Jalka (aprill 2025)

SELLES NUMBRIS: D A N I I L S AV I T S K IM A G N U S R O S E NG E R L I I S R A E L

APRILL 2025

Sten Reinkort: välismaal on jalgpallielu karmim!

Postritel

Vlasi Sinjav ski, Ousmane Dembélé, Harry Kane

Jani Sarajärvi oma filosoofiast ja Eesti jalgpalli arendamisest Naiste meistriliiga suur eelvaade Kuidas spordijuhid üritavad atleete kontrollida

KAREL VOOLAID:

abitreeneriks asumine on pikalt läbi mõeldud otsus! ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Henri Anieri 100 koondisemängu

Elva esimene aasta kõrgseltskonnas

Luubi all Katarina Elisabeth Käpa

20€

SPORDIBOONUS

VIVATBET.EE Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

RUBRIIK APRILL

Jalgpalliaasta soojeneb üles Foto: Liisi Troska

Aprillikuu Jalka on eelkõige kantud suurtest lugudest: kolmes suures intervjuus teeme sedapuhku juttu ühe mängija ja kahe treeneriga. Lugejate küsimustele vastab Paide Linnameeskonna ründaja Sten Reinkort, suurtes usutlustes saavad aga sõna FCI Levadiasse abitreenerina tööle asunud endine Eesti koondise peatreener Karel Voolaid ning värskelt Eesti U21 koondise peatreeneriks ja noortekoondiste juhiks määratud soomlane Jani Sarajärvi, kelle vaated ja mõtted erinevad paljude teiste treenerite omadest kardinaalselt. Kui Voolaid avab intervjuus põhjalikult omaenda karjääri viimast nelja aastat, siis Sarajärvi annab aimu oma filosoofiast ja nägemusest. Traditsiooniliselt vaatame aprillikuu numbris ette ka peagi algavale naiste meistriliiga hooajale, kuid põnevat lugemist leidub kindlasti veel – näiteks teeme selgeks, kuidas käib Eestis profijalgpallurite kindlustamine ja mida kujutab endast naiste meistriliiga debütant FC Elva. Mõnusat lugemist ja ilusat kevade jätku, jalgpallisõber!

2025 APRILL JALKA

3

SISUKORD 44

14

KAANELUGU LK 20–26 Pisut enam kui neli aastat tagasi veel Eesti koondise peatreener olnud Karel Voolaid töötas seejärel poolteist aastat peatreenerina Paide Linnameeskonnas, kuid pärast seda oli ta peaaegu poolteist aastat vaat et radarilt maas, töötades Eestist väljaspool, enne kui tänavuse hooaja eel FCI Levadiaga käed lõi. Millised nägid Voolaidi vahepealsed aastad välja ja mis on tema roll Levadias?

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Eelmisel hooajal mõne kuu jooksul Nõmme Unitedit juhendanud soomlane Jani Sarajärvi (45) on tagasi Eestis. U21 koondise värske peatreener ja noortekoondiste juht näeb, et ka väike riik võib saavutada suurt, kui selleks muuta mõtteviisi. Treener lk 50–56

46 Kolumn

12 Raul Ojassaar 48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Persoonid & intervjuud

14 20 44 50

Lugeja küsib: Sten Reinkort 2-kõne: Karel Voolaid Mängija luubi all: Katarina Elisabeth Käpa Treener: Jani Sarajärvi

48 Rubriigid Ajalugu:

3 6 8 10 46 58 62

Evald

Miksoni

Aprill Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Faktifoto: Henri Anieri koondisesada Klõpsud 10 aastat tagasi

saladuse

IMPRESSUM 28

ESIKAANEL: KAREL VOOLAID FOTO: KATARIINA PEETSON NR 4 (208) 2025

39

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJAD: HEITI HELI KRIS ILVES LAURA JAANSEN KRISTJAN JAAK KANGUR SIIM MARTTI KUBENSKY SIIM PULST KRISTJAN REMMELKOOR

48 63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna 48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Muu

28 Debütant

Mida kujutab endast FC Elva naiskond, kes alustab esimest hooaega naiste meistriliigas?

39 Naiste meistriliiga suur hooaja eelvaade 48 Vigastused

Kuidas on Eestis mängiv profijalgpallur vigastuste eest kindlustatud ning mis juhul ja tingimustel on mõistlik pöörduda erameditsiini poole? Selgitab Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Daniil Savitski.

Poster

Vlasi Sinjavski Ousmane Dembélé Harry Kane

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER REKLAAM: REKLAAM@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2025 APRILL JALKA

5

PEEGELDUSED

Tipptegijate Fotod: Lembit Peegel

VASTU

2022. aasta suvel kohtus Eesti maavõistlusmängus Argentinaga – see on olnud seni meie viimane kokkupuude Lõuna-Ameerika koondistega. Kümmekond aastat varem olime aga vaat et head tuttavad: 2011. aasta alguses võõrustasime kodus Uruguayd (ja võitsime!), sama aasta suvel sõitsime ise Lõuna-Ameerika turneele, et mängida nii Tšiili kui Uruguayga. Kui vastased olid rivis sisuliselt täiskoosseisus, sest valmistusid Copa América turniiriks, siis Eesti sõitis kaugele tavapärasest pisut nõrgema koosseisuga, kuna paljud koondislased soovisid pärast pikka klubihooaega puhata.

Kodumängus Uruguay vastu tegid meie 2 : 0 võidus skoori Konstantin Vassiljev ja Vjatšeslav Zahovaiko. Sel fotol võitleb Zahovaiko vastaste kapteni Diego Luganoga, kes pallis parasjagu Türgi tippklubis Fenerbahçe.

6 JALKA APRILL 2025

PEEGELDUSED

Ei lähe sa kuhugi! Kui kodus võitsime Uruguayd 2 : 0, siis võõrsil saime kindla 0 : 3 kaotuse. Keskkaitsja Karl Palatu üritab siin taltsutada Diego Forláni, kes valiti aasta varem MM-finaalturniiri parimaks mängijaks. Taamal jälgib olukorda Luis Suárez, kes oli tollal seljataha jätnud esimese poolaasta Liverpoolis.

Kõik hästi! Koondise toonane peatreener Tarmo Rüütli viskab Serbia üle saadud 3 : 1 võidu järel pöidla püsti.

Veel aasta enne Uruguay kollitamist sai Eesti koondis oma ajaloo ühe magusama võõrsilvõidu, kui EM-valikmängus tegime seisuga 3 : 1 tuule alla Serbiale. Meie imeilusa esimese värava lõi Tarmo Kink, kes silkab siin eest ära toona Manchester Unitedis mänginud keskkaitsjal Nemanja Vidićil.

Fotografiskas on avatud Lembit Peegli esimene isikunäitus „Peegel/Pildis“! Publikule avaneb sissevaade spordifotograaf Lembit Peegli loomingusse – kõnekad ja mõjusad fotod Eesti spordikultuuri loost aastatest 1970–1990, sekka kilde hilisematest spordihetkedest. Lembit Peegli roll on kodumaa kultuuriloos oma aja mõjukaima spordielu-jäädvustajana hindamatu ning tema isikunäitus on oluline samm püüdluses säilitada tema pärandit, mis ei ole üldsusele siiamaani kättesaadav olnud. Näitus esitleb ka seninägemata kaadreid tema tohutust pildikogust. Sel fotol tutvustab Peegel jalgpallist tehtud pilte Kelmiküla lasteaia põnnidele. Foto: Anika Viitmann

2025 APRILL JALKA

7

NIMED & NUMBRID

FC Flora

Otto-Robert Lipp

Flora naiskond alustas naiste jalgpallihooaega võidukalt, alistades superkarikafinaalis Saku Sportingu 5 : 0. Florale oli tegu juba klubi üheksanda superkarikavõiduga, kusjuures viimasel neljal aastal järjest on igal korral saadud finaalis jagu just nimelt Sportingust.

FC Kuressaare ründaja Otto-Robert Lipp sattus märtsis meedia tähelepanu keskpunkti, kui tõi Õhtulehe saates „Kolmas poolaeg“ välja, et pidi eelmisel aastal ränga põlvevigastuse järel mitmekuulise operatsioonijärjekorra vältimise jaoks ise 3500eurose kulutuse tegema, kuna klubi talle seda ei hüvitanud. Avaliku pahameeletormi järel otsustas klubi tagantjärele Lipu kulud hüvitada ning temaga ka profilepingu sõlmida.

ALGAS REGISTREERIMINE Euronicsi jalgpallilaagritesse Märtsi lõpus avati registreerimine teist aastat järjest toimuvatesse Eesti Jalgpalli Liidu ja Euronicsi koostöös korraldatavatesse tüdrukute jalgpallilaagritesse. Laagrid on mõeldud 6–12aastastele tüdrukutele, kes soovivad teha esimesi samme jalgpallis. Osalejaid ootavad mängulised treeningud, toredad võistkonnamängud ja põnevad üllatused. Lisaks on laagrites eriline võimalus kohtuda naistekoondise mängijatega, kes mängivad koos tüdrukutega jalgpalli, vastavad nende küsimustele ja jagavad autogramme. „Eelmise aasta kogemus näitas, et tüdrukud tulid laagritesse suure huvi ja rõõmuga. Meie eesmärk on pakkuda neile võimalust kogeda jalgpalli sõbralikus ja toetavas keskkonnas ning loodame, et tänavune suvi toob veel rohkem osalejaid,“ räägib Eesti Jalgpalli Liidu tüdrukute harrastusjalgpalli projektijuht ja laagrite eestvedaja Kethy Õunpuu. Sel aastal toimub üle Eesti kokku 12 laagrit kahes vahetuses. Esimesed kuus laagrit toimuvad 16.–19. juunini, kui tüdrukuid võõrustavad Viimsi MRJK, Tartu JK Tammeka, FC Kuressaare,

Möödunud aastal Paide Linnameeskonna laagris osalenud tüdrukud ja Euronicsman. Foto: Liisi Troska

JK Tabasalu, Pärnu JK Poseidon ja Paide Linnameeskond. Teises vahetuses, 4.–7. augustini leiavad laagrid aset Kohila Püsivuse, Tallinna FC Flora, FC Elva, Saue JK, Saku Sportingu ja JK Tallinna Kalevi juures. Juunikuistesse laagritesse saab registreeruda kuni 1. juunini, augustikuu laagritesse kuni 20. juulini. Täpsema info laagrite kohta ja registreerimisvormi leiab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt.

546

19. juunil

143

Eesti meistriliigamängul mõistis abikohtunikuna õigust Dmitri Vinogradov, kes tänavuse superkarikafinaaliga karjäärile joone alla tõmbas.

toimub jalgpalliliidu tänavune üldkogu, mil on oodata Aivar Pohlaku ja Ragnar Klavani duelli presidendivalimistel.

noort käis väljakul märtsis toimunud Rimi koolijalka saalijalgpalliturniiridel Tartumaal ja Saaremaal.

8 JALKA APRILL 2025

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Saate ruum peab olema mulle kätte mängitud, ma ei pruugi ise suuta seda kätte võita. Kui jalgpallurile mängitakse pall ette, siis jääb tal üle see ainult väravasse lüüa.“ „Plekktrummi“ saatejuht Joonas Hellerma „Inimesed armastavad alternatiivajalugu. See meeldib neile samavõrra nagu vestlused ilmast, jalgpallist ja poliitikast. (...) Tegelikult on ajalugu veidike keerukam kui jalgpall, ilm või isegi poliitika. Esiteks ei tunnista see tingivat kõneviisi.“ Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko „See lause lihtsalt kargas pähe. Sellel hetkel juba teadsin, et mult hakatakse seda küsima elu lõpuni. Mul on tihti tulnud tekstiidee, siis irvitan omaette ja mõtlen, et okei. Jalkalooga oli sama, üsna selge värk.“ Hendrik Sal-Saller oma hittloost „Jalgpall on parem kui seks“ „Ma ei saa aru, kuidas, enda arvates me ei ole väga ühesugused, aga linna peal vahel hüütakse: läheb, Karl! Oleme sama pikad; kui koos oleme aega veetnud, siis oleme rääkinud, et meil on sama suur jalanumber ja oleme mõnes mõttes tõesti ühesugused. Aga näkku vaadates ju ei ole!“ Valladolidis mängivat Eesti korvpallurit Jaan Puidetit aetakse linna peal segi sealsamas mängiva Karl Jakob Heinaga „Mängisime temaga kunagi nooruspõlves koos jalgpalli. Loodan väga, et kohtume peagi uuesti.“ Itaalia murdmaasuusatäht Federico Pellegrino ootab taaskohtumist Eestis pitsarestorani pidava lapsepõlvesõbra Matteo Trestiniga „Olen väga palju pingutanud ja arusaadavalt on mul õnne ka olnud. Ma mängisin esiliiga B-d kusagil Viljandis või kuidas kurat te seda kohta kutsutegi... Ja nüüd olin vastamisi Amsterdami Ajaxiga. Ja nüüd rahvuskoondis. Kahe aastaga on väga palju juhtunud ja kahe järgmisega juhtub veelgi rohkem.“ Nõmme Kaljust tuule tiibadesse saanud Promise David pääses Kanada koondise eelnimekirja ja sihib 2026. aasta MMil mängimist

10 JALKA APRILL 2025

Foto: Tallinna FC Ajax

Ajax kerkis viieaastase tühimiku järel Eesti troonile Viieaastase pausi järel taaselustatud naiste saalijalgpalli meistriliigas tuli põneva hooaja järel kullale Tallinna Ajax. Ajaxi võistkond, mis koosnes peaaegu eranditult õuehooajal mullu Nõmme Kaljut esindanud naistest (Ajaxi naiskond võitis mullu Kalju nime kandes naiste esiliiga), alustas vaid viiest naiskonnast ja kaheksast voorust koosnenud liigahooaega bravuurikalt: esimeses kahes mängus alistati nii Keila JK kui ka Kohila Püsivus 15 : 3, sellele järgnes 7 : 3 võit Tallinna Aurora Futsali üle. Ajaxi naiskonna võtmemängija oli nendes kohtumistes ründaja Anželika Jotkina, kes sai kolme mänguga kirja suisa pöörased 18 väravat ja üheksa väravasöötu ning kindlustas endale sellega kogu liiga parima väravaküti tiitli. Aasta algul suisa murujalgpalli A-koondise kogunemisele kutse saanud Jotkina asus seepeale treenima FC Flora naiskonnaga ning keskendus murujalgpallihooaja ettevalmistusele, kuid naasis viimaseks vooruks koosseisu ja lõi Ajaxi eest hüvastijätumängus veel neli väravat. Jotkina vahepealne lahkumine seadis mõneks ajaks kahtluse alla ka Ajaxi tiitlivõidu: ilma temata sai Ajax lüüa nii Jõgeva Wolvesilt kui Kohila Püsivuselt, mis andis peamiselt noore koosseisuga Püsivusele samuti hea šansi kuldmedalit püüda. Püsivus mängis viimase liigamängu ära juba 16. veebruaril ning pidi seejärel lootma, et Ajax teenib viimasest kahest mängust vähem kui neli punkti. Nii aga ei läinud – Ajax alistas nii Wolvesi kui Aurora ning kindlustas endale meistritiitli, jättes Kohila tüdrukud hõbedale. Väga tuliseks osutus ka pronksivõitlus – viimase medali saatus selgus viimase vooru kohtumises Aurora ja Wolvesi vahel, kus Aurora vajas võitu, Wolvesile piisas viigist. Kuigi kodus mänginud Aurora suutis kohtumist 2 : 0 juhtima asuda, võitles Wolves endale välja 2 : 2 viigi ning kerkis sellega poodiumi viimasele astmele. Pika pausi järel taaskäivitatud naiste saalijalgpalli meistriliiga hooaeg oli küll väga lühike, koosnedes vaid kaheksast voorust, kuid viis võistkonda hoidsid üleval mõnusat põnevust: iga võistkond sai kaheksast mängust kirja vähemalt kaks võitu ja kaks kaotust, mis tegi sisuliselt kõik kohtumised avavile eel ettearvamatuks. Viimati selgitati naiste saalijalgpallis Eesti meister välja hooajal 2019/20, kui võitjaks krooniti Pae United. Tabeliseis Tallinna Ajax Kohila Püsivus FC Jõgeva Wolves / MZ Auto Tallinna Aurora Futsal Keila JK

18 16 9 8 8

LOOD & TSITAADID

Bunker Partner võitis Tartus klubi ajaloo esimese trofee

Nii nad

ütlesid

Meeste saalijalgpalli karikavõistlused said uhke lõpplahenduse, kui Tartus peetud finaalneliku turniiri võitjaks krooniti Tallinna FC Bunker Partner, kes oli finaalis 3 : 1 üle Jõhvi FC Phoenixist. Juba enne finaalmängu oli selge, et saalijalgpalli karikavõistlused saavad endale uue võitja: kui Bunker Partner oli finaalis esimest korda, siis Phoenix küll kolmandat korda järjest, kuid igal korral on neil tulnud leppida kaotusega – 2023. aastal jäädi alla Tallinna FC Cosmosele, mullu Sillamäe Sillale. Tartus A. Le Coqi spordihoones toimunud turniiri poolfinaalides alistas Bunker Partner koduseinte toetust nautinud Tartu Ravensi 2 : 0, samal ajal kui Phoenix oli 12 : 3 üle rahvaliigavõistkonnana nelja parema sekka pääsenud Rõuge Saunamaast. Finaalis tegid võidumeeskonna eest skoori Pavel Rubel, Artur Bõstrov ja Ervin Stüf, Jõhvi meeskonna ainus tabamus kanti Jelissei Zahharovi arvele. „Minule ja kogu tiimile on see karikas väga oluline, sest see on meie jaoks esimene. Meil on uus meeskond ja mängime alles teist aastat kõrgseltskonnas,“ sõnab võidumeeskonna kapten Deniss Vnukov. „On näha, et saalijalgpall areneb Eestis jõudsasti. Iga aastaga muutub liiga üha põnevamaks. Meeskonnad on hakanud juurde tooma kvaliteetseid välismaalasi, keda on põnev jälgida, lisaks võeti koondisesse väga head Soome treenerid, kes on meid hästi õpetanud.“ Finaalneliku turniiri kolme mängu peale kokku käis matše jälgimas 1070 inimest.

Foto: Katariina Peetson

„Seda on huvitav tõdeda, et Rootsi kolmandas liigas on tase ja tingimused palju paremad kui Austria kõrgliigaklubis. Kindlasti ei peegeldanud Wacker tervet Austria kõrgliigat, aga Värnamos on tase kõrgem – erinevus on väga suur.“ Naistekoondislane Rahel Repkin Austria kõrgliiga ja Rootsi tugevuselt kolmanda liiga võrdlusest „Me olime üsna kehvas hotellis. Küsisin selle kohta ja mulle öeldi, et teised hotellid ei võtnud meid vastu, kuna oleme Ljubljana. See oli ainus hotell, kes oli valmis meid vastu võtma. Ma ei olnud sellist asja varem kogenud. Hotell oli väsinud ja töötajad kandsid natuke rohkem lillat ehk Maribori värvi. Pahatahtlikkust seal ei olnud ja süüa ikka anti, aga mujal meid vastu ei võetud. Võibolla nad olid rahaliselt miinuses ja mingeid kliente oli vaja, sest kedagi teist peale meie ma seal ei näinud.“ Alex Matthias Tamme koduklubi Ljubljana Olimpija oli suure rivaali Maribori linnas majutuse leidmisega hädas „Olen tippliigaeluga ära harjunud ja väga-väga naudin kogu protsessi. Olen La Liga väravavaht, saan nädalast nädalasse mängida ja end proovile panna. See on väga äge!“ Karl Jakob Hein suudab hoolimata koduklubi kehvast minekust hooaega nautida „Nad tahtsid teha intervjuu Zoomis. Ma ei teadnud, mis see Zoom on! Arvasin, et mingisugune ruum ettevõttes. Niisiis ostsin ma Lutoni– Tallinna lennupileti ja sõitsin kohale. Jõudsin 40 minutit enne intervjuud ja teatasin, et andke värbajale teada, et ma olen siin. Nad vaatasid mind segaduses nägudega, märkides, et intervjuu peaks Zoomis olema. Noogutasin enesekindlalt, et ma olengi siin. Sain töö samal päeval – eks nad olid üllatunud, et ma niimoodi kohale läksin.“ Paide Linnameeskonna MoldovaItaalia taustaga videograaf Dumitru Grubii jõudis Eestisse 2019. aastal, kui asus tööle Wise’is

2025 APRILL JALKA

11

MÕTISKLUSI

Rohkem või vähem emotsiooni? Erinevatel spordialadel on viimastel aastatel ühtede või teiste meetoditega üritatud piirata sportlaste ja treenerite väljendusvabadust. Osalt põhjendatult, osalt aga täiesti mõttetult.

