AITA SELJATADA ÄREVUST!
DEPRESSIOONIS INIMENE
VAJAB TUGE
KAS TEHISARU
ASENDAB PÄRIS ARSTI?
LISAKS RÄÄGIME: LÄBIPÕLEMISEST STRESSIST
EMOTSIONAALSEST SÖÖMISEST
SÕLTUVUSHÄIRETEST KONFLIKTIDE LAHENDAMISEST
VAIMSEST ESMAABIST
ärge kartke haige inimesega rääkida
Kaanelugu
6 Gameboy Tetrise eluklotsid
Stress
15 Lühike stress hea, pikk stress halb
Emotsionaalne söömine
23 Nälg või emotsionaalne söömine?
Töösuhted
27 Töösuhete mõjust vaimsele tervisele
Sõltuvused
31 Sõltuvuse keerukas maailm
Ärevus
39 Millest tekib ärevus ja kuidas seda seljatada?
Läbipõlemine
43 Läbipõlemine kui 21. sajandi paradoks
ATH
49 Mida tunneb aktiivsusja tähelepanuhäirega inimene?
Keskendumine
57 Kuidas parandada oma keskendumisvõimet?
Konfliktide lahendamine
61 Miks konfliktid tekivad ja kuidas neid lahendada?
Depressioon
67 Kuidas toetada depressioonis lähedast?
Vaimne esmaabi
73 Kas oskad anda vaimset esmaabi?
Tehisintellekt
77 Kuidas aitavad AI-tehnoloogiad tugevdada vaimset tervist?
Tervisenipid
81 Vaimne tervis – pidev töö ja teadlik valik
Kaanel:
Gameboy Tetris
Fotod:
Kristiin Kõosalu
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee
Peatoimetaja: LIISBET ESTRA liisbet.estra@delfi.ee
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee
REKLAAM KADRI KUNINGAS
kadri.kuningas@delfi.ee, 5647 2473 HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee, 504 7929 KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee, 5816 9050
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee, 5656 6130
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee, 5191 1516 ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee, 552 1528
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
TRÜKK PRINTALL
TELLIMINE JA KOJUKANNE www.lehed.ee klienditugi@delfi.ee, tel 680 4444
TELLIMINE VÄLISMAALE KE Ajakirjanduse OÜ www.ke.ee, info@ke.ee, tel 641 1753
Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), e-post toimetus@tervispluss.ee
Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.
Kiire argipäevatempo, üha kasvavad ootused iseenda suhtes ja lakkamatu infomüra panevad tänapäevases maailmas meie vaimse tervise pidevalt proovile. Kuidas aga leida stressirohke igapäevaelu kõrvalt aega ja teadmisi oma heaolu hoidmiseks ning parandamiseks? Tervis Plussi uue vaimse tervise erinumbriga soovime aidata sinul kui lugejal iseenda ja oma lähedaste tervisele teadlikumalt tähelepanu pöörata, õppida märkama ohukohti ning leidma lahendusi nii ajutistele kui ka pikaaegsetele vaimse tervise muredele.
Erinevad emotsionaalse tasakaaluga seotud ohud võivad ootamatult tabada igaüht – olgu selleks hooajaline stress, emotsionaalne söömine, ärevus, läbipõlemine, toksilisest töökeskkonnast tingitud frustratsioon või midagi sootuks muud. Oluline on aga õppida märkama neid hetki, mil keha ja aju koostööd teha ei suuda, ning vajadusel aeg maha võtta. End ümbritsevat keskkonda ei ole alati võimalik sajaprotsendiliselt kontrollida, oma sisekeskkonna eest hoolt kanda saame aga alati.
Tervis Plussi vaimse tervise erinumbris keskendume seekord nii individuaalsetele lahendustele kui ka ühiskondlikele teguritele, mis meie isiklikku heaolu ja elukvaliteeti mõjutavad. Räägime muu hulgas nii ärevusest, depressioonist, sõltuvushäiretest ja läbipõlemisest kui ka keskendumisprobleemidest ning emotsionaalsest söömisest. Samuti uurime, kuidas tänapäevased tehnoloogiad ja tehisintellekt saavad meid aidata vaimse heaolu hoidmisel ning mismoodi anda lähedasele vaimset esmaabi.
Kõiki neid teemasid ühendab üks eesmärk: anda edasi nii spetsialistide teadmisi ja kasulikke tööriistu kui ka inspiratsiooni tegemaks teadlikke samme vaimse heaolu ja tervise suunas. Loodame, et leiad sellest väljaandest vähemalt ühe end puudutava teema või abistava mõtte, mis aitab sul iseend või oma lähedast paremini mõista ning tervenemisteekonnal toetada. Vaimne heaolu on teekond, mitte sihtpunkt, ja sellel teekonnal oleme kõik koos.
Head lugemist ja hoolimist!
Tervis Plussi toimetus
Pavel Botšarov tervitab mind oma koduuksel laia naeratusega –lausa nii laiaga, et tekib tunne, ehk peaks seda muusika kaudu vägagi tuttavat, kuid isiklikult võõrast meest tervituseks suisa embama. Kingin Gameboy Tetrise esinejanime all tuntud muusikule lillede asemel hoopis lopsaka ananassi. Inspiratsiooni selleks saan ühest tema Seewaldi haiglas salvestatud videost.
Tekst: Martin Hanson | Fotod: Kristiin Kõosalu
„Videotest, mida haiglas tegema hakkasin, sai justkui minu päevik, kokkuvõte sellest, mis mu elus vahepeal toimunud on. Olgem ausad, alguses oli mul haiglas kõik ikka maru põnev: kogu see keskkond, need inimesed – nii need, kes ravisid, kui ka need, keda raviti –, ka ravi ise muidugi. Tahtsin näidata sedagi, et ravi saavad patsiendid on inimesed ja et haigla pole mingi õudusunenägu,“ räägib Pavel oma seiklustest Seewaldis. TikToki kanalisse postitatud videod on aga kõik ehtsas Gameboy Tetrise võtmes: luulelised, ausad, teravad, kuid ka üdini siirad, ausad ja – kui nii saab hullumajast rääkiva sisu kohta öelda – soojad.
„Kurb on haiglaelu juures see, et ma nägin Seewaldis oma kahe külastuse jooksul palju samu inimesi. Tutvusin ühe patsiendiga, kes on haiglas olnud 27 korda. Inimesed võtavad seda kui sanatooriumi, kuhu vahel päris maailma eest peitu tulla: katus on pea kohal, süüa saab ja ravi samuti. Ma aga ei soovi mingil juhul jääda sedasi elama, haiglas käima,“ mainib räppar.
Aastaid vaimsete valude ja halva tundega elatud elu jooksis Paveli pea kohal kokku poolteist aastat tagasi, mille järel leidiski end psühhiaatriahaigla palatist: diagnoosiks piirialane isiksushäire. Medikamentidega ravitakse küll sellega kaasnevaid hädasid, nagu depressioon ja ärevus, kuid peamine töö enesetunde parandamiseks käib teraapia kaudu.
„Viimati olin haiglas nädal aega, kui muudeti ühte ravimit ja selle doosi – vaadati, et kuidas ma reageerin. Ma ütlen ausalt: ma ise ei tunne, et oleks metsikult palju paremaks läinud, aga inimesed minu ümber – arstid ja sõbrad – ütlevad, et olukord
on tõsiselt muutunud. Vist ongi nii, et ise ei saagi aru, et hüppeliselt on parem, kuna iga päev teed vaid väikese sammu selles suunas,“ räägib muusik. Peaasi.ee veebilehe kohaselt iseloomustab „piirialast isiksushäiret emotsioonide intensiivsus ja ebastabiilsus. Sellise inimese meeleolu võib muutuda äkki ja rahunemine olla väga keeruline. Tugevaid emotsionaalseid reaktsioone soodustab piirialase isiksushäirega inimestele omane äärmuslik mõttelaad, mille kohaselt on asjad sageli ainult kas nii või naa, mustad või valged, kõik või mitte midagi. Ka enese identiteeti tajub selline inimene väga ebastabiilsena ega ole kindel selles, kes ta on. Piirialast tüüpi isiksushäiret iseloomustabki kõige enam tühjus ja segadus iseenda osas: ma ei tea, kes ma olen ja kuhu ma kuulun.“
Pealispinda vaadates on Gameboy Tetris tõeline moodne Tuhkatriinu: edukas artist, kelle katsutu muundub kõik kullaks, Eesti venelane, kelle on ühiskond omaks võtnud, kelle sõna maksab, kelle muusikat kuulatakse Setust Saareni. Lisaks sellele on teda õnnistatud meeletu avaliku tähelepanu, muusikaauhindade ja üldse rohkete kiidusõnadega. Selle varjus aga peitus mees, kes ei osanud kuidagi saada hakkama üksi olemise, oma tunnete ega kõige selle trumlina tema ümber keerelnud meluga.
Suitsiidsed mõtted olid Pavelil juba ammu, ka bändi 5miinust ajal. „Kuid selle melu sees ei pööranud ma sellele tähelepanu,“ on ta varasemates intervjuudes öelnud. Iga kord, kui oli valus, sukeldus mees aga töösse – see oli vastus alati ja absoluutselt kõigele. Veel üheks „valuvaigistiks“ oli see, et ta oli kogu aeg kuhugi teel, isegi kui oli kuhugi just jõudnud.
„Otsisin pidevalt melu, inimesi, põnevust ja kui nüüd tagasi vaatan, olin alati kuhugi minemas. Kui olin jõudnud koju, siis juba mõtlesin
sellele, et hakkan sealt kohe ära minema, kui olin jõudnud kuhugi külla või peole, siis juba otsisin kohta, kuhu jälle edasi minna,“ kirjeldab tuntud räppar oma varasemat elu.
Paveli elu kulgeb hetkel, nagu ta ise ütleb, väga rahulikult: uusi töid ja tegemisi ta veel vastu ei võta, elab, kuulates oma vaimu ja keha. Ta jalutab rannas äsja kaaslaseks võetud koeraga, mängib kord nädalas tennist, keskendub sellele, et uni oleks kosutav, toit tervislik ja võtab päev korraga. Samas mõtleb pidevalt aga ikkagi nagu muusik (kuidas siis teisiti): uute laulude loomisele, muusika kirjutamisele, esinemistele.
Loominguliselt on Gameboy Tetris siiani täiega niiöelda voo
lus. Lisaks faktile, et valmis on 95% Paveli esimesest sooloalbumist, on „salves“ ka plaadijagu venekeelset räppi kooslusega Catapulta, mis peaks varsti ilmavalgust nägema (hetkel mõeldakse, kus ja kuidas
seda välja anda). Selle kõrval toimetab muusik ka kodus: viimane projekt oli niiöelda baarileti ehitus köögi ja elutoa vahele.
„See on second-handvitriin, millelt võtsin seinad ära, pahteldasin ja värvisin. Sel olid juba valgustid
sees ja nüüd on selline kena eraldaja kahe ruumi vahel,“ räägib Pavel. Omamoodi eraldajaks ühiskonna ja patsiendi vahel on aga ka see, et vaimse tervise hädadest ei osata ikka veel rääkida. Muusik soovib muuta seda stigmat, et hull on hull ja tema koht on vaid hullumajas. Eelmisest riigikorrast tulnud mõtteviis on visa kaduma, sest „hullud“ on ju vaid „nemad“, mitte mina.
„Mul on olnud palju olukordi, kus inimene tuleb kartlikult ligi ja ütleb, et ei teagi kohe, kuidas minuga rääkida. See tundub meeletult tobe – mina olen ikka ju mina, ma pole kuhugi kadunud. Võtsin lihtsalt korraks jala gaasilt maha,“ imestab ta.
Vältimaks aga mugavustsooni jäämist püüab Pavel vaikselt koormusi tõsta, muidu võib, nagu öeldakse, sammal selga kasvada ja kodune elu liiga meeldima hakata. Kuid sellega seoses on mehel
UUS ASUKOHT:
Pärnu mnt. 142, Tallinn 11317
ka mitu hirmu. Esiteks, kuidas seda teha nii, et ei kordaks vanu mustreid. Teine küsimus on, et kas oskab uut moodi elades üldse endistviisi loominguline olla. Kuid muusika on alati olnud mehele rahustav ja teraapiline: nii kuulates kui ka seda ise luues ja esitades. Ka meie vestluse taustaks mängib džässilik valik vinüülidelt, mida Pavel aegajalt vahetamas käib.
Räpiga puutus Pavel kokku juba 13aastaselt, kui kuulas Lasnamäe sõpradega Beastie Boysi, Tribe Called Questi ja WuTang Clani plaate. Pikapeale hakkas punt neid ka jäljendama, kuid tõuke muusi
kat teha said noored siis, kui Paveli isa tõi koju Pentiumi arvuti koos entsüklopeedia CDga, kus olid peal kõiksugused maailma helid: pillid, häälitsused ja nii edasi. Fruity Loopsi programmis hakati neid siis muusikaks sättima: Pavel istus selleks ise produtsenditooli.
„Kui keegi seda noorusaja loomingut mõnel korteripeol näiteks mängib, siis mul ei ole häbi. Seda kõike tuleb vaadata läbi tolle ajastu ja meie vanuse prisma. Aga meil oli midagi väga popmuusika vastu – olime kurjad teismelised,“ mainib Gameboy Tetris. Muusik toob siinkohal põneva näite.
Ta on nimelt Lasnamäel liikudes kuulnud, kuidas praegused teismelised nende tehtud lugusid
ümisevad – see näitab, et muusika, mida nemad tegid 20 aastat tagasi, kõnetab ka tänapäeval. Aga stiililt meeldis toona ja meeldib ka praegu Pavelile meloodilisem, džässilikum räppmuusika, mis on sõnumilt pigem irooniline kui kuri ja äkiline. See stiil lööb ju välja ka kõikides Gameboy enda või tema osalusega lugudes.
„Miski muu ei too mulle ikka nii palju rõõmu kui muusika tegemine. Kui minult küsida, et mida ma teeksin siis, kui ma muusik ei oleks, ei oska ma sellele kuidagi vastata. Ma ei näe põhjust midagi muud teha või veel lihtsamalt: ma ei teeks siis vist mitte midagi,“ naerab Pavel.
Muusika loomine algab tal pigem meloodiast, mis hakkab peas kõlama. Inspiratsioon selleks võib tulla kust tahes: heli linnapildis, jupp mõnest laulust, kellegi hõige. Pavel salvestab selle idee lauldes telefoni ja hakkab produtsendiga seda hiljem stuudios edasi arendama. Sõnad tulevad lugudele hiljem ja need hakkavad kujunema samuti näiteks mõnest põnevast fraasist, mida räppar kuskil kuulnud on. Need fraasid paneb mees märkmikku – tihti telefoni –edaspidiseks kasutuseks kirja.
„Esimese asjana ma muudaks ära hümni,“ ütleb Pavel, kui küsin muusikajuttude vahel ootamatult, mida ta teeks esimesena, kui oleks Eesti vabariigi president. „Meil võiks ju olla unikaalne hümn, mitte sama meloodiaga nagu Soomel. Arvo Pärt saaks sellega väga ilusti hakkama ja tema jaoks oleks see suur au. Meie kaasmaalane on hetkel elus olevatest ikkagi enim mängitud helilooja maailmas.“ Unistuseks muusika vallas peab Pavel aga seda, et mõni tema pala elaks teda ennast üle – kirjutada lugu, mida esitataks laialt ka pärast mehe surma. Koostööd
Hirmutab mõte, et mul on see tuluke silmast kadunud.
kes olen päriselus. Ma pole eraldi loonud Gameboy Tetrise riietust. Kui mul see poeidee oli, siis ostsin igalt poolt kokku vanu riideid, eri suurustes ja kastide kaupa. Mul oli toonases kodus terve esik rõivaid täis. Mingil hetkel hakkasin neid lihtsalt külalistele ja sõpradele ära kinkima,“ räägib muusik.
Viimane aasta on olnud muusiku elus pehmelt öeldes turbulentne: palju on olnud eneseotsimist ja enesesse vaatamist, aga ka muutusi ning arengut. Kuigi pikk teekond on veel ees, vaatab Pavel sellele otsa igati optimistlikult. Diagnoosi teadmine muudab selgeks selle, mida on vaja teha, et mehe, isa, muusiku ... lihtsalt inimesena täies jõus edasi elada.
„Kindlasti pole ma elu sees veetnud nii palju aega kodus kui selle viimase aasta jooksul, samuti pole ma elanud kunagi nii rahulikku elu kui praegu. Olen selle keskel ka ise laisem ja rahulikum. Ma ei ole kogu elu ajal ka võtnud nii palju puhkust kui viimase aasta jooksul, kokku umbes kuus kuud. Aga palju enam häirib mind tunne, et mul on see tuluke natukene silmist kadunud. Tunnen, kuidas kõik need asjad, mis mind meeletult veel aasta tagasi huvitasid, enam pinget ei paku,“ selgitab Pavel.
Üldiselt on huviorbiidis olevate asjade sealt kadumine vanusega kaasnev nähe. Sellele vastab Pavel muigega, et „see polnud üldse see, mida kuulda oleks tahtnud“. Aga tihti tähendab see köitvate tegevuste ringi kokkutõmbumine, et veel tugevamalt hakkavad huvi pakkuma need kakskolm asja, mis on tegelikult inimesele olulised ja väärtuslikud.
„Ma loodan, et see oma haigusest avalikult rääkimine annab teistelegi julgust minna spetsialisti juurde abi küsima. Minu soovitus? Ärge oodake nii kaua nagu mina, et lõpuks viiakse jõuga Seewaldisse „puhkama“. Minge varem arsti juurde, siis on ka jamad väiksemad,“ ütleb muusik.
Sügav ja rahulik uni on vaimse heaolu võti! Tempur madratsid ja padjad loovad ideaalsed tingimused kosutavaks uneks.
Mugavust ei saa kirjeldada, seda peab tundma – tule proovima!
ASUME Pärnu mnt 110, Tallinn, 11313.
tel: 5361 4569
e-post: info@tempurshop.ee
www.tempurshop.ee
www.sleepcity.ee
Oleme avatud E-R 10-19, L 10-16.
Stress on keha mittespetsiifiline vastus organismilt täiendavaid ressursse ja kohanemist nõudvale sündmusele, ütleb peaasi.ee kliiniline nõustaja Mirjam Kase ja lisab, et see on erutusseisund, mis tekib ohu, väljakutse või muutuse olukorras ning hõlmab hormonaalseid süsteeme üle kogu keha, ajuripatsist neerupealseteni.
„ Stress on iga inimese loomulik ja vajalik osa igapäevaelust.
Stressi foonil mobiliseerib inimene ajutiselt oma ressursid, et ohtliku olukorra või muutusega toime tulla. Stress muutub probleemiks alles siis, kui kogeme tajutavat ohtu ning enda võimetust olukordadega toime tulla pidevalt. Teisisõnu on pikaajaline ja püsiv stress see, mis inimesele kokkuvõttes kahju võib teha,“ räägib kliiniline nõustaja.
Mirjam, milles väljendub see, et inimene on stressis? Mis haigusteni võib see seisund viia? Iga inimene on erinev ja ühe inimese normaalsus on teise puhul juba haigusnäht. Seetõttu on ka liigse stressi väljendus inimesiti erinev. Küll aga saame öelda, et pideva ja liigse stressi taustal on tõenäoline, et toimuvad püsivad muutused inimese enesetundes, toimetulekus või käitumises. Sagedasemad stressi ilmingud on seotud häirunud une, söögiisu,
Teame siiski kindlalt, et pikaajaline stress mõjub kahjustavalt tervele meie organismile.
Stressi roll erinevate haiguste tekkel on keeruline teema, mida uurida. Teadlastel on tänapäevani raske eristada põhjuslikku seost ja korrelatsiooni stressi ning teiste haiguste vahel. Praeguseks teame siiski kindlalt, et pikaajaline stress mõjub kahjustavalt tervele meie organismile. Eriti tugevalt on pikaaegse stressiga seostatud erinevaid vaimse tervise probleeme, südameveresoonkonnahaigusi, seedetraktikaebusi, kroonilist lihas, liiges ja peavalusid. Aga on leitud ka seos pahaloomuliste
leemidest aina rohkem rääkima, mis on esimene samm probleemi lahendamiseks. Meestel küll diagnoositakse teatud stressiga seotud psüühikahäireid mõnevõrra vähem, kuid suure tõenäosusega ei peegelda see sümptomite esinemissagedust, vaid pigem valmidust abi otsida. Linnas elav inimene lõikab kasu kättesaadavatest teenustest ja tööturuvõimalustest, kuid elab tõenäoliselt väiksemal elupinnal, suuremas mürareostuses. Maal elav inimene aga naudib tõenäoliselt suuremat privaatsust
ja puhtamat elukeskkonda, kuid jääb seetõttu ilma ka linnas elamise praktilistest hüvedest. Kroonilise stressi kujunemine sõltub väga paljudest asjaoludest, sealhulgas inimese geneetikast, mistõttu on seda üksikute muutujatega raske
Me ei saa muuta ilma, aga saame leida ka „halva“ ilma juures asju, millest rõõmu tunda.
