Holger Haljand: planeedi heaolu muutub äris suunaandjaks|Teataja 1/2023

Page 1

TEATAJA

KEE ABEL: FRANTSIIS VÕIMALDAB KIIRESTI LAIENEDA

KUIDAS TEHA

VIIE PÄEVA TÖÖ NELJA PÄEVAGA?

STARDIPAUK IDA-VIRU ÜMBERSÜNNILE

Holger Haljand:

planeedi heaolu muutub äris suunaandjaks

IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 1 / 2023
Sievi TractionPro lamelltallaga jalatsitega püsid mugavalt ja ohutult rajal

Sisukord

4 Holger Haljand: et Eesti oleks hoitud!

8 Koda kutsub osalema

9 Lühidalt

10 Stardipauk Ida-Viru ümbersünnile

14 Viis soovitust, kuidas töötajaga jätkusuutlikult lahku minna

15 Küsime ettevõtjalt: mil moel edendate oma töötajate tervist?

16 Suur ülevaade äriõiguse muudatustest

18 Tööandja kui liikumapanev jõud

20 Uus liige: arhitektuuribüroo Panda

22 Persoonibränd: kuidas see aitab kaasa sinu ettevõtte tegutsemisele?

24 Roheline ettevõtlus

26 Galerii: vaata koja liikmete silmapaistvaid saavutusi!

29 Põnevatest võimalustest tulvil Kesk-Aasia

30 Majanduskuritegude kriminaalmenetlus –müüdid ja tegelikkus

32 Rohepöörde tegevuskava näitab kätte tegevussuunad

34 Kogemus: kuidas Scoro läks üle neljapäevasele töönädalale

36 Uued suunad personalitöös

37 Esinemishirm hoiab meid tagasi

38 Kee Abel: frantsiis võimaldab kiiresti kasvada

40 Automatiseerimine ja innovatsioon tööstuses

42 Kuidas jätkusuutliku turismi idee külalisteni viia?

44 Kes vastutab, kui tehisintellekt eksib?

46 Palju õnne!

47 Enterprise Europe Network

TARKU INIMESI JA SELGEID

EESMÄRKE!

Mullu alanud täiemahuline sõda Ukrainas on teema, millest ei saa üle ega ümber. Sõja mõju tunneme veel aastaid nii äri- kui ka inimsuhetes. Kui otsida positiivset, siis hoiame senisest rohkem kokku. Näiteks ettevõtjaskond on Ukraina jaoks tublisti panustanud ja teeb seda edaspidigi, et säilitada meie väärtusruum ja meie vabadus.

Kokku hoiame ka energiarindel, kus kõrged hinnad mõjutavad eranditult kõiki. Suurettevõtete jaoks on energiahindade tõus ja toetuste puudumine muutunud ellujäämisvõitluseks, sest välismaiseid konkurente aitavad nende valitsused, kuid Eesti mitte. Veidi parem on olukord mikroja väikeettevõtjatel, kel on võimalik kasutada universaalteenust, kuid ka see ei tähenda otseselt head toimetulekut. Toetustest ei tohi saada elustiil, kuid raskel ajal ootaks poliitikutelt ja ametnikelt suuremat mõistmist küll.

Võtmeteema, mis ei leia lahendusi juba pikalt, kuigi lahendused on olemas, on haridus, selle kvaliteet ja otseselt sellega seonduvad tööjõuküsimused. Puudu on noortest õpetajatest, noorte huvist reaalainete vastu, lünklik on hariduse kvaliteet ning jätkusuutlik ei ole olukord, kus pensionile minevad reaalaineõpetajad asendatakse mõne teise aine õpetajatega – eks iga pedagoog on võimeline andma asendustunde, kuid matemaatikud ei peaks asendama füüsikuid ega füüsikud keemikuid. Uued haridustehnoloogiad on vääramatult vajalikud, kuid ilma kompetentse õpetajata klassi ees ei ole õppimine ja õpetamine võimalikud.

Läbivalt mõjutavad ettevõtjate ja ühiskonna käekäiku ka mitmesugused pöörded: rohe-, digi- ja innovatsioonipööre. Kuhu iganes pöörame, ei saa seda teha ilma inimeste ja selgete eesmärkideta – siin on ettevõtjad valmis dialoogiks riigiga, et saaksid selgeks mõistlikud ja saavutatavad eesmärgid. Selleks et kuhugi jõuda, peavad teelised sarnaselt mõistma, kuhu liikuda. Konkreetsust ja selgeid sihte on vaja.

MAIT PALTS

kaubanduskoja peadirektor

KAANEFOTO Sven Tupits

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA

Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn

Tel: 604 0060

Faks: 604 0061

E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee

TEATAJA TOIMETUS

Evelin Vahtra

Tel: 604 0065

E-post: evelin.vahtra@koda.ee

MAKETT JA KUJUNDUS

Menu Meedia

Reklaam: Küllike Ormus

Tel: 528 7418

E-post: kyllike@menuk.ee

TRÜKK Kroonpress

TEATAJA Holger Haljand: planeedi heaolu muutub äris suunaandjaks NELJA PÄEVAGA? ÜMBERSÜNNILE
JUHTKIRI

Holger Haljand: et Eesti oleks hoitud!

Telia Eesti juht Holger Haljand peab oluliseks, et nii tema kui ka teiste

Telia töötajate igapäevatöö tulemusel muutub Eesti elu pisitasa paremaks. „Meil on ülioluline roll Eesti digiühiskonna arendamisel,“ kinnitab Haljand.

Oled Telias olnud üle 20 aasta. Milline on see teekond olnud ja kas Telia Eesti üksuse juhiks saamine oli planeeritud?

Tulin otse Estonian Business Schoolist EMT-sse (Telia Eesti varasem nimi –toim.) tootejuhiks ja praeguseks olen 22 aastat töötanud väga erinevatel ametikohtadel. Olen juhtinud nii turunduse, era- kui ka ärikliendi üksust, lisaks saanud Rootsis töötades rahvusvahelist kogemust. Olen kogu aeg veidi kärsitu olnud, tahan, et ettevõte kiiremini areneks ja ka ennast pidevalt uute teemadega proovile panna.

Kui olin Telias mõnda aega töötanud, tundsin, et olen kriitilisem, ja tekkis visioon, kuidas töökorraldust lihtsustada. Tundsin, et soovin tulevikus olla edukas ettevõtte juht ja hakkasin teadlikult selleks vajalikke kompetentse omandama. Üllatuseks avastasin, et ettevõtte juhtimise seisukohalt on just Telias olemas kõik need komponendid ja valdkonnad, mis aitavad olla hea juht, kuna enamik asju on tegevusvaldkonnast sõltumatud, olgu see siis inimeste, projektide, turunduse, tootearenduse või äri juhtimine. Olen need valdkonnad läbi käinud ja see võimaldab mul olla parem juht.

Karjääri planeerimisel oli mul võimalus oma mõtteid väljendada, kuidas soovin areneda, ja mul on hea meel selle üle, kuhu olen välja jõudnud. Selle teekonna vältel olen kinnitust saanud, et ma ei aja vaid enda asja, vaid tahan päriselt paremaks teha oma kolleegide, klientide ja ühiskonna elu.

Mis on sind Telias nii pikalt hoidnud? Mind on hoidnud Telia juhtimiskultuur, mille põhimõte on, et siin saab areneda. Kindlasti ka see, et me teeme suurt ja tähtsat asja, et Eesti oleks

hoitud. Meil on ülioluline roll Eesti digiühiskonna arendamisel, kus ühendame inimesi ja aitame ettevõtetel turvaliselt digitaliseeruda.

Milline juhtimisstiil ja töökultuur on Telias?

Telia alustala on hea juhtimiskvaliteet ja kokku lepitud väärtused. Juhtidele püstitatud ootuste ja ettevõtte põhiväärtuste põhjal on üles ehitatud juhtide toetus- ja koolitussüsteem. Telia kui tööandja lubab, et siin saavad inimesed kasvada, areneda, karjääri planeerida ja liikuda eri ametikohtadele. Meil on regulaarselt tagasisidestamine ja

sest kõik, mis me Telias teeme, peegeldub kliendini, luues Telia brändi. Igaüks, kes siin töötab, tunneb, et sellel on kogu Eestile suur mõju.

Millised muudatused on tänavusel tööaastal plaanis?

Kardinaalseid muudatusi ei ole vaja teha, paneme fookuse sellele, mis loob kliendile suuremat väärtust. Äriklientide seisukohast on küberturvalisuse areng kindlasti teema, millele tuleb tähelepanu pöörata. Kogu meie elu ja äri on kolinud kümne aastaga internetti, aga ei tohi ära unustada, et ka kuritegevus on internetti kolinud. Teiseks on tähtsal kohal ühendused, kuna digiteerimise alustala on meie infrastruktuur. Praegu käib mobiilside uue põlvkonna 5G ehitus, mis on oluline komponent meie võrguarenduses, samal ajal jätkub püsiühenduste väljaehitamine. Kolmandaks on eraklientidele mõeldud teleteenuste ja meelelahutusäri arendamine, kus soovime hea ja atraktiivse sisuloome kliendini tuua, pakkudes head kombinatsiooni rahvusvahelisest ja kohalikust meelelahutusest.

Milline on Telia Eesti võrreldes teiste Telia grupi ettevõtetega?

arenguplaanide tegemine, kus vaatame karjääriplaanid läbi. Meil on järelkasvu programm, kus hoolitseme, et juhtidel oleks järelkasvu ja toimuks planeeritud roteerumine. Ettevõttele on hea, kui inimesed ettevõtte sees liiguvad, see annab äri arendamiseks värskeid mõtteid. Soovime olla eesrindlikud, teha tehnoloogia ja toodete innovatsiooni ning pakkuda parimat klienditeenindust. See algab ettevõtte sisemusest,

Meil on ühiste väärtustega katusstrateegia, mis põhineb sellel, kuidas valdkond peaks sama brändi all arenema ja toimima, kuigi me ei paku kõikides riikides samu teenuseid. Jagame tehnoloogilisi lahendusi, näiteks meil on ühine innovatsiooniüksus, mis aitab arendada globaalselt arenevaid teenused, aga igas riigis on ka just sealse turu eripärasid arvestavad kohalikud teenused.

Millised ohud valitsevad kübermaailmas noorte seas?

Kuna oleme digiteerimise eestvedajad, siis on meie roll arendada ka turvalist

EVELIN kaubanduskoja kommunikatsioonijuht
PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 4
Telia alustala on hea juhtimiskvaliteet ja kokku lepitud väärtused.

Holger Haljand kinnitab, et tahab oma tööga paremaks teha nii kolleegide, klientide kui ka ühiskonna elu.

Foto: Jake Farra

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 5

küberkeskkonda. Nooremad inimesed, kes kasvavad üles digimaailmas, kasvavad koos uute ohtudega ja neid ei osata käsitleda. Küberkiusamine on füüsilises keskkonnas nähtamatu, aga sellel on suur mõju noorte vaimsele tervisele, kahe inimese tüli võib võimenduda tuhande inimeseni. Meie ülesanne on kõigepealt kampaaniate abil teadvustada, et noored hakkaksid küberkiusamist märkama, ei läheks kiusamisega kaasa, püüaksid sekkuda ning kiusamist peatada.

Kuidas hindad Eesti ettevõtete valmisolekut küberkuritegevuse vastu võitlemisel?

Oleme seda aastast aastasse mõõtnud, teadlikkus kasvab, aga samas kasvab ka kuritegevus ning Ukraina sõja ajal on see veelgi võimendunud. Tegeleme klientide teadlikkuse parandamisega, samuti investeerime tänapäevastesse IT-lahendustesse, et ründeid takistada ja ennetada ning kliente kaitsta.

Telia on juba viiendat aastat digikoristuspäeva eestvedaja. Milline on aastatega olnud selle kampaania mõju? Kui teadlikud inimesed/ettevõtted on ja kui hästi algatusega kaasa tulevad?

Tuleb aru saada, et andmed, mida saadame, talletuvad masinates ja tarbivad elektrit. See aga on negatiivse mõjuga. Alguses oli inimesteni raske viia arusaama, et digimaailmas andmed kuskil ikkagi seisavad ja lõpuks see mõjutab ka keskkonda, aga praeguseks on teadlikkus kasvanud ning aina rohkem on digikoristusest osavõtjaid, nii Telia töötajaid kui ka teisi ettevõtteid ja eraisikuid, kes on kaasatud hoogtöö päeva. Tänavu jaanuaris toimunud digikoristuse päeval kustutati rekordiliselt üle 9 terabaidi andmeid ja toodi tagasi ligi 12 000 kasutatud elektroonikaseadet.

Kui keskkonnasäästlik on Telia?

Mida praegu juba teete ja mis veel plaanis on?

Soovime ettevõttena jätta võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje. Ühelt poolt keskendume sellele, millist energiat me tarbime ja kui palju ise toodame, näiteks varustame andmekeskuseid päikeseparkidega, infrastruktuuris toetame mobiilside maste ja võrku oma toodetud energiaga, mis pärineb taastuvatest energiaallikatest. Ülejäänud elektri ostame taastuvenergiat tootvast allikast. Teiselt poolt vähendame energia tarbimist: digiteerimine suurendab elektritarbimise vajadust, aga tehnoloogia areneb samal

Soodustame

ajal pidevalt, seega on sama tehnoloogilist võimekust võimalik saavutada väiksema energiakuluga. Näiteks paralleelselt uue 5G mobiilside võrgu rajamisega sulgeme vana kolmanda põlvkonna võrgu, et vabastada sagedusi ning sulgeda vanu ja kordades rohkem elektrienergiat tarbivaid seadmeid.

Olulised on ka meie tarnijad. Peame tähtsaks, kust seadmeid ostame ja kuidas tarnijad oma keskkonna jalajälge vähendavad. Ka enamik meie tehinguid ja kliendisuhtlust on paberivaba.

Ühe suurima tööandjana muudame ka oma töötajate harjumusi ja suurendame teadlikkust, kuidas iga päev keskkonda hoida. Näiteks neljandik meie autopargist on elektriautod ja järgmiste aastatega vahetame kõik välja. Lisaks on meil töötajate ühiskasutuses paarkümmend Telia elektriautot, mida saab kasutada nii töö- kui ka erasõitudeks, et vähendada vajadust igaühel autot omada. Neil, kellel siiski on vaja oma autot, soodustame tööandjana elektriauto ostmist, pakkudes tööl võimalust neid tasuta laadida.

PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 6
tööandjana töötajatel ka elektriauto ostmist, pakkudes tööl võimalust neid tasuta laadida.

Holger Haljand usub, et nii mõnegi telekomisektorit ees ootava muudatuse algatajaks on kliendid: näiteks hakkavad kunded teadlikult oma teenusepakkujat valima selle järgi, kui palju ettevõte ümbritseva keskkonna eest hoolitseb. Foto: Sven Tupits

heade kavatsustega kokku, siis anname märku ega lähe kaasa.

Mida on 5G inimestele ja ettevõtetele andnud? Mis on nüüd olemas, mida varem ei olnud?

Eraklient tunnetab, et ühendus on stabiilsem ja kiirem, kõnekvaliteet parem. Ärikliendile on loodud uued ärimudelid ja -lahendused, mis teevad äri efektiivsemaks ja automatiseeritumaks, näiteks seadmete jälgimine, neist andmete kogumine ja nende põhjal äriotsuste tegemine, tootmisprotsessi optimeerimine ja palju muud. Praegu me ei oska veel näha kõiki uusi võimalusi, mida tehnoloogia areng toob. See on ka eelmiste põlvkondadega nii olnud, et enne tuleb luua uus tehnoloogiline keskkond ning siis saab seal katsetada uusi lahendusi ja ärimudeleid.

Tehnoloogia valdkond areneb kiiresti. Mis on järgnevate aastate suunad ja märksõnad?

Tehnoloogia areng ja muutused meie ümber avavad uusi võimalusi ja kiirendavad ettevõtluse innovatsiooni. Seeläbi tekib ühiskonnale tervikuna uut väärtust. Meie planeedi heaolu muutub aina olulisemaks suunaandjaks ning digitaalne maailm muutub aina püsivamaks elu- ja ärikeskkonnaks.

Tehnoloogia valdkonnas on tähtis digitaalse infrastruktuuri areng – kui tehnoloogiline võimekus on loodud, siis hakkab tekkima uus väärtus. Me praegu loome uue põlvkonna 5G mobiilside võrku ja näeme, kuidas seadmed hakkavad aina rohkem omavahel suhtlema, kuidas kiirused suurenevad ja turvalisus paraneb.

Telia pakub rohelisema jalajälje saavutamiseks ka seadmeringlust. Kuidas see töötab ja kui palju seda kasutatakse?

Taaskasutades saame keskkonda hoida, aga kahjuks ei ole ühiskonna teadlikkus ja harjumused veel sealmaal, et võiks eelistada taaskasutatud seadmeid. Meie ülesanne on pakkuda häid tingimusi ja valikuid ning propageerida seda, miks see on oluline keskkonna hoidmise seisukohast. Pakume ka seadmete rentimist, sealjuures ei pea kasutusele võtma ainult uusi seadmeid. Meil on hea partner Foxway, kes teeb vana seadme korda või vahetab komponendi ära, et see oleks kvaliteetne ja taaskasutatav ning saab garantiiga uuesti müüki minna.

Millised on soovitused eraisikule, kuidas teadlikult oma ökoloogilist jalajälge vähendada?

Digiprügi kui mõtteviis peab olema harjumus ja käitumuslik muudatus, mille tulemusel saab keskkonnamõju vähendada. Seega tuleks teadlikult läbi mõelda, kas uut seadet on vaja ja mil moel seda kasutusse võtta, kas on vaja osta uus või võiks rentida, ühis- või taaskasutada. Kindlasti tuleb mõelda, kas on nii palju vaja andmeid luua ja koguda: näiteks fotod, failid ja videod tuleks läbi vaadata, mida on vaja säilitada ja mida mitte. Kolmandaks tuleb meeles pidada mõju vaimsele tervisele – kuidas me käitume virtuaalses maailmas ja mis mõju on sel teistele. Kui näeme, et midagi ei lähe

Küberturvalisus muutub aina olulisemaks, kuna rünnakud eraisikute ja ettevõtete vastu muutuvad järjest automatiseeritumaks ja keerukamaks, samal ajal seab kiire digiteerumine küberturvalisusele järjest uusi nõudmisi. Palju põnevat on toimumas tehisintellekti ehk AI (artificial intelligence) arengus, mis muutub järjest nutikamaks, võimekamaks ja inimesega sarnasemaks.

Maailmas muutub järjest aktuaalsemaks see, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge, olgu see füüsiline või digitaalne. Nii sel kui ka järgnevatel aastatel näeme tehnoloogiasektoris kindlasti omajagu tegevusi, mis on kantud just keskkonnahoiu teemadest. Usun, et tulevikus valivad kliendid teadlikult oma teenusepakkujat selle järgi, kui palju ettevõte ümbritseva keskkonna eest hoolitseb, ja ettevõtte väärtust hinnatakse selle järgi, kui suurt probleemi see maailma heaks lahendab.

PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 7

KODA KUTSUB OSALEMA

Juhtide

Klubi: suhtlemine infouputuse ja tähelepanupuuduse

14. märts 2023

ajastul

Pidev info pealevool ja igapäevane virvarr ümbritsevas keskkonnas vähendavad meie ja ka suhtluspartnerite (meeskond, kliendid, sõbrad) tähelepanu ning info vastuvõtmise võimekust. See omakorda põhjustab arusaamatusi. Infouputuses oma sõnumiga kohale ujumiseks peame isegi igapäevastes suhtlusolukordades tegema rohkem teadlikke liigutusi kui kunagi varem. Juhtide Klubis on fookuses lihtsad suhtlemistehnikad ja -põhimõtted, mis toetavad efektiivsemat sõnumi edastamist, selgust ja mõistmist.

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Hind: liikmele 19 € + km, mitteliikmele 39 € + km

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Storytelling: kuidas viia oma lugu ja sõnum kuulajateni?

22. märts 2023

Kas vajad sõnumit, et sind ära kuulataks? Kas soovid suhelda laiema publikuga? Kas otsid paremat viisi loo jagamiseks? Kuidas sa oma lugu jagad?

Tule ja osale kolmetunnises sissejuhatavas jutuvestmise töötoas, mille viib läbi ligi 20-aastase kogemusega storymaker Tobias Cann.

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Hind: liikmele 129 € + km, mitteliikmele 259 € + km

Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

Uuendused maksejõuetuste seaduses

23. märts 2023

Seminaril anname ülevaate murrangulistest muudatustest pankroti ja saneerimise vallas, mis mõjutavad ettevõtteid koostööpartnerite ja muutuva majanduskeskkonna kaudu. Seminaril esineb Tarmo Peterson, advokaadibüroo RASK asutaja, partner ja Eesti üks nõutumaid eksperte vaidluste ja maksejõuetuse valdkonna õigusküsimuste lahendamisel.

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Hind: liikmele 45 € + km, mitteliikmele 90 € + km

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Juhtide Klubi Interim Agentuuris: kas naised on paremad otsustajad?

24. märts 2023

Miks võivad parimad otsused olla tehtud emotsiooni põhjal? Mis otsuste vastuvõtmist mõjutab ja millistele mõjuritele võiksid naised olla vastuvõtlikumad kui mehed? Kas naised ja mehed otsustavad ikka (nii) erinevalt? Vaatame otsuste tegemise psüühilisi seaduspärasid koos eranditega ja praktilisi väljundeid.

Koht: Interim Agentuur (Kaupmehe 19, Tallinn)

Hind: liikmele 19 € + km, mitteliikmele 39 € + km

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Hommikuseminar: kuidas toetada heade töötajate arengut?

30. märts 2023

Kuidas toetada töötajaid ja panna tähele neid, kes tunnustust väärivad?

Motivatsioonist ja töötajate toetamisest on kirjutatud lugematul arvul raamatuid ja korraldatud palju seminare. Salaretsepti, mis kõikjal toimiks, pole leitud. Küll aga on meil häid ja praktilisi näiteid, mida ettevõtete esindajad on valmis jagama. Tule ja saa osa!

Koht: Elutuba Lava Taga (Kastani 42, Tartu)

Hind: liikmele 49 € + km, mitteliikmele 99 € + km

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

Kaubanduskoda: erateadusasutusi peaks rahastama

samadel alustel riiklikega

Riigikogus on arutlusel teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mille kohaselt rahastatakse edaspidi eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke teadus- ja arendusasutusi erinevate rahastamispõhimõtete alusel. Koda andis riigikogule saadetud kirjas teada, et on kategooriliselt vastu sellele plaanile ja tegi ettepaneku kohelda kõiki teadusasutusi nende rahastamisel võrdselt, sõltumata nende omandivormist.

Riik on asunud põhjendamatult eristama tegevustoetuse andmisel teadus- ja arendusasutusi nende õigusliku vormi alusel.

