EMSA 30 Juubel Kiiker 56

Nr. 56 mai 2025

Sellel laeval sündis 30 aastat tagasi EMSA

2

Nr. 56, mai 2025

SISUKORD: Kolm aastakümmet meremeeste sõltumatut ametiühingut

lk. 3

EMSA arvudes

lk. 7

EMSA Kroonika

lk. 8

Intervjuud: • Arvi Rohumaa

lk. 37

• Harry Rosenblad

lk. 37

• Evelin Tomson

lk. 38

• Kaia Vask

lk. 40

• Jaana Põlts

lk. 41

• Aleksander Meier

lk. 41

• Hannes Roosaar

lk. 42

• Ingvar Derešivski

lk. 43

• Sergei Mastepan

lk. 43

• Anne Sisask

lk. 44

EMSA juhtkonna ja kontori raudvara

lk. 45

EMSA kodud läbi aegade

lk. 46

Nalja nabani :)

lk. 49

Nr. 56, mai 2025

3

Kolm aastakümmet meremeeste sõltumatut ametiühingut Hiljuti toimus mul EMSA esimehena intervjuu ühe ajakirjanikuga, kes küsis, et mida see meie ametiühing siis peale oma loomist 1995. aastal on meremeestele andnud.

Sedavõrd naiivne, aga samas väga konkreetne küsimus pani ennastki mõtlema. Mille nimel on tegutsetud ja mis otstarbeks on liikmed oma palgast 1% ametiühingu kukrusse panustanud?

Meie organisatsiooni 30. aastapäevaks on sellele küsimusele vastamine seda olulisem, sest igapäevase tiheda toimetamise juures ei suuda me avalikkusele ega ka mitte oma liikmetele, kellel endil igapäevased mured ja kiire elutempo, piisavalt kommunikeerida kõike olulist, mis on aset leidnud.

Nagu tavaks, siis alustaks lõpust, mis annab tehtust ehk ka kõige parema üldpildi.

2023. aasta alguses toimus viimase aja ulatuslikem tunniajane hoiatusstreik Tallinki kui meie tööandja juures.

Sellele olid eelnenud pikad kollektiivläbirääkimised ja algatatud lepitusprotsess riikliku lepitaja vahendusel. Tulemuseks oli 2023. aastal laevaperede palgatõus vahemikus 13,5– 16,1% ja uuendatud neljaaastane kollektiivleping koos palgavalemiga, mis 2024. aastaks andis ilma täiendavate läbirääkimisteta sisuliselt 9% palgatõusu. 2025. aastaks tähendas see samadel alustel 7% tõusu alates 1.aprillist kõigile Tallinki laevade töötajatele. Ehk kokkuvõtteks: oleme saavutanud meremeeste kollektiivsete huvide kaitsmisel püsivalt professionaalse taseme.

Just viimastel aegadel – ja seda mitte ainuüksi Tallink Grupi ettevõtetes, vaid ka meie teistes osakondades – oleme suutnud kollektiivsete läbirääkimistega tõsta meie liikmeskonna ja ka kõigi ülejäänud töötajate töötasusid rohkem, kui oleks vaja elukalliduse kasvu kompenseerimiseks. Seljataha, ennekõike 2008. aasta tagusesse aega on jäänud niisugused palgatõusud ja läbirääkimised, kus Eesti keskmine palk läks võrreldes laevaperede palgataseme ja -tõusudega iga aastaga rohkem eest ära.

Lõpuks, 2008. aastal ei jäänud tööandjate mõistmatuse tõttu muud üle, kui korraldada esimene hoiatusstreik kogu Tallinki laevastikus, milles osales hinnanguliselt 450 töötajat. Olin selles loos streigijuhi rollis. See oli väga pingeline

Jüri Lember EMSA esimees

roll, sest streikisime esimest korda ja kui midagi oleks väga viltu läinud, oleksin kehtivatest seadustest tulenevalt vastutanud ka oma isikliku varaga. Aga kõik läks nii, nagu kavandatud ja laevaomanikul puudus võimalus esitada kahjunõuet nii EMSA kui ka streigijuhi vastu. Kõige efektsem oli, kui ml Romantika silla kohale tõmmati suur valgel riidel plagu, mis paistis kaugele ja kinnitas, et selle laeva meeskond streigib. Mitmes sadamas, sealhulgas Tallinnas ja Helsinkis tulid laevapered streigi ajaks laevast välja terminalidesse, et ka avalikult näidata oma meelsust tööandja hoolimatuse suhtes töötajate nõuetesse.

ml Victoria sillast 2008. a streigi ajal Täna on tulemuseks selgelt mõõdetav töötajate heaolu kasv Eesti lipu all töötavatel laevaperedel. Põhiliseks kriteeriumiks oleme seadnud reaalpalga säilimise, s.t palgatõus ei saa ühelgi aastal olla madalam kui elukalliduse kasv. Jah, siinkohal tuleb võtta reservatsioon COVID-iga seotud aastate osas, kui kõik laevad seisid ja ka meie nõustusime palgad aastaks külmutama, aga 2020 oli ka deflatsiooni aasta ja tarbijahinna indeks kahanes 0,4% võrra.

Viimastel aastatel pole meil oma liikmete kaitseks vaja olnud eriti ka Tööinspektsiooni või töövaidlusorganite poole pöörduda, erandiks vaid Muuga sadamas toimetav tänane HHLA TK Eesti AS, endise nimega Transiidikeskuse AS. Samas veel

4

Nr. 56, mai 2025

kümme aastat tagasi olime Eesti töövaidluskomisjonidele sisuliselt suurim tööandja, sest EMSA koostatud kaebenõudeid oli isikute arvu arvesse võttes sadu. Peamisteks väljanõutavateks hüvedeks olid valesti arvestatud töötasud.

Paari aasta lõikes küündis nõuete koguarv liikmete osas 300 kanti. Täna on meie liikmeskonna tööandjate juures enamvähem kord majas ja püüame ennetavalt silma peal hoida ennekõike ületundide ja selle tasu ning puhkusetasude õige arvestuse koha pealt.

ette nähtud minimaalselt 84 tundi puhkeaega nädalas, kuigi rahvusvaheliselt on see pelgalt 77 tundi. Oleme olnud kogu aeg seisukohal, et meri on ohtlik töökeskkond ja üleväsimust, mis viib tähelepanu hajumise ja avariideni, olla ei tohi. Seetõttu ei saagi lubada nädala jooksul rohkem töötada kui keskeltläbi 12 tundi ööpäeva kohta, mis teebki lubatud töötundideks 84. Kuid meie reederite katsed seda sätet muuta ei ole tänaseni lakanud ehk soovitakse saada õigust rakendada meremeest nädalas tööle 91 tunniks.

Uus teema, mis on päevakorda kerkinud ja kus Euroopa Liidus on väga ranged reeglid, on töötajate videojälgimine töökeskkonnas. Sisuliselt on see keelatud nii töökohal kui ka puhkeruumides, aga tööandjad kipuvad selle vastu ikka patustama ning ka töökorralduse reeglite uusversioonidesse enne meiega kooskõlastamist sellist võimalust sisse kirjutama.

Loomulikult oleme pidevalt tegelenud ka muude merel töötamist reguleerivate õigusaktide eelnõudega – neist peamisteks on „Meresõiduohutuse seadus“ ja merel töötamiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamist reguleerivad õigusaktid, nagu „Laevapere liikmete koolitus-kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. Usun, et ka selles vallas oleme suutnud kogu aeg hoida kätt pulsil ning Eestis koolituse ja töödiplomi ehk kutsetunnistuse saanud meremeest võib pidada usaldusväärseks meresõitjaks, kelle kätesse võib usaldada nii kallihinnalised laevad, lasti kui ka reisijad. Viimane lahing käis meresõidudiplomite väljastamise tingimuste osas, mis puudutab kolmandate riikide meremehi. Nimelt otsustas Eestis üks äriühing kasutada ära kaastundeavaldused ukrainlastele ning reklaamida välja, et „kui teil puudub kodumaal laevajuhi või mehaaniku kõrgema järgu meresõidutunnistuse saamiseks võimalus, siis pöörduge meie poole ja korraldame Eesti Vabariigi vastava kutsetunnistuse väljastamise“ – loomulikult tasu eest, mis ulatus tuhandetesse eurodesse. Tänaseks on meile teadaolevalt selline kutsetunnistuste kaubandus lõpetatud ja tänu meie EMSA tihedale koostööle Transpordiameti ning Mereakadeemiaga midagi sellist ehk niipea ka ei kordu.

Meie meremeeskonna diplomeid ei saa devalveerida!

Riigi ja EMSA koostöö vaatest ei ole olukord meretöösuhetega Eestis kindlasti enam selline, nagu oli 1995. aastal, kui meil puudus sisuliselt igasugune eriregulatsioon, mis puudutas merel töötamise tingimusi ja töölepinguid. Aastatel 1994–1995 oli meie Tööinspektsioon andnud laevandusfirmadele välja arusaamatuid erilubasid küll ületunnitöö erisuste kui ka riiklikel pühadel töö tasustamise osas. Üleüldine olukord oli selline, et 80–90 tundi ületunnitööd oli arvestatud töölepingu kohaselt igakuise töötasu sisse (nii oli see ka merel hukkunud ml Estonia kaptenite töölepingutes, nagu on selgunud) ja merel töötajate puhul oli „unustatud” ka riiklikel pühadel töötamise kahekordses määras tasustamine, kuigi seadus nägi seda ette kõigile. Koheselt peale EMSA asutamist asusimegi ka meretöösuhetes korda jalule seadma. Kümned hagid töövaidluskomisjoni ja vähemal määral kohtusse, saamata ja/või valesti arvestatud lisatasude ja puhkusetasude nõuded, kirjad ja pöördumised tööandjatele ja Tööinspektsioonile seaduserikkumiste kohta.

Seadusandja suunal asusime põhjendama, et ka Eesti vajab meretöösuhete eriregulatsiooni, nagu on teistes tsiviliseeritud mereriikides. Survega Riigikogule sattusime isegi vabariiklikku ajalehte – vist Eesti Päevalehte –, mis kirjutas, kuidas meremehed „ostavad“ omale seadusi, sponsoreerides tollast Mõõdukate erakonda. 2001. aasta veebruaris võttiski Riigikogu vastu „Mereteenistuse seaduse“, mille kaudu sai enamik meretöösuhete kitsaskohti võrreldes „Töölepingu seaduses“ sätestatuga kõrvaldatud.

Tänaseks on sellest õigusaktist saanud „Meretöö seadus“, mille viimase versiooni kinnitas Vabariigi President 2014. aasta juunis. Kõik need aastad oleme järjepidevalt töötanud selle nimel, et selles õigusaktis oleks tööandja, üldjuhul reederi ja meremeeste õigused ning kohustused tasakaalus. Võrreldes mitmete teiste riikidega on meie meremehele

Kui vaadata tagasi päris algusesse ehk 1994. aasta hilissügisesse ja 1995. aasta algusesse, siis üheks oluliseks ajendiks EMSA kui ametiühingu loomisel olid üksikute Skandinaavia meremeeste, sealhulgas ml Silja Europa ühe soomlasest kapteni rünnakud meie reisiparvlaevade meremeeste suunal. Soome päritolu mees avaldas avalikult arvamust, et „nendelt odavapalgalistelt ja pooliku ettevalmistusega eestlastelt polekski midagi muud oodata olnud kui sellist laevaõnnetust, mis parvlaevaga Estonia juhtus“. Iseenesestmõistetavalt oli selline lähenemine ebaõiglane ja kohatu, sest ml Estonia peal töötasid väga hea koolituse ja praktilise töökogemusega kaptenid ja meeskonnad. Aga loomulikult, nagu igas laevaperes, leidus ka omi „musti lambaid“, kelle osas on tänini üleval kahtlused, kas nad täitsid tollel traagilisel ööl oma ametikohustusi nii, nagu ette nähtud. Igatahes leidsid 20. aprillil 1995 ml Mare Balticumi kohvikus ja Frihamneni sadama kai ääres 16 laevahukust pääsenud laevapere liiget, et tuleb asutada omi meremehi kaitsev ühing, milleks meie EMSA lõpuks saigi. Ml Estoniaga seonduvalt tegelesime nii hukkunud meremeeste omaste

Nr. 56, mai 2025

toetamisega koos Põhjamaade Transporditöötajate Ametiühinguga, kirjutasime järelepärimise Rootsi transpordiministrile ja asusime koheselt Estline AS-iga läbi rääkima normaalsete, rahvusvaheliste tavade kohaste õnnetusjuhtumi kindlustussummade osas.

Alates 1995. aasta oktoobrist oli meil ka tööpäeviti avatud kontor Tallinnas Raekoja platsis, Õpetajate maja 3. korruse väikeses toas. Sealt oli kõigil EMSA liikmetel alati võimalik nõu ja abi saada.

1998. aastal sattusid Eesti lippu kandvad Eesti Merelaevanduse alused Soomes ja Taanis boikotiohtu, kuna meie laevanduse oli omandanud Norra reeder, kes jätkas pisku töötasu maksmist meie Skandinaaviasse regulaarreise tegevate laevade meremeestele. EMSA võttis selles konfliktis aktiivse rolli ja seisukoha, et ennekõike meie meremeeste huvidest lähtuvalt tuleb sõlmida vähemalt siin Soome, Rootsi ja Eesti kolmnurgas põhimõtteline kokkulepe, millised töötingimused ja kelle poolt allkirjastatud kollektiivlepingu kohaselt meie kolme riigi vahelised töösuhted peaksid olema reguleeritud. Selline kolme riigi meremeeste esindajate kokkulepe, mis sõlmiti 27. märtsil 2000, oli taaskord ajalooline sündmus. See kokkulepe (vt. pilti allpool) regulaarliinidel sõitvate reisiparvlaevade ja RO-PAX aluste osas kehtib tänase päevani ja on aidanud tihendada meie koostööd vennasametiühingutega Soomes ja Rootsis sisuliselt soojade sõprussidemeteni. Ei möödu ühtegi olulist sündmust, millest vastastikku osa ei võeta või kuhu teisi ei kutsuta. Ka EMSA 30 aasta juubelil on nii Soome kui ka Rootsi meremehed ning Norra, Soome ja Rootsi sadamatöötajad osalemas esindusliku delegatsiooniga, rääkimata Põh-

5

jamaade Transporditöötajate Föderatsiooni peasekretärist Anu Hietalast. Anu peab ka ühe sissejuhatavatest tervituskõnedest.

