõppe vormis võimalust tudeerida juurat Tallinnas, siis oli see sobiv variant. Samas on õppekoormus ikkagi märkimisväärne ja midagi lihtsat selles ei ole. Elan õpingute mõttes päev korraga ja vaatan kaugele välja jõuan. Õigusteadusest on kasu ka mujal kui ainult poliitikas. Hiljuti tuli uudis, et saad varsti isaks. Kuidas see sinu tegemisi mõjutab? Tõsi, see on üks toredamaid uudiseid. Palju kindlam on töötada,
Nädalavahetustel ei oleks mul Brüsselis mitte midagi teha. Mu pere on Eestis ning lisaks olen siis paremini ühenduses Eesti poliitikas toimuvaga.” Jaak Madison
kui on, kellele midagi kunagi jätta. Kahtlemata mõjutab see minu tegemisi ja annab põhjust olla rohkem kodus. Kas olete arutanud, kui palju lapsi soovite? Ei ole niiviisi otseselt arutanud. Rohkem kui üks, kuid samas tuleb arvestada ikkagi ka mõistliku toimetulekuga. Kõige olulisem pole mitte laste arv, vaid nende kasvamine ja kasvatamine korralikeks, töökateks ja tublideks inimesteks. Millal pulmad tulevad? Kuupäeva paigas pole. Kas poleks lihtsam kolida kogu perega Brüsselisse? Ma arvan, et ei ole. Minu kaasal on käsil viimane aasta magistriõpingutes ja ka ma ise proovin tulla toime oma õpingutega Eestis. Lisaks sellele pole Brüssel elukeskkonnana just ihaldusväärne. Kas saad eurosaadiku ja peatse isana jätkata ka abipolitseinikuna? Annan endast parima, et panustada ka edaspidi Eesti sisejulgeolekusse.
9
Kahtlemata on ajalised piirid ees, kuid proovin ikkagi aega leida. Mis on su peamine eesmärk eurosaadikuna ehk mida oled viie aasta pärast saavutanud? Kõigepealt seisavad siiski juba 3,5 aasta pärast ees uued Riigikogu valimised ja ma ei välista sugugi, et vajadusel olen 2023. aastal tagasi Riigikogus. Seda muidugi otsustavad valijad ja eks oma rolli mängib ka poliitiline olukord. Minu eesmärk Euroopa Parlamendis on aga anda Euroopa Liidule võimalikult jõuliselt märku sellest, et senine tee viib kuristikku. Kui Euroopa Liit soovib eksisteerida ka kümne aasta pärast, siis on vaja teha kannapööre ning hakata süsteemi detsentraliseerima ja muutma rahvusriikide kesksemaks. Samas ei ole ma enam nii optimistlik kui varem, sest kogu masinavärk Euroopa Liidus on üles ehitatud aina süvenevale föderaliseerumisele, multikultuursusele ja islami soosimisele. Kui ma suudan anda järgnevate aastate jooksul oma panuse sellesse, et Eesti praegusest kaosest tervena välja tuleb, siis võin rahule jääda.
Marine Le Pen, on meie fraktsioonis praegu suuruselt teine. Enne olid nad suurimad ja seega ka suurima jõuõlaga. Praegu on meie fraktsioonis suurim jõud Itaalia Liiga, kelle esimees Matteo Salvini suutis panna piiri immigratsioonile, mida liberaalid 2015. aastal pidasid võimatuks. Suuruselt teine on prantslaste fraktsioon ning kolmas on sakslaste Alternatiiv Saksamaale (AfD). Mis puutub Venemaa küsimusse, siis prantslased on väga vaoshoitud. Nende jaoks ei ole Venemaa A ja O, vaid tegemist on kõrvalise teemaga, kus meie seisukohad tõepoolest ei kattu. Küll aga on meil ühtne seisukoht selles, et igal riigil on õigus suveräänsele välispoliitikale ja seetõttu ei ole ka minu asi kritiseerida prantslasi selle eest, et nende ajalooline kogemus, majanduslikud huvid ning reaalpoliitika on Eestist erinevad. Täpselt sama kehtib ka Eesti kohta. Nad ei kritiseeri meid, kuna me oleme heades liitlassuhetes Ameerika Ühendriikidega. Samas ei tasu unustada, et tegelikku venemeelset poliitikat ajavad täna Emmanuel Macron ja Angela Merkel. Neist esimene ei tahagi enam mäletada Krimmi okupeerimist, sõda Ukrainas või muide ka Eesti alade jätkuvat okupeerimist. Selle asemel kutsub ta kõiki üles suhete taastamisele Venemaaga. Angela Merkel aga ehitab koos venelastega gaasitrasse ja teda ei huvita meie sõltumatus energiapoliitikas. Macroni erakond kuulub Euroopa Parlamendis liberaalide fraktsiooni, kus on ka Eestist valitud Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud. Eesti meedia paraku sellest aru saada ei taha. Astusid sel sügiseil Tartu Ülikooli Õigusinstituuti? Kuidas jõuad oma praeguse ameti
Jõulukuul saavad Jaak Madison ja Merit Männiste lapsevanemateks.
Foto: erakogu
10
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Eeldusel, et äärmuslaste all mõistetakse siiski isikuid, kes tegutsevad seaduste piires, polegi mul isiklikult midagi äärmuslaseks olemise vastu.” Jaak Valge
Paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne? Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda parem äärmuslikuks nimetavad politoloogid ja aja- kirjanikud eksitavad avalikkust. Ja eksitavad teadlikult! Miks nad seda teevad, analüüsib ajaloolane ja Riigikogu liige JAAK VALGE.
M
eie vasakliberaalses ajakirjanduses võib tihti kohata hinnangut, nagu oleks EKRE näol tegemist paremäärmusliku erakonnaga. Seda kirjutavad EKRE-vastased poliitikud, aga ka ajakirjanikud ja politoloogid. Ka politoloog Andres Kasekamp – kes muuhulgas väitis, et seoses oma hil-
jutise Kanadasse kolimisega saab ta nüüd seda rahumeeli analüüsida – defineerib oma artiklis EKRE paremäärmuslikuks.1 Kavatsemata Eestist lahkuda, ning mitte mõistes, miks peaks olema sellele küsimusele kergem vastata Kanadast, julgen nendes väidetes siiski kahelda. Eeldusel, et äärmuslaste all mõistetakse siiski isikuid, kes tegut-
sevad seaduste piires, polegi mul isiklikult midagi äärmuslaseks olemise vastu. Seda eriti, kui mõtlen oma noorusea hoiakutele, mil põlgasin püüdlikku ülevalt saabuvate korralduste täitmist sama palju kui teadlikud karjäärikommunistid või enamgi. See tähendab, ma põlgasin pugemist. Nõukogude süsteem püsiski selliste võimukartlike, võimu korraldusi ennetavalt täitvate ehk paaniliselt peavoolus püsida soovivate tädide-onude najal. Ka Eestis. 21. sajandi alguses kannab peavool küll teisi poliitilisi väärtusi, kuid nende kandjate psühholoogilistes hoiakutes on sarnasusi. Ka
nüüd aktsepteeritakse tugevamat võimu – tihti ka võõrvõimu –, peljatakse oma peaga otsustamist ja tõrjutakse uuendusi. Nõukogude ajal kammitses vaba sõna tsensuur, tänapäevase stagnatsioonipoliitika üks instrumente on aga poliitkorrektsuse nõue. Kujutan ette, et kui omaaegne mina – 15-20 aastane nooruk – näeks praegust mind mõne peavoolupartei liikmena, suhtuks ta minusse samasuguse põlgusega, nagu ta suhtus tolleaegsetesse sovetivõimu kaasajooksikutesse. Kuid erinevalt oma noorukiajast, mil taolisi küsimusi polnud põhjust püstitada, pean ma
demokraatlikus riigis peavoolu olemasolu ainuüksi stabiilsuse hoidmiseks nii ilmselgelt paratamatuks, et ei hakka selle vajadust põhjendamagi. Aga too nooruk, tolleaegne mina, ilmselt aktsepteeriks minu kuuluvust mõnda äärmuserakonda põhjusel, et peavool on niigi täidetud nendesamade kartlike tädideonudega. Mark Twain olevat väitnud, et eelmise sajandi äärmuslane on selle sajandi konservatiiv. Kui jagada poliitiline spekter kaheks – peavooluks ja äärmusluseks – ja kui lähtuda sellest, et poliitiline äärmuslus tegutseb seaduste raames,
www.ekre.ee
3/2019
EESTI EEST!
11
Nii nagu enamik vasakpoolseid politolooge, räägib ka Andres Kasekamp oma tudengitele, kuidas rahvuskonservatiivsus ja paremäärmuslus on peaaegu üks ja seesama. Foto: Scanpix
Tihti on Eesti meedia põhjal raske otsustada, mille poolest erineb mõne doktorikraadiga politoloogi käsitlus tavalise vasak liberaalse ajakirjaniku omast.” Jaak Valge
Kas vastuseis immigratsioonile on marurahvuslik hoiak? Kui jah, siis on marurahvuslik hoiak valdav mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas, näitavad uuringud. Foto: Scanpix
siis on äärmuslus tegelikult vajalik poliitilise arengu dünaamika tagajana. Seega, vaja on mõlemat, nii äärmuslust kui peavoolu. Sadakond aastat tagasi pidas Euroopa peavool äärmusluseks sotsiaaldemokraatiat ja tundis muret Rootsi pärast, kus sotsiaaldemokraadid valitsusse said. 1980. aastate lõpul manati äärmuserakonnana ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteid (ERSP), ning oma iseseisvuse taastamise nõudega oligi see partei esialgu äärmuslik. Mõnikord tõestab äärmuslus ennast ja muutub peavooluks, mõnikord diskrediteerib end ja kaob, nagu see juhtus kommunismi ja natsionaalsotsialismiga, mõnikord diskrediteerib end, aga jääb ikkagi visisema. Õnneks jätkub piisavalt neid, kes suhtuvad äärmuslusse nii, nagu tegin seda mina 15-20-aastasena. Minu silmis nõuab äärmuslus julgust, tahet liikuda vastuvoolu. Äär-
muslus seostub mulle uute ideede pakkumisega ja see on ehk pisut mässumeelnegi. Aga samas ei pea ma end äärmuslaseks selles mõttes, nagu defineerib alltoodud autor – st ma ei ole demokraatiavastane. Kas saadab see nii mitmeti kasutatud ja defineeritud nimetus EKRE, aga ühtlasi ka minu enda kohta, täpse sõnumi? Sest nimed ja terminid määravad suhtumise ning paljudes tekitab äärmusluse nimetus ikkagi tõrget.