nud Dimitri Jepihhin pildil nähtava tähistuse eest NFLis kohemaid karistada saanud, sest vägivalda kujutav tähistus (näiteks püstoli- või vibulaskmise imiteerimine) on seal keelatud. Vaadake, et te NFLi inimestele Usain Bolti videoid ei näita – tema puhul oli kujuteldava vibu pingule vinnamine ju suisa firmaliigutus! Tähistamispolitsei paistab olevat ennast eriti tugevalt sisse seadnud just USA tippspordis, kus Tekst: Raul Ojassaar negatiivseid näiteid saab välja tuua ka näiteks NBA korvpalli kohta. Vägeva pealtpaneku või efektse kulbi järel ei tohi tähistades isegi vastase poole pordialade tarbetu nudimine ja võimalikult vaadata, muidu tuleb kohe tehnilise veaga arvesneutraalseks ja halliks massiks muutmine tada. Suurepärase kaitsemängu poolest tuntud ei ole midagi uut. 2006. aastal kehtestas tsenter Dikembe Mutombo võis karjääri alguses, Ameerika jalgpalli liiga NFL näiteks lausa absurdüheksakümnendatel blokkide järel vastase poole selt karmid reeglid selle kohta, mis puudutas näpuga viibutada, aga ühel hetkel avastasid kohtouchdown’ide tähistamist: liiga kehtestas pentsitunikud, et tegu on vastase liigse pilkamisega, ja kult üksikasjaliku reglemendi, mida mängijad tohikeelasid selle ära. vad ja mida ei tohi pärast touchdown’i saavutamist Saan aru, et selliste keeldudega teha (meile tuttavamas jalgpallis saab üritatakse vältida platsi peal kakluste seda hästi võrrelda väravatähistusega). tekkimist, kuid kas sel puhul ei ole koos Näiteks ei tohtinud mängijad tähistapesuveega ka last õue visatud? Isiklikud des pikali visata ega palli rekvisiidina vastasseisud, sportlik viha ja sellega kasutada. kaasnev intriig on ju need, mis teevad Saan aru, et selliste Ülikarmid reeglid rõõmustamise spordi vaatamise põnevamaks ja ettekohta kehtisid üle kümne aasta, enne keeldudega üritatakse arvamatumaks? Ahjaa – ettearvamatus kui NFLile mõistus pähe tuli ja neid vältida platsi peal kakluste on ju midagi, mille elimineerimise nimel 2017. aastal oluliselt leevendati. Sellitekkimist, kuid kas siin ei ole spordijuhid pingutavad. se reglemendi kehtestamine ei ole aga koos pesuveega ka last õue pisut laiemalt mõeldes mitte midagi Rallimeestel suukorv peas muud kui pintsaklipslaste, klubiomavisatud? Tähistamise kõrval on spordialadel nike ja võistluste korraldajate püüd hoolega piirama hakatud ka rahulolematuse välsportlastele päitsed pähe panna ja neid kontroljanäitamist. Siinkohal on mõni selle eesmärk, lida. Peaasi et saaks spordist igasuguse loovuse ja näiteks kohtunike kaitsmine, küll selgelt mõistetaootamatuse välja juurida – kõik peab jumala eest vam, kuid mingitel aladel ja mingites olukordades olema etteaimatav, turvaline ja võimalikult üheosatakse ka selle piiramisega selgelt liiale minna. sugune! Näiteks autospordis on sel aastal palju poKuidas muidu seletada seda, et selle 2006. leemikat tekitanud rahvusvahelise autoliidu FIA aasta reeglimuudatusega keelati muu hulgas ära kord ropendamise suhtes. Sellest aastast peale touchdown’i tähistamine lumeingli tegemisega? kehtib FIA võistlustel (meile on nendest tutta„Päris“ jalgpallis ei ole väravatähistamise vamad peamiselt vormel 1 ja autoralli MM-sari) reguleerimisega õnneks veel üle igasuguste piiväga konkreetne ropendamisvastane reglement: ride mindud, kuigi juba mitukümmend aastat intervjuudes roppuste kasutamine toob esimeon kohtunikud vastu tahtmist jaganud kollaseid sel korral kaasa 10 000 euro suuruse rahatrahvi, kaarte tähistades särgi seljast rebinud mängijateisel korral 20 000 euro suuruse trahvi koos tintele – lihtsalt seetõttu, et reeglid nõuavad seda. gimisi ühekuulise võistluskeeluga ning kolmanda NFLiga võrreldes on meie jalgpallis tähistamised libastumise korral on trahv juba 30 000 eurot aga selgelt vabamad – näiteks eelmisel sügisel koos võistluskeeluga, samuti minnakse sel juhul oleks toona Paide Linnameeskonna eest mängi-

S

12 JALKA APRILL 2025

MÕTISKLUSI võistleja teenitud MM-punktide kallale. Muide, peale ropendamise läheb selle punkti alla igasugune muu „ebakorrektsus“, mis sisaldab näiteks ka kriitikat kohtunike, korraldajate või FIA enda pihta, samuti poliitilisi või usulisi väljaütlemisi. Ühesõnaga: suukorv pähe. See on ju lausa drakooniline! Me ei räägi siinkohal veel isegi kohtunike või kaasvõistlejate ropust sõimamisest või millestki sellisest: esimene pääsuke oli prantslasest rallisõitja Adrien Fourmaux, kes söandas ühes kiiruskatsejärgses intervjuus öelda, et tal oli eelmine päev p***e läinud. 10 000 eurot nagu naksti! Kui räägime sellest, et katusorganisatsioonide juhid soovivad sportlasi kontrollida, siis see FIA korraldus on selle kohta kõige värskem ja halvas mõttes stiilipuhtam näide. Rahvusvahelises meedias on räägitud, et nii karm ropendamisvastane võitlus olevat FIA presidendi Mohammed Ben Sulayemi isiklik võitlus. Tasub ehk märkida, et Ben Sulayem on pärit Araabia ühendemiraatidest, mis ei ole teadupoolest just vaba ühiskonna majakas, samuti on ta varem „silma paistnud“ šovinistlike väljaütlemistega ja katsetega vormel 1 võistlustel pädevate kohtunike ja ametnike otsuseid endale sobivas suunas ümber pöörata. Mingites olukordades on avaliku ropendamise eest määratavad karistused jõus ka teistel spordialadel, kuid eriti silmakirjalik tundub see autospordis, kus näiteks rallisõitjate puhul tuleb sportlastel kaamerate ja mikrofonide ette tulla sõna otseses mõttes kümmekond sekundit pärast soorituse lõppu ehk kohe pärast seda, kui nad on olenevalt kiiruskatse pikkusest olnud kas mõne minuti või mõnikümmend minutit järjest piirsituatsioonis, olukorras, kus neil tuleb olla vaimselt ja füüsiliselt võimalikult valmis ja fookuses. Kohe selle järel intervjuu võtmise eesmärk ongi ju kätte saada kõige värskem ja toorem emotsioon, mis on ilmselgelt ka vaatajatele kõige huvitavam – kui sinna sisse lipsab ka mõni vägisõna, ei saa see ju ometi olla midagi, mis väärib 10 000 euro suurust karistust või sportlikult teenitud punktide äravõtmist.

Kohtunikke kaitstes tuleb leida tasakaal

Nagu enne mainisin, on emotsiooni väljanäitamisega seotud käitumise piiramine ja karistamine ühel juhul õigustatud – see puudutab kohtunikevastaseid tegusid. Kuid ka siin tuleb vilemeestel ja -naistel leida tasakaal tuima trahvimise ja mängu dünaamika säilitamise vahel. Korvpallis on viimasel ajal näiteks läinud see tasakaal selgelt tuima trahvimise poole kaldu – tehnilisi vigu määratakse aeg-ajalt iga väiksemagi erimeelsuse näitamise või emotsioonipurske eest, samal ajal kui talupojaloogika ütleks nendes olukordades, et palju lihtsam oleks mängija või treener korra maha rahustada, selle asemel et karistustega õli veelgi tulle valada.

Dimitri Jepihhini efektne väravatähistus oleks NFLis pikema jututa kaasa toonud karistuse. Meie jalgpallis õnneks tähistamise reguleerimisega üle igasuguste piiride mindud ei ole. Foto: Liisi Troska

Väljastpoolt vaadates tundub olevat lihtne lahendus lubada sportlastele-treeneritele mõne olulise või küsitava kohtunike otsuse järel esimest emotsioonipuhangut, aga jõuda karistuseni siis, kui kohtunike töötlemine või sõimamine selle järel jätkub või inetuks muutub. Kohtunikel peab igal spordialal olema paks nahk, see on justkui tööjuhendisse sisse kirjutatud, ent samal ajal ei saa spordiala endale lubada seda, et kohtunikest saavad peksupoisid või poksikotid, keda on atleetidel lubatud valimatult sõimata või kelle kallal võib alati nokkida. Pealtvaatajatele võib see ju tunduda vaatemänguline või intrigeeriv, kuid pikas plaanis tähendab see, et huvi kohtunikutöö vastu jääb aina väiksemaks, kuniks tekib tõsine kohtunike puudus. Jalgpall on sellest korduvalt rääkinud üleeuroopalisel tasandil, väga tõsine kohtunike defitsiit on parasjagu ka Eesti korvpallis. Seega on reeglite abil kohtunike kaitsmine spordialale hügieeni ja suisa jätkusuutlikkuse küsimus, mitte lihtsalt kellegi kontrollimaania väljendus, nagu mõnest eeltoodud näitest järeldada võib. 2025 APRILL JALKA

13

LUGEJA KÜSIB Sten Reinkort imestab: tegin murdeeas jalgpalli kolmeaastase pausi, aga jõudsin ikka A-koondisesse! Foto: Anna Andreas

STEN REINKORT:

jalgpall on välismaal igapidi karmim 26aastane Sten Reinkort naasis keerulise välismaa-aasta järel Eestisse ning lõi käed Paide Linnameeskonnaga. Jalka lugejate küsimustele vastates räägib Reinkort muu hulgas, miks ei saanud temast isa Vallo eeskujul korvpallurit ning mis tunne oli A-koondises ootamatult äärekaitses mängida. Tekst: Raul Ojassaar

14 JALKA APRILL 2025

LUGEJA KÜSIB Milline oli sinu esimene kokkupuude nud niimoodi, et tahaks nüüd ise ka jalgpalliga? (@gregorroosna) mängida. Sten Reinkort Isa viis mind trenni. Kui ma ei eksi, oli see Tartu Olümpia trenn ja toimus Tartus Kas pealt paned? (Rasmus) Sündinud 29.04.1998 (26) Positsioon: ründaja Forseliuse kooli staadionil. Päris jalgpalli Arvan, et peaks panema küll! HüppetesPikkus: 1,92 tidega on mul hästi olnud, aga ma ei ole seal äkki ei mängitudki, tehti mingisuSenine karjäär: Tartu guseid teste. Aga hakkasin seal käima väga pikka aega proovinud. Kunagi prooTammeka, FC Flora, FC ja päris trennid hakkasid ka seal pihta. visin ja siis vist panin ära küll. Kuressaare, Bohemians (Iirimaa), Mingil hetkel mängisin turniiridel vist Şanlıurfaspor (Türgi), Paide FC Elva nime all, aga üldiselt ikka Tartu Milline oli sinu tavaline nädala treeninLinnameeskond Olümpias. Seal oligi kaks vanusegruppi guplaan 14aastasena? (@andreassugam) A-koondises: 5/0 – 1995 sündinud ja 1997–98 sündinud. Mul ei olnudki siis mingeid treeninguid! Vanemate grupist tulid näiteks Kaspar 13aastasest kuni 16aastaseni ma jalgpalPaur, Tristan Koskor ja Andre Paju, hiljem olime li ei mänginudki. Käisin küll vanema õe eeskujul kõik koos Tartu Tammekas. natuke sõudmas, paar kuud ka korvpallis, aga lõVahepeal läksime kokku Merkuuri-Juunioriga, puks läksin jalgpalli juurde tagasi. Käisime isaga ühel hetkel olime üldse Tartu Linnameeskond. Nii Hispaanias Real Madridi staadionil, äsja oli MM-fiet Paide pole esimene linnameeskond, kus olen naalturniir toimunud. Sain sealt inspiratsiooni ja mõtlesin, et okei, lähen tagasi jalkatrenni. mänginud! Vahepeal oli mul jalgpallist üldse kolm aastat pausi. Kasvueas oli põlvega mingi mure, nii Enne olin olnud trennis üks paremaid, käisin isegi aasta vanematega talenditreeningutel, aga et ma pidin pausi sisse tegema, aga pärast seda ma tükk aega jalgpallis ei käinudki. tagasi minnes olin üks halvemaid – teised olid ju vahepeal kolm aastat trenni teinud. Mis pani sind valima jalgpalli, mitte korvpalli kasuks? (@dumitru.grubii) Mis on su lemmikvärav, mille oled löönud? Ma isegi ei tea – isa küll suunas ja küsis, kas ma (@artyom.sulimov) tahan korvpallitrenni minna, aga mul ei tekkiVäga hea küsimus! Praegu tundub ehk koomiline, nud kordagi isegi sellist tunnet, et nüüd väga aga ma arvan, et see, mille lõin FC Kuressaare eest Koondisedebüüt tuli 2023. tahaksin minna. Jalka meeldis, meeldis ka seda Paide Linnameeskonna vastu. Lõin selles mängus aasta jaanuaris telekast vaadata, see tundus palju ägedam. Mäkaks väravat, aga teine oli eriti ilus, kui lõin vasaku jasõpruskohtumises letan küll, kuidas vahel sai isa mängudel käidud laga ristnurka. See oli messilik värav ja kuna Messi on Soome vastu. ja seal oli päris palju inimesi, aga kordagi ei olmu lemmikmängija, siis see jäi küll eriliselt meelde. Foto: Jana Pipar

2025 APRILL JALKA

15

LUGEJA KÜSIB

Vaata väravat, mida Reinkort peab karjääri meeldejäävaimaks!

Milline on olnud sinu meeldejäävaim hetk jalgpallis? (@gregorroosna) See on ka päris raske küsimus! Äkki A-koondisesse saamine ja seal tehtud debüüt. Esimene mäng oli Portugalis sõpruskohtumine Soomega. Mäng läks terviklikult väga hästi ja Eestit esindada on alati väga hea emotsioon. Mis on su lemmikklubi, kus tahaksid mängida? (@clemetdaniel6) FC Barcelona! Barcelona ja Messi on alati mu lemmikud olnud. Milline treener on sulle karjääris kõige rohkem juurde andnud? (Viljar) Neid on ju päris palju olnud! (Mõtleb pikalt – toim.). Ei taha ju kedagi nimetamata ka jätta… Äkki Kaido Koppel – tema käe all tegin ilmselt kokkuvõttes kõige suurema arengu, kui jõudsin Tammeka duublist esindusmeeskonda, sealt põhikoosseisu ja lõpuks Florasse. Millal Tammekasse tagasi tuled? (Ken, Tartu) (Naerab – toim.). Vaatame – äkki kümne aasta pärast? Mis Kuressaares meeldis? (@teelesild) Ühtne meeskond ja kogukond! Kõik tahtsid sama eesmärgi nimel mängida. Sinu elu ühes esimeses A-koondise mängus Belgia vastu saatis Thomas Häberli su vahetusest platsile äärekaitsjana. Mis mõtted tol hetkel peast läbi käisid? (Kristofer M.) Päris hea küsimus! Ma täpselt enam ei mäletagi, kes seal rünnakul alustasid, aga ründes oli kaks vahetust ära tehtud ja küsisin talt (Häberlilt – toim.), kuhu ma lähen – kas kolmandaks ründajaks? Ta vastas, et ei, lähed äärekaitsjaks, saad

16 JALKA APRILL 2025

hakkama küll. Mõtlesin, et okei, saan muidugi hakkama! Eelnevalt meil mingit selleteemalist vestlust ei olnudki. Küll oli tol hetkel koondises viis ründajat ja olin trennides aeg-ajalt sattunud keskkaitsesse ja äärekaitsesse. Ma arvan, et rapsisin seal hästi ja mul tuli hästi välja, ilmselt selle pealt ta nägi, et võiksin äärekaitsesse sobida. Natuke nagu naljakas oli, aga mul vahet ei olnud, teadsin, et saan seal mängida küll, ja olin väga ründa„Käisime isaga Hispaanias va suunitlusega, sest teadsin, et meil on väravat vaja. Mõtlesin, et lähen ja Real Madridi staadionil, mängin ära. Võtan ju Belgia vastu kõik äsja oli MM-finaalturniir mänguminutid vastu!

toimunud. Sain sealt inspiratsiooni ja mõtlesin, et okei, lähen tagasi jalkatrenni.“

Mängisid eelmisel aastal nii Iirimaal kui Türgis. Mida välismaa kogemused sulle õpetasid? (Veiko, Tallinn) Kõik oli igapidi karmim. Iirimaal oli näiteks väga-väga füüsiline liiga, isegi minusugusel oli seal alguses raske, sest ka kontrollmängudes tuldi väga jõuliselt kehasse sisse. Liini taha joosta üritades lükkavad kaitsjad kätega väga julgelt, Eestis sellist asja absoluutselt pole. Ma ei oskagi öelda, kas mul läks seetõttu halvasti, et olin ise kehv, või tulid seal muud asjad mängu. Kui sinna läksin, mängisin esimese treeneriga, lõin värava ja kõik läks väga hästi, aga kui treener vahetus, siis ei mänginud ma enam peaaegu üldse – ei teagi, mille pealt ta nii otsustas. Türgis oli lihtsalt kuidagi veider. Algus oli samamoodi, enda meelest läks kõik väga hästi, alustasin iga mängu, aga treenerile lõpuks miski ei sobinud ja peale esimest liigamängu tuldigi rääkima, et võetakse uus ründaja ja kuna välismaalaste kohad on täis, siis ma hooaja esimeses pooles mängida ei saakski. Kusjuures liiga taseme mõttes ma ei ütleks, et see midagi väga erilist või rasket oli, usun, et mitu Eesti tiimi saaks seal rahulikult hakkama. Võibolla ongi seal siis nii teistsugune kultuur, otsuseid tehakse väga emotsionaalselt. Seesama treener oli ise sealt kuu aega hiljem läinud ja kui hiljuti huvi pärast vaatasin, Alates sellest hooajast on Sten Reinkort Paide Linnameeskonna ründaja. Esimese kolme A. Le Coq Premium liiga mänguga on kirjas juba nii värav kui väravasööt. Foto: Liisi Troska

LUGEJA KÜSIB Sten Reinkort sai Jalka ajakirjas esimest korda sõna juba üle 15 aasta tagasi! 2010. aasta jaanuarinumbris esinesid rubriigis „Käbi ja känd“ tema ja endisest profikorvpallurist isa Vallo Reinkort. Foto: Aldo Luud

kui palju minuga koos olnud mängijaid seal alles oli, siis algkoosseisus oli neid vaid kaks-kolm, kõik muud olid vahetunud. Lisaks olid seal muud probleemid: korterit ja autot, mida lubati, ma ei saanud, palka ei makstud ja nii edasi. Kuidas leidsid tee Paidesse? (@kennetratsep) Türgist lahkumise järel olin paar kuud vabaagent. Paar varianti oli isegi kuhugi minna, ühes kohas olin treeneriga telefonikõnegi juba ära teinud, aga siis tuli klubist kuskilt ülevaltpoolt ikkagi ei-sõna. Teadsin kogu aeg, et asjad võivad kiirelt juhtuda. Tegin ise trenni, ühel hetkel käisin Tartu Tammeka juures vormi hoidmas ja siis tekkis Paides minu vastu huvi. Tegin nendega paar nädalat juba hooaja lõpus trenni. Kas oled mõelnud ka ise Paidesse kolimise peale? (Janar, Paide) Elasime hooaja ettevalmistuse ajal koos Martin Milleri ja Michael Lilanderiga seal kaks kuud! See oli väga mõnus, aitas energiat kokku hoida ja säästis aega. Aastaringselt võibolla veel mitte – ostsin just Tallinnas kodu ja tahan igal juhul seal olla, aga Paides oli ka hea. Elu oli ju sellise käigu visanud, et see meie kolmik oli eelmisel aastal Iirimaal mänginud!

SINU REKLAAM VÕIKS OLLA SIIN Küsi hinnapakkumist:

reklaam@jalgpall.ee

LUGEJA KÜSIB Jalgpalli juurde tagasi inspireeris Reinkorti noorena minema MM-finaalturniir ja Real Madridi staadioni külastamine. Foto: Anna Andreas

Mis on profijalgpalluri elu juures kõige mõnuMeie kehalise ettevalmistuse treener Silver Grausam ja kõige tüütum osa? (Kermo) berg tegi mulle just kehalise võimekuse raporti Ma arvan, et kõik profijalgpallurid naudivad oma – sealt tuli välja, et kõik muu on väga hea, ainult tööd, tavatööga võrreldes on see ju mõnes mõtotse sprintimise kiirust oleks vaja paremaks saates luksuslik elu: käid paar tundi päevas trennis ja da. Seda annab kindlasti teha – minu puhul ei ole kindlasti jooksutehnika kõige parem ja vaba aega jääb palju. Samas ei ole ka nii, et teed kaks tundi tööd ära ja siis pole juba selle paremaks saamisega tuleks üldse vahet, mida sa ülejäänud päevaga kiirust juurde. Lisaks tegime plaani, teed – magamise, söömise ja muu peale kuidas hakkan kaks-kolm korda nädalas peab ka mõtlema, kui tahad edukas olla. sprinte tegema. Minu jaoks midagi väga tüütut ei „Ma arvan, et kõik olegi. Võibolla pikad bussisõidud mänNimeta mõni fakt, mida vähesed sinu profijalgpallurid naudivad gudele? Kuressaares mängides pidime kohta teavad. (Jonna) oma tööd, tavatööga näiteks kodumängule kolm tundi busÄkki see, et oskan žongleerida? Kolvõrreldes on see ju mõnes siga sõitma. me palliga väga hästi, neljaga suutsin ka teha, aga viiega läks juba väga kiimõttes luksuslik elu: käid Miks sa rohkem triblingut ei harjuta paar tundi päevas trennis ja reks. Mingil ajal Tartus tahtsin oma koordinatsiooni paremaks treenida ja ja palliga kobakäpp oled? (@samuel. vaba aega jääb palju.“ hakkasin žongleerimist õppima. Tuli samaryytel) suhteliselt kiiresti, mõne nädalaga oli (Naerab südamest – toim.). Kobakäpp!? Väga huvitav! Enda meelest olen ma küll oma pikhästi selge. kuse ja suuruse kohta üsna tehniline mängija ja triblamises ka üsna okei. Ütlen nii: ma ei ole selle Senise karjääri suurim kahetsus. (Martin, Tartu) küsimuse sõnastusega nõus! Ilmselt see, et mul noorena jalgpalli kolme aasta pikkune paus sisse tuli. Osaliselt oli see tingitud tervisest, aga usun, et oleksin põlve ka pooleaasMis on väljakul sinu suurim trump ja suurim nõrkus? (Andra) tase pausiga korda saanud. Muidu ei ütleks küll, Suurim trump – siin on lihtne vastus: jõud ja palli et mingeid kahetsusi oleks – isegi kõik klubivahetused teeksin uuesti läbi. Isegi Türgis – raha oli ju hoidmine, säilitamine ja katmine. Suurim nõrkus… hea (naerab – toim.)! äkki sprindikiirus, sirgjoonelise jooksmise kiirus.