Loomulikult on nende aastate lõikes üks suur epopöa olnud nõukaaegse merehariduse õppekavade ja -korralduse uuendamises kaasalöömine. Just selsamal 1995. aastal tulid Hollandi ja Taani mereadministratsioonid Eestile appi – nii rahastades kui ka mehitades –, et uuendada ajale jalgu jäänud laevaohvitseride koolituskavad tollases Merehariduskeskuses. Meremeeste esindajana kaasati kohe alguses Haridus- ja teadusministeeriumi poolt EMSA esindajana ka mind. See töö kestis paralleelselt tavapärase ametiühingutööga üsna pingsalt tervelt 12 aastat, kulmineerudes aastatel 2000–2006 maailmas unikaalse olukorraga, milles Mereakadeemia rektori kt oli samaaegselt (2000– 2004) ka EMSA juhatuse esimees. Kahjuks olid Merehariduskeskuse, hilisema Mereakadeemia rektorid varem suutnud jääda n-ö rongist maha ja IMO nõuete täitmisele suunatud tööd olid täiesti unarusse jäänud, rääkimata akadeemia rahalisest seisust ning olukorrast tervikuna. 2002. aastaks suutsime viia õppekavad täielikult samale kaasaja tasemele nagu ülejäänud Euroopas. Sellel aastal sai Eesti mereharidussüsteem ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO tunnustuse: IMO nn valgele lehele kandmine tähendas meremeeste diplomeerimise ja väljaõppe STCW 78/95 konventsiooni nõuetele vastavust ning diplomite rahvusvahelist tunnustatust.

Aga ega Eesti meremeeskonna järelkasvu ja hea maine eest seismine ei saanud olla asi iseeneses, samuti nagu ka mitte Mereakadeemia ja kogu mereharidussüsteemi areng.

6

Mereakadeemia ja merendusringkondi ühendavate organisatsioonide ühistegevuse tulemusena algatasime Eesti merehariduskontseptsiooni väljatöötamise ja selle esimene versioon sai Haridus- ja teadusministeeriumile esitatud aastal 2003. Oli ilmselge, et lõpuks pidi sündima ka Eesti riikliku merenduspoliitika kui kogu merenduse arendamise terviknägemus. Mitmete nõupidamiste tulemusena, kuhu olid kutsutud kõrged riigiametnikud ja mitmed poliitikud, algatasime riikliku merenduse arengukava väljatöötamise ning töövõiduga päädis see aastal 2010 – Vabariigi Valitsuse laual oli esimene riiklik merenduse korraldust kavandav dokument, merenduse arengukava aastateks 2011 – 2020.

Kahjuks ei läinud selle kinnitamine Vabariigi Valitsuses lihtsalt, sest ainuüksi rahandusminister J. Ligi lauanurgal seisis see dokument väidetavalt üle poole aasta. Lõpuks arengukava siiski kinnitati, kuid aastateks 2012–2020, mitte alates 2010, nagu oli algselt plaanis. Olime võitnud suure ja olulise lahingu kogu Eesti merenduse eest ning taganud teatud kindluse, et Eesti lipu all jätkub eesti meremeeskonnale töökohti ka vähemalt lähemateks kümnenditeks, sest selles kavas olid prioriteetsena ette nähtud meetmed omamaise laevandusettevõtluse konkurentsivõime tagamiseks vähemalt samaväärses ulatuses nagu naaberriikides. Kui hästi või halvasti me suutsime selle kava koos riigi struktuuridega ellu viia, on juba iseküsimus, kuid oluline oli, et visioon oli paberil ja läbinud kõik vajalikud instantsid, et saada riiklikult kinnitatud kavaks.

Loomulikult ei sündinud see pelgalt EMSA ega ühingu juhtkonna surve või tegevuse tulemusena, vaid just tänu ühishuvide alusel tekkinud ühisrindele ja Merendusnõukojale. Viimane leidis ilmavalgust 2008. aastal ning EMSA esimees oli nõukoja üks asutajatest ja idee algatajast, võttes malli Hollandist.

Kõigest sellest, kuidas EMSA on olnud kas vedaja või kaasvõitleja rollis, saab lugeda nii eelmiste aastate Kiikrist kui ka „Eesti laevanduse aastaraamatutest“, mida vanameister Enn Kreem käesoleva kevadeni toimetas ja välja andis.

Tundub, et uut vedurit pole paraku leidunud ja meie merenduses toimunut tervelt 30 aastat kajastanud perioodiline aastaraamat on 2024. aastaga selleks korraks lõpetanud.

Nüüd, 2025. aasta mais oleme kahjuks taas olukorras, kus ametlik merenduse riiklikku suunda näitav ja riigi tasemel ametliku suunisena kinnitatud dokument puudub. Kliimaministeeriumi kodulehel on üleval küll pretensioonika nimega Eesti merestrateegia, kuid see on pelgalt merekeskkonna parendamisele ja säilitamisele suunatud tegevusi sisaldav ürik. Merenduse kui terviku süsteemne käsitlus paraku puudub. Kuid asi seegi, et Kliimaministeeriumi kodulehel on merendus teiste oluliste valdkondade linkide hulgas eraldi välja toodud. Sealtkaudu on kättesaadavad

Nr. 56, mai 2025

mitmed üksikdokumendid ja kavad, mis suuresti on ilmavalgust leidnud just tänu 2012–2020 kehtinud riiklikule merenduspoliitika dokumendile, millest eelnevalt juttu oli.

Enne 2000. aastat valitses selles osas riiklikes dokumentides üldnimetus transport, meremajandust ega selle klastrit eraldi majandusharuna ei käsitletud.

Tulles tagasi alguses esitatud põhiküsimuse juurde: mida on meremehed saanud või mis on muutunud tänu EMSA kui ühingu olemasolule? Julgen väita, et üsna palju. Rahvusvaheliselt teatakse, et Eestis on üks väike, aga toimekas peamiselt meremehi esindav organisatsioon, mille kaks töötajat on mitme aasta vältel täitnud ametikohti Londonis ITF-i peakorteris, et Eesti sadamates toimib meremeeste töötingimuste üle süstemaatiline kontroll ja iga meid külastava laeva meremehel on võimalik pöörduda EMSA poole abi saamiseks ning et meie endi Eesti lippu kandvatel alustel on kord majas ja rangelt järgitakse kehtivat õiguskorda.

Loodan, et loete käesolevast Kiikri juubelinumbrist, aga täiendavalt ka meie kodulehel elektroonselt kättesaadavana olevast vastavast andmekogust, millega me kõik need 30 aastat tegelenud oleme.

Täna on meie laevaperedel igal ajahetkel kindlus, et olemas on oma organisatsioon, kes nii päeval kui ööl on valmis seisma Eesti meremehe hea nime ja huvide eest ega jäta vastuseta ühtki vaenulikku väljaütlemist või kavatsust, mis võiks kahjustada meie meremeeskonna ja merenduse huvisid või kujuneda sellele ohuks.

Nr. 56, mai 2025

7

EMSA arvudes LIIKMELISUS 1995 - 2025

LIIKMEMAKSUD 1995 - 2025

LIIKMETOETUSED 2006 - 2025

8

Nr. 56, mai 2025

EMSA Kroonika Võimne kaubalaevastik ja laevasõit on tähtsamaid Eesti majanduslisi nurgakive.

Loodus on määranud meie riigile piiritu tegevusala - mere.

Meie kohus on seda väärselt kasutada.

Eesti Laevaomanikkude Ühisuse tegevuse aruanne 1932. a. eest.

Tallinn, 1933. Eessõna moto.

20. aprill, ms Mare Balticum, Stockholm, Frihamnen sadam, esimene koosolek ja ametiühingu asutamisotsus, sh. osaleb 16 ml Estonialt pääsenut

1995

7. juunil toimub asutamiskoosolek, valitakse ajutine juhatuse esimees J. Lember, jätkub põhikirja ettevalmistamine, tööseadusandluse materjalide levitamine laevadel, liikmete organiseerumine ja usaldusisikute valimised Estline AS, Hansatee, AS Inreko Laevad, RAS EML

7. detsember. allkirjastatakse ühisavaldus allkirjastamine Stockholmis, millega EMSA tunnistatakse alates 1940. a. eksiilis tegutsenud Eesti Meremeeste Uniooni õigusjärglaseks, Uniooni poolt kirjutab alla kapten Karl Matson Liikmete arv 09. oktoobri seisuga 352 liiget.

3. august. EMSA registreeritakse MTÜ registris 09. oktoober, toimub üldkoosolek, võetakse vastu tegevuskava, valitakse esimees (J. Lember) ja aseesimees (Tarvi-Carlos Tuulik), mõlemad jätkavad tüürimeestena tööd laeval ja täidavad tasuta ühiskondliku tööna ametiühingu juhtorgani kohti oktoobris renditakse ja sisustatakse kontoriruumid Tallinna Õpetajate Majas, Raekoja platsil EMSA üldkoosolek

EMSA üldkoosolek

EMSA esimese ühiskoosoleku protokoll aastast 1995

selllelt laevalt sai kõik alguse...

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 462

1996 Mereteenistuse seaduse eelnõu parandusettepanekud

24. aprill, teine üldkoosolek, finantsaruande kinnitamine

Transpordiametiühingute Föderatsiooni (TAF) loomine koos teiste transpordiametiühingutega

EMSA eesmärkide ja tegevuse populariseerimine, liikmete värbamine laevadel esimesed toetused liikmeskonnale (laste suvelaagrid, korterivargus, lähedase surm)

9

koostöö tihendamine Soome Meremeeste Uniooniga, seoses ms Rakvere arestiga Helsinkis 4.-5. detsember, esimene ühine pidulik koosviibimine Ruunavere motellis ja aasta tegevuse kokkuvõte 2 esimest kohtuvaidlust, koostöökokkulepe vandeadvokaat Siiri Schneideriga luuakse esimene, tasuline sekretäri ametikoht, tööle võetakse Evelin Tomson, kontori sisustamine ajalehe Meremees tellimine laevadele, ajaleheväljaandmise toetamine rahaliselt, laevaperede ühistegevuse toetamine, laevadevaheline jalgpallivõistlus koostöökokkulepe ühendusega Memento Mare

liikmete organiseerumine SLK praamidel

Jüri Lember ja EMSA esimene usaldusisik Mare Balticumil Aivar Kaur, 1996

Kutse TAF-i asutamiskoosolekule 30.08.1996

Harilaid

Kõrgelaid

10

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 653

1997

kaastöö Eesti Laevanduse Aastaraamatule, väljaandmise toetamine, levitamine laevadel

kollektiivlepingu sõlmimine AS Hansateega

sissemurdmine EMSA Raekoja platsi kontorisse, valvesüsteemi paigaldamine

esimesed töötu- ja lastelaagritoetused (ms Tallink, 24 inimest; 17 in. ja 24 lapsele), jõulutoetused paljulapselistele ja üksikvanematele (Estline 22 in. SL 20 in.)

koostöö tihenemine Rootsi meremeeste aü SEKO-ga Koostöö naaberriikide ametiühingutega -osalemine Balti komitee töös, raamkokkulepe Rootsi laevaohvitseride ühinguga ning selle raames ka usaldusisikute koolituse organiseerimine.

TAF-i koolitusseminar

EMSA esimesed infovoldikud, värbamiskampaania

Regina madrused kaupa kinnitamas

Regina Baltica kauplus peale tormi 26.03.1997

Usaldusisik Aivar Kaur ja tänane tippkokk Angelika Udeküll, köögipersonali tugiisik Mare Balticumil

Silja Symphony 1997

Laoküla Laste Merelaager

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 653

1998 3 kuulised palgaläbirääkimised AS Hansatee, mis jätkuvad töötüliga

sooduslepingud erinevate kaubandus- ja teenindusettevõtetega EMSA liikmeskonnale

2 positiivset kohtulahendit ESTLINE osas, töötajatele makstakse välja 50 tuh. ja 79 tuh. krooni

11

Töökaitsevolinike töö aktiviseerimine, m/l Vana Tallinn meeskonna kajutiploki mürataseme mõõdistused koos Tallinkiga Ml Meloodia meeskonna kajutite peateki all ümberpaigutamise peatamine TV 3 mereharidust propageeriva saate Ilmaime toetamine EMSA esimesed suvepäevad Karujärvel ja Lohusalus

töövaidlus SLK-s, saamata töötasu väljamaksmine 18 tuh. krooni EMSA sõlmib Eesti Kindlustusega koostöölepingu, mis võimaldab ametiühingusse kuuluvad meremehed kindlustada õnnetusjuhtumiks soodustingimustel ka töövälisel ajaperioodil liitumine EAKL-ga EMSA, SMU ja SEKO ühisseminar Rootsis, Lastbergis

Tarvi-Carlos Tuulik EMSA aseesimees 1995-1999

EMSA ja AS Eesti Kindlustus vaheline koostööleping

SMU, EMSA, SEKO usaldusisikute kohtumine, Lastberget 1998

12

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 1135

1999

töötüli AS Hansatee, esimene pöördumine Riikliku Lepitaja poole, lõpuks 200 kr. palgatõus kõigile (sh. lubadust sügisest veel 200 kr. osas ei täidetud) Meremeeste tööaja seaduse eelnõu ettevalmistamine

ILO merekomisjon EV Sotsiaalministeeriumis, EMSA osavõtt

Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) asutamisel osalemine, asutajaliikme staatus SEKO poolne toetus EMSA-le kopeerimismasina soetamiseks aktiivne osalemine Mereakadeemia eraõiguslikuks muutmise takistamisel suvepäevad Kõinastul seminari “Eesti merenduspoliitika” korraldamises osalemine

reservi kogumine EMSA töötutoetusfondi (250 tuh. krooni) ITF-i liikmeks vastuvõtmine SEKO, SMU ja EMSA ühisseminar Roostal lahingud TLS väljajätmiseks Võlaõigusseadusest, pöördumised presidendi ja peaministri poole eelläbirääkimised Eesti Laevaomanike Liiduga (ELL) harukollektiivlepingu sõlmimiseks, koostöömemorandum Noorte Merelaagri tegevuse toetamine

Kõinastu 1999 Urmas Kuus

EMSA esimees Jüri Lember ja Uniooni esimees kapten Karl Matson1999

Merelaager

Suvepäevad Kõinastu 1999

Nr. 56, mai 2025

13

Liikmete arv 1176

probleemid Haigekassa hüvitistega

ILO merekomisjoni töö

kollektiivleping Rederi AB Gotland-ga

Laevanduspoliitika Teede-ja Sideministeeriumis

seadusloomeprotsess (MTS, MSOS, tervisekaitsenõuded reisilaevadele jt.)

