ABI OTSIMINE NÄITAB TUGEVUST, MITTE NÕRKUST

ABI OTSIMINE NÄITAB TUGEVUST, MITTE NÕRKUST

Vaimne tervis on oluline osa meie üldisest heaolust, mis väga suures osas määrab meie mõtteid, tundeid ja käitumist. Sestap peab ka Naiskodukaitse seda teemat elanikkonnakaitse osana väga oluliseks.

Tekst: KRISTIINA TAMM , NKK Valga ringkonna instruktor

Mõjutab ju vaimne tervis kõiki eluvaldkondi alates töövõimest ja sotsiaalsetest suhetest kuni füüsilise terviseni, hõlmab meie võimet tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada produktiivselt ning panustada kogukonda.

„Elanikkonnakaitse üheks teemaks on psühhosotsiaalne kriisiabi, mistõttu oleme koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koolitanud evakuatsioonirühmi. Käesoleval aastal on plaanis pakkuda psühholoogilise esmaabi algtõdesid elanikele. Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga, et koolitada esmalt välja koolitajad ja seejärel pakkuda koolitusi elanikele,“ selgitas Naiskodukaitses elanikkonnakaitse valdkonda eest vedav arendusspetsialist Reelika Rohuste.

MÕNED PSÜHHOLOOGILISE ESMAABI ALGTÕED

• Ükski allnimetatud probleemidest ei ole Sinu enda süü!

• Ka „normaalsetel“ inimestel ei täida virgatsained organismis mõnikord oma ülesandeid – häired võivad tabada igaüht meist, küsimata haridustaset, ametikohta, kontojääki või auastet.

• Sinu probleemile on lahendus!

3 LEVINUIMAT HÄIRET

1. AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE.

Kuidas ära tunda?

• Tähelepanu hajub tegevustes kergesti, kärsitus.

• Raskused asjade lõpetamisega, kehv planeerimis- ja organiseerimisvõime.

• Raskus kuulamise teel infot vastu võtta, pisiasjade unustamine.

ÄRA halvusta ennast, mõeldes, et ma olengi laisk, kaootiline, püsimatu.

Millest võib olla abi?

• Täida kalendrit, kasuta värvikoode, tee nimekirju, kasuta aja planeerimise rakendust.

• Hoia tähtsad asjad alati kindlas kohas, nii raskendad nende pidevat kadumist.

• Tea, et Sinu kõrge energiatase ja multitasking on Sinu tugevused.

2. DEPRESSIOON

Kuidas ära tunda?

• Pikaajaline (vähemalt 2 nädalat) kestev kurbus ja halb tuju.

• Lootusetuse tunne ja masendus, justkui vaataks kõike läbi mustade prillide.

• Jõuetus millegagi tegeleda ja raskendatud/pidurdunud toimetulek igapäevaeluga.

ÄRA võta sel ajal vastu elulisi otsuseid, tegele esmalt oma seisundiga, sest see on mööduv.

Millest võib olla abi?

• Füüsiline aktiivsus, regulaarne toitumine ja piisav uni.

• Meeldivate asjadega tegelemine, keskendu oma tugevustele, loo häid mälestusi.

• Väikeste eesmärkide seadmine –jaota ülesanded väiksemateks osadeks ja premeeri end saavutuste eest.

3. POSTTRAUMAATILINE STRESSISÜNDROOM.

Kuidas ära tunda?

• Korduvad mõtted, kujutluspildid, õudusunenäod sündmusest.

• Püüe vältida traumaga seonduvaid mõtteid, olukordi, tegevusi.

• Teistest võõrandumise tunne ja emotsionaalne tuimus või vastupidi – äärmiselt „lühike süütenöör“.

ÄRA isoleeri ennast, kuna „keegi nagunii ei mõista“, ja väldi ebatervislikke toimetulekuviise.

Millest võib olla abi?

• Mõista olukorda ja jälgi sümptomeid – PTSS on seisund, mitte „halb tuju“ või „kehv iseloom“.

• Suhtle usaldusväärsete inimestega – soovituslikult spetsialisti või tugigrupiga, aga abi võib olla ka avatud vestlusest sõbra või pereliikmega.

• Hoolitse oma füüsilise tervise eest (unerutiin, tervislik toit, regulaarne liikumine).

• Muuda väikeste sammude kaupa negatiivseid mõtteid ja käitumismustreid.

• Leia turvalised väljundid traumamälestuste töötlemiseks, mitte ära püüa neid ignoreerida.

5 KÕIGE TÄHTSAMAT VAIMSE TERVISE VITAMIINI

1. HEAD SUHTED

• Võta iga päev 15 minutit, et anda kellelegi oma lähedastest tõeliselt segamatut tähelepanu, keskendudes ainult teie koosolemisele/koostegevusele.

• Kui tahad öelda midagi kriitilist, peatu ja mõtle hetkeks ning ütle hoopis midagi lahket.