18 JALKA APRILL 2025

PILETID LEIAD SIIT:

MM-

VALIKMÄNGUD 2025

6 JUN 9 JUN 11 OKT 14 OKT A. LE COQ ARENA

2-KÕNE

Karel Voolaid: mul ei ole probleemi end abitreenerina hästi tunda „2009. aastal tahtis Levadia mind palgata duubeltiimi peatreeneriks. Ütlesin toona küll ära, aga samas ütlesin, et ühel heal päeval ma tulen. Viktor Levada tuletas seda mulle hiljuti meelde, tal oli see hästi meeles. See oli ju üle 15 aasta tagasi! Aga selline see elu on!“ Tekst: Raul Ojassaar / Foto: Katariina Peetson

E

ndine Eesti koondise peatreener Karel Voolaid on mõningase pausi järel Eesti jalgpallis tagasi ning töötab alates sellest hooajast FCI Levadia abitreenerina. Intervjuus Jalkale räägib Voolaid nii üleminekust peatreenerist abitreeneriks, vahepealsetest tegemistest Lätis kui oma tööst Levadias. Rääkisime sinuga viimati Jalka tarbeks 2021. aasta alguses, kui olid just koondise peatreenerina töö lõpetanud ning lahkusid seejärel ka jalgpalliliidu koolitusosakonnast, kus olid pikalt töötanud ja mille ülesehitamisel suurt rolli mänginud. Ütlesid toona, et saad aja pisut jalgpallist eemal olla ja vaadata, kas käed hakkavad sügelema. Paide peatreeneriks asusid sa alles 2022. aasta alguseks. Milline sinu 2021 välja nägi? Heas mõttes sai tagasi vaadata, mis kõik tehtud on ja millised eesmärgid endale uuesti püstitada. Ei olnud sellist tunnet, et jalgpalliga oleks kõik või tahaks kuidagi jalgpallist ära. Mul sündis laps, sain koos perega olla ja vaba aega nautida. Varem ei olnudki mul puhkust üle mõne nädala või äärmisel juhul kuu aja olnud. Tõesti oli hea puhata! Sellist tunnet ei olnud, et

20 JALKA APRILL 2025

2-KÕNE peaks ruttu tööle tagasi minema. Oli ilus aeg nii iseenda kui perega olemise jaoks. Kui Paides alustasin, tundsingi end täiesti värske ja puhanuna, energiat oli väga palju.

klubi sees julgevad kõva häälega välja hõigata, et tahame meistriks tulla, siis tõenäoliselt on vastav reaalsus ka olemas, aga Paides seda Sündinud 4.07.1977 (48) tunnetuslikult polnud. Kalju, Flora Peatreenerina: Eesti U17 (2003–04), ja Levadia ütlevad seda igal aastal Eesti U19 (2005–06; 2012–13), Eesti kõige selgesõnalisemalt välja, aga Paidega alustasid 2022. aastal U15 (2014–17), Eesti U16 (2013–16), Eesti U21 (2017–2019), Eesti U23 (2019), Paide ei saanud kuidagi üle selle – hakkasid sa 2021. aasta teises Eesti A-koondis (2019–2020), FC Flora II pooles ise kompama ja maad kuukivi, et see välja öelda. Kui see väl(2003–2006), Nõmme Kalju (2010), Paide lama, et mõni töö ette võtta? ja öelda, siis peavad reaalsuses ka Linnameeskond (2022–2023) Ma ei saa kõigi eest rääkida, aga Eeskomplekteeritus ja kõik tingimused Abitreenerina: FC Valga (2001– tis ei ole üldiselt treeneritel agentide sellele vastama, see ei saa olla ainult 2002), FC Flora (2003–2008), Turun kultuuri ehk meil ei ole inimest, kes sinisilmne unistus. Ma arvan, et PaiPalloseura (2009), Nõmme Kalju (2009–2010), Auda (2023), Riga FC hakkaks kohe meie eest mingisugusde on kogu aeg vaikselt sinnapoole (2024), FCI Levadia (2025–) te järgmiste sammudega tegelema, liikunudki, et seda järjest kõvemini Mängijana: Premium liigas 58 mängu kui tööta jääd või omal valikul kuskilt välja öelda, aga päris nii ju ei ole, et ja kaks väravat keegi lööks rusika lauale. lahkud. Lasin olukorral olla ja juba Saavutused peatreenerina: Eesti enne seda, kui ise kuskilt uurima Kuid ma ei kahetse midagi, jäin karikavõit (2022), Eesti superkarikavõit hakkasin, võttis Paide millalgi hooaja lõpuni iseendaks ja oma arusaamis(2023), Konverentsiliiga kolmas eelring (2022) lõpus minuga ühendust. tele, väljaütlemistele ja põhimõtetele truuks. Siis ei ole võimalik hiljem midagi kahetseda, isegi siis, kui asjad ei Olid sel hetkel Eestis treenerina saavutanud justkui lae – meeste A-koondise lähe nii, nagu planeeritud. See on üks osa meie tööst. peatreenerist prestiižsemat treeneriametit siin Kas sellest oli midagi õppida? Kindlasti, aga tippjalgpallis juhtub väga harva, et samasugune pakkuda ei ole. Kui lihtne või keeruline oli sel hetkel järgmise töökoha peale mõelda? olukord kordub. Klavan lõpetab, vanemad mänTreeneritel on meil väga erinevad lood. Mõni teeb gijad on järsku liiga vanad ja noored ei jõua ruttu väga pikalt eri klubides, erinevates rollides või peapeale kasvada, igasuguseid nüansse võib välja tultreenerina pikki aastaid karjääri ja siis jõuab mingisse la. Töömetoodikas me suurt ei muutnud, tahtsime punkti, kus tuleb mõelda, kuidas edasi – kas Eestis kahe aasta vahel natuke vinti peale keerata, rohon ring peale tehtud. Minul käis see koondiste kaukem ja paremini treenida, aga ma ei usu, et see du, olin aastaid noortekoondistega töötanud ja töö oleks tagasilöögi põhjus olnud, sest me ei tõstnud mõne klubi juures jäi päris kaugele minevikku. koormusi kaks korda suuremaks, vaid marginaalsete protsentide haaval. Lõpuks ei jooksnud meil Kui Paidest rääkida, siis minu jaoks oli see ju asjad paika, teistel jooksid aga vaat et pareminigi, kasvatajaklubi – motivatsioon sinna oma ideid ja kui nad ise oskasid oodata. teadmisi realiseerima minna oli suur ja midagi rasket selles otsuses küll ei olnud. Ma ei tea, kas mõne teise klubi puhul oleks olnud Haput maitset klubi juhtkonna või mängijate teisiti. suhtes sulle suhu ei jäänud? Kui millegi pärast pettunud oled, siis tavaliselt tuPaides töötasid peatreenerina lõpuks leb sellest üle olla. Ma ei tunne, et midagi oleks poolteist aastat. Selle aja sisse jäid klubi valesti tehtud. Treeneritena teeme ju samuti valikuid ja otsuseid selle põhjal, mis sel hetkel kõige ajaloo esimesed trofeed (karikas ja superkarikas) ja Konverentsiliigas kolmandasse õigem tundub. Klubi juhtkond teeb samamoodi. Ei eelringi jõudmine, aga A. Le Coq Premium ole mõtet olla pettunud selles, et nemad tahavad oma projektidele või eesmärkidele head. Treener liigas suurt edu ei tulnud – 2022. aastal jäite kolmandaks, kuid kaotasite ülivõimsale võib ka vahel mõne mängija algkoosseisust välja FC Florale 32 punktiga, 2023. aasta esimene jätta, sest tunneb, et see on võistkonnale parem. Õigus olla pettunud on samuti meil. Meil on ju pool aga ebaõnnestus ja sinu lahkumise ajal maikuus oli Paide tabelis alles seitsmes. Milliste oma nägemus, kuidas kurssi muuta. Vahel vajab see mõtete või tunnetega sa sellele ajale tagasi vaatad? rohkem aega, aga seda ei pruugita alati anda. Ma Esimese aasta lõpus oli see isegi kuidagi etteaiei ole nendes otsustes pettunud, need käivad asja juurde. matav – mäletan, kuidas rääkisin treeneritega ja ütlesin, et 2023 tuleb päris raske. Tunnetuslikult oli komplekteerimisest ja teiste võistkondade seiPaidest vallandati sind 2023. aasta mais. Pärast sust ülevaade olemas ja selline ettekujutus tekkis seda kadusid sa Eesti jalgpalliavalikkuse jaoks juba kuidagi enne hooaja algust. natukeseks ajaks justkui radarilt ära. Ühel hetkel Kui tagasi vaadata, olid minu enda ootused tulid teated, et sind on nähtud Lätis. Alati võib hüpata kuskile järgmisesse projekti, aga võistkonnale väga suured, aga ma arvan, et klubi konkreetset varianti ei olnud ja otsustasin suveks omad olid ehk isegi natuke liiga suured. Kui kõik

Karel Voolaid

2025 APRILL JALKA

21

2-KÕNE aja taas maha võtta, et vaadata, mis saab. Vajadust kuhugi kohe kiirelt joosta ei olnud ja selliseid kokkuleppeid ka polnud, et Karel, kui vabaned, anna kohe märku. Paar pakkumist peamiselt noortejalgpalliga seoses küll oli, aga välistasin need, sest need ei olnud ajakriitilised ja neil, kes pakkumised tegid, ei jäänud ka minu ei-sõna tõttu elu seisma. Korra oli vaja ka enda jaoks asjad selgemaks saada – olin viimastel aastatel olnud seotud tippjalgpalliga ja tahtsin pigem seda teed jätkata. Kui oleksin laste või noorte peale tagasi läinud, siis oleks see pidanud olema tõsine otsus, et ma ei tahagi enam tippjalgpalli tagasi minna. Siis oleks ju olnud õhus variant, et kahe kuu pärast ütlen, et aitäh, mulle tehti nüüd kuskilt hea pakkumine ja ma nüüd lähen. See otsus vajas pikemat seedimist. Läti teema on tegelikult see, mida väga paljud Eesti treenerid võiksid teha, aga neil ei ole alati sellist võimalust, et on mõnes välisklubis töötav kontakt ja vaba aega. Lätis käis hooaja teine pool ja minu vana tuttav ja kolleeg Simo Valakari oli parasjagu sealse kõrgliigameeskonna Auda peatreener. Temaga oli selline huvitav lugu, et kui mina olin 2009. aastal TPSis Pasi Rautiaineni abitreener, siis Simo tegi parasjagu mängijana seal karjääri viimast hooaega. Kuidagi tekkis meil selle pealt kontakt ja Abitreenerina 2023. aasta teise poole jagasid seega kuidagi töötamine on suhtlesime aastaid. Eelmise kümnendi keskel tahtis Eesti ja Läti vahel? Kuidas see välja nägi, kui sa Voolaidi sõnul olta mind Seinäjokisse abitreeneriks tuua, aga mina klubis tegelikult ametlikult ei töötanud? nud väga teadlik olin toona vist Eesti U21 koondise peatreener. Vastavalt olukorrale – olin seal nädal aega, vahel valik. „Mul ei ole Ühesõnaga – meil oli varasemast kontakt olemas probleemi seda neli-viis päeva. Ja treeningutel olin isegi väljakul teha ja ennast ja ühel hetkel ütlesin talle, et tahaksin talle Riiga külla olemas. Mitteametlikult aitasin kolleegi nii hästi hästi tunda. See minna ja vaadata, kuidas töö läheb ja mis seal toimub. kui võimalik ja sain vastu hea praktilise kogemuse. oli pikalt läbi Sellest väikesest külaskäigust sai lõpuks põhimõtteVõib tunduda sürreaalne, aga ju saab nii ka elada. mõeldud otsus.“ Foto: Katariina Peetson liselt pool aastat – mulle tehti seal kõik aknad-uksed Minu jaoks oli see väga huvitav periood. lahti, olin nagu täisväärtuslik meeskonnaliige. Hakkasin Simot aitama mänguanalüüsidega, mis oli tol 2024. aasta esimesel poolel sa siis Riga FCga seohetkel neil pisut katmata valdkond. Ma ei tahtnud tud ei olnud? teda pinge alla panna, sest seal olid kõik eelarved Olin nii palju seotud, et tegin analüüse, aga kontakt juba tehtud, nii et ma ametlikult sinna tööle ei läinud, oli otse Simoga, mitte klubiga. Klubi muidugi teaaga klubi aitas mind paljude asjadega. dis, et ma olen seal kõrval ja aitan. Sisuliselt kaks nädalat hiljem sõitsin Ühel momendil olime peaaegu juba näiteks Auda eurovastast Trnava otsustanud, et hea küll, sellest vist Spartakit analüüsima, loomulikult asja ei saa ja pole mõtet sellega oma kompenseeriti mulle lennud, majupead vaevata, ning hakkasin juba Paide keerulisest 2023. aastast: välismaal muid kontakte proovima, tused ja kõik muu. Minu jaoks oli see kõik justkui „Esimese aasta lõpus oli see isegi Eestist oli ka natuke huvi. Mingid väike praktiline koolitus, võtsin asjad hakkasid juba üsna konkreetkuidagi etteaimatav – mäletan, endale aja, et selle kultuuriruumiseks minema, aga ühtäkki läks ka kuidas rääkisin treeneritega ja ga tutvuda. See oli väga-väga-väga Riga hästi konkreetseks ja siis olinütlesin, et 2023 tuleb päris raske.“ gi sealse ratta peal tagasi. Sarnaselt tore aeg, nende inimestega tekkis hea keemia. Hooaeg läks väga Audaga, aga siis juba ametlikult. edukalt, saime kolmanda koha ja teenisime taas eurokoha. Sain isegi pronksmedali ja käisin võistSinu liitumisest Riga FCga anti teada sinu sünnikonnaga hooaja lõpetamisel. Tegelikult oligi plaan päeval, 4. juulil 2024. samas klubis jätkata, aga viimasel hetkel hakkasid Siis oli juba klubi initsiatiiv, et nüüd on neil mind vangerdused juhtuma: Simo siirdus hoopis Riga päriselt kohapeal vaja. Enne seda oli olnud suur FC peatreeneriks ja see lõi kõik plaanid pea peale. Riia derbi RFSi vastu, mille tulemusest sõltus, kas Virvarr kestis nii kaua, et mina liikusin Riga FCsse Simo jätkab klubis või mitte. Kuna jätkas, siis kuialles pool aastat hiljem. dagi sellega seoses tehti ka käik minu palkamiseks.

22 JALKA APRILL 2025

ENG E STCAO Q EA RSE INM AA A MÄN A. LE PILETID SIIT

ANETTE

SA LE I POO LKAITSJA

LETILEV KASUTA PI

IS KOODI

LP R2I I0P Ä2Ä S5E T ! U B T S E S JA SAA KAK

U E FA R A H V U S T E L I I G A 2025

EESTI BULGAARIA

4. APRILL

KELL 19.00

#südamejapalliga

2-KÕNE bid, kõik elementaarsed ja lihtsad asjad on hästi paigas. Nende asjade pärast ongi kohe nõudmised nii mängijatele kui treeneritele väga suured. Palganumbreid hoiti küll väga konfidentsiaalsena, aga nii palju kui selle ümber suminat kuulsin, siis need olid mõnel puhul ikka suisa kosmilised. Isegi kui need natuke väiksemaks mõelda, tunduvad need ikka absurdselt suured! Aga võimalused olid sellised. Millegagi vinti üle ei keerata, aga kõik elementaarsed asjad, toitlustus, treeningbaas, kõik muu, on täpselt nii heal tasemel, kui Lätis saab olla. Mis puudutab igapäevatööd, siis meil ei olnud töömuresid. Praegu Levadias ka ei ole, aga sealsed standardid ja nõudmised on ilmselt veel millimeetri jagu suuremad. Kui läheksime praegu Riga FCga eurosarjas kokku, siis mõlemad tahaksid võita, mõlemal on kõrged standardid, aga ühel on mängijate palgad ja eelarve meeletult palju suuremad. Ma ei saa öelda, et Levadial ei oleks võimalust, aga näiteks RFS on tõestanud, et neil on pikki aastaid käinud vundamendi ladumine, et Euroopas edukas olla.

Seda, et Paide Varem olid olnud pikalt peatreenerina ametis, Linnameeskonsellest ajast peale aga abitreenerina. Oli see nal võib 2023. teadlik valik järgmised sammud abitreenerina Eelmise aasta oktoobris tegi Valakari Riiast samaasta osutuda teha või mängisid asjaolud selle lihtsalt kätte? mu edasi Šotimaale, kus sai St Johnstone’i klubi keeruliseks, tunnetas Voolaid Meie elu on selline. Üldse mitte mingite negapeatreeneriks. Kas oli õhus ka variant, et lähed enda sõnul juba tiivsete tunnetega – tõenäoliselt ei olegi minu temaga sinna kaasa? 2022. aasta lõkaliibriga treeneril võimalik Riga FC peatreeneriks Selleteemalist konkreetset juttu meil ei olnud. Simo pus. 2023. aasta saada. Sellised on seal hoiakud Eesti treenerite teadis, et mul on õhus variant Levadiaga liituda, sest hiliskevadel otsustaski klubi suhtes. Minulgi oli kõvasti tõestamist, et näidata, 2024. aasta alguses olin juba nendega kontaktis. edasi minna ilma et mul on kvaliteeti. Tean ka tausta, sealseid olemasolevaid treenereid ja temata. Oli valida, kas teha tööd tipptasemel ja teha täidetud-täitmata rolle, ilmselt ka eelarvelisi küsiFoto: Katariina Peetson sammuke lähemale Euroopa tasemele või seda musi. Lõpuks sel teemal meil jutuks ei läinud. tööd mitte teha ja oodata mõnda kohta peatreenerina. Minu jaoks oli see täiesti teadlik valik Kas Valakari lahkumine tähendas sulle ka au– Audast liikus ka mitu treenerit Rigasse üle, nentomaatselt Läti-seikluse lõppemist või oli sul de inimestega töötamine andis nii palju energiat. võimalus sinna edasi jääda? Mõnikord võib see töö olla isegi paTulin sealt samuti kohe ära – mul rem, huvitavam ja väljakutsuvam kui oligi lepingus punkt, et kui peapeatreeneri amet. Klubis on mul ju treener lahkub, siis lahkun ka mina. abitreenerikogemust rohkemgi kui Klubi jaoks oli see aktsepteeritav ja peatreenerikogemust, pidi lihtsalt küsimusi ei tekkinud. Võibolla kui mingid asjad meelde tuletama. Konad oleksid väga tungivalt palunud, „Kui oleksin laste või noorte hanemisega pole mul enda teada et nad kuidagi ei saa, siis küll, aga peale tagasi läinud, siis oleks see kunagi probleeme olnud. neil tegelikult jagus treenereid ka pidanud olema tõsine otsus, et ma pärast meie lahkumist. ei tahagi enam tippjalgpalli tagasi Läti tippklubide rahalisest võimekusest on Eestis räägitud viimasel Kuidas tekkis sul kontakt FCI Leminna. Siis oleks ju olnud õhus ajal igasuguseid lugusid. Milline oli vadiaga? Kas pakkusid ennast ise variant, et kahe kuu pärast ütlen, sealne reaalne pilt – mille poolest või otsiti sind üles? et aitäh, mulle tehti nüüd kuskilt olid asjad seal meie tippklubidega Jällegi, mul isiklikult agenti ei ole ja hea pakkumine ja ma nüüd lähen.“ kui võimalused läbi sirvida – kui tavõrreldes paremad ja kui palju paremad? had kodus Tallinnas elada ja mitte RFSi köögipoolest ma detailselt rääkida ei oska, liiga palju reisida –, siis variante on ühe käe sõraga tean näiteks seda, et kui Riga FC värbab kermedel. Ja neist mõni on selline, kus tead juba eos, gekäelisemalt, rohkem mängijate CVd arvestades et see ei ole võimalik. Levadiaga võtsin ühendust ja pigem kallimaid mängijaid, siis RFS loeb hoolega omal initsiatiivil, suhtlesime Andrei Leškiniga, aga iga kopikat ja skaudib põhjalikumalt. Finantsilise see oli eelmise aasta alguses, kui mul oli ka Riga FC võimekuse poolest on mõlemad oma riigis suurkluküsimus õhus. Sel hetkel sellist konkreetset rolli,

