Meil on hea elada



![]()



Kui jätta kõrvale suuremad linnad, siis millised piirkonnad Eestis – vallad, väikelinnad, külad – on need, millega seoses tekib tunne, et siin saab elada täisväärtuslikku 21. sajandi elu? Kindlasti lööb silme ette OtepääPühajärveKääriku liin, samuti VõsuKäsmu kooslus, Tõrva oma ümbruskonnaga, miks mitte ka laiem Aegviidu kant. Loomulikult on veel paiku, kus saavad kokku elamisväärne taristu, kaunis loodus, kiire logistika ja võimalused end teostada. See toobki meid ideeni, et polegi vaja elada linnas, et saada osa kõigest, mida tänapäevane elu pakub ja peaks pakkuma. Kui liikuda aruteluga LõunaEesti kuppelmaastikule, siis OtepääPühajärveKääriku kolmik on kindlasti üks paikkond, kus saab linnukese kirja enamik ridu nimekirjas, mis võiks olla aluseks elukoha valikul: kaunis ja mitmekesine looduskeskkond, mitmeküllased sportimisvõimalused, küllaldane kaubandus, suurepärased teed ja taristu, turvaline ja just nii palju inimesi, et oleks mugav. Kui elada pisut metsa vahel, on võimalik samal päeval olla nii eraklik kui ka sotsiaalne, nii poolpaljana hoovis ringi lipata kui ka viksilt viiskana suveõhtut heas restoranis mööda saata. Ning kui tõesti tekib pöördumatu soov teatrisse või kinno minna, on Tartu vaid 30 minuti kaugusel. Maailma mastaabis on see niiöelda nuusata.
Kellele ei meeldiks Tallinna vanalinn oma tõeliselt keskaegse atmosfääriga, millele on vihmavarjuna peale ehitatud tänapäevased mugavused. Või kuidas mitte nautida Tartu kui ülikoolilinna rohelust ja aastaringset nooruslikku värelust. Kuidas vähendada Pärnu mõnusust päikeseküllase puhkuslinnana. Kuid need pole ainsad paigad, kus Eestis on äärmiselt rikastav oma elu mööda saata.
Päris kenasti on sellest variatiivsusest andnud pildi ette jalgsimatk PerakülaÄhijärve 812 kilomeetri pikkusel rajal läbi Eestimaa. Olgugi et enamik riigist tundub tühi, metsane ja üksildane, siis asulates käib elu –mõnes rohkem, mõnes vähem. On noori, on vanu, elu areneb ja aina enam luuakse neist elukeskkondi, mis pakuks võimalusi, kuid ei võtaks ära seda rahu ega väiksust.
Variatiivsust on pisikese Eesti kohta palju, eriti valides kohta, kus elada, lapsi kasvatada ja tööd teha. Veelgi enam tuleb panna rõhku regionaalsete eripärade esiletoomisele ja asjaolule, et kui arendada mõnda väikelinna tänapäevane olustik, tulevad inimesed sinna hea meelega ka elama.
Martin Hanson



„Tegelikult on praegune kodu mul juba teine vana maja, mille ma vundamendist katuseharjani olen renoveerinud,“ lausub õpetajaametit pidav loksalanna Aiki Pärle. Pole ka ime – karjääripöörde teinud tippjuhi hääletämbrist lausa õhkub pealehakkamist. „See esimene oli Tartus üks 19. sajandi teise poole puitmaja, praegune on ehitatud 1963. aastal,“ täpsustab ta ja lisab, et kui mõnele inimesele sobib korter, siis talle meeldib elada oma majas.
Jõhvi tüdrukuna sirgus ta nõukogude urbanismi tingimustes tüüpilise mikrorajooni kortermajas. „Mõned klassiõed elasid aga Kompotiks kutsutud aedlinnarajoonis – neil sai küll külas käidud,“ meenutab ta. Täiskasvanuna kolis Aiki Tartusse, käis ülikoolis, sai diplomi, abiellus, sai lapsed, töötas end üles, sai perekondliku kinnisvaravangerduse käigus vana maja kaasomanikuks ning nakatus majapisiku, renoveerimiskihu ja roosikasvatustõvega.
„Siis tõi elu mind Tallinna Pelgulinna korterisse. Vanemaks saades aga hakkasin linna kärarikkast keskkonnast väsima ja otsustasin leida uue kodu korteris Tallinna mõnes teises piirkonnas,“ jätkab Aiki oma lugu. Peale vaikuse oli tal teinegi tingimus: mere lähedus.
Aiki vaatas küll kortereid, küll ridaelamubokse siin ja seal, arvutas nii ja naa, valis ühe ridaelamuboksi Viinistus väljagi, kuid siis sekkus asjade käiku tema kodulaenuhaldur Coop Pangast: „Ta rääkis mulle EISi kodu ja renoveerimislaenu käendusmeetmest. Ütles, et kuna ma otsin maale just nimelt kodu, siis kvalifitseerun sellele ja saaksin osta korteri asemel maja.“
Edasi läks nagu ikka – inimene plaanib, jumal juhatab ja saatus segab vahele. Harjumaa kinnisvarakuulutusi kammides jäi Aikile juba mitmendat korda otsingutulemustes ette üks maja: „Klõpsasin lõpuks lingil,

pildilt vaatas vastu ümara akna, kõrge viilkatuse ja päikeseküllase otsaverandaga klassikaline Eesti äärelinnamaja. See ümar aken võlus mind kohe ära ja võtsin müüjaga ühendust.“
Maja nagu muuseum
Maja esimest korda vaatama minnes sattus ta aga hoopis muuseumi. „Sa ju oled näinud vabaõhumuuseumi kolhoosimaja?“ küsib ta ja kirjeldab oma elamust: „See oli täpselt samasugune! Isegi väike puust kapakujuline soolatops oli pliidi serval! Padjad diivanitel, lapsepõlvest tuttavas stiilis mööbel, isegi pesu oli kappides ja riided nagis. Täielik muuseum! Tagatipuks leidsin veel kaks kilekotitäit Maaja ajakirju ka!“ Maja ajalugu osutus aga parajaks seiklusfilmiks. Kunagi kuuekümnendatel ehitati see kellegi
koduks. Millalgi sattus see pankrotivara hulka. Sealt soetas selle endale eelmine omanik, kes nüüd pikalt tühjana seisnud elamut edasi müüs. „Kusjuures kohtumisel selgus, et ma tean seda müüjat,“ lisab Aiki. Kuid maja vajas vundamendist katuseharjani renoveerimist. Ja see ei tõotanud tulla sugugi odav. Aikil olid küll korteri müügist saadud raha ja säästud, kuid ikkagi tuli puudu. „Olin just teinud läbi ränga läbipõlemise ja võtnud ette karjääripöörde kõrgepalgalisest juhist tavaliseks õpetajaks, lisaks olen üksi ja üle viiekümne. Selline inimene, keda pangad eriti tõsiselt ei võta. Seega oli EISi käendusmeede mulle vägagi abiks, et saada kokku uue kodu renoveerimiseks vajalik raha,“ tunnistab Aiki. Renoveerimist oli pehmelt öeldes omajagu. „Seinapalgid



jäid samad, kõik muu tuli uuesti teha. Tagatipuks selgus, et veranda on omal ajal valesti ehitatud ja seetõttu väga suurte veekahjustustega. Niisiis oli vaja see maha lammutada, et õigesti uus asemele ehitada,“ toob Aiki eraldi välja ootamatu üllatuse, milletaolised võivad oodata iga vana maja renoveerijat pruunikashalli krohvi või helehalli silikaattellisvoodri all.
„Ja tead: mulle meeldib siin Loksal kodu omada. Tallinnas käin ainult tööl, siin on lähedal nii meri, männimets, toidupood kui ka toredad naabrid. Üks alles ulatas üle aia kurke ja tomateid jutuga, et võtavõta, sul ju omal veel kasvuhoonet pole,“ on Aiki saatuse või siiski oma laenuhalduri sekkumise tulemusega ümmarguse aknaga majas rahul.
EIS-i laenukäendusmeede maarahvale
Info ja tingimused lühidalt:
Käenduse summa: kuni 150 000 €
Käenduse ulatus: kuni 80% laenusummast
Käendustasu: 1% aastas tagatise jäägilt
Laenusumma: kuni 90% ostu ja/või renoveerimise maksumusest, aga mitte rohkem kui 200 000 €
Omafinantseering: vähemalt 10%
Vara väärtus: peab katma vähemalt 25% laenusummast
Piirkonnad: väljaspool Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa linnu ning alevikke (erandina Ardu, Habaja, Loksa, Rummu, Ämari, Kallaste, Alatskivi, Rannu, Rõngu)
Taotlemine: panga kaudu
Lisatingimus: käendusega ostetud või renoveeritud eluaset ei tohi välja üürida
Vaata lisa: eis.ee/maapiirkonna-eluasemelaenu-kaendus/
Näide:
Krediidivõimeline klient soovib osta 25 000 € maksva maakodu ja renoveerida seda 75 000 € eest. Omafinantseering on 10 000 €. Pank pakub laenu 90 000 €, millest EIS käendab 80% ehk 72 000 €.
Tulemus: klient saab oma maakodu korda teha, ilma et peaks otsima täiendavat kinnisvaratagatist.
Tegemist on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse finantsteenusega. Tutvu tingimustega ja vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.
SOODSAIMA
HINNAGA
PRÜGI VASTUVÕTT
Saaremaal
VANAMETALLI
kokkuost
TASUTA VANARAUATAKSO LAMMUTUStööd
vanametall.ee tel 5566 9921




















Tähelepanu! Tegemist on limonaadiga.
Saaremaa, Muhu ja Ruhnu on paigad, kus aeg justkui tardub ja venib, kuid elukvaliteet tõuseb. Eesti saared on koduks neile, kes otsivad rahu, kogukonda ja tähendusrikast elu. Siin kohtuvad maalilised kadakased rannad, kiviaiad, lummavad päikeseloojangud ja inimesed, kes loovad koos midagi erilist. Saar ei ole pelgalt suvituskoht – see on elustiil, mis pakub võimalust päriselt kohal olla.

