SELLES NUMBRIS: KAROL METS ïŹ INDREK SCHWEDE ïŹ KOHTUNIKUD ïŹ HĂBEPALL & ANNIKA
A. Le Coq Arenale jÔudmiseks pugeda lÀbi rÀpase urka?
Marko Lelov:
Floras jÀi mu potentsiaal kÀtte saamata
Kuidas murda viiki?
Postritel
Mattias KĂ€it, Olivier Giroud
RAUNO
VEEBRUAR 2024
ALLIKU: kaheksas meistritiitel oli kÔige magusam!
Jalgpallihallide topeltelu
Luubi all Henri Perk
2,80
Hispaania ajastu algus ISSN 1736-7379
HIND
EUROT
Miks tuleb
Jalgpall selgelt Eesti popim spordiala
Ootus kasvab
Uue jalgpallihooaja alguseni Eestis on veel kuu jÀÀnud, aga juba jaanuari lĂ”pus on sellele eelnev ootus mĂ”nusalt suurenemas. LĂ€bi aegade tasavĂ€giseim A. Le Coq Premium liiga hooaeg vajab ju vÀÀrilist jĂ€tku, eelmisel hooajal tehtud vead soovivad parandamist ja saavutused ĂŒletamist.
Nagu ikka, pakub Jalka ka hooajavĂ€lisel ajal pĂ”nevat lugemist jalgpalli eri tahkudest. Kaaneloos rÀÀgib oma karjÀÀrist kaheksakordne Eesti meister Rauno Alliku, persoonina on luubi all ka endine mĂ€ngija ja praegune treener Marko Lelov. Avaldame pĂ”nevamaid mĂ”tteid esimeselt kohtunike konverentsilt, pakume vĂ€lja vaatemĂ€ngulisi lahendusi jĂ€rgmiseks aastalĂ”puturniiriks ja uurime, kuidas on sattunud nii, et Eesti rahvusstaadionile jĂ”udmiseks tuleb ĂŒhest ilmakaarest tulles lĂ€bida lausa ulmelisena tunduv kadalipp.
Lisaks saab kĂ€esolevast Jalkast lugeda, millist topeltelu ĂŒle Eesti kerkinud jalgpallihallid elavad; Indrek Schwede jagab muljeid Karol Metsa osalusel toimunud Hamburgi derbilt ning Veiko Valdna avab kunagise Eesti vutikuulsuse Evald Miksoni vastuolulist pĂ€randit. Head lugemist!
Uus hooaeg ei ole enam mĂ€gede taga â valmistume-valmistume!
2024 VEEBRUAR JALKA 3 VEEBRUAR
Foto: Liisi Troska
KAANELUGU
LK 14â19
FC Floraga on juba peaaegu 15 aastat jÀrjepidevalt kaasas kÀinud ka Rauno Alliku nimi. Eelmisel hooajal Flora ridades juba kaheksanda meistritiitli vÔitnud ja sellega taasiseseisvumisjÀrgseks
edukaimaks A. Le Coq Premium liiga mÀngijaks tÔusnud Alliku rÀÀgib Jalkale nii Florasse sattumisest, parematest ja halvematest hetkedest kui ka⊠korvpallist.
KOHUSTUSLIK
LUGEMINE:
Esimest korda toimunud jalgpallikohtunike konverents peegeldas Ă”igusemĂ”istjate tööd mitme tahu alt, nii heast kui halvast kĂŒljest. Mis siis lĂ”ppude lĂ”puks on see, mis teeb tavalisest kohtunikust hea vilemehe vĂ”i -naise?
Kohtunikud lk 37â39
22
Kolumn
12 Raul Ojassaar
20
AastalĂ”puturniiril tekkis naiste meistriliiga turniiril olukord, kus vĂ”itja selgus mĂŒndiviske teel. Milliseid atraktiivsemaid, lĂ”busamaid ja paremaid vĂ”imalusi vĂ”iks jĂ€rgmine kord selle asemel kasutada?
Persoonid & intervjuud
14 2-kÔne: Rauno Alliku
22 EJLi töötaja: Marko Lelov Marko Lelov on Eesti jalgpallis tuntud nii mÀngija, treeneri kui kommentaatorina. Suur intervjuu Leloviga ilmub Jalkas kahes osas.
40 MĂ€ngija luubi all: Henri Perk
48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Rubriigid
3 Veebruar
6 Lembit Peegel
8 Nimed & numbrid
10 Lugu & tsitaadid
20 Koondis
26 Miks?
Jalka rubriik âMiks?â uurib seekord, miks tuleb Tehnika tĂ€nava poolt A. Le Coq Arenani jĂ”udmiseks pugeda lĂ€bi imekitsa ja rĂ€pase veeviimari.
SISUKORD
12
28 Taristu
Jalgpallihallid ei tule kasuks sugugi mitte ainult jalgpalli harrastajatele. Milliseid ĂŒritusi ja treeninguid veel Eesti vutihallides korraldatakse?
37 Kohtunikud: kohtunike konverents
42 Maailm: Indrek Schwede Hamburgi madinal
52 Faktifoto
54 Ajalugu
Jalka jĂ€tkab tagasivaadete sarjaga, kus on luubi all varasemad EM-finaalturniirid. Seekord hĂŒppame aastasse 2008, kui koondisejalgpallis algas Hispaania valitsemisaeg.
62 10 aastat tagasi
63 Pane end proovile!
Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul pĂ”nevaid kĂŒsimusi nii mĂ€lumĂ€ngu kui reeglite tundmise testi kujul.
64 Lisaaeg
66 RistsÔna
IMPRESSUM
ESIKAANEL: RAUNO ALLIKU
FOTO: KATARIINA PEETSON
NR 2 (194) 2024
PEATOIMETAJA:
RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee
TOIMETAJA:
MAARJA TRAUSS
FOTOGRAAF:
LEMBIT PEEGEL
MAKETT JA KUJUNDUS:
MARJU VILIBERG
KEELETOIMETAJA:
TRIINU-MARI SANDER
REKLAAM:
MATTIAS KAUK
+372 5650 9217 mattias.kauk@jalgpall.ee
KOLLEEGIUM:
INDREK SCHWEDE (ESIMEES)
LENNART KOMP
SIIM KERA
NEEME KORV
AIVAR POHLAK
ANU SĂĂRITS
MIHKEL UIBOLEHT
VĂLJAANDJA:
EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE
TOIMETUSE POSTIAADRESS:
JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960
TRĂKITUD PRINTALLIS
EESTI JALGPALLI
LIIDU AJAKIRI
ILMUB 12 KORDA
AASTAS
28
Poster Mattias KĂ€it Olivier Giroud
42
2024 VEEBRUAR JALKA 5
54
Eelmise aasta eurosuvi ebaĂ”nnestus Eesti jalgpalliklubidel tĂ€ielikult: kamba peale ei saadud jagu mitte ĂŒhestki vastasest ning totaalne krahh tekitas palju kĂŒsimusi nii meeskondade kui ka Eesti spordisĂ”prade seas. Ega midagi â tuleb loota, et alanud aastal suudavad meie klubid paremini!
MIS HALVASTI, SEE UUESTI!
ïĄïHenrik Ojamaa CzÄstochowa RakĂłwi haardes. TĂ€navust hooaega alustab Ojamaa juba peaaegu et RakĂłwi vĂ€rvides â tema uue koduklubi Paide Linnameeskonna logo on samuti sinipunane. See, kas Ojamaa ja Paide ka sel suvel euromĂ€nge mĂ€ngida saavad, on aga veel lahtine: neljas koht mulluses A. Le Coq Premium liigas tĂ€hendab, et Paide peab eurosarja pÀÀsemiseks kas ise Tipneri karika vĂ”itma vĂ”i lootma, et selle vĂ”idab ĂŒks kolmest neist eespool lĂ”petanud tiimist â kas FC Flora, FCI Levadia vĂ”i Tallinna Kalev.
6 JALKA VEEBRUAR 2024
PEEGELDUSED
Fotod: Lembit Peegel
ïïąFC Flora kapten Konstantin Vassiljev alustab 39aastaselt jĂ€rjekordset hooaega, kusjuures treeneritiimis toimunud ĂŒmberkorralduste jĂ€rel vĂ”ib eeldada, et parasjagu UEFA Pro taseme treenerikursustel osalev Vassiljev saab mĂ€ngimise kĂ”rvalt sĂ”na sekka öelda ka treenerirakursist. Kui kaua plaanib augustis 40aastaseks saav Vassiljev aga veel platsil mĂŒtata? LĂ”ppenud hooaeg ju nĂ€itas, et taset jagub Eesti liiga jaoks kĂŒll ja veelâŠ
PEEGELDUSED 2024 VEEBRUAR JALKA 7
Andreas Aniko
Eesti rannajalgpallikoondis sai uue peatreeneri: neli aastat seda ametit edukalt pidanud Aleksei Galkinilt vĂ”ttis aastavahetusega teatepulga ĂŒle 44aastane Andreas Aniko. Sisuliselt 20 aastat ise rannavutti kĂ”rgel tasemel mĂ€nginud Aniko on alates 2016. aastast olnud NĂ”mme BSC mĂ€ngiv treener, Eesti koondist esindas ta mĂ€ngijana aastatel 2007â2015.
Holm Park
Tartu Welco poolt Raadile rajatud Holmi jalgpallipark valiti Tartu linna eelmise aasta sporditeoks. Osaliselt tĂ€nu ĂŒhisrahastuskampaaniale valminud ainulaadne sĂŒsinikuneutraalne jalgpallistaadion asub otse eesti rahva muuseumi kĂ”rval ning paistab silma mitme erilise ja isikupĂ€rase lahenduse poolest.
Lahkus Peeter KĂŒttis
20. jaanuaril lahkus meie seast Eesti Jalgpalli Liidu pikaaegne president ja juhatuse liige Peeter KĂŒttis (10.10.1942 â 20.01.2024).
KĂŒttis oli jalgpalliliiduga seotud ĂŒle 30 aasta â ta kuulus 1988. aastal EJLi taasasutajate sekka ning oli organisatsiooni president aastatel 1994â2003. Jalgpalliliidu juhatusse kuulus KĂŒttis aga veel pikemalt, aastatel 1990â2017.
Alates 2003. aastast oli KĂŒttis EJLi aupresident. Samal aastal pĂ€lvis ta esimesena ka jalgpalliliidu kĂ”rgeima autasu ehk kuldmĂ€rgi. Aastate jooksul esindas KĂŒttis jalgpalliliitu paljudel FIFA ja UEFA ametlikel sĂŒndmustel ja kongressidel. JalgpallivĂ€liselt töötas juristiharidusega KĂŒttis aastaid Tallinna perekonnaseisuameti juhatajana ning oli aastatel 1998â2005 Tallinna linnakohtu kohtunik. KĂŒttise pojad on samuti spordiinimesed: vanem poeg Kim-Erik jĂ”udis korvpalli meistriliigasse, noorem poeg Kert on mĂ€nginud jalgpalli kĂ”rgliigas, U21 koondises ja saalijalgpallikoondises ning töötab tĂ€naseni jalgpalliliidus.
Jalka avaldab Peeter KĂŒttise lĂ€hedastele kaastunnet.
463
kohtunikuga teenindati 2023. aastal Àra Eesti jalgpalli meistrivÔistluste kohtumised. Veel 2019. aastal oli see arv vaid 272.
600 000 euro vÔrra tuli Paide linnal suurendada omaosalust, et valmis ehitada sinna planeeritud jalgpallihall. Halli kogumaksumuseks tuleb 3,6 miljonit eurot ja see peaks valmima aasta lÔpuks.
Kolme
pĂ€eva jooksul lahkus kaks jalgpallilegendi: 5. jaanuaril suri brasiillane MĂĄrio Zagallo, 7. jaanuaril sakslane Franz Beckenbauer. Tegu oli kahe esimese mehega, kes suutsid jalgpalli MM-tiitli vĂ”ita nii mĂ€ngija kui peatreenerina â hiljem on selle klubiga liitunud veel vaid prantslane Didier Deschamps.
8 JALKA VEEBRUAR 2024 NIMED & NUMBRID
Foto: Lembit Peegel
Nii nad ĂŒtlesid
âĂlemkogu on selles mĂ”ttes vĂ€ga eriline, et saalis olev poliitik peab ise hakkama saama. Osa neist on vait, magavad vĂ”i vaatavad jalgpalli vĂ”i teevad teab mida.â
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen JÀÀrats ELi ĂŒlemkogust
âJumal tahab, et me palvetaksime âĂŒkskĂ”ik kui tĂ€htsusetu see asi ka poleks. Kui me pöördume palves jumala poole, siis see nĂ€itab, et me usaldame teda. Selles mĂ”ttes on okei ka jalgpallitulemuse pĂ€rast palvetada.â
Arsenali fÀnnist vaimulik Indrek Salumets
âSelle juurde kĂ€is ka jalgpallifĂ€nlus. Claireâs Birthday ametlikud lemmikklubid olid Manchester City ja Derby County, loomulikult Mart Poomi pĂ€rast. Tegelikult ma ei olnud vaadanud ĂŒhtegi nende klubide jalgpallimĂ€ngu, ma lihtsalt lĂ€ksin selle kĂ”igega kaasa.â
Vaiko Eplik meenutab, et tema kunagine bĂ€nd Claireâs Birthday vĂ”ttis palju snitti Oasiselt
âMulle tundub, et praegu on lÀÀnemaailmas riike, kes usuvad, kui jalgpalliterminoloogiat kasutada, et Ukraina suudab kaitses mĂ€ngides Venemaale vĂ€ravaid lĂŒĂŒa. VĂ€ga raske on kaitsest vĂ€ravaid lĂŒĂŒa, jÀÀb vaid loota, et vĂ€ravavaht tuleb vĂ€ljakule vĂ€lja ja suudetakse sealt oma löögid Ă€ra teha.â
Ajakirjanik Mirko Ojakivi
âMis puutub kriitikasse, siis olen ma selleks alati valmis, aga mitte kolleegidelt. Ja kui ma seda kuulsin, siis minu hinnangul ei ole jagunud sellistes olukordades treenerieetikat. Treener ei tohi treenerit kritiseerida ja konkreetselt ei meeldinud mulle Tarmo Kink, kes vĂ€ljendas rahulolematust meeskonna vastu, kes tegutseb oma stiilis.â
FC Kuressaare peatreener Roman KoĆŸuhhovski
âTa tuli kuueaastaselt kohale, seisis isaga vĂ€ljaku ÀÀres ja soovis meiega treenida. Laskusin tema ette pĂ”lvele maha, et ta tuleb ju Tallinnast ĂŒsna kaugelt. Aga ta rÀÀkis jalgpalluriks saamise unistusest juba kuueselt! Laususin, et proovime. Andsin talle kodused ĂŒlesanded â kui tema suudab ja tahab Kohilast kohal kĂ€ia, siis pean ka mina suutma neid asju klapitada.â Atko VĂ€ikmeri endisest juhendatavast Martin Vetkalist
Jalgpall on endiselt Eesti populaarseim spordiala. Ja mitte napilt!
Eelmise aasta teises pooles korraldas uuringufirma Kantar Eestis ja teistes Euroopa riikides avaliku arvamuse uuringu, millega uuris Eesti inimeste suhtumist sporti, jalgpalli ja jalgpalli puudutavatesse teemadesse. Kuigi Euroopa keskmisele jÀÀb Eesti inimese jalgpallihuvi selgelt alla, on tegu siiski kindlalt Eesti kÔige populaarsema spordialaga.
Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska
Uuringu valim oli 1000 tĂ€isealist inimest, sealhulgas arvestati valikul nii vanust, sugu kui ka elukohta, et valim oleks esinduslik. Sarnane kĂŒsitlus on korraldatud ka varem â 2016., 2018., ja 2021. aastal â, mispĂ€rast annavad praegused tulemused varasematega vĂ”rreldes ka hea aimuse selle kohta, kuidas on Eesti inimeste suhtumine jalgpalli ja teistesse aladesse viimaste aastate jooksul muutunud.
Jalgpall on uuringu tulemuste jĂ€rgi endiselt selgelt Eesti kĂ”ige populaarsem spordiala: jalgpalli jĂ€lgijaks (kas mĂ”ne vĂ”istkonna vĂ”i mĂ€ngija toetajaks, televaatajaks vĂ”i muul moel jalgpalli vastu huvi tundvaks) mĂ€rkis end 38 protsenti vastanutest. Selles arvestuses on teisele kohale tĂ”usnud eelkĂ”ige autoralli ja Ott TĂ€naku toel mootorisport (26%), jĂ€rgnevad korvpall ja kergejĂ”ustik (mĂ”lemad 23%) ja tennis (17%). IseĂ€ranis kĂ”vasti on positsioone kĂ€est andnud kergejĂ”ustik â 2016. aastal oli kergeraksuhuvilisi veel 38 protsenti, seekord aga 23 protsenti.
Meeste seast jÀlgib jalgpalli 48%, naiste seast 29% inimestest, mis teeb jalgpallist ka Eesti naiste seas populaarseima spordiala. Euroopa
10 JALKA VEEBRUAR 2024 LUGU & TSITAADID
keskmisest jÀÀb Eesti inimeste jalgpallihuvi aga ettearvatult tunduvalt leigemaks. Teiste Euroopa riikide keskmised jalgpallihuvi nÀitajad on kogu rahva peale 48%, meeste seas lausa 63% ja naiste seas 35%.
Jalgpalli vastu tunnevad Eestis eelkĂ”ige huvi nooremad inimesed: vanuserĂŒhmas 18â24 oli ĂŒldise jalgpallihuvi nĂ€itaja 44%, mis jÀÀb vaid kolme pĂŒgala jagu alla Euroopa keskmisele. Nende seast, kes jalgpalli vastu huvi ei tunne, peab jalgpalli lihtsalt igavaks 41 protsenti inimestest, aga ĂŒlejÀÀnud Euroopaga vĂ”rreldes torkab teravalt silma, et 22 protsenti peab pĂ”hjuseks seda, et jalgpalli tase on riigis kehv â ĂŒlejÀÀnud Euroopas on see keskmine nĂ€itaja vaid kaheksa protsenti.
Naistejalgpall tÔusutrendis
Eri vĂ”istlussarjade lĂ”ikes on populaarseim endiselt meeste MM, mida teab vĂ”i jĂ€lgib 47 protsenti inimestest. Jalgpalli EMi populaarsus on sealjuures vĂ€henenud 49 protsendilt 44-le, ĂŒsna teravalt on vĂ€henenud ka meestekoondise valiksarja populaarsus (26 protsendilt 21-le). Euroopa suurliigadest on Meistrite liiga ja Euroopa liiga kĂ”rval populaarseim Inglismaa Premier League (28%), jĂ€rgnevad Bundesliga (22%), La Liga (15%) ja Serie A (13%).
Selges tĂ”usutrendis on naistejalgpalli vĂ”istlused. Naiste MM on tĂ”usnud 2018. aasta kĂŒmnelt protsendilt 17-le, naiste meistriliiga on 2016. aasta neljalt protsendilt kerkinud praeguseks kĂŒmnele protsendile. Meeste Premium liiga vastu on huvi pĂŒsinud stabiilselt 25 protsendi juures.
Koondiste lĂ”ikes on meeste suhtes huvi mĂ”ne protsendipunkti vĂ”rra langenud ja pĂŒsib 29 protsendi juures, samal ajal kui naistekoondise nĂ€itajad on aasta-aastalt tĂ”usnud ja kerkinud 12 protsendi peale â see suund kehtib nii rahva seas ĂŒldiselt kui ka spetsiifiliselt jalgpallifĂ€nnide hulgas.
Eraldi uuriti Eesti inimeste teadlikkust maikuus toimunud tĂŒdrukute U17 EM-finaalturniirist. 28 protsenti Eesti inimestest ĂŒtles, et nad olid turniiri toimumisest teadlikud, end jalgpallihuviliseks pidanud
inimeste seas oli see nÀitaja 38%. Sealjuures olid mehed turniirist isegi teadlikumad kui naised (33% vs. 23%).
Premium liiga huvilistest leidis 58%, et liiga tase on viimase kahe aasta jooksul paranenud. 56% leidis, et liiga kommunikatsioon on olnud parem, ja 45% inimestest kinnitas, et nad teavad Premium liiga mÀngijatest rohkem kui kaks aastat tagasi (34% hinnangul on nende teadmised jÀÀnud samale tasemele).
Kuigi jalgpall on jĂ€lgimise mĂ”ttes Eesti populaarseim spordiala, jÀÀb see harrastatavuse poolest siiski esikolmikust vĂ€lja. Jalgpalli harrastajaks pidas end kĂŒmme protsenti vastanutest (Euroopa keskmine 14%), eespool olid ĂŒldine vormis hoidmine (37%), jalgrattasĂ”it (24%) ja ujumine (15%). Napilt jalgpalli jĂ€rel oli kohe korvpall (9%). Kui meeste puhul on jalgpalli harrastamine viimase kahe aastaga neli protsendipunkti langenud, siis naiste puhul on see tĂ”usnud kahelt protsendilt viiele.
Kui kĂŒsiti seda, milliseid spordialasid harrastavad teie lapsed, tuli vĂ€lja, et laste seas on jalgpall siiski populaarseim harrastatav spordiala â 30% lastest oli jalgpalli mĂ€nginud. Ujumine ja ĂŒldine vormis hoidmine olid teisel ja kolmandal kohal (25% ja 24%), jalgrattasĂ”it ja korvpall (22% ja 18%) jĂ€rgmised. Euroopa keskmisest oli laste jalgpalliharrastus kergelt suurem (30% vs. 28%).
Sellel graafikul on Àra toodud vÔistlussarjade populaarsus jalgpallist huvituvate inimeste seas. Punaste kastikeste sees on Eesti kohalikud vÔistlused. VÀga tugeva tÔusu on teinud naiste rahvusvahelised suurvÔistlused, mis on jÔudnud nÀiteks Hispaania La Liga kannule ja Itaalia Serie A-st mööda.
2024 VEEBRUAR JALKA 11 LUGU & TSITAADID
Tabelis on nÀha spordialade populaarsus Eesti elanike seas aastate lÔikes. Hall tulp tÀhistab 2023. aasta Euroopa keskmist.
Kuidas viigist lahti saada?
AastalĂ”puturniiril osutus naiste meistriliiga turniir sedavĂ”rd tasavĂ€giseks, et heitluses JK Tabasalu ja Saku Sportingu vahel tuli lĂ€bi kĂ€ia kogu viigilahutajate nimekiri. Kuna kĂ”ik muud nĂ€itajad olid tĂ€iesti viigis ja vĂ”rdsed, sealhulgas ka omavaheline kohtumine, selgus vĂ”itja lĂ”puks loosi teel. Kohtunik Elis Kraisi otsustav mĂŒndivise tĂ”i rÔÔmusĂ”numi Tabasalule, kelle kapten Laura Jaansen oli hetk varem saanud mĂŒndi poolt valida. Tegelikult ei oleks aga asi pidanud ĂŒldse selleni jĂ”udma.
Olin juhuslikult selle turniiri teadustaja ning potentsiaalse loosi oht kerkis esile juba paar ringi enne turniiri lĂ”ppu â naiste meistriliiga aastalĂ”puturniiril osales kuus vĂ”istkonda, kes kĂ”ik mĂ€ngisid omavahel lĂ€bi ĂŒhe korra. Kuna igale naiskonnale tĂ€hendas see vaid viit kohtumist, ei olnud juba teoreetiliselt eriti ebatĂ”enĂ€oline, et mĂ”ni selline olukord vĂ”ib tekkida â kuid kui paar vooru enne lĂ”ppu olid nii Saku kui Tabasalu vĂ”rdsete punktide peal tĂ€pselt vĂ”rdse löödud ja sisse lastud vĂ€ravate arvuga, tuli hakata igaks juhuks juhendis viigilahutajate sektsioonis nĂ€puga jĂ€rge ajama.
AastalÔputurniiri juhend viigilahutajate osas teab mis originaalne ei ole. Seitse viigilahutajat on jÀrgmised:
a) vĂ€iksem tĂŒhistatud tulemuste arv turniiritabelis;
b) omavaheliste mÀngude punktid;
c) omavaheliste mÀngude vÀravate vahe;
d) suurem vÔitude arv;
e) ĂŒldine vĂ€ravate vahe alagrupis;
f) suurem löödud vÀravate arv; g) loosimistulemus.
NÀiteks Premium liigas on viigilahutajate nimekiri sisuliselt sama, aga enne loosimistulemust arvestatakse seal esimeses jÀrjekorras suuremat
Tekst: Raul Ojassaar
vÔÔrsil löödud vĂ€ravate arvu ja kohta ausa mĂ€ngu edetabelis. AastalĂ”puturniiril on igas mĂ€ngus formaalselt kĂŒll kodu- ja vÔÔrsilvĂ”istkond, kuid olukorras, kus kĂ”ik vĂ”istkonnad mĂ€ngivad samal platsil, ei oleks vÔÔrsil löödud vĂ€ravate arvu lugemine eriti loogiline vĂ”i mĂ”ttekas. Ausa mĂ€ngu edetabelit vĂ”iks aga teoreetiliselt kĂŒll arvestada â kes on mĂ€ngude jooksul kogunud vĂ€hem kollaseid-punaseid kaarte, saaks eelise! Muide, naisteturniiril ei oleks ka see punkt Tabasalu ja Sakut eristanud, sest mĂ”lemad teenisid turniiri jooksul ĂŒhe kollase kaardi.
Kui Tabasalu ja Saku eelviimases voorus omavahel viiki mĂ€ngisid, oli oht juba pĂ€ris reaalne â kui mĂ”lemad vĂ”istkonnad oma viimase vooru kohtumises teiste vastaste vastu tĂ€pselt sama tulemuse teevad, ei jÀÀgi ju midagi muud ĂŒle kui vĂ”itja loosida! TĂ€pselt nii ka lĂ€ks â Saku alistas esmalt Flora 4 : 0, seejĂ€rel suutis ka Tabasalu PĂ”lva Lootose vastu tĂ€pselt neli vĂ€ravat lĂŒĂŒa, kuigi nemad teadsid selleks hetkeks tĂ€pselt, et turniiri vĂ”idu kindlustamiseks oleks vaja ĂŒht vĂ€ravat veel.
Turniiri korraldajate seas kĂ€is aga juba enne seda agar vestlus â kuidas loosimine tĂ€pselt vĂ€lja vĂ”iks nĂ€ha? Seda ju juhendis tĂ€psustatud ei ol-
Kuidas mĂŒndivise otsustas EM-finalisti
Kui tĂ€napĂ€eval on mĂŒndiviske abil edasipÀÀseja vĂ”i vĂ”itja otsustamine haruharv juhus, siis veel pool sajandit tagasi oli see isegi tippjalgpallis mĂ€rkimisvÀÀrsel kohal, sest penaltiseeriaid veel ei tuntud. MĂŒndivise otsustas nĂ€iteks 1954. aastal Hispaania ja TĂŒrgi vahelise otsustava MM-valikmĂ€ngu saatuse (TĂŒrgi vĂ”itis) ja 1965. aastal Meistrite liiga eelkĂ€ija Euroopa karika veerandfinaali Liverpooli ja Kölni vahel (Liverpool vĂ”itis).
KĂ”ige olulisema rolli sai mĂŒndivise aga 1968. aasta EM-finaalturniiril, kui poolfinaal Itaalia ja NSV Liidu vahel lĂ”ppes 120 minuti jĂ€rel viigiga. Kui tavaliselt oli tol ajal sellisel puhul tavaks pidada kordusmĂ€ng, siis seekord selleks aega ei olnud, kuna finaal pidi toimuma juba kolme pĂ€eva pĂ€rast. SeetĂ”ttu otsustati edasipÀÀseja selgitada vĂ€lja just mĂŒndiviskega. Selle asemel et teha seda kĂ”igi ees staadionil, visati mĂŒnti kohtuniku riietusruumis ĂŒksikute tunnistajate juuresolekul â peale kohtuniku, kaptenite ja UEFA delegaadi sattusid sinna mingil pĂ”hjusel ka venelaste rĂŒndaja Aleksandr Lenjov ja peatreener Mihhail JakuĆĄin.
Kohtunik kĂŒsis kaptenitelt viske eel inglise keeles: âHeads or tails?â (âKull vĂ”i kiri?â). NSV Liidu kapten Albert Ć eĆĄternjov, kes inglise keelt ei mĂ”iganud, vaatas selle peale vilemehele kalanĂ€oga otsa, itaallaste kapten Giacinto Faccheti valis aga kĂ€rmelt kirja ja tegi Ă”igesti â mĂ”ne minuti pĂ€rast sai ta vĂ”idukalt platsile naasta ja kodupublikule finaalipÀÀsust teatada.
12 JALKA VEEBRUAR 2024 MĂTISKLUSI
nud! Potentsiaalseid variante, nii absurdseid kui realistlikke, kĂ€is lĂ€bi mitu, kuid lĂ”puks valiti siiski konservatiivne meetod, mis olevat ka jalgpallireeglitega kĂ”ige tĂ€psemini kooskĂ”las: kohtuniku mĂŒndivise.
Igav!
Olen seisukohal, et edaspidi vĂ”iks aastalĂ”puturniiri juhendit pisut muuta, et selliseks puhuks vĂ€lja mĂ”elda mĂ”ni hoopis vaatemĂ€ngulisem ja pĂ”nevam lahendus. MĂŒndiviske tulemust ei nĂ€e ju mitte keegi peale kohtuniku ja viskel osalevate kaptenite â ka sel korral tuli kĂ”igil saalis viibijatel vĂ”itja teada saamiseks lugeda kaptenite kehakeelt. Ăhest kĂŒljest oli pinge justkui maksimaalne, teisalt jĂ€i sisse tunne, et sellise viigi oleks saanud lahendada kihvtimalt ja jalgpallisemalt.
Asi oleks pisut teine, kui tegu oleks mĂ”ne ametliku turniiri vĂ”i tĂ€htsa vĂ”istlusega â aastalĂ”puturniir seda ju pole, pigem on tegu mĂ”nusas Ă”hkkonnas toimuva vaat et seltskondliku elemendiga sĂŒndmusega, kus vĂ”ikski rĂ”hutatult kasutada vĂ”tteid ja formaate, mida me mujal jalgpallis ette ei kujutaks vĂ”i mis seal ei oleks mĂ”eldavad.
