TÄHISTAME! AKADEEMILISELT

TÄHISTAME! AKADEEMILISELT

Tallinna maleva Akadeemilise malevkonna (AKM) 100. aastapäeva puhul arutasid kindralid ja väliskülalised vabatahtliku riigikaitse üle, toimus rivistus Vabaduse väljakul ning peeti pidu Kruiisiterminalis.

Tekst: AIVO AVERIN , AKMi teavituspealik

Akadeemiline malevkond loeb oma sünnipäevaks 15. veebruari 1925, mil asutati Tehniline malevkond. Kuna saja-aastaseks saadakse vaid kord saja aasta jooksul, siis otsustati seekord aastapäeva tähistada võimalikult (aga võimaluste piires) suurelt ning kindlasti akadeemiliselt!

EI SAA ME LÄBI LÄTITA ... EGA SOOMETA!

Juubelinädalavahetuse avas AKM 14. veebruaril konverentsiga TalTechi Mektorys. Akadeemilisel malevkonnal on ülikoolidega traditsiooniliselt head suhted, seega oli konverentsil kohal ka TalTechi rektor Tiit Land, kes tervitas ülikooli ja akadeemilise kogukonna poolt „akadeemikuid“ ning nende külalisi.

„Vabatahtlik riigikaitse Eestis ja lähiriikides“ tundus konverentsi teemana üsnagi orgaaniline. Pisut rohkem peamurdmist oli selle üle, keda kutsuda konverentsile esinema, sest sõbralikke lähiriike meil õnneks jagub, aga konverentsiaeg, teadagi, pole kummist.

Lõpuks jäid sõelale Soome ja Läti ning kuidagi ei saanud ümber ega üle ka Ukrainast. Vanemleitnant (r) Franek Persidski ettekanne „Vabatahtlikkusest Ukrainas 2021–23“ ei olnud ülevaade olukorrast koos rohkete sinikollaste ja punaste graafikute ning värviliste fotodega, vaid pigem esseeline mõtisklus ja enese sisse minek kõneleja isiklike Ukraina sõprade ja mälestuste kaudu.

Konverentsi ülejäänud ettekanded tegid ära selle, mida enamik publikust ettekandjatelt ootas. Oulu ülikooli professori Kari Aleniuse ettekanne „Vabatahtlik riigikaitse Soomes enne ja pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale“ andis põhjaliku ülevaate Soome vabatahtlikust riigikaitsest, keskendudes enim kolmele viimasele aastakümnele. Nägime nii värvipilte, numbreid kui ka graafikuid!

Läti vabatahtlik riigikaitse Zemessardze on ilmselt suur teadmatus enamikule kaitseliitlastele. Küllap leidub kaitseliitlaste seas õige vähe neid, kes kasvõi sõna „zemessardze“ nii enamvähem läti keele reegleid järgides välja öelda oskavad. „Zemessardze – mis ta teeb ja mis ta sööb?“ võinuks lätlaste ettekande teema vabalt olla, aga esinejad olid lähenenud oma ettekande nimevalikule samuti akadeemiliselt. Kapten Martinš Banka ja vanemveebel Aleksandrs Eleksis (Zemessardze Studentu bataljons) ülesastumine kandis pealkirja „Zemessardze – mis see on ja kuidas ta vastab tänapäeva sõjalistele väljakutsetele“.

Tuli välja, et Läti Vabariigis ei toimu ega toimi vabatahtliku riigikaitse asjad nii väga drastiliselt teistmoodi kui Eestis. Läti ja Eesti sarnased mure-, kitsas- ja rõõmukohad vabatahtlikus riigikaitses tulid kenasti välja konverentsi viimase ettekande ajal, mil lätlased, kuulates kindralmajor Ilmar Tamme ettekannet „Vabatahtlikkuse võimalused ja väljakutsed tänases ja homses riigikaitses Kaitseliidu kogemusel“, aeg-ajalt meie sünkroontõlgile (kes neile eestikeelseid ettekandeid arusaadavaks tegi) kommenteerisid: „Meil on Lätis täpselt samamoodi!“

Kindral Tammele meeldib „akadeemikutel“ külas käia. Kuulajaskond sai haarava ülevaate Eesti vabatahtliku riigikaitse hetkeseisust ja võimalikest tulevikuarengutest, mis kindralil osalt juba paberil, aga osalt veel mõtetes. Avatud kaartidega suhtles ta publikuga õige mitmel olulisel teemal. Üheks „akadeemikuid“ viimasel ajal vahest enim käima tõmmanud jutupunktiks on tüdrukute võimalik ajateenistuskohustus. Kindral Tamm, kes osales ka suvel Paides Arvamusfestivalil Akadeemilise malevkonna samateemalises paneelis, tõi taas välja Eesti elanikkonna nukravõitu demograafilise perspektiivi ning ajateenistusse suunduvate noorukite füüsilise võimekuse. Õhku jäi mõte, et varem või hiljem tuleb meil riigina selle teema juurde tagasi tulla, tahame seda või mitte.

Konverentsi lõpetas kindralite aruteluvoor. Arutelus osales kolm endist Kaitseliidu ülemat: kindralmajorid (r) Neeme Väli, Meelis Kiili ja Riho Ühtegi. Arutelu, nagu ka konverentsi tervenisti, vedas kolonel (r) Peeter Tali, kes sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama.