Räägitakse ka nii-öelda positiivsest stressist. Millega siin
Positiivne stress tekib siis, kui inimene satub väljakutsuvasse olukorda, kuid tunneb, et ta suudab sellega toime tulla. Erinevalt negatiivsest stressist, mis on seotud ülekoormuse, hirmu ja väsimusega, võib positiivne stress motiveerida inimesi tegutsema ning saavutama oma eesmärke. Piisavas koguses positiivset stressi tagab meile hea tööhoo ja soodustab sooritust. Mida rohkem on inimesel kinnitust, et ta positiivse stressi foonil keerulise situatsiooni seljatada suudab, seda enesekindlam saab olla ka tulevikus tekkivate väljakutsete suhtes.
Ehk siis natukene stressi inimese elus on vajalik, kasulik, isegi loomulik?
Absoluutselt! Stress on meile eluliselt oluline. Kui me suure muutuse, ohu või tugevat sooritust vajavas olukorras ei suudaks ennast kiirelt ümber häälestada olukorra lahendamisele, siis me vaevalt inimkonnana ellu oleks jäänud.
Kuidas teha vahet nii-öelda hooajalisel stressil (kevadväsimus vms) ja pikaajaliselt välja kujunenud seisundil?
Ilmselt ongi kõige olulisem jälgida aja kulgu. Kui väsimus, kehv enesetunne ja muutused igapäeva
ses elurütmis kestavad kauem kui paar nädalat, on juba põhjust oma stressitaseme sisse piiluda. Muidugi on oluline arvesse võtta ka seda, kui suur on muutus enesetundes võrreldes tavapärasega. Kergemaid kõikumisi tuleb ikka ette, seda ka pikemate perioodide lõikes. Niiöelda kevadväsimus võib ka olla üldinimlik tüdimus pimedusest, külmast ilmast, hooajalisest haigustelainest ja lume lükkamisest. Sellisel juhul on tegemist meie loomuliku reaktsiooniga pikale ja pimedale talvele.
Kuidas stressi ennetada, kuidas seda olukorda seljatada? Stressi me ennetada ilmselt väga edukalt ei saagi, kuid me saame järjepidevalt tugevdada oma vaimset ja füüsilist vastupanuvõimet. Arvestatavas osas tekitavad meile stressi sellised olukorrad, mida me ise kontrollida ei suuda. Näiteks olukord riigis ja majanduses, töökohustused, teiste inimeste käitumine jne. Seepärast ongi kasulik keerulise olukorraga silmitsi seistes keskenduda nendele asjadele, mida me ise muuta või mõjutada saame. Me ei saa muuta
ilma, aga saame leida ka „halva“ ilma juures asju, millest rõõmu tunda. Suures osas ongi meie enesetunne ju meie emotsioonide summa ja kui negatiivseid emotsioone kerkib periooditi üles palju, on hea neid positiivseid ise juurde otsida.
On levinud teadmine, et füüsiline aktiivsus ja tervislik elustiil mõjuvad hästi näiteks südame tervisele, kuid vähem on räägitud elustiili mõjust vaimsele tervisele.
Millised on kõige paremad tegevused või praktikad, kuidas olukorda ohjeldada? Enda baasvajaduste eest hoolitsemine on üks kergemaid, ent tõestatult ka tõhusamaid viise liigse stressi ohjamiseks. Selleks on peaasi.ee ellu kutsunud vaimse tervise vitamiinide kampaania, mis käsitleb viit enim vaimset vastupanuvõimet tõstvat valdkonda, millesse igapäevaselt panustada. Nendeks on liikumine, toitumine, puhkamine, sotsiaalsete suhete hoidmine ning posi
tiivsete emotsioonide tundmine. Vaimse tervise vitamiinide test võimaldab kindlaks määrata valdkonnad, kus võib olla vajalik positiivset muutust luua. Testi saab teha peaasi.ee veebilehel. On levinud teadmine, et füüsiline aktiivsus ja tervislik elustiil mõjuvad hästi näiteks südame tervisele, kuid vähem on räägitud elustiili mõjust vaimsele tervisele. Kui me positiivseid emotsioone ja toetavaid suhteid suudame kiiresti seostada vaimse heaolutundega, siis näiteks piisava füüsilise aktiivsuse osas see nii ilmselge ei ole. Tegelikult on piisav liikumine aga üks olulisemaid asju, mida me ise oma vaimse heaolu toetamiseks teha saame. Mis on veel eriti hea – see ei pea olema intensiivne treening, vaid piisab 20–30minutilisest jalutuskäigust päevas, et oma vaimset tervist turgutada. Liikumise viisist ja intensiivsusest tähtsam on järjepidevus ning regulaarsus.
Talv on üks nüri aeg Eestis: pime, külm, tihti ka lumevaene. Kuidas talvest mitte stressi saada?
Me elame tõepoolest piirkonnas, kus aastaajad on väga väljendunud ja selge on see, et mitme kuu pikkune pimedus on riskifaktor ka vaimse tervise probleemide kujunemisel. Lisaks pimedusele ja külmale võivad meie talvist heaolu mõjutada ka sisse harjunud käitumuslikud mustrid. Eestlastena oleme harjunud suure osa sündmustest, puhkusest ja koosviibimistest korraldama suvel. See tähendab, et rõõmu ja elevust toome me ise samuti oma ellu hooajaliselt. Ehk siis võime ise tuua talvise külma ja sügiskaamose perioodi rohkem sotsiaalset suhtlust, koosviibimisi, väljasõite ja elevust. Nii toetame enda positiivseid emotsioone ka perioodil, mil loodus neid meile niisama lihtsalt ei jaga.
Ilmselt oleme kõik elus kasvõi korra stressi kogenud ning teame, millise ebameeldiva ja äreva tunde see endaga kaasa toob. Eestis on aga pidev stressi all kannatamine omamoodi igapäevaelu osaks muutumas.
Kuidas suure töökoormuse, pimedate õhtute ja sotsiaalse surve mõju all stressiga toime tulla?
Maadlus stressiga
Stressi ennetamine ja leevendamine algab tihti igapäevaste harjumuste ülevaatamisest ning nende kohandamisest. Piisav uni, tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja teadlik lõdvestumine on tõhusad meetodid. Samuti on oluline püüda luua tasakaal töö- ja eraelu vahel ning mõnikord toetavad võitlust stressiga ka spetsiaalsed toidulisandid.
Õige toidulisand võib olla abimees
Toidulisandite valimisel tasuks aga silmas pidada mõningaid kasulikke näpunäiteid. Alati pööra tähelepanu toote koostisosadele ja nende kvaliteedile – eelista toidulisandit, mis sisaldab looduslikke ja teaduslikult uuritud koostisosi. Samuti pea silmas, kas eesmärk on stressi ennetamine või pikema stressirohke perioodi ajal vajaminev toetus? Alati tasub uurida ka tootja mainet ja klientide tagasisidet ning veenduda, et toidulisand vastab kehtivatele kvaliteedistandarditele.
Vajadusel konsulteeri arstiga, eriti kui esineb ka teisi tervisemuresid või kui kasutad samal ajal ravimeid. Sobiv toidulisand peaks toetama individuaalseid tervisevajadusi, mitte põhjustama ebameeldivaid kõrvaltoimeid.
Sedanorm Spray: looduslik stressileevendaja
Sedanorm Spray on toidulisand, mis sisaldab looduslikke taimeekstrakte. Selle põhikomponentideks on L-teaniin ja taimset päritolu ekstraktid, sealhulgas kannatuslilleekstrakt ning lihtlehise tujukauna ehk Griffonia seemnete vesiekstrakt. Tujukaun mõjutab tuju ja
aitab säilitada närvisüsteemi normaalset talitlust. Kannatuslilleekstraktil on rahustavad omadused, mis toetavad vaimset lõõgastust. L-teaniin on aminohape, mida keha ise ei tooda, kuid mis mängib olulist rolli rahuliku ja tasakaaluka enesetunde säilitamisel.
Spreid pihustatakse keele alla, et toimeained saaksid kiiresti imenduda ja mõjuda 10–15 minuti jooksul. Üks Sedanormi pudel sisaldab 200 pihustust ja tänu oma kompaktsele suurusele on seda lihtne igal pool kaasas kanda.
Sedanormi tootja on Lotos Pharma ja toodet saab mugavalt soetada tervisepoest lotos-pharma.ee. Spreid võib kasutada vastavalt vajadusele –olgu see igapäevane stressi maandamine või pikemaajaline kasutamine stressirohketel perioodidel.
Kui vähegi võimalik, küsige abi oma ala spetsialistidelt. Uurisime üheksa aastat Ühendkuningriigis proviisorina (independent prescriber) töötanud
Bianca Maria Heido käest, milliseid soovitusi jagab ta inimestele, kes soovivad leida parimaid võimalikke lahendusi oma vaimse tervisega seonduvatele probleemidele.
Inimestele on omane alustada lahenduste otsimist probleemile siis, kui need on juba piisavalt häirivad. Kas sinu juurde saabudes saab inimene soovituse osta mõni tinktuur või jagad teisi nõuandeid?
Vaimse tervise probleemid on tänapäeval väga levinud ja paljude teiste tervisehädade tekkerisk ning süvenemine on seotud vaimse tervise häiretega. Olen spetsialiseerunud just psühhiaatriale ning vaimsele tervisele ja minu hinnangul on ülioluline, et inimene ise või tema lähedased oskaksid potentsiaalseid probleeme märgata ning julgustaksid inimesi nendega tegelema. Enne konkreetsete soovituste juurde minekut tuleks rääkida sellest, kuidas tänapäevane meditsiin peaks toimima.
Mida sa sellega silmas pead? Arstid ja spetsialistid teevad oma igapäevast tööd, kuulda on vaid patsientide nurinat pikkade järjekordade ja spetsialistide nappuse üle. Palun täpsusta!
Inimene on tervik ja terviklik peab olema ka probleemide lahendamine. Enamik inimesi läheb arsti juurde, saab retsepti, ostab ravimi ja läbib ravikuuri. Praeguste teadmiste valguses võiks probleemidega tegelemine olla aga mitmekülgsem. Üllatavalt palju on võimalusi oluliselt komplekssemaks, tõhusamaks ja ohutumaks tegevuseks. Eesti enda teadlased on maailma mõistes väga eesrindlikud ja teinud palju selleks, et inimesed saaksid probleemidele parimaid võimalikke terviklahendusi.
Väga põnev, palun räägi lähemalt!
Mulle väga meeldib minu Tartu Ülikooli õppejõu professor Mihkel Zilmeri lähenemine. Oma viimaste
aastate avalikes esinemistes on ta tutvustanud uudset terminit – „süsteemne ravimine“. Teda parafraseerides koosneb diagnoosi saanud patsiendi jaoks süsteemne ravimine (süsteemne meditsiin) kolmest komponendist: raviainest, ravi toetavast teaduspõhiselt korrigeeritud söömisest ja probleemi jaoks sobivatest tipp-toetusainetest. Mistahes komponendi puudumisel sellest kolmikust on paraku tegemist mittesüsteemse lähenemisega probleemidele.
Tavaliselt jääb kaks aspekti süsteemsest ravimisest katmata ja kergemate häirete korral ei pandagi diagnoosi. Seega just tipp-toetusaineteks liigituvad preparaadid ongi need, mida peaks tarvitama, et kasutada ära tänapäevaseid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parendamiseks.
Tipp-toetusained. Mis need on ja milleks need sobivad?
Need ei ole ravimid. Viimastel aastatel on mitmed väga tugevad rahvusvahelised teaduskompaniid arendanud pantenditud ja rahvusvahelisi auhindu võitnud innovatiivseid tehnoloogiaid, mis võimaldavad luua uusimaid preparaate. Nende puhul on farmakokineetilised ja kliinilised uuringud tõestanud sihtmärgilisi toimeid teatud tervisprobleemide võtmes – sellepärast ongi need tipp-toetusained. Nende arv ei saa kunagi olema suur, sest kõik peab olema teaduspõhiselt tõestatud – nii toimeainete sisalduse õigsus, kvaliteet, vajatav annus, tehtud kliinilised uuringud, registreeritud patendid, rahvusvaheliste konkursside auhinnad. Need kõik väga olulised aspektid eristavadki tipp-toetusaineid põhimõtteliselt ja sisuliselt tohutust hulgast toidulisanditest. See on väga vajalik teadmine, sest hetkel kuuluvad nad
veel üldnimetuse „toidulisandid“ alla, mistõttu nende selgeks eristamiseks muudest kasutatakse vahel veel ka mõistet „teaduspõhised tipp-toidulisandid“.
Oma ala professionaalina olen alati olnud parimate lahenduste otsinguil ning need on olnud väga ajamahukad, sest nõu küsitakse väga eripalgeliste probleemide lahendamiseks ning iseenda ja oma lähedaste jaoks soovin alati anda endast maksimumi. Oma suureks üllatuseks leidsin, et maailma absoluutsesse tippu kuuluvate preparaatide väga hea portfell on tänapäeval reaalselt olemas ning kogu seda toetav kontseptsioon on loodud Eestis!
Just nimelt soovist inimesi harida ja ühiskonnale oma teadmistega tagasi anda, on professor Mihkel Zilmer aidanud luua innovatiivse, ainulaadse ja teaduspõhise kontseptsiooni ja kaubamärgi PREMIO.
PREMIO sündis soovist tutvustada inimestele maailma absoluutsesse tippu kuuluvaid teaduspõhiseid preparaate (uusimad tipp-toetusainete preparaadid), neid mugavalt ja turvaliselt osta ning aidata populariseerida seda osa tippteadusest, mis tegeleb selliste tipp-preparaatide teaduspõhise arendamise ja uuringutega. Tooteid turustatakse veebikeskkonna premiostore.eu vahendusel, kust leiab piisava detailsusega infot iga preparaadi kohta. Ammendav info on olemas nii eriala spetsialistile kui ka igale huvilisele. Seega, kes otsib, see leiab! PREMIO meeskond on teinud ära rahvusvahelise kaliibriga mastaapse ja väga kvaliteetse töö ning mistahes toode nende portfellis kuulubki praegu maailma absoluutsesse tippu.
Konkreetselt vaimse tervise osas on selles portfellis mitmeid väga häid teaduspõhiseid tooteid, aga tooksin kaks neist ekstra esile:
PREMIO RE-LAXATION – uus suurepärane tipp-preparaat on mõeldud pidevast stressiseisundist tingitud pingetest lõõgastumiseks ning tervislikuma unemustri tekitamiseks. Sisaldab patenditud ja standardiseeritud sidrunmelissi ekstrakti, mis tänu innovaatilisele patenditud Phytosome™ liposomaalse tehnoloogia kasutamisele annab preparaadile
toimeainete piisava püsivuse, väga kõrge biosaadavuse, sihtmärgiliste toimete efektiivsuse.
PREMIO Magtein – maailma tippu kuuluv suurepärane toode, mida nimetatakse tinglikult ka „aju magneesiumiks“ . Teiste magneesiumiprepraatidega võrreldes viib see ainsana väga tõhusalt (st läbib väga hästi hematoentsefaalbarjääri) magneesiumi ajju kõrge biosaadavusega, mis suurendab efektiivselt magneesiumi kontsentratsiooni närvirakkudes: paranevad lühi- ja pikaajaline mälu, õppimisvõime, kognitiivsus, meeleolu, väheneb depressiivsus.
Preparaatidest rääkides kasutasid sõna „tehnoloogia“. Apteegis ja reklaamides kõlab tihti reklaamsõna „liposomaalne“ või „liposoomne“. Kuidas ikkagi sellega lood on? Selle sõna meelevaldne kasutus on tarbijate tõsine eksitamine. Liposomaalse tehnoloogia teaduspõhisust, usaldusväärsust, tegelikku väljundit on
Kas neid tipp-toetusaineid tarvitades saab ravimitest sootuks loobuda?
Kindlasti mitte. Need pole ravimid. Küll oleks vaja inimestel teada, et PREMIO põhjalikul kodulehel nendega tutvudes saab informatsiooni, milliste probleemide korral võiks vastava tipp-toetusaine täpne kasutamine olla riske ja vaevusi vähendav (elukvaliteeti hoidev ja parandav). Soovitatud annustes ja kasutusjuhendeid täpselt järgides ei sega need raviainete toimeid. Seega lihtsalt öeldes: tihedamini ja paremini süsteemset meditsiini.
Kas soovid midagi veel inimestele rõhutada?
Sinu PREMIO
kõigil lihtne kontrollida. Tootel (pakendil, koduleheküljel, sh peab olema ka link) peab olema patenditud auhinnatud ja avaldatud teaduspublikatsioonidega kaetud kaubamärk, mis tõestab, et liposoomide loomistehnoloogia on teaduspõhiselt usaldusväärne, sest tekkinud osakeste puhul on tehtud ja avaldatud kõikide omaduste (õige suurus, pinnalaeng jt) tipptehnoloogilised määramised. PREMIO portfellis on sellised kaubamärgid olemas: LipiSperse®, PhytosomeTM, PlexoZome®, AquaCelle®, CPO®. Ilma täpselt kontrollitava teadusinfota on sõnad „liposomaalne“, „liposoomne“ teaduspõhisuseta müügiloosungid, millele pole selle sõna lihtsalt kuulmise või lugemise järel mõtet kulutusi teha.
Soovitan hoiduda valdavalt mõjuisikute kaudu reklaamitavate igasugu suvaliste toidulisandite tarvitamisest. Kui lugesite eelneva korralikult mõttega läbi, peaks olema selge, miks seda ei tasu teha, aga lisandub ju ka kasutu rahakulutus. Teile olulistes tervisega seotud küsimustes tasub usaldada ennast pidevalt ja süsteemselt täiendavaid ning tõepoolest väga hea tasemega tippspetsialiste ning kindlasti teid informeerivat, harivat ja abistavat allikat – premiostore.eu lehte. Seal on alati iga preparaadi juures olemas just antud konkreetse preparaadiga tehtud tipptasemel teadusuuringud, kliinilised uuringud, rahvusvahelised avaldatud teaduspublikatsioonid jm kohustuslik usaldusväärne teaduspõhine info. Olen veendunud, et PREMIO kontseptsioon ongi loodud selleks, et inimesi igakülgselt aidata, sh kaitsta igasugu katteta müügiloosungitega 24/7 toimuva töötlemise vastu.
Lõpetame professor Mihkel Zilmeri motoga: „Targemaks ning seeläbi võrdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende süsteemne harimine“.
Emotsionaalne söömine on meid kõiki ilmselt elu jooksul kimbutanud. Kõigil meil on olnud elus hetki, kui halva tuju peletamiseks rebitakse lahti krõpsupakk, haaratakse „kaissu“ šokolaaditahvel või tõstetakse taldrikule ei tea mitmes viil pitsat, olgugi et kõht on juba täis, eluks ja toimetamiseks vajalikud kalorid konsumeeritud. Enamasti oleme kaugel sellest, et seda kõike probleemiks pidada. Ehk vaid siis, kui püksivärvel ei suuda enam kõhtu kinni hoida või toidust saab ebanormaalne kinnisidee.
Ongi keeruline öelda, millal sööb inimene motoorse rahutuse, millal igavuse tõttu, millal kurbuse, tööstressi, rahamurede või väsimuse pärast ja kust jookseb see piir, kus sarnane söömine on muutunud süsteemseks probleemiks. Enamasti on emotsionaalse söömise põhjuseks midagi sügavamat kui lihtsalt tänase päeva või nädala mured. Kuid on ka neid, kes uputavad oma päevastressi küpsisepakki ja järgmisel päeval puudub selleks vajadus.
Aga miks just toit? Sellele on väga lihtsad põhjendused. Peamiselt see, et toit vallandab ajus mõnuainet nimega dopamiin, mis üldiselt vaigistab valu ja muret.
Erinevus emotsionaalse ja füüsilise nälja vahel on üsna selge: päris nälg tekib aeglaselt, samas kui emotsionaalne nälg võib vallanduda hetkega.
Põhjuseks on ka see, et toit on ülikergelt kättesaadav ja odav ning ka täiesti legaalne viis mainitud mõnuaine kehast välja meelitamiseks.
Emotsionaalne söömine on liigitatud küll üheks häirunud söömiskäitumise vormiks, kuid ei ole siiski eraldiseisev söömishäire. Emotsionaalset söömist esineb nii tervete (ilma söömis või muu psüühikahäireta) kui ka söömishäirega inimeste seas. On leitud, et rohkem on see omane nii naistele kui ka neile inimestele, kes on juba ülekaalulised või rasvunud. Üldiselt peetakse emotsionaalset söömist häire tekkel esimeseks astmeks.
Füsioloogiliste eripärade ja muude põhjuste – nii geneetilised, emotsionaalsed kui ka elukogemuslikud faktorid – kõrval ei tohiks kindlasti tähelepanuta jätta ka sotsiaalseid ega kultuurilisi tegureid. Ühiskonnas, kus rõhutatakse pidevalt vajadust olla sale, võib inimene tunda end ebaatraktiivsena ja karistada end selle eest üha enama söömisega. Tihti on põhjuseks ka vanemate harjumus pakkuda oma lastele juba varajases lapsepõlves toitu nende lohutamiseks või kiitmiseks.
Kõik mainitu võib täiskasvanueas kujundada välja emotsioonide ajel söömise harjumuse –kogemusele tuginedes tekib tung süüa nii tähistamiseks kui ka murest vabanemiseks. Nagu teistegi söömishäirete puhul, on täheldatud seost ka liigsöömise ja väärkohtlemise vahel.
Erinevus emotsionaalse ja füüsilise nälja vahel on samuti üsna selge: nö päris nälg tekib aeglaselt, samas kui emotsionaalne nälg võib vallanduda hetkega. Päris näljatunne kaob, kui on vajalik hulk toitu söödud, emotsionaalne nälg ei kao ka jõulisel ülesöömisel.
