VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress Tartus

Mart Rannut

Soome-ugri maailmakongressid on kujunenud meie hõimurahvaste tähtsaimaks iga nelja aasta järel toimuvaks ürituste sarjaks kõikjal soome-ugri maailmas, pakkudes võimaluse nii võtta kokku arenguid ja saavutusi, kui ka jagada mõtteid ja edukaid lahendusi. Eesti Rahva Muuseumis 16.–18. juunil 2021 toimunud maailmakongressist võtsid osa 14 soome-ugri rahva esindajad, mis on üle poole soome-ugri rahvastest, seega oli kongress otsustusvõimeline. Viimane oli mureks mitmelgi põhjusel: ühelt poolt keeruline koroonapandeemia olukord, mistõttu üritust aasta võrra juba edasi lükati, teisalt idanaabri Venemaa juhtkonna järjest süvenev umbusk oma rahvaste ja kultuuriasutuste kontaktidesse läänega, eriti kui partneriks on riigis teist keelt ja kultuuri väärtustavad organisatsioonid.

Need mured jätsidki tuntava jälje kongressi töösse, mis kajastus rahvaste tagasihoidlikumas kohapealses esindatuses. Sellest saadi üle töö korraldamisega hübriidvormis, kus osaleda sai ka veebi teel. Ühtekokku osales kongressil ligi 400 inimest. Eriti esinduslikult olid kohal ungarlased, samas kui soomlased jätsid koroonale viidates tulemata (samas lubades jalgpallifännid EM-mängudeks koroonas vaevlevale Venemaale!). Venemaa vastutegevusest jäi ebameeldiv maik: kuigi Vene kultuuriminister ise kongressil tervitusega esines, üritati aktiivselt takistada delegaatide osavõttu ning kongress sisuliselt põhja lasta. Esines riigiametnike üleskutseid boikotile, Venemaa delegaatide ülekuulamisi ning ähvardusi töölt vallandamisega (suur osa delegaate töötab riiklikes kultuuri- ja haridusasutustes), piiriületamise keelde, internetiülekande häirimist ning paljut muud. Selgelt oli tunda Nõukogude ajast pärit arusaama, et teist keelt rääkivate inimeste lojaalsus on kaheldav, teistes kultuurides ei suudeta näha rikkust, olulisem on rahvaste kontrolli all hoidmine. Senise koostöö jätkumist praegune Venemaa juhtkond ilmsesti ei soovi.

Samas oleks kultuurikoostöö kolme soome-ugri riigi – Eesti, Soome ja Ungari vahel kogu soome-ugri maailma silmas pidades vägagi piiratud ega kannaks välja oma esialgset mõtet: maailmakongressi peaeesmärk on siiski hääle, staatuse ja rahvusvahelise koostöövõimaluse tagamine riigita soome-ugri rahvastele. Just neile on oluline taoline rahvusvahelise staatusega esindusfoorum, kus tuua esile oma arenguid ning probleeme. Selle kadumine oleks aga kahetsusväärne tagasilöök nende kultuurilistele püüdlustele, nende hääle vaigistamine ning pikemas perspektiivis keele- ja kultuurimõrv.

Kongressi tervitab vabariigi president Kersti Kaljulaid

Kõneleb kultuuriminister Anneli Ott

Kuigi viimasel ajal on idapoolsetele soome-ugri rahvastele ägedalt kaikaid kodaraisse loobitud, oleme me kõigest hoolimata vankrit edasi vedanud, leides samal ajal uusi tegevusvorme. Veebiülene kongress ja hübriidvorm on soome-ugri rahvastele väga vajalik kogemus. Maailmakongressi ajalooline eesmärk on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme, leida neile lahendusi ning teostada kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramise õigust kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega. Vägagi osavõturohketes teemarühmades käsitleti olulisemaid väljakutseid: keele säilitamist ja järgnevale põlvele edastamist, kakskeelsuse problemaatikat, kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ning meedia- ja kultuuriküsimusi. Jätkuva soome-ugri rahvaste arvulise -vähenemise ja venestumise taustal on mitmeski valdkonnas töö intensiivistunud, otsitakse ja levitatakse oma juuri innovatiivsel moel, toetudes kaasaegsele tehnoloogiale ja teadmistele, et paremini oma keeli ja kultuure arendada ning nende kasutamist võimaldada ja julgustada.