24 JALKA APRILL 2025

2-KÕNE mida ma Audas ja Riga FCs täitsin, Levadial otsevõiksid olla tulevikus müügiartiklid – neid tuleb viia selt pakkuda polnud. Aga jutt jäi selline, et räägime samm-sammult edasi, leida neile õiged harjutused, pärast hooaja lõppu uuesti, sest tipptasemel võiõiged lahendused, õiged tekstid ja videod, mida vad asjad kiiresti muutuda. neile õigel hetkel ette sööta. Töö on väga huvitav! Sügisel tekkis uuesti võimalus ja siis läks asi juba konkreetsemaks. Väljastpoolt tundub juba puhtalt taustajõu suuruse pealt, et LevaSuhtlesin mitu korda Mõhhail Gulordavaga, kellega saime selge pildi, dia võtab jalgpalliklubi ajamise asja millised on minu oskused ja võimatõsisemalt kui ükski teine klubi lused. Kohtusin Curro Torresega, Eestis. „Oli valida, kas teha tööd rääkisime korra asjad läbi, aga see Paides on rohkem! (Hakkab korra tipptasemel ja teha sammuke oli hooaja lõppfaas ja treenerid kahtlema ja näppudel füsioterapeute läksid pärast seda pikale puhkuja treenereid kokku lugema – toim.). lähemale Euroopa tasemele või sele. Eks nad selle ajal seedisid ja Ma just ükspäev mõtlesin sellele… seda tööd mitte teha ja oodata suhtlesid omavahel. Minul oli sel Ahaa – neil on ju videoanalüütik, mõnda kohta peatreenerina.“ ajal võimalus tegevjuhiks määratud meil ei ole! Jevgeni Gurtšioglujantsiga suhelda ja oma nägemus selgeks teha. Muide, fitnessitreeSamas on teil kontoris rohkem taustajõude. ner Dmitri Kovt tegi kunagi minu käe all Nõmme Seda küll. Aga videoanalüütikule saad anda minKaljus oma meistriliigadebüüdi! geid ülesandeid, ta aitab otsesemalt meeskonnale Karel Voolaid Neile võibolla kõlas esialgu kahtlaselt, kas olen kaasa. Minu töö on ka mõnes mõttes selle video­ on kogenud tööd neljas Eesti tippvõimeline selles rollis tegelikult ka töötama, aga analüütiku oma sarnane. Ma ei ütle, et Levadial klubis ja sisuliselt minu jaoks oli pilt selge, et mul ei ole probleemi oleks hetkel sada protsenti sellist inimest juurde kõikvõimalikes vaja, aga võimalik, et mingil hetkel tehakse selline neid asju teha, Curro Torrese ja abitreener Jose koondistes. Foto: Katariina Peetson Soto alluvuses töötada ja ennast selle juures hästi samm, et keegi veel tuua. Praegu on ootused ja tunda. See oli pikalt läbi mõeldud otsus. Mainisid nii peatreeneri kui esimese abitreeneri Soto alluvuses töötamist. Oled seega teine abitreener? Millised su täpsemad ülesanded on? See hierarhia on pigem enesestmõistetav, tegelikult ei käituta ju nii, et oodatakse ainult ülevaltpoolt tulevat käsku, vaid kogu töökeskkond on väga positiivne. Kõik teame, mida tahame, ja pingutame selle nimel. Omavaheline koostöö ja klapp on väga hea. Töömahu poolest on minu peamine ülesanne eelkõige meie võistkonna analüüsimine. Vastaste skautimine on olulisem siis, kui tegemist on tundmatute vastastega, näiteks eurosarjas, aga siin on treenerid tööl juba kolmandat aastat ja kodustest vastastest on neilgi juba päris hea ülevaade olemas. Number üks on see, kuidas meie oma asja teeme – meil on suured eesmärgid ja teatud standardid, nägemus, millele peame vastama ja kust ei tohi kõrvale kalduda. Lisaks peame enne suviseid Euroopa lahinguid proovima oma taset veelgi tõsta. Seega on fookuses meie enda tugevused, liikumised, ründamine ja kaitsmine. Ka trennis ette tulnud momentidest saab teha lühemaid ja pikemaid kokkuvõtteid, esitada neid treeneritele ja märgata mängudes detaile. Kogu nädala sees on palju infot, mis käib läbi, samuti ka võimalikult palju olulist infot vastaste kohta. See peab olema ajaliselt lühike, aga samas treeneritele võimalikult kasulik. Mina jälgin rohkem neid mängijaid, kes on seotud meie rünnaku ja ülesehitusfaasiga, võimalike väravate löömisega. Fookuses on mängijad, kes

2025 APRILL JALKA

25

2-KÕNE pidanud näppude vahele jääma. Ma ei taha enda pealt seda vastutust üldse ära võtta, see oli ju minu valik, keegi ei sundinud mind seda tööd tegema. Arusaadav, et põlvkondade vahetus oli toimumas ja seal said jalad alla mõned noored, kes siiamaani seda kohta hoiavad. Maailma tippspordis on juba nii, et kui meie arvame, et oleme nüüd kaks sammu edasi teinud, siis võib meile vastu tulla mõni vastane, kes on samal ajal märkamatult kaks ja pool sammu edasi teinud. Toon näite: kui 2020. aasta sügisel kodus Gruusiaga Rahvuste liigat mängisime, siis Henri Järvelaid mängis Hvitša Kvaratshelia vastu! Siis ei olnud ju veel selget ülevaadet, kui hea vennaga tegemist on, aga tegelikult tegi ta juba siis Venemaa kõrgliigas tegusid. Enne seda olime viimati Gruusiat ju võitnud, aga siis said nad meist jagu ja läksid tõusvas joones EM-finaalturniirini välja. Foto 2008. aastast: Karel Voolaid (paremal) ja Ain Tammus (paremalt teine) FC Eesti jalgpall ei ole kindlasti kehvas seisus. Mina Flora treenerite tiimi liikmena mängus FC Levadiaga. 17 aastat hiljem on mõlelähen ju iga päev Levadia trenni ja pingutan seal, mad hoopis Levadia mehed, nagu ka fotol kellegi-millegi suunas näpuga näitav annan endast maksimumi, proovin Eesti jalgpalli Ken Kallaste. Foto: EJLi arhiiv arendada. Samas lähevad mõned inimesed jalgpalli nõudmised sellised, et taustainfo kogumise ja vijuurest ära. Norbert Hurt on praeguse seisuga eedeoesitlustega saame hakkama. Minu jaoks ei ole mal, Argo Arbeiter läks ära, Marko Kristal ei tõuka tehnikaga töötamine kunagi probleem olnud, see tippu nii tugevasti kui varem. Eks kõik annavad on mulle alati huvitav olnud. endast maksimumi, aga ma ei tea, kui palju see kogu vankrit edasi tõukab. Hooaja eel valitses Eesti jalgpallis sisuliselt konMa ei kujuta ette, kuidas seda analüüsi tegesensus, et Levadia on väga kindel tiitlisoosik. Kui ma peaks, et nüüd teeme selliseid õigeid asju ja palju seda survet klubis tunnete? see garanteerib meile edu. Jalgpallihallid on nüüd Ma ei saa rääkida, mida teised täpselt tunnevad, olemas, aga järsku on paljud väliväljakud ajale jalgu aga mulle tundub, et nii mängijad jäänud. Ja kui taristu oleks korras, kui juhtkond naudivad seda. Kui siis oleks kindlasti mõni muu mure. see on kerge, siis võidame kergelt, Treenerite kvalifikatsiooniga seotud kui on väga raske, siis võidame väga teemad ei kao kuhugi ära. Ja samal raskelt. Seda mentaliteeti õhkub ajal lähevadki suuremate ressurssimeist kõigist. Keegi võtab seda dega riigid niikuinii eest ära. „Neile võibolla kõlas esialgu rahulikumalt, keegi emotsionaalLätis on näiteks leegionäride kahtlaselt, kas olen võimeline semalt. maks – iga välismängija maksab Jalgpalli võlu ja valu on see, et klubile aastas 8000 eurot. Liigas selles rollis tegelikult ka ükskõik millises liigas, liider ei saa on kokku üle saja leegionäri, see töötama, aga minu jaoks oli pilt igas mängus kerget jalutuskäiku. teeb kokku peaaegu miljon eurot, selge, et mul ei ole probleemi Levadia tahaks muidugi kõik mänmis suunatakse noortetöösse. Kui neid asju teha, Curro Torrese ja gud kergelt võita, aga tõenäoliselt tood endale kehva leegionäri, on see nii ei lähe. Kas me kardame see 8000 eurot jube valus, aga hea abitreener Jose Soto alluvuses seda? Üldse mitte. Kui võit tuleb mängija eest oled nõus selle välja töötada ja ennast selle juures raskelt ja viimastel sekunditel, siis käima. Nii soovivad lätlased liigashästi tunda.“ on see seda magusam. se tuua kvaliteeti – see ju tähendab seda, et selle hea mängija kõrval on Presidendivalimiste tuules on viimasel ajal paltrennis ka lätlane, kes peab sellele mängijale kas ju arutletud Eesti jalgpalli hetkeseisu ja tuleviku rünnakul ära tegema või kaitses palli kätte saaüle. Milline on sinu meelest Eesti jalgpalli seis ma. Kui selliseid kokkupuuteid on väga vähe, siis aastal 2025? Mis on hästi, mis halvasti? Mulle ootad ainult koondise- või euromänge, et neid kõrvalt tundub, et sinu aeg peatreenerina oli ka saada, teine vend töötab samal ajal selle atleediga meie koondise mängijate materjali mõttes viimaiga päev koos ja läheb ka ise seeläbi paremaks. se 10–15 aasta kõige keerulisem aeg, nüüd oleme Kes on head mängijad ja tahavad välisklubidesse hakanud tasapisi sealt august välja ronima. jõuda, peavad kodus selle leegionäriga hakkama Oleksime koondisega saanud kindlasti natuke saama, sest välismaal ootab selline võitlus teda rohkem välja pigistada, midagi rohkemat oleks niikuinii ees.

26 JALKA APRILL 2025

DEBÜTANT

Elva võtab uut proovikivi kui võimalikku missiooni:

keegi ärgu oodaku jalutuskäiku pargis! Elva ja kõrgliigas? Jah, Elva ja kõrgliigas! Naiste meistriliiga saab uue liikme, sest esimest korda mängib seal tänavu nooruslik, oma linna noortele toetuv, aga julgelt mõtlev Elva naiskond. Tekst: Kristjan Jaak Kangur / Fotod: Kristiina Jänes

M

eenutame korraks sügist. Elva oli just võitnud Eliise Uibo 90 + 3. minuti väravast 1 : 0 Põlva Lootost ja läks üleminekuturniiri otsustavas voorus vastamisi Araratiga. Teati, et kõrgliigapääsme võtmine on enda kätes, kuid tippseltskonnas jätkamise juba viimase mängu eel kindlustanud Ararat oli sellegipoolest korralik pähkel.

28 JALKA APRILL 2025

Loviise Männiste värav viis aga Elva varakult juhtima ja kui Ararat lõpu eel veel kümnekesi jäi, vormistati ajalooline 2 : 0 võit. Miniturniiri tabelis kerkiti Lootosest mööda ning sellest piisas, et kõrgliigakoht kindlustada. Elva tõus meistriliigasse on olnud ühtpidi pikk, aga teise nurga alt vaadates ka kiire. Murdepunktiks võib lugeda 2022. aastat, kui naiskonda meistrivõistlustele välja ei pandudki. Kõrgeimal liigatasemel mänginud Elva võistkond oli tol aastal U17 eliitliiga tiim, kes sai aga toona hooaja lõpus teise koha. Just nende tüdrukute baasil pandigi taas kokku esindusvõistkond, mille tuumik on tänaseni koos püsinud. „Sel ajal tekkiski selgem mõte, et võiks võtta pikaajalisemaks sihiks kõrgliigasse tõusmise,“ meenutab Elva tegevjuht Marie Pau, kes ka ise kuni 2021. aastani nii II liigas kui esiliigas naiskonna eest mängis. „Tegelikult uuriti meilt juba

DEBÜTANT

FC Elva

Peatreenerid: Deniss Samoilov ja Sander Teder Füsioterapeut: Siim Luik-Arras Esindusvõistkondade mänedžer: Mari Teppan Kapten: Kaisa Kamenik Naiskonna eelarve: 50 000 – 60 000 eurot Duubelvõistkond: FC Elva II (II liiga) Koduväljak: Elva linnastaadion / Elva Nike Arena KOOSSEIS Väravavahid: Kadri-Ann Jänes, Saskia Koskor Kaitsjad: Kaisa Liina Keps, Liis Kisand, Kaisa Pastarus, Maribel Viridet, Melek Batakcioğlu, Lenna Org, Karlotta Levin, Emilia Vaher, Leili Eek, Kirke Tšikanov Poolkaitsjad: Kaisa Kamenik, Loviise Männiste, Merily Jüris, Katariina Uibo, Liis Suits, Carolin Hunt, Eliise Uibo, Saskia Rokka Ründajad: Heliisa Sunts, Rita Rebane, Getter-Liis Kukk, Kärt Hüdsi, Mirtel Kalamees

toona, kas meil oleks kõrgliigakoha vastu huvi, aga ütlesime, et tahame selle sportlikult välja võidelda.“ Enne 2022. aastat püsis Elva naiskond pigem esiliiga teises pooles ning selle põhjal ei olnud kõrgliigaunistustel ka suuremat alust. Pöördepunktiks sai Pau sõnul see, et naiskonda on alati tahetud komplekteerida Elva mängijate põhiselt. Kui eelmainitud U17 võistkond ehk tüdrukud sünniaastaga vahemikus 2005–08 pead tõstis, saigi selgeks, et nende oma klubi kasvandike toel on see võimalik. Elva naiskonda juhendab juba aastaid Deniss Samoilov, kes on samade tüdrukutega kogu teekonna läbi käinud. „Kui mina tulin, oli naiskond veidi lagunemas, sest päris paljud mängijad loobusid,“ meenutab ta. „Seega seadsime fookuse juba tollal noortele ja sealt ongi praegune võistkond orgaaniliselt välja kasvanud. Tänavu on meil II liigas juba ka duubelnaiskond, mis viitab sellele, et oleme omal ajal teinud õigeid samme.“

Tammeka särki kandnud Kirke Tšikanov. Ühelt poolt on see tingitud eelmainitud soovist toetuda oma mängijatele, aga teisalt tunnistab Samoilov, et väikesesse Elvasse on keeruline mujalt mängijaid meelitada. „Mõned käivad meil niigi Tartust või Otepäält – kiitus neile!“ 24aastasena naiskonna kogenumate mängijate sekka kuuluv kaitsja Kaisa Liina Keps, kes on Elva särki kandnud juba aastaid, kinnitab, et nii väikesest linnast oma mängijatele toetudes kõrgliigasse tõus on eriline. „Meil on väga head treenerid ja staff. Ilmselt siis on meil tiimitöö ja kooslus niivõrd head, et see soosib arengut,“ arvab ta. Keps on nõus, et kolme aasta tagune samm tagasi oli vaid pealtnäha selline. „Meil oli värskust vaja. U17 tüdrukud võitlesid oma liigas teise koha välja, see andis neile enesekindlust. Trennide kvaliteet on kõvasti kasvanud, sats on ühtlane. Sügavusega on meil praegu hästi,“ loetleb Keps edu pante ja viitab samuti duubelnaiskonna olemasolule. „Tähtis on, et need, kellele jagub meistriliigas vähem minuteid, saaksid seal korralikult mänguaega.“ Ta ise kasutas 2022. aastat selleks, et saada Põlva Lootose nimekirjas kätte kõrgliigakogemus. „Tänu sellele tunnen juba mingeid mängijaid ja tean, kuidas nad tegutsevad. Tean, mismoodi min-

Elva naiskond alistas eelmise aasta üleminekuturniiri otsustavas mängus Tallinna Ararati.

Kaaspeatreeneritel hea teineteisemõistmine

Siinkohal on täpne märkida, et Samoilov ja Sander Teder tegutsevad sel hooajal Elvas kaaspeatreeneritena. „Meil on kuidagi välja kujunenud nii hea klapp, et mõtleme sarnaselt. Tema lisandumine on väga suur pluss just treeningute kvaliteedi poolest. Suudame mängijatele palju rohkem tagasi anda. Kuidas meie tööjaotus välja kujuneb? Täpselt nii nagu vaja!“ sõnab Samoilov, nii et selline lahendus on talle vägagi meeltmööda. Muide, meeste ühel lainel olekule on ka väga lihtne selgitus – nad on nimelt sündinud täpselt samal päeval! Mängijate osas on naiskonnas olnud talvel minimaalselt muutusi – Lootosest liitus ründaja Kärt Hüdsi, Tammeka duublist väravavaht Saskia Koskor. Mõneaastase pausi järel naaseb ka 2021. aastal Elva eest mänginud ja viimati 2022. aastal 2025 APRILL JALKA

29

DEBÜTANT kuda. Jaanuaris saime pühapäevaõhtuti käia ka Annemõisa hallis, seegi päästis mingil määral.“ Puudust tunneb ta vaid tugevatest kontrollmängudest – taliturniiri raames on Elva saanud mõõtu võtta ainult mullu esiliigas kolmanda koha saanud Flora duublilt ja kõrgliiga hõbedanaiskonnalt Saku Sportingult. Lisa on otsitud klubisisestest mängudest duubelmeeskonna poiste ja U16 poistevõistkonna vastu.

Rohkem efektiivsust kui efekti

21aastane Kärt Hüdsi alustab juba kaheksandat hooaega naiste meistriliigas – aga esimest korda Põlva Lootose asemel FC Elvas. Kui veel mullu oli Hüdsi Põlva Lootose selge liider, siis nüüd võib arvata, et ta võtab selle rolli kanda ka Elvas. Foto: Katariina Peetson

gid võistkonnad mängivad. Oma kogemuse põhjal oskame kindlasti noorematele mängijatele nõu anda,“ lausub Keps enda, aga ka Hüdsi ning aastaid Tartu Tammekat esindanud ja mullu Elvaga liitunud poolkaitsja, tänavu kaptenipaela kandva Kaisa Kameniku kohta. Hooaja ettevalmistust on kõvasti toetanud soe talv, sest sisehalli kasutamise võimalused on Elval paljude konkurentidega võrreldes piiratud. „See jutumärkides talv on meile olnud tõesti sobiv,“ nõustub Samoilov. „Aga eks alustasime saalis ja niipea kui ilmad lubasid, saime juba väljakule lii-

30 JALKA APRILL 2025

Kuna naiskond on muutunud väga vähe, pole Samoilov pidanud mänguplaanis revolutsiooni tegema. Samas nõuab kõrgliiga siiski natuke teistmoodi lähenemist. „Meil oli ka esiliigas see mure, et kippusime vahel liialt mingitesse mänguplaanidesse kinni jääma, mis tõi kaasa selle, et hakkasime liiga ilusalt mängima. Nüüd on vaja rõhuda rohkem efektiivsusele ja tulemusele,“ sõnastab Samoilov ülesande. „Põhitõed on sarnased, aga oleme talvistes mängudes implementeerinud sinna uusi mõtteid. Kindlasti on veel arenguruumi, aga üldiselt nägime, et need toimivad päris hästi.“ „Me ei taha mänguliselt vastastele midagi lihtsalt anda. See on kõige suurem asi,“ sõnab Samoilov, kui küsida, millist Elvat ta soovib kõrgliigas näha. „Ükski võistkond, kes tuleb Elvasse mängima, ei saa eeldada, et tuleb jalutuskäik pargis. Võiksime olla ebameeldivad vastased, kes on küünte-hammastega iga mängu küljes lõpuni kinni.“ Pau kinnitab, et kui juba kõrgliigasse minnakse, siis kindlasti mitte niisama kohatäiteks. Selle nimel on ka naiskonna eelarvet mullusega võrreldes enam kui kahekordistatud. „Juurde saaksime veel panna selle arvelt, et treenerite tiimis oleks rohkem täiskohaga liikmeid, kes saaksid ainult naiskonnale keskenduda,“ märgib ta. „Mullu olime karikasarjas väga lähedal Viimsi üllatamisele,“ meenutab Pau suvist kaheksandikfinaali. Elva läks normaalaja lõpu eel Männiste väravast juhtima, kuid Viimsi jõudis lisaminutitel siiski viigini ja võttis lisaajal löödud väravaga napi 2 : 1 võidu. „Neilt või ka Tammekalt võiks punkte ju näpata küll? Võimatu missioon see kindlasti ei ole!“ Nii Keps kui ka Samoilov seavad eesmärgiks üleminekumängudest pääsemise ehk vähemalt kahe naiskonna edestamise. „See on kindlasti raske ja väljakutsuv nagu kogu ülejäänud hooaeg. Samas on taliturniiri mängud näidanud, et sisu meil on. Küllap läheme ka hooaja jooksul veel paremaks,“ usub kaitsja. Samoilov lisab, et mängitakse Elva nimel. „Soovime näidata, et ka väikesest kohast on võimalik tulla ja edukas olla. Muidugi oleme kahe jalaga maa peal ja mõistame, et kerge meil olema ei hakka. Aga üleminekumängude vältimine on käegakatsutav eesmärk. Ja kindlasti tahame hooaja jooksul ka suuri hammustada!“

soccernet.ee jalgpallifänni kodu!