Just selle mõttega on loodud „Meile elama“ nõustamine, mis aitab inimestel Saaremaale, Muhusse või Ruhnu kolimise teekonda lihtsamaks ja meeldivamaks muuta. Teenuse eesmärk on pakkuda tuge neile, kes kaaluvad saarele elama asumist – olgu selleks noored pered, tagasipöördujad või ükskõik kes, kelle süda kutsub saarele.
Teenuse konsultandi ehk rahva seas tuntuks saanud sisseviskajana tegutseb Kädi Alt, kelle enda lugu on ehe näide sellest, kuidas Saaremaa võib saada päris koduks.
„Olen sündinud Tartus, kasvanud Haapsalus, õppinud ja töötanud Tallinnas.
Oma senisest elust viimased üheksa aastat olen elanud Saaremaal. Saarele pikemalt elama asumine polnud minu teadlik valik, vaid pigem paarikuune plaan, lühike sissehüpe. Aga. Ma tulin ja enam ära minna ei tahtnud. Minu jaoks on Saaremaal elamine elustiil ja mulle see meeldib –siin on aega justkui rohkem ja
seda eelkõige kõige olulisemale ehk kodule ja iseendale. „Meile elama“ teenuse konsultandi töös aitab minu enda saarele kolimise teekond väga hästi mõista kolimisel ette tulevaid takistusi just info kättesaadavuse näol. Saarel liigub väga palju olulist infot inimeselt inimesele. Mäletan väga hästi, et millises kohas ma keset küla seisma jäin ja mõtlesin, et oot, kus ma lapse lasteaeda saan panna, millised on töövõimalused või kuskohas ma tantsutrenniga liituda saan. Kindlasti saavad paljud inimesed kogu vajaliku info otsimisega ise hakkama, aga ühe aasta sel ametil töötanuna näen, et teenus on õigel kohal, sest inimesed pöörduvad siia info saamiseks,“ räägib Kädi. Saaremaa valla teenus „Meile elama“ on algatatud eesmärgiga meelitada Eesti suurimale saarele ja ka Muhusse ning Ruhnu uusi elanikke ja tööjõudu. Teenus pakub mitmesuguseid tugiteenuseid ja võimalusi uustulnukate sujuvaks kohanemiseks meie elukeskkonda ja integreerumiseks kohalikku kogukonda. Teenuse fookus on Saaremaa, Muhu ja Ruhnu jätkusuutliku arengu ning elujõulisuse tagamine. Selle teenuse olulisusest ja vajalikkusest saadi aru, kui käidi sama teenusega tutvumas Taanis Bornholmi saarel. Saaremaa ja Bornholmi vahel on pikaajalised ja tugevad sidemed, mis ulatuvad aastakümnete taha. Mõlemal saarel on sarnased väljakutsed ja võimalused, mis on seotud saarelise eluoluga, sealhulgas elanikkonna vähenemise pidurdamise ja majanduse mitmekesistamisega.

Bornholmi edukas projekt „Uustulnuka teenus Bornholmis” (tlk „Uustulnuk Service Bornholm“) on inspiratsiooniallikaks Saaremaa projektile „Meile elama“. Bornholmil on kõnealust projekti edukalt läbi viidud juba üheksa aastat. Selle aja jooksul on aidatud saarele elama asuda üle 4000 inimesel. Bornholm on olnud ka eeskujuks projektides, mis on keskendunud saare arendamisele ja uute elanike saarele meelitamisele. Praegu on Taanis enamik piirkondi Bornholmi eeskujul sama teenuse avanud, mis tähendab, et selline teenus on vajalik. Lisaks saab öelda, et mitte midagi tegemine olukorra muutmiseks oleks väga vale. Saaremaa vald on õnneks otsustanud midagi teha, vähemalt proovida. Ja selge, et teenus peab saama areneda ja täiustuda nii nagu Bornholmil, et rääkida, kas see toimib või mitte. Praegu juba paistab numbrite pealt, et õnneks toimib.
„Meile elama“ –tee uue elu alguseks Saarele kolimine võib tunduda keeruline – kust leida elukoht, kas on tööd, kuidas leida lasteaia või koolikoht? Just nendele küsimustele aitab vastuseid lei
da „Meile elama“ teenus. Kädi Alt ja tehnilise toe spetsialist Helena Putnik on olemas, et pakkuda tuge igal sammul.
Teenus pakub: n elukoha leidmise konsultatsiooni – olgu sooviks korter või maja linnas või maal; n töövõimaluste tutvustust –Saaremaal on kasvav vajadus hariduse, tervishoiu ja teeninduse valdkonna töötajate järele; n abi toetuste taotlemisel –näiteks sotsiaaltoetuste või hajaasustuse programmide puhul; n kogukonda sisseelamise tuge – tutvustatakse kohalikke üritusi, seltsielu ja võimalusi osaleda; n jm.
Teenuse kaudu on juba mitmed pered leidnud tee Saaremaale. Kädi meenutab esimest ametlikult programmi toel kolinud peret: „Neil oli kindel soov tulla, aga vajati abi toetuse taotlemisel. See näitas, kui oluline on isiklik tugi ja juhendamine.“
Lisaks on saarlased Facebooki usku ja seda kõige paremas mõttes. Neil on iga asja jaoks grupp, kust vajalik info siis vas

tava teenuse või toote kohta kätte saada. Või lihtsalt kirjutad, et „vajan abi sel teemal“ ja kohe saadki abi. Aga kui sa tuled mandrilt, siis sa ju ei oska kohe õiget Facebooki gruppi üles leida. Aitame ka siin.
Miks on Saaremaal lihtsalt super elada? Saaremaa pakub midagi, mida mandrilt tihti ei leia. n Saarelisus kannab endas mitmetasandilist tähendust. Üks, mis saart mandrist eristab, on geograafia. Ja just geograafiline mõõde annab järgmised tasandid – elustiili, kogukonna ja maailmatunnetuse erinevuse. See, et sa ei saa kohe oma mõttele järgneda ja mandrile tormata, sest pead arvestama praamide ja lennuki graafikuga, tõmbab super hästi elu kiiruse maha. See on just midagi sellist, mis teeb saarel elamise eriliseks. n Rahulik elukeskkond – liiklusummikud puuduvad, linnas saab liikuda jalgsi või rattaga. Linnast väljaski on liiklus rahulik. Kui näed kihutajat, siis tead, et sõiduk on mandrilt või oma küla noor, kel soov maailmale sõiduoskusi näidata. Kogu maailma kiire ongi mere taga. n Looduse lähedus – meri, metsad, rabad – need ei ole kauged sihtkohad, vaid osa igapäevaelust, käeulatuses. See inspireerib, rahustab ja annab energiat. Saarel on loodus alati kohal. n Kogukond – inimesed tunnevad üksteist, toetavad ja loovad koos. Saarelisus tähendab tugevat kogukonda. Inimesed tunnevad üksteist, tervitavad tänaval, aitavad ja hoolivad. Siin ei ole anonüümsust – on päris suhted. Kui keegi vajab abi, siis ei jää ta üksi. Saarelisus kasvatab iseseisvust. Kuna kõik ei ole kohe käeulatuses, õpitakse ise lahendusi leidma, looma ja kohanema. Saaremaal on palju ettevõtlikke inimesi, kes loovad oma töökohti, kogukondi ja algatusi. See
on saare vaim – tegutsemine ja hoolimine.
n Haridus ja tervishoid –lasteaia järjekorrad on lühikesed või olematud, koolide tase on kõrge ja head koolid asuvad igas piirkonnas. Saarel asub maakonna haigla, kus kvaliteetne arstiabi on kiiresti ja lihtsalt kättesaadav.
n Kultuur ja üritused – kontserdid, teatrid, sport – igal nädalal toimub midagi. Ja toimub nii palju, et sa lihtsalt pead valima, sest kõike ei jõua ära tarbida.
Saarelisus tähendab kultuurilist eripära – oma murre, kombed, traditsioonid. Saarte identiteet on tugev ja eriline. Siin hoitakse pärandit, aga ollakse ka avatud uuele. See tasakaal loob ainulaadse kultuuriruumi.
Saaremaa on ka kaugtöö paradiis – kiire internet (praegu küll põhiliselt linnas, aga liigume sinnapoole, et terve Muhu ja Saaremaa oleksid kaetud), rahulik keskkond ja inspiratsioon loodusest loovad ideaalsed tingimused distantsilt töötamiseks.
Kädi kutse: tule saarele elama!
„Kui saared kutsuvad, siis tasub sellele kutsele vastata,“ ütleb Kädi. „Meie teenus on loodud selleks, et saartele kolimine oleks lihtne, turvaline ja rõõmus kogemus. Kui tunned, et Saaremaa, Muhu või Ruhnu võiks olla sinu uus kodu, siis võta meiega ühendust – aitame sul unistuse teoks teha.“
Sinu uus elu saarel algab siit: minusaaremaa.ee.
Ligi 26 000 elanikuga Saue vald sündis praegusel kujul 24. oktoobril 2017, kui ühinesid Saue linn ning Kernu, Nissi ja Saue vald. Nüüd on Saue vald Eesti mandriosa rahvarohkeim vald pindalaga ligi 630 ruutkilomeetrit. Saue vald ulatub ühelt poolt Tallinna piirile, teiselt poolt sirutub oma Turba kandi väikeküladega poolele teele Haapsallu ning HaibaKernu kandiga Pärnu suunal Raplamaani. Siin on hea elada –pealinn on lähedal, samas oled kauni looduse ja eheda külaelu keskel.

