BÖÖMIMAAL OSATAKSE 1 EHK CZ PÜSTOLID TŠEHHIST

BÖÖMIMAAL OSATAKSE 1 EHK CZ PÜSTOLID TŠEHHIST

Kaitse Kodu! vabatahtlikel autoritel õnnestus eelmise aasta sügisel näha vana ja hästi tuntud Tšehhi relvatehase CZ sõjarelvade tutvustust, kus publik koosnes peamiselt operaatoritest ja lipsudest. Sellest koorus idee neid tööriistu ka ise lähemalt kaeda ja järele proovida.1

Tekst: HEIKKI KIROTAR , vabatahtlik autor

Riigiametite töötajad kujutavad väga hästi ette, mis emotsioonid võivad kummalgi seltskonnal sellisel üritusel tekkida. Operaatorid vaatavad uusi tööriistu alati huviga ning lipsude ülesanne on eurosid lugeda ja öelda, et ei saa, limiit on täis ja finantse pole. Seepeale operaatorid kurvastavad ja lähevad edasi opereerima ning lipsud lähevad raha juurde nõiduma, sest tegelikult saavad mõlemad aru, et uusi tööriistu on vaja. Kui mitte kohe, siis mõne aasta pärast kindlasti.

CZ teenistusrelvade ajalugu tänases Eesti Vabariigis algas praktiliselt kohe pärast iseseisvumist ja esimestel aastatel olid need päris populaarsed enesekaitserelvad nii riigiteenistuses kui eraisikute hulgas. Olukorras, kus riigiametnikele anti tundmatus Uurali koopas pimedate trollide poolt valmistatud erinevas lagunemisastmes ryssänpaska* Makarovi püstol, mille alternatiiviks olid veel jubedamas korras püstolid TT ning isegi Naganti revolvrid, olid harvad Böömi, Saksa ja Austria käsirelvad täiesti teine tase, mis kadusid relvapoodidest kiiresti. Muidugi, relva puudumisel on ka ryssänpaska parem kui kivi või teritatud otsaga kaigas, kuid näiteks Makaroviga sarnase kaalu ja mõõtmetega CZ 83 kaliibris 9 või 7,65 mm oma kaheteistvõi isegi viieteistlasuliste salvedega võimaldas kahes salves kaasas kanda kuni kolmkümmend padrunit ryssänpaska kuueteistkümne asemel. Teadlikumad ametnikud ja võitlejad näiteks ostsid toona endale isiklikuks relvaks CZ, sest nende kvaliteet oli hea ja hind mõistlik ning kuuldavasti on enamik neist jätkuvalt kasutuses ka kolmkümmend aastat ja tuhandeid laske hiljem.

KAS HEA VÕI ODAV?

Vanaema õpetas mulle, kui esimest korda raha näpu vahele sain ja laristama asusin, et kui ma tahan head ja odavat, tuleb osta kaks asja, üks hea ja teine odav. See oli väga mõistlik nõuanne. Enamik käsirelvahankeid on huvitavad, sest testijad valivad järjekindlalt välja kõige parema. Tihtipeale aga ostetakse kõige odavam, mis seejärel kipub nii ostjate kui kasutajate „rõõmuks“ kiiresti lagunema, sest paratamatult tarvitatakse relvi tuima järjekindlusega peale laskmise ka nuia, tooli ja labidana ning hooldatakse ainult siis, kui seersant pilguga mõrvama asub. Seega absoluutselt kõik relvad kuluvad läbi ja tehakse katki ning suures plaanis on need kuluvahendid, mida ongi vaja remontida ja välja vahetada. Samas näevad relvatehased palju vaeva, et valmistada relvi, mis oleksid piisavalt kvaliteetsed ja odavad ning võimaldaksid ka kasumit teenida, sest süüa on ka vaja.