Kaubanduskoda on alates eelnõu väljatöötamisest toetanud lahendust, mille kohaselt on riigipoolne rahastamine tagatud kõigile positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, kes täidavad avalikke ülesandeid, sõltumata nende omandivormist. Kahetsusväärselt ei ole kaubanduskoja ega ka teiste eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste arvamust selles asjas kuulda võetud.

„Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused pakuvad tööd ja ettevalmistust tippspetsialistidele ning loovad märkimisväärset kasu ühiskonnale tervikuna,“ rõhutas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Seetõttu on eraõiguslik teadus- ja arendustegevus riigile samaväärselt vajalik kui täielikult riigi poolt rahastatav teadus- ja arendustegevus,“ sõnas ta.  „Vaadates eelnõud, puudub eraõiguslikel teadus- ja arendusasutustel kindlus selles osas, kas nad saavad lubada oma tegevuste jätkamist senisel kujul, sest riik on asunud ootamatult ja põhjendamatult eristama tegevustoetuse andmisel teadus- ja arendusasutusi nende õigusliku vormi alusel. Samuti on praegune eelnõu vastuolus põhiseadusest

Rase töötaja ja tema haigushüvitis

Kaubanduskoda tegi möödunud aasta detsembri alguses rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta rasedatele töötajatele makstava haigushüvitise korda selliselt, et rase töötaja ei kaotaks talle haigekassa poolt makstavat haigushüvitist, kui raseda tööandja otsustab talle haiguspäevad kompenseerida töötaja keskmise töötasu ulatuses. Samuti tegime ettepaneku, et võrdse kohtlemise huvides tuleks tööandja poolt sellises olukorras makstav täiendav hüvitis muuta sotsiaalmaksuvabaks. Praeguseks oleme saanud ettepanekule positiivsed vastused mõlemast ministeeriumist.

Rahandusministeeriumis leiti ka, et olukorda peaks vaatama laiema pilguga ja sotsiaalmaksusoodustust tuleks laiendada mitte ainult rasedatele töötajatele, vaid kõigile, kellele haigekassa poolt makstav hüvitis jääb alla eelneval aastal teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Näiteks on ministeeriumi sõnul sellises olukorras ka töötajad, kes põetavad alla 12-aastast last.

tulenevate põhimõtetega, nagu võrdsuspõhiõiguse põhimõte ja õiguspärase ootuse põhimõte,“ kritiseeris Palts riigikogus arutlusel olevat seaduseelnõud. Koda tegi riigikogule ettepaneku peatada eelnõu menetlus, et poolte vahel saaksid toimuda läbirääkimised ja nii leitaks rahastamisega seotud küsimustele parimad lahendused. Kui riigikogu ei pea vajalikuks eelnõu menetlemist peatada, siis tuleks eelnõud muuta selliselt, et ka eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused saaksid jätkuvalt riigilt raha ka siis, kui nad ei täida avalike huvidega seotud ülesandeid.

Euroopa Komisjoni plaani kohaselt peaksid alates 2030. aastast olema kõik pakendid ringlusse võetavad.

Foto: Shutterstock

Pakendite valdkonda ootavad suured muudatused

Euroopa Komisjon on tulnud välja uue ja väga mahuka pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepanekuga, mis kehtestab ka ettevõtjatele uusi nõudeid. Näiteks peavad ettepaneku kohaselt alates 1. jaanuarist 2030 kõik pakendid olema ringlusse võetavad ja lisaks tuleb senisest rohkem kasutusele võtta korduskasutatavaid pakendeid. Koda andis keskkonnaministeeriumile teada, et komisjoni ettepanek on samm õiges suunas, kuid ettevõtjatel on plaanitavate muudatuste suhtes veel palju ebaselgust ja kõik uued nõuded ei pruugi olla praktikas teostatavad.

Plaanitavate muudatuste peamine eesmärk on vältida pakendijäätmete teket, suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu ja vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ning luua hästi toimiv ümbertöötatud tooraine turg. Komisjoni ettepaneku kohaselt peab iga liikmesriik vähendama pakendijäätmete teket võrreldes 2018. aastaga järgmiselt: 2030. aastaks 5%, 2035. aastaks 10% ning 2040. aastaks 15%.

Praegu ei ole teada, kas, millal ja millise sisuga jõustub komisjoni määruse ettepanek. Selle ettepaneku asjus alles käivad läbirääkimised ja selle sisu võib veel muutuda. Ettepaneku kohaselt jõustub uus määrus 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning määrust tuleb kohaldada pärast 12 kuu möödumist määruse jõustumisest. Määrus on tervikuna Eestile siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

LÜHIDALT EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 9

Abstraktsest rahalaevast sai tegelikkus

Pikka aega oli õiglane üleminek

paljude jaoks abstraktne

rahalaev, mis pidi saabuma

Euroopast ja tegema Ida-

Virumaa elu paremaks. Alates

2020. aasta algusest toimusid maakonnas kohtumised, arutelud, küsitlused – mingi hetk võis tunduda, et üleminek

jääbki alatiseks planeerimise faasi või jääb Ukraina sõja ja energiakriisi tõttu üldse ära.

Eelmise aasta oktoobris andis Euroopa Komisjon Eesti õiglase ülemineku kavale rohelise tule, mis viis ülemineku planeerimise faasist rakendamise faasi. Praeguseks on selgunud ka esimene toetust saanud projekt. Mis seis on üleminekuprotsessiga ja kas ka sina võiksid sellest kasu saada?

Õiglase ülemineku köögipoolel on tööd kuhjaga: ülemineku kava sai heakskiidu ja nüüd peab plaane ellu viima hakkama. See on aga planeerimisega võrreldes täiesti teise iseloomuga töö. Kõige rohkem auru kulub praegu toetusmeetmete kujundamisele. Teatavasti on plaanis lõviosa ehk 80% õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) mahust suunata ettevõtluse toetamiseks. Ülejäänud 20% suunatakse atraktiivse elukeskkonna loomiseks, keskkonnaprobleemide lahendamiseks ning sotsiaal- ja terviseteenuste arendamiseks.

Ettevõtetele võivad huvi pakkuda eelkõige ettevõtlusele suunatud meetmed ja seetõttu kirjutangi nendest lähemalt. Artiklis mainitud ettevõtlusele suunatud meetmete kõrval on plaanis toetada põlevkivisektorist väljuvate töötajate mobiilsust tööturul ja ümberprofileerimist, täienduskoolituse mahu suurendamist, keskkonnaprobleemide lahendamist ja palju muud.

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

See on ÕÜF-i kõige suurem meede, kogumahuga 153 miljonit eurot, mille eesmärk on toetada uusi suuremahulisi tootlikke investeeringuid kõrgema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtetesse. Teisisõnu on meetme eesmärk kindlustada, et meie tugeva tööstusajaloo ja -kultuuriga maakonnas on ka tulevikus mitmel tegevusalal tulevikukindlat suurtööstust.

Tegu on kompleksmeetmega. Toetust saab taotleda eeskätt põhivarainvesteeringuteks uute toodete tootmiseks või teenuste pakkumiseks ning uute ettevõtete või üksuste rajamiseks. Samuti on abikõlblikud eeltoodut toetav teadusarendustegevus, töötajate koolitamine ning tehnovõrkudega liitumise ja projekteerimiskulud. Toetuse suurus sõltub ettevõtte ja projekti suurusest, loodavate töökohtade arvust ja mitmest muust aspektist ning võib ulatuda kuni 10–15 miljoni euroni projekti kohta.

Selle toetusmeetme taotlusvoor avanes juba suvel ja praeguseks on selgunud ka esimene investeering –Neo Performance Materialsi magnetite tehas. Tehas peaks Narva kerkima 2024. aastal ja läheb maksma kokku u 100 miljonit eurot, millest 18,75 miljonit tuleb ÕÜF-ist. Lisaks sellele megainvesteeringule on eelkonsultatsiooni võima-

lust kasutanud mitusada ettevõtet, kellest paarkümmend kaalub taotluse esitamist ja neist omakorda kümmekond valmistab aktiivselt ette taotlusi. Nii et protsess käib aktiivselt.

Täpsemalt saab meetme tingimustega tutvuda, konsultatsioonile registreerida ja taotluse esitada siin: https://eas.ee/grants/ ida-viru-ettevotluse-investeeringute-toetus.

Ettevõtluse

teadmusmahukuse kasvatamise toetus

Seda meedet arendavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Meetmega soovitakse saavutada kaht eesmärki.

Ühelt poolt on plaanis toetada ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, eesmärgiga leiutada, patenteerida ja katsetada uusi kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõte saab meetmest toetust taotleda näiteks uuringute tellimiseks ja/või läbiviimiseks, uute tehnoloogiate loomiseks ja katsetamiseks ning teadustöötajate palkamiseks. Teiselt poolt toetatakse kohalike haridus- ja teadusasutuste uuringute läbiviimise võimekust ja teadustaristut. Tulemusena tugevdatakse Ida-Virumaa teadmusmahukust nii nõudluse kui ka pakkumise poolelt.

Meetme kogumaht on 50 miljonit eurot, millest pool on suunatud ettevõtetele. Meede avaneb lähikuudel, kuid juba praegu saab pöörduda EAS-i

FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 10
IVAN SERGEJEV rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator

eelkonsultatsiooni saamiseks. Võib pöörduda ka kohalike kolledžite poole, kui tahaksid mõne uuringuga pihta hakata juba praegu – kolledžid otsivad praegu endale partnereid.

Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused

Sellest meetmest oled ehk kuulnud hiljuti avalikustatud uudisest Jõhvisse rajatavate filmistuudiote ja loomeinkubaatori kohta. Lisaks loomemajanduse ja väikeettevõtluse arendamisele rajatakse selle meetme raames Narva tööstusinkubaator alustavate tööstusettevõtete jaoks ning toetatakse täiendavate tugiteenuste pakkumist kohalikele ettevõtjatele. Meetme laiem eesmärk on luua eeldused Ida-Virumaa majandusstruktuuri mitmekesistamiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks ning uute töökohtade loomiseks. Nii et kui sul küpseb soov üle vaadata oma ärimudel, et saaksid oma tegevustest rohkem lisandväärtust, või soovid liikuda uude tegevusharusse – soovitan jälgida infot.

Väikeettevõtluse toetus

See toetusmeede on olemuselt kasvutoetus, mis näeb ette Ida-Virumaal tegutsevate väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete pikaajalise konkurentsivõime suurendamist ja ekspordivõimekuse kasvatamist. Seda tehakse uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside väljatöö-

tamise, samuti inimkapitali ja struktuurkapitali (patendid, infosüsteemid, protsessid, poliitikad) arendamise abil. Meede avaneb lähikuudel, kuid juba praegu saab pöörduda EAS-i eelkonsultatsiooni saamiseks.

ÕÜF-i tegevussuunad / meetmed Maht (mln €) 1. tegevussuund: majandus ja tööjõud 273 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus) 153 Ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus 50 Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused 25 Väikeettevõtluse toetus 15 Töölt tööle liikumise ja töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele 5 Täienduskoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses 25 2. tegevussuund: keskkond ja sotsiaalne kaasatus 66,74 Kaugkütte lahtisidumine põlevkivist 20 Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine 10 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine 5 Kohalike omavalitsuste investeeringute toetamine ülemineku mõjude leevendamiseks 15 Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks 16,74 KOKKU 339,74 * Kogu ÕÜF-i maht koos administratiivkuludega on 354 mln eurot. Allikas: rahandusministeerium FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 11

Kuulujutud ELAVAD OMA ELU

Õiglast üleminekut tundub ümbritsevat teatud müsteerium. Peatun mõnel laiemalt levinud kuulujutul.

Esiteks on mõnikord kuulda väiteid, justkui müüdi Eesti põlevkivitööstus Euroopa Liidule maha peenraha (ehk üleminekufondi) eest. See ei ole nii. Oma kliimaeesmärke – sh kliimakindla energiasüsteemi ülesehitamist – peame me saavutama niikuinii tulenevalt nii meie riigi pikaajalistest majanduslikest ja rahvuslikest huvidest kui ka varem võetud rahvusvahelistest kohustustest. Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) abil on

meil aga nüüd ka raha, et leevendada selle protsessi mõjusid kõige rohkem kannatavas maakonnas. Põhjusetagajärje seos on just selline, mitte vastupidi.

Õiglase ülemineku

fondi

Teiseks on vahel kritiseeritud, et 340 miljonit pole kaugeltki adekvaatne summa, et Ida-Virumaal kliimaeesmärkide saavutamise mõjusid leevendada. Me ei tohi aga unustada, et ÕÜF-ile lisandub ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja riigi panus ning lisaks teistegi EL-i fondide vahendeid. Näiteks ÕÜF-ist 18,75 miljonit eurot saanud Neo Performance Materials investeerib ise oma tehasesse 81,25 miljonit, nii et koguinvesteering on umbes 100 miljonit. Seega kokku moodustavad toetused ja

vahendid on eelkõige seemneraha.
FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 12
IVAN SERGEJEV rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator

taotlejate omafinantseering päris suure summa – ÕÜF-i vahendid on eelkõige seemneraha.

Samuti olen kuulnud vandenõuteooriat, et üleminekuraha on mõeldud paarile suurele ettevõttele ja kohalikul väikeettevõtjal pole mõtet sellest unistadagi. See ei vasta tõele. Esiteks, õiglase ülemineku fondi fookus on just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel ning suurettevõtetele kehtivad rangemad reeglid – see on kirjas ka õiglase ülemineku regulatsioonis. Teiseks, enamiku üleminekumeetmete korral on rahastamise taotlemise protsess konkursipõhine. Nii et kindlasti ei ole mõtet õiglase ülemineku võimalustele käega lüüa ja soovitan vähemalt uurida, kas ka sinu idee võiks fondi reeglite kohaselt toetuskõlbulik olla.

Ütlen aga, et taotlemise protsess ei ole päris nii lihtne, et tulen konsultatsioonile, selgitan konsultandile oma ideed ja ta annab mulle kohvri rahaga. Taotluse esitamiseks peab ette valmistama äriplaani, koostama projekti eelarve ja vastama mitme detailse nõude tingimusele. Peab leidma ka omafinantseeringu. Õnneks orienteeruvad EAS-i konsultandid EL-i nõuete

rägastikus päris hästi ja saavad aidata nii projektiidee nõuetele vastavuse hindamisega kui ka taotluse ettevalmistamisega.

Mis on kogu jutu mõte?

Mõte on lihtne: õiglase ülemineku puhul on tegu päris asjaga, mis on mõeldud päris ettevõtetele siinsamas Ida-Virumaal. Tegu on harukordse võimalusega, mida pole varem olnud ja me ei tea, kas tulevikus veel kunagi sellises mahus tekib.

Kui praegu on tekkinud ühel IdaVirumaa väikeettevõtjal võimalus tellida endale teadmusmahukuse kasvatamise toetuse abil vajalikku arendustööd või uuringut nii, et sellest kaks kolmandikku on tänu Euroopa Liidu toele väikeettevõtte jaoks justkui tasuta või kui tänu toetusfondile saab väikeettevõte toetusmeetme abil soetada vajaliku seadmepargi koos tarkvaraga nii, et sellest peab maksma vaid tsipakene üle poole – siis kas see ei olegi parim võimalus, mida Ida-Virumaal kunagi kasutada on saanud? Ja kui mitte, siis mis üldse on hea võimalus?

Muidugi ei piisa 340 miljonist selleks, et Ida-Virumaa üle kullata,

aga see pole ka eesmärk. Eesmärk on kindlustada maakonna arenguperspektiive, sealhulgas anda meie noortele põhjust ning käegakatsutavat, põnevat, tasuvat võimalust siia piirkonda jääda ning tagada meie ettevõtete elujõulisus ja areng muutuvas maailmas.

Üleskutse meie ettevõtjatele

Kas julged astuda oma igapäevarutiinist välja, mõelda arengule ja visualiseerida oma elu ja töö maksimumprogrammi?

h Kui vastus on „jah“ – suurepärane! Pöördu kohe Ida-Viru ettevõtluskeskusesse või EAS-i ja hakka taotlusi ette valmistama.

h Kui vastus on „ei“ – pöördu samuti Ida-Viru ettevõtluskeskusesse või EAS-i ja jaga oma kahtlusi. Sind nõustatakse, kuidas edasi liikuda ja mis võimalusi on pakkuda just sinu profiiliga ettevõtjale.

h Kui sinu reaktsioon on „kes see Ivan Sergejev on, et arvab, et saab mulle elu õpetada?“ – kirjuta mulle ivan.sergejev@fin.ee ja sellest saab meie koostöö algus.

Igal juhul ärge jätke võimalust kasutamata!

Elektriautode magnetid tulevad edaspidi Narvast

Neo Performance Materials Inc. rajab Narva linna haldusterritooriumile magnetite tootmise tehase. Selleks investeerime ise 81,25 miljonit eurot ja saime õiglase ülemineku fondist 18,75 miljonit eurot, nii et koguinvesteering on 100 miljonit.

Tootma hakatakse haruldaste muldmetallide (Nd, Pr, Dy, Tb) ferrosulamitel põhinevaid püsimagneteid. Need magnetid on kasutusel energiasäästlikes harjadeta elektrimootorites alates föönidest kuni tuulegeneraatoriteni. Narva tehase toodangu põhitarbijana nähakse elektriautode tootjaid. Igas elektriautos on neid magneteid keskmiselt 2,5 kg.

Uue tehase arendust kavandatakse kahes etapis: esimeses etapis toodetakse aastas 2000 tonni magneteid, teises etapis suurendatakse tootmisvõimsust kuni 5000 tonnini aastas. Esimene etapp peab toodangut andma juba 2025. aastal. Rajatav tehas eeldab ka praeguse Silmeti tootmise laiendamist Sillamäel.

Koos tehasega luuakse ka arenduskeskus, mis koondab kokku vähemalt veerandsada tippspetsialisti eri riikidest. Sellest saab ka väljaõppebaas meie kohalike spetsialistide kasvatamisel.

Narva rajatav tehas toob juba esimeses etapis linna juurde vähemalt 400 otsest töökohta. Teise etapi valmimisel töötajate arv vähemalt kahekordistub. See tagab pika tööstustraditsiooniga linnas tööstuse jätkamise aastakümneteks, seda olukorras, kus traditsiooniline energeetikasektor seisab muudatuste ees. Rajatav tehas lisab narvakatele kindlust, et kodukohas on olemas ka tulevikus jätkusuutlikud töökohad.

RAIVO VASNU OÜ NPM Silmet juhatuse liige FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 13

SOOVITUST, KUIDAS TÖÖTAJAGA JÄTKUSUUTLIKULT LAHKU MINNA 5

Praeguste majandusprognooside ja koondamisuudiste valguses on asjakohane rääkida jätkusuutlikust töösuhte lõpetamisest ehk offboarding ’ust – läbi mõeldud, korrektsest ja väärikast töötaja ära saatmisest.

Alles hiljaaegu raputas

Tesla ja Space X-i hiid

Elon Musk Twitteri

ostu järel ärimaailma skandaalse koondamislainega, sulgedes reedesel päeval ettevõtte kontorid ja piirates töötajate ligipääsu töövahenditele. Ettevõte jättis oma 7500-pealise töötajaskonna e-kirja ootele – kelle koht säilib ja kelle teeneid enam ei vajata. Koondamisteate said seejuures ligi pooled (!) Twitteri töötajad. Selline töösuhte lõpetamine läheb vastuollu nii seaduste, hea tava, inimlike väärtuste kui ka jätkusuutlike inimressursi juhtimise praktikatega. Elon Musk on näidanud, kuidas lahkuminekuid mitte teha. Järgnevalt viis nõuannet, kuidas teha paremini. Oluliselt paremini!

1. Ole juriidiliselt täpne!

Kui töötaja lahkumise algatab tööandja, siis on sellel kaks peamist põhjust –inimese mittesobivus või koondamine. Veendu, et nii teavitusprotsess kui ka jätkutegevused oleksid seadusega kooskõlas! Kui töötaja lahkub omal soovil, tuleks samuti olla nüanssides täpne, et lahkumisel vaidlusi vältida, ladusalt tööülesanded ja töövahendid üle võtta ning luua pinnas meeldivaks dialoogiks, millest tööandja saab õppida, et oma teisi talente hoida.

2. Kaardista lahkumistegevused!

Mõtestatud ja kirjeldatud tegevused annavad selguse nii tööandjale kui ka töötajale, mida teha tuleb, et lahkuminek kulgeks ladusalt. Samuti tagab selge protsess võrdse kohtlemise ja hea sisekommunikatsiooni. Töötaja lahkumine ei puuduta vaid töötajat, vaid üldjuhul ka meeskonda või isegi ettevõtte kliente. Kaardistatud protsessid võimaldavad

hinnata lahkuva töötaja laiemat mõju, toetavad positiivset kommunikatsiooni kõikide osapoolte vahel ja vähendavad lahkumisest tulenevaid võimalikke tõrkeid.

3. Leia aega lahkumisvestluseks!

Lisaks juriidilistele nüanssidele vii end kurssi lahkuva töötaja tausta ja saavutatuga organisatsioonis. Nii omal soovil kui ka ettevõtte algatusel lahkuv töötaja soovib kuulda positiivseid sõnu ja seda, et teda ja tema panust on märgatud. Kui inimene lahkub organisatsioonist rahulolematuna, ei tule ta kunagi tagasi. Positiivselt laetud lahkuja on edasi ettevõtte brändisaadik, aga võimalik, et ka tulevane klient, koostööpartner või organisatsiooni tagasi pöörduja. Lahkumisvestlustel tunnevad inimesed, et saavad avatult end väljendada. Kasuta juhust ja kuula samuti avatult!

4. Võimaluse korral paku toetavaid teenuseid!

Ettevõtte algatatud lahkuminekud tulevad üldjuhul töötajale ootamatult.

Staažikal lojaalsel spetsialistil või juhil võivad puududa nii CV kui ka ülevaade tööturust ja oma edasistest võimalustest. Kui ettevõttes puudub majasisene ressurss lahkuma suunatava töötaja toetamiseks, on võimalik outplacement’i teenust sisse osta. Väline konsultant aitab luua või korrastada töötaja CV ja LinkedIni profiili, analüüsib põhjalikult töötaja soove ja oskusi ning pakub karjäärinõustamist, et töötaja leiaks võimalikult ladusalt uue sobiva töökoha ja -vormi.

5. Ole kommunikatsioonis autentne!

Lugupidav, läbipaistev ja toetav dialoog lahkuva töötajaga on vaid pool võitu. Ettevõtte avalikud sõnumid, sisekommunikatsioon ja tegelik praktika peavad käima sama jalga. Kui loodav kuvand läheb vastuollu tegelikkusega, siis on vähe abi nii juriidilisest korrektsusest kui ka kõikidest eelnimetatud pingutustest töötajaga soravalt ja meeldivalt lahku minna. Jätkusuutlik lahkuminek eeldab jätkusuutlikku juhtimist tervikuna.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 14
Töösuhte lõpetamisel peaks tööandja tegema kõik selleks, et töötaja lahkuks siiski positiivsete tunnetega. Foto: Shutterstock

Mil moel edendab teie ettevõte oma töötajate tervist?