Paremäärmusluse määratlus EKRE olemuse, nagu ka iga teise nähtuse, selgitamiseks on vajalikud võimalikult selged definitsioonid. Siis on ka diskussioon võimalik. Võimatu on diskuteerida tavaliste EKRE-vastaste kraaklejajatega nagu näiteks Toomas Hendrik Ilves, kelle moraalne ja poliitiline allakäik
on olnud hämmastavalt kiire. Vaevalt et ekspresident suudaks tulla lagedale millegi veel magedamaga, kui oma riigi valitsuse süüdistamisega rassismis ja selle nimetamisega kõige põlastusväärsemaks ja naeruväärsemaks Euroopas.2 Diskussioon temaga on seetõttu isegi ebasobiv, nagu see on ebasobiv Venemaa propagandistidega. Tänapäeva Lääne ühiskonna sotsiaal- ja humanitaarteadustes domineerib vasakliberalistlik ideoloogia. Kõige enam politiseeritud, st kõige kaugemal tasakaalustatud ühiskonnaanalüüsist, on just (peavoolu)politoloogid. Arvesse tuleks võtta ka seda, et teadusena on politoloogia alles toores, mõistete segadus on valdav. Erinevad politoloogid annavad erinevaid definitsioone ja kasutavad erinevaid teooriaid, mis mõnikord ka üksteisele vastanduvad. Seega võib küsida, kas politoloogia, nagu see praktikas välja on kujunenud, ja selle kõik harud üldse sobivad teaduse hulka? Igatahes on politoloogiale saanud omaseks peavoolupoliitikale järele kiitmine, n-ö järelkäruks olemine. Vastavalt sellele, kuidas muutub peavoolupoliitika, muutub ka politoloogia ning selle lihtsakoelised, propagandistlikud käsitlused. Tõepoolest, tihti on vähemalt Eesti meedia põhjal raske otsustada, mille poolest erineb mõne doktorikraadiga politoloogi käsitlus tavalise vasakliberaalse ajakirjaniku omast. Andres Kasekamp tugineb oma argumentides ja definitsioonides tunnustatud populismiuurijale Cas Mudde’ile. Ent Mudde’i tõlgendades teeb ta kohe alguses vea, ja väga põhimõttelise vea. Nimelt kinnitab Kasekamp – erinevalt Mudde´ist –,
et inglisekeelsed terminid „far right”, „extreme right”, „radical right”, „populist right” erinevad vaid varjundi poolest ja et neid võib kasutada sünonüümidena. Tõsi, teinekord on raske eristada termineid „far right” ja „extreme right”, kuna mõlemat võiks tõlkida paremäärmuslusena ning küllap on ka politolooge, kes neil neljal eelpool nimetatud terminil üldse vahet ei tee. Kuid Mudde ei kasuta oma põhjalikke definitsioone pakkuvas raamatus „Populist Radical Right Parties in Europe” üldse terminit „far right”. Samas eristab ta rangelt populistlikku radikaalset parem-
tumine demokraatiasse. Populistid tegelikult tunnistavad demokraatia tuumana rahva suveräänsust ja enamuse võimu. Nad tahavad, et inimesed valiksid ise oma juhid – äärmuslased seda ei taha.” 4 EKRE ei ole Mudde’i definitsiooni järgi kindlasti oma olemuselt antidemokraatlik, olgugi, et võib vastanduda mõnele liberaaldemokraatia põhiväärtusele. EKRE peab demokraatlikku otsustusõigust esmaoluliseks. Näiteks taunib EKRE kohtulikku aktivismi ja peab täiesti õigustatuks rahvahääletust ka nn vähemuste õiguste üle. Seda põhjusel, et ühiskond koosnebki erinevatest vähemustest. Need Mudde´i definitsioonid, mida Kasekamp kasutab EKRE paremäärmuslikkuse tõestamiseks, defineerivad hoopis populistlikku radikaalset parempoolsust. Nii ei pea paika ka Kasekampi järeldus, nagu oleks EKRE paremäärmuslik. Või vähemalt ei ole õige väita seda Mudde´ile toetudes.
Nõukogude ajal kammitses vaba sõna tsensuur, tänapäevase stagnatsiooni poliitika üks instrumente on aga poliitkorrektsuse nõue.” Jaak Valge
poolsust („populist radical right”) ja paremäärmuslust („extreme right”). Viimase alla kuuluvad fašism, natsionaalsotsialism ja nende erinevad neo-vormid. Mudde toonitab, et paremäärmuslusel ja populistlikul radikaalsel parempoolsusel on fundamentaalne erinevus – esimene on oma olemuselt antidemokraatlik, vastandudes põhimõtteliselt inimeste iseotsustusõigusele. Populistlik radikaalne parempoolsus on aga demokraatlik, isegi juhul, kui vastandub mõnele liberaaldemokraatia põhiväärtusele.3 Ka ühes intervjuus toonitab Mudde: „Üks populismi ja äärmusluse [mille vorm on ka natsism] olulisemaid erinevusi on suh-
Cas Mudde´i populistliku radikaalse parempoolsuse tunnusteks on nativism, autoritaarsus ja populism. Mudde´i järgi kuulub populistlike radikaalsete parempoolsete erakondade – toonitan veelkord, mitte paremäärmuslike erakondade – hulka ka omaaegne ERSP.5 Nativism – termin, mille Kasekamp tõlgib mitte just heasoovlikult „marurahvusluseks” – on Mudde´i järgi populistliku radikaalse parempoolsuse põhijoon. Liberaalsest rahvuslusest eristudes eeldab nativism, et ideaaljuhul peaksid riigid koosnema ainult põlisrahvast ning mittepõlised elemendid – nii isikud kui
12
3/2019
ideed – kujutavad endast rahvusriigile fundamentaalset ohtu.6
EKRE ja marurahvuslus Kasekamp on veendunud, et EKRE on marurahvuslik, kuna on vaenulik võõraste vastu, näiteks „hirmutatakse sellega, et moslemist pagulaste seas on hulgaliselt terroriste” . Marurahvuslusega on Kasekampi väitel seotud ka „Euroopa Liidu mahategemine” . EKRE retoorikas olevat Euroopa Liit võrdsustatud Nõukogude Liiduga. Terrorilainest Euroopas peaks olema kuulnud küll igaüks ning kui pidada immigrantide terroritegudest teavitamist hirmutamiseks, siis on marurahvuslik epideemia tabanud kõiki meediaväljaandeid. Tõsi, EKRE on teinud neist sündmustest selgemad ja varasemad järeldused kui peavooluparteid. Julgen siiski arvata, et terrorism peakski olema vastumeelne kõigile, mitte ainult marurahvuslastele. Samuti on EKRE väljendanud teistest Eesti erakondadest selgemalt ja varem oma vastuseisu immigratsioonile, seda meie rahvastiku situatsioonist tulenevalt. Kas sel juhul on tegemist marurahvusliku hoiakuga? 2018. aasta alguses läbiviidud väärtushinnangute uuringust selgub, et vaid 23% kodanikest on valmis lubama Eestisse elama hulgaliselt samast kultuuriruumist pärit immigrante. Piiratud määral samast kultuuriruumist immigrantide Eestisse elama asumist toetas 53%, väga vähesel määral 15% ja üldse mitte 8%. Teisest kultuuriruumist saabuvate immigrantide puhul toetas aga vaid 3% Eesti kodanikest massiimmigratsiooni.7 Maineka globaalse uuringufirma Ipsos Grupi küsitlus, mis viidi läbi 2018. aasta lõpus kahekümne seitsmes suuremas riigis, uuris, kas kodanike arvates mõjub immigratsioon sihtriigile positiivselt või negatiivselt. Keskmiselt 39% küsitletutest pidas mõju negatiivseks ja vaid 24% arvas, et mõju on positiiv-
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
Kas EKRE on autoritaarne erakond?
Võimatu on diskuteerida tavaliste EKRE-vastaste kraaklejajatega nagu näiteks Toomas Hendrik Ilves, kelle moraalne ja poliitiline allakäik on olnud hämmastavalt kiire.” Jaak Valge
ne. Seejuures oli Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal immigratsiooni pooldajaid vaid 16%, vastaseid aga vastavalt 52, 53 ja 51%.8 Seega võib öelda, et „marurahvuslik” seisukoht ei ole valdav mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Euroopa Liidu „mahategemise” kriteerium on samuti üsna laialivalguv. See, mida peetakse mahategemiseks, võib olla ka konstruktiivne kriitika, mis on Euroopa Liidu edenemise eelduseks. Igatahes ei ole EKRE programmiliseks eesmärgiks Euroopa Liidust väljaastumine, vaid selle eluvõimelisemaks
Hinnang defineerib hindajat
muutmine. Seda niikaua, kuni see on võimalik. EKRE Euroopa Liidu poliitika võrdlemine Nõukogude Liidu rahvuslaste poliitikaga on asjakohane, seda eriti juhul, kui Euroopa Liit peaks muutuma sarnaselt Nõukogude Liiduga rahvusühiskondade arengupiduriks.