Saue vallas asuvad Saue linn, Laagri, Riisipere ja Turba alevik ning 50 omanäolist ja huvitavat küla. Saue vald on elamiseks hea koht, sest vaid paarikümne kilomeetri kaugusel pealinnast leiab täitsa eheda külaelu ja kauni looduse, mis on kontrastiks linnalähedastele kiiresti kasvavatele elamu ja äripiirkondadele.
Valla „pealinnaks“ on Saue linn. Lisaks hubasele aedlinnale ja kasvavale ettevõtluspiirkonnale asub siin 2020. aastal valminud uus vallamaja. Täispuidust hoone on pälvinud ohtralt tähelepanu ja valitud aasta parimaks puitehitiseks Eestis. Konkursil „Harjumaa kaunis kodu 2024“ sai see esikoha ka ühiskondlike objektide kategoorias. Saue linnas on ka Euroopa põhjapoolseim looduslik tammik.
Saue valla vaieldamatult kõige olulisemaks eeliseks on asukoht – paiknemine Tallinna lähedal ning ühtlasi hästi toimiv transpordivõrgustik, heade raudtee ja maanteeühendustega. Saue valda läbivad riiklikult suure tähtsusega ja mugavad transpordikoridorid: Via Baltika, Tallinna ringtee ja Paldiski maantee.
Kuidas meile tulla?
Tule rongiga! Saue linna ja Laagri aleviku ning Tallinna vahel käib rong päevas mõlemal suunal ligikaudu 40 korda. Turbasse saab kas Tallinnast, Keilast, Sauelt või Riisiperest – rongisõit on elamus!
Lisaks asuvad nii Saue, Urda, Valingu, Laitse, Turba ja Padula raudteepeatuses ning Riisipere raudteejaamas pargijasõida


parkla, nii et tasub auto ära parkida ja avastada valda jalutades. Saue vallas on 135,7 kilomeetrit kergliiklusteid. Laagri ja Saue piirkonnas on võimalik kasutada ka renditõukerattaid.
Mitmekesine tööpõld
Töötame vallana järjepidevalt selle nimel, et luua kohalikul tasandil atraktiivseid töökohti ja tagada rohelised ning sujuvad
transpordivõimalused neile, kes töötavad koduvallas ja väljaspool Saue valda.
Paikne elanikkond, kes on oma kodukohaga rahul, on tööandjale suurim väärtus. Kodulähedane töökoht on mugavus, mille nimel ja jaoks igapäevaselt tegutseme. Meie vallaelanike kõrge haridustase kutsub erialaseid oskusi ja teadmisi väärtustavaid investoreid, kellele vald soovib olla heaks partneriks. Meie soov on, et inimestel oleks võimalik leida endale sobiv töökoht just oma kodukoha lähedal, luues selleks sobiva profiiliga töökohti.
Meil on mitmekesised tööstuspargid, mis sobivad ettevõtluseks erinevates valdkondades, pakkudes ka erineva profiiliga töökohti. Tugevad sektorid ettevõtluses on toiduaine ja masinatööstus, põllumajandus,

Saue vald ulatub
logistika ja transport. Vallas asuvad teiste hulgas ühed Eesti suuremad toiduainete tootjad Kadarbiku talu ja Balsnack, mahepõllumajanduslik Saida farm, kalatoodete tööstus M.V.Wool, Rimi logistikakeskus ja Balti maade suurim andmekeskus Greenergy Data Centers. Saue valla ettevõtluskeskkonda on usaldanud mitmed välisinvestorid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Näiteks metallitootja Fors MW, pagaritööstus Lantmännen Unibake Estonia, meditsiiniseadmete tootja Karl Storz ja tööriistamüüja Makita on vaid mõned ettevõtted, kes on teinud olulisi investeeringuid ja panustanud Eesti ja meie valla majandusse. Arusaadav, sest maanteetransport Euroopasse käib paljuski läbi just meie valla.
Asukoht on meie tugevus
Kõik äriliselt vajalikud ja olulised sihtkohad on meist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel.
n Paldiski sadamasse 31 kilomeetrit
n Tallinna sadamasse 25 kilomeetrit
n Muuga sadamasse 40 kilomeetrit
n Tallinna lennujaama 20 kilomeetrit
n Rongisõit Sauelt Tallinna kestab umbes 25–30 minutit.
n Rongisõit Sauelt Paldiskisse kestab umbes 35–40 minutit.




ja uudishimulikud alpakad.
Alpakafarm on tõeline nunnumeetri purustaja.
Mis meil on?
Mõnuste külas asub tore väike Ristema talu muuseum, mis on võtnud endale südameasjaks kasvatada kogukonna liikmete teadmisi taluarhitektuurist ja hoida alles meie esivanematele kuulunud esemeid. Kui väärtustad pärandkultuuri, siis see muuseum on sinu jaoks.
Jõgisool ja Hüürus saab forelli püüda ning Hüürust leiab ka hubase vanasse vesiveskisse ehitatud restorani. Laitses asub LaitseRallyPark – see on elamustest tulvil teemapark, mis annab adrenaliinilaksu soost ja vanusest olenemata.
Laagris juba igav ei hakka Laagris on peredele hulgaliselt põnevaid tegevusi, mis tagavad meeldejääva külastuse. Põnevat elamussporti saab harrastada Laagri skatepargis ja Alliku pumptrack’il.
Laagri alevikku läbib kaunis Pääsküla jõgi, mille kallastel on mõnus vaba aega veeta ja miks mitte ka Jõekääru pargis piknikut pidada. Laagri on pallimängude paradiis. Jalgpallisõbrad saavad kaasa elada Laagri Arenal koduklubi Harju JK Laagri mängudele. Ära ei ole unustatud ka tennisesõpru, sest Laagri Tennisekeskuses on neli kõva ja neli vaipkattega siseväljakut ning kuus saviliivaga väliväljakut.
Kui pärast kõike seda veel energiat üle jääb, saab imetleda kaunist Teemandi pargi promenaadi, mis on oma nime saanud neljakordse riigivanema, Eesti prokuratuuri rajaja, põllumeeste kogude juhi, Tartu ülikooli audoktori ja advokaadi Jaan Teemandi järgi.
Puhka kauni looduse keskel
Puhata saab Saue vallas ka. Vanamõisa karavanipark on mugav ja turvaline linnalähedane

peatuspaik autoturistidele, kus saab aja maha võtta ning loodust nautida – ärgata hommikuse linnulauluga ning veeta õhtu päikeseloojangut imetledes. Suvel toimub Vanamõisal karavanimess CaravanFest, talvel on jällegi avatud jõulumaa. Puhkuseks on pakkuda veel kauni järve kaldal asuv Kernu mõis ja Keller SPA, kus saab aadlimeeleolu kätte nii kohvikust kui ka hotellitubadest. Kernu paisjärve keskel asub ligi poole hektari suurune Kotzebue saar, kuhu on maetud endiste mõisaomanike pereliikmeid. Igaaastasteks kevadekuulutajateks on paisjärvel saanud Eestis üsna haruldased laululuiged. Laitse lossist õhkub romantikat ja aastasadadetagust väärikust. Laitses on veel teinegi hingega maja – skulptor Tauno
kodu ja ateljee Laitse Graniitvilla, kus sünnib kunst ning elu kunstis!
Kaunid mõisad leiab veel Ääsmäelt ja Sauelt. Need pole küll külalistele avatud, aga väljast kaunid vaadata siiski. Uhkeks vaatamiseks on kujunemas Riisipere mõis, mille renoveerimisega omanikud juba aastaid vaeva näevad.
Nina nagu Nissi kiriku torn!
Riisipere alevikus asub Nissi Maarja kirik. Sihvaka torniga pühakojas on stiilne pseudogooti sisustus ja kunstiväärtuslikud maalid. Kiriku aeda on maetud Stackelbergide, Bistramite ja mitmete teiste kuulsate suguvõsade liikmeid. Kiriku järgi on tekkinud ka kõnekäänd „nina pikk nagu Nissi kiriku torn“. Nissi Kirikumuusika Festival toob Saue

