Kiiker 55 12.24

Nr. 55

detsember 2024

RAHULIKKE JÕULE JA MEELDIVAT AASTAVAHETUST!

Foto autor: Ave Piikman, EMSA kalendri fotokonkursi võitja

2

Nr. 55, detsember 2024

SISUKORD: 30 aastat ml Estonia hukust

lk. 3

Eesti transpordivaldkonna ametiühingute seisukohad Kliimakindla majanduse seaduse eelnõule

lk. 4

Väljavõte Kliimaministeeriumi poolt töös olevast eelnõust

lk. 8

ITF-i 46. KONGRESS

lk. 9

ITF-i Marrakechi kongressi pildigalerii

lk. 11

EMSA infopäevad D-terminalis

lk. 13

Osakondade struktuuri muudatuste aasta

lk. 13

Töötame koos. Palju turvalisem.

lk. 14

Mis toimub Eesti hotellisektoris: töötajate õigused surve all

lk. 15

CIC kampaania

lk. 16

Rahvaste Ühenduse juhid: uppuvad riigid peaksid säilitama oma merepiirid

lk. 17

Ukraina kohus andis korralduse müüa 2018. aasta vahejuhtumiga seotud Vene tanker

lk. 17

Värsked köögiviljad - võti meremeeste õnne juurde?

lk. 18

Suurbritannia politsei tabas Kenti ranniku lähedal kalalaeva 400 kilo kokaiiniga

lk. 18

Kreeka praamipiletite hinnad tõusevad alates 2025. aastast, seoses meremeeste palgatõusu kokkuleppega

lk. 19

ITF-i uudiseid

lk. 20

Naiste Komitee koosolek Brüsselis

lk. 21

1. mai pildigalerii

lk. 22

EMSA suvepäevad Ratturi talus

lk. 24

Bojaarid Hiiumaal

lk. 25

EMSA suvepäevadi pildigalerii

lk. 27

Tutvugem uute usaldusisikutega

lk. 29

Galeeriorjast admiraliks

lk. 30

Nalja nabani

lk. 33

Nr. 55, detsember 2024

3

30 aastat ml Estonia hukust Käesoleva, 2024-nda aasta kõige tähelepanuväärsem sündmus merendusvallas on ilmselt ml Estonia huku aastapäev ja sellega seonduv. Teatavasti sai see kurb ja traagiline sündmus ajendiks ka EMSA loomisele 1995.aastal, esmalt 20.aprillil Stockholmis toimunud 16 laevalt pääsenud laevapere liikme osalusel toimunud initsitiatiivgrupi koosolekul, kui sellele 7. juunil järgnenud asutamiskoosolekul, Tallinnas, Õpetajate majas, Raekoja pl.14. Esimesel aastal 350 liikmeni kasvanud organisatsioonist sai vahepeal 3000-liikmeline, mis peale Covidi aegseid üle 1000 töökoha koondamisi meie töökohtadel laevades ja Vene-Ukraina konflikti tõttu koondamistele sadamates, on tänaseks taastunud üle 2500-liikmeliseks.

Kogu 30 aasta jooksul on nii kommertsajakirjanduse kui ka kahjuks meie Rahvusringhäälingu infokanaleid täitnud kõikvõimalikud spekulatiivsed teooriad, kuidas ja miks ml Estonia hukkus. Oleme seda juba korra Kiikris kajastanud, et vastus oli kirjas juba 1994.a. 2.detsembri Eesti Sõnumite ülevabariigilises ajalehes ja kirjutatuna Raivo Palmaru poolt. Nüüd, juba kokku vist viimase 4-5 aasta jooksul on nn. uuele uurimisele magama pandud paar miljonit meie maksumaksjate ja vähemalt 6 miljonit Rootsi maksumaksjate raha ning me oleme jätkuvalt samas kohas. Mõttetus, sest kahjuks sisuliselt pole kaasatud päris asjatundjaid ega ka mitte ml Estonia töötanud ning siiani elus olevaid meremehi. Tänaste plaanide kohaselt jätkub see epopöa veel paar aastat.

Käesoleval aastal otsustas EMSA juhatus oma augustikuisel istungil pöörduda Vabariigi Presidendi poole ettepanekuga tagasiulatuvalt riiklike aumärkidega ära märkida ml Estonia huku traagilisel ööl oma ennastsalgavusega ja vaprusega laeval viibinute päästmisega silma paistnud laevapere liikmeid, postuumselt kapten Avo Pihti (kes oli laeva pardal oma vabast vahetusest) ja madrus Valdur Matt. Meie soov oli pöörata aastatepikkune kriitika laevapere tegevuse osas laevahuku ööl tegelikkuses aset leidnu suunas – meeskond suures enamuses täitis oma ametikohustuse kuni viimase võimaluseni ja seetõttu suudeti väga kitsas ajaraamistikus, külmas ja tormis, päästa

ikkagi märkimisväärne hulk inimesi, tervelt 182. Meie pöördumist toetas ka Merendusnõukoda (vt.lisatud kirja). Kahjuks vastas Vabariigi Presidendi kantselei meile äraütlevalt.

Teine suurim ja kogu Eesti meremeeskonda ehk mõjutavad teema on peidus Kliimaministeeriumi tegemistes. Esmalt nn. kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise protsess ja merel töötamise tingimusi muutev, tõenäoliselt Meretöö seadust (MTS) ja võib ka olla, et Töölepingu seadust puudutav, seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus. Mõlema osas saate EMSA seisukohtasid lugeda ametlike kirjade koopiatest, mis sellele sissejuhatavale kirjale järgnevad.

Tänase seisuga on mõlemad teemad jätkuvalt avatud, Kliimaseadus pole Valitsusest Riigikokku liikunud ja samuti pole teada MTS väljatöötamiskavatsuse hetkeseis. Viimane peaks küll minema valitsusasutustele kooskõlastusringile novembris, aga esimesega on asi keerulisem, kuna see sai hävitava hinnangu kõigilt sotsiaalpartnerluse osapooltelt kui ka valitsusasutuste endi seest.

Riigiasutustega, kes vastutavad töötingimuste seaduslikkuse eest Eesti lippu kandvatel alustel, oleme madistanud seoses ml Nanto, mis seilab Hispaania mandriosa ja Kanaari saarte sadamate vahel. Sellest kirjutasime pikemalt eelmises Kiikris. Tänaseks on selle vaevarikka protsessi tulemusena, milles tulid meile abiks ITF-i ehk meie katusorganisatsiooni hispaanlastest kolleegid, kohalikud ITF-i inspektorid, niikaugele, et Tööinspektsioon on teinud mais ja juunikuus kolm ettekirjutust rikkumiste kõrvaldamiseks töölepingutes ja väidetavalt on tööandja, Lanemeri OÜ, need ka kõrvaldanud. Aga kogu kontroll ja puuduste kõrvaldamine on toimunud ainult e-kirjade kaudu esitatud elektroonsete dokumentide ning selgituste vahendusel, mis tähendab, et tegelik olukord laevas võib olla seaduslikkuse järgimisest kaugel. Hoiame antud alust jätkuvalt tähelepanu all ja meie hispaanlastest vennad on lubanud teha peatselt laevale korduskülastuse. Kes ei mäleta, siis oli tegemist rahvuse alusel dikrimineerimisega tööta-

Jüri Lember, EMSA esimees sus, ületunnitöö regulatsiooni ja tasustamise rikkumisega, riiklikel pühadel ettenähtud topelt töötasu maksmata jätmisega jne.

Juba maikuus alustasime kollektiivläbirääkimise maratoni Ts Shippingus, mis opereerib täna vaid ühe alusega, jäämurdjaga Botnica. Laev on üle 25 aasta vana ja seal jätkub probleeme nii alusega kui ka sisuliselt käesoleva aastani puudunud kollektiivsete töösuhetega.

Oleme kohtunud tänaseks juba seitsmel korral, kuid kokkulepet ja lõpplikku lahendust sellistes teemades nagu summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus, kuu versus tunnipalk, tööpäeva pikkus ning vahetustega tööaja korraldus, jätkuvalt ei ole. Selle laeva perel on tänaseni kuupalk, kodus kahenädalased töövahetused, 6 kuuline summeeritud tööaja arvestus ja 10 tunnine tööpäev.

Kollektiivse läbirääkimise kaudu tahab/ unistab tööandja, keda esindab täna uus TS Shippingu tegevjuht, kapten Vahur Ausmees, sisse viia 12 kuulise summeeritud tööaja arvestuse, panna mehed kodus terve kuu järjest tööle ja maksta igakuiselt tunnipalka. Samas ei soovita kokku leppida mitte üheski ametiühingu ehk meie EMSA poolt esialgselt lepingu projektis olnud tingimuses nagu staažitasud, tulemuspalga konkreetsetes kriteeriumites, sotsiaalsestes garantiides pensioniea lähedusse jõudnud võimalikele koodnatavatele, samal ajal kiivalt keeldudes ka avaldamast, millise palgatõusu numbriga oldaks nõus 2025. aastaks. Loodame, et laevapere sälitab koos EMSA-ga üksmeele ja saavutame palgatõusu koos senini kehtinud soodsate töötingimustega.

4

Oleme alustanud kollektiivläbirääkimisi ka Riigilaevastikus, kus töötavad emsakatest lootsid ja kaatrimehed. Ikka eesmärgiga säilitada vähemalt reaalpalk, mis tänase inflastiooni puhul tähendab mingi 4-5% palgatõusu. Ettevõtte juht Andres Laasma on meile kinnitanud, et tänaseks on temal asutuse juhina suunis hoida 2025.a. haldusja personalikuludelt kokku 5% kulusid, 2026.a. veel 3% ja 2027.a. veel 2. Seega kolme aasta jooksul üle 10%. Seega rääkimata kokkuhoiukohtadest, väidab ettevõtte juhtkond, et palgatõusu kolm aastat ei tule, sest koondada polevat ka kedagi.

Elame - näeme. Esmaspäeval kohtume taristuminster Svetiga ja püüame kivist pappi välja võluda. Aga argumente meil on.

Läbirääkimise ettepanek on tehtud ka DFDS Eesti filiaalile, mis opereerib Paldiski-Kappelskäri liinil ro-paxiga. Seal on meie liikmeskonna taotlus 7% palgatõus.

Terve aasta oleme rõhku pannud uute liikmete värbamisele. Novembrisse paigutus sügisene värbamiskampaania koos kuupäevade ja tegevustega. Üleeile saime Va-

Nr. 55, detsember 2024

nasadama infolauas toimetades 9 uut liiget.

Aga kerge see töö pole kui sadamates on jätkunud koondamised ja laevadel meie kollektiivsed töösuhted koos iga-aastase palgatõusuga kenasti paigas, ehk siis muresid vähe.

Kõigele lisaks tegeleme ikka merekultuuri ja -haridusega. 7.novembril initsieerisime Orissaares Saaremaal mereklasside taastamise arutelu suure ümalaua näol, et meil ikka maast-madalast kasvaks meremehe elukutsest huvitatutele järelekasv. Kohal olid nii ELML, ELJL kui Mereakadeemia, lisaks kohalikele koolijuhtidele, valla ning osavalla esindajatele. Arvuti teel kuulsime ELL, Haridus-ja teadusministeeriumi kui ka Transpordiameti esindajaid.

Murelikuks teeb loomulikult riigis toimuv.

Väga suuri maksumaksja rahasid puudutavaid otsuseid tehakse ülepeakaela, jätkatakse lingukivina kaelas oleva ning kahjuliku Rail Baltica projektiga (mis toob igaaastase tõelise kahju alles peale Eestipoolse trassiosa valmimist, kuna ei reisijaid ega kaupu ei saa peaaegu olema), Nor-

dica tegi täna pankrotiavalduse, Tervisekassal on puudu 200 miljonit ja Rahvusringhääling hämab, tõenäoliselt poliitiliste suuniste tõttu arstide igakuise kõrge töötasu numbriga, täpsustamata mittme tunni töö eest seda on makstud. Täna selgus, et Riigikogu on ühe ja kahe, 3-8 aastase lapsega kodus olevalt vanemalt võtnud alates järgmisest aastast ära õiguse haiguskindlustusele, mis senini teise vanema tööl käimise ja sotsiaalmaksude tasutuse korral oli olemas. Seda ilma igasuguse mõjuanalüüsita kui ka arvestamata Töötukassa märkustega, et 1050 täna teadaoleva koduse lapsevanema puhul võib see lugu tulla riigile kulukam kui täna nende emade eest makstav ravikindlustusmaks.

Aastalõpp läheneb ja kiirus on peal. 10.11.detsember püüame läbi viia aastalõpu volikogu, veidi pidulikuma nagu tavaks.

Sellel võtame vastu järgmise aasta eelarve ning tegevuse priroriteedid. Peame meeled selle aasta parimaid usaldusisikuid ja õhtut naudime vabas vestlusringis koos saunaga.

Loe siit lisaks:

Eesti transpordivaldkonna ametiühingute seisukohad Kliimakindla majanduse seaduse eelnõule Antud seaduseelnõu (edaspidi tekstis SE) sissejuhatuses on öeldud, et SE loob aluse kliimakindlaks, konkurentsivõimeliseks ja vastupidavaks majanduseks, seades kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist.

Kahjuks ei saa me selle seisukohaga nõustuda kuna SE seletuskirjas puudub tõsiseltvõetav kliimakindlale majandusele suunatud meetmete reaalse teostatavuse hinnang ning mõjuanalüüs.

Ainuüksi kõige olulisema kliimameetme, suures mahus taastuvenergia tootmise võime loomine, on märkimisväärse kuluga ettevõtmine. Ennekõike suuremahulistele meretuuleparkide rajamise kavale ülesse ehitatud tootmisvõimsuste kasvatamine

tingib energiahindade olulise kasvu, sest merelt lähtuv tuuleenergia on ekspertide hinnangul suurusjärgus 30% kallim kui maismaale rajatud tuulegeneraatorite oma. Puudub ka kallihinnaline elektrivõrk, mis tuleb spetsiaalselt meretuulikute tarbeks rajada ja jällegi elektritarbijatele edasi kanduvate täiendavate maksude näol. Sellele lisandub veel kulukas hooldus, looduskeskkonna reostus ja hilisem kallihinnaline amortiseerunud tuulikute utiliseerimine.

Teatavasti on ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime tervikuna seotud sisendallikate, ennekõike energia, toorme ja kvalifitseeritud tööjõu kui ka riigi maksukeskkonnast tuleneva tervikliku kulubaasiga ehk hinnaga.

SE seletuskirja lk.13 on kirjas, et hiljemalt 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoone-

gaaside netoheidet ja majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Jääb ebaselgeks, millele selline optimism tugineb. Kas SE koostajad on kavandanud lõplikult sulgeda mitmed Eestile traditsioonilised majandusharud, omamata selget visiooni, millega need asenduvad ja kust tekivad samaväärsed töökohad Eesti elanikkonnale?

Samas lk.13 on välja toodud eesmärk toota 100% elektri tarbimise mahust taastuvatest allikatest aastaks 2030, mis on kõigi seni teadaolevate ekspertarvamuste kohaselt nonsenss. Samuti nagu ka sealsamas toodud väide, et väiksem keskkonna jalajälg on justkui millegi tootmisel aina enam konkurentsieeliseks. Me kõik teame, et see on pooltõde, sest toote või teenuse konkurentsivõime turul, ennekõike globaalsel turul, otsustab ikkagi toote või teenuse hind.

Nr. 55, detsember 2024

SE kavandatud kliimameetmed on ilmselgelt, peamiselt tänu energia hindade kasvatamisele, suunatud teenuste ja toodete omahinna, see-läbi ka turuhinna tõusule.

Ennekõike eeltoodut arvesse võttes on enne seaduseelnõu lõplikku sõnastamist ja Riigikogu menetlusse andmist möödapääsmatult vajalik väga põhjalik mõjuanalüüs või teise variandina igasuguste kindlate tähtaegade SE sätetest kõrvaldamine.

Meie hinnangul ja tulenevalt käimasolevast sõjalisest konfliktist ja sellele eelnenud COVID pandeemiast, ei ole ka Euroopa Liidul tervikuna pääsu eelnevatel aastatel püstitatud kliimaeesmärkide saavutamise tähtaegade muutmisest kuna see on muutunud liikmesriikide majandustele üle jõu käivaks ülesandeks.

Teine murekoht, mis SE tekstiga tutvudes selgelt silma paistab, on suuremahulise lisabürokraatia tekitamine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse asutustele, mis institutsioonid omakorda hakkavad SE kavandatu kohaselt nõudma ettevõtetelt ja asutustelt tohutut hulka lisanduvat ning regulaarselt esitatavat aruandlust (SE §35, §37, §38, kogu 8. ptk. §43 - §48 jt.).