Mudde defineerib autoritaarsust kui usku rangelt korraldatud ühiskonda, kus rikkumised on karmilt karistatavad.9 Kuid Mudde toonitab, et nimetatud tunnus on omane ka konservatismile.10 Selle tunnuse kasutamine on väga kaudne ja laialivalguv, eriti kuna autoritaarsuse otsene tunnus – eelkõige demokraatiavastasus – on kõrvale jäetud. Tugeva korra nõudmine sõltub situatsioonist, mõnikord on see vajalik, teinekord mitte. Kasekamp aga – erinevalt Mudde’ist – määratleb autoritaarsust kolme tunnuse põhjal: tugeva korra nõudmine, võitlus naiste ja samasooliste võrdsete õiguste vastu ning peavooluerakondadest autoritaarsem erakonnakorraldus. Eriti vaieldavad on kaks Kasekampi lisatud tunnust, nagu seda on ka EKRE poliitika tõlgendamine nende alusel. EKRE seisab võimalikult tugeva perekonna, sealhulgas naiste, meeste, laste ning traditsioonilise elukorralduse eest. Selles, et EKRE erakonnakorraldus ei ole autoritaarne, vaid demokraatlik, võib veenduda igaüks EKRE põhikirja lugedes. EKRE juhtide staatus ei tugine nende autoritaarsusele, vaid tõestatud ja väljateenitud autoriteedile. Autoriteetne juht ei ole sama, mis on autoritaarne juht. Kas EKRE on populistlik erakond? Mudde defineerib populismi kui ideoloogiat, mis vastandab kodanikke korrumpeerunud eliidile ning märgib, et populistlikus demokraatias pole miski tähtsam kui inimeste tahe, isegi mitte inimõigused ega konstitutsioonilised
garantiid. 11 Ent Mudde möönab ka, et korruptsiooni kritiseerimine tuleneb konservatiivsetest ja kristlikest põhimõtetest. Ta toob näiteks lord John Dalberg-Actoni kuulsa remargi: „Võim kipub korrumpeerima ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt.” 12 Võimu kontrollimine ja vajadusel kritiseerimine hoiab aga võimulolijaid korruptsiooniahvatlusest. Kasekamp väidab, et EKRE populismi näiteks on rünnakud kohtunike vastu ja nõue siduvate rahvahääletuste korraldamiseks, „mille kaudu saaks enamuse tahte-
www.ekre.ee
USA kirjanik Mark Twain (1835–1910) olevat väitnud, et eelmise sajandi äärmuslane on selle sajandi konservatiiv. Foto: Wikipedia
Rahvusluse uus esilekerkimine on tasakaalustav reaktsioon maailmas toimuvale globalistliku multikultuurse agenda pealetungile. See ei kao ka edaspidi kusagile, vaid muutub peavoolu osaks.” Jaak Valge
ga tühistada või piirata vähemuste õigusi” , samas kui keerulistes küsimustes peaksid Kasekampi meelest langetama otsuseid rahvasaadikud. Tõsi, EKRE eesmärgiks on kohtunike valitavaks muutmine, nagu see on paljudes demokraatlikes riikides. Samuti on EKRE juhid kriti seerinud kohtulikku aktivismi, st otsuseid, mis on tehtud, tõlgendades seadusi poliitilisest eesmärgist lähtudes. Rahva poolt algatatud siduvate referendumite korraldamise võimalus on aga olemas kümnes Euroopa riigis, sealhulgas Šveitsis, Lätis ja Leedus ning nende riikide valitsemiskorraldust ei nimetata populistlikuks. Riigikogu liikmena ei tea mina seni ühtegi sisult olulist eelnõud, mis oleks niivõrd keeruline, et seda ei saaks otsustada referendumil. Küll aga on menetluses olnud hulgaliselt pisiasju reguleerivaid eelnõusid, mis ei huvita kuigi paljusid kodanikke ja mida ei seataks rahvaalgatuse korras referendumile niikuinii. Nagu eelpool märgitud, peab Mudde omal moel määratletud autoritaarsust ning mõnd populismi elementi omaseks ka konservatiivsusele. Lisaks eristab ta konservatiivsust ja populistlikku radikaalset parempoolsust kolme tunnuse põhjal. Esiteks ütleb ta, et nativism ei ole konservatismi tuumideoloogia. Teiseks, et paremradikaalsete erakondade
agendas on sotsiaalmajanduslikud küsimused sekundaarsed ja kolmandaks leiab ta, et traditsioonilised eetilised ja religioossed küsimused ei ole paremradikaalide puhul defineerivaks jooneks.13 Neist kaks esimest tunnust on vaieldavad, kolmas aga ei käi mitte EKRE kui paremradikaalse erakonna kohta, vaid pigem kui konservatiivse erakonna kohta. Niisiis ei saa Mudde’i põhjal öelda, nagu oleks EKRE populistlik radikaalne paremerakond. Kuid kui lähtuda Mudde’i vaieldavast populismi kriteeriumist, siis populismi elemente EKRE ideoloogias leidub.
EKRE liikmed ise ei nimeta end äärmuslasteks ega ka populistideks või parem- või rahvusradikaalideks ja nagu on asjakohaselt märkinud Rein Taagepera, on kellegi nimetamine erinevalt sellest, kuidas te end ise nimetab, sildistamine. Ning sildistamise järel saab diskussioon otsa. Mudde’i definitsioonide alusel võib seega öelda, et EKRE nimetamine äärmuslikuks on ebaprofessionaalne. Niisiis võib järeldada, et ei mina ega EKRE ole äärmuslased ning kuigi ma ise eelistaksin olla paremvõi rahvusradikaal, näib, et EKRE-t on kõige õigem nimetada nii, nagu EKRE liikmete enamus end ise nimetanud on – rahvuskonservatiivideks. Rahvusluse uus esilekerkimine on tasakaalustav reaktsioon maailmas toimuvale globalistliku multikultuurse agenda pealetungile. See ei kao ka edaspidi kusagile, vaid muutub peavoolu osaks. Mida varem praegune peavool seda tunnistab, seda parem. Lõpetuseks märkigem uuesti, et politoloogia definitsioonid pole kindlapiirilised ning ilmselgelt saaks äärmuslust (ekstremismi) defineerida ka teistmoodi. Kuid on selge, et äärmuslust, või ka populistlikku radikaalset parempoolsust, esindava erakonna domineerimine demokraatlikus ühiskonnas oleks ebaloogiline. Põlissoomlaste erakond Soomes on juba tõusnud riigi populaarseimaks ning Eestis võitleb EKRE populaarsuselt teise koha eest. Kunagi, kui need erakonnad loodi, olid nad marginaalse toetusega ning selles mõõtmes käsitletuna on nende erakondade paremäärmuslikuks või paremradikaalseks defineerimine lihtsalt ajast maha jäänud. Poliitikas kehtib reegel, et mida äärmuslikum on hindaja, seda vähem suudab ta oma poliitiliste vastaste erisusi tajuda. Äärmusesse kalduv rahvuslane nimetab kõiki oma vastaseid kommunistideks, vasakliberaal ei tee vahet konservatiividel, populistlikel paremradikaalidel ega paremäärmuslastel ning nn päriskommunist peab kõiki mittemarksiste fašistideks.
Allikad: 1 https://epl.delfi.ee/arvamus/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-polekahtlustki?id=85858013 2 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/ilves-lati-delfile-kui-eesti-ei-tahaliberaaldemokraatiat-siis-milleks-meile-iseseisvus?id=86673223; „Olukorras, kus Eesti on loobunud olemast kõige lahedam, enim arenenud [postkommunistlik] riik, võib Eesti valitsus tunda uhkust selle üle, et tegu on kõige naeruväärsema ja põlastusväärsema valitsusega Euroopas,” ütles Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves hiljuti. 3 Cas Mudde. Populist Radical Right Parties in Europe. Cambridge University Press, 2007, lk 30-31. 4 https://diplomaatia.ee/cas-mudde-populism-pohineb-moraalil/ 5 Cas Mudde. Populist Radical Right Parties in Europe. Cambridge University Press, 2007, lk 280. 6 Cas Mudde. The Populist Radical Right: A Pathological Normalcy. - On Extremism and Democracy in Europe. Routledge, 2016, lk 6. 7 https://www.inst.ee/uuringud/vaartushinnangute-uuring-2018 8 https://www.ipsos.com/sites/default/files/ct/news/documents/2019-03/bbc_crossing_ divides_2019_global_findings_0.pdf 9 Cas Mudde. Populist Radical Right Parties in Europe. Cambridge University Press, 2007, lk 23. 10 Cas Mudde. The Populist Radical Right: A Pathological Normalcy. - On Extremism and Democracy in Europe. Routledge, 2016, lk 7. 11 Cas Mudde. Populist Radical Right Parties in Europe. Cambridge University Press, 2007, lk 23. 12 Cas Mudde. The Populist Radical Right: A Pathological Normalcy. - On Extremism and Democracy in Europe. Routledge, 2016, lk 7-8. 13 Cas Mudde. Populist Radical Right Parties in Europe. Cambridge University Press, 2007, lk 28.
www.ekre.ee
3/2019
EESTI EEST!
Hobimuusikust poliitik
Riho Breivel
13
hobi
Terve Virumaa ja Rakvere kreis on meie jalajälgi täis Riigikogu liige Riho Breivel (EKRE) on kirglik jahimees, kuid rohkem teatakse teda Virumaal lustibändi Pärgament muusikuna.
T
oilas, Konstantin Pätsi kunagise suveresidentsi külje all Pühajõe ääres elav endine maavanem, piirivalveülem ja koolijuht tõmbab vihmasel septembripäeval ToilaOru pargi lehtlas lõõtsa kohvrist välja ja laseb sõrmedel käia. Kõlab kunagine kriitiline laul kodulinn Kohtla-Järvest, mille sõnad on aktuaalsed tänaselgi päeval.
Ligi pool sajandit lustibändiga Kuigi õhutemperatuur on jahedavõitu, ei häiri see muusikahuvilist poliitikut sugugi – harjutatud on ju kõvasti, sest Pärgament on koos käinud pea pool sajandit, pealegi on pill Riho enda meisterdatud. „Ise ei saa arugi, et juba nii palju aastaid möödas,” nendib Riho bänditegevusele tagasi vaadates. Ta tõdeb, et ainult Kukerpillid ja Apelsin on neist vanemad. „Meie oleme kohalik bänd. Me pole Tallinna põllule trüginud,” muigab mees ja lisab, et nende jalajälgi on täis terve Virumaa kreis. Varasemalt oli lustibändil paarkolm mängu nädalas, nüüd enam nii aktiivselt esinemas ei käida. Riho sõnul on põhjuseks see, et niinimetatud arvutibändid on eheda muusika tegijate koha hõivanud. Pealegi peavad Pärgamendi mehed igapäevaselt erinevaid ameteid. Kui omal ajal mindi õhtul peale ja lõpetati järgmisel hommikul kell viis, siis nüüd ei jõuaks niimoodi põhitööd tehagi.