valda kõrgtasemel klassikalise muusika.
Avasta Saue valda matkates
Looduseimetlejaid kutsub kindlasti Valgejärve matkarada oma hunnitute järvesilmadega. Saue vallas on mitu suuremat looduskaitseala, mis pakuvad avastamisrõõmu igale loodushuvilisele: Alema, Orkjärve, Linnuraba, Ruila, SuureAru ja Tagametsa. Maastikukaitsealadest Lümandu ja Valgejärve. Kaitsealused on Haiba, Kernu, Laitse, Munalaskme, Riisipere ja Saue mõisa park ning puistutest Saue ja Valingu tammik.
Loomafännid leiavad Saue vallas rohkelt tegevust Saue vald on tõeliselt hea koht ratsaspordi armastajatele. Tuula külas on hobuseid rohkem kui
inimesi ja seal asub ainuke hipodroom Eestis, kus korraldatakse traavivõistlusi. Ruilas asub tipptasemel võistlussporditall, samuti mitmed ratsatalud, kes tegelevad hobuturismiga harrastajatele ning lastele, nt Hobuteenused OÜ ja VanaPärna tall ning Kalaoja talu. Muumioru Alpacafarmis saab aga kohtuda imevahvate ja sõbralike alpakadega. Saue vallas toimub toredaid suursündmusi aasta ringi
Saue valla mitmekesine kultuurielu pakub elamusi nii kogukonnale kui ka külastajatele. Vallas toimub aastas ligi 400 erinevat ja mitmekülgset kultuurisündmust.
Väga populaarsed on kohvikutepäevad. Juulis aset leidev Laagri kohvikutepäev on kuju
nenud aastate jooksul tõeliselt toredaks kogukonnaürituseks. Augustis tähistatakse suurejooneliselt aga Saue linna sünnipäeva, avatud on toidutänav ja koduseid hõrgutisi pakuvad mitmed kohalikud kodukohvikud.
Miks kolida Saue valda?
Valla linnalisemates piirkondades tunned, et oled justkui linnas, aga ka linnast väljas, sest elutempo on pealinnaga võrreldes mitu tuuri rahulikum. Samal ajal on ühendus terve Eestiga väga hea tänu raudteele ja suurtele maanteedele. Maapiirkondades on olemine vaikne, samas on ergas ja kaasahaarav kogukonnaelu garanteeritud. Meil on visioon: „Küla elab, maa toidab, linn toetab – meie ühendame“. Saue vallas hoolitakse inimestest, hoitakse loodust, toetatakse üksteist ja ollakse avatud uutele võimalustele. See tähendab ka avatust koostööle ja uuenduslikele ideedele ning ettepanekutele. Saue vald hoiab alati oma uksed valla ja on kõigi jaoks olemas.
n 11 lasteaeda, 7 põhikooli, 1 riigigümnaasium n 9 raamatukogu n 25 974 inimest n 309 444 729 ruutmeetrit metsa n 320 kilomeetrit riigimaanteid, 790 kilomeetrit vallateid, 135,7 kilomeetrit kergliiklusteid n 54 asustusüksust n 70% valla elanikest elab vähem kui 20 kilomeetri kaugusel Tallinnast, umbes pooled neist linnalises piirkonnas.




















MEIL ON MITMEKESISED VÕIMALUSED ELAMISEKS ÜHEJA KAHEKOHALISTES TUBADES.






Kooli 10, Helme alevik, Tõrva vald, Valgamaa





NOVEMBRIS:
Neljapäeviti kella 10–16 (13.11; 20.11)
Laupäeviti kella 11–18 (15.11; 22.11; 29.11)
DETSEMBRIS:
Neljapäeviti kella 10–16 (04.12; 11.12; 18.12)
Laupäeviti kella 11–18 (06.12; 13.12; 20.12; 27.12)
PILETIINFO:
Pääse 4 €
Sooduspääse 2 €
(õpilane, üliõpilane, pensionär)
Grupipääse 40 €
(kuni 20 külastajat)
Grupi sooduspääse 20 €
(õpilased, kuni 20 külastajat)
Info telefonil 5661 8878



PõhjaSakala vald on looduslähedane ja kogukonnakeskne paik, siin on kultuuri ja elurõõmu. Ajaloolises Olustvere mõisas saad selgeks ameti, mida Eestis kusagil mujal ei õpetata. Ka valla veerel, Kõpus, oled alati oodatud ja hoitud – sind kostitatakse seal soojalt ja maitsvalt. Ihu ja meel vii tasakaalu Soomaa ilu peegeldavas hubases spaas, valla südames SuureJaanis.
Suure-Jaani Tervisekoda –heaolu ja looduse meka Eesti südames
Keset Eestimaa rohelust, SuureJaani järve kaldal, on paik, kus meeled rahunevad ja stress taandub. Siin seisab kirik, väärikas ja pühitsetud, teisel kaldal peegeldub järvevette Tervisekoda – heaolu ja tervise sümbol, eemal kärast ning üleliigsest tarbimisest. Siin sulavad üheks väärtuseks keha ja meeled, ajalugu ja tänapäev, loodus ja inimene, töö ja puhkus. Siit algavad ka Soomaa põhjapoolsed väravad – uks metsikusse loodusesse, kus saad kogu kopsumahuga hingata.
„Tervisekoda on soe ja hubane. Siin on ehedust ja heaolu, mis sünnib ümbritsevast loodusest, veest ning vaikusest. Meil koged seda, millest suurte spaade kunstlikus maailmas on tihti puudu – päris looduses olemise tunnet. See toetab su tervenemist ja hing saab rahu,“ ütleb juhataja Tiina Sarapuu Tervisekoja pastelsetes toonides ja looklevas stiilis sisekujundus on valminud imelise Soomaa ainetel.
Tervisekoda on kaasaegne ja mugav heaolukeskus, kus on kõik vajalik, et pausi võtta ning taastuda. See on inimsõbralik ja innovatiivne paik, kus saab töötada ning puhata korraga. Külastajaid ootavad täismõõdus kolme rajaga bassein, soojad saunad, lõõgastusalad ja ruumid seminariks, koolituseks, kontserdiks või eriliseks tähistamiseks. Maja südames asub Hü
passaare seminariruum ligi 70le. Väiksem, Karuskose ruum sobib jooga- ja pilatesetreeninguks või sünnipäevapeoks.
Tervisekojas saab korraldada ettevõtete suve- ja talvepäevi. „Oleme paindlikud ja valmis korraldama sündmusi (ka toitlustusega), mis aitavad kaasa nii kogukonnaelule kui ka paeluvad turiste,“ märgib Sarapuu. Samas majas tegutsevad ka pere ja hambaarst, füsioterapeut, massöör ja ilusalong – kogu perele tõeline tervise kodu. Olgu eesmärgiks töö, puhkus, treening või lihtsalt koosolemine, iga külastaja leiab siit endale sobiva rütmi ja ruumi – kõik on oodatud!
Olustvere Teenidus- ja Maamajanduskool on unikaalne õppepaik
Kes ei teaks Olustvere poiste põldu, mis Imaverest Viljandisse sõites teeserva jääb? Või kuulsat hoidistemessi, mis sai tõuke Eestile lajatatud suhkrutrahvist? Kunagisest turundustrikist on saanud teeviit paigale, kus kooliharidust on edendatud juba rohkem kui sada aastat. Kui 1920. aastal paigutati Olustvere mõisa Eesti Aleksandrikool, siis praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool tegutseb uues koolihoones 40 aastat. Sellest 32 aastat koos vallale kuuluva põhikooliga. See on hea näide, kuidas taristut tõhusamalt kasutada.
„Meil on hea meel, et oleme suutnud ajaloolist järjepidevust hoida: saanud mõisahooned kasutusele võtta, seda unikaal

set kompleksi siin säilitada ning ka edasi arendada ja oma õppekavadega siduda. Kui maapiirkondades inimeste arv igal pool väheneb, siis Olustveres on praegu ligi 300 põhikoolijärgset õppijat ja 450 täiskasvanud õppijat,“ märgib koolijuht Arnold Pastak rõõmsalt. Tema kinnitusel saab Eestis ainult Olustveres õppida mesindust ning toidutehnoloogia valdkonnast piima ja joogiõpe on samuti ainult selles kutsekoolis. Lisaks õpetatakse põllumajandust, lihatehnoloogiat, kokandust, turismi, raamatupidamist, rahvuslikku käsitööd.
Mõisapargis saab käia jalutamas, vaadata koduloomi ja linde. „Nii avatud talude päeval kui ka hoidistemessil pakume huvilistele võimalust sõita moodsa põllutehnikaga ning uudistada meie hooneid. Turismiõpilased viivad gruppidele läbi mõisatuure ja korraldavad jõulumaad,“ ütleb Pastak. Ka tema ise on Olustveres kunagi kooliteed kõndinud ja näinud, kuidas suureks sirgunud marakrati poeg või tütar Olustvere kutsekooli edukalt lõpetab.
Noored pered tulevad maale päriseks
Armas ajalooline maja Kõpu keskel ootas head peremeest üsna pikalt. Kaks aastat tagasi