Kuidas emotsionaalsest söömisest võitu saada?
„Tunnete söömisest“ paranemiseks peab alustama sellest, et igale oma tundele peab andma selge tähenduse. Kui tundele on õige „nimi“ antud – kurbus, igatsus, viha –, saab sellele leida muu positiivse vastandi.
Stress: pööra tähelepanu hingamisele, tee hingamisharjutusi. Mine jalutama.
Üksindus: helista sõbrale, leia mõni koolitus või kursus.
Kurbus: kirjuta üles kõik „asjad“, mille eest oled tänulik.
Igavus: mine jalutama, loe huvitavat raamatut või vaata filmi, leia endale hobi.
Allikas: terjevili.ee
Samuti pole emotsionaalne söömine ja seda tõukav „nälg“ seotud ajaga, millal viimati söödi.
P.S. Väike nipp, kuidas emotsionaalset söömist petta: jooge ihade ja „nälja“ tekkel suur klaas vett. See aitab reguleerida emotsionaalset laetust. Samuti aitab sügavalt sisse-välja hingamine. Proovige järele!
Kuidas emotsionaalset söömist kontrollida?
Üheks viisiks, kuidas emotsionaalset söömist kontrollida, on õppida oma tundeid juhtima, sealhulgas neid aktsepteerima, ära tundma ning tervislikumal viisil regulee
rima. Seda saab teha inimene ise, ent vajadusel võib pöörduda ka psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Tervislikum tunnete juhtimine hõlmab endas alternatiivseid viise, kuidas negatiivsete tunnetega toime tulla – söömise asemel võib proovida emotsiooni tekitavast olukorrast teisiti mõelda, muret sõbra või lähedasega jagada, minna jalutama ja nii edasi.
Oluline on osata ka oma negatiivseid emotsioone üksteisest eristada, sest ainult siis oskab inimene valida sobiliku viisi, et emotsiooni reguleerida. Näiteks kurbuse korral oleks ehk kohane otsida tuge lähedastelt, ärevuse korral aga pigem tegeleda ärevust tekitava sündmuse ümber raamistamise või hingamisharjutustega.
Kuigi pigem räägitakse negatiivsete emotsioonide ajel söömisest, on teada, et inimesed kipuvad sööma ka positiivseid emotsioone kogedes. Positiivsete emotsioonide korral söömist on täheldatud pigem just meeste seas. Üldiselt näitavad uuringud, et positiivsete emotsioonide ajel söömine ei ole patoloogiline ehk ei seostu tingimata söömis ega muude psüühikahäiretega. Sellegi poolest võib sage positiivsete emotsioonide ajel söömine tekitada raskusi tervislike toiduvalikute tegemisel või tervisliku kehakaalu hoidmisel. Olgu põhjuseks siis mure või rõõm, selle ajel söömine on kindlasti problemaatiline. Kuid kuhu mahutame sellel spektril õhtuse näksimise, maitsenaudingute tagaajamise või puhtakujulise hedonismi? Kui sööte valimatult kõike, mis ette juhtub, võib olla kindel, et tegemist on emotsioonide või tunnete söömisega.
Allikad: toitumine.ee, peaasi.ee, myfitness.ee, epl.ee
Kehakaalu mõjust vaimsele tervisele räägitakse alahinnatult vähe.
Minu Kallis Keha salongi omanik ja naiste kehadega ligi 10 aastat tegelenud kehahoolduste ekspert Kadi Tedremäe ütleb, et enamasti jõuab temani naine või mees, kes on päriselt valmis end muutma, tahab enesekindlust (tagasi). See ei pea olema ülekaalus naine. Ka peenike inimene ei pruugi oma kehaga rahul olla. Tihti nad arvavad, et on paksud! Või on neil enda arvates liiga palju tselluliiti. Paljud naised tulevad samuti peale Ozempicu võidukäiku, sest nende nahk on nüüd lõtv või nad ei suuda süstide järel kaalu hoida, aga tahaks pikaajalist tulemust.
Maal elav Egle nägi ennast Fashion Week 2024 publiku fotol ja tal oli kohutav ärkamine: „Tundsin, et näen välja, nagu oleksin kellegi ära söönud.“ Egle oli varem dieete proovinud, edukalt, aga kaal tuli tagasi. See pani mõistma, et seekord oleks tal vaja professionaalset tuge.
Seni polnud tema kaal veel tervisele hakanud, aga Egle soovis tagasi enda enesekindlust, naiselikkust, seksapiilsust. Ta meenutab: „Peegli ees olles olin endas pettunud!“ Ta saavutas õnnetunde – 3 kuud pingutust ja –138 cm!
„Nii nagu Eglega tegelemegi naiste kehakuju parendamisega ja see on otseselt seotud nende vaimse tervisega,“ selgitab Kadi. „Enamasti tulevadki Minu Kallis Keha salongi naised, kellel on nii 5–10 kilo soovitud kaalust üle, või 40+ a mehed, kellel on tekkinud kõht ette, mis neid häirib.“
Kui naised soovivad ühest piirkonnast rasva eemaldada ja ümbermõõtu vähendada, siis sobivad kavitatsioon ja krüolipolüüsiga rasvade lagundamine. Kuna naiselikkuse märgiks on puusad, siis selle piirkonna ümbermõõtu ja tselluliiti vähendavad naised LPG edasiarenduse VelaShape’i abil (30% efektiivsem), taas kavitatsiooni ja toksiinide väljutamisega, nt Cold Lipo Laser, pressoteraapia või infrapuna matil lamamiste abil. See avab naiste puusad, nad tunnevad ennast nõtkema, naiselikumana. „Meie keha keskosa kaalu vähendamisega näen, kuidas naistes ärkab taas seksuaalsus, nad avanevad taas vastassugupoolega suhtlemisel. See on hämmastav seos ja tagasiside, mille oleme saanud,“ tõdeb Kadi.
„Mõjutatud on veel üks aspekt: oma figuuri parandamine on kõige otsesemalt investeering iseendasse. Muidu kodule ja perele pühendunud naised ja tihti karjäärimehed tunnevad selles osas iseenda üle uhkust. Kui nähakse nii peale kolmandat protseduuri tulemusi, ollakse reaalselt õnnelikumad,“ räägib Kadi.
Egle on erakordne muutuja. Ta soovitab võtta kehahooldusspetsialist kõrvale: „Esialgu tundus see kõik intensiivne ja väljakutsuv, aga mind aidati arusaamani, mida ma muuta tahan. Olen kergem ja enesekindlam. Võrreldes aastatagusega on mul palju rohkem elurõõmu ja eesmärgitunnet. Mu elu on muutunud palju organiseeritumaks ja ma olen rohkem tasakaalus.“
Kui Sina tunned end ära, tule Minu Kallis Keha salongi tasuta konsultatsioonile. Kui tead juba täpselt, mida soovid, broneeri kohe aeg protseduurile.
kalliskeha.ee, tel 550 9000 või astu E–R läbi Kalaranna 8/10 salongist.
Suur osa inimesi veedab füüsiliselt töökohas või distantsilt tööülesandeid täites rohkem kui poole oma ärkveloleku ajast. Seetõttu ei ole üllatav, et emotsioonid, mis kerkivad üles tööga seoses, mõjutavad märkimisväärselt inimese üldist vaimse tervise kujunemist. Keskendume siinses loos ühele konkreetsele töövaldkonnale – töösuhetele – ja uurime, kuidas need mõjutavad meie vaimset tervist ning kuidas ära tunda toksilist töökultuuri?
Juhtimise doktorikraadiga tööpsühholoogi ja TalTechi personalijuhtimise õppekava juhi Liina
Randmanni sõnul iseloomustab positiivseid töösuhteid usaldus, vastastikune lugupidamine ja aktiivne kaasatus. „Selliselt paraneb töötajate teadlikkus üksteisest ja
luuakse soodne keskkond positiivsete emotsioonide, nagu empaatia ja kaastunne, esile kerkimiseks,“ ütleb ta.
Randmanni sõnul on tõestatud, et positiivsed suhted töökohal parandavad tööga rahulolu ja organisatsiooniga seotust. „Töötajad, kes kogevad kolleegide toetust ja abi,
mõistavad oma töörolli paremini ning jäävad suurema tõenäosusega pikemaks ajaks organisatsiooni,“ ütleb ta.
Negatiivseid suhteid tööl iseloomustavad Randmanni sõnutsi seevastu usaldamatus, tõrjutus, ükskõiksus ja vältimine. Need tekitavad omakorda ebakindlust
ning murendavad enesehinnangut ja tõhusust. „Kõige sagedasemad vaimse tervise probleemid, mis on põhjustatud negatiivsetest töösuhetest, on stress ja läbipõlemine, ärevus ning ebakindlus, erinevad psühhosomaatilised probleemid, depressiivsed meeleolud ja depressioon, aga ka ebaadekvaatsed reaktsioonid,“ toob ta näiteid tekkida võivatest vaimse tervise muredest.
Toksiline töökeskkond viitab keskkonnale, kus töösuhted, väärtused ja käitumismustrid kahjustavad töötajate vaimset ja füüsilist heaolu ning organisatsiooni üldist tulemuslikkust, selgitab Randmann. „Toksilist keskkonda iseloomustab negatiivsus, düsfunktsionaalsus ja usalduse puudumine ning levinumad käitumisviisid sellises töökultuuris on kiusamine, karjumine, manipuleerimine, diskrimineerimine ja halvustamine,“ sõnab ta. Tööpsühholoog lisab, et selline kultuur on sageli varjatud, kuid avaldub teatud korduvates probleemides ja dünaamikates. Järgnevalt toob ta välja levinumad hoiatusmärgid toksilise töökoha kohta.
Mittelugupidav suhtumine töötajatesse. Töötajate panust alahinnatakse ja töötajaid koheldakse pigem ressursside kui inimestena, nende panust, vajadusi ja heaolu ignoreeritakse. Töötajaid ei tunnustata piisavalt ja nende saavutused jäävad märkamata. Kiusamine ja ahistamine on lubatud käitumisviisid, nendele ei pöörata tähelepanu. See toob kaasa töökaaslaste või juhtide vahelise vaenulikkuse või alandavad suhted.
Kuidas muuta töösuhted positiivseteks?
TalTechi personalijuhtimise õppekava juhi Liina Randmanni sõnul algab positiivsete töösuhete loomine väikestest sammudest. „Lihtne naeratus või hea sõna võivad oluliselt parandada töösuhteid. Läbipaistvus, koostöövalmidus ja austus on võtmetegurid, mis aitavad kaasa avatud ning toetava keskkonna kujundamisele,“ annab ta nõu. Samuti soovitab Randmann endas kasvatada kannatlikkust teisi lõpuni ära kuulata ja püüda mõista teiste seisukohti, ootusi ning vajadusi. Töösuhetes peab ta määravaks ka suutlikkust kaasa rääkida ja ideid jagada.
Halvad juhtimistavad. Juhtide käitumist iseloomustab mikrojuhtimine ehk töötajate iseseisvust piiratakse ja neid ei usaldata oma töö tegemisel. Juhtide ootused on ebatäpsed või ebaselged ja otsused ebajärjekindlad, sellest tulenevalt on ka tööülesanded ebaselged ja vastutus määratlemata. Tavapärane on ebaõiglane kohtlemine, organisatsioonis esineb ebavõrdsust, soosimist ja ebaõiglast tööjaotust. Tagasiside andmine toimub ainult negatiivses vormis. Töötajate töösooritust ja tulemusi kritiseeritakse, tuuakse välja vaid vead ja puudused. Ei pakuta lahendusi ega konstruktiivset juhendamist. Negatiivne töökeskkond. Konkurentsi eelistatakse koostööle, töötajad pannakse pidevalt omavahel võistlema, mis soodustab vastandumist ja usalduse puudumist. Levivad kuulujutud ja tavapärane on kontoriklatš, mis lõhestab kollektiivi. Töökohas pole ruumi eksimusteks ega õppimiseks, vaid vigu karistatakse karmilt.
Vähene läbipaistvus suhetes ja suhtlemisprobleemid. Tavapärane on informatsiooni varjamine, töötajatele ei jagata olulist teavet, mis mõjutab nende tööd ja karjääri. Informatsiooni ei jaga ka töötajad omavahel. Töötajad kardavad väljendada oma muresid või anda tagasisidet, kuna kardetakse halvustamist või halvimal juhul karistamist. Tasakaalustamata töö- ja eraelu. Töötajatele esitatakse ebarealistlikke ootusi ja eesmärke, mis on saavutatavad ainult olulise isikliku ohverduse hinnaga. Pidev ületundide tegemine või surve olla „alati kättesaadav“ viib läbipõlemiseni.
Negatiivsetest töösuhetest põhjustatud kõige sagedasemad vaimse tervise probleemid on stress ja läbipõlemine, ärevus ning ebakindlus, psühhosomaatilised probleemid, depressiivsed meeleolud ja depressioon ning ebaadekvaatsed reaktsioonid.
Väärtuste ja eetika puudumine. Organisatsiooni väärtused on vastuolus reaalse käitumisega, deklareeritakse kõrgeid standardeid, kuid neid ei rakendata. Töötajad tunnetavad, et organisatsioon soodustab eetiliselt küsitavaid praktikaid ja käitumist. Juhid ei lahenda konflikte ega probleeme, vaid lasevad olukorral halveneda. Toksilisel töökultuuril on Randmanni sõnul arvukalt tõsiseid tagajärgi. „Töötajate vaimne kurnatus, vähenenud pühendumus, suuremad depressiooni ja ärevuse sümptomid, suurem töölt puudumise ja voolavuse määr ning madal produktiivsus kuuluvad võimalike tagajärgede hulka,“ loetleb ta.
juhina muutust ellu viia?
Positiivse töökeskkonna loomisel lasub Randmanni sõnul võtmeroll juhtidel. „See, kuidas juhid käituvad, kuidas nad teisi kohtlevad, millele tähelepanu pööravad
ja mida oluliseks peavad, määrab selle, milliseks kujuneb organisatsioonis töökultuur ja kliima,“ lausub ta.
Randmanni sõnul tuleb juhtidel määrata viisid, kuidas edendada positiivseid töösuhteid. „Oluline on luua töötajatele võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks. Selleks ei piisa vaid mugavatest kohvi ja puhkenurkadest. Oluline on ühiste arusaamade ja väärtuste loomine, selged ootused rollidele, selge ülesannete ning vastutuste jaotus, töötajate pädevuste arendamine ning võimaluste loomine õppimiseks ja loovuseks,“ annab ta juhtidele nõu.
Rahulolu pakkuvatest töösuhetest ja nende mõjust vaimsele tervisele kõneleb Liina Randmann (PhD) lähemalt 12. märtsil, kui leiab aset „Eesti psühholoogia aastakonverents 2025: Tasakaalus tööelu, tugev vaim“. Rohkem infot ürituse ja esinejate kohta leiab Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse kodulehelt.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja dr Priit Tohver iseloomustab toksilist töökeskkonda lugupidamatu, vastanduva, kiusliku, ebaeetilise või solvava käitumisega. „Oluline on, et tegu on mustriga. Ühekordset nähvamist võib esineda ka muidu toetavates kollektiivides. Kui aga iga koosolek lõpeb uste paugutamise ja pisaratega, tekib kerge kahtlus toksilisusele küll,“ selgitab ta. Tohveri sulest ning Levila ja Eesti Päevalehe koostöös ilmus 2023. aasta lõpus artikkel „Lahkumisintervjuu“, mida oma mahukuse ja uuriva iseloomu poolest võiks nimetada ka omamoodi uuringuprojektiks. Tohver intervjueeris projekti raames 18 arsti, kes olid lõpetanud arstina töötamise, oluliselt vähendanud oma koormust või kaalunud tõsiselt ameti vahetamist. Intervjuude põhjal tuvastas ta arstide tervishoiusüsteemist lahkumise ühe peamise põhjusena just toksilise töökeskkonna. „Olen neid lugusid kuulnud omajagu ja pilt on kirju. On väga võikaid näiteid, nagu see, kui naiskolleegidele antakse järjepanu mõista, et nad pole meestega samaväärsed kirurgid. Ja siis on igapäevased juhtumid, näiteks kui valvearstile helistamisele järgneb sõim ja alandamine, et kuidas sa siis ei tea,“ räägib Tohver.
Ta nendib, et meditsiinis soodustavad toksilisust tugev hierarhia ja kurnatud kollektiiv. Kuigi need tegurid võivad esineda ka teistel elualadel, siis meditsiini eristavad Tohveri sõnul teistest töövaldkondadest toksilisuse tagajärjed. „Meil mõõdetakse toksilisust inimeludes. On küllaga näiteid sellest, kuidas ei julgeta kutsuda kogenumat kolleegi või juhtida tähelepanu tema raviveale, sest kardetakse saada sõimata,“ avaldab ta.
Samal teemal ettekandega esineb dr Priit Tohver ka 12. märtsil aset leidval „Eesti psühholoogia aastakonverentsil 2025: Tasakaalus tööelu, tugev vaim“.
• silma silmatrauma
kasutamiseks
Leevendab silmapõletiku sümptomeid, sobib kasutamiseks korduvate silmainfektsioonide korral.
Sobib silma niisutamiseks ning kaitseks enne ja pärast operatsioone ning silmatrauma korral.
• Niisutab
Niisutab ja leevendab kuiva silma sümptomeid, mis on tingitud keskkonnateguritest (nt kuiv õhk, konditsioneer, arvutikasutamine jne) ja kontaktläätsede kandmisest.
• Sisaldab osoneeritud päevalilleseemneõli, hüpromelloosi.
• Sobib kasutamiseks kontaktläätsede kandmise ajal.
• Ei sisalda säilitusaineid. Säilib avamisest 1 kuu.
Meditsiiniseade. Saadaval apteekides ja Pere Optika kauplustes.
Vaimse tervise ekspert, psühholoog ja koolitaja Erik Rüütel kõnelemas ESTA konverentsil.
Pereliikme sõltuvus loob suhetes pingelise ja kurnava dünaamika, kus sõltuvus kontrollib nii sõltlast kui ka tema lähedasi.
Enamikul inimestel on mõni sõltuvus – olgu selleks kohv, šokolaad, sport, esigaretid, alkohol või isegi ostlemine. „Sõltuvuskäitumine on tihti toimetulekumehhanism – viis, kuidas inimene püüab leevendada ärevust või sisemist pinget. Pikalt kestnud psüühiline stress viib sageli selle
ni, et inimene leiab endale sobiva tegevuse või aine, mis toimib lühiajaliselt justkui „ventiilina“ pinge maandamiseks,“ selgitab sõltuvuse olemust vaimse tervise ekspert, psühholoog ja tunnustatud koolitaja Erik Rüütel. Kuna enamik inimesi puutub sõltuvusega kokku isiklikult või lähedaste ja tuttavate kaudu, keskendume vestluses eksperdiga sellele, mida saab teha psühhiaatrilise sekkumiseta.
Millised on sõltuvuse peamised tunnused? Sõltuvuse peamiseks tunnuseks on tugev vajadus kas tarbida mingit ainet või sooritada kindlat käitumist. Teine oluline märk on
see, et inimene mõtleb selle aine või tegevuse peale ka siis, kui tal puudub sellele juurdepääs. See võib muutuda kinnisideeks, kus sõltlane planeerib või unistab järgmisest korrast, mil saab oma vajadust rahuldada.
Mis aitab kaasa sõltuvuse kujunemisele?
Sõltuvuse kujunemisel mängivad rolli nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tegurid. Kui perekonnas või lähisugulaste seas on esinenud sõltuvusi, suureneb tõenäosus, et ka teistel pereliikmetel võib sõltuvus kujuneda. Geneetiline eelsoodumus võib mõjutada aju reaktsioone naudingu ja rahulolu kogemisel, mis muudab mõned inimesed sõltuvustele vastuvõtlikumaks.
Paljud sõltuvused on õpitud käitumised, mida inimesed võtavad üle oma keskkonnast või lähedastelt. Näiteks suitsetamine põhineb tihti pigem rituaali nauditavusel kui pelgalt nikotiinivajadusel.
Üks õpetlik näide on heroiinisõltlasest, kes rääkis oma kogemusest. Ta oli vabanenud sõltuvusest metadooniprogrammi abil ja elanud juba pool aastat stabiilset ning sõltuvusvaba elu. Ühel hetkel kutsusid aga vanad sõbrad teda külla ja pakkusid heroiini. Tema mõtles: „Miks mitte? Siin on mu vanad sõbrad, head mälestused, üks kord ju võib.“ See üks hetk viis ta tagasi sõltuvuse sügavustesse. Sellised sotsiaalsed ja emotsionaalsed hetked mängivad sageli tagasilangemises võtmerolli.
Addicere psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri juht ja psühholoog, Sisekaitseakadeemia korrektsiooni- ja kriisipsühholoogia õppejõud, Eesti Punase Risti psühholoogilise esmaabi programmi looja
Foto: Jane Vogt
Kuidas sõltuvus inimesele endale ja tema suhetele mõju avaldab?
Sõltlasele võib tunduda, et tal on olukorra üle kontroll, kuid tegelikkuses süveneb probleem järkjärgult, põhjustades kahju nii tema vaimsele ja füüsilisele tervisele kui ka tema lähedastele. Näiteks hasartmängusõltlane võib elada illusioonis, et suur võit on kohe käeulatuses. Selle unistuse nimel võib ta raisata aastaid, kaotades raha, usaldust ja suhteid. Paraku võib sõltlane püüda rahustada oma lähedasi lubadustega, mis harva teostuvad. Kui perekond neid lubadusi usub, võivad ka lähedased sattuda sõltlase „vildakasse maailmatajusse“.