A. Le Coq Premium liiga koondisemängud

Esiliiga

intervjuud

naiste Meistriliiga reportaažid

saaliliiga

euromängud

arvamusarrklid ja analüüsid

Harry Kane Müncheni Bayern Inglismaa

Foto: Lukas Schulze, UEFA via Getty Images

Foto: Dan Mullan, UEFA via Getty Images

Eesti

Vlasi Sinjavski

Foto: Liisi Troska

Harry Kane Müncheni Bayern

Prantsusmaa

Pariisi Saint-Germain

Ousmane Dembélé

Inglismaa

Foto: Lukas Schulze, UEFA via Getty Images

JALKALAAGRID TÜDRUKUTELE

16.–19. juuni 4.–7. august

Osalema oodatud 6–12-aastased tüdrukud Igale osalejale igal päeval toidukord, lisaks ootab meenena ka nimeline T-särk ja joogipudel! Lisaks jalgpallimängule ootavad tüdrukuid ees mitmed põnevad tegevused! Laagrid toimuvad: Tallinnas, Viimsis, Tartus, Kuressaares, Tabasalus, Sindis, Kohilas, Elvas, Sauel, Sakus ja Paides

H

IN

75

D

EUR

Rohkem infot:

NAISED

Naiste meistriliiga 2025 – kas Flora suudab tulla meistriks ka ilma Ševoldajevata? 28. märtsil algab uus naiste meistriliiga hooaeg. Favoriit Tallinna Flora läheb püüdma kaheksandat järjestikust meistritiitlit, aga esimest ilma Aleksandra Ševoldajevata, kes siirdus mulluse hooaja järel Flora peatreeneritoolilt Eesti naistekoondise etteotsa. Peatreenerit vahetasid kaheksast võistkonnast pooled. Omapärane on algav hooaeg selle poolest, et litsentsita Tallinna Araratile on juba viimane, kaheksas koht ette fikseeritud, nii et mängudega väljakul pannakse paika ainult seitse positsiooni. Mullu kaheksandaks jäänud Põlva Lootost asendab kõrgseltskonnas esimest korda meistriliigasse tõusnud FC Elva. Tallinna FC Flora Mullune tabelikoht: 1. Kaaspeatreenerid: Reivo Vinter, Ljubov Maksimova Väravavahtide treener: Mattias Traublum Füsioterapeut: Roger Teor Ljubov Maksimova: „Mõtlesin, et mida saan mina, noor treener, anda Eesti parimatele mängijatele, kes on juba nii palju võitnud?! Kahtlesin just selles. Samas mul on selline iseloom, et kui on mingi raske väljakutse, siis ma pigem ütlengi, et davai, ma võtan selle vastu! Meie üks eesmärkidest on mängijate ettevalmistamine Meistrite liigaks. Meie mängijad peavad olema selleks ajaks parimas vormis nii mänguliselt kui ka füüsiliselt. Ma arvan, et meil läheb lihtsalt veel natuke aega, kuni uus Flora tiim hakkab toimima.“ Üheksa aastat Florat juhendanud ja mullu ka Balti liiga tiitli võitnud Aleksandra Ševoldajevalt võtsid teatepulga kaaspeatreeneritena üle Reivo Vinter ja Ljubov Maksimova. Tänavu on Floral võimalik korrata kaheksanda järjestikuse Eesti meistritiitliga Pärnu JK rekordilist seeriat (2010–2017). Mängijatest on kahe hooaja vahel Florast lahkunud Siret Räämet ja Kristina Teern, kes siirdusid Austria kõrgliigaklubisse Linzi LASK, ning

karjääri lõpetanud Maarja Saulep. Asemele toodi tipuründaja Anželika Jotkina (esiliiga kolme eelmise hooaja parim väravakütt), ääreründaja Darina Kudjavnina ning keskkaitsjad Eva-Maria Niit (13kordne internatsionaal) ja Alesja Kiuru. Suve alguseni ravivad veel põlve Kristiina Tullus ja Getter Saar. Ettevalmistusperioodil sai Flora kolm tugevat rahvusvahelist kontrollkohtumist Läti ja Soome klubide vastu, kuid harva terve satsiga koos treenida (haiguste, vigastuste ja koondisekogunemiste tõttu). Superkarikafinaalis teeniti Saku vastu 5 : 0 võit.

Foto: Katariina Peetson

2025 APRILL JALKA

39

NAISED Saku Sporting Mullune tabelikoht: 2. Peatreener: Merily Toom Abitreener: Lizette Tarlap Füsioterapeut: Marjetta Urva Merily Toom: „Ma liiga palju ei muretse selle pärast, et meil on noor tiim ja palju lõpetajaid. Arvan, et liigume täpselt selles tempos, kus praegu liikuma peame. Minu jaoks on väga oluline, et oleksime tiim, kes julgeb ja tahab palliga mängida, et oleksime väljakul domineerivam võistkond. Kuna tunnen Sportingus kõiki juba nii pikka aega, siis olen õppinud aru saama, kuidas mängijad olukordi näevad. Sellest lähtuvalt saan anda nendele infot. Tunnen, et see on minu pluss, et olin eelmistel aastatel mängijana klubis, võrreldes sellega, kui siia oleks toodud treener kuskilt mujalt.“ Sakus võttis Johan-Kaspar Ivaskilt peatreeneritöö üle Merily Toom, kes alles eelmise hooaja järel ise samas võistkonnas mängijakarjääri lõpetas. Putsad riputasid varna ka Kairi Himanen ja Renate-Ly Mehevets. Kolmel nimekal karjäärilõpetajal oli kokku 142 mängu jagu Eesti A-koondise kogemust. Saku tänavuse aasta koosseisus pole enam ühtegi pallurit, kelle sünniaasta algaks numbriga 1. See tähendab, et vanim mängija (Grete Daut) on üsna noor ehk 25aastane. Sportinguga on taasliitunud eelmised pool hooaega Rootsi esiliigas Kalmaris mänginud Emma Treiberg ja Tammekast laenult naasnud Lisandra Rannasto, Florast võeti laenule Valeria Liik. Saku on treeninud heades tingimustes – kogu talve on olnud kasutada nii hall kui ka jõusaal. Neli hooaega järjest meistriliigas teisena lõpetanud Sporting tänavu paljude muutuste tõttu meistritiitlit veel eesmärgiks ei sea, vaid soovib lihtsalt minna igasse mängu kolme punkti püüdma.

Foto: Liisi Troska

JK Tabasalu Mullune tabelikoht: 3. Peatreener: Valeri Makarov Abitreener: Andreas Tiits Füsioterapeut: Kätlin Laurson

Foto: Liisi Troska

40 JALKA APRILL 2025

Valeri Makarov: „Meie hooaja eesmärk on teine koht. Minu soov on, et viiest mängust Flora vastu – meil tuleb nendega ka karikamäng – võtaksime vähemalt ühe võidu. Ettevalmistus on läinud suures pildis plaanipäraselt, oleme treeninud jalkaliidu hallis ja nendes Tabasalu telkides, mis meil igal talvel püsti pannakse. Eelmise aasta lõpus ehitati Tabasallu ka jõusaaliosa, nii et meil ei olnud enam vajadust jalkaliidu fitnessikeskusesse minna. Sel aastal pöörasime natuke rohkem tähelepanu füüsilisele ettevalmistusele. Kontrollmäng Mettaga näitas, et peame ikkagi alati mängima kõige tugevama koosseisuga, meil ei ole väga palju ruumi roteerimiseks.“ Tabasalu vahetas kahe hooaja vahel abitreenerit. 107kordne internatsionaal Kaire Palmaru ei leidnud enam energiat päevatöö kõrvalt jalgpallis jätkata, tema asemele määrati 18 aastat noorem Andreas Tiits. Mängijate tuumik on Tabasalul jäänud samaks. Meistriliiga tasemel mängimisest loobusid kaitsjad Laura Jaansen ja Liisi Karilaid. Uute mängijatena hangiti endale aga ründaja Anastassia Ivanova (Levadiast), kes kõmmutas mullu esiliigas 23 väravat, ja kaitsja Sofia Priidemann (Araratist). Tagasi rivis on terve eelmise hooaja põlvevigastuse tõttu vahele jätnud ründaja Minna-Brit Jõelaid. Praegu viibivad pikaajalisel vigastuspausil väravavaht Karina Kork, ründaja Sandra Pärn ja poolkaitsja Reti Marleen Ränk. Taliturniiri alustas Tabasalu kolme järjestikuse võiduga, aga seejärel saadi kontrollmatšides lätlannadelt kaks suurt kolakat: Läti meistrile Riia FC-le kaotati 1 : 9, FS Mettale 1 : 5.

NAISED Tartu JK Tammeka Mullune tabelikoht: 4. Peatreener: Bogdan Lukašenko Mängiv abitreener: Anna-Martha Reino Väravavahtide treener: Mait Toom Füsioterapeut: Ramona Üprus Bogdan Lukašenko: „Oleme jaanuarist saadik neli-viis korda nädalas treeninud ja tingimused on olnud muidu suurepärased, aga probleeme on olnud nädalast nädalasse kestva tööga. Tervisemuresid on meil olnud üsna palju ja praegugi taastub mitu tüdrukut traumadest. Pikemalt jääb õnneks eemale vaid Kristel Kurg, teistel on väiksemad hädad. Jalgpall peaks minu nägemuses olema atraktiivne ja loov. Tahan, et mängijad tekitaksid võimalusi, suudaksid leida vaba ruumi ja tekitaksid endale tegutsemiseks aega. Ning oluline on agressiivsus – nii palliga kui ka ilma pallita. Ideaalis suudame olla efektiivsed nii ülemisel kui ka alumisel kolmandikul ning õpime mänge kontrollima.“ Kui mullu tüürisid Tammekat Hannes Värs (vahetas elukohta ja läks Viimsi abitreeneriks) ja Kaivo Sang (sattus sügisel klubiga erimeelsustesse ja siirdus Tartu Electrasse), siis talvel sai uueks peatreeneriks ukraina juurtega, ent Eestis mänginud ja treeneriks sirgunud Bogdan Lukašenko, kes juhendas eelmised kaks aastat Vilniuse Žalgirise naiskonda. Lukašenko võttis Tartu klubiga tegevjuht Kristjan Tiiriku sõnul ootamatult ise ühendust. Noorenenud Tammeka ridades ei jätka mulluse hooaja lõpuga võrreldes Valeria Liik ega Lisandra Rannasto, kes olid laenul Florast ja Sakust; juba mullu suvel siirdus Taani esiliigasse Liisa Merisalu, talvel lahkus Saksamaa tippklubi Leverkusen ridadesse Kirkeliis Lillemets ning uuesti otsustas end välismaal proovile panna ka aasta teise poole Tammekas veetnud Rahel Repkin.

Foto: Katariina Peetson

JK Tallinna Kalev Mullune tabelikoht: 5. Peatreener: Kätlin Hein Abitreener: Carmen Kärg Väravavahtide treener: Sander Liiker Füsioterapeut: Uku Pärn

Foto: Liisi Troska

Kätlin Hein: „Eelmine hooaeg oli keeruline, väga palju oli vigastusi, viies koht oli kindlasti pettumus. Sel aastal oleme füüsilisele poolele ja vigastuste ennetusele veel rohkem tähelepanu pööranud. Mullusega võrreldes annab palju juurde see, kui Anett Vilipuu ja Loore Lehtmets on terved ja saavad mängida, sest nad olid pool eelmist hooaega väljas ning see mõjutas meid päris palju. Selles mõttes on ettevalmistus läinud kenasti, et oleme taas saanud teha kõik trennid Raja hallis. Algus oli keerulisem, kuna eelmise hooaja vigastuskriis andis veel tunda ja mõned mängijad ei saanud kohe jaanuari algusest liituda, aga praeguseks on seis juba päris hea. Kuna mullu lõime päris vähe väravaid, siis oleme treeningutel palju tööd teinud väravavõimaluste tekitamise ja realiseerimise kallal. Koos võistkonnaga oleme püstitanud eesmärgi mängida medalile.“ Kalevi klubi otsustas finantsilistel põhjustel naiskonda sel aastal senises mahus mitte toetada. Klubi maksab samas jätkuvalt treenerile palka ja tagab naiskonnale head treeningutingimused, aga sõlmis kokkuleppe, mille kohaselt naiskond muutus osaliselt isemajandavaks. 10 000 euro suurune UEFA solidaarsusraha suunati otse naiskonnale, kes tegeleb ka endale eraldi sponsorite otsimisega. Võistkonna koosseis jäi kahe hooaja vahel peaaegu muutumatuks: lahkus ainult jalgpallimängimise lõpetanud Hanna Liisa Sulg ja liitus ainult Viimsist laenult naasnud Žanna Smirnova. Pikal vigastuspausil viibivad ründaja Vanessa Grutop ja kaitsja Anastasija Fjodorova. 2025 APRILL JALKA

41

NAISED

Foto: Katariina Peetson

Viimsi JK Mullune tabelikoht: 6. Peatreener: Anastassia Morkovkina Abitreener: Hannes Värs Mänedžer/abitreener: Martin Reim Väravavahtide treener: Martin Kaalma Füüsilise ettevalmistuse treener: Raul Jerva Füsioterapeudid: Mark Vilenski, Matilde Sigijane (liitub klubiga kevadel) Anastassia Morkovkina: „Pärast seda kui mu leping naistekoondises lõppes, olid mul laual sajaprotsendilised pakkumised kolmest klubist, mõnega olid veel lihtsalt jutud suhtlustasandil. Valisin Viimsi, sest keskkond on mulle tuttav, väärtused on siin minulikud, inimesi väärtustatakse. Martin Reim on teinud nii palju, et seda keskkonda professionaalsemaks arendada. Staff on meil Eesti üks parimaid. Kahjuks ei saanud me ühtegi kontrollmängu pidada terve põhikoosseisuga.“ Viimsi treenerite tiim muutus sel talvel sügavamaks. Uueks peatreeneriks palgati eelmised kolm aastat Eesti naistekoondises töötanud Anastassia Morkovkina, abitreeneriks viimati Tammekat juhendanud Hannes Värs. Aga ka seni naiskonda vedanud Martin Reim ega Martin Kaalma pole kuhugi kadunud, nemad on endiselt meeskonnas olemas. Teist aastat järjest käis Viimsi talvel nädalases treeninglaagris Türgis, kus väljakud ja ilmad olid seekord veel ilusamad. Mulluse hooaja järel lahkus klubist Hispaania poolkaitsja Maite, aga teine Hispaania keskväljamängija Aila jätkab ning uue välismaa profina liitus naiskonnaga meistriliiga ajaloo esimene aafriklanna, Gambia koondise kapten Penda Bah. Lahkusid veel Gerli Israel (lõpetas kõrgliiga tasemel mängimise), Žanna Smirnova ja Kaili Lilles; liitusid ka Sandra Paulberg, Tuule-Liis Räim ja Emma Sofia Pets. Pikal vigastuspausil viibib praegu Kätrin Välba.

Tallinna FC Ararat Mullune tabelikoht: 7. (üleminekuturniiril 1.) Peatreener: Liana Hairapetjan Abitreener: Manuk Sargsjan Liana Hairapetjan: „Uudis litsentsita mängimise kohta raputas võistkonda korralikult. Rääkisime

42 JALKA APRILL 2025

kaks-kolm päeva treenerite, presidendi, lastevanemate ja lastega. Pikkade jutuajamiste tulemusena otsustasime ühiselt jääda meistriliigasse ja mängida eritingimustel. Vanemad mõistsid, et esiliigasse naasmine oleks laste arengu mõttes samm tagasi. Liigume vaatamata finantsraskustele edasi ja peamine eesmärk on mängijate arendamine. Mitte midagi ei ole muutunud. Trennid on ikka samasugused ja mängudeks valmistume maksimaalselt. Meie tüdrukud on võitlejad.“ Ararat jäi võlgade tõttu sel aastal meistriliiga litsentsita. Kuid et tagada liiga terviklikkus (Lootos loobus kõrgliigast ning sportlikus pingereas järgmised klubid litsentsi ei taotlenud), tegi Eesti Jalgpalli Liit klubiga kompromissi – Ararat osaleb meistriliigas selliselt, et lõpetab kogutud punktidest sõltumata põhihooaja viimasel, kaheksandal kohal. Järgneval üleminekuturniiril saab Ararat osaleda vaid juhul, kui kõik senised võlgnevused on likvideeritud. Ararati president Avetis Harutjunjan tunnistas, et klubil on eelmisest aastast 150 000eurone võlg, mida püütakse järk-järgult likvideerida. Samas kinnitas ta, et kõik treenerid on palga õigel ajal kätte saanud. Kui mullu laagerdas Ararat Itaalias, siis seekord piirduti talvise reisiga Narva. Trenni on tehtud talvel viis korda nädalas. Araratist lahkusid kahe hooaja vahel ääreründaja Darina Kudjavnina (liitus Floraga) ja kaitsja Sofia Priidemann (laenati Tabasalule). Uusi mängijaid tiimiga ei liitunud.

Foto: Katariina Peetson

FC Elva Mullune tabelikoht: esiliiga 2. (üleminekuturniiril 2.) Kaaspeatreenerid: Deniss Samoilov, Sander Teder Füsioterapeut: Siim Luik-Arras Mänedžer: Mari Teppan Deniss Samoilov: „Meil oli ka esiliigas see mure, et kippusime vahel liialt mingitesse mängu­ plaanidesse kinni jääma, mis tõi kaasa selle, et hakkasime liiga ilusalt mängima. Nüüd on vaja rõhuda rohkem efektiivsusele ja tulemusele. Põ-

NAISED

Foto: Kristiina Jänes

hitõed on sarnased, aga oleme taliliiga mängudes implementeerinud sinna uusi mõtteid. Kindlasti on veel arenguruumi, aga üldiselt nägime, et need toimivad päris hästi. Ükski võistkond, kes tuleb Elvasse mängima, ei saa eeldada, et tuleb jalutuskäik pargis. Võime olla ebameeldivad vastased, kes on küünte-hammastega iga mängu küljes lõpuni kinni. Soovime näidata, et ka väikesest kohast on F o to: L ii s i

Tro s

võimalik tulla ja edukas olla. Muidugi oleme kahe jalaga maa peal ja mõistame, et kerge meil olema ei hakka. Aga üleminekumängude vältimine on käegakatsutav eesmärk. Ja kindlasti tahame hooaja jooksul ka suuri hammustada!“ Elva alustas sügisel meistriliiga üleminekuturniiri kahe kaotusega (võõrsil 0 : 2 Lootosele, kodus 1 : 4 Araratile). Seejärel võideti aga 90 + 3. minuti väravast kodus Lootost 1 : 0 ning lõpetuseks võõrsil Araratti 2 : 0, mis tähendas üleminekuturniiri teist kohta ja naiskonna ajaloo esimest pääset kõrgliigasse. Talvel liitus võistkonnaga senine Lootose esiründaja Kärt Hüdsi. Lisaks ühinesid Elvaga väravavaht Saskia Koskor ja kaitsja Kirke Tšikanov. Hooaja ettevalmistust toetas kõvasti soe talv, sest sisehalli kasutamise võimalused on Elval paljude konkurentidega võrreldes piiratud (Tartus Annemõisa hallis käidi vaid jaanuarikuu pühapäevaõhtutel). F o to : Lii s

ka

i Tr

os

ka

Magnus Rosen: tuleb viimaste aegade tasavägiseim hooaeg

Gerli Israel: Flora püsib troonil, kuigi neile on võimalik vastu saada

„Tulemas on viimaste aegade tasavägiseim meistriliiga hooaeg,“ pakub jalgpallikommentaator Magnus Rosen. Meistriks ennustab ta tiitlikaitsjat Florat, aga mitte suure ülekaaluga. Ta ei usu, et rohevalged läbivad hooaja neljandat korda järjest ilma ainsagi kaotuseta. „Aleksandra Ševoldajeva kingad on suured, mida täita, ehkki Vinter ja Maksimova teevad ka head tööd. Kui kaitseliini tugev lüli Räämet siirdus välismaale, Saulep lõpetas karjääri ja Tullus on endiselt vigane, siis see kindlasti natuke mõjutab,“ räägib Rosen. „Tabasalul on tuumik püsinud koos ja neid ma näengi Flora kõige asisema konkurendina. Hõbe ei jäänud neil eelmiselgi hooajal kaugele. Makarov tõestas ennast taktikaliselt väga küpse treenerina, nüüd saab ta kogemust ka Ševoldajeva kõrvalt koondises. Ja Tabasalul on väga huvitav uus, väravale orienteeritud mängija Anastasia Ivanova.“ Seda, kes võidab Flora ja Tabasalu järel pronksmedalid, on Roseni sõnul keeruline ette näha, kuna Saku, Kalev ja Tammeka on tema silmis peaaegu võrdsed. Lõpuks paigutab ta oma ennustuses Saku kolmandaks – napilt Kalevi ja Tammeka ette. Ta pakub, et kuuenda ja seitsmenda koha jagavad omavahel ära Viimsi ja Elva. Ararat on Roseni hinnangul heal päeval suuteline kõiki näpistama ning kokkuvõttes vähemalt 20 punkti koguma, aga ettemääratud viimane koht mõjub kahtlemata nii mõnegi mängija motivatsioonile pidurdavalt. „Seal on noored tehniliselt väga võimekad mängijad. Eelmine hooaeg näitas, et 50–55 minutit võisid nad kõigiga mängida nagu võrdne võrdsega, sealt edasi tuli järsem füüsiline ärakukkumine,“ lisab endine Flora abitreener Rosen. Meistriliiga uutest mängijatest on tema sõnul huvitav jälgida lisaks juba mainitud Ivanovale ka Jotkinat (Flora), kes esiliigas väravavõrgud puruks lõi, Eesti A-koondise debüüdi teinud Loviise Männistet (Elva) ja Gambia koondise kaptenit Bahi (Viimsi).