Viimased aastad on tõstnud esile just vaimse tervise olulisuse, mistõttu oleme selle seadnud prioriteediks.

Regulaarsed tervisekontrollid, spordikompensatsioon ja võimalus täiendavaks tervisekindlustuseks on traditsioonilisemad lähenemised töötajate tervise toetamisele. Hüvitame kokkulepitud summas prillide ostuks kuluva summa ja töötervishoiu arsti soovituse põhjal ennetuse eesmärgil ka ekraanivalguse kaitseprillid. Võimaldame töötajatel end tööandja kulul vaktsineerida gripi vastu ja pakume seda võimalust ka töötaja pereliikmetele. Kontorites pöörame tähelepanu sellele, et innovaatilised ja ergonoomilised töövahendid toetaksid füüsilist heaolu.

Korraldame virtuaalseid tervisenädalaid, et kaasata kogu meie globaalse fintech-ettevõtte meeskond. Tervisenädalatel korraldame loenguid terviseteadlikkusest, toitumisest, positiivsete emotsioonide kasvatamisest ja vaimse tervise hoidmisest. Lisaks tutvustame võimalusi näiteks koduseks treeninguks, kus oma ala eksperdid annavad soovitusi, kuidas hoida kodukontoris füüsilist aktiivsust.

Koolitame regulaarselt tiimijuhte, et nad oskaksid märgata kolleegide vaimse tervise seisundit. Kõige uuem täiendus töötajate vaimse tervise eest hoolitsemises on regulaarne, kord kahe nädala jooksul veebi teel kogutav tagasiside. Selline personaalne lähenemine võimaldab pühenduda töötajate vaimse tervise toetamisele ja kiirelt reageerida murekohtadele.

Oleme Eesti Kontserdi taustajõud ja meie koostöö üks põhjus on just töötajate vaimse tervise toetamine meeldivaid kultuurielamusi pakkudes.

Pakume mitmekülgset vaimse ja füüsilise tervise kaitse paketti. Fookus on paindliku töökeskkonna pakkumisel. Töötajad saavad teha kaugtööd täpselt sellises ulatuses, nagu nad soovivad. Meie juures töötavatele tudengitele on loodud võimalus keskenduda õpingutele ning paralleelselt osaleda projektides ja teha tööd täpselt sellises ulatuses, mis neile kõige paremini sobib. Äsja sisustasime eelkõige oma Tartus õppivatele tudengitele mõeldes ka sinna tööruumid. Kes soovib, võib töötada ka välismaalt.

Meie büroos võimaldatakse töötajatele kolm tasustatud tervisepäeva aastas. Pakume tervisekindlustuse võimalust, mille raames saab töötaja muu hulgas külastada psühholoogi või nõustajat ja saada abi erialaarstidelt. Lisaks on meil eraldi vaimse tervise fond, mille toel hüvitame psühholoogi või nõustaja tasu. Töötajad saavad lasta ennast tööandja kulul gripi vastu vaktsineerida.

Oleme tellinud töötajatele personaalse ergonoomiaalase nõustamise töökohal. Meie kontori töötoolid ja -lauad on reguleeritavad ning kasutada saab jalatugesid. Töötajad saavad ise oma toa temperatuuri reguleerida. Kontoris on massaažitool ja jooksulint, kus saab treenida või soovi korral kasvõi veebikoosolekuid pidada. Kodukontori sisseseadmiseks pakume töötajatele töötooli, suurt kuvarit ja täiendavat arvutikomplekti ning oleme maksnud ühekordset kodukontori sisustamise kompensatsiooni.

Vaimse heaolu tagamiseks oleme sisse viinud põhjaliku mentorprogrammi, mille raames määrame igale uuele töötajale kogenumast kolleegist mentori, kellelt saab küsida nõu ja tuge.

Vaimset heaolu toetavad büroo suvepäevad, kuhu on oodatud kogu meie enam kui 350-liikmeline rahvusvaheline tiim. Suvepäevad toimuvad kord ühes, kord teises asukohariigis. Tööjuttudest vaba suhtlusvõimaluse loomiseks korraldame oma töötajatele vähemalt kord kuus üritusi alates teatriskäikudest (meil on Soraineni teatrigurmaani rändkarikas) kuni sportlike pereüritusteni (tennisevõistlused, matkad jne).

SERGEI BOGATENKOV Admirals Groupi tegevjuht LAURA KIIGEMÄGI
KÜSIME ETTEVÕTJALT EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 15
Soraineni advokaadibüroo inimeste ja töökultuuri spetsialist

Suur ülevaade

1. VEEBRUARIL JÕUSTUNUD

ÄRIÕIGUSE MUUDATUSTEST

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Veebruari esimesel päeval hakkas kehtima äriregistri seadus ja lisaks jõustus rohkem kui sada muudatust äriseadustikus.

1 2

Osaühingu asutamiseks piisab ühest sendist

Kui varem oli äriseadustikus kirjas, et osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot, siis alates 1. veebruarist ei ole enam miinimumkapitalinõuet. Kuna osa väikseim nimiväärtus on äriseadustiku kohaselt jätkuvalt üks sent, peab osakapitali suurus olema edaspidi vähemalt üks sent. Samas tuleb arvestada, et teatud juhtudel on osaniku vastutus endiselt 2500 eurot. Nimelt jõustus 1. veebruaril pankrotiseaduses muudatus, mis näeb ette, et kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro ja ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult tasu ja kulutuste hüvitamist ulatuses, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele.

Seoses osaühingu miinimumkapitalinõude kaotamisega ei ole alates 1. veebruarist võimalik asutada osaühingut sissemakseid tasumata. Nende osaühingute jaoks, mis on selliselt asutatud, olukord ei muutu ja nad saavad jätkata varasematel tingimustel. Erisus on üksnes see, et sissemakseta asutatud osaühingutel kadus keeld tasaarvestada osakapitali sissemakseid osaniku nõudega osaühingu vastu. Eelkõige võib tasaarvestamise võimalus tekkida juhul, kui sissemakseta asutatud osaühing on teeninud kasumit.

Ühte netovara nõuet ei pea enam täitma Äriseadustikus ei ole enam nõuet, mille kohaselt peab osaühingu netovara (omakapital) olema vähemalt sama suur, kui on seaduses sätestatud minimaalne osaühingu osakapitali suurus. Selline netovara nõue ei kehti enam

Järgnevalt annan ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest äriõiguse muudatustest. KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 16

ka aktsiaseltsi netovara suhtes. Tegemist on positiivse muudatusega, mis aitab vältida olukorda, kus osaühing või aktsiaselts peab netovara nõude täitmiseks tegutsema juba esimesel aastal kasumiga. Endiselt jääb aga kehtima nõue, et netovara peab olema vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist.

Majandusaasta

aruanded luubi alla Äriregistri seadus võimaldab senisest kiiremini ja lihtsamalt äriregistrist kustutada juriidilisi isikuid, kui majandusaasta aruanne on jäänud esitamata. Kui juriidiline isik ei esita tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib teatud eelduste täitmise korral juriidilise isiku registrist kustutada. Kõige varem saab seda teha kolme kuu möödumisel majandusaasta aruande esitamise tähtajast. Registrist kustutamise üks eeldus on, et juriidilisel isikul ei tohi olla kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, äriregistrist ega Eesti väärtpaberite registrist nähtuvalt vara. Teiseks ei tohi osaühing osaleda menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Kolmanda eeldusena peavad registrist kustutamisele andma nõusoleku teatud isikud ja asutused. Nende asutuste hulka hakkab kuuluma ilmselt maksu- ja tolliamet.

osanikule kuulub kolm neljandikku osaühingust ja viiele osanikule üks neljandik, siis on aruande esitamise kohustus üksnes enamusosanikul, mitte väikeosanikel.

Lisaks on Tartu maakohtu registriosakonnal õigus määrata majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmisel trahv ka osaühingu osanikele, kui neil oli kohustus aruanne ühingu nimel esitada, kuid nad on jätnud selle tähtaegselt tegemata.

Registrist kustutamine

lihtsustatud korras

Äriregistri seadus võimaldab nüüd lihtsustatult ehk ilma tavapärase lõpetamise ja likvideerimise protseduurita registrist kustutada need osaühingud, mille puhul on täidetud neli eeldust. Esiteks ei tohi osaühing olla tegevust alustanud ning seda peavad kinnitama kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud. Ülejäänud kolm eeldust on samad, mis kehtivad ka kustutamise korral majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.

Äriregister avalikustab

rohkem teavet

Äriregistri seadus annab registripidajale võimaluse teha juriidilise isiku kohta märge kontakteerumisraskuste kohta ja avalikustada see äriregistris, kui registripidajal ei õnnestu juriidilise isikuga ühendust saada. Tegemist on positiivse muudatusega, sest see teave on teistele heaks hoiatuseks, et ühinguga kontakteerumine võib osutuda problemaatiliseks. Samas motiveerib see muudatus ka ühinguid hoidma oma kontaktandmeid äriregistris ajakohasena.

vorminõudest. Kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris, siis on osanike nimekirja pidajaks jätkuvalt Eesti väärtpaberite registri pidaja.

Edaspidi loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. Seega on osaühingu osanike andmed üldjuhul äriregistri kande andmed. See tähendab, et osanike andmetel on äriregistris üldjuhul õiguslik tähendus ja neil on avalik usaldatavus. Seega tekib muudatuste jõustumisel kontrollitud andmetega nimekiri osaühingu osanikest ja neile kuuluvatest osadest.

Majandusaasta

Osanike andmed ei muutu äriregistri kanneteks, kui osaühing kaldub põhikirjaga kõrvale osa võõrandamise vorminõudest või kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Nimetatud juhtudel jääb kehtima praegune kord. Praegu on osanike andmed avalikult äriregistrist kättesaadavad, kuid tegemist on üksnes informatiivsete andmetega, millel ei ole õiguslikku tähendust.

2024 jõustub kaks positiivset muudatust

Koja ettepanekul jõudis äriregistri seadusesse ka nõue, et registripidaja peab avaldama Ametlikes Teadaannetes teate juriidilise isiku äriregistrist kustutamise kohta vähemalt kolm kuud enne kustutamist. See punkt on vajalik võlausaldajate huvide kaitseks.

Alates 1. veebruarist kehtib ka põhimõte, et kui osanikud või aktsionärid ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, peab juhatus esitama äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Kui osanikud või aktsionärid kinnitavad aruande, siis tuleb juhatusel kinnitatud aruanne esitada äriregistrile kordusaruandena.

Äriseadustikku lisandus ka põhimõte, et kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, siis on majandusaasta aruande esitamise kohustus nõukogu puudumisel enamus- või ainuosanikuga osaühingu osanikel. Näiteks kui ühele

Lisaks on registripidajal nüüd õigus äriregistris juriidilise isiku juures avalikustada juriidilise isikuga seotud füüsilisele isikule tehtud trahvimääruste info, kui ühe füüsilise isiku, näiteks juhatuse liikme suhtes on korraga viis kehtivat trahvimäärust. See peaks samuti andma infot probleemsete juriidiliste isikute ja nendega seotud füüsiliste isikute kohta.

Äriregister hakkab pidama osanike nimekirja

Alates 2023. aasta 1. septembrist hakkab osanike nimekirja üldjuhul pidama äriregister. Praegu on see kohustus tavaliselt juhatusel. Kui osanike nimekirjas toimub muudatus, siis tuleb sellest edaspidi teavitada äriregistrit. Vastava avalduse võib äriregistrile esitada juhatus või osanik, keda muudatus puudutab.

Osaühingu juhatus jääb edaspidi osanike nimekirja pidajaks üksnes olukorras, kus osaühing loobub põhikirjas osa võõrandamise käsutustehingu

Tuleva aasta 1. märtsil jõustub äriregistri seaduse muudatus, mis annab juriidilisele isikule võimaluse mõjuval põhjusel taotleda registrikande tegemist kindlal kuupäeval. Mõjuv põhjus võib olla näiteks vajadus, et ühinemine jõustuks kindlal kuupäeval, näiteks 1. jaanuaril. Kande tegemist kindlal kuupäeval saab taotleda kuni kuus kuud ette.

Samal ajal jõustub ka äriseadustiku muudatus, mis annab õiguse äriregistris broneerida äriühingu ärinime. Ühe isiku kohta võib olla üks ärinime broneering kuueks kuuks, mida võib pikendada mõjuval põhjusel ühe korra kolme kuu võrra. Sama nime sama isik teist korda broneerida ei saa. Kui ärinime broneeringu kehtivuse jooksul ei ole broneeritud ärinimega äriühingut äriregistrisse kantud, kustutab registripidaja broneeringu omal algatusel. Ärinime broneerimise riigilõiv hakkab olema 150 eurot.

Kui teil tekib küsimusi 1. veebruaril jõustunud äriõiguse muudatuste kohta, siis võtke ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Alates 1. veebruarist pole võimalik asutada osaühingut sissemakseid tasumata. 3 4 5 6
määrata trahvi
osanikele. KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 17
aruande tähtaegselt esitamata jätmisel võib
osaühingu

Tööandja KUI LIIKUMAPANEV JÕUD

Aasta 2023 on Eestis liikumisaasta. Liikumine on tegevus, mis saadab meid kogu elu ja on otseselt seotud meie kõige kallima vara, meie isikliku vabaduse – tervisega. Kui liikumine on nii loomulik ja igapäevane, siis miks peaks seda eraldi esile tooma ja selle tähtsustamisele ressurssi kulutama?

Eestis toimub igal aastal sadu spordi- ja liikumissündmusi ning terviseradadesse, kergliiklusteedesse, spordiplatsidesse jms taristusse on investeeritud miljoneid eurosid, ometi näitab statistika, et liiga palju on siiski inimesi, kellel pole kujunenud regulaarset liikumisharjumust. Viimase, kultuuriministeeriumi tellimusel ning Ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel tehtud uuringu kohaselt on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ja 25% lastest. Tervise arengu instituudi andmetel on üle poole täiskasvanud elanikkonnast rasvunud ja hoolimata sellest, et keskmine eluiga Eestis vähehaaval tõuseb, elatakse ligi veerand oma elueast erinevate terviseprobleemide küüsis – arvestuslikult umbes 20 aastat. Kui see näitaja oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, saaksime juurde vähemalt 5–8 aastat, mil inimesel oleks rohkem jaksu nii tööl panustamiseks kui ka vabaajategevusteks, selmet kulutada raha ravimitele ning aega tervise turgutamisele või suisa ravimisele.

otseseid ja kaudseid kulusid töötaja haigestumine ettevõttele kaasa toob, aga hoopis raskem on mõõta seda kulu, mis tekib siis, kui töötaja „kett käib maha“ ning ta ei suuda või ei taha mingil põhjusel rakendada oma täit potentsiaali ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Seega on statistikast ilmnevad arvud juba piisav tõend selleks, et kõigil, nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, tuleb otseses või kaudses tähenduses hakata end liigutama!

2–3% Eesti

organisatsioonidest kasutab võimalust hüvitada maksuvabalt töötajate tervise- ja spordikulusid.

Mitteliikumine läheb

kalliks maksma

Soomes on välja arvutatud, et kehaline mitteaktiivsus läheb ühiskonnale aastas maksma 4,8 miljardit eurot, Eesti proportsioone arvestades võiks see olla umbes 1,2 miljardit. Kindlasti on Eestis ka tööandjaid, kes on enda jaoks välja arvutanud, kui palju

Milles seisneb siinkohal tööandjate roll? Tervis on kompleksne nähtus, kus füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu peavad olema tasakaalus. Ilmselt mõistame kõik, et kõige väärtuslikum on töötaja, kelle keha ja vaim on terve ja tugev, kes teeb oma tööd rõõmuga ja motiveeritult, kelle elu ka väljapool tööaega on rahuldustpakkuv. Kui vaadata, milliseid põhjuseid inimesed nimetavad oma vähese kehalise aktiivsuse n-ö õigustuseks, siis ollakse pärast tööd kas (vaimselt?) liiga väsinud ja/ või ei jätku aega, et tegeleda regulaarselt mõne liikumisharrastusega. Teisisõnu, tööpäeva lõpuks tunnevad väga paljud inimesed end tühjakspigistatud sidrunina, kelle viimased energia- ja ajariismed kuluvad ära pere ja lastega toimetades.

Kehaline aktiivsus

vähendab stressi

Ometi on just liikumine esmane n-ö ravim, mis aitaks leevendada tööeluga kaasnevat stressi ja väsi-

JANNE TOMBERG SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, liikumisaasta projektijuht
TERVIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 18

must. Sellele on ka täiesti füsioloogiline selgitus. Nimelt on loodus nii seadnud, et stressiolukorras tõuseb kehas kortisoolihormooni tase, mis mobiliseerib organismi tegutsema ohuolukorras. Kuna tuhandeid aastaid tähendas ohuolukord üldjuhul seda, et tuli põgeneda või võidelda, st kasutada liikumist olukorra lahendamiseks, siis langebki stressihormooni tase organismis just siis, kui inimene on kehaliselt aktiivne. Siinkohal tulebki vaimse tervise hoidmiseks mängu töökeskkond laiemas tähenduses, kuhu peaks nutikalt sisse tooma liikumisaktiivsuse soodustamise, olgu see siis liikumist soodustava töökultuuri, töökeskkonnas liikumisvõimaluste loomise või

suisa sportimiskulude hüvitamise kaudu. Nii näiteks selgub maksu- ja tolliameti andmetest, et töötajate tervise- ja sportimiskulude maksuvaba hüvitamise võimalust kasutab vaid 2–3% organisatsioonidest.

Liikumisaastal tahamegi pöörata senisest suuremat tähelepanu liikumise olulisuse teadvustamisele ja tervislikele eluviisidele, et meie seas oleks rohkem inimesi, kes tegelevad regulaarse liikumisharrastusega ja on seetõttu tervemad. Selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa ainult spordiorganisatsioonide ja tervisedendusega tegelevate institutsioonide tegevusest, vaid vaja on kaasata võimalikult palju osapooli. Just tööandjate panus on siinkohal väga suure mõjuga!

Mida saab teha tööandja liikumisaktiivsuse tõstmiseks töökohal?

h Soodustage rattaga tööl käimist (turvaline parkimine, vajaduse korral pesemisvõimalused jms).

h Võimaldage töötajatel lõunapausi ajal liikuda – veidi pikem paus, mille jooksul saavad soovijad lisaks einestamisele teha jalutuskäigu, minitreeningu vms.

h Korraldage regulaarselt väiksemaid liikumissündmusi või kampaaniaid, mis hoiaksid inimesi aktiivsena.

h Siduge ettevõttes tähtpäevade tähistamised liikumissündmustega.

h Ergutage kõiki liikumisüritustel osalema ja tunnustage nii lihtsalt osalejaid kui ka tublimaid. Selleks võiks kasutada tervislikke, nutikaid ja humoorikaid lahendusi.

h Looge töökohale iseseisva harjutamise võimalusi: rajage minispordiradasid, varustage puhke- või treeningruumid harjutus- ja/või mänguvahenditega ning lihtsate treeningkavadega.

h Mõelge, kuidas saaks töötajaid tööle tulles ja sealt minnes suunata vähemalt osakest teekonnast jalgsi läbima (näiteks treppide kasutamise atraktiivsemaks muutmine muusika, fotonäituse, energiakulutamist markeerivate teabesiltide vms toel).

h Paigutage tööruumides kontoritehnika, joogiautomaadid ja muud vajalikud seadmed võimaluse korral nii, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks rohkem liikuma.

h Väärtustage aktiivset eluviisi ettevõtte juhtkonna tasandil. Eeskuju on nakkav!

Liikumisrõõmu suurendab see, kui saab liikuda koos sõprade-kolleegidega. Hea võimalus selleks on matk. Fotol traditsiooniline veebruaris Järva-Jaanis toimuv admiral Pitka rahvamatk 2020. aastal. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix

TERVIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 19

Kvaliteetne arhitektuur

PANUSTAB ARENDAJA KASUMISSE

Arhitektuur on eelkõige ruumi korraldamine. Tühjusest ruumi luua ei ole tegelikult keeruline, kuid seda saab teha vähem või rohkem ökonoomselt ja isikupäraselt, sõltuvalt kliendi eripärast. Meie tugevus on arusaamine, milline lähenemine kliendile sobib. Seetõttu väärtustavad meie tööd nii erakliendid kui ka kinnisvaraarendajad.

Arendajal on hea arhitektuuriga võimalik hoone ehituses kokku hoida ja kasumit kasvatada. Kvaliteetne arhitektuur on panus arendaja kasumisse, kuid seisame selle eest, et see ei tuleks hoone kasutusmugavuse arvelt. Teame, kus kompromisse teha ja kus mitte. Näiteks võib arendusprojektis panustada efektsesse välimusse, mis on saavutatav lihtsate vahenditega, näiteks fassaadi liigendamise ja lihtsasti ehitatavate detailidega, kuid hoone konstruktsioonid peavad olema ökonoomselt ehitatavad. Nii säilib arendajal motivatsioon kvaliteeti panustada.

Head plaanilahendused on kliendi jaoks tihti määrava tähtsusega. Seal kompromisse ei tehta. Üldjuhul see arendaja jaoks ehitusmaksumust ei tõsta – panustatakse pigem arhitekti töösse ja see kulu teenib end hiljem mitmekordselt tagasi.

Arendusprojekti plaanilahenduste väljatöötamisel on palju nüansse, millega arvestada. Näiteks tüüpplaneeringuga ridaelamus ühe seina lühemaks tegemine võib tähendada mitme boksi peale tuntavat säästu ehitusmaksu-

Tiskresse kerkib peagi arhitektuuribüroo Panda projekteeritud liftiga korterelamu, kus on 2-, 3- ja 4-toalised korterid. Projekti arendaja oli Yahouse OÜ ja ehitab Mapri Ehitus OÜ. ANDREI PALADJUK volitatud arhitekt, tase 7 Arhitektuuribüroo Panda
UUS LIIGE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 20

muses ja müüdava pinna suurenemist. Samas võib elaniku huvides olla, et sama sein oleks pikem. Sellist optimeerimist armastame ja oskame teha.

Tasakaal arendajate ja eratellijate vahel

Eratellijate tööd nõuavad teistsugust lähenemist. Kasumist ei räägita ning eesmärk on parim võimalik ruumimugavus ja esteetiline väärtus. Selleks et hoida tasakaalu eri klienditüüpide ehk arendajate ja eratellijate vahel, on meil kujunenud põhimõte, et igaüks teeb seda, milles ta on kõige tugevam. Meie kollektiiv on rajatud kogemuse ja andekuse sümbioosile. Selline töökorraldus võimaldab parimat teenust pakkuda. Eesti arhitektuuriturul on palju häid arhitekte ja väikese riigi kohta on meil rikas arhitektuurikultuur. Kuid edukas olemiseks tuleb ka välisturgudele vaadata. Plaanime Eesti arhitektuuri eksporti – eelkõige arendajatele mõeldud

HARJUMAA

ACCOGLOBE OÜ

Äri- ja juhtimisnõustamine.