2000 Nordic Jet Line kokkulepe

jäämurdja Tarmo kollektiivläbirääkimised

palgaläbirääkimised AS Hansatee Grupp, põhipalga tõus keskmiselt 5,5%

Naissaare suveöö jenka

EMSA, SEKO ja SMU sõlmisid koostöömemorandumi millega tunnustatakse vastastikku kollektiivlepingu läbirääkimisõigust vastavalt ITF-i Ateena poliitikale.

Nordic JetLine

Suvepäevad Naissaarel

Jäämurdja Tarmo

Liikmete arv 915

2001 Mereteenistuse seadus jõustus 1.aprillil

ametliku koostöö algus Eesti Laevaomanike Liiduga (ELL), koostöömemorandumi allkirjastamine

alates 1.aprillist EMSA-s tööl ITF inspektor Jaanus Kuiv

SEKO, SMU ja EMSA koostööseminar Tallinnas lülitumine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu töösse, esindaja Jüri Lember 27. septembril IMO rahvusvahelise merenduspäeva tähistamine

Jõulud 2001. Värske peausaldusisik Mati Elmers, EMSA peasekretär Kaia Vask, EMSA esimees Jüri Lember, EMSA sekretär Evelin Tomson, äsja tööd alustanud ITF-i inspektor Jaanus Kuiv

Suvepäevad Kihnul

Kihnu 2001

Köievedu Kihnu suvepäevadel

14

Nr. 56, mai 2025

välismaiste meremeeste maalepääs Eestis, töörühm Siseministeeriumis, seaduste muutmine

Liikmete arv 712

2002

Eestis kontrollitakse 132 FOC laeva, meremeestele mõisteti välja 88519 USD töötasusid, sõlmitakse 2 ITF standardlepingut ja 3 ITF TCC kollektiivlepingut

harukollektiivlepingu projekt, läbirääkimine ELL 3 aastane palgalepe 2002 - 2004 Tallinkiga, palgatõus 5 + 4 + 4 %

ebaseaduslikud mehituskontorid, EMSA pöördumine selles asjas sotsiaalministri poole

EMSA kodulehekülje valmimine Evelin Tomsoni abil

MTS riiklik järelevalve, seaduseelnõu

Suvepäevad Kassaril

Suvepäevade meelelahutus 2002

ITF-i inspektor Jaanus Kuiv läheb külastama mugavuslipulaeva Muugal

Liikmete arv 820

2003

Eestis kontrollitakse 129 FOC laeva, meremeestele 52854 USD täiendavat palgatulu, sõlmitakse 2 ITF Standard ja 8 ITF TCC kollektiivlepingut

Sanitaartingimused mugavuslipulaeval

usaldusisikute ja liikmeskonna koolitused, teadlikkuse tõstmine Suvepäevad Toorakul

MTS muutmise seaduse eelnõu, ILO töörühm ja konv. 147 ratifitseerimise eelnõud

meremeeste kutsestandardite valmimine

dokkerite ehk sadamatöötajate liitumine EMSA-ga (HTG Invest 36 in.) septembris streigipakt ETTA, ERAÜ ja EMSA vahel ehk TAF-i liikmete vahel probleemid meremeeste sotsiaalkindlustusega EL liitumisel, EL direktiiv 1408 Õpetajate streik

Usaldusisik Anne Sisask EMSA esimestel aastatel

Kapten Uno Lauri 75. juubel 2003

HTG Invest dokkerid protestiaktsioonil ettevõtte kontori ees

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 1080

15

Rahvusvaheline töö, Balti Komitee, ETF, ITF FPC, EMSA esindaja Kaia Vaski osalemine ILO meretöö konventsiooni aruteludel Genfis

2004 Üldkoosolekul valitakse EMSA uueks esimeheks Kaia Vask

mitmete seaduseelnõudega tegelemine, s.h. eelnõud meremeeste maksustamise muutmiseks

HTG Investi ja AS Tallink Grupp uued kollektiivlepinguprojektid

koostööleping Eesti Laevamehaanikute Liiduga hulgaliselt töövaidlusi töövaidluskomisjonides ja kohtus Suvepäevad Kõinastu, Tooraku

Baltic week of action tiim 2004

EMSA delegatsioon piketeerimas Justiitsministeeriumi ees töölepinguseaduse muudatuse vastu 2004

Kaia annab intervjuud Justiitsministeeriumi ees

AS Refetra esimene usaldusisik Vassili Menkov, Kaia Vask ja Aleksander Meier kohtumisel Muuga sadamas

Week of Action 2004. Dokker Aivar Park Muugal kaubalaeva vahimadrusega

Traktoriga Köinastu suvepäevadele 2004

16

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 1265

kollektiivläbirääkimine AS BSL, leping 2006. jaanuarist

august – 3 aastane palgalepe Tallinkiga, 5+5+5%

Balti Komitee Kopenhaagenis, otsus Balti regiooni aktsioonide nädalast

2005

kollektiivläbirääkimised HTG Invest-iga, millesse kaasatakse Riiklik Lepitaja ja korraldatakse pikett kontori ees kollektiivlepingu projektid sadamaettevõtetes AS Refetra ja AS Stivis

Noorte Mereklubi (Laoküla Merelaagri) paadisoetuste sponsoreerimine Suvepäevad Valklas

BWoA raames leitud kontrolli tulemusel meremeestele saamata ületundide eest tasu arvestamine

BWOA meeskond 2005 Jaanus Kuiv, Mati Elmers,Aivar Park, Raul Siniallik

HTG Invest AS esimene pikett EMSA oskonnana 14.11.2005

Juubelitort

Jüri ja Kaia lõunalauas Valkla suvepäevadel

Noorte Mereklubi

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 1768

17

EMSA alustab tööd uus sekretär - raamatupidaja Jaana Põlts, Evelin Tomson jätkab organisatsioonisekretärina

2006 Tallinki laienemine, EMSA ja SMU ühine töörühm, Superfastide lepe

Suvepäevad Valklas

kollektiivleping AS Narva Liinid, ml Vironia

kollektiivläbirääkimiste algus AS DBT

tõsised palga-ja kollektiivlepingu rikkumised Tallinkis

OÜ Hansaliini stjuardessi kutsehaiguse nõudes kompromiss, töötajale makstakse 130000 kr. esimene tõsine laevade arest, ml Isis ja ml Fiona, meremeeste nõue 4,2 mln.kr.

EMSA pöördus peaminister Andrus Ansipi poole põhjaliku kirjaga, mis sisaldas pikka selgitust, miks riigil on vaja kiiremas korras asuda oma laevandusettevõtjaid toetama.

MS Superfast VIII

Noorsugu suvepäevadel

EMSA noored ja vanad. Paremal istumas kapten Peeter Ree, EMSA auliige, kes on teeninud kokku 56 erineva laeva peal

Fiona, kapteniga palganõuet arutamas

EMSA Suvepäevad 15 august 2006

18

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 1773

2007 EMSA pöördus AS DBT tekkinud töötüli lahendamiseks Riikliku lepitaja poole

tööle asub sadamatöötajate koordinaator Aleksander Meier Suvepäevad Varblas

arestitud ml Isis ja ml Fiona müük enampakkumisel, meremeestele 7,6 mln. kr., EMSA-le kulude katteks tagasi 600 000 kr.

EMSA initsiatiivil EAKL, Tööandjate Keskliidu, ELL ja EMSA ühine pöördumine VV ja Riigikogu poole merenduspoliitika puudumise teemal kollektiivleping NT Shippinguga, ml Ristna kinnitusrahade problemaatika Tallinkis

palgaläbirääkimiste algus Tallinkis, nõue võrdsustada palgatase Superfastide tasemega

30.03.2007 DBT Pikett

sügisest ajalehe KIIKER väljaandmise algus

AS DBT esimene pikett 30.03.2007

Kiikri esimene number

EMSA suvepäevad 09. August 2007

30.03.2007 DBT Pikett

Varbla, august 2007

Jaanus raha lugemas

Nr. 56, mai 2025

19

(kaubavoo järsk langus, koondamised)

Liikmete arv 2029

2008 6. märts, üldkoosolek, EMSA esimees Kaia Vask

töötüli Tallinkiga RL vahendusel ja esimene hoiatusstreik, 4. augustil. Hoiatusstreik kestab tund aega ja sellest võtab osa u. 400 inimest. Streigid toimuvad ka Stockholmis ja Helsingis Tallinki laevadel.

18.september, palgalepe kuni 2010, alates 01.09.2008 põhipalga alammäära tõus 25+9+6% võrreldes 2007 tasemega, kolme aasta peale kokku üle 40% tõus

pingsad läbirääkimised AS BSL(omanike vahetus), leping veebruar 2009

14. oktoobril osalemine Brüsselis üleeuroopalisel meremeeste demonstratsioonil juhtimaks EK tähelepanu meremeeste probleemidele usaldus-ja tugiisikute streigikoolitused NT Shippingu osakonna lõpetamine

staažitasud Tallinkis lisatasuna 5% ja 10%

riikliku merenduspoliitika väljatöötamise algus MKM-s

uue liikmeskonna arvestamise ja haldussüsteemi juurutamine, masspostituse sh. SMS-de võimalus

EMSA suvepäevad Käsmus

majanduskriisi mõjul liikmeskonna languse algus ummikusse jooksnud kollektiivläbirääkimised AS DBT

EMSA juhatus õnnitlemas Kaia Vaske tagasivalimise puhul

EMSA üldkoosolek 2008

Tallinki streik 2008

Streik Stari peal

Lõunasöögil Baltic Committee vaheajal

Tallinki streikijad

EMSA suvepäevad, Käsmu 2008

18.09.2008 Tallinki leppe allkirjastamine

20

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 1949

2009

Tallinki ühepoolne otsus peatada 2008 sõlmitud palgaleppe täitmine, 25.09 palgaleppe muutmise kokkulepe ja staažitasude väljamaksmine, senise leppe kohase 2010 aasta palgatõusu edasilükkamine majanduskriisi tõttu 2011 septembrisse AS BSL kollektiivlepingu sõlmimine veebruaris

kaebus Tööinspektsioonile Lindaliini AS töö- ja puhkeaja režiimi rikkumise osas, tööandja karistamine 2000 krooniga osalemine EAKL delegatsioonis kahe- ja kolmepoolsetes läbirääkimistes Vabariigi Valitsusega aprillis oleme Läänemeremaade meremeeste ja sadamatöötajate nn. Balti Komitee korralise istungi võõrustajad

Kotka sadama ja Soome AKT ametlik külastus Ml Rasil, pardal Ukraina meremehed, pikalt saamata töötasud, laeva arestimine Miiduranna sadamas

ITF-i inspektoraadi töö tulemusena Eestis 2008-2009 said meremehed täiendavalt saamata töötasusid 400834 USD

ITF-i inspektori teekond kontrollitava kaubalaeva peale

Balti Komitee 2009

3 juuni 2009 Toompeal Ametiühingud protestimas töölepinguseaduse muudatuse vastu

Week of Actioni meeskond

Volikogu, 9. aprill 2009

AS Tallink Group mehituslepingu allakirjutamine 23.12.2009

Nr. 56, mai 2025

21

Liikmete arv 1925

2010

meremeeste kutsestandardite vastuvõtmine Kutsekojas EMSA aktiivsel osalusel

liikmeskonna kasvu taastumine, 390 uut liiget

Superfastide lepingu uuendamine Tallinki, SMU ja EMSA vahel

osavõtt Merendusnõukoja tööst, riikliku merenduspoliitika väljatöötamise ja meremeeste maksusoodustuste taotlemine

Tallinki staažitasude maksmise peatumine 3 kuuks seoses 2009 sõlmitud lisakokkuleppega, mille alusel vastukaaluks sõlmiti alates 2010.a. algusest mehituskokkulepped erinevate reisijate mahtude osas (EMSA ja Tallinki delegatsioonid jõuavad kokkuleppeni Jõululaupäeval, 23.12.2009 kella 17.00 paiku)

Rakenduskõrgkooli seaduse muutmise eelnõu väljatöötamine seoses Mereakadeemia rektorikandidaadile esitatavate nõuetega

septembris Tallinki hagi EMSA vastu nõudega asuda läbirääkimistesse palgaleppe muutmiseks, EMSA hagi 5.oktoobrist (enne rikkumise faktilist toimumist ehk oktoobrikuist palgapäeva, ei olnud võimalik hagi esitada) Tallinki vastu nõudega täita palgalepet ja maksta kõigile töötajatel vähemalt kollektiivlepingus kokku lepitud töötasude aastamäärasid

Kaia Vask esindab EMSA-t ITF-i Mexico Citys toimunud kongressil, samuti ETF ja ITF Naistekomiteede tegevuses

EMSA 15 -Rannarahva muuseum

Aleksander Meier alustab tööd ITF POC Baltikumi koordinaatorina 50% töökoormusega

Pikett Stenbocki ees 23.september 2010

EMSA esimees Kaia Vask aastal 2010 teenetemärgi järele minemas

Piraatluse vastane kampaania 31.08.2010

aktiivne panustamine EAKL arengukava ja kommunikatsioonistrateegia koostamisse

EMSA 15. juubel 2010

Kaia ja president 2010

Tallinki palgavaidlus kajastub ka Rootsi meremeeste ametiühingu ajalehes SEKO-Sjöfolk

22

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 1982

2011 korraline üldkoosolek, esimeheks Jüri Lember ja aseesimeheks Jaanus Kuiv, volikogu esimeheks Ülar Pärn

Tallinki palgaleppe täitmine 2011 kahes jaos, 5% alates 01. juulist ja 3,81% alates 01. oktoobrist.

kohtuvaidlus Tallinkiga kollektiivlepingu (tunnipalgaliste kaasus) ja 2008-2010 palgaleppe täitmise osas, 28. aprillist Tallinkiga kohtuliku kompromissi otsimine kolmepoolsed läbirääkimised, SMU, EMSA ja VIKING Line vahel ml Viking Express kollektiivlepingu osas

dokkeri jt. sadamatöötajate kutsestandardite uustöötluste algatamine Kutsekojas aü teemalised loengud Mereakadeemia kadettidele

AS BSL alates 17. veebruarist kuni 25. aprillini-ni, seejärel kirjavahetus ja töötüli RL vahendusel alates 26. septembrist, EMSA liikmete koondamine 16. oktoober.