Kahjuks artiklit ettevalmistanud inimestel ja Eestis üldse puuduvad Böömimaa relvade pikaajalise lammutamise kogemused, seega peame tuginema teiste kogemustele. Näiteks üks kaugel maailma ääre peal asuv riik, kus enamik aastast on pime ja külm ning kus vajadusel kästakse teenistusse nii Jõuluvana kui ka põhjapõdrad, kasutab peamiselt kodumaiseid käsirelvi, mis hoolimata ajateenijate, reservväelaste ja kaadri pingutustest ning jõuvõtetest lagunevad vähe. Igast ajateenijate rotatsioonist vajavad mõned relvad kompanii kohta peamiselt sihikute hooldust. Relvarauad kestavad keskmiselt viis tuhat lasku ilma hoolduseta ja kümme tuhat hooldusega. Kaugetel kuuekümnendatel kasutusele võetud relvad on siiani väikeste modifikatsioonidega teenistuses. Euroopa suurriigis, mis kahes maailmasõjas jäi auhinnata teisele kohale, oli teenistuspüstolite ressursiks aga ette nähtud viis tuhat lasku. See sai täis keskmiselt kümne aasta jooksul.

Tänapäevased käsitulirelvad kestavad oluliselt paremini kui eelmise põlvkonna omad. Näiteks hõikasid väärikad inimesed Böömimaalt, kes teavad, mida nad räägivad, inimestele, kes samuti teavad ning kellele ei tasu jama ajada, et regulaarse puhastamise ja hooldusega kestavad relvad keskmiselt kakskümmend tuhat lasku. Väikesed vedrud ja mutikad lähevad ikka katki ja kuluvad ära. Kümme tuhat lasku aga siis, kui relvale näidatakse peamiselt ainult õlist kaltsu ja puhastusvarrast, kuid mitte relvurit. Nii logistikutel kui kasutajatel läheb selle peale muidugi lambike põlema, sest oluliselt suuremad numbrid tähendavad vähem varuosi ja relvasepa töötunde ehk ilusasti kirjutades madalamaid elutsüklikulusid. See on saavutatud lihtsalt öeldes edusammudega metallurgias ja metallitöötluses. Tänapäeval pakuvad kõik endast ja kliendist lugu pidavad relvatehased oma maaletoojate kaudu ka põhjalikku teenindust kogu relva elutsükli jooksul. Ehk omades kogemust, mida ja kui palju on vaja hooldada, tehakse seda ennetavalt, vältimaks relvade enneaegset purunemist. Seega on ka normaalne ja loogiline, et X pataljoni ja Y maleva relvad mõne aasta tagant vahetatakse ja hooldatakse ning suunatakse uuele ringile.

KAS NEED TEEVAD PAUKU KA?

Kui lipsud olid taandunud raha nõiduma, hiilis Kaitse Kodu! testijate ja lammutajate üksus pühade ajal süldilauast ära ja Tšehhi relvadega uuesti välja, et rahulikult proovida, kuidas need päriselt tunduvad. Kahjuks ei olnud võimalik neid legodeks lasta, sest relvad olid juba ära müüdud, kuid kogemus on piisav kokkuvõtete tegemiseks.

Allakirjutanu on alati olnud seda meelt, et igal teadlikul kodanikul peab olema relv enese, vara ja vajadusel ka ühiskonna kaitseks ja sellega tuleb ka regulaarselt harjutada. Regulaarne harjutamine tähendab mitmeid treeninguid ja sadu sihitud laske aasta jooksul. Alustame siis püstolitest, millest laskma õppimine ning nende oskuste hoidmine on kõige raskem.

Jagame püstolid loogiliselt kolme kategooriasse suuruse ja põhilise kasutamise järgi – suured teenistuspüstolid, väikesed teenistuspüstolid ja enesekaitsepüstolid.

SUUR TEENISTUSPÜSTOL

CZ laiemalt tuntud suur teenistuspüstol on mudel 75, mida toodetakse sellest ajast tänapäevani. Eesti laskurite käes on neid ja natuke uuemat mudelit 85 märgatav kogus, näiteks praktilise laskmise harrastajate hulgas. Vendade Josef ja František Kouckýy loodud püstol on nii hea, et vähemalt kaheteistkümnes riigis on toodetud selle ametlikke või mitteametlikke koopiaid.

Neid vargaid ma siin nimetama ei hakka, neid on nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas.

Suuremad püstolid on mõeldud reeglina vöökabuuris kandmiseks, sest suurt püstolit on raske mugavalt riiete all varjatult kanda. Samas oli ühel testijal kaasas samasse suuruseklassi kuuluv Glock 17 vöö all kantavas kabuuris, mida ta niimoodi kogu aeg kannab. Seega kui on vaja, siis hea kabuuriga on see kindlasti võimalik.