Siin on selge vastuolu nii täna riigis võetud suunaga bürokraatia vähendamiseks kui ka suunaga majanduskeskkonna konkurentsivõime parendamiseks. SE seletuskirja lk.11 on kirjas, et „Eelnõukohase seadusega nähakse ette ka regulaarse kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise alase aruandluse, seire ja prognooside koostamise kohustus, mille eesmärk on jälgida vastavate eesmärkide täitmist ning prognoositud heite vähendamise trajektoori, metoodikate ja andmete täienemist, ...“. Seoses hulga lisanduva bürokraatiaga ei ole selge kui mitu täiendavat töökohta tuleb luua avalikus sektoris või kui palju ning millise kogusumma maksumaksjate raha eest tellida kallihinnalisi uuringuid erasektorist.

5

Juhul kui see ongi eesmärk teel konkurentsivõimeliseks ja kliimakindlaks majanduskasvuks ehk siis turgutada mitte midagi tootvaid ja mitte midagi eksportivaid ettevõtteid ja asutusi, siis on midagi meie riigis väga valesti ja oleme kiirendamas liikumist majanduskrahhini.

Kolmas murekoht. SE seletuskirja lk.13 on kirjas, et „Maavarade valdkonnas võib Eesti konkurentsieelis tulevikus olla selliste ressursside kasutuselevõtt ja kohapealne väärindamine, mille järele on rahvusvahelisel turul suur nõudlus, nagu kliimaneutraalse majanduse tarvis kriitilise tähtsusega toormed ja nendest valmistatud seadmete komponendid.“ Sedavõrd oluline konstateering peaks sisaldama konkreetsust, mis maavaradest jutt, mis piirkonnas, millises mahus ning ka selgitust kuivõrd suurt loodus- ja elukeskkonna kahjustamist seoses antud maavarade kasutuselevõtuga kavandatakse.

Neljas murekoht. §53 alusel peab Kliimaministeerium koos Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga välja selgitama 2027.a.

1.jaanuariks meetmed, millel on kliimaja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaline mõju ja mille kasutamine tuleks lõpetada hiljemalt 2035.aastaks.

Kirjas on, et selle tegevuse aluseks võib võtta Riigikontrolli 2022.a. apriliis koostatud ülevaate vastuolulistest majandusmeetmetest. Selline ebakonkreetne lähenemine ja selle seadustamine jätab väga suure ruumi tõlgendusteks ning meie hinnangul ohustab paljusid Eesti majandusele olulisi valdkondi nagu näiteks põllumajandus.

Kokkuvõtteks.

Meile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud SE on väga toores, ei oma mõjuhinnangut Eesti majandusele ning eestimaalaste töökohtadele, samuti nagu ka kogu ühiskonna heaolule ning hakkamasaamisele. Pelgalt toores visioon nn.

rohemajanduse tekkele läbi administratiivsete meetmete ja kliimakindla majandamise seaduse jõustamise, ei anna Eesti ettevõtjatele ega töötajaskonnale mitte mingisugust kindlust tegeliku konkurentsivõime ja heaolu kasvu osas, vaid pigem vastupidi. Kavandatud kujul SE edasist menetlemist ilma oluliste muudatusteta ja konkreetsete detailidega mõju ning teostatavushinnanguta me ei toeta.

Jüri Lember, Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ Üllar Kallas, Eesti Transpodi -ja Teetöötajate AÜ Merendusosakond Teie e-kiri 16.08.2024 Kliimaministeerium Meie 21.08.2024, nr.1-236

6

Nr. 55, detsember 2024

Alar Karis

Meie: 13.09.2024

Vabariigi President

Ml Estonia huku 30.aastapäev

Lugupeetud härra President Eesti Merendusnõukoda toetab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ettepanekut riikliku aumärgiga ära märkida 28.septembril 1994.aastal tormisel Läänemerel, ml Estonia hukkumise olukorras, erakordset ennastsalgavust ja vaprust ülesse näidanud laevapere liikmeid.

Nii laeva pardal töökohustuste välisel ajal ehk sisuliselt reisijana viibinud Avo Piht, laeva vaba vahetuse kapten kui ka tööl viibinud madrus Valdur Matt, käitusid Eesti kodanikule ja meremehele kohaste ning ära märkimist väärivate parimate isikuomaduste kohaselt.

Kõnesolevad meremehed, kapten Avo Piht suure tõenäosusega postuumselt ja madrus Valdur Matt elusalt, vajavad Eesti Vabariigi poolt ametlikku tunnustamist.

Samuti kui meremeeste esindusorganisatsioon, loeme, et Eesti Vabariik peaks tegema kasvõi 30.aastat hiljem esimese positiivse sammu pikas laevapere tegevuse kritiseerimise ja negatiivsete kuvandite jadas.

Nõustume ka sellega, et enamusel laeva meeskonna liikmetel polnud võimalik katastroofi toimumist väärata ja enda elusid ohtu seades tegutsesid nad ennastohverdavalt kuni viimaste pääsemisvõimalusteni.

Ml Estonia laevapere liikmetele teenetemärgi omistamine annab kindlustunnet ja motivatsiooni teha merel oma rasket tööd nii meie tänastele kui ka tulevastele meremeestele.

Viitseadmiral Tarmo Kõuts Eesti Merendusnõukoja president

Kopli 101 Tallinn 11712 ESTONIA Phone/Fax 6135528

Nr. 55, detsember 2024

7

EMSA seisukohad Meretöö seaduse (MTööS) VTK projekti kohta 1.

Probleem 1, tähtajaliste töölepingute regulatsioon EMSA seisukoht: Toetame VTK-s toodud ettepanekut lahendada probleem laiendatud kollektiivlepingus kokku lepitud erisuste lubamise kaudu. Selleks tuleks täiendada MTööS §-ga 13 lg 4: Kollektiivlepinguga, mis on sõlmitud kollektiivlepingu seadus § 42 alusel, võib määrata kindlaks, millistel tingimustel tähtajalisi töölepinguid loetakse järjestikuseks või millistel tingimustel tähtajalisi töölepinguid loetakse määramata tähtajaga töölepinguteks.

EMSA võimalikud kompromiss-seisukohad juhul, kui nõustutakse kaotama ära täna kehtiv summeeritud tööaja arvestamise võimalus meretöö suhetes ja juhul, kui jääb kehtima MTööS §-s 13 lg 1 ettenähtud alused, milliste olemasolul üldse võib tähtajalise meretöö lepingu sõlmida: Eeltoodud lisatingimustel oleme nõus leevendama tähtajaliste lepingute sõlmimist kas 31.07.2019.a. kokku lepitud alusel ehk variant 1: Tähtajalise töölepingu paindlikkuse suurendamist lubab kolmeaastane periood, mille jooksul tööandja ja töötaja võivad korduvalt lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Kui pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul pooled sõlmivad uue töölepingu, siis muutub töösuhe algusest peale tähtajatuks. või variant 2 (Hollandi mudel): Juhul kui tähtajalised töölepingud on järjestikused ja ületanud 36-kuulise perioodi, viimane leping tähtajatuks, kui lepingute vahele ei jäänud rohkem kui 6 kuud. Samuti loetakse juhul, kui töötajaga on sõlmitud rohkem kui kolm järjestikust tähtajalist lepingut, viimane leping tähtajatuks, kui lepingute vahele ei jäänud rohkem kui 6 kuud. Teatud juhtudel (“the intrinsic nature of the business operations) 36-kuulist perioodi ja kolme kuud võimalik kollektiivlepingu alusel pikendada vastavalt 48 kuuks ja kuueks kuuks. Erandid üldnormist on lubatud erandjuhtudel (kollektiivlepingu alusel, juriidilise isiku juhtkonna töötajatega, töötaja hariduse saamise eesmärgil, tööpraktika eesmärgil, töölepingu puhul alaealisega, töölepingu puhul vanaduspensioniikka jõudnud isikuga, asendus-õpetajaga sõlmitud töölepingu puhul).

2.

Probleem 2, töö-ja puhkeaja regulatsioon EMSA seisukoht Ei nõustu ELL seisukohaga, et vähendada tingimusteta iganädalase puhkeaja piirangut 84 tunnilt 77 tunnile. Juhul kui nõustuksime, siis taotleme summeeritud tööaja arvestuse võimaluse ära kaotamist merel töötamise puhul. Rahvusvahelise tavapraktika alusel meretöösuhetes mitte mingit tööaja summeerimise võimalust ei eksisteeri.

Eelistame VTK-s tehtud ettepanekut sätestada töö-ja puhkeaja erisuste lubamine laiendatud kollektiivlepingutes kokku lepitud alusel ( kollektiivlepingu seaduse § 42 toodud võimalus).

Juhul kui VTK peab regulatiivseks võimaluseks MTööS-i tööaja eriregulatsiooni loomist, siis meiepoolne ettepanek tõstatatud probleemide lahendamiseks oleks seotud TLS-s toodud ületunnitöö regulatsiooni leevendamisega, ennekõike: meretöölepingu puhul on tööandjal õigus nõuda ja töötajal õigus teha kuni 103 ületundi 30 päevases perioodis ja selle osas MTL sõlmimisel kokku leppida (MTööS-sse tuuakse sisse erinorm võrreldes TLS-ga); meretöölepingu puhul ületunnitöö hüvitab reeder rahas, makstes laevapere liikmele 1,5-kordset töötasu (MTööS-sse tuuakse sisse erinorm võrreldes TLS-ga) ELL täiendavate ettepanekute osas ei ole EMSA-l vastuväiteid ELL ettepanekule tõsta reisi ajal antava toitlustamise maksuvaba piirmäära. Ülejäänud ELL täiendavad ettepanekud ei ole EMSA-le vastuvõetavad ja VTK suhtes on need ettepanekud asjakohatud.

Lugupidamisega Jüri Lember, esimees

Pärnu mnt. 41a 10119 Tallinn ESTONIA

/allkirjastatud digitaalselt/

telefon/faks: 611 6390 e-post: info@emsa.ee http://www.emsa.ee

Reg. nr. 80122993 Swedbank A/a EE962200221011390973

8

Nr. 55, detsember 2024

Väljavõte Kliimaministeeriumi poolt töös olevast eelnõust Probleem 1 Eelistatud lahendus oleks pooltevahelise kollektiivlepingu sõlmimine. Sellise lahenduse korral saavad pooled ise kokku leppida, milline tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioon kehtestada.

Regulatiivseks lahenduseks oleks MTööS (§ 13) täiendamine lõikega, mis looks tähtajaliste lepingute sõlmise eritingimuste kokkuleppimise võimaluse kollektiivlepinguga.

Kehtiva õiguse kohaselt saab tähtajalist töölepingut järjestikku sõlmida kaks korda ning pikendada ühe korra viie aasta jooksul. Kui töölepingut sõlmitakse rohkem kui kaks korda järjest või pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse tööleping kehtiva õiguse järgi algusest peale tähtajatuks. Selline regulatsioon on piirav ning takistab lühiajaliste tähtajaliste töölepingute sõlmimist, isegi kui töösuhte pooled soovivad pikemat aega ajutisi töölepinguid sõlmida.

Tööturu pooled leppisid 26.08.2024 toimunud kohtumisel kokku, et probleemi saaks lahendada nii, et kollektiivlepinguga saab teha järgmise erisuse: „Tähtajalise töölepingu paindlikkuse suurendamist lubab kolmeaastane periood, mille jooksul tööandja ja töötaja võivad korduvalt lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Kui pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul pooled sõlmivad uue töölepingu, siis muutub töösuhe algusest peale tähtajatuks.“ Lisaks seadusemuudatuste vastuvõtmisele tuleks vajadusel ametiasutuste kodulehtedel avaldada ka selgitused.

Regulatsiooni potentsiaalne sõnastus on järgmine: „Pooled võivad kollektiivlepingus kokku leppida, et tähtajalise mere-

töölepingu võib kolme aasta jooksul piiramatu arv kordi sõlmida meretööseaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid arvestamata/sõlmida ilma mõjuva põhjuseta. Kui pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul sõlmivad pooled uue (tähtajalise) meretöölepingu, siis loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.“

Probleem 2 Eelistatud lahendus oleks kehtiva regulatsiooni muutmine. Tööturu pooled jõudsid 26.08.2024 toimunud kohtumisel konsensusele, et töö- ja puhkeaja probleem lahendatakse ületunnitöö regulatsiooni loomisega meremeestele, kes ei tööta summeritud tööaja alusel.

Erinorm TLSi töö- ja puhkeaja regulatsioonist luuakse MTööSi järgmiselt: „Meretöölepingu puhul on tööandjal õigus nõuda ja töötajal õigus teha kuni 103 ületundi 30 päevases perioodis. Tööandja hüvitab ületunnitöö tegemise rahas, makstes ületunnitöö teinud laevapere liikmele 1,5-kordset töötasu. Ületundide tegemise nõue lepitakse kokku meretöölepingus.“ Summeerimata tööaja regulatsiooni ettepaneku käis välja kaasamiste käigus EMSA. Ületunnitöö küsimus on sarnaselt lahendatud ka Soome õiguses (vt 8. punkti), kus kollektiivlepingus on kindlaks märgitud, et töötaja teeb 30 päeva jooksul 103h ületunnitööd.

Regulatsiooni tulemusena jääks merendusse kaks töö- ja puhkeaja korraldust: • summeritud tööajaga töötajatele jääb regulatsioon samaks; • summeerimata tööajaga töötajad töötava täistööajaga ning töötajal õigus teha ning tööandjal õigus nõuda 103h ületun-

nitööd 30 päevases ajavahemikus. Ületunnitöö töötasu on 1,5-kordne.

Eeltoodud lahendus eeldab erisuse tegemist TLS § 46 lõikes 1 toodud töö tegemise aja piirangule. Maksimaalse tööaja erisuse potentsiaalne sõnastus on järgmine: „Summeerimata tööajaga töötamisel ei tohi tööaeg kokku ületada 65 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta või 271 tundi 30 päevase ajavahemiku kohta“.

ELL oli 30. 09. 2024 toimunud kaasamise kohtumisel pakutud lahendusega nõus tingimusel, et meretöö seadusesse luuakse eri töö- ja puhkeaja regulatsioon ka avameretööstuses kasutatavatel laevadel töötavatele meremeestele, mis vastaks ITF kollektiivlepingu standardile. Erisuse sõnastus oleks järgnev: „§ 401 Töö tegemise aja piirangu erisus avameretööstuses kasutataval laeval.

Avameretööstuses kasutataval laeval summeerimata tööajaga töötamisel ei tohi tööaeg ületada 12 tundi ööpäevas ja 84 tundi seitsme päevase ajavahemiku jooksul.“ Eelmainitud regulatsiooni tagajärjel jääks täistööajaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kui reaalne tööaeg 40 tundi ületab, hüvitatakse see töötajale vastavalt kehtivale ületunni töö regulatsioonile.

Regulatsiooni loomisega tuleb muuta ka meresõiduohutuse seadust, avades seal avameretööstuse ja avameretööstuses kasutatava laeva mõisted.

Lisaks seadusemuudatuste vastuvõtmisele tuleks vajadusel ametiasutuste kodulehtedel avaldada ka selgitused.

OÜ VanaSäga pakub EMSA liikmetele ja pereliikmetele (EMSA liige on kaasas), liikmepileti esitamisel 20% soodustust veo- ja renditeenuselt Peugeot Boxer tüüpi kaubikutega.

Hinnad on järgmised: 24 tunni rent 35€+ km, rent koos juhiga 15€+km millest on miinus 20%. www.vanasaga.ee

Nr. 55, detsember 2024

9

ITF-i 46. KONGRESS Esimest korda ajaloos toimus ITF-i Üldkongress Araabia maailma piirkonnas, tuues kokku tuhandeid transporditöötajaid ja ametiühingute juhte. 46. kongress toimus 2024. aasta oktoobris Marrakechis, Marokos.

Konverentsil valiti MUA riiklik sekretär Paddy Crumlin taas ITF-i presidendiks ja dokitööliste sektsiooni juhiks – ametid, mida ta on täitnud juba üle 14 aasta.

Kongressist võttis osa ka EMSA delegatsioon, kuhu kuulusid konsultantidena EMSA sekretär Jaana Põlts, sadamatööliste koordinaator Aleksander Meier ja delegaadina EMSA esimees Jüri Lember, kes valiti kongressil ITF-i uude juhatusse.

Alljärgnevalt väike ülevaade sellest, mida kujutab endast Marrakechi deklaratsioon ja kongressil vastu võetud uus ITF-i poliitika.