- 15. november.

15. juuli kuni 05. oktoober, läbirääkimine ja kolmepoolse kokkuleppe sõlmimine DFDS Seaways OÜ-ga 05.10. Kopenhaagenis, 50% töökohtadest Paldiski – Kapellskäri liinil meie meremeestele

AS Reneriet kollektiivleping, sõlmitud 10. novembril 2011, alates 01.01.2012 keskeltläbi 4,5 -5% palgatõus, mis on seotud tulemusvestlusega

EMSA esindatus ITF ja ETF-s transpordiametiühingutesse kuuluvate naiste esindajana ILO ja ETF koolitused: sotsiaaldialoog (Evelin)

Infovahetuse parendamine – ametiühingu stendid töökohtadel EMSA kleepsuga, venekeelne Kiiker

ms Princess Maria ja ms Princess Anastasia liiniletulek, kohtumine Peterburis 01. aprillil Venemaa meremeeste aü-ga

töökoosolekud Meretöö konventsiooni (MLC) ratifitseerimiseks sotsiaalministeeriumis, 2 kohtumist eraldi ELL-ga (kindlustus, kaebuste esitamine ja läbivaatamine laeval) Merendusnõukoja istungid, Eesti merenduspoliitika 2011-2020 , kohtumine Riigikogu majanduskomisjoniga ms Victoria pardal 15. novembril Laevapere liikmete väljaõppe ja diplomeerimise määruse parandus/täiendusettepanekud osavõtt Eesti Mereakadeemia nõunike kogu tööst EMSA, ELJL ja ELML ühise esindajana mereharidustoimkonna juhtimine Rannarahva Kojas

7. - 8. juuni Balti Komitee Stockholmis Dokkerite mugavussadama kampaania (POC) üritused, London 06. septembril, Riia 17. - 19. maini ja Klaipeda 7. - 8. novembril visiit Kopenhaagenisse DFDS peakorterisse 05.10 seoses DFDS kavatsusega tuua Leedu lipu all alus Paldiski-Kapellskär liinile, koostöömemorandumi sõlmimine visiit Soome ja kohtumine SMU-s esimehe ja peasekretäriga 10.10. peateemaks St.Peter Line laevade liiniletulek ja kollektiivlepingute taseme määramine

14. - 15. mai 2011 UI koolitus Jõgevamaal

Princess Anastasia reisisadamas

Baltic FOC POC I meeting in Riga 2011

Support action 1.mai 2011

Üldkoosolek 2011. Vasakul servas valge habemega härrasmees on Hubert Veldermann, saate Meretund pikaajaline reporter

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 2047

23

Eesti merenduspoliitika 2012 - 2020 vastuvõtmine VV-s 2. augustil, millesse panustasime üle 10 eelneva aasta

2012

Alates 15. juulist kuni 05. oktoobrini läbirääkimised ja kolmepoolse kokkuleppe sõlmimine DFDS Seaways OÜ-ga Kopenhaagenis, 50% töökohtadest Paldiski – Kapellskäri liinil meie meremeestele EMSA osalemine õpetajatega solidaarsusmeeleavaldusel palga tõstmise pärast

Esindatus ITF ja ETF-s (Kaia) ILO ja ETF koolitused: sotsiaaldialoog (Evelin) visiit Kopenhaagenisse DFDS peakorterisse 05. oktoobril seoses DFDS kavatsusega tuua Leedu lipu all alus Paldiski-Kapellskär liinile, koostöömemorandumi sõlmimine visiit Soome ja kohtumine SMU-s esimehe ja peasekretäriga 10. oktoobril peateemaks St. Peter Line laevade liiniletulek ja kollektiivlepingute tase kohtuliku kompromissi sõlmimine Tallinkiga 31. oktoober 2012, hüvitis seisuga 31. oktoober 2012 töösuhtes olevatele töötajatele brutopalgana kogusummas 303 800 eurot, kohtukulude hüvitis 11 000 euro ulatuses

jätkuvad kohtuvaidlused turvamehe tööõnnetusest tingitud tervisekahjustuse ja kutsehaiguse hüvitamise kohtuvaidlused.

TVK kompromisside kaudu välja nõutud töötasu tunnipalgalistele 114 tuhat € (191 inimesele 2010 12), järjekorras veel 154 inimest, peamiselt AS Tallink Grupp tütarfirmade töötajad, ametiühingu liiikmed

Paldiskis Esteve terminali käsunduslepingute töölepinguks tunnistamise nõuded (lahenes peale kohtuvaidlust ja välja mõistetud hüvitisi töötajatele) toetused liikmeskonnale ületavad oktoobri seisuga 30 tuhat eurot, sh. töötutoetused 9283,08 € (2011a, 4129€ 11 inimesele) ülemaailmne ITF merenduse ümarlaud Casablancas Innovation Norway grant 46 tuhande euro ulatuses sotsiaalpartnerluse alase keskkonna edendamiseks sadamates

pikad läbirääkimised Tallinkiga (projekt 20 märts 2012, ametlikud läbirääkimised 18. maiist kuni 04. oktoobrini 2012, sõlmitud uus kollektiivleping ja palgalepe kuni 31. detsembrini 2013, tunnitasulised (800 in.) alates 01. septembrist 2012 kuupalgalisteks, palgatõus 50 eurot (masinas 60 eurot) alates 01. jaanuarist 2013 Kollektiivläbirääkimised DFDS Seaways OÜ-ga 24. maist – 11. septembrini 2012, ml Patria Seaways Leedu lipu all, kollektiivleping ja palgalepe kuni 31. detsembrini 2014, kokku palgatõus 2012 – 3+2%, 2013 – 4,9%, 2014 – 4,5% ehk kokku 15,3%

Week Of Action 2012 EMSA dokkerid toetamas Aucklandi dokkereid

AS DBT port of Muuga dockers meeting before night shift

Baltic FOC POC I meeting in Riga 2011

24

Nr. 56, mai 2025

Õpetajate streiki toetamas 2012

07.03.2012 Vabaduse platsil

Esteve Tallinn 2012

EMSA Tallink 2012 läbirääkimised

Liikmete arv 2056

EMSA DFDS lepingu allkirjastamine 2012

nn. kümne kohtumine ehk Meeting of Ten, Kopenhaagen 29.-30.oktoober, Läänemere parvlaevade vaidluste lahendamise komitee moodustamine

2013 uute liikmete värbamiskampaania TLG Hotellides ja ml Botnica (uus jäämurdja)

Tallinki laevaperede ankeetküsitlus sept.-okt., osales 516 töötajat, neist 68% liikmeid

17. september, ETF ja ECSA ühisprojekti, ahistamise ja kiusamise vältimise suunised, seminari korraldamine Tallinnas.

kokkulepe DFDS Seaways OÜ-ga ms Kaunas Seaways mehitamise ja kollektiivlepingu põhimõtete

EMSA/ITF Uniform TCC kollektiivlepinguid 38, 320 meremeest, välja nõutud maksmata palkade kogusumma 119´481.31 USD

EMSA organisatsioonisekretärina asub tööle Hannes Roosaar

liikmeskond on arvuliselt stabiliseerinud (2000+/-50 in.)

osas

ühiste kavatsuste protokolli uuendamine Viking Line-ga laevale TAL-HEL liinil kollektiivne nõue ja kohtuasi AS Transiidikeskus, EMSA kaebus TI-le 25.aprillil. ,väärteomenetlus TI-s Töötajate usaldusisiku seaduse informeerimise ja konsulteerimise §-de alusel surfilaager noortele ja ml Kaisamoori suvepäevased väljasõidud liikmeskonnale kollektiivlepingu projekt AS Esteve Terminal osas, koosolekud ettevõttes, valmisolek alustada kollektiivlepingu läbirääkimisi sadamatöötajate visiit Kristiansandi Norras (Innovation Norway projekti raames)

potentsiaal kasvatada hüppeliselt liikmeskonda (Viking, Tallink hotellid, j/m Botnica) sada-kakssada inimest põhilise liikmeskonnaga ettevõttes AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega on oluliselt paranenud kollektiivlepingus kokku lepitu järgimine sadamaettevõtetes on kollektiivlepingu läbirääkimisteks eelduste loomise faas lõppjärgus (olemas kaks lepinguprojekti, sh. venekeelne versioon) EMSA on süstemaatiliselt esindatud nii siseriiklikus kui rahvusvahelises laevapereliikmete tööd, töötingimusi ja - keskkonda puudutavas diskussioonis ja otsuste kujundamises

Nr. 56, mai 2025

25

Meie sadamatöötajad Kristiansundis Innovation Norway projekti raames

Kaisamoori peal

WeekOfAction 2013

Evelin purjelaeva vööris 2013

Liikmete arv 2277

Surfikoolitus, korraldajaks Jaanus Kuiv

Meretöö seaduse (MTS) jõustumine 01. juulil 2014, individuaalsete töölepingute uue vormi ja sisu kooskõlastamine, määruste eelnõude kooskõlastamine SM-ga ja MKM-ga

2014

OÜ TLG Hotell osakonna loomine ja kollektiivleping (pikim läbirääkimismaraton, töötasu kasv 5+5%, staažitasu 5%) Tallinki laevaperede palgalepe 2015, põhipalkade kasv vähemalt 55 eurot

OÜ TS Shipping ehk jäämurdja Botnica osakonna loomine ja läbirääkimiste algus

kollektiivlepingu taassõlmimine OÜ Renerietiga palgaläbirääkimine Esteve Terminal (usaldusisiku tasemel), palgatõus 10-15% OÜ Euroworks/Viking palgalepe 2015.a., minimaalne tõus 50 eurot Ml Romantika, Läti lipp , täiendavad kokkulepped lipuvahetuse jm. osas Ml Silja Euroopa / Austraalia tšarter, EMSA konsultatsioonid ITF juhtkonna tasemel DFDS palgalepe 2015, koondamised 17 in./laevade vahetus

esmakordselt hästi laabunud koostöö NTF-i ja Soome ametiühingutega usaldusisiku tööle ennistamisel (TLG Hotellid)

EMSA maine kasv Eesti ametiühingumaastikul seoses suurima liikmeskonna kasvuga EAKL-i liikmes organisatsioonidest tihedam koostöö NTF-ga ja BOA värbamisprojekti käivitumine sadamaettevõtetes

kodulehekülje varustamine ajakohase uudistemootoriga, igapäevane värskete töö-, palga- ja merendusuudiste voo kättesaadavus liikmetele Sofias toimunud ITF-i kongressil valitakse EMSA peasekretär Kaia Vask uuesti Euroopa naistransporditöötajate esindajana ITF-i juhatusse EMSA esimees Jüri Lember kinnitatakse samal kongressil taas kord Fair Practice Committee liikmeks.

Aktsiooninädal 1-6 septembrini. Jaanus Kuiv Ja Kaimar Vapper Hamburgis

Tallink koondamised, 29+21 in.

Suvepäevad Pranglil

26

EMSA esimees Jüri Lember ja ETF-i dokkerite sektsiooni esimees Terje Samuelsen Muuga sadama peahoone juhtimiskeskuses 2014

Tallinki streigi korrapidajad 2014

Nr. 56, mai 2025

2014. aasta üldkoosolek koos äsja tagasivalitud esimehe Jüri Lemberiga

EMSA hoiatusstreik 2014. aasta jaanuaris palgaläbirääkimiste ajal

Rändrahnu vallutajad Prangli suvepäevadel 2014

Prangli pühakojas

EMSA ägedad naised tormiks ja vihmaks valmis

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 2288

27

2015

90 piketti kahe ja poole kuu jooksul Rävala pst asunud AS Transiidikeskuse ees, usaldusisik Sergei Mastepani tööle ennistamiseks, mis lõppes sellega, et ettevõtte juhtkond kolis kontorist sadama suletud territooriumile. Ülemaailmne ITF inspektorite seminar Panamal 12 - 16 oktoober

Navirail OÜ-ga lepingu sõlmimine Peasekretär Kaia vask osaleb ITF-i juhatuse ja Naistekomitee istungil Indias

Novembris kohtumine Riigikogus Sotsiaaldemokraatidest ministrite ja fraktsiooniga. Peamiselt arutatakse merenduse konkurentsivõimet aga ka ametiühingu usaldusisiku paremat kaitset läbi seadusandluse.

Läbirääkimised AS DBT-ga kollektiivlepingu sõlmimiseks EMSA esimehe Jüri Lemberi juhtimisel.

EMSA Tallink Hotellide osakonna ühisüritus sidemete loomiseks teiste Tallink Hotellide töötajatega TLG Hotell peausaldusisiku Ingvar Derešivski eestvedamisel Palgaleppe sõlmimine Viking Line laevameeskonnale. Vähim põhipalga kasv sai kokku lepitud 59 eurole Edukad läbirääkimised DFDS Seaways OÜ-s palgakasvuks 59 euro võrra töökeskkonna ja -tingimuste parandamiseks Pikett Sergei Mastepani toetuseks

Navirailiga lepingu allkirjastamine 2015

Aprill 2015 aktsioon Meremeeste misjoni juures

Jaanus Kuiv Panamal (EMSA lipuga)

EMSA 20. juubeli pidulik üritus 2015

28

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 2319

2016

Mootorlaev „Symphony“ arest märtsis. EMSA esindaja advokaadibüroo „Pohla & Hallmägi“ kaasabi seoses meremeeste saamata töötasu nõuetega. Laev müüdi mais ning meremehed said oma töötasu kätte.