Lasime seekord alustuseks CZ mudelit P-10 F kaliibris üheksa Para. Suur teenistuspüstol ja selle kompaktne modifikatsioon on nii Tšehhi armee kui paljude teiste riikide kasutuses. Sama relva on võimalik tellida ka kaliibris nelikümmend viis, mis on eriti populaarne Ameerika Ühendriikides. Püstol on kakskümmend sentimeetrit pikk ja viisteist kõrge ning kaalub koos üheksateist padrunit mahutava kaherealise tühja salvega natuke üle kaheksasaja grammi. Ise olen kaherealiste salvedega eri relvasüsteemidega aastakümneid põrgates harjunud laadima salvedesse paar padrunit vähem, sest täiesti täispressitud pikka salvega on relva vinnastamine raske. Üheksa Para padruni kaal kõigub kaheteist grammi ümber, seega kaalub püstol koos laetud salvega umbes üks kilo, mis on suurte teenistuspüstolite puhul tavaline. Relva sisemine löökraud on blokeeritud kuni päästikule vajutamiseni, välistades seeläbi õnnetud juhulasud, kui näiteks laetud padrunipesaga relv käest maha kukub. Lisaks on nähtav kaitseriiv päästiku keskel, mis ei lase päästikul tagasi liikuda ilma korralikult päästikule vajutamata. Päästiku keskele vajutades lükatakse päästiku kaitseriiv taha, päästik saab liikuda tagasi ning toimub lask. Päästiku tõmbetugevus on kakskümmend viis njuutonit, päästik liigub tagasi üheksa millimeetrit ja päästikumehhanismi vinnastus toimub, kui päästik liigub neli millimeetrit ette. Päästiku võimalikult lühikene käik on tähtis teise lasu võimalikult kiireks sooritamiseks.

Relva raam on kaalu säästmiseks polümeerist ja käepidemel on võimalik tagumist osa vahetada, et relv istuks paremini igas kämblas. Raami külge on võimalik kinnitada valgustit. Kelgupeataja on suur ja suhteliselt raami sees, mis on hea, sest sõrmed ei satu selle peale juhuslikult. Käe kuju, sõrmede pikkus ja liikuvus ning randme loomulik asend on inimestel erinev ning muutub ka samal inimesel elu jooksul. Vanematel püstolitel oli üks standardne käepide ja laskur pidi lihtsalt sellega kohanema. Suurema käega inimesed panid käepideme ümber teibist või kummist paksendusi. Liiga väikese käega laskurid lihtsalt ohkasid ja püüdsid mingit haaret saada.

See mõtteviisi ja ehituse oluline muudatus puudutab kõiki nüüdisaegseid püstoleid. Vahetatavad käepideme tükid on olemas igal relval, sest relv peab võimalikult hästi kätte sobima, et laskur saaks kiiresti hea ja kindla haarde. CZ-l on kolm erinevat vahetatavat käepideme tükki. Käepideme karestus on piisav hea haarde saamiseks. Püstolit peab saama kiiresti sihtmärgile suunata ja tulistada ning kasutada salveriivi ja kelgupeatajat ilma asendit muutmata. Samuti peab toimuma loomulikult ja kiiresti püstoli uuesti sihtmärgile suunamine pärast esimest lasku.

Päästikusõrm peab ulatuma päästikule nii, et päästikut vajutatakse sujuvalt otse taha päästikusõrme esimese lüli keskosaga. Kui vajutatakse esimese ja teise lüli vahekohaga või sõrmeotsaga, liigub keskmine tabamispunkt vastavalt paremale või vasakule. Halb haare on teine lasketäpsuse ja -kiiruse hävitaja. Haarde tugevus peab olema piisav. Liiga lödi haardega võivad tekkida isegi ümberlaadimise tõrked või tabamused hajuda kuhugi sihtmärgi servadesse. Liiga tugeva kägistushaarde korral hakkab püstol käes värisema, ülepinge takistab sujuvat sihtimist ja päästmist ning tabamuste hajuvus kasvab. Õige haare on nende kahe äärmuse keskel. Halva haarde või vale käepideme suuruse ja nurga tunneb ära sellest, kui relva tõstes on vaja sihikupilti otsida ja selleks relva käes keerata, või kui tuleb haaret muuta, et kasuta salveriivi või kelgupeatajat. Kolmas oluline lasketäpsuse ja -kiiruse hävitaja on see, kui haare on liiga madal, lasule järgnev tagasilöök viskab püstoli üles ja järgmise sihitud lasu tegemiseks on vaja uuesti sihtida. Isegi kogenud laskurid võivad kiirete topeltlaskude tegemisel rabistada ja teha teise lasu enne, kui relv on sihtmärgile tagasi tulnud. Siis on teine lask esimesest kõrgemal.