„Kohe näha, et vanad sõbrad ...“ võinuks sedastada filmiklassikat tsiteerides, sest kindralite kohatist omavahelist lõõpi ja sõbralikku „puude alla ladumist“ oli lõbus jälgida. Ometi räägiti ka tõsistel teemadel ning nagu ikka oli üheks pidepunktiks sõda Ukrainas.

Viis konverentsitundi koos kahe kohvipausiga möödusid lenneldes ning need „julged hundid“, kes sel õhtul Mektoryst öhe kadusid, said teele kaasa šokolaadisüdamed. Konverentsil kuuldu vajus hetkega kuhugi tagaplaanile ning peas hakkasid kerima uued tegevusplaanid, eeskätt see, kuidas seletada oma kõige kallimatele, miks veetsid reedese sõbrapäeva õhtu koos omasugustega kuskil Mustamäel, kinnises ruumis ... Õnneks oli šokolaadisüdameid kaasavõtmiseks valmis pandud hästi palju ning kaasahaaratavaid koguseid kaalus igaüks endale ise, vajaduspõhiselt.

PIDULIK RIVISTUS VABADUSE VÄLJAKUL JA KUI PIDU, SIIS PIDU!

Laupäeva, 15. veebruari „meeldivalt jahe“ hommikupoolik leidis paljud eelmise õhtu konverentsikülastajad eest Vabaduse väljakult – Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond korraldas oma 100. aastapäeva puhul piduliku rivistuse. Kõlasid Eesti Vabariigi hümn, trompetihelid „Head ööd“ ja „Äratus“ ning Vabadussamba jalamile asetas kõigi lahkunud kaitseliitlaste mälestuseks pärja malevkonna pealik kapten Tarmo Loorand. Kõige värskemalt liitunud Akadeemilise malevkonna liikmed andsid vande.

Juubelinädalavahetuse lõppakordiks sai Akadeemilise malevkonna 100. aastapäevale pühendatud piduõhtu Kruiisiterminalis. Üritus kukkuski välja täpselt nii hästi kui üks „kukkumine“ kahekordse salto, kolme- ja poolekordse aksli ja telemarki maandumisega välja kukkuda saab.

Ligi kolmsada kutsutud külalist said osa Akadeemilise malevkonna külalislahkusest. Olime valmistunud. Eelmise aasta kevadel käima lükatud AKM 100 lühivideoprojekt oli valmis saanud ning kõik neli klippi tulid publikule ettekandmisele. Kohe pärast videote ühisvaatamist astus üllatus-live’ina üles Antsud Metal Project oma looga „Südames“, mis on AKM 100 videote taustamuusikaks ja seda läbivaks motiiviks.

Muusikaga ei olnud selleks õhtuks kaugeltki kõik. Nagu malevkonna aastapäevapidudel mõnusaks traditsiooniks, oli tantsuks kohal AKMi „majabänd“ Kaitseliidu Tallinna maleva Bigband, kes ongi mõnusa meeleolu loomisel kõige kõrgema tasemega meistrid.

Tervitused, tänamised, tunnustused, ergutused ... Ega nendeta saa ja harjub pikapeale ära ka, kui taustal on maitsvas ja mõistlikus koguses süüajuua. Süüa sai, juua ka – mõistlikult ja maitsvalt. Magustoitugi sai – Naiskodukaitse oli omalt poolt valmistanud Akadeemilisele malevkonnale kingituseks suure tordi. Ei-tea-kust marssisid järsku kohale Sakala maleva sõjatorupillid ning enne uut päeva pöördus juubelipidu rokiradadele, sest laval võttis oma koha sisse Kaitseliidu päris oma rockbänd Mustad Kolonelid. Kontserdile järgnes disko ning otsa see pidu saigi.

Saja aasta pärast uuesti!

TUDENGID HAKKASID KOMMUNISTIDLE VASTU

1. detsembril 1924 kiirustasid mitmed Tallinna Tehnikumi üliõpilased, kuuldes kommunistide mässukatsest, Tallinna garnisoni komandandi kolonel Oskar Raudvere jutule ning avaldasid soovi astuda Kaitseliitu. Nende soov rahuldati ning juba samal päeval saadeti salk relvastatud üliõpilasi sõjaväele ja politseile abiks korra taastamisel.

15. veebruaril 1925 panid 120 tehnilise taustaga üliõpilastkaitseliitlast aluse Tehnilisele malevkonnale. Seda päeva loeb Tehnilise malevkonna õigusjärglane, Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond, oma sünnipäevaks.

1997. aasta kevadel tekkis toonase Tallinna Pedagoogikaülikooli kaitseliitlastest tudengitel mõte taastada Kaitseliidu Tallinna malevas üliõpilasi koondav allüksus. Olulist rolli mängisid malevkonna taastamisel organiseerunud üliõpilased – korporandid ja üliõpilasseltside liikmed –, kes oma innuga tõmbasid kaasa ka mitteorganiseerunud üliõpilasi. Kuna vahepealse rohkem kui 50 aasta jooksul oli ka Tallinna kõrghariduspilt jõudnud oluliselt mitmekesistuda, siis loobuti ajaloolisest nimest ning võeti nimevalikul eeskuju Kaitseliidu Tartu „akadeemikutest“.

26. mail 1998 kutsus Kaitseliidu ülem ellu Akadeemilise malevkonna. 2009. aasta võidupühal annetas Kaitseliidu Tallinna maleva juhatus Akadeemilisele malevkonnale uue embleemi kujutisega lipu.