EMSA korraldab rea pikette sadamalinna Paldiski keskuses, juhtimaks üldsuse tähelepanu asjaolule et õnnetuste arv sadamas on kasvanud

Kaimar Vapper saab EMSA peausaldusisikuks ja võtab EMSA esindajana osa ITF-i poolt korraldatud Montrealis toimunud rahvusvahelisest merendusametiühingute ümarlauast Esimest korda käivitub liikmeteks värbamise kampaania, mis hiljem muutub iga-aastaseks traditsiooniks. Värvatakse 80 uut liiget.

Suvepäevad Osmussaarel

EMSA ja AS Eesti Loots sõlmisid kollektiivlepingu mille tulemusel on kõigile töötajatele garanteeritud palgatõus 2017-l aastal 3,5% EMSA ja Hansa Shipping sõlmisid esimese IBF lepingu. Lepinguga on kaetud kõik meremehed kes töötavad 20-l Hansa Shippingu laeval.

Infopäev Paldiskis

EMSA esindus Riigikogus koos merendusorganisatsioonidega

2016. esimene mai Tammsaare pargis

Sergei Mastepan peale õigeksmõistmist Tallinna Ringkonnakohtu poolt

EMSA õigusbüroo asutamine 2016 EMSA esimees allkirjastab lepingu Tiia Tammelehega

Pikett Meremeeste misjoni juures Muuga sadams Sergei Mastepani toetuseks

Peausaldusisik Kaimar Vapper Montrealis

Nr. 56, mai 2025

Teel Osmussarele 2016

29

Suvepäevad Osmussaarel

Liikmete arv 2549

EMSA esimees osaleb 17. märtsil Merendusnõukoja ja telekanali Kanal 2 korraldatud merenduskonverentsil Tallinna näituste paviljonis Meremessi ürituse raames

2017

Üldkoosolek 6. aprillil kiidab ühehäälselt heaks Eesti Meremeeste Ametiühingu liitumise Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga. 29. juunist 2017 on Eestis ainult üks meremehi esindav ametiühing - EMSA

Üldkoosoleku otsusega viidi põhikirja sisse järgmine muudatus, et EMSA esimehe volituste perioodi pikendati nelja aastani. Sellega seoses pikeneb ka üldkoosolekute vaheline periood nelja aasta peale

2016 a. ilmus esimene Kiikrike

2018 - 2019 a. leping OÜ Eurowork Kuus läbirääkimisvooru AS Tallink Group Värbamiskampaania 21. september - 18. oktoober Suvepäevad Aegnal

18. aprillil Toetasid EMSA liikmed Transpordi Ametiühingut nende piketil Atko peamaja ees. Samal päeval olime väljendamas oma solidaarsust Energeetikutele, kes korraldasid piketi rahandusministeeriumi ees kollektiivlepingu kaitseks Narvas.

22. aprillil olid EMSA-kad aktiivsed osalised Vabaduse Väljakul toimunud Rail Baltica meeleavaldusel.

Osalemine kapten Uno Lauri Merekultuuri sihtasutuse loomisel (üks asutajatest Jüri Lember)

Üldkoosolek valis EMSA esimeheks taaskord Jüri Lemberi

2017 jõuluvolikogu

Kapten Uno Lauri juures Andineemel. Vasakult Jüri Lember, Uno Laur, Tarmo Kõuts.

6. august 2017.a

Nõupidamine jäämurdjal Botnica 2017

Infopäev sadamas

Teel Aegnale

30

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 3000

2018 EMSA sõlmib ERGO kindlustusseltsiga kokkuleppe sadamatöötajate õnnetusjuhtumikindlustuseks

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ja Tallink Gruppi kuuluv TLG Hotell OÜ jõudsid kokkuleppele järgneva kahe aasta jooksul kehtiva kollektiivlepingu osas.

kestavad kollektiivläbirääkimised TS Laevade OÜ-s. kohtutud 8 kuu jooksul 14 korral Värbamiskampaania toob juurde 99 uut liiget ITF-i kongress Singapuris Ajakirja Paat kolleegiumis osalemise algus (kolleegiumi liikmeks esimees Jüri Lember) Suvepäevad Vormsil

m/l Viimsi osakonna tekkimine NIS/Norra TCC läbirääkimised ehk Norra ametiühingute ja reederitega kolmepoolsed läbirääkimised Eestist pärit laevapere liikmete kollektiivlepingu tingimuste osas kollektiivlepingute sõlmimine DFDS Eesti ja AS Eesti Loots

ETF kampaania 2018

EMSA sekretariaat 2018

Hoonestusõiguse lepingu sõlmimine Pärnu mnt. 41A maja peale

EMSA-SEKO-SMU kohtumine 2018

EMSAkad Rakvere streigil

EMSAkad esimesel mail vabakal 01.05.2018

EMSAkate järelpõlv Vormsil

ITF-i inspektor Jaanus Kuiv filipiinlastest meeskonnaga Muuga sadamas Meremeeste päeva tähistamas

Nr. 56, mai 2025

31

Liikmete arv 2935(liikmeskonna registritest mittemaksvate isikute kõrvaldamise ja ühingust välja arvamise tagajärjel)

29. jaanuaril, pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi allkirjastatakse EMSA ja TS Laevade vaheline kollektiivleping

27.märts EMSA delegatsioon Brüsselis ETF meeleavaldusel

Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu, otsustas autasustada EAKL-i kuldse teenetemärgiga EMSA esimees Jüri Lemberit ja EAKL-i hõbedase teenetemärgiga EMSA aseesimeest Jaanus Kuiva. Teenetemärgid anti üle 11. oktoobril EAKL-i VIII kongressil.

2019

Rahvusvaheline merendusametiühingute ümarlaud 16-19 septembril 2019 Colombos, Sri Lankal. EMSA delegaadina võtab sellest osa Jaak Viilipus, ML Viking XPRS usaldusisik.

Värbamiskampaania toob 86 uut liiget

Seal samas toimub ka ITF inspektorite seminar, kus osaleb Eesti ITF inspektor Jaanus Kuiv EMSA kolib uude majja Pärnu maanteel, Pärnu mnt.

41A, mis varem kuulus EAKL-ile

Tallinki kollektiivlepe 2 aastaks Osalemine riikliku alampalga läbirääkimistel EAKL delegatsioonis, kokkulepe alampalk 2020 584 eurot Suvepäevad Muhul Vanatoa turismitalus

Evelin aitab tulevast EMSA järelpõlve suvepäevade lipu heiskamisel

Tallink lepingu allkirjastamine. Vasakult Anne Sisask, Jüri Lember, Kadri Land, Tarvi-Carlos Tuulik, Vahur Ausmees

Kesk- ja Ida-Euroopa ning Norra meremeeste komitee koosolekul osalejad 2019

Üheskoos oleme ikka tugevad

EMSA toetamas ETTA piketti 2019

Mälestuspäev EMSA kontori ees

Jaanus Kaimar ja Kaia on valmis lahingusse minema

32

Nr. 56, mai 2025

Liikmete arv 3046

kaotamise vastu allkirjastavad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Kaptenite Klubi

2020

Covid epideemia. EMSA kaotab koondamiste tõttu aasta lõpuks 750 liiget. EMSA maksab oma töötutele liimetele ametiühingu reservidest töötutoetust. 2021. aasta väljamakse oli 105 000 eurot.

EMSA nimel sõlmiti kollektiivlepingud 56-le kaubalaevale, millest 28 laeva Hansa Shipping Ltd.

11.veebruariks 2020 on lõplikult valmis saanud EMSA uus koduleht Infopäev D-terminalis

Avalik pöördumise Veeteede Ameti liitmisest ühte suurde transpordiametisse ja iseseisva institutsiooni

Volikogu, sügis 2020

EMSA Volikogu pandeemia ajal, foto autor Hannes Roosaar

Jõuluvolikogu Rahvusraamatukogus pandeemia ajal 2020

Koordinaator Aleksander saamas tõlkeabi oma Hollandis õppivalt tütrel Margaritalt Rotterdami linnas, Rotterdami nimelises laevas dokkerite konverentsil

Arutelul Ametiühingute Keskliidus

EMSA delegatsioon toetamas raudteelaste protestiaktsiooni nende usaldusiku kaitseks Balti jaamas

Nr. 56, mai 2025

33

Liikmete arv 2257

2021 Liikmeskonna arv tõusis 2021. aasta lõpuks 2563

EMSA üldkoosoleku otsusega jätkab Jüri Lember tööd EMSA esimehena

EMSA delegatsioon osaleb päästjate piketil Toompea lossi ees

Sõlmiti 2-aastane kollektiivleping EMSA ja TS Laevad vahel Mereharija 2021

Üldkoosolek 2021

EMSA päästjate piketil

Liikmete arv 2566

Detsember 2021

Miinimumpalga direktiiv – EMSA saadab Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehele Siim Kallasele, Sotsiaalministeeriumisse Tanel Kiigele pöördumise, milles juhime tähelepanu asjaolule, et Euroopa Nõukogu soov kasutada meremeeste miinimumpalga kehtestamisel ILO mehhanismi ei ole aktsepteeritav lähenemine, sest ILO madruse alampalga kehtestamise protseduuri näol ei ole tegemist kollektiivlepingu läbirääkimistega.

2022 2 piketti Riigikogu ees Toompeal seoses välismaalaste seaduse muudatuste vastuvõtmisega

DFDS - enne jõule sõlmisime kollektiivlepingu.

Esimese aasta palgatõus kõigil laevapere liikmetel 5%. Teisel aastal kahel ametikohal 4,5 % palgatõus, ülejäänutel palgakasv 5%.

uus MKM merenduse asekantsler Kaupo Läänerand käis EMSA-s kohtumas Jüri Lemberi ja Tarmo Kõutsiga.

EMSA suvepäevad Abrukal

Pensionireform. EMSA ettepanekul tegi EAKL avaliku pöördumise Ministeeriumi poole. Kirja projekti tegi valmis EMSA. Kirjaga ühinesid ka organisatsioonid väljapoolt EAKL-i.

Tallink – EMSA sõlmis kompromisslepingu Tallinkiga, millega lükkasime 1. jaanuaril toimuva pidanud palgatõusu 1. juunile.

Viking XPRS – Euro Worki juht edastas Viking Line'i soovi käesolevaks aastaks kokkulepitud palgatõus edasi lükata, mis õnnestus see esialgu tagasi lükata, sest laevapere on tööandjale juba vastu tulnud ning nõustunud osalise tööaja rakendamisega.

Vabaduse väljak, 1. mai 2022

34

Nr. 56, mai 2025

Riigikogu ees piketeerimas 2022

Rahvusvaheline mälestuspäev EMSA kontori ees 2022

EMSA diskgolfipäev Kernus 2022

Liikmete arv 2231

Tallinki pikett 2022

Seoses Hannes Roosaare pensionile minekuga alustab tööd uus EMSA organisatsioonisekretär Risto Raudkivi

2023 Sõlmiti kollektiivleping ja tasud tõusid 13,5 ja 16,1 %, palgavalem hakkab tööle 2024.a-st

Ml Nanto aktsioon. Eesti lippu kandev konteinerlaeval konteinerlaeval avastati hulgaliselt Eesti Vabariigi seadusi rikkuvaid EMSA esimees Jüri Lember andis välja vastavsisulise pressiteate.

Tunniajaline hoiatusstreik ettevõttes Baltic Restaurants Estonia AS mille tagajärjel sõlmitakse lõpuks kollektiivleping.

Suvepäevad Varblas

DFDS AS Eesti Filiaal Ja EMSA sõlmisid üheaastase kollektiivlepingu. Ametipalgad tõusevad keskeltläbi 17,5% EMSA toetab õpetajate streiki 4-5 detsember ITF-i Meremeste ja Sadamatöötajate sektsiooni konverents Santiagos. EMSA-t esindab Jaanus Kuiv EAKL-i uueks esimeheks saab seni EMSA peasekretärina töötanud Kaia Vask 2023 Mereharija Rannarahvamuuseumis

Nr. 56, mai 2025

Risto Raudkivi

35

EMSA vs Tallink STREIK 2023

EMSA vs Tallink STREIK 2023

EMSA vs Tallink STREIK 2023

BRE hoiatusstreik 2023

Liikmete arv 2338

EMSA infopäevad Reisisadamas. Uute liikmete värbamine tutvustati ametiühingu tegevust, vahetati infot laevapere liikmetega

2024

Tallinki laevapere töötasu suureneb tänu eelmisel aastal sõlmitud kollektiivlepingule, 8,95%

EMSA delegatsiooni osalemine ITF-i 46. Kongressil Marrakeshis. EMSA delegatsiooni liikmed: Jüri Lember, Aleksander Meier, Jaana Põlts

Ainukese ametiühinguna tähistas avalikult 1. maid EMSA Suvepäevad Hiiumaal

EMSA ja DFDS AS-i Eesti Filiaal sõlmivad uue kollektiivleppe. Sirena Seaways töötasud tõusevad 17,5%

Rootsi sadamatööliste ametiühing EMSA-l külas 2024

ETF-i Naiste seminar Horvaatias, veebruaris 2024.a.

Kohtumine Riias Balti riikide meremeeste ametiühingutega 2024

36

Nr. 56, mai 2025

Vabaduse väljak 1. mai 2024

Saamata palga väljamaksmine laeva Fortune Star pardal ITF-i inspektori pilgu all

EMSA delegatsioon koos Soome dokkerite delegatsiooniga ITF-i kongressil Marrakeshis vasakult Aleksander Meier, Jüri lember, Ismo Kokko

Soomlaste delegatsiooni liige Jape Loven ja EMSA esimees ITF-i kongressil

2025 Kollektiivlepingu sõlmimine DFDS-iga

Laupäeval, 1.märtsil sõlmitud kollektiivleping TS Shippinguga kuni 2026. a. lõpuni. Lepingu kohaselt on esmakordselt ette nähtud ettevõttes ametikoha põhised minimaalsed palgamäärad 2025. aastaks ja olemasolevate töötasude pealt +7% tunnipalga palgatõus (mis kehtiva kuupalgaga võrreldes võib osutuda umbes 4% palgatõusuks). Lepingus on palju sätteid, mis eelnevalt olid pelgalt tööandja ühepoolses meelevallas.