„Kodulinna laul” Siin põlevkivi kaevati ja topiti see ahju, kuid hiigeltööde võiduga sai loodus palju kahju. Ei ole palju muutunud, kõik jätkub samamoodi, et jätkuks palju kaevajaid migrante juurde toodi.
Ise ei saa arugi, et juba nii palju aastaid möödas. Ainult Kukerpillid ja Apelsin on meist vanemad.”
„7 neegripoissi” Rahvalik laul
Ühel mustal džungliööl seitse neegripoissi teel jätsid koduküla maha, sest, et mamma oli paha. Oi, bongo Kuri nõid seal neegrikülas mustas savionnis elas, hoiatas neid õhtu tulles õnnetus ei hüüa tulles. Oi, bongo Värisevad palmilehed, käivad ringi mustad mehed. Oi, bongo-bongo-bongo, ai samba, karamba.
Riho Breivel
maja” on YouTube’is kuulatud ligi kaks miljonit korda, kuigi raadios Pärgamendi lugusid väga kuulda pole. Endast lugupidavad meediakanalid ju ei tiku selliseid laadalugusid laskma. „Mis seal ikka, noored metsapidudel kuulavad,” muigab Riho.
Mafiooso pakkus lisaloo eest 10 000 krooni
Bänditegevuses on tulnud ette nii naljakaid kui ka vähemnaljakaid seiku. Kord mängiti ühel peol Peipsi äärses puhkekodus. See oli üheksakümnendate aastate alguse kauboikapitalismi kõrgajal ja peol pidas oma sünnipäeva üks Virumaa maffiategelane. Peo lõpus pakkus ta venekeelse sooviloo eest 100 krooni. „Sel ajal me põhimõtteliselt ühtegi venekeelset lugu ei mänginud,” ütleb Riho. Ometi ei jätnud allilmamees jonni, sest asi hakkas tema au pihta. Nii pakkus mafiooso jooksupoiss mõne aja pärast sooviloo eest juba YouTube’is 1000 krooni. Ikka ei saaon kuulatud dud kaubale. Summa Pärgamendi tõusis koguni 10 000 kroonini. Kuid bändiliikesitatud „Ämmamoori med jäid endale kindlaks. maja” ligi kaks Selle peale tuli saadik miljonit korda. ähvardama, et seda te veel kahetsete… Uuemaid poplugusid nad enda „See oli mulle muidugi tutrepertuaari võtnud pole. Riho: tav mees, olin sel ajal piirivalves „Mina ja meie poisid on kõik piirkonna ülem,” meenutab Riho. meloodiliste laulude armastajad.” „Mul ei jäänud muud üle, kui helisPaljude lugude autor on seejuures tada Remniku piirivalve õppekesRiho ise, kuid enamasti lastakse kusesse ja toimkond välja kutsuda. kõlada üldtuntud rahvalikel laulu- Automaaturid seisid ukse peal, kui del. härrasmees oma pundiga püsti Näiteks lugu „Ämmamoori tõusis ja tigedalt minema läks.”
Riho Breivel Riho Breivel on lõõtsa mänginud ligi pool sajandit. Foto: erakogu
Meisterdas endale ise lõõtsa Lisaks laulmisele on Riho Breivel mänginud ka puhkpille, kitarri ja lõõtsa, kusjuures lõõtspille on ta ise valmistanud. „Lõõtsaga on selline asi, et ega neid ei olegi kusagilt lihtne saada,” põhjendab hobimuusik, miks ta veel vanuigi ise lõõtsameisterdamist õppima läks. „Ja Riho Breiveli oma kätega meislõõts maksab ikka paari terdatud lõõtspill. Foto: erakogu lehma raha. Juba siis mak- sis, kui vana Teppo veel lõõtsasid tegi.” Nii valmiski isetehtud lõõts, kuna igaks juhuks oli vaja teist pilli kõrvale, aga osta ei raatsinud. Lisaks olemasolevale pillile on Rihol pooleli veel kaks lõõtsa. Mõne aasta eest läks ta Heino Tartese käe all õppima lõõtsameisterdamise kursustele Vana-Võidu endises kutsekoolis. Tegemist oli sama kooliga, kus ta ka noorusajal automehaanikat õppis. „Nii et ma alustasin oma õpinguid Viljandi kutsekoolis ja seal oma õpingud ka lõpetasin, kuigi vahepeal sai veel palju õpitud ja eks Riigikogu liikmena tule ka kogu aeg õppida,” mõtiskleb Riho.
44 sündis 1952. aastal Kohtla-Järvel. 44 Lõpetanud sisekaitseakadeemia piirivalve õppesuuna, Soome maakaitsekõrgkooli ja Tallinna Ülikooli (sotsiaalteaduste magister). 44 Olnud piirivalve Ida-Virumaa regionaalse juhtimiskeskuse ülem, piirivalveameti üldosakonna ülem, Põhja piirivalvepiirkonna ülem, kaitsejõudude peastaabi administratiivosakonna ülem, kaitsejõudude peastaabi üldosakonna ülem, piirivalveameti logistikaülem (paralleelselt sisekaitse akadeemia piirivalvekolledži direktor), piirivalveameti staabiülem, Ida-Viru maavanem (2007-2012) ja Toila Gümnaasiumi direktor. 44 Autasud: Kotkaristi IV klass, erisugused piirivalve ja kaitsejõudude autasud. 44 Hobid: musitseerimine, laskesport, jaht. 44 Riho Breivel kandideeris 2019. aasta Riigikogu valimistel Ida-Virumaa ringkonnas ja osutuks 979 häälega valituks Riigikokku.
14
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Äriprojekt
kliimaneutraalsuse lipu all Eesti riik ei peaks minema kaasa maailmas üles köetava kliimahüsteeriaga, kirjutab bioloog ja Riigikogu keskkonnakomisjoni liige PEETER ERNITS.
V
iimasel ajal räägitakse tõsimeelselt aina enam sellest, kuidas peagi saabub viimne päev. Suurimaks süüdlaseks peetakse inimest, kelle tegevuse tulemusena kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris kohutava kiirusega kasvab, põhjustades kliima globaalset soojenemist. Selle tagajärjel sulavad liustikud ja igikelts, ookeanide veetase tõuseb hirmuäratavalt, tormid sagenevad ja maa kõrbeb ning inimeste elu muutub põrguks. Kodust ilmajäänute hordid aga asuvad liikvele. Sõnumid on lihtsad: kui me homme enam liha ei söö ja lennukiga ei lenda, päästame maailma kindlast hukust. Punaseks jooneks, millest mingil juhul üle ei tohi astuda, on seatud 1,5. Äraseletatult tähendab see seda, et kui keskmine temperatuur ei tõuse aastaks 2050 üle 1,5 kraadi, oleme seekord pääsenud.
Lapsprohvet Greta Viimsepäeva kuulutajate prohvetiks on saanud Stockholmi koolitüdruk Greta Thunberg. Eelmise aasta augustis ilmus 15-aastane tüdruk ühel reedesel päeval Rootsi parlamendi Riksdagi ette plakatiga „Koolistreik kliima eest”. Tänaseks on Gretal miljoneid andunud jüngreid, noored kliimastreikijad piketeerivad reedeti erinevate parlamentide ees ja süüdistavad poliitikuid selles, et nood ei hooli tulevikust ning mõtlevad vaid sellele, kuidas omaenda elupäevad mõnusalt õhtusse saata. ÜRO kliimafoorumil pragas kooli pooleli jätnud põlevate silmadega lapseohtu neiu riigijuhtidega:
Raport soovitab eesti rahval unustada seapraad, suitsusink ja verivorstid ning muutuda tasapisi taimetoitlasteks.” Peeter Ernits
„Te varastasite oma tühjade sõnadega minu unistused ja lapsepõlve, te pole jätkuvalt piisavalt küpsed rääkima asjadest nii, nagu need on. Te olete meid alt vedamas, noored on hakanud mõistma teie reetlikkust.” Muuseas, Greta nõudmisel loobusid ta vanemad lennukiga lendamast, isa aga hakkas taimetoitlaseks. Kulisside taga toimetava seltskonna valik on olnud geniaalne: kes võiks paremini sobida mistahes liikumise maskotiks kui mitte abitu laps või karvane loomake. Õblukesest plikast on saanud superstaar, keda võtavad vastu nii paavst kui riigijuhid. Pole kahtlust, et peagi antak-
se talle ei midagi vähemat kui Nobeli rahupreemia. Kliimamuutuse kinnisideest vaevatud Rootsi koolitüdrukust Greta Thunbergist on tehtud globaalse äriprojekti käilakuju. „Laps tajus seda esimese võiduna,” kirjutab tabavalt kirjanik Andrei Hvostov. „Kui on võimalik vanemad ümber kasvatada, siis äkki on võimalik mõjutada veel mõnda täiskasvanut. Näiteks neid, kes istuvad riigi parlamendis. Greta tegi valmis naiivse protestiplakati ning alustas parlamendihoone juures streiki. Greta, nagu tõeline Aspergeri isik, oli ülimalt sihikindel. Ta ei jätnud alates 20. augustist 2018 vahele ühtegi reedest päeva, hoolimata ilmast või muudest asjaoludest, kükitades parlamendi ees täpselt selle aja, mis ta pidanuks veetma koolipingis. Ta oli siis 15-aastane.” /…/ „Ükski n-ö normaalne teismeline poleks sellega hakkama saanud. Aga Aspergeri sündroomiga antud võime kord alustatusse klammerduda on nagu vääramatult töötav loodusseadus. Greta ei teinud kaastundlikest või pilkavatest kommentaaridest ja pilkudest väljagi, istus igal reedel vapralt parlamendi juures ning tasapisi hakkas tema juurde tekkima fännide kamp.” Laste seksuaalne ärakasutamine on kriminaalkorras karistatav. Laste kilbina kasutamine oma poliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks on seevastu paljude jaoks aktsepteeritav.