• Mine kellelegi appi. Lihtsalt vabast tahtest.

• Tunnusta oma kolleegi. Ja elukaaslast. Ja sõpra. Oma ema ja isa. Last. Ja iseennast!

• Täna neid, kes on Sind elus aidanud ka väikeste ja mõnikord nähtamatute asjadega

• Pühenda enda ajast 15 minutit kellelegi, et teda ära kuulata ja toetada.

• Vestle 10 minutit kellegagi, kellega Sa tavaliselt väga palju ei suhtle.

• Loo teadlikult iga negatiivse suhtluskorra või kriitilise märkuse kohta 3 positiivset olukorda või tunnustavat märkust.

2. PUHKAMINE

• Proovi 4 x 15 minutit päevas teha mitte kui midagi.

• Selgita välja enda tegelik unevajadus ja planeeri endale magamiseks piisav osa ööpäevast. Pikaajaline magamatus ärritab ja teeb tusaseks. Sealjuures tasub rohkem usaldada iseenda sisetunnet ja vähem igasuguseid äppe või spetsialiste – nii väldid lisastressi.

• Jaluta värskes õhus iga päev vähemalt 20 minutit. Ideaalis pärast õhtusööki ja 1 tund enne magamaminekut.

• Väldi vähemalt 1 tund enne magamaminekut ekraanide vaatamist. Selle asemel loe raamatut, vestle lähedastega, tegele mõne hobiga, mõtiskle möödunud päeva üle või planeeri järgmist.

• Kui muremõtted kipuvad segama und ja puhkehetki, määra endale kindel muretsemisaeg, nagu oli Grinchi päevakavas („pool tundi enesehaletsust“), aga muul ajal püüa negatiivsust vähendada.

3. TOITUMINE

• Tarbi vahepaladeks „hea tuju toite“ ehk neid asju, mille puhul on kindlaks tehtud nende serotoniini ehk õnnehormooni taset tõstev toime. Näiteks lõhe, pähklid, banaanid, kakao, ingver, aprikoosid, datlid jne.

• Söö vähemalt 5 korda nädalas koos kellegagi, kes on Sulle oluline. Lisaks toidust saadavale energiale aitab ühiselt söögi valmistamine ja/või seltskonnas toidu nautimine muuta päeva eriliseks.

• Leia hetki ja võimalusi, et nautida oma lõunasööki õues.

• Kui märkad, et oled pisut närviline või on Sul raske keskenduda, küsi endalt, ega Sul äkki kõht tühi ei ole.

• Proovi võimalusel süüa aeglaselt, keskendudes toidu maitsetele, tekstuurile, värvile. Aeglastel sööjatel on ka ülekaalu risk palju väiksem.

4. LIIKUMINE

• Tee snäkipausi asemel liikumispaus.

• Liigu jalgsi poodi / sõbrale akna taha lehvitama / kontorisse / lõunapausile …

• Planeeri endale liikumiseks aega –see on hea nii Sinu füüsisele kui ka keskendumisvõimele.

5. MEELDIVATE EMOTSIOONIDE KOGEMINE

• Aita kedagi. Uuringud näitavad, et teistele heategude tegemine mõjub positiivselt ka Sinu enda enesetundele.

• Proovi treenida oma aju märkama positiivset – see tõstab Sinu energiataset, produktiivsust ja loomingulisust. Iga ebaõnnestunud asja kohta leia päeva lõpuks enda jaoks vähemalt 3 asja, mis Sul sel päeval väga hästi välja tulid.

• Vaata head filmi, loe raamatut või tegele mõne muu hobiga, mis pakub Sulle tõelist rahulolu.

Kui märkad, et keegi lähedane või tuttav kogeb vaimse tervise raskusi, saad pakkuda toetust järgmiselt:

1. Kuula aktiivselt! Lase inimesel oma tundeid väljendada ilma hukkamõistuta. Ole empaatiline ja kannatlik.

2. Paku emotsionaalset tuge – näita, et hoolid ja oled olemas.

3. Julgusta professionaalset abi otsima – soovita pöörduda perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole.

4. Ära anna hinnanguid! Vaimse tervise häirete üle ei tohiks nalja teha ega neid pisendada või häbimärgistada.

5. Tea kriisi märke.

TÄHTSAD KONTAKTID

• Vaimse tervise tugiliin, ööpäevaringselt, 660 4500

• Emotsionaalne tugi ja hingehoid, iga päev kl 10–24, 116 123

• E-nõustamine täiskasvanutele: peaasi.ee

• Lasteabitelefon, ööpäevaringselt, 116 111 ja koolipsühholoog E-R kl 16-20, 1226

• Perearsti nõuandeliin, ööpäevaringselt, 1220

• Naiste tugiliin, ööpäevaringselt, 1492

• Ohvriabi kriisitelefon, ööpäevaringselt, 116 006