Püstoli kelgul on nii ees kui taga seitseteist sügavat sisselõiget, mis aitavad kelgust laadimisliigutuseks paremat haaret saada. Püstol laetakse, haarates nõrgema käega tugevasti kelgust niimoodi, et kestade väljaviskamise ava on vaba. Seejärel lükatakse relvaraam tugevama käega sujuvalt edasi, hoides samal ajal kelgust tugevasti kinni. Kui kelk on liikunud äärmisesse tagumisse asendisse, lastakse kelk lahti ja taandurvedru lükkab selle ise edasi. Kolm pimedas helendavat täppi kirbu ja tagumise sihiku peal võimaldavad saada paremini sihikupilti. Suhteliselt pikk sihikute vahekaugus aitab vähendada sihtimisveast tekkivat tabamuste kõrvalekallet. Kümnendal mudelil on võimalik osta ka pikem keermega relvaraud summuti kinnitamiseks ning süvendiga kelk punatäppsihiku kasutamiseks.

Püstoli raamil on võimalik sättida salveriivi sobivaks nii vasaku kui parema käega laskmiseks. Lasime nii sihitud üksiklaske kui ka kiireid topeltlaske: püstol on töökindel ning tagasilöök mõõdukas. Kindlasti hea valik inimestele, kes käivad püstol vööl vormis tööl või tegelevad spordialadega, kus on vaja kiiresti ja täpselt lasta. Keskmise või väikese käega inimesele võib püstoli käepide tunduda pikavõitu, kuid see tegelikult ei sega laskmist. Väike, aga oluline pisiasi on seegi, et padrunisalve tõstuk on erepunane, seega on lihtsam näha, kas salv on tühi või on seal veel padruneid. Komplektis on kaks padrunisalve, puhastusvarras ja vahetatavad käepideme tükid.

VÄIKE TEENISTUSPÜSTOL

CZ P-10 C ehk kompaktne modifikatsioon on tehniliselt täpselt sama, head relva on lihtsalt väiksemaks ja kergemaks tehtud ja seda müüakse alates aastast 2017. Raua pikkusest on kadunud sentimeeter ja salve mahub maksimaalselt viisteist padrunit, millega laetud relv kaalub natuke üle üheksasaja grammi. Valmistatakse kolmes kaliibris, lisaks üheksa Parale veel kolmsada kaheksakümmend auto ja nelikümmend viis S&W, viimased kaks peamiselt ameeriklastele.

Testimiseks antud relval oli Holosuni punatäppsihik. Punatäpi vajalikkuse üle vaieldakse palju, selle artikli ettevalmistamisel küsitletud inimeste oma kogemustest koorus välja, et punatäppsihik võimaldab oskuslikul laskuril kiiremini lasta ning eriti palju on see abiks kaugemale ja hämaras laskmisel. Sellepärast on ka enamikel uutel püstolitel mudelid, kus on punatäppsihiku kinnitamise süvend. Punatäppsihiku kvaliteetsed mudelid maksavad jaemüügis praktiliselt püstoli hinna, seega ei jagata neid riigiteenistuses mitte kunagi kõikidele püstolitele. Punatäpiga püstol võiks olla ametikohtadel, kus püstol on esimene ja tihti ainukene relv, kuid see eeldab, et selle korrasolekut kontrollitakse pidevalt ja patareisid vahetatakse palju tihedamini kui kasutusjuhendis lubatud maksimaalne kasutusaeg ideaalsetes tingimustes. Samas peab iga laskur esmajärjekorras õppima laskma raudsihikutega ja lihtsalt relva sihtmärgile suunates, et mitte sattuda kriitilisel hetkel olukorda, kus punatäppsihik ei tööta. Ametikohtadel, kus püstol on varurelvaks, ei ole vidinaid vaja, sest nemad kasutavad püstolit, kui esmane relv teeb paugu asemel klõpsu ja vaenlasele on vaja välgukiirusel kaks lasku rindkeresse ja kolmas näkku tulistada. Püstolit aksessuaarina kandvad inimesed tegelikult püstolit ei vaja, sest harjumust enesekaitseks välgukiirusel relv haarata ja tulistada ei ole neil tekkinud.

