RÜNDEDROONIDE ARENDUSEST DROONIPARVEDE KASUTAMISENI

RÜNDEDROONIDE ARENDUSEST DROONIPARVEDE KASUTAMISENI

Jaanuari lõpus leidis Soomes aset seni suurimaks peetud kaitse- ja julgeolekukonverents koos sama teema toodete ja arenduste esitlusega. Ühe huvitava punktina tutvustati SecD-Day messil ka Soome riikliku droonistrateegiat kuni aastani 2030.

Tekst: HEIGO VIJA , Sisekaitseakadeemia

HEIKKI KIROTAR , vabatahtlik autor

Konverentsi strateegiapaneeli tutvustusel tõdeti, et Soome ettevõtted on juba täna jõudnud droonide ehitamises maailma tippude hulka. Rõhutati, et drooniehituse tehnoloogiat võib pidada järgmiseks tehnoloogiliseks revolutsiooniks, sest see võimaldavat asendada inimest pikaajaliste, rutiinsete ja ohtlike ülesannete täitmisel. Lisaks saavat Soome omalt poolt lähimas tulevikus toetada partnereid teadmiste ja oskustega nii droonide arendamisel kui ka nende tootmise korraldamisel.

PIKENDATUD LENNUKAUGUSEGA RAUDKOTKAS

Tavapäraste arenduste kõrval olid messil esindatud ka paljud droone tootvad ettevõtted. Ühte huvitavat ründedrooni lahendust esitles Soome kaitsejõudude strateegiline partnerettevõte Insta Group OY Tamperest. Ettevõte tutvustas väljaarendatud uudistoodet, milleks oli multirootordroonile kasuliku koormana integreeritud jalaväe ja kergete soomustatud sõidukite vastane suundlaeng Steel Eagle ER, maakeelde panduna pikendatud lennukaugusega raudkotkas.

Tegemist on nelja rootoriga drooni alla kinnitatud 3,6 kg suundlaenguga, mille maatriks sisaldab kolme tuhandet 3,8 mm läbimõõduga terasest või volframist kuuli. Ründedroon juhitakse sihtmärgi kohale ja kahekümne meetri kõrgusel plahvatades paiskab see kuulid maa suunas, kattes ligi kahe tuhande ruutmeetrise ala keskmiselt ühe või kahe kuuliga ruutmeetri kohta.

Teraskuulid läbistavad kuni kaks millimeetrit terasplaati, kõvemast ja raskemast volframist kuulid kuni viis millimeetrit. Teraskuulide läbivus on tootja sõnul piisav, et vigastada kaitsmata isikkoosseisu ja soomustamata tehnikat, volframist kuulid võivad läbida ka killuveste ning kergelt soomustatud sõidukeid.

Suundlaengut kandva ründedrooni hinda ei avalikustatud, kuid tootja andmetel on see märgatavalt suurema lennukaugusega, odavam ning suurema kasuliku koorma kandmise võimega kui nende varasem mudel. Ründedrooni madalam hind tuleneb sellest, et nii tootearendus ja tootmine toimub Ukrainas, mis on märgatavalt taskukohasem kui Soomes. Seejuures müüakse kõik esimesed Steel Eagle ER ründedroonid Ukraina relvajõududele.

Ühe mõttena jäi esitluselt kõlama, et Steel Eagle ER ründedroonidega loodetakse täiendada või taktikalisel tasandil asendada seni jalaväes kasutatud jalaväe ja soomustamata transpordi vastaseid kergeid suundlaenguid (soome k viuhkapanos – VP) VP88 kaaluga 2 kg ja VP2010 kaaluga 2,5 kg. Kirjeldatud suundlaengud, mida Eesti kaitsejõududes teatakse ka kaitselaengute nime all, on samasugune tavaline jalaväerühma taktikaline kuluvahend nagu padrunid. Neid kasutatakse vastase võimalike lähenemisteede julgestamisel ja kaitsepositsioonide tugevdamiseks, varjatud sektorite katmiseks ning varitsus- ja üllatusrünnakute korraldamisel. Tegemist on odava tööriistaga, ühe sellise suundlaengu hind ei ületa tavaliselt paarisadat eurot.