Huvitavat hooaega ennustab ka kümnekordne internatsionaal Gerli Israel. „Ma usun, et ka sellel aastal ei lükka keegi veel Florat troonilt, kuigi Florale on võimalik vastu saada, kui su võistkond sellesse usub ning panustab,“ sõnab ta. Tiitlikaitsjale võib temagi hinnangul kõige paremini vastu saada Tabasalu, kes on hakanud iga hooajaga järjest paremini mängima: „Kui Tabasalu oma mängu käima saab, siis teine koht peaks kuuluma sellel aastal neile.“ Kolmandast kuuenda kohani on Israeli sõnul kõik lahtine. Keeruline on täpset paremusjärjestust ennustada, seda enam, et neljast naiskonnast kolmel on uus peatreener. Lõpuks pakub ta kolmandaks Sakut, kelle vastu on tema endagi kogemuse põhjal raske mängida, neljandaks Kalevit, viiendaks huvitavate täiendustega Viimsit ja kuuendaks Tammekat. „Kuna Ararat on juba enne hooaja algust kaheksas, siis seitsmendale kohale tuleb väga suure tõenäosusega Elva naiskond. Elva on tubli ja nende kodus on nende vastu raske, aga arvan, et nii suurt sammu edasi nad ei ole suutnud teha, et kõrgemale platseeruda,“ kommenteerib Israel, kes on ise mänginud meistriliigas kaheksa võistkonna eest ning riputas pärast eelmist hooaega kõrgliigaputsad varna. Ararati suhtes leiab ta, et ettemääratud viimase kohaga on mängida masendav. Kevadel võib tõendamisvajadus Araratti edasi kanda, kuid hooaja teine pool võib tulla keeruline. Meistriliiga uue hooaja mängijatest tõstab Israel esile mulluse esiliiga parima väravaküti: „Kui liigatasandi võrra sammu edasi teinud Anželika Jotkina suudab vastupidavuse ja füüsilise poole pealt juurde panna, siis võib ta olla sellel aastal kõige säravam mängija, kellel peaks kindlasti silma peal hoidma.“

2025 APRILL JALKA

43

MÄNGIJA LUUBI ALL

Katarina Elisabeth Käpa Seekord on Jalka luubi all 19aastane FC Flora väravavaht Katarina Elisabeth Käpa, kes tegi mullu detsembris debüüdi Eesti A-koondises maavõistluses Kosovo vastu ja kaitses rahvusnaiskonna väravat ka tänavu veebruaris Rahvuste liigas Iisraeli vastu. Käpa tehnilisi elemente hindavad Flora väravavahtide treener Mattias Traublum ja A-koondise väravavahtide treener Kristjan Tamme. VÄLJAKUNÄGEMINE

SUHTLEMINE JA JUHENDAMINE

Tamme: Kui on piisavalt aega ja ruumi, siis kasutab võimalusi loominguliselt ja enesekindlalt. Kui peaks jääma surve alla, siis muutuvad otsused sirgjooneliseks ja riske ei võta. Traublum: Ajas on paremaks läinud, aga kindlasti võiks stabiilsem olla. Mingites momentides näeb väga hästi mingeid käike, aga võiks rohkem teadlikum olla sellest, mis ümberringi toimub.

Tamme: Väljakul häälekas, suudab võistkonnakaaslasi motiveerida ja juhendada, isegi pingelistes olukordades. Ka väljaku kõrval hea suhtleja, tema positiivsus on nakkav. Traublum: Mängija, keda kuuleb väljaspool väljakut kõige rohkem. Koosolekutel julgeb sõna võtta ja kaasa mõelda, mis omakorda aitab teda väljakul.

REAKTSIOON

Tamme: On näidanud head reageerimiskiirust lähilöökidele, kuid kehaasend ja selle kõrguse valik vajab veel teadlikkust ja korrigeerimist. Arendada saaks eelkõige reaktsioonikiirust ja teadlikkust otsuste langetamisel käe- ja jalatõrjetel. Traublum: Reaktsioonikiirus on heal tasemel – kui on kastist lähilöögid või rikošetid, siis suudab nendele reageerida. See on omaette küsimus, kas ta suudab need ka iga kord välja tuua.

SISU

Tamme: Ei karda väljakutseid. Valmis riskima ja kiiresti oma vigadest õppima, kohandades seeläbi oma tehnikat ja otsuseid. Pidev enesearendamine ja pühendumine on tema potentsiaali ja edu võti. Traublum: Mentaliteet ja tahe on olemas, et jõuda tipptasemele. Viimasel ajal tahab võibolla isegi liiga palju ja oleks vaja rohkem tasakaalukust, aga ta on endaga kõvasti tööd teinud.

KÄEGA/JALAGA MÄNG

Tamme: Käega mäng on üldjuhul hästi kontrollitud – viskab pikalt ja püüab raskeid palle, mida teised pigem tõrjuvad. Jalaga mängus näen rohkelt arenguruumi: esimesed puuted, palliga liikumine, pikemad söödud nii maast kui õhust ja ühe puutega klaarimised vajaksid rahvusvahelisel tasemel tähelepanu. Traublum: Käega mäng on paremaks läinud ja see on rahuldav. Julgeb mängida mõlema jalaga ja teinud selle nimel kõvasti tööd.

TÕRJED

Tamme: Hüpetesse minekul on arenguruumi plahvatuslikkusel – äratõuge ei ole kõige kiirem ja seeläbi kaotab haardeulatust. Paistab silma hea püüdmisoskusega, jalatõrjed leiavad ka aeg-ajalt teadlikku rakendust. Traublum: Tõrjed on tema üks tugevamatest oskustest. Pole probleemi kuskilt ristnurgast lööke välja tuua. Tehniline pool vajab tööd, aga joonel kindlasti väga tugev väravavaht. Keerulistes mängudes suudab võistkonda tassida.

POSITSIOONIVALIK

Tamme: Positsioonivalikutel muutunud teadlikumaks, kuid aeg-ajalt valib harjumuspäraselt pigem ohutuma ja vähem efektiivse positsiooni. Traublum: Kõrge kaitseliiniga julgeb olla kõrgemal ja vajadusel sekkuda kaitseliini julgestamiseks.

VÄLJATULEKUD

ÜKS ÜHELE OLUKORRAD

Tamme: Väljatulekutel on veel arenguruumi otsuste langetamisel, palli lennutrajektoori hindamisel ja liikumise ajastamisel. Tema tugevuseks on jõulisus, julgus minna kontakti ja palli rusikatega eemale klaarida. Sama kehtib kastist väljaspool väljatulekutel ja jalaga klaarimisel. Traublum: Tsenderduste puhul väga julge ega karda mängijate vahel kõrgeid palle noppida. Liini taha söötude puhul kipub vahepeal väljakul ringi seiklema ja võiks momente paremini tunnetada, aga kindlasti läheb see kogemusega paremaks.

Tamme: Julge ja enesekindel oma otsustes minna kontakti, aga arenemisruumi jagub veel olukordade hindamises ja tegevuste ajastuses. Traublum: Ta on julge ega karda midagi, aga mingitel hetkedel natuke passiivne. Rohkem oleks vaja mobiilsust ja liikuvust. 5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

44 JALKA APRILL 2025

4

4

4

4,5

Käega/ jalaga mäng

Tõrjed

Üks ühele olukorrad

Suhtlemine/ juhendamine

5 3,5

Väljatulekud

Sisu

4

Reaktsioon

3.5

Positsioonivalik

MÄNGIJA LUUBI ALL

Käppuchino unistus mängida paksult rahvast täis staadionil Kas sa oled väravavaht sellepärast, et su perekonnanimi on Käpa? Ei, aga see on alati väga huvitav, et kui vaatan videoid järele, siis vist ei ole jäänud vahele mängu, kus keegi ei ütle, et pall on Käpa käppade vahel. Aga väravavaht olen ilmselt sellepärast, et peab vähe jooksma ning saab palju targutada ja karjuda.

Fotod: Katariina Peetson

CV Katarina Elisabeth Käpa Sünniaeg: 16.03.2006 Positsioon: väravavaht Praegune klubi: FC Flora Endine klubi: FC Elva Treenerid: Deniss Samoilov, Kristjan Moorast, Kris Vares, Marie Pau, Kaire Palmaru, Kätlin Hein, Sirje Kapper, Aleksandra Ševoldajeva, Maria Sootak, Mattias Traublum, Ruslan Mironov, Kalmer Klettenberg, Kristjan Tamme, Valeri Makarov Koondisekarjäär: A-koondis 2/0, U19 koondis 6/0, U17 koondis 9/0, U15 koondis 2/0

Milliseid nimenalju veel on tehtud? Jalgpalliga seoses väga ei ole. Pigem on Käpapatrullid ja asjad. Aleksandra Ševoldajeva ütleb minu kohta Käppuchino ja ta on väga uhke selle nalja üle. Kui sa peaksid valima väljakul mingi muu positsiooni, siis millise? Mulle meeldib alati nalja teha, et lähen ründajaks, aga tegelikult arvan, et keskkaitse. See on väga sarnane väravavahi tööga, jalgadega suhteliselt sama. Kui sa ei oleks jalgpallur, siis kes sa oleks? Ma arvan, et tegeleksin ikka spordiga või oleksin kokk. Enne jalgpalli mängisin võrkpalli ja sain ka seal normaalselt hakkama. Kui ma oleksin jäänud selle juurde, siis oleksin ka normaalsel tasemel. Kas võrkpalli mängimine on sind kuidagi aidanud ka jalgpallis? Kindlasti. Liikumine, hüpped ja asjad. Ma olin suhteliselt noor, kui võrkpalli mängisin. Aga võib öelda, et see on tulnud ka kahjuks, sest mingisugused palliviskamise versus pallilöömise liigutusmustrid tunduvad sarnased, aga tegelikult on erinevad. Ma mäletan, et alguses oli sellega natuke probleeme. Kes on su lemmikmängija? Inglismaa väravavaht Mary Earps. Ta meeldib mulle väga inimesena ja karakterina. Väravavahina pead olema natuke nagu peaga vastu maad lennanud või palliga liiga kõvasti vastu nägu saanud. Mingid kruvid peavad logisema! Ta on ka hästi töökas. Kas sul on kindel mängueelne rutiin? Jah, aastatega on välja kujunenud mingid vaimsed ja füüsilised asjad, mida nii enne mänge kui ka enne trenne teen. Ma söön igal hommikul täpselt sama hommikusööki, kui mul on mängupäev. Ma visualiseerin enne mänge ja mingisugused füüsilise ettevalmistuse rutiinid on kogu aeg samad. Mis hommikusöök see on? Banaani-kaerapannkook. Sinna läheb kreeka jogurtit ja marju peale. Mis staadionil tahaksid kunagi kindlasti mängida? Kui niimoodi valida saab, siis… Ma arvan, et tahaksin mängida staadionil, mis on paksult rahvast täis. See oleks minu unistus. Mul ei ole vahet, mis staadion see on, aga et see oleks rahvast täis ja elataks kaasa. Ma arvan, et siis tekib sürreaalne tunne!

Milline on sinu senine eredaim mälestus jalgpallist?

Ma arvan, et mäng Hispaaniaga, kui olime U17 koondisega EM-finaalturniiril. Hispaania fännid olid kohal ja laulsid. Väga lahe on mängida mängijate vastu, kes mängivad Barcelonas ja Real Madridis – päris tippklubides!

2025 APRILL JALKA

45

FAKTIFOTO

46 JALKA APRILL 2025

FAKTIFOTO

Henri Anieri 100 koondisemängu Märtsikuises kohtumises Iisraeliga täitus märgiline tähis Henri Anieril, kes jooksis Eesti A-koondise eest platsile 100. korda.

16.

Eesti koondislane sai Anierist, kel kirjas 100 või enam koondisemängu. 100 koondisemänguga meesjalgpallureid on maailmas rohkem vaid neljas riigis: Bahreinis, Mehhikos (mõlemas 18), Saudi Araabias ja USAs (mõlemas 17).

23

löödud väravaga on Anier Eesti koondise sellekohases edetabelis neljandal kohal. Eespool on vaid Andres Oper (38), Indrek Zelinski (27) ja Konstantin Vassiljev (26).

11

Tšiili

väravat ehk peaaegu pooled on Anier löönud maavõistlusmängudes. Viis kolli on tulnud MMvalikmängudes, viis kolli Rahvuste liigas ja kaks Balti turniiril.

vastu tegi Anier 2011. aasta suvel koondisedebüüdi. Selles mängus sekkus ta 76. minutil vahetusest, saates puhkama Sergei Mošnikovi.

Kolmel

Anieri 100 koondisemängust on olnud maavõistluskohtumised, 21 MM-valikmängud, 15 Rahvuste liiga mängud, 13 EM-valikmängud, kaheksa Balti turniiri kohtumised ja kaks tükki Rahvuste liiga playoff-mängud.

41

korral on Anier suutnud ühes koondisemängus lüüa kaks väravat: 2013. aastal Liechtensteinile, 2021. aastal Valgevenele ja 2022. aastal San Marinole.

Foto: Liisi Troska

2025 APRILL JALKA

47

VIGASTUSED

Kuidas on profimängijate

tervis kindlustatud? Märtsis raputas Eesti jalgpalliüldsust OttoRobert Lipu juhtumi avalikukstulek, mis põhjustas palju emotsioone ja tekitas küsimusi. Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Daniil Savitski selgitab intervjuus Jalkale Lipu kaasuse ajendil jalgpallurite kindlustamisega seotud üksikasju ning seletab, et kui kõik läheb hästi, on klubidel juba järgmisest hooajast võimalik mängijaid varasemast tõhusamalt kindlustada. Tekst: Raul Ojassaar

L

end töötuna arvele võtta – töötuna registreeritud inimesed on ravikindlustatud alates 31. arveloleku päevast. Lisaks sellele kohustab jalgpalliliit klubisid kindlustama elukutselisi mängijaid ka õnnetusjuhtumite vastu. „Kui mängija saab viga, on see laias laastus tööõnnetus nagu iga teine. Ta läheb perearsti juurde ja vormistab haiguslehe nagu iga tavaline tööline või kontoritöötaja. Riik katab haigusega seotud kulud ja inimene liigub tavameditsiini süsteemi,“ toob Savitski näite. Probleem on aga selles, et elukutselised sportlased soovivad ja vajavad arstiabi üldiselt ruttu, et võimalikult kiiresti platsile naasta. Sama juhtus ju ka Otto-Robert Lipuga – üldjärjekorras oleks ta löögile saanud kolme kuuga, aga vigastusest taastuvale sportlasele on see aeg igavik. „Siin on palju muutujaid. Kui hea suhe on sul perearstiga? Kas oled ise lihtsalt kodus ja istud-ootad või oled aktiivne ja teed midagi selle nimel, et kiiremini operatsioonile pääseda?“ Savitski teab seda omast käest. „Mina käisin näiteks operatsioonil. Esialgu sain aja kuue kuu pärast, aga läksin ise haiglasse ja palusin neid, et kui keegi eespool alt ära hüppab, siis mulle helistataks. Minu kuuekuulisest ootamisest sai lõpuks vaid kahenädalane ja sain operatsioonile, mida tehakse vaid üks kord nädalas, ühel kindlal päeval.“

ühidalt kokku võttes sai FC Kuressaarega profilepingu alusel seotud olnud Lipp eelmise aasta jaanuaris raske põlvetrauma, millest taastumine võttis aega peaaegu aasta. Taastumine oleks võinud aga veelgi kauem kesta, sest klubi ei soostunud maksma ümmarguselt 3500 euro suurust summat, et Lipp ei peaks operatsiooni ootama mitu kuud üldjärjekorras ja saaks profisportlasena võimalikult kiiresti lõikuslauale. Seetõttu pidi Lipp suure summa leidma omast taskust. Kui selline lugu tänavu märtsis avalikuks tuli, tabas Kuressaare klubi jalgpalliavalikkuse pahameeletorm, mille tulemusena tasus klubi tagantjärele Lipu ravikulud. „Mulle jäi kogu sellest olukorrast natuke hinge peale see, et siin-seal jäi kõlama, nagu oleksid meil jalgpallurid „Klubid võtavad üldiselt kõige ilma igasuguse kaitseta ja klubide meeminimaalsema kindlustuse, levallas. Kuni selleni välja, et mõned mu põhimõtteliselt selleks, et kolleegid avaldasid arvamust, et miks lihtsalt linnuke kirja saada. jalgpalliliit midagi ei tee või tööinspektSee maksab suurusjärgus sioon seda ei kontrolli. Tõest on see tegelikult kaugel,“ sõnab igapäevaselt 15 eurot mängija kohta ja vandeadvokaadina töötav Savitski. kindlustab ta invaliidsuse ja

Kuidas on Eestis mängiv profijalgpallur kindlustatud?

Kõige üldisemalt niisamuti nagu iga teine töötav inimene ehk riikliku tervisekassa kaudu. Tervisekassa ravikindlustus kehtib töötamise ajal ning kahe kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist, mis tähendab, et kui jalgpalluril lõpeb näiteks novembri keskel klubiga tööleping, on ta automaatselt kindlustatud kuni jaanuari keskpaigani. Kui ta on pikemalt klubita, on võimalik jalgpalluril

48 JALKA APRILL 2025

surma eest.“

Erameditsiin pakub tasulise õlekõrre

Alati nii hästi aga ei lähe. Kui riiklikus süsteemis tuleb sportlasel liiga kaua oodata, on tal võimalik pöörduda erameditsiini poole, mis on mõistagi tasuline. „Nüüd tekibki küsimus: kes selle eest maksab?“ küsib Savitski. „Kas see on klubi, kas see on mängija, kas see on kindlustus? Tean, et paljudes klubides maksab selle eest klubi, olen kuulnud ka kahasse maksmisest, lõpuks oleneb see nii lepingust kui ka klubi suhtumisest mängijatesse.“ Siin tulebki mängu lisakindlustus, mida jalgpalliliit klubidelt profimängijatele nõuab. Praegusel juhul on õnnetusjuhtumi kindlustus Savitski sõnul niisuguse tasemega, et sellistel puhkudel kasulikuks ei osutu. „Klubid võtavad üldiselt kõige minimaalsema kindlustuse, põhimõtteliselt

VIGASTUSED tuskaitsest. „Näiteks kui rebestad hüppeliigest ja kindlustuskaitse on 10 000 eurot, siis saad hüvitiseks kolm protsenti kaitsest ehk 300 eurot. Need 300 eurot saab endale mängija ja ta võib seda oma äranägemise järgi kasutada, aga mõistlik oleks selle raha eest eraarsti juurde minna.“ Savitski sõnul ei ole hetkel klubidel rahaliselt mõistlik teha igale mängijale kindlustus, mis erameditsiini kasutades kõik 3000eurosed operatsioonid ära kataks. „Kui klubi sellise kindlustusega 25 mängijat ära kataks, maksaks see kümneid tuhandeid eurosid. Seetõttu on klubidel lihtsam maksta aastas ühe-kahe operatsiooni eest ise ehk võtta see õnnetuse risk enda peale.“

Uus lahendus tooks parema kindlustuskaitse

selleks, et lihtsalt linnuke kirja saada. See maksab 15–20 eurot mängija kohta ja kindlustab ta invaliidsuse ja surma eest. Kui võtta kindlustus ka ravikulude hüvitamiseks, siis seal on selline olukord, et ravikulud kaetakse, aga vaid siis, kui seesama kulu ei ole kaetud tervisekassaga. Kuna suur osa traumadest on tervisekassaga kaetud, siis üldiselt ei tekigi neid olukordi, kus seda kindlustust kasutada saaks.“ Peale selle on võimalik teha ka traumakindlustus, mille puhul saab mängija iga vigastuse korral kindla valemi alusel arvutatud summa kindlus-

Daniil Savitski on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige ja endine A. Le Coq Premium liiga mängija. Foto: Liisi Troska

Juba enne Lipu juhtumi avalikkuse ette jõudmist töötas Savitski aga lahenduse kallal, mis pakuks tulevikus jalgpalliklubidele ja mängijatele efektiivsemat kindlustuskaitset. „Rääkisin koondisearsti Kaspar Rõivassepaga ja tegime selgeks, millised on tüüpilised jalgpalluri traumad. Võtsin kindlustusseltsid selle infoga ette ja ütlesin neile, millised on meie probleemid ja millist toodet vajaksime – selle sees võiks olla hüvitis ja päevaraha. Kuna operatsioonihüvitiseni me ei jõua kunagi, sest tervisekassa katab kõik ära, siis soovime kindlustussumma tõsta 20 000 – 30 000 peale – ja kui tekib põlvetrauma, siis saad sellest näiteks viis protsenti, mis on juba tuhande euro ringis, sellele lisanduks veel päevaraha. Kui oled rohkem kui kümme päeva haige, siis saad iga päeva eest näiteks 20 eurot. Mõte on selles, et ühel hetkel, kui mängija on traumaga mitu kuud väljas olnud, katakski selle eest saadav hüvitis operatsiooni eest makstava summa enam-vähem ära või siis oluliselt vähendaks seda,“ selgitab Savitski, kelle sõnul suheldaksegi hetkel kindlustusseltsidega, et soovitav toode kokku panna. „Kui saame toote hinna ja kvaliteedi suhtes paika, siis toome neile välja, et näe – meil on 400 profimängijat, lisaks kindlasti ka mõned lapsevanemad, kes tahaksid lapsed ära kindlustada, ja harrastajad. Eestis on 26 000 jalgpalliharrastajat – kui nendest on näiteks 5000 huvitatud, on kindlustusettevõtte jaoks maht juba üsna suur, mille pealt oleks võimalik hinda alla tuua. Kui mängija kohta oleks hind 80 või 100 eurot aastas, siis oleks aastane kogukulu mõni tuhat eurot, mis katakski juba näiteks ühe tõsise operatsiooni ära.“ Lisaks sellele on jalgpalliliit klubidele organiseerinud koostöö A. Le Coq Arena põhjaküljel asuva Sportomedica keskusega. See tähendab, et A. Le Coq Premium liiga mängijaid teenindatakse seal laias laastus poole hinnaga. „Seal on see nüanss, et traumasid on mustmiljon ja umbes 98 protsendiga saavad nad hakkama, aga mõned operatsioonid vajavad eritehnikat või võimalusi, mida neil ei ole,“ lisab Savitski. 2025 APRILL JALKA

49

TREENER

U21 koondise peatreener

Jani Sarajärvi:

võime mõnes mänguelemendis saada maailma parimaks Eelmisel hooajal mõne kuu jooksul Nõmme Unitedit juhendanud soomlane Jani Sarajärvi (45) on tagasi Eestis. U21 koondise värske peatreener ja noortekoondiste juht näeb, et ka väike riik võib saavutada suurt, kui selleks muuta mõtteviisi. Tekst: Siim Martti Kubensky Fotod: Katariina Peetson

S

Jani Sarajärvi eesmärk on parandada järk-järgult sooritustaset.