Missugused erinevad sõltuvused praegusel ajal eestlaste hulgas esile kerkivad?
Sõltuvuste olemus ja levimus varieeruvad põlvkonniti, kuid viimase kümne aasta jooksul on selgelt
tõusnud nutisõltuvus. Eriti paistab silma sotsiaalmeedia kasutamine, mis pakub kiiret rahuldust ning võib kergesti muutuda negatiivseks harjumuseks. Nutiseadmed ja sotsiaalmeedia on küll argielus kasulikud tööriistad, kuid nende ülemäärane kasutamine viib sageli aja ja energiakuluni, mis kahjustab nii vaimset tervist kui ka suhteid.
Mille põhjal võib kahtlustada, et lähedane on sõltuvuses?
Sõltuvuse esmased märgid on tihti seotud muutustega inimese käitumises ja igapäevaelus. Näiteks võib inimene hakata kulutama järjest rohkem aega oma lemmiktegevusele või aine tarbimisele, samal ajal eemaldudes oma varasemast normaalsest elust, suhetest ja harjumustest. Näiteks ainete tarvitamise puhul võib täheldada ärrituvust, meeleolumuutusi või sotsiaalset eemaldumist. Sõltuvuskäitumine võtab järkjärgult suurema osa tema ajast ja energiast, jättes varasemad huvid ning kohustused tagaplaanile.
Selgelt on tõusnud nutisõltuvus.
Mida peaks ette võtma, kui kahtlustad lähedasel sõltuvust?
Sõltuvuse ravi ja sellest täielik vabanemine on keeruline ning aeganõudev protsess. Esimese sammuna on oluline, et kõik pereliikmed väljendaksid ühiselt ja selgelt oma muret ning annaksid teada, kuidas sõltuvuskäitumine neid mõjutab. See kollektiivne sõnum võib aidata tal näha oma olukorda objektiivsemalt ja kahelda oma senistes õigustustes.
Sõltlased kipuvad aga sageli oma käitumist vabandama, väites, et nad kontrollivad olukorda täielikult ning võivad igal ajal lõpetada. See teeb sõltuvuse ületamise keeruliseks, kuna inimene ei pruugi tunnistada probleemi ulatust ega vajadust abi järele. Professionaalne abi, nagu psühholoogiline nõustamine või psühhiaatriline sekkumine, võib osutuda hädavajalikuks. Tõhus on see aga eelkõige siis, kui sõltlane ise tunnetab, et tal on probleem.
Milline lähenemine võib sõltuvuses inimest motiveerida abi otsima?
Sõltuvus võib hävitada kõik – tervise, perekonna, töö, sõprussuhted, kodu ja isegi elu. Enamik inimesi suudab oma sõltuvusi aga kontrollida ja ka nendest üle saada, isegi rasketel perioodidel, mil sõltuvus tundub valitsevat kogu elu. Paraku kipuvad avalikkuses tähelepanu saama just need lood, kus inimene ei suuda üksi toime tulla.
Oluline on sõltlase lähedasena väljendada hoolimist ja armastust ning näidata, et inimene pole üksi. Näiteks võib öelda: „Ma hoolin sinust ja tahan, et sul läheks paremini“ või „Mulle teeb muret, kuidas see sind ja meid kõiki mõjutab“.
Tuleb siiski mõista, et isegi lähedaste pingutused ei pruugi alati tulemusi tuua. Sõltuvuse sügavus ja selle mõju inimese tajule võivad takistada teda nägemast maailma läbi oma lähedaste silmade. Sellisel juhul pole see tingitud lähedaste vähesest panusest, vaid sõltuvuse keerukusest ja selle haardest.
Tähtis on märgata sõltuvuse varajasi märke.
Lähedased peaksid meeles pidama, et nad ei vastuta sõltlase käitumise ega muutuse eest. Esmane tugi sõltlasele peaks tulema perelt ja seejärel perearstilt, kes saab teda edasi sobivate spetsialistide juurde suunata.
Abi otsimise võtmeküsimus ei ole mitte ainult „millal“, vaid ka „kellelt“. Õige professionaali leidmine võib võtta aega, kuid kvaliteetne ja individuaalselt sobiv abi on sõltuvuse ületamise protsessis hädavajalik.
Missugused ennetustegevused on kõige efektiivsemad?
Kõige efektiivsem ja lihtsam ennetusviis on ühe sõltuvuse asendamine teise, ühiskondlikult ning
Olulised
Professionaalne abi: Leidke terapeut, psühholoog või tugigrupp, kellega sõltlane tunneb end mõistetuna.
Selged piirid: Seadke piirid, mis kaitsevad lähedaste heaolu (nt rahalised või ajapiirangud), ja arutage neid sõltlasega.
Edu tähistamine: Märgake ja tunnustage väikeseid edusamme, kuid vältige liigset kiitust, et vähendada tagasilanguse riski.
Tagasilanguste aktsepteerimine: Mõistke, et tagasilangused on osa taastumisest ning pakuvad õppetunde edaspidiseks.
Kannatlikkus: Olge valmis pakkuma tuge ka rasketel aegadel, sest sõltuvusest taastumine on ebaühtlane protsess.
tervislikult sobivama harjumuse, näiteks spordiga. Paljud inimesed on valinud selle tee, muutes tervislikud tegevused oma elustiili osaks. Nagu Märt Avandi rääkis minu intervjuus Eesti Punase Risti YouTube’i podcast’is, võib regulaarne füüsiline aktiivsus pakkuda sama rahuldust, mida inimesed sageli sõltuvust tekitavatest harjumustest otsivad.
Samas tuleb mõista, et sõltuvust ei saa alati täielikult ennetada. See võib tekkida ootamatult ja peaaegu kõigil, kuna sõltuvus on seotud inimese elus esinevate raskuste, pinge ning ärevusega. Meie aju on üles ehitatud viisil, mis otsib rahuldust ja leevendust, mistõttu sõltuvuskäitumine on sageli vastus keerulistele emotsioonidele või stressile.
Sõltuvus on ja jääb elu osaks, sest see tuleneb meie bioloogilistest mehhanismidest. Isegi tulevikus, kui teadus suudab pakkuda tehnoloogilisi lahendusi – näiteks seadmeid, mis muudavad ajukeemiat ja vähendavad sõltuvuskäitumist –, jääb meie bioloogiline eelsoodumus alles. Enamiku inimeste jaoks on siiski võimalik õppida oma sõltuvust kontrollima, kuid need, kellel on raskemad juhtumid, vajavad meie tuge, järjekindlust ja kannatlikkust.
Tähtis on märgata sõltuvuse varajasi märke ja reageerida neile toetavalt, kuid samas teadlikult. Kuigi täielikku ennetust pole olemas, aitab tervisliku eluviisi edendamine, stressi maandamine ja tugev sotsiaalne tugi vähendada sõltuvuste tekkimise tõenäosust.
Ärevus on sageli inimese loomulik reaktsioon erinevatele stressirohketele olukordadele, mida aju tõlgendab ohuna. See isegi aitab meil teatud olukordades keskenduda ja kiiresti tegutseda. Kui ärevus muutub aga püsivaks ja väga intensiivseks ning hakkab segama igapäevaelu, võib tegemist olla ärevushäirega. Psühhiaater dr Margus Lõokene selgitab, kuidas ärevushäired kujunevad, millised on nende ilmingud ja kuidas ärevusega toime tulla.
Sümptomid, mis viitavad ärevusele ja ärevushäiretele
Kuna ärevus ja ärevushäired võivad sõltuvalt inimese vanusest, elustiilist ja muudest teguritest avalduda väga erinevalt, ei saa välja tuua ühte kindlat terviseprobleemi tekitajat. Ärevus võib endast erinevate sümptomite kaudu märku anda nii juba noorukieas kui ka tabada inimest alles täiskasvanuelus.
Noortel on esimeseks tüüpiliseks ilminguks sotsiaalne ärevus: inimene tunneb end ebamugavalt nt rahvarohketes kohtades või võõrastes olukordades ning hakkab seetõttu niisuguseid situatsioone vältima. Ka emotsionaalne tundlikkus, pelglikkus ja konkreetsete foobiate teke võivad olla ärevuse esimesed ilmingud.
Täiskasvanueas võivad ärevushäired aga seotud olla stressiga, mis tuleneb suurematest elumuutustest või pikaajalistest koormavatest olukordadest. Küll
aga rõhutab psühhiaater, et ärevus ei ole alati ärevushäire – viimane esineb siis, kui reaktsioon on kas ülemäärane või tekkinud ilma põhjuseta.
Tekkepõhjused ja ennetamine
Ärevuse ennetamise juures on dr Lõokese sõnul võtmesõna elustiil: „Üldiselt võib öelda, et
70–80% aju tervisega seotud eripärasid või rikkeid on kas ennetatavad või elustiilivõtetega korrigeeritavad.“ Mis on aga ärevuse sagedasemad tekkepõhjused ja kuidas neid ennetada?
Esiteks tõstab psühhiaater esile bioloogilise tasandi, mis hõlmab geneetikat ja erinevaid kehalisi haigusi. „Neid eeldusi me muuta ei saa, korrigeerida aga küll: mida tervem on keha, seda enam toetab ta aju tööd,“ soovitab dr Lõokene inimestel oma geneetiliste eelsoodumustega kursis olla ning elustiili vastavalt sellele kujundada.
Teiseks mõjutab ärevuse teket psühholoogiline tasand, mida saame kõik vähemalt osaliselt mõjutada. „Näiteks läbi elatud tõsiste psühhoemotsionaalsete traumadega tuleb alati tegeleda, et need ei hakkaks tulevikus ärevust tekitama,“ nendib arst erinevate minevikutraumade lahendamise olulisust.
Kolmandana mainib dr Lõokene sotsiaalset tasandit, mis tähendab, et meil peab olema toetav sotsiaalne võrgustik, kellele vajadusel toetuda. Kuigi sageli võib äreval eluperioodil tekkida tunne, et soovitakse hoopis endasse tõmbuda ja üksinda olla, tuleks tegelikult oma olukorda siiski lähedastega jagada ja julgeda olla haavatav.
Neljandat tasandit nimetab psühhiaater spirituaalseks ehk vaimseks tasandiks. „Mina usun, et eesmärgid annavad elule suuna. Eesmärgid võivad olla kas töö, pere või nt tervisealased ja need võivad ka elu jooksul muutuda. Kui inimene aga kaotab eesmärgi, võivad tekkida aju tervises probleemid. Sageli lööb see välja nt pensionieas – kui inimene jääb järsku pensionile ja tal pole toetavat sotsiaalset võrgustikku ümberringi, siis ta justkui kaotab oma elus eesmärgi ning erinevad ajutervise probleemid hakkavad väga selgelt ilmnema,“ selgitab dr Lõokene.
Ärevuse ja ärevushäirete kohta levib sageli ka palju eksiarvamusi. Tihti arvatakse, et stress ja ärevus on samad asjad. Tegelikult see nii ei ole: kuigi stress on keha loomulik reaktsioon, läheb see siiski keerulisema eluperioodi möödudes üle. Ärevushäire on aga püsiv probleem, mis võib suurel määral igapäevaelu segama hakata.
Samuti kiputakse arvama, et alkohol ja erinevad rahustavad ained, nagu kanep, ravivad ärevust, kuid tegelikult võivad need „abimehed“ probleeme pikemas perspektiivis hoopis süvendada. Levinud eksiarvamus on ka see, et voodis puhkamine aitab ärevust leevendada. Tegelikkuses tuleb aju aktiveerida, et tasakaalustada selle funktsioone, ning hoopis liigne passiivsus võib olukorda halvendada.
Ärevushäirete leevendamiseks on võimalik kasutada nii koheseid meetmeid kui ka pikaajalisi strateegiaid. Esmaabi ärevuse korral hõlmab tähelepanu suunamist mujale: liikumine, hingamisharjutused ja teistele tegevustele keskendumine võivad aidata kiiremini rahuneda. Pikaajaliste lahenduste hulka kuulub aga esmajoones
Dr Margus Lõokene
kehaliste haiguste välistamine ja arstidega konsulteerimine. Ka professionaalne psühholoogiline abi võib olla vajalik, et tegeleda ärevuse algpõhjustega ja leida sobivad toimetulekumeetodid.
Eelkõige on aga oluline kaitsta oma aju mürkide eest ning tagada kehale piisav uni, liikumine ja vajalik toit. „Aju tervise parandamiseks on kõige tõhusam liikumine: füüsiline aktiivsus on see, mis tegelikult aju kõige paremini aktiveerib. Ja mida paremini on aju erinevad piirkonnad aktiveeritud, seda tasakaalukamad nad on,“ räägib psühhiaater.
Ärevus ja ärevushäired on tänapäeva kiire elutempo juures üsna tavalised terviseprobleemid, kuid nendega on võimalik edukalt toime tulla. Oluline on märgata varajasi märke, välistada füüsilised haigused ning vajadusel otsida professionaalset abi. Kõige aluseks ärevushäirete ennetamisel ja vabanemisel on aga elustiili kohandamine, aju tervise eest hoolitsemine ning sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu.
Nervostrong Sleep Formula eeliseks teiste melatoniini sisaldavate preparaatide ees on, et see häälestab aju ja kogu organismi unerežiimile, aitab kiiremini uinuda ning tagab rahuliku une kogu ööks. Selle tulemusel on võimalik end korralikult välja puhata ning ärgata hommikul värske ja tegusana.
Ainulaadne koostis:
Ashwagandha ekstrakt leevendab negatiivseid emotsioone, on abiks pingelistel perioodidel ning toetab vaimset ja füüsilist heaolu.
Palderjani, melissi, kannatuslille ja humala ekstraktid mõjuvad rahustavalt, aitavad uinuda ning säilitada head unekvaliteeti.
Melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega.
Glütsiin aitab jõuda kiiremini sügava une faasi ning korralikult välja puhata.
L-trüptofaan suurendab melatoniini ja serotoniini taset, mis normaliseerivad une ja ärkveloleku tsüklit.
Magneesiumtsitraat on hästiomastatav magneesiumi vorm, mis toetab närvisüsteemi normaalset talitlust.
Vitamiin B6 aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.
Rahustab ja lõõgastab Häälestab organismi uinumiseks
Aitab kiiremini uinuda Annab rahuliku ja sügava une kogu ööks
Võib kasutada koos Nervostrongiga.
Nervostrong Intensive ja Nervostrong Sleep Formula samaaegne kasutamine ei ole soovitav.
PAKUTAVAD TEENUSED:
• konsultatsioon ja raviplaan
• esmaabi hambavalu korral
• täiskasvanute ja laste hambaravi
• hammaste juureravi
• implantoloogia
• hammaste proteesimine
3D- ja panoraamröntgen
Terved hambad on alati moes
• suukirurgia ja hammaste eemaldamine
• suuhügienisti vastuvõtt
• hammaste valgendamine
• hambakivi eemaldamine
• pärlipesu ja soodapesu
• hambakaariese profülaktika
• suuhügieeni toodete müük
Dentales hambaravi on Eesti Tervisekassa lepingupartner, kehtib täiskasvanute hambaravihüvitis, proteesihüvitis, alla 19-a laste hambaravi on tasuta.
Kliinik on avatud E–R kell 9–17.
Vastuvõtule registreerumiseks helista 5551 0950 või broneeri aeg WWW.DENTALES.EE
Tänapäevane töökultuur, kus ületöötamine ja ajapuuduses tegutsemine on justkui normaliseeritud, on inimeste tervise seisukohalt kujunemas aina tõsisemaks probleemiks. Niisugune normaalsus seab tööandjale üha suuremaid ootusi töötaja efektiivsusele, samas kui töötajat saadab igapäevaselt hirm nendele ootustele mitte vastata ja ebaõnnestuda. TLÜ õpetamise arendamise ekspert, koolitaja ja töönõustaja Katrin Aava räägib, kuidas tänapäevases
töökultuuris oma tervist hoida ning vältida läbipõlemist ja teisi sellega kaasnevaid terviseprobleeme.
Nagu juba mainitud, tekitavad juhtide kõrged ootused töötajates sageli ebakindlust ja hirme, mistõttu peavad inimesed töökeskkonnas igapäevaselt toime tulema kõrge ärevusfooni ja survega aina vähemate vahenditega rohkem saavutada. Töönõustaja
Katrin Aava sõnul kaasneb selle kõigega sageli ka uskumus, mille kohaselt ainuke viis, kuidas edu saavutada, on töötundide maksimaalne suurendamine, eriti karjääri algusaastail. „Samuti võimaldavad erinevad tehnoloogilised vahendid töötempot intensiivistada piirini, mida töötajad enam välja ei kannata. Kõik see koos inimestevahelise konkurentsiga soodustab ühiskonnas läbipõlemist,“ kirjeldab Aava stressirohke tööelu mõju töötajate vaimsele tervisele.
Peamised tunnused, mis viitavad läbipõlemisele
Läbipõlemine annab endast märku sageli järgmiste tunnustega: kurnatus, küünilisus, ebatõhususe tunne, suutmatus taastuda ja kiire
ärritumine. Sellele järgneb apaatsus, tuimus ja aeglus. „Uuringutest, milles on kirjeldatud erinevaid läbipõlemise kogemise viise, on esile tõusnud süvenevate ootuste eskaleerumise fenomen. See tähendab, et aina raskematest sooritustest hoolimata tuleb ikka üha rohkem saavutada ja pingutada. Tunne, et pingutustest hoolimata ei jõua kõike hädavajalikku ikka ära teha, viib aga ärevuse kasvu ja süütundeni. Õnnetu saavutaja usub, et kui pingutab rohkem, muutub ta teistele väärtuslikuks,“ avab töönõustaja läbipõlemise protsessi teaduslikke tagamaid.
Läbipõlemisele on omane ka petturi sündroomi kogemine: enesehinnang, mille kohaselt ei olda piisav ega väärita töökohta ning elatakse hirmus, millal teised sellest aru saavad.
Teisalt kogevad töötajad sageli ka suutmatust oma valdkonna kiire arenguga kohaneda. „Aina rohkem kirjeldatakse läbipõlejaid vaikse eemalduja metafoori kaudu. See on olukord, kus töötajad panustavad minimaalselt, et töökohta hoida, aga ei plaani ka töökohalt lahkuda,“ nendib Aava.
Läbi põlenud inimesed, kes on kaotanud sihi ja motivatsiooni, võivad tema sõnul ka koonduda, pakkudes üksteisele sotsiaalset tuge: „Nii moodustavad nad organisatsioonis kas hääletu või siis hääleka rühma, kes on vastu igasugustele muutustele. Igal juhul ei näe läbipõlenu enam tööl tähendust.“
Läbipõlemise
Ehk kõlab sinu peas nüüd küsimus, et mille poolest tegelikult läbipõlemine tavapärasest stressist või väsimusest erineb? Vastus peitub selles, et läbipõlenud töötaja ei puhka ka pika nädalavahetusega välja: „Tal on sundmõtted, une
häired, erinevad valud. Töötaja on ärritunud ja muutub konfliktseks, kuna tal pole ressursse ega empaatiat teistega suhtlemiseks,“ selgitab töönõustaja.
Läbipõlemise raskeim vorm on aga süvenev ärevus, paanikahood ja lõpuks töövõime puudumine: inimene ei suuda enam arvutit avada ega voodist tõusta. Sellest taastumine võib Aava sõnul aega võtta kuus kuud või kauemgi.
Uuringud eristavad läbipõlemisel organisatsioonilisi ja individuaalseid faktoreid. „Organisatsioonilised faktorid osundavad mitte niivõrd üksikisiku vastutusele, kuivõrd keskkonna ja organisatsioonikultuuri mõjule ning ökoloogilistele teguritele, mis takistavad töötaja toimimisvõimet. Läbipõlemist soodustav saavutus ja konkureerimiskultuur jätab nimelt üksikisiku vastutavaks olukor
dades, kus lahendused peituvad tegelikult eri osapoolte – töötajate, juhtide, tugipersonali, klientide ja koostööpartnerite koostöös,“ räägib Aava.
Tunne, et pingutustest hoolimata ei jõua kõike hädavajalikku ikka ära teha, viib ärevuse kasvu ja süütundeni.
Samuti selgub õpetamise arendamise eksperdi läbi töötatud uuringute põhjal, et kuigi töötajad põlevad läbi organisatsioonikultuuri mõjutuste tõttu, kipuvad juhid töötaja ebaõnnestumist kirjeldama siiski isikuomaduste kaudu, nagu oskamatus aega planeerida, prioriteete seada, eraelu korraldada või ebakompetentsus oma tööülesannete täitmises.
Aava rõhutab, et oluline on ettevõttes luua psühholoogiliselt turvaline töökeskkond, kus töötaja julgeb enda läbipõlemisest rääkida, ilma et ta seejärel kollektiivis tõrjutuks osutuks või tööst ilma jääks. Juhina on võimalik töötajate läbipõlemise ennetamiseks palju ära teha: „Juht saab vähendada töö intensiivsust ja anda töötajatele jõukohased tähtajad. Samuti saab juht kujundada normid sellest, mis ajavahemikus peaksid töötajad kättesaadavad olema ja kui kiiresti reageerima. Oluline on tunnustada ettevõttes töösõltuvusele vastanduvat käitumist, sh puhkamist, olles juhina ise töötajatele selgeks eeskujuks. Kõige selle aluseks on loomulikult ka usalduslik suhtlus juhi ja töötajate vahel ning see, et aktsepteeritakse ka olukorda, kus töötulemused ajutiselt langevad või töötaja pole pikka aega töövõimeline,“ soovitab töönõustaja Katrin Aava organisatsioonide
juhtimiskultuurile kriitilise pilguga otsa vaadata.