külameierei ära ning kolisid koos kolme lapsega PõhjaSakala valla serva päriselt elama. „Pakume inimestele häid emotsioone,“ ütleb pere, kes kostitab hubases Soomaa Meierei kohvikus isuäratavate pirukate, hõrkude koogikeste, eriliste suppide ja joogimenüüga, millest leiab näiteks sügisese kõrvitsalate. Ettevõtliku pere tegemised on Kõppu toonud mõnusat elevust ja pälvinud tähelepanu ka kaugemalt tulijate seas. Lähiajal ehitatakse külastajatele ilusamaks kohvikuesine väliala ja avatakse taluturg. Oma pöördelist elumuutust on Gundo ja Anary pere kirjeldanud kui „linnavurlede kolimist maale“, et alustada mingi elustiiliettevõttega. Kuid paiga valik olevat olnud pigem juhus (aga tundus õige). „Muidu ju maalt pigem minnakse, aga siis tulevad ühed ja püüavad elu siin rohkem käima tõmmata. See mõjub. Meid on hästi soojalt vastu võetud ja tundub, et meie tegemisi siin hinnatakse. Inimesed aitavad meid igati,“ kommenteerib Gundo väärtusi, mis on maal elades tähtsamad kui raha.
Hiiglaslikku ärikasumit pisikesest kondiitripagarikoja tegevusest tema sõnul otsida ju





ei tasu, aga Kõpu kogukonda on Roosve pere väga hästi liitnud. Gundo ütleb ka seda, et kui enne kohalikke valimisi kuuled ja näed meediast alati ühe või teise paiga kohta kirumist ning poriloopimist, siis kõik pole päriselt selline, nagu ajalehest loed. Nemad pole maale kolimise otsust kahetsenud, kuigi esimesel aastal hoiti nö tagaust igaks juhuks siiski paokil. Ta ütleb veendunult, et elu Kõpus on tegelikult vägaväga mõnus: „Asju ajada on lihtne, kõik on käejala juures. Helistad, räägid, kohe saad asjad aetud. Tartu linnas asjad kindlasti niimoodi ei käi.“
Väga oluline oli kolimisotsuse langetamisel see, et lapsed saaksid lähikonnas hea koolihariduse ja Kõpus on pere arvates imeline mõisakool: „Kõik meie kolm last käivad Kõpu Põhikoolis ja sinna mahub lapsi veel! Igaüks saab oma kodukohta muuta! Ja muuta selliseks, nagu tahame. Väikeses kohas on seda isegi lihtsam teha, sest mõju on suurem. Viskame ise nalja, et kasutage meid rohkem ära!“
Väikeses koolis õppida on privileeg
Üsna sarnane maale maandumise lugu on ka Kõpu Põhikooli juhi Allar Liibergi perel, kes kolis lastega Tallinnast Kõppu elama kolm aastat tagasi. Ka neid on kogukond esimesest päevast peale soojalt vastu võtnud ja Liibergid ise peavad külaliikumist oma laiendatud pereks. „Eneseteostuseks on meie vallas
tohutult ruumi. Igavlemiseks pole aega ja ägedatele ideedele ei protesti keegi vastu,“ ütlevad nad.
„Olime aastaid unistanud rahulikumast elutempost ja ühel hetkel sattusid tähed ritta. Aeg oli küps,“ ütleb pereema Ann Lind-Liiberg, kelle meenutusel hüpati esialgu küll tundmatusse. „Esimese talve elasime üle üksiku töökorras ahjuga ja kaevult ämbriga vett tuues. Kuid see kõik oli peret meeletult ühendav ja tagantjärele supermälestus.“ Kõpus tead Anni kogemusel alati, et abi on kõne kaugusel. See ongi rahu ja ilusa looduse kõrval põhiline, et inimestena ollakse üksteise jaoks olemas.
Kõpu koolijuht ja arvutiõpetuse õpetaja pereisa Allar lisab omalt poolt, et nende väikeses koolis saavad kõik õpilased palju enam tähelepanu ja seega leiavad palju suurema tõenäosusega ka oma kutsumuse. „Neid märgatakse lihtsalt kiiremini, milleks suures koolis võib kuluda aastaid. Lapsevanemana vägaväga soovitan maale kolida ja kinkida oma lastele võimalus (vähemalt põhikooliastmes) õppida väikeses koolis. See on tohutu privileeg. Ja tegelikult ka mugavus vanematele, kui kogukond aitab lapsel silma peal hoida,“ ütleb ta. Mitmed õpetajadki on jätnud elu suurlinnas ega kipu sinna tagasi. Laste huviringid on PõhjaSakala vallas valdavalt tasuta ja ka suviste lastelaagrite tasu tundub peredele jõukohane.


Soovid teha põneva ja nostalgilise ajarännaku Eesti piimanduses? Eesti Piimandusmuuseum Imaveres on selleks õige paik. Peale näitusesaalide saad ringi vaadata 100 aasta vanuses meiereis ning kohtuda isegi elusuuruses lehmaga.
Tule Eesti Piimandusmuuseumi, et tutvuda Eesti piimanduse ajalooga ning osaleda töötubades, kus saad teada uut ja põnevat piimast.
• Jäätise töötuba • Kohukese töötuba • Või ja karaski töötuba • Sõira töötuba
Programm sisaldab ekskursiooni muuseumis ja töötuba. Omavalmistatud toitu maitstakse.
Grupi miinimumsuurus alates 8 osalejast, maksimum 40 osalejat. Programmi kestus 90 minutit.
Aja broneerimiseks kirjuta: info@piimandusmuuseum.ee või helista telefonil 503 3886 või 389 7533 piimandusmuuseum.ee



Järvamaa suurim kõrts asub
Imaveres – Tikupoisist 1,5 km
Tallinn-Tartu maanteelt Viljandi poole.


PAKUME PARIMAT TEENINDUST JA ALATI MAITSVAID KODUSEID TOITE.
LÕUNAPAKKUMISED E–R 11–15!
Meie kuller toob toidud kohale
VEDU TASUTA!



Tasuta vedu hetkel Imaveres ja Võhma, Kõo ning Viljandi suunal. Kokkuleppel ka teised suunad!
Grupilõunad, grupiüritused, teeme nii pulma- kui ka peielaudu!
Helista ja telli toidud e e alates E–R 8–10
Kuller sõidab välja kell 11
Telli tel 5687 3715
Kõrts on avatud E–R 11–18
20.12
Hellad Velled koos jõuluteemalise
õhtusöögiga!
Hind 15 €
Laudade broneerimine tel 5687 3715

Imavere.krts ImavereKorts imavere_korts imaverekorts@gmail.com


Sobiv koht üleriiklike seminaride, koolituste




Viis maja: Türi kultuurikeskus ja rahvamajad Väätsal, Oisus, Kabalas ja Kärus, erinevad ruumilahendused, nüüdisaegne tehnika, toitlustusvõimalus, tasuta parkimine.







Soodne asukoht Kesk-Eestis, Hariduse 1, Türi. E–N 10–19, R–L 10–15 ja sündmuste toimumise ajal tel 5340 1397 • info.kultuur@tyri.ee tyrikultuurikeskus.ee







Sind ootavad jõuluprogrammid koolidele, firmadele, peredele, humoorikad elamusretked, vahva tubane programm, käsitöö õpitoad, peoruumid, saunad, seminariruumid, 18 rajaga minigolfiväljak, suvel kämpingud, alati hea toit ja veel parem seltskond!
Asukoht: Kilpmaa, Müüsleri küla, Järva vald, Järvamaa Info: kilplased@gmail.com 5191 4282 kilplased.ee Kilplaste teemapark
Eestimaa südames asuv Järva vald on suur ja hajali: 1223 ruutkilomeetril elas selle aasta 1. jaanuari seisuga 8508 inimest. Vallas, kus kindlat keskust pole, on üks alev, viis alevikku ja sada küla. Neist ühes äärekülas – Päinurmes on elanikke 136, ümbruskonnas veel ligi sadakond. Need arvud on püsinud aastaid (näiteks seitsme valla ühinedes aastal 2017 oli Päinurmes elanikke 140).
Kõigi eelduste kohaselt pääseb pisikesest Päinurmest Järva vallavolikogu uude koosseisu koguni kaks küla esindajat: Arvo Imsi ja Katrin Merisalu (teadaolevalt jätkab vallavanemana Toomas Tammik, kelle asendusliige ta on).
Külas pole kooli ega lasteaeda, seeeest on siin Järvamaa väikseim COOPi kauplus, koduloomuuseum, TYPA raamatumaja, Järva valla väikseim raamatukogu, noorte ja päevakeskus, palliplatsid, rahvamaja. See, et noori peresid on palju, selgus septembris maal elamise päeval, mille kese oli sel aastal Koigi ja Päinurme kandis. Maal elades jääb perele rohkem aega Näiteks Liisa Ehrberg ja Paul Kesa (pildil koos tütarde Saara ja Anetiga) otsisid maja ligi 1,5 sõidutunni kaugusele Tallinna piirest. Ühtegi seost neil selle kohaga polnud, Järvamaaga
samuti mitte. Nad nägid kuulutust, tulid Päinurme maja vaatama. See oli sobiva hinnaga, ostsid ära. Naabruskonnas on veelgi sarnaseid noori peresid. „Oleme hästi sisse elanud, lapsi on külas üllatavalt palju,“ ütleb Liisa. Paik on elamiseks hea. Pood on lähedal. „See on tähtis. Veel on rahvamaja, raamatukogu, kogukonnakeskus – super. Lasteaed on Koigis, sinna pole pikk maa minna – neljasele Saarale väga meeldib.“ Pereisa Paul elas peaaegu 40 aastat linnas, maal harjumine võttis aega. Tööd teeb ta enamasti kodukontoris. Et Saara lasteaeda saaks, tuleb päevas maha sõita 60 kilomeetrit. Aga tee on hea. Kui tütar koolis hakkab käima, läheb lihtsamaks, sest siis viib Koigi kooli koolibuss.
Pood on lahti viiel päeval nädalas, esmaspäeval aga kinni. „Miks pood kinni on, kui kõigil on tööpäev?“ ei suutnud Paul