Pakun siinkohal vÀlja viis vÔimalikku lahendust, kuidas teinekord selline viik murda:
1) penaltiseeria. KĂ”ige lihtsam ja loogilisem lahendus, mis oleks tĂ€iesti vastuvĂ”etav ka vutikonservatiividele. Jah, see lööks pisut segamini vĂ”istluste ajagraafiku, kuid sama oht on niikuinii olemas igal sellisel aastalĂ”puturniiri vĂ”istlusel, mis lĂ”peb vĂ€ljalangemismĂ€ngudega, kus viigi korral on penaltiseeria ette nĂ€htud. Pealegi on sellised juhud, kus absoluutselt kĂ”ik nĂ€itajad on kahe vĂ”istkonna vahel vĂ”rdsed, piisavalt harvad ning vÀÀrivad paremat lahendust, eriti kui kaalul on turniiri vĂ”it. MĂ”lemad vĂ”istkonnad on ju saalis kohapeal â penaltiseeria annaks neile vĂ”imaluse ise oma saatus otsustada, mitte see fortuuna hooleks jĂ€tta;
2) hoki stiilis bullittâid. Jalgpallis on varemgi penaltiseeria asemel seda varianti vĂ€lja pakutud ning MLSis mĂ”nikĂŒmmend aastat tagasi ka kasutatud â selle asemel et lĂŒĂŒa penaltit, asub mĂ€ngija teatud maalt (aastalĂ”puturniiri puhul
ïĄEdu mĂŒndiviskel lubas Tabasalu kaptenil Laura Jaansenil aastalĂ”puturniiri vĂ”idukarika oma naiskonnale tuua.
Foto: Liisi Troska
sobiks selleks hĂ€sti keskjoon) palliga teele ning peab kindlaksmÀÀratud aja jooksul (nĂ€iteks kuus sekundit) palli vĂ€ravasse saatma. Penaltitest oleks see kindlasti vaatemĂ€ngulisem, sest see annab mĂ€ngijatele ja vĂ€ravavahtidele rohkem valikuruumi â kas lĂŒĂŒa kohe peale vĂ”i ĂŒritada vĂ€ravavahist mööda mĂ€ngida? Kui agressiivselt mĂ€ngijale vastu minna? AastalĂ”puturniiril vĂ”ikski kĂ”ik penaltiseeriad selliste bullittâitega asendada â proovime, kes meid keelab!?;
3) tĂ€psuslöök kaptenite vahel. JĂ€llegi â milleks lasta turniiri vĂ”itjal (vĂ”i mĂ”nes teises olukorras nĂ€iteks alagrupist edasipÀÀsejal) selguda fortuuna abil, kui on vĂ”imalik see vastutus ja vĂ”imalus anda mĂ€ngijatele? MĂ”lemad kaptenid saavad ĂŒhe vĂ”imaluse panna pall vĂ€ravajoonele ja ĂŒritada see sealt ĂŒhe löögiga vĂ”imalikult platsi keskpunkti lĂ€hedale saata. Kumb saadab palli lĂ€hemale, ongi vĂ”itnud;
4) vĂ”idujooks! Vana kooli lahendus, paljudele tuntud juba lasteaiast vĂ”i algklassidest. MĂ”lemad vĂ”istkonnad saavad endi seast vĂ€lja valida ĂŒhe esindaja, kes heidab vĂ€ravajoonele selili. Kohtuniku mĂ€rguande peale tĂ”usevad mĂ”lemad jooksjad vĂ”imalikult kiiresti pĂŒsti ning jooksevad ĂŒle vĂ€ljaku, puudutavad teisel pool platsi Ă€ra vĂ€ljaku poordi ja sööstavad teises suunas tagasi. VĂ”idab vĂ”istleja, kes jĂ”uab tagasi tulles esimesena ĂŒle keskjoone;
5) kivi-paber-kÀÀrid. Miks ei vĂ”iks mĂŒndiviske asemel selguda vĂ”itja kiire kivi-paberi-kÀÀride mĂ€ngu abil? Tabasalu ja Saku duellis eelnes mĂŒndiviskele just nimelt kiire kivi-paber-kÀÀrid â seda selleks, et vĂ€lja selgitada, kumb kapten saab valida mĂŒndi poolt. Sama hĂ€sti oleks vĂ”inud âkivikategaâ juba loosi tulemuse otsustada! PingevĂ€lja kasvatamiseks vĂ”iks kivi-paber-kÀÀrid kesta kaptenite vahel kolme vĂ”iduni â kui ĂŒhe korra oleks selle tegemine sisuliselt Ă”nnemĂ€ng, siis kolme vĂ”iduni jĂ€tkamine toob natuke sisse juba ka mĂ”ttemĂ€nge. MĂŒndiviske ees on kivi-paberi-kÀÀride eelis ka see, et ka pealtvaatajad nĂ€evad ja saavad paremini aru, mis parasjagu toimub.
2024 VEEBRUAR JALKA 13
MĂTISKLUSI
14 JALKA VEEBRUAR 2024 2-KĂNE
Eesti meistrikarikas ja Rauno Alliku âparimad sĂ”brad! Foto: Katariina Peetson
RAUNO ALLIKU:
kaheksas meistritiitel oli kÔige magusam
FC Floraga on juba peaaegu 15 aastat jÀrjepidevalt kaasas kÀinud ka Rauno Alliku nimi. Eelmisel hooajal Flora ridades juba kaheksanda meistritiitli vÔitnud ja sellega taasiseseisvumisjÀrgseks edukaimaks A. Le Coq Premium liiga mÀngijaks tÔusnud Alliku rÀÀgib Jalkale nii Florasse sattumisest, parematest ja halvematest hetkedest kui ka⊠korvpallist.
Tekst: Raul Ojassaar
PĂ€rnakas Alliku sĂ”lmis Floraga lepingu juba 2008. aastal, kuid esimest korda tĂ”mbas ta Flora esindusmeeskonna sĂ€rgi ametlikus mĂ€ngus selga 2010. aastal â hooaja 2008 mĂ€ngis ta lĂ”puni PĂ€rnu Vapruses, 2009. aastal oli aga laenul Viljandi Tulevikus.
PĂ€rnu Kalev, PĂ€rnu Tervis, PĂ€rnu Vaprus â kui jalgpall.ee andmebaasis sinu noorteliigades mĂ€ngitud hooaegu sirvida, siis leiab sealt igasuguste nimedega PĂ€rnu noortevĂ”istkondi. Kelle kasvandik sa siis lĂ”ppude lĂ”puks oled?
Ikka PĂ€rnu Kalevi. Tervise nimi tuli meil mingil hetkel noorteklassides juurde, aga PĂ€rnu JKs ma mĂ€nginud ei ole. Vaprusesse lĂ€ksin alles siis, kui tĂ€iskasvanute klassis mĂ€ngima hakkasin. Praegu enam PĂ€rnu Kalevit olemas ei ole â vĂ€ga palju gruppe klubis ei olnud ning minu mĂ€letamist mööda vĂ”iski meie vanus olla klubi viimane vanusegrupp ĂŒldse. Ega ma ju Vapruse eest eriti palju ei mĂ€nginud, aga see on neist ainus klubi, mis ka praegu alles on.
peal olin veel Viljandis laenul â nad tegid siis veel Tallinnas trenni, Marko Lelov oli treener.
Milline nĂ€gi toona ĂŒhe noore mĂ€ngija ĂŒleminek sinu oma silmade lĂ€bi vĂ€lja? Kas mĂ€letad esimest juttu vĂ”i kontakti?
MÀletan, et treener Peeter Lapp vÔttis mind auto peale ja kÀisime Tallinnas. Meil oli tol ajal kaks treenerit, lisaks oli ka Peeter Lelov, Marko Lelovi isa. Tulime koos Tallinnasse, meil oli siin Aivar Pohlakuga kokkusaamine, kus rÀÀkisime asjad lÀbi ja leppisime kokku, et lÔpetan kooli Àra ja siis tulen Tallinnasse.
2023. aasta hooajast: âKogu aeg oli higistamine ja ragistamine mĂ€ngu lĂ”puni vĂ€lja. ĂkskĂ”ik kes vastas oli, lĂ”pus tuli nurgalipu juures palli hoida, et tulemus kĂ€tte saada.â
See kÔlab praeguseks juba nagu iidne ajalugu, aga liitusid Floraga enne 2009. aasta hooaega. See oli 15 aastat tagasi!
Lepingu tegime juba 2008! PÀrast seda lÀksingi Vaprusesse mÀngima, Florasse jÔudsin 2009. aasta detsembris hooaja ettevalmistust tegema. Vahe-
Sul peaks Flora eest praeguse seisuga kirjas olema 383 A. Le Coq Premium liiga mĂ€ngu ja 112 vĂ€ravat. Martin Reim mĂ€ngis Flora eest 385 meistriliigamĂ€ngus, VjatĆĄeslav Zahovaikol on Flora eest löödud vĂ€ravaid ette nĂ€idata 121. Kaks suurt pidu ootab sel aastal ees? Loodame! Kui Reim on esimene, kas ma Gert Kamsist olen mööda saanud? Tal vist jĂ€i lĂ”puks ka natuke Reimist puudu. Ăheksa vĂ€ravat vĂ”iks ju ka tehtav olla.
Kamsil peaks Flora eest peetud Premium liiga mÀnge olema 363. Kuidas teil klubis tavaks on, kas sellisel puhul tehakse sulle tort vÀlja vÔi pead ise teistele viima?
Pigem peab ise viima. Vaikime selle igaks juhuks maha! (Naerab â toim.).
2024 VEEBRUAR JALKA 15
2-KĂNE
ïĄSeni ainus ĂŒheksakordne Eesti meister on esimesel iseseisvusajal tegutsenud Heinrich Paal, kes korjas ĂŒheksa kulla kĂ”rvale ka neli hĂ”bedat. Allikul on hetkel kirjas kaheksa kulda, ĂŒks hĂ”be ja kolm pronksi â seega on kĂ”ige kiirem tee Paalist mööduda veel kaks meistritiitlit kirja saada. Lepingut Floraga jagub 33aastasel Allikul hetkel veel tĂ€pselt kahe hooaja jaguâŠ
Foto: Katariina Peetson
Eelmisel hooajal vĂ”itsid kaheksanda meistritiitli, millega tĂ”usid taasiseseisvumisjĂ€rgsete jalgpallurite seas esikohale. Millal selle saavutuseni jĂ”udmise âohtâ sinu jaoks radarile jĂ”udis?
Viimase aasta jooksul ikka oli see aegajalt teemaks. JĂŒrka (peatreener JĂŒrgen Henn â toim.) mainis seda kogu aeg koosolekutel, et toome Allikule selle kaheksanda tiitli Ă€ra. Enne seda ma ise seda vĂ€ga teadvustanud ei olnud. Kui mĂ€ngid Floras, siis lĂ€hed niikuinii igal aastal vĂ”itma. Otseselt jĂ€rge ma ei pidanud, aga mingil hetkel hakati sellest rohkem rÀÀkima kĂŒll.
Eesti meistritiitlite lugemine on selles mĂ”ttes vastuoluline teema. Ăhest kĂŒljest nĂ€itab see ju sinu stabiilsust ja seda, et oled mĂ€nginud tipptiimis, teisalt on selle tabeli tipus enamasti mĂ€ngijad, kelle vĂ€liskarjÀÀr on lĂŒhike vĂ”i suisa olematu. Kui palju sul on kripeldama jÀÀnud, et ĂŒhtegi vĂ€lisklubi sinu CVst ei leia?
Natuke ikka. MÔnel aastal oleks pidanud ilmselt rohkem suruma, et saaks proovida. Paaril aastal on olnud mÔned laenujutud, aga need ongi alati juttudeks jÀÀnud.
Kas mÔtled, et oleksid pidanud ise suruma, et klubi sulle vÀlismaalt variandi leiaks, vÔi ise rohkem pingutama?
Arno Pijpersi aastal oli mul nĂ€iteks vĂ€ga okei hooaeg ja rÀÀgiti, et mulle tahetakse mĂ”ni laen otsida, aga ma ise tĂ€pselt ei tea, mis olukord tegelikult oli. Ilmselt oleks pidanud teatud hetkel ise endast rohkem mĂ€rku andma. Kui nĂŒĂŒd tagasi mĂ”elda, siis see aeg on nii kiiresti kĂ€est lĂ€inud!
Noorus libises kÀest?
Mitte otseselt seda, aga aeg on lihtsalt nii ruttu lĂ€inud. Ăhel hetkel oledki juba 30.
Kas sa ei seadnud endale vÀlismaale pÀÀsemist piisavalt suureks eesmÀrgiks vÔi olid Eestis natuke mugavustsoonis?
Natuke kindlasti seda ka. Ma arvan, et see on kindlasti suur mugavus, et oled Eestis ja saad pere juures olla. Samas nÀgin pÀris palju kÔrvalt ka seda, kuidas vÀga-vÀga vÀlismaale tahtvad mÀngijad saavad lÔpuks kuskil lepingu, aga on siis poole aasta pÀrast siin tagasi. Mina seda ei tahtnud. KÔige parem variant on see, kui sind mÔni meeskond pÀriselt tahab, mitte see, kui ise end kuskile sokutad.
Oled aastate jooksul nÀinud ja kogenud igasuguseid versioone Florast. Kui sellele ajale ja kaheksale meistritiitlile tagasi mÔtled, siis millised on tulnud kÔige libedamalt, millised aga kÔige raskemalt?
Harju JK vastu teenitud punasest kaardist:
âVĂ”in muidugi ĂŒkskĂ”ik mida rÀÀkida, aga videopilt tĂ”estab justkui tĂ€iesti teistpidist.â
Kolm wabariigiaegset Ă€ssa on sinust medalitabelis veel eespool. Kaks tiitlit veel ja oled ka neist möödas â nĂŒĂŒd ei saa ju peatuda! NĂŒĂŒd oleks ju tĂ”esti vĂ€ike pettumus kĂŒll, kui neist ka mööda ei saaks!
2011 oli selline aasta, kus mĂ€ngisin lĂ”puks vĂ€ga vĂ€he mĂ€nge. KĂ€isin suvel Ă”laga operatsioonil ja see oli kindlasti ĂŒks hooaeg, kus mu roll ei olnud eriti suur. ĂlejÀÀnud aastatel olen ilmselt mĂ€nginud enamuse mĂ€ngudest ja roll on olnud tuntav. Viimase aasta omast raskemat tiitlit pole aga minul ilmselt olnud â kohe aasta algusest peale oli meeskonnas vĂ€ga palju vigastusi, mĂ€ngisid vĂ€ga paljud erinevad koosseisud, erinevad positsioonid, mida pidin ise mĂ€ngima â kogu aeg tuli justkui vĂ”istkonda lappida. Kuidagi need vĂ”idud aga tulid, kuigi vĂ€ga raskelt â selliseid mĂ€nge vĂ€ga ei olnud, kus lööd avapoolajal kolm tĂŒkki Ă€ra ja rahu majas. Kogu aeg oli higistamine ja ragistamine mĂ€ngu lĂ”puni
16 JALKA VEEBRUAR 2024 2-KĂNE
vĂ€lja. ĂkskĂ”ik kes vastas oli, lĂ”pus tuli nurgalipu juures palli hoida, et tulemus kĂ€tte saada.
Ja siis veel see hooaja lĂ”pp â me ei suutnud ju viimases voorus vĂ”ita, mis jĂ€ttis veel Levadiale vĂ”imaluse. Aga seda magusam see tiitel oli! Kui hooaeg lĂ”peb nii, et oled tiitli juba tĂŒkk aega enne meistrikarika kĂ€ttesaamist kindlustanud, on pĂ”hiemotsioon juba vĂ€lja elatud.
2021. aastal oli teil ju ka teistpidine kogemus, kus viimases mÀngus napilt tiitlist ilma jÀite.
2016. aastal oli ju ka olukord, kus vist isegi kolmel-neljal tiimil oli viimases voorus tiitlivÔimalus, aga me ei suutnud vÔita. Seekord oli vist esimene kord, kus selline olukord meie kasuks lÀks.
Eelmise hooaja lĂ”pus juhtus ka sinu enda jaoks ĂŒks mĂ€rgiline asi â mĂ€ngus Harju vastu teenisid pika karjÀÀri esimese punase kaardi! Mis seal siis lĂ”ppude lĂ”puks juhtus â miks otsustasid Jako Karistet kĂŒĂŒnarnukiga Ă€sada?
VĂ€ga raske öelda â ma siiamaani ei tea, mis mul juhtus! See kĂ”ik juhtus nii kiiresti. Vaatasin seda hiljem video pealt ĂŒle ja tundus, et ĂŒritasin teda koguni kolm korda lĂŒĂŒa. Video pealt paistis kĂ”ik Ă”udne vĂ€lja. Samas mĂ€letan, et lĂ€ksime teisele poolajale vĂ€lja (Alliku sai punase kaardi 51. minutil â toim.) ja ma ei olnud absoluutselt emotsionaalselt ĂŒles köetud, ma ei olnud kellegi peale vihane ega midagi sellist. VĂ”in muidugi ĂŒkskĂ”ik mida rÀÀkida, aga videopilt tĂ”estab justkui tĂ€iesti teistpidist. Pean sellega nĂŒĂŒd leppima, Ă”nneks ei maksnud see meile tiitlit â meeskond tassis vĂ€lja!
ïĄ2023. aasta tiitel maitses Alliku sĂ”nul kaheksast kĂ”ige magusamalt, sest tuli kĂ”ige keerulisemalt.
Foto: Katariina Peetson
Kas mÀngukeelu ajal elasid seda palju lÀbi?
Algul olin suures stressis, ma ei suutnud uskuda, et ma millegi sellisega hakkama sain. Vanem mĂ€ngija, peaks nagu olema targem ja selliste tĂ€iesti ebavajalike asjadega mitte tegelema, aga⊠MĂ€nge oli pealt ka vĂ€ga raske vaadata, kui ise kuidagi aidata ei saanud. Kui Levadia vastu 1 : 2 kaotasime, siis ma ei suutnud seda tribĂŒĂŒnilt vaadata, lĂ€ksin klubi kööki ĂŒlekannet vaatama. See oli valus â kĂ”ik tundus ju juba olemas olevat, aga viimasel minutil vĂ”eti kĂ”ik Ă€ra.
ïĄ2010. aastal FC Levadia vastu mĂ€ngimas. Vastas on seitsmekordne Eesti meister Andrei Kalimullin, kellest Alliku praeguseks medalitabelis möödunud on ning kelle poja Maksimiga Alliku tĂ€navu Floras koos mĂ€ngib. Foto: Egon Tintse
2024 VEEBRUAR JALKA 17 2-KĂNE
Algava hooaja eel lÀbis Flora meeskond vÀikestviisi raputuse. Vahetus peatreener, mitu kogenud tegijat lahkus. Flora koosseisu vaadates on seal olemas 39aastane Konstantin Vassiljev, 34ne Sergei Zenjov ja 33ne Alliku, seejÀrel tulevad juba 27- ja 26aastased. Sul ei olnud kartust, et öeldakse: aitÀh sulle, aga me lÀheme praegu teises suunas?
ï2008. aastal oli Alliku peaosas Eesti U19 koondise ĂŒhes lĂ€bi aegade vĂ€gevamas vĂ”idus, kui Kadrioru staadionil toimunud EM-valikmĂ€ngus alistati Horvaatia lausa
4 : 1. Alliku arvele jÀi selles mÀngus kaks vÀravat.
Foto: Lembit Peegel
Floras. Ei tÔmba ju siis enam Levadia sÀrki selga!
Aga ĂŒtleme, et sinu leping Floras saab lĂ€bi, uut ei pakuta, aga Levadia tuleb ja pakub 5000 eurot kuus kĂ€tte.
Pigem siis juba lĂ”petan Ă€ra, kĂŒll leian midagi muud. Minu jaoks oleks see liiga veider. Ătleme nii, et Levadia sĂ€rk ei sobiks mulle! MĂ”lemad on rohelised, aga vahe on sees â ĂŒhel on kaks tĂ€rni, teisel kolm!
Jaanuaris said ka koondisekutse, kuid pidid sellest seljamure tĂ”ttu Ă€ra ĂŒtlema. Thomas HĂ€berli kĂ€e all polegi sa veel koondises mĂ€nginud â 2021. aasta mĂ€rtsis olid kĂŒll koondises, aga HĂ€berli jĂ€i koos paljude teistega koroonaisolatsiooni tĂ”ttu toona kĂ”rvale. 13 aastaga kĂŒmme mĂ€ngu tundub sinu kaliibriga mĂ€ngija kohta kuidagi vĂ€he. Oled sa ise sellega rahu teinud?
Selles mĂ”ttes kĂŒll, et veel mĂ”ned aastad tagasi elasin seda kindlasti rohkem lĂ€bi. Mingil hetkel tegin iseendaga rahu, see ei tekitanud enam minus nii palju stressi. Koondisepausid muutusid ajaks, kus rohkem perega koos olla ja ennast ravida.
Levadiasse ei lÀheks:
âMinu jaoks oleks see liiga veider. Ătleme nii, et Levadia
Ma pikendasin eelmise aasta algul lepingut, nii et mul on veel kaks hooaega kehtivat lepingut alles, see andis kindluse. Samas mingi hetk peab see niikuinii juhtuma â kaua ma siin ikka olen!
sĂ€rk ei sobiks mulle!â
Alustasid hooaja ettevalmistust vigastuslehel âvana seljamure lĂ”i vĂ€lja. Kas see lööb alati kĂ”ige suuremate koormuste ajal vĂ€lja?
Pigem lööb see just siis vĂ€lja, kui jalgpallitrenni tuleb paus sisse ja seejĂ€rel tagasi tulen. Siis pean vaikselt-vaikselt sisse elama. JĂ”usaali ja jooksu on okei teha, aga pallitrennis mĂ”juvad pidurdamised ja suunamuutused alguses vĂ€ga rĂ€sivalt. Alaseljas oleks kogu aeg nagu suur raskus â vĂ€ga raske on alla minna. Mingil hetkel on see isegi kodus seganud. TĂ€navu olen ĂŒsna targalt toimetanud ja pole seda vĂ€ga hulluks lasknud. Viimased viis-kuus aastat olen sellega maadelnud.
Ătlesid hiljuti ĂŒhes intervjuus Ăhtulehele vĂ€lja klassikalise lause, millest on hea kinni hakata: Levadiasse sa ei lĂ€he. Kas see on tĂ”esti vĂ€listatud? Oleme ju nĂ€inud, kuidas vanad florakad on riburada pidi ikka sinna sattunud. Ma vĂ”in öelda, et ma sinna kindlasti ei lĂ€he! Olen ju Floras juba peaaegu 15 aastat mĂ€nginud, mul on kaks aastat veel lepingut, siis oleks juba 17 aastat
Koondisel on ju rĂŒndajatega olnud viimastel aastatel pĂ€ris kitsas kĂ€es, kuid sina pÀÀsesid viimase kaheksa aasta jooksul koondisesse ainult 2021. aasta mĂ€rtsis kurikuulsas âkoroonaaknasâ. Kui palju sa HĂ€berliga suhtluses oled olnud?
Eelnimekirjades ma olen ikka ĂŒldiselt sees olnud, kuigi ka mitte alati. VĂ€ga palju me suhelnud ei ole, aga kui kohtunud oleme, siis oleme ikka rÀÀkinud. Paar korda olen ju
ïĄĂks Alliku kĂŒmnest koondisemĂ€ngust â 2015. aastal San Marino vastu.
Foto: Lembit Peegel
18 JALKA VEEBRUAR 2024 2-KĂNE
Eesti meestejalgpalli meistrivÔistluste rekord-medalivÔitjad
ïĄ2014. aastal FC Flora sĂ€rgis. Foto: Lembit Peegel
kutseid ka saanud â lisaks 2021. aasta mĂ€rtsile ka nĂ€iteks samal suvel Argentina mĂ€nguks, kust mul tuli aga vigastuse tĂ”ttu kĂ”rvale jÀÀda.
âKoroonaaknasâ olin ju ka juba esialgses koondises olemas. MĂ€letan hĂ€sti, kuidas tegime MĂ€nnikul peamiselt Eestis mĂ€ngivate meestega trenni ja lĂ€ksime pĂ€rast hotelli. Seal tuli Mattias KĂ€it ja ĂŒtles, et tema koroonaproov on positiivne. Olime seal koridori peal ja rÀÀkisime, et mis nĂŒĂŒd kĂŒll saabâŠ
Mina olin Ônneks juba 2020. aasta detsembris selle lÀbi pÔdenud, kui meil Floras paljud sellega pihta said. Kui meistrikarika kÀtte saime, pidid paljud seda kodust vaatama.
MĂ€rtsis tĂ€histad 34. sĂŒnnipĂ€eva. Nagu rÀÀkisime, on lepingut sul veel jĂ€rel kaheks hooajaks. Millest sĂ”ltub see, kaua sa veel mĂ€ngida kavatsed? MĂ€ngin nii kaua, kuni ise tunnen, et tahtmist jagub. Kui tunnen ĂŒhel hetkel, et hommikul trenni minemine on kuidagi raske vĂ”i vale, siis see on mĂ€rk. Praegu aga on tunne vĂ€ga hea. Vanus on kĂŒll juba selline, et Ă€rkan enne Ă€ratuskella, aga lĂ€hen trenni alati hea tujuga. Tahet ja kirge selle mĂ€ngu vastu veel jagub ja panen edasi senikaua, kui nii on.
Mis kell hommikuti Àratus on?
6.50. NĂŒĂŒd olen tavaliselt 6.30 paiku Ă€rganud.
Noored varba peale veel ei astu?
Eks nad peaksid astuma, aga see aasta paistab â iseenesest ju nagu vĂ”iks, aga mĂ€ngutarkusega teeb vĂ€ga palju Ă€ra! Noorena ei saanud sellest aru, mĂ”tlesin, et mis need kogemused siis nii vĂ€ga on. NĂŒĂŒd saan sellest juba hĂ€sti aru.
Kas tunnetad, et sinu roll on ka meeskonnas muutumas? Vassiljev ja Zenjov on samuti alles, aga sa oled ĂŒks vaid kolmest vanemast mĂ€ngijast kogu tiimis. Kui sul on satsis sinust 15 aastat nooremad mĂ€ngijad, siis kas oled seda tĂŒĂŒpi mees, kes oskab teisi juhendada ja mentoriks olla? Eks ikka natuke juhendan, aitan ja teen hÀÀlt, kui vaja, aga garderoobis ma pigem ei ole sellist tĂŒĂŒpi mĂ€ngija. Vahel on ikka vaja öelda, kui keegi mĂ”ne jamaga hakkama saab. Pigem ma arvan, et loomu poolest ma siiski selline tĂŒĂŒp ei ole.
Vallo Allingust sai VĂ€givald
Juba 2009. aastast saati on Rauno Allikuga kaasas kĂ€inud hĂŒĂŒdnimi Vald â see on omakorda tuletatud endise korvpalluri, Eesti koondise ja Tartu Rocki tsentri Vallo Allingu nimest. Alliku sai omapĂ€rase hĂŒĂŒdnime, kui vĂ”istkonnakaaslased avastasid, et tal on teistest suurem jalanumber.
âEi ole ju tegelikult meeletult suur, 45!â muigab Alliku. âVĂ”ibolla siis teistele tol ajal tundus.â Igatahes on hĂŒĂŒdnimi tĂ€nini kĂŒlge jÀÀnud. Kusjuures teda kutsuvad niimoodi isegi nooremad vĂ”istkonnakaaslased, kes 2013. aastal profikarjÀÀri lĂ”petanud kossumehest endast midagi ei tea ega mĂ€letagi.
âOsa nooremaid, kes meile tiimi tulevad, ei saa alguses ĂŒldse aru, mis vĂ”i kes on Vald vĂ”i Vallo Allingu. Seletama ma seda vĂ€ga ei pea â kes kĂŒsib, sellele rÀÀgin muidugi loo Ă€ra. Kuidagi pahaks ma pole seda hĂŒĂŒdnime kunagi pannud, harjusin ĂŒsna kiirelt Ă€ra. Vallo, Vald â ja kui nĂŒĂŒd selle punase kaardi sain, siis olin VĂ€givald!â naerab Alliku, kes tunnistab, et jĂ€lgib vabal ajal korvpalli praegu isegi rohkem kui jalgpalli.
âOlen Los Angeles Lakersi toetaja, aga NBA asemel olen viimasel ajal ĂŒha rohkem hakanud euroliigat vaatama. NBA tulemusi ikka vaatan, aga euroliiga mĂ€ngud on paremal kellaajal. Kui vĂ€hegi vĂ”imalust on, siis euroliigat ikka vaatan. Jalgpalli on natuke vĂ€hemaks jÀÀnud, kuigi Meistrite liigat ikka jĂ€lgin. Inglise liigat vaatan ainult siis, kui mĂ”ni suur mĂ€ng on. Korvpalliga vĂ”rreldes on jalgpalli aga tunduvalt vĂ€hem, seda on kuidagi pĂ”nevam vaadata.â
I II III Kokku Heinrich Paal 9 4 0 13 Evald Tipner 8 4 1 13 Eugen Einman 8 4 0 12 Rauno Alliku 8 1 3 12 Martin Reim 7 5 2 14 Konstantin Nahk 7 5 1 13 Andrei Kalimullin 7 3 4 14 Marko Kristal 7 3 2 12 Martin Kaalma 7 3 1 11 Indrek Zelinski 7 3 1 11 Otto Reinlo 7 3 0 10 Konstantin Vassiljev 7 2 0 9 Marek Lemsalu 7 2 0 9 Tihhon Ć iĆĄov 7 2 0 9
Kaldkirjas enne 1941. aastat mÀnginud jalgpallurid
2024 VEEBRUAR JALKA 19 2-KĂNE
VÀravad tugevatele vastastele tÔid Tammikule ja Sappinenile Annika ja HÔbepalli
Traditsiooniliselt kuulutati uue aasta teisel pÀeval Tallinna vanalinnas asuvas Beer Gardenis vÀlja lÔppenud aasta ilusaimad koondisevÀravad.
Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) valis naiste A-koondise aasta ilusaimaks tabamuseks
Lisette Tammiku kolli Iisraeli vastu, meestekoondises aga Rauno Sappineni tabamuse
EM-valikmÀngus Austria vastu.
Kui 2022. aastal oli nii meeste kui naiste seas HĂ”bepallile ja Annikale vĂ€ga tugev konkurents â meestekoondis lĂ”i 13 vĂ€ravat, naistekoondis 15 (+ vastaste kaks omavĂ€ravat), siis sedapuhku oli valikut laialt ainult naiste seas, sest mehed lĂ”id kogu aastaga vaid viis vĂ€ravat, millest kolm tulid sĂ”prusmĂ€ngudes ja kaks EM-valiksarjas. Naised lĂ”id kĂŒll 12 mĂ€nguga kokku 16 vĂ€ravat, kuid vĂ€ravalööjaid oli vaid seitse â 16 vĂ€ravast koguni pooled kanti Lisette Tammiku arvele, kolm kolli sai kirja Emma Treiberg.