Soome-ugri rahvastel on kuulsusrikas minevik. Kunagisest enamikku Põhja-Euroopat ning Uuraleid ja Volgat kontrollinud soome-ugri hõimude konglomeraadist (pakuksin perioodiks pronksiaja algust 12. sajandil eKr – 10. sajand A. D.) on praeguseks järel vaid tagasihoidlik meenutus kolme rahvusriigi näol (Eesti, Soome ja Ungari), Venemaa paljudest rahvastest on järel vaid riismed. Ometi oli vaid 40 aastat tagasi mordvalasi rohkem kui eestlasi, 50 aastat tagasi võis komi keeles saada ka keskharidust, 100 aastat tagasi ei osatud mitmetes soome-ugri keskustes vene keelt ning üritati kohale saadetud võimumehi panna rahvuskeelt ära õppima. Hõimurahvaste olukord on vägagi erinev, kuid soome-ugri idapoolne maailm on jätkuvalt kriisis. Emakeelset haridust on võimalik saada vaid mõne üksiku keele puhul külakoolides, linnastuvad soome-ugri keelt emakeelena kõnelejad lähevad keskkonna survel üle vene keelele, tihtipeale ei oska järgnev põlvkond oma isade keelt üldse ning häbeneb oma rahvust. 2018. aastal muutis Vene riigiduuma soome-ugri keelte õppimise vabatahtlikuks, mis sisuliselt rahvusliku hariduse hävitas: neil keeltel pole ühiskonnas enam kasutust ning nii on need taandunud vaid kodukeelteks külades. Siiski on miskit veel alles: jätkuvad minimaalsel tasemel soome-ugri keelte tunnid koolis, valmistatakse ette emakeeleõpetajaid ja antakse välja ka vähest õppevara. Lisaks on ka meediatooteid: mõni harv ajaleht ja raadiosaade, õhinapõhine omakeelne veebinurk jms.

Selles valguses on tore positiivse hõlvamise saavutusena ära märkida samas tugevnenud kristlikku tööd ning Pühakirja levikut soome-ugri idarahvaste seas. Ennekõike tuleks siin märkida Helsingi Piiblitõlkeinstituudi järjekindlat ja tulemuslikku tegevust soome-ugri rahvaste hulgast pärit tõlkijate juhendamisel ja koolitamisel, tänu kellele ja millele on emakeelne Jumala Sõna jõudnud suuremal või vähemal määral pea kõigi hõimurahvasteni.

Kongressil oli ka vaimulik osa, algas see kahe eksooti-Kongressil oli ka vaimulik osa, algas see kahe eksootilise palvusega: Tartu Jaani kirikus pidasid oikumeenilise lise palvusega: Tartu Jaani kirikus pidasid oikumeenilise avapalvuse kristlased ning Toomemäel maausulised (osa avapalvuse kristlased ning Toomemäel maausulised (osa soome-ugri rahvaid on siiani animistid). Kristlik palvus

Kongressil Eesti Rahva Muuseumis

Soome-ugri keelte säilitamise ja arendamise teemaistungit juhatab keeleteadlane Mart Rannut

Ungarlaste delegatsioon koos külalistega Tartu vanalinnas

oli lisaks oikumeenilisele esindatusele, kus teenisid vai-oli lisaks oikumeenilisele esindatusele, kus teenisid vai mulikud eri konfessioonidest, samas ka paljurahvuseline, mulikud eri konfessioonidest, samas ka paljurahvuseline, kus lisaks paljude hõimurahvaste teenistusel osalemisele kus lisaks paljude hõimurahvaste teenistusel osalemisele loeti eri keeltes ka piiblilektsioone ning lõpus Meie Isa loeti eri keeltes ka piiblilektsioone ning lõpus Meie Isa palvet. Lauludeks olid õp. Mart Jaansoni valitud põne-palvet. Lauludeks olid õp. Mart Jaansoni valitud põne vad kristlikud regilaulud, eeslauljaks Kristjan Luhamets. vad kristlikud regilaulud, eeslauljaks Kristjan Luhamets. Lisaks kaunistas palvust oma marikeelse lauluga Anna Lisaks kaunistas palvust oma marikeelse lauluga Anna Makeev. Tervituskõne pidas piiskop Joel Luhamets, kes Makeev. Tervituskõne pidas piiskop Joel Luhamets, kes vaese Laatsaruse ja rikka mehe hoiatava tähendamissõna vaese Laatsaruse ja rikka mehe hoiatava tähendamissõna valguses rõhutas, et teiste hõimurahvaste vajadusi on hea valguses rõhutas, et teiste hõimurahvaste vajadusi on hea õigel ajal märgata, me vajame üksteise tuge ja osadust. õigel ajal märgata, me vajame üksteise tuge ja osadust.

Kongressil on nende mõtete raames just meie vähe-Kongressil on nende mõtete raames just meie vähe mate hõimurahvaste jaoks erakordne tähtsus – just neil mate hõimurahvaste jaoks erakordne tähtsus – just neil üritusel tunnevad need rahvad, kuivõrd tähtis on nende üritusel tunnevad need rahvad, kuivõrd tähtis on nende keel ja kultuur, rahvuslik identiteet ja selle kõige väärtus-keel ja kultuur, rahvuslik identiteet ja selle kõige väärtus tamine ning hoidmine. Aidaku selles meid Jumal! tamine ning hoidmine. Aidaku selles meid Jumal!