ADACORE ESTONIA OÜ

Tarkvaraarendusvahendid ja konsultatsioonid ohutuskriitiliste süsteemide arendajatele.

CLEAN-PERFECT OÜ

Maastiku hooldus ja korrashoid.

DIGITAL DISRUPTION OÜ

Kaukaasiapäraste roogade restoran. Catering

EESTI KILLUSTIK OÜ

Maavarade kaevandamine, ehitusmaterjalide (nt paekillustiku ja liiva) tootmine ja müük.

FAIRMUS TECHNOLOGIES OÜ

Infotehnoloogia (muusika- ja litsentseerimise tarkvara) loomine ja haldamine.

GSCAN OÜ 3D turva- ja veoseskännerite arendus.

H2ELECTRO OÜ Uudsel tehnoloogial põhineva elektrolüüseri arendus.

INTMETALL OÜ

Mehaaniline metallitöötlus.

ITT BALTIC OÜ Kaubaladude töö. Veoste ekspedeerimine.

teenusena, aga ka eraklientidele. Meile pakub huvi küpse turuga Euroopa Liit ja areneva turuna Kasahstan, kus meil on koostöö juba käimas. Loodame, et tekib võimalus töötada ka Ukrainas. Usume, et saame Eesti kogemusi mujal maailmas rakendada sama heade tulemuste saamiseks nii arendajate kui ka eraklientidega koostöös.

KINNISVARABÜROO UUS MAA OÜ Kinnisvaraalane tegevus.

KREDITU DRAUDIMO BROKERIS Krediidiriski juhtimine.

LEX LAW OFFICE OÜ Õigusabi, eelkõige IT- ja Fintechi valdkonna klientidele.

LOTRELL SERVICE OÜ

Hüdrograafilised tööd.

MARKETING MARINA OÜ

Paadisadamate turundamine Euroopas.

NAVEST AGENCY OÜ Merelogistika, laevandus, sadamad ja terminalid.

PARMIN OÜ Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

REFERTE GROUP OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

ROSENA DK OÜ Apteegikosmeetika, toidulisandite ja meditsiiniseadmete jae- ja hulgimüük.

RV ÕIGUSBÜROO OÜ Õigusabiteenused.

SILEN OÜ Puidust kontorimööbli ja vaikusekabiinide tootmine.

TRANSLATION SOLUTIONS OÜ

Tõlke- ja toimetamisteenused.

VIRU MEISTRID OÜ

Kütteseadmete müük ja paigaldusteenuse vahendamine.

WISERCAT SOFTWARE OÜ Tarkvaraarendus.

LÄÄNEMAA

RIOBRAVO OÜ Kalatööstus.

LÄÄNE- VIRUMAA

STEELHOUSE GROUP ESTONIA OÜ Metallstruktuuride ja roostevabast terasest ning muudest metallidest osade tootmine ja viimistlemine.

PÄRNUMAA

AMERICANDREAM OÜ

Mootorsõidukite müük.

EK TRANS OÜ

Rasketehnika müük, mullatööd.

LUMBAR OÜ Hakkepuidu tootmine.

SUNLIGHT ENERGY OÜ

Päikesepaneelide paigaldamine.

RAPLAMAA

MELISSA OÜ Hulgikaubandus.

SAAREMAA

EVECON OÜ Tuule- ja päikeseparkide arendamine Eestis, Lätis ja Leedus. ÖSELWISE OÜ Joogitootmine.

TARTUMAA

AKE OÜ Tööstustele kvalifitseeritud tööjõu pakkumine.

CORNO KAUBAD OÜ

Kaubavedu maanteel, ekspedeerimine, logistilised lahendused.

ELEKTEM OÜ

Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus. NORD SOLAR OÜ Päikeseparkide terviklahendused koos paigaldusega.

PRAKTIKAL EDUCATION OÜ

Loodusainete õpetamise ja õppimise terviklahenduste väljatöötamine.

STOKOR OÜ Eesti käsitöömeistrite puidust toodangu müümine.

UUP DISAIN OÜ

Eritellimusmööbli ja valgustite tootmine.

VILJANDIMAA

MG DISAIN OÜ Trükkimine tekstiilile, reklaamtooted.

Viimsi südamesse Kasemetsa tänavale projekteeriti ühekorruseline villa. Arendaja on Wingmacht Arendus OÜ. Fotod: arhitektuuribüroo Panda

TRANSPORENT OÜ

Sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent, täisteenusliising.

VELSTAND SOLUTIONS OÜ

Kaitsekinnaste ja teiste tervisetoodete jae- ja hulgimüük.

Täielikku loetelu detsembris ja jaanuaris lisandunud liikmetest näeb www.koda.ee.

UUED LIIKMED EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 21
Väikese riigi kohta on meil rikas arhitektuurikultuur.

Persoonibränd KUIDAS SEE AITAB KAASA SINU

ETTEVÕTTE TEGUTSEMISELE?

Olen Annela, uue tutvumisäpi MeetnFly asutaja. Kui sa pole minust midagi kuulnud, siis usun, et uudishimulikum lugeja läheb nüüd guugeldama, kes see naine on ning mis äpiga on tegu. Millise mulje minu guugeldamine sulle jätab?

Nii nagu sina tunned huvi minu vastu, tuntakse huvi ka sinu ja sinu ettevõtte toote/teenuse vastu. Küsimus on, mida sa soovid, et sinu kohta internetiavarustest leitakse. Kuidas sina saad oma ettevõtte tegutsemisele kaasa aidata, luues teadlikult oma persoonibrändi? Järgnevalt annangi mõne soovituse, kuidas saad juba täna sihipärase tegutsemisega silmaga nähtavaid tulemusi saavutada.

Olen enda persoonibrändi alates 2016. aastast teadlikult arendanud, seda eelkõige töö pärast – olen töötanud nii värbamiskonsultandina kui ka müügijuhina. Mõlemas ametis oli persoonibrändil tähtis osa nii talentide leidmisel kui ka kliendisuhete hoidmisel. Persoonibrändi arendamine on toonud uusi koostöövõimalusi ja tööpakkumisi, suurendanud sissetulekut, aidanud edukamalt sihtotsingut teha ning kergemini ettevõtet alustada, inimesi meeskonda värvata, toonud põnevate projektide kutseid, olla külaline saates „Hommik Anuga“ ja vestelda taskuhäälingus põneval teemal.

Persoonibränd ei ole pelgalt eneseupitamine või tähelepanuvajadus, vaid strateegiline pidev eesmärgipärane tegutsemine.

Kuidas sellega alustada? Toon välja kuuest sammust koosneva persoonibrändi mudeli, mis võib sulle alustamisel abiks olla.

1 2

Introspektiivne vaade

Võta korra aeg maha ja mõtle, millised on sinu väärtused. Milline on sinu väärtuste eesmärk? Millesse sa suhtud kirglikult? Kuidas sa eristud teistest (konkurentidest)? Kuidas praeguses tegevusvaldkonnas välja paista? Millises keskkonnas suudad kõige efektiivsemalt tööd teha? Enda kohta saad teha ka SWOT-analüüsi. Seda sammu ei saa kindlasti vahele jätta, sest kõik järgnev tuleneb sinust endast.

Vaata üle, milline on sinu praegune bränd

Oma brändi ülevaatamist saad alustada iseenda guugeldamisega. Seejärel saad üle vaadata sotsiaalmeediaplatvormid, nagu Facebook, Instagram ja LinkedIn, ning vajaduse korral seal infot korrigeerida. Ebaolulised või sinu brändi mittetoetavad artiklid-fotod saad alati lasta vastavatelt lehekülgedelt eemaldada. Võid alati ka sõpradelt, koostööpartneritelt ja kolleegidelt küsida, millise mulje oled neile jätnud. Kõige lihtsam on persoonibrändi kujundada LinkedInis – seal saad ka ühe nupuvajutusega küsida koostööpartnerilt või kolleegilt enda koostöö kohta soovitust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 22 KASULIKKU
ANNELA METS MeetnFly asutaja

Tunnuslause

Tunnuslause eesmärk on tekitada teises pooles huvi. Kui oled konverentsil või võõras seltskonnas, siis kuidas sa ennast tutvustad? Saad näiteks kasutada sama tunnuslauset. Kui oled oma persoonibrändi eesmärgi paika saanud, saad tunnuslauset kasutada nii LinkedIni pealkirjas, Facebookis kui ka Instagramis, samuti suhtlusplatvormil Slack.

Füüsilise poole arendamine

Kindlasti oled märganud, et enne valimisi oleks mõni poliitik käinud justkui saates „Totaalne muutumine“ – stiil ja soeng on läbinisti muutunud. Tegelikult saame me kõik viia oma füüsilise poole vastavusse oma persoonibrändiga. Usun, et oledki seda juba alateadlikult teinud, kuid ka see osa võib olla sihipärane tegevus.

Digitaalse elu arendamine

3 4 5 6

Kas mäletad, millised digitaalsed platvormid sulle enda nime guugeldades ette tulid? Näiteks mina tean, et LinkedIn on minu põhiasukoht, kuhu ma professionaalses kontaktivõrgustikus midagi postitan. Kui keegi soovib teada, milline olen väljaspool tööelu, siis selleks on mul avalik Instagrami konto, kus saan teadlikult valida, mida

Suhtlemise proovikivid

postitan ja millist kuvandit soovin endast jätta. Kui sa nagunii teatud teemade kohta uurid või loed, miks mitte jagada oma valdkonna eksperdina neid teadmisi ka teistega? Mina olen LinkedInis olnud aktiivne aastaid ja hoidnud ennast kursis kõikide uuendustega, samuti värbamisvaldkonnaga. Kasuta kindlasti ka sobivaid mõõdikuid, et enda edukust mõõta. Olgu see LinkedInis iga kuu Social Selling Index’i skoori jälgimine, uudiskirjaga liitujate arv, Instagrami jälgijate arv, koostööpakkumiste arv kuus – mõõda seda, mis on oluline just sulle.

Sõnumi edastamine

Oled oma viie sammu üle uhke ja palju vaeva näinud. Kui lähed nüüd näiteks konverentsile oma ettevõtet esindama, siis kas julged enda ettevalmistatud tunnuslauset ja sõnumit edastada? Väga tubli! Võib-olla sul ei olegi olnud ühtegi võimalust artiklit kirjutada või esineda? Siis saad alustada juba täna kas platvormil Medium, LinkedIn või Twitter, kus saad oma artikleid ja arvamusi avaldada. Võid ka pakkuda arvamuslugu enda valdkonna kohta otse ajakirjandusväljaandele. Küll sind peagi märgatakse ja palutakse artikkel kirjutada või esineda. Minul oli olukord, kus pakkusin väljaandele oma esimest artiklit, kuid sain hoopis kutse intervjuule ning seejärel juba telesaatesse.

infouputuse

ja tähelepanupuuduse ajastul

Suhtlemine on alati olnud kunst, mille käänakuid ja kurve saab õppida sujuvamalt läbima. Lisaks mõistmisvälja erinevustele on ühe suurima suhtlemistakistusena kerkinud tähelepanuvõime vähenemine. Millest on see tingitud?

Infotulv on tekitanud vajaduse endale kaitsvad filtrid peale sättida ning pidev ülekoormus vähendanud võimekust keskenduda, aktiivselt kaasa mõelda ja süveneda. Ühe arengukohana tuuakse pea igas ettevõttes välja, et omavaheline infovahetus võiks oluliselt tõhusam olla. Tavaliselt tekib palju arusaamatusi ja probleeme, kuna adressaat ei ole vajalikku infot kätte saanud. Jah, osales koosolekul, sai kirja või sõnumi, mille mõte aga kohale ei jõudnud.

Mida siis teha, kui hajus tegutsemine ja tähelepanu vähenemine on võtnud hiiglase mõõtmed? Sõnumi edastajana tegutseda veidi teadlikumalt, jälgida lihtsaid kasulikke tehnikaid ja veenduda, et edastatud info jõudis saajani vajalikult kujul. Tõsi, see nõuab esialgu lisaaega ja -pingutust. Ajasääst saabub aga siis, kui infosulgude ja arusaamatuste tõttu tekkinud probleemide korrigeerimise vajadus väheneb.

Infovahetuse tõhusust parandavad mõned lihtsad võtted, mida tähelepanu püüdmiseks ja kohal hoidmiseks rakendada. Näiteks – esita küsimusi!

Küsimused äratavad tähelepanu ja panevad mõtted soovitud suunas aktiivselt liikuma. Koosolekutel toetab osalejate teemaga kaasas hoidmist umbes iga kümne minuti tagant esitatud küsimus. E-kirja saates kirjale küsimuse lisamine, millele ootad vastust. Saamata vastus annab märku, et kirja ei ole tõenäoliselt üldse või piisava tähelepanuga loetud. Kolleegiga arutelu alusta küsimusega, kuidas mingit olukorda lahendada jne.

Tule kuulama!

Suhtlemisest infouputuse ja tähelepanupuuduse ajastul räägime ja praktilisi võtteid jagame 14. märtsil Juhtide Klubis. Toimub traditsiooniliselt kella 15–17 kaubandustööstuskojas. Uuri lisaks www.koda.ee/sundmused.

ELINA LAHESOO, Competence Development OÜ
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 23 KASULIKKU

Roheline ettevõtlus, MIS SEE ON JA MIDA MINA SAAN SELLEKS ÄRA TEHA?

Praegusel turbulentsel ajal, kus majandus teeb võnkeid, energiakriis on peamine märksõna ja Euroopa Liit tegeleb järjest enam rohepöördega seotud seadusandlusega, on hea aeg mõelda, miks me üldse vajame rohelist ettevõtlust.

Mida see tähendab minu kui inimese, aga ka minu kui ettevõtja jaoks ja mida just mina saan keskkonna ja planeedi jaoks ära teha kõige lihtsamal moel.

Ettevõtjana on meil kaks valikut.

h Minna kaasa mõtteviisiga, et ah, mis minust sõltub, ma olen maailma mastaabis nii väike ja Eestis on keskkonnaga kõik korras – miks me peame neisse muudatustesse investeerima?

Sellise suhtumise tagajärjed on teadlaste sõnul inimkonnale ning kogu planeedile lähitulevikus fataalsed ja äriliselt lühinägelikud.

h Lugeda, harida ja mõista, et iga väike muudatus annab tulevastele põlvkondadele parema ja puhtama elukeskkonna ning tagab pikaajaliselt paremaid ärivõimalusi.

Kes on roheettevõtja?

Enne kui ettevõtjana otsuseid langetama ja investeeringuid tegema hakata, on oluline selgeks teha, mida tähendab jätkusuutlikkus. Definitsiooni järgi on jätkusuutlikkus looduskeskkonna, sotsiaalse võrdsuse ja majandusliku elujõu tasakaal ning

omavaheline integreeritus, et luua edukaid, terveid, mitmekesiseid ja vastupidavaid kogukondi selle ja tulevaste põlvkondade jaoks. Jätkusuutlikkuse ehk säästvate tavade eeldus on, et ressursid on piiratud ning neid tuleks kasutada konservatiivselt ja targalt, pidades silmas pikaajalisi prioriteete ja ressursside kasutamise viiside tagajärgi. Lihtsamalt öeldes on jätkusuutlikkus seotud meie laste ja lastelastega ning maailmaga, mille neile jätame.

Teise sammuna tasub enda jaoks defineerida, kes on roheline ettevõtja ja kus sina oma ettevõttega paikned just jätkusuutlikkuse seisukohast. Rohelised ettevõtjad peavad mõtlema nii planeedile, inimestele kui ka kasumile. Nad pakuvad keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid ning kasutavad keskkonnasäästlikke protsesse. Rohelistel ettevõtjatel, nagu ka kõigil teistel, peavad edu saavutamiseks olema kindlad omadused. Kirg, eesmärgile orienteeritus, otsustusvõime, riskialdis olemine, stressitaluvus, ligipääs ühiskonna toetusele, rahaline toetus, ärijuhtimise oskused jne.

Lisaks sellele peab roheline ettevõtja olema h analüütiline – kuna Eesti ettevõtetele on jätkusuutlikkuse aspekt üpris uus, siis peavad ettevõtjad esmalt analüüsima oma võimalusi edu saavutada või läbi kukkuda ja selle järgi oma tegevusi planeerima; h uuenduslik – rohelised ettevõtjad peavad suutma mõelda loovalt ja leidma vähenevate ressursside tingimustes uusi lahendusi. Praegu peaks iga ettevõtja mõtlema, mida ta saab oma organisatsioonis teha muutuste elluviimiseks, et tagada jätkusuutlik äri muutuvates oludes.

SIIRI PUTTONEN e-äri strateeg ja rohelise ettevõtluse eestvedaja KRISTIINA KERGE Acento kestlike ürituste korraldamise projektijuht
ETTEVÕTLUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 24
Rohelised ettevõtjad peavad mõtlema nii planeedile, inimestele kui ka kasumile.

Esmased sammud roheettevõtluses

1. Vaata üle oma ettevõtte äriidee ja eesmärgid ning mõtle läbi, kuidas need muuta jätkusuutlikumaks. Ideed kirjeldades tuleb esile tuua, mis teeb sellest ainulaadse rohelise ettevõtte.

2. Turundus- ja kommunikatsiooniplaan peaks põhinema turu mõistmisel. Kui oled turuga tuttav, pead välja töötama turundusplaani, mis põhineb seitsmel märksõnal: toode, hind, koht, reklaam, inimesed, protsess ja asitõendid. Kava koostamisel arvesta nende seitsme märksõna keskkonnamõõtmega.

3. Töötajad. Pead otsustama, millised on ettevõtte tööülesanded ja personalivajadus. Personali puhul kaalu, kas rohelise toote/teenuse jaoks on vaja täiendavaid tehnilisi oskusi ja väärtuste kujundamist.

Jätkusuutlikkus on seotud meie laste ja lastelastega ning maailmaga, mille neile jätame.

4. Protsesside roheliseks muutmine hõlmab paljut, alustades sellest, kui keskkonnahoidlikud on toorained, kuni selleni, kuidas toode lõpptarbijani jõuab. Ettevõtte keskkonnasäästlikkuse tagamiseks on üks võimalus juurutada keskkonnajuhtimissüsteem (EMAS). See aitab jälgida ja parandada ettevõtte suutlikkust olulistes valdkondades, nagu hanked, energia- ja veetarbimine, saaste vältimine, tarne ja jäätmekäitlus.

5. Mõõda oma ettevõtte praegust ökoloogilist jalajälge. Selleks on palju kalkulaatoreid, esimese sammuna võib proovida näiteks enesehindamise lahendust sustaxo.eu.

6. Osale koolitustel, loe erialast kirjandust ja jälgi, mida konkurendid teevad.

Soovid luua muutust – tule

Kaubanduskoda korraldab 15. veebruaril roheettevõtluse seminari, kus räägime roheettevõtlusest koos näidetega ning liigume sügavuti e-äri, turundusja kommunikatsiooniloome ning sündmusturunduse protsessidesse. Vaata lähemalt www.koda.ee/sundmused.

LEPINGUPÕHI KAUBANDUSKOJALT

Kaubanduskoja kodulehelt leiad 75 erinevat lepingunäidist alates müügilepingust ning lõpetades töösuhete, kinnisvara ja teenuse osutamisega seotud lepingutega.

Kui sa ei leia koja kodulehelt sobivat lepingu- või dokumendinäidist, anna sellest meile teada. Aitame koostada lepingu või dokumendi vastavalt sinu ettevõtte soovidele. Kaubanduskoja liikmetele on lepingute koostamine ja ülevaatamine tavahinnast kaks korda odavam.

Leia endale sobiv lepingupõhi.

WWW.KODA.EE

koolitusele!

Kes tööd teeb, see rõõmu näeb!

Teataja toimetus noppis koja liikmete viimase aja tegemiste seast välja silmapaistvaimad, et teisigi liikmeid inspireerida. Loomulikult on neil lehekülgedel välja toodu vaid murdosa meie liikmete tublidest saavutustest – kui soovite oma töövõitudest meile teada anda, et endagi ettevõte järgmisest Teataja numbrist leida, siis kirjutage evelin.vahtra@koda.ee.

Mullu 1. detsembril avalikustati Eesti kaevandusmuuseumis konkursi „Ida-Virumaa aasta ettevõtted 2022“ võitjad. Tiitli „Ida-Viru aasta äritegu 2022“ pälvis Aquaphor International OÜ, mis on pea kümme aastat tootnud Ida-Virumaal veepuhastussüsteeme. Auhinna võttis vastu ettevõtte juhatuse liige Mihhail Fomitšov. Foto: Maila Meldre

Ajaleht Sakala, Viljandimaa arenduskeskus ja Viljandimaa omavalitsuste liit on Viljandimaal ettevõtlusvõistlust korraldanud viis aastat. 2022. aasta parima väikeettevõtte tiitli sai Karksi-Nuias tegutsev Kase Factory OÜ, fotol juhatuse esimees Meelis Rull. Aastaid mööblit valmistanud ettevõte muutis hiljuti suunda ning on nüüd keskendunud laineliste põrandalaudade ja saunasisustuse tootmisele. Foto: Marko Saarm

LIIKMED TEEVAD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 26

Linda Nektar on Lõuna-Eesti ettevõte, mis toodab äriklientidele kääritatud jooke. Kunagi kolme miljoni liitrise tootmismahu ja 14 töötajaga ettevõttest on praeguseks kujunenud 14–15 miljoni liitri tootmismahuga ettevõte, kusjuures tööd tehakse sama arvu inimestega. Linda Nektari viimane suurem saavutus oli mullu kvaliteedisertifikaadi FSSC 22000 saamine. Fotol paremal Linda Nektari tegevjuht Kadri Rauba ja tema kõrval kaubanduskoja Tartu esinduse juht Liina Helstein. Foto: kaubanduskoda

Eesti Energia / Enefit plaanib tänavu vallutada elektrisõidukite avaliku laadimistaristu turu Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, paigaldades üle tuhande nutika laadija. Sel moel saab Enefit turu suurimaks tegijaks Tallinnast Krakovini. Enefiti laadimisteenuste ärijuhi Kert Pääbo sõnul muudab nutikas laadimine elektriauto omamise soodsamaks ja mugavamaks, sest kõige odavama elektri kasutamiseks on vaja teha vaid kaks asja: ühendada laadimiskaabel ja pärast jälle lahti ühendada. Kõik muu teeb mobiilirakendus. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Scanpix

Pilvepõhise tootmisplatvormi Fractory kaasasutaja ja tegevjuht Martin Vares pälvis Ühendkuningriigis tunnustuse! Ta valiti konkursil „MX Awards 2022“ Ühendkuningriigi aasta noore tootja nominentide sekka. Ühtlasi märgiti Vares ära tootjate TOP 100-s muudatuste elluviijate seas, kus teda tunnustati neljas kategoorias. Foto: Ken Oja

LIIKMED TEEVAD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 27

KUIDAS KASUTADA FRANTSIISI ÄRIMUDELIT OMA ÄRI

KASVATAMISEKS?

