Mart Helme
EKRE paneb asjad liikuma Lk 4
Mart Järvik
Ühtegi Brüsseli nõuet ei tohi täita pimesi käsu korras Lk 6
Jaak Madison
Tahan murda kuvandit, nagu oleks Eesti saadikud kõigega nõus
Jaak Valge
ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Peeter Ernits
Eve Pärnaste:
Paremäärmuslik või rahvuskonser vatiivne?
Äriprojekt kliimaneutraalsuse lipu all
Eesti rahva suurim ja tulemusrikkaim ühistegu
Lk 10
Lk 14
Lk 16
Lk 8
EKRE töö hakkab vilja kandma: Riik karmistab rändepoliitikat Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) üheks olulisemaks eesmärgiks on immigratsiooni hoidmine range kontrolli all ning põlisrahva heaolu ja turvalisuse kaitsmine. EKRE eestvedamisel liigub riik järjekindlalt selle eesmärgi täitmise poole.
Fotod: Scanpix
ISSN 2504-5881
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 3/2019 issuu.com/konservatiividevabasona
E
hkki massimeedia ei pööra immigratsiooniteemale enam sama palju tähelepanu kui rändekriisi haripunktis 2015–2016, ei ole rändest lähtuv oht kuhugi kadunud – Eestit ohustab rändesurve nii läänest kui idast.
Euroopa ihkab kvoote Euroopasse tungivate peamiselt Aafrika ja Lähis-Ida immigrantide aastane hulk on küll vähenenud, kuid sellest hoolimata on selge, et Euroopa ei suuda lõimida nii suuri inimmasse ilma probleemideta. Nõnda püütaksegi määrida Euroopa Liidu liikmesriikidele pähe ideed kohustuslikust ümberjagamissüsteemist. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Giuseppe Conte nõuavad Euroopa Liidu rändepoliitika ümbertegemist, sest see ei toimivat ning riigid polevat selle jõustamisel piisavalt solidaarsed. Macron ärgitab koostama lepet, milles peavad osalema kõik EL-i riigid. Ta rõhutab, ja kordab sellega Itaalia nõudmist, et kõrvalejääjaid ootab rahaline karistus. Ent Euroopast tulevate ähvarduste kõrval on Eesti jaoks muutunud palju pakilisemaks probleemiks hüppeliselt kasvanud immigratsioon ida poolt.
Rändesurve Ukrainast Kui 2016. aastal väljastati Eestis välismaalastele ligi 1800 ajutist tööluba, siis 2017. aastal väljastati töölube juba ligi 7500 ning 2018. aastal 18 500. Need arvud viitavad Reformierakonna valitsemisajal alguse saanud praktikale, mille kohaselt muudetakse sisserännet reguleerivaid seadusi tööandjate surve põhjendusega järk-järgult leebemaks.
Niikaua, kuni EKRE on valitsuses, jääb Eesti eestlaste rahvuskoduks ega muutu sisserändajatest üle ujutatud geograafiliseks mõisteks.” Mart Helme
Lisaks ajutisele tööjõule saabuvad siia Ukrainast ja Venemaalt immigrandid, kes saavad Eestis kohe elamisloa. Tegelik immigrantide hulk võib olla ametlikust arvust märkimisväärselt suurem, seda ka põhjusel, et Eesti lõunapiiril ja sadamates puudub piirikontroll. Hinnanguliselt võib Eestis olla üle 10 000 illegaalse töötaja. Peale selle on välistudengite hulgas sadu inimesi, kes ei ole tulnud Eestisse mitte teadmisi omandama, vaid kasutavad siinseid kõrgkoole Schengeni viisa hankimiseks. EKRE tuli valitsusse selge eesmärgi ja lubadusega hoida immigratsioon Eestis kontrolli all.
Lahkumine ÜRO rändeleppest EKRE nõudis juba eelmisel aastal Eesti lahkumist immigratsioonile
rohelist tuld näitavast ÜRO rändeleppest. Lepe näeb muu hulgas ette islamirände muutmise inimõiguseks ning jätab rahvused ja riigid ilma õigusest kujundada ise oma immigratsioonipoliitikat. Tänavu septembris jõudis valitsus tegudeni: välisminister Urmas Reinsalu saatis ÜRO Peassamblee presidendile Tijjani MuhammadBandele kirja: „Lubage mul rõhutada, et Eesti jaoks ei ole globaalne ränderaamistik rahvusvaheliselt siduv, ei loo Eesti jaoks mingeid õiguslikke kohustusi ega ole ka rahvusvaheline tavaõigus.” Sama sirgjoonelisi sõnumeid on Euroopale saatnud ka siseminister Mart Helme. Juulis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste kohtumisel teatas Mart Helme, et esmatähtis on ebaseadusliku rände
ennetamine ja illegaalselt riigis viibivate inimeste kiire ja tõhus tagasisaatmine. „Eesti on valmis kaasa rääkima võimaliku abi osutamise üle rände lähteriikidele, kuid rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmine peab jääma vabatahtlikuks,” sedastas siseminister. Oktoobri alguses toimub taas EL-i siseministrite kohtumine, kus võetakse jutuks uued võimalikud rändekvoodid. Ka sellele kohtumisele sõidab Helme selge seisukohaga: „Eesti ei osale mitte mingisugustes üle Vahemere tulevate migrantide laialijaotamise kavades. Selle valitsuse seisukoht on, et sundjaotamises me ei osale. Me ei ole nõus loovutama oma riigi suveräänset õigust otsustada ise, keda ja kui palju me oma riiki laseme.”
Seadused odava võõrtööjõu ohjeldamiseks Idast lähtuva immigratsiooni tõkestamiseks on Helme algatusel ette valmistamisel mitmesugused muudatused välismaalaste seaduses. Seadusemuudatuste eesmärk on tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse-
ja läbirännet, korrastada välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamisega seotud regulatsioone ning ennetada tõhusamalt seadusliku rände reeglite väärkasutust. Seadusemuudatused peaksid Riigikokku jõudma lähikuudel. „Ettevõtjad ja kinnisvaraarendajad võivad küll heameelest käsi hõõruda, kui meile tuleb kümnete tuhandete kaupa odavat Ukraina tööjõudu, aga eesti rahva seisukohast on tegemist Trooja hobusega. Odava võõrtööjõu kasutamine pidurdab meie oma inimeste palgakasvu ja suurendab meie inimeste väljarännet. Me ei ole põlisrahva väljavahetamisega nõus,” ütles Helme. „Ka Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestisse tööränne. Eestisse jäi pidama küll vaid iga seitsmes sisserännanu, aga aastakümnete jooksul viis see tohutu, Euroopa mõistes pretsedenditu ulatusega immigratsioonini. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on võõrpäritolu. Seepärast tuleb võõrtööjõu kasutamist reguleerivaid seadusi korrastada. Peame rohkem kontrollima, keda me oma riiki lubame, mis tingimustel ja kui kauaks.”