Paksem supp paja ühes nurgas? Kõrged Brüsseli tegelased räägivad põlevate silmadega sellest, kuidas me peame kogu maailmale eeskujuks olema. Euroopa Liit tahab nimelt saada esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks ja arvab, et iga tema liikmesriik – Eesti mõistagi kaasa arvatud – peaks selleks kulu-
tama kaks protsenti oma SKP-st. Teiste sõnadega, peame leidma igal aastal umbes sama palju raha, kui me praegu kulutame riigikaitsele. Ka Eesti peab järgmise 30 aastaga oma kasvuhoonegaaside kogust enam kui poole võrra vähendama. Täpsemalt 20 miljonilt tonnilt 8-le miljonile. See aga läheb maksma 17 miljardit eurot. Teiste sõnadega, kliimaneutraalsuse saavutamiseks peame edaspidi kraapima igal aastal kokku ligi 600 miljonit eurot. „Eesmärgi saavutamiseks on vajalik panustada kõikidel ministeeriumitel, KOV-idel, kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning see eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel,” on ühes värskes dokumendis mustvalgel kirjas. „See on mõistlik, aga sellel on ka hind,” tõdes peaminister Jüri Ratas
mad tuleb kinni panna, suurem osa homsest elektrist peab aga tulema meretuuleparkidest. Sellele lisaks tuleb peagi hakata leidma sobivaid kohti, kuhu paigutada peotäis väikeseid tuumaelektrijaamu. Raudteed tuleb elektrifitseerida ja seni suuresti rekadega maanteedel veetav kaup rongidele laadida. Maanteed tuleb aga rookida puhtaks bensiini ja diisliga sõitvatest autodest, mis tuleb asenda elektri, vesiniku ja biogaasi jõul liikuvatega. Ja lõpuks – eesti rahvas peaks unustama ära liha söömise ning hakkama taimetoitlasteks. Kõik see kokku tähendab pöörast väljakutset. Ma ei räägi siinkohal üksnes müstilistest rahasummadest, vaid ka sellest, kuidas saavutada, et eesti rahvas kõige sellega kaasa tuleks.
Kas me oleme nii rikkad, et keerata agressiivse hüppega pea peale kogu senine elukorraldus?” Peeter Ernits
hiljutisel kütusefirma Alexela korraldatud gaasiautode konverentsil. „Sellesse peab olema kaasatud kogu ühiskond. Peame hakkama oma mugavusstooni muutma.” Kas me oleme selleks valmis? Kas me oleme nii rikkad, et keerata agressiivse hüppega pea peale kogu senine elukorraldus? Riigikantselei tellimusel hiljuti valminud Eesti kliimaambitsiooni võimaluste tõstmise analüüsis sõnastatakse ühtekokku 57 hädavajalikku tegevust, mida valitsus peaks tegema. Toon siinkohal välja vaid mõned juhtnöörid. Majad tuleb muuta energiasäästlikuks, põlevkivielektrijaa-
Põhiline vahend, millega ihaldatud sihi poole liikumist utsitatakse, on CO2 tonni hind. Mida kõrgemaks poliitikud selle ajavad, seda enam nöörib see praegustel tegijatel kõri kinni ja nad on sunnitud oma poe sulgema. Kõike seda tehakse platsi vabastamiseks uutele tulijatele.
Teedel sõidavad elektrija vesinikuautod Kolmekümne aasta pärast peab Eesti autopark olema totaalselt muutunud. Enamik autodest, ehk 500 000, peavad olema elektriautod. Neile lisandub 100 000 vesinikuautot ja 100 000 biokomponendiga kütusega liikuvat sõidukit.
www.ekre.ee
3/2019
EESTI EEST!
Kliimastreikimine jõudis tänavu ka Eestisse.
Kliimamuutuse kinnisideest vaevatud Rootsi koolitüdrukust Greta Thunbergist on tehtud globaalse äriprojekti käilakuju.
Selleks, et sedavõrd ambitsioonika tulemuseni jõuda, tuleb alustada kohemaid. See aga tähendab, et eestlased peaksid juba tuleval aastal ostma 23 000 uut elektriautot. Arvestades, et täna on meil vaid mõnituhat elektriautot ja seni on neile lisandunud aastas vaid paarsada, on see ülimalt roosa unistus. Kuidas seda tagada, kui Eesti praegune autopark on Euroopa üks vanimaid ja saastavamaid, uued autod aga väga kallid, järelturg praktiliselt olematu, liisinguvõimalused kasinad ning rahvas vaene? Värske raporti järgi peaks pärast põlevkivijaamade sulgemist tulema suurem osa elektrienergiast meretuuleparkidest. Just meretuulepargid peaksid hakkama peagi Eesti teid ummistavaid elektriautosid toitma. Lähema kolmekümne aastaga mattub Lääne-Eesti rannikumeri tuulikute rägastikku. 2050. aastaks peaks meretuulepargid tootma kokku 5000 GWh elektrienergiat. Ühtekokku peaks kerkima kümmekond meretuuleparki, igaüks neist umbes kahesaja ruutkilomeetri suurune. Kohadki on juba valmis vaadatud. Üks peaks kerkima Kihnu saare, teine Ruhnu juurde, kolmas Abruka kanti. Kolm tükki mahub Saaremaa läänerannikule: üks kusagile Sõrve tipu kanti, teine Kihelkonna alla. Kuid kõige rohkem tuuleparke peaks siiski kerkima Hiiumaa põhjaosast Osmussaareni ulatuvale tuulisele alale. Seni pole hiidlaste vastuseisu tõttu esimestki ehitama asutud. See tuulepark peaks arendajate sõnul olema maailma suurim. Kunagine purjetaja ja tänane turismiettevõtja Paap Kõlar ennustab, et kui sellised pargid tulevad, muutub Hiiumaa elukeskkond elamiskõlbmatuks. Inimesed on sunnitud jätma maha oma kinnistud ja kodud, kinnisvara
Foto: Scanpix
väärtus ja turism langeb ning saarele jäävad ainult tuuleenergia arendajatele ustavad inimesed.
Seapraad on homme saatanast Raport soovitab eesti rahval unustada seapraad, suitsusink ja verivorstid ning muutuda tasapisi taimetoitlasteks. Kui vene ajal oli neljapäev kalapäev, siis nüüd soovitatakse alustada taimse teisipäevaga ehk muuta iga teisipäev taimetoidupäevaks. Lasteaedades ja koolides tuleks hakata lastele maast madalast selgitama, et õige eestlane sööb taimetoitu. Seevastu lihasöömine on saatanast ehk tagurlik asi. Kui keegi julgeb siiski lihapalle toota, tuleks pool sellest asendada taimse seguga. Selle kõrval tuleks harjutada rahvast rohkem putukaid sööma. Kõige mõistlikum olla neid mitte otse nahka pista, vaid eelnevalt jahuks jahvatada. Pudulojuste karja tuleks esialgu kolmandiku võrra vähendada. See aga tähendab, et rannakarjamaid pügavate lammaste ja lihaveiste arv väheneks. Kõige ohtlikum elajas, keda me kliimaneutraalsuse poole liikumise raskel teekonnal kohtame, on lammas. Lammas on kolm korda ohtlikum kui siga, ka lehmast on ta poole ohtlikum. Iga lambaliha kilo tootmisel vabaneb 39 kg kasvuhoonegaase, samas kui sealiha kilo puhul vaid 12. Seega tuleb kiiremas korras saata lihakombinaati eeskätt lambad.
Üksinda maailma soojaks kütmas Minul ei ole midagi selle vastu, kui Euroopa Liit maailma esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks saaks – mandriks, kus keskkonnakaitsele palju tähelepanu pööratakse ja kus kasutatakse ainult kõige
moodsamat tehnoloogiat. Mis kasu on aga sellest, kui meie kõhu all laiutav Aafrika või meist itta jääv Aasia ja teiselpool ookeani asuv Ameerika suuresti vanaviisi edasi toimetavad? Kliima ei hooli mingitest piiridest. Kasvuhoonegaasid tuiskavad üle riikide ja mandrite piiride ainult neile teadaolevaid trajektoore pidi. Sama moodi nagu jõuab mõnel päeval meieni Aafrika kõrbest ülespaisatud punane tolm, mis muudab siinse päikeseloojangu harjumatult veriseks. Paja ühes nurgas paksemat suppi kuidagi ei keeda. Seega ma küsin – mis kasu on sellest, kui meie Eestis ennast piitsutame, samal ajal kui näiteks Hiina paiskab atmosfääri jätkuvalt üha enam kasvuhoonegaase? Tegelikult pole ka terve euroliidu pingutustest suurt tolku. Hiina kõval on isegi euroliit tühine tegelane.
Isepäine Hiina ei pelga maailma lõppu Hiinale annab jõu kivisüsi. See on maailma suurima riigi majanduskasvu kindel nurgakivi. Hiina ajab täna ahju rohkem kivisütt kui ülejäänud maailm kamba peale kokku. Pole siis ka ime, et lõviosa (73 %) Hiina kasvuhoonegaasidest tuleb just kivisöest. See on enam kui Euroopa, Aafrika ja Ladina-Ameerika kokku. Vähe sellest, Hiina panustab paljudes maailma riikides suurte kivisöejaamade ehitamisse. Väga suure panuse Hiina kasvuhoonegaaside kogusest annavad kivisöe kõrval ka terase ja tsemendi tootmine. Terase tootmine annab lausa 10% ja tsemendi tootmine 7% kasvuhoonegaasidest. Mastaapide hoomamiseks piisab ühest näitest. Hiina kulutab kahe aastaga sama palju tsementi kui USA kulutas kogu 20. sajandi jooksul. Tõsi, Hiina on samal ajal maailma üks suurimaid päikesepaneelide tootjaid ja kavatseb paari järgneva aastaga suurendada elektriautode arvu 1,2 miljonilt 5 miljonini. Kuid see on vaid kosmeetiline samm, arvestades, et Hiina teedel vurab 300 miljonit autot.
