Automatiseerimine ja innovatsioon: jätkusuutlikkuse saavutamine tööstuses

Fractory eesmärk on automatiseerida neid tootmis-, hinnastamis- ja tellimisprotsessi osi, mis on ajakulukad või keerulised, ning lihtsustada ja odavdada ka logistikat ja projektihaldust. Ent minu kogemus näitab, et väiksem töömaht on ainult üks osa automatiseerimise plussidest – sageli viib see ka jätkusuutlikkuseni.

MARTIN VARES pilvepõhise tootmisplatvormi Fractory tegevjuht

Võtame kasvõi näite sellest, kuidas minust sai heal tasemel prügisorteerija. Häbiga pean tunnistama, et enne oma kaaslasega kokku kolimist viskasin liialt palju asju otse olmeprügisse. Minu elukaaslane motiveeris mind aga end käsile võtma ja nüüd olen ma prügi sorteerimises juba üsna hea. Esialgu oli muidugi keeruline ja aeganõudev pidada meeles, mis kuhu käib; eriti ebameeldiv oli aga asjaolu, et pidin pingutama hakkama tegevuse juures, mis enne mingit vaeva ei nõudnud. Praeguseks on prügi sorteerimine minu jaoks ilmselge tegevus ja toimub täiesti automaatselt.

Takistustest hoolimata on minu jäätmekäitlusprotsess jõudnud efektiivse automatiseerituseni, aga veelgi enam: on selgunud, et tekitan nüüd ka vähem prügi või lausa taaskasutan asju, mille varem lihtsalt ära oleksin visanud.

Automatiseerimine ja jätkusuutlikkus

Prügi sorteerimine on küll väga otsene näide jätkusuutlikkusest, ent tegelikult on automatiseerimine paljudes valdkondades tihedalt jätkusuutlikkusega seotud. Ka Fractorys on automatiseerimisega lood üsna head: meie tegevus on tõhus, sest hoiab kokku raha ja aega, mida mujal efektiivsemalt ära kasutada, ning teeb oma ökonoomsusega head keskkonnale.

Fractory pilvepõhine tootmisprotsess maksimeerib masinate kasutamise, viies algoritmide abil kliendi kokku tema potentsiaalse tarnijaga. See tagab kasutuna seisvate masinate töösse võtu. Teadustööd näitavad, et tegemist on suure probleemiga: tootmissektori masinapark seisab umbkaudu 50% ajast jõude. Fractoryl on sadu rahvusvahelisi tootmispartnereid ja nii on meie platvormil olemas ka info, millised masinad parasjagu vabad on. Nii saame probleemseid seisakuid vähendada ja iga töö sobiva masinani viia. See on aga ainult üks jätkusuutlikkuse komponent. Kogume sarnast materjali kasutavad tellimused kokku, millega vähendame materjalijääke ja transpordile kuluvaid ressursse. Ja loomulikult läheneme mõistusega ka kogu protsessi geograafilisele mõõtmele, keskendudes kohalikele tootmispartneritele, misläbi on transpordidistantsid lühemad ning nendega kaasnev kulu ja mõju keskkonnale väiksem.

Fractory platvorm on hea näide keskkonnast, kus majanduslik jätkusuutlikkus on automatiseerimise otsene tagajärg: meie keskkonna kasutamine on kulutõhus, ja see on atraktiivne nii tarnijatele kui ka klien- tidele. Sealjuures tekib kokkuhoid nii ajalises kui ka rahalises võtmes. Veel edendame ka sotsiaalset jätkusuutlikkust: investeerime haridusse, toetame noori ning kasvatame neis teadlikkust inseneeriast ja tootmisest.