Praktiliselt kõigi EMSA-ga kollektiivlepingu sõlminud mere- ja sadamaettevõtete töötajate palk tõuseb 2025. aastal 7%

Kaks kaptenit klassile merendusest rääkimas

EMSA esimees, kapten Jüri Lember ja ELJL esindaja kapten Kalle Kärner külastasid 26. märtsil Saaremaal Pöide põhikooli ja tutvustasid lõpuklasside lastele meremehe karjääri ja merenduses hariduse saamise võimalusi.

EMSA esimees saatis 7. aprillil Riigikogule, Õiguskantslerile ja teistele Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu seisukoha Riigikogu menetluses olevale Töölepinguseaduse muutmise seaduse eelnõule, SE 602.

Selles paluti kõnesoleva eelnõu menetlemine Riigikogus lõpetada kui liigselt töötajate õigusi ja tööjõuturul võrdset kohtlemist riivavaid seadusemuudatusi sisaldav.

1. mai tähistamine Vabaduse väljakul

EMSA koos EAKL-iga Vabaduse Väljakul 1. mai 2025

EMSA volikogu, märts 2025

Nr. 56, mai 2025

ARVI ROHUMAA laevaelektrik, EMSA liige alates selle asutamisest

37

Intervjuud Minule isiklikult tundub, et EMSA on kõige suurem ja suurima sõnaõigusega. Just EMSA eeskuju on julgustanud teisi ametiühinguid oma tegevust intensiivistama ja olnud eeskujuks ka Ametiühingute keskliidule.

EMSA roll on võrreldav suurimate ja vanimate ametiühingutega, tuues töölisliikumisse rahvusvahelist mõõdet ja ajaloolist järjepidevust.

Kuidas on EMSA mõjutanud Teie arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) on olnud 30 aasta jooksul Eesti meremeeste õiguste ja heaolu üks tähtsamaid kaitsjaid.

Esimesena meenub EMSA puhul järjepidev võitlus meremeeste töötingimuste parandamise, õiguste kaitsmise ja sotsiaalsete tagatiste eest.

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena ?

Eelkõige meenub see, kuidas istusime Mare Balticumi karaokebaaris ja arutasime (see oli peale Estonia hukku), kuidas Eesti meremehed on praktiliselt igasuguse kindlustuseta.

Ja siis otsustasime Jüri (Jüri Lember) eestvedamisel sealsamas karaokebaaris organiseerida meremeeste ametiühingu. Eeskujuks olid Soome ja Rootsi meremeeste ametiühingud 100% liikmeskonnaga.

EMSA on olnud oluline hääl nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, olles seotud ITF-iga (Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon), mis on andnud meie meremeestele rahvusvahelise tuge ja kaitset.

HARRY ROSENBLAD varasem EMSA juhatuse liige

Mida EMSA on ühiskonnale ja meremeestele nende 30aasta jooksul andnud? Ühiskonnale on EMSA andnud tugeva eeskuju, kuidas iseseisev ja järjekindel ametiühing suudab seista oma liikmete huvide eest ka keerulistes oludes.

Meremeestele on see tähendanud paremaid töölepinguid, suuremat kindlustunnet ja abi nii igapäevastes tööelu küsimustes kui ka kriisiolukordades. Ütlen otse - ilma EMSA-ta ei oleks meremeestel pennigi palka tõstetud. Tänu EMSA raskele tööle kollektiivlepingute läbirääkimistel toimusid üldse palgatõusud.

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Ametiühingute maastikul paigutub EMSA unikaalseks tegijaks – kuigi meretöö on spetsiifiline valdkond, on EMSA suutnud olla esindusorganisatsioon, mis ei piirdu ainult oma liikmete kitsaste huvide kaitsmisega, vaid on ka üldisema töötajate õiguste eest seismise sümbol (näiteks sadamatöötajad ja hotellitöötajad, kes samuti kuuluvad EMSA ridadesse).

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Jüri Lember läbirääkimiste laua taga!

38

Nr. 56, mai 2025

Läbirääkimised EMSA algusaegadel olid väga rasked - läbirääkimised põhikirja üle, esimese kollektiivlepingu üle. Tal on veenmisoskust, jäädes ise samal ajal sõbralikuks ja rahulikuks.

Mäletan, kuidas Kollo kohtumisel kord ütles: “Jüri, sa oled valel poolel (s.t. läbirääkimiste laua taga), sinu loogika vastu ei saa keegi vaielda!“. Isegi Pant muheles! (Ülo Kollo ja Enn Pant olid tollased Tallinki juhtfiguurid) Mida EMSA on ühiskonnale ja meremeestele nende 30aasta jooksul andnud?

Kui Pant tuli, siis oli ta alles maismaamees. Meremeestest ei teadnud ta midagi, nende vajadustest, korralikest vormi- ja töörõivastest jne. jne. Kõik see saadi üksnes tänu EMSA väga headele läbirääkimistele ja streikidele.

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Ilma EMSA-ta oleks teised ametiühingud alles lapsekingades, kõik need õpetajad ja haiglaõed – need on küll samuti suured ametiühingud, aga… EMSA OLI PÕHITEGIJA! Ma ei usu, et ühelgi teisel ametiühingul oleks näidata sellist visadust oma eesmärkide saavutamisel.

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

Kõige esimene streik, mis EMSA korraldas, tunniajaline hoiatusstreik, vist Romantika peal, kui mälu ei peta. Ega keegi õieti uskunud, et läbi läheb. Pidin käima isegi meie naispoolt julgustamas. Eks endalgi kripeldas, et tea, mis sellest välja tuleb. Aga kui asi läbi läks ja meie nõudmised täideti, oli pagana uhke tunne küll!

Kuidas on EMSA mõjutanud Teie arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

Enne EMSA-t teadsin ma ainult nõuka-aegsest ametiühingut, kes jagas autoostulube ja otsustas, keda lubada välismaale turismireisile, keda mitte.

EMSA tegevuses osalemises hakkasin aru saama, kuidas üks euroopalik ametiühing töötab ja kuidas nad seal Euroopas on endale sellised töö- ja palgatingimused kätte võidelnud.

EVELIN TOMSON sekretär-raamatupidajana 1996-2006, organisatsioonisekretär 2006-2012, Londonis ITF-i lähetuses merenduspoliitika rakendusüksuse assistendina 2012-2018, EMSA projektijuht 2019-2021 1. Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

EMSA asutaja ja esimees Jüri Lember, loomulikult. Tema soov õigluse ja töötajate õiguste eest seista oli väga inspi-

reeriv, aga samamoodi need inimesed, kes EMSA kasvamisse ja tugevamaks muutumisse panustasid, väga toredad, nutikad ja pühendunud usaldusisikud! Olen väga tänulik, et EMSA-sse sattusin ja sain väga palju huvitavaid ja arendavaid väljakutseid.

Mida EMSA on ühiskonnale ja meremeestele nende 30aasta jooksul andnud?

EMSA eestvedamine on teinud meremeeste töösuhted turvalisemaks ja paremaks, võimestanud töötajaid julgemalt kasutama oma põhiseaduslikku õigust ametiühingusse kuuluda ja oma ühiste huvide eest seisma. Meid ei saa lihtsalt ignoreerida nagu kahjuks seda ikka veel paljudes valdkondades juhtub.

Meie eeskuju ühendab ja innustab paljusid inimesi tänagi ametiühingutega liituma. Igal ajal on ja saab ka edaspidi olema neid, kes küsivad – mida ma ISE ametiühingust saan?

Sama oluline, kui osata sellele hästi vastata, on ka küsida, mida SINA töötaja ja liikmena võiksid teha, et seni saavutatut alal hoida ja edasi liikuda? Järjest muutuvas maailmas ja kriisidega silmitsi olles on ikka ja alati tarvis suurendada töötajate kindlustunnet ja ühtsust, informeeritust ning kindlat teadmist, et vajaduse korral saavad nad EMSA-le loota.

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Iseseisvate, võimekate ja kasvavate ametiühingute hulka.

Meie mõjutajad ja eeskujud on eelkõige Soomes ja Rootsis, sest Läänemere reisilaevadel on ka suurema osa meie liikmete töökohad. EMSA on võitluslik ja tulemusele suunatud, suudame kaasa tõmmata neid, kes tahavad õiglast palka ja julgevad seda ka nõuda, mitte paluda. Liikmete organiseerimisel võib see olla kasuks, aga võib olla ka laienemise takistajaks, kui tööandja kardab kontrolli kaotada. Aastaid lasid saarlased Vjatšeslav Leedo EMSA-vastalisuse peal liugu,

Nr. 56, mai 2025

39

ilma ametiühingusse tegelikult kuulumata. „No kui ei taha palka tõsta, eks siis peame ikka ametiühingu appi kutsuma …“ toimis heidutusena. Mingil juhul võib see lühiajaliselt isegi tulemust anda, aga kahjuks on sellel kõrge hind: praktilise koostöövõimekuse ja solidaarsuse kängumine, samuti ühiselt oma hirmude ületamise võimestava kogemuse edasilükkamine.

EMSA sai tuule tiibadesse eelkõige reisilaevanduse kiire arengu, Tallinna-Helsinki suunalise laevaliikluse tihenemise ja Tallinki laienemisega. Kui on töökohti Eesti lipu all, on ka merendusametiühingul tööpõld olemas. 2002. aastast oleme ITF-i kollektiivlepingute sõlmimisega ka kaubalaevanduses „kohal“ ja kaks varem tegutsenud merendusala ametiühingut on platsilt väljas.

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

Sellesse 25 aastasse mahub neid palju. Kohtumisi laevaperedega ning meie kolleegidega Põhjamaadest ja mujalt maailmast, arvukaid arutelusid ja teavitustööd, koolitusi, suvepäevi, üldkoosolekuid.

Kollektiivlepingud pole Eesti laevaomanikele enam see „Soome värk“ vaid läbirääkimisi ja kokkuleppimist peetakse normaalseks. Laevandusettevõtted otsivad endiselt tööjõukulude optimeerimise võimalusi ning püüavad lipuvahetusega (ja meeskonnavahetusega) ähvardades laevapereliikmete kasvavaid palgaootuseid „juhtida“.

On olnud vaidlusi, tülitsemist ja leppimist, aktsioone, heategevust ja meeleavaldusi, ajakirjaniku, kujundaja ja toimetajatöö katsetusi, kannatanute ärakuulamist, kiusajatele vastu astumist, võitude tähistamist ja kibedaid õppetunde, töökohtade külastusi laevadel ja sadamates nii Eestis kui mujal, innustavatel koolitustel osalemisi Euroopas ja Ameerikas.

Kui midagi neist siiski välja tuua, siis tunnen uhkust 2008. aastal Tallinkiga sõlmitud palgatõusu kokkuleppele eelnenud töötüli ettevalmistuste, organiseerimistöö, taktikaliste mõjutamiste ja infovahetuse üle ning kokkuleppele järgnenud tööandjapoolse karistusaktsiooni nurjamise üle.

HT Laevateeninduse toonane juht Tanel Hinno oli meile tuntud „suunamudija“, kes kaua aastaid oma positsiooni kuritarvitades mõjutas meremehi ametiühingusse mitte astuma (julgemad meremehed ütlesid, et sellepärast astuvadki liikmeks).

Meie hoiatusstreigi eestvedajad ja neid toetanud osakonnajuhid olid talle eriliseks pinnuks… teadagi, kus. Üsna ruttu pärast kokkuleppe sõlmimist otsustas ta koha kättenäitamiseks ühe kiirlaeva pootsmani Kapellskäri liinile tõsta, mis ajas meeskonna kiirelt „tagajalgadele“. Niipea kui sellest teada saime, otsisime välja tema asemele manööverdatava pootsmani nime ja kontakttelefoni, kellele siis olukorda ning meeskonna meeleolu valgustasin. See oli talle emotsionaalselt paras löök, ka mulle polnud selline mõjutamine kerge ning varasemat kogemust polnud meil kellelgi. Seda oli siiski vaja teha ja kiiresti, kõigi asjaolude kokkuvõttes jäi Koit oma t öökohale.

Tänaseks juhib HT Laevateenindust juba ammugi väga mõistlik ja usaldusväärne juht – Tarvi-Carlos Tuulik, kes mind EMSA-sse 1996. aastal tööle võttis.

Milliseid suuremaid muutusi või arenguid oled EMSA tegevuse jooksul näinud Eesti merenduses?

Kerkiva elatustaseme tuules väheneb noorte soov meremehe rasket ametit pidada ja ei pääse ka meie laevandusettevõtted sobivate töökäte puudusest. Laeva töökeeleks pole ainult eesti keel, sagedasti kostab vene ja inglise keelt. Laeva sillas, tekil ja masinaruumis toimetavad endiselt valdavalt mehed, ehkki aeg-ajalt kohtab ka mõnd naissoost tüürimeest. Reisilaevadel teenindajad on suures osas naised, kaubalaevadel mehed. EMSA liikmeks on aga endiselt oodatud kõik meremehed: ametist, soost, emakeelest, vanusest või maailmavaatest sõltumata.

Kuidas on EMSA mõjutanud Sinu arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

Väga otseselt ja positiivsete näidetega, kuidas töösuhete nõrgemast poolest saab ametiühingule toetudes tugevam, targem ja kogenum. Mulle paistab, et paljud töötajad ega tööandjad ei mõista tänaseni ametiühingu edasiviivat ja väärtuslikku nõu andvat rolli. Temast maalitakse kas tont või hoopis loodetakse, et ametiühing peaks „päästma“ kõige paha eest.

Ametiühing ei püüa tööandja eest otsustamist ega vastutust endale võtta, aga ta saab aidata teha parimat võimalikku otsust, mis on kasulik nii ettevõttele kui töötajatele.

Päriselt töötajatele kasulikud kollektiivlepped suurendavad läbipaistvust, võrdset kohtlemist, head töökeskkonda, produktiivsust, kindlustunnet ja ootuseid ületavate tulemustega tööd, lihtsustavad uute töökäte leidmist ja kogenud töötajate motivatsiooni hoidmist.