Juhina tasub alustada väikeste, ent konkreetsete sammudega: „Läbipõlenud inimene ei suuda kõikide ülesannetega samaaegselt tegeleda. Tegutseda tuleks põhimõtte „üks samm korraga“ järgi. Väljenda töötajale, et tema heaolu ja tööpanus on väärtuslikud, ning otsige koos lahendusi. Oluline on leida tasakaal töötaja ja organisatsiooni eesmärke, vajadusi ja võimalusi silmas pidades,“ jagab Aava juhtide seisukohast näpunäiteid töötajate läbipõlemise ennetamiseks ja olukorra haldamiseks.
läbipõlemist ennetada?
Koolitaja ja töönõustaja sõnul on olulised organisatsiooni liikmete vahelised kokkulepped, et töövälisel ajal, eriti uneajal, ei edastata
Läbipõlenud töötaja ei puhka ka pika nädalavahetusega välja.
Ole enese vastu aus: märka ja jaga oma muresid.
Kui tunned, et oled läbi põlemas, räägi oma tööandjaga – tehke töös ümberkorraldusi, võta aeg maha või lisa oma päevakavasse uusi meeldivaid ja toetavaid harjumusi.
Jaga muret ka oma lähedastega – sotsiaalne tugi on läbipõlemisega maadlevale töötajale väga oluline.
Vajadusel pöördu abi ja nõu saamiseks psühholoogi või vaimse tervise nõustaja poole.
Vaata üle oma igapäevased rutiinid – keha vajab kindlat rütmi. Jälgi, et kohustuste osa ei võtaks võimust magamise, söömise, liikumise ja puhkamise üle.
Praktiseeri kohalolu praktikaid. Mindfulness’i ehk hetkes viibimise praktikat saab harjutada nii metsas jalutades, süües, koristades, suheldes kui ka nt juhendatud meditatsioone kuulates.
Õpi puhkama! Kasuta oma puhkusepäevad päriselt ära. Kui tunned, et puhkusepäevad aina kogunevad, aga puudub võimalus neid tegelikult välja võtta, on see suur ohumärk, et töökorralduses ja -ülesannetes on tasakaal paigast ära.
töökirju ega oodata neile ka vastust: „Nädalavahetused ja puhkus on oluline taastumisaeg, kuhu ei tohiks planeerida lõpetamata töid ega töökoosolekuid. Kui töövõime langusest rääkimine on oluline ja see on aktsepteeritud, julgeb töötaja seda ka teha. Kõige ohtlikum on üksi jäämine ja endasse tõmbumine.“
Olen juba läbi põlenud. Kuidas taastuda?
Unehäirete, kroonilise väsimuse ja meeleolulanguse korral soovitab Aava otsida professionaalset tuge, alustades perearstist. „Väga olulist rolli mängivad niisuguste tervisehädade korral aga ka inimese enda uskumused. Kui inimene konstrueerib olukorda personaalse läbikukkumise, ebaõnnestumisena või tunneb ennast süsteemi ohvrina, on taastumine keerulisem. Kui saadakse aga aru, mis asjaolude koosmõjus läbipõlemine juhtus ning mida saab inimene ise tulevikus enese säästmiseks muuta, on kergem nõiaringist välja saada,“ võtab Aava taastumisprotsessi sammud ülevaatlikult kokku.
Kohustused kuhjuvad, mailbox on umbes… Haarad tavapärasest tihemini kohvi järgi, tellid kulleriga kiirtoitu ja võtad õhtul lõõgastuseks mõne napsu. Kui lisaks tarbid ka tubakatooteid, siis see on organismile üpris kurnav. Selleks, et ka sellistes oludes teravat mõistust säilitada, tuleb närvisüsteemi turgutada B1-vitamiiniga.
B1-vitamiin ehk tiamiin on B-grupi vitamiini seas väga oluline, mille puudus võib lõppeda tõsise tervisekahjustusega. See on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel. Tiamiinipuudust esineb ka koos diabeediga, sest siis vajab organism enamat B1-vitamiini, et veresuhkru taseme hoidmisega toime tulla. B1 vajavad ka gluteenitalumatud ja haavandilise soolepõletikuga inimesed.
Ole valvas, kui sa tunned:
• kestvat kurnatust
• mälu altvedamist
• koordinatsioonihäireid
• kergesti ärritumist
• käte ja jalgade külmetamist ning suremist
• säärelihaste krampe, ebamääraseid valusid
• südamekloppimist
• halba und
• kõhukinnisust ja raskustunnet
Benfotiamiin on parim valik
B1 puuduse puhul
Benfotiamiin on B1-vitamiini ehk tiamiini rasvlahustuv ja hästi imenduv analoog. Ainus Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg.
Päevas tuleks võtta sõltuvalt nähtude raskusest 1–3 tabletti. Tulemuse saavutamiseks peaks turgutuskuuri pikkuseks olema vähemalt 2 kuud.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire teema kütab kirgi. Enamasti on juttu sellest, mismoodi see inimese käitumises väljapoole paistab. Mis aga toimub ATH korral ajus ja teistes kehasüsteemides, et mõned toimetused igapäevaselt nii viltu veavad ning endas ja teistes segadust tekitavad? Terapeut Ande Etti jagab soovitusi, kuidas ATH-ga paremini toime tulla.
ATH paljude hädade keskmes on raskused aju täidesaatvate funktsioonide töös. Need hõlmavad paljusid kasulikke võimeid, mille sujuvat toimimist ilmselt kõik endale soovivad: tähelepanuvõimet, töömälu, enesekontrolli, plaanimist, prioriseerimist, tegevuste algatamist, kognitiivset paindlikkust, eesmärkide seadmist.
See pole nii ainult ATHga. Ka autismi korral on just aju täidesaatvad funktsioonid need, mille puudujäägid mitmeid raskusi põhjustavad. Autismil ja ATHl on muidugi märksa rohkem seoseid ja kattuvusi, mistõttu leitakse tihti end sobitumas mõlema nimetuse alla.
Kui need funktsioonid ei tööta, nagu peaksid, võibki inimene istuda tunde arvuti taga, täiesti siiralt soovides ja kavatsedes oma
Terapeut Ande Etti sõnul võib ATH-ga kaasneda sensoorsest ülepingest tingitud kerge ärritumine ja emotsionaalne kokkuvarisemine, mida kõrvalseisjad ei pruugi mõista.
tuludeklaratsiooni ära esitada, kuid ta ei suuda seda tegevust algatada. Samal ajal ei suuda ta ka oma tähelepanu ümber lülitada enda vajaduste eest hoolitsemise
le, näiteks janu korral veejoomisele, kuigi vedelikupuudusest on tekkinud peavalu.
ATHga inimesed kogevad midagi, mida inglise keeles nimetatakse task paralysis. Eesti keeles võiks selle kohta öelda ka „tardumine“. See on olukord, kui sa tahad midagi teha, oled motiveeritud ja plaanid seda teha, tahad seda kohe praegu tegema hakata, aga lihtsalt ei tee. Samas ise ei saa aru, miks sa ei ava arvutikaant, et tööle hakata. Sa lihtsalt ei suuda – aju ei tee koostööd. Tegevust algatada ei saa.
Tardumisel mängib rolli palju tegureid. Üks peamine neist on juba tuttavad täidesaatvad funktsioonid oma kapriisidega. Inimeselt võtavad võime tege
vust algatada, selles püsida ja see lõpuni viia ka väljastpoolt tajutud surve, stress, ärevus ja vaimne väsimus. Tardumise olekusse aitab inimest suunata ka oma peas toimuv – kõik mõtted ja plaanid on korraga peas (ja ma mõtlen korraga!). Kõike tahaks kohe teha ja ühtegi ülesannet ei suuda tähtsuselt esimesele kohale asetada. Aju „jookseb kinni“ ja tagajärjeks on see, et ta ei teegi midagi.
Kõrvaltvaatajale võib tunduda ilmselge ja lihtne, et „muidugi võta kõigepealt kõrbev puder tulelt, siis lonksa vett, sest sul on janu, ja alles siis mine süga nuruvalt otsa vaatavat koera“. ATHaju võib need hetkes asetada kõik ühele pulgale. Kuigi seesama inimene on mõistuse poolest võimeline need tegevused õiges järjekorras üles loetlema – ta võib olla isegi intellektuaalselt võimekam kui suurem osa inimesi –, siis selles olukorras ei mängi see rolli. Kui on vaja tegutseda, mitte arutleda, ajab aju oma jonni.
Täidesaatvate funktsioonide hulka kuulub ka võime hinnata tegevusele kuluvat aega. Miskipärast
kipub see olema ikka sedapidi, et kuluvat aega alahinnatakse. See tuleb mängu hetkel, kui sinu ATHga sõber kirjutab sulle Messengeris „hakkan kohe tulema“. Ta võib siiralt mõelda, et kui „kohe“ on viie minuti pärast, jõuab ta selle aja sees kiiresti duši alt läbi hüpata, end meikida ja koerale süüa anda, autoklaasid jääst puhastada ning teha kiire telefonikõne. Hästi, võibolla ma veidi liialdasin, aga tegelikult mitte väga palju.
Naljaga pooleks on mul oma klientidega vesteldes jäänud mulje, et hinnanguliselt 15 minutit võtvad asjatoimetused on reaalses elus rohkem kahe tunni pikkused.
Samuti on mängus tegevusele kuluva aja alahindamine, kui toosama sõber koostab mõttes oma päevakava. Naljaga pooleks on mul oma klientidega vesteldes jäänud mulje, et hinnanguliselt 15 minutit võtvad asjatoimetused on reaalses
elus rohkem kahe tunni pikkused. Kui arvestada sisse ATH inerts ehk aeg, mida on vaja, et ühelt tegevuselt teisele häälestuda ning järgmisega alustada, siis võibki juhtuda nii, et ambitsioonikast toimetuste nimekirjast saab tehtud vaid üks või paar asja. Kuna prioriseerimine pole samuti ATH puhul tugevam külg, siis võib oletada, et tehtud ei saanud nimekirjast mitte kõige olulisem, vaid kõige huvitavam tegevus. Nähes igal õhtul, kui pikk on tegemata asjade nimekiri, sisendab see aja jooksul uskumust enda saamatusest, isegi kui tegelikult oli produktiivne päev, lihtsalt aju püüab sind veenda, et sa tegid päev otsa ülesannet, mille oleksid pidanud tunniga valmis saama.
Sensoorse töötlemise raskused muudavad ärevaks
ATHga kaasnevatest raskustest on minu hinnangul liiga harva rõhutatud vähest võimekust oma emotsioone reguleerida. Mõtlemise vähesest paindlikkusest võib
tulla kerge ärritumine, vaimsest ja sensoorsest ülekoormusest emotsionaalne kokkuvarisemine selliselt, nagu „tavalise“ ajuga inimesed seda ei koge.
Sarnaselt autistliku närvisüsteemiga inimestega esineb ka ATH puhul sageli sensoorse info töötle
Ajul võib olla keskkonna tõlgendamine keeruline. See juhtub, kui ühte liiki teavet on palju ja tekib infomüra. Sagedasti tekib koolis õppimise olukorras raskusi visuaalse ehk silmade kaudu tuleva info tõlgendamisel. ATHga inimesel võib olla raske või või
Alatundliku interotseptsiooni korral ei pruugi inimene märgata oma füüsilisi vajadusi või emotsionaalset seisundit. Seepärast jätab ta vajadused unarusse, kuni sellel on tagajärjed.
mise eripärasid. Sensoorne info on meeleelunditega saadav info, mida aju võib teinekord tõlgendada omamoodi – liiga tugevasti, liiga nõrgalt, teinekord üldse segaselt.
Inimese jaoks tähendab see, et igapäevane keskkond võib tema jaoks olla liiga stimuleeriv ja raske taluda – helid on liiga väsitavad, valgus ere ja haigettegev, riiete materjal võimatu kannatada.
Või hoopis alastimuleeriv, nii et keskkonnast tulevad impulsid ei jõua piisava tugevusega ajuni ning pidevalt on tunne, et „kõike on nii vähe“. Vähe elamusi, vähe liikumist, liiga nõrk kallistus, kampsun liiga tuhmi värvi, toit mage ja maitsetu.
matu keskenduda või õppida, kui laual on palju asju, õpetaja sahmib klassi ees edasitagasi. Info kogumiseks mitmest allikast korraga peab õpilane pidevalt silmadega tähelepanu ühelt teisele viima.
Vähem tuntud meeled – interotseptsioon ja propriotseptsioon
Lisaks laiemalt tuntud meeltele, nagu nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puutetundlikkus ja tasakaal, on igapäevase heaolu puhul võtmetähtsusega veel kaks vähem tuntud taju: interotseptsioon ja propriotseptsioon. ATH puhul on oluline mõlemale tähe
elust väsinud pidevalt kurb kõigest tüdinenud kergelt ärrituv Kui oled või tunned, et ei suuda enam
siis toeta oma vaimset tervist safranitablettidega
Safraniekstrakti toime põhineb ajus noradrenaliini, dopamiini ja serotoniini taseme tõstmises, mille tagajärjel paraneb enesetunne. Toime ilmneb juba nädalase kasutamise järel, kuid soovitav kuuri kestvus on 4–6 nädalat.
Safraniekstrakt on tuntud looduslik antidepressant, mis parandab meeleolu ja aitab rasketel hetkedel
käsimüügiletis,
lepanu pöörata, sest just nendes peitub sageli võti, kuidas end igapäevaelus aidata.
Interotseptsioon on taju, mis võimaldab inimesel saada infot tema enda keha sees toimuvast, nagu puperdav süda, tühi kõht, iiveldus, külmapalava tunnetus. Aju kasutab seda kehast tulevat infot, et anda inimesele aimu selle kohta, mis temaga toimub – on ta näljane, energiline, ärevil, väsinud, haige. Saades informatsiooni kehast, aitab aju inimesel ka aru saada, mis emotsiooni ta tunneb. Näiteks oskus vahet teha, kas oled väsinud või mures.
Interotseptsioon, nagu teisedki meeled, võib ATH korral olla natukene „rikkis“ ega pruugi anda inimesele õiget infot tema olukorrast. Alatundliku interotseptsiooni korral ei pruugi inimene märgata oma füüsilisi vajadusi või emotsionaalset seisundit. Seepärast jätab ta vajadused unarusse, kuni sellel on tagajärjed. Näljast hakkab pea valutama või emotsionaalne pinge viib enesevalitsuse kaotamiseni. Ülitundlik interotseptsioonimeel võib tekitada olukorra, kus inimene tajub oma kehas tundmusi oluliselt tugevamalt
kui tavainimene. Üks tähelepanuväärne kitsaskoht sellisel puhul on valuravi. Kuna selline inimene võib oma kehas valu tajuda oluliselt tugevamalt, kui on arstidele harjumuspärane, võib juhtuda, et inimene jääb adekvaatse valuravita, sest teda lihtsalt ei usuta, kui ta kirjeldab oma valu tugevust. Sageli tembeldatakse sellised inimesed hüpohondrikeks või sildistatakse somatisatsioonihäire terminiga, sest „keskmine“ inimene ei tunneta oma kehast tulevaid signaale nii tugevana ning arstid ei oska leida sellele selgitust.
„Segaduses“ interotseptsioonitaju (kui on raskusi impulsside eristamisega) ei pruugi aidata mõista, mis mu kehas toimub (kas ma olen näljane või on mul ärevus) või emotsiooni, mida tunnen (elevil või hirmul). Interotseptsioonimeelt on võimalik mõjutada ja tasakaalustada erinevate võtetega. Abiks on tegevused, mis suunavad pingevabas olekus sügavamale enda keha tunnetusse süüvima. Seda aitavad teha näiteks teadvelolekupraktikad, jooga ja hingamisharjutused. Samuti võib kasutada erinevaid mänge ja harjutusi, mis suunavad mängijat ära tundma ning eristama oma emotsioone.
Tasakaaluharjutused aitavad parandada suhtlust aju osade ning keha muude süsteemide vahel.
Ma ei hakka loetlema kõiki elustiili puutuvaid võimalusi, mida ATH puhul enda heaks rakendada saab. Nendest on internet juba tihedasti täis kirjutatud – toitumine, liikumine, unehügieen, teraapiad ja praktilised nipid igapäevaelu korraldamiseks. Tahan siiski korraks peatuda kahel, millest nii sageli ei räägita: propriotseptsiooni ja tasakaalumeelel.
Propriotseptsioon on teadlikkus kehaasendist, kehaosade paiknemisest, keha piiridest. Sisuliselt tuleb see mängu iga kord, kui end liigutad või tajud survet oma keha
vastas. Propriotseptsioon on lähedalt seotud tasakaalumeelega.
ATHajul on tihti raskusi kehast tuleva propriotseptiivse info tõlgendamisel, mis toob kaasa probleemid koordinatsiooni ja tasakaaluga. Selle meele viperused võivad väljenduda jõulises käitumises (surub liiga kõvasti pliiatsit, kallistab väga kõvasti, hüppabjookseb hulljulgelt, närib riideid, otsib intensiivseid kehalisi kogemusi), kehvas koordinatsioonis ja tasakaalus (ei taju oma keha piire, lööb end tihti ära, omapärane kõnnak), raskustes kehahoiakuga (lösutab, kirjutades toetab pea lauale, raske seista ühel jalal).
Probleem selle meelega võib teha lastel ja täiskasvanutel raskeks keskendumise, kui nad peavad istuma laua taga ja hoidma püstist kehaasendit. Lahenduseks võib olla kõhuli või muus asendis õppimine, töötamine.
UUS ULTIMATE
SMOOTH
Miracle Oil Serum –
Kui seni sai loetletud muresid, siis hea uudis on see, et propriotseptsioon on samal ajal võti mitmete sensoorsete raskuste leevendamiseks. Kui keha saab propriotseptiivset stiimulit, on sellel teisi keha sensoorseid süsteeme tasakaalustav toime ning loomulikult saab selle kaudu mõjutada ka selle meele endaga seotud raskuseid.
ATH-aju vajab tasakaalustumiseks regulaarset liikumist rohkem kui teised.
See on põhjus, miks ATH puhul võivad inimesed tunda nii lühi kui ka pikaajalist kergendust ja kasu füüsilisest treeningust. Propriotseptsioonimeelt kaasabki igasugune oma keha liigutamine, antud juhul mida intensiivsem,
skvalaani ja oomega-9-rasvhappega juustesse jäetav õrn õliseerum toidab juukseid sügavuti seest ja väljast. Muudab juuksed kõigest 30 sekundiga nähtavalt siledamaks ja säravamaks. Kontrollib kräsu ning kaitseb juukseid UV-kiirguse ja kuumuse eest (kuni 230 °C).
seda parem. Lihastreening, kontaktsport, raskuste tõstmine, ujumine. Igal juhul vajab ATHaju tasakaalustumiseks regulaarset liikumist rohkem kui teised. On veel nippe, kuidas igapäevaselt kehale selle meelega seotud impulsse anda. Seda kõike oma keha ja aju reguleerimiseks. Nende hulgas on kehale survet osutavad tegevused ja esemed, nagu massaaž, raskustekk ja kompressioonrõivad, aga ka istumine alusel, mis sunnib pidevalt õige pisut kehaasendit korrigeerima.
Sellest seisukohast on lausa kasulik istuda õppides võimlemispallil, õhkpadjal, kiiktoolis või samal ajal jalgade ümber seotud kummilinti venitada. Tegevusi, mis ei nõua paigal istumist, võiks üldse teha jalutades, näiteks luuletust või korrutustabelit pähe õppida. Eriti ATH puhul võivad need tegevused aidata ajul just nii
KAS OLED VÄSINUD? NÄRVILINE? TUJUTU?
KAS SU LAPS ÄRRITUB KERGESTI?
TÜDINED KIIRESTI? EI JAKSA KESKENDUDA?
Testidega on võimalik välja selgitada individuaalseid toidutalumatusi. Toidutalumatuse testi põhjal toitumise jälgimine aitab leevendada erinevaid terviseprobleeme.
• Toitumisnõustamine
• Toidutalumatuse ja ainevahetuse testid
• Loodusteraapia
• Loengud ja koolitused.
Laste autism, hüperaktiivsus, käitumisprobleemid. Depressioon, ülekaal, seedehäired, nõrk immuunsus, nahaprobleemid, väsimus, peavalud, terviseprobleemide ennetamine, organismi puhastamine toksiinidest.
Võta ühendust: MTÜ Stelior Eesti, tel 5336 3472, stelior.ee
Probleem tasakaalumeelega võib raskendada keskendumisvõimet, mistõttu tasub proovida kõhuli või muus asendis õppimist ja töötamist.
palju tasakaalu leida, et õppimisele keskendumine hästi välja kukuks. Kui õppimise või arvutitöö ajal liigutada pole võimalik, on vahepealsed kükkide ja kätekõverdustega täidetud pausid peaaegu et kohustuslikud.
Propriotseptsioon on tihedalt seotud tasakaaluga ja selgub, et tasakaal jällegi on otsetee mõjutamaks aju funktsioone, mis on ATH puhul häiritud.
