Avalike teenuste kvaliteet algab töötajast
Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Teatriliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Õdede Liit saatsid ühise kirja peaministrile, tervitades valitsuse otsust loobuda järgmiseks aastaks planeeritud maksutõusudest. See samm aitab leevendada elukalliduse survet, kuid liitude hinnangul tuleb tekkinud eelarveruumi kasutada eelkõige inimeste ja avalike teenuste tugevdamiseks.
Oma pöördumises rõhutasid liidud viit peamist prioriteeti:
1. Palkade külmutamise lõpetamine – riigiteenistujad peavad saama õiglast palka, vastasel juhul lahkuvad spetsialistid ja süsteem nõrgeneb.
2. Palgatõus eesliinitöötajatele – politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja kultuuritöötajatele, kelle töö tagab igapäevase turvatunde ja riigi toimimise.
3. Tervishoiu lisarahastus – et vähendada ravijärjekordi ja hoida ära meditsiinitöötajate lahkumist.
4. Ametite ja inspektsioonide taastamine – et tagada tööohutus, tarbijakaitse ja aus konkurents.
5. Sotsiaaldialoogi taastamine – valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel tuleb taas käivitada sisulised läbirääkimised.
Kiri rõhutab, et avalike teenuste kvaliteet algab töötajast. Kui politseinik, päästja, õpetaja või tervishoiutöötaja on motiveeritud ja õiglaselt tasustatud, võidab kogu ühiskond. See on investeering, mis aitab vältida veel suuremaid kulusid tulevikus.
“Me oleme valmis kohe kohtuma ja arutama, kuidas tagada Eesti inimestele kvaliteetsed teenused ning töötajatele väärikad töötingimused,” seisab liitude pöördumises.
Normtundide arvestus vajab seaduspärast lahendust
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) on pöördunud Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poole, kuna Riigilaevastikus kasutatav tööaja arvestamise metoodika on töötajatele kahjulik ning läheb vastuollu töölepingu seadusega.
Probleem puudutab summeeritud tööajaga töötajaid, kelle tööaeg jaguneb ebavõrdselt arvestusperioodi jooksul (näiteks meremehed, päästjad, politseinikud ja kiirabitöötajad). Tavapäraselt vähendatakse töötaja normtunde puhkuse ajal kahel viisil:
1. Kui tööajakava on juba koostatud, vähendatakse kokkulepitud töötunde vaid nende päevade võrra, mil töötajal oli planeeritud töö.
2. Kui puhkus on teada enne graafiku koostamist, vähendatakse tööajanormi iga puhkusele langeva tööpäeva (E–R, v.a riigipühad) 8 tunni võrra.
See süsteem tagab, et töötaja ei pea hiljem puhkuse tõttu tegema rohkem töötunde, kui tema tavapärane töökoormus ette näeks.
Paraku kasutab Riigilaevastik RTK kehtestatud uut metoodikat, mille järgi jagatakse kuu normtunnid kalendripäevade arvuga ning seejärel korrutatakse puhkusepäevade arvuga. Selline arvestus on seadusega vastuolus, sest tööaega ei saa määratleda kalendripäevade järgi – töölepinguseadus lähtub tööpäevadest ja tööajast (40 tundi nädalas, 8 tundi päevas).
Näide:
Augustis on riiklik norm 160 tundi. Kui töötaja puhkab 20 tööpäeva (28 kalendripäeva), peaks tema norm vähenema 160 tundi. RTK metoodika järgi väheneks norm aga ainult 150 tundi. Vahe on 10 töötundi – mis tähendab, et töötaja peab hiljem need tunnid oma puhkuselt „tagasi töötama“.
Probleem ei piirdu meremeestega
Oluline on mõista, et RTK teenindab lisaks Riigilaevastikule ka teisi avaliku sektori asutusi. Seetõttu on suur risk, et sama ekslik tööaja arvestus võib mõjutada ka politseinikke, päästjaid, kiirabitöötajaid, vanglateenistust ning haiglate personali – kõiki, kes töötavad summeeritud tööajaga.
Tööinspektsioon on juba märkinud, et RTK poolt kehtestatud metoodika ei vasta tavapärasele praktikale ja kahjustab töötajaid.
EMSA seisukoht
Tööaja arvestus peab vastama töölepingu seadusele.
Töötaja ei pea tegema rohkem töötunde ainult seetõttu, et ta on olnud puhkusel või haiguslehel.
RTK peab välja töötama seaduspärase metoodika ja tegema tagasiulatuvad parandused, et töötajatele hüvitataks võimalik saamata jäänud tasu.
Kokkuvõte
Avalike teenuste kvaliteet algab töötajast. Kui normtundide arvestus on vale, tekivad ületöötamise riskid, palgavaidlused ja töötingimuste halvenemine.
EMSA seisab selle eest, et meremeeste ja teiste summeeritud tööajaga töötajate tööaega arvestataks õiglaselt ja seaduspäraselt.