I. Marrakechi deklaratsioon ja võitlus mugavuslipu süsteemi vastu 1. Mugavuslipu süsteemi taust ja väljakutsed Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon (ITF) alustas 1948. aastal kampaaniat, et võidelda mugavuslipu (FOC, Flag of Convenience) süsteemi vastu. Selle süsteemi kaudu registreerivad laevaomanikud oma alused riikides, mis pakuvad lõdvemat regulatiivset järelevalvet, anonüümsust ja maksude vältimise võimalusi.

Lisaks võimaldab see neil vältida ametiühinguid ja palgata meremehi arengumaadest odavamate töötingimuste ja palkadega. FOC süsteem õõnestab sotsiaalset dialoogi, töötajate organiseerumisvabadust ning kollektiivläbirääkimiste õigust.

Kuigi paljud FOC lipuriigid väidavad, et tegemist on avatud registritega (open registries), on ITF veendunud, et nende süsteem põhineb peamiselt kulude vähendamisel ja kasumi maksimeerimisel, mis kahjustab töötajaid, keskkonda ja ühiskonda.

2. ITF-i kampaania eesmärgid ja saavutused ITF-i kampaanial on kaks eesmärki: 1. Survestada laevaomanikke registreerima oma laevad rahvuslipu alla.

2. Parandada FOC laevadel töötavate meremeeste töötingimusi ja palkasid.

Kuigi teise eesmärgi osas on saavutatud olulisi edusamme, näiteks kollektiivlepingute sõlmimises, on rahvuslippude alla registreerimise osas edu olnud piiratud.

FOC laevade arv on jätkuvalt kasvanud ning mõned traditsioonilised mereriigid on loonud rahvusvahelisi või teisi registrid, et pakkuda laevaomanikele suuremat paindlikkust.

3. Õiguslik ja tehniline raamistik ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikkel 94 kohustab lipuriike tagama laevade üle tõhusa haldusliku, tehnilise ja sotsiaalse kontrolli. Paraku paljud FOC lipuriigid ei suuda või ei soovi neid kohustusi täita. Nad delegeerivad oma ülesanded kommertsklassifikatsiooniühingutele, mis hindavad laevu ainult tehniliste standardite alusel. Kuigi mõned FOC laevad on tehniliselt hästi hallatud, ei kehti sama nende keskkonnamõju kohta.

Pool maailma laevastikust on registreeritud kolmes FOC riigis, mis ei ole pühendunud kahjulike emissioonide vähendamisele. ITF toetab õiglast üleminekut nullheite sihtmärgile aastaks 2050, rõhutades, et selle saavutamiseks on vaja riikidevahelisi selgeid eesmärke ja kollektiivset tegevust.

4. Tõeline seos lipuriigi, laeva ja omanikuga FOC süsteem rikub ITF-i hinnangul tõelist seost (genuine link), mis peaks eksisteerima lipuriigi, laeva ja selle omaniku vahel.

UNCLOS artikkel 91 nõuab sellise seose olemasolu, kuid vastavaid mehhanisme pole laialdaselt rakendatud. ITF kutsub üles tugevdama tõelise seose rakendamist ja tõlgendamist, et tagada läbipaistvus, sotsiaalne õiglus ning meretööstuse jätkusuutlik areng.

5. Omanike läbipaistvuse puudumine ja FOC süsteemi mõju Üks suurimaid väljakutseid FOC süsteemis on tegelike kasusaajate anonüümsus.

Laeva tegelik omanik, kes kontrollib selle tegevust ja saab kasumit, erineb sageli registreeritud omanikust, kes on tihti vaid postkastifirma. ITF rõhutab, et läbipaistvuse puudumine takistab sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamist, samuti rahapesu ja kuritegude ennetamist.

6. Koostöö meremeeste ja sadamatöötajate vahel ITF-i sadamatöötajate ametiühingute toetus FOC kampaaniale on olnud oluline.

Lisaks edendab ITF nüüd sadamate mugavuslipu süsteemi vastast kampaaniat (Ports of Convenience), mis keskendub terviseja ohutusstandardite parandamisele, automatiseerimise ja töökohtade kadumise vastu võitlemisele ning ametiühingute tugevdamisele.

7. Kollektiivläbirääkimised ja ESG ITF on saavutanud edusamme, veendes laevaomanikke sõlmima kollektiivlepinguid, mis reguleerivad FOC laevade meremeeste töötingimusi. Siiski puudub selline leping endiselt rohkem kui poolel FOC laevastikust. ITF näeb võimalust suurendada mõju, tõstes esile keskkonna-, sotsiaalseid ja valitsemistavasid (ESG factors).

Eriti pensionifondide kaasamine ja ESG kriteeriumide edendamine võiks tugevdada ametiühingute positsiooni ja parandada meremeeste õigusi.

8. Inimõigused ja jätkusuutlikkus Meretööstus ei saa olla jätkusuutlik, kui see ei austa inim- ja tööõigusi. ITF nõuab, et ESG algatustes seataks kesksele kohale meremeeste õigused, sealhulgas töötingimuste parandamine, ohutuse tagamine ja väärikas töötasu. Samuti tuleb pöörata tähelepanu uute tehnoloogiate ja alternatiivsete kütuste kasutuselevõtule, et tagada meremeeste tervis ja ohutus.

9. Sooline võrdõiguslikkus ja mitmekesisus ITF rõhutab vajadust edendada soolist

10

võrdõiguslikkust ja mitmekesisust meretööstuses. Traditsioonilised praktikad, mis takistavad naiste ja vähemuste karjääri arengut, tuleb kaotada. Parema töö- ja eraelu tasakaalu ning karjäärivõimaluste loomine aitaks muuta meretööstuse atraktiivsemaks, eriti noorte ja naiste jaoks.

10. Tööohutus ja -tervis ITF peab oluliseks, et meretöötajate tervis ja ohutus oleks kesksel kohal. ILO merekonventsioon (2006) sätestab meremeeste tervise ja heaolu kaitse, sealhulgas juurdepääsu arstiabile. ITF kutsub riike üles korraldama seafarerite oskuste arendamist ja pakkuma regulaarset koolitust.

11. Globaalsete kriiside lahendamine ja tulevikutöö Koroonapandeemia näitas vajadust tõhusate kriisilahendusplaanide järele, et kaitsta meretöötajaid. ITF rõhutab, et töötajate õigused ja ohutus peavad olema ülemaailmse transpordisüsteemi muutuste keskmes, sealhulgas digitehnoloogia ja kliimamuutuste mõjude kontekstis.

12. Kokkuvõte ja üleskutsed Marrakechi deklaratsioon kutsub riike üles tugevdama meremeeste õiguste kaitset ja parandama rahvusvahelisi regulatsioone.

ITF rõhutab ametiühingute, investorite ja valitsuste koostöö tähtsust, et edendada õiglast üleminekut, tagada läbipaistvus ja muuta meretööstus sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikuks.

Deklaratsioon on tugev üleskutse luua õiglasem ja läbipaistvam meretööstus, mis austab töötajate õigusi ja tagab vastutustundliku äritava.

II. Marrakech'i Poliitika ITF ja FOC-i süsteemi problemaatika Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon (ITF) seisab vastu mugavuslipu (FOC) süsteemile, kuna see võimaldab laevaomanikel vältida sotsiaalseid, majanduslikke ja tööalaseid standardeid. Mugavuslipu süsteemis ei ole sageli laeva ja lipuriigi vahel tõelist seost, mis viib miinimumnõuete eiramise ja ebavõrdsuseni

Nr. 55, detsember 2024

rahvusvahelises laevanduses. ITF rõhutab, et FOC-registrid loovad ebaausa konkurentsieelise, lubades madalamaid tegevuskulusid, maksudest kõrvalehoidmist ning töötingimuste halvendamist.

Probleemid ja tagajärjed FOC võimaldab laevaomanikel vähendada tegevuskulusid mitmel moel, sealhulgas: · Madalapalgaliste ja mittekohalike meremeeste palkamine. · Sotsiaalsete ja turvanõuete vältimine. · Töötingimuste ja -lepingute standardite eiramine. · Ohutus- ja keskkonnanõuete vältimine.

Need meetmed loovad ebavõrdsust nii meremeeste kui ka ausate laevaomanike seas. FOC-i kasutamine tähendab sageli ka läbipaistmatuid omaniku- ja juhtimisstruktuure, mis raskendavad vastutuse määramist.

FOC-i võimaldatud ekspluateerimine ITF märgib, et FOC on otsene tee meremeeste ekspluateerimiseks. Sellistes olukordades määrab töötingimused eelkõige odavus, mitte kvaliteet, viies meremeeste õiguste rikkumisteni, sealhulgas ebapiisavate palkade ja sotsiaalse kaitse puudumiseni.

ITF-i Eesmärgid ja kampaaniad Üldised eesmärgid: 1. Meremeeste tingimuste parandamine: ITF taotleb õiglast ja väärikat kohtlemist kõigile meremeestele sõltumata rahvusest, soost, rassist või usutunnistusest.

2. FOC-i süsteemi kaotamine: ITF soovib kehtestada genuine link'i, regulatiivse raamistiku, mis nõuab laeva ja selle omaniku vahel tõelist seost.

3. Substandardsuse vastu võitlemine: ITF kasutab poliitilisi, tööstuslikke ja juriidilisi vahendeid, et parandada kõikide laevade töötingimusi, sõltumata lipuriigist.

4. Rahvusvahelise ühtsuse tugevdamine: ITF ühendab ja toetab liikmesliite, et tugevdada solidaarsust FOC-süsteemi vastu.

5. Rahvusvaheliste miinimumstandardite kehtestamine: Erilist rõhku pannakse 2006. aasta Meretöökonventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhistandardite rakendamisele.

FOC-i Kampaania meetodid: ITF tegutseb kahel rindel: 1. Poliitiline mõjutamine: ITF teeb lobby tööd valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures, et tugevdada sidet laevade ja nende omanike rahvuse vahel.

2. Majanduslik surve: Minimaalsete palkade ja töötingimuste saavutamine FOClaevadel, läbi kollektiivläbirääkimiste, dialoogi laevaomanike ja tööandjate esindajatega ning rahvusvahelise solidaarsuse.

FOC-i Definitsioon ja Kriteeriumid Mugavuslipu määratlus: ITF määratleb FOC-laeva kui sellise, mille tegelik omanik ei asu lipuriigis või kus omandi ja juhtimise seos lipuriigiga on puudulik. Tõelise omandiõiguse ja kontrolli puudumisel hinnatakse, kes tegelikult vastutab laeva tegevuse eest.

FOC-i kriteeriumid: · Lipuriigi suutlikkus ja soov täita rahvusvahelisi sotsiaalseid ja tööõigusi. · Turvalisuse ja keskkonnaalaste nõuete täitmine sadamariikide kontrolli kaudu.

Rahvusvaheliste standardite rakendamine ITF rõhutab, et kõik mugavuslipu all sõitvad laevad peaksid järgima ITF-i poolt heakskiidetud kollektiivlepinguid. Samuti peavad rahvuslikud registrid tagama, et nende laevade tingimused oleksid vastavuses ITF-i standarditega.

Eriregistrid ja topeltregistrid: · Eriregistrid peavad vastama rahvuslikele tingimustele ning olema kohalike ametiühingute heakskiidetud. · Topeltregistris olevad laevad peetakse FOC-laevadeks, välja arvatud juhul, kui need registreeritakse ainult laeva hüpoteegi jaoks ja tingimused vastavad rahvuslikele standarditele.

Kabotaaž ja regionaalsed standardid ITF toetab kabotaaži säilitamist ja laiendamist riikide tasandil. See on oluline, et tagada kohalikele meremeestele püsiv töö ja vältida sotsiaalset dumpingut. Samuti rõhutab ITF piirkondlike standardite kehtestamist kindlale geograafilisele piirkonnale, kus laevad tegutsevad.

Nr. 55, detsember 2024

Kollektiivlepingud ja läbirääkimisõigused ITF rõhutab, et FOC-laevade lepingud peavad vastama ITF-i nõuetele ning hõlmama kogu laevapere õigusi ja kohustusi.

Lepingu sõlmimisel tuleb järgida konsultatsiooniprotseduure, mis hõlmavad kõiki seotud ametiühinguid.

Läbirääkimisõiguste jagamine: · Õigused määratakse lipuriigi, omandi ja tööjõu riigi ametiühingute vahel, tagades õiglase ja tõhusa lepingute sõlmimise. · Vajaduse korral rakendatakse konsultatsiooniprotseduure, et lahendada omandiõiguse või kontrolliga seotud vaidlused.

11

Järelevalve ja rakendamine ITF jälgib rangelt, et kõik FOC-lepingud vastaksid organisatsiooni poliitikale ja standarditele. Ebatäpsuste või mittevastavuste korral võib ITF võtta meetmeid, sealhulgas ajutise peatamise seoses õiguste rikkumistega.

Manning Policy ja ITF-i Juhend: FOC-laevad peavad järgima ITF-i mehitamisnõudeid, mis erinevad sageli lipuriikide sertifikaatidest. Vajadusel võivad lipuriigi ametiühingud esitada ITF-ile ettepanekuid nende nõuete kohandamiseks.

ITF-i Marrakechi kongressi pildigalerii

KOKKUVÕTE ITF-i Marrakech'i poliitiline deklaratsioon esitab selge seisukoha FOC-süsteemi kahjulike mõjude kohta meremeestele ja laevandusele. Organisatsioon kutsub üles rahvusvahelisele koostööle, et parandada töötingimusi, tugevdada meremeeste õigusi ning kaotada süsteem, mis võimaldab ebaõiglust ja ekspluateerimist. Deklaratsiooni põhieesmärk on tagada, et laevandussektor oleks õiglane ja jätkusuutlik, tuginedes tugevale sidemele lipu, omandi ja vastutuse vahel.

12

Nr. 55, detsember 2024

Nr. 55, detsember 2024

13

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu infopäevad D-terminalis 5. novembril ja 19. novembril toimusid Tallinna sadamas D-terminalis Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) korraldatud infopäevad, mis olid suunatud reisiparvlaevadel töötavatele meremeestele. Ürituse eesmärk oli tutvustada ametiühingu tegevust, vahetada infot laevapereliikmetega ja värvata uusi liikmeid.

Infopäevadel rõhutati, kui tähtis on, et kõik meremehed seisaksid ühiselt oma õiguste eest. EMSA on ainuke Eestis tegutsev tõsiseltvõetav meremeeste hääletoru, mis aitab kaasa paremate töötingimuste, soodsamate lepingute ja õiglasema palga saavutamisele. Ühiselt on lihtsam saavutada paremaid tulemusi tööandjaga läbirääkimistel.

Oli rõõmus ja südantsoojendav, et paljud tööle tulevad laevapereliikmed tulid otsejoones suhtlema ja küsima, kuidas EMSA-l läheb. Samuti oli rõõm tõdeda, et paljud

noored olid teadlikud EMSA olemasolust.

Meremehed ja -naised, kes te olete oma uusi kolleege valgustanud ametiühingu teemadel, vaieldamatult olete just teie need, kes on eeskujuks ja motiveerijaiks uutele EMSA-sse tulijaile! Suur tänu teile selle eest! Ka seekordsetel infopäevadel liitusid EMSA-ga mitmed äsja meretööle tulnuid, aga ka neid, kes juba aastaid meretööd teinud.

Kahjuks peab ka tõdema, et on üsna palju meremehi, kes kõnnivad kivinäoga meie infolaua juurest mööda, jäädes kurdiks isegi meie tervitustele. Sellistele meenub ametiühing tavaliselt sel hetkel, kui on taas palgatõusu kohta vaja pärida. On ebaaus ja pole solidaarne, kui osa meremeestest naudib kolleegide panuse tulemusena saavutatud paremaid töötingimusi, aga ise pole selleks panustanud! Vähim, mis meremees saab teha, et tema ja ka kõigi teiste töötingimused halvemaks ei läheks, on

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

olla ametiühingu liige.

Infopäevadel D-terminalis oli suurepärane võimalus meremeestel saada rohkem teavet EMSA tegemiste ja üldse ametiühingute vajalikkuse kohta.

Meremehed, kes veel pole ametiühingus, kutsume teid ühinema Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga ja osalema aktiivselt oma õiguste eest seismise tegevustes!

Kaimar Vapper HT Laevateeninduse peausaldusisik

Osakondade struktuuri muudatuste aasta Järjekordne tegus aasta hakkab läbi saama ning on aeg teha kokkuvõtteid.

Käesolevat aastat võib nimetada osakondade struktuuri muutuste aastaks.