Aeg: 28. märtsil 2023 kella 10–12

Koht: kaubandus-tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Hind: koja liikmele 29 € + km, mitteliikmele 58 € + km

Kellele?

Kas sul on hästi korraldatud ettevõte ning tugev bränd ja positsioon turul ning sa soovid astuda järgmisele tasandile? Siis tasub kaaluda frantsiisikontseptsiooni loomist, et selle abil riigisiseselt või rahvusvaheliselt oma ettevõtet kasvatada.

Miks frantsiis?

Frantsiis on efektiivne moodus lahendada laienemisel suhteliselt väikese investeeringuga raha, aja ja inimeste probleem. Sinu intellektuaalne omand ja kasum, teiste raha, aeg ja töötajad!

Seminaril saab vastused küsimustele:

• Mis on frantsiis, kuidas see erineb müügilepingust ja teistest sarnastest esindusõigustest?

• Milline äri on frantsiisitav?

• Kuidas teha nii, et sinu frantsiis oleks kogu maailmas aktsepteeritav?

• Kuidas kasutada frantsiisi ärimudelit oma äri kasvatamisel?

Seminaril jagavad kogemusi ja tähelepanekuid Eesti ettevõtted, kes müüvad frantsiisi väljaspool Eestit, näiteks Peetri Pizza, Abel OÜ ja Beautiful Me rullmassaaž.

Kes esineb?

Tambet Made, Francorp Balticu Eesti esindaja

Francorp Baltic kuulub üleilmsesse Francorpi gruppi, mis tegutseb 27 riigis. 1976. aastal asutatud Francorp on maailmas frantsiisiäri liider, mis tegeleb frantsiisikontseptsioonide arendamise, frantsiiside müügi, frantsiisiandjate ja frantsiisivõtjate nõustamise, frantsiisi juriidika, dokumentatsiooni koostamise ja due diligence’ iga.

PÕNEVATEST VÕIMALUSTEST TULVIL

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia (Kasahstan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Türkmenistan) on pärast

koroonapandeemia taandumist ja Venemaa agressiooni Ukraina vastu muutunud

oluliselt huvitavamaks alternatiivseks turuks, toormeallikaks ja investeerimispiirkonnaks ettevõtetele, kelle jaoks on vähemalt mõneks ajaks Venemaa ja Valgevene turg suletud.

Enamik Eesti ettevõtetest, kel on ärisidemeid Kesk-Aasias, on piirkonnaga seotud transpordi- ja logistikaäri kaudu. Kasahstan on raudtee kaudu üks peamiseid ühendusteid Hiinaga (kaks suurt rahvusvahelist piiripunkti, plaanitakse kolmandat).

Kasahstani raudtee kavatseb lähiaastatel ehitada ja moderniseerida enam kui 1300 km raudteed. Keskkoridor (Hiina-Kasahstan-Kaspia meri-Aserbaidžaan-Gruusia-Must meri kuni

Rumeenia või Türgini) on alternatiivne Venemaad mitte läbiv suund, kus nähakse pikaajalist kaubakoguste kasvu. Venemaa agressioon Ukraina vastu tõstis nõudluse keskkoridori transporditeenuste vastu 2022. aasta kevadel üleöö neli korda. Kui alguses tekitas see suuri ummikuid, siis nüüd on õpitud nendega hakkama saama ja pidevalt tegeletakse pudelikaelte kõrvaldamisega, mida on siiski palju: võimsusi on vaja suurendada nii raudtee ehituses kui ka sadamate arendamises Kaspia ja Musta mere rannikutel, tarvis on uusi praame ning uut veeremit Lõuna-Kaukaasias.

Rikkalik maapõu

Kesk-Aasia riikidel on palju tähtsaid maavarasid, loodusressursse, samuti põllumajandusmaad, mis vajab harimist. Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis on perspektiivne hüdroenergia tootmine, kuid see vajab nii palju kapitali, et käib kohalikele riikidele üle jõu. Seega on nende projektide rahastamiseks tarvis rahvusvahelisi konsortsiume. Samuti tuleb neis riikides palju panustada tehnovõrkude arendamisesse (teed, raudteed, gaasi- ja elektriühendused, veemajandus), mis on enamasti

avaliku sektori projektid, kuid neid finantseerivad ka rahvusvahelised rahastajad. Atraktiivsemaks muutuvad keskkonnateenused, prügi sorteerimine ja taaskasutus.

Pea kõigis Kesk-Aasia riikides on noor ja kasvav elanikkond. Riikide juhid saavad aru, et peavad looma uusi töökohti ning tuleb teha investeeringuid haridusse ja meditsiini. Kasahstan ja Usbekistan on väga huvitatud koostööst rahvusvaheliste ülikoolidega, saates üliõpilasi välismaale õppima ja luues välismaiste ülikoolide filiaale Kesk-Aasias.

Eri tasemel e-riigid

Eesti IT-sektorile on Kesk-Aasias kindlasti võimalusi. Soovitan ettevõtetel vaadata terase pilguga nii uusi kliente

Kasahstanis pole enam peaaegu

käibel sularaha, kõik maksed tehakse mobiilis.

otsides kui ka selleks, et piirkonnas tehtavast õppida. Kasahstanis on suudetud 20 aasta jooksul arendada hästi toimiv e-riik, mis on eestlaste jaoks üsna tuttavate teenustega. Lisaks on Kasahhi pangad teinud suure arenguhüppe ja õpetanud enamiku inimesi kasutama mobiilipanga lahendusi. Kasahstanis pole enam peaaegu käibel sularaha, kõik maksed tehakse mobiilis ning pangakaartide kasutamine tundub ülimalt ebamugav. Kõrgõzstanis tegutseb aktiivselt e-riigi akadeemia Euroopa Liidu poolt rahastatavas projektis Twinning. Usbekistanis, Tadžikistanis ja Türkmenistanis on e-riik koos turvaliste teenuste ja identimisega veel lapsekingades ja siin on kindlasti šanssi ka Eesti ettevõtetel.

Soovitan Eesti ettevõtjatel tulla seda kirjut ja paljude võimalustega piirkonda ise avastama. Nagu alati, tuleb enne kusagil tegutsema hakkamist investeerida aega piirkonna äripraktikate, seadusandluse, turu ja partnerite tundmaõppimisse. Kesk-Aasias on Eesti saatkond Astanas, kuhu soovitan ettevõtjatel küsimuste puhul alati pöörduda.

Eesti äridelegatsioon külastamas Alstomi elektrivedurite tehast Astanas. Foto: kaubanduskoda TOOMAS TIRS Eesti vabariigi suursaadik Kesk-Aasias
SIHTTURG EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 29

Majanduskuritegude kriminaalmenetlus –müüdid ja tegelikkus

Möödunud aastal saadeti esialgsete andmete järgi kohtusse, kulmineerus karistuskokkuleppega või sai oportuniteediga 1 lõpliku menetlusotsustuse 34 prioriteetset majanduskuritegude kriminaalmenetlust.

Menetlusvõimekuse piir on lähedal

Ainuüksi kriminaaltulu konfiskeeriti üheksas prioriteetses menetluses kokku 876 634,06 eurot ja kõikide menetluste kohta kokku arestiti 2 133 684,52 eurot. Märkimist väärib, et kriminaalasjade prioriteetseks lugemisel on lähtutud eelkõige süüteo ulatusest, tekitatud kahju suurusest ja selle mõjust ühiskonnale. Võrdlusena, 2021. aastal sai prokuratuuris lõpliku menetlusotsuse 68 majanduskeskkonda oluliselt mõjutavat kriminaalasja.

Teisest küljest ei saa unustada, et eelmainitud menetlusotsustuste ülevaade kajastab vaid kaduvväikest osa tegelikust majanduskuritegevusest. Kuigi praeguseks ei ole justiitsministeeriumi ja prokuratuuri põhjalikud kokkuvõtted ja analüüsid 2022. aasta kuritegevuse2 kohta valmis, on võimalik varasemate aastate statistikast välja tuua, et 2021. aastal registreeriti sarnaselt 2020. aastaga majanduskuritegudest kõige enam ebaseadusliku majandustegevusega seotud kuritegusid (105), mis moodustasid 36% registreeritud majanduskuritegudest (292). Vähe registreeriti pankroti- ja täitemenetlusega ning konkurentsiga seotud kuritegusid, ehkki sellelaadsed kuriteod mõjutavad läbipaistvat ja ausat ettevõtluskeskkonda märkimisväärselt.

Ehkki kohtusse, kokkuleppeni või muu lõpliku menetlusotsustuseni jõuavad ka need majanduskuritegude kriminaalasjad, mis suurt ühiskondlikku mõju ei oma, võib eelkirjeldatud arve kõrvutades esmapilgul tekkida kriminaalmenetlusest ja majanduskuritegude menetlemisest väärarusaamu ning eelarvamusi. Paraku ringleb palju müüte majanduskuritegude menetlemise aeglusest ja koguni perspektiivitusest. Siiski ei ole võimalik eitada murekohti valgekraede kuritegevuse menetlemisel, mida saab lahendada seadusemuudatustega. Põhjalikult on problemaatikat lahatud 2022. aasta lõpus Tartu Postimehe3 artiklis, kuid kokkuvõttes oleme jõudnud kohtusüsteemi ülekoormatuse tõttu arvestatava probleemini ja lähedal õigussüsteemi menetlusvõimekuse piirile. Ajale jalgu jäänud üldmenetlusele esitatavad nõuded soodustavad eelkõige suurte ja keerukate asjade venimist, katkemist ja nullist alustamist, kuna vahepeal on näiteks kohtunik pensionile läinud või menetlust tõkestatakse pahatahtlike taotluste esitamise ja protseduurilistesse nüanssidesse takerdumisega.

Seame kuritegude, sh majanduskuritegude menetlemisel prioriteete, et jõuda parima võimaliku tulemuseni, kasutades olemasolevaid nappe ressursse. Kehtivad prioriteedid on seatud 2018. aastal, kuid uuendatud juhist koostatakse. Prioriteediks on seatud suure kahjuga majanduskuritegevus. Prioriseerimise eesmärk on ausa majanduskeskkonna, riigi rahandus-

KATI TEE riigi peaprokuröri nõunik
KOHUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 30
Kriminaalmenetlused ei tohi olla vahendid omavaheliste äritülide klaarimiseks.

huvide ja kannatanute kaitse ning majanduskeskkonda enim kahjustavate isikute tegevuse pärssimine. Siinkohal tuleb rõhutada, et peame oluliseks kahju hüvitamist juba menetluse kestel. See nõuab kiiret ja efektiivset tõendite kogumist ja menetluse läbiviimist. Siinkohal ei saa muidugi unustada kannatanute endi rolli kriminaalmenetluse tulemuslikkusel. Praeguste menetluste näitel näeme, et tõhusamini ja paremini kulmineeruvad sihtmärgistatud menetlused ehk need, kus saame võimalikult kiiresti kuritegu reaalajas uurima asuda.

Prioriteedid tuleb paika panna

Siiski ei saa kellegi kriminaalkorras karistamist pidada ainsaks eesmärgiks, miks õiguskaitseasutuste poole pöörduda. Iga kriminaalmenetlus osundab õiguslikele konfliktidele ja annab majanduskeskkonna valukohtade asjus väärtuslikku informatsiooni. On oluline silmas pidada, et lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjad ei saagi paraku peegeldada reaalset ja ajakohast olukorda ühiskonnas ning majanduskeskkonnas. Nagu juba mainitud, siis ühest küljest kestavad majanduskuritegude kriminaalasjade menetlused pahatihti kaua ja lõplike menetlusotsusteni jõutakse tegude toimepanemisest oluliselt hiljem. Teisalt ei ole ennetav pahatihti mitte karistamine ise, vaid kriminaalmenetluse läbiviimine – nägemaks, kus on üleüldse vaja ennetustegevust. Kõik pöördumised ei pruugi sealjuures alati päädida kriminaalmenetluse algatamisega, kuid annavad ometigi vajalikku teavet, mille abil on võimalik kavandada ennetavaid meetmeid ja seada ajakohaseid prioriteete. Vaid nii näeme tegelikke murekohti ja oskame neile piisavat tähelepanu pöörata.

Meie prioriteedid ei saa ega tohi

erineda reaalse elu vajadustest – meil ei ole mõtet suunata fookust näiteks VASP4-idega tegelemisele, kui reaalsuses on kriitiliseks probleemiks kujunenud hoopis pankrotihaldurid. Õiguskaitseasutuste huvi ja paraku ka võimekus ei ole enamasti vaadata ühekordseid valemakseid või eksimusi, vaid tuvastada trende, seaduspärasid ja suuremaid grupeeringuid.

Sogases vees üritatakse kala püüda

Perspektiividest ja tulevikuväljavaadetest rääkides võib märkida, et kindlasti tuleb ka 2023. aastal jätkata kõige akuutsemate probleemkohtadega, mis eelmisel aastal tuvastati. Need on rahapesu, ebaseaduslik finantsvahendus, ebaseaduslik majandustegevus, kelmused ja VASP-idega seotud kuritegevus. Paraku näeme suurte kriiside tuules, et tähelepanu alla on jälle sattunud pankrotimenetlused ja likvideerimised. Selge on see, et valgekraeliste kurjategijate maailm on leidlikumaks muutunud ning kohaneb ühiskondlike arengute ja muudatustega. Illustreerimiseks – piisab riigil vaid teise samba fondid vabaks lasta ega lähe kaua, kui turule tuleb keegi ideega, kuidas see raha kätte saada. Elu on pidevas muutumises ja kuritegevus ei jää paraku kunagi seadusest maha.

Ka ettevõtetel endil on suur roll ja vastutus selles, et meie majanduskeskkond oleks aus. Seda ei ole võimalik jätta ainult õiguskaitseasutuste kohustuseks. Kui kellegi käitumine on kuritegelik ja kahjustab ärikeskkonda, on põhjendatud ka sellele reageerimine. Teisalt on oluline ka see, et politsei ja prokuratuuri poole ei pöördutaks vaid selleks, et kellegi äritegevust halvata. Kriminaalmenetlused ei tohi olla vahendid omavaheliste äritülide klaarimiseks. Meie eesmärk on puhastada majanduskeskkonda ja aidata kaasa terve ärikliima kujunemisele.

Paar praktilist soovitust

h Prokuratuur on Eesti Advokatuuriga sõlminud koostöökokkulepe kannatanute esindajate vastuvõtmiseks. See tähendab, et prokuratuuri juurde võib pöörduda ja kannatanute esindajad kuulatakse ära ka ilma kuriteoavaldust esitamata. Sealjuures vajaduse korral ka nõustame.

h Prokuratuuri pöördudes võib kannatanu paluda kokkusaamist majanduskuritegudega tegeleva prokuröriga. Sellised kohtumised on olnud tulemuslikud. Kui kannatanu selgitab ära probleemi olemuse, kaob vajadus segaste ja mahukate dokumendipakkide esitamiseks. Nii on võimalik saada parem kontakt ja koostada asisemad materjalid.

1 Oportuniteedi kohaldamine toimub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 alusel. See sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

2 Need avaldatakse enamasti aasta esimeses kvartalis veebilehtedel www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/ kuritegevus-eestis ja https://aastaraamat.prokuratuur.ee/.

3 tartu.postimees.ee/7674835/kati-tee-kui-oiglus-takerdub-nuanssidesse.

4 VASP ehk Virtual Asset Service Provider – virtuaalvääringu teenuse pakkuja.

KOHUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 31

Rohepöörde tegevuskava näitab KÄTTE

TEGEVUSSUUNAD, KUID TÄIT SELGUST EI TOO

Riigikantselei eestvedamisel on valminud riigi rohepöörde tegevuskava, mis näeb järgnevaks kolmeks aastaks ette riigi tegevused rohepöörde elluviimiseks. Koda esitas riigikantseleile tegevuskava kohta 30 tähelepanekut.

Koda toetab rohepööret, kuid rõhutasime riigikantseleile saadetud kirjas, et rohepöörde elluviimisel tuleb arvestada enam ja teadlikumalt ka selle praktiliste mõjudega inimeste ja ettevõtete tegevusele.

Rohepöörde elluviimiseks on vaja kliimaseadust

Ühe suure puudusena tõime välja, et tegevuskava ei sisalda informatsiooni kavas välja toodud tegevuste rahalise kulu kohta. Sellest tulenevalt tegime ettepaneku lisada iga plaanitava meetme juurde umbkaudne hinnang, kui palju raha kulub tegevuskavas ette nähtud tegevuste elluviimiseks ning kui suures ulatuses plaanib riik tegevusi rahastada riigieelarvest.

Tõime ka välja, et meie hinnangul võiks kava sisaldada kliimaseaduse väljatöötamist, mis sätestaks reeglid ja piirangud kliimamuutuste leevendamiseks. Kliimaseaduse loomine muudaks nõuded ettevõtjatele lihtsamini jälgitavaks ja annab ettevõtjatele suurema kindlustunde edaspidiseks tegevuseks.

Energeetika valdkonnas on tegevuskava kohaselt Eesti lähiaastate suurim ülesanne kliimaneutraalsusesse panustava energiasüsteemi kujundamine. Eesti eesmärk on aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui riigisiseselt tarbime. See tähendab, et aastaks 2030 on 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest.

Koda on seisukohal, et energeetika on rohepöörde puhul võtmetähtsusega

valdkond, sest selle mõjud puudutavad otseselt või kaudselt pea kogu ettevõtlust. Eriti tähtsaks peame, et tuule- ja päikeseenergia tootmisega alustamine oleks võimalikult lihtne. Koja hinnangul peaks riik soodustama laenu võtmist taastuvenergia tootmiseks vajaliku võimekuse loomiseks. Samuti leiame, et tähelepanu tuleks pöörata tuuleenergia tootmise lubade kiiremale väljastamisele ning energiasalvestussüsteemide raja-

Kas rohepöörde korral on tagatud elektrienergia alatine olemasolu ja selle kättesaadavus

mõistliku hinna eest?

misele, seda eriti rannikul ja saartel, kus on suur taastuvenergia tootmise potentsiaal.

Koda ei ole kindel, kas rohepöörde korral saab olema tagatud elektrienergia alatine olemasolu ning selle kättesaadavus mõistliku hinna eest. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata muu hulgas sellele, et meil oleks igal ajal piisavas koguses saadaval ka juhitavaid elektritootmisvõimsusi, mis tagavad elektri varustuskindluse ajal, mil taastuvenergiat toota pole võimalik.

Õiglase ülemineku valdkonnas on tegevuskava kohaselt suurim väljakutse õiglase ülemineku tagamine lisaks põlevkivitööstusele ja Ida-Virumaale ka ülejäänud valdkondades ja piirkondades.

Tõime ka välja, et kriitiliselt tuleks üle vaadata õiglase ülemineku raames Ida-Virumaale tehtavate investeeringute eesmärk. Praegu on tegevuskavas kavandatud hulk toetusi

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist
KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 32

teadus- ja arendustegevuse tarbeks, kuid on küsitav, kas ja kui palju on sellest abi Ida-Virumaa ja seal elavate inimeste elujärje parandamisel. Tegime ettepaneku toetada ettevõtluse arendamist sellistes valdkondades, kuhu on potentsiaali tööle asuda endistel põlevkivitööstuse töötajatel. Samuti tuleks toetada sellistes valdkondades tegutsevatele ettevõtetele vajaliku oskustööjõu väljakoolitamist Ida-Virumaal.

Ruumiplaneerimise ja hoonete valdkonnas on tegevuskava kohaselt põhirõhk elamufondi energiatõhusaks renoveerimise tempo kiirendamisel nii era- kui ka avalikus sektoris. See on oluline energiatõhususe suurendamiseks, imporditavast kütusest energiasõltumatuse tagamiseks ja olemasoleva elukeskkonna igakülgseks moderniseerimiseks.

Koda peab väga oluliseks hoonete rekonstrueerimist energiatõhususe suurendamiseks. Samas oleme saanud selles valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt tagasisidet, et paljude paneelmajade puhul võib nende rekonstrueerimisest mõistlikumaks

osutuda nende lammutamine ning uute ja energiatõhusate hoonete ehitamine.

Transpordi ja liikuvuse valdkonna peamine fookus on vastavalt tegevuskavale transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamisel, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks.

Koda näeb suuri probleeme ühistranspordi liinide korralduses. Näiteks on Tallinna puhul nii ühistranspordiliinid kui ka sõidugraafikud ajast maha jäänud ega vasta inimeste vajadustele. Selle tulemusena on linnas punktist A punkti B ühistranspordiga liikumiseks kuluv aeg märksa pikem kui sama vahemaad autoga läbides.

Teadmismahuka ja konkurentsivõimelise rohemajanduse valdkonnas tuleb tegevuskava kohaselt keskenduda Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisele kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning nendest tulenevate muutuste kontekstis. See on Eesti ettevõtlussektorile oluline väljakutse, kuid annab

samas hea võimaluse uute ärimudelite loomiseks.

Kõige olulisemaks tegevuseks peab koda selles valdkonnas rohepöörde vajadustele vastava hariduse ja oskuste arendamisse panustamist. Rohepöörde edukaks elluviimiseks on vajalik ka ettevõtete vaheline koostöö. Riik peaks soodustama igasugust ettevõtjate vahelist koostööd rohepöörde elluviimisel, näiteks korraldama arutelusid, kus osalevad ka riigiametite esindajad ning kus ettevõtjad saavad rääkida oma vajadustest ja muredest seoses rohepöördega.

Ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas on tegevuskava kohaselt lähiaastate suurim ülesanne tagada ringmajanduse põhimõtete integreerimine kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ja tegevustesse. Koja hinnangul ei ole tegevuskavas sisalduvad tegevused piisavad selleks, et olukord jäätmemajanduse korralduses paraneks. Samuti tõime välja, et ettevõtjad ootavad ringmajanduse teemal riigilt konkreetseid juhiseid ja teavitusi tegevuste kohta.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 33

Neljapäevane töönädal ehk kuidas 2023. aastal efektiivsemalt töötada?

Tööhaldustarkvara ettevõte Scoro läks kogu oma rahvusvahelise kollektiiviga alates 2022. aasta 1. juulist püsivalt üle neljapäevasele

töönädalale, töötajate palku ei vähendatud. Praeguseks on kogu Scoro tiim töötanud neljapäevases rütmis rohkem kui pool aastat ja senine kogemus on igati positiivne.

25% tahetakse Scoros vähendada koosolekutel viibitud aega.

Scoro oli Eestis üks esimesi, kes otsustas liikuda viiepäevaselt töönädalalt neljapäevasele. Seda võib näha aastatepikkuse töö loogilise jätkuna, sest uus töömudel on otseselt seotud ettevõtte põhitegevuse ja filosoofiaga. Scoro tarkvara võimaldab selle kasutajatel targemalt ja efektiivsemalt tööd planeerida ja protsesse hallata.