Hea koostöö oma ettevõttes tegutseva ametiühinguga on üks tugevamaid konkurentsieeliseid, mida tahta võiks. Meie tööturul on ebaausat konkurentsi veel palju ja kollektiivlepinguid vähe. Õnneks on merenduses pilt vastupidine ja seda tänu EMSA-le.

Meremeestele, kes veel ei kuulu EMSA-sse, soovin rohkem julgust, energiat ja solidaarsust, liitudes investeerite demokraatia suurenemisse!

40

KAIA VASK

Nr. 56, mai 2025

õnnestus alles hoida tunduvalt rohkem kui tööandjad algselt oli planeerinud.

Varasem EMSA esimees ja peasekretär Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Ametiühingute maastikul on EMSA merenduse ekspert ning vaieldamatu liider. Üks tugevamaid ja tegusamaid ametiühinguid Eestis.

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

EMSA-s oleku ajast on kõige eredamalt meelde jäänud need „esimesed“.

Esimene sadamatöötajate pikett. Esimene Tallinki hoiatusstreik, millele saime nii Rootsi kui ka Soome ametiühingute toetuse.

Uhke olen ma selle üle, et minu esimeheks oleku ajal suurenes liikmeskond peaaegu kahekordseks ja liikmetel tekkis julgus oma õiguste eest välja astuda. Ühel õigel ametiühingul peab olema aktsioonivõime, et neid läbirääkimistel tõsiselt võetaks. Seda tugevust on EMSA pidanud edukalt näitama päris mitmel korral.

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Esimesena seondub EMSA-ga mõnus töökollektiiv ja toredad liikmed.

Mida EMSA on ühiskonnale ja meremeestele nende 30aasta jooksul andnud?

30 aastat on päris pikk aeg. EMSA on selle ajaga tõestanud ennast organisatsioonina, kuhu võivad pöörduda nõu ja jõu saamiseks kõik merendusvaldkonna töötajad. Hätta pole jäetud ka tööandjaid, kui nood enne otsustamist hilisemate probleemide vältimiseks nõu küsivad.

Olles olnud läbi aastate aktiivne merendusalases õigusloomes on EMSA-l märkimisväärne teadmiste pagas, millele toetuda.

EMSA on aktiivselt tagant tõuganud merendusvaldkonna tööõiguse konventsioonide ratifitseerimisprotsessi Eestis ja hoidnud kätt pulsil, kui neid konventsioone Eesti õigusesse üle võeti. Kõik ikka selleks, et meremeeste töötingimused muutuksid üha paremaks. Pea 30 aastat kollektiivlepingute sõlmimist laevaomanikega on taganud meremeestele pideva töötasude kasvu ning elatustaseme tõusu. Kuna kollektiivlepinguid sõlmitakse erinevate laevaomanikega, siis on just EMSA see, kes tagab, et konkurentsieelisena ei kasutataks odavat tööjõudu.

Kollektiivlepingu läbirääkimised on näidanud oma kasulikkust just halbadel aegadel – majanduslanguse ja COVID-19 kriisi ajal. Meremeeste palgad ei vähenenud ning töökohti

Milliseid suuremaid muutusi või arenguid oled EMSA tegevuse jooksul näinud Eesti merenduses?

Meie merendus on läinud järjest enam Euroopa nägu. Kahjuks otsivad laevaomanikud jätkuvalt võimalusi, kuidas odavamalt tegutseda, sest konkurents merenduses on tihe.

Laevade lipustamine teiste riikide lippude alla, kus on odavam opereerida, on ka meie reaalsus. Riigiabi puudumisest tulenev ebavõrdne konkurents paneb meie laevaomanikud keerulisemasse seisu ning võib hakata tulevikus takistama ka töötasude kasvu.

EMSA on olnud üsna täpne tuleviku stsenaariumite prognoosimisel ja tähelepanu juhtimisel kitsaskohtadele, mis võivad meie merenduse arengule takistuseks saada. Paraku ei ole EMSA arvamusi alati piisavalt tõsiselt arvesse võetud, mistõttu riigi head ideed pole oma eesmärke saavutanud ning Eesti lipu all olevate laevade arv on jäänud endiselt väikeseks.

Kuidas on EMSA mõjutanud Sinu arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

EMSA minu arusaama ametiühingute rollist pole mõjutanud. Mul oli enne tööle asumist selge nägemus, milline peaks ametiühingu roll olema ja seda rolli on EMSA ka läbi aegade täitnud.

Samas, olles osaline EMSA kujunemisel selliseks ametiühinguks nagu ta täna on, siis võin öelda, et EMSA on kinnistanud minu usku, et üks õigesti toimiv ametiühing, kes pöörab tähelepanu nii sisse kui väljapoole ning kes pidevalt

Nr. 56, mai 2025

tegeleb oma arenguga, on tugev ja töötajate õiguste tagamiseks väga vajalik organisatsioon. Ametiühingu tasakaalustavat rolli ühiskonnas saab tagada ainult läbi selliste organisatsioonide nagu seda on EMSA.

JAANA PÕLTS EMSA sekretär-raamatupidaja

41

Meremehed on saanud julgemaks ja teadlikumaks. Nende töötingimused ja töötasud on paranenud. EMSA töötab aktiivselt kaasa merendusega seotud olulistes küsimustes.

Kuidas on EMSA mõjutanud Teie arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

Just EMSA-s näen, et mida rohkem on rahvast, seda kindlamalt eesmärkideni jõuame. Võitlus paremate töö- ja palgatingimuste nimel, teineteise toetamine, õiglustunne, julgus – need on toimiva valemi olulised osad.

ALEKSANDER MEIER sadamatööliste koordinaator

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Minu jaoks on EMSA mu teine perekond. Kohe meenuvad kolleegid, kes tegelikult on mulle kauaaegsed sõbrad. Muidugi meenuvad ka meie liikmed ning moto: „Üheskoos oleme tugevad!“ Mida EMSA on ühiskonnale ja meremeestele nende 30aasta jooksul andnud?

Loodetavasti just nimelt seda olulist teadmist, et koos ollakse tugevamad ning et enda õiguste eest seista on täiesti normaalne ja keegi ei tohiks lasta end ebaõiglaselt kohelda.

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Kindlasti esimeste ja tugevaimate sekka!

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

Parimad hetked on need, kui liikmetelt siirast tänu või tunnustust saan. On olnud mitmeid kõnesid, kus liige rõõmupisarates tänu avaldab. On siis minupoolseks abiks olnud mure kuulamine, toetavad sõnad või EMSA-poolne väike rahaline toetus. Need tänulikud, armsad inimesed kinnitavad, et olen õiges kohas ja teen õiget asja.

Milliseid suuremaid muutusi või arenguid olete EMSA tegevuse jooksul näinud Eesti merenduses?

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Hea töö suurepärase meeskonna poolt - me kuuleme pidevalt EMSA-st ja näeme pidevalt EMSA-t.

Mida EMSA on ühiskonnale ja meremeestele nende 30aasta jooksul andnud?

Lisan …ühiskonnale ja meremeestele… juurde ka venekeelsed sadamatöölised - nad on saanud EMSA-lt hääle.

Töötavate ametiühinguliikmete hääle, mida kuulevad sadamaoperaatorite ja laevafirmade jõukad omanikud. Hääle, mida kuuldakse ja kuulatakse.

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

EMSA-l on ametiühingute seas oma koht – töökohtade kaitsmine Eesti merenduses. Ja dokkerite ajaloos - alates 2004. aastast, mil meremeeste ametiühingus avati sadamatöötajate osakond - peamine koht, kuhu saab abi saamiseks pöörduda ja nõu saada.

42

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

Igat päeva ametiühingus kahekümne aasta jooksul võib pidada meeldejäävaks päevaks või sündmuseks, sest võitlus töökohtade kaitsmise eest ei lõpe hetkekski. Kui mõelda kõige olulisemale ja märgilisemale sündmusele, siis need kuupäevad: 14.12.2005, 30.03.2007 ja 23. jaanuar 2019.

14. detsembril 2005 toimus Vanasadamas esimene stividorifirma HTG Invest AS-i dokkerite ja talmanite pikett nõudmisega tõsta töötasu. Seda piketti toetasid ka EAKL ja ETTA. 30. märtsil 2007 toimus DBT peakontori ees dokkerite massipikett nõudega parandada tööohutust Muuga sadama kuivlastiterminali ladudes väetise ümberlaadimisel.

Teekond kuupäevani 23.01.2019 algas piketiga 14.septembril 2015 Tallinnas Rävala pst 3 büroohoone ees, kus asus Muuga sadama suurima stividorifirma ja konteineritermi-nali Transiidikeskuse AS peakontor.

23.01.2019 kuupäevaks viidi lõpule kohtumenetlus seoses EMSA usaldusisiku konteinerterminalist ebaseadusliku vallandamisega. Tööandja hüvitas saamata jäänud töötasu ja kompenseeris õigusabikulud. 2018. aasta detsembris sai Sergei Mastepan õiguse naasta oma töökohale Muuga sadamas dokker-mehhanisaatorina.

23. jaanuaril 2019 toimus ametiühingu delegatsiooni ametlik kohtumine ettevõtte juhtkonnaga.

Nr. 56, mai 2025

Ma ei tea, miks, võib-olla sellepärast, et mu vanemad olid aktiivsed Eesti Merelaevanduse ametiühingu liikmed? Aga meie peres sellest valjult ei räägitud.

1998. aastal leidsin Tallinna sadamast kohaliku Veetranspordi Ametiühingute Liidu organisatsiooni, kuid üsna pea kaotasin selle vastu usalduse ja lahkusin ametiühingust.

Mõne aja pärast lahkusid sellest ametiühingust ka paljud teised dokkerid ja lõid ETTA Transporditöötajate Ametiühingu juurde dokkerite osakonna. Ka minu kuulumine sellesse organisatsiooni jäi isiklikel põhjustel lühiajaliseks.

7. detsembril 2003 toimus Tallinna Vanas sadamas ametiühingute koosolek ja loodi uus osakond EMSA HTG Invest ning tänaseks on selle osakonna kaksteist dokkerit - ALEKSEI ANTROPOV, OLEG NOVIKOV, RAUL SINIALLIK, VIKTOR NAKOLJUŠKIN, JURI PTAŠITŠ, ANDREI VERNER, ALEKSANDR PEKARSKI, NIKOLAI ŠAMANKOV, VLADISLAV SAMOILOV, SERGEI DONNIK, GENNADI TIŠAKOV, STANISLAV FILIPPOV - olnud EMSA ametiühingu liikmed juba ligi kakskümmend kaks aastat. Mõni on juba pensionile jäänud, mõni on töökohta vahetanud või jätkavad tööd sadamas, kuid kõik maksavad liikmemaksu ja on meie, emsakatega, solidaarsed.

HANNES ROOSAAR organisatsioonisekretär 2013-2023

Ettevõtte Tallinnas Rävala pst 3 peakontoris jõudsid EMSA esimees Jüri Lember ja usaldusisik Sergei Mastepan koostöös Transiidikeskuse AS juhatuse liikmetega V. Popovi ja E. Hakineniga kokkuleppele.

Sel päeval eemaldati ettevõtte kodulehelt Transiidikeskuse AS-i juhtkonna pöördumine klientidele, mis sisaldas vale- ja eksitavat teavet ametiühingu ja meie tegevuse kohta Eesti sadamates. Seda päeva võib täiel määral pidada päevaks, mil sotsiaaldialoog lakkas olemast müüt ja kujunes tõeliseks koostööinstrumendiks. Kuid dialoog ei kestnud kaua ja lõppes sellega, et ettevõte, uue nimega HHLA TK Estonia AS, sai endale uueks juhiks R. Sillave.

Milliseid suuremaid muutusi või arenguid olete EMSA tegevuse jooksul näinud Eesti merenduses?

Selgelt on näha pidevat ametlike palkade tõstmist töökohtadel, eriti seal, kus peetakse läbi kollektiivläbirääkimisi ja sõlmitakse kollektiivlepinguid.

Kuidas on EMSA mõjutanud Teie arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

Juba esimesest tööpäevast sadamas HTG Invest AS stividorina teadsin, et pean ametiühingus olema.

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Kahjuks ei saa nimetada ühte konkreetset asja. Tooksin välja kolm olulist asja mis mulle oma töös EMSA-s silma jäid: EMSA liikmed, nende valmisolek oma õiguste eest seista ja organisatsiooni kui terviku kasvatamine ja selle kasutamine oma huvide eest seismisel, usaldus ja tugiisikud, need on need inimesed, kes võtavad kanda suurima koormuse ja vastutuse EMSA liikmete ees, kindlasti EMSA juht ja tema meeskond ilma kelleta ei toimiks organisatsiooni nii tõhusalt liikmete huvide kaitsel ja esindamisel.

Nr. 56, mai 2025

Mida EMSA on ühiskonnale ja meremeestele nende 30aasta jooksul andnud?

EMSA on kogu oma tegutsemise ajal pakkunud nii oma liikmetele kui meremeestele tervikuna kindlust töösuhetes, kindlust tuleviku ees ja kindlust saada alati abi ja tuge, kui peaksid tekkima ettearvamatud väljakutsed.

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Ma olen alati öelnud, et EMSA näol on tegemist tõelise Ametiühinguga suure algustähega Eesti töölisliikumise maastikul.

Kindlasti kuulub ta ametiühingute võrdlustabelites, kui sellised peaks kuskil olema, esimesele kohale.

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

Kindlasti oli selleks EMSA osakonna loomine Tallinki hotellides ja kogu saaga, mis sellega kaasas käis. Võtan mütsi maha ja teen sügava kummarduse Tallinki hotellide esimese usaldusisiku Ingvar Derešivski ees, ilma kelleta oleks seal osakonna loomine olnud palju, palju keerulisem.

Teise asjana jääb alati hea sõnaga meenutada EMSA suvepäevade traditsiooni uuesti käima tõmbamine. Need algasid esmalt päevaste väljasõitudega saartele ja lõpuks päädisid kahepäevaste kogunemistega. Jaana ja Aleksander on väga asjalikud kolleegid, kellega koos sain alati kindel olla, et kõik, mis planeeritud, saab korralikult tehtud ja läbi viidud.

43

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Võimalus midagi paremaks teha.

Mida EMSA on Eesti ühiskonnale ja nende 30-aasta jooksul andnud?