Esimese muudatuse sooviga tuli tööandja lagedale kevadel soovides muuta struktuuri Burger Kingis, mille eesmärk pidi olema juhtimise kvaliteedi ühtlustamine ning sidumine laeva teiste restorani koosseisu kuuluvate osakondadega. Selle tegevuse käigus kaotati ära BK Direktor ja Vahetusevanem ning asemele loodi ametikohad nagu Administraator ja konsultantklienditeenindaja. Muudatuse tulemusena said tööd juurde kiirlaevade Restorani Direktorid, kes sellega nõus olid, vähemalt minuni nende nurinat ei jõudnud. Vaidlusi tekitas uute ametikohtade töötasu ning ametijuhendid, mille suutsime tulemuslikult paika saada kaasates laeva antud osakonna juhte ning töötajaid.

Teine osakond, kus alluvussuhet ning töökorraldust sooviti muuta oli laeva hotell ja Info.

Selle käigus koondati ära Meeskonna purser ning Hotelli purser. Nende töökohtade kaotamisega organiseeriti töö ümber juba rohkemate osakondade vale ehk loodi ametikohad nagu Purser, kes hakkas juhtima Infot ja hotelli koos Vanem stjuardessi ning info administraatoriga vastavalt liinile.

Samas said tööd juurde nii laeva sild, kui ka maapealne personali osakond.

Viimane struktuuri muudatus tekitas juba rohkem vaidlust kuna algne plaan oli tööandjal panna Hotelli purseri kohustused Vanem stjuardessi kanda, millele ma nõus ei saanud olla ilma töötasu tõstmata. Üksikasju nendest läbirääkimistes ei hakka siin lahti kirjutama, aga konsulteerisin nendes läbirääkimistes asjaosalistega, keda antud muudatused puudutasid, et need

oleksid võimalikult adekvaatsed ja peale nende rakendamist, kedagi tööga üle ei koormataks.

Muudatuste vilju me alles nopime ja eks tulevik näitab, kas need viljad on hapud või magusad. Siit saab taas tõdeda, kui oluline on kuuluda ametiühingu suurde perre, vaid nii saad ennast kuuldavaks teha ning sõna sekka öelda.

Rahulikke pühi ning rõõmsate kohtumisteni uuel aastal! Ülar Pärn Hansaliini peausaldusisik

14

Nr. 55, detsember 2024

Töötame koos. Palju turvalisem.

Kõigil tasanditel, alates lihtsast dokkerist ja lõpetades ELi sadamate sotsiaaldialoogi komiteega, räägitakse pidevalt tööohutuse taseme tõstmisest.

6. ja 7.novembril toimunud Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) dokkerite ohutuskonverents tõi kokku mitmekesise rühma, kuhu kuulus üle 70 osaleja üle Euroopa, sealhulgas ametiühingutegelasi, dokkereid ja tööandjate esindajaid sadama- ja laevandussektorist.

Esmakordselt tulid need võtmeisikud kokku, et pidada sisukat dialoogi võimalike lahenduste üle, et panna alus turvalisemale ja koostöövalmimale tulevikule.

langeb, ummistus. Kolm töölist saadeti seda ummistust lõhkuma. Samal ajal lülitati sisse saatelint. Sealt langevad puistematerjalid katsid täiesti ühe töötaja, mille tagajärjel ta lämbus.» - edaspidi jutumärkides tsitaat ülalmainitud I. Kablukova artiklist.

«Kohtus on praegu arutlusel kaks küsimust: kes on süüdi dokkeri surmas ja kas tööandja peaks tasuma hukkunu perekonna tsiviilhagi? Perekonna huve esindab riigi määratud vandeadvokaat. Ta selgitas ligi 400 000-eurose nõude olemust järgmiselt: “Oleme nõudnud 100 000 eurot see on moraalne kahju. Selle põhjuseks on asjaolu, et perekond kaotas oma isa ja abikaasa, nii et 100 tuhande suurune hüvitis on minu arvates õigustatud, võttes arvesse inflatsiooni, võttes arvesse näiteks selle tragöödia tõsidust. Ja umbes 300 000 eurot on meie nõudmine materiaalse kahju hüvitamiseks. Arvutasime välja, kui kaua saab töötaja enne pensionile jäämist töötada, korrutasime selle palgaga ja välja tuli umbes selline summa».

On vaja jätkata dialoogi ja juhtida muutusi sadamates ja laevadel, keskendudes inimelude päästmisele ja kõigi töötingimuste parandamisele.

Aleksander Meier Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOC Baltikumi koordinaator

Kõigist Tallinna Sadamas ja teistes Eesti sadamates tegutsevatest sadamaoperaatoritest kindlustab oma töötajaid töösurma vastu kahjuks vaid üks - HHLA TK Estonia AS. See kindlustuspoliis väljastati esmakordselt 2015. aasta augustis kõigile Transiidikeskuse AS-i sadamatöötajatele Sergei Mastepani ja Erik Laidvee läbirääkimiste käigus.

Kuna tööandjad ei ole aastaid suvatsenud oma töötajaid tööõnnetuste vastu kindlustada, siis teeb seda juba aastaid oma liikmeskonna osas EMSA. Koostöös ERGO Kindlustusega, kindlustame juba aastaid kuni 40 000 euro ulatuses ametiühinguliikmeid, kes töötavad sadamaoperaatorites ja ladudes.

Aga parem on, kui kindlustustingimused oleks kirjas EMSA-ga sõlmitud kollektiivlepingutes. Näiteks Tallinki töötajatel on lepingus kindlustushüvitised elukaotuse ja töövõimetus puhul, kus on ette nähtud märkimisväärsed summad, mis ulatuvad üle 100 tuhande euro.

Lähiajal toimuvad sadamate ja laevandussektori Euroopa sotsiaaldialoogi komiteede täiskogu istungid.

Töö sadamas ja laeva pardal on alati olnud kõrge riskiga ala ning kõigi ohutusreeglite taga peituvad hirmutavad kogemused töötajate surmast töökohal. Ka meil Eestis on sellega jätkuvalt tõsised probleemid.

Ikka ja jälle hukkub töökohal töötajaid.

Irina Kablukova reportaaž räägib ühest tragöödiast: “Isast ja mehest ilma jäänud kolmelapseline pere püüab tööandjat vastutusele võtta”, - vaata veebilehel: https://rus.err.ee/1609514863/poterjavshaj a-otca-i-muzha-semja-s-tremja-detmipytaetsja-prizvat-rabotodatelja-kotvetstvennosti

«Tööandja firmaga Silsteve ei õnnestunud kohtuväliselt kokkuleppele jõuda. Osapoolte vahel on määratud debatt ja seejärel kuulutab kohus otsuse. On ilmne, et kõik õigusasutused peavad läbima. Kui perekonna nõuet ei õnnestu lahendada kriminaalasja raames, on võimalik uus tsiviilvaidlus».

«Tuvastati, et puistematerjalide laadimisel tekkis lehtris, mille kaudu veos lintidele

Töötajale on oluline ka kindlustus tööl toimunud õnnetusjuhtumi puhul.

Loomulikult ei välista kindlustuse olemasolu tõika, et iga töötaja on kohustatud mitte ainult ohutuseeskirju peast tundma, vaid neid reegleid ka väsimatult järgima.

Ohutusnõuete rikkumine on üks peamisi tööõnnetuste põhjuseid.

Paljudes määrustes ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on kirjas, et kui töötaja tajub ohtu enda või kolleegide elule, peab ta selle töö tegemisest keelduma või töö koheselt peatama.

Nr. 55, detsember 2024

Aga miks inimesed seda seadusepunkti siis ikkagi eiravad?

Vastuse leiame I. Kablukova artiklist: ''surnud töötaja abikaasa selgitab“, miks: "Kui sa seda tööd ei tee, siis tööandjad ütlevad - mine töölt minema. Aga kui sul on kolm last?».

Pange tähele, et töötajat sageli ei moti-

15

veeri tööd tegema mitte ainult töötasu, vaid ka hirm töökoha kaotamise ees, mida lisaks toidab lihtne tõde, et kui teed rohkem, siis teenid rohkem! Sellest tulenevalt rikub inimene täiendavate boonuste saamiseks ohutusnõudeid.

Nimelt seetõttu näevad ametiühingud oma kohustust jätkata dialoogi ja juhtida muutusi Euroopa sadamates ja laevan-dus-

sektoris, keskendudes inimelude päästmisele ja kõigi töötingimuste parandamisele.

Aleksander Meier Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOC Baltikumi koordinaator

Mis toimub Eesti hotellisektoris: töötajate õigused surve all Viimastel kuudel on Eesti hotellisektoris toimunud arengud, mis tõstatavad olulisi küsimusi töötajate õiguste ja ametiühingute rolli kohta. Kuigi aasta lõpp on hotellide jaoks tiheda tööperioodi algus – jõulud ja Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) toovad hulgaliselt külastajaid –, on ilmnenud juhtumeid, kus töötajaid survestatakse ametiühingutest lahkuma. Veelgi enam, levivad ametiühingutevastased jutud, milles kasutatakse valesid ja pooltõdesid. See kõik seab kahtluse alla tööandjate eetika ja seaduste järgimise.

Ametiühingud: töötajate esindajad ja kaitsjad Ametiühingute peamine eesmärk on seista töötajate huvide eest, olgu selleks paremad töötingimused, õiglane palk või turvalisem töökeskkond. Eestis on töötajatel seaduslik õigus liituda ametiühinguga ning osaleda selle tegevustes, et esindada kollektiivselt oma huve.

Selline kollektiivne esindatus on oluline tasakaal tööandjate ja töötajate vahel, eriti olukorras, kus meie sektorite tööandjad on ise koondunud oma liitudesse, nagu näiteks Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Turismija Reisifirmade Liit. Kui tööandjad seisavad oma huvide eest, on loomulik, et ka töötajad teevad sama.

Mis toimub TLG Hotellides?

Käesoleva aasta keskel ja sügise hakul laekus Tallink SPA ja Tallink City hotellide

(TLG Hotellid) töötajatelt murettekitavat tagasisidet. Töötajaid on survestatud loobuma ametiühingusse kuulumisest, kasutades erinevaid meetodeid – hirmutamist, manipuleerimist ja valeväidete levitamist.

Töötajatele on öeldud, et ametiühing ei paku tegelikku kasu, vaid ainult kogub liikmemakse. Mõned juhid on lausa isiklikult pöördunud töötajate poole, soovitades ametiühingust välja astuda. Selline käitumine on mitte ainult ebaeetiline, vaid ka seadusega vastuolus.

EMSA juhtkonna tasemel pidasime selles osas dialoogi TLG Hotellide juhtkonnaga ja tänaseks on loodetavasti selline ebaeetiline ja seljatagune tegevus lõppenud.

Ametiühingu töö takistamine on seaduserikkumine Ametiühingute seaduse (AÜS) § 20 kohaselt on tööandjal mitmeid kohustusi, mida tuleb ametiühingutega suheldes järgida.

Näiteks peab tööandja võimaldama ametiühingule ruume, andma töötajatele aega ametiühingu üritustel osalemiseks ning astuma läbirääkimistesse kollektiivlepingute sõlmimiseks.

Ametiühingu töö takistamine, selle halvustamine või liikmete hirmutamine on seadusevastane. Töötajal on seaduslik õigus olla ametiühingu liige ja osaleda selle tegevustes ilma kartmata survet või tagakiusamist tööandja poolt.

Mida töötajad peaksid teadma?

Kui tööandja esindaja - olgu see otsene

Risto Raudkivi EMSA Organisatsioonisekretär

juht või isegi ettevõtte tegevjuht - väidab, et ametiühing on mõttetu või soovitab liikmelisusest loobuda, tasub endalt küsida: miks nad seda teevad? Kes sellest kasu saab?

Ametiühingute eesmärk ei ole tööandjatega konflikti otsimine, vaid töötajate õiguste kaitsmine ja nende huvide eest seismine. Kui tööandjad saavad kasu liitude kaudu, miks peaks keegi arvama, et sama ei kehti ka töötajate kohta?

Rahvusvahelised näited Ametiühingutel on pikaajaline ja tõestatud ajalugu töötajate õiguste kaitsmisel. Näiteks kuuluvad Google'i (Alphabet), NASA ja enamus meditsiinitöötajaid kuuluvad tugevatesse ametiühingutesse, mis aitavad neil kollektiivselt oma tingimusi parandada.

Eestis on samuti ametiühingutel pikk traditsioon – näiteks Meremeeste Unioon, mis on tänaseks läbi EMSA õigusjärgluse

16

tegutsenud üle saja aasta. EMSA 2025 aastal saab 30 aastat tegutsemist ja oleme Eesti Meremeeste Uniooni õigusjärglased.

Pikk ja traditsioonidega ajalugu tõestab, et kollektiivne tegutsemine annab töötajatele võimaluse mõjutada olulisi otsuseid tööturu nõrgema osapoole, töötajatele soodsas suunas ning et eriti meremeestel on rahvusvahelises meresõidus hädavajalik oma kaitsva organisatsiooni olemasolu.

Kuidas ametiühing saab aidata?

Kui sinu töökohas on ametiühing või kavandatakse selle loomist, ära lase end eksitada negatiivsetest väidetest või hirmu-

Nr. 55, detsember 2024

tamistaktikatest. Ametiühingud on töötajate jaoks ja nende huvides. Siin on mõned praktilised nõuanded: · Ära allkirjasta ühtegi dokumenti, ilma, et selle oleks vaadanud üle ametiühing. · Võta ühendust ametiühingu usaldusisikuga või otse EMSA-ga, kui tunned, et sinu õigusi rikutakse. Anname sulle alati objektiivset teavet, mis tegelikult toimub. · Palu, et kõik tööandja ettepanekud esitataks kirjalikult.

Kokkuvõte Ametiühingud on olulised selleks, et töötajate hääl oleks kuuldav ja nende õigused

kaitstud. Kui tööandjad seisavad oma liitudes oma huvide eest, peavad töötajad tegema sama – üheskoos on lihtsam saavutada õiglasemaid tingimusi ja paremat töökeskkonda.

Kui oled silmitsi surve või hirmutamisega, ära jää üksi. Ametiühingu eesmärk on seista sinu eest ja pakkuda tuge, mida individuaalselt on keeruline leida. Seisa iseenda ja oma kolleegide õiguste eest – sest see on sinu seaduslik ja moraalne õigus.

Risto Raudkivi EMSA Organisatsioonisekretär

CIC kampaania Käesoleva aasta teises pooles, 1.septembrist kuni 30. novembrini, kontrollisid Transpordiameti laevade järelevalve (Port State Control, PSC) inspektorid kampaania raames Eesti sadamatesse saabuvatel välisriigi lippu kandvatel laevadel meretöö tingimustega seotud nõudeid.

Tegemist on iga-aastase fokusseeritud kontrollkampaaniaga (Concentrated Inspection Campaign ehk CIC), mis viiakse läbi 27-s Paris MoU (Memorandum of Understanding) riigis.

Paris MoU, mille liige on Eesti alates 2005. aastast, on dokument, millega 27 merendusega seonduvat riiki nõustuvad sadamariigi kontrolli süsteemi rakendamisega. Igal aastal valmistab Paris MoU ette fokusseeritud kontrollkampaania küsimustikud, mille alusel toimub laevade täiendav inspekteerimine tavakontrolli käigus.

Selleaastase kontrollkampaania teemaks oli meretöö tingimustega seotud nõuded.

Täpsemalt kontrolliti meremeeste töölepinguid ja töötasude maksmist.

16. oktoobril 2024 pidasidki Transpordiameti laevade järelevalve inspektorid Paldiski sadamas kinni mugavuslipu all sõitva Libeeria laeva Fortune Star 1, kuna laeva meeskond esitas Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) inspektorile Eestis ja laevade järelevalve inspektoritele seoses saamata jäänud töötasudega kaebuse.

Laev saabus Eestisse 15. oktoobril 2024.

Järgmisel päeval külastasin laeva koos Transpordiameti laevade järelevalve inspektoritega. Kontrolli käigus selgus, et meremeestele ei ole makstud töötasu augusti- ja septembrikuu eest, mis on Meretöö konventsiooni (MLC 2006) jäme rikkumine. Samuti leiti laevakontrolli inspektorite poolt veel teisigi mittevastavusi.

Kõige kurioossem oli aga see, et osad Bangladeshi meremehed said töötasu ainult 100 USD kuus ja seegi maksti mehituskontori poolt meremehe perele tema kodumaal. Seega polnud meremees laeval viibides oma palka näinudki ja töötas vaid söögi eest!