„Ettevõtted on tänu tehnoloogia kiirele arengule muutunud palju produktiivsemaks, kuid seda efektiivsust segavad tihti katkestused, mitme asja korraga tegemine ja üldine ebaefektiivne kommunikatsioon. Uued töötamise viisid, mida Scoros seoses

Scoro meeskonna kogemus näitab, et neljapäevast töönädalat saadab edu juhul, kui pühendatakse piisavalt aega uue töömudeli ettevalmistamisele. Foto: Laura Oks EVELI PAALBERG Scoro kommunikatsioonijuht
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 34 KOGEMUS

neljapäevase töönädalaga rakendame, aitavad inimestel olla rohkem fookustatud ja keskenduda tõeliselt olulisele. Pikem nädalavahetus võimaldab paremini välja puhata, tegeleda hobidega ning veeta aega pere ja sõpradega. Puhanud ja õnnelikel inimestel on rohkem energiat ka töösse panustada,“ sõnas Scoro personalijuht Annika Albert.

Põhjalik ettevalmistus ja tiimi kaasamine

Mõte uuest tööviisist oli ettevõtte tegevjuhil Fred Kriegeril olnud juba aastaid, kuid 2022. aasta alguses otsustati plaan päriselt ellu viia. Scoro tiim oli veendunud, et neil on olemas kõik eeldused ja võimalused, et olla neljapäevase töönädala rakendamisel edukad.

Muudatusega seotud ettevalmistusse oli kaasatud kogu tiim. 2021. aasta lõpus tehti töötajate seas küsitlus, et saada infot inimeste tööharjumuste ja ootuste kohta. See andis kindlustunde, et inimesed on valmis panustama uute tööviiside juurutamisse. Lisaks saadi küsitlusest väärtuslikku infot murede ja ka võimalike lahenduste kohta, mida järgnevate sammude käigus arvesse võtta. Seejärel moo-

Aasta vältel plaanib Scoro näiteks

h vähendada koosolekutel viibitud aega 25% võrra, h asendada 20% koosolekutest asünkroonse kommunikatsiooniga, h muuta kommunikatsioonikanalite kasutust, et vähendada 18% võrra katkestusi, h suurendada keskendumisaega (state of flow) 23% võrra, h parandada tööaja mõõtmise kvaliteeti, kaardistades detailselt 90% tööajast, h automatiseerida töörutiine, et vähendada ajakulu 30 minuti võrra inimese kohta nädalas, h parandada ajajuhtimise oskusi, et säästa 60 minutit inimese kohta nädalas.

KOLM PRAKTILIST SAMMU

dustati seitsmest üksusest koosnev rühm, kus iga üksus võttis fookusesse ühe tööhaldusega seotud teema, mille muutmises nägime suurimaid ajavõite: koosolekud ja teised info jagamise viisid, ettevõttesisene kommunikatsioon, automatiseerimine, ajajuhtimine, prioriseerimine, töötajate heaolu ning õiguslikud ja finantsaspektid. Igapäevaselt eri valdkondadega seotud inimesed andsid sisendit, mille tulemusena saime luua raamistiku, mis võimaldab efektiivsuse uuele tasemele viia – seda nii inimese, tiimi kui ka ettevõtte seisukohalt tervikuna. Nende teemade n-ö osadeks lahtivõtmine ja uuesti kokkupanemine tõi välja, mis toimib ja mis vajab muutmist. Eri ettevõtete ja äride seas võivad siin lahendused olla väga erinevad.

Lisaks tuleb taolise muudatuse juures kasuks toetav tehnoloogia. Scoro kasutab loomulikult enda toodet.

Selleks et veenduda loodud raamistiku toimimises, seati igale valdkonnale ka konkreetsed mõõdikud. Kuna iga uue asja juurutamine võtab aega, on Scoro seadnud esmaseks vaatlusperioodiks ühe aasta. Selle aja jooksul kogutakse andmeid ja tagasisidet ning vajaduse korral tehakse muudatusi.

NELJAPÄEVASE TÖÖNÄDALA SUUNAS

1. Kaardista ja analüüsi, kuhu kulub aeg

Efektiivne aja kasutamine on Scoros alati olnud oluline. Tööaega detailsemalt analüüsides saime aru, et veedame palju tunde koosolekutel. Kui tunnisel koosolekul osaleb kuus inimest, siis selle koosoleku „investeering” on kuus töötundi. Vahel on see hädavajalik, aga mitte alati. Koosoleku asemel saab infot jagada, arutelusid pidada ja otsuseid teha ka asünkroonselt. Mõne koosoleku sisu saab katta teadmistebaasi artikli, Slacki vestluse, e-kirja või videokoolitusega. Oluline on koosolekute ettevalmistamine ja nende eesmärgistamine, et kõik osalejad teaksid, mida neilt koosolekul oodatakse. Detailsem ettevalmistus tähendab tihti ka lühemat koosolekut. Nii on Scoros varasema 60 minuti asemel praegu tavapärane koosolek 40 minutit või lühem.

Annika Albert rääkis, et oluline on hoida koosoleku fookust ja siin on vastutus kõigil koosolekul osalejatel. „Meil on kokkulepitud neutraalne märksõna, mida kasutada olukorras, kus vestlus on mujale tüürimas. Kõik teavad, mida märksõna kasutamine tähendab, ja tullakse taas tagasi teema juurde,“ selgitas Albert.

2. Loo võimalusi keskendumiseks

Lühendatud töönädala puhul on väga oluline, et olemasolevate tundide jooksul saaks inimesed maksimaalselt kes -

kenduda. „Üks näide on koosolekuvabad kolmapäevad. Nii anname inimestele võimaluse rohkem aega järjest keskenduda ja teha mõtestatud tööd,“ rääkis Albert. Ta lisas, et keskendumise soosimiseks on kõigil välja lülitatud tööd katkestavad teavitused ja kokku on lepitud aeg, mille jooksul peaks e-kirjadele või muudele sõnumitele vastama.

3. Loo kommunikatsioonijuhised

Kommunikatsioonikanaleid saab efektiivselt kasutada vaid siis, kui on selgelt kirjeldatud nende kasutamisega seotud ootused ja praktikad. „Vaatasime üle oma kommunikatsioonikanalid ja nende kasutustavad. Seejärel leppisime kokku, mis infot jagatakse meili teel, mida Slacki vahendusel, mis info tuleb inimesteni viia otsesuhtluses ja mis peab kogu aeg kättesaadav olema. Selleks et ühtemoodi kõikide kommunikatsioonivõimaluste kasutamisest aru saada, lõime juhised – millal, mida ja kuidas kasutada,“ rääkis Albert ajakasutuse tõhustamisest.

Annika Alberti sõnul jätkatakse neljapäevase töönädala rakendamist ka aastal 2023. „Põhjalikumad järeldused saame teha aasta möödumisel, aga usun, et neljapäevane töönädal ongi teadmustöötajatele parim viis töö tegemiseks,“ kinnitas Scoro personalijuht.

Scoro Software OÜ on ettevõte, mille 2013. aastal turule toodud tarkvara koondab projektijuhtimise, kliendihalduse, finantsi ja aruandluse ühte keskkonda, võimaldades ettevõtetel oma tööd paremini organiseerida ja planeerida. Scoro tarkvara on kasutusel enam kui 60 riigis. Ettevõttes töötab üle 160 inimese, kellest enamik paikneb Tallinna kontoris. Lisaks on ettevõttel kontorid Londonis, Denveris ja Riias. Loe neljapäevase töönädala kohta täpsemalt www.scoro.com/4-day-work-week.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 35 KOGEMUS

Uued suunad personalitöös

Kaubanduskojas toimus 20. jaanuaril konverents, mis võttis kokku Regrow’ projekti raames tehtu. Konverentsil astusid üles lektorid piiri tagant ja personalitöö praktikud Eestist. Vahendame kokkuvõtet räägitust.

Eri põlvkonnad töökohal

Uwe Schaumann, Berufsakademie Hamburgi professor, andis ülevaate Saksamaal tehtud värsketest uuringutest. Lisaks Xja Y-põlvkondade esindajatele on töömaailma sisenenud ka Z-põlvkond ja nii võrdles ta kodumaa uusima põlvkonna esindajate ootusi teiste riikide keskmisega. Schaumann rõhutas, et tegelikult ei tohiks eri põlvkondade väärtusi liigitada headeks ega halbadeks. Need lihtsalt on erinevad. Kui millenniumlased usuvad, et elu tuleb nautida (81% vastanutest), siis kaks põlvkonda vanemate puhul on see näitaja vaid 61%. Mõlemad põlvkonnad peavad aga oluliseks, et lähedaste ja perekonnaliikmetega oleks head suhted. Ka töö ja selle eest saadav tunnustus on kõigile kolmele põlvkonnale oluline. Erinevus on vaid selles, et Z-põlvkonna esindajad soovivad tagasisidet kohe ja fookusega sellele, kuidas saaks veelgi paremini asju teha, samas kui eelneva põlvkonna esindajale võib sobida harvem tagasiside ja pigem nähakse selles formaalsust.

Kuidas leida sobilik koolituspartner?

„Paljudel ettevõtetel on praegu koolituskuludega keeruline olukord, kuid on jätkuvalt palju ka neid, kel on koolituseelarve ette nähtud. Milles siis probleem? Mure on selles, et inimesed on töökohustustega nii üle koormatud, et neil pole aega süüvida koolitusturul pakutavasse ning seetõttu jääbki koolitustel käimata ja eneseareng tagaplaanile. Pikas plaanis kaotab aga organisatsioon, kelle töötajad ei ole muutuvate trendide ning vajalike oskustega kursis, kas pole?“ Nii juhatas oma ettekande sisse Karin Kuusk, platvormi Motiveer asutaja. Motiveeri saab koolitushuviline sisestada oma kriteeriumid ning süsteem otsib ja teeb valiku sobivate koolitajate ja koolituste seas.

On ka neid organisatsioone, kel pole koolituseks suurt eelarvet või puudub see sootuks. Palmi Lindjärv, Brink’s Estonia personalijuht ning Eesti HR seltsi üks asutaja, leidis, et üks võimalus on kindlasti töötukassa meetmed, lisaks haridus- ja teadusministeeriumi pakutavad tasuta kursused õppeasutustes. Kuid mitte ainult! Lindjärv julgustas läbi mõtlema, milliseid koolitusi tasub teha ja kuidas koolitusi kommunikeerida. Kas kolleegi tehtud ülevaade uuest platvormist on koolitus? Või töökaaslastele külastatud üritusest kokkuvõtte tegemine? Kui sõnumit sel moel edasi anda, siis kindlasti! Teiseks soovitas Lindjärv olla julgem eri töötajatele erinevate koolitusvõimaluste pakkumisel. Raamatuklubi, kogemuste jagamine ettevõttes – need kõik on õppimise eri vormid, mida julgetakse väga vähe kasutada.

Mentorite olulisus töökohal

Regrow’ projekti käigus töötati välja koolitusprogrammid ettevõtetele. Üks neist oli mentorite koolitus, kus tutvustati lähemalt mentorluse tööriistu, räägiti mentori rollist ja olulisusest töökohal. Koolitusprogrammi eesmärk oli koolitada nii personaliga tegelevaid töötajaid kui ka juhte, et nad oskaksid toetada oma meeskonda parimal moel ja olla neile mentoriks. Koolitusprogramme testiti Taanis, Eestis ja Poolas.

International Business College’i (Taani) esineja Anker Meier jagas kogemust koolitusprogrammi elluviimisest Taanis. Meier mainis, et mentorite olemasolu aitab uuel töötajal paremini ja kiiremini töökohal sisse elada ja töökohal ka püsida. Kogenenumaid ja pikema tööstaažiga töötajaid saab kasutada mentoritena, et hoida kõrgemal ka nende motivatsiooni ja pakkuda neile uusi väljundeid. Töötaja jaoks on mentori olemasolul palju plusse: tema arengut toetatakse, ta mõistab paremini organisatsioonikultuuri, ta saab uusi teadmisi ja kogemusi, tugivõrgustiku ja karjäärialast nõu. Mentori poole saab pöörduda ka küsimustega, mida otse juhilt küsida ei saa või ei taha. Mentori jaoks on aga mentoriks olemine uutmoodi karjääriväljakutse ja võimalus jagada oma teadmisi teistega.

Sõda Ukrainas ja personalitöö Eestis

Mentori poole saab töötaja pöörduda ka küsimustega, mida otse juhilt küsida ei saa või ei taha.

Natalja Kitam, Multikey keeleplatvormi asutaja ja lektor, rääkis, kuidas integreerida Eestisse jõudnud Ukraina põgenikke meie ühiskonda ja töökeskkonda. Suur probleem on eesti keele oskuse puudumine, aga keeleoskus on integreerumiseks hädavajalik ja aitaks ukrainlastel kasu saada ka tasuta koolitustest. Multikey on haridusplatvorm ja sotsiaalvõrgustik, mis muudab keeleõppe tõhusaks ja kiireks. Sõjapõgenikele ei sobi tavapärane statsionaarne keeleõpe, sest paljud on näiteks juba leidnud siin töö ega saa mitu korda nädalas keeletunnis kohal käia. Multikey rakendus sobitab inimesed ja viib nad automaatselt kokku. See on kui Bolt, aga takso asemel on äpis näha inimesed ja kohad, kuhu keeleõppijad on teretulnud.

Kitam juhtis tähelepanu ka sellele, et tööandjatel on võimalik taotleda töötukassast toetusi seoses sõjapõgenike töölevõtmisega. Tööandjal on võimalik taotleda ühekordset mentortasu, mille suurus on 75% alampalgast. Lisaks on aasta jooksul pärast töötaja tööle võtmist võimalik taotleda tööalase koolituse kulude hüvitamist kuni 2500 euro eest töötaja kohta. Samuti saab taotleda tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist 500 euro eest töötaja kohta.

kaubanduskoja teenuste direktor MERIT FIMBERG-ESPUCH kaubanduskoja projektijuht
KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 36

Piret Potisepp esinemas töötukassa karjäärikeskuses, kus toimus kiirendis osalejate esimene kohtumine. Fotod: Evelin Vahtra

Esinemishirm – see, mis hoiab meid tagasi

„Hirm oma seisukohti väljendada takistab mul oma ideid müüa.“

„Hirm suurema kuulajaskonna ees end selgelt väljendada hoiab mind tagasi.“

„Hirm esineda tähendab seda, et ma pole tööl oma täit potentsiaali saanud rakendada.“

Kui lugesin naisjuhtide kiirendi kandidaatide motivatsioonikirju, siis tabasin end mõttelt – nii palju kaotatud potentsiaali! Teisalt olin tänulik, et tänu koostööpartneritele ja sponsoritele saame naisjuhtide kiirendi käivitada. Tõsi, kahjuks saime osalejaid vastu võtta märkimisväärselt vähem, kui oli tahtjaid.

Esinemishirmu kogeb eri uuringute põhjal umbes 70% inimestest. Nii mehed kui ka naised. Samas on mehed loomult enesekindlamad ja riskialtimad. Ka esinedes tuleb see kasuks.

Mida ühiskond teha saaks?

Usun, et võiksime Ameerika koolisüsteemilt üle võtta praktika, et juba varajases eas hakkavad lapsed koolis oma projekte ja uurimustöid teistele esitlema. Esitlus ei tähenda teksti paberilt ette lugemist, vaid vabas vormis edasiandmist. Näen oma tütre pealt, et mida rohkem seda teha, seda lihtsamalt ja loomulikumalt see tuleb.

Teiseks, kas oleme kolleegidena head kuulajad ja anname tagasisidet nii, et kõneleja ei haavuks? Kas oleme oma meeskonnaga paika seadnud reeglid ja peame neist kinni? Kas ettevõtte väärtused ja see, mis päriselt iga päev töökohal toimub, käivad käsikäes?

Kolmandaks, kas me julgustame piisavalt neid, kes on projekti algatanud, seda ka ette kandma? Kui tihti on tubli projektijuht ettekandmise delegeerinud oma juhile? Ka minu meeskonnas on olnud liikmeid, kel puudus esialgu eneseusk lavale minna ja suurema kuulajaskonna ees rääkida. Kuid teadsin oma kogemusest – hirmust saab üle olla vaid sellega silmitsi seistes.

Ettevalmistus aitab alati

Esinemishirmu tajuvale inimesele võib olla abi olla mõtteharjutusest „mis siis, kui...?“.

Mis siis, kui mul esinedes oluline mõte meelest läheb? Mis siis, kui mul ei tule midagi olulist meelde? Mis siis, kui mulle esitatakse küsimus, millele ma ei oska vastata?

Kui rahulikult mõelda, siis maailma lõppu ju ei järgne. On täiesti inimlik, kui esineja ütlebki, et tal mõttelõng katkes. Või et tal pole küsimusele kohe vastust, kuid saab selle hiljem järele uurida.

Kindlasti tuleb kasuks ka harjutamine. Kui arvad, et veatud esinejad on sündinud talendid, siis arva uuesti. Tegelikult on nad lihtsalt saanud rohkem praktikat kui teised. Kuidas aga praktiseerida, kui esinemisettepanekutele ei öelda? Lahendus on nutikas – meil on nutitelefonid, mis salvestavad nii häält kui ka pilti. Kasutagem neid!

Uus naisjuhtide kiirendi

Kaubanduskoda alustas 26. jaanuaril naisjuhtidele mõeldud projektiga, kus saab treenida kriitilise mõtlemise, argumenteerimise ning avaliku kõnelemise ja läbirääkimise oskusi. Kiirendisse valiti 25 naisjuhti nii era-, avalikust kui ka kolmandast sektorist.

Kiirendis on kesksel kohal SpeakSmartClub™-i täiskasvanutele mõeldud treeningmetoodika, mille kohtumised kombineerivad argumenteeritud mõtlemis-, suhtlemis- ja veenmisoskuste omandamist ning nende oskuste regulaarset harjutamist. Lisaks toimuvad ava- ja lõpuüritus ning igakuised kohtumised tippjuhtidega eri sektoritest.

Treenerid on Kai Klandorf ja Anna Karolin.

Kiirendit korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kuldsponsor on Telia Eesti ja koostööpartnerid on SpeakSmart, Rootsi suursaatkond ja Kanada suursaatkond.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor
KOOLITUS

Väikelinnast Eesti esimeseks

EKSPORTIVAKS

FRANTSIISIKS

Beautiful Me rullmassaaž on kuue aastaga kasvanud väikesest Pärnu salongist Eesti esimeseks eksportivaks frantsiisiettevõtteks.

KEE ABEL

Beautiful Me brändi looja, tegevjuht

Alustasime sihilikult väiksemas linnas, kuna seal on kergem jõuda turundusega suu rema sihtrühmani ja leida võimalikult palju inimesi uudset teenust proovima. Väiksemas linnas ei kao turundussõnum infomüra sisse ära ja suust suhu jutud liiguvad kiiremini. See plaan töö tas ja inimesed võtsid meid soojalt vastu. Nii saime paar kuud hiljem julgust edasi liikuda ning avasime salongid Tallinnas ja Tartus üheaegselt.

Kiire areng oli vajalik, sest me mõistsime, et tollal oli sisenemisbarjäär selles valdkonnas väike ning meie väga intensiivne turundus sotsiaalmeedias ja üleriigili ses trükimeedias tõmbas uuele massaaživiisile tähe lepanu. Ühtlasi hakkasid tekkima meie kontseptsiooni kopeerivad ettevõtted. Pidime alustama oma kontsept siooni kaitsmisega ja samal ajal intensiivselt laienema.

Seega jätkasime oma strateegiat ja kasvasime kiirelt üle-eestiliseks ketiks. Kolmandal aastal pöördus meie poole frantsiise loov ja nõustav ettevõte Francorp, kelle Eesti esindaja oli meie tegevust märganud. Turuanalüüsi tulemusel leiti, et rullmassaaž on kogu maailmas midagi teistsugust ja Beautiful Me on väga hea frantsiisitavu sega. Koostöös Francorpiga koostasime kahe aasta jooksul vajalikke dokumente, juhendeid, kontseptsioo niraamatuid jne. Kogu info, mis seni oli ainult meie peas ja tundus uue salongi avamise puhul iseene sestmõistetav, pidi nüüd jäädvustatama paksude kaante vahele. Kõik peab olema kirjas ja kirjeldatud, kuidas samm-sammult ehitada, avada ja juhtida üht salongi.

Uue massaažimasina sünd

Vahepealsesse aega jäi ka periood, kus saime aru, et turul pakutavad rullmassaažimasinad ei käi meie ambitsioonidega kaasas. Olime näinud, mis probleemid on seadmetel, mis ei ole mõeldud kümme tundi päevas töötama. Alustasime enda masina väljatöötamist, kuhu on integreeritud uudsed IT-lahendused, mis toetavad nutisalongi põhimõtet. Enda masina ehitamine oli möödapääsmatu, eriti seetõttu, et tulevikuplaanides oli frantsiisi müümine ja oma brändi kasvatamine.

Beautiful Me looja ja tegevjuht Kee Abel oli konkursi „Aasta noor ettevõtja 2022“ nominent.

Foto: erakogu

KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 38

Joonistasime paberile, milline peaks meie masin välja nägema ja mida see peaks tegema. Leidsime partnerid nii masina ehitamiseks kui ka masinale „aju“ loomiseks. IT-sektorist leidsime ettevõtte Krakul, kellele pakkus meie arendatav seade huvi. Nende töö tulemusel suhtleb nüüd masin ise interneti kaudu serveritega, käivitub automaatselt ja vahetab andmeid kliendikontoga.

Samas on see alles algus, sest masina ehitus on järjepidev protsess. Kuid nüüd on meil olemas seade, mis on võimeline meie plaanidega sammu pidama ja arenema. Areng ja konkurentsieelise saavutamine oleks väga raske kellegi teise seadet kasutades.

Jah, me ei kujutanud tegelikult ette, kui kallis on ühe IT-lahendusega tööstusliku masina ehitus. Me ei osanud oodata, et esimesele prototüübile järgneb mitu uut ning isegi nüüd teeme parendusi masinatele, mille saadame üle maailma paiknevatesse salongidesse. Paberil tundub kõik lihtne ja inseneride arvutuste kohaselt peaks kõik toimima, kuid ikka ilmneb asju, mida saab paremini teha.