Teinud paremaks merel ja sellega seonduvate töötajate tööelu.

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Pidevalt pildil olevate ametiühingute seltskonda.

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

Kui saime kollektiivlepingu.

Kuidas on EMSA mõjutanud Sinu arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

Töötajatel on vaja organisatsiooni, mis annaks neile võimaluse enda eest seista.

SERGEI MASTEPAN AS Transiidikeskus endine usaldusisik

See aeg, mil mul oli au anda oma panus EMSA arengusse, ainult kinnistas minu arusaama, et koos tegutsedes on alati võimalik saada omale soodsaid kokkuleppeid ja otsuseid.

Ametiühing, seal hulgas eriti EMSA, on ainuke organisatsioon, mis esindab ja kaitseb töötajaid.

INGVAR DEREŠIVSKI endine TL Hotellide usaldusisik

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Esimene, mis pähe tuleb, on see, et EMSA on organisatsioon, mis kaitseb meremeeste ja merendussektori töötajate õigusi ja huve, aidates kaasa töötingimuste parandamisele ning Eesti merendussektori positsioonide tugevdamisele rahvusvahelisel areenil!

Kuhu paigutub EMSA meie ametiühingute maastikul?

Minu arvates kuulub EMSA koos EHL-i (haridussektori töötajad) ja EMSL-i (õed) ning teiste tugevaimate ametiühingutega Eesti kolme tugevama ametiühingu hulka.

44

Mis meenub EMSA-ga seonduvalt esimesena?

Esimene, mis pähe tuleb, on see, et EMSA on organisatsioon, mis kaitseb meremeeste ja merendussektori töötajate õigusi ja huve, aidates kaasa töötingimuste parandamisele ning Eesti merendussektori positsioonide tugevdamisele rahvusvahelisel areenil!

Kas meenub mõni eriti meeldejääv hetk või sündmus EMSA-s töötades? Mõni konkreetne saavutus, mille üle EMSA-s olles kõige uhkem olid?

Ma olen uhke selle üle, et suutsin näidata vaimu ja visadust ja minna lõpuni! Kõik see aitas kaasa sellele, et EMSA võitis kohtuvaidlused oma usaldusisiku kaitseks ja näitas kogu maailmale oma jõudu ja võimu!

Kuidas on EMSA mõjutanud Sinu arusaama ametiühingute rollist ja tähtsusest?

EMSA on tõepoolest tugevdanud minu arusaama, et ainult ametiühingutega saab aktiivselt osaleda tööõiguste kaitsmises ja töötingimuste parandamises, palga tõstmises ning viia läbi kollektiivseid läbirääkimisi tööandjate ja riigiasutustega!!!

ANNE SISASK EMSA peausaldusisik ja juhatuse liige 2005-2020

Nr. 56, mai 2025

tollase laeva vanemtüürimehe Jüri Lemberi entusiastlikul eestvedamisel sündiski EMSA. Tähistades EMSA 30. juubelit, tunneme rõõmu saavutatud kordaminekutest. Olgu see siis uus kollektiivleping, regulaarne palgatõus, staažitasu, paranenud töötingimused või juriidiline nõustamine.

EMSA liikmeskonna kokkuhoidmine ja ühine eesmärk on olnud edu võti. Mitte kõik läbirääkimised tööandjaga ei leidnud alati mõistmist, aga aktsioonid viisid eesmärgile lähemale, kui muudest argumentidest läbirääkimistelaua taga väheks jäi.

Oma tööaastate jooksul aitasin kõigis laevameeskondades valida usaldusisikud ja korraldada regulaarsed usaldusisikute päevad EMSA kontoris.

Mulle meenub hetk algusaastatest. Nimelt tunnistasin tööinspektsioonis, et laevaperedel pole lubatud võtta puhkust ning tuleb leppida töövahetuste vahelise ajaga. See info tuli üllatusena ja Tallink sai korralduse tagada töötajatele seadusega ettenähtud puhkus.

Sellele järgnenud juhtkonnapoolne 'turbulents' oli ehmatav, aga laevapereliikmete heameel korvas selle täielikult.

Mulle teeb rõõmu ka EMSA kalendri populaarsus. Selle mõtte algatajana teadsin kui vajalik on laevades jälgida töögraafikut. Kasutan seda kalendrit ka täna ja ootan igal aastal huviga, millised pildid seekord valituks osutuvad. Ka Tallinkil on ilusad kalendrid, aga laevapere liikmetele jäävad need kättesaamatuks.

Ahjaa, tunnen head meelt, et just mina sain 2007. aastal EMSA verivärske ajalehe ristiemaks, leides talle sellise ilusa nime nagu „Kiiker“!

Mul on õnnestunud oma tööaastate jooksul jõudsalt kasvatada EMSA liikmeskonda. Ikka on küsitud, et kuidas see õnnestub? Ennekõike usk oma tegevuse õigsusesse ja julgustada teisi enda eest seisma.

Tean, et see viimati öeldu on vast kõige raskem, nii et ütlen tavaliselt - seisame siis enda eest… ühiselt! Palju on värbamisel aidanud sadamas toimunud aktsioonid töövahetuspäevadel ja kindlasti vajalik kogus entusiasmi. Nendel aastatel, mil ametis olin, liitus EMSA-ga üle tuhande töötaja.

SEISKEM SIIS ENDA EEST… ÜHISELT! EMSA-ga seonduvalt meenub kõigepealt hulk toredaid laevapereliikmeid, kes aastal 1995 otsustasid koonduda ja

Leian, et EMSA on üks tugevamaid ja eesrindlikumaid ametiühinguid meie riigis. Ja kui Eestis kiputakse ametiühinguid alavääristama, pidama nõukaaegseteks või lausa olematuteks, siis EMSA kohta see ei käi.

Palju õnne sünnipäevaks, EMSA!

Nr. 56, mai 2025

45

EMSA juhtkonna ja kontori raudvara

JÜRI LEMBER

KAIA VASK

TARVI-CARLOS TUULIK

RAUL KLEINSON

EMSA juhatuse esimees 1995-2004, EMSA volikogu esimees 2004-2008, aastail 2008-2011 EMSA aseesimees ja alates 2011. aastast EMSA esimees

EMSA peasekretär 1999–2004, EMSA esimees 2004-2011, EMSA peasekretär 2011-2023

EMSA aseesimees 1995-1999

EMSA aseesimees alates aastast 2021

JAANUS KUIV

ALEKSANDER MEIER

EVELIN TOMSON

JAANA PÕLTS

ITF'i inspektor alates 2001, EMSA volikogu esimees 2008-2011, EMSA aseesimees 2011- 2021

juhatuse liige alates 2004, Sadamatöötajate koordinaator alates 2007, ITF POC Baltikumi koordinaator alates 2010

sekretär-raamatupidaja 1996-2006, organisatsioonisekretär 2006-2012, projektijuht 2019-2021

sekretär-raamatupidaja alates 2007

ÜLAR PÄRN

HANNES ROOSAAR

MATI ELMERS

EMSA volikogu esimees aastast 2011

EMSA organisatsioonisekretär 2013-2023

EMSA aseesimees 1999-2008

46

Nr. 56, mai 2025

EMSA kodud läbi aegade Kas tõesti oli EMSA esimene kodu tünnis nagu filosoof Diogenesel? Siiski on see vaid esimees Jüri Lember nautimas mudavanni võlusid EMSA suvepäevadel.

EMSA esimene esimees EMSA esimeses kontoris.

Sekretär Evelin EMSA Õpetajate Maja kontoris.

EMSA esimeseks koduks sai Õpetajate Maja Raekoja platsil, kus renditi kontoriruumid.

Peaaegu kohe, aastal 1997, murti sinna ka sisse. Pelgalt juhus? Või midagi enamat? Igal juhul otsustas EMSA, et andmebaasidega ei jamata ja paigutas ruumidesse turvaseadmed.

EMSA teine kodu Nunne tänaval.

2001. aastaks oli kontor kasvanud. Seal töötas rohkem inimesi ja nõnda koliti ümber samasse lähedale Nunne tänavale, erakordselt ajaloolisse hoonesse, kus olid suuremad ruumid. Loo autorile meenub esimesena ahju küljes olnud ümmargune kotka kujutis, mis olevat lausa super ajaloolise tähendusega olnud... Paraku soovis Nukuteater mõne aasta pärast neid ruume endale tagasi.

Nr. 56, mai 2025

Kaia Vask oma töölaua taga Nunne tänava kontoris.

Evelin Tomson tööpostil Nunne tänava kontoris.

47

2006. aga koliti moodsesse kontorisse Ahtri tänaval. Lift, parkimisvõimalus maja ees nii enda kui külaliste autode jaoks. Lisaks paistsid Tallinki laevad Reisisadamas neljanda korruse akendest hästi välja. Negatiivne külg – kõrgevõitu rendihind. Sinna jäädi tervelt kolmeteistkümneks aastaks.

Siinkohal üks väike humoorikas lugu Ahtri tänava kontori aegadest, jutustatud sekretär-raamatupidaja Jaana Põltsi värvika sule läbi: „Minu vastuvõtulaud asus kontoris sissepääsuga samas toa. Läksin ruumist välja väikesele pausile. Kaia, Aleksander ja Jüri toimetasid kõrvaltoas oma laudade taga. Kõlas koputus uksele. Kaia hüüatas teisest toast „Sisse!“ (no mind ju polnud). Keegi tuppa ei astunud. Aleksander läks lahkelt ust avama. Kedagi polnud...

Olgu. Uks kinni ja... koheselt kõlas koputus taas. Aleksander kommenteeris „... !!! “ ja tatsas otsiva pilguga häiritult ringi.

Kontori kotermanni uudistama tuli ka Jüri ja tema siis märkas – meil ju samas ruumis veel üks uks (avariiväljapääs), mida ei olnud seni tarvis olnud kasutada ja meie jaoks oli see nagu lihtne sein, mida isegi reklaamplakatiga kaunistanud olime.

Evelin ja plakat.

Poisid avasid unustatud ukse ja seal seisis segaduses liftitehnik... Olevat ära eksinud, ei saanud enam ühelgi korrusel tööruumidesse sisse ja siis kakerdas 1. ja 7. korruse vahel väljapääsu otsides. Tehnik lubati avatud uksest sisse ja teisest uksest välja. Lõpp hea, kõik hea!

Minul kontorisse tagasi tulles oli nalja kõhukrampide ja pisarateni.“ EMSA kolmas kodu.

Dokkerid tutvumas Nunne tänava kontoris äsjailmunud Kodaniku Käsiraamatuga 16. märts 2005.

Jõulud Ahtri tänava kontoris Jaanus Kuiv, Evelin Tomson, Jüri Lember, Kaia Vask

48

Tavaline tööpäev vanas kontoris Admirali majas.

Kaia ja väike Sander teevad tööd EMSA Ahtri tänava kontoris.

Nr. 56, mai 2025

Poseerimas uue kohviaparaadiga. Vasakult Raul Siniallik, Jaana Põlts, Aleksander Meier

Aastal 2019 hakkas Ametiühingute Keskliit, kes oli vahepeal kolinud Laulupeo tänavale, maha müüma oma endise kodu hoonestusõigust - Pärnu maanteel asuvat endist Ametiühingute Maja. Seejuures lausa sündsusetult odava hinnaga. Soovides, et see hoone endiselt ametiühingute valdusse jääks ja ühtlasi soovides olla mitte enam rentnik vaid omanik, lõi EMSA EAKL-iga käed ja sai endale uue kodu. Jõudu ja jaksu talle peremeheks olemisel!

Luuderohtu kasvanud Pärnu mnt. 41A otsasein

Jaana oma laua taga Ahtri tänava kontoris.

Jõulupuu ja jõuluvana Pärnu mnt kontoris

Nr. 56, mai 2025

49

Nalja nabani :)

Kaks päkapikku viivad kirja Jõuluvanale

Kui tavalistele inimestele toob lapsi kurg, siis EMSA esimees Jüri Lember sai oma väikese tütre läbi Tallinki Tax-free

Suur päkapikk kontrollib väikese päkapiku lugemisoskust

AS Transiidikeskus kiire evakueerumine oma peakontorist Rävala tänaval paremini kaitstud Muuga kontorisse samal päeval kui EMSA-ga kohtuma pidid

Väsinud suvepäevaline

50

RAUL KLEINSON EMSA aseesimees, Lootside usaldusisik EMSA juhatuse liige GSM 508 8107 raul.kleinson@gmail.com

ÜLAR PÄRN Hansaliin töötajate peausaldusisik Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

RISTO RAUDKIVI Organisatsioonisekretär GSM 557 1897 risto.raudkivi@emsa.ee

Nr. 56, mai 2025

EMSA aseesimees on valitud EMSA juhatuse poolt ja EMSA esimehe kohustusi täidab ja õiguseid kannab esimehe äraolekul aseesimees.

Peaesindus: Osmussaare 5, 13619 Tallinn

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele • Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni kell 15.00) 8 € • Veekeskuse korrapääse 2h 12 € • Spordiklubi korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal) 7,50 € • Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) 17,50 € • Täisteenuse kuupääse 3h (spordiklubi ja veekeskus) 84,15 € • Ujumise kuupääse 1,5h 76,50 € • Ujumise 10x pääse 1,5h 84,15 € • Spordiklubi kuupääse 3h 50,15 € • Sauna-Oaas 3h (sisaldab veekeskuse pääset) E-R / L-P 22 € / 28 € • Veekeskuse perepääse 3h (2 täiskasvanut + 3 last 1-16.a. k.a) E-R / L-P 42,50 € / 50,15 € • Täiskasvanute ujumiskursused 10x 123,25 € (registreerumine spordiklubi@kalevspa.ee) • Ilu- ja tervisekeskuse teenused -15% • Restoran Allee menüüst -10% www.alleerestoran.ee • Hotell -5% soodustus kodulehe hinnast (v.a eripakkumised ja majutuspaketid) Täiskasvanute ujumiskursuste lisainfo: kalevspa.ee/spordiklubi/taiskasvanute-ujumiskursused

Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel.

Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.

Purjelaeva pootsman, 92-aastane Theodor Matt Mare Balticumile helikopterivõrku punumas.

Sellist pikka iga ja jaksu ka EMSA-le!