Maailma lõpp hiilib lähemale? Samal ajal kui meie valmistume
15
Foto: Scanpix
Mis kasu on sellest, kui meie Eestis ennast piitsutame, samal ajal kui näiteks Hiina paiskab atmosfääri jätkuvalt üha enam kasvuhoonegaase?” Peeter Ernits
püksirihma pingutama, et saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks riigiks, selgub, et maailma lõpp on oluliselt lähemale tulnud. 18. septembril avaldas ajakiri Nature kliimateadlase Joeri Rogelj artikli, mis väidab, et senised kasvuhoonegaaside arvutused pole olnud õiged ja et aasta 2050 on lootusetult hilja. Lühidalt, aega on vaid 11 aastat. Maailm peab olema kliimaneutraalne mitte aastal 2050, vaid juba 2030. Arvestades, et suur osa maailmast jätkab siiski vana viisi, peab euroliit, ja meie ühes temaga, ennast veelgi rohkem piitsutama. Euroliit peab olema nullis juba aastal 2025 ehk kuue aasta pärast. Seega tuleb meil kulutada 17 miljardit mitte 30, vaid kuue aasta jooksul. Me peame kliimaneutraalsuse saavutamiseks hakkama aastas investeerima mitte 600 miljonit, vaid 2,7 miljardit. Tuletan siinkohal meelde, et Eesti riigi eelarve on 11 miljardit. Kust me selle raha võtame? Kaotame ära lastetoetused? Ei maksa tulevikus õpetajatele ja päästjatele palka? Haukame niigi närustest pensionitest? Riigikogu hakkab kohe arutama tuleva aasta riigieelarvet. Seal on aga iga miljon kulla hinnaga. Tihti ei suuda me hädavajaliku asja jaoks leida isegi mõndakümmet tuhandet eurot.
Kliimamuutustega võitlus on arulage „Kliimamuutustega võitlus on arulage,” lajatab meie üks nimekamaid teadlasi, akadeemik Anto Raukas. „Inimmõju on praegu looduslikes tsüklites vaid „müra” tasemel.” Kes pole lugenud akadeemiku artiklit „Kliima ja teadusmüüdid meie ümber”, siis soovitan seda
teha. Akadeemik kirjutab: „Inimese mõju kliimale on tühine võrreldes päikese aktiivsusega. Keegi ei eita, et ilm praegu soojeneb ja süsihappegaasi hulk atmosfääris kasvab. Kuid viimase hulk on tsükliliselt muutunud ka varasematel geoloogilistel perioodidel, mil inimmõjust rääkida oleks kohatu.” Akadeemiku sõnul on üleilmne kliimalepe suurepärane äriprojekt. „Kliimaga on seotud triljonid dollarid. Kui vaatame demonstreeritavaid diagramme, näidatakse meile lineaarset temperatuuri tõusu. See on naeruväärne, kuna nelja miljardi aasta jooksul on kliimamuutus olnud rütmis ja muutub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul rütmis. Mis suunas ta muutub, seda me veel täpselt ei tea.” Ka akadeemik Endel Lippmaa oli veendunud, et kliimapaanika tekitamise ainus mõte on teha raha: „Teadust pole siin ollagi. See on kõva bisnis ja poliitika. Niimoodi saab müüa tuulikuid, millel muidu poleks mingit turgu, või CO2 maa alla pumpamise seadmestikku.” „Moskvast tulnud rumalaid suuniseid püüdsime omal ajal mitte täita,” kirjutab akadeemik Raukas. „Brüsselist tulevaid rumalaid suuniseid täidavad aga Eesti valitsejad suure usinusega.” Kui te eelnevat lugedes arvate, et ma Greta Thunbergi ja tema noorte jüngrite muret alahindan, siis te eksite. Bioloogina tean ma suurepäraselt, kui keeruline on maailm, kus me elame. Me peame loodusega suheldes olema väga tähelepanelikud ja alandlikud. Me peame loodust senisest palju paremini tundma õppima. Kuid mis kõige tähtsam – ei maksa iga ülespuhutud hüsteeriaga kaasa minna. Ja pidage meeles – maailma lõpp ei tule aastal 2030 ega ka mitte aastal 2050.
16
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
AJALUGU
Eesti Kongressi täidesaatva juhtorgani ehk Eesti Komitee valimised 12. märtsil 1990. Eesti Komitee juhatusse kuulusid esimees Tunne Kelam, aseesimehed Sirje Endre ja Kaido Kama, sekretär Eve Pärnaste, liikmed Jüri Adams, Edgar Savisaar, Endel Lippmaa, Mart Laar, Kalle Jürgenson, Jüri Rätsep, Trivimi Velliste ja Paul-Eerik Rummo.
Foto: erakogu
Eesti rahva suurim ja tulemusrikkaim
ühistegu Eesti ajalookirjutajad on pööranud teenima tult vähe tähelepanu 1989. aastal loodud kodanike komiteede liikumisele. Ometigi oleks Eesti ajalugu kujunenud ilma selleta hoopis teisiti, kirjutab EVE PÄRNASTE.
K
üllap on igal rahval suuri ja kangelaslikke sündmusi ja võite, mida teatakse ning mille üle ollakse uhked läbi sajandite. Eestlaste jaoks on kõige olulisemad muidugi ärkamisaeg, Vabadussõda ja oma riigi loomine. Vabadussõjas võidelnud on kangelased, Vabadussõjas langenuid jäädakse mälestama seni, kuni püsib Eesti Vabariik ja meie ajalooline mälu. Pole vist ühtegi eestlast, kes neid sündmusi ei teaks – ka juhul, kui ei olda kursis kõigi faktidega, teab igaüks nende sündmustega
seotud aastaarve, nende tähendust ja tähtsust. Sest seda õpetatakse koolis. Kuid on ka üks uuema aja helge ja ohvriteta aeg – rahva aastapikkune ühistegu, mille tulemusel on meil jälle Eesti Vabariik, seda juba 28 aastat. Selle sündmuse ulatust, sisu ja tähendust teavad peamiselt need, kes selles ise osalesid ning kes praeguseks on valdavas enamuses üle 45 aasta vanad. Kooliprogrammides sellele sündmusele erilist rõhku ei panda. Ma räägin Eesti Vabariigi kodanike komiteede liikumisest, sünd-
musest, mis on maailma ajaloos arvatavasti üks kõige rahvarohkemaid ja tulemusrikkamaid kodanike liikumisi üldse.
Kuidas kõik alguse sai Teadjate mälu värskendamiseks ja teistele teadmiseks kirjutan sellest lähemalt. 24. veebruaril 1989, Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, korraldasid Eesti Kristlik Liit (EKL), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) Tallinnas Raekoja platsil miitingu. Ühisdeklaratsioonis öeldi: „Eesti Vabariigi õiguslik ja aateline järjepidevus ei ole katkenud. Iseseisva ja sõltumatu Eesti riigi taastamine on nii Eesti kui Nõukogude Liidu jaoks kõlbeliselt ja õiguslikult möödapääsmatu.” Pöörduti kõikide Eesti Vabariigi
kodanike poole ettepanekuga moodustada linnades ja kihelkondades Eesti kodanike komiteed ja kutsuda Eesti enesemääramise küsimuste arutamiseks kokku kodanike esinduskogu Eesti Kongress. Õhtul toimus Estonia kontserdisaalis pidulik kontsertaktus. 12. märtsil moodustati Eesti Kodanike Komiteede Ajutine Sidetoimkond (EKK AST), kuhu kuulus igast algatajaorganisatsioonist algul 3, hiljem 4 liiget. EKK AST hakkas korraldama kodanike registreerimist. 21. märtsil valiti Kadrinas Illar Hallaste eestvedamisel esimene kodanike komitee. 12. mail moodustati Virumaal esimene maakonnakomitee. Suvel moodustati komiteesid ja registreeriti kodanikke juba üle kogu Eesti. 7. oktoobril valiti kodanike komiteede konverentsil 11-liikmeli-
Artikli autor Eve Pärnaste oli Eesti Kodanike Komi teede ajutise sidetoimkonna, EV Kodanike Peakomitee liige, Eesti Kongressi saadik, Eesti Komitee juhatuse liige ja sekretär, Põhiseaduse Assamblee liige
www.ekre.ee
ne Eesti Kodanike Komiteede Ülemaaline Toimkond (EKK ÜT). 11. novembril toimus maakonnakomiteede konverents, kus moodustati Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee (EVK PK): valiti 31 liiget (neist kolm väliseestlast), maakonnakomiteedest delegeeriti 20 ja väliseestlaste poolt 3 liiget. Peakomitee hakkas ette valmistama Eesti Kongressi valimisi ja Kongressi esimese istungjärgu kokkukutsumist. Kokku moodustati Eestis 1989. aastal 199 kodanike komiteed, neist 49 olid abikomiteed ja 14 maakonnakomiteed. 6. jaanuaril 1990 toimus maakonnakomiteede konverents, kus kinnitati Eesti Kongressi valimiseeskiri. Keskvalimiskomisjoni esimeheks kinnitati Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT) direktor Arvi Altmäe.
Iseseisva Eesti Vabariigi taastamine Eesti Kongressi valimistel 24.02.– 1.03.1990 oli üles seatud 1199 kandidaati. Valimisteks moodustati 519 valimisjaoskonda. Mõnes kohas toimusid valimised lageda taeva all, sest ametivõimud ei andnud ruume. Kogu töö tehti tasuta. Valimistel osales 591 463 Eesti elanikku, neist 557 163 Eesti Vabariigi kodanikku. Võrdluseks, 1919. aasta Asutava Kogu valimistel osales
peale riigivõimu kandja kohustused ja taotles kõikidelt riikidelt ja rahvusvahelistelt institutsioonidelt Eesti Kongressi tunnustamist Eesti Vabariigi riigivõimu ainsa seadusliku taastajana. Valiti 78-liikmeline Eesti Komitee. 13. märtsil valis komitee esimeheks Tunne Kelami. 18. märtsil 1990 toimusid ENSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised. ÜN 105 liikme hulgas oli 46 Eesti Kongressi saadikut. 29. märtsil võttis Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Ülemnõukogu (ÜN) ja Eesti Kongressi koostööst. Selles öeldi: „Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ja Eesti Vabariigi riigivõimu taastajana. ENSV Ülemnõukogu on valmis koostööks Eesti Kongressi ja Eesti Komiteega Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel.” Eesti Kongressi III istungjärgul 26.–27. oktoobril valiti 55-liikmeline Eesti Komitee, Kongress valis Komitee esimeheks taas Tunne Kelami. Moodustati Eesti Komitee Kodakondsuse Amet (hiljem see riigistati), hakati välja andma EV kodaniku isikutunnistusi, mis olid teatud aja jooksul ametlikuks isikut tõendavaks dokumendiks. Töötati välja isikukoodi süsteem.
