mini-arena
Miniväljakute projekt on jõudmas seatud eesmärgile Umbes nelja aasta eest sündis otsust rajada erinevatesse paikadesse üle Eesti 40 kunstmurukattega minijalgpalliväljaku. UEFA (Euroopa Jalgpalliliitude Assotsiatsioon), Eesti Jalgpalli Liidu, kohalike omavalitsuste ning A. Le Coqi koostöös rahastatud projekt saavutab tänavu seatud sihi. Berit Nuka
E
esti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juhi Targo Kaldoja sõnul on praeguseks valmis 37 väljakut, kui lugeda nende hulka ka paar palliplatsi, millel käib veel ehitustööde lõpetamine. Projekti käigus on multifunktsionaalseid miniväljakuid, kus saab harrastada peale jalgpalli teisigi spordialasid ja seda pea aasta läbi, kerkinud nii Eesti suurematesse linnadesse kui ka väikestesse asulatesse. Platside asupaika välja selgitamisel on määrav roll olnud ikkagi omavalitsuste initsiatiivil, sest nende kanda on väljakute rajamise puhul spordiplatsi aluse ja piirde ehitamine. Jalgpalliliit on omalt poolt panustanud kunstmurukatte.
“ „
Narva on võtnud eesmärgiks, et ehitab veel kuus kuni kaheksa miniväljakut.
“Üldiselt on huvi väljakute ehitamise vastu olnud aktiivsem nendes piirkondades, kus jalgpalliliidul on head partnersuhted,” räägib Kaldoja. “Nii näiteks on Kuressaares kokku neli väljakut. Samas näiteks Võru linn on selles suhtes erand, et kuigi seal suuremaid klubisid pole, siis neilt on tulnud tugev initsiatiiv miniväljakute rajamiseks. Tallinn see-
vastu on olnud jälle suhteliselt passiivne ja nii ongi kogu linna peale ainult neli väljakut.” Eesti suurematest linnadest haaras projektist viimasena kinni Narva, kus praegu käibki kahele väljakule murukatte paigaldamine. Kaldoja sõnul ei jää need palliplatsid piirilinnas ainsateks: “Narva on võtnud eesmärgiks, et ehitab veel kuus kuni kaheksa miniväljakut. Aga ilmselt see ei juhtu veel sellel ega ka mitte järgmisel aastal, sest eelarved on sellised nagu nad on praegu.”
Uued võimalused maakondades
asukoht, siis see on kella kolmest-neljast päeval kuni hilisõhtuni pidevalt kasutuses.” Ehkki kohati kipuvad noored jalgpalliliidu infrastruktuuri juhi sõnul oma kunstiannet rakendama ka väljakupiirdeid sodides või jätavad platsile vedelema kõikvõimalikku rämpsu, siis üldiselt osatakse mängupaiku hoida. Kuigi lepingus ette nähtud kohustuslikud 40 mängupaika saavad sel aastal rajatud, loodab jalgpalliliit, et see ei tähenda miniväljakute ehitamise lõppu. “Kindlasti jätkame selle projektiga mingil moel ja kujul ka edaspidi, aga esialgu on rahastamise pool veel lahtine. Aga väljakute rajamine jätkub kindlasti ka tulevikus,” on Kaldoja veendunud. Katrin Verniku sõnul on ka A. Le Coq noortejalgpalliga seotud projektide toetamisest edaspidigi huvitatud.
Projekti toetanud A. Le Coq on firma turundusjuhi Karin Verniku sõnul tulemusega igati rahul. “Muidu oleme teinud koostööd Eesti Jalgpalli Liiduga rahvusstaadioni A. Le Coq Arena ja eliitjalgpalli puhul, aga sel viisil saime anda oma panuse laiemalt Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix ning teha midagi noorte ja harrastajate heaks,” peab ta miniväljakute rajamist positiivseks väljundiks. “Nüüd on ehitatud midagi füüsilist ja materiaalset igas Eesti maakonnas, kus varem polnud selliseid võimalusi, ning lastele ja noortele on väga oluline, et nad saavad korralikes tingimustes jalgpalli mängida ja harjutada.” Ka Targo Kaldoja kinnitab, et miniväljakud täidavad oma funktsiooni edukalt: “Põhiline on, et projekt on täiesti töötav. A. Le Coq Arena ümbruses on lisaks looduslikele ja kunstmuruväljakutele Kui ikka väljakul on sobiv ka väike miniväljak. 2009 JUUNI JALKA
55