Nüüd tagasi CZ kompaktse teenistuspüstoli juurde, mis on sobiv nii vöö peal avalikult kui riiete all varjatult kandmiseks ning algselt loodud võistlemaks Glocki kuulsa mudeliga 19. Lääneriikides on raske leida püstoleid, mis on rohkem levinud ja tuntumad enesekaitse- ja teenistusrelvad kui Gaston Glocki mudel 17 ja selle kompaktne modifikatsioon 19. Kaitse Kodu! testijate ja lammutajate rühmal on pikk ja põhjalik kogemus nii suurte kui kompaktsete teenistuspüstolitega. Täiesti selgelt pakuvad Böömi relvameistrid oma Austria konkurentide toodangule asjalikku alternatiivi. Hoolimata üle kümne protsendi vähemast kaalust on kompaktne mudel kümme lihtne ja kiire lasta nii raudsihikutega kui punatäpiga. Põhjus, miks paljud riigiametid valivad peamiseks teenistuspüstoliks just kompaktse mudeli, ongi see lihtne tõsiasi, et suuremat ei ole vaja, sest kompaktne teeb ära sama töö. Huvitav oli see, et Böömi relv suudab kasutada sama klassi Saksa püstoli padrunisalve.

ENESEKAITSEPÜSTOL

Kolmandaks ehk nii-öelda kirsina tordil lasime CZ klassikaliste püstolite ehk seitsmekümneviite edasiarendust enesekaitseks ehk mudelit CZ P-07, mis on omakorda kompaktne versioon suurest CZ P-09st. Tänapäeval on CZ tootevalikusse lisandunud P-09 Nocturne variantides F (Full-size) ja C (Compact), mis kirjade järgi peaks ühendama paljusid P-09 ja P-07 omadusi, kuid seda relva meil kahjuks testida ei õnnestunud.

Igatahes on CZ P-07 ehituses nähtud palju vaeva, et ta oleks igapäevaseks varjatud kandmiseks väike, aga samas tulejõuline. Püstolit tehakse nii üheksa Para kui 380 Auto kaliibris ning salvetäis on viisteist padrunit.

Null-seitsme kõikvõimalikud osad on ümardatud, et vähendada relva takerdumist riiete või varustuse külge väljatõmbamisel. Vanematel püstolitel oli tavaline, et kirbu ja tagumise sihiku nurgad olid teravad ja vinnastades õnnestus peopessa mõnusad haavad rebida, null-seitsmel seda ohtu ei ole. Püstolil on väline kukk ja kaitseriiv. Kaitseriivi peale lükates vabastatakse kukk vinnast, püstolit on võimalik kanda padrun padrunipesas ja esimene lask läheb pika tõmbega. Pika päästiku tõmbetugevus on nelikümmend neli njuutonit ja vinnastatud kukega kakskümmend üks, mis on ainult natuke vähem kui kümnenda mudeli kakskümmend viis njuutonit. Seega väiksemasse kätte või varjatud kandmiseks hea püstol.

CZ püstolite jaehinnad Eestis jäävad eri mudelitel ja modifikatsioonidel mõistlikku vahemikku ning neid toob maale Harjumaal Peetri külas Läike teel tegutsev Nordic Armoury OÜ.

Kaitse Kodu! jätkab uute Tšehhi relvade tutvustamist järgmistes numbrites.

VIIDE JA MÄRKUS:

1 Ükski artiklit ettevalmistanud inimene ei tööta riigiametis ega oma ka hetkel ega nähtavas tulevikus Böömi relvi või relvatehase aktsiaid, kuigi võiks, sest relvad on head ja aktsia teenib ilmselt hästi.

* Selle sõnaga võtsid eestlasi aitama ja õpetama tulnud soomlased kokku eestlaste idamaade imedest koosneva käsirelvade arsenali olukorra. See tähendab tibla sõnnikut, sest nii relvade materjal, töötlus kui ka osade kokkusobitamine olid keskaegsed.