50 JALKA APRILL 2025

arajärvi on kogenud jalgpalli mitmes kastmes, sest peale Põhja-Euroopa on ta olnud osa ka Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika jalgpallikultuurist. Soomlane näeb jalgpalli kui pidevalt arenevat spordiala, kus arenguga kaasnevad võimalused. Kui osata neid näha ja enda hüvanguks toimima panna, siis saab edukas olla ka oma tugevusi teadlikult kasutav väikeriik. Sarajärvi arvab, et nii võiks minna ka Eestiga. U21 koondise uus peatreener on seisukohal, et jalgpall hõlmab detaile, milles on Eestil, aga ka tipptasemel varu olla parem. Tema sõnul on võimalik innovaatiliselt lähenedes teha arenguhüpe. Selles on suureks abimeheks kõikvõimalikud andmed, millesse aga ei tasu uppuda, hoiatab Sarajärvi. Tõenäoliselt on iga Eesti jalgpallisõber kuulnud meie pallurite või treenerite lauseid stiilis „peame säilitama kompaktsuse“ või „mängime kaitsest lähtuvalt“. Sarajärviga vesteldes üritame ka arutada, millist jalgpallifilosoofiat Eestis rakendada.

TREENER Jani, sa oled tagasi Eestis. Kas ainult tööasjus või mängis siin mingit rolli ka Eesti riigina? Ma tulin esimest korda Eestisse pikemaks puhkuseks. See oli 2023. aasta sügisel, enne kui hakkasin juhendama Nõmme Unitedit. Käisin sõpradel külas, matkasin ja tutvusin Eesti lugudega. Mulle meeldib näiteks „Kalevipoeg“. Olin varem kuulnud, et oleme üsna sarnased. Resoneerin inimeste ja loodusega. Tegelikult ma elasin Eestis ka eelmisel aastal, mitte küll kogu aeg, aga enamiku aastast. Seega jagasid end Eesti ja Soome vahel? Rohkem olin siin, aga muidugi käisin aeg-ajalt ka Soomes perel külas. Lisaks käisin vahepeal Lissaboni ülikoolis, kus ma kaitsen sellel kevadel doktorikraadi.

Sündinud 9.09.1979 Vanus: 45 Kodakondsus: Soome Klubid mängijana: VPS, AC Allianssi, FF Jaro, TPS (kõik Soome), IFK Norrköping (Rootsi) Soome A-koondis: 1/0 Töökohad abitreenerina: FC YPA, VPS, HJK (kõik Soome), Independiente del Valle (Ecuador), Gambia A-koondis, Filipiinide A-koondis, Mali A-koondis Töökohad peatreenerina: Sievi FS (Soome saalijalgpalli kõrgliiga), Nõmme United, Eesti U21 koondis Haridus: Haaga-Helia ülikool, Jyväskylä ülikool, Lissaboni ülikool

Millest sa doktoritöö kirjutad? Ma õpin jalgpallioskust. Doktorantuuris kasutan näitena peaga löömise oskust, seega olen õppinud peamiselt peaga löömise oskust, aga ka üldiselt kõiki jalgpallioskusi. Mis on oskus ja milline on selle olemus? Kuidas me saame oskuslikuks, mitte ainult jalgpallis, vaid ka elus? Lisaks on veel treenerioskused, mis on mulle väga olulised ja huvitavad.

Seega ma saan aru, et sind ei olnud vaja eriti palju veenda, et sa tuleks Eesti Jalgpalli Liitu tööle? Ma usun, et Eestis on praegu huvitavad ajad. Meil on uus tehniline direktor (Mario Hansi – toim.), kellel on ideed, kuidas edasi areneda. Selle lainega on huvitav kaasas olla. Ma näen võimalusi, millega meil on võimalik oma tööd arendada, seepärast oli see ka huvitav tööpakkumine.

Sa oled ametipostil olnud umbes kuu aega. Kuidas sul seni läinud on ja mida sa teinud oled? Seni on läinud hästi. Graafik on olnud väga tihe, aga see on normaalne. Aega on vaja targalt planeerida. Oleme valmistunud U21 koondise kogunemiseks, oleme skautinud mängijaid, loonud taustajõudude meeskonna ja kohtunud taustajõududega ühiselt, et aru saada, kuidas hakkame laagris omavahel koos töötama. Jäime ettevalmistusega natuke hiljaks, sest tulin alaliitu üsna hilja tööle. Teiseks olen tegelenud noortekoondiste tööga. Eile oli meil esimene kohtumine noormeeste koondiste treeneritega. Järgmisena tahame kohtuda neidude koondiste treeneritega ja seejärel teha ühise kokkusaamise, sest tahaksime töötada koos kõikide koondistega. Seega selle protsessi planeerimine on olnud üks suur osa tööst.

Veebruari lõpus avalikustati, et sa oled uus U21 koondise peatreener, ning lisaks sellele sai sinust ka noortekoondiste juht. Kui põnevil sa oled selle üle? Millest te nendel kohtumistel räägite? Väga põnevil, mispärast ma sellest Eile kohtusime kõikide võistkondade ka huvitusin ning selle vastu võtsin. treeneritiimidega. Tahame, et kogu tiim Tunnen, et sellel töökohal saab olla oleks alguses olemas, ja hiljem jätkame mõjukas, et korda saata paljusid asju. peatreeneritega. Töötame selle nimel, Ma näen selles palju võimalusi, sest et meie treeneristandard nõuaks kõrge„Tahame üles leida mõned noortekoondiste juhi ametit varem tasemelist sooritust. Me ei hakka tööd jalgpallimängu võtmekohad, tegema nii, et mina kujundan reeglid ja ei olnud ja see on tõenäoliselt väga kus me saame tegelikult olla kõik peavad neid järgima. Muidugi mul oluline amet alaliidus, et aidata koonon ideed, kuidas asju teha, aga loodan, distel liikuda kindlas suunas. Olen maailma parimad.“ sellest ametist väga huvitatud, nagu ka et see hakkab rohkem olema peegeldav U21-ametist, sest mulle meeldib töötada noorte koostöö, ning mitte ainult treenerite, vaid ka klumängijatega, kes on ambitsioonikad ning soovivad bidega. Aleksandra Ševoldajeva on samuti väga oluline kaugele pürgida. osa selles koostöös, sest ta on naiste A-koondise peatreener ja ka neidude järelkasvuvõistkondades Kuidas see sulle sobib, et sa oled korraga nii U21 koondise peatreener kui ka noortekoondiste tähtsal kohal. Seega üritame kaasata erinevaid hujuht? vipooli. See sobib mulle hästi. Kui ma oleks leidnud, et ma Hakkame töötama kolme sambaga, millest ei suuda neid rolle omavahel jagada, siis ma poleks esimene on mäng. Tahame üles leida mõned jalgpalseda tööd vastu võtnud. Ma õpin endiselt Lissalimängu võtmekohad, kus me saame tegelikult olla bonis ja see on väga suur ja nõudlik projekt, kuid maailma parimad. See on väga suur eesmärk, aga ütsamal ajal olin abiks Mali koondisele, kelle juures len sulle kohe, miks see on võimalik. Peame leidma võtmeolukorrad ning looma sarnased mänguprintma lõpetasin töötamise, kui ma siia tulin. Enne siibid ja ideed kõigis koondistes, et meil oleks kindel seda olin ka Filipiinide ja Gambia koondise juures, raamistik, millega töötada. Miks on võimalik, et me seega olen tuttav sellega, kuidas mitut suurt asja omavahel kombineerida. oleme mõnes mänguolukorras maailma parimad?

2025 APRILL JALKA

51

TREENER

Jalgpallimängus on elemente, mis pole veel täielikult koondise kui klubi tasandil täielikult välja areneVestlus Jani Sarajärviga välja arenenud ning arenevad pidevalt. Seega peame nud. Ma mõtlen siin kõiki standardolukordi. Me toimus 14. selles olema innovatiivsed. keskendume tihti nurgalöökidele ja karistuslöömärtsil, Samal ajal teame, et me pole mõnes asjas erikidele, aga on ka audisissevisked ja karistuslöögid vahetult enne ti head – milles me tulevikus võiks head olla. üle kogu väljaku, mitte ainult ründefaasis. Väratema esimest U21 koondise Näiteks oleme väike riik, kes tihti kaitseb end vaesised lahtilöögid samuti. laagrit. suuremate koondiste vastu. Mõtlesime kaitsmisest nii, et peame madalas plokis liikuma kindlal Kui sa mainisid standardolukordi, siis mõtlesin viisil, kuid on midagi palju spetsiifilisemat, mis kohe Arsenalile ja Aston Villale. Kas on mõni on jalgpallis väga oluline, täpsemalt karistusala meeskond, mis inspireerib sind standardolukorkaitsmine. Kuidas tõrjuda vastase pääsemist kadade lahendamisel? Arsenal on hea näide, aga on ka teisi meeskondi, ristusalasse ja kui nad sinna pääsevad – mida nad teevad niikuinii, sest see on jalgpalli olemus –, kes on selles head olnud viimasel ajal. Arvan, et siis kuidas kaitseme kõige olulisemaid söödu- ja alguse pani sellele protsessile mitu-mitu aastat löögitsoone? Kuidas ennetame palle värava ees? tagasi Midtjylland, kes oli väga hea standardoluKuidas blokeerime lööke? Kuidas olekordades. Siis sai kogu Taani kõrgliiga me meeskond, kellega mängides saab selles väga heaks ning kasutas seda kui vastane olla karistusala lähedal, aga relva. Siis laienes see teistesse liigamitte selle sees? Või kui nad pääsevad desse. Näiteks Portugalis, kus ma olen karistusalasse, siis kuidas on neil väga elanud, oli Porto väga hea standardolu„Me mõõdame jalgpalli viisil, kordades. Ühel hooajal lõid nad peaaegu raske väravat lüüa. See on asi, millega saame töötada, sest me pole selles 50 protsenti väravatest standardolukormis ei ole tegelikult alati superhead, isegi mitte Premium liigas. dadest. sobiv viis seda teha.“ Samal ajal on see teema, mis ei ole ka kõrgel tasemel veel väga arenenud. Kui vaadata Kui rääkida U21 koondisest, siis suvel algab EM-vaisegi Premier League’i klubisid, siis seal on olukorlikturniir, kus kohtume Prantsusmaa, Šveitsi, Fääri di, kus kaitsjad ja väravavaht ei kata väravat ega saarte, Luksemburgi ja Islandiga. See on hea alagrupp. Tahan näha suunda kõrgeblokeeri lööki eriti hästi. Otsime selliseid võtmekohti ja see võib olla üks neist. tasemelise soorituse ja konkurentsivõime poole. Kas võidame kõik mängud? Ma ei tea, aga kindlasti Seega on meil võimalik olla maailma parim selles tahame võita kõik kohtumised ükshaaval. Tahame aspektis, või milleski muus? olla aina enam konkurentsivõimelised, et meie Näiteks selles aspektis, aga ma usun, et on teisi vastu oleks väga raske mängida. Olen väga posiaspekte ka. Näiteks standardolukorrad pole nii tiivselt häälestatud, et mängijatega töötada. See ei

52 JALKA APRILL 2025

UNUSTAMATU VIP-ELAMUS A. LE COQ ARENAL Parim istekoht staadionil

Kiire sissepääs ja parkimiskoht Personaalne teenindus, suurepärased suupisted & söögid Joogivalik terve mängu vältel LISAINFO : elamus@jalgpall.ee

TREENER

ole lihtne, vaid üles-alla-teekond, aga ootan innuga, et saaks töötada mängijate ja taustajõududega.

Jani Sarajärvi usub, et Eestil on võimalik valitud detailides olla maailma parim.

treeniks nii, et hea treening kandub üle mängudesse. Elavat nähtust saab analüüsida erinevatel viisidel. Tihtipeale analüüsime jalgpalli, mis on elav ja keeruline nähtus, reduktsionismist lähtuvalt, ja see ei sobi väga hästi jalgpalli keerukusega. Me mõõdame jalgpalli viisil, mis ei ole tegelikult alati sobiv viis seda teha. Me tahame koondises end tulevikus analüüsida komplekssete meetoditega, aga me ei ole veel selleks valmis, sest see võtab kaua aega. Meil võivad olla väga tavalised soorituse mõõdikud, näiteks kui palju me blokeerime lööke ja kui palju laseme vastasel meie karistusalasse murda, aga see ei anna sageli edasi tervikpilti. Kui ühes mängus blokeerisime viis lööki ja järgmises mängus kaheksa lööki, siis mida see tähendab? Me vajame selleks rohkem konteksti ja tulevikus loodetavasti on meil seda konteksti rohkem tänu komplekssetele meetoditele. Praegu tegeleme palju kvalitatiivse analüüsiga. Võtame näiteks kõik madalas plokis kaitsmise olukorrad ja hakkame neid analüüsima video põhjal. Kui vastane murrab karistusalasse, saame analüüsida, kui hästi me seda kasti kaitseme. Kas me teeme seda hästi või mitte? Sellest analüüsist saame tekitada numbrid, kui tahame. Komplekssemate meetoditega saaksime tulevikus mõõta, kui hästi me kontrollime kindlaid ruume. Kuna meil neid andmeid veel ei ole, siis me praegu seda teha ei saa. Aga see võib olla tulevik.

U21 koondis pole üldiselt olnud eriti edukas koondis, aga nüüd on käes sinu ajastu ning mängijad on samuti uues vanuses. Mis sa arvad, Kui sa rääkisid innovatsioonist, siis kas andmillises seisus on meie U21 koondis hetkel? mepõhine soorituse hindamine on miski, mida Me võime vaadata ajalugu ja tulemusi ja võime saaks Eesti jalgpallis parandada? aru saada, mis on U21 koondise staatus. Kui ma Mul on selle koha pealt kahetised tunded. Ühelt alustan meeskonnaga, siis näen pigem võimalusi. poolt saan aru andmete väärtusest ja peaksime Peame võitma ja selle all saab mõelda erinevaid neid koguma viisil, mis meid aitab. See, kuidas asju. Me peame defineerima võidu. Kõik tahavad seda praegu teeme, ei aita meid alati. Peame liivõita, aga mida me mõtleme selle all? Šveitsile või kuma komplekssema analüüsi suunas. Prantsusmaale tähendab võit tõenäoliSeega jah, seda saab parandada, aga selt suurturniiri võitu. Meile tähendab seda tuleks parandada viisil, mis ei võit eelkõige seda, et me alistame iseorjastaks meid. Andmed võivad meid end ja areneme inimesena. orjastada, seega tuleb seda teha väga Võitmine saab olla ka see, et me oletargal moel. Kui see ei ole alati võimame ühes mängus väga head. Näiteks „Kui treener mõtleb, et lik, siis peame olema ettevaatlikud – kas karistusala kaitsmine – me tahame me pole head, siis me üldse hakkame midagi koguma. Vahevõita selles olukorras. Põhimõtteliselt peal on parem mitte alustada, sest see saab võidu teha väiksemateks tükpeegeldame seda ideed ka mõjutab meie meelt. kideks, nagu näiteks duellivõit või mängijatele.“ karistusala kaitsmise olukorra võit. Kuidas kontrollida protsessi, mille põhjal otMida rohkem hakkame seda tegema, seda suurem sustad, millised numbrid on olulised ja millised võimalus on võita. teisejärgulised? See on väga hea küsimus. Vahepeal on väga keeMäng kestab 90 minutit. Üks eesmärk on edukalt ruline aru saada, mis aitab ja mis mitte. Peamine karistusala kaitsta. Kuidas mõõta selle edukust? printsiip võiks olla, et mida need numbrid ütlevad Millised numbrid ütlevad, kas karistusala kaitsmulle mängu kohta. Kas need numbrid aitavad mul mine õnnestus? mängust aru saada või mitte? Kui vastus on ei, siis Tegelikult oleme peaaegu jõudnud koondisema pole nendest väga huvitatud. Kui vastus on töö kolmanda samba juurde, mis on protsessi võibolla, siis saan mõelda, kas saame seda numbrit ja soorituse analüüs. Teine sammas on oskuslik kuidagi parandada. Näiteks karistusala kaitsmijuhendamine ja esinduslik treening, ehk et me

54 JALKA APRILL 2025

TREENER se puhul saame Wyscoutist ja teistest sarnastest keskkondadest vaadata, mitu korda jõuti meie karistusalasse või mitu lööki blokeerisime. Tulevikus saame võibolla analüüsida seda kontekstiga. Ma eeldan sinu jutu järgi, et meil on võimalik teha palju asju, et me saaks olla rahvuskoondistes innovaatilised. Jah. Eesti on innovaatiline riik väga mitmel moel. Väga inspireeriv on see, mis on juhtunud viimase 30 aastaga. Selles, milline see oli toona ja milline on praegu, on väga suur erinevus ning see ongi osaliselt innovatsiooni pärast nii. Bolt ja paljud muud asjad on siit tulnud. Miks me ei võiks siis jalgpallis olla innovaatilised? Me mõtleme tihti, et oleme väikesed ja meid on vähe, aga oleme nii jalgpallis kui teistel spordialadel näinud, et alati ei pea olema miljon, kümme miljonit või sada miljonit inimest, et olla hea. Uruguay – 3,4 miljonit inimest ja nad on olnud head. Ma olen olnud sellistes väga väikestes meeskondades. Näiteks VPS oli 2016. ja 2017. aastal väga innovaatiline meeskond ning meil läks väga hästi. Alistasime Euroopa liiga eelringis Ljubljana Olimpija ning ühes mängus võitsime ka Brøndbyt, kuid teise kaotasime. Meil olid Eesti mängijad Marko Meerits ja Markus Jürgenson ja tegime huvitavaid asju. Olime väikesed, väga väikesed. Seega see on võimalik. Mulle on jäänud mulje, et me mõtleme endast Eestis liiga halvasti. Nagu mainisid, on Soomes tehtud palju mõtteviisi muutes. Mida tuleb selleks teha, et me oma mõtteviisi muudaks? See on väga suur ja keeruline küsimus. Inimene kipub jääma kinni talle tuttavasse mõtteviisi, sest see on mugav. Mõtteviisi muuta pole lihtne ja indiviidi piiravad erinevad aspektid, näiteks kultuur. Kui olin nooremana Soomes, siis öeldi tihti,

Jani Sarajärvi ja Markus Jürgenson – vanad tuttavad VPSi-aegadest.

Jani Sarajärvi oli eelmisel aastal Eestis ka siis, kui töö teda selleks ei sundinud.

et meie mängijad pole piisavalt head. Treenerid ütlesid, et mängijad pole head, nad ei suuda teha seda ja teist. Kui sa kuuled seda juttu igalt poolt, siis see hakkab sind mõjutama. Sa hakkad mõtlema, et äkki ma tõesti polegi hea. Samas hakkad ka mõtlema: miks? Oli arusaam, et Soomes pole häid mängijaid, aga ühel hetkel hakati selles levinud arusaamas kahtlema ning inimesed mõtlesid, et äkki me siiski pole nii kehvad ja saame midagi muuta. Muidugi meil oli näiteid heade mängijate kohta, nagu Jari Litmanen ja teised, kes jõudsid kaugele ja aitasid seda mõtteviisi muuta. Suurem muutus peab aga tulema treeneri mõtteviisist, tegelikult kõigi teiste mõtteviisist peale mängijate. Kui treener mõtleb, et me pole head, siis peegeldame seda mõtet ka mängijatele. Kui oled noortekoondiste juht, siis kas saab öelda, et näitad kogu kollektiivile teed, kuidas mõtteviisi muuta? Olen veidi ettevaatlik selle väljaütlemisel, sest kõik peavad seda siiski koos tegema. Huvitav näide on Soome saalijalgpallikoondis, mis 15 aastat tagasi ei olnud eriti hea. Olid mõned inimesed, kes armastasid südamest saalijalgpalli. Nad hakkasid spordiala arendama isegi ilma rahata ja lõpuks nad said veidi alaliidult abi. 2022. aastal oli Soome saalikoondis EMil ning pääses alagrupist edasi, kaotades ainult Portugalile, kes oli toona maailmameister. Aga see juhtus, kui rühm inimesi sai kokku ja hakkas ühiselt töötama. Soome saalikoondisel ei olnud liidrit, neil oli hea treener, kes tuli ja aitas. VPSis olime ühtsed ja töötasime koos. Peame leidma ühise viisi ja selles saan ma aidata. Me ei saa teha nii, et igaüks ajab oma asja. Selles saan ma tõenäoliselt aidata koos Mario Hansi ja Aleksandra Ševoldajevaga. 2025 APRILL JALKA

55

TREENER mis on tõsi, kui sa kaotad palli. Aga kui olete üksteisele lähemal, siis on lihtsam palliga surve alt vabaneda. Lisaks: kui eksid, siis eksimus ei pruugi olla nii suur, sest teised on lähedal, et aidata. Kui mängid pikemaid palle ja kaotame palli, siis distants meie väravani on pikem, aga ka ruumid on suuremad. Kui vastane on hea, nagu näiteks Prantsusmaa, siis ta suudab palliga nendes suurtes ruumides triblada ja sööta. Seega see võib samuti olla risk. Raske on öelda, mis on risk ja mis mitte. Tegelikult mulle eriti ei meeldi sellest rääkida, sest me ei saa seda mõõta. Me lihtsalt kasutame seda abstraktse sõnana. Kui räägime U21 meeskonnast, siis mis on su ambitsioon selle võistkonnaga? Ma tahaks näha, et hakkame koondisena kasvama. Muidugi on see teistsugune keskkond. Me ei ole kogu aeg koos, aga ma tahaks näha, et kõik tulevad avatud ja hea südamega koondisesse ning me joondume ühiselt samas suunas. Et meil oleks laeval head, mitte halvad inimesed. Siis loodan veel, et suudame parandada oma mängupilti, ja see peab juhtuma järjest, mäng mängu haaval. Samuti tahan näha, et kaheaastase valiksarja jooksul mängijad arenevad ja et meie koondis saab seda mõjutada. Tahame aidata oma mängijatel areneda, et nad mängiks paremates klubides.

