KUKKUSID JÄÄAUKU: RAHU!

KUKKUSID JÄÄAUKU: RAHU!

Ühel päikeselisel, kuid krõbedalt külmal veebruaripäeval kogunesid Harju maleva noored kotkad Kõrnumäe karjääri. Ees ootas iga-aastane jääauku kukkumise õpe.

Tekst: KRISTLIN KÕRGESAAR, Põhja maakaitseringkonna tsiviil-militaarkoostöö ohvitser

Muidugi pole peamine mitte jääauku kukkuda, vaid sealt pääseda, seetõttu saidki kohaletulnud instruktoritelt õpetussõnu, kuidas jääaugust välja tulla ja mida pärast väljasaamist ette võtta.

Kõikidel osalejatel olid kaasa võetud vahetusriided, mis tähendas, et igaüks sai „kukkumise“ ja väljaronimise ka reaalselt läbi proovida.

Õppepäeva juhendajateks olid üle Eesti tegutsevad MTÜ Õpime Aitama pikaajalised instruktorid Kaimo Tamme ja Maico Saar. Mõlemad instruktorid on meie vabatahtlikega veeohutuse teemasid läbi võtnud juba üle seitsme aasta. Kõige noorem vettekukkuja on olnud 7aastane ja vanim 68aastane. Tänaseks on neile ka teada, et nende õpetatu on päästnud reaalselt elu.

Jääaugu kõrval ootas soe saun, ohutust tagasid MTÜ Ennetaja Kiirabi ja Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing.

KÄED TASKUST VÄLJA

Siinkohal on mõistlik meelde tuletada, et matkama minnes võiks mobiiltelefon olla laetud ja juba veekindlas kotis, samuti võiksid kaasa võetud varuriided olla veekindlalt pakitud. Kui lähed lühemale matkale, siis pista ikka tasku ellujäämiskarp, milles kuiv tulehakatus ja tulepulk.

Enne jääle minekut on mõistlik vaadata veeohutus.ee lehelt jääkaarti. See annab ülevaate jääoludest üle Eesti. Jääle minnes tuleks veenduda, et jää paksus oleks vähemalt 10 cm. Jää kõige nõrgemad kohad on jõgede kiire vooluga aladel, allikatel, paadisildade ja kõrkjate läheduses. Üksi on parem jääle üldse mitte minna!

Jääl ära kõnni kunagi käed taskus, sest jalad võivad libiseda ja käed takerduda ning sa võid kukkuda raskelt ninaga vastu jääd. Hoia käsi lahtiselt keha kõrval, siis aitavad need ka tasakaalu hoida.

Aga kui siiski juhtus, et kukkusid läbi jää … Jää rahulikuks, mõtle, hinga (sest külm vesi tekitab külmašoki ja koos sellega lämbumisohu) ja tegutse! Kui sul on seljas seljakott või muu varustus, vabasta end ebavajalikust raskusest. Võta suund sinnapoole, kust sa jääle tulid, sest seal jää kandis sind. Purusta pehmem jää enda eest ja upita end kandva jää peale. Kui sul ei ole kaasas jäänaaskleid, siis kasuta käepäraseid vahendeid – võtmeid, pliiatseid, mõnda muud tugevamat eset või lausa küüsi.

Kui sul õnnestub jää peale ronida, siis ära kohe tõuse! Rulli ennast jääaugust kaugemale kalda poole, kuni oled veendunud, et jää kannab. Kaldale jõudes vabasta end kiiresti märgadest riietest ja pane selga kuivad (õnneks õppepäeval saime seda teha soojas saunas).

Kui varuriideid juhtumisi kaasas ei ole, siis tuleb seljas olnud riietest suurem vesi välja väänata ja need selga tagasi panna. Karmimatel kursustel võetakse sel hetkel taskust tulepulk ja tehakse endale soojendav lõke.

ÄRA ULATA ABIKÄTT!

Olukorras, kus läksite kahekesi jääle ja sõber kukkus läbi jää, helista esimese asjana 112! Muidu juhtub nii, et sina tormad appi, kukud ka ise läbi jää ja mitte kedagi ei ole teile abi kutsumas. Pärast kõnet võid osutada sõbrale abi. Kindlasti ära jookse mõtlematult jääaugu suunas! Kõnni ettevaatlikult ja lasku aegsasti enne auku kõhuli, et roomata lähemale. Ära ulata sõbrale kätt, sest ta võib sind endaga vette tõmmata. Kasuta enda ja sõbra vahel abivahendeid – oksi, nööri, riideid, kotti või midagi muud tugevat, millest sõber saab haarata. Välja tõmmatud sõber peab järgima eespool toodud õpetussõnu enda kalda poole rullimise kohta. Kaldal oodake abi ära.

Ohutut jääületamist!

Video: https://youtube.com/shorts/5CkdiDxwPFM

ENESE PÄÄSTMINE JÄÄAUGUST

Eestis hakkavad veekogud jäätuma hilissügisel, novembris. Külma talve korral püsib jää kuni varakevadeni, märtsini. Sel perioodil liiguvad inimesed jääl – uisutatakse, püütakse kala ja tugevat jääd ületatakse isegi autodega. Kahjuks juhtub jäätunud veekogudel ka õnnetusi. Kõige sagedamini juhtuvad need just sügiseti ja kevadeti, kui jää on nõrk. Paljud neist õnnetustest jääksid aga juhtumata, kui inimestel oleksid baasteadmised jää tekkimisest ja olemusest.

Ent kui juba vajusid läbi jää, siis:

• hüüa appi;

• püüa mitte sattuda paanikasse –ole rahulik ja ära rabele;

• jälgi, et veevool sind jää alla ei tõmba;

• siruta käed jääaugu servale ja proovi tugevate ujumisliigutustega keha ja seejärel jalad jääaugu servale saada. Ole võimalikult kõhuli, selliselt jaotad oma kehakaalu mööda jääpinda ja sa ei vaju uuesti läbi;

• kui sul on jäänaelad, aitavad need sul kiiresti jääaugust välja saada. Võta kumbagi kätte jäänael, löö need jää sisse ja tõmba ennast jääle;

• kui oled jääaugust välja saanud, siis ära tõuse kohe püsti, nii võid uuesti läbi jää vajuda. Eemaldu jääaugust kas rulludes või roomates;

• ohutus kauguses tõuse püsti ja lahku jääle tuldud rada pidi.

Andmed: veeohutus.ee