Uuemad teadusavastused kinnitavad, et tähelepanu saab mõjutada tasakaalumeele treenimise kaudu. Lihtsustatult väljendudes on ajus tasakaalu ja koordinatsiooniga seotud piirkonnad tihedalt seotud piirkondadega, mis vastutavad täidesaatvate funktsioonide eest. Selgub, et
tasakaalumeelt treenides on võimalik mõjutada nii ATHaju täidesaatvaid funktsioone kui loomulikult ka ATHga seotud tasakaaluprobleeme.
Sinu väikeaju teeb tööd säilitamaks tasakaalu ning sage harjutamine aitab parandada suhtlust aju osade ja keha muude süsteemide vahel.
Seega harjutused, mida esmajoones kasutatakse tasakaalu parandamiseks, parandavad ka täidesaatvaid ja muid kognitiivseid funktsioone. Aju on suuteline looma uusi ühendusi, mis harjutusi korrates aina süvenevad ja annavad ajule võimaluse oma töökorraldust mõjutada ning sujuvamaks muuta.
Pane esiteks silmad kinni, seisa ühel jalal ja püüa minut aega
tasakaalu säilitada. Sinu väikeaju teeb tööd säilitamaks tasakaalu ja sage harjutamine aitab parandada suhtlust aju osade ning keha muude süsteemide vahel. Võid teha spetsiaalseid tasakaaluharjutusi või valida mõne rohkem tasakaalumeelt kaasava spordiala, nagu jooga, ujumine, tantsimine, pilates.
ATHaju ei armasta võtta ette mahukaid pühendumist nõudvaid ülesandeid, näiteks lubadust teha iga päev „liiga kaua“ tasakaaluharjutusi. Kui ajule tundub see pealesurutud ja liiga raske, siis ta pigem saboteerib seda tegevust. Seega tea, et kui ainus, mis sa edaspidi teisiti teed, ongi see, et seisad igal hommikul voodist tõustes minuti suletud silmadega ühel jalal, on see ometi su ajule oluliselt kasulikum kui see, et sul on välja prinditud 15minutiline tasakaalu treeningprogramm, mille tegemist sa igavesti edasi lükkad.
Paistab, et üks hubane ja kodune silmakabinet, kust saavad abi igas vanuses kliendid
Kogu kaup 10–32% soodsam!
Kaks silmakontrolli ühe hinnaga!
Kuni 28.02.2025. Broneeri aeg!
Pronksi 7, Tallinn
Valik laste päikeseprille vaid 5€!
Optilised päikeseprillid –32%!
Hakkad e-kirja koostama, kui korraga tuleb Teamsi või Messengeri teavitus ja asud usinalt sõnumit lugema. Kirja kirjutamine jääb unarusse, olgugi et sellega oli justkui kiire. Paar tundi hiljem avastad end hoopis muude tegevuste juurest, e-kiri on aga endiselt pooleli. Tuttav olukord? Andragoog Piret Maiberg-Nõu annab soovitusi, kuidas hoida tähelepanu ülesandel ja mitte lasta end kõrvalistest asjadest ega hajevil mõtetest eksitada.
Üheks tõhusaks lahenduseks on ärksameelsuse tehnikad, mis on teaduslikult tõestatud meetod tähelepanu hoidmise oskuse parandamiseks.
Pea poole tööajast mõtleme kõrvalistele asjadele
Uuringud näitavad, et tähelepanu hajumine tööl on laialt levinud probleem. Harvardi ülikooli uuringu käigus leiti, et keskmine inimene veedab ligi 47 protsenti oma ärkvelolekuajast, mõeldes millelegi muule kui sellele, mis parasjagu käsil. See tähendab, et peaaegu pooled meie mõtted rändavad mujale ka siis, kui peaksime keskenduma tööle.
Mindfulness, eesti keeles ka teadvelolek või meeleteadlikkus, on praktika, mis toetab hetkes olemist ja oma mõtete, tunnete ning ümbritseva keskkonna teadlikku märkamist. Meeleteadlikkuse
Uuringutest on selgunud, et regulaarne meditatsioon võib parandada ajustruktuuride funktsiooni, mis on seotud tähelepanu ja enesekontrolliga.
praktikad toetavad tähelepanu juhtimist, parandavad keskendumisvõimet ja vähendavad stressi. Uuringutest on selgunud, et regulaarne meditatsioon võib parandada ajustruktuuride funktsiooni, mis on seotud tähelepanu ja enesekontrolliga. Meditatsiooni tulemusena väheneb stress ja ärevus, mis omakorda aitab koondada tähelepanu. Mitmed uuringud näitavad, et töötajad, kes praktiseerivad ärksameelsust, kogevad suuremat töörahulolu ja on vähem altid läbipõlemisele. Siin on teaduspõhised meelerahuharjutused, mis aitavad tööl paremini keskenduda.
Juhendatud meditatsioon
Alusta ja lõpeta oma tööpäev lühikese juhendatud meditatsiooniga. Uuringud on näidanud, et isegi lühike, 5–10minutiline meditatsioon aitab parandada tähelepanu ja vähendada stressi.
Sügava hingamise harjutused aitavad kiirelt rahuneda ja taas keskenduda. Proovi 478hingamisharjutust: 4 sekundi jooksul hinga sisse, hoia 7 sekundit hinge kinni ja siis hinga 8 sekundi jooksul välja.
Vali endale välja üks vahemaa ja liigu selle vahel täie tähelepanuga, näiteks töölaua juurest kontori kohvinurka. Võta teadlikke liikumispause mitu korda tööpäeva jooksul, tee kontorivõimlemist või joogat. Füüsiline aktiivsus toetab mõtteselgust, tähelepanu hoidmist ja stressi leevenemist.
Mikropauside tegemine tööpäeva jooksul aitab hoida vaimset värskust ja vähendada mentaalset väsimust. Kõige lihtsam viis mikropausiks on sulgeda silmad ja tuua tähelepanu oma hingamisele. Kui jaksad, võid keskenduda ka oma kehaaistingute jälgimisele.
NB! Mikropausi alla ei lähe sotsiaalmeedias skrollimine
Püüa olla vestluspartneri jaoks täie tähelepanuga kohal ja teda kuulata, selle asemel et sõnastada mõttes juba vastust või mõelda kõrvalistele asjadele. Aktiivne kuulamine parandab suhtlemisoskust ja keskendumisvõimet.
Muuda oma töökeskkond selliseks, et seal oleks võimalikult vähe segajaid. Hoia töökoht korras ja laual ainult vajalikud töövahendid. Ka taimed töönurgas soodustavad rahulikku meeleolu ja positiivseid emotsioone.
Alusta väikeste sammudega. Tee harjutusi mõne minuti jooksul ja suurenda järkjärgult nende kestust. Oluline on leida rutiin, mis sobib sinu päevakavaga.
Leia sobivad vahendid. Kasuta äppe ja juhendatud meditatsioone, mis teevad meelerahu saavutamise lihtsamaks.
Populaarsed rakendused Mindfulness, Headspace ja Calm pakuvad lühikesi juhendatud harjutusi, mida saab mugavalt teha ka tööl. Too mindfulness oma igapäevastesse tegemistesse. Näiteks alusta oma päeva teadliku kohvijoomisega, olles selles kogemuses täielikult kohal. Võta hingamispause kogu päeva jooksul ja proovi olla täieliku tähelepanuga kohal ka kõige argisemates asjades, nagu kruusi pesemine, ukse avamine ja sulgemine, lillede kastmine vm.
Järjepidevus on oluline. Mida rohkem harjutad, seda rutem muutub ärksameelsus omaseks ning parandab tähelepanuvõimet ja aitab saavutada meelerahu.
Esmalt tahan öelda, et tegemist ei ole lihtsalt tavalise teega, vaid see on rohkem nagu lugu teekonnast. Kui te küsite, et mis on selle reisi lõppjaamaks, siis avastamise rõõm jääb teile. Ikka ise tuleb minna! Leidke endas see hetk ja hüpake meiega sellele teekonnale. Luban, et loo lõpus keedate ühe kruusikese seda oivalist teed.
Kuidas me jõudsime CBD kanepitees erinevate maitsekooslusteni, kuna erinevaid maitseid on ju sadu, mille vahel valida? Või hoopis huvitab teid, kuidas toimib CBD kanepitee? Kõigest sellest tahamegi teile jutustada selles loos. Kanepitees sisalduv kanabidiool CBD on oma olemuselt erakordselt rahustava ja lõõgastava toimega. Üldiselt jätsime väljaarendus faasis päeva viimaseks toiminguks just degusteerimise, kuna hea uni peale tee joomist on 1,5 h kaugusel. Peale pikka katsetusperioodi jäid sõelale mustika, mustsõstra, astelpaju, vaarika ning köömne maitsed. Hiljem sai juurde lisatud ka karusmarja ja sidruni maitsed.
Neid marju-vürtse võiks nimetada lausa supertoitudeks!
Lisaks maitsele võtsime arvesse nende lisandite parimaid omadusi. Meie eesmärk oli CBD üliheadele omadustele ning marjade ja köömnete maitsele anda ka lisandväärtust vitamiinide ja antioksüdantide näol.
AGA KUIDAS TOIMIB CBD TEE?
Peamiselt toimub see läbi endokannabinoidsüsteemi rikastamise. Endokannabinoidsüsteem on võrgustik, mis leidub kõigis selgroogsetes, kaasa arvatud meil, inimestel. See süsteem reguleerib paljusid füsioloogilisi funktsioone
Endokannabinoidsüsteemi aktiveerimine toimub loomulikult keha enda poolt toodetud kannabinoidide kaudu, kuid ka kannabinoididega, mis pärinevad taimedest, nagu kanep. Viies tasakaalu endokannabinoidsüsteemi, vähenevad ka mitmed häirivad sümptomid.
MAI MASER, toitumisteadlane:
Kanepitee toime
• Vaigistab valu (peavalu, närvivalu, menstruatsioonivalu) ja maandab stressi.
• Toetab immuunsüsteemi ja aitab vältida viirushaigusi, leevendab põletikulisi haigusi, kuna suurendab põletikuvastase ühendi, anandamiidi taset.
• Mõjub positiivselt meeleolumuutuste korral, suurendab serotoniini (õnne-hormooni) ja dopamiini (motivatsiooni molekuli) taset.
• Aitab hoida vaimset tasakaalu, soodustab und.
• Vähendab menopausis esinevaid kuumahooge.
• Aktiveerib luud tekitavate rakkude (osteoblastide) tegevust ja pidurdab luud lammutavate rakkude (osteoklastide) paljunemist ning sellega on tõhus osteoporoosi ennetamiseks.
• Sobib eakatele mälu parandamiseks.
Kuidas osta? Kui soovid proovida meie teesid ja küsida lisa, siis kohtume erinevatel laatadel üle Eesti. Tooted on saadaval meie kodulehel: https://relaxationland.ee/, kust leiad veel lisaks hulga kasulikku lugemist.
Julgustame Sind ära proovima meie kanepitee maitsetemaailm ja võid leida mõnusate maitseelamuste kõrval üllatava liitlase oma tervise toetamiseks. Mõnusaid ja rahulikke maitserännakuid!
veebruari lõpuni ja annab e-poes -15%
Ää süük süü ää!
Toodetud Mulgimaal!
Toitu
ter v iskikult
ka kiirel tööajal, koolis, matkal või reisil.
Piima,-muna, -gluteeni -ja lihavaba.
Konfliktid on osa elust, mis mõjutavad nii isiklikke kui ka töösuhteid. Paljud meist on harjunud neid iga hinna eest vältima, et ära hoida võimalikke negatiivseid emotsioone. Konflikt ei pea aga alati tähendama, et olukord muutub teravaks. Enesekindla ja hooliva lähenemisega saab konflikte lahendada ka rahumeelselt. Konfliktide olemusest ja nende lahendamisest rääkisime lähemalt psühholoog Viktoria Saatiga.
Millised on kõige sagedasemad konfliktide tekkepõhjused eraelus ja töökeskkonnas?
Konflikt on lahkarvamus, mida tajutakse ohuna asjaosaliste soovidele, vajadustele, ootustele või muredele. Iga lahkarvamus ei ole tingimata eeldus, et konflikt jõuab teravasse faasi. See juhtub siis, kui ohtu tajutakse suurelt, tekib vajadus ennast jõulisemalt kaitsta, osapooled on jäigad ja oma positsioonides liikumatud.
Igaühel on oma subjektiivne reaalsus, mis koosneb väärtus
test, vajadustest, eesmärkidest, nende saavutamise viisidest, teiste käitumise tõlgendamisest, minapildist ning ootustest olukordade ja inimeste suhtes. Konflikt tekib, kui ootused jäävad rahuldamata ja meie reaalsus põrkub kokku teise inimese omaga.
Kuidas erineb konfliktide lahendamine hierarhilistes suhetes (nt juht-töötaja) võrreldes võrdsete partnerite vahel?
Konfliktide lahendamisel lasub suurem vastutus alati võimupositsioonil oleval isikul. Enamasti peetakse võimuga mittenõustu Psühholoog
mist ohtlikuks, mistõttu vähema võimuga inimesed kas väldivad juhiga suhtlemist või võtavad kaitsvaründava hoiaku. Juht peab olema sellest dünaamikast teadlik, vältima vasturünnakut ja looma psühholoogilist turvatunnet.
Võim ei piirdu ainult formaalse positsiooniga. Ka kolleegidevahelises suhtluses kehtib võimuhierarhia, mida kujundavad vanus, sugu, rahvus, kogemus, teadmised, suhtlemisoskus, võrgustikud, staaž. Igas konkreetses suhtlusolukorras võib üks võimuliik olla suurema kaaluga kui teine. Tihti me ei teadvusta endale, millised faktid meie kohta mõjuvad vastaspoolele ohuna, ning kui me ei samastu oma võimuga, nii sellega, millest oleme teadlikud, kui ka sellega, mida teised meis näevad, on meil raskem mõista vastaspoole reaktsioone ning konflikti tõhusalt juhtida.
Oluline roll on ka enesekindlusel ehk isiklikul võimul, mis tuleneb eneseteadlikkusest, tugevuste ja nõrkuste aktsepteerimisest ning enesejuhtimise oskusest ning seda eriti konfliktolukorras. Võim ei ole ainult fakt, vaid ka tunne. Kui inimene ei tunne end sisemiselt tugevana, võib ta oma formaalset võimu kas üle või alakasutada. Ebakindel juht väldib keerulisi vestlusi, ei ole õiglaselt nõud
lik, pole avatud tagasisidele ega toeta teisi. Ebakindel spetsialist pisendab teiste saavutusi, väldib tagasisidet ega avalda arvamust ka siis, kui see on oluline.
Kõigil võib esineda olukordi, kus kaob kontakt sisemise enesekindluse ehk isikliku võimuga. Siis langeb vastutus sellele, kelle sisemine tasakaal on stabiilsem. Siin tahaks panna südamele neile, kes on hierarhias kõrgemal, nt juhid, lapsevanemad, õpetajad, riigijuhid: parim, mida te saate teha, et olla selles rollis tõhus, on olla toeks neile, kes on teie mõju all.
Konflikt tekib, kui ootused jäävad rahuldamata ja meie reaalsus põrkub kokku teise inimese omaga.
Millised konfliktide lahendamise meetodid toimivad kõige paremini perekondlikes või romantilistes suhetes? Perekondlikes ja romantilistes suhetes soovime kindlust, et meid aktsepteeritakse ka haavatavuses. Kui tunneme, et lähedaste tunded on selged ja stabiilsed, saame olla meie ise, sh väljendada, mida suhtes ootame, mis on oluline,
kuidas partneri käitumine meid mõjutab, ning julgust tõdeda, kas suudame vastastikku oma vajadusi rahuldada.
Krooniline rahulolematus ja konfliktid tekivad, kui partnerid ei aktsepteeri teineteise piiranguid ning püüavad pidevalt teist muuta. Konfliktide lahendamiseks on olulised järgmised komponendid: vajaduste selge ja lugupidav väljendamine, võimaldades partneril turvaliselt meile ka ei öelda, oskus võtta vastutus oma käitumise mõju eest, huvi tundmine partneri vajaduste vastu, koostöö lahenduse leidmiseks.
Millised on kõige tõhusamad tehnikad töökonfliktide lahendamiseks?
Töökonfliktis tuleb jääda töörollide ja funktsioonide piiridesse. Juht peab rõhutama, et kolleegidevaheline konstruktiivne läbisaamine on oluline töörollide täitmiseks, ning suhtepinged ei tohi tiimitööd mõjutada. Sügavalt sõbralikud suhted on boonus, mitte eesmärk omaette.
Oluline on välja selgitada rahulolematuse põhjus. Kui probleem on seotud käitumiskoodeksi rikkumise või töökohustuste mittetäitmisega, mis häirib kolleegide tööd, siis sellist konflikti ei saa kolleegid ilma juhita lahendada. Juht peab
olema õiglane, nõudlik ja toetav, tagades, et igaüks on oma rollis tõhus. Kaasav juhtimisstiil, selged kokkulepped ja avatud tagasiside aitavad konflikte ennetada või tegeleda nendega algfaasis.
Konfliktis on esmatähtis vähendada ohutunnet ning luua turvaline keskkond positsioonide väljendamiseks ja aruteluks. Konfliktis on kolm positsiooni: minu vaatenurk, sinu vaatenurk ja neutraalne metapositsioon. Hea enesejuhtimise korral saab turvaliselt „külastada“ kõiki kolme positsiooni või kaasata vahendaja, kes aitab seda teha.
Konflikti mõistmiseks tuleb tagada, et kõik osapooled saavad turvaliselt väljendada oma rahulolematust, mida täpselt kogetakse rünnakuna, vajadusi ja tundeid. Selles etapis ei tohi positsioonis kahelda, tuleb liituda nende maailmaga, et neid paremini mõista.
Esimese sammuna võiks igaüks pidada sisemist dialoogi: mis mind ei rahulda, mis mõju sellel olukorral on mulle, tiimitööle, töötulemustele, kuidas ma soovin, et oleks, mida ma ise saan selleks teha, millised on ohud, kes saab aidata?
Kui kõik osapooled tunnevad end väärtustatu ja toetatuna, suureneb tõenäosus, et nad on paindlikud, loogilised ning avatud koostööle ja lahenduste leidmisele.
Millist mõju avaldavad lahendamata konfliktid inimese vaimsele tervisele ja kuidas tulla toime konfliktidega kaasnevate negatiivsete emotsioonidega?
Lahendamata konflikt algab sisemiselt – sageli oleme kõigepealt iseenda vastu. Me ei anna ruumi enda positsioonile: pisendame olukorra tähtsust, eitame haiget saamist, ei seisa enda eest, ei väljenda oma tundeid ega sõnasta soove. Tihti tundub, nagu oleks meis sisemine vastane, kes justkui toetab välist vastast. Selle välti
miseks on oluline esmalt lubada endal olla täielikult enda poolel, vähemalt sisemiselt, enne vastaspoolega konflikti tõstatamist. See aitab rahulikult strateegiat kaaluda ja valida turvalise viisi konfliktiga tegelemiseks.
Konflikte saab ennetada, olles hooliv ja toetav iseenda suhtes.
Kui me ei seisa enda eest, kõigub meie emotsionaalne seisund lootusetuse ja ärrituse vahel. Rahulolematuse väljendamata jätmine viib kaudsete reaktsioonideni, nagu passiivagressiivsus, sarkasm, ärritus, vältimine, koostööst loobumine või tagarääkimine. Otsime tuge teistelt kolleegidelt, sundides neid võtma pooli ja tekitades neis ebamugavust, lootusetust või ärritust meie suhtes.
Enda rahulolematuse sõnastamine ja strateegia läbimõtlemine aitab alati paremini tunda. Isegi kui otsustame teemat vastaspoolega mitte tõstatada, on see teadlik valik ja osa enesehoiust. Kui väljendame oma rahulolematust ja saame negatiivse vastuse, on
see samuti samm edasi – saame valida, kas kohaneda või lahkuda, mis on samuti meie otsus ja enesehoid.
Kas ja kuidas on võimalik konflikte ennetada ning millised on peamised vead, mida inimesed suhtlemisel teevad? Konflikt on vältimatu osa suhtlusest ja arengust. See juhib tähelepanu probleemidele, mis vajavad muutmist, ning aitab mõista nii iseennast kui ka teisi. Konflikt ei pea olema emotsionaalne ega terav, eriti kui märkame rahulolematust varakult ja lahendame selle hoolival viisil.
Peamised vead on: hülgame oma vajadused, ei väljenda ennast selgelt, ei ütle piisavalt selgelt ei, ei tule toime eitava vastusega, ei teadvusta oma mõju ega võta vastutust, oleme jäigad ning jääme kaitsepositsioonile, tõlgendame teise käitumist huvi tundmise asemel.
Konflikte saab ennetada, olles hooliv ja toetav iseenda suhtes. Meie soovide märkamine ja rahuldamine on meie enda vastutus. Kui tunneme end hoituna, oleme avatumad teise poole vajadustele ja koostööle.