DROONIPARVED ROOTSIST

Lisaks Soomele andis droonide uudsest rakendamisest teada ka naaberriik Rootsi. Rootsi relvajõud teatasid 15. jaanuaril 2025 toimunud pressikonverentsil, et kasutusele võeti täiustatud drooniparve tehnoloogia. See võimaldavat korraga rakendada erineva suurusega droone, mis teevad vajalike ülesannete täitmiseks omavahel koostööd.

Tegemist on Rootsi relvajõudude algatusega, kelle koostööpartneriteks oli Rootsi lennundusettevõte Saab, Rootsi kaitsematerjalide administratsioon ja Rootsi kaitseuuringute agentuur. Saab osales koos teiste agentuuridega eelkõige drooniparve juhtimiseks mõeldud tarkvara väljatöötamisel.

Drooniparve „sülemitesse“ kuuluvad mehitamata õhusõidukid varustatakse erinevate võimalustega, nagu mitmesugused andurid, kasuliku koorma kandmise võimalused ja sidevõimenduse ülesannete täitmine. Drooniparve suutvat juhtida üks operaator, kes saab määrata ühele või mitmele „sülemile“

ülesandeid näiteks mobiiltelefoni kaudu. Saabi esindaja sõnul töötati drooniparve tehnoloogia välja väga lühikese aja jooksul ning selle vastu on juba huvi tundnud ka teised NATO liikmesriigid.

Huvi drooniparvede kasutamise vastu ei ole uus, sest erinevate riikide sõjaväelased on uurinud nii sülemite pakutavaid võimalusi kui ka võimalikke ohte. USAs asuva Atlandi Nõukogu mõttekoja hiljutises väljaandes nimetas Ukraina Brave 1 kaitsetehnoloogia klastri juht drooniparvede arendusi 2025. aastal Ukraina üheks peamiseks prioriteediks.

Klastri juhi sõnul liiguvad Ukraina drooniüksused edasi esialgsest üks droon – üks operaator kontseptsioonist ja soovivad 2025. aastal üle minna drooniparvede kasutamisele. Siiani kasutatud drooniparvede peamiseks piiranguks peetakse seda, et need on tavaliselt koosnenud suhteliselt väikestest, lühimaadroonidest, mis tähendab, et nende lennuaeg on piiratud umbes 30 minutiga.

Rootsi relvajõudude maaväed ja õhuüksused rakendavad drooniparve lahendusi eelkõige luure ja seire ülesannete täitmiseks. Saabi väljatöötatud süsteemi demonstratsioon on kavas eelseisva õppuse Arctic Strike ajal. Kaitsetööstuse ettevõtetel on drooniparvede tehnoloogia arendustes üha olulisem roll. Seda näitab kasvõi see, et märtsis 2023 katsetasid Norra relvajõud esimest korda lahingumasinat CV-90 juhtsoomukina drooniparve juhtimiseks.

Kaitse Kodu! jätkab kindlasti nii droonide kui miinide teemat oma järgmistes numbrites.

ALLIKAD:

• Gosselin-Malo, E. 2025. Sweden unveils drone swarm to be paired with ground troops. Defence News. (https://www.defensenews.com/global/ europe/2025/01/17/sweden-unveils-drone-swarm-tobe-paired-with-ground-troops/)

• Kushnerska, N. 2025. Missiles, AI, and drone swarms: Ukraine’s 2025 defense tech priorities. Atlantic Council. (https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ ukrainealert/missiles-ai-and-drone-swarms-ukraines2025-defense-tech-priorities/)

• Schwenke, Y. 2025. Sverige med ny dronesvermteknologi. Forsvarets Forum. (https://www. forsvaretsforum.no/sverige-med-ny-dronesvermteknologi/418489)