Sealjuures jĂ€id naiste puhul arvestusest vĂ€lja veebruarikuises treeningulaagris KĂ”rgĂ”zstani U20 koondise vastu löödud kaheksa tabamust âHĂ”bepalli ja Annika statuut sĂ€testab, et arvesse vĂ”etakse ainult A-koondiste vastu peetud mĂ€ngudes löödud vĂ€ravaid.
EJAKi liikmete seas toimunud valimistel reastas iga hÀÀletaja nii meeste kui naiste seas viis ilusamat tabamust. Meeste hulgas lÀks kÔvaks rebimiseks Rauno Sappineni ja Sergei Zenjovi vahel: kahe pisut sarnase kolli heitluses jÀi lÔpuks vaid kuue
HÔbepall 2023
Vasakult
paremale: skoorija nimi, mÀng
kogutud punktid, sulgudes esikohtade arv 1. Rauno Sappinen Austria (27.03) 144 (17) 2. Sergei Zenjov Island (8.01) 138 (14) 3. Rauno Sappinen AserbaidĆŸaan (17.06) 75 (1) 4. Martin Miller Soome (12.01) 72 (1) 5. Henri Anier Tai (17.10) 66
koos kuupÀevaga ning
Tekst: Raul Ojassaar
20 JALKA VEEBRUAR 2024 KOONDIS
ïĄRauno Sappinen vĂ”itis HĂ”bepalli ka 2020. aastal. Foto: Katariina Peetson
ïĄLisette Tammik vĂ”itis kĂŒll lĂ€bi aegade neljanda Annika, kuid temast sai kolmas selle auhinna vĂ”itja â Vlada Kubassova vĂ”itis esimesest kolmest auhinnast kaks.
Foto: Liisi Troska
Annika 2023
Vasakult paremale: skoorija nimi, mÀng koos kuupÀeva ja vajaduse korral vÀrava tÀpsustusega ning kogutud punktid, sulgudes esikohtade arv
1.
2.
3.
4.
7.
8.
13.â16.
13.â16.
13.â16.
13.â16.
punktiga peale Sappineni tabamus Austria vastu mĂ€rtsikuises vÔÔrsil peetud EM-valikmĂ€ngus, mis Eesti koondise valiksarjale vĂ€ga kena alguse pani. Karistuslöögiolukorra jĂ€rel kĂ”mmutas Sappinen otse Ă”hust vĂ”rku Maksim PaskotĆĄi peasöödust karistusalasse pĂ”rkama jÀÀnud palli. Zenjovi tabamus sĂŒndis Portugalis peetud maavĂ”istlusmĂ€ngus Islandi vastu ja oli koondiseaasta esimene vĂ€rav.
Senised HÔbepalli vÔitjad
Aasta ja nime jÀrel vastane, kelle vÔrku
vÔidupall löödi
1995 Martin Reim Sloveenia
1996 Argo Arbeiter Andorra
1997 Martin Reim Leedu
1998 Sergei Terehhov FÀÀri saared
1999 Martin Reim FÀÀri saared
2000 Indrek Zelinski Hongkong
2001 Andres Oper Holland
2002 Teet Allas Moldova
2003 Indrek Zelinski Andorra
2004 Kristen ViikmÀe Liechtenstein
2005 Andres Oper Slovakkia
2006 Tarmo Neemelo TĂŒrgi
2007 Indrek Zelinski Andorra
2008 Vjatƥeslav Zahovaiko FÀÀri saared
2009 Konstantin Vassiljev Armeenia
2010 Tarmo Kink Serbia
2011 Konstantin Vassiljev PÔhja-Iirimaa
2012 Konstantin Vassiljev Poola
2013 Konstantin Vassiljev Holland
2014 Siim Luts TadĆŸikistan
2015 Sander Puri St. Kitts ja Nevis
2016 Konstantin Vassiljev Gibraltar
2017 Mattias KĂ€it KĂŒpros
2018 Siim Luts Ungari
2019 Konstantin Vassiljev PÔhja-Iirimaa
2020 Rauno Sappinen PÔhjaMakedoonia
2021 Mattias KĂ€it Belgia
2022 Konstantin Vassiljev Malta
2023 Rauno Sappinen Austria
Senised Annika vÔitjad
2020 Kristina Bannikova LĂ€ti
2021 Vlada Kubassova FÀÀri saared
2022 Vlada Kubassova Leedu
2023 Lisette Tammik Iisrael
Naiste seas eristus vĂ”idutabamus selgemalt: selleks osutus naiste koondiseaasta kĂ”ige viimane vĂ€rav, mis sĂŒndis Rahvuste liiga kohtumises Iisraeliga, kus Lisette Tammik konksutas karistusalaesisel Ă€ra vastaste kapteni, Saksamaa kĂ”rgliigas palliva Sharon Becki ja saatis seejĂ€rel tĂ€pse kauglöögi ristnurka. Esikolmikusse mahtusid veel Liisa Merisalu Maltale löödud koll, kui ta saatis otse Ă”hust tsenderduse vĂ”rku, samuti Tammiku suvine tabamus TĂŒrgi vastu, kui ta suunas kĂ”rge söödu peaga posti kĂ”rvale lausa kirurgilise tĂ€psusega.
Kui Tammik teenis Annika esimest korda, siis Sappinenil on varasemast ĂŒks HĂ”bepall ette nĂ€idata â 2020. aastal saatis ta vÔÔrsil PĂ”hja-Makedoonia vĂ”rku tĂ”eliselt ilusa kolli, mida vĂ”ib ĂŒhtlasi pidada Eesti koondise lĂ€bi aegade ĂŒheks ilusamaks vĂ€ravaks.
HĂ”bepalli ja Annika auhinna valmistas klaasikunstnik Eeva KĂ€sper, kes on seda tööd teinud alates 2005. aastast. Varasemal kĂŒmnel korral oli HĂ”bepalli autor keraamik Kadri JÀÀtma. Auhindade vĂ€ljaandmist toetab Coolbet.
Lisette Tammik Iisrael (5.12) 129
(20)
Liisa Merisalu Malta (7.04) 98
(5)
Lisette Tammik TĂŒrgi (17.07) 78
(2)
Kairi Himanen Armeenia (31.10) 59 (3)
Lisette Tammik Armeenia (27.10; 1 : 0) 21
Emma Treiberg Armeenia (27.10) 20
5.
6.
Lisette Tammik Armeenia (27.10; 3 : 0) 16
Emma Treiberg Armeenia (31.10; 2 : 0) 10 9. Vlada Kubassova Kosovo (15.02) 8 10. Lisette Tammik Armeenia (31.10; 5 : 1) 6 11. Kristina Bannikova Kasahstan (1.12) 4 12. Lisette Tammik PÔhja-Makedoonia (21.02) 1
Katrin Kirpu TĂŒrgi (17.07) 0
Lisette Tammik Armeenia (27.10; 2 : 0) 0
Lisette Tammik Armeenia (31.10; 1 : 0) 0
Emma Treiberg Armeenia (31.10; 3 : 0) 0
2024 VEEBRUAR JALKA 21 KOONDIS
Foto: Katariina Peetson
MARKO LELOV:
kui tahame meestega tulemust, peame vaatama, mis noortes toimub
Novembris 50. sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histanud Marko Lelov on elanud jalgpallile, vanaisa ja isa jĂ€lgedes tulid valikud loomulikult. MĂ€ngijana vĂ€lismaale ja Eesti koondisesse jĂ”udnud ning treenerina kĂ”rgliigas juhendanud Lelov töötab nĂŒĂŒdseks juba aastaid Eesti Jalgpalli Liidu akadeemias, mispĂ€rast keskendub eelkĂ”ige noorte arendamisele.
Tekst:
Ivar Lepik
Ja on, millele keskenduda. Noortekoondiste tulemused ei ole enamasti sellised, nagu jalgpallifĂ€nnidena ootame ja loodame â aga miks?
Ja mida saaksime teha, et olukord muutuks? Sellest â ja paljust muust â Leloviga rÀÀgimegi. Pikk ja
pĂ”hjalik intervjuu ilmub Jalkas kahes osas â teine osa juba mĂ€rtsikuu numbris!
Marko, tĂ€histasid novembris 50. sĂŒnnipĂ€eva. Kas on teistsugune tunne ka?
Tegelikult ei ole. TĂ€htis on see, kuidas ennast ise tunned. Kui tunned end noore ja tegusana, siis nii ongi. Vanus on lihtsalt number. Kui peeglisse vaatan, siis ei tundu, et 50 oleks!
Ăeldakse âpool elu millelegi andmaâ. Mitu aastat elust oled sina jalgpallile andnud?
See vĂ”rdlus mingis mĂ”ttes tĂ”mbab suunurga ĂŒles ja mingis mĂ”ttes tegelikult alla. Pool elu... Jalgpalliga hakkasin tegelema seitsmeaastaselt, juba kĂ”vasti ĂŒle poole. Pool elu lĂ€heb jalgpallile, pool perele. Ja vahepeal on see olnud tasakaalust vĂ€ljas jalgpalli poole. TĂ€na, 50aastasena mĂ”tlen, et jah, see pidi mingil hetkel nii olema, aga tĂ€na balanssi sedapidi ei annaks, et jalgpall domineerib.
Marko Lelov on Eesti jalgpallis tuntud nii mÀngija, treeneri kui kommentaatorina.
22 JALKA VEEBRUAR 2024 EJLi TĂĂTAJA
Kui alustasid, oli ĂŒks treeneritest isa Peeter. On vanema kĂ€e all treenimine lapsele kergem vĂ”i raskem?
Arvan, et raskem. Isa saab nĂ”uda natuke rohkem, oled kogu aeg mingisuguse jĂ€relevalve all. Distsipliin on paigas. Ja mingil hetkel, 25aastaselt mĂ”tlesin, et ma ei kĂ€inudki vĂ€ga kuskil, isegi mitte pioneerilaagris (naerab â toim.). See jĂ€i kĂ”ik kĂ”rvale. KĂ€isin isaga juba vĂ€iksena kaasas, kui ta ise mĂ€ngis. Kalakombinaadi/ MEKiga 1978. aastal Musta mere ÀÀres, Saaremaa laagrites.
Oleksin vĂ”ibolla tahtnud rohkem vaba aega, aga samas tagantjĂ€rele mĂ”tlen, et balanss peab olema. Vanematel on raske. Kui vanem panustab kuskile, muusikakoolile, trennile, aga laps ĂŒtleb, et tahab puhata â kas sunnid minema? Kui sunnid, lĂ”petab vĂ”ibolla ĂŒldse Ă€ra. Aga kui ei sunni, siis mingil hetkel ta vĂ”ibolla kĂŒsib, et miks sa ei sundinud. Kasvatamises tuleb need hetked vĂ€ga hĂ€sti Ă€ra tabada.
lin tagasi, Viljandis tekkis just kohalik vÔistkond. Tundsin end Rootsist tagasi tulles enesekindla ja iseseisvana. Ka vÀljaku peal. Oli jalgpallikarjÀÀri tipphetk ja inimesena mingisse etappi jÔudmine.
Paljud vÔibolla ei mÀletagi vÔi ei ole sind mÀngimas nÀinud. Milline mÀngija olid?
Hea kĂŒsimus! Umbes aasta tagasi leidis meie videoanalĂŒĂŒtik kuskilt video, kus ma Vietnami koondise vastu vĂ€rava löön. MĂ”tlesin, et mis mĂ”ttes. Seda kĂŒll ei mĂ€letanud. Aga oligi Vietnami koondise vastu! ĂĂ€rest lĂ€bi, ette nurka. Hea meenutada.
âUmbes aasta tagasi leidis meie videoanalĂŒĂŒtik kuskilt video, kus ma Vietnami koondise vastu vĂ€rava löön. MĂ”tlesin, et mis mĂ”ttes. Seda kĂŒll ei mĂ€letanud. Aga oligi Vietnami koondise vastu! ĂĂ€rest lĂ€bi, ette nurka. Hea meenutada.â
Minu jaoks on jalgpall olnud elu ja kultuur. Polnud kĂŒsimustki. Olin kindel, et kui karjÀÀr lĂ”ppeb, hakkan treeneriks. Ma ei olegi osanud teistmoodi mĂ”elda. Mingis mĂ”ttes on sellest isegi kahju â kui kĂ€isin ĂŒlikoolis, siis meil oli suusalaager, panin esimest korda mĂ€esuusad alla. LĂ€ksime sĂ”pradega Austriasse. MĂ”tlesin, et kas tĂ”esti on selline elu ka olemas. See lööb korraks maailmapildi laiaks. VĂ€ga kitsasse ringi ei tohiks jÀÀda.
1970. aastate alguses PĂ€rnus sĂŒndinud poistest jĂ”udis pĂ€ris mitu mĂ€ngijat Eesti koondisesse. Kas olid juba noorena silmapaistev mĂ€ngija?
Pigem mitte, olin kindlasti hilise arenguga. AnalĂŒĂŒsida ma tol hetkel muidugi vĂ€ga palju ei suutnud, aga mĂ€letan mingeid momente. NĂ€iteks Nahkpalli turniiri Viljandis, kui olin 15, 1987. aastal. Ărkamisaeg, Henry Laksi laulud kĂ€isid taustaks (naerab â toim.). MĂ€letan, et lĂ”in seal viis vĂ€ravat ja tundsin, et midagi on minus tĂ€rkamas.
TÀisealiseks saamine kattus Eesti taasiseseisvumisega. Ei tekkinud kordagi mÔtet, et vahetaks jalgpalli vaba maailma ahvatluste vastu?
Kusjuures ei tekkinud. Siis ei olnud piirid veel nii lahti ja inimesena ei olnud ma kĂŒps, et kuskile iseseisvalt minna. Nagu nĂŒĂŒd Austraaliasse... Kui oleks vĂ”imalik vanuses 50+ minna, siis ma lĂ€heks kohe! Naljaga pooleks, aga oleks kindlasti mĂ”ttekoht. Meile piisas tollal sellest, et piirid avanesid. Saime kohe Soome minna, Saksamaal kĂ€isime mĂ€ngimas. Reisida sai jalgpalliga ka.
Kui mĂ€ngisin 1997â1998 Rootsis, siis mĂ”tlesin kĂŒll, et seal vĂ”iks elada. Oli mĂ”ttekoht. Aga tu-
2017. aastal PĂ€rnu Vapruse peatreenerina.
Foto: EJL
Olen mĂ€nginud tipurĂŒndes, ÀÀrepoolkaitsjana, keskpoolkaitsjana, mingil hetkel ka keskkaitses. 1999. aastal Viljandis loksus asi paika, olin toetav poolkaitsja. [Tarmo] RĂŒĂŒtli naljaga kĂŒsis, et kelle sinna paneme. Paneme Lelovi, ta ei jĂ”ua sealt niikuinii Ă€ra joosta, siis on koht tĂ€idetud!
Kui mĂ€ngijakarjÀÀr kokku vĂ”tta, siis otsisin Ă”iget kohta. LĂ”puks leidsin, aga lĂ”ppresultaati kĂ€tte ei saanud. Kiirust oleks vĂ”inud rohkem olla, vĂ”ibolla ka sihikindlust. HĂŒpe noortest meestejalgpalli on vĂ€ga raske. Mina tulin PĂ€rnust Tallinna, alustasin iseseisvat elu. Teed olid valla, ahvatlusi palju. Oli vĂ€ljakutse neist hoiduda ja elada rĂŒtmis kodu-trenn-kodu.
Viljandis hakkasin mĂ”tlema, et jalgpall polegi raske mĂ€ng. Kui jÀÀb kiirusest puudu, siis tuleb Ă”ige koht valida. Kompenseerid mĂ”istusega. Aga sel ajal olid 25aastaselt juba vana. Kui 22aastasena polnud kuskile jĂ”udnud... Kui Arno Pijpers tuli, siis olin mingis vaatevĂ€ljas, aga see ei sobinud koondise toonase kontseptsiooniga. Kui oleksin olnud kolm aastat noorem, oleks ehk olnud lootust, aga rong oli lĂ€inud. Ise tundsin, et sain siis alles kĂŒpseks. Viimane samm jĂ€i tegemata.
JÔudsid vÀlja Eesti koondisesse, mÀngisid ka eurosarjas, Viljandiga vÔtsite hÔbeda. Milline on jalgpallurina kÔige eredam mÀlestus?
TĂ€na Premium liigas nĂ€eme, kui raske on jĂ”uda esikolmikusse ja saada euromĂ€nge. Me mĂ€ngisime nĂ€iteks Club Brugge vastu, Intertotos olid PĂ€rnuga alagrupis kreeklaste OFI Crete ja Leverkuseni Bayer. Koondises mĂ€ngisin kolm mĂ€ngu. Tegelikult lĂ€ks pĂ€ris hĂ€sti jalgpallurina! Aga kĂ”ige eredam on ikkagi see hĂ”be Viljandiga. Seal tundsin, et olen ĂŒks liidritest ja oluline lĂŒli.
Meenub ka hetk noortest, kui MĂ€rt Siigur pani PĂ€rnu JK poisid ja PĂ€rnu KEKi 1973. aasta lĂ”pu poisid kokku, et 1974. sĂŒnniaastaga A-klassi mĂ€ngida. Pundis olid [Indrek] Zelinski, [Sergei] Terehhov,
2024 VEEBRUAR JALKA 23 EJLi TĂĂTAJA
Gert Olesk, mĂ”ned poisid veel. Tulime Eesti meistriks 3 : 0 vĂ”iduga KSK ĂŒle, lĂ”in seal mĂ€ngus kaks vĂ”i kolm vĂ€ravat. Enne mĂ€ngu ei olnud meil mingit varianti vĂ”ita.
See oleks noorteklassi tipphetk ja meestest siis Viljandi. Koondist ei tajunud tol hetkel Àra. Poisid, kes tÀna sinna jÔuavad, kogevad seda teistmoodi. Tol hetkel olid Flora ja koondis nii pÔimunud, et ma ei osanud seda hinnata.
Oli see, et piirdusid koondises kolme mĂ€nguga Balti turniiril, sinu enda arvates Ă”ige ja aus? Arvan, et see vĂ”is olla aus. Ăiglane, jah. Nagu ĂŒtlesin, et kui [Arno] Pijpers 2001. aastal tuli, siis oleks vĂ”inud korra veel proovida, aga olin ilmselt mingi kuvandi loonud. Ju ma siis seda vÀÀrisin. Kolm on isegi hĂ€sti (naerab â toim.)!
RÀÀgime kogemusest Rootsis ka. Mul oli tegelikult kott pakitud, et minna kaitsevÀkke. Selleni oli umbes kuu, kui Aivar Pohlakult tuli kÔne, et Rootsist on variant. Neljas liiga. Minu jaoks... Kui tekkis selline vÔimalus, eelistasin seda muidugi kaitsevÀele.
LĂ€ksime Meelis Lindmaaga aastase lepinguga ja seal oli sees, et peame sisserĂ€nnanutega koos koolis kĂ€ima. Klubi sai selle pealt ilmselt mingit toetust, sest nende jaoks oli oluline, et me kĂ€ime. Vahepeal kĂ€idi isegi kontrollimas! Alguses oli vĂ€ike paanika kĂŒll, ostsin sĂ”naraamatud-asjad kaasa. Ega ma ei osanud eriti inglise keelt ka. Aga vĂ€ga hea meel, et Ă”petati inglise keeles rootsi keelt ehk sain kaks ĂŒhes.
Kuidas sealne jalgpallielu vÀlja nÀgi?
Meil oli kolm trenni. AmatöörvÔistkond tegelikult, kuigi meie saime palka. EsmaspÀeval, kolmapÀeval ja reedel trennid, laupÀeval mÀngisime pÔhivÔistkonnas ja kohustus oli aidata ka duublit. Seal oleks
saanud areneda, oleksime pidanud otsima lisavĂ€ljundit jĂ”usaali vĂ”i individuaalsete treeningute nĂ€ol, aga langesime mugavustsooni. Tegime oma kolm trenni Ă€ra ja nii ta lĂ€ks. See oli ĂŒks vĂ”tmekohti. Oleks keegi andnud nĂ”u vĂ”i kui oleksime osanud kĂŒsida... NĂŒĂŒd on hea targutada, aga kindlasti ka vÀÀrt kogemus, mida edasi anda.
Hooaja lĂ”pp vajus Ă€ra ja tulin Eestisse tagasi. Sain vigastada, olin pool aastat vĂ€ljas. Mingil hetkel sama kontakt helistas ja pakkus vĂ”imalust teises liigas Nyköpingus. LĂ€ksin testima, lĂ”in kohe kontrollmĂ€ngus vĂ€rava. Olin selleks ajaks ehk nĂ€dal aega trenni teinud. FĂŒĂŒsiline vorm oli olemas, suutsin ennast piisavalt nĂ€idata, et pooleaastane leping teenida. Aga pĂ”hja all ei olnud ja hooaja lĂ”pp vajus individuaalselt Ă€ra.
2012. aasta sĂŒgisel FC Flora peatreenerina.
Foto: Lembit Peegel
Siis oli kĂŒsimus, kuidas edasi. Otsida ise Rootsis varianti vĂ”i tulla Eestisse? Viljandisse tekkis just vĂ”istkond ja asjad sobitusid paika, aga Rootsi kogemus avas kindlasti silmad ja andis inimesena ka uue vaate.
MĂ€ngijakarjÀÀr lĂ”ppes tĂ€napĂ€eva mĂ”istes vĂ”rdlemisi vara, umbes 30aastaselt. KĂ€isin meniskiga teist korda operatsioonil. Meniskit lĂ”igati, taastusravi polnud piisav, tulin liiga vara tagasi, menisk lĂ€ks uuesti... Olin pikalt vĂ€ljas ja siis anti mulle Viljandi Tuleviku tĂŒdrukute vĂ”istkond juhendada. Kui RĂŒĂŒtli oli Viljandis, siis juba kirjutasin treeninguid ĂŒles. Protsess lĂ€ks loomulikult. Aga tol hetkel treeneriks saada... Oodati, et oled 60aastane, kel 30 aastat staaĆŸi. Ei olnud vĂ”imalik, et tipptasemel mĂ€ngija astub kĂ”rvale ja on kohe kuskil esindusmeeskonna juures. Olin ĂŒks esimesi, kes nii liikus.
Töö kÔrvalt EJLi akadeemias on Lelov sageli tööl ka kommentaatori ja stuudioeksperdina.
Foto: Jana Pipar
Anne Rei töötas sel ajal Floras ja kaks-kolm kuud helistasin pidevalt, et kas oleks variant mÔne vÔistkonna juurde treeneriks saada. Tol ajal oli Kehtnas veel Flora kool ja esialgu sooviti, et vÔtaksin seal mingi grupi kogemuste saamiseks. Aga sel hetkel, kui lÔpetasin, koliti Tuleviku vÔist-
24 JALKA VEEBRUAR 2024 EJLi TĂĂTAJA
kond Tallinnasse ja [Aivar] Lillevere hakkas ka seda vahet sÔitma. KÔik klappis, Viljandile polnud paremat varianti appi vÔtta. Oleksin vÔinud ka Kehtnas alustada, aga elu mÀngis teistmoodi ette.
Esimene suur tööots oli Viljandi Tuleviku peatreenerina. Kuus aastat. Mida selle ajaga Ă”ppisid? Elu muutus, olin vahepeal jĂ”udnud Viljandist abikaasa leida ja meile sĂŒndis laps. Kolisime Tallinna. Aga edasi? Osta korter? ĂĂŒrida? Majanduslangus tuli, ei olnud kerge aeg. Ja tasakaal elus oli tunduvalt rohkem jalgpalli poole. TagantjĂ€rele mĂ”eldes ei olekski teistmoodi saanud, aga imelik on nĂŒĂŒd mĂ”elda.
Esimesel aastal Ă”ppisin tööd Lillevere kĂ”rvalt, aga siis muutus tema jaoks pere tĂ€htsamaks, ta ei tahtnud enam pealinna vahet sĂ”ita. Visati mind tulle. Palju mĂ€ngijaid liikus edasi Florasse, seega pidime ĂŒles tooma mĂ€ngijaid Elvast, mis oli toona Viljandi duubel. Nende kokku sulatamine oli kĂ”va pĂ€hkel, aga lĂ”puks kĂ”ik laabus.
Jalgpalliliidus Ă”nnestus kohe lĂ€bi koolituste Hollandi koolkonna mĂ”tetega tutvuda. LĂ”puks tulebki erinevatest kohtadest oma visioon paika panna. Viljandi periood lĂ€ks vĂ€ga hĂ€sti tĂ€kkesse. Aga lĂ”pu poole... Kuus aastat on palju. Olin oma peas valmis mĂ€ngimiseks kĂ”rgematele kohtadele, viimases lennus olid [Andre] Frolov, Ats Sillaste, [JĂŒri] Jevdokimov... Florasse vĂ”eti jĂ€lle mingi osa mĂ€ngijaid Ă€ra. Siis tekkis kĂŒsimus, kuidas edasi.
Oli vÀike hingetÔmbeaeg, enne kui 2013. aastaks Flora etteotsa asusid.
Jah, töötasin jalgpalliliidus ja olin noortekoondiste juures. Sinna aega jÀÀb ka U19 EM-finaalturniir. Olin Frank Bernhardti kÔrval, kui nad Lars Hoppiga tulid. Olid huvitavad ajad, eelarves tekkis ettevalmistuseks varasemast rohkem vÔimalusi. Finaalturniiril olin juba Arno Pijpersi abiline. Sain rahvusvahelist kogemust. Ja siis tuli Florast ettepanek.
AastalÔputurniiril esimest korda peetud legendide turniiril esindas Lelov PÀrnu meeskonda.
Foto: Liisi Troska
et ta ka minu alt vÀlja kasvas! Saame siiani vÀga hÀsti lÀbi.
Seal ongi vÔibolla vÀike okas. Kus viga nÀed laita, seal tule ja aita. Oleks mulle seatud eesmÀrgiks eurosarjas edasi saada, siis oleksin saanud selle nimel töötada. Aga seda eesmÀrki ei pandud. Tol hetkel olime meistriliigas teisel vÔi kolmandal kohal, mingid punktid maas, aga mingid mÀngud varuks. Tulime Albaaniast tagasi, kusjuures eurosarjas me tegelikult ei kaotanud. 1 : 1 kodus ja 0 : 0 vÔÔrsil. VÔtsime veel lÔpus suuri riske, aga langesime vÔÔrsilvÀravaga vÀlja. Siis kaotasime SillamÀel ja... Nii vÔiksime pidevalt treenereid lahti lasta.
âKui enne kĂŒsisid, kas mingi okas jĂ€i hinge, siis... Ma ei pĂ”e, aga potentsiaal jĂ€i Floras kĂ€tte saamata.â
Ometi see periood vĂ€ga kaua ei kestnud. Praegugi saab nalja visatud, et mingid tööd lĂ”ppevadki juuli ja euromĂ€ngudega Ă€ra. Ma ei ole ainuke treener, kes juulis lĂ”petanud. Minu jaoks tagantjĂ€rele... Kui enne kĂŒsisid, kas mingi okas jĂ€i hinge, siis... Ma ei pĂ”e, aga potentsiaal jĂ€i Floras kĂ€tte saamata.
Mustvalgelt, jah, oli euromĂ€ngus vaja tulemust, mida ma ei saavutanud. Sinna on lihtne juurde panna, et vĂ”ibolla ei olnud ka protsess Ă”ige. Aga kui vaatame, kuidas JĂŒrgen [Henn] lĂ”petas, siis... Kui JĂŒrgen tundis ennast eelmisel suvel kehvasti ja mĂ”tles, et keegi vĂ”iks appi minna, siis kĂŒsiksin, et kui minu ajal nĂ€hti mingeid asju vales suunas liikumas, siis kellega ma pidin suhtlema. Abitreener oli noor JĂŒrgen Henn. Mul on vĂ€ga hea meel,
Olin kuus aastat Viljandis mĂ€ngijaid arendanud. Et juhendada vĂ”istkonda, kes peab kullale tulema, jĂ€i mingisugusest kogemusest puudu. Kui kuskil keegi aidanuks... Nagu JĂŒrgen oli Arno kĂ”rval. Ta sai terve aasta kogemust ammutada. Aga minul jĂ€i midagi puudu ja ise ma seda vĂ€lja ei mĂ”elnud.
Millised olid toona ja millised on ĂŒldiselt suhted Aivar Pohlakuga?
Meil on pikk, aga lahe ajalugu. Meil on olnud kakskolm tĂ”sist kĂ€tĆĄi, ilma kontaktita (naerab â toim.). Kui Flora treeneriks sain, siis ĂŒtles Aivar esimesel kohtumisel fĂ€nnidega, et Lelov on esimene treener, kes teda pikalt saatnud. See juhtus Viljandi perioodi lĂ”pus, kui mĂ€ngijaid jĂ€rjest Ă€ra vĂ”eti. Ta andis fĂ€nnidele mĂ”ista, et olen isiksus, kes julgeb oma asja ajada.
Saan öelda, et meil on olnud mĂ”ned pĂ”rkumised. Saame vĂ€ga hĂ€sti lĂ€bi, aga on olnud ka erimeelsuseid. Aktsepteerime ĂŒksteist. Igal inimesel on omad mĂ”tted ja see on nagu pereelus â kas suudad leida kuldse kesktee, mis edasi viib?
Intervjuu jÀtkub mÀrtsikuu Jalkas.
2024 VEEBRUAR JALKA 25 EJLi TĂĂTAJA
Miks tuleb A. Le Coq Arenale jÔudmiseks pugeda lÀbi rÀpase urka?
LillekĂŒla jalgpallikompleks asub ĂŒhest kĂŒljest ĂŒsna Tallinna keskel, kuid samas omajagu eraldatult: sisuliselt kolmest kĂŒljest raudtee poolt ĂŒmbritsetud jalgpallikeskus asub kĂŒll ida poolt Tehnika tĂ€nava ja lÀÀne poolt Kotka tĂ€nava vahetus lĂ€heduses, kuid mĂ”lemalt tĂ€navalt pÀÀseb otse staadioni juurde vaid pisikeste raudteealuste tunnelite ehk veeviimarite kaudu.
Tekst: Raul Ojassaar
Jah â nii Tehnika kui Kotka tĂ€nava poolt on vĂ”imalik staadionini liikuda ka LillekĂŒla raudteepeatuse juurde 2012. aastal rajatud jalakĂ€ijate tunneli kaudu, kuid vĂ”rreldes veeviimaritega tekitab see mĂ”lemalt poolt 600â700 meetri pikkuse lisaringi.
Kui Kotka tĂ€nava poolne veeviimar lĂ€bis varisemisohu tĂ”ttu 2019. aastal uuenduskuuri, millega muudeti selle seinad ja pĂ”hi siledamaks ja paigutati avause juurde ka valgustus, siis Tehnika tĂ€nava poolne veeviimar on endiselt tohutult kehvas seisus. Peale selle, et see on niigi ĂŒlimalt kitsas ja madal (laiust on lĂ€bikĂ€igul vaid meetri jagu ning kĂ”rgus jÀÀb umbes 170 sentimeetri juurde), on see juba hĂ€maras pime ning vĂ€hegi mĂ€rjema ilma kor-
ral muutub selle pÔhi suureks lombiks. Inimesed on sinna asetanud suuri kivisid, millele astudes on hea Ônne korral vÔimalik veeviimarist kuiva jalaga lÀbi pÀÀseda. LapsekÀru vÔi ratastooliga tundub selle lÀbimine aga sisuliselt vÔimatu. Suurtel mÀngupÀevadel vÔib see urgas olla aga vabalt osa paari tuhande inimese teekonnast staadionile ja staadionilt Àra.
Veeviimarid on osa raudteest, mis on omakorda Eesti Raudtee omanduses, seega uurisime tunnelite olukorra ja tulevikuperspektiivi kohta nii Eesti Raudteelt kui Tallinna linnavalitsuselt.
26 JALKA VEEBRUAR 2024 MIKS?
Tehnika tÀnava poolne veeviimar meenutab vihmase ilmaga pigem mÔnd takistust sÔdurite vÀljaÔppelt kui lÀbipÀÀsuteed Eesti rahvusstaadionile.
Foto: Katariina Peetson
ïĄMĂ€rjema ilmaga tuleb Tehnika tĂ€nava veeviimari kuiva jalaga lĂ€bimiseks kasutada jaakuudmĂ€elikku kolmikhĂŒppesammu. Foto: Katariina Peetson
Niisiis: miks tuleb A. Le Coq Arenale Tehnika tÀnava poolt jÔudmiseks pugeda lÀbi vÀikese ja rÀpase urka?
Vastab Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles:
âEesti Raudtee taristu mĂ”istes on tegemist tehnilise tunneliga ehk veeviimariga, mille ĂŒlesanne on veevoolu Ă€ra juhtimine. Sellisel kujul ei kĂ”lba see kindlasti jalakĂ€ijatele tunneliks. Just ohutus on pĂ”hjus, miks inimesed ei tohiks seda kasutada, kuna seal pole valgustust, korralikku pinnast, ruumi jms, mis on tingimuseks, et antud rajatist vĂ”iksid kasutada jalakĂ€ijad. SeetĂ”ttu on paarisaja meetri kaugusel LillekĂŒla tunnel, mis on mĂ”eldud just jalakĂ€ijatele.
Samas mĂ”istame, et jalakĂ€ijatel on soov liikuda staadioni ja Tehnika tĂ€nava vahel oleva raudteetunneli kaudu, ning kuna me soovime, et antud murekoht saaks jalakĂ€ijate jaoks lahendatud, oleme selles asjus pöördunud ka Tallinna linnavalitsuse poole. Eesti Raudtee kattis kĂ”nealuse tehnoloogilise veeviimari pĂ”hja sĂŒgisel suurema veevoolu tĂ”ttu killustikkattega ning lisas sinna drenaaĆŸitoru. NĂŒĂŒd jĂ€lgime situatsiooni, et kas see tagab jalakĂ€ijatele kuiva pinnase. Samas pole see siiski normidele vastav jalakĂ€ijatele mĂ”eldud rajatis, ehitada tuleks tĂ€iesti uus, kui kohalik omavalitsus selleks vajadust nĂ€eb.
Tegelikult oleme seoses antud kĂŒsimusega mitu korda kohaliku omavalitsuse poole pöördunud, oleme neilt kĂŒsinud Kesklinna linnaosa ĂŒldplaneeringu lĂ€hteseisukohtade ja keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise vĂ€ljatöötamise kavatsuste kohta. Siinkohal oleme nende tĂ€helepanu juhtinud sellele, et 1999. aastal kehtestatud âLillekĂŒla raudteeharude ning Tehnika ja Asula tĂ€nava vahelise maa-ala detailplaneeringugaâ kavandatud jalakĂ€ijate tunnelid on arendaja poolt vĂ€lja ehitamata ja jĂ€tkuvalt toimub jalakĂ€ijate liikumine Tehnika ja Kotka tĂ€navate vahel raudtee tehnoloogiliste tunnelite (veeviimarite) kaudu, mis ei vasta jalakĂ€ijatele ettenĂ€htud tunneli nĂ”uetele.
ïĄKotka tĂ€nava poolne veeviimar lĂ€bis mĂ”ned aastad tagasi uuenduskuuri ning oli juba varem oma Tehnika tĂ€nava vennast pisut kĂ”rgem ja laiem, kuid ka see kipub vihma korral muutuma veesilmadega takistusrajaks.
Foto: Katariina Peetson
Loodame omalt poolt, et jalakĂ€ijatele tagatakse tehnilistele tingimustele vastavad jalakĂ€ijate tunnelid, nii nagu see oli ette nĂ€htud juba 1999. aastal kehtestatud Tehnika ja Asula tĂ€nava vahelise maaala detailplaneeringus.â
Vastab Tallinna Kesklinna vanem Monika HaukanÔmm:
â1999. aastal kehtestatud LillekĂŒla raudteeharude ning Tehnika ja Asula tĂ€nava vahelise maa-ala detailplaneeringus kavandati alale juurdepÀÀsu parandamiseks perspektiivsed raudteealused jalakĂ€ijate tunnelid Tehnika ja Kotka tĂ€nava poole (praegused veeviimarid) ning autode ja jalakĂ€ijate tunnel Kotka tĂ€nava poole. Tunnelite vĂ€ljaehitamine on eelkĂ”ige jÀÀnud eelarveliste vahendite puudumise taha. Lisaks avaldas riik teatud ajaperioodil lootust saada raudteealuste tunnelite ehitamiseks toetust ning kĂ”nealused objektid esitati kandidaatidena rahastamiseks, kuid toetust ei saadud.
Mis puutub tĂ€napĂ€eva, siis on linn kavandamas LillekĂŒla raudteeharude ning nende eelmainitud perspektiivsete tunnelite vĂ€ljaehitamist Asula tĂ€nav 6a, Asula tĂ€nav 6d ja Asula tĂ€nav 16d kinnistu detailplaneeringu arendaja kaasrahastamisel. Hetkel on detailplaneering vastuvĂ”tmiseelses etapis. Kokkulepped (sealhulgas keskkonna- ja kommunaalametiga) selles osas sĂ”lmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Varem kavandatud tunnelite asukohad vĂ”ivad muutuda sĂ”ltuvalt ehitusprojektist. Detailplaneeringu ja selle elluviimise eest vastutab linnaplaneerimise amet.
Tallinna praegune eelarvestrateegia on koostatud aastateks 2022â2025 ja selles tunnelite rajamine ei kajastu. Seega pole praegu tunnelite valmimise ajakava teada, kuid Kesklinna valitsus jĂ€lgib teemat ning hoiab selle kindlasti pĂ€evakorral. Kindel on see, et veeviimarite vĂ€ljaehitamine on vajalik.â
2024 VEEBRUAR JALKA 27 MIKS?
ïĄVarasema detailplaneeringuga kavandatud raudteealuste tunnelite asukohad.
KinoÔhtud, lendavad kettad, staierid ja uudne spordiala: jalgpallihallid pole ainult jalgpallile!
Jalgpalli sisehallid on talviti peamiselt jalgpallurite pĂ€rusmaa, ent hallidesse on leidnud tee ka teised spordialad â ja mitte ainult spordialad! Jalka uurib, mis toimub vutihallides siis, kui seal jalgpalli parasjagu ei mĂ€ngita.
Tekst: Maarja Trauss
Kettagolfi viskeoskuste tÀiustamine sisehallis
Möödunud aasta novembris avatud PÀrnu jalgpallihalli on leidnud tee treeninguteks ja hooaja ettevalmistuseks Disc Golf Academy asutajaliige, endine jalgpallur ja kettagolfis Eesti tippu kuuluv Silver LÀtt.
Disc Golf Academy koguneb PĂ€rnu halli kord nĂ€dalas esmaspĂ€eviti. âTreeningud on mĂ”eldud kĂ”igile, kes on huvitatud. PĂ€rnu jalgpallihallis ei tee me treeninguid otseselt treeneri juhendamisel,â selgitab LĂ€tt, lisades, et abivajajaid ollakse alati valmis abistama, nĂ€iteks filmides, analĂŒĂŒsides vĂ”i muul moel.
âOleme alustanud hallis oma hooajaeelsete treeningutega, mis toimuvad igal esmaspĂ€eva hommikul. Huvilised, kes jagavad meiega samu eesmĂ€rke ja soovivad samal ajal halli kasutada, on oodatud,â sĂ”nab LĂ€tt. âTreeningud kestavad keskmiselt ĂŒhest kuni poolteise tunnini. Pikemad treeningud ei ole soovitatavad, kuna viskekorduste arv kasvab lĂŒhikese aja jooksul mĂ€rkimisvÀÀrselt, mis vĂ”ib mĂ”jutada fĂŒĂŒsilist koormust. See ei ole liigestele ega lihastele kasulik ja vĂ”ib suurendada vigastuste tekkimise riski,â selgitab ta.
LĂ€tt rĂ”hutas sisehallis toimuvate treeningute eeliseid vĂ”rreldes vĂ€ljas toimuvatega, tuues esile peamiselt ilmaolud: âDisc golf on tehniliselt nĂ”udlik ala, mis eeldab enne hooaja algust head tehnilist vormi. Talvel tuleb Ă”ues treenides kanda mitmeid riidekihte, mis piiravad liigutuste tĂ€psust ja Ă”igsust. Lisaks on vĂ€ljas libe maapind, mida sisehallis ei ole. Treeningud puhtas, kuivas ja soojemas sisehallis on oluliselt meeldivamad,â selgitab ta, tuues vĂ€lja, et sisehallis kulub ketaste kokkukorjamisele, tagasitoomisele ja kuivatamisele palju vĂ€hem aega kui vĂ€litingimustes. TĂ€nu sellele suureneb korduste arv lĂŒhikese aja jooksul mĂ€rkimisvÀÀrselt. LĂ€tt toob vĂ€lja, et kettagolfitreeningute ĂŒks peamisi eesmĂ€rke on sooritada viskeid ĂŒhtmoodi, mitte jĂ€tta neid juhuse hooleks.
Kuna tippmĂ€ngijad vĂ”ivad kaugmaakettaid lennutada kĂ”vasti enam kui saja meetri kaugusele, kasutatakse sisehallis lĂŒhimaakettaid, mis ei kahjusta halli seinu.
LĂ€tt toob vĂ€lja, et huvi sisehallis toimuvate treeningute vastu on suur, kuid ajakavaga esineb probleeme. âTallinnas on paljud inimesed uurinud sisehallide treeningvĂ”imaluste kohta, kuid kahjuks on jalgpall ja teised spordialad hĂ”ivanud parimad ajad. Varahommikused vĂ”i hilisĂ”htused ajad, mil saalid on vabad, ei sobi paljudele. Tean inimesi, kes sooviksid sisehallides treenida kaks korda nĂ€dalas, kuid sobivaid aegu on raske leida,â selgitab ta.
28 JALKA VEEBRUAR 2024 TARISTU
Kettagolf PĂ€rnu jalgpallihallis. Foto: Silver LĂ€tt
Eesti ragbivÔistkonnad lÔikavad samuti jalgpallihallidest kasu. Foto: Eesti Ragbi Liit
Ragbi treenib hallis teist aastat
Tee spordihallidesse on leidnud ka Eesti Ragbi Liit, kes talveperioodil treenib nii EJLi kui ka MĂ€nniku jalgpallihallis. Ragbi on meeskondlik kontaktspordiala, mis on populaarne peamiselt Suurbritannias, Iirimaal, Austraalias, Uus-Meremaal, LĂ”una-Aafrikas ja Prantsusmaal. Eestiski on ala hakanud entusiastide toel viimastel aastatel ĂŒha enam tuntust koguma.
Paul Davidson, Eesti Ragbi Liidu peasekretĂ€r ja koondise mĂ€nedĆŸer, kes on olnud ametis kaks aastat, jagab oma mĂ”tteid sisehallis toimuvate ragbitreeningute kohta. Ta mĂ€rgib, et sisehallis mĂ€ngitav ragbi ei erine oluliselt Ă”ues mĂ€ngitavast, kuid toob vĂ€lja mĂ”ned erinevused: âSisehallis mĂ€ngime vĂ€iksemal alal ja vĂ€hema kontaktiga kui vĂ€ljas, kuna kunstmurul on kukkuda ebamugavam ja ka vigastusoht on suurem vĂ”rreldes pehme naturaalmuruga.â
Davidson rÀÀgib, et ragbiliit on sisehallides treeninguid lĂ€bi viinud juba mitu talve. âMĂ€nniku hallis oleme treeninud kaks aastat, kogunedes kaks korda nĂ€dalas poolteist tundi korraga. Talvisel perioodil, kui jalgpallis on hooajavĂ€line aeg, on hallidesse aegade leidmine keeruline,â sel-
gitab ta. Lisaks mainib ta, et EJLi ja Kotka hallis treeniti ka 2019/2020 talvel, kuid praegu kasutatakse neid halle ĂŒksikuteks treeninguteks. MĂ€rtsis korraldatakse aga EJLi hallis koostöös Soome ragbiliiduga naiste olĂŒmpiaragbi turniir.
Davidsoni sĂ”nul osaleb hallitreeningutel jĂ€rjest enam huvilisi, osalejate arv varieerub 20st kuni 50â60 inimeseni, mis on vĂ€ljaku suurust arvestades ka maksimaalne arv. âKorraldame aastas paar korda ka algajatele suunatud treeninguid. Meie grupis treenivad nii kogenud mĂ€ngijad kui ka algajad. Eelmisel aastal oli meil osalejaid vanuses 50+ ja hiljuti liitusid 17â18aastased noored.â
Davidson toob vĂ€lja, et viimase paari aasta jooksul on ragbi teinud Eestis suure arenguhĂŒppe, suuresti tĂ€nu peasponsor Yolo Groupile. Ta tĂ”i esile Graham Smithi panuse, kes on esimene tĂ€iskohaga tehniline direktor ja ragbitreener Eestis ning vĂ”itnud treenerina ka naiste MM-tiitli. Smithi töö ĂŒlikoolides ja koolides ragbit tutvustades ning tema uuenduslikud treeningud on aidanud kaasa spordiala tĂ”usule Eestis.
2024 VEEBRUAR JALKA 29 TARISTU
Kasvavat populaarsust nautiv roundnet
EJLi jalgpallihallis toimuvad ka paljudele tundmatu, ent ĂŒha enam populaarsust saavutava ala nimega roundnet treeningud.
Roundnet (tuntud ka kui spikeball) on vĂ”rkpallilaadne spordiala. Lihtsalt seletatuna tuleb pall toimetada ilma seda maha kukutamata oma tiimikaaslaste vahel kĂ”ksides kolme puutega vastastele. MĂ€ngitakse kaks kahe vastu. Kui vĂ”rkpallis tuleb pall lĂŒĂŒa ĂŒle vĂ”rgu, siis roundnetâis tuleb selle asemel lĂŒĂŒa pall vastu maas asuvat âbatuutiâ, misjĂ€rel on vastaste kord. Kui vĂ”rkpallis on vĂ”istkondadel oma vĂ€ljakupool ja vĂ€ljakul selged piirid, siis roundnetâis jooni pole. See tĂ€hendab, et mĂ€ngitakse 360 kraadi âbatuudiâ ĂŒmber.
Ala eestvedaja Gerrerth Kauri hinnangul on roundnet spordialana Eestis populaarsem, kui arvatakse: âIganĂ€dalaselt kĂ€ib Tallinna ja Tartu trennides 50 inimest. Möödunud sĂŒgisperioodil kĂŒlastas meie trenne 100 erinevat inimest. Tasub Ă€ra mainida, et trennide tegemisega alustasime alles lĂ€inud augustis. Lisaks trennidele mĂ€ngitakse seda pĂ€ris palju meelelahutuslikel eesmĂ€rkidel nii parkides, randades kui ĂŒritustel, sest mĂ€ng ise on lihtsasti hasarti tekitav ja komplekt on lihtsasti kokkupandav, see mahub Ă€ra seljakotti,â selgitab ta.
Treeninguid viib lĂ€bi klubi Roundnet Tallinn, kuhu on koondunud rĂŒhm entusiastlikke mĂ€ngijaid. âOleme ise sĂ”pradega mĂ€nginud aastaid, osalenud mitmetel Euroopa karikaetappidel ja kĂ€inud laagrites Ă”ppimas Euroopa parimate kĂ€e all. Kuna tegemist on niivĂ”rd varajases faasis oleva
spordialaga, siis on igal inimesel vĂ”imalik juba paari kuuga saada pĂ€ris heaks mĂ€ngijaks,â kĂ”neleb Kaur. âTrennides osaleb keskmiselt umbes 30 inimest, mis tekitab olukorra, kus mĂ€ngijaid on igal tasemel, ja seega on ka absoluutselt kĂ”ik trenni oodatud,â lisab ta.
Kuigi roundnetâi saab mĂ€ngida nii sise- kui vĂ€litingimustes, toob Kaur vĂ€lja mĂ”ned sisehallis treenimise erinevused. âKĂ”ige suurem erinevus on tugev tuul, mis vĂ”ib Ă”ues suhteliselt kerge palli trajektoori mĂ”jutada. Lisaks vĂ”ivad sisehallis aeg-ajalt tulla seinad ette, mis lĂ”petavad punkti. Muus osas on sisetingimustes lihtsalt murevabam mĂ€ngida, sest oled tuule ja paduka eest kaitstud.â
MĂ€ngudĂŒnaamikat sisehall Kauri sĂ”nutsi oluliselt ei muuda: âKui pĂ”randa tĂŒĂŒp on kĂ”vemat sorti, siis see teeb liikumise lihtsamaks, aga mahahĂŒppamise ebameeldivamaks (jah, mĂ€ngus on vaja vahel pallidele jĂ€rele hĂŒpata!). Kui pĂ”rand on pigem pehme, siis on liikumine raskem, aga maha hĂŒpata meeldivam. Selge erinevus tekib siis, kui mĂ€ngida liival, mis teeb liikumise korralikult raskemaks, aga hĂŒppamise vĂ€ga nauditavaks.â Sisekeskkonna piiratud ruum vĂ”ib kĂŒll muuta roundnetâi mĂ€ngimise mingil mÀÀral keerukamaks, ent seal tuleb appi vĂ€ljaku teadlik mahapanek. âPĂŒĂŒame nii, et igal vĂ€ljakul oleks piisavalt ruumi ning samas mahutaks need vĂ”imalikult palju mĂ€ngijaid, sest huvi on hetkel suurem, kui vĂ€ljakuid meie renditud platsile mahub. Teiseks oleme mĂ€nginud seinade abil. Ehk kui pall lendab vastu seina, siis vĂ”ib edasi mĂ€ngida,â kirjeldab ta.
Roundnetâi-trenn EJLi sisehallis. Foto: Tanel Meos 30 JALKA VEEBRUAR 2024 TARISTU
Viljandi MÀnnimÀe jalgpallihall naudib suurenevat populaarsust
Viljandi MĂ€nnimĂ€e hall on tegutsenud aastast 2021. Tegemist on juba eos multifunktsionaalse halliga, kus on kunstmurukattega jalgpallivĂ€ljaku ĂŒmber 350meetrine tartaankattega jooksuring ning jĂ”unurk jĂ”utreeningute lĂ€biviimiseks.
Jalgpallihalli avamisest on Viljandi spordikeskuse juhataja Mati JĂŒrissoni sĂ”nul paranenud tingimused nii jalgpalluritel kui ka teiste spordialade harrastajatel, sest jalgpalli treeningurĂŒhmade arvelt vabanes Viljandi sporditaristus hulk treeningutunde ka teiste alade kasuks. âHalli avamine parandas ka kergejĂ”ustiklaste talviseid treeningutingimusi. Jooksuringil on vĂ”imalik treenida pikamaajooksu harrastajatel ning sirgetel on nĂŒĂŒd vĂ”imalik joosta sisetingimustes 60 meetrit ja 60 meetri tĂ”kkejooksu â varem Viljandis selline vĂ”imalus puudus,â sĂ”nab JĂŒrisson. Samuti pakutakse hallis vĂ”imalusi tavaharrastajatele, kes saavad tulla treenima ĂŒhekordse piletiga. TreenimisvĂ”imaluse on avastanud ka lapsevanemad, kes lapse trenni ajal kĂ”nnivĂ”i jooksuringid tehtud saavad.
Lisaks kergejĂ”ustiklastele on halli oma traditsioonilisteks jĂ”ulu- ja aastalĂ”putegevusteks kasutanud ka Viljandi sĂ”udeklubi ja Sakala suusaklubi. Koolidest on halli liikumistundide lĂ€biviimiseks kasutanud Viljandi Jakobsoni kool ja Viljandi gĂŒmnaasium.
âViljandi jalgpallihalli on treeninguteks ning mĂ€ngudeks kasutanud Tartu Tammeka, PĂ€rnu Vaprus, Paide Linnameeskond, Tartu Welco ja kaugemalt Viljandi sĂ”pruslinna Valmiera jalgpalliklubi Valmiera FC, kes on 2022. aasta LĂ€ti meister. Sel aastal treenib kord nĂ€dalas Viljandis nĂ€iteks esiliigahooajaks valmistuv FC Elva,â tĂ€psustab ta.
Kuigi MÀnnimÀe hallis toimuvad peamiselt jalgpalliga seotud mÀngud ja turniirid, on seal olnud ka Viljandimaa meistrivÔistlused kergejÔustikus (60 meetri sprint, 60 meetri tÔkkejooks ja pikemate distantsidena 800 ja 3000 meetri jooks). KÀesoleva aasta mÀrtsis toimub MÀnnimÀel nÀiteks talvise triatloni karikasarja jooksudistants.
Peale selle on halli leidnud tee ka suuremad ĂŒritused. Viljandi Sakala keskuse ja JK Tuleviku eestvedamisel toimus hallis Viljandi linna isadepĂ€ev, kus nelja tunni jooksul osales umbes 600 inimest. âSel pĂ€eval tutvustasid oma vĂ”imalusi Viljandi linna huvikoolid ja spordiklubid. PĂ€eva aitasid sisustada ja tegevusi pakkusid Viljandi spordikool, Viljandi hokiklubi, Viljandi uisutajad, Viljandi rattaklubi, Viljandi JK Tulevik ning erinevad tantsukoolid (S-Studio ja Faceâi tantsukool). PĂ€eva peaesinejaks oli Viljandist pĂ€rit DJ Rozell, kes mĂ€ngis live-setâi. Selle tarbeks oli halli paigaldatud lava ja korralik valguspark,â selgitab JĂŒrisson.
Ăks ainulaadsemaid sĂŒndmusi, mis hallis aset leidnud,
on kogukonnakino. âViljandi gĂŒmnaasiumi Ă”pilasesindus viis gĂŒmnasistide nĂ€dala raames hallis lĂ€bi kogukonnakino kaks seanssi. Tegemist oli pĂ”neva ettevĂ”tmisega, filme nĂ€idati suurel ekraanil ja hallis valitses vaikus, sest filmide heli tuli vaatajatele kĂ”rvaklappidesse. Kokku oli kĂŒlastajaid 110,â toob JĂŒrisson vĂ€lja.
KĂ”igele lisaks on halli kasutatud ka evakuatsioonikohana. âSĂŒgisese pommiĂ€hvarduste laine ajal said siia varjuda Jakobsoni kooli ja MĂ€nnimĂ€e lasteaia lapsed,â sĂ”nab ta.
Kuid mis on see, mis on muutnud Viljandi MĂ€nnimĂ€e jalgpallihalli sportlaste ja harrastajate seas, ĂŒrituste korraldamisel populaarseks? JĂŒrissoni sĂ”nul algas kĂ”ik juba halli luues. âViljandis mĂ”eldi erinevatele kasutusvĂ”imalustele juba ruumiprogrammi ja eelprojekti koostamise ajal ning see ongi olnud ĂŒks vĂ”ti erinevate harrastajate halli toomisel. Vaja on pakkuda erinevaid vĂ”imalusi.â Teise pĂ”hjusena toob ta vĂ€lja kogukonna suuruse: âViljandi kogukond ei ole nii suur kui Tartus vĂ”i PĂ€rnus, kuigi tihedamatel aegadel on hallis ĂŒle saja treenija. Siiani on kĂ”ik Ă€ra mahtunud, aga arvestades suurt huvi on vahel riietusruume puudu. Siit ka julgustav soovitus uutele hallide ehitajatele: kui vĂ€hegi vĂ”imalik, tehke ĂŒks riietusruum rohkem, kui olete eelnevalt plaaninud!â
Arvestades MĂ€nnimĂ€e halli populaarsust ja kasutamist tekib paratamatult kĂŒsimus: kuidas mĂ”jub nii suur koormus kunstmurule? JĂŒrisson selles probleemi ei nĂ€e. âĂrituste korraldamine otseselt kunstmuru ei koorma, kui seda Ă”igesti teha. IsadepĂ€eva korraldamise ajal olid nĂ€iteks lava ja tĂ”stukite alla pandud raskust hajutavad plaadid. Samuti tuleb transpordivahenditega mĂ”istlikult sĂ”ita, nĂ€iteks vĂ€ltida jĂ€rske pöördeid ja kiirendamist.â
JĂŒrisson toob vĂ€lja, et halli spetsiifika, sealhulgas lihtlabane fĂŒĂŒsika, seab suuremate ĂŒrituste korraldamisele samuti omad takistused. âMuusikaĂŒrituste korraldamisel vĂ”ib saada takistuseks akustika, aga ilmselt on ka see takistus ĂŒletatav. Lisainventari transporti raskendab tĂ”siasi, et tegemist on pneumohalliga: inventari saab halli transportida ainult suure lĂŒĂŒsi kaudu, mille uksed suure siserĂ”hu tĂ”ttu korraga ei avane. Inventari transportimiseks halli saab kasutada ainult elektrisĂ”idukeid, sisepĂ”lemismootoriga sĂ”idukid on keelatud. Vaatamata pisut keerulisele ettevalmistusele on kĂ”ik hea tahtmise korral tehtav.â
25. veebruaril toimub Viljandi hallis esimest korda A. Le Coq Superkarika mĂ€ng. JĂŒrissoni sĂ”nul on ees ootamas paras katsumus. âSelle mĂ€ngu tarbeks on planeeritud ehitada lisatribĂŒĂŒnid ja ĂŒlekande tarbeks kaameraalus,â nimetab ta mĂ”nda eesootavat tööd. MĂ€ngu avavile Eesti meistri Tallinna FC Flora ja Tipneri karikavĂ”itja JK Narva Transi vahel kĂ”lab MĂ€nnimĂ€el 25. veebruaril kell 12.30.
Viljandi MÀnnimÀe jalgpallihall. Foto: Liisi Troska
2024 VEEBRUAR JALKA 31 TARISTU
Foto: Valerio Pennicino, UEFA via Getty Images
Mattias KĂ€it
Eesti
Foto: Liisi Troska
Olivier Giroud AC Milan Prantsusmaa
Mis teeb kohtunikust HEA KOHTUNIKU?
20. jaanuaril toimus A. Le Coq Arenal Elmar Saare nimelises konverentsikeskuses esimene jalgpallikohtunike konverents. Jalka kÀis pÔnevaid jutte kuulamas ning toob siinkohal esinejate jutust vÀlja pÔnevamad ja huvitavamad mÔtted.
Tekst: Raul Ojassaar
Kohtunike konverentsi idee tekkis Eesti kohtunike ringkonnas juba mitu aastat tagasi, ent vahepeal lĂŒkkas plaanid edasi koroonapandeemia. NĂŒĂŒd jĂ”uti esimese konverentsini â Tallinnas toimunud ĂŒritust jĂ€lgis kohapeal vĂ”i netiĂŒlekande teel sadakond Eesti kohtunikku.
Ka konverentsi korraldajad on ise aktiivsed Ă”igusemĂ”istjad: peakorraldaja oli Reelika Turi, pĂ€evajuhid Sander JĂŒrjens ja Kristjan Lukk.
Aivar Pohlak kohtunike konverentsil.
Foto: Katariina Peetson
Aivar Pohlak: Àrge kasvatage endale paksu nahka!
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak vĂ”rdles oma kĂ”nes kohtunike arengut mĂ€ngijate arenguga. MĂ€ngijatega arenguvestlusi lĂ€bi viies oli ta varem nĂ€iteks kĂŒsinud alati, milline on nende ambitsioon jalgpallis, ja sellele tuli 95 protsendil kordadest vastus, et nĂ€hakse end ĂŒhes viiest tippliigast. âTegime seepeale kĂŒsimuse ĂŒmber nii, et ta puudutaks rohkem persooni: millised isiksuslikud omadused toetavad sinu teekonda jalgpalluriks ja millised ei toeta? Kui peaksin samasuguse ankeedi tegema kohtunikele, siis mulle tundub, et kohtuniku puhul on persooni sisu edule veel tĂ€htsam kui mĂ€ngija puhul. Kohtunikuamet on minu meelest persoonile kui peegel. PĂ”hikĂŒsimus vĂ”iks
samasuguses ankeedis vĂ”i endaga dialoogi pidades olla â mida ma olen kohtunikutegevuse kaudu saanud teada iseenda kohta? Mis mulle selles pigem meeldib ja mis pigem ei meeldi?â
Pohlak vĂ”rdles kohtunike igapĂ€evatööd osaliselt ka oma rolliga Eesti jalgpalli sisulise piksevardana. âĂrge kasvatage endale paksu nahka! Sageli öeldakse, et kohtunikul peab olema paks nahk, aga mina ĂŒtlen, et mitte kellelgi ei tohi olla paksu nahka. Vastupidi: Ă”ppige negatiivsusega toime tulema. Laske see endale ligi, see tuleb teile ka elus kasuks, sest ĂŒhiskond toimib tĂ€pselt samamoodi.â
2024 VEEBRUAR JALKA 37 KOHTUNIKUD
RefPali eestvedaja Sten
Klaasen: varsti aitab meid juba tehisintellekt
Eesti kohtunike loodud kohtunike Ă”ppe- ja hindamisprogrammi RefPal eestvedaja, FIFA kategooria abikohtunik Sten Klaasen tegi ĂŒlevaate RefPali sĂŒnnist ja arengust viimase natuke vĂ€hem kui kĂŒmne aasta jooksul, aga jagas huvitavaid mĂ”tteid ka tulevikuperspektiividest. Praeguseks kasutab peale Eesti kohtunike RefPali veel Soome, Kuveidi, LĂ€ti, San Marino, FÀÀri saarte, Iirimaa ja AserbaidĆŸaani kohtunikkond.
Klaaseni ettekande tulevikku puudutav osa arutles selle ĂŒle, kuidas vĂ”iks RefPali ja kohtunikutööd ĂŒldisemalt muuta tehisintellekt, mis on viimase aasta jooksul usinalt maailma muutma asunud. Klaasen ja teine RefPali eestvedaja Kristo Tohver kohtusid hiljuti maailma tippĂŒlikoolide teadlastega, kes uurivad tehisaru spordi videoanalĂŒĂŒsi vĂ”tmes.
âKaks neist teadlastest uurivad just seda, kuidas saaks tehisintellekt aidata kohtunikel otsuseid vastu vĂ”tta. Nad Ă”petavad tehisintellekti tundma olukordi vĂ€ljakul Ă€ra ja neil on 4000 olukorra baasil loodud prototĂŒĂŒp, kus tehisintellekt andis olukorra juhtudes automaatselt selle kohta hinnangu. See jĂ€i tavakohtunike hinnangule kĂŒmme protsenti alla. Selle pealt julgen vĂ€ita, et hiljemalt kĂŒmne aasta pĂ€rast on selline asi maailmas kasutusel, aga ma usun, et see lĂ€heb veel kiiremini. See toimib ilmselt niimoodi, et tehisintellekt töötab olukorra sekundiga lĂ€bi ja annab kohtunikule tohutu andmebaasi pĂ”hjal soovituse: nĂ€iteks et 89 protsendil kordadest antakse sellises olukorras punane kaart. See on suund, kuhu maailm liigub, ja RefPal tahab siin kaasa rÀÀkida.â
Arvud nÀitavad: kohtunikud soosivad alateadlikult koduvÔistkonda
Video teel tegi Itaaliast ettekande Trieste ĂŒlikooli psĂŒhholoogiaprofessor Fabrizio Sors, kes tutvustas oma uurimust, mis vĂ”rdleb koroonapandeemia ajal tĂŒhjade tribĂŒĂŒnide ees mĂ€ngitud jalgpallimĂ€ngude statistikat nende mĂ€ngude omaga, kus publik oli lubatud.
Peamiselt keskendus Sorsi uuring koduvĂ€ljakueelisele, kuid huvitavaid fakte tĂ”i ta vĂ€lja ka kohtunike otsuste kohta. NĂ€iteks tuli vĂ€lja, et kodupubliku olemasolu korral annavad kohtunikud vastasmeeskonnale statistiliselt rohkem kollaseid kaarte, samuti antakse kodumeeskonna ĂŒhevĂ€ravalise kaotusseisu korral ĂŒleminuteid keskmiselt rohkem kui vastupidises olukorras. Pandeemia ajal tĂŒhjade tribĂŒĂŒnide ees mĂ€ngides lĂ€ksid nii koduvĂ€ljakueelis kui kohtunike alateadlik tegutsemine neutraalsemaks.
Sors tĂ”i ĂŒhe kunstlikus keskkonnas korvpallikohtunike peal tehtud uuringu pĂ”hjal ka vĂ€lja, et agressiivsete publikuhÀÀlte korral muutus juba enne nĂ€rvilisemate kohtunike otsuste kvaliteet kehvemaks, samal ajal kui enesekindlamad kohtunikud lĂ€ksid otsuste tĂ€psuses sellises olukorras suisa paremaks.
38 JALKA VEEBRUAR 2024
KOHTUNIKUD
Fabrizio Sors esines Eesti kohtunikele videosilla vahendusel.
Foto: Katariina Peetson
Sten Klaasen on rahvusvahelist lĂ€bimurret tegeva RefPali ĂŒks asutajatest. Foto: Katariina Peetson
Meistrite liiga lÀtlane: koos pÀevatööga olen parem kohtunik
Oma karjÀÀri ja kohtunikuks kujunemist valgustas LĂ€ti tippkohtunik, Meistrite liigas vilistanud Andris Treimanis. Treimanise ettekanne pĂ”hines kohandatud Maslowâ inimvajaduste pĂŒramiidil, mida aluseks vĂ”ttes selgitas ta, millised vajadused peavad kohtunikul olema esmalt tĂ€idetud, et ta jĂ”uaks tipptasemele.
Juba 12aastaselt noortemÀngude vilistamisega algust teinud Treimanis selgitas, kuidas ta sai juba varakult tunda kohtunikutöö pahupoolt ehk mÀngijate ja pealtvaatajate karmi kriitikat, kuid kuidas ta isa ja toonane jalgpallitreener teda selle juures pidevalt toetasid ning ta selle abil jÀrgmisele tasemele aitasid. Lisaks tÔi ta vÀlja perekonna toetuse olulisuse ning kirjeldas ka seda, kuidas temale on oluline omada töökohta vÀljaspool jalgpalli.
Juristina töötav Treimanis otsustas ĂŒhel hetkel pĂ€evatööst kohtunikukarjÀÀri nimel loobuda, kuid sai peagi aru, et see ei tulnud talle kohtunikuna kasuks â sissetuleku kindlustamiseks oli vaja kĂ”rgel tasemel mĂ€nge saada, mistĂ”ttu tundis ta liiga suurt pinget hĂ€sti esineda, mis aga pĂ€rssis tema esitusi. Juristitööle naasnuna hakkas ta ka kohtunikuna taas paremini tegutsema.
38aastane lĂ€tlane rĂ”hutas, et isegi kĂ”ige kĂ”rgemal tasemel tuleb pidevalt juurde Ă”ppida â detaile saab alati oma oskuste pagasisse juurde lisada, samuti toonitas ta mentorite ja nĂ”uandjate vajalikkust.
LĂ€tlasena tunnetab Treimanis hĂ€sti ka Eesti kohtunike olukorda, kus rahvusvahelisel tasemel lĂ€bi murda on tohutult keeruline. âMĂ€ngija ja kohtuniku teekonnad on ka vĂ€ga erinevad. MĂ€ngijana vĂ”id ju kasvĂ”i 19aastaselt mĂ€ngida MM-finaalis, kohtunikuna pole see aga vĂ”imalik. Kohtuniku karjÀÀr on justkui mĂ€est ĂŒles ronimine, mida tuleb teha sammhaaval. VĂ€ikeriigi kohtunikuna vĂ”id aga rahvusvahelisele tasemele jĂ”uda alles 35aastaselt, misjĂ€rel ei pruugi olla enam vĂ”imalik seal ennast piisavalt palju nĂ€idata, et kĂ”ige suuremate eesmĂ€rkide ja mĂ€ngudeni jĂ”uda.â
Suhtlus olulisem kui otsuste tÀpsus
Pikaaegne tippkohtunik, Eesti kĂ”rgtasemel nii vĂ€ljaku- kui abikohtunikuna tegutsenud Jaan Roos tegi ettekande kohtunikesuunalise vÀÀrkohtlemise teemal. Muu hulgas tĂ”i ta vĂ€lja, et vahet tuleb teha emotsioonil ja agressiivsusel. Kohtunike puhul esineb vaimset vÀÀrkohtlemist umbes 35 korda rohkem kui fĂŒĂŒsilist ning seda tĂ”estas ka saalis lĂ€bi viidud kiirkĂŒsitlus: kui paluti kĂ€si tĂ”sta neil kohtunikel, keda on fĂŒĂŒsiliselt rĂŒnnatud, tĂ”usis mĂ”ni ĂŒksik kĂ€si, sĂ”imamise-Ă€hvardamise puhul kerkis aga kĂ€temeri.
Roos tĂ”i veel vĂ€lja, et suurema tĂ”enĂ€osusega vÀÀrkoheldakse noori kohtunikke, samuti naiskohtunikke, kuid Eesti puhul mĂ€ngib Ă”igusemĂ”istjate kasuks riigi vĂ€iksus, mistĂ”ttu jĂ”uavad juhtumid lihtsamini avalikkuse ette. âSuurtes riikides kipuvad juhtumid Ă€ra kaduma ehk rikkujatega ei tegeleta. Kohtunike sĂ”nul tapab see motivatsiooni.â
JĂ€rgnenud aruteluringis pakkus fĂ€nnidepoolset vaatenurka NĂ”mme Kalju fĂ€nn Mario Tromp, treeneritepoolset aga endine FC Flora abitreener ja praegu Eesti U19 koondist tĂŒĂŒriv Joel Indermitte, kes tĂ”i vĂ€lja, et tema hinnangul on kohtuniku puhul otsuste tĂ€psusest olulisemgi suhtlus. âEnda kogemuse pealt ĂŒtlen, et pigem ei jÀÀ meelde otsused, aga jÀÀb meelde suhtlus. See on kĂ”ige alus, et hoida suhted toimivana ja vĂ€ljakul töörahu. Kui must kass kuskilt lĂ€bi jookseb, tulevad ka tulevikus konfliktid lihtsamini,â sĂ”nas Indermitte.
Trombi sĂ”nul hĂ€irib teda, kui kohtunikud ĂŒritavad halbu otsuseid hiljem iga hinna eest Ă”igustada. âKui eksitakse, pole mĂ”tet musta valgeks rÀÀkida. âVideokohtunikuâ saade oli muidu vĂ€ga hea projekt, aga sealgi tuli seda ette.â Newcastle Unitedi toetaja Roos leiab, et kohtunikud vĂ”iksid saada oma otsuseid rohkem selgitada. Eestis ja ka Inglismaal on hakatud selles suunas liikuma, FIFA ja UEFA aga mitte. âToon nĂ€ite Meistrite liigast, kus Newcastleâi ja PSG kohtumises anti VARiga penalti, mis tundus paljudele kĂŒsitav. UEFA-lt selle kohta sĂ”nagi ei tulnud, aga videokohtunik vĂ”eti siiski jĂ€rgmiselt mĂ€ngult maha. Ăelge siis otse vĂ€lja, et ta eksis!â
2024 VEEBRUAR JALKA 39
esti Jalgpalli Liit korraldab ka sel aastal jalgpallikohtunike baaskursused, mis toimuvad kahes osas mĂ€rtsis ja juulis. Kohtunike kooli oodatakse kĂ”iki huvilisi alates 15. eluaastast. Kursused toimuvad neljas linnas ĂŒle Eesti: Tallinnas, Tartus, PĂ€rnus ja JĂ”hvis. Eelregistreerimine on avatud â kasuta seda QR-koodi ja liitu kohtunike perega! KOHTUNIKUD
TULE KOHTUNIKUKS! E
Andris Treimanis (keskel) on FIFA kohtunik alates 2011. aastast. 2019. aastal vilistas ta U17 MM-finaali.
Foto: Kristian Skeie, UEFA via Getty Images
Konverentsi lĂ”petas aruteluring. Vasakult Jaan Roos, Mario Tromp, Sander JĂŒrjens ja Joel Indermitte. Foto: Katariina Peetson
Henri Perk
Jalka luubi all on eelmisel hooajal A. Le Coq Premium liigas NÔmme Kalju FC esikindaks tÔusnud Henri Perk, keda hindavad praegune peatreener Nikita Andrejev ja tema esimene treener Peeter Kusma.
ĂHUVĂITLUS:
Andrejev: KĂ”ige olulisem arenguteema. Henri lĂ€heb ristide asetusega kogu aeg paremaks ja oskab ĂŒsna hĂ€sti kasutada erinevaid löögitehnikaid, mis aitavad hoida kasti kontrolli all. Ăhuduellides vĂ”iks ta veelgi domineerivam olla.
Kusma: VĂ€ravavahina on pea kĂ”ik Ă”huvĂ”itlused seotud palli kĂ”rgelt pĂŒĂŒdmise vĂ”i rusikatega tĂ”rjumisega. TĂ€nu oma pikkusele on Henri siin vĂ€ga hea.
VASTUPIDAVUS:
Andrejev: Henril on suurepÀrane bensiinipaak, ta suudab treeningutel hoida kÔrget intensiivsust. MÀngudes on tema jooksudistants vÔrreldav eliittasemel vÀravavahtide omaga.
Kusma: Positsioonispetsiifikast tingituna tĂ”lgendaksin vastupidavust vaimsel tasandil â ehk keskendumise sĂ€ilitamine mĂ€ngu jooksul. See on paranenud ja paraneb kogemuse ja vanusega veel.
SISU:
Andrejev: Henri on igapĂ€evaselt pĂŒhendunud kĂ”va töö tegemisele ja enese tĂ€iendamisele. Tema konkurentsivĂ”ime ja heasĂŒdamlikkus paistavad silma. Lisaks on ta hakanud meie noores meeskonnas ĂŒha enam juhtrolli vĂ”tma. Kusma: VĂ€ga hea tööeetika, tulemusele ja arengule orienteeritus.
TĂRJETEHNIKA:
Andrejev: Henri on suurepĂ€rane löögipeataja, eriti osav on ta ĂŒks ĂŒhe vastu olukordades ja lĂ€hiolukordades.
VĂLJATULEKUD:
Andrejev: Henri on osav kaitseliini taga ruumi kaitsmises ja demonstreerib head ajastust pallide lĂ€bilöömiseks, kuid kiirus ei ole tema suurim tugevus, nagu vĂ”iks eeldada ĂŒle kahe meetri pikkuselt mĂ€ngijalt.
Kusma: VĂ€ravavahile vajalikud reaktsioonikiirus ja stardikiirus on paranenud viimase aastaga. Kindlasti saab siin veel juurde panna.
POSITSIOONIVALIK:
Andrejev: Ta on vĂ€ravaesisel liikudes ja kauguste kontrollimisel tĂ”rjeolukordades ĂŒsna tĂ”hus. Eelmisel hooajal tegi ta Vapruse vastu ĂŒhe suurepĂ€rase tĂ”rje, kus nĂ€itas oma vĂ”imet kiiresti ĂŒle vĂ€ravaesise liikuda, et tĂ”rjuda tagumise posti juurest tulnud pealöök.
Kusma: Mitte just kÔige liikuvam ja plastilisem jalgpallur. Aga arvestades pikkust ja viimasel aastal tehtud head tööd erinevate elementide lihvimisel on areng olemas.
VĂLJAKUNĂGEMINE:
Andrejev: Ta on intelligentne mÀngija ja oskab vÀga hÀsti leida erinevatest viidetest infot ja kasutada seda probleemide lahendamisel nii vÀljakul kui vallates palli.
Kusma: Viimase aastaga vÀga jÔudsalt arenenud. Suudab jÀrjest paremini leida kiireid kÀike ettepoole.
JĂUD:
Andrejev: Ăks tugevamatest mĂ€ngijatest meeskonnas. Ăhtused trennitegemised on end Ă€ra tasunud. Kusma: Vajalik komponent duellides ja lahtistele pallidele minekul. Kui noorteklassides kompenseeris selle pikkusega, siis nĂŒĂŒd on natukene liha vaja luudele juurde.
KĂEGA/JALAGA MĂNG:
Andrejev: On osav pikemate pallide tĂ€pselt liinide vahele söötmisel, leides vaba mĂ€ngija ĂŒles. Oluliselt on arenenud vastase enda peale meelitamise ja sealt edasi liikumise osas. Henri vĂ”iks veel arendada oma söödupikkust, et teatud stsenaariumides suudaks vastase kaitseliini veelgi rohkem laiali venitada. Kusma: Kindlasti ĂŒks enim arenenud kategooria alates noorteklassist. JĂ€rjest tĂ€psemaks lĂ€hevad pikad pallid ning leiab sööduga jĂ€rjest kindlamalt liine lĂ€bistavalt oma kaasmĂ€ngijaid.
5 4 3 2 1 0 VÀljakunÀgemine
pidavus
ĂhuvĂ”itlus
4 4 3,5 3,5 4 4 3,5 4,5 5
Vastu-
TÔrjetehnika VÀljatulekud
JÔud
Sisu Positsioonivalik KÀega/ jalaga mÀng
MĂNGIJA LUUBI ALL 40 JALKA VEEBRUAR 2024
Treeninguid nautiv Henri Perk on tuleviku suhtes pÔnevil
Meenuta palun esimest mĂ€lestust seoses jalgpalliga. Millisel hetkel tabasid, et see on ala, millega soovid tegeleda? Olin kuueaastane, kui naabripoisiga koos Operi JK proovitreeningule lĂ€ksime. Trenn toimus Kotka tĂ€nava staadionil, mis nĂŒĂŒd kannab nime TNTK staadion, kus Kaljuga oleme oma kodumĂ€nge mĂ€nginud. MĂ€letan hĂ€sti, et Andres Oper oli isiklikult kohal, ning tema pĂŒhendusega autogrammikaart on mul tĂ€naseni alles. Jalgpall hakkas mulle nii meeldima, et peale kooli oli trenniminek alati pĂ€eva tipphetk. Alguses toimusid treeningud kaks korda nĂ€dalas, aga juba siis oleksin tegelikult tahtnud rohkem kĂ€ia. Sellel ajal kĂ€isin paralleelselt ka judotrennis, aga sealt tulin ĂŒsna kiiresti Ă€ra, sest sain aru, et pigem kĂ€iksin rohkem jalkas.
Kuidas sai sinust vÀravavaht ja miks on see positsioon teistest parem?
Olin juba noorena kĂ”ige pikem ning eks seetĂ”ttu mind ka puuri pandi (naerab â toim.). Ega selle vastu midagi polnud, pigem meeldis endale ka pallide tĂ”rjumine rohkem kui vĂ€ravate löömine. VĂ€ravavahi positsioon on eriline, sest vĂ€ravavaht on viimane mĂ€ngija vĂ€ljakul, kelle peale meeskond loota saab. Iga tĂ”rje jĂ€rel on hea tunne, et suutsin meeskonna vĂ€ravast pÀÀsta. Samas kaasneb vĂ€ravavahiametiga ka tavapĂ€rasest suurem vastutus.
Kuidas valmistad end mentaalselt mĂ€ngudeks ette, eriti tĂ€htsate mĂ€ngude eel? Tihtipeale ĂŒritan mĂ€ngupĂ€eval teha midagi, mis teeks pea mĂ”tetest tĂŒhjaks. Erilist rutiini pole, kĂ€in jalutamas, teen midagi head sĂŒĂŒa (lemmikuks on osutunud kanapasta) vĂ”i kuulan muusikat. MĂ€ngule hakkan mĂ”tlema tavaliselt ĂŒks-kaks tundi enne kogunemist ning proovin ennast ees ootava vastase vastu vĂ”imalikult hĂ€sti ette valmistada.
Kuidas saada heaks vÀravavahiks?
Enim valmistasid mulle kui noorele vĂ€ravavahile raskusi vastutuse vĂ”tmine ja hirm teha vigu. Vanemaks saades olen mĂ”istnud, kui oluline on vĂ€ravavahina vastutuse vĂ”tmine ning keerulistel hetkedel otsuste langetamine. Tahes-tahtmata tuleb kĂ”igil ette vigu, oluline on neid analĂŒĂŒsida ja nendest Ă”ppida. Eks selle ametiga tuleb ka paksu nahka kasvatada, et tagasilöögid ei murraks, vaid oleks osa arengust. Kogemusega on juurde tulnud enesekindlust ja eneseusku. Mainimata ei saa jĂ€tta ka raske töö ja distsipliini olulisust, et saada heaks vĂ€ravavahiks.
CVSĂŒnniaeg: 14.10.1999
Positsioon: vÀravavaht
Endised klubid: Operi Jalgpallikool, Tallinna JK Kalev
Endised treenerid: Marko PĂ€rnpuu, Atko VĂ€ikmeri, Peeter Kusma, Zaur TĆĄilingaraĆĄvili, Sergei Terehhov, Sergei Frantsev, Roman KoĆŸuhhovskĂ”i, Marko Kristal, Eddie Cardoso, Kaido Koppel
KoondisekarjÀÀr: U19: 5/0
Kuidas on sinu hinnangul tehnoloogia (nÀiteks VAR) mÔjutanud vÀravavahi tööd?
VAR jĂ€tab peaaegu alati Ă”hku vĂ”imaluse, et leitakse midagi reeglitevastast, mis vĂ€rava Ă€ra hoiab, seega vĂ€ravavahi jaoks jÀÀb lootus kuni selle hetkeni, kui vĂ€rav kinnitatakse. Oluline on ka juhtida kohtuniku tĂ€helepanu millelegi, mida ta esialgu ei nĂ€inud, sest kĂ”ik on vĂ”imalik videost ĂŒle kontrollida. Tehnoloogia arenguga tooksin vĂ€lja veel vastaste skautimise, mis tĂ€nu erinevatele platvormidele palju lihtsamaks on tehtud. Enne igat mĂ€ngu teeme vĂ€ravavahtidega ĂŒlevaate vastase rĂŒnnaku mustritest, liikumistest, standardolukordadest jne.
Kes on sinu eeskuju jalgpallimaastikul ja miks?
VÀga palju on minu karjÀÀri mÔjutanud endine treener Peeter Kusma. Tema kÀe all treenisin vaid mÔned aastad, ent suhtleme siiani ja rÀÀgime iganÀdalaselt. 13aastasena NÔmme Kaljusse tulles oli tema minu esimene treener ja sellest ajast saati hakkasin jalgpalli palju
Fotod: Liisi Troska
tÔsisemalt suhtuma. Pets oskab vÀga hÀsti motiveerida ja distsipliini tekitada ning olen temalt aastate jooksul palju Ôppinud.
Eelmisel hooajal kerkisid Kalju esikindaks. Milline oli sinu jaoks hooaja kÔige meeldejÀÀvam hetk?
Minu jaoks oli kindlasti terve hooaeg meeldejÀÀv, kuid hooaja lĂ”pusirge osutus kĂ”ige pĂ”nevamaks. 4 : 3 vĂ”it Levadia vastu polnud kindlasti kĂ”ige parem mĂ€ng vĂ€ravavahi jaoks, kuid meeskonnale oli see ĂŒlioluline vĂ”it ning emotsionaalselt kĂ”ige meeldejÀÀvam. Eelmise hooaja kĂ”ige olulisem lĂŒli oli aga mu vĂ€ravavahtide treener Ville Hulkkonen. Ville alustas eelmise aasta alguses Kalju vĂ€ravavahtide juhendamist ning vaid ĂŒhe hooajaga Ă”ppisin temalt vĂ€ga palju ja tegin oma arengus suure sammu edasi.
Teenisid jaanuaris esimese A-koondise kutse. Millise mulje koondiselaager sulle jÀttis?
Esimene koondisekogemus vastas igati mu ootustele ja olen vĂ€ga tĂ€nulik, et sain laagris osaleda. EesmĂ€rk oli nĂ€idata oma tugevusi ning anda endast parim. Usun, et sellega sain ka hakkama. Tegemist oli kĂŒll minu esimese koondiselaagriga, kuid olin juba paljude mĂ€ngijate ja treeneritega ka varem kokku puutunud. Usun, et selline laager on kĂ”igile vĂ€ga kasulik, just hea kooslus noortest ning kogenumatest mĂ€ngijatest on see, mis selle kogunemise oluliseks teevad. Ăhkkond oli töökas ja sĂ”bralik. NĂŒĂŒd on vaja tööd jĂ€tkata, et ka jĂ€rgmistel kordadel valikusse mahtuda.
Kui saaksid valida ĂŒkskĂ”ik millise superkangelase vĂ”imed, et parandada vĂ€ravavahioskusi, siis millise superkangelase vĂ”imed valiksid ja miks?
VĂ€ravavahina tööd tehes kuluksid ilmselt enim Ă€ra Ămblikmehe vĂ”imed. Kiirus, painduvus, hea hĂŒppevĂ”ime ning vajadusel saaks vĂ”rgu abil palle kinni pĂŒĂŒda. Tundub lĂ”bus!
Milline on sinu jalgpalli-salasoov?
Salajane soov on vennaga kunagi samas mĂ€ngus mĂ€ngida. Richard on hetkel 16aastane ning ka ĂŒle poole oma elust jalkat mĂ€nginud. Varsti on ta tegemas esimesi samme meestejalgpallis. Tore oleks mĂ€ngida samas meeskonnas, samas oleks pĂ”nev mĂ€ngida ka ĂŒksteise vastu. Richard on rĂŒndaja, seega saaksime vaadata, kumb peale jÀÀb!
MĂNGIJA LUUBI ALL
2024 VEEBRUAR JALKA 41
PĂ”hjatribĂŒĂŒnile mahuvad St. Pauli fĂ€nnide (paremal) kĂ”rvale ka HSV sinivalgemustad toetajad.
Suitsus ja lipumeres HAMBURGI MADIN
Hamburgi linnarivaalide St. Pauli ja Hamburgi SV madin on suur lahing, mis on ennekĂ”ike tĂ€htis fĂ€nnidele ja meediale. Nendest mĂ€ngudest on kahel korral osa saanud ka Eesti koondislane Karol Mets. Jalka kĂŒlastas ĂŒht neist detsembris.
Tekst: Indrek Schwede / Fotod: Eneken Helgand, Indrek Schwede
Saksamaal on vÀhe klassikalisi linnasiseseid jalgpallimadinaid ehk vastasseise, sest meistriliigas on aja jooksul mÀnginud vÀhe klubisid samast linnast. Ka riigi suuruselt teine linn Hamburg pole selles suhtes erand, kuigi
viimastel aastatel on olukord muutunud. Nimelt mĂ€ngivad Hamburgi SV (HSV) ja St. Pauli juba kuuendat hooaega ĂŒheskoos 2. Bundesligas, mis tagab hooaja jooksul vĂ€hemalt kaks omavahelist kohtumist.
Hamburgi SV on tituleeritum: ta on vÔitnud nii Euroopa karika (Meistrite liiga eelkÀija, 1983) kui ka Euroopa riikide karikavÔitjate karika (1977), olles mÔlemas sarjas ka korra finaalis kaotaja rollis. Samuti on HSV olnud UEFA karikasarja finalist (1982). UEFA superkarikas on vÔidetud kahel korral (1977, 1983). Saksamaa meistriks on tuldud kuuel ja karikavÔitjaks kolmel korral. HSVs on mÀnginud mitu maailma jalgpalli tippu, sh inglane Kevin Keegan, kes just selle klubi mÀngijana valiti kahel jÀrjestikusel aastal (1978, 1979) Euroopa parimaks jalgpallu -
42 JALKA VEEBRUAR 2024 MAAILM
riks (tĂ€napĂ€eva Ballon dâOr maailma parimale mĂ€ngijale).
St. Paulil pole siia kĂ”rvale panna midagi vĂ”rreldavat. Parim Bundesliga koht on olnud kĂŒmnes (1989). Hooaegadel 1988/89 kuni 1990/91 suudeti kolmel jĂ€rjestikusel aastal selles kĂ”rgseltskonnas mĂ€ngida. Hamburg seevastu oli 2018. aastani ainus klubi, mis oli Bundesligas mĂ€nginud jĂ€rjepidevalt alates selle loomisest 1963. aastal. Viimati kuulus St. Pauli Bundesligasse 2010/11. hooajal.
Ideoloogia on St. Paulile oluline
Omavaheline esimene kohtumine toimus tÀpselt sada aastat tagasi, 1924. aastal, kui HSV vÔitis rivaali 3 : 1 PÔhja-Saksamaa meistrivÔistlustel, mille tiitli HSV samuti vÔitis. Kuni 2010. aastani peeti kÔik nendevahelised Bundesliga kohtumised HSV kodustaadionil Volksparkstadionil, seega puudus St. Paulil koduvÀljakueelis sportlikult niigi tugevama konkurendi vastu. Saja aasta jooksul on HSV vÔitnud 69 ja St. Pauli 24 korda. Viigiga on lÔppenud 17 mÀngu.
St. Pauli kohta (loe klubist lĂ€hemalt Jalka 5/2023, Jalka 12/2010) on öeldud, et ta on kĂ”ike seda, mida Hamburgi SV pole: eelkĂ”ige antirassistlik, antihomofoobne ja vasakpoolne. Kui Saksa kantsler Angela Merkel 2015. aastal kuulutas, et riiki vĂ”etakse vastu kĂ”ik pagulased, ning kahe aasta jooksul tuli riiki 1,2 miljonit migranti, oli St. Pauli selle poliitika toetaja. 2015. aastal toimunud kohtumisel Dortmundi Borussiaga laiusid nende kodustaadionil Millerntoril loosungid âĂtle kĂ”va hÀÀlega ja selgesti, et pagulased on siia oodatud!â ning âPole piiri, pole rahvustâ. Inglis- ja saksakeelsete kĂ”rval oli ka araabiakeelseid loosungeid. MĂ€ngijaid saatsid vĂ€ljakule pagulaslapsed. See eristus ennekĂ”ike paljude Ida-Euroopa klubide fĂ€nnide hoiakust, mis oli migrantide saabumise
ïĄTerve linn on ĂŒks suur jĂ”uluturg, kus muu hulgas mĂŒĂŒakse kahe klubi sĂŒmbolitega tooteid.
ïĄLipud ei kaunistanud mitte ainult otsatribĂŒĂŒni, kus fĂ€nnid tĂ”mbasid enne mĂ€ngu ĂŒle oma peade hiigelsuured plakatid, vaid neid oli tihedalt ka kĂŒljetribĂŒĂŒnil.
ïĄMeeskonnad marsivad vĂ€ljakule (keskel vasakul), fĂ€nnid on lahti tĂ”mmanud suure plagu (all vasakul), loosungid ja mustad lipud ning vastastribĂŒĂŒnil on nĂ€ha HSV sinivalgemusta sektorit.
vastu. Nende tribĂŒĂŒnidel nĂ”uti Euroopa islamiseerumise peatamist.
St. Paulis on ideoloogia oluline. Kui tabloid Bild koos jalgpalliliiduga kehutas meeskondi kandma pagulasi pooldavaid sĂ”numeid, siis St. Pauli keeldus, sĂŒĂŒdistades parempoolset vĂ€ljaannet soovis oma mĂŒĂŒki suurendada. Selle asemel et kampaania raames nĂ€idata loosungeid âPagulased on teretulnudâ, sai Millerntoril lugeda hoopis â#Bild pole teretulnudâ.
Reeperbahnil on St. Pauli sĂŒda
Kuna HSV kodustaadion asub linna serval, tögavad St. Pauli fÀnnid neid ÀÀrelinnaklubiks. Volksparkstadioni kÔrval asub muuseas kal -
2024 VEEBRUAR JALKA 43 MAAILM
ïĄEestvaade mĂ€ngueelsele staadionile.
ïĄSelline suitsusein kerkib meie ette pidevalt ja ĂŒks suluseisust löödud vĂ€rav jÀÀb ka nĂ€gemata.
mistu, kuhu saavad lasta end matta kĂ”ige pĂŒhendunumad HSV fĂ€nnid: nende haudasid katab staadionilt pĂ€rit muru. HSV fĂ€nnid omakorda pilkavad, et St. Pauli on lihtsalt ĂŒks vĂ€ikeklubi, kelle poolehoidjatele on poliitika tĂ€htsam kui jalgpall. VĂ€ikeklubi vĂ”i mitte, igatahes asub klubi sĂŒda Hamburgi kuulsaimal tĂ€naval, Reeperbahnil. Selles vĂ”is Jalka eelmise aasta detsembri alguses oma silmaga veenduda.
Reeperbahnil ja sellest hargnevatel kĂ”rvaltĂ€navatel vĂ”ib siin-seal nĂ€ha St. Pauli klubi sĂŒmboleid, milleks on pealuu ja ristatud kondid. Ăigupoolest on see fĂ€nnide omaks vĂ”etud mitteametlik sĂŒmboolika. Baarides ja tĂ€naval kohtab inimesi ja
ïĄPĂŒrotehnika kasutamine on staadionil keelatud â see naiivne teade kaunistab aeg-ajalt tablood.
seltskondi, kes on segu veidi rÀsitud hipilikkusest ja boheemlusest. Palju on vanemat pÔlvkonda, kelle nÀkku on aeg vajutanud pitseri, mis reedab, et elu on pÔletatud mÔlemast otsast.
Ăhe baari ees teeb suitsu musta riietatud seltskond, kellest ĂŒhe silm on kaetud mereröövli kombel musta lapiga. Nad sobituvad ĂŒmbruskonda suurepĂ€raselt. Paljusid neist vĂ”iks vĂ€ikekodanlikult platvormilt hinnata luuseriks. Aga nende olekus on kadestamisvÀÀrset vabadustunnet ja vÀÀrikust. Ăks naine, kes rongis juhtis viisakalt tĂ€helepanu, et unustasin vĂ€ljuma asudes oma kindad pingile, teeb pool tundi hiljem asisel moel inventuuri Reeperbahni prĂŒgikastides. Ta nĂ€ib tundvat muidki
44 JALKA VEEBRUAR 2024 MAAILM
tegelasi sellel tÀnaval. Reeparbahnil on ka klubi fÀnnipood: ikka pealuu ja ristatud kondid.
Udus ja lipumeres Millerntori tribĂŒĂŒn Klubi staadion Millerntor asub Reeperbahni lĂ€hedal. MĂ€ngupĂ€eval, 1. detsembril on selle ĂŒmbrus tĂ€is politseinikke. Staadioni kĂ”rval asuv lĂ”bustuspark elab oma elu: suure vĂ”imsa karusselli, rahvakeeli okseratta uljale lennule saab kaasa elada isegi staadioni fĂ€nnitribĂŒĂŒnil (mĂ”tlen tahtmatult sellele, et kui karusselli kandekonstruktsioon peaks alt vedama, vĂ”ib sellel surma pĂ”lgavaid Ă”hukaari tegev seltskond maanduda tribĂŒĂŒnil).
Omaette vaatamisvÀÀrsus on ĂŒks staadioni pubi, mille kĂŒmne meetri pikkuse baarileti taga seisab kaksteist teenindajat. Ruumi otsas on kaks tualetti, meestele ja naistele. MĂ”lema seinad on tihedalt tĂ€is kleebitud klubi sĂŒmboleid.
LĂ”unatribĂŒĂŒni vĂ€rava taga asuvad St. Pauli fĂ€nnid. Siin on igasugu rahvast: vanu, noori, mehi, naisi, paarikesi, ka lapsi. Esirea ees paikneval metallvĂ”rel istuvad (ja vahepeal seisavad) kĂŒmnemeetriste vahedega viis seljaga vĂ€ljaku poole paiknevat fĂ€nnide ĂŒleskĂŒtjat, kes hĂŒĂŒavad oma juhtnööre ruuporisse. Aeg-ajalt kerkib tribĂŒĂŒni ja vĂ€ljaku vahele pĂŒrotehnikast pĂ”hjustatud suits, muutes nĂ€htavuse olematuks. Ăhel hetkel kostab
ïĄMetallvĂ”rel seisab ĂŒks viiest publiku ĂŒleskĂŒtjast.
ïĄSelline on naiste-WC staadionil. Meeste oma on gramm kangem.
ïĄLĂ”bustuspark elab mĂ€ngu ajal oma elu ja âokseratasâ teeb Ă€hvardavat lendu tribĂŒĂŒnide suunas.
ïĄLĂ”unatribĂŒĂŒni suure plagu all on rahval lusti kui palju!
2024 VEEBRUAR JALKA 45 MAAILM
Karol Mets: hullud saksakeelsed roppused!
Karol Metsale oli detsembrikuine Hamburgi madin teine. Eelmise aasta aprillis kaotas St. Pauli vastase vĂ€ljakul 3 : 4. Mets ĂŒtleb, et temale on iga mĂ€ng tĂ€htis: âMulle ei ole selliste mĂ€ngude erilisus selgesti tajutav. Pean olema rahulik, ei tohi ĂŒle mĂ”elda. Uudiseid ma ei loe ega tea, millest tĂ€pselt kirjutatakse ja mida millega vĂ”rreldakse. Mind meedias avaldatu vĂ€ga ei huvita, ei tahagi lasta end sellest heidutada. Samas on vĂ”imatu vĂ€ltida info pealetungi, sest sotsiaalmeedia kaudu jĂ”uab kĂ”ige olulisem ikka minuni. Seda tean, et meedias on mĂ€ng Hamburgi vastu suur derbi, suurimaid Saksamaal. Ajakirjanduses ei hoita end tagasi. Ka fĂ€nnide jaoks on see tĂ€htis, see on tunnetatav. Minagi tunnen vĂ€ljakul teistsugust atmosfÀÀri.â
Esimesest kohtumisest Hamburgi vastu on Karol Metsal ere kogemus Volksparkstadionilt: âMa pole elus kuulnud nii kĂ”vahÀÀlseid saksakeelseid roppusi. Soojendusel vĂ”ttis meid vastu tĂ€ismaja ja vĂ€ljakule on vĂ€ga hĂ€sti kuulda, mida tribĂŒĂŒnidelt hĂŒĂŒtakse. Kuulsin Ă€ra kĂ”ik asjad: kes ma ise olen ja millises klubis ma mĂ€ngin. Mujal kuuled ka igasuguseid asju, aga seal oli see kordades mĂŒrgisem.â
Metsa sĂ”nul on mĂ€ngijad omavahel arutanud, et fĂ€nnidele on see mĂ€ng tĂ€htis, ja omalt poolt pĂŒĂŒtakse kĂ”ik vĂ€lja panna, et fĂ€nne uhkeks teha. Samas on vahel mĂ”ne teise kohtumise puhul omavahel rohkemgi juttu olnud.
Metsa karjÀÀris on olnud mitu derbit. Stockholmi AIK-l olid vihased vastasseisud Hammarby ja DjurgĂ„rdeniga. Sofias puutus ta kokku aga CSKA ja Levski madinaga: âSee mĂ€ng oli kindlasti vaja vĂ”ita, kui tahtsid CSKA eest rahulikku karjÀÀri teha.â
ïĄRongisĂ”idul linnaÀÀrsele Volksparkstadionile, mis on HSV kodu, vilksatavad mööda HSV vĂ€rvides seinad jms. Ka hilisem teekond on tĂ€histatud Ă”igete vĂ€rvidega.
fĂ€nnitribĂŒĂŒni ĂŒlemistest ridadest protestivilet: tahaks mĂ€ngu nĂ€ha! PĂŒrotehnikat kasutatakse kogu mĂ€ngu vĂ€ltel innukalt ja suitsu tĂ”useb ka teisel otsatribĂŒĂŒnil HSV fĂ€nnide sektorist. Samal ajal saab tabloolt kindlate vaheaegadega lugeda, et pĂŒrotehnika on staadionil keelatud.
Meil jÀÀb nĂ€gemata ĂŒks vĂ€rav, mis suluseisu tĂ”ttu tĂŒhistatakse. Osaliselt jÀÀb meie tribĂŒĂŒnil nĂ€gemata ka HSV löödud omavĂ€rav, mille sooritust varjab vĂ€rava taga lehviv suur lipp, mida on fĂ€nnitribĂŒĂŒn tĂ€is.
Hamburgi 110. madin jĂ€tab vĂ”imsa mulje vaatamata sellele, et tegemist on suure jalgpalliriigi tugevuselt teise liigaga ja klubid on aastakĂŒmnete jooksul teineteisega kokku puutumata pallinud eri liigades. 29 153 piletiga pealtvaataja ees lĂ€heb kodumeeskond kĂŒll 2 : 0 juhtima, kuid lĂ”pptulemuseks jÀÀb 2 : 2.
Madinalood Jalkas
Varem on Jalka kĂŒlastanud selliseid madinaid:
ïHamburger Morgenposti esikĂŒljelugu on mĂ”istagi St. Pauli â HSV mĂ€ng. Derbile pĂŒhendab ajaleht viis lehekĂŒlge.
Glasgow (RangersâCeltic, Jalka 5/2018), Istanbul (Galatasarayâ Fenerbahçe, Jalka 2/2019), Belgrad (Crvena zvezda â Partizan, Jalka 2/2020), Moskva (SpartakâDinamo, Jalka 4, 5, 6 / 2020), Rooma (AS Roma âLazio, Jalka 7, 8 / 2020).
Lisaks on Jalka kĂŒlastanud ĂŒleriigilist vastasseisu FC Barcelona â Madridi Real (Jalka 5/2010).
46 JALKA VEEBRUAR 2024 MAAILM
Kasutades sooduskoodi
JALKA15
saad kogu tellimuselt soodustust -15%
Evald Miksoni saladused: Eesti koondislast ja hilisemat Islandi sporditegelast saatsid sĂŒĂŒdistused sĂ”jaroimades
Jalgpallis viiekordseks Eesti meistriks kroonitud ja 1930. aastatel ka Eesti jalgpallikoondise au kaitsnud vĂ€ravavahi Evald Miksoni eluseiklustes oleks ainest nii mahuka jĂ€rjejutu kui ka pikemat sorti linateose tarvis. Kuidas juhtus nii, et Tartus sĂŒndinud Miksonist sai II maailmasĂ”ja jĂ€rel Islandi kodakondne, kes pani aluse kohalikule
spordidĂŒnastiale, mis saareriigi jalgpallis praeguseni tooni annab?
Ning miks saatsid teenekat sporditegelast terve elu KGB vari ja sĂŒĂŒdistused natsikuritegudes?
Tekst: Veiko Valdna
PaadipÔgenikuna marsruudil
TallinnâVenezuela
Linnulennult lahutab Eestit ja Islandi ligemale 2500 kilomeetrit. Umbkaudu sama kaugele jÀÀb meist ka vahemere pÀrl Sitsiilia. Kui aga lÔunameres toretseb pÀike ja soojus, siis Islandi karmis kliimas annavad tooni jÀised tuuled ja lÔputuna nÀivad vihmasajud.
Eestit seob selle vĂ€hem kui 400 000 elanikuga riigiga ĂŒks ÀÀrmiselt oluline kuupĂ€ev. 26. augustil 1991 tunnustas Island esimese riigina NĂ”ukogude Liidust lahku löönud Balti riike, kellele oli see ĂŒlioluline samm omariikluse taastamise teel.
45 aastat varem oli seesama riik vĂ”tnud enese rĂŒppe ĂŒhe eestlase, kes oli pooleldi Ă”nne ja pooleldi juhuse tahtel Islandi ranniku teravatel karidel maabunud. See mees oli Evald Mikson: endine jalgpallur, sĂ”japĂ”genik, metsavend, Eesti vabariigi politsei- ja julgeolekuametnik ning tagatipuks ka meremees.
ïĄEvald Mikson tuli aastatel 1934â1939 viiel korral jĂ€rjest Estonia meeskonna ridades Eesti jalgpallimeistriks. Sel fotol kĂŒkitab vĂ€ravavaht Mikson esireas keskel (tumedamas vormis).
Foto: rahvusarhiiv
Eesti jalgpallikoondise vĂ€ravas seitsmel korral lööke tĂ”rjunud Mikson oli sel hetkel teenistuses kaubalaeval Rosita, mis oli otsad andnud 1946. aasta augustis Haldeni sadamas Norras. Rohkem vanarauda kui tĂ”sist alust meenutanud Ă”nnetu kaubalaev oli teel Ladina-Ameerikasse, kui tormine meri aluse elupĂ€evad Islandil KeflavĂki madalikul lĂ”petas.
1944. aastal kĂŒmnete tuhandete teiste eestlaste kombel kommunistliku terrori eest pĂ”genemisteed alustanud Miksonile jĂ€i see saar koduks elupĂ€evade lĂ”puni.
âSaja kĂ€ega mees!â
Evald Mikson sĂŒndis 1911. aastal Tartus. Juba noores eas oli ta kodulinna tĂ€navatel nĂ€inud nii Vene tsaariarmeed, sĂ”dureid keiserlikult Saksamaalt kui ka vabadussĂ”tta marssivaid Eesti ĂŒksuseid. Rahvusriigi sĂŒnni juures olek andis noorele Evaldile patriootliku meelestatuse, Hugo Treffneri gĂŒmnaasium aga suure spordilembuse.
Nii tennises kui jÀÀhokis osavust nĂ€idanud noormehe sĂŒda kuulus siiski jalgpallile. 1928. aastal asutatud Tartu Jalgpalliklubi meeskond koosnes Taaralinna parimatest poegadest ning nende sekka kuulus ka vĂ€ravavaht Mikson. Samamoodi nagu tĂ€napĂ€eval paiknes kohaliku jalgpalli koorekiht siiski pealinnas. 1933.
48 JALKA VEEBRUAR 2024 AJALUGU
aastal liitus Mikson Eesti esimese poolprofi jalgpallimeeskonnaga Estonia, olles seejuures ĂŒks esimesi provintsist pĂ€rit jalgpallureid, kes profileivale pÀÀsenud. Seni Mikina tuntud kindamees teenis meeldejÀÀvate esitustega peagi rahvalt teisegi hĂŒĂŒdnime, milleks oli saja kĂ€ega mees.
Estonias krooniti osav puurivaht viiel korral Eesti meistriks ning juba aasta pĂ€rast Tallinna siirdumist pĂ€lvis ta ka rahvuskoondise kutse. Neil aastail oli sinisĂ€rkide esikinnas muidugi ĂŒks veelgi tuntum Evald, perekonnanimega Tipner. Eesti jalgpalliajaloo legendaarne puurivaht ja rahvusmeeskonna kapten hoidis esivĂ€ravavahi kindaid kindlalt enda kĂ€es, ent sellest hoolimata jĂ”udis Mikson koondist esindada seitsmes kohtumises.
PÔrgu MÀnnikul
15. juuni 1936 Tallinnas. Suvehommikust idĂŒlli lĂ”hestab verd tarretavalt vali kĂ€rgatus, millele jĂ€rgneb peagi teine. MĂ€nniku piirkonnast Ă”hku kerkivad suitsusambad viitavad eksimatult, et juhtunud on rĂ€nk Ă”nnetus.
See oli Eesti möödunud sajandi suurimaid katastroofe. Plahvatas Suur-MĂ€nniku laskemoonalao laadimisjaam ĂŒhes laboratooriumiga. Saatanlik pĂŒssirohi viis hetkega teise ilma 60 töölist, vigastada said veel kĂŒmned. Halvimal juhul vĂ”inuks tekkinud tulekahju levida ka moonaladudeni, mille plahvatamine vĂ”inuks ohtu seada kogu Tallinna linna.
SĂŒndmuskohta uurima saabunud vĂ”imudele anti ĂŒlesandeks tĂ”de vĂ€lja selgitada. Lisaks Ă”nnetusjuhtumile kahtlustati tĂ”siselt ka tahtlikku akti enesetapu kujul ja isegi terrorismi.
See elukutsevalik mÀÀras Miksoni elus palju. Olgu öeldud, et MÀnniku katastroofi polpoli abiga vÀlja selgitatud pÔhjus oli inimlik rumalus ja hooletus ning kohutavate tagajÀrgedega juhtumis mÀngis pearolli Ônnetu juhus.
Rahvas kahe tule vahel
TĂ”eliselt tormilised ja plahvatusohtlikud aastad olid aga alles ees. NĂ”ukogude okupatsiooni algus aastal 1939 tĂ€hendas Miksonile, kes oli lĂŒhikest aega muide ka president Konstantin PĂ€tsi ihukaitsja, nii jalgpalli- kui tööelu seiskumist. Polpol saadeti laiali ning ĂŒha repressiivsemaks muutuv okupatsioonivĂ”im sundis Miksonit pealinnast pagema.
Temast sai metsavend, kes paistis 1941. aasta suvesĂ”jas silma VĂ”nnu vabatahtlike salga juhina, vĂ”ideldes taganevate punavĂ€gede ja surma kĂŒlvavate hĂ€vituspataljonlaste vastu veel enne, kui Saksa vĂ€ed Eestis kanda kinnitasid.
Just jĂ€rgnevad Saksa okupatsiooni aastad heidavad aga Miksoni elule varju, millesse pole tĂ€it selgust suudetud tĂ€naseni tuua. 1941. aasta sĂŒgisel liitus Mikson Eesti Omavalitsusele allunud
ï Evald Miksoni poeg Atli nĂ€itab 2002. aastal Islandi koondise peatreenerina Tallinna lennujaamas uhkelt oma Eesti passi. 2019. aastal suri Atli 62aastaselt vĂ€hki.
Foto: Mati Hiis, Ăhtuleht/Scanpix
julgeolekupolitseiga, mille haldusalasse kuulus natsi-Saksamaa vastaste ja ebasobivate isikute vahistamine ja ĂŒlekuulamine.
Eesti Omavalitsus ĂŒhes allĂŒksustega oli mĂ”istagi vaid formaalne moodustis, mis allus tĂ€ielikult Berliini kĂ€skudele. Kohalike kallal veriseid tegusid korda saatnud kommunistide ja kĂŒĂŒditajate kĂ”rval sattus löögi alla ka juudi kogukond. 1998. aastal loodud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni (Max Jakobsoni komisjoni) ĂŒlevaadetest selgub, et Miksoni allkiri vĂ”is olla mitmel tolleaegsel hukkamisotsusel.
Kurioosumina istus Mikson enamiku Saksa okupatsiooni aastatest hoopis ise vanglas. Vahistamise pĂ”hjusena on vĂ€lja toodud eri versioone. Ăhe, nĂ”ukogude propagandas leierdatud versiooni kohaselt olla Miksonile sĂŒĂŒks pandud ĂŒlekuulatavate vara omastamist. Teise kohaselt sĂŒĂŒdistati teda aga ebatĂ€psustes Eesti tippkommunisti ja NĂ”ukogude spiooni Karl SĂ€re ĂŒlekuulamisprotokollide esitamisel, mistĂ”ttu Saksa vĂ”imud mehe vangikongi heitsid.
HĂŒvastijĂ€tt kodumaaga
Niisama selgusetu kui arreteerimise pĂ”hjus oli ka tema vabastamine 22 kuud pĂ€rast vahi alla vĂ”tmist, sĂŒgisel 1943. Miksoni elulooraamatu kohaselt Ă”nnestus tal endiste kolleegide abiga kasutada Ă€ra ajahetke, mil toimus verevahetus Saksa kindralkomissariaadi kohalikus vĂ”imuladvikus.
PĂ€rast vabastamist tegi Mikson koostööd Saksa luureorganisatsiooniga Abwehr, mille juht admiral Wilhelm Canaris osales hilisemas atentaadikatses natsiliider Adolf Hitlerile. 1944. aasta sĂŒgisel jĂ€ttis Mikson kodumaaga lĂ”plikult hĂŒvasti, pĂ”genedes lĂ€henevate punavĂ€gede eest Rootsi.
Erinevalt paljudest teistest paadipÔgenikest ei leidnud Mikson Rootsist pelgupaika. NÔukogude
2024 VEEBRUAR JALKA 49 AJALUGU
Liidu julgeolekuorganite huvi mehe vastu, kes oli kuulanud ĂŒle kĂŒmneid kommuniste, pĂŒsis suur. Polnud vĂ”imatu, et Rootsi valitsus andis NSV Liidu survele Mikson vĂ€lja anda jĂ€rele.
1946. aasta suvel lahkus Evald Mikson Rootsi juristi Yngve Schartau abiga Norrasse, kus ootas ees peaasjalikult Eesti pÀritolu pagulastest koosneva meeskonnaga kaubalaev Rosita.
Paberite jĂ€rgi oli ta laeval nĂŒĂŒd madrus, kuigi kogemused tal selles ametis puudusid. Meremehe elu ei saanud kesta aga liiga kaua. HĂ€dise, vaevu merekĂ”lbliku aluse pĂ€evad lĂ”ppesid mĂ”ned kuud hiljem Islandil KeflavĂki rannikul, kus laev tormi tĂ”ttu madalikule jooksis. Mikson otsustas saarele jÀÀdagi, leidis armastuse ning sai peagi ka Islandi kodanikuks.
JalgpallidĂŒnastia, mis pani aluse saareriigi vutistandardile
Elumere lained (sĂ”na otseses mĂ”ttes!) olid nĂŒĂŒd viinud Eðvald Hinrikssoni nime kandva mehe mĂ€rksa rahulikumatesse vetesse. Spordiinstruktorina treenis ta kohalikku jalgpallimeeskonda, Ă”petades samal ajal aktiivselt ka korvpalli, kergejĂ”ustikku ning teisi alasid. Miksonist sai ka massöör ja saunaentusiast, kes oma salongigi avas.
Ka Evaldi kaasa SigrĂður polnud spordikauge, mĂ€ngides nooruses edukalt kĂ€sipalli. Pere kahest pojast aga sirgusid profijalgpallurid, kes siirdusid mĂ€ngima Euroopa parimate klubide manu.
Vanem poeg Jóhannes Eðvaldsson mÀngis nii Prantsusmaal FC Metzis kui Saksamaa klubis Hannover 96, ent jÀi eelkÔige meelde Glasgow Celticu tarmuka keskkaitsjana. Celtic Parkil vÔitis Johannes viie aasta jooksul nii kaks liigatiitlit kui karikat.
Noorema poja jalgpalluritee kulges aga veelgi kĂ”rgema kaarega. Keskpoolkaitsjana esindas Atli Eðvaldsson kaheksakĂŒmnendatel mitut Bundesliga klubi, teiste seas ka Saksamaa hiidu Dortmundi Borussiat. DĂŒsseldorfi Fortuna sĂ€rgis tuli Atli hĂ”bemedalile, olles ĂŒhtlasi esimene vĂ€lismaalane, kes löönud Saksa jalgpalli kĂ”rgeimal tasemel viis vĂ€ravat ĂŒhes mĂ€ngus (FortunaâEintracht 5 : 1, 1983).
Atlit loetakse tĂ€nini ĂŒheks Islandi jalgpalli enim mĂ”jutanud meheks, kellel on kokkupuuteid ka Eestiga. Aastatel 1999â2003 juhendas ta Islandi meeste rahvuskoondist, saabudes 2002. aasta sĂŒgisel sĂ”prusmĂ€nguks ka Tallinnasse. Lumise lahingu vĂ”itis Eesti mĂ€letatavasti 2 : 0.
ïĄEvald Miksoni lapselaps Sif AtladĂłttir mĂ€ngis aastatel 2009â2022 Islandi koondise eest ÀÀrekaitsjana 90 mĂ€ngus. AtladĂłttir kuulus Islandi koondisesse nii 2009., 2013., 2017. kui 2022. aasta EM-finaalturniiril.
Foto: Alex Livesey, UEFA via Getty Images
Atlil oli taskus ka Eesti pass ning nagu ta tolle visiidi ajal kohalikule pressile meenutas, oli isa oma kodumaast rÀÀkinud alati ĂŒlivĂ”rdes. Lisaks tĂ”i ta vĂ€lja, et temast endast vĂ”inuks saada 1994. aastal sinisĂ€rkide juhendaja! Noor treener kĂ€inud Aivar Pohlaku kutsel Eestiski, ent oma kogenematusele viidates lĂŒkkas ta lĂ”puks pakkumise meie rahvuskoondise etteotsa asuda siiski tagasi.
Jalgpallipisik kandub mööda eesti-islandi perekonnaliini aga endiselt edasi. Atli tĂŒtar Sif AtladĂłttir esindas Islandi koondist 90 korral, poeg Emil Atlason aga mĂ€ngib Islandi kĂ”rgliigavutti klubis Stjarnan.
Epiloog
Evald Mikson lahkus elavate kirjast 27. detsembril 1993, olles 83aastane. Erinevalt paljudest teistest saatusekaaslastest Ă”nnestus tal Ă€ra nĂ€ha sĂŒnnimaa omariikluse taastamine. Island mĂ€letab teda eeskĂ€tt kehakultuuri edendajana ja tĂ”elise jalgpallidĂŒnastia loojana, ent ka aktiivse ĂŒhiskondliku tegelasena, kes juhtis oma eluajal korduvalt tĂ€helepanu kommunismi hĂ€daohtudele.
Teda saatnud sĂŒĂŒdistusi ei vĂ”tnud Mikson kunagi omaks, viidates faktile, et endiste tippkommunistide ĂŒlekuulajana oli tema isik ideaalne mĂ€rklaud nĂ”ukogude propagandamasinale. Nappide asitĂ”endite valguses keeldus Islandi valitsus korduvalt kĂ”igist Simon Wiesenthali keskuse (holokaustikuritegude uurimiskeskus) ja NĂ”ukogude Liidu nĂ”udmistest Mikson kohtu alla tuua.
Seda, kas Evald Mikson oli sĂ”jakurjategija vĂ”i hoopis ohver, kel oma saatuses vĂ€he sĂ”naĂ”igust oli, on ilmselt pea vĂ”imatu lĂ”plikult vĂ€lja selgitada. Tartus alanud ja ReykjavĂkis lĂ”ppenud elulooga saab pĂ”hjalikumalt tutvuda ka Einar Sandeni raamatus âTormi kĂ€est tulemaaleâ.
Kasutatud materjalid E. Sanden âTormi kĂ€est tulemaaleâ
https://www.ohtuleht.ee/sport/131447/edvaldsson-naasis-isakoju
https://dea.digar.ee/?a=d&d=kastrevalla20200601.2.20&e=-------et25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
https://www.baltictimes.com/news/articles/4903/
50 JALKA VEEBRUAR 2024 AJALUGU
AastalÔputurniir numbrites
Vana aasta lĂ”pus peeti Kalevi spordihallis traditsiooniline aastalĂ”puturniir, mis tĂ”i legendaarsele rohelisele vaipvĂ€ljakule lĂ€bilĂ”ike Eesti jalgpallist â samal platsil kĂ€isid nii noored kui vanad, noortest tĂŒdrukutest veteranmeesteni vĂ€lja.
Liisi Troska FAKTIFOTO 52 JALKA VEEBRUAR 2024
Foto:
27. korda
toimus aastalÔputurniir. Esimene turniir peeti Kalevi spordihallis juba 1995. aastal.
268 vÔistkonda kÀis 24 turniiril kokku platsil.
3328 jalgpallurit vÔttis seekordsest turniirist osa.
Viiel mÀngijal
Ă”nnestus vĂ”ita suisa kaks turniiri â Dmitri Kulikov kuulus nii seenioride turniiri vĂ”itnud FC Lantana 98 meeskonda kui legendide turniiril triumfeerinud Tallinna Kalevi esindusse, Armin Loorits, Ralf Friedemann ja Carl Henrik Kristofer Maidla nii III liiga 1. turniiri vĂ”itnud Ulasabat C.F.-i tiimi kui ettevĂ”tete turniiri vĂ”itnud Mootoripoe vĂ”istkonda, Rimo Hunt aga oli nii Tallinna Kalevi legendides kui Ulasabatis.
Esimest
korda toimus turniir Premium liiga legendide vÔistkondadele. Seal vÔttis vÔidu JK Tallinna Kalevi esindus.
621 kohtumist peeti 24 turniiri peale kokku.
1900 vĂ€ravat löödi 621 matĆĄiga kokku â keskmiselt pisut ĂŒle kolme mĂ€ngu kohta!
Kolm turniirivÔitu said nii NÔmme United kui Viimsi JK / Viimsi MRJK, olles sellega edukaimad klubid.
14 vÀravat
Ă”nnestus lĂŒĂŒa U14 vanuseklassi turniiril FC Tallinna mĂ€ngijal Artjom Timakovil â see oli individuaalselt seekordse aastalĂ”puturniiri parim tulemus.
155 tundi
otsepilti tootsid
EJLTV YouTubeâi kanalile automaatkaamerad.
FAKTIFOTO 2024 VEEBRUAR JALKA 53
EM 2008: Hispaania ajastu algus
Iker Casillas ja Hispaania koondis EMi vÔidukarikaga.
Foto: Getty Images / UEFA
Jalka jĂ€tkab tagasivaadete sarjaga, mis vĂ”tab jĂ€rjepanu luubi alla kĂ”ik seni toimunud EMfinaalturniirid. Seekord on jĂ€rg jĂ”udnud 2008. aasta turniiri juurde â seni viimase, 2020. aasta EMini jĂ”uame juba maikuus, vahetult enne jĂ€rgmise turniiri algust!
Tekst: Raul Ojassaar
2008. aasta EMi korraldusĂ”igus jagati vĂ€lja 2002. aastal, kui eduka Hollandi-Belgia duo vÔÔrustatud EM 2000 oli kĂ”igil veel vĂ€rskelt meeles. Ilmselt just seepĂ€rast oli turniiri vÔÔrustamise huvilisi palju, kusjuures suur osa neist soovis seda teha naabritega kahasse. Vaid Ungari ja Venemaa kandideerisid ĂŒksi: lĂ”puks vĂ”itnud Austria-Ć veitsi duole lisaks olid valikus Bosnia ja Hertsegoviina koos Horvaatiaga, Kreeka-TĂŒrgi, Ć otimaa-Iirimaa tandem ning nelja PĂ”hjamaa (Taani, Soome, Norra ja Rootsi) ĂŒhine
kandidatuur. UEFA tĂ€itevkomitee hÀÀletusel jĂ€i teiseks Ungari, kolmandaks Kreeka-TĂŒrgi ĂŒhispakkumine.
Valiksari koosnes seitsmest tĂ€napĂ€evases mĂ”istes hiiglaslikust alagrupist: A-grupp oli suisa kaheksaliikmeline, ĂŒlejÀÀnud kuus gruppi seitsmeliikmelised, mis tĂ€hendas, et osa vĂ”istkondi said pisut enam kui aasta jooksul pidada lausa 14 valikkohtumist. VĂ”imalik, et just suure mĂ€ngude arvu pĂ€rast oli valiksari lĂ”puks tervikuna vĂ€ga ĂŒllatustevaba: Inglismaast sai ainus asetatud meeskond, kes alagrupis kahe parema seast vĂ€lja jĂ€i, nende asemel pressis end finaalturniirile Venemaa.
Inglased jÀid finaalturniiri ukse taha napilt, kuid seda dramaatilisemalt: viimases voorus oli neil kodus vaja esikoha juba kindlustanud Horvaatia vastu vÀhemalt viigipunkti. Steve McClareni juhendatud meeskond pakkus aga kodupubliku ees kohutava esituse: juba esimese veerandtunniga jÀÀdi 0 : 2 taha. Kuigi Frank Lampardi ja Peter Crouchi tabamused tÔid inglased teise poolaja keskel tagasi mÀngu, tegi pÀrast
54 JALKA VEEBRUAR 2024 AJALUGU
Eesti kahe vÀlistreeneriga valiksari ebaÔnnestus
Eesti kuulus 2008. aasta EM-valiksarjas ĂŒhte alagruppi Horvaatia, Inglismaa, Venemaa, Iisraeli, Makedoonia ja Andorraga. 12 mĂ€ngust said sinisĂ€rgid kirja vaid kaks vĂ”itu Andorra ĂŒle ning vÔÔrsil tehtud viigi Makedooniaga â ĂŒlejÀÀnud ĂŒheksa mĂ€ngu kaotati kuivalt. Poole valiksarja pealt vahetas Eesti ka peatreenerit â pĂ€rast kodust 0 : 3 kaotust Inglismaale otsustas hollandlane Jelle Goes ameti maha panna, valiksarja lĂ”puni toimetas tema asemel taanlane Viggo Jensen, kes aga samuti Ă”iget minekut ei leidnud.
Raskelt, aga seda magusamalt tuli Eestile kodune 2 : 1 vĂ”it Andorra ĂŒle. Avapoolajal Ragnar Klavani punase kaardi tĂ”ttu vĂ€hemusse jÀÀnud eestlased lasid endale 87. minutil viigivĂ€rava lĂŒĂŒa, kuid Ă”nneks oli kodumeeskonnal taskust veel ĂŒks trump tĂ”mmata: 90 + 2. minutil saatis Tarmo Kink suurepĂ€rase madala tsenderduse vĂ€ravaesisele, kust oma viimast tĂ”sist koondisemĂ€ngu pidanud Indrek Zelinski selle varbaga vĂ€ravasse torkas. Emotsioonide ajel rebis Zelinski sĂ€rgi seljast ning sai selle eest teise kollase kaardi, mis jĂ€ttis eestlased lĂ”puhetkedeks platsile suisa ĂŒheksakesi, kuid vĂ”idust hoiti siiski kinni.
2007. aasta sĂŒgisel sai Eesti koondis esimest korda
seda veel skoori Mladen PetriÄ, kes aitas sellega samal ajal Andorrat vaid 1 : 0 vĂ”itnud venelased kahe parema sekka. Inglastega samade punktide peale jĂ€i veel ka Iisrael. McClareni mehed andsid peale Horvaatia (kaks kaotust) punkte Ă€ra veel Makedooniale (kodus viik), Iisraelile (vÔÔrsil viik) ja Venemaale (vÔÔrsil kaotus).
Kuigi valikgrupp A oli kaheksaliikmeline, ei saanud siiski kĂ”ik meeskonnad seal lĂ”puks 14 mĂ€ngu kirja. Tol ajal ei hoitud loosimise ajal veel suuri vihavaenlasi Armeeniat ja AserbaidĆŸaani lahus ning ĂŒhte valikgruppi sattununa ei suutnud nad oma erimeelsusi kĂ”rvale seada. Armeenlased soovisid mĂ€ngida tavapĂ€raselt kodus-vÔÔrsil, aserid aga nĂ”udsid mĂ€ngude viimist neutraalsele pinnale, keeldudes armeenlasi oma pinnal vÔÔrustamast. SeetĂ”ttu otsustas UEFA viie pĂ€eva sees toimuma pidanud kaks kohtumist ĂŒldse Ă€ra jĂ€tta ning mĂ”-
Thomas HĂ€berli jĂ€i napilt Ć veitsi
EM-koondisest vÀlja
ïĄEesti koondislased Taavi RĂ€hn ja Aleksandr Dmitrijev Wembley staadionil Wayne Rooneyga madistamas. Taamal jĂ€lgib olukorda Joe Cole. Foto: Lembit Peegel
mĂ€ngida uhiuuel Wembley staadionil, kus Inglismaale avapoolaja vĂ€ravatest 0 : 3 kaotati. Selles mĂ€ngus sai Taavi RĂ€hn hakkama mĂ€lestusvÀÀrse omavĂ€ravaga, suunates Ashley Coleâi tsenderduse peaga vĂ€ljastpoolt kasti nii tĂ€pselt posti kĂ”rvale, et ka Mart Poom oli vĂ”imetu.
lemalt meeskonnalt vÔimaluse punkte teenida Àra vÔtta. Sportlikult sel aga erilist tÀhtsust ei olnud, sest kumbki meeskond ei olnud edasipÀÀsule lÀhedal. Edaspidi otsustas UEFA kaht riiki kokku mitte loosida.
Erinevalt nĂ€iteks Soomest, kes Roy Hodgsoni juhendamisel lubas selles grupis 14 mĂ€nguga endale vaid seitse vĂ€ravat lĂŒĂŒa ning oleks vĂ”inud viimases voorus vĂ”idu korral 0 : 0 viigi asemel Portugali arvelt finaalturniirile sĂ”ita.
A-grupp
Portugal 6
TĂŒrgi 6
TĆĄehhi 3
Ć veits 3
Eesti koondise praegune peatreener Thomas HĂ€berli oli 2008. aasta EMi ajaks kĂŒll juba 34aastane, kuid mĂ€ngis oma parimat jalgpalli: Berni Young Boysi eest lĂ”i ta Ć veitsi kĂ”rgliigas hooajal 2007/08 18 vĂ€ravat ja andis 15 resultatiivset söötu. Ăhe pĂ”hirĂŒndaja Blaise Nkufo vigastuse tĂ”ttu kutsutigi HĂ€berli turniiri eel meeskonna esialgse koosseisuga treenima, kuid lĂ”plikust valikust jĂ€i HĂ€berli siiski napilt vĂ€lja.
âOlin nĂ€dala nendega laagris, aga enne turniiri saadeti mind koju. Arvan, et vÀÀrinuksin kohta, aga see on minu mĂ”te, otsustas keegi teine ja elus asjad nii kĂ€ivad. Sellega tuleb leppida,â meenutas HĂ€berli hiljuti Jalkale.
Oma ainsa mĂ€ngu Ć veitsi koondises tegi HĂ€berli 2004. aastal MM-valikmĂ€ngus FÀÀri saarte vastu.
MĂ€ng Ć veitsi ja TĆĄehhi vahel oli ĂŒks selle sajandi suurturniiride unustamisvÀÀrsemaid avakohtumisi. TĆĄehhi vahetusmehe VĂĄclav SvÄrkoĆĄi 71. minuti kollist otsustatud matĆĄ paistis pigem silma selle poolest, et kodumeeskonnal ei paistnud ĂŒldse Ă”nne olevat â nende kapten Alexander Frei sai juba avapoolajal vigastada, kohtunikul jĂ€i nĂ€gemata vastaste kapteni TomĂĄĆĄ UjfaluĆĄi kĂ€ega mĂ€ng oma karistusalas ning ka TĆĄehhi vĂ€ravavahil Petr Äechil oli hea pĂ€ev. KĂ”igele lisaks tuli vĂ€lja, et UEFA oli VIPi-looĆŸis paigutanud FIFA ĆĄveitslasest presidendi Sepp Blatteri looĆŸi tsentrist kaheksa istekoha jagu kĂŒlje poole. Milline lugupidamatus! VĂ”imalik, et sealt saigi alguse Blatteri ja toonase UEFA presidendi Michel Platini suur tĂŒli, mis kulmineerus mĂ”lema mehe jalgpallist minema löömisegaâŠ
2024 VEEBRUAR JALKA 55 AJALUGU
Juba avavoorust oli selge, et Portugal on sel les alagrupis teistest ĂŒle. 23aastane Cristiano Ronaldo oli jĂ”udnud karjÀÀri tippaegade lĂ€vele, peale tema kerkis aga esile veel terve plejaad hĂ€id mĂ€ngijaid. TĂŒrgi 2 : 0 ja TĆĄehhi 3 : 1 alistamisega kindlusta sid nad edasipÀÀsu juba kahe vooruga. Sealjuures nimetati Portugali loots Luis Felipe Scolari vĂ€hem kui tund aega pĂ€ rast vĂ”itu TĆĄehhi ĂŒle uueks Chelsea peatreeneriks! Esikohalt ei kukutanud neid isegi viimases voorus Ć veitsilt saadud 0 : 2 kaotus, mis oli pigem palsam kodupub liku hingele, sest ka kohtumises TĂŒrgiga jĂ€i neil pisut Ă”nnest puudu â ĂŒlivihmastes oludes raiska sid nad nii palju hĂ€id ĆĄansse, et Arda Turani 90 + 1. minuti vĂ”iduvĂ€rav tĂŒrklaste kasuks tundus olevat justkui ette mÀÀratud. Tugevas vihmas peetud mĂ€ng lĂ”hkus sealjuures vĂ€ljakut Baselis sedavĂ”rd palju, et veerandfinaaliks tuli staadionile kiirkorras uus murukate panna.
ïĄEM 2008 ametlik pall âEuropass.
viies kaheksakĂŒmmend miljonit inimest korraga MĂ€ng ei olnud aga veel lĂ€bi â teisel ĂŒleminutil sai tĂŒrklaste vĂ€ravavaht Volkan Demirel Jan Kolleri tĂ”ukamise eest punase kaardi ning kuna kĂ”ik vahetused olid juba tehtud, tuli lĂ”puhetked vĂ€ravasuul veeta hoopis vasakÀÀrel Tuncay Ćanlıl. Tema Ă”nneks ei suutnud tĆĄehhid teda enam proovile panna. âOlen selle vĂ€rava kohta kuulnud tuhandet lugu â sellest, kuidas inimesed kodus asju loopisid, sellest, kuidas inimesed selle peale pikali kukkusid vĂ”i tĂ€histades pea Ă€ra lĂ”id,â on Kahveci meenutanud. âKĂ”ik tĂŒrklased mĂ€letavad, kus nad minu vĂ€rava ajal olid.â
B-grupp
Horvaatia 9
Saksamaa 6
Enne viimase vooru omavahelist mĂ€ngu TĆĄehhi ja TĂŒrgi vahel otsustas UEFA, et kuna kaks meeskonda on muude nĂ€itajate poolest tĂ€pselt vĂ”rdsed, peetakse viigi korral 90 minuti lĂ”ppedes penaltiseeria, et otsustada, kumb meeskond edasi kaheksa parema sekka pÀÀseb. Kuigi Jan Kolleri ja Jaroslav PlaĆĄili vĂ€ravad paistsid TĆĄehhit juba kindlalt edasi viivat, sai mĂ€ng pöörase lĂ”pu â sellise, mida Petr Äech kohe ĂŒldse meenutada ei soovi. Esmalt lasi ta 75. minutil kĂ€te vahelt sisse pĂ”rgata Arda Turani löögil, 87. minutil puterdas lubamatult aga rutiinse tsenderduse, mille TĂŒrgi kapten Nihat Kahveci tĂŒhja vĂ€ravasse kĂ”ksas. Potentsiaalne penaltiseeria jĂ”udis aga Ă”hus olla vaid kaks minutit â 89. minutil sai Kahveci söödu liini taha, pööras ĂŒmber ja saatis oivalise löögi latipĂ”rkest vĂ€ravasse,
Poola peaminister tahtis
Howard Webbi maha lĂŒĂŒa
B-grupi teise vooru kohtumine Poola ja vÔÔrustaja Austria vahel sai skandaalse lĂ”pu, kui lĂ”puminutitel mÀÀras inglasest kohtunik Howard Webb austerlaste kasuks penalti. Korduste pĂ”hjal ei olnud kahtlustki, et Mariusz Lewandowski takistas Sebastian Prödlit hĂŒppamise ajal mÀÀrustevastaselt, kuid sarnased vĂ”itlusolukorrad olid aset leidnud kogu senise kohtumise jooksul. 38aastane vahetusmees Ivica VastiÄ hoidis kĂŒlma nĂ€rvi ja realiseeris penalti, kindlustades boonusena oma sĂŒnnimaale Horvaatiale koha veerandfinaalis.
Poola meedia tegi Webbist tĂ”elise antikangelase ja see tĂ”i talle kaasa hulganisti tapmisĂ€hvardusi. Kohe ĂŒldse ei aidanud kaasa ka Poola peaminister (!) Donald Tusk, kes mĂ€rkis, et temagi oleks tahtnud Webbi maha lĂŒĂŒa. âPeaministrina pean olema tasakaalukas ja rahulik, aga sel Ă”htul rÀÀkisin mĂ€ngust tĂ€iesti teistmoodi. Tahtsin tappa. Kohtunikud teevad vigu ja see oli selge eksimus, mis tegi meile kĂ”igile haiget.â
UEFA valis olukorras Webbi poole ning toetas teda avalikult, ent playoff-mĂ€ngudele inglane vilistama ei pÀÀsenud â tema turniiri viimaseks mĂ€nguks jĂ€i KreekaâHispaania alagrupimatĆĄ.
Austria 1
Poola 1
Kui Ć veitsi koondis tundis end vÔÔrustajana kindlalt, olles 2006. aasta MMilt kurioossel kombel vĂ€lja langenud ilma ĂŒhtegi vĂ€ravat endale sisse laskmata, siis Austria polnud varem ĂŒhelegi EM-finaalturniirile jĂ”udnudki ning nende viimased saavutused jĂ€id juba mitme pĂ”lvkonna taha. Valikturniiril mitte osalemise tĂ”ttu olid nad finaalturniiriks langenud FIFA edetabelis 92. kohale ning ootused olid Austrias vĂ€ikesed â tuhanded pessimistid allkirjastasid lausa ĂŒhisavalduse, kus palusid Austria koondisel turniiril osalemisest loobuda. HĂ€bisse austerlased aga siiski ei jÀÀnud â kaks 0 : 1 kaotust Horvaatiale ja Saksamaale olid nende poolt sĂŒdikad ja hingestatud. Seda kinnitas ka 1 : 1 viik Poolaga, kus viigivĂ€ravani jĂ”uti alles kolmandal ĂŒleminutil. KĂ”igis kolmes mĂ€ngus oli Austrial kĂŒllalt vĂ”imalusi, et tulemused ka enda kasuks pöörata.
Saksamaa ja Poola kohtumises said saatuse ninanipsuna peategelasteks Saksa koondislased Miroslav Klose ja Lukas Podolski, kes olid 2 : 0 vĂ”idumĂ€ngus otseselt osalised mĂ”lemas tabamuses â Podolski suisa vĂ€ravalööjana. Nii Klose kui Podolski tĂ€histasid vĂ€ravaid aga minimaalselt, olles mĂ”lemad Poolas sĂŒndinud, aga noorena Saksamaale kolinud. Klose sĂŒnnipĂ€rane eesnimi on MirosĆaw, Podolskil Ćukasz.
Viimases voorus lootsid austerlased, et suudavad kodupubliku toel Saksamaad ĂŒllatada, kuid Michael Ballacki suurepĂ€rane karistuslöök viis teises mĂ€ngus horvaatidele kaotanud sakslased siiski edasi. Austriast sai kĂŒll kĂ”igi aegade kehvima saldoga EM-finaalturniiri vÔÔrustaja, kuid mĂ€ngupildi pĂ”hjal ei oleks osanud seda ilmselt keegi arvata.
56 JALKA VEEBRUAR 2024
AJALUGU
Foto: Harold Cunningham, UEFA via Getty Images
C-grupp
Holland 9
Itaalia 4
Rumeenia 2
Prantsusmaa 1
Ei olnud kahtlustki, et C-grupp oli surmagrupp: vaid kaks aastat varem olid Itaalia ja Prantsusmaa mĂ€nginud MM-finaalis, nendele lisaks sattusid nelikusse alatine vĂ”idupretendent Holland⊠ja Rumeenia, kellele oli turniiri eel mingisuguseidki lootusi asetada vĂ€ga keeruline. Edasi nad ei pÀÀsenud, ometi vĂ”isid nad turniirilt lahkuda, pea pĂŒsti.
Kui Rumeenia ja Prantsusmaa triikisid grupi avamĂ€ngus ÀÀretult kuiva vĂ€ravateta viigi, siis Holland tegi kohe alustuseks Itaalia vastu tĂ”sise avalduse, vĂ”ttes vastupidi vĂ€ga lahtises mĂ€ngus 3 : 0 vĂ”idu. Kuigi itaallased mĂ€ngisid mĂ€rksa paremini, kui skoor nĂ€itab, rebisid hollandlased maailmameistrite nĂ”rgad kohad mĂ€ngeldes lahti â eriti teravalt paistis silma keskkaitsja Marco Materazzi, kes ei saanud mĂ€ngutempoga ĂŒldse hakkama ja vahetati teise poolaja alguses vĂ€lja. Kaks aastat varem MM-finaalis vĂ”tmetegelaseks tĂ”usnud Materazzile osutus see viimaseks koondisemĂ€nguks.
Teises voorus Rumeenia vastu oli Itaalia juba turniirilt vĂ€lja langemas â 1 : 1 seisul mÀÀrati ru-
Prantsusmaa peatreeneri kummaline saatus
Prantsusmaa koondise peatreener Raymond Domenech otsustas turniirilt vÀljalangemist tÀhistada tÔeliselt kummalisel kombel, paludes viimase mÀngu jÀrel otse-eetris oma ajakirjanikust elukaaslase kÀtt. Kuigi Domenechi kritiseeriti nii kohatu kÀitumise kui sportliku saamatuse pÀrast, otsustas Prantsusmaa jalgpalliliit ootamatult temaga lepingut pikendada.
ïĄ
Prantsusmaa alaliidu president Pierre Escalettes kritiseeris esialgu kĂŒll Domenechi teravalt, kuid kui vutiliidu juhatus mehega lepingut pikendas, poetas Escalettes moka otsast, et kĂ”ige julgem lahendus olevatki selline, mis lĂ€heb avaliku arvamuse ja meediaga vastuollu. Domenechiga koostöö jĂ€tkamine ei toonud siiski edu â 2010. aasta MMil kaotas ta tiimi ĂŒle tĂ€ielikult kontrolli ning tiitlisoosik piirdus alagrupis viimase kohaga.
Domenechi ametiaeg Prantsusmaa peatreenerina osutus lÀbikukkumiseks.
Foto: Michael Steele, Getty Images / UEFA
meenlaste kasuks penalti, kuid varem skoori avanud Adrian Mutu löögi suutis Gianluigi Buffon tĂ”rjuda ja itaallased sellega veel mĂ€ngus hoida. Kuna Holland vajutas samal Ă”htul ka Prantsusmaale kolmevĂ€ravalise vĂ”idu, said nemad juba varakult edasipÀÀsu tĂ€histada â mĂ€rgiline oli Arjen Robbeni sooritus, kus ta 36aastase Lilian Thurami jalad sĂ”lme ajas ja peatamatu rakettlöögi vĂ€ravasse saatis. Thuram otsustas turniiri jĂ€rel koos tiimikaaslase Claude MakĂ©lĂ©lĂ©ga koondisekarjÀÀrile joone alla tĂ”mmata.
Viimases voorus oli tĂ”sine pinge seega Ă”hus vaid PrantsusmaaâItaalia mĂ€ngus: Rumeenia oleks edasipÀÀsuks vajanud vĂ”itu Hollandi ĂŒle ja seda, et Prantsusmaa ja Itaalia samal ajal viiki mĂ€ngiksid. Kumbagi aga ei juhtunud. Prantslastel lĂ€ksid asjad nihu algusest peale â juba avaminutitel sai Franck RibĂ©ry vigastada, 24. minutil sai Ăric Abidal punase kaardi, kui niitis karistusalas selja tagant maha Luca Toni. Lisaks vĂ€hemusse jÀÀmisele jĂ€id prantslased ka kaotusseisu, sest Andrea Pirlo penaltil ei eksinud. Daniele De Rossi 62. minuti vĂ€rav vajutas prantslaste kirstu otsustava naela ning MM-finalist jĂ€i alagrupis viimaseks.
D-grupp
Hispaania 9
Venemaa 6
Rootsi 3
Kreeka 0
D-grupi koosseis meenutas vĂ€ga tugevalt nelja aasta taguse EMi A-gruppi, kus olid samuti koos Hispaania, Venemaa ja Kreeka â Portugali asendas seekord Rootsi. SĂŒndmuste kĂ€ik oli aga sootuks erinev â kreeklased kaotasid sedapuhku kĂ”ik kolm mĂ€ngu, tehes korra skoori vaid viimases kohtumises Hispaania vastu, kuid sel polnud enam kummagi tiimi puhul sisulist tĂ€htsust. Nii Rootsi kui Venemaa vastu lasid kreeklased sealjuures endale lĂŒĂŒa tĂ”eliselt koomilise vĂ€rava. Kogu oma Ă”nne oli Kreeka neli aastat varem Ă€ra kasutanud, edasipÀÀsu ei vÀÀritud ka mĂ€ngupildi poolest.
â2004. aastal juhtus ime, aga imed juhtuvad vaid korra 30 aasta jooksul. Kui need juhtuksid iga nĂ€dal, poleks need enam imed,â nentis Kreeka peatreener Otto Rehhagel, nelja aasta tagune rahvuskangelane.
JĂ€rgmist tööotsa profijalgpallis pidi Domenech ootama enam kui kĂŒmme aastat â 2020. aasta lĂ”pus lĂ”i ta suure ĂŒllatusena kĂ€ed Prantsusmaa kĂ”rgliigaklubi Nantesâiga, kuid oli sealt vĂ€hem kui kaks kuud hiljem juba lĂ€inud, suutmata kaheksast mĂ€ngust ĂŒhtegi vĂ”ita.
Kolm mĂ€ngu vĂ”itnud hispaanlaste kĂ”rval selgitas teise edasipÀÀseja viimase vooru mĂ€ng Venemaa ja Rootsi vahel. Venelased said selleks kohtumiseks tagasi valikgrupis teenitud punase kaardi tĂ”ttu vĂ”istluskeeldu kandnud mĂ€ngujuhi Andrei ArĆĄavini ning osaliselt tĂ€nu just temale domineeriti kohtumist tĂ€ielikult. Roman PavljutĆĄenko ja ArĆĄavini vĂ€ravad viisid Venemaa kindlalt kaheksa parema sekka ning nende avavooru 1 : 4 kaotus Hispaaniale oli ĂŒhtĂ€kki unustatud.
2024 VEEBRUAR JALKA 57 AJALUGU
Raymond
Tagasitulekute meister TĂŒrgi
Viinis toimunud veerandfinaalkohtumine Horvaatia ja TĂŒrgi vahel pakkus tĂ”elise kontrastide Ă”htu: esmalt mĂ€ngisid meeskonnad 118 minutit vĂ€gagi unustamisvÀÀrset jalgpalli, kuniks siis ĂŒhtĂ€kki gaas pĂ”hja vajutati. TĂŒrgi oli sealjuures eelkĂ”ige vigastuste tĂ”ttu jÀÀnud vĂ€ga Ă”hukese koosseisuga â peatreeneril Fatih Terimil oli kasutada vaid 15 vĂ€ljakumĂ€ngijat, alagrupiturniiri punase kaardiga lĂ”petanud vĂ€ravavahti Volkan Demireli asendas ĂŒlikogenud RĂŒĆtĂŒ Reçber.
VĂ”imalustevaene ja kiretu mĂ€ng oli justkui ĂŒks pikk penaltiseeria ootamine, kuniks Horvaatia 119. minutil viimaks sihile jĂ”udis. Luka ModriÄ hoidis suurepĂ€raselt palli mĂ€ngus ja leidis tsenderdusega Ivan KlasniÄi, kelle pealöök viimaks skoori avas. Horvaadid tĂ€histasid, nagu homset poleks: peatreener Slaven BiliÄ jooksis teiste seas risti ĂŒle platsi koos meeskonna ja varumĂ€ngijatega kĂŒlakuhja hĂŒppama. See pidi ju ometi olema vĂ”iduvĂ€rav⊠âŠainult et ei olnud. TĂŒrklased panid palli uuesti mĂ€ngu, Reçber saatis sĂŒgavalt oma vĂ€ljakupoolelt viimase lootuse kĂ”rge söödu Horvaatia karistusalasse. Sealses segaduses kukkus see penaltipunkti lĂ€hedal vahetusmehe Semih ĆentĂŒrki nina ette, kes selle kĂŒlmavereliselt ĂŒhe puutega ristnurka naelutas. Kaks tundi mĂ€nguaega ilma ĂŒhegi vĂ€ravata â ja siis kaks tĂŒkki jutti!
ïĄTĂŒrgi tĂ”eliseks supervahetusmeheks tĂ”usis Semih ĆentĂŒrk, kes lĂ”i vahetusest sekkununa vĂ€rava nii alagrupis Ć veitsile kui veerandfinaalis Horvaatiale. Foto: Andrew Boyers, Action Images / UEFA
EdasipÀÀseja ei olnud ju veel sugugi otsustatud, kuid juba enne penaltiseeriat oli nĂ€ha, et horvaadid olid viigivĂ€ravast totaalselt löödud. Luka ModriÄ ja Ivan RakitiÄ saatsid oma löögi vĂ€ravast sootuks mööda, neljast horvaadist tabas mĂ€rki vaid Darijo Srna. Poolfinaalipileti mulgustas Reçberi tĂ”rje Mladen PetriÄi löögile. TĂŒrgi oli kogu turniiri jooksul mĂ€nginud 414 minutit jalgpalli ja olnud neist vaid ĂŒheksa jooksul eduseisus, kuid kuidagi jĂ”udnud poolfinaali â ka alagrupist edasi said nad ju tĂ€nu lĂ”puminutite tabamustele.
Veerandfinaalid
PortugalâSaksamaa 2 : 3
HorvaatiaâTĂŒrgi 1 : 1, pen 1 : 3
HollandâVenemaa 1 : 3 (l.a)
HispaaniaâItaalia 0 : 0, pen 4 : 2
Kohe esimene veerandfinaal Portugali ja Saksamaa vahel pakkus tĂ”elise vaatemĂ€ngu. Saksamaa peatreener Joachim Löw oli viimases alagrupimĂ€ngus saadud eemaldamise tĂ”ttu juhendamiskeelu all ning teda asendas toona veel ĂŒsna tundmatu Hansi Flick, kellest sai 2019. aastal peatreener MĂŒncheni Bayernis ja 2021. aastal Saksamaa koondises. Eelmise aasta septembris sai Flickist lĂ€bi aegade esimene Saksamaa koondise peatreener, kes sellest ametist vallandatud. Mine tea, kas tĂ€nu Flickile vĂ”i Flickist hoolimata, igatahes pakkusid sakslased veerandfinaalis ĂŒhe turniiri parematest esitustest. Bastian Schweinsteigeri ja Miroslav Klose vĂ€ravad viisid nad juba avapoolajal 2 : 0 juhtima ning kuigi Portugal suutis mĂ”lema poolaja lĂ”pus skoorida, viis Michael Ballacki 61. minuti pealöök Saksamaa edasi. Ja tuli vĂ€lja, et nad olid ainus meeskond, kes suutis veerandfinaalist lisaajata lĂ€bi minna.
Kuigi Hollandi ja Venemaa kohtumises vĂ”tsid varakult initsiatiivi favoriidid oranĆŸides sĂ€rkides, siis mĂ€ngu edenedes kaldus kaalukauss pigem venelaste poole. Taas kord oli suurepĂ€rases hoos 27aastane Andrei ArĆĄavin, kes oli Ă€sja viinud oma kasvatajaklubi Peterburi Zeniti UEFA karikavĂ”itjaks â tema eeltöö aitas esmalt 56. minutil sihile Roman PavljutĆĄenko, hollandlaste hilise viigivĂ€rava jĂ€rel otsustas ta lisaajal aga mĂ€ngu lĂ”plikult. Esmalt leidis ta 112. minutil vĂ€ravasööduga Dmitri Torbinski, neli minutit hiljem saatis ise terava nurga alt palli vĂ”rku. Venemaale on see seni ainus kord, kui nad ise EMil nelja parema sekka on jĂ”udnud â mĂ€letatavasti koosnes NSV Liidu meeskond sageli paljuski teiste liiduvabariikide mĂ€ngijatest.
âTahaksin saada Hollandi aasta reeturiks,â naljatas Venemaa hollandlasest peatreener Guus Hiddink enne mĂ€ngu. Ănnestus!
Viimasena kavas olnud veerandfinaal Hispaania ja Itaalia vahel osutus ootamatult kuivaks. Hispaania tegi oma turniiri kehvima mÀngu, Itaalia tundis puudust mÀngukeelu all olnud Andrea Pirlost. VÀravateta 120 minuti jÀrel aitas hispaanlased edasi vÀravavaht Iker Casillas, kelle tÔrjetest Daniele De Rossi ja Antonio Di Natale löökide vastu piisas edasipÀÀsuks.
58 JALKA VEEBRUAR 2024 AJALUGU
VÀrav, mis jÀi maailmal nÀgemata
Baselis toimunud poolfinaalmĂ€ngu Saksamaa ja TĂŒrgi vahel jÀÀb meenutama intsident, mis ei lĂ€he paljudel teletöötajatel ilmselt mitte kunagi meelest. Nimelt katkes teisel poolajal rahvusvaheline telepilt koguni seitsmeks minutiks! PĂ”hjuseks oli turniiri teleĂŒlekandeid vahendanud Viini ĂŒlekandekeskuse elektrikatkestus, mille pĂ”hjustas linna rĂ€sinud meeletu Ă€ikesetorm. Muu hulgas lĂ”i Saksamaa rĂŒndaja Miroslav Klose katkestuse ajal ka ĂŒhe vĂ€rava! Telekompaniid ĂŒritasid lĂŒhikese aja jooksul leida kiirlahendusi: neil, kel oli oma reporter vĂ”i kommentaator kohapeal, oli vĂ”imalik kiirelt ĂŒmber lĂŒlituda raadioreportaaĆŸile, mĂ”nel pool edastasid kommentaatorid pilti telefonide abil.
Poolfinaalid
SaksamaaâTĂŒrgi 3 : 2
VenemaaâHispaania 0 : 3
Esimene poolfinaal Saksamaa ja TĂŒrgi vahel osutus maiuspalaks, kuid TĂŒrgi jĂ€rjekordsest comebackâist seekord ei piisanud. Miroslav Klose 79. minuti ânĂ€htamatuleâ vĂ€ravale, mis tegi seisuks 2 : 1 (vaata lisalugu), Ă”nnestus tĂŒrklastel taas vastata â86. minutil skooris oma turniiri kolmanda vĂ€rava Semih ĆentĂŒrk. Paraku tulid tĂŒrklased tagasi ilmselt natuke liiga vara, et mĂ€ng lisaajale viia, sest sakslased jĂ”udsid enne normaalaja lĂ”ppu uuesti juhtima asuda. Vasakkaitsja Philipp Lahm, kel oli mĂ”lemas TĂŒrgi vĂ€ravas sĂŒĂŒd, rehabiliteeris end suurepĂ€rase vĂ€ravaga, kihutades palli esimese posti kĂ”rvale RĂŒĆtĂŒ Reçberile pĂŒĂŒdmatult. Neljandat lĂ”puminutite imet tĂŒrklased enam vĂ€lja ei
ïąVenemaa koondises kerkis maailmanimeks punapĂ”skne Andrei ArĆĄavin. Siin pildil annab ta söödu Roman PavljutĆĄenkole.
Foto: Carl Recine, Action Images / UEFA
vÔlunud, kodumaale vÔisid nad aga sellegipoolest naasta kangelastena.
Enne teist poolfinaali ilmusid meediasse lood, kuidas FC Barcelona on valmis ArĆĄavini Peterburi Zenitist vĂ€lja ostma. RĂŒndaja agent hindas Ă”iglaseks ĂŒleminekutasuks 25 miljonit eurot â toona oli maailmarekord veel Zinedine Zidaneâi kĂ€es, kelle eest maksti 2001. aastal 77 miljonit. Kodumaalt lahkus ArĆĄavin lĂ”puks alles jĂ€rgmisel talvel ja Arsenali, kuid vĂ”imalik, et Barcelona huvi mĂ”jutas tema esitust, sest poolfinaalis Hispaania vastu ei suutnud ta mĂ€ngu kuigi palju mĂ”jutada â oma osa selles oli ka hispaanlaste Brasiilias sĂŒndinud kaitsval poolkaitsjal Marcos Sennal, kes oli ArĆĄavini katmise vĂ”tnud oma peaĂŒlesandeks.
Hispaania pani oma paremuse maksma teisel poolajal. Esmalt tegi 50. minutil ilusa kombinatsiooni jĂ€rel skoori Xavi, seejĂ€rel said jala valgeks ka vahetusmees Dani GĂŒiza ja David Silva. âVĂ€ikesed ĂŒllatajadâ TĂŒrgi ja Venemaa finaali ei pÀÀsenud âselle asemel kohtusid seal gigandid Saksamaa ja Hispaania.
Finaal
HispaaniaâSaksamaa 1 : 0
33. Fernando Torres
Nagu ka tĂ€pselt 30 aastat varem, 1984. aastal oli voolava ja vĂ€ravarohke EMi finaal vastupidi kinnine ja ettevaatlik, kuid lĂ”ppes siiski selgelt parema meeskonna triumfiga. Hispaanlastel lĂ€ks kĂŒll umbes veerand tundi aega, et end kĂ€ima saada, kuid seejĂ€rel pandi paremus skoorist hoolimata veenvalt maksma. Veel enne avavĂ€ravat tabas Fernando Torrese pealöök posti, tema 33. minuti tabamus oli aga tema poolt vaadates tĂ”eline meistriteos â ehkki kaks Saksa koondislast jĂ€id seda hetke kĂ”vasti kahetsema.
Xavi lĂ€bisööt Torresele ei tundunud tekitavat erilist ohtu, kuid Philipp Lahm ja vĂ€ravavaht Jens Lehmann ei suutnud Ă€ra jagada, kumb palli peale lĂ€heb â Lahm oli juba saanud keha palli ja Torrese vahele, kuid vĂ”ttis seejĂ€rel lohakalt jala gaasilt, sest nĂ€gi, et vĂ€ravavaht oli oma joonelt hakanud vastu tulema. Torres kasutas oma vĂ”imaluse aga suurepĂ€raselt Ă€ra, pugedes kĂ€rmelt Lahmist mööda ja susates palli Lehmanni ennetades tĂŒhjaks jÀÀnud vĂ€ravasse. Nii Lahm kui Lehmann pidid peeglisse
2024 VEEBRUAR JALKA 59 AJALUGU
Hispaania kuldse ajastu arhitekt
2008. aasta EM-finaalturniir oli ĂŒks kolmest Hispaania jĂ€rjestikusest suurturniirivĂ”idust â teadupoolest triumfeeriti ka 2010. aasta MMil ja 2012. aasta EMil. Kuldsetele aastatele pani peatreener Luis AragonĂ©s aluse pĂ€rast 2006. aasta MM-finaalturniiril kaheksandikfinaalis Prantsusmaale kaotamist, kui ta mĂ”istis, et tema meeskond ei hakka olema fĂŒĂŒsiliselt piisavalt tugev ja vĂ”imas, et vastaseid alistada. SeetĂ”ttu otsustas AragonĂ©s, et paneb Hispaania koondise keskenduma tiki-taka mĂ€ngustiilile, kus esikohal on lĂŒhikesed söödud, pallivaldamine ja seelĂ€bi mĂ€ngu dikteerimine. MĂ€ngustiil, mis sai peagi tuntuks ka FC Barcelona esituses, tekitas jalgpallis revolutsiooni, mille tĂ”ukeid on tunda veel tĂ€napĂ€evalgi, peaaegu 20 aastat hiljem. VĂ€ga iseloomuliku ja eduka mĂ€ngustiiliga kasvatas Hispaania ĂŒles tĂ”eliselt kuldse pĂ”lvkonna jalgpallureid: 2008. aasta EM-koosseisu kuulus vaat et kĂŒmme tĂ”elist maailma tippklassi mĂ€ngijat: Iker Casillas, Sergio Ramos, Carles Puyol, AndrĂ©s Iniesta, Xavi, Cesc FĂ bregas, Fernando Torres, Xabi Alonso, David Silva ja nelja kolliga turniiri parimaks vĂ€ravakĂŒtiks tulnud David Villa, kes pidi finaalmatĆĄi vigastuse tĂ”ttu vahele jĂ€tma.
AragonĂ©s, kes juhendas treenerikarjÀÀri jooksul lausa seitsmel(!) perioodil AtlĂ©tico Madridi meeskonda, kelle eest ta ise aastatel 1964â1974 mĂ€ngis, veetis treenerina ligi 30 aastat Hispaania tippklubide lootsina, juhendades muu hulgas veel ka FC Barcelonat, Sevillat, Valenciat ja Real Betisi. VĂ”iduka EM-finaalturniiri jĂ€rel otsustas ta koondise peatreeneri ameti maha panna ning vĂ”ttis vastu oma viimase töökoha TĂŒrgi tipu Fenerbahçe juures, kus ta pidas vastu ĂŒhe hooaja.
Hispaania koondises vĂ”ttis AragonĂ©selt teatepulga ĂŒle Vicente del Bosque, kes jĂ€tkas edukalt AragonĂ©se juurutatud sĂŒsteemiga. AragonĂ©s suri 2014. aastal 75aastaselt leukeemiasse.
vaatama â ĂŒks lĂ”petas justkui olukorra mĂ€ngimise Ă€ra, teine tuli aga vĂ€ravast vĂ€lja olukorras, kus selleks tegelikult vajadust ei olnud. Peatreener Joachim Löw reageeris vaheajal, asendades Lahmi Marcell Janseniga.
Kuigi sakslastel tekkisid ĂŒksikud poolvĂ”imalused, pani Hispaania mĂ€ngu edenedes kĂ€ima sööduvurri, millele Saksamaal enam vastust ei olnud. Tunduvalt lĂ€hemal oli 2 : 0 kui 1 : 1 â rohkem vĂ€ravaid aga finaalis ei löödudki.
Kapten Iker Casillas sai Viinis karikat tĂ”sta enam kui 50 000 pealtvaataja ees â see oli Hispaania esimene tiitlivĂ”it pĂ€rast 1964. aasta kodust EMi. Eelmistel aastakĂŒmnetel pidevalt suurturniiridel pĂ”runud koondisest oli lĂ”puks ometi saanud vĂ”itja. Ja jĂ€rgnevad aastad nĂ€itasid, et see oli alles algus.
30,8
aastat oli Itaalia koondise algkoosseisu keskmine vanus nende turniiri avamĂ€ngus Hollandi vastu â see oli toona EMfinaalturniiride ajaloo vanim algrivistus, kuniks itaallased selle ise neli aastat hiljem ĂŒle lĂ”id. 11 mĂ€ngijast vaid kaks âAndrea Barzagli ja Andrea Pirlo â olid 20ndates.
ïĄ
Fakte 2008. aasta EMi kohta
^ 2008. aastaks valmistas UEFA uue vÔidutrofee. Sisuliselt muudeti Henri Delaunay nime kandev karikas suuremaks ning muudeti Ôige pisut selle kuju, et see oleks stabiilsem. Varasema kuue kilogrammi asemel kaalub uus karikas kaheksa kilogrammi.
^ Kuigi kolmanda koha mĂ€ngu ei toimunud, otsustas UEFA esimest korda anda kaotanud poolfinalistidele TĂŒrgile ja Venemaale vĂ€lja pronksmedalid. 2016. aastal sellest tavast loobuti.
^ Saksamaale oli tegu juba kuuenda EM-finaaliga, mis on lÀbi aegade rekord. Kuuest finaalist on nad vÔitnud kolm.
^ Holland lĂ”i surmagrupis ĂŒheksa vĂ€ravat, mis on EM-finaalturniiride rekordi kordamine â alagrupis lĂ”i ĂŒheksa kolli ka Prantsusmaa 1984. aastal.
^ Veerandfinaalis TĂŒrgi ja Horvaatia vahel pĂŒstitati kaks rekordit, mis pĂŒsivad tĂ€naseni. Ivan KlasniÄi 119. minuti avavĂ€rav on EM-finaalturniiride hiliseim mĂ€ngu avavĂ€rav, Semih ĆentĂŒrki 120 + 2. minuti viigivĂ€rav on aga hiliseim EMidel löödud vĂ€rav ĂŒldse.
Xavi
valiti turniiri parimaks mÀngijaks.
23 miljonit eurot
auhinnaraha teenis Hispaania jalgpalliliit â see oli ka maksimaalne summa, sest Hispaania vĂ”itis kĂ”ik kolm alagrupimĂ€ngu ja seejĂ€rel ka EM-tiitli. KĂ”ik kolm alagrupimĂ€ngu kaotanud Kreeka âpiirdusâ 7,5 miljoni euroga.
60 JALKA VEEBRUAR 2024 AJALUGU
Hispaania koondis meeskonna peatreenerit Luis Aragonést Ôhku loopimas. Foto: Denis Doyle, UEFA / Getty Images
Move
Tervislik ja kosutav vahepala!
LAKTOOSIVABA GLUTEENIVABA K ĂRGEVALGUSISALDU S 28 g pakis
JK vÔi FC?
2014. aasta veebruarikuu Jalka kaa nel oli Eesti naistekoondise vĂ€ravavaht Getter Laar, kes muljetas oma elust Prantsusmaa kĂ”rgliigaklubis Guingamp. Hoolimata sellest, et ta mĂ€ngis Euroopa tipus, tundis Laar ise, et ei ole veel sugugi oma vĂ”imete piiri lĂ€hedale jĂ”udnud. âSee on naljakas. Liiga on hĂ€sti tugev, ma olen vĂ€ga korralikus klubis, aga kui ma vaatan individuaalselt, siis on palju, mille kallal tööd teha ning areneda,â rÀÀkis Laar.
Oma kolumnis kritiseeris Kirsi AltjĂ”e jalgpalli noorteturniiride korraldajaid, kes kipuvad vĂ”istluste ajal pakkuma osalejatele ebatervislikku toitu. âFC Flora korraldas aasta lĂ”pus suurepĂ€rase noorteturniiri uhiuues jalgpalliliidu sisehallis. VĂ€rskes hallis tammuda oli uhke tunne, vaat et vĂ”imsam kui Disneylandi vĂ€ravate ees seista! Ikkagi meie oma suursaavutus! Milline suurepĂ€rane valgustus, hea kate, soojustusega riietusruumid, viisakad pesemistingimused, korralikud tribĂŒĂŒnid pealtvaatajaile. Ja söök? SoolapĂ€hklid ja seljanka. Coca-Cola ja pulgakommid. KrĂ”psudest ei hakka rÀÀkimagi. [---] Pole vaja toidurevolutsiooni, vaid lihtsalt pisut rohkem talupojatarkust ja hoolivust turniiri korraldajate, aga ka spordiareenide haldajate poolt. Ega ilmaasjata ei öelda, et sa oled see, mida sa sööd. Kes tahaks olla soolapĂ€hkel?â
Peatoimetaja Indrek Schwede kurjustas NĂ”mme Kaljuga, kes andis 2014. aasta alguses teada, et vahetab klubi nime euroedu taustal rahvusvahelisemaks: eestipĂ€rasest NĂ”mme JK Kaljust sai NĂ”mme Kalju FC. âEsiteks ei pane ju keegi neid tĂ€hekesi â JK vĂ”i FC â Ă”ieti tĂ€helegi. Puudub igasugune vajadus neid tavasuhtluses vĂ€lja öelda ja hÀÀldada. Teiseks on jalgpallimaailm harjunud vĂ€ga eripĂ€raste ja erikeeleliste lĂŒhenditega, mis rikastavad klubide nimesid ja mida ĂŒliharva tuleb kellelgi pĂ€he muuta, sest sellega riskitakse muutuda naeruvÀÀrseks. Kalju puhul leidis kinnitust ĂŒldteada tĂ”siasi, et klubi vÀÀrtustab vĂ€lismuljet.â
Premium liiga rubriigis vĂ”rdles Siim Kera klubide Facebooki-jĂ€lgijaskonda nende kodumĂ€ngude kĂŒlastatavusega ning leidis muu hulgas, et SillamĂ€e Kalevi puhul oli publikut mĂ€ngudel keskmiselt isegi rohkem kui neil Facebookis fĂ€nne (180 vs. 156), vastupidi oli kĂ”ige kehvem suhe aga FC Infonetil (155 vs. 4033). Populaarseim klubi Facebookis
oli NÔmme Kalju (13 505), kelle kodumÀngudel kÀis keskmiselt 250 pealtvaatajat.
PĂ”hjalikult lahati fĂ€nniĂŒhenduse Jalgpallihaigla juhivahetust ja sealseid probleeme. Tarmo KruusimĂ€e ehk Kojamehe asemel sai MTĂ juhiks Mari-Helene Kaber â Kojamees pani oma sĂ”nul ameti maha, sest ei tundnud enda ĂŒmber piisavalt toetust. Kaberi sĂ”nul hakkas paljusid segama ka Kojamehe poliitiline taust, mistĂ”ttu hakkas organisatsiooniga segunema Isamaa ja Res Publica Liidu rahvuslikum pool. Murekohaks peeti ka Jalgpallihaigla vĂ€hest juurdekasvu: 651 liikmest peeti umbes 150 mitteaktiivseks, juurdekasv olnud stabiilselt vaid kĂŒmne inimese jagu aastas.
Vanu aegu meenutas FC Flora loomise juures olnud Teet Anier, kelle pojad Henri ja Hannes (fotol) paar aastakĂŒmmet hiljem ka klubi esindusmeeskonda jĂ”udsid. TĂ€nu juhusele Florasse sattunud Anier rÀÀkis, kuidas ta pidi ĂŒheksakĂŒmnendate algul olema klubis sisuliselt Hunt Kriimsilm. âPĂ”hiĂŒlesanne oli korraldada-organiseerida klubis nii palju, kui vĂ”imalik oli (sealhulgas transport, lepingud, sponsorid jms), et asjad toimiksid soovitud suunas. Aivar (Pohlak) tĂ€itis toona ka peatreeneri rolli. Samas mina korraldasin poistele ka fĂŒĂŒsilise ettevalmistuse treeninguid ning sĂ”na otseses mĂ”ttes dikteerisin trennides jooksutempot.â
Alguse sai enam kui viis aastat kestnud traditsioon â igas Jalka numbris koostas mĂ”ni jalgpallitegelane vĂ”i muult elualalt tuntud inimene oma sĂŒmboolse algkoosseisu. Esimesena oli see au Mart Poomil, kes valis oma ĂŒheteistkĂŒmne sekka iseenda, Urmas Rooba, Raio Piiroja, Ragnar Klavani, Urmas Kirsi, Joel Lindpere, Konstantin Vassiljevi, Martin Reimi, Risto Kallaste, Andres Operi ja Indrek Zelinski.
Postritel olid Siim Tenno, Simon Mignolet, Diego Costa ja Paul Pogba, mÀngijaks luubi all Igor Subbotin.
Loe Jalka vanu numbreid aadressil
www.issuu.com/jalka!
10 AASTAT TAGASI
62 JALKA VEEBRUAR 2024
Pane end proovile!
âPane end proovileâ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist â nii viktoriinikĂŒsimuste vormis kui kĂŒsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu Ă”iget vastust kaheksa kĂŒsimuse peale kokku saad?
MÀlumÀng
1. Austria koondise vĂ€ravasuul seisis 2008. aasta EM-finaalturniiril mees nimega JĂŒrgen, kelle perekonnanimi kattub ĂŒhe rahvusvahelise terminiga, mis on pĂ€rit hispaania keelest. Ka eesti keeles on sama termin Ă”igekeelsussĂ”naraamatusse kantud. Pealkirja â[KĂŒsitav] Manâ kannab 1978. aastal vĂ€lja antud tuntud diskolaul, mida esitab Village People. Mis on selle vĂ€ravavahi perekonnanimi?
2. TĂŒrgi koondist esindas aastatel 2006â2016 50 korral kaitsemĂ€ngija, kelle perekonnanimi kattub ĂŒhe Minskis sĂŒndinud Eesti spordikuulsuse omaga. Eestlane on kĂŒll aastaid osalenud eri tiitlivĂ”istlustel, sh kolmel korral olĂŒmpiamĂ€ngudel, kuid tema ainus tiitlivĂ”istluste medal on Euroopa meistrivĂ”istluste kuld 2009. aastast. Kes on see endine TĂŒrgi jalgpallur?
3. Tabelis, kus on rivistatud mĂ€ngijad nende eest karjÀÀri jooksul makstud ĂŒleminekutasude summa jĂ€rgi, on esikohal Neymar, kelle kolm senist ĂŒleminekut on lĂ€inud maksma 378 miljonit eurot. JĂ€rgnevad Romelu Lukaku (337 miljonit) ja Cristiano Ronaldo (243 miljonit). Kes on aga tabelis neljandal kohal? 31aastase palluri eest on ĂŒleminekutasu makstud viiel korral kokku 195 miljoni euro eest. Kodumaal mĂ€ngis ta viimati 2010. aastal ning kuigi ta praegu Euroopa tippliigas ei mĂ€ngi, on ta ĂŒhest selle liiga klubist Saudi Araabiasse laenule antud. KĂ€inud platsil nii Premier Leagueâis, La Ligas, Bundesligas kui Serie A-s, vĂ”ites neist liigadest kaks, korra triumfeerinud ka Meistrite liigas.
4. Millise peatreeneri eest on jalgpalliajaloos makstud kĂ”ige suurem ĂŒleminekutasu? 2021. aastal tasuti tema teenete eest vanale klubile 25 miljonit eurot.
5. Kevor Palumetsast sai alles neljas taasiseseisvumisjĂ€rgne Eesti koondislane, kes löönud koondisedebĂŒĂŒdil vĂ€rava. Kes olid eelmised kolm?
Sina oled kohtunik
1. RĂŒndaja söödab palli vĂ”istkonnakaaslasele, kes on suluseisupositsioonil. Söödu jĂ€rel teeb kaitsemĂ€ngija hoolimatu vea rĂŒndaja vastu enne seda, kui pall suluseisupositsioonil olnud rĂŒndajani jĂ”uab. Milline on sinu otsus?
a) kollane kaart kaitsjale ja suluseis, mÀng jÀtkub vabalöögiga kaitsva vÔistkonna kasuks
b) kaarti ei tule â suluseisu tĂ”ttu jĂ€tkub mĂ€ng vabalöögiga kaitsva vĂ”istkonna kasuks
c) kollane kaart kaitsjale, mĂ€ng jĂ€tkub karistuslöögiga rĂŒndava vĂ”istkonna kasuks vea tegemise kohast
2. Mis hetkel on pall keskringis lahtilöögist mÀngu pandud?
a) kui pall puutub esimest mÀngijat
b) kui palli on löödud ja see selgelt liigub
c) kui pall on pöörelnud ĂŒhe tĂ€isringi
3. LĂŒĂŒakse penaltit. VĂ€ravavaht on enne lööki vĂ€ravajoonelt selgelt vĂ€ljaku poole astunud ja tĂ”rjub penalti. Lööja vĂ”istkonnakaaslane jĂ”uab lahtise pallini esimesena ja lööb selle vĂ€ravasse. Sinu otsus?
a) vÀrav loeb
b) penalti lÀheb kordamisele, vÀravavaht saab suulise hoiatuse, kui see oli tema esimene rikkumine, vÔi hoiatuskaardi, kui see oli tema teine rikkumine
c) jÀtkatakse vabalöögiga kaitsva vÔistkonna kasuks vÀravavahi tÔrje kohast
3. Ăige on variant a â tuleks kasutada âreeglit 18â ehk kainet -mĂ”is tust. Kuna tegevus toimub kohe pĂ€rast tĂ”rjet ja rikkumise teinud vĂ”istkonnale lĂŒĂŒakse vĂ€rav, siis tuleb kasutada eduprintsiipi.
2. Ăige on variant b.
2. Hakan Balta
1. JĂŒrgen Macho
Ăiged vastused
1. Ăige on variant c â reegel 12 sĂ€testab, et hoolimatut viga tuleb alati karistada hoiatuskaardiga. Kuna teine mĂ€ngija on suluseisus, siis ei ole vĂ”imalik eduprintsiipi kasutada. Kuna kronoloogiliselt tehti viga enne, siis tuuakse olukord tagasi ning jĂ€tkatakse mĂ€nguga rikkumise kohalt.
Vastused
PANE END PROOVILE! Foto: Liisi Troska 2024 VEEBRUAR JALKA 63
3. Philippe Coutinho
4. Julian Nagelsmann (RB Leipzigist MĂŒncheni Bayernisse)
5. Aleksandr PuĆĄtov, Urmas Rooba, Jaanus Sirel
Veebruarikuu sĂŒnnipĂ€evad
Karikatuur: Meelis Naudi
Kaks tilka vett
Aleksandr Ć apovalov Floras laenul
Maksim Kalimullin Florast laenul
Saatus viskas koondisekutsest loobunud noorele Àssale ninanipsu
Ghana ĂŒheks lootustandvamaks nooreks talendiks peetav 19aastane paremÀÀr Abdul Fatawu otsustas jaanuari keskel alanud Aafrika meistrivĂ”istlustele mitte sĂ”ita â kuigi Fatawu on hoolimata noorusest juba kirja saanud 14 koondisemĂ€ngu ja ĂŒhe vĂ€ravagi, leidis ta, et Ghana aitamise asemel soovib ta hoopis keskenduda klubikarjÀÀrile, ning jĂ€i seega Inglismaa esiliigasse Leicester City juurde, kus ta hooaja lĂ”puni Lissaboni Sportingust laenul on.
2021. aastal Ghana U20 koondisega maailmajao meistriks tulnud Fatawu otsus osutus aga tagantjĂ€rele tarkusena tragikoomiliseks eksimuseks, sest 13. jaanuaril ehk pĂ€ev enne seda, kui Ghana turniiri alustas, sai ta Leicesteri eest mĂ€ngides otse punase kaardi, mis jĂ€tab Fatawu jĂ€rgmiseks kolmeks liigamĂ€nguks pealtvaatajaks. Platsile saab ta seega naasta alles 10. veebruari kohtumiseks Watfordiga. Aafrika meistrivĂ”istlused lĂ”ppevad aga 11. veebruarilâŠ
2.02 Ălo Kikas 61 2.02 Valeri Karpin 55 2.02 Vladimir Voskoboinikov 41 2.02 Joonas Tamm 32 2.02 Reivo Vinter 27 2.02 Michael SchjĂžnning-Larsen 23 3.02 Mart Poom 52 3.02 Lauri Nuuma 37
Kristjan Lukk 32 5.02 Raiko Karpov 32 5.02 Eva-Maria Niit 22 7.02 Sepo Vilderson 61 7.02 Geit Prants 42 7.02 Liis Pello 36 7.02 Gerli Israel 29 8.02 Jan Ăun 47 10.02 Ivan OâKonnel-Bronin 51 10.02 Konstantin Nahk 49 10.02 Kristen ViikmĂ€e 45 10.02 Tarmo Neemelo 42 11.02 Raivo NĂ”mmik 47 11.02 Tihhon Ć iĆĄov 41 11.02 JĂŒrgen Kuresoo 37 11.02 Aljona Sasova 36 11.02 Magnus Villota 26 11.02 Kristen Lapa 24 11.02 Jevgeni Demidov 24 12.02 Richard Barnwell 45 12.02 Alo BĂ€rengrub 40 12.02 Andrei Sidorenkov 40 12.02 Juri Frischer 40 12.02 Pille Raadik 37 12.02 Ave-Lii Laas 25 13.02 Vladimir Vassiljev 36 14.02 Daniela Mona Lambin 33 14.02 Sander Lepik 31 15.02 Mairo Miil 24 15.02 Raimond Eino 24 16.02 Kaspar Paur 29 17.02 Liivi SĂ”rmus 32 18.02 Aivar Anniste 44 18.02 Aleksandr Dmitrijev 42 18.02 Marek KaljumĂ€e 33 19.02 Andra Karpin 45 19.02 Andreas Vaikla 27 20.02 Martti Pukk 47 21.02 Aron HĂ€rsing 35 21.02 Martin Vetkal 20 22.02 Hans NĂ€ks 63 23.02 Ants Kommussaar 77 23.02 Risto Kallaste 53 23.02 Arvo Kraam 53 23.02 Karina Kork 29 23.02 Eva-Maria Kriisa 24 24.02 Oleg Harlamov 58 24.02 Ingemar Teever 41 24.02 Silver KĂ”iv 41 24.02 Sten Jakob Viidas 21 27.02 Kristian Marmor 37 27.02 Markus Poom 25 28.02 Karl Andre Vallner 26 28.02 Aleksandr Ć apovalov 21
3.02
64 JALKA VEEBRUAR 2024 LISAAEG
Alo BĂ€rengrub 40
Samal pĂ€eval veel kahe jalkamehega (Andrei Sidorenkov ja Juri Frischer on samuti sĂŒndinud tĂ€pselt samal aastal ja samal kuupĂ€eval!) tĂ€histab 40. sĂŒnnipĂ€eva endine Eesti koondise, NĂ”mme Kalju ja FC Flora keskkaitsja Alo BĂ€rengrub. Aastatel 2004â2014 Eesti koondises 48 kohtumist kirja saanud BĂ€rengrub pallis kolm hooaega ka Norra klubi BodĂž/Glimti ridades, saades 26 kohtumist kirja sealseski kĂ”rgliigas. 2015. aastal profikarjÀÀri lĂ”petanud BĂ€rengrubil on eriline koht NĂ”mme Kalju ajaloos: just tema sai meeskonna kaptenina 2012. aastal tĂ”sta pea kohale Kalju ajaloo esimese meistrikarika. Profielu lĂ”petamise jĂ€rel on BĂ€rengrub arendanud kodukandi Raplamaa jalgpallielu, viinud peatreenerina Eesti U19 koondise EM-valiksarja eliitringi ja töötanud U19 vanuseklassi treenerina ka Tallinna Kalevis. Sel fotol mĂ€ngib BĂ€rengrub 2009. aastal Kayseris MM-valikmĂ€ngu TĂŒrgi vastu.
LHV edetabel
Detsembrikuu esikakskĂŒmmend tehingute summa pĂ”hiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis)
1. (1.) Tallinna FC Flora
2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka
3. (3.) NÔmme Kalju FC
4. (4.) FC Elva
5. (5.) FC NÔmme United
6. (8.) Paide Linnameeskond
7. (7.) PĂ€rnu JK Vaprus
8. (6.) Viljandi JK Tulevik
9. (9.) JK Tallinna Kalev
10. (11.) FC Kuressaare
11. (13.) Tallinna JK Legion
12. (10.) JK Tabasalu
13. (12.) Raplamaa JK
14. (18.) JK Welco
15. (15.) FC Tallinn
16. (â) Tartu Kalev Jalgpalliakadeemia
17. (16.) Viimsi JK
18. (14.) Rakvere JK Tarvas
19. (â) Saku Sporting
20. (â) FC Kose
LHV kaardiga toetad oma lemmikut â iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kĂŒmme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.
VANA FOTO
Foto: Lembit Peegel
2024 VEEBRUAR JALKA 65 RUBRIIK LISAAEG
Jaanuarikuu ristsĂ”na Ă”ige vastus oli ââŠseisukoht olemaâ Ăige vastuse eest vĂ”itis Indrek Schwede raamatu âEesti jalgpalli ajalugu. I osaâ Daisy Kiidron. VĂ”itjaga vĂ”tame ĂŒhendust. Veebruarikuu ristsĂ”na Ă”igeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. veebruariks. Ăigesti vastanute vahel loosime vĂ€lja Eesti meestekoondise sĂ€rgi. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.
66 JALKA VEEBRUAR 2024 RISTSĂNA