Ilma kodanike komiteede liikumiseta oleks tulevases Riigikogus olnud suur hulk Moskva-meelseid venekeelseid saadikuid, riigikeeleks oleks kehtestatud eesti ja vene keel. Pole välistatud, et selline uus Eesti oleks astunud ka SRÜ-sse...” Eve Pärnaste
458 186 kodanikku, kõige valijaterohkemal Riigikogu valimistel 1926. aastal aga 523 480 kodanikku. See arv ületati esmakordselt alles 2011. aasta Riigikogu valimistel (580 264; 2015 – 577 910; 2019 – 565 045). Eesti Kongressi valiti Eestis 464 otsustava hääleõigusega saadikut – EV kodanikku; väliseestlased valisid 35 saadikut. Kodakondsuse taotlejad valisid 43 sõnaõiguslikku saadikut. 1. märtsiks 1990 oli registreeritud ligi 790 000 Eesti Vabariigi kodanikku ja üle 60 000 kodakondsuse taotleja. Kõige rohkem kodanikke (71 951) registreeris Nõmme linna komitee. Kõige rohkem kodakondsuse taotlejaid (23 549) registreeris Tallinna Lasnamäe komitee. Eesti Kongressi I istungjärk toimus 11.–12. märtsil 1990 Estonia kontserdisaalis. Võeti vastu mitmeid olulisi otsuseid, neist tähtsaim oli Eesti Kongressi manifest, mis tegi kõigile maailma rahvastele ja riikidele teatavaks Eesti rahva tahte taastada iseseisev Eesti Vabariik. Eesti Kongress kuulutas end Eesti Vabariigi seadusliku riigivõimu taastajaks, teatas valmisolekust võtta enda
3/2019
EESTI EEST!
Kõik ei läinud nii ladusalt Kõik ei läinud siiski nii ladusalt, nagu kuivadest arvudest paista võib. Kodanike komiteede algatusele oli tugev võimudepoolne vastuseis, mis kajastus laialt ka meedias. Samuti oli Rahvarinde juhtkond algul Eesti Vabariigi taastamise ideele vastu – nende eesmärgiks oli liiduleping NSV Liiduga. Kuid kuna rahva poolehoid oli väga tugev, hakkas ka ajakirjandus lõpuks Eesti Kongressi tegevust kajastama. Peaaegu kõiki istungjärke kanti üle ETV-s ja Eesti Raadios, AK oli kohal enamikul Eesti Komitee istungitest. Mõne aja pärast aga rahva esialgne poolehoid rauges. Väga paljud lootsid, et Kongress võtab võimu enda kätte. Seda aga ei tehtud, sest see oleks olnud ainult deklaratiivne. Valitsusjuht Edgar Savisaar, Kongressi saadik, ei toetanud vaatamata oma lubadusele Kongressi, vaid pigem töötas sellele vastu. Ülemnõukogu deklareeris küll koostööd, aga tegelikult seda ei olnud. Kõik muutus Moskva riigipöördekatsega 19. augustil 1991. ÜN-i liige ja Kongressi saadik Marju Lauristin esitas ÜN-i poolt Eesti Komitee juhatusele kutse tulla nõu-
17
Eesti Kongressi esimest istungjärku 11.–12. märtsil 1990 Estonia kontserdisaalis turvas Kaitseliit, mis oli asutatud vaid ligi kuu aega varem. Foto: erakogu
pidamisele ÜN-i juhtidega. Läksid Tunne Kelam, Vardo Rumessen, Enn Tarto ja Sirje Endre. ÜN-is oli arutlusel eelnõu, millega taheti välja kuulutada uus Eesti Vabariik, kuid sellega ei saanud Eesti Kongress kuidagi nõustuda. Vardo Rumesseni sõnul oli ÜN-i Presiidiumi esimees Arnold Rüütel öelnud ühel nõupidamisel, et ta ei kirjuta alla ühelegi dokumendile, millel puudub Eesti Komitee nõusolek. Seega koostatigi ÜN-i ja Eesti Komitee esinduse poolt uus, Eesti Kongressi põhiseisukohtadele tuginev eelnõu. 20. augusti hilisõhtul võttis ÜN vastu otsuse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest õigusliku järjepidevuse alusel. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, kuhu valiti nii Ülemnõukogust kui ka Eesti Kongressist 30 liiget. ÜN-ist valitute hulgas oli 15 Eesti Kongressi saadikut, seega oli 60-liikmelises assamblees 45 Eesti Kongressi saadikut. Assamblee hakkas välja töötama uut põhiseadust. Töö aluseks võeti Eesti Kongressi saadiku, ERSP liikme Jüri Adamsi töögrupi koostatud eelnõu.
kud) ja Arnold Rüütel, kuid keegi neist ei saanud üle poole valijate häältest. Valimistel osales 689 241 valimisõiguslikust kodanikust 467 628. Eesti Kongress pidas 10 istungjärku. Võeti vastu olulisi riigiõigusliku tähtsusega dokumente Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, kodakondsusest, omandireformi alustest. Need Eesti Kongressi põhimõtted said aluseks Ülemnõukogus ja hiljem Riigikogus vastu võetud seadustele. Eesti Kongressi viimasel, X istungjärgul 26. septembril 1992 ütles Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee liige Lennart Meri: „Eesti Kongressi tegevus on Eesti igatsus. Aga veel rohkem on ta olnud Eesti Põhjanael, mis üleminekuaja heitlikes oludes on näidanud sihti, mille poole me püüdleme.” 5. oktoobril valis Riigikogu Lennart Meri Vabariigi presidendiks. Käskkirjaga nr. 1 nimetas president 21. oktoobril ametisse Vabariigi Valitsuse ja peaministriks Mart Laari. Valitsuse 14-st ministrist 9 olid olnud Eesti Kongressi saadikud: Liia Hänni, Kaido Kama,
Eesti kodanike komiteede liikumine oli tõeline kodanikualgatus, mis haaras kümneid tuhandeid tasuta töötavaid vabatahtlikke.” Eve Pärnaste
28. juunil toimus põhiseaduse rahvahääletus. Selleks ajaks oli hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse kantud 669 080 inimest, neist osales hääletamisel 446 708. 20. septembril toimusid Riigikogu ja Vabariigi presidendi valimised. Presidendikandidaadid olid Lennart Meri, Lagle Parek, Rein Taagepera (Eesti Kongressi saadi-
Mart Laar, Marju Lauristin, Lagle Parek, Hain Rebas, Paul-Eerik Rummo, Andres Tarand, Trivimi Velliste. Eesti Vabariigi põhiseaduslik riigikord oli taastatud.
Eesti ajaloo suurim rahvaliikumine 12. märtsil 2005 toimunud teaduskonverentsil „Eesti Kongress 15”
Filmisoovitus: Jaan Kolbergi koostatud dokumentaalfilm „Rahva Vabadus” räägib kodanike komiteedest ja Eesti Kongressist ning seda saab vaadata YouTube’ist aadressil: https://www. youtube.com/ watch?v=xLawgSxyL48
ütles USA Välisministeeriumi Nõukogude rahvusküsimuste ja Balti riikide erinõunik aastatel 1990–1991 Paul A. Goble: „Eesti Kongressi poolt näidatud rahumeelne ja legitiimne lähenemine aitas USA-l ja teistel Lääne riikidel toetada eestlasi nende pingutustes nõukogude okupatsioonist vabanemisel.” Eesti kodanike komiteede liikumine oli Eesti ajaloo suurim rahvaliikumine. See oli unikaalne kogu maailmas. Tõeline kodanikualgatus, mis koondas kümneid tuhandeid tasuta töötavaid vabatahtlikke, kes asusid tegutsema oma riigi taastamise heaks. See oli poliitiline kool, kust kasvas välja kaalukaid poliitikuid nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil. Kui ei oleks olnud seda rahva tahtele tuginevat liikumist, oleks Eesti ajalugu kujunenud teisiti – ÜN oleks välja kuulutanud uue riigi, kus kodanikeks oleksid olnud kõik Eesti elanikud. Riigikogus oleks olnud suur hulk Moskvameelseid venekeelseid saadikuid, riigikeeleks oleks kehtestatud nii eesti kui ka vene keel. Pole välistatud, et selline uus Eesti oleks astunud ka SRÜ-sse... Kui Kongressi saadik Mart Laar sai peaministriks, ootasime, et suur rahva ühistöö tõstetakse lõpuks au sisse. Aga ei – see vaikiti maha. Mahavaikimine on aga hullem kui mahategemine...
18
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Konservatiivide huumorinurk
a r a n u a j Kül k Reformierakond: Pika Hermanni tornis lehvigu Euroopa tähelipp Roosi Mannus reporter
Reformierakonna liige Taavi Rõivas tegi parlamendis ettepaneku asendada Pika Hermanni tornis lehviv Eesti trikoloor Euroopa Liidu tähelipuga. „Ühel päeval, kui ma Toompeal oma Mersu bussist välja astusin ja mõnuga ringutasin, nägin ehmatusega, et Pika Hermanni torni otsas lehvib sini-must-valge lipp. Appi! See ei
Nagu kaks tilka vett Boris Johnson
Marina Kaljurand
Euroopa Parlamendi saadik
Briti peaminister
ISSI, EKRE KIUSAB MUUDKUI, NAD LÕhkusid mu õhulossi ka ära
ole 21. sajandil ju normaalne!” ahastas poliitik. „Riigikogu on Eesti Vabariigi esindushoone, kus toimuvad üritused ja sündmused on kooskõlas Euroopa väärtustega. Sümbolitega ei käida ringi kergekäeliselt. Märgid loevad,” lisas Rõivas. Rõivase sõnul ei sobi, et Eestis lehvib kõige tähtsamal kohal rahvuslipp, kuna meie välispoliitiline kurss on olnud selgelt Euroopa-suunaline. „Sini-must-valgega anname
me maailmale vale signaali, justkui tahaksime me kapselduda minevikku,” toonitas Rõivas. Eesti lipu hoidmine Pika Hermanni tornis otsustati panna hääletusele.
