3 minute read

Tööandja KUI LIIKUMAPANEV JÕUD

Aasta 2023 on Eestis liikumisaasta. Liikumine on tegevus, mis saadab meid kogu elu ja on otseselt seotud meie kõige kallima vara, meie isikliku vabaduse – tervisega. Kui liikumine on nii loomulik ja igapäevane, siis miks peaks seda eraldi esile tooma ja selle tähtsustamisele ressurssi kulutama?

Eestis toimub igal aastal sadu spordi- ja liikumissündmusi ning terviseradadesse, kergliiklusteedesse, spordiplatsidesse jms taristusse on investeeritud miljoneid eurosid, ometi näitab statistika, et liiga palju on siiski inimesi, kellel pole kujunenud regulaarset liikumisharjumust. Viimase, kultuuriministeeriumi tellimusel ning Ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel tehtud uuringu kohaselt on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ja 25% lastest. Tervise arengu instituudi andmetel on üle poole täiskasvanud elanikkonnast rasvunud ja hoolimata sellest, et keskmine eluiga Eestis vähehaaval tõuseb, elatakse ligi veerand oma elueast erinevate terviseprobleemide küüsis – arvestuslikult umbes 20 aastat. Kui see näitaja oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, saaksime juurde vähemalt 5–8 aastat, mil inimesel oleks rohkem jaksu nii tööl panustamiseks kui ka vabaajategevusteks, selmet kulutada raha ravimitele ning aega tervise turgutamisele või suisa ravimisele.

Advertisement

otseseid ja kaudseid kulusid töötaja haigestumine ettevõttele kaasa toob, aga hoopis raskem on mõõta seda kulu, mis tekib siis, kui töötaja „kett käib maha“ ning ta ei suuda või ei taha mingil põhjusel rakendada oma täit potentsiaali ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Seega on statistikast ilmnevad arvud juba piisav tõend selleks, et kõigil, nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, tuleb otseses või kaudses tähenduses hakata end liigutama!

2–3% Eesti organisatsioonidest kasutab võimalust hüvitada maksuvabalt töötajate tervise- ja spordikulusid.

Mitteliikumine läheb kalliks maksma

Soomes on välja arvutatud, et kehaline mitteaktiivsus läheb ühiskonnale aastas maksma 4,8 miljardit eurot, Eesti proportsioone arvestades võiks see olla umbes 1,2 miljardit. Kindlasti on Eestis ka tööandjaid, kes on enda jaoks välja arvutanud, kui palju

Milles seisneb siinkohal tööandjate roll? Tervis on kompleksne nähtus, kus füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu peavad olema tasakaalus. Ilmselt mõistame kõik, et kõige väärtuslikum on töötaja, kelle keha ja vaim on terve ja tugev, kes teeb oma tööd rõõmuga ja motiveeritult, kelle elu ka väljapool tööaega on rahuldustpakkuv. Kui vaadata, milliseid põhjuseid inimesed nimetavad oma vähese kehalise aktiivsuse n-ö õigustuseks, siis ollakse pärast tööd kas (vaimselt?) liiga väsinud ja/ või ei jätku aega, et tegeleda regulaarselt mõne liikumisharrastusega. Teisisõnu, tööpäeva lõpuks tunnevad väga paljud inimesed end tühjakspigistatud sidrunina, kelle viimased energia- ja ajariismed kuluvad ära pere ja lastega toimetades.

Kehaline aktiivsus vähendab stressi

Ometi on just liikumine esmane n-ö ravim, mis aitaks leevendada tööeluga kaasnevat stressi ja väsi- must. Sellele on ka täiesti füsioloogiline selgitus. Nimelt on loodus nii seadnud, et stressiolukorras tõuseb kehas kortisoolihormooni tase, mis mobiliseerib organismi tegutsema ohuolukorras. Kuna tuhandeid aastaid tähendas ohuolukord üldjuhul seda, et tuli põgeneda või võidelda, st kasutada liikumist olukorra lahendamiseks, siis langebki stressihormooni tase organismis just siis, kui inimene on kehaliselt aktiivne. Siinkohal tulebki vaimse tervise hoidmiseks mängu töökeskkond laiemas tähenduses, kuhu peaks nutikalt sisse tooma liikumisaktiivsuse soodustamise, olgu see siis liikumist soodustava töökultuuri, töökeskkonnas liikumisvõimaluste loomise või suisa sportimiskulude hüvitamise kaudu. Nii näiteks selgub maksu- ja tolliameti andmetest, et töötajate tervise- ja sportimiskulude maksuvaba hüvitamise võimalust kasutab vaid 2–3% organisatsioonidest.

Liikumisaastal tahamegi pöörata senisest suuremat tähelepanu liikumise olulisuse teadvustamisele ja tervislikele eluviisidele, et meie seas oleks rohkem inimesi, kes tegelevad regulaarse liikumisharrastusega ja on seetõttu tervemad. Selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa ainult spordiorganisatsioonide ja tervisedendusega tegelevate institutsioonide tegevusest, vaid vaja on kaasata võimalikult palju osapooli. Just tööandjate panus on siinkohal väga suure mõjuga!

Mida saab teha tööandja liikumisaktiivsuse tõstmiseks töökohal?

h Soodustage rattaga tööl käimist (turvaline parkimine, vajaduse korral pesemisvõimalused jms).

h Võimaldage töötajatel lõunapausi ajal liikuda – veidi pikem paus, mille jooksul saavad soovijad lisaks einestamisele teha jalutuskäigu, minitreeningu vms.

h Korraldage regulaarselt väiksemaid liikumissündmusi või kampaaniaid, mis hoiaksid inimesi aktiivsena.

h Siduge ettevõttes tähtpäevade tähistamised liikumissündmustega.

h Ergutage kõiki liikumisüritustel osalema ja tunnustage nii lihtsalt osalejaid kui ka tublimaid. Selleks võiks kasutada tervislikke, nutikaid ja humoorikaid lahendusi.

h Looge töökohale iseseisva harjutamise võimalusi: rajage minispordiradasid, varustage puhke- või treeningruumid harjutus- ja/või mänguvahenditega ning lihtsate treeningkavadega.

h Mõelge, kuidas saaks töötajaid tööle tulles ja sealt minnes suunata vähemalt osakest teekonnast jalgsi läbima (näiteks treppide kasutamise atraktiivsemaks muutmine muusika, fotonäituse, energiakulutamist markeerivate teabesiltide vms toel).

h Paigutage tööruumides kontoritehnika, joogiautomaadid ja muud vajalikud seadmed võimaluse korral nii, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks rohkem liikuma.

h Väärtustage aktiivset eluviisi ettevõtte juhtkonna tasandil. Eeskuju on nakkav!

Liikumisrõõmu suurendab see, kui saab liikuda koos sõprade-kolleegidega. Hea võimalus selleks on matk. Fotol traditsiooniline veebruaris Järva-Jaanis toimuv admiral Pitka rahvamatk 2020. aastal. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix