Emakeelne Sõna kinnitab ja toob rõõmu

„Usun, et iga kord, kui emakeelse piiblitõlke lugeja annab teksti kohta tagasisidet, puutub ta otse kokku elava Jumalaga,” mõtiskleb komi piiblitõlkija Nina Vattuleva. „Kui keegi loeb Jumala sõna, siis hakkab teda mõjutama Püha Vaim, selleks et ta elu uuendada, muuta paremuse poole. Meile ei pruugi see välja paista, aga Jumala Sõna täidab ikka oma ülesannet. Seepärast ma olengi Jumalale nii tänulik iga inimese eest, kes saab proovitõlgete katsetamisel emakeelse Jumala Sõna maitse suhu. See on nagu hea seeme, mis elu käigus kindlasti vilja kannab. Tagasiside andjad loevad Sõna küllap ka tulevikus ja võib julgelt öelda, et nad on tõlkijate kolleegid selles tähtsas töös. Osa katselugejatest tunneb Piiblit vähemalt veidike, aga osad puutuvad sellega kokku esimest korda. Üks mees näiteks väitis alguses kindlalt, et temal on oma Jumal ja teistesse ta ei usu. Aga ta võttis tõlke – tegemist oli Õpetussõnadega – ikkagi ette ja hakkas kõva häälega lugema. Aegamööda Nina Vattuleva tema ilme muutus ja ta tunnistas, aukartus hääles: „See on ju sulatõsi!” Ta tõi meile kohe näiteid oma elust, kuidas asjad olidki nii läinud nagu kirjas.

Hea oli näha, kuidas Sõna juhatas lugejat nägema ennast ja teisi uuel moel. Mees avastas näiteks retsepti, kuidas toimida riidude korral. Õpetussõnade 21. peatüki 14. salm on komidele tõlgitud nii: „Salajane and vaigistab viha ja kingitus põuest – tugeva raevu.” Mees järeldas: „Tuleb öelda oma vastasele siiralt midagi head, mida ta ei oskagi oodata, midagi julgustavat, mis teda rõõmustaks. Sellelt pinnalt võib siis vimma kandmata edasi elada.” „Liitusin komi piiblitõlketiimiga rohkem kui kümme aastat tagasi kolmanda tõlkijana,” jutustab Nadežda Gabova. „Minule kui usklikule tundus teema hingelähedane ja filoloogina motiveeris mind see, et Piibli tõlkimine rikastab meie keelt. Aga alles töö edenedes sain aru selle veelgi sügavamast tähendusest. Nägin ise, kuidas emakeelne Sõna inimestele mõjus: nad hakkasid seda uskuma, alkohoolikud vabanesid sõltuvuse köidikust ja asusid oma laste eest hoolitsema. Paljude juba meeleheitel inimeste elu läks jälle rööbastesse. Sain aru, et Piibli sõna on kõige parem ja tähtsam asi, mida üldse võib kellelegi anda! Viimase aasta pandeemia tingimustes on Sõna tähendus veelgi enam esile tulnud. Usklikele annab see jaksu ja rõõmu. Teised saavad lohutust ja leiavad pääsetee. Minu elul on nüüd selge eesmärk: soovin teha kõik selleks, et komid saaksid emakeelse tervikpiibli ja hakkaksid seda kasutama. Olen väga tänulik, et saan osa võtta sellest maailma kõige olulisemast tööst!” Jumala Sõna jõudmine oma handi rahvani on juba aastaid südameasjaks Ljudmila Rusmilenkole, kes on õppinud ka Tallinna Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris. Viiruseohu ajast on ta suure osa veetnud kodukülas Lopharis Obi jõe kaldal. Seal, paarsada kilomeetrit Jamali Neenetsi ringkonna keskusest Salehardist lõunas, on ta koos sugulastega emakeelseid piibliosi uurinud. „Eriti pööran tähelepanu Jeesusele Kristusele ja selgitan, mida Ta on meie heaks teinud,” räägib Ljudmila. „Koos mõnede usklike naistega oleme palvetanud nende tekstide juures. Üks neist loeb neid kodus ette oma mehele, kes vene keelt üldse ei oska. Ma loen ka ise järjepidevalt handikeelseid piiblitekste. Need lähevad mulle väga südamesse ja mõjuvad niivõrd hästi! Palvetan, et emakeelne Sõna jõuaks kõigi hantideni ja nad õpiksid selle järgi elama. Ka meie koguduses Salehardis oleme koos hantidega lugenud emakeelset Sõna ja tänanud Taevast Isa piiblitõlkeinstituudi eest. Ljudmila Rusmilenko Ema, isa ja vanema õega räägime me kogu aeg handi keelt. Õde ütleb, et võrreldes selle ajaga, kui rohkem Salehardis elasin, on mu keel siin paremaks läinud. Handi keeles me ka palvetame. Ema õpetas mulle just ühe vana handi palve: „Taevaisa, tule ligi, et toit tooks tervist ja maitseks hea.” Ma olengi nüüd enne sööma asumist seda kasutama hakanud!”

Nadežda Gabova