11.02 HELSINGI ALEKSANDRI TEATER
12.02 KEILA KULTUURIKESKUS
15.02 SAKU VALLA KULTUURIKESKUS
16.02 RAKVERE TEATER
23.02 ARAVETE KULTUURIMAJA kl 17
25.02 VALGA KULTUURIKESKUS
27.02 VIRTSU RAHVAMAJA
28.02 LINNAMÄE ORU KULTUURISAAL 02.03 MÄRJAMAA RAHVAMAJA kl 18
06.03 TARTU ERMTEATRISAAL 9.03 MÕISAKÜLA RAHVAMAJA kl 17
07.03 RÕUGE RAHVAMAJA
13.03 TALLINN KAJA KULTUURIKESKUS
14.03 VIIMSI HUVIKESKUS
16.03 VÄIKE-MAARJA SELTSIMAJA kl 16
23.03 ÄÄSMÄE KÜLAKESKUS kl 18
24.03 MAARDU VABA AJA KESKUS 28.03 VILJANDI SAKALA KESKUS 29.03 RÕUGE RAHVAMAJA
2.04 TALLINN VON GLEHNI TEATER
5.04 ARE HUVIKESKUS
6.04 PÄRNU ENDLA 13.04 RAKVERE TEATER 15.04 PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA
16.04 MURASTE KOOL 17.04 TAPA KULTUURIKODA
19.04 PÄRSAMA RAHVAMAJA 20.04 SALME RAHVAMAJA 21.04 KÄRDLA KULTUURIKESKUS 25.04 KOHTLA-JÄRVE KULTUURIKESKUS
26.04 HAGERI RAHVAMAJA 27.04 RAE KULTUURIKESKUS
28.04 TALLINN VENE KULTUURIKESKUS 30.04 TARTU KONTSERDIMAJA
Mis on depressiooni laiem kontekst ja kuidas toetada depressioonis lähedast? Teemat selgitab ja annab nõu psühhiaater dr Helena Lass.
Depressiooni laiem kontekst
Mis on depressioon? Selle kohta on palju erinevaid selgitusi. Näiteks meditsiinis kirjeldatakse peamiselt depressiooni neurobiokeemilisi aspekte. Kuid keeruline
on mõista osakest ilma kontekstita ja paistab, et meie senised raskused depressiooni päriselt mõista tulenevad samuti laiema konteksti vähesusest. Olen kasutanud oma töös teadvelolekut, et saada sügavuti aru patsientidega
toimuvast. Alatasa olen hoidnud üleval küsimust: mis on see laiem kontekst? Kaks polaarsust. Üdjoontes kulgeb meie elu, pendeldades plussimiinuse, positiivse ja negatiivse vahel. Depressioon on alati
negatiivne kogemus, pikaajaline psüühiline valusündroom, äärmuslik sumbumine. Depressiooni vastand on positiivne kogemus –nauding, rõõm ja aktiivsus.
Näeme igapäevaselt palju vaeva, et vältida negatiivse kogemist ja hoiduda positiivse poole. Kuid nii negatiivset kui ka positiivset enesetunnet loovad emotsioonid ja kuna emotsioonid vahelduvad, muutub ka enesetunne. Kogemused on nagu keerlev münt, alati kahe poolusega.
Elusus kui kompass. Elusus on ainulaadne kogemus. See on miski, mis asetseb väljaspool emotsioonide loodud pluss ja miinuskogemusi. Oluline pole mitte mündi positiivne pool, vaid meie loomulik võimekus olla tunnistajaks mündi keerlemisele. See on omadus, tänu millele märkame: pool päeva on tuju olnud paha; praegu on okei olla; oot, nüüd tuleb kurbusehoog.
Erinevalt minestanud või koomas olijatest annab just teadvusel olemine võimekuse kogeda ja eristada nii positiivset kui ka negatiivset. Ka teadusuuringutest on selgunud, et olles teadvelolekus, kohal ja ärksas kontaktis praeguses hetkes toimuvaga (st mitte läbielamises), tunneme me omapärast heaolu, mis on püsivam ja rahuldust pakkuvam kui ükskõik milline positiivne sündmus või emotsioon. Teadveloleku seisund on esimene, mis võimaldab tunda tõelist elusust.
Loomuliku oleku taastamine. Kõigi inimeste loomulik sisemine seisund on arukas headus. See olemasolu, millena end kogeme, ja mille kohta öeldakse ka Mina või hing, on kogetav kui rahu, ärksus, arukus ja heaolutunne. See on olek enne muid lisanduvaid kogemusi, ülim elusus, mille järele me kõik januneme. Kui autopiloot ei käivitaks lakkamatult igasuguseid muid kogemusi, tunneksime me just seda.
Samas on kõigil inimestel võimalik elada läbi igasuguseid sisemisi kogemusi, kogeda nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone, astuda kogemusse nii halbade kui ka heade mõtetega. Ning kui upume oma sisemiste kogemuste virvarri, kipub ununema meile omane ja loomulik –olek enne kogemusi. See on juhtunud kõigiga, kes elavad läbi kannatusi.
Kuidas aga paistaks depressioon meie loomuliku oleku, elususe kogemuse kontekstis?
Depressiooni olemus. Depressioon on sisemine valusündroom. See seisneb autopiloodi survel, soovimatus ja pikaajalises kogemusse astumises sisemise valuga – negatiivsete emotsioonide ja mõtetega.
Algfaasides seisnebki depressioon valus, mida põhjustab negatiivsete emotsioonide läbielamine. Kusjuures tegemist pole eriliste, vaid tavaliste emotsioonidega, mille automaatne käivitumine on sagenenud, mõjutades niimoodi energialäve, tahteaktiivsust, mõtteid, aga ka kogu füüsilise keha tervist. Selle protsessiga kaasnevad omakorda juba teadatuntud nihked neurokeemias.
Sisemise valu püsimine viib tuimuse ja hangumiseni. Lõpufaasis on depressioon täielik apaatsus, võimetus ümber õppida. Stagnatsioon.
Depressioonis inimene on kaotanud võime tunda elusust, ta küll eksisteerib, kuid mis elu see on? Kuna depressioon on elususe vastand, võimaldab just elususe kontekst mõista seda seisundit terviklikumalt kui depressiooni käsitlemine eraldiseisvana.
Täiskasvanuna taastatud elususe kogemus avab uue perspektiivi – paranemine seisneks sisemise autopiloodi vähendamises ja naasmises oma loomuliku heaolu juurde väljaspool plussmiinuskogemuste ringi.
Mida teha, kui kahtlustad, et sinu lähedasel on depressioon? Dr Helena Lass annab nõu, kuidas oma kallist inimest toetada.
Kuidas eristada depressiooni tavapärasest kurbusest või stressist? Millised märgid viitavad sellele, et sinu lähedasel võib olla depressioon?
Erinevalt tavapärasest kurbusest nimetame depressiooniks olukorda, kus: sümptomid ehk sisemine valukogemus ei vaibu mõne päevaga, vaid püsib üle kahe nädala; probleemiks pole mõni üksik negatiivne emotsioon, vaid terve komplekti vaheldumine: kurbus, naudingu ja huvi tuimenemine, lootusetus, süütunne, üksindus, enesehävitustung jt; kujunemas on toimetuleku häiritus tööl, kodustes toimetustes või enda eest hoolitsemisel.
Turvaliselt pakitud taimed saadame kliendile kulleriga või pakiautomaati.
3. - 4. mai tule Tamme talusse aiahooaja avamisele ja ürdiistikute esimesele välimüügile.
Jälgi meid Facebookis või Tamme talu kodulehel.
Millised on esimesed sammud, mida peaks lähedane tegema, kui kahtlustab, et sõber, pereliige või partner on depressioonis?
Vii ennast teemaga rohkem kurssi – loe, uuri. Leia internetist ja prindi EEK2 küsimustik. Mõlemad võiksid selle ühise laua taga ära täita. Mõnikord on lihtsam oma olukorrast rääkida küsimuste taha ringe tõmmates kui niisama. Edasi saab seal nähtavast juttu teha, paluda lähedasel erinevaid kohti kommenteerida.
Kuula tähelepanelikult viiteid suitsiidile, et hinnata vajadust kiiresti tegutseda.
Ole valmis ka selleks, et lähedane ei pruugi tahta rääkida. Inimese emotsionaalne seisund väljendub mitmel viisil, õpi neid jälgima: hääletoon, kõnnaku ja liigutuste kiirus, pilkkontakt, ohked, hingamise rütm jms.
Lähedast vaadates ja tema peale mõeldes häälestu eristama inimest ennast ning tema kogemust. Depressiivne kogemus ei tähenda depressiivset identiteeti.
Kuidas läheneda depressioonis inimesele nii, et ta tunneks end toetatuna ega tajuks survet?
Milliseid sõnu või käitumist tuleks vältida?
Depressioon on pikaajaline psüühiline valusündroom. Pane ennast valuhaige kingadesse. Kuidas läheneksid inimesele, kes kanna
tab kroonilist valu? Nii hoomad kiiresti õiget lähenemisnurka. Depressioon on tahtmatult, autopiloodi survel kogemusse astumine negatiivsete emotsioonide ja mõtetega. Soovitused positiivselt mõelda ja head märgata on iseenesest head, kuid depressiivses kogemuses pole see taktika kättesaadav. Kui oled ka ise tundnud end vahel depressiivsena, ära jää liiga pikalt endast rääkima. Pole mõtet anda klišeelikke soovitusi – kuna neid ei saa sellistena ellu rakendada, tunneb lähedane, et miski ei aita. Ole hea kuulaja. Kui hakkad õpetama, võib lähedane tunda end üksildase ja kõrvalejäetuna, sest ta ei suuda kaasa mõelda ning teievaheline distants paistab suurenevat.
Oluline on mitte karta elevanti toas. Pole vaja osata midagi erilist – siirus ja lihtne, südamlik atmosfäär on alati toetav. Õpi, kuidas olla vaikuses ilma ebamugavust tundmata. Sageli piisab, et oled oma tähelepanuga kohal.
Kuidas motiveerida depressioonis inimest otsima professionaalset abi, kui ta ise pole valmis seda tegema?
Enamasti väldivad inimesed pöördumist kahel põhjusel: häbi ja hirm.
Endiselt esineb arvamust, et depressiooniga inimesed on nõrgad või pole endaga ise hakkama
saanud. Nad kardavad lähedastele pettumust valmistada ja tunnevad ennast süüdi. Hirm on seotud tundmatuga – spetsialisti leidmine, aja panemine, reaalne visiit ise. Ning mis saab edasi – kas peab rohtu võtma, kuidas mõjub ravim, kas tekib kõrvaltoimeid jne. Kõigil nendel teemadel saab rääkida ja koos lahendusi otsida.
Millised praktilised tegevused võivad lähedasel aidata pakkuda depressioonis inimesele igapäevast tuge, ilma ennast ise üle koormamata?
Oluline on meeles pidada, et depressioon on inimese naha all, sisemaailmas aset leidev kogemus. Toetaja saab pakkuda abi välise maailma tegevustega, kuid ei saa kunagi teise sees asjaolusid muuta. See vaade hoiab ära frustratsiooni. Välises maailmas saad aidata õhutada tuba, koristada, teha süüa, maksta ära arved, pesta pesu, triikida jne. Need väikesed teod on suur asi.
Sisemiste kogemuste osas lähtu vihjest: see, millel püsib inimese fookus, eristub ja võimendub. Aita tuua fookus ära sisemiselt valult, et lõpeks selle võimendamine. Ole loominguline selles, kuidas aidata viia fookus füüsilises ümbruses olevale – eriti lõhnad, maitsed ja nahapinnaga tuntav. Ära oota, et lähedane selle üle rõõmustab või alati kaasub.
Kui oskad automaatselt käivitunud emotsioone vabastada, juhenda lähedast küsimuste kaudu. Kui oled kursis mõttevaikuse tehnikaga, tehke seda koos nagu ühist rituaali.
18. märtsil kell 18 toimub Ülemiste Citys Öpiku majas dr Helena Lassi tasuta loeng „Elusus ja depressioon: kuidas mitte lihtsalt eksisteerida, vaid oma elususe kogemus taastada“. Uuri selle ja teiste dr Lassi avatud loengute kohta lähemalt Facebooki-lehelt „Psühhiaater Helena Lass“.
Kadrioru ühes vanemas majas peidab end juba üle kuue aasta hubane restoran – Mantel ja Korsten. Kui pärast koroonaaastaid otsustasid selle endised omanikud söögikoha üle anda toonasele juhatajale Rain Veskimäele, sai restoranimenüü ja olemus uue kuue. Mis aga on Michelin Guide’is soovitatud restorani salarelvad ja millist atmosfääri kannab endas 300-aastane mantelkorstnaga hoone?
Kadrioru ühes vanemas majas peidab end juba üle kuue aasta hubane restoran – Mantel ja Korsten. Kui pärast koroonaaastaid otsustasid selle endised omanikud söögikoha üle anda toonasele juhatajale Rain Veskimäele, sai restoranimenüü ja olemus uue kuue Mis aga on Michelin Guide’is soovitatud restorani salarelvad ja millist atmosfääri kannab endas 300-aastane mantelkorstnaga hoone?
Restoran sai tuule tiibadesse
Kui Mantel ja Korsten 2022 aasta alguses omanikke vahetas, otsustati end profileerida õhtusöögirestoraniks Menüüd rikastati degustatsioonimenüüga ja eesmärgiks võeti kvaliteet ning külastajate heaolu Tehtud otsused said kiirelt kinnitust – juba sama aasta suvel pälvis Vahemere stiilis restoran Michelin Guide’i Bib Gourmandi tähise.
Restoran sai tuule tiibadesse Kui Mantel ja Korsten 2022. aasta alguses omanikke vahetas, otsustati end pro�ileerida õhtusöögirestoraniks. Menüüd rikastati degustatsioonimenüüga ja eesmärgiks võeti kvaliteet ning külastajate heaolu. Tehtud otsused said kiirelt kinnitust – juba sama aasta suvel pälvis Vahemere stiilis restoran Michelin Guide’i Bib Gourmandi tähise.
Kuigi Mantel ja Korsten kannab tugevat missiooni – pakkuda väga kõrgel tasemel toitu –, ei ole koht oma atmosfäärilt siiski range õhtusöögirestoran, vaid keskendub hubasele ja sõbralikule õhustikule „Interjöör on meil hästi rõõmsameelne, hubane ja kodune, mitte range ega suurustav Võiks isegi öelda, et meie restorani atmosfäär tekitab tunde, nagu oleks tulnud vanavanematele külla Talvel meil kamin köeb ja on väga mõnus olemine Usume väga sellesse, et mõistliku hinnaga saab pakkuda vägaväga head sööki, seega proovimegi hoida oma toidus hästi kõrget taset, aga teenindusega tekitada mõnusa, sõbraliku ja tähelepaneliku õhustiku,“ kirjeldab Veskimäe restorani olemust
Kuigi Mantel ja Korsten kannab tugevat missiooni – pakkuda väga kõrgel tasemel toitu –, ei ole koht oma atmosfäärilt siiski range õhtusöögirestoran, vaid keskendub hubasele ja sõbralikule õhustikule. „Interjöör on meil hästi rõõmsameelne, hubane ja kodune, mitte range ega suurustav. Võiks isegi öelda, et meie restorani atmosfäär tekitab tunde, nagu oleks tulnud vanavanematele külla. Talvel meil kamin köeb ja on väga mõnus olemine. Usume väga sellesse, et mõistliku hinnaga saab pakkuda vägaväga head sööki, seega proovimegi hoida oma toidus hästi kõrget taset, aga teenindusega tekitada mõnusa, sõbraliku ja tähelepaneliku õhustiku,“ kirjeldab Veskimäe restorani olemust.
Küll aga ei seisne söögikoha erilisus ainult oivalistes roogades ega hubases atmosfääris, vaid ka unikaalses ajaloos „Meie restorani maja on ehitatud umbes samal ajal, kui loodi Kadrioru park. Esimesed teadaolevad andmed sellest majast ulatuvad isegi vahetult Põhjasõja-järgsesse aega Tegelikult sel ajal juba enam ei ehitatud eriti mantelkorstna tüüpi korstnaid, aga meie majas on ainus Kadriorus säilinud mantelkorsten, seega on tegemist ikkagi üsna haruldase hoonega,“ avab Veskimäe restorani ajalugu Sellest lähtudes otsustati kohale ka korstna järgi nimi anda.
Küll aga ei seisne söögikoha erilisus ainult oivalistes roogades ega hubases atmosfääris, vaid ka unikaalses ajaloos. „Meie restorani maja on ehitatud umbes samal ajal, kui loodi Kadrioru park. Esimesed teadaolevad andmed sellest majast ulatuvad isegi vahetult Põhjasõja-järgsesse aega. Tegelikult sel ajal juba enam ei ehitatud eriti mantelkorstna tüüpi korstnaid, aga meie majas on ainus Kadriorus säilinud mantelkorsten, seega on tegemist ikkagi üsna haruldase hoonega,“ avab Veskimäe restorani ajalugu. Sellest lähtudes otsustati kohale ka korstna järgi nimi anda.
Vahemere stiilis menüü
Vahemere stiilis menüü
„Restorani temaatikat võib seostada Vahemere ümbrusega Meil on alati tähtsal kohal olnud pasta, kuid meie toidufilosoofia ja inspiratsioon peegeldab Vahemere kööki,“ kirjeldab Veskimäe restorani toidustiili Mantel ja Korsten on üsna lühikese, ent läbimõeldud menüüga „Meil on alati neli-viis pea- ja eelrooga, kaks-kolm magustoitu ning viiekäiguline degustatsioonimenüü,“ selgitab juhataja ja lisab, et rõhk on kvaliteedil, mitte kvantiteedil Menüüd vahetatakse restoranis sesoonselt: „À la carte menüü vahetub meil neli, maksimum viis korda aastas, varieerudes tooraine kättesaadavusest Viimati tegime menüüd ümber juuli alguses ja uuesti plaanime seda muuta septembris,“ lisab Veskimäe. Kuigi toidunimekiri vahetub restoranis üsna tihti, on siiski üks roog, mida pole menüüst kunagi välja võetud: tegemist on LõunaItaaliast Sitsiiliast pärit arancini’ga. „Aranci-
„Restorani temaatikat võib seostada Vahemere ümbrusega. Meil on alati tähtsal kohal olnud pasta, kuid meie toidu�ilosoo�ia ja inspiratsioon peegeldab Vahemere kööki,“ kirjeldab Veskimäe restorani toidustiili. Mantel ja Korsten on üsna lühikese, ent läbimõeldud menüüga. „Meil on alati neli-viis pea- ja eelrooga, kaks-kolm magustoitu ning viiekäiguline degustatsioonimenüü,“ selgitab juhataja ja lisab, et rõhk on kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Menüüd vahetatakse restoranis sesoonselt: „À la carte menüü vahetub meil neli, maksimum viis korda aastas, varieerudes tooraine kättesaadavusest. Viimati tegime menüüd ümber jaanuari alguses ja uuesti plaanime seda muuta mais,“ lisab Veskimäe.
Kuigi toidunimekiri vahetub restoranis üsna tihti, on siiski üks roog, mida pole menüüst kunagi välja võetud: tegemist on Lõuna-Itaaliast Sitsiiliast pärit arancini ’ga. „Arancini on tehtud trühvlirisotost ja meie restoranis serveeritakse
seda suitsupardi ning keegelkõrvitsakreemiga. See on meil menüüs olnud 2018. aastast saati ja me ei ole seda kordagi välja võtnud,“ paljastab Veskimäe külaliste vaieldamatu lemmiku.
ni on tehtud trühvlirisotost ja meie restoranis serveeritakse seda suitsupardi ning keegelkõrvitsakreemiga See on meil menüüs olnud 2018 aastast saati ja me ei ole seda kordagi välja võtnud,“ paljastab Veskimäe külaliste vaieldamatu lemmiku
Restorani eri- ja eraüritused Kes aga maitsvast toidust ja hubasest atmosfäärist eriliselt lugu oskab pidada, saab restorani ka oma ürituse tarbeks broneerida. „Meie juures on korraldatud nii sünnipäevi, pulmi kui ka jõulupidusid ja ettevõtteüritusi – kõik on võimalik,“ räägib söögikoha juhataja. „Tavaolukorras mahub restorani umbes 60–70 külalist, aga me oleme korraldanud üritusi ka sajale inimesele,“ rõhub Veskimäe ruumi suurele mahutavusele.
Kuigi Mantel ja Korsten on end tituleerinud õhtusöögirestoraniks, ollakse nädalavahetuseti avatud siiski juba pealelõunast saati. „Reaalsuses saab meie juures mõnusalt tähistada ka lõunaseid üritusi. Kuigi teisipäevast reedeni avame kell viis, siis nädalavahetustel oleme lahti juba kolmest. Eriürituste korraldamiseks võib muidugi alati küsida ka avamisväliseid aegu – oleme selles osas üsna paindlikud,“ kutsub Veskimäe restorani külastama igal ajal.