ära imestada. Tuleb olukorraga kohaneda.
Otsest puudust nad millestki ei tunne. Elekter on, internet samuti. Neist edasi on veel üks majapidamine. See, et talvel pole nende teel lund lükata prioriteet number üks, on mõistetav.
„Meie juurde jõutakse päeva teises pooles. Kunagi pole olnud aga seda, et me siit välja ei pääseks. Kui on vaja hommikul kell seitse ära minna, siis me ka läheme,“ kinnitab Paul, kes on ametilt elektriinsener.
Liisa tegeles varem tipptasemel rattaspordiga, sõitis nii maanteel kui ka maastikul.
„Minu jaoks oli siin Tallinnaga võrreldes rahulik treenida. Pealinna jõusaali järele igatsesin küll.“
Siia kolimist pole nad kahetsenud. Pealinnas elades sõitis
Paul viis kilomeetrit Mustamäelt Kristiinesse tööle. „Seda ma sõitsin talvel, kui lumi oli just ootamatult maha tulnud, nii 45 minutit, suvel 15 minutit. Siin sõidan 15 kilomeetrit hommikul lapsega lasteaeda 13 minutiga. Siin sõidan, Tallinnas seisin ummikutes. Arvutage kokku, kui palju te hommikul tööle ja õhtul koju sõites oma aega ummikutes kulutate. See on sinu ja su pere aeg, mille sa ummikutesse magama paned.“
Järgmine siht – korterist oma majja
„See on minu kasvuhoone,“ tutvustab Aino Kroonmäe, kui pilgu aknast välja pöörame. „Saak oli sel aastal muidugi kehv. Lapsed said maasikaid.“ Aino ja Aivo peres kasvab kolm last (Rici, MiaMirell ja Robi), kellele nad tahtsid pakkuda sama toredat lapsepõlve väikeses maakohas, nagu neil endilgi oli. Aino nägi kuulutust: keegi müüs Päinurmes korterit, mis tundus ilus ja kena. „Tulime õhtul vaatama, võtsime ära. Otsisimegi väikest kohta ja väikest kooli, et
saaks lapse kooli panna,“ meenutab Aino. Koos perega koliti Päinurme Soomest. Vanemad lapsed käivad nüüd Koigi koolis. „Igav,“ tõdevad nad. Võiks olla näiteks rulapark. Aivo on ehitaja, tal tuleb palju ringi sõita. Aino leidis tööd Koigi lasteaias, kus ta on abiõpetaja. Nii et hommikul lapsed autosse ja Koigi poole teele. Koju saavad lapsed kas koolibussi või ema autoga.
Päinurmes saab käia raamatukogus kohvitamas ja lapsed külastavad noortekeskust. Jalgpalliplats sai uus – koos kergete väravatega, mida on võimalik vastavalt võistkonna suurusele liigutada. Poes käib Aino Päinurmes, kui on midagi kiiresti vaja. Aga kui tahab Bingot osta, tuleb minna Koiki või Paidesse. Küsimusele, kas nad on Päinurme kolimist kahetsenud, vastab Aino kindlalt, et mitte kordagi. „Sain endale siia niivõrd hea tutvusringkonna, mind võeti kohe omaks. Mul on küll lust siin elada. Üritame siia kanti juba majagi vaadata, et juured sügavamalt mulda ajada. Asukoha poolest on Päinurme hea,“ kinnitab pereema, kuigi korteriost polnud siiski kõige parem otsus. „Müügiks tehtud ilus korter, kus hakkasid kohe pistikupesad kärssama ja tuli välja utoopilisi vigu. Aga asukoht on hea. Siia me jääme.“


22. augustil avati meeleoluka õhtuga Päinurme kogukonnamaja (pildil), kus tegutsevad koos Järva valla väikseim raamatukogu, noorte- ja päevakeskus ning rahvamaja. Ajaloolane Ründo Mülts, kelle koduloomuuseum asub sama maja teises tiivas, tuletas meelde, mis selles hoones on olnud: esmalt mõisa tõllakuur ja kui mõisate aeg sai läbi ning mõisasüdamed võõrandati, ehitati see ümber tuletõrjeseltsi majaks. Viimase suure sõja ajal aastal 1941 põletati maha kogu Päinurme küla keskus. Ahervaremed seisid 1958. aastani, mil õpetaja ja raamatukogu juhataja Ottilie Kadak kutsus külarahvast üles rahvamaja taastama. Et see maja on püsinud ja nüüd selline välja näeb, on suuresti Lea Traksi teene, keda Mülts julges nimetada praeguse aja Ottilie Kadakuks. Traks alustas oma juttu ajast, kui see auväärne maja sai Päinurme külaseltsi kasutusse. Et peamine tööandja Kiire kolhoos oli oma tegevuse lõpetanud, hakkas elanike arv külas vähenema. Maja oli aastaks 2000 juba üle 40 aasta töös olnud ning üsna kulunud ja väsinud. Siis otsustas Koigi vallavolikogu, et valla hallatava asutusena pole mõistlik seda maja pidada, ja lõpetas rahvamaja tegevuse.
Kogukonnale pakuti võimalust moodustada külaselts ja anda maja seltsile tasuta kasutada. Nii tehtigi. 2008. aastal tähistati maja 50 aasta juubelit. Seinad hallitasid, värv koorus, aknad olid pehkinud.
Sellegipoolest käis Traks just sel juubelisünnipäeval välja veksli, et maja tuleb taastada ning järgmist ümmargust sünnipäeva tähistada juba heledas ja valgusküllases soojas majas. „Lubasin, et me kogukonnaga teeme kõik, et see ka nii läheks,“ ütles Traks. Projekte oli vaja kirjutada mitmeid. Aastal 2010 läks esimese, rekonstrueerimise põhiprojekti taotlus Leaderi programmi teele. Pärast viit ehitusprojekti ja seitset tegevuseks vajaliku inventari projekti maja just selline soe ja valgusküllane saigi. 2017. aasta aprillis EV 100 ürituste käigus avati renoveeritud rahvamaja. Siis tuli valdade ühinemine. „Ma olin tõepoolest kahtlev. Uues ja uhkes vallas, mille piirjoonigi me ei teadnud, on ilma meietagi maju küll ja küll remontida – kas nad üldse leiavad mõistliku olevat siia väikesesse külla raha panustada ja maja edasi remontida? Ma väga kahtlesin,“ tunnistas Traks. 2022. aasta detsembris müüs Järva vald maha hoone, kus asusid seni ka Päinurme raamatukogu, noorte- ja päevakeskus. „Saadud raha – 150 000 eurot – lubasime investeerida kogukonda. Nüüd on see tehtud ja avame Päinurme rahvamajas kogukonnakeskuse, kuhu koondasime kõik teenused, mida Päinurme ja ümbruskaudsete külade ligi paarsada elanikku saavad tarbida,“ rääkis avamisel Järva vallavanem Toomas Tammik. Kokku kulus ligi paarsada tuhat eurot. „Toetust saime ka rahvaraamatukogude kiirendist – 10 000 eurot,“ märkis Tammik ja tänas Lea Traksi, kes kogu protsessil kätt pulsil hoidis. Ajaratas tegi täistiiru. Aastal 2000 lõpetas rahvamaja oma tegevuse ja 25 aastat hiljem, 1. jaanuarist 2025 on Päinurme rahvamaja taas valla allasutusena Järva valla kultuurikeskuse koosseisus.







Tagame, et Sinu korsten on õhutihe, tuleohutu ja
M EI E TEENUSE D

• Kaamerauuringud fotode ja dokumentatsiooniga
• Lõõride renoveerimine tulekindla T600 seguga

• Korstnate ladumine ja moodulkorstnate paigaldus
• Moodulkaminate ehitus ja paigaldus
• Ummistuste ja tõmbe tõrgete likvideerimine
• Korstna mehaaniline puhastus
• Suitsutorude ja ühenduste paigaldus
• Krohvimis- ja pottsepatööd


T ULE M US E D

• Kütmisel ei tungi suits ega ving ruumidesse
• Pigi ei imbu läbi korstna
• Tõmme paraneb märgatavalt
• Pikendab korstna eluiga
• Tuleohutus vastab standarditele (EVS-EN 1443:2019)
• Tööd tehakse nõuetekohaselt ja dokumenteeritult üle Eesti

Tel 5629 0595, 5380



Kõrge kvaliteediga kodumaine sealiha otse ja omadelt.