Uudne harjutuste programm

Tehes koostööd erinevate spetsialistidega, sai meile juba enne enda masina ehitamist selgeks, et turul saadaolevad seadmed ja nendega kaasa tulev harjutuste programm ei ole päris see, mis olema peaks. Nii valmiski meil koostöös lümfiterapeut Reio Vilipuuga uudne ja ainulaadne harjutuste programm, mis järgib lümfiteraapia põhimõtteid ehk on kooskõlas tänapäeva teadmistega lümfisüsteemist. See on väga tähtis, sest me tegeleme ju inimeste ja nende heaoluga. Järjepidev arendustöö paneb aluse sellele, et saaksime maailmas eristuda, pakkuda midagi uut ning teha seda usaldusväärselt ja tõenduspõhiselt. Frantsiisi ei ole mõtet teha, kui sa püüad turule siseneda asjaga, milles keegi on juba aastaid sinust eespool. Tuleb leida see miski, milles sa oled teistest parem või siis ei ole sinu pakutavat varem üldse olemaski. Kuid täiesti uue teenuse või tootega kaasneb aeglasem laienemine, sest sina ja su ettevõte olete need, kes peavad tarbijat hakkama koolitama ja neile tutvustama, miks neil sind vaja on. Keegi ei tea, et tal on sind vaja, sa pead ise end vajalikuks tegema!

Mure rahastamisega

Frantsiisi rahastamisest rääkides on Eesti äärmiselt kehvas seisus. Beautiful Me ei ole eksportiv tööstusettevõte, aga samas on meie toode eksporditav. Eesti pankades ei teata frantsiisist midagi, kuigi paljudes suuremates riikides on pankades eraldi osakonnad, kes tegelevad frantsiisiküsimustega nii frantsiisiandja kui ka -võtja seisukohast ning rahastuseks pakutakse mitmesuguseid pakette ja võimalusi. Sellega, et Eestis tegutsevad pangad frantsiiside rahastamisega ei tegele, puutusime kokku siis, kui otsisime võimalusi, kuidas enda masinate ehitust rahastada. Lõpuks selgus, et raha saame nii palju, kui palju on meil tagatist pakkuda ehk osutati klassikalisi finantsteenuseid.

Enamik toetusi ja riigi korraldatud ekspordile suunatud üritusi on samuti tootepõhised. Nende eesmärk on midagi konteinerite kaupa välisriikidesse müüa. Frantsiis ei mahu kuidagi nende eksporditavate toodete hulka. Kuid pärast kaubandus-tööstuskojaga liitumist oleme saanud tuge, et leida välisriikides potentsiaalseid frantsiisivõtjaid. Välisturgudel õigete partnerite leidmine ongi üks põhilisi küsimusi, millega praegu tegeleme. „Toode“ on valmis ja nüüd tuleb seda levitada.

Frantsiis võimaldab kiirelt laieneda Avades ja omades ise salonge välisriikides, oleks vaja luua igasse riiki oma meeskond ja investeerida suuri summasid. Me ei tunne läbi ja lõhki

teiste riikide kombeid, tavasid ja ka turunduse iseärasusi, kuigi me viime end kurssi nii palju kui võimalik, et pakkuda adekvaatset tuge. Me ei soovinud ettevõttesse selles etapis investoreid kaasata ja pole seda seni veel teinud. Seega meie ainsaks lahenduseks jäigi laienemine frantsiisi müües.

Aitad teisi, kasvad ise Meile tundus mõistlikum olla ettevõte, kes aitab teistel inimestel asutada ettevõtteid ja teenida raha. Öeldakse, et aita teistel teenida ja kasvada ning siis kasvad koos nendega ja palju suuremaks. Frantsiisi puhul täpselt nii ongi. Sina kui frantsiisiandja oled tugitala ja sinu eesmärk on aidata teistel olla edukas – siis oled ka sina edukas ja sinu üks pingutus võib iseenesest hakata kasvama. Näiteks kui sinu üks edukas frantsiisivõtja avab näiteks 10 või 50 salongi, on sinu panus peaaegu sama suur kui ühe frantsiisi puhul. Miks? Sa annad sisendi sellele ühele frantsiisivõtjale ja tema viib selle sisendi teistesse enda hallatavatesse salongidesse. Nii polegi sinu panustatud energia ei kümne- või viiekümnekordne.

Kokkuvõttes võib öelda, et liigume täiesti uuel maastikul, kuhu keegi ei ole rada sisse tallanud. Siht on loomulikult minna otse, kuldse viljapõllu poole, aga otseteed sinna paraku pole ka kõige parema tahtmise juures.

Frantsiisi ei ole mõtet teha, kui sa püüad turule siseneda asjaga, milles keegi on juba aastaid sinust eespool.
KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 39

Automatiseerimine ja innovatsioon: jätkusuutlikkuse saavutamine tööstuses

Fractory eesmärk on automatiseerida neid tootmis-, hinnastamis- ja tellimisprotsessi osi, mis on ajakulukad või keerulised, ning lihtsustada ja odavdada ka logistikat ja projektihaldust. Ent minu kogemus näitab, et väiksem töömaht on ainult üks osa automatiseerimise plussidest – sageli viib see ka jätkusuutlikkuseni.

Võtame kasvõi näite sellest, kuidas minust sai heal tasemel prügisorteerija. Häbiga pean tunnistama, et enne oma kaaslasega kokku kolimist viskasin liialt palju asju otse olmeprügisse. Minu elukaaslane motiveeris mind aga end käsile võtma ja nüüd olen ma prügi sorteerimises juba üsna hea. Esialgu oli muidugi keeruline ja aeganõudev pidada meeles, mis kuhu käib; eriti ebameeldiv oli aga asjaolu, et pidin pingutama hakkama tegevuse juures, mis enne mingit vaeva ei nõudnud. Praeguseks on prügi sorteerimine minu jaoks ilmselge tegevus ja toimub täiesti automaatselt.

Takistustest hoolimata on minu jäätmekäitlusprotsess jõudnud efektiivse automatiseerituseni, aga veelgi enam: on selgunud, et tekitan nüüd ka vähem prügi või lausa taaskasutan asju, mille varem lihtsalt ära oleksin visanud.

Automatiseerimine ja jätkusuutlikkus

Prügi sorteerimine on küll väga otsene näide jätkusuutlikkusest, ent tegelikult on automatiseerimine paljudes valdkondades tihedalt jätkusuutlikkusega seotud. Ka Fractorys on automatiseerimisega lood üsna head: meie tegevus on tõhus, sest hoiab kokku raha ja aega, mida mujal efektiivsemalt ära kasutada, ning teeb oma ökonoomsusega head keskkonnale.

Fractory pilvepõhine tootmisprotsess maksimeerib masinate kasutamise, viies algoritmide abil kliendi kokku tema potentsiaalse tarnijaga. See tagab kasutuna seisvate masinate töösse võtu. Teadustööd näitavad, et

tegemist on suure probleemiga: tootmissektori masinapark seisab umbkaudu 50% ajast jõude. Fractoryl on sadu rahvusvahelisi tootmispartnereid ja nii on meie platvormil olemas ka info, millised masinad parasjagu vabad on. Nii saame probleemseid seisakuid vähendada ja iga töö sobiva masinani viia. See on aga ainult üks jätkusuutlikkuse komponent. Kogume sarnast materjali kasutavad tellimused kokku, millega vähendame materjalijääke ja transpordile kuluvaid ressursse. Ja loomulikult läheneme mõistusega ka kogu protsessi geograafilisele mõõtmele, keskendudes kohalikele tootmispartneritele, misläbi on transpordidistantsid lühemad ning nendega kaasnev kulu ja mõju keskkonnale väiksem.

Fractory platvorm on hea näide keskkonnast, kus majanduslik jätkusuutlikkus on automatiseerimise otsene tagajärg: meie keskkonna kasutamine on kulutõhus, ja see on atraktiivne nii tarnijatele kui ka klien-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 40 KOGEMUS
Fractory platvormi võimalusi kasutades valmis Tartu JK Welco staadioni tribüünihoone terasdetailide täislahendus (laserlõikus, keevitus, pinnatöötlus). Foto: Mart Raamat

tidele. Sealjuures tekib kokkuhoid nii ajalises kui ka rahalises võtmes. Veel edendame ka sotsiaalset jätkusuutlikkust: investeerime haridusse, toetame noori ning kasvatame neis teadlikkust inseneeriast ja tootmisest.

Jätkusuutlikkuse iga tahuga tegelemine viib lõpuks aga võimalusteni, mida saab edukalt keskkonna jätkusuutlikkuse heaks ära kasutada. Vabanenud ressurssi ja raha saab kasutada senisest efektiivsemalt ning inseneeriavaldkonna tulevased helged pead, keda on julgustatud selles tööstusharus tegutsema, saavad asuda lahendama suuri ja tõsiseid probleeme. Protsesside efektiivsemaks muutmine teenib seega elutähtsat vajadust: toetada nihet, mis viiks kogu tööstusharu jätkusuutlikumaks muutumiseni. Eks otsi kõik tööstusharud seda innovatsiooni, mis nende tegutsemise tõhusust parandaks. Ka ettevõtted, kes otseselt kasvuga ei tegele – näiteks keskkonnaorganisatsioonid –, otsivad siiski viise oma protsesse tõhustada. Mida efektiivsemad on protsessid, seda siledamaks muutub tee seatud eesmärkideni ja nendeni jõudmine saab varasemast lihtsamaks.

Suuremahuline innovatsioon

Kuigi innovatsioon ja sellega kasvav tõhusus loovad üheskoos suure muutuse, tuleb tõdeda, et kõik innovatsioonid pole ühtviisi mõjusad. Kas seda, kui võtad mistahes aspekti oma ärist ja suudad seda paari protsendipunkti võrra efektiivsemaks muuta, võiks siis kohe innovatsiooniks pidada – või on tegu lihtsalt ühe õiges suunas astutud sammuga?

Väikesed sammud on head, aga suured veelgi paremad. Rasketööstuses võivad need suured sammud olla näiteks kõrgahjude asendamine kaarahjudega, jääkterase kasutamine lähtematerjalina toormaterjali asemel, tootmise viimine taastuvenergiaallikatele või energiakasutuse tõhustamine. Aga kuidas oleks hoopis ühe hiiglasliku sammuga? Näiteks nullheitega terase või asendusmaterjali loomisega?

Eesti on mitmes mõttes edukas riik. Asjad pole siin küll ideaalsed – kus üldse olekski? –, ent riigina toimime paremini kui paljud teised. Jõuame heade tulemusteni, ent mitte seetõttu, et eestlased oleks oma omadustelt teistest rahvastest peajagu üle. Usun, et võtmekoht on siin hoopis meie kui rahva nooruses. Eesti iseseisvus taastati alles mõnekümne aasta eest ning me saime puhtalt lehelt alustada ja keskenduda teemadele, millega peaksid saama tegeleda kõik riigid: haridusele, IT-infrastruktuuri loomisele ja protsesside automatiseerimisele. Teisisõnu: saime alustada algusest. Ka Fractory alustas algusest. Tuvastasime inseneritöös ette tuleva probleemi: ajakulu, mis tekib tarnijaid otsides, neilt hinnapakkumisi küsides ja seejärel saadud infot hallates. Seejärel kaotasime selle probleemi, asendades seni kasutusel olnud protsessi oma lahendusega. Ka tootmissektori jätkusuutlikkuse probleemi lahendamine toimub sarnasel moel.

Inimesed, kes viimati nimetatud ideede kallal töötavad, ei mõtle loodetavasti lihtsalt seniste protsesside parandamisele, vaid sellele, kus võiks asuda mõni täiesti uus alguskoht. Ainult sel moel saab teha suuremahulist innovatsiooni. Tuleb lihtsalt algusest pihta hakata! Ära hakka tuvastama probleeme oma protsessi lõpp-punktis – kuigi probleeme seal kahtlemata on, ja kindlasti ka lahendusi. Võimaluse palju suuremaks muutuseks leiad siis, kui alustad päris esimesest sammust.

Tootmistööstuse jätkusuutlikkus paraneb siis, kui suudame akumuleerida üha enam ja enam päriselt sisukaid innovatsioone. Selliseid, mis lihvivad konarused sirgeks, et rajada sujuv tee põhimõttelisele muudatusele kogu sektoris: uuele materjalile, mis muudab omakorda juba kõike ülejäänut.

Fractory praeguseks rahvusvaheline äri on asutatud Eestis, kontorid on nii Tartus kui ka Tallinnas, ent töö käib ka Fractory kontorites Soomes ja Inglismaal.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 41 KOGEMUS
Mida efektiivsemad on protsessid, seda siledamaks muutub tee seatud eesmärkideni ja nendeni jõudmine saab varasemast lihtsamaks.

Kuidas jätkusuutliku turismi idee külalisteni viia?

Kuidas meelitada sihtkohta rohkem turiste? Pärast koroonapandeemiat ja ulatuslikke reisipiiranguid on see küsimus paljude turismivaldkonna professionaalide jaoks võtmetähtsusega. Samal ajal tekib aga küsimus, kas eesmärk meelitada kohale võimalikult palju turiste seab ohtu jätkusuutliku turismi idee?

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor
KOOSTÖÖ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 42
Berliin on populaarne peosihtkoht ja vahel häirivad lärmakad turistid kohalikke. Seetõttu teeb linn turismiturundust ka kohalikele, et selgitada turismist saadavat kasu. Fotol seltskond õllerattal, mis liigub pedaalide väntamise jõul. Foto: Shutterstock

Mis on Tourban?

Tourbani projekti eesmärk on aidata turismiettevõtetel muuta oma ärimudelid jätkusuutlikumaks, ressursitõhusamaks ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaks, vähendades seejuures ka projektis osalevate linnade CO2 jalajälge. Projekti käigus ette võetavate tegevustega omandavad turismiettevõtjad vajalikud oskused ja teadmised ning neid toetatakse rahaliselt, et nad suudaksid saavutada innovaatilised ja jätkusuutlikud lahendused.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete programmi (COSME) raames, mida haldab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rakendusamet (EASME). Vaata lähemalt www.tourban.eu.

Kuigi aastaid on räägitud jätkusuutliku turismi võidukäigust, siis pärast pandeemiat nägime, kuidas turistide hordid jõudsid (taas) peamistesse sihtkohtadesse. Tundus, nagu kõik oleksid unustanud jätkusuutlikuma tarbimise idee, aga kas see ikka on nii?

Storytelling, võimas tööriist ka turismis Euroopa Komisjoni rahastatud Tourbani projekti raames toimus hiljuti veebikohtumine, kus fookuses oli lugude jutustamine. Lugude vestmine on väga pikaajaline traditsioon, pole siis ime, et meid lood kõnetavad. Kõnetavad ja mis veelgi tähtsam, jäävad meelde. Lisaks loovad lood tähenduse ja konteksti, tekitades inimestes soovi tegutseda ja aidates neil suhestuda. Filmitööstus on lugude jutustamist aastakümneid edukalt kasutanud, kuid nüüd teevad seda üha rohkem ka teised sektorid. Väga edukalt!

Klientideni jõuad aga siis, kui need lood just sinu potentsiaalseid ja praeguseid kliente kõnetavad.

Hea uudis on, et tegelikult on see lihtne. Maailmas on palju lugude jutustamise eksperte, koolitajaid ja coach’e ning nende seast teeb kaubanduskoda koostööd Sales Story Methodi looja Yasmine Khateriga Singapurist. Tema väljatöötatud lähenemine seob omavahel tarbijapsühholoogia ja parimate Hollywoodi filmistsenaristide

Filmitööstus on lugude jutustamist aastakümneid edukalt kasutanud, kuid nüüd teevad seda üha rohkem ka teised sektorid.

Võta ühendust!

Kui sul tekkis huvi lugude jutustamise metoodika teemal oma ettevõttes koolitus korraldada, võta ühendust piret@koda.ee ja küsi personaalset pakkumist.

pikaajalise praktika. Singapur on küll eestlaste jaoks kauge ja kultuuriliselt teistsugune paik, kuid Yasmine Khateri meetod toimib kõikjal üle maailma. Oleme seda tutvustanud eri koolitustel ka turismisektori ettevõtjatele ja tagasiside on olnud positiivne.

Pariis, Berliin või ehk tundmatu sihtkoht?

Sarnaselt teiste sektoritega on ka turismimaailmas n-ö trendikad

sihtkohad, mis tõmbavad huvilisi ligi. Euroopas on nendeks aastakümneid olnud näiteks Pariis ja Berliin. Mõlemad on leidnud tee lugematutesse raamatutesse, filmidesse ja muusikapaladesse. Kuid mitte ainult. Mõlema riigi turismiametid on pikka aega korraldanud ka sihtturu kampaaniaid.

Kui külastasin novembris 2022 VisitBerlini kontorit, siis toodi huvitava faktina välja, et lisaks välisturistidele suunatud kampaaniatele korraldasid nad teavitustegevusi ka kohalikele. Miks? Sest liigne välisturistide arv on kohalike jaoks koormav. Seda enam, et palju tullakse Saksamaa pealinna ka selle kireva ööelu pärast. See tähendab, et tihti on need külastajad altid alkoholi ja muude meelemürkide tarbimisele ja muutuvad ohuks nii iseendale kui ka teistele. Kohalikele elanikele suunatud teavituskampaanias keskenduti aga hüvedele, mis tänu turistidele saavad kättesaadavaks ka pealinna elanikele. Näiteks ilma turistideta puuduks berliinlastel võimalus nautida kolme ooperimaja pakutavat repertuaari.

Suur külastajate arv on kindlasti aktuaalne ka Prantsusmaa pealinnas. Jätkusuutlikkust hindava turisti jaoks on see problemaatiline, sest suure hulga külalistega kaasnevad liikuvuse, prügi ja teiste ressursside käitlemisega seotud teemad. Pariis on eriti populaarne Aasia turistide seas ja kohe, kui reisipiirangud kaotati, leidsid sealsed külalised tee sellesse romantilisse linna. Aga mitte ainult. Tugev USA dollar pani oluliselt rohkem ameeriklasi Euroopasse reisima. Lisaks leiavad Pariisis aset paljud moetööstuse iga-aastased tippsündmused. Kui samale ajal satub aga näiteks ühistransporditöötajate streik, siis on tegemist täiusliku kaosega. Küllap jagub neid, kes pärast taolist kogemust ei soovi enam eales oma jalga Pariisi tõsta. Sellisel juhul kaotavad kõik turundusse investeeritud eurod mõtte.

Kindel on aga see, et Z-põlvkonna esindajate jaoks on jätkusuutlik turism üha olulisem. Praegu mõjutavad nad oma vanemaid jätkusuutlikke valikuid tegema, kuid peagi on nad arvestatava maksujõuga kliendisegment, kellest turismisektoril pole võimalik mööda vaadata.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 43 KOOSTÖÖ

Kes vastutab?

Euroopa Komisjon (EK) hakkab muutma lepinguvälisest kahjust tulenevaid vastutust reguleerivaid norme. Muudatused tehakse kahe uue direktiivi ettepanekuga: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv lepinguvälise tsiviilvastutuse normide tehisintellektile kohandamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest.

Järgnevalt heidan põgusa pilgu tulevasele vastutuse käsitlusele tehisintellekti tekitatud kahju korral.

Kehtivad siseriiklikud vastutust käsitlevad õigusnormid – eeskätt need, mis põhinevad süül – ei sobi selliste vastutusest tulenevate nõuete käsitlemiseks, mis on seotud tehisintellektipõhiste toodete ja teenuste tekitatud kahjuga. Praeguste õigusnormide alusel peab kannatanu tõendama kahju tekitanud isiku õigusvastast tegevust või tegevusetust. Tehisintellekti eriomaduste, sealhulgas keerukuse, autonoomsuse ja läbipaistmatuse (nn musta kasti efekt) tõttu võib aga kannatanul olla keeruline või üleliia kulukas teha kindlaks vastutav isik ja põhjuslik seos ning tõendada, et tingimused nõude rahuldamiseks on täidetud.

Kuidas tehisintellekt vastutab?

Nende probleemide lahendamiseks soovis EK sätestada ühtsed nõuded lepinguvälise tsiviilvastutuse kohta sellise kahju puhul, mille tekkimisega on seotud tehisintellektisüsteemid, ning pakkus välja tehisintellektiga seotud lepinguvälise vastutuse direktiivi ettepaneku. See põhineb tehisintellekti käsitleval valgel raamatul, EK aruandel ohutuse ja vastutuse kohta tehisintellekti valdkonnas (nii valge raamat kui ka aruanne aastast 2020) ning 2021. aasta ettepanekul tehisintellekti kohta, milles keskenduti ennetamisele ja ohutusele. Samuti on see direktiiv seotud uue tootevastutuse direktiiviga.

Lihtsustatult öeldes soovitakse tehisintellekti vastutuse direktiiviga tagada tehisintellektitoodete või -teenuste tekitatud kahju korral kannatanutele õiglane kaitse, täpselt nii nagu siis, kui kahju oleks tekitatud mis tahes muudel asjaoludel.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees
EUROOPA UUDIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 44

Seda kohaldatakse lepinguväliste tsiviilõiguslike nõuete suhtes, kui need on esitatud süülise vastutuse korra alusel. See tähendab korda, millega on ette nähtud seadusest tulenev kohustus hüvitada tahtlikult või ettevaatamatuse või tegevusetusega tekitatud kahju.

Kaks peamist uuendust

Kohtumenetluse lihtsustamiseks

kannatanute jaoks kasutatakse kahte peamist õiguslikku uuendust.

Esiteks, kui on kindlaks tehtud (hoolsuskohustusest lähtuv) EL-i või riiklike

Kui ettevõte kasutab kliendisuhtluses vestlusrobotit, mis annab kliendi küsimusele vale või ebapiisava vastuse ja klient saab seetõttu kahju, peaks tulevikus olema lihtsam tekitatud kahju tagasi nõuda.

Foto: Shutterstock

eeskirjade rikkumine ja põhjuslik seos tehisintellektisüsteemiga (selle väljundiga) näib mõistlikult tõenäoline, siis kehtib ümberlükatav põhjusliku seose eeldus. Vastasel juhul oleks kannatanutel raske üksikasjalikult selgitada, kuidas konkreetne viga või tegevusetus põhjustas kahju, eriti raske on see juhul, kui on tegemist keerukate tehisintellektisüsteemidega. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate, nende nimel tegutsevate isikute ja kasutajate suhtes kohaldatakse erisätteid. Direktiivis arvestatakse põhjusliku seose eeldusega vähemal määral, kui tehisintellektisüsteemi kasutab mitteprofessionaalne kasutaja, kes ei sekkunud tehisintellektisüsteemi käitamistingimustesse.

Teiseks, kui tootevastutuse puhul on lihtsam kindlaks teha, kelle vastu hagi esitada, siis tehisintellektiga on lood keerulisemad. Direktiiviga antaksegi kannatanutele rohkem vahendeid õiguskaitse taotlemiseks, võimaldades neile juurdepääsu ettevõtete ja tarnijate käsutuses olevatele tõenditele juhtudel, kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemiga.

Kannatanutel on võimalik saada kohtult korraldus, millega antakse juurdepääs vajalikule teabele, et teha kindlaks, mis põhjustas neile tekitatud kahju ja millise füüsilise või juriidilise kostja poole saavad nad kahju hüvitamiseks pöörduda. Kui tõendid on kergesti kättesaadavad, ei ole põhjusliku seose eeldus enam kohaldatav ja see peaks EK arvates motiveerima ettevõtteid sellist teavet kättesaadavaks tegema.

