meistriliiga
17 mehega tiitli suunas ehk kui pikk on Meistriliiga klubide pink? Tänavuse Meistriliiga hooaja alguses ei jäänud paljudel märkamata, et kõvasti ridu täiendanud Nõmme Kalju peatreener Igor Prins kasutas voorust vooru täpselt samasugust koosseisu. Kuidas on lood praegu ning kui suure kaadriga opereerivad teised Meistriliiga klubid? Kristjan Lukk, Soccernet
J
alka võttis kätte ning uuris, arutas treeneritega ja rehkendas, kui pikad pingid Eesti klubidel ikkagi on. Kui välismaa tippliigades, näiteks Inglismaal ja Hispaanias, on sisse seatud kuni 25-liikmeliste meeskondade piirang, siis Eesti Meistriliiga juhendi järgi võib meeskonda ametlikult registreeritud olla kuni 30 ning mitte vähem kui 7 mängijat. Sinna juurde on loomulikult lubatud kasutada ka kindlat arvu duubel- või noortevõistkondade pallureid. Keskmiselt on iga Meistriliiga klubi särgis sel hooajal väljakul käinud peaaegu 28 mängijat, mis jääb täpselt normi piiridesse. Lisades juurde aga eelnevalt mainitud duubelrivistuste esindajad, leiame, et kõige suuremat mängijabaasi omab üllatuslikult FC Kuressaare, kelle eest on platsile jooksnud 32 mängijat. Neile järgnevad napilt teised amatöörtiimid – FC Viljandi, Lasnamäe Ajax ning Paide
Foto: Lembit Peegel
14
JALKA OKTOOBER 2011
linnameeskond vastavalt 31 mängijaga. “See on ju väga selgelt kahe otsaga asi,” kommenteeris FC Kuressaare pressiesindaja Miko Pupart saarlaste mängijaterohkust. “Positiivse külje pealt on valik suur, paljud noored kohalikud on võimaluse saanud end proovile panna. Negatiivne konks on loomulikult see, et kaadrivoolavus on olnud küllalt suur, kõik katsetused pole end ehk lõpuni õigustanud. ” Pupart tunnistas, et konkreetse tuumiku leidmisega on läinud pikalt aega ja äkki on selle nahka läinud mõni vajalik tulemuski. Üsna kõnekas on aga tabeli teine pool, kus kindla võidu võtab Nõmme Kalju, kes on sel hooajal kasutanud vaid 17 (!) mängijat. Neile järgneb 24 palluriga Narva Trans, kellel mäletatavasti on pidevalt kaadriprobleeme olnud, ning 25 esindajaga Tartu Tammeka. Teised kaks Tallinna suurklubi, Levadia ning Flora, paiknevad vastavalt 27 ning 29 mängijaga tabeli keskel.
Kalju peatreener Igor Prins meeskonna komplekteeritust ebatäielikuks ei pea: “Tavaliselt komplekteeritaksegi meeskondi 18–20 mängija ja 2 väravavahiga. Kaljul on piisavalt mängijaid ja isegi vigastuste puhul on asendajaid olemas.” Pisut teistmoodi arvavad Kalju Tallinna konkurentide, FC Flora ja FC Levadia esindajad Martin Reim ning Sergei Hohlov-Simson, kelle arvates on nõmmekatel vigastuste vältimisega sel hooajal vedanud. “Kõik oleneb sellest, mis suuna on võtnud klubi ja meeskond,” arvas Reim. “Kaljul pole pikka pinki ega valikuvõimalusi. Eks ta mõnes mõttes ole riskantne, sest kunagi ei tea, kellel mis vigastus võib tulla. Kui Tarmo Neemelo või Kristen Viikmäega midagi juhtuma peaks, on kohe mängus auk sees, sest võrdväärset mängijat pole asemele võtta.” “Kui Kalju on edukas, siis järelikult on neil hea lähenemine, aga selle koha pealt on neil tõesti õnne, et põhimän-
Flora varumeeste pink on pikk ja meeste näod kõnelevad sellest, et istuda on valus: platsile tahaks. Vasakult Andre Frolov, Meelis Peitre, Johannes Kukebal, Aiko Orgla, Nikita Baranov, Zakaria Beglarišvili, Aleksei Jahhimovitš.