Restorani eri- ja eraüritused Kes aga maitsvast toidust ja hubasest atmosfäärist eriliselt lugu oskab pidada, saab restorani ka oma ürituse tarbeks broneerida. „Meie juures on korraldatud nii sünnipäevi, pulmi kui ka jõulupidusid ja ettevõtteüritusi – kõik on võimalik,“ räägib söögikoha juhataja „Tavaolukorras mahub restorani umbes 60–70 külalist, aga me oleme korraldanud üritusi ka sajale inimesele,“ rõhub Veskimäe ruumi suurele mahutavusele Kuigi Mantel ja Korsten on end tituleerinud õhtusöögirestoraniks, ollakse nädalavahetuseti avatud siiski juba pealelõunast saati „Reaalsuses saab meie juures mõnusalt tähistada ka lõunaseid üritusi Kuigi teisipäevast reedeni avame kell viis, siis nädalavahetustel oleme lahti juba kolmest Eriürituste korraldamiseks võib muidugi alati küsida ka avamisväliseid aegu – oleme selles osas üsna paindlikud,“ kutsub Veskimäe restorani külastama igal ajal Tipptasemel road ei pea alati käima käsikäes uhkete kõrgklassirestoranidega Mantel ja Korsten on ehe näide hubasest ning šikist restoranist, kus saab taskukohaste hindadega nautida nii erilisi vahemerehõngulisi roogi kui ka parimaid veine Armas madala katusega roheline majake ootab toidunautlejaid Kadriorus aadressil Poska 19a
Tipptasemel road ei pea alati käima käsikäes uhkete kõrgklassirestoranidega. Mantel ja Korsten on ehe näide hubasest ning šikist restoranist, kus saab taskukohaste hindadega nautida nii erilisi vahemerehõngulisi roogi kui ka parimaid veine. Armas madala katusega roheline majake ootab toidunautlejaid Kadriorus aadressil Poska 19a.
Vaimse tervise kriis ei teki üleöö. Et raskeid tagajärgi ära hoida, tuleb nii oma lähedaste kui ka enda suhtes valvas olla ja ohumärkidele õigesti reageerida. Mida teha, kui kahtlustad vaimset hädaolukorda?
Ühiskonnas kinnistunud stereotüüpide tõttu võivad mehed naistest sagedamini tunda, et peavad oma muredega ise hakkama saama, sest neile on õpetatud, et mehed ei kurda ega nuta.
Vaimse tervise esmaabi pakkumine algab ohumärkide nägemisest. Oluline on tähele panna, et su lähedase juures on miski teistmoodi kui tavaliselt. Kas ta poetab justkui muuseas märkusi elu mõttetuse kohta? Kas tema meeleolu on muutunud, ilma et seda oleks põhjustanud konkreetne elusündmus või päeval aset leidnud seigad? Kas inimese käitumine on teistsugune, näiteks ta on hakanud meelemürke tarvitama?
Ei ole kindlat mudelit, milline näeb välja depressioon või vaimne
kurnatus. Ohumärgid võivad olla väga erinevad: füüsilised märgid – järsk kaalutõus või kaotus, energiapuudus, sage haigestumine, liiga palju või liiga vähe magamine; kognitiivsed ja emotsionaalsed märgid – muutused keskendumises ja motivatsioonis, vihapursked, apaatia, lootusetus, nutmine, enda või teiste kahjustamise mainimine; käitumuslikud märgid – halb hügieen, suhtlusest kõrvalehoidmine, segane kõne, ülesannete edasilükkamine;
sooritusega seotud märgid –olulised muutused töistes või akadeemilistes saavutustes, sagedasem hilinemine ja puudumine, võlgnevused töödes, korduvad erikohtlemise soovid (näiteks tähtaegade edasilükkamine).
Võta teema üles, aga ära anna hinnangut. Kui oled pannud tähele midagi tavapärasest erinevat, tee sellest heatahtlikult juttu. Pööra inimesele tähelepanu ja alusta
vestlust võimalikult hinnanguvabalt. Vali jutuajamiseks keskkond, mis pakub privaatsust ja turvatunnet. Vestlust on hea alustada näiteks nii: „Olen märganud, et hoiad viimasel ajal suhtlusest kõrvale. Kas ma võin küsida, kuidas sul päriselt läheb?“
Ei ole kindlat mudelit, milline näeb välja depressioon või vaimne kurnatus.
Paljudel inimestel on põhimõte, et vaimsetest probleemidest ei räägita ja oma muredega abi ei küsita. Ühiskonnas kinnistunud stereotüüpide tõttu võivad mehed naistest sagedamini tunda, et peavad oma muredega ise hakkama saama, sest neile on õpetatud, et mehed ei kurda ega nuta. Kinnita suheldes läbivalt, et abi otsimine ja asjast rääkimine on märk tugevusest. Ole sõbralik ja toetav, kindlasti mitte üleolev. Ära hakka kohe andma käitumisjuhiseid või nõu! Tuleks vältida ka lööklauseid stiilis „võta end kokku“. Arutage koos, mis laadi abi inimene ise eelistab või enda arvates vajab. Arenda vestlust teemal „arutame koos, mis saab sind hetkel aidata“, selle asemel et ise juhiseid anda või hakata omaenda varasematest kogemustest rääkima.
Hinda jutuajamisel, kas tegemist on vaimse tervise kriisiolukorraga. Kui kaaslane räägib enesetapu või elutüdimusmõtetest, on see väga tõsine asi, mida ei tohi ignoreerida. Kuula ta ära ja kui tegemist on enesetapuohuga, pöördu kohe psühhiaatriakliiniku valvetuppa või kui sinna pole võimalik minna, kutsu kiirabi. Ära jäta selliste mõtetega inimest üksi!
Muul juhul on inimesel õigus abist keelduda ja seda õigust tuleb austada. Kui ta praegu jutuajamisest keeldub, võid talle kinnitada, et see sobib, aga oled nendest teemadest valmis temaga ka hiljem rääkima, oled tema jaoks olemas.
4. Märka ka enda vaimset ummikut Õpi ennast tundma ja tähele panema, kuidas sa käitud, kui pinge on kasvanud liiga suureks. Jällegi võivad märgid selle kohta olla individuaalsed. Mõni inimene muutub väga närviliseks, mõni hakkab lähedastele nähvama, asju ära unustama või ei kanna oma hügieeni eest enam endistviisi hoolt. Et nendest asjadest aru saada, leia mõnel parema enesetunde hetkel aega vestluseks lähedas(t)ega ja uuri, mida ta (nad) on sinu puhul tähele pannud. Kuula arvamusi uudishimuga, sest on võimalik, et nemad näevad asju, mida sa ise ei ole enda juures märganudki.
Kinnita suheldes läbivalt, et abi otsimine ja asjast rääkimine on märk tugevusest.
Kui tegemist on enesetapuohuga, pöördu kohe psühhiaatriakliiniku valvetuppa või kutsu kiirabi.
Oluline on mõista, et sinu eesmärk ei ole „vaimne tervis ära parandada“, vaid igapäevaelu pingetega toime tulla, et saaksid oma võimeid kasutada ja ühiskonda ka laiemalt panustada. Seejuures on täiesti normaalne, et inimene kõigub ühe päeva jooksul ühest seisundist teise – rõõmustab, kui saab hea komplimendi, ja tunneb frustratsiooni, kui mingi ülesanne ei õnnestu. Samuti on täiesti normaalne olla pärast pikka ja pingelist päeva kurnatud. Sellisel juhul tuleks pöörata rohkem tähelepanu heale unele, selle asemel et mingite lisavõtetega end veel tõhusamaks „trikitada“. Pane oma vaimse tervise seisundeid tähele ja tunne ära hetk, kui vajad puhkust. Siis puhkagi, tee kasvõi lühike paus päeval. Vaimset tervist aitab tõhusalt turgutada ka rohke liikumine ja tasakaalustatud toitumine.
TALLINNAS:
Stockmanni Kaubamajas, Liivalaia 53 Lasnamäe Maksimarketis, J.Smuuli tee 43 Laagri Maksimarketis, Pärnu mnt 558a
HAAPSALUS:
Haapsalu Konsum, Tallinna mnt 1 Uuemõisa Konsum, Tallinna mnt 84
PÄRNUS:
Riiamarii mahe- ja loodustoodete pood, Ringi 6
TARTUS: Looduspere, Lõunakeskus, Ringtee 75
RAKVERES:
Otse tootjalt kokkuleppega info@lavivesi.com tel. 5665 2948 või 50 26766
info@lavivesi.com
Telli koju kullerteenusega: veekuller@veekuller.com
Kvaliteetsed teraviljavabad kuivtoidud
Naturaalsed maiused
Toidulisandid koertele ja kassidele
Toortoit koertele
Kvaliteetsed treeningvahendid
Suurim valik aiasilte
Kõik vajalik papagoidele, kaladele ja pisinärilistele
Koerapesade ja hobusetekkide pesu
Kõige suurema valiku parimat koerakaupa leiad: Keila, Keskväljak 10 www.koertekeskus.ee
Nii tänase, homse kui ka ilmselt lähituleviku peamine tehnoloogiaga seotud jututeema on AI ehk tehisintellekt. See hoogsa arenguga leiutis tõstatab mitmeid küsimusi ja ristub üha rohkemate valdkondade, sealhulgas meditsiini ja vaimse tervise heaoluga. Seega on tänapäeval üha kriitilisemat tähtsust omandamas küsimus, kas ja kuidas saavad AI-põhised tööriistad toetada inimeste vaimset tervist?
AIkoolitaja ja coach’i ehk kasvusaatjana tegutsev Priit Ilomets usub, et tehisintellektis peitub ainulaadne võimalus pakkuda inimestele vaimse tervise alal tuge. „Elame ajastul, kus muutuste tempo ja infomüra maht ületavad juba ammu meie närvisüsteemi loomuliku taluvuspiiri. Selle tõttu seisame silmitsi üleilmse vaimse tervise kriisiga, mis puudutab ühel või teisel moel meid kõiki,“ lausub ta. Ilomets leiab, et AItööriistade psühholoogilisel otstarbel kasutamisel tuleb leida tasakaal. „Ühelt
poolt suudab AI pakkuda innovaatilisi tööriistu stressi ja ärevuse vähendamiseks, teisalt peame olema teadlikud ohtudest, nagu liigne tehnoloogiasõltuvus ja sotsiaalse isolatsiooni süvenemine,“ sõnab ta.
Teaduslik alus sedasorti tööriistade kasulikkusest on praeguseks Ilometsa sõnul juba loodud. „Paljud uuringud näitavad, et AIlahendused suudavad ärevuse ja depressiooni taset märkimisväärselt leevendada,“ ütleb ta. Kusjuures juba on
loodud hulganisti selliseid tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis keskenduvad vaimse tervisega seotud küsimuste ja murede adresseerimisele. „Sellised rakendused nagu Woebot, Headspace Care, Sanvella ja Wysa toovad teraapialahendused ning stressi leevendamise tehnikad otse meie igapäevaellu,“ annab coach nõu.
Näiteks Woeboti kirjeldab ta kui rakendust, mis kasutab kognitiivse käitumisteraapia (CBT) põhimõtteid, et aidata negatiivseid mõttemustreid ümber kujundada. Headspace Care juhendab meditatsioonide ja stressimaandamise tehnikatega, Wysa paistab tema sõnul silma aga empaatiliste ja isikupärastatud vestlustega, mis aitavad argimuredega toime tulla.
Nendega aga innovaatilised lahendused selles valdkonnas ei piirdu. „Lisaks nutirakendustele pakuvad kantavad seadmed, nagu Muse, ja sellised rakendused nagu Calm praktilisi lahendusi stressitaseme jälgimiseks ja lõdvestustehnikate omandamiseks. Samuti väärib välja toomist eestlaste loodud lahendus Mindsera –tehisintellektil põhinev päevikurakendus, mis aitab arendada kognitiivseid oskusi, jälgida emotsionaalset seisundit ja parandada üldist heaolu,“ tutvustab Ilomets. Praeguseks globaalselt tuntud ja väga laia kasutajaskonnaga ChatGPT võib samuti Ilometsa sõnul osutuda kasulikuks reflektsioonivahendiks. „Küsimused stiilis „mis täna hästi läks?“ või „mida saan homme paremini teha?“ suunavad mõtteid ning loovad ruumi eneseanalüüsiks ja teadlikkuse kasvuks,“ ütleb koolitaja.
Tehisaru vajab kõrvale päris arsti
Kogu eelneva loo juures tuleb siiski meeles pidada, et tänapäeval ei tunnusta veel ei arstid, ülikoolid ega ka laiem avalikkus AItööriistu kui täisväärtuslike meditsiinitead
Eestlaste loodud Mindsera platvormi tutvustatakse kodulehel kui maailma esimest tehisintellektil põhinevat digitaalset päevikut, mis pakub personaliseeritud mentorlust ja tagasisidet, et parandada oma mõtlemist, kognitiivseid oskusi ning vaimset tervist tervikuna. Näiteks tuletab rakendus päevikusse sissekannet tegeva inimese tunded selle tegemise hetkel, võimaldab mudelvormide kaudu keskenduda kas isiklikule või erialasele arengule ning vestelda juturobotiga.
Allikas: mindsera.com
mistega teenuseosutajaid, kelle mõjualasse tohiks inimese vaimse tervise täies ulatuses usaldada. „Tehisintellekt on tugi, mitte lahendus, ehk tõsisemate vaimse tervise murede korral on oluline otsida abi spetsialistilt. Küll aga saab AI aidata igapäevaste stressoritega toime tulla ja enesejuhtimist arendada,“ märgib Ilomets. Siiski leiab rahvusvahelistest teadusväljaannetest iga päevaga üha rohkem uuringuid, mis keskenduvad võimalustele laiendada praegust tehisintellekti kasutusala vaimse tervise küsimustes veelgi. Näiteks 2023. aastal avaldatud California San Diego ülikooli teadlaste uuringust selgus, et patsientide
veebi teel esitatud küsimustele pakkusid juturobotid hinnanguliselt paremaid vastuseid kui väljaõppinud arstid. Tervishoiuspetsialistid eelistasid juturobotite vastuseid nii nende kõrgema kvaliteedi kui ka suurema empaatiavõime tõttu. Üha rohkem jõuavad spetsialistid seega arusaamale, et üks ei saa ilma teiseta – ei füüsilistest isikutest arstid ilma tehisaruta ega tehisaru ilma reaalsete doktoriteta. Seda väljendas hiljuti näiteks Austraalia psühholoogia ühingu tegevjuht dr Zena Burgess. „Tehisintellekti areng on põnev, sest see võimaldab pakkuda üha paremat teenust rohkematele inimestele kui kunagi varem. Käsikäes uue tehnoloogiaga on psühholoogidel võimalik oma teadmisi inimestele varasemast tõhusamalt ja tulemuslikumalt edasi anda,“ ütles Burgess ühingu kodulehel.
Allikad: jamanetwork.com, psychology.org.au
Huvilistele leiab 12. märtsil aset „Eesti psühholoogia aastakonverents 2025: Tasakaalus tööelu, tugev vaim“, kus astuvad lavale valdkonna tipptegijad ning tutvustatakse viise, kuidas hoida tasakaalus tööalased nõudmised ja isiklik heaolu. Rohkem infot ürituse kohta leiab Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse kodulehelt.
Teenuse hind al 1450 €
Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.
Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele!
Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.
TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus
Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee
Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , I korrus
Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee
TARTU Medita trepi kõrval
Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee
RAKVERE
Tuleviku 1, kab 19
Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee
Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).
NARVA Kerese keskus
Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee
VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee
PARIMAD aparaadid!
PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a
Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee
PAIDE AS Järvamaa Haigla
Tiigi 8, kab. 412
Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee
Tänapäevase elu kiire tempo ja pidev infovoog võivad märkimisväärselt mõjutada meie vaimset heaolu. Samas ei ole vaimse tervise toetamine midagi, mida tuleks käsitleda vaid kriisiolukordades. Pigem on see igapäevane ja järjepidev protsess, mis võib osutuda lihtsamaks, kui esmapilgul tundub.
Vaimne tervis ei tähenda ainult probleemide puudumist, vaid hõlmab ka võimet tulla toime igapäevaste väljakutsetega, säilitada positiivsed suhted ning leida tähendus ja rahulolu elus. Samuti on vaimse ja füüsilise tervise vahel hästi dokumenteeritud seos: krooniline stress, unehäired ja depressioon võivad kaasa tuua südameveresoonkonna haiguseid (WHO, 2020).
Naised seisavad sageli silmitsi topeltkoormusega, mis tuleneb karjääri, pereelu ja isiklike vajaduste tasakaalustamise väljakutsetest. Selline mitmekülgne vastutus nõuab
Regulaarne uni toetab emotsionaalset stabiilsust ja aitab toime tulla stressiga.
teadlikke strateegiaid, et säilitada vaimset heaolu ja vältida kurnatust.
Igapäevaste harjumuste roll vaimse tervise toetamisel
Üheks olulisemaks vaimse tervise alustalaks peetakse kvaliteetset und. Teaduslikud uuringud viitavad, et inimesed, kes magavad regulaarselt 7–9 tundi ööpäevas, on emotsionaalselt stabiilsemad ja
suudavad stressiga paremini toime tulla. Unekvaliteedi parandamiseks soovitatakse järgida kindlat une ja ärkamisgraafikut, piirata õhtust ekraaniaega ning hoida magamistuba pimeda ja jahedana. Tasakaalu leidmine töö ja vaba aja vahel on sama oluline. Üksnes kohustuste ja ülesannetega täidetud päevad viivad kiiremini vaimse kurnatuseni. Uuringud näitavad, et töö ja eraelu tasakaalu säilitamine suurendab üldist rahulolu ning vähendab läbipõlemise riski. Selline tasakaal võib tähendada oskust „ei“ öelda ja teadlikult eraldada aega iseendale, näiteks vähemalt 30 minuti pühendamist mediteerimisele, looduses jalutamisele või raamatu lugemisele.
Mõtete ja tunnete kirja panemine on tõhus viis vaimse koormuse vähendamiseks.
Toitumine on vaimse tervise säilitamisel võtmetähtsusega. Oomega3rasvhapped, Bvitamiinid (eriti B6 ja B12) ja magneesium on tõenduspõhiselt seotud vaimse tasakaalu säilitamisega. Soovitatav on lisada menüüsse rohkem rasvast kala, pähkleid ja rohelisi lehtvilju, samal ajal piirates suhkrurikaste ning töödeldud toitude tarbimist (Anderson, 2015).
Loovusteraapia toetab tõhusalt traditsioonilisi vaimse tervise toetamise meetodeid.
minutit nädalas, mis on seotud nii parema vaimse kui ka füüsilise tervisega (WHO, 2020).
Tugevad ja toetavad suhted on vaimse tervise oluline komponent. Veetke aega lähedastega, helistage sõbrale või korraldage koosviibimine. Sotsiaalne toetussüsteem aitab eluraskustega paremini toime tulla ja tugevdab emotsionaalset heaolu.
Kuigi igapäevased harjumused ja tervislik eluviis aitavad vaimset heaolu toetada, on oluline märgata, millal iseseisvatest pingutustest enam ei piisa. Pidev kurnatus, ärevus või depressiooni sümptomid viitavad vajadusele otsida professionaalset abi. Varajane sekkumine suurendab oluliselt taastumise võimalusi ja aitab vältida probleemide süvenemist.
Regulaarne psühholoogiline nõustamine või teraapia ei ole kasulik üksnes kriisiolukordades, vaid ka ennetavalt. See võimaldab selgust saada emotsionaalsetes raskustes ja arendada tervislikke toimetulekuviise. Teraapia tõhusus on tõendatud mitmesuguste vaimse tervise probleemide, sealhulgas depressiooni ja ärevuse ravis (WHO, 2020).
Mõtete ja tunnete kirja panemine on lihtne, ent tõhus viis vaimse koormuse vähendamiseks. Tänulikkuse praktiseerimine, kirjutades igal õhtul üles kolm asja, mille eest olete tänulik, suurendab positiivseid emotsioone ja tugevdab üldist heaolu.
Regulaarne füüsiline tegevus, näiteks jalutamine, jooga või tantsimine, soodustab endorfiinide vabanemist, mis omakorda parandab tuju ja vähendab stressi. WHO soovitab liikuda vähemalt 150
Füüsiline aktiivsus ja vaimne tervis käivad käsikäes.
Loovate tegevuste, nagu maalimine, käsitöö või muusika tegemine, kaasamine igapäevaellu vähendab ärevust ja aitab väljendada tundeid. Loovusteraapia on tõhus täiendus traditsioonilistele ravimeetoditele (Anderson, 2015). Vaimse tervise hoidmine on pikaajaline protsess, mis nõuab teadlikke valikuid igapäevaelus. Piisav uni, tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus, toetavad suhted ja vajadusel professionaalne abi loovad tugeva aluse eluraskustega toimetulekuks. Hoolitsege oma vaimse tervise eest sama tähelepanelikult, kui hoolitsete füüsilise tervise eest –see on investeering, mis tasub end mitmekordselt ära.
Allikad:
• Anderson, G., Maes, M., Berk, M. (2015). Nutritional medicine as mainstream in psychiatry. Lancet Psychiatry.
• World Health Organization (WHO). (2020). Guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Geneva: WHO.
Toetab aju arengut –ligikaudu 80% aju kasvust toimub esimese kahe eluaasta jooksul1
Toetab ajutegevust2-7
Aitab parandada tähelepanuja keskendumisvõimet2-3
Osta Famisano.ee e-poest koodiga „TERVIS“ -20% Kehtib kuni 31.05.2025
1. https://faculty.washington.edu/chudler/dev.html; 2. Sinn N and Bryan J. J Dev Behav Pediatr. 2007;28(2):82-91; 3.Sinn N et al. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2008;78(4-5):311-26; 4. Richardson AJ and Montgomery P. Pediatrics 2005; 115(5):1360–1366; 5. Johnson M., et al. J of Child Psychology and Psychiatry, 2016; 6. Parletta, N., et al. PLEFA 89(2-3): 71-792013; 7. Kidd PM. Altern Med Rev. 2007 Sep;12(3):207-27.
Aitab parandada õpioskusi4-6 Maaletooja: UAB Norameda Eesti filiaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa EQUA-02-25 TOIDULISAND. Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.