Laeva kinnipidamisest vabastamise nõudeks oli see, et meeskonna töötasud makstaks välja Eestis, Paldiski sadamas ja sularahas. Nõude suuruseks oli 131 000 eurot. 22. oktoobril toimetatigi antud summa laevale ning mees-konna saamata töötasud maksti välja ITF-i inspektori valvsa pilgu all.

Informeerisin antud puudustest ka laeva lipuriigi, Libeeria Mereadministratsiooni Hiinas resideeruvat laevaomanikku. Samuti informeeris ITF-i peakontor Rahvusvahelist Tööorganisatsiooni (ILO), et juhtumid, kus meremeestele nende töötasusid ei ole makstud, saaksid registreeritud kui „hüljatud laev/meremees“. Vastavalt meretöö konventsiooni 2006 eeskirja 2.5 lõikele 2 loetakse meremees hüljatuks, kui reeder teeb käesoleva konventsiooni nõudeid või meretöölepingu tingimusi rikkudes järgmist: a) ei kata meremehe kojusõidukulusid või b) on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud meremehega töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata lepingujärgse palga vähemalt kahe kuu eest.

Sellised juhtumeid, kus meeskonna palgad on maksmata, esineb üha harvem, kuid nendele tuleb reageerida kiiresti ja täie karmusega. Tänu suurepärasele koostööle Transpordiameti inspektoritega (suurim tänu inspektor Andres Ojakannule!)

Nr. 55, detsember 2024

saavad sellised laevad meie sadamates kinni peetud ning loodetavasti ei kipu nad enam meie vetesse, kui asjad laevas pole korras.

17

kui möödunud aastal. Suurema osa neist moodustavad Hansa Shippingu 47 laeva ja selle aasta kolme kvartaliga on neile lisandunud 5 laeva.

ITF-i inspektorina olen sellel aastal kontrollinud ning juhtumitega tegelenud seitsmekümnel laeval. Selle töö tulemusena on meremehed saanud maksmata jäänud töötasu kogusummas 300 640 USD, milles sisaldub ka see viimane juhtum.

Kollektiivlepingute poole pealt on käesoleva aasta seis ka üsna hea: EMSA-ITF-i kollektiivlepingutega on kaetud 85 mugavuslipu all sõitvat Eesti reederite/ operaatorite omanduses olevat kaubalaeva. See on kaheteistkümne laeva võrra rohkem

Jääb loota, et ka õige pea algaval uuel aastaringil saame tunda rahulolu meremeeste hea käekäigu üle. See tähendab, et aina suurem hulk laevu on kaetud kollektiivlepinguga, meremeeste töö- ja olmetingimused vastavad nõuetele, meremehed saavad probleemidega maadlemise asemel pühenduda oma põhitööle ja reederid näitavad meremeeste vastu üles austust ja lugupidamist.

Jaanus Kuiv ITF inspektor

Rahvaste Ühenduse juhid: uppuvad Merendusuudiseid riigid peaksid säilitama oma merepiirid (Reuters) Toetamaks Vaikse ookeani saari, nagu Tuvalu, mida ohustavad meretaseme tõusud, leppisid Rahvaste Ühenduse riigid laupäeval kokku, et riikide merepiirid peaksid jääma fikseerituks isegi juhul, kui kliimamuutused põhjustavad väikeste saareriikide uppumise.

56 riiki, millel on ajalooline seos Suurbritannia impeeriumiga, andsid Samoas peetud tippkohtumise lõpus välja Rahvaste Ühenduse esimese ookeanide deklaratsiooni.

Deklaratsioonis kinnitavad Rahvaste Ühenduse juhid, et „liikmed võivad säilitada oma merealasid“ mereõiguse alusel ning nendest tulenevad õigused kehtivad edasi sõltumata kliimamuutustest tingitud füüsilistest muudatustest, sealhulgas

merepinna tõusust.

Merepiiride fikseerimine võimaldab atolliriikidel jätkata ulatuslike kalanduspiirkondade majanduslikku kasutamist, isegi kui suur osa elanikkonnast on sunnitud kuiva maa vähenemise tõttu mujale kolima.

Rahvaste Ühenduse otsus järgneb Tuvalu algatusele, kus 60% elanikkonnast elab atollil, mille teadlaste prognooside kohaselt on 2050. aastaks pooleldi üle ujutatud.

Kampaania eesmärk on tagada riigiõigus igaveseks rahvusvahelise õiguse alusel. ÜRO Rahvusvaheline Õiguskomisjon, mis avaldab merepinna tõusu teemalise raporti järgmisel aastal, avaldas juulis toetust eeldusele, et riigiõigus säilib ka siis, kui rahvusriigi maaala on täielikult või osaliselt

kliimamuutustest tingitud meretaseme tõusu tõttu kadunud.

Rahvaste Ühenduse liikmetest on rannik 49. riigil ning 25 neist on väikesed saareriigid.

Rahvaste Ühenduse peasekretär Patricia Scotland ütles, et deklaratsioon „annab tõelist lootust paljudele, kes on hirmul ja tunnevad, et keegi ei märka nende olukorda“.

Samoa peaminister Fiame Naomi Mata'afa märkis, et Rahvaste Ühenduse esimene ookeanide deklaratsioon võeti vastu nimelt selles maailma piirkonnas, kus kliimamuutused kujutavad suurimat ohtu julgeolekule.

Ukraina kohus andis korralduse müüa 2018. aasta vahejuhtumiga seotud Vene tanker (The Maritime Executive) Ukraina sõjaaegsete arestitud varade eest vastutav agentuur ARMA teatas, et on saanud kohtult loa alustada Venemaa tankeri müüki, mis on alates 2019. aastast Ukrainas kinni peetud. Tanker, mis oli seotud vahejuhtumiga enne 2022. aasta veebrua-

ris alanud invasiooni, müüakse, et rahastada Ukraina kaitset.

ARMA teatas strateegia muutusest, leides, et Venemaa arestitud vara müük on tõhusam kui nende haldamine tulu saamiseks.

Tankeri müügi ettevalmistused käivad ning plaanitakse korraldada veebipõhine oksjon pärast seda, kui Kiievi Dnipro ringkonnakohus andis selleks loa. Agentuur taotles kohtult luba ja otsib sõltumatut hindajat tankeri väärtuse määramiseks.

18

Tanker Neyma (3,800 dwt), mis oli Venemaa registris, väitis, et oli novembris 2018. aastal karile jooksnud Kertši väina silla peamise laevakanali lähedal. Kanali sulgemine langes kokku kolme Ukraina mereväe aluse liikumisega Odessast Mariupoli sadamasse. Vene väed ründasid aluseid, võtsid need üle ja vangistasid 24 Ukraina meeskonnaliiget. Vene ametivõimud süüdistasid neid Venemaa piiri rikkumises.

Tanker ilmus 2019. aasta juulis Izmiri sadamasse, kus Ukraina ametivõimud võtsid selle kinni seoses eelmainitud vahejuhtumiga. Alus kandis nime Nika Spirit, kuid kasutas endiselt sama IMO identifitseerimisnumbrit nagu Neyma. Ukraina vabastas meeskonna, kuid pidas tankeri kinni.

Pärast invasiooni 2022. aastal võttis ARMA tankeri oma hoole alla ja teatas 2023. aas-

Nr. 55, detsember 2024

tal, et on valinud halduri Nika Spiriti opereerimiseks kuni 2026. aastani. Siiski otsustas agentuur laeva müüa, et koguda kiiresti Ukraina jaoks hädavajalikke rahalisi vahendeid. ARMA selgitas, et sõja ajal on sobilikum keskenduda väärtusliku arestitud vara müügile, mitte üksikute varade haldamisele.

Varem müüs ARMA oksjoni kaudu Mykolaivis arestitud 1,2 tuhat tonni vilja. Agentuur sai ka 2024. aasta oktoobris kontrolli teise aluse, USKO MFU, üle, mida süüdistati okupeeritud Krimmi territooriumile korduvas sisenemises ja Ukraina kaupade ebaseaduslikus transpordis.

kohtule dokumente, mis näitasid, et laeva tegelikud omanikud on Venemaa ettevõte Linter, mis on registreeritud Rostov Doni ääres, kuigi laev on Panama registris ja seda haldab AÜE ettevõte. Agentuur teatas 2024.aasta augustis, et otsib laevale haldurit.

Pärast invasiooni arestis Ukraina mitmed Venemaa laevad, mis saabusid riiki 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses. Alused arreteeriti kriminaaluurimise raames, kuna väideti, et neid kasutati Vene Föderatsiooni ja selle armee rahastamiseks. Kümme laeva anti 2022. aastal halduslepingute alusel Ukraina majandustulu teenimiseks.

Samuti haldab ARMA bulkerit Emmakris III (73,000 dwt), mis viibis Chornomorski sadamas invasiooni alguses. ARMA esitas

Värsked köögiviljad - võti meremeeste õnne juurde?

Tokei Kaiuni kaubalaevale Royal Laurel paigaldati maailma esimene laevale mõeldud hüdropoonilise köögiviljakasvatuse süsteem, mis sai tunnustuse ClassNK-lt kui lahendus, mis parandab meremeeste elamistingimusi.

ClassNK omistas laevale ELW (HP) (Excellent Living and Working Environment (Hydroponics)) tunnistuse, mis märgib, et see vastab ja ületab 2006. aasta Meretöö Konventsioonis (MLC) kehtestatud nõuded. ClassNK on loonud juhised „Suurepärase elamis- ja töökeskkonna“ jaoks,

mille kohaselt märgitakse klassitunnistusele laeva varustus ja meetmed, mis parandavad pardal viibimise tingimusi.

Laeva pardal kasutatav hüdropoonilise köögiviljakasvatuse süsteem, mille tootjaks on HSN-KIKAI KOGYO CO., LTD., on loodud toimima kaldus keskkonnas, arvestades laeva liikumist merel. Selle tulemusena kinnitas ClassNK laevale ELW (HP) märgise.

Süsteemi eesmärk on pakkuda laevameeskonnale värskeid köögivilju otse par-

dal kasvatades, parandades nii nende toitumist kui ka üldist heaolu merel töötamise ajal.

Suurbritannia politsei tabas Kenti ranniku lähedal kalalaeva 400 kilo kokaiiniga (The Maritime Executive) Suurbritannia Riiklik Kuritegevuse Agentuur (NCA) vahistas neli meest Kenti ranniku lähedal Inglismaal pärast seda, kui nende laevalt leiti umbes 400 kilo kokaiini.

Ühise Mereturvalisuse Keskusega (JMSC) õnnestus meil see kahjulik narkootikumide saadetis kuritegelikult turult eemaldada."

Pühapäeva hommikul peatas Suurbritannia piirivalve kalalaeva ja avastas pardalt narkootikumid. Laeval olnud kolm meest, vanuses 64, 45 ja 25, arreteeriti narkootikumide väidetava sisseveo eest. Nad viidi politsei hoole all NCA poolt ülekuulamiseks. Neljas, väidetavalt smugeldamisega seotud isik arreteeriti Ida-Londonis.

Enamik Suurbritannia suuremaid kokaiinipüügijuhtumeid leiab aset konteineriterminalides, kus tolliametnikud avastavad aeg-ajalt mitmetonniseid saadetisi, mis on maskeeritud puuviljade või tarbekaupade transportimiseks. Väikeste aluste smugeldamist avastatakse harvemini, kuid näiteks 2021. aastal toimunud püügioperatsioon

"See kokaiinikogus tähendab märkimisväärset kaotust organiseeritud kuritegelikule grupile, kes püüdis seda Suurbritanniasse tuua," ütles NCA operatsioonijuht Jules Harriman. "Koostöös piirivalve ja

Nr. 55, detsember 2024

Sussexi rannikul viis kolme isiku süüdimõistmiseni.

NCA andmetel domineerib Suurbritannia ebaseaduslikus kokaiinikaubanduses Albaania organiseeritud kuritegevuse grupp – Mafia Shqiptare. Nad korraldavad

19

keerukaid logistilisi operatsioone ja rahapesuskeeme, et tuua suures koguses narkootikume üle piiride. Erinevalt teistest impordiorganisatsioonidest on albaanlased vertikaalselt integreeritud: neil on otsesed tarnijakontaktid Lõuna-Ameerikas, mis võimaldab neil importida nar-

kootikume hulgihinnaga ja pakkuda tarbijatele soodsamaid hindu tänavakaubanduses. Arvatakse, et neil on tihe koostöö Itaalia maffiagrupiga 'Ndrangheta', kes kontrollib kokaiinikaubandust Euroopas.

Kreeka praamipiletite hinnad tõusevad alates 2025. aastast, seoses meremeeste palgatõusu kokkuleppega Kreeka praamireisijad peaksid 2025. aastast alates arvestama piletihindade tõusuga, kuna Panhellenic Seamen's Federationi (PNO) ja laevandusettevõtete kokkulepe näeb ette meremeeste palkade tõusu 7% võrra järgneva kahe aasta jooksul. See kokkulepe viis neljapäeva pärastlõunal PNO streigi lõpetamiseni. Teine põhjus piletihindade tõusuks on kütusetasude suurenemine, mis tuleneb Euroopa Liidu uuenenud regulatsioonidest heitmete vähendamise osas.

Palkade tõstmise kokkulepe saavutati pärast PNO kolmepäevast streiki, mille käigus tühistati üle 100,000 reisija, 9,000 veoauto ja 15,000 sõiduauto transport.

Streik pidi algselt kestma teisipäeval ja kolmapäeval, kuid seda pikendati neljapäeva ja reedeni. Lõpuks jõudsid laevandusettevõtted ja ametiühingud neljapäeva õhtul kokkuleppele ning reisid taastati reedest tavapärases korras.

Meremeeste ametiühingud, kes nõudsid algselt 12% palgatõusu, leppisid lõpuks

kokku Reisilaevandusettevõtete Assotsiatsiooni ettepanekus. See näeb ette, et 2025. aastaks on palgatõus inflatsiooni määr pluss 2 protsendipunkti, kuid vähemalt garanteeritud 5%, ning 2026. aastaks tõus vastavalt inflatsioonile.

Märgitakse, et 2010. aastast kuni tänaseni on meremeeste palgad tõusnud 12%, võrreldes Kreeka Üldise Tööliskonföderatsiooni (GSEE) kollektiivlepinguga, kus tõus on olnud vaid 5%, teatasid rannalaevanduse sektori allikad.

Rannalaevanduse sektorit jälgivad analüütikud märgivad, et Kreeka laevanduse aastased meeskonnakulud ulatuvad ligikaudu 250 miljoni euroni ja iga protsendipunkti tõus toob kaasa 2,5 miljoni euro suuruse kulude kasvu.

Lisaks meremeeste kollektiivlepingu palgatõusule suurenevad rannalaevanduse tegevuskulud järgmisel aastal märkimisväärselt seoses Euroopa regulatsioonide muutustega kütuse ja süsinikuheidete piirangute osas.

Laevandusettevõtted teatasid, et kütuse, õli ja saasteõiguste kulud moodustasid 2024. aastal 46% kogukuludest, kuid regulatsioonide muutuste tõttu tõuseb see osakaal 52%-ni.

20

Nr. 55, detsember 2024

ITF-i uudiseid ETF kutsub üles Euroopa Parlamendi uue mandaadi raames keskenduma transporditöötajate õigustele. Kirjas hiljuti valitud TRAN-komitee esimehele, pr Elissavet Vozembergile, kutsus ETF-i peasekretär Livia Spera üles arendama poliitikaid, mis käsitleksid tööjõupuudust ja suurendaksid töötajate kaitset. Pidev dialoog ETF-iga on oluline, et suunata EL-i transpordipoliitikad taas töötajatele keskenduma.

Kohtumised Euroopa Parlamendi liikmetega.

Juulis alustas ETF uue Euroopa Parlamendi TRAN-komitee liikmetega kohtumisi.

Esimene kohtumine toimus Euroopa Parlamendi liige Vivien Costanzoga S&D grupist. Septembris jätkati kohtumisi erinevate poliitiliste rühmade TRAN-komitee liikmetega.

ETF kutsub EL-i lõpetama alltöövõtu ekspluateerimise 17. septembril mobiliseerisid ETF, EFFAT ja EFBWW üle 700 töötaja Euroopa Parlamendi ette Strasbourg'is, nõudes, et EL võtaks meetmeid alltöövõtu ahelates toimuva ekspluateerimise lõpetamiseks. ETF-i peasekretär Livia Spera ütles: "Alltöövõtjad seisavad sageli silmitsi halvemate töötingimuste ja vähemate õigustega. Me vajame EL-i regulatsiooni, et taastada õiglus."

Meeleavaldusele järgnesid nende töötajate deklaratsioonid, kes olid olnud mõjutatud nendest ekspluateerimistaktikatest.