Jätkusuutlikkuse iga tahuga tegelemine viib lõpuks aga võimalusteni, mida saab edukalt keskkonna jätkusuutlikkuse heaks ära kasutada. Vabanenud ressurssi ja raha saab kasutada senisest efektiivsemalt ning inseneeriavaldkonna tulevased helged pead, keda on julgustatud selles tööstusharus tegutsema, saavad asuda lahendama suuri ja tõsiseid probleeme. Protsesside efektiivsemaks muutmine teenib seega elutähtsat vajadust: toetada nihet, mis viiks kogu tööstusharu jätkusuutlikumaks muutumiseni. Eks otsi kõik tööstusharud seda innovatsiooni, mis nende tegutsemise tõhusust parandaks. Ka ettevõtted, kes otseselt kasvuga ei tegele – näiteks keskkonnaorganisatsioonid –, otsivad siiski viise oma protsesse tõhustada. Mida efektiivsemad on protsessid, seda siledamaks muutub tee seatud eesmärkideni ja nendeni jõudmine saab varasemast lihtsamaks.

Suuremahuline innovatsioon

Kuigi innovatsioon ja sellega kasvav tõhusus loovad üheskoos suure muutuse, tuleb tõdeda, et kõik innovatsioonid pole ühtviisi mõjusad. Kas seda, kui võtad mistahes aspekti oma ärist ja suudad seda paari protsendipunkti võrra efektiivsemaks muuta, võiks siis kohe innovatsiooniks pidada – või on tegu lihtsalt ühe õiges suunas astutud sammuga?

Väikesed sammud on head, aga suured veelgi paremad. Rasketööstuses võivad need suured sammud olla näiteks kõrgahjude asendamine kaarahjudega, jääkterase kasutamine lähtematerjalina toormaterjali asemel, tootmise viimine taastuvenergiaallikatele või energiakasutuse tõhustamine. Aga kuidas oleks hoopis ühe hiiglasliku sammuga? Näiteks nullheitega terase või asendusmaterjali loomisega?

Eesti on mitmes mõttes edukas riik. Asjad pole siin küll ideaalsed – kus üldse olekski? –, ent riigina toimime paremini kui paljud teised. Jõuame heade tulemusteni, ent mitte seetõttu, et eestlased oleks oma omadustelt teistest rahvastest peajagu üle. Usun, et võtmekoht on siin hoopis meie kui rahva nooruses. Eesti iseseisvus taastati alles mõnekümne aasta eest ning me saime puhtalt lehelt alustada ja keskenduda teemadele, millega peaksid saama tegeleda kõik riigid: haridusele, IT-infrastruktuuri loomisele ja protsesside automatiseerimisele. Teisisõnu: saime alustada algusest. Ka Fractory alustas algusest. Tuvastasime inseneritöös ette tuleva probleemi: ajakulu, mis tekib tarnijaid otsides, neilt hinnapakkumisi küsides ja seejärel saadud infot hallates. Seejärel kaotasime selle probleemi, asendades seni kasutusel olnud protsessi oma lahendusega. Ka tootmissektori jätkusuutlikkuse probleemi lahendamine toimub sarnasel moel.

Inimesed, kes viimati nimetatud ideede kallal töötavad, ei mõtle loodetavasti lihtsalt seniste protsesside parandamisele, vaid sellele, kus võiks asuda mõni täiesti uus alguskoht. Ainult sel moel saab teha suuremahulist innovatsiooni. Tuleb lihtsalt algusest pihta hakata! Ära hakka tuvastama probleeme oma protsessi lõpp-punktis – kuigi probleeme seal kahtlemata on, ja kindlasti ka lahendusi. Võimaluse palju suuremaks muutuseks leiad siis, kui alustad päris esimesest sammust.

Tootmistööstuse jätkusuutlikkus paraneb siis, kui suudame akumuleerida üha enam ja enam päriselt sisukaid innovatsioone. Selliseid, mis lihvivad konarused sirgeks, et rajada sujuv tee põhimõttelisele muudatusele kogu sektoris: uuele materjalile, mis muudab omakorda juba kõike ülejäänut.

Fractory praeguseks rahvusvaheline äri on asutatud Eestis, kontorid on nii Tartus kui ka Tallinnas, ent töö käib ka Fractory kontorites Soomes ja Inglismaal.