Müügil ka sea- ja veisehakkliha, kulinaariatooted (värsked lihalõiked nagu šnitslid, peekoni- ja ribiviilud, guljašš ja palju muud), maitsestatud ahjupraad, ahju- ja suitsuvorst, lihased viinerid, pasteedid, sealiha konservid, soolaliha, subproduktid ja valik lemmikloomadele.
Võimalik tellida põrsas grillimiseks, suitsutamiseks, lõkke peal küpsetamiseks.Kindlatesse sihtkohtadesse toome korra kuus sealiha TASUTA kohale.
Rikkaliku valiku värsket kodumaist sealiha ja erinevaid kulinaaria tooteid leiad ka meie Rakvere Vaala keskuse lihapoest.
Avatud T–R 10–18 / L 10–15 / P–E suletud








SINU KORSTNA TURVALISUS













Rakvere vald eristub Eestis oma teadliku valdkonnaülese ennetustöö, tugeva kogukonnavastutuse ja kriisivalmidusega. „Peame väga oluliseks oma inimeste vaimset ja füüsilist tervist,“ kinnitab päästetaustaga vallavanem Maido Nõlvak, kes näib oma südameasjaga nakatanud olevat kogu valda ning rohkemgi. Ta usub, et kulukustutamisest mõistlikum ja tõhusam on erinevaid probleeme ennetada, ning selle nimel tehakse vallas iga päev sihikindlalt tööd.
Valdkonnaülene ennetustöö on investeering tulevikku

Mitte üheski teises omavalitsuses Eestis pole teada nii jätkusuutlikku valdkonnaülest ennetustööd kui Rakvere vallas tavaks juba aastaid. Sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi õpetavad ained ja muud toetavad tegevused on valla koolides praegu lausa õppeprogrammis. Neljandates klassides arendatakse muu hulgas kuulamist, märka mist, emotsioonide juhtimist, konfliktide vältimist, eneseväärtustamist ja meeskonnatööd. Õpitakse, kuidas minapilti näha ja halva tujuga toime tulla; kuidas abi küsida, aga ka pakkuda. Õppeaasta jooksul toimuvad kohtumised ka vanematega, kes saavad juurde oskusi, kuidas oma last toetada. Nii tekib parem koostöö kooli ja kodu vahel.
„See kõik loob tugeva vundamendi laste ja noorte omavahelisele elutervele suhtlusele, samuti suhtumisele oma vanematesse, õpetajatesse ning õppimisse. See on vaimse tervise oluline investeering, et lapsed areneksid paremini, et nende vaimne tervis oleks hoitud,“ ütleb Nõlvak. Veel viis aastat tagasi polnud tema sõnul strateegilise valdkonnaülese ennetustöö mõistet Eestis kasutuselgi. Ja kui alul viidi vallas ennetusõpet läbi ka 8. klassides, jõuti peagi selgusele, et paljuski oldi siis juba hiljaks jäädud. Koos Tallinna Ülikooliga on valminud ka tunnijärgseid tulemusi mõõtev uuring. Järgmisel aastal on plaan saata ennetusprojekt üleriigilisse teaduspõhisesse hindamisse.
Uuringutulemustest ehk mõjusamgi on tagasiside lastevanematelt, kes hakkasid ühel hetkel pärima, et mis te seal koolis teete –lapsed on avatumad, arutlevad kodus erinevaid asju. „See näitab, et midagi on laste mõtlemises muutunud paremuse poole. Teine näide on ööbimisega suvelaagrid, õpilasmalevad, kuhu suunasin vaat et poolvägisi sotsiaalsete, emotsionaalsete oskuste arendamiseks tunnid. Ja kui pärast malevat lastelt küsiti, mis kõi
ge rohkem meeldis, siis öeldi ühest suust, et sotsiaalsete oskuste ringitund. Olin nii kindel, et öeldakse öödisko või midagi sellist,“ meenutab vallavanem.
Kulukustutamisest tõhusam on probleeme ära hoida
Tõuke ennetustööga jõuliselt tegeleda on andnud Päästeameti põhimõte, et tulekahju kustutamisest tõhusam on ennetus. „Tekkis küsimus, et kuidas ei ole siis ka sotsiaalvaldkonnas võimalik probleeme ennetada? Tegeleme ju valdavalt lõpptulemusega ning tekitame sellega abitust tegelikult juurde. Vaja oleks aga seda häda ja viletsust meie ümber ära hoida,“ ütleb Nõlvak, selgitades, et see on ju tänapäeva maailmas sotsiaalvaldkonna igapäevatöö, et parandame haavu, maksame toetusi. Selle asemel võiksime päriselt investeerida aga ennetusse ja elu siin maa peal natukene paremaks muuta. „Hakkame last õpetama
juba lasteaiast, jätkame koolis. Et lõpptulemusena kujuneksid noorele inimesele elementaarsed oskused ja väärtushinnangud, et ise pere luua ja lapsi kasvatada.“ See on kõige suurem eesmärk, et ei oleks nii palju lõhkisi peresid, peresuhtevägivalda, koolist väljalangemisi. Et suhted vanemate ja laste vahel oleksid korras.
Üksildane eakas ei pea jääma üksi
Rakvere vald hoolitseb südamega ka oma eakate eest, et nad ei jääks üksildaseks, et nad saaksid ise kodus hakkama ja oleksid nii vaimselt kui ka füüsiliselt vormis. Et nad tuleks igal võimalusel ka koduseinte vahelt välja kultuuri ja liikumisüritusele või saaks seltsilise vähemalt kodus, kuid sealt tõesti välja ei saa. Seltsiliseks võib olla eakaaslane või vabatahtlik noor. Turvalisus on oluline – kõigile vabatahtlikele tehakse taustakontroll ja väljaõpe, mille nõuded on kehtestanud sotsiaalministeerium. „Ega see Eesti ühiskonnas kerge ole, see pole olnud meie kultuuri osa, oleme endasse tõmbunud. Ja tihti ka ei mõisteta, miks võiks seltsi vaja olla. Oma koju võõrast seltsilist lasta on keeruline. Aga kui see õnnestub või näeme seda eakat taas oma valla üritustest rõõmsalt osa võtmas, on see suur edusamm. Üksindus ei tohi muutuda üksilduseks,“ arvab vallajuht, kelle sõnul on eakatele seltsilise leidmine meie ühiskonda tulnud, et jääda. Ei saa katsetada inimeste elu ega


tervisega, selline abi ei tohi olla projektipõhine, et kui rahastus järsku lõpeb, jääb vanem inimene päevapäevalt omapäi.
Seltsilise saamiseks võivad initsiatiivi üles näidata lapsed, lapselapsed või naabrid, külaelanikud. Vald annab ka avalikult palju infot, et inimesed ise oskaksid pöörduda. Iga kuu toimub näiteks Arukate
Akadeemia 55+ vanuses inimestele, kus kohtumise lõpus tehakse ka üleskutse, et järgmine kord kutsuge oma naabrinaine või sõbranna ka kaasa. Ukselt uksele monitoorimas loomulikult ei käida, aga üks hea on seni viinud teiseni.
Palju kultuuri ja sporti toovad hea füüsilise ning vaimse tervise
Rakvere vald paistab silma erinevate kultuuri ja spordiürituste korraldamisega. On need siis täiskasvanutele mõeldud salongi või tantsuõhtud – maja on alati rahvast täis. Korraldatakse ka kiiksuga sündmusi – sügiseti näiteks toimub vallas kostümeeritud kõrvitsaralli. Veebruaris aga isevalmistatud kelkude või
dusõit. Talviti on tõsisematele spordiharrastajatele avatud ka väga head ja hooldatud suusarajad. Samuti on Sõmerus oma kelgu ja tuubimägi koos lumetõstuki ja kunstlumetootmisega. Nädalavahetuseti renditakse külastajatele tuube välja ja üle tavaliselt ühtegi ei jää. Kohalikud inimesed on aktiivsed ja seda toetab ka vald. „Spordiinvetari ostuks või mõne toreda sündmuse omaosaluse on vald alati katnud. Ja mitte igas omavalitsuses pole see nii,“ kinnitab Nõlvak, kes pole aastate jooksul näinud tegelikult ühtki rahastustaotlust, mis oleks olnud tühitähi.
Kõik hea algab hoolivast kodust
Rakvere vallas on kokku viis avatud noortekeskust ja seda on valla elanikkonda arvestades mõnusalt palju. „Eristume vallana ka selle poolest, et toetame laste huviharidust aastas kokku ligi poole miljoni euroga, mis on Rakvere valla eelarvest märkimisväärne osa. Ja jätkame seda kindlalt ka olukorras, kus riik rahastust eelmisel aastal kärpis. Iga meie lapse