ETF toob transporditöötajate hääled EL-i poliitikakujundajateni 9. oktoobril korraldas ETF hommikusöögi ja seminari transpordiatašeedele A319 transpordilennukis. Erinevate transpordisektorite poliitikaanalüütikud jagasid ülevaateid, tagamaks, et töötajate hääled kogu Euroopas jõuavad EL-i poliitikakujundajateni. Üritus lõppes lennusimulaatori demonstreerimisega, mis tõi esile õhutransporditöötajate tegelikud töötingimused. ETF jätkab tööd selle nimel, et transporditöötajate prioriteedid jääksid EL-i poliitikas keskseks.

ETF ITF kongressil ETF ja selle liikmed osalesid 24. ITF kongressil Marrakechis, kus peeti kahepoolsed

kohtumised organisatsioonidega üle kogu maailma, õppides teiste ametiühingute kogemustest ja valmistudes tulevikuks.

Mõned tähtsamad hetked: • ETF peasekretäri Livia Spera kõne Laondus-, Jaotlus ja Logistikakonverentsil, kus ta rääkis, vajadusest luua järelevalve töökohtade probleemide uurimiseks logistikasektoris, ja palju muud.

• Solidaarsussõnum Türgi töötajatele meie liikmesorganisatsioonilt TUMTIS, mis saatis Marrakeshist Ankarasse sõnumi töötajate õiguste rünnaku vastu Türgis. Meeleavaldusel Ankaras osales üle 100 000 inimese.

• Solidaarsussõnum ETF-i peasekretärilt Norra helikopteripilootidele meie liikmesorganisatsioonilt Parat, kes streikisid õiglasemate palkade ja töötingimuste ning töö ja eraelu tasakaalu nimel tulevikus.

• Frank Moreelsi valimine ITF-i presidendiks, kes asendab Paddy Crumlinit alates 2027. aasta jaanuarist.

MERETRANSPORT Meremehed lähevad digitaliseerimise poole ETF ja ECSA on käivitanud algatuse Seafarers Go Digital, mille eesmärk on valmistada meremehi ette digitaalsete väljakutsete jaoks meretranspordis. See samm edendab õiglast ja kaasavat digitaalset üleminekut, samal ajal kaitstes meremeeste õigusi ja heaolu.

Maailma merepäev Selle aasta teema „Tuleviku navigeerimine: turvalisus esikohal“ kohaselt rõhutab ETF meretranspordi jaotuses vajadust parandada meremeeste turvalisust, eriti kõrge riskiga piirkondades, nagu Punane meri.

Meremehed väärivad töötamist ilma hirmuta. ETF kutsub tööstust ja lipuriike tagama turvalisemad marsruudid, kutsudes üles laevafirmasid laevu ümber suunama turvalisematesse piirkondadesse.

ELi mereteadmiste foorum ETF ja ECSA kohtusid Merehariduse ja koolitusvõrgustiku ning DG MOVE-iga, et valmistada ette ELi mereteadmiste foorumi käivitamist. Peamised valdkonnad olid: • Oskused dekarboniseerimiseks ja roheliseks üleminekuks

• Digitaalsed ja uuenduslikud tehnoloogiaoskused laevameeskonna ametikohtadel • Juhtimine, mentorlus ja vastupanuvõime kiusamise ja ahistamise vastu laevanduses

DOKKERID ETF sadamatöötajad osalevad ELi sotsiaalses dialoogis sadamates 3. juulil osalesid ETF sadamatöötajad ELi sotsiaalses dialoogis sadamates, kus arutati ELi sadamapoliitikat, ETS-i ja tööohutust.

Nad tutvustasid Rotterdamis rakendatavaid ohutusinspektsiooni praktikaid, rõhutades õnnetuste ennetamise tähtsat rolli sadamatöötajate kaitsmisel.

Itaalia sadamatöötajad streigivad õiglasemate lepingute eest Pärast kuue kuu pikkuseid ummikseisu läinud läbirääkimisi, alustasid Itaalia sadamatöötajad streiki, et nõuda ostujõu taastamist ja regulatiivseid täiustusi. Kohalikud demonstratsioonid toimusid 1.–7. juulil, millele järgnesid kaks 48-tunnist streiki riiklikes sadamates – esimene 2.–3. juulil Uiltrasporti Nazionale poolt ja teine 4.–5. juulil Filt Cgil Nazionale ja Fit-Cisl Nazionale poolt.

ETF on vastu Hamburgi sadama privatiseerimisele 3. septembril kordas ETF oma tugevat vastuseisu Hamburgi sadama privatiseerimisele, nimetades seda "ajalooliseks veaks". Elutähtsa infrastruktuuri privatiseerimine ohustab nii töötajaid kui ka avalikkust, eelistades kasumit inimestele, riskides elutähtsate teenuste kvaliteedi ja ligipääsetavusega elutähtsatele teenustele.

ETF jääb kindlaks töötajate õiguste kaitsmiseks HHLA-s ja kaugemal sotsiaalse dialoogi, solidaarsuse ja õiguslike meetmete kaudu.

Hollandi sadamatöötajad 7.–8. septembril peatasid Rotterdami sadamatöötajad, keda toetasid Antwerpeni BTB sadamatöötajad, töö, et protestida raskete ametite varajase pensionile mineku läbirääkimiste seiskumise vastu.

FNV juht Niek Stam kommenteeris: "Minister ei hooli meist. Praegune skeem ei ole teostatav ja uus skeem tundub ebaaus."

Nr. 55, detsember 2024

21

Naiste Komitee koosolek Brüsselis Osalesin 6.-7. novembril EMSA ja Eesti esindajana ETF-i Naiste Komitee koosolekul Brüsselis.

õigusi. Ebavõrdsed hoiakud tuleb likvideerida ja meelde tuletada, kus olime naistena kunagi, kuhu oleme võideldes jõudnud.

Sissejuhatusena räägiti üldisest olukorrast, mis paraku endiselt muutunud ei ole. Üks mure on, et ETF-s on naiste osakaal üpris väike. Seetõttu on ka naiste osalemine ETF-i koosolekutel vähenenud. Püüdsime leida põhjuseid, miks olemasolevad ja ametiühingualaselt aktiivsed naised koosolekutel ei osale. Arvati, et peamised takistused on organisatsioonide finantsilised võimalused, aga kurdetakse ka, et juhtivatel kohtadel meesterahvad ei anna luba naistel osaleda. Kindlasti seavad piiranguid ka põhitöö ja perekondlikud kohustused.

Peame edaspidiselt aktiivsemalt oma huvide eest seisma ja tegema omavahel rohkem koostööd. Tuleb jätkata suhtlemist ja arutelusid tööandjatega, sest transpordisektoris töötavad naised on ju ka ettevõtetele väga olulised. Kollektiivlepingute läbirääkimistel peavad saama naised osaleda, sest ainult meie saame kirjeldada meile loomupäraseid vajadusi ja rõhutada, et lepingutesse saaksid sisse neid vajadusi arvestavad punktid.

Üldises plaanis naiste olukord töökohtadel on endine - naistega ei arvestata piisavalt, neid ei palgata ettevõtetes juhtivatele kohtadele, ahistamine ja vägivald jätkuvad. Naiste ebavõrdsusest on aastaid räägitud, aga ikka peame aastal 2024. seda teemat rõhutama ja muresid korrutama, veenma, paluma. Sotsiaalne süsteem oma hoiakutega võimaldab meestel juhtivatele kohtadele lihtsamalt saada, naiste võimekust ei hinnata, pahatihti sellesse isegi ei usuta. Naiste kõrvalejäetust põhjustavad ka erinevad stereotüübid.

Kohati jääb mulje, et naiste olukord liigub justkui tagurpidikäigul. Me keegi ei soovi tagasi olukorda, mil naistel polnud mingeid

maailmas naiste murede osas kaasa rääkida ja aidata olukorda paremaks muuta.

Näitena toodi, et osades riikides on täiesti loomulik, et naised saavad menstruatsiooni ajaks jääda töövõimetuslehele.

Tegevus naiste huvide kaitsel jätkub. See saab olema raske ka edaspidi, aga võitluseta olukord paremaks ei muutu.

Oluline on tugevdada ja suurendada ka meie endi, naiste, võrgustikku ametiühingutes. Igal ametiühingul peaks olema sooliste küsimuste puhuks kontaktisik.

Siinkohal palun minuga ühendust võtta neil naistel, kel on soovi ühiselt tegutseda,

EMSA Naiste Sektsioon vajaks vähemalt 15 naist, kes sooviksid aegajalt kokku saada, vestelda, arutada. Ei pea isegi füüsiliselt kohal kuskil käima. Piisab täiesti, kui saame rääkida kasvõi näiteks videosilla vahendusel. Oluline on rääkida! Oleks vahva, kui näiteks igast osakonnast liituks meie sektsiooniga vähemalt üks naine.

Sooline võrdsus pole luksus. See on vajadus.

Koosolekult jäi eriti kõlama ütlus: „It is what it is, as long as You let it be!“ Vastab ju tõele…

EMSA Naiste Sektsiooni kontaktid: Jaana Põlts, +372 53 459 085 info@emsa.ee Anne-Ly Tischler, +372 56 638 323 tischler.annely@gmail.com

22

Nr. 55, detsember 2024

Ainukese ametiühinguna Eestis oli 1.mail väljas EMSA

Nr. 55, detsember 2024

23

24

Nr. 55, detsember 2024

EMSA suvepäevad Ratturi talus Hiiumaal Võtsin ise osa esimeses vahetuses ja ei tea seetõttu, kui sarnane oli suvepäevade programm teise vahetusega. Küll aga tean täpselt, et kummastki vahetusest ühel autotäiel osalejatest tuli maksta andamit politseile kiiruse ületamise eest. Saatuse tahtel samal kellaajal, samas kohas, võibolla isegi sama patrulli poolt, kes tõenäoliselt ei suutnud oma politseijumalat neile saagiks läkitatud, praamile kiirustavate EMSA liikmete eest küllalt ära kiita...

Rohuküla sadam oli mõnusalt vanamoodne, võrreldes Virtsu sadamaga, praamireis Hiiumaale oli meeldivalt kauakestvam kui praamireis Muhumaale.

Kohe Heltermaale jõudes ootas meid sadamas buss ja poole tunni pärast olimegi Ratturi talus, meie majutuskohas.

Meile näidati kätte ööbimiskohad. Ma pole nii uhkelt veel ööbinudki, sest minule isiklikult oli terve saun! Ööbima ei pidanud muidugi mitte saunalaval, vaid õdusas eestoas kaheinimesevoodis.

Peale kerget kehakinnitust ja suvepäevade lipuheiskamistseremooniat olime valmis Hiiumaa ekskursiooniks.

Nelja tunniga jõudsime külastada kolme!!! kirikut, endist kalatehast, mis nüüd oli ümber tehtud kunstisaaliks ja Hiiumaa parimat supelranda. Suplema minejate kinnitusel olevat vesi olnud pea sama soe kui supp, millega meid lõuna ajal kostitati.

Tagasi majutuskohas läks peale kerget puhkust juba tõsisesks seltkondlikeks sportmängudeks. Mida kõike ei saanud

seal ära loobitud, palle, diske, nooli, isegi kalamehesäärikut!

tamise ja korraldusega lausa titaanlikku vaeva näinud.

Kõige dramaatilisem oli võistlus võrkpalliplatsil, kus meremehed ja eriti noorem põlvkond näitas üles imepärast akrobaatikat, võisteldes hasartselt riidepalakaga palli püüdmises. Oli ka põhjust pingutada, sest uhked auhinnad tekitasid rõõmu nii ihule kui hingele.

Algul ei saadud vedama ja pärast pidama, ütleb eesti vanasõna. Ja nii läks ka seekord. Kui bänd südaööl lõpetas ja pillid kotti pani, ei tahtnud publik veel laiali minna.

Peale õhtusöögiks pakutud imemaitsvaid ahvenakotlette jõudis kohale kohalik abielupaarist tantsubänd, kes põrutas pea hinge tõmbamata järjest kolm tundi populaarset tantsumuusikat.

Paraku olid suvepäevadel osalejad eelnevatest üritustest (ja ehk ka tugevast õhtusöögist) niivõrd väsinud, et bänd pidi mängima tund aega tühjale saalile, enne kui jalad kõhu alt välja kor-jati ja tõsisemaks tantsuks läks.

Paus peeti ainult võistluseks, et ära arvata palju õllepurke on lakke riputatud kotis. Õnnelik võitja sai siis koti koos sisuga endale.

Lisaks toimus EMSA-teemaline viktoriin. Siin kohal müts maha Risto Raudkivi ja Ülar Pärna ees kes olid viktoriini küsimuste koos-

Üldist meeleolu tajus ka üks meremeestest, kes tõi lagedale instrumendi mida ta nimetas havai kitarriks ja laulis selle saatel Kukerpillide ja Jaan Tätte loomingut. Uljad ja sentimentaalsed, ühise meremeeste seltskonna poolt koos lauldud meremeeste laulud kõlasid poole ööni.

Peale enam või vähem marineeritud olekus ärkamist, hommikusööki ja lipu langetamist, lahkus osa EMSA liikmeid oma transpordiga, kas siis Hiiumaaga edasi tutvuma või varem koju jõudma.

Teine osa lösutas bussi oodates mugavalt aiatoolidel, vaadates kuidas mudellennukid, mille võistlus samal päeval toimuma pidid, pilvitus sinises Hiiumaa taevas ringi lendasid.

Olgu tänatud EMSA toimkond kes selle hiiglasliku organiseerimistööga nii suurepäraselt hakkama said!

Nr. 55, detsember 2024

25

Bojaarid Hiiumaal Suvepäevade ajal toimunud ekskursioon Hiiumaal motiveeris mind uurima iseseisvalt seda, mis nii-öelda giidi jutust välja jäi.

Nii ma komistasingi nende bojaaride otsa.

Kõigepealt olgu öeldud, et kõik need toredad inimesed - Baranovid, Rosladinid, Volkonskid ja Romanovitšid (Romanovite kauged sugulased), ei olnud bojaarid. Nad olid teenistusaadlikud, kellel olid mõisad Peipsi tagustel Venemaa aladel. Bojaare oli Ivan Julma aegsel Venemaal tegelikult vähe ja nad istusid Moskvas Riigiduumas. Millegipärast aga nimetavad tollased kroonikad neid kangekaelselt bojaarideks.

Kuidas nad siis sattusid kõik järsku Hiiumaale?

Oli parajasti Liivi sõja lõpp, Sõjaõnn oli Ivan Julma viimaks maha jätnud, Rootsi sõjajõud olid viimaks saavutanud ülekaalu ja tunginud taganevate Vene vägede kannul üle Narva jõe. Baranovite pärusmõisas Koporje lähedal oli juba kuulda nende kahureid, mis aeg-ajalt summutas kolme venna ägedat vaidlust söögitoas. Need kolm venda - Woin, Kasjan ja Menšik olid selle mõisa rajaja Zahhari Baranovi pojad. Zahhari esivanemaks polnud aga keegi muu kui Krimmist Venemaale asunud tatari vürst Ždan. See vürst või õigemini mursaa asus Venemaal suurvürst Vassili Pimeda teenistusse ja sai ristimisel endale sellise toreda nime nagu Daniil Baran.

Mille üle need kolm tatari vürsti järeltulijat siis vaidlesid? Oli selge, et peagi kaotavad nad sõjajumala soosikutele rootslastele oma maad ja varad. Kui just... kui just mitte vaenlase poolele üle minna. Nagu kuulus vürst Andrei Kurbski. Samas aga ei vaadanud hirmuäratav tsaar jooksikute peale sugugi heatahtliku pilguga ja nende hukkamine võis tabamise korral aega võtta terveid päevi.

Lõpuks võtsid vanemad vennad Woin (sõjamees) ja Kasjan ehk Kasar (kiskja) kuulda noorima venna Menšiku seisukohta (Menšik tähendab väikseimat või pisi-

kest), kes nagu muinasjuttudes oli vanematest vendadest arukam (või vähemalt kõige kõvema häälega ning pakkusid oma mõõku (ja vibusid) Rootsi kuninga teenistusse.

Samamoodi talitasid ka mitmed nende seisusekaaslased, kelle suguvõsa nimed eelpool loetletud sai. Mõned neist, olles juba varem sõjategevuse käigus vangi langenud ning oodanud asjatult et nende tsaar nad välja ostaks või välja vahetaks, pakkusid nad oma teeneid Rootsi kuningale.

Neil ei tulnud oma otsust kahetseda. Tõsi küll, algul anti neile läänid Hiiumaal, kus oli vähe rahvast ja viletsad põllumaad (ning kus oli võimalik neil ülejooksikutel paremini silma peal hoida).

Kui lõppes Liivi sõja lõpetanud vaherahu Venemaaga, läks uus sõda täie hooga edasi. Vene väed tungisid taas üle Narva jõe ning Kirde-Eestis läks sõjategevus päris palavaks. 1590. aastal saigi seal surma nimekaim vene aadlikest ülejooksik Pjotr Rosladin, kelle mälestuseks fotol olev kivirist* püstitati.

Kuidas suhtusid Hiiumaa sakslastest mõisnikud oma uutesse naabritesse? Mitte eriti rõõmsalt. On teada üks protestikiri ühelt Hiiumaa mõisnikult, keda üks Baranovite vendadest oli siis, kui tsaar Ivan aastal 1577 Tallinna piiras, käinud pakaselisel talvel, mil meri oli jäätunud, külastamas. Kõige parema tatari kombe järgi - saabel käes ning huilgav tatari sõjasalk järel. Ja võib vaid ette kujutada selle paljaksröövitud saksa mõisniku tundeid, kui ta oma maadel uuesti seda Baranovit kohtas, kes oli seekord

riides parima Rootsi moe järgi, käes saabli asemel dokumendirull ning kannul mitte tatari ratsanike sõjasalk, vaid kohalikud võimumehed ja seadusetundjad. Selline tsiviliseeritud külaskäik oli veel hullem kui rüüsteretk. Vaene mõisnik tõsteti oma maadelt välja, nii et talle jäi vaid üks talu soosaarel tema valduste serval. Lisaks olevat ta uue omaniku käest tekkinud tüli käigus vastu vahtimist saanud…

Kui luteri kirikuõpetajad küsisid, kas uustulnukad kavatsevad kirikuid toetada ja milline on üldse nende usund praegusel hetkel, vastasid need muretult, et jah, nad kavatsevad ajada luteri usu suhtes sama poliitikat nagu nende sakslastest naabrid.

Tegelikult nagu näitavad ürikud, toimus usuline integratsioon uude maailma vaevaliselt.

Kui ühelt Baranovilt küsiti jutlustamise eest kaks taalrit ja ähvardati mittemaksmisel pöörduda asehalduri või kuberneri poole, vastas see ülbelt, et tema allub otse kuningale ja kellegi teisega tal mingit pistmist pole. Kaks taalrit oli tollal suur summa. Selle eest võis saada korraliku künnihobuse. (Nagu kirjutab ajaloolane Andres Adamson, muutus luteri kirik, orduaegsest sallivusest hiljem, kuldseks ajastuks nimetatud Rootsi ajal, kitsarinnaliseks, fanaatiliseks ja dogmaatiliseks. Ning väga-väga rahaahneks.) Ilmselt samal arvamusel oli ka Baranov, sest kui palvet korrati, pakkus ta kirikuõpetajale kahe taalri asemel viiteteist kuradit...

Veel teine kaebus on teada selle Baranovi kohta. Üks talupoegadest läks tema juurde kaebama, et kirikuõpetaja teda kangesti kiusab ja noomib tema kahenaisepidamise pärast. Baranov läks selle peale väga vihaseks. Asi ei olnud ainult selles et Baranov khaanide järeltulijana mitmenaisepidamise suhtes salliv oli. Ka saksa mõisnikud, kes korralikud kristlased olid, suhtusid sellesse sama leebelt. Mõisniku rikkus ei seisne-nud ju mitte niivõrd maades, vaid

26

Nr. 55, detsember 2024

talupoegades. Sul võivad olla kuitahes viljakad maad, aga kui talupoegi pole, pead ise oma kümne küünega kündma!

See teeb Baranovi sümpaatia ja kaastunde liiderliku talupoja vastu, kes järjest uusi tublisid töörügajaid sigitas, täiesti arusaadavaks. Võtku kas või kolmas ja neljas naine, kui vaid jaksab neid kõiki ära toita!

Baranov käskis sellel talupojal, kui kirikuõpetaja peaks tema juures oma nägu näitama, vaimulikule lihtsalt kaikaga vastu pead virutada. Nõnda oma isandast julgust saanud talupoeg läkski koju tagasi oma kahe naise juurde. Ja kui siis tõesti kirikuõpetaja tema õuele ilmus, et see patupesa oma silmaga üle vaadata, jooksis talupoeg majast välja, murdis aiast teiba ja virutas sellega kirikuõpetajale vastu pead, nii et selle uhke kübar mitme sammu kaugusele lendas.

Ei tasu nüüd arvata, et see uus aristokraatia suureks talurahva kaitsjaks sai. Mõisnik jääb mõisnikuks, ämblik-ekspluataatoriks.

Ja mõned kuritarvitasid oma seisundit enam kui kurjasti.

Tegelikult oli Zahhari Baranovil neli poega, kellest üks Grigori, oli otseselt segatud ühte kõige jälgimasse pedofiilia skandaali Eestimaa pärisorjuse ajastul. Tema üle

Peningi mõis

peeti küll kohut, aga kuna ohver oli talurahva seast, tuli ta sellest puhtalt välja. Küll aga mitte jumala karistusest. Ta suri nimelt ilma järeltulijateta ja tema liin kadus maapealt.

märgi sinnakanti tänapäevani. Näiteks Kasari jõgi Läänemaal, mis tänapäeva kalameeste lemmikjõgi on, sai nime KhasarKasjan Baranovi järgi, kes seal oma mõisa rajas.

Peale paarikümne aastast ustavat teenistust, viidi Peipsi järve tagant pärit uued alamad, Rootsi kuninga käsul, kes oma uute alamate sõjaliste teenetega väga rahul oli, Hiiumaa viljatutelt põldudelt Läänemaa viljakamatele aladele. Seal rajasid nad endile uhked mõisad ja jätsid endast

* Selle kiviristi juures toimusid Nõukogude Liidu ühe hinnatuma filmi -"Hamleti" filmivõtted. Suurejooneline matuserongkäik peale Ophelia surma, toimus just nimelt selle risti all.

Suure-Lähtru mõisa peahoone

Nr. 55, detsember 2024

EMSA Suvepäevad 25-26. juulil ja 08.-09. augustil 2024

27

28

Nr. 55, detsember 2024

Nr. 55, detsember 2024

29

Tutvugem uute usaldusisikutega Ketty Heinastu DFDS, "Sirena Seaways”

Kaua oled olnud ametiühingu liige?

Ametiühingu liige alates selle aasta suvest kui tulin ka laevale esmakordselt oma elus.

Milliseid ameteid oled varem pidanud?

Varasemalt olen väga kaua töötanud ettevõtjana toitlustuses, büroojuhina ja Kundalini jooga õpetajana (joogaõpetajana jätkan praegu ka).

Mida sa muudaksid oma töö, kui Sul oleks selline võimalus?

Hetkel ei oskagi muutusi veel välja tuua, sest olen sellel ametikohal töötanud vähe aega.

Millega Sa tegeled tööst vabal ajal, millised on Sinu hobid?

Minu hobideks on reisimine, jooga, golf.

Milline on olnud senine haridustee?

TTÜ Bakalaureuse kraad haldusjuhtimise eriala.

Mis on Sinu ametinimetus ja millised on Sinu igapäevased ülesanded töökohal?

Klienditeenindaja. Meie laeval reisijate toitlustamine ikka hea ja paremaga!

Marju Kirsipuu TALLINK, "Megastar”

Kas Sul on mõni reisisihtkoht, kuhu kindlasti tahaksid minna?

Jah, on. Eelmine aasta täitsin oma soovi, reis Indiasse , mis kestis 1,5 kuud. Nüüd on sihtkohaks Tšiili, aastaks 2025.

Milline on sinu lemmikmuusika, lemmikfilm, lemmiktoit?

Mulle meeldib väga klassikaline muusika,

nud ja elan Rakvere linnas, koolis käisin Kadrina Keskkool ja Rakvere Kutsekeskkool.

Rakvere Kutsekeskkoolis olen käinud ja lõpetanud kakas korda, esimene kord õppisin seal õmblejaks lõpetamise aasta 1989 ja teistkorda õppisin Hotelliteenindust mille lõpetasin aastal 2000.

Kellena töötad laevas ja milliseid ameteid oled enne pidanud?

Tallink OÜ Hansaliin-is olen töötanud 20 aastat, sellest 12 aastat olin Tallinn-Helsingi liinis erinevatel kruiisilaevadel klienditeenindaja ja Kelner-baarmen töötades seal restorani ja baari poolel.

Nimi, kus sündinud, kus koolis käinud, kus elad?

Minu nimi on Marju Kirsipuu, olen sündi-

Alates 2016 jaanuarist olen töötanud kiirlaevadel Star ja Megastar Burger King restorani administraator ja BK restorani direktori kohusetäitjana.

aga samuti Robbie Williams, Ed Sheeran ja paljud teised ning kindlasti mantramuusika.

Lemmikfilmi mul ei ole, sest mulle ei meeldi üldse filme vaadata.

Lugeda meeldib, lemmikraamat on Alkeemik (Paulo Coelho).

Mulle väga meeldib tegelikult Aasia köök, aga kui nüüd konkreetselt ühte lemmiktoitu, siis kodune hästi tehtud seljanka on alati teretulnud!

Milline oleks Sinu jaoks parim jõulukingitus?

Parim jõulukingitus on see, kui mina, mu lähedased ja sõbrad on terved ja elurõõmsad. Ja nii iga aasta. Kui tervis on olemas, siis kõike muud saame ju raha eest osta, kaasa arvatud materiaalseid jõulukingitusi.

Mida ootad aastalt 2025?

Aastalt 2025 taotlen enda jaoks uusi väljakutseid iseenda arenemiseks. Kindlasti lisaks palju armastust ja huvitavaid seiklusi, mida kogeda, et elul ikka vürtsi oleks!

Kaua oled seotud ametiühinguga?

Ametiühingu liige olen olnud 20 aastat.

Mida ametiühingutöö pakub sulle?

Saan laevas tööl olles olla EMSA usaldusisikuks ehk abiks töötajatele kui neil on muresid või tekkib küsimusi.

Kas Sul on eeskujusid?

Megastar-il on suureks eeskujuks mulle olnud juhtidest Intendant Üllar Märtin ja klienditeeninduse alal imetlen ja kiidan Piret Kukermani.

Milline on olnud Sinu ametiühingulise tegevuse ajal kõige õnnelikum hetk sellega seoses?

Ettepanek tõsta Burger King klienditeenindajatel kõrgemaks päevatasu kui laeva restoranis töötavatel klienditeenindajatel, et neil oleks motivatsioon töötada laeva kiirtoidurestoranis kus on töötempo väga

30

suur. Mille me ka saime tänu koostöös EMSA peausaldusisikutega.

Nimeta kolm asja mida Sa oma töös muudaks kui Sul oleks selline võimalus?

Käesoleval hetkel olen rahul oma tööga ja meeskonnaga. Olen tänulik neile kes on pidanud ja peavad vastu Burger King restoranis kiire töötempoga. Tänu aastavestluste läbiviimisega olen saanud tagasisidet oma meeskonnalt, mis võiks olla paremini meie töötegemise juures, mille ma olen ka saanud koheselt koostöös Megastar Intendantidega ära lahendada.

Nr. 55, detsember 2024

Kõige tähtsam meie töös on hea meeskonnaga koostöö, nende kuulamine, tänu sellele saame veelgi paremaks muuta laevas töökeskkonda.

Kui Sa ei teeks seda tööd praegu siis millega Sa tegeleks kõige meelsamini?

Minule meeldiks teha tööd rohkem vabas looduses ehk siis mis on seotud haljastuse ja/ või metsandusega.

kuulan seinast seina nii nagu melomaan, lemmikfilm on ,,Siin me oleme'', lemmiktoit on isetehtud mulgipuder.

Millega Sa tegeled tööst vabal ajal?

Hobideks on matkamine, kodulinna (Rakvere) teatri külastus ja aiandus.

Sinu kõige suurem unistus?

Suurim unistus on soetada endale väike maja mere äärde.

Mis on Sinu lemmikmuusika, lemmikfilm, lemmiktoit?

Minul otseselt ei ole lemmik muusikat,

Galeeriorjast admiraliks 7. septembri varahommik aastal 1627, Kuuba põhjarannik.

les oma karjääri algul tervelt viis aastat sama hädaga.

Mastikorvis unega võitlev hollandi laevastiku vahimadrus märkab korraga läänes purje. Isegi mitut purje. Ta andis häiret.

Otsekohe kõlasid kõikidel laevadel käsklused ja rippvooditest väljakaranud meremehed tormasid käigu pealt relvastudes

Just siis, kui noor Piet avastas, et suudab lõpuks ometi kõva lainetust taluda ning seejuures soolalihast ja rasvases soustis leotatud laevakuivikutest koosnevat lobi süüa, ilma et see teda üle reelingu öökima oleks pannud, tabas teda uus katsumus.

oma lahingupositsioonidele. Hispaania hõbedalaevastik, mida nad kuu aega tulutult varitsesid, oli lõpuks kohale jõudnud!

Nende admiral, kuulus Hollandi vabariigi merehunt Piet Hein, kelle senine elulugu oli üks segu uskumatust õnnest ja sama uskumatust ebaõnnest, valmistus nüüd oma karjääri tipphetkeks. Ja isiklikuks kättemaksuks.

Piet Pieterszoon Hein sündis 1578. aastal Rotterdamis. Tema isa oli end lihtsast madrusest kaubalaeva kapteniks üles töötanud meremees. Loomulikult ootas ta, et ka tema poeg tema jälgedes astuks ja nii võttis ta teismelise Pieti oma laevale. Nooruki esimesed merereisid ei olnud teab kui roosilised. Nimelt kannatas ta raskekujulise merehaiguse käes. Selle poolest ei erinenud ta millegagi hilisemast kuulsast inglise kaptenist James Cookist, kes maad-

Tollal käis Hispaania ja vastloodud Hollandi kodanliku vabariigi vahel Kaheksakümne aastane sõda. Selle ohvriteks langesid ka perekond Heinide meessoost liikmed, kelle laeva vallutasid hispaanlased. Isa ja poega tabas ränk saatus - nad sattusid galeeriorjadeks. Galeeriorja eluiga oli keskmiselt kolm aastat. Võib vaid ette kujutada – üle jõu käiv töö, vilets toit.

Galeeriorjad olid aheldatud sõudepinkide külge. Seal nad siis sõid ja magasid. Ja sinnasamasse pidid nad rahuldama oma

loomulikke vajadusi. Ainult siis, kui laev sadamas seisis, uhati nende kirjeldamatult lehkav dekialune mereveega üle. Vanema Heini tervis ei pidanudki sellele katsumusele vastu ja ta suri.

Nooremale Heinile, kes oli üles näidanud imelist visadust, naeratas õnn - ta vabastati nelja aasta pärast vangivahetuse korras.

Ainult selleks, et kõigest aasta hiljem Kuuba ranniku lähedal jälle hispaanlaste kätte langeda.

Seda ilmselt mõnel hollandi kaaperlaeval, mis oli tulnud hispaanlaste valdusi röövima Igatahes sattus Piet Hein taaskord orjusse.

Seekord küll istanduseorjana.

Piet Pieterszoon Hein

Ja jällegi nelja aasta pärast pääses Piet Hein uuesti vabadusse, pole küll teada millistel asjaoludel. Kodumaale naases Piet Hein igatahes täis ülimat viha hispaanlaste ja eriti oma endise omaniku, korrumpeerunud hispaania suurniku ja õukondlase, Juan de Benavides Bazani vastu. Selle mehega olid määratud tema elutee veelkord ristuma…

Nr. 55, detsember 2024

31

Esialgu otsustas Piet Hein oma kättemaksu hilisemaks jätta. Ta astus Hollandi IdaIndia Kompanii teenistusse ja tegi järgnevatel aastatel mitu õnnestunud reisi India ookeanile ja Maluku saartele.

Nüüd juba jõuka kodaniku ja lugupeetud laevakaptenina, abiellus ta rikka kaupmehelese Annekeniga. See abieluside avas talle tee ka poliitikamaailma, nii et ta tegutses aasta otsa Rotterdami linnapeana.

Igatsus soolase vee ja üsna kindlasti ka kättemaksu järele, ajendasid teda aga ennast idüllilisest elust välja kiskuma ning meredele naasma.

Ta astus seekord Hollandi Lääne-India Kompanii teenistusse ning sooritas nüüd juba viitseadmiralina oma laevastikuga kaks reisi Brasiiliasse, kus ta vallutas mitu linna ja kaaperdas mitukümmend laeva, mille trümmid olid pungil täis tubakat ja suhkrut.

Lääne-India Kompanii oli neile tohutu varanduse toonud Pietist nii vaimustuses, et oli valmis täitma oma uue kaastöötaja iga soovi. Ja nüüd juba admirali auastmesse ülendatud Piet Hein ütles välja, mida ta soovib.

Igal aastal purjetas Sevillast või Cadizist välja tohutu flotill ja võttis suuna Kanaari saartele. Seal jagunes laevastik kaheks ning ületas Atlandi ookeani. Üks pool kogus Venetsueela ja Panama rannikul olevatest hispaania kolooniatest kokku kõik rikkused, mida need aasta jooksul olid kohalikust maast välja pigistanud. Teine tegi sama põhja pool, Mehhiko lahe piirkonnas.

Seejärel ühinesid mõlemad laevastikud Havannas uuesti ning purjetasid koos tagasi Hispaaniasse.

Sellest hiiglaslikust hõbedaflotillist kuulis noor Piet Hein, kui ta Kuuba kõrvetava päikese all istanduses tööd rügas ja piitsahoope sai ning sellest oli ta juba veerand sajandit öösiti und näinud.

Ning nüüd, kus tänulik Lääne-India Kompanii oma õnneliku käega admirali käsutusse tervelt kolmekümne üheksast laevast koosneva laevastiku andis, tundis Piet, et see unistus lõpuks ometi käeulatuses on.

Pealegi teatasid hollandi spioonid, et see aasta ei suuda Hispaania kuningas majandusraskuste tõttu niipalju sõjalaevu hõbedaflotilli eskortima saata, kui muidu ette nähtud.

Admiral Hein valmistus retkeks põhjalikult ning levitas hispaania spioonide eksitamiseks kuuldusi, nagu suunduks tema laevastik Aafrikasse või Aasiasse. Hollandi laevastik suunduski lõuna poole, kuni möödus Hispaaniast ning jõudis Rohelise Neeme saarteni, sealt purjetati juba otse läände. Ometi läks kõik see sõjakavalus vett vedama ühe väikese seiga pärast.

Hollandlased peatusid peale kolmenädalast merereisi ühel Venetsueela ranniku lähedal oleval saarel ning otsustasid oma menüüd täiendada värske metssea- ning kitselihaga. Jahilt naastes avastasid nad, et üks laevapoiss oli metsa ära eksinud. Hollandlastel polnud aega teda pikalt otsida varandused ootasid! - ning nii purjetasid nad südamerahuga minema. Neid oli kokku neli tuhat meest – üks laevapoiss ees või taga!

Laevapoisi õnneks aga ei pidanud ta õnnetu Robinson Crusoe kombel kakskümmend kaheksa aastat sellel saarel virelema.

Saar paistis olevat küllaltki käidav koht, sest juba järgmisel päeval saabus sinna üks hispaania laev ning võttis ta peale. Tänulik junga rääkis oma päästjatele kõigest, mida teadis. Hispaanlastele oli nüüd selge, et nende regioonis tolgendab ringi halbade

kavatsustega vaenlase laevastik, kellel on kange himu nende varandusele küüned taha ajada. Olukorrast teavitatud lõunapoolse hispaania laevastiku juht langetas ainuõige otsuse oma nina kaitstud sadamast mitte välja pista, kuni need hollandi kaabakad Kariibi mere piirkonnast lahkunud pole.

Pahaaimamatu admiral Hein aga purjetas põhja poole, kuni jõudis Yucatani poolsaare ja Kuuba vahelise väinani, kus ta siis Mehhiko lahe laevastikku varitsema jäi.

Seal mängis saatus talle uue vembu. Tuul vaikis ning Mehhiko lahe tugev hoovus kandis laevad Havannani välja. Havanna kuberner teadis juba hollandlastest ning saatis ühe laeva Mehhiko lahe piirkonna hõbedalaevastikku hoiatama. Hollandlastel aga õnnestus see laev kinni nabida ning Piet Hein sai teada, et lõunapoolsest konvoist võib ta suu puhtaks pühkida. Aga ühtlasi sai ta ka teada, et põhjapoolsel hispaania laevastikul pole endiselt temast aimugi. Ja ka seda, kes oli põhjapoolse laevastiku admiraliks. Loomulikult ei keegi muu, kui Piet Heini endine isand ning vihavaenlane, Juan de Benavides Bazan…

Benavides oli Mehhikos vahepeal käitunud tüüpilise kõrgel kohal oleva degenerandist kurikaelana ning oma ametiseisundit igati kuritarvitanud. Salakaubandus, kuninglike laevade kasutamine oma isiklikel madalatel eesmärkidel jne. Ta oli koguni kohandanud oma laevad ümber reisijate veoks, jättes osa laevasuurtükke südamerahuga kaldale ning ehitades suurtükipesad ümber reisijate kabiinideks, et siis neilt piletiraha sisse kasseerida. Oli vaja, et kuningas isiklikult talle otsese korralduse annaks lollustega tegemine lõpetada ning pikisilmi oodatud varandus Hispaaniasse konvoeerida.

Benavidese laevastikku tabas sama saatus mis hollandlasi. Torm ja sellele järgnenud tuulevaikus lükkasid nad otse hollandlaste käte vahele, kes varitsesid neid nüüd Havannast ida pool.

32

Admiral Benavides käskis hollandlasi märgates laevastikul ümber pöörata ning põgeneda Havannasse. Ka hollandlased jagunesid gruppideks ning tagaajamine algas. Hispaania laevastiku tuumik, kuhu kuulus peale admiralilaeva ka viis hõbedalaadungiga galiooni, üritas põgeneda Matanzase lahte Kuuba rannikul. Paraku ei olnud laevasiku navigaatori teadmised tollest piirkonnast kõige paremad ja kõik kuus laeva põrutasid lahe ees olevale madalikule kõrvuti kinni. Kuna nende laevade kered blokeerisid teineteise poordikahureid, olid nad nüüd lähenevate hollandlaste ees kaitsetud.

Nr. 55, detsember 2024

elt hüüdma: „Buena guerra! Buena guerra!“ (hea sõda hispaania keeles)

„Lõpetage see irvitamine ja hakake tööle!“ käratas Piet neile. “Et kõik see kraam kolme päevaga meie laevade trümmis oleks!“

Vaestele hispaanlastele kõlas see kaunimalt kui inglite koor. Nad ronisid soolalihatünnist välja, võtsid püksirihmad kaelast ja heitsid hollandlastele viisakalt nöörredelid. Esimesena ronis üle parda Piet Hein. „Kus see teie hädine admiralinäru end peidab?“ müristas ta kõigi üllatuseks sulaselges hispaania keeles.

Kui kellelegi on veel jäänud mulje, et Benavides oli hea meremees, siis alljärgnev peaks asjad paika panema. Vastavalt hispaania laevastiku instruktsioonidele, valmistusid meeskonnad laevu õhku laskma, et hinnaline laadung vaenlase kätte ei langeks ja jäid siis admirali vastavat korraldust ootama. Seda korraldust ei tulnudki.

Täielikult pea kaotanud Benavides oli olnud üks esimesi, kes paati hüppas ja põgenes. Teised ohvitserid järgnesid tema eeskuju. Need kes paati ei mahtunud, aga ujuda oskasid, eelistasid haide seltskonda hollandlaste seltskonnale ning hüppasid üle parda. Laevale jäetud hispaanlaste hulgas puhkes hirmus paanika ja anarhia.

Kes peitis end soolalihatünni, kes jõi ohvitseridest mahajäetud peenemaid veine ja pugis suhkurdatud puuvilju, et enne teise ilma minemist veel viimaseid elumõnusid maitsta, kes hakkas püksirihma seebitama, et enese ülespoomine libedamalt läheks.

Nende õnneks ei olnud kergest võidust ning peatsest rikastumisest elevil hollandlastel eriti verejanulisi mõtteid. Nad kartsid vaid seda, et meeleheitel hispaanlased viimasel hetkel midagi tobedat teevad, näiteks ennast koos varandusega õhku lasevad. Seetõttu hakkasid nad juba kaug-

läinud,“ lisas admiral meeste heakskiitva naeru saatel.

Ehmunud hispaanlased võisid vaid osutada valge liivaranna ja rohelise džungli poole.

Kui sorava hispaaniakeelse ropu sõimu ja needuste vool vähenema hakkas, julgesid hispaanlased talt küsida - mida hollandi admiral selle 'hea sõjaga' silmas pidas?

Kuidas seda täpsemalt tuleb mõista? „Korjate oma seitse asja kokku ja kolite paatidesse… Ah teil ei olegi paate? No mis meremehed teie veel olete! Olgu, me anname mõned enda omad, meie laevade süvis on nagunii väiksem, saame ennast ilusasti teie kõrvale ankrusse heita. Võite kaasa võtta ka paar musketit ja veidi püssirohtu, sest kaldal võib teid varitseda mõni üksik genotsiidist pääsenud indiaanlane või põgenenud ori. Kaldal hakkate Havanna poole marssima. Siit päevateekonna kaugusel on üks suur hacienda (hispaania istandus). Seal saate õhtusöögiks maisiputru praetud sealihaga, mis pidi üks ütlemata hüva roog olema, kuigi orjadele nad seda muidugi ei paku,“ lisas admiral Hein kibedusega, oma kunagist vangipõlve meenutades. „Aga laevalasti jätate ilusasti meile, meil on seda endil vaja… Te ei kujuta ette kui kalliks on džinn ja naised Rotterdamis

Kui hispaanlased kalda poole hakkasid aerutama, lehvitasid laevamastidele roninud hollandi meremehed neile sõbralikult mütsidega ning laulsid: „… sest tuules oli ramm ja reisusihiks oli meil Rotterdam!“ Tervelt nädal kulus, et kogu sõjasaak hollandi laevadele toimetada, seal leidus peale hõbeda ka kulda, košenilli, nahku ning indigot.

Peale pikka ja ohtliku merereisi jõudis Piet Hein tagasi koju, kus teda võeti vastu nagu kuningat. Oli ka põhjust, sest kuigi kätte oli saadud vaid pool hispaania laevastikust, hinnati röövitud varandust kaheteistkümnele miljonile kuldnale, mis võrdus tollase Hollandi riigi aastase eelarvega.

Tänapäeva vääringus oleks see umbes pool miljardit eurot. Hispaaniat tabanud löök mõjus rängalt nii nende majandusele kui reputatsioonile, ning sõjaõnn hakkas kalduma Hollandi poolele.

Piet Hein ise sai oma tohutut varandust ja populaarsust nautida vaid mõned kuud. Ühes lahingus Inglismaa ranniku lähedal Hispaania Madalmaade kaapritega, tabas teda kahurikuul ja ta suri silmapilkselt.

Saatus oli mänginud talle viimase vembu ja ta ei saanudki teada, et oma suure võiduga oli ta hävitanud ka oma surmavaenlase.

Juan de Benavides Bazan vangistati Hispaaniasse jõudmisel ja peale nelja aasta pikkust vangistust väga karmides tingimustes, raiuti tal Sevillas pea maha.

Kuigi inglise hollandi ja prantsuse kaaperdajad olid üritanud varem ja üritasid veel hiljemgi Hispaania hõbedalaevastikule käppa peale panna, jäi Piet Hein ainukeseks meremeheks, kellel see õnnestus.

Raul Siniallik

Nr. 55, detsember 2024

33

Nalja nabani :) Laev märkas merel üht piraadilaeva.

Kapten karjus oma meeskonnale: "Valmistuda lahinguks!"

Kutsus siis tüürimehe ning ütles: "Too mulle minu punane kuub!"

Tüürimees tõi punase kuue ja nad said piraadilaevast jagu.

Järgmisel päeval märkasid nad kahte piraadilaeva. Kapten karjus jälle: "Valmistuda lahinguks! Tüürimees, too mulle mu punane kuub!"

Nad võitlesid piraatidega ja võitsid jälle.

Tüürimees küsis siis, miks kapten iga kord oma punast kuube nõuab.

Kapten vastas: "Kui ma peaksin haavata saama, siis ei ole punasel kuuel verd näha ja meeskonna moraal ei lange."

Tüürimees arvas, et see on geniaalne ja ei küsinud kaptenilt enam midagi.

Järgmisel päeval, kui nad edasi seilasid, lähenesid juba kolm piraadilaeva.

Kapten karjus: "Valmistuda lahinguks!

Tüürimees, too mulle mu pruunid püksid!"

- Ema, kas sa oled kunagi tõeliselt armastanud?

- Nooruses oli mul ainult üks tõeline armastus - meremehed!

Vana meremees pajatas lugusid, mis ajasid noorel naisel juuksed peas püsti. "… ja siis ma nägin torpeedot, mis suundus otse meie laeva poole," sisendas ta innukale kuulajale hirmu.

- Oh issand! - hingas neiu sügavalt välja.

- Ma loodan, et see ei olnud vaenlase torpeedo?

Abielupaar sai oma esimese lapse.

Kuid ristimistseremoonia tekitas naises muret. „Kallis, ma tean küll, et sa oled laevakapten ja et kõik sinu laevad on ristitud, virutades šampanjapudeli vastu nende vööri puruks, aga kas me seekord võiksime teha väikese erandi?"

- Isa, miks pooled meremeestest on kiilakad ja teised halli peaga?

- Vaata pojake, kiilakad on need, kes seilavad merd iga aluse peal, mis vähegi vee peal püsib... Nad lähevad iga tormiga ulgumerele. Nad silduvad kiirust vähendamata kõige kitsamates sadamates. Kõige käänulisematel faarvaatritel seilavad nad täiskäigul.

Nad külastavad piraatide alasid...

- Ja halli peaga?

- Jah, vaata pojake, halli peaga on need, kes lähevad koos kiilakatega merele…

Meremees on majutatud viletsasse hotelli. Ta ei saa und, kuna keegi lärmab kogu aeg ja laulab, et purjetab Kollasel merel. Mees plaanib juba kaevata hotelli vastuvõttu, kuid siis heidab ta pilgu voodi alla - seal aerutab sipelgas kaselehe peal pissipotis.

Ajakirjanik küsis 80-aastaselt meremehelt: "Rääkige palun natuke halvimast tormist, millesse te oma elu jooksul sattunud olete."

"Jah, las ma mõtlen natuke... Eks see oli siis, kui olin just abiellunud ja kogemata piimaklaasi lauale ümber ajasin."

Laev jõudis sadamasse, ja laevapoiss astus kapteni juurde, kaasas ilus noor naine.

"Kapten, ma tahaksin teatada piletita reisijast, kelle ma paar kuud tagasi oma kajutist leidsin.”

Kui laev saabus Lissaboni sadamasse, pidas kapten meeskonnale kõne: "Poisid, tahan teid lihtsalt meelde tuletada, et Lissaboni tüdrukutel pole midagi sellist, mida meie kodumaa tüdrukutel ei oleks." „Ei vist jah," kostus hääl meeste seast, "aga neil on see siin Lissabonis.”

Naljade allikas: internet

34

RAUL KLEINSON EMSA aseesimees, Lootside usaldusisik EMSA juhatuse liige GSM 508 8107 raul.kleinson@gmail.com

ÜLAR PÄRN Hansaliin töötajate peausaldusisik Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

RISTO RAUDKIVI Organisatsioonisekretär GSM 557 1897 risto.raudkivi@emsa.ee

Nr. 55, detsember 2024

EMSA aseesimees on valitud EMSA juhatuse poolt ja EMSA esimehe kohustusi täidab ja õiguseid kannab esimehe äraolekul aseesimees.

Peaesindus: Osmussaare 5, 13619 Tallinn

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele • Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni kell 15.00) 8 € • Veekeskuse korrapääse 2h 12 € • Spordiklubi korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal) 7,50 € • Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) 17,50 € • Täisteenuse kuupääse 3h (spordiklubi ja veekeskus) 84,15 € • Ujumise kuupääse 1,5h 76,50 € • Ujumise 10x pääse 1,5h 84,15 € • Spordiklubi kuupääse 3h 50,15 € • Sauna-Oaas 3h (sisaldab veekeskuse pääset) E-R / L-P 22 € / 28 € • Veekeskuse perepääse 3h (2 täiskasvanut + 3 last 1-16.a. k.a) E-R / L-P 42,50 € / 50,15 € • Täiskasvanute ujumiskursused 10x 123,25 € (registreerumine spordiklubi@kalevspa.ee) • Ilu- ja tervisekeskuse teenused -15% • Restoran Allee menüüst -10% www.alleerestoran.ee • Hotell -5% soodustus kodulehe hinnast (v.a eripakkumised ja majutuspaketid) Täiskasvanute ujumiskursuste lisainfo: kalevspa.ee/spordiklubi/taiskasvanute-ujumiskursused

Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel.

Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.