Kui olid Nõmme Unitedi peatreener, siis mulle jäi mulje, et üritasid mängida palli valdavat jalgpalli. Kas usud, et sellist jalgpalli on võimalik mängida ka Eesti-suguse väikeriigi koondises, kui me mängime näiteks Prantsusmaaga? See on väga huvitav teema ja inimestel on erinev arvamus, nagu jalgpallis ikka. Kogemuste põhjal võin öelda, et kui ehitada mängu üles väga hästi ka tugevate meeskondade vastu, siis see ei tähenda, et domineerid kogu mängu ja lood võimalusi, sest jalgpall on väikese skooriga spordiala. Jalgpall ei ole nagu saalijalgpall või jäähoki, kus jõuad pidevalt värava ette. Võimalik on muuta või mõjutada kohtumise dünaamikat. Kui ma olin Gambias ja mängisime Maliga ning pidime neid võitma, siis meil olid mängijad üksteisele lähemal, et saaksime rohkem palli vallata. Kui mängida pikki palle ja vastane mängib samuti sirgjooneliselt, siis muutub mäng vertikaalseks ja mängijad ei suuda enam kompaktsust hoida. Teame andmete põhjal, et tavaliselt on nii-öelda suur ja avatud mäng parem kvaliteetsemale meeskonnale. Kui sa ei ole kaootilises jalgpallis eriti hea, siis lühemate distantsidega mängides ja palli hoides muutub mäng väiksemaks ja stabiilsemaks. See ei ole ainuke tee eduni, aga see võib viia parema mängukontrollini. Me räägime tihti, et lühikesed söödud on risk,

56 JALKA APRILL 2025

Jani Sarajärvi varasem töökogemus hõlmab näiteks nii Mali, Gambia kui ka Filipiinide koondist.

Kui palju räägid meestekoondise peatreeneri Jürgen Henniga noortekoondiste ja U21 koondise teemadel? Teeme tööd samas toas, seega oleme tihti teineteise lähedal ja loomulikult räägime asjadest. Meile on hea näide see, kuidas A-koondis on Jürgeni käe all mängides kaitses tegutsenud. Tahame sellest saada inspiratsiooni ja mängida sarnaselt. Leiame oma töös sarnaseid ideid ja kui mängijad lähevad meilt A-koondisesse, siis nad teevad seda ühiselt pinnaselt. Kõik ei saa olla sama, aga paljud asjad saavad ja Jürgeni ideed on inspireerivad. Kuulan väga hoolikalt, mida nad teevad ja milliseid mõtteid jagab Jürgen noortekoondistele. Veidi filosoofiline küsimus. Milline jalgpall sobib kõige paremini Eestile kui väikesele riigile? Meil oli sama arutelu Soomes ja me endiselt mõtleme, milline viis oleks parim. Mina arvan, et ei ole üht kindlat viisi, kuidas väike riik võiks mängida. On näiteid, kus väiksed riigid mängivad sirgjooneliselt, väga agressiivselt, survestavad kõrgelt ning teevad seda hästi. Samas on ka meeskondi, kes mängivad teisiti, aga samuti hästi. Ma arvan, et tuleb leida võtmekohad. Mõnes elemendis tuleb olla väga hea. Samuti peame olema meelestatud, et meid on väga keeruline alistada. Mis iganes tee me valime, me peame selles olema väga head. Ei ole võimalik, et oleme kõiges head. Kui leiame üles võtmekohad, kus olla väga-väga head, siis see võib olla üks huvitav viis, kuidas edasi minna.

­

Kasutades sooduskoodi

JALKA15

saad kogu tellimuselt

soodustust -15%

­

­

KLÕPSUD

Hetki hooaja algusest

Ida-Virumaa inimesed armastavad saalijalgpalli! Eesti koondis mängis märtsis kodutandril kaks sõpruskohtumist Kõrgõzstaniga – neist esimene toimus Jõhvi spordihallis, kus täismaja ehk 540 inimese ees võeti 2 : 1 võit. Foto: Sergei Stepanov

On ilmselt vähe variante, kuidas märtsikuist A. Le Coq Premium liiga jalgpalli veel mugavamalt nautida! Tünnisaunafänlust demonstreerivad Nõmme Kalju ja Pärnu Vapruse toetajad. Fotod: Andre Böttker, Svetlana Valijeva

58 JALKA APRILL 2025

KLÕPSUD

Ent kui tünnisauna võimalust ei ole, võib lumest lisafänne valmistada! Foto: Jana Pipar

Higi, veri ja… Paide Linnameeskonna kaitsjal Milan Delevićil löödi mängus Nõmme Kaljuga kulm lõhki. Lööja, Kalju kaitsja Aleksandr Nikolajev pidi punase kaardiga väljakult lahkuma. Foto: Liisi Troska

Kodus saadud võitu tähistasid Paide mängijad koos fännidega. Henrik Ojamaa ülesandeks sai trummil takti lüüa! Foto: Liisi Troska

2025 APRILL JALKA

59

KLÕPSUD

FC Kuressaare avavooru kohtumine Paide Linnameeskonnaga sisaldas Kuressaarele nii pöörast rõõmu kui piiritut nördimust: Aleksandr Iljini imeilus kauglöök paistis neile 90 + 3. minutil juba viiki toovat, kuniks Oskar Hõim vaid minuti jagu hiljem Paide uuesti ette lõi. Siin tähistab Iljini supertabamust Markus Johannes Leivategija, taustal reageerivad erinevalt Märten Pajunurm ja Andero Kivi. Foto: Allan Mehik

See on võit! Pärnu Vaprus noppis Premium liiga teises voorus mesimagusa võidu, alistades võõrsil Henri Välja suurepärasest karistuslöögist FC Flora 1 : 0. Foto: Katariina Peetson

60 JALKA APRILL 2025

KLÕPSUD

FC Flora 15aastasel ründajal Andero Kaaresel oli Premium liiga kolmandas voorus Tallinna Kalevi vastu suurepärane võimalus teha ajalugu ja saada 15 aasta, 8 kuu ja 16 päeva vanuselt Premium liiga ajaloo noorimaks väravalööjaks, ent Kalevi väravavaht Sander Lepp suutis tema penalti tõrjuda. Kaaresele oli see viimane võimalus selle rekordi ülelöömiseks, sest senine rekord kuulub Martin Vetkali nimele, kes oli 2019. aasta novembris just Tallinna Kalevi eest Viljandi Tulevikule väravat lüües 15 aastat, 8 kuud ja 19 päeva vana. Foto: Janek Eslon

100! Henri Anier sai sajanda koondisemängu puhul kingituseks sellekohase tähisega särgi, millega soovis poseerida kogu meeskond. Foto: Liisi Troska

2025 APRILL JALKA

61

10 AASTAT TAGASI

59 836

Matic

häält kogus internetihääletusel Orissaare vutiväljakul asuv Euroopa aasta puuks valitud tamm.

oli Siim Valtna hüüdnimi Portugalis, kus eestlane õppis välistudengina ja mängis ülikooli võistkonnas saalijalgpalli.

Käsipalli väravavaht oli Jürgen Henn Viljandi spordihoone avamisel.

Suurte ambitsioonideta Jürgen Henn

2

015. aasta aprillikuu Jalkale andis kommentaare tollane Tallinna Flora abitreener ja duubelmeeskonna loots Jürgen Henn (pildil). Toona 27aastane mees rääkis, et tal ei ole treenerina ülemäära suuri ambitsioone: „Minu ainuke eesmärk on teha mängijatele võimalikult head trenni.“ „Minu puhul ei juhtu midagi, kui ma esiliigast kõrgemale ei jõuagi, sest ka siin on piisavalt väljakutseid. Need kutid annavad mulle väga palju tagasi. Võibolla tahaksin kunagi hoopis lastega töötada, sest nad on kõige siiramad,“ lisas Viljandist pärit Henn. Nagu nüüd teame, on Henn praeguseks võitnud peatreenerina neli Eesti meistritiitlit ning vedanud FC Flora esimese Eesti klubina eurosarja põhiturniirile, tal on riiulis ka neli Albert Vollrati nimelist aasta treeneri auhinda. Hetkel juhendab ta Eesti A-koondist, mille eesotsas on võitnud Balti turniiri. Kümne aasta taguse Jalka kaaneloos andis oma karjäärist 11 meenutust edasi legendaarne keskkaitsja Raio Piiroja. „Ninaluu murdmine pole hull, käib naks ja on valmis. Kõige hullem on teadmine, et pärast mängu peab minema arsti juurde, kes su nina sirgeks seab. See on valulik. Seda ma kartsin!“ tunnistas Piiroja. II liigas mänginud Türi Ganvixi ridadesse kuulunud väravavaht Sergei Lepmets rääkis, et soovib tippjalgpalli naasta. Küsimusele, kui palju Manchester Citysse siirdunud puurilukk, endine klubikaaslane (Timișoara Politehnica klubis Rumeenias) Costel Pantilimon temast parem oli, vastas Lepmets vastupäringuga: „Aga kes ütles, et ta minust parem on? Meil oli sama treener, nii et midagi erilist ma temalt küll ei õppinud.“ Nagu nüüdseks teame, tuligi Lepmets hiljem tippvutti tagasi ning pidas isegi 12 mängu Eesti A-koondise eest.

62 JALKA APRILL 2025

Indrek Schwede arvustas oma kolumnis mõningaid eesti keelde tõlgitud jalgpalliraamatuid. Kiita sai tapvalt avameelne Zlatan Ibrahimovići elulooraamat „Mina, Zlatan“ (kaasautor David Lagercrantz), kus Ibrahimović ei hoidnud end tagasi ja nimetas näiteks Pep Guardiolat selgrootuks argpüksiks. Laita sai Luca Caioli „Neymar“, mida Schwede nimetas igavaks, ennastkordavaks ja väheütlevaks teoseks. 37kordne internatsionaal, erakordselt universaalne Janek Meet jagas meenutusi oma profikarjäärist. „Pole ühtegi positsiooni, kus ma poleks mänginud,“ märkis Meet. „Sellisele mitmekülgsusele aitas kaasa ka aeg, kui parem jalg valutas ja pidin hakkama vasaku jalaga lööma. Ma ei mäleta enam, kas Teitur Thordarson või Sergei Ratnikov vaatas ja ütles, et sa oskad ju vasakuga ka lüüa, ja mind pandi – põmm! – vasakule äärele.“ Endine koondise kaitsja Urmas Rooba tõdes, et profivutt on karm maailm. Ta meenutas, et pidi jalaoperatsiooni-eelsetel kuudel aina rohkem valuvaigisteid neelama, et need mõjuksid, ning et ta aeti kord Kopenhaagenis voodist palavikuga välja ja viidi otse mängule. 2015. aasta aprillikuu Jalkas said sõna ka näiteks vennad Mikk ja Siim Valtna ning kohtunik Tomi Rahula. Pikemat lugemist pakuti veel Aafrika jalgpallist, laulupeoks ehitatud Kadrioru staadioni ajaloost ja hüpoteetilisest Eesti superklubist. Mängija luubi all oli Pille Raadik, postritel särasid Igor Subbotin ja Harry Kane.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile! Foto: Liisi Troska

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Mälumäng 1. Paide Linnameeskonna duubeltiimis mängib ühe kuulsa Eesti sportlase nimekaim (eesnimi + perekonnanimi). Kuulsam sellenimeline on sündinud 1999. aastal, pärit Jõgevalt ning kuulub oma alal maailma tippseltskonda. Mis nimi kaht spordimeest ühendab?

3. Milline Aafrika riik on Gambia järel Eesti Premium liiga ajaloos välismaalaste arvult teisel kohal? Selle riigi elanikke on Premium liigas platsil käinud 13, kusjuures ka tänavu on neid liigasse üles antud viis, sealjuures kolmes klubis. 4. Küsitava perekonnanimega jalgpallurid on mänginud Costa Rica, Rumeenia, Venezuela, Saksamaa, Hondurase, Ecuadori, Tšiili, Mehhiko, Argentina, Kolumbia ja ka Eesti koondises. Eesti koondises on selle perekonnanimega pallur mänginud 14 mängu ja löönud kaks väravat, olles tänaseni Premium liigas tegev. Endine sellenimeline Saksamaa koondislane mängis klubijalgpalli muu hulgas Chelseas ja Bremeni Werderis ja sai Saksamaa koondise eest aastatel 2008–2010 kirja 16/1. Milline perekonnanimi see on? 5. Üks viimase viie aasta jooksul muu hulgas ka Premium liiga mänge võõrustanud jalgpallistaadion asub tänavavõrgustikus üsna sobivas kohas: väljakust vaid mõnesaja meetri raadiuses asuvad näiteks Kaitse, Värava, Palli ja Mängu tänav. Spordiseos on ka sel tänaval, millel staadion ise asub. Milline staadion see on?

Sina oled kohtunik 1. Võistkond sooritab küljesisseviset oma värava poole. Ründaja sööstab palli poole, et see vahelt lõigata, aga seda märgates püüab väravavaht palli oma karistusalas kätega kinni. Milline on sinu otsus? a) penalti, kollane kaart lubava rünnaku peatamise eest b) penalti, punane kaart ilmse väravavõimaluse ärahoidmise eest c) vabalöök ründava võistkonna kasuks, kollane kaart väravavahile lubava rünnaku peatamise eest d) vabalöök ründava võistkonna kasuks, väravavahile kaarti ei järgne 2. Kaitsja söödab palli oma väravavahile. Väravavaht lööb palli, aga ei taba seda hästi, libastub ning kukub kõhuli palli peale, haarates selle kätte. Sinu otsus? a) mäng jätkub b) penalti, kollane kaart lubava rünnaku peatamise eest c) penalti, punane kaart ilmse väravavõimaluse ärahoidmise eest d) vabalöök ründava võistkonna kasuks, väravavahile kaarti ei järgne 3. Kukutad kohtuniku palli võistkonna A mängijale. Sel hetkel, kui pall väljakule kukub, on võistkonna B mängija sellest nelja meetri kaugusel. Mängija, kellele pall kukutatakse, on aga natuke hajevil ning võistkonna B mängija jõuab pallini esimesena, misjärel rebib A mängija ta särgist pikali. Sinu otsus? a) kohtuniku pall läheb kordamisele, sest see kukutati võistkonnale A b) mäng jätkub c) kollane kaart võistkonna B mängijale kohtuniku palli vastaselt röövimise eest d) kollane kaart võistkonna A mängijale vastase kukutamise eest

Vastused 1. Õige on variant d – reegel 12 sätestab, et vastasvõistkonnale määratakse vabalöök, kui väravavaht puudutab palli käega, kui see jõuab temani otse võistkonnakaaslase sooritatud küljesisseviskest. 2. Õige on variant a – reegel 12 sätestab, et kui väravavaht on selgelt palli löönud või üritanud palli mängu lüüa, siis tagasisööduklausel ei kehti. 3. Õige on variant d – reegel 8 sätestab, et kui neljameetrise vahemaa nõuet ei ole rikutud, võivad kõik mängijad kohtuniku palli nimel võitlusesse minna. Seega ei rikutud kohtuniku palli puhul reegleid, küll aga vastast särgist maha tõmmates.

2. A. Le Coq Premium liiga ajaloos on platsil käinud 17 Gambia jalgpallurit. Mis klubi ja mis aastal tõi oma meeskonda esimesed Gambia jalgpallurid?

2025 APRILL JALKA

63

Vastused 1. Robin Kool 2. Nõmme Kalju, 2012 (Yankuba Ceesay ja George Cole) 3. Nigeeria 4. Marin (Pavel Marin, Marko Marin) 5. Männiku staadion (Võidu tänaval Tallinnas)

LISAAEG Aprillikuu sünnipäevad

64 JALKA APRILL 2025

48 71 22 19 38 29 52 44 35 19 38 29 37 25 66 48 54 37 30 69 51 32 41 23 48 38 28 38 37 42 38 34 24 58 24 62 50 37 35 62 48 46 41 36 66 63 47 72 66 53 43 49 52 44 24 22 31 25 24 33 68 52 39 32 44 35

Karikatuur: Meelis Naudi

Kaks tilka vett Fotod: Kunter Tätte, Liisi Troska

1.04 Denis Belov 3.04 Jaan Saal 4.04 Daniil Kuraksin 4.04 Liisa Liimets 5.04 Sergei Lepmets 5.04 Märten Kuusk 6.04 Urmas Kaal 6.04 Anastassia Morkovkina 6.04 Andrei Veis 6.04 Karola Purgats 7.04 Silver Sepp 7.04 Maria Orav 8.04 Ats Sillaste 8.04 Kaspar Laur 9.04 Jaak Luhakooder 9.04 Marko Lepik 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 10.04 Joseph Saliste 11.04 Avo Jakovits 11.04 Thomas Häberli 11.04 Trevor Elhi 13.04 Jarmo Ahjupera 13.04 Karl Jakob Hein 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Andrus Õun 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 16.04 Sander Jürjens 16.04 Markkus Seppik 17.04 Alar Peek 17.04 Georgi Tunjov 18.04 Ott Mõtsnik 18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Kiss-Zlidnis 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 21.04 Arno Pijpers 21.04 Aavo Sarap 21.04 Rein Väin 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Kristofer Piht 24.04 Sandra Pärn 25.04 Riivo Stolts 25.04 Nikita Komissarov 25.04 Marie Saar 26.04 Marko Meerits 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 30.04 Allan Soomets 30.04 Zakaria Beglarišvili

Martin Kaalma muusik

Jaan Tätte

jalgpallitreener

Tiitlivöö käis hooaja alguses käest kätte Uue jalgpallihooaja algusega naaseb Jalka veergudele ka Eesti jalgpalli tiitlivöö rubriik, kus hoiame silma peal sellel, millise meeskonna käes parasjagu Eesti jalgpalli kujuteldav tiitlivöö on. Tänavust hooaega alustas tiitlivöö omanikuna Paide Linnameeskond, kes sai selle enda kätte oktoobrikuises karikamängus FC Flora käest. Premium liiga hooaja avavoorus suutis Paide vööd küll kaitsta, kuid sellele kohe järgnenud karikamängus Nõmme Kalju vastu saadud kaotus tõi vöö taas nõmmekatele. Seda aga vaid mõneks päevaks, sest sama nädala lõpus toimunud liigamängus haaras Paide selle 4 : 0 võiduga Kalju käest tagasi endale! Enne koondisepausi jõudis tiitlivöö aga veel korra omanikku vahetada, sest Paide sai kolmanda vooru kohtumises Narva Transilt 0 : 1 kaotuse. Peaaegu viieaastase pausi järel on tiitlivöö esimest korda Transi valduses: viimati võideti see endale 2020. aasta juulis Viljandi Tulevikult ning seda kaitsti neljas kohtumises. Järgmine mäng tiitlivöö peale (trükkimineku hetkel): 29. märts, Harju JK Laagri – JK Narva Trans 2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamängust peetavat arvestust, kus tiitlivöö läheb selle meeskonna kätte, kes on suutnud ametlikus mängus seni seda hoidnud tiimi alistada. Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö käekäigul silma peal.

LISAAEG RUBRIIK

Sergei Terehhov 50

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

18. aprillil täitub pool sajandit siin ilmas treeneril ja endisel mängijal Sergei Terehhovil. Pärnust pärit Terja jõudis kodulinna meeskondadest Tallinna Sadamasse ja FC Florasse, enne kui veetis mitu hooaega ka välismaal, esindades Norras Branni, Soomes Valkeakoski Hakat ja Espoo Honkat ning Venemaal Jaroslavli Šinnikut. Eestisse naasnult mängis ta põgusalt TVMK eest, aga viimased viis profihooaega Nõmme Kaljus, aidates Kalju 2012. aastal klubi ajaloos esimest korda Eesti meistriks. 2004. aastal sai Terehhovist alles teine Eesti jalgpallur, kes krooniti välisliiga meistriks: Valkeakoski Haka ridades võidetud tiitlist varem oli eestlastest välisriigi meistritiitlini jõudnud vaid Urmas Rooba 2003. aastal Taanis. Eesti koondises jäi Terehhovi arvele 94 mängu ja viis väravat, neist mälestusväärseim kindlasti 2005. aastal koduses MM-valikmängus Venemaa vastu, mis aitas meid 1 : 1 viigini. Peatreenerina on Terehhov juhendanud A. Le Coq Premium liigas Nõmme Kaljut ja Narva Transi. Sel fotol mängib Terehhov 2005. aastal Eesti koondise eest Läti vastu.

LHV edetabel Jaanuarikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (2.) Tallinna FC Flora 2. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. (7.) JK Tallinna Kalev 4. (5.) FC Elva 5. (6.) FC Nõmme United 6. (4.) Pärnu JK Vaprus 7. (3.) Nõmme Kalju FC 8. (8.) Paide Linnameeskond 9. (9.) Viljandi JK Tulevik 10. (10.) JK Tabasalu 11. (12.) Viimsi JK 12. (13.) FC Kuressaare 13. (11.) Raplamaa JK 14. (14.) FC Tallinn 15. (17.) Põhja-Tallinna JK Volta 16. (15.) Tallinna FCI Levadia 17. (–) Saku Sporting 18. (20.) Rakvere JK Tarvas 19. (–) Tartu Kalev Jalgpalliakadeemia 20. (18.) FC Hiiumaa LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2025 APRILL JALKA

65

RISTSÕNA

Märtsikuu ristsõna õige vastus oli „Legend Kuremaa“. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise fännisalli Laura-Liisa Laas. Võitjaga võtame ühendust. Aprillikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 18. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Karl Jakob Heina fännisärgi. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA APRILL 2025