Sotsid tahavad jalgpallis nn triibulisi nimekirju Ahto Viljakas reporter
Sotsiaaldemokraadid tahavad hakata rakendama soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ka spordis. Pilootprojektiks valiti jalgpall. Sotside esimees Indrek Saar leiab, et meeste ja naiste jalgpalli lahushoidmine on iganenud. „Maailm areneb ja sport peab arenema koos sellega,” sõnastab Saar sotside
uue deviisi. Saare nägemuse kohaselt peaks niinimetatud triibulisse jalgpallivõistkonda kuuluma välja-
kul viis mees- ja viis naisjalgpallurit. Väravavahiks saavad edaspidi üksnes transvestiidid. „Oleme mõelnud, et võrdsus peaks valitsema ka jalgpallifännide hulgas. Eesti koondise ja kõrgliiga võistlustele hakatakse edaspidi pealtvaatajaid sisse laskma sookvoodi alusel,” selgitab Saar. Sotside esimees on kindel: triibuliste jalgpallivõistkondadega saab Eesti näidata kogu maailmale, et ei ole tagurlik Ida-Euroopa.
INTERVJUU: Kool ja hobusevargad. Kus on tõde, kus õigus? Fotod: scanpix / facebook
ära nuta, ma ostan sulle uue
Mis hullujutt see siis teil täna õige on? Ei see ole hullu-, vaid päris mehejutt.
Teretutvus: Kersti Kaljulaid Mis on teie öökapiraamat? „Kuidas talitseda oma emotsioone”, „Kujunda endale ise T-särk”, autorit ei mäleta, ning Rein Siku „Vihaga ja vihata”. Milline on teie lemmiklaul? „Seal, kus lõpeb asfalt feat. #tolmuvabaks.” Mis on need kolm asja, mille te võtaksite üksikule saarele? Tossud, dressipluusi ja korraliku viha. Kui te ei oleks president, siis te oleksite… …Buratino. Mis on teie suurim unistus? Näha, mis asub horisondi taga.
Ants-Enn Saaretamm erikorrespondent
Hundipalu Tiit, kas ma sain õigesti aru, et teie hinnangul kasvatab kool hobusevargaid? Teate, jah. Oru Pearul on ometi õigus, kui ta ütleb, et kool kasvatab hobusevargaid. Et Oru Pearul milleski võiks õigus olla, seda poleks varemalt uskunud. Kas olete ikka päris veendunud? Uskuge, Oru Pearul on rohkem õigus kui minul või teil.
Kuis siis nõnda? Aga miks siis mitte. No öelge nüüd ise, kas minu Aadu oleks mulle niisukese kirja kirjutand, kui ma teda natuke rohkem põleks koolitand ja põleks last teda õppida pasunat puhuma? Eluilmas mitte! Kuhu ta muidu oleks pääsend? Mitte kuhugi! Oleks ilusti Hundipalule tagasi tulnd, nagu tulevad kõigi teiste pojad oma isakodusse! Aga näe, minul ei tule, mitte ei tule. Ega ta siis sellepärast veel hobusevaras ole, nagu Pearu ütleb. Tema on hullem kui hobusevaras: tema varastab minult mu Hundipalu, kuhu ma olen pannud oma noore jõu ja tervise, varastab ja annab minu töö ja vaeva mõnele võhivõõrale, kes ei teagi, mis mina Hundipalust olen teind ja mis ma tast veel tahtsin teha.
VESTLUSRING: Kuidas kommenteerite Hundipalu Tiidu skandaalseid väiteid? Maaülikooli rektor Mait Klaasen: „Selle valguses on ülimalt oluline, et ühiskonnas hariduse kuvand paraneks ja „hobusevaraste” müüt murtaks.” Haridusminister Mailis Reps: „Ei Hundipalu Tiit, ega ka Oru Pearu ole tegelikult kursis koolide tegevusega ja see sõnavõtt tugineb kuulujuttudele. Tiit ja Pearu käisid oma sõnadega hoolimatult ja solvavalt ringi ja ma vabandan nende pärast kõikide koolitöötajate ees.” Anton Hansen Tammsaare: „Tõe ja õiguse huvides pean täpsustama, et selles kõnealuses lõigus on algne mõte tõlkes kaduma läinud. Tegelikult kirjutasin ma ju, et kool kasvatab seanahavedajaid.” Hobune: „Mind üritas ükskord üks mustlane varastada, aga tema küll koolis polnud käinud.” Oru Pearu: „Oamen.”
www.ekre.ee
3/2019
EESTI EEST!
19
mälumäng 1. President Kersti Kaljulaid läbis tänavu juulis Tour de France’i rahvasõidu. Kui pikk oli selle distants? a) 105 km b) 135 km c) 165 km 2. Kus toimus tänavu suvel Eesti suurim lastefestival „Rõkkab rõõmust maakera”? a) Võrus b) Rakveres c) Tartus 3. Milline on meie Antarktika-ekspeditsiooni laeva Admiral Bellinghauseni kodusadam? a) Tallinn b) Kroonlinn c) Kuressaare 4. Millist Tallinna lossi tuntakse ka Orlovi lossi nime all? a) Glehni loss b) Maarjamäe loss c) Toompea loss
Autor: Erki Evestus
ANEKDOODID
Kohtuvad Saksamaa siseminister ja Eesti siseminister. Saksa siseminister: „Te olete immigrantide küsimuses liiga jäigal positsioonil.” Eesti siseminister: „Elu on meid õpetanud, et kui oled liiga paindlik, siis leiad end ühel hetkel oma tagapalgeid imetlemas...”
Kaja Kallas ja Andrus Ansip vaidlevad. „Partei rahastamiseks on palju võimalusi, kuid vaid üks neist on aus.” „Ja milline siis?” küsib Kallas irooniliselt. „Ahaa!” hüüab Ansip võidurõõmsalt. „Ma arvasin kohe, et sa seda ei tea!”
Kaks varest istuvad puu otsas, juustutükid nokas. Rebane tuleb saba keerutades puu alla ja hakkab varestelt mesimagusal häälel küsima: „Euroopa Liitu tahate?” Varesed kraaksatavad üksmeelselt: „JAAAA!” Rebane korjab kärmelt vareste nokast pudenenud juustutükid ja teeb saagiga minekut. Varesed vaatavad teineteisele pettunult otsa. „Poleks pidanud ’jaa’ vastama,” ütleb üks.
6. Millises Eesti maakonnas elab kõige rohkem lehmi? Neid on ligemale 13 000. a) Pärnumaal b) Tartumaal c) Järvamaal
„Mis siis teistmoodi oleks olnud, kui oleksime ‘ei’ öelnud?” turtsatab teine.
Jumal: „Peetrus, miks patused paradiisis ringi kooserdavad?” Peetrus: „Need on põrgu mugavuspagulased, boss.”
Taavi läheb koju ja näeb, et Luisa on alasti, ainult ehted kaelas. „Mis juhtus?” küsib Taavi hämmeldunult. „Rõivad on eilne päev, nüüd on moes helmed,” vastab naine.
Noorelt reformierakonna liikmelt päritakse annetatud summade kohta: „Kuskohast on pärit 10 000 eurot, mille te parteile annetasite?” „Kapist võtsin.” „Kuidas raha kappi sai?” „Ämm pani.” „Kuskohast ämm raha sai?” „Mu naine andis talle.” „Kuskohast teie naine selle raha sai?” „Mina andsin.” „Kuskohast saite teie selle raha, mis te naisele andsite?” „Ma ju ütlesin varem, et kapist võtsin!”
malenurk
8. Millise tippklubi peatreener oli aastatel 1993-1994 Jaak Salumets? a) Tel Avivi Maccabi b) Kaunase Žalgiris c) Leverkuseni Bayer 9. Mitu olümpiamedalit on võitnud sõudja Tõnu Endrekson? a) 0 b) 1 c) 2 10. Millist alapealkirja kannab Ita Everi menukas telesõu „Igihaljas vaatemäng”? a) „Kas Silver on kodus?” b) „Kuidas siit Mustamäele saab?” c) „Kes on Ita Ever?”
ÜLESANNE: Samuel Loyd, 1857. Matt kahe käiguga LAHENDUS: Problemistide kuningaks kutsutud Samuel Loydi maleülesanded paistsid silma oma ootamatute lõpplahenduste poolest nagu Agatha Christie romaanidki. Palju oli valejälgi. Viga oleks näiteks 1. Lh1-h6? Vb1-a1 tõttu. Ka 1. Rf4e2+ Rg3:e2 2. Lh1-h6+ vastu on mustal kaitse 2. ... Re2-f4. Sihile viib samuelloidilik pikk avakäik 1. Lh1-a8. Must on käigupuuduses. Kui ta liigutab vasakpoolset ratsut, järgneb 2. Rf4-d3X. Parempoolse ratsu käigule
7. EKRE „Konservatiivne manifest” lõppeb hüüdlausega: a) Rahu, ainult rahu! b) Rahvas eelkõige! c) Usk, lootus, armastus!
11. Kust algab EKRE „Konservatiivse programmi” järgi Eesti? a) kodust b) Euroopast c) Ameerikast
vastatakse 2. Rf4-e2X. Kui aga must käib 1. ... Vb1-a1, järgneb 2. La8:a1X! Lahendust nähes on kõik loomulikult ülilihtne. koostaja Eino Vaher
12. Milline on kõige kauem järjepidevalt ilmunud erakapitalil loodud sõltumatu maakonnaleht Eestis? a) Vooremaa b) Virumaa Teataja c) Lääne Elu
Vastused: 1b, 2a, 3c, 4b, 5a, 6c, 7b, 8b, 9c, 10a, 11a, 12c
Riigikogu koguneb keset suve erakorralisele istungile ning kõik liikmed on päevitunud ja puhanud. Peale istungit küsib ajakirjanik ühelt riigikogulaselt, kuidas küll on võimalik saavutada kibedal tööajal selline jume. Riigikogulane vastab: „Väga lihtsalt. Suure kuumaga on kõik me valijad rannas ja siis tuleb omalgi seal päevad läbi nendega kohtuda...”
5. Millise bändi tuuriõlu on Enter Night, mida müüdi ka nende Eesti kontserdi ajal? a) Metallica b) Disturbed c) Guns N’Roses
3/2019
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
foto: scanpix
20
Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „ääremaastumise” ja „maaelu arendamiseks”. EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Tiina K. Tsirguliinast, Andres L. Tallinnast, Aime K. Pärnust, Liisa N. Padiselt ja Kalev S. Tartust. Palju õnne! Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 10. novembriks 2019 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149. Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi. Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!
Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi _________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________