Direktiivil mitu eesmärki Üldiselt loodab EK selle direktiiviga parandada ühtse turu toimimist, tagada kannatanutele (nii üksikisikutele kui ka ettevõtjatele) laiem kaitse ning suurendada ühtlustatud eeskirjade abil usaldust tehisintellekti vastu. Selle prognoositav toimeala on lai, hõlmates näiteks eraelu puutumatuse rikkumisi, andmete kaotsiminekut või ohutusprobleemidest tingitud kahju. Uued eeskirjad lihtsustavad näiteks hüvitise saamist juhul, kui kedagi on diskrimineeritud tehisintellektitehnoloogiat kasutavas värbamisprotsessis. Kuidas see kõik tegelikkuses päriselt rakenduma hakkab, on veel vara öelda – kuna tegemist on direktiiviga, tuleb see liikmesriikidel, sh Eestil, oma siseriiklikku õigusesse üle võtta. Liikmesriikidele antakse vajalike õigusnormide jõustamiseks aega kaks aastat direktiivi jõustumisest.

Tehisintellekti vastutuse direktiiviga soovitakse tagada tehisintellektitoodete või -teenuste tekitatud kahju korral kannatanutele õiglane kaitse.
EUROOPA UUDIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 45

PALJU ÕNNE!

PORT ARTUR OÜ

95

BALTIKA AS 35

HENKEL BALTI OPERATIONS OÜ SKRIINING OÜ

30

A.K.K. AS ADVOKAADIBÜROO HEDMAN PARTNERS & CO OÜ ARKE LIHATÖÖSTUS AS ARTOCARPUS OÜ

ATTILA OÜ

BEWESHIP EESTI AS EESTI HÖÖVELLIIST OÜ

EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG AS ELLEX RAIDLA ADVOKAADIBÜROO OÜ

ESVIKA ELEKTER AS EXCELLENT GRUPP AS FIFAA AS

FLAGMORE AS

I.V.A. LEON OÜ

KEMET RV OÜ

LAIDEST OÜ

LEADELL PILV ADVOKAADIBÜROO AS MEGASTAR AS MOBEC AS

MORBELA OÜ

OPTIPRO OÜ

PANDIVERE L.T. OÜ

PIPELIFE EESTI AS

PVC KATTED OÜ

SALVA KINDLUSTUSE AS SUNOREK AS

SWECON AS

TANEL OÜ

THOMEKO EESTI OÜ

TRANSOCEAN EESTI OÜ

WTC TALLINN AS

25

ANDRESE SOOLALADU OÜ

BRAGI OÜ

DAMBIS EESTI OÜ

DF OÜ

EKSPERT KAPITAL OÜ

ELEN PT OÜ

ETC KODU OÜ

EUROFOTO OÜ

EXPRESS SHIPPING SERVICE OÜ

IDEEKLAAS OÜ

LEONHARD WEISS VIATER OÜ

MATEK AS

MEREC-TÖÖSTUSE OÜ

MILPABER AS

MONIK OÜ

MR PORTAL OÜ

MSC EESTI AS

NESCOTECH OÜ

NETT AS

PÄRNU AUTO ETM OÜ

RAFARM GRUPP OÜ

SAARE KALA TOOTMINE OÜ

SELVER AS

VIACON EESTI AS

VIRU RAND OÜ

Õiged kontaktid tõid Rootsi sõltuvusnõustaja Viljandisse

Enterprise Europe Networki (EEN) eesmärk on aidata ambitsioonikatel ettevõtetel kasvada, piiri taha laieneda ja vajaduse korral saada sihtriikides tuge EEN-i koostööpartneritelt nii partnerite kui ka info leidmiseks. Ühe hiljutise EEN-i abil sündinud eduloo leiab Viljandist.

Möödunud aasta lõpus leidis alkoholisõltlaste nõustamisega tegelev

No-addict Scandinavia

OÜ EEN-i võrgustiku toel Viljandis rentimiseks sobilikud ruumid ning ettevõtet nõustati asjaajamisel. Kohalik koostööpartner oli Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator, mis arendab Kesk-Eestis ettevõtlust, pakkudes muu hulgas koolitusprogramme ja luues piirkondlikku kontaktivõrgustikku.

No-addict Scandinavia OÜ omanik on Christer Nordin, kes on 14 aastat tegelenud nii Rootsis kui ka Norras sõltuvusnõustamisega. Ettevõtte eesmärk on aidata kaasa alkoholi kuritarvitamise ning alkoholisõltuvuse sotsiaalsete ning majanduslike tagajärgede vähendamisele Euroopa Liidus. Üks samm selle eesmärgi suunas liikumisel ongi sõltuvusnõustamise keskuse avamine Viljandis. Christer Nordin: „Viljandis hakkab tööle sõltuvushaiguste ennetamis- ja nõustamiskeskus, samuti tegeleme väärkohtlemise teemadega. Meie teadmiste- ja kompetentsikeskus pakub koolitus- ja tugiprogramme, mis sobivad nii ettevõtetele, avaliku sektori asutustele kui ka peredele.“ Ta lisas, et on Viljandis varem korraldanud sõltuvuste teemal seminare, mille vastu on huvi olnud suur. „Viljandi sobib väga hästi ka oma rahuliku väikelinnaatmosfääri poolest,“ põhjendas Nordin keskuse asukohavalikut.

No-addict Scandinavia OÜ kasutab kognitiivset ja psühhodünaamilist teraapiat kombineerivat 12 sammu programmi, mis on maailmas üsna

No-addict Scandinavia OÜ omanik Christer Nordin (keskel) Viljandis koos Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori juhi Olavi Israeli (vasakul) ja Viljandimaa arenduskeskuse juhataja Elmo Puidetiga. Foto: erakogu

levinud sõltuvusravi programm. Huvilistele pakutakse 32 nädalat kestvat süvakoolitusprogrammi ja grupiteraapiat. Nõustamine toimub inglise keeles, kuid suurem osa materjalidest ja praktikaülesanded on eesti keeles, toeks on ka eesti keelt rääkiv töötaja. „Kogemus näitab, et kui inimene on ühes eluvaldkonnas

varasemast negatiivsest käitumisest vabanenud, on teistes valdkondades lihtne endise halva käitumise juurde tagasi pöörduda. See tekitab probleeme suhetes. Sõltlase jaoks on tavaline, et ta on sõltuvushaigusega leppinud ja jätkab sõltlasele omast käitumist,“ kirjeldas Christer Nordin. Nordin tõi välja, et tõhusa sõltuvushäirete ennetus- ja ravipoliitikaga kaasneb suur kokkuhoid nii üksikisikute kui ka majanduse seisukohast. „Kui teie ettevõte annab sel teemal oma töötajatele teadmisi, saavad töötajad ja nende pered abi ning samal ajal säästab ettevõte tulevikus tekkida võivate probleemide ennetamisega raha,“ nentis Christer Nordin. Lisainfo

Viljandis hakkab tööle sõltuvushaiguste ennetamis- ja nõustamiskeskus.
EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht
een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 47
veebilehel www.no-addict.com.

TOIT

h Hollandi ettevõte otsib toiduainetööstuse ettevõtet, kes toodab või kellega koos saab arendada taimseid alternatiivseid kalatooteid ja/ või kalaliha.

KOOD: BRNL20230112013

h Taani ettevõte otsib piima- või taimepõhise valgupulbri tarnijat.

KOOD: BRDK20230112008

h Rootsi VKE otsib toiduainetööstusettevõtet, kes toodaks vastavalt nende esitatud retseptile hommikuhelbeid.

KOOD: BRSE20230103008

h Leedu kombucha ehk kääritatud teejoogi tootja otsib koostööpartnereid kaubandus- või turustusteenuse lepingu alusel.

KOOD: BOLT20230120001

MASINATÖÖSTUS, ELEKTROONIKA JA METALL

h Austria ettevõte pakub allhanget metallisektori ettevõtetele roostevabast terasplekist stantsitud ja painutatud detailide tootmiseks.

KOOD: BRAT20230116004

h Leedu elektriseadmete tootja ja hulgimüüja otsib tarnijaid elektriseadmetele, nt lülitid, pistikupesad, paigaldusmaterjalid, kilbid, juhtmed, kaablid, lambid, valgustusseadmed, torud jm.

KOOD: BRLT20221206010

h Itaalia ettevõtte, kes arendas välja nutika haaratsi koos 3D-kaameraga, mida saab integreerida koostöörobotisse, otsib kaubandusagente ja edasimüüjaid.

KOOD: BOIT20230201005

h Prantsusmaa turvatoodete turustamisega tegelev ettevõtte otsib soomustatud teras- ja klaasuste tootjat. Tooted peavad vastama Euroopa standarditele.

KOOD: BRFR20230124022

h Itaalia põllumajandusmasinate ja viinamarjakasvatusseadmete tootja otsib sünkroonsete isereguleeruvate generaatorite tootjat või turustajat.

KOOD: BRIT20230104026

PUIT JA EHITUSMATERJALID

h Luksemburgi ehitusmaterjalide müüja otsib ehituspaneelide (vineer, OSB, MDF, CDX), põrandatoodete (SPC-, laminaat- ja parkettpõrandad) ja puidu tootjaid.

KOOD: BRLU20230130011

h Itaalia ettevõte otsib keskmise tihedusega (600–800 kg/m3) MDF-puitkiudplaadi tootjaid.

KOOD: BRIT20230116007

h Rumeenia ehitusmaterjalide hulgimüüja soovib suurendada oma tootevalikut ja otsib üldehitusmaterjalide tootjaid.

KOOD: BRRO20221207022

PLAST JA PAKEND

h Saksamaa ettevõte, kes turustab laste tasakaaluliikureid, otsib tasakaaluliikuritele mõeldud 10" ja 12,5" polüamiidist velgede ja etüleenvinüülatsetaadist (EVA) valmistatud rehvide tootjat.

KOOD: BRDE20230117019

h Prantsusmaa ettevõtte otsib ühekordsete lauanõude tootjat, kelle tooted on täiesti keskkonnasõbralikud ja biolagunevad ja/või kompostitavad.

KOOD: BRFR20230117012

FARMAATSIA JA TERVISETOOTED

h Suurbritannia ettevõte pakub kaubandusagendi teenuseid tervisetoodete, toidulisandite, taimsete ravimite ning orgaanilise toidu ja joogi tootjatele.

KOOD: BRGB20230109009

h Taani ettevõte, kes müüb spordivarustusust ja toidulisandeid, otsib toidulisandite tootjat, kes tarnelepingu alusel toodaks toidulisandeid (kummikommid, geelid ja elektrolüütidega kihisevad tabletid).

KOOD: BRDK20230118012

MUU

h Ungari põllumajandustoodete müüja pakub kodu- ja aiatoodete, aiandustoodete, tööriistade ja töörõivaste tootjatele ning tarnijatele kaubandusesindaja teenuseid.

KOOD:BRHU20230124015

h Taani ettevõte otsib koostööpartnerit, kes eraldaks tennise- ja padelipallid kummiks ja tekstiiliks, kumm tuleb granuleerida ja tekstiil töödelda lõngaks.

KOOD: BRDK20230119015

h Hollandi ettevõte otsib mitteelektriliste ja elektriliste jahutuskastide tootjaid.

KOOD: BRNL20221213007

h Rumeenia põllumajandusettevõte otsib bio-/ökoloogilise väetiste tootjaid, nt lehe- ja mullaväetised, fungitsiidid, bakteritsiidid ja insektitsiidid.

KOOD: BRRO20220408015

h Hollandi ettevõte, kes tegeleb väljalaskesüsteemide puhastamisega (nt filtrid ja katalüsaatorid), otsib heitgaasikontrolli paigaldusmattide tarnijat.

KOOD: BRNL20230202005

h Jaapani ettevõte, kes tegeleb kodutarvete müügiga, otsib DIY (do it yourself) tööriistade ja ehitusmaterjalide ning lemmiklooma- ja matkatoodete tootjaid, kes soovivad siseneda Jaapani turule.

KOOD: BRJP20230127004

Avatud on Euroopa innovatsiooninõukogu (EIC) 2023. aasta taotlusvoorud idu- ja kasvufaasis olevatele süvatehnoloogia ettevõtetele. EIC toetab kuni 2,5 mln euro ulatuses tehnoloogia- ja teadmusmahuka lahenduse turuvalmiks arendamist ja kaasinvesteerib lahenduse turule toomiseks ettevõtte omakapitali täiendavad 0,5–15 mln eurot. Rohkem infot ja ettevõtte taotlusvooruks ettevalmistavale nõustamisele registreerumine telefonil 56

953 199 või anna.laarits@eas.ee.
KOOSTÖÖPAKKUMISED EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 48
Koostööpakkumisi saad vaadata aadressilt https://enterprise-europe.ee.

LISAINFO:

merit.fimberg-espuch@koda.ee või kadri.raik@koda.ee

h Leedus hangitakse linnavalitsuse haljastuse ja istandike inventeerimise teenuseid.

Tähtaeg 08.03.23.

h Rootsis hangitakse algkooli ja spordihoone ehitamine.

Tähtaeg 03.04.23.

h Tšehhis hangitakse haiglavoodeid, toole, invasõidukeid ja ratastoole.

Tähtaeg 06.03.23. KOOD 76597

h Soomes hangitakse teesoola lahust (libeduse ja tolmu sidumiseks).

Tähtaeg 07.03.23. KOOD 76388

h Rootsi ostukeskus hangib kuurordipiirkonda jäätisekioskeid ja kohvikute tarvikuid (sh jäätis).

Tähtaeg 03.03.2023. KOOD 076935

h Rootsis hangitakse betoontooted maapinnale (plaadid, plaadid ja tugiseinad) ning maa alla (kaevud, betoontorud, torud).

Tähtaeg 09.03.23. KOOD 76463

h Tšehhis hangitakse antiseptikume ja desinfektante, samuti hügieenitarvete automaate.

Tähtaeg 06.03.23. KOOD 76088

h Kreekas hangitakse valgustuse infrastruktuuri uuendamist (LED-valgustustehnoloogia ja IOT-juhtimissüsteemi juurutamine).

Tähtaeg 17.03.23. KOOD 76054

h Soomes hangitakse haavahooldustooteid, interaktiivseid haavaplaastreid.

Tähtaeg 07.03.23. KOOD 75966

h Rootsis hangitakse elektripaigaldusmaterjali (v.a elektrikaabel, elektriseadmed, valgusallikad).

Raamleping sõlmitakse kolme tarnijaga.

Tähtaeg 06.03.23. KOOD 75576

Tähtaeg 06.03.23 KOOD 75300

h Tšehhis korraldatakse õhukompressorite hange (kolmest eraldiseisvast kompressoriruumist koosneva HVB-1 (VTKS-1) kõrgsurvekompressorjaama dokumentatsioon ja tehnoloogilise varustuse väljavahetamine).

Tähtaeg 06.03.23. KOOD 74304

h Kreekas hangitakse pargi- ja mänguväljakuvarustust (materjalid ja seadmed kunstikeskuse ümbruse renoveerimiseks).

Tähtaeg 15.03.23. KOOD 74081

h Tšehhis hangitakse põllutöömasinaid (heinateoks).

Tähtaeg 03.03.23. KOOD 73930

h Rootsi vald hangib kaubapiirkonna värske kala kokkuostu ja turustamise teenust.

Tähtaeg 02.03.23. KOOD 73877

h Rootsis hangitakse infosüsteeme (tarkvarapaketid, arendusteenused).

Tähtaeg 02.03.23. KOOD 73717

h Leedus hangitakse reisijate infotahvlite operatsioonisüsteem ja tarkvara, samuti valgustablood Vilniuse ühistranspordijaamadesse.

Tähtaeg 03.03.23. KOOD 73277

h Rootsis hangitakse sõjaväesärkide üheksa mudeli raamleping (nii igapäevane kui ka pidulik kasutus).

Tähtaeg 24.03.23. KOOD 72989

Vaata lisainfot koodi alusel https://ted.europa.eu/TED/search/search.do või kasuta hanketeadete otselinke kaubanduskoja kodulehel: teenused → riigihangete monitooring → riigihangete teated.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 49
RIIGIHANKED

GLOBAALSE TÖÖSTUSE MESS JA TÖÖSTUS 4.0 KOHTUMISED

8.–9. märtsil 2023 kohtumised messil Chassieu’s Prantsusmaal

13.–14. märtsil 2023 veebikohtumised

Olete oodatud osalema Prantsusmaa suurimale rahvusvahelisele messile ja tööstusnäitusele, mille raames toimub EEN-i võrgustiku toel uute kasulike ärikontaktide loomiseks kohtumisüritus. Messil osalevad tööstussektori allhankijad, seadmete tootjad, klastrid, uurimiskeskused ja inkubaatorid ning messi temaatika hõlmab kogu tööstuse väärtusahelat: teadus- ja arendustegevus, disain, tootmine, hooldus, teenused ja turud.

Peamised teemad:

h tööstuslik alltöövõtt

h tark, tõhus ja digitaalne tööstus

h tootmistehnoloogiad ja seadmed h lahendused ja seadmed lehtmetalli töötlemiseks

Kohtumisüritus on suurepärane võimalus tutvuda uute potentsiaalsete partneritega tehnoloogiliste, kaubanduslike või koostööprojektide jaoks.

Lisainfo ja registreerimine: kuni 12. märtsini 2023 aadressil https://industry-40-international-days-2023.b2match.io.

JECWORLD 2023: KOMPOSIITIDE VALDKONNA

MESS JA KOHTUMISED

25.–27. aprillil 2023 kohtumised messil Pariisis Prantsusmaal

3.–4. mail 2023 veebikohtumised

Olete oodatud külastama JECworldi messi ja selle raames toimuvaid kohtumisüritusi nii kohapeal kui ka veebis. Osavõtt võimaldab saada spetsiifilist teavet komposiitide valdkonnas toimunud uuematest arengusuundadest ja innovatsioonist. Kohtumisüritused võimaldavad tutvustada oma tooteid, projekte, teenuseid või ettevõtte vajadusi, et luua uusi kasulikke ärikontakte.

Peamised valdkonnad:

h kiudained

h komposiitmaterjal

h plastid

h polümeerid

h süsinik

h klaas

Lisainfo ja registreerimine: kuni 4. maini 2023 aadressil https://een-matchmaking-jecworld-2023.b2match.io/home.

HEALTHTECH SUMMIT 2023:

TERVISETEHNOLOOGIA KONVERENTS JA

KOHTUMISED

22.–23. märtsil 2023 Leuvenis Belgias, samuti veebis

Olete oodatud osalema põneval üritusel (varasema nimega Life on Chip), mis toob kokku rahvusvahelised eksperdid ja riskikapitaliettevõtted meditsiinitehnika, biotehnoloogia, digitaalse tervishoiu ja patsiendihoolduse valdkonnas, et uurida koostööl põhineva innovatsiooni hetkeseisu ja tulevikku.

Tervishoiuteenuste osutajate, patsientide organisatsioonide, uurimisasutuste ja tervishoiutehnoloogia tööstuse jaoks pole koostöö olnud kunagi nii kriitilise tähtsusega kui praegu, et viia ellu uuendusi, mille eesmärk on parandada patsientide elu. Innovatsioon viib murranguliste lahendusteni, mis kiirendavad ja muudavad tervishoiusüsteemi. Ent see peab toimuma koostöös teenuseosutajate ja patsientidega, et saavutada suurim mõju.

Lisainfo ja registreerimine: kuni 21. märtsini 2023 aadressil https://healthtechsummit2023.b2match.io.

DIGITAALSE ÄRI TULEVIK: TARKVARATEEMALISED

TÖÖTOAD JA KOHTUMISED

8.–10. mail 2023 Viinis Austrias ja 10. mail veebis

Osaleja saab kuulda põnevaid tarkvarateemalisi arutelusid ja lüüa kaasa töötubades, mis käsitlevad näiteks funktsioonide arenduse, IP-strateegia, turvalisuse jms teemasid. Kohtumisüritusest osavõtt võimaldab luua uusi otsekontakte potentsiaalsete koostööpartneritega. Huvilistele pakutakse võimalust tutvustada oma äriideed 50 rahvusvahelisele investorile.

Lisainfo ja registreerimine: kuni 8. maini 2023 aadressil https://2023.b2bsoftwaredays.com.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2023 50
MESSID

6.

Kontserdimaja
KEVADBALL Vanemuise
MAI 19.00
koda.ee/kevadball

Articles inside

5 soovitust, kuidas töötajaga jätkusuutlikult lahku minna|Teataja 1/2023

3min
page 14

Õiged kontaktid tõid Rootsi sõltuvusnõustaja Viljandisse

5min
pages 47-51

Kes vastutab?

2min
pages 44-45

Kuidas jätkusuutliku turismi idee külalisteni viia?

2min
pages 42-43

Automatiseerimine ja innovatsioon: jätkusuutlikkuse saavutamine tööstuses

3min
pages 40-41

Mure rahastamisega

1min
page 39

Väikelinnast Eesti esimeseks

2min
pages 38-39

Esinemishirm – see, mis hoiab meid tagasi

1min
page 37

Uued suunad personalitöös

2min
pages 36-37

Neljapäevane töönädal ehk kuidas 2023. aastal efektiivsemalt töötada?

3min
pages 34-35

Rohepöörde tegevuskava näitab KÄTTE

2min
pages 32-33

Majanduskuritegude kriminaalmenetlus –müüdid ja tegelikkus

3min
pages 30-31

PÕNEVATEST VÕIMALUSTEST TULVIL Kesk-Aasia

1min
page 29

KUIDAS KASUTADA FRANTSIISI ÄRIMUDELIT OMA ÄRI

1min
page 28

Kes tööd teeb, see rõõmu näeb!

1min
pages 26-27

Roheline ettevõtlus, MIS SEE ON JA MIDA MINA SAAN SELLEKS ÄRA TEHA?

2min
pages 24-25

infouputuse

1min
page 23

Persoonibränd KUIDAS SEE AITAB KAASA SINU

2min
pages 22-23

Tööandja KUI LIIKUMAPANEV JÕUD

3min
pages 18-19

Suur ülevaade 1. VEEBRUARIL JÕUSTUNUD ÄRIÕIGUSE MUUDATUSTEST

4min
pages 16-17

Mil moel edendab teie ettevõte oma töötajate tervist?

1min
page 15

SOOVITUST, KUIDAS TÖÖTAJAGA JÄTKUSUUTLIKULT LAHKU MINNA 5

1min
page 14

Elektriautode magnetid tulevad edaspidi Narvast

1min
page 13

Kuulujutud ELAVAD OMA ELU

2min
pages 12-13

Abstraktsest rahalaevast sai tegelikkus

2min
pages 10-11

samadel alustel riiklikega

2min
page 9

KODA KUTSUB OSALEMA

1min
pages 8-9

Holger Haljand: et Eesti oleks hoitud!

6min
pages 4-7

EESMÄRKE!

1min
page 3
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.