esimest huviringi toetame saja euroga kuus ning maksame ringi või trenni täielikult kinni, kui kulu on väiksem.“ Ja kui noor pere mõtleb, et kuhu elama asuda, siis on vald edukalt välja arendanud taristu juba mitmes uusarenduspiirkonnas. Samuti on peagi teoks saamas plaanid Rakvere külje alla Roodevälja tööstuspargi rajamiseks, mis loob juurde ka uusi töökohti. „Oleme kogu vallaga logistiliselt heas asukohas. Meil on väga hea ühendus nii Tallinna kui ka IdaVirumaa suunaga, nii bussi kui ka rongiga,“ märgib vallavanem, kelle sõnul investeeritakse ka valla teevõrgustiku korrashoidu ja arendamisse. Rakvere vallas on kriisivalmidus ja elanikkonna kaitse tugev. Maido Nõlvak on ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu siseturvalisuse ning kriisivalmiduse töörühma juht ja ütleb, et loomulikult peavad tal siis endal need asjad kodus korras olema. Energiaühenduse tagamiseks on vallal näiteks olemas suured generaatorid, et kui midagi ootamatut peakski juhtuma, saab elutähtsad hooned ikkagi sooja ja valgena hoida. Olemas on ka korralik kriisi ja kommunikatsiooniplaan kuni virgatsiteni, kui raadioside ei peaks enam toimima. Varutud raadiojaamad on praegu aga sellised, mida kasutavad Eestis nii kiirabi, politsei kui ka päästjad oma igapäevatöös. Vallavanem ise on kogukondadele välja töötanud õppuse formaadi, kus suunavad küsimused on tahvlil ning osavõtjate ülesanne on kriisiolukorra tarbeks välja mõelda alternatiivne tegevusplaan Nagu öeldakse: oleme valmis halvimaks, aga loodame, et seda mitte kunagi ei tule.
Hea omavalitsus ei ole ainult asfalt ja eelarve. See on inimesed. Kõige olulisem on, kuidas me üksteisega käitume ja kas märkame ka neid, kes vajavad tuge või lihtsalt jutuajamist. Kogukond on tugev siis, kui inimesed tunnevad, et nad pole üksi.
Üks lihtne viis sellesse panustada on olla seltsiline – inimene, kes võtab aega ja pakub teisele seltsi. Seltsiline ei ole sotsiaaltöötaja ega terapeut. Ta on tavaline inimene, kes tuleb külla, helistab, kuulab ja on olemas. Mõnikord piisabki ühest vestlusest või jalutuskäigust, et päev läheks paremaks.
„Seltsiline ei ole teenuseosutaja. Ta on tavaline inimene, kes pakub emotsionaalset tuge, öeldes: ma olen siin, räägime, ma kuulan,“ ütleb programmi eestvedaja Krista PegolainenSaar.
Sõprus, mis sünnib lihtsatest asjadest Seltsiliste programm on Eestis toiminud juba mitu aastat. Seltsilisi on juba üle 200 ja nad tegutsevad erinevates paikades üle kogu maa. Kes külastab inimesi nende kodus, kes hooldekodus, kes helistab korra nädalas. Ühine on üks asi: soov olla olemas ja kuulata.
„Kui mu seltsiline tuleb, siis räägime, naerame ja vahel teeme koos süüa. Pärast on tunne, et elu on jälle õige,“ räägib 78aastane Kersti.
Kersti sõbraks on saanud Liina – noorem naine, kes töötab, kasvatab lapsi ja leiab samas aega vabatahtlikuks olemiseks. „Heategijad on tegelikult kõige suuremad egoistid,“ naerab Liina. „See, mida ma annan, ei ole pooltki sellest, mida ma ise vastu saan.“
Nende suhe ongi nagu sõprus –soe, aus ja täis nalja. Nad ei tee teineteise eest midagi ära, vaid teevad koos. Just selles ongi seltsilise töö võlu.
Kõik algab tahtest
Seltsiliseks saab hakata iga inimene, kes tunneb, et tahaks midagi head teha. Pole vaja eriharidust ega pikka kogemust –ainult tahet ja natuke aega. Seltsiline võib olla noor, kes otsib arusaama, mis eriala valida, või inimene, kelle lapsed on pesast välja lennanud ja kellel on nüüd rohkem aega.
Paljud vabatahtlikud ütlevad, et hakkasid seltsiliseks siis, kui tundsid, et tahavad ise rohkem suhtlust ja uusi tuttavaid. „Mul oli tunne, et eakad jäävad tihti tähelepanuta. Samal ajal sain aru, et minulgi oleks vaja rohkem päris vestlusi, mitte ainult tööjuttu,“ räägib Liina Lamson, kes aitas käivitada ka telefoniseltsitamise projekti Eesti ja Kanada vahel.
Seltsiliseks olemine pole ainult teiste aitamine. See on viis, kuidas enda ellu rõõmu ja tähendust tuua. Kui teisel inimesel on hea olla, tunned seda ka ise.
Üksildus – vaikus, mis hiilib ligi Eestis tunneb end üksildasena ligi pool vanematest inimestest. See ei tähenda, et nad oleksid täiesti üksi – vahel võib end üksildasena tunda ka siis, kui inimesi on ümber palju. Kui lähedased on kaugel, tööelu läbi ja sõbrad kadunud, jääb järele liiga palju vaikust.
„Inimene on sotsiaalne olend. Kui suhted kaovad, kaob ka rõõm,“ ütleb Margus Klaar, teenusedisainer, kes on aidanud omavalitsustel programmi arengut kavandada.
Üksildus võib muutuda harjumuseks, millele inimene isegi




enam vastu ei hakka. Just seetõttu on seltsiliste töö nii oluline. Nad tulevad appi enne, kui tühjus liiga suureks kasvab.
Väikesed asjad, suur mõju
Seltsiline ei tee imesid. Ta teeb lihtsaid asju, mis toovad ellu soojust ja turvatunnet. Mõnikord piisab, kui keegi tuleb ja küsib: „Kuidas sul täna läheb?“
Seltsiliste tegevused on: n hoida inimest liikumises – jalutada, käia poes, võtta päikest; n tuua ellu tegevust – lugeda, käsitööd teha, vaadata koos filmi; n anda julgust minna välja või suhelda; n olla lihtsalt olemas, kui on raske.
„Kui käime koos jalutamas, on tunne kohe parem – nii tal kui ka mul,“ räägib üks vabatahtlik.
Kõige tähtsam on järjepidevus. Kui inimene teab, et tema juurde tullakse ikka ja jälle, tekib usaldus. See ongi esimene samm sellest, et üksildus hakkab taanduma.
Sõprus ka telefoni teel
Mitte kõik seltsisuhted ei toimu näost näkku. Viimastel aastatel on hästi toiminud ka telefoniseltsitamine – viis, kuidas pakkuda tuge ja juttu ka siis, kui vahemaa on suur. Eestis said mõned selt
silised endale sõbrad lausa Kanadast, kus elavad eestlased, kes igatsevad oma juurte järele.
„Helistasime üle ookeani ja rääkisime elust, toidust, ilmast –kõigest,“ meenutab Liina. „Selgus, et hoolivus ei tunne ajavööndeid.“
Telefoniseltsitamine sobib eriti hästi neile, kes tahaks panustada, aga kellel on kiire töö ja pereelu. See võtab vähe aega, aga mõju on suur. Üks soe hääl võib muuta teise inimese päeva. Kui „ei“ tähendab tegelikult „jah“
Tihti ei taha inimene alguses seltsilist. Ta ütleb, et saab ise hakkama või et ei taha tüli teha. „Üksildase öeldud „ei“ võib olla appikarje,“ ütleb Krista PegolainenSaar.
See nõuab kannatust. Kui seltsiline tuleb teist korda, siis kolmandal korral võib uks juba avaneda. Sõprus kasvab aeglaselt, aga kui see tekib, on see päris. „Kersti tunneb ka minu vastu huvi ja küsib alati, kuidas mul läheb,“ ütleb Liina. „Me naerame palju. See pole töö, see on rõõm.“ Miks on seltsilisi just nüüd vaja?
Eesti rahvas vananeb ja üksi elavaid inimesi tuleb juurde. Samal ajal on tööelu kiire ja pereelu tihe – kõigil on kogu aeg kiire.




kui saad kellelegi toeks olla, on sul jälle põhjus hommikul tõusta.“
Omavalitsus saab hoolivust kasvatada
Just seetõttu on seltsilised tänapäeva maailmas väga vajalikud. Nad on need, kes ühendavad põlvkondi ja hoiavad inimlikkust.
Margus Klaar ütleb: „Kui kõigil on hea, ongi kõigil hea. Aga kui ainult mõnel on hea, on lõpuks kõigil halb.“
Kui iga omavalitsus toetab seltsiliste tegevust ja iga kogukond kasvatab oma hoolivust, on tulemus palju suurem kui ükski sotsiaalteenus. See on hoolivus, mis tuleb seestpoolt –inimestelt endilt.
Kuidas seltsiliseks saada?
Seltsiliseks hakata on lihtne.
Mine lehele www.seltsilised.ee, täida ankeet ja sinuga võetakse peagi ühendust. Kõik uued vabatahtlikud saavad koolituse ja juhendaja toe.
Sa võid otsustada ise, kui palju ja millal panustad – kord nädalas, kord kuus või ainult telefoni teel. Kõige tähtsam on, et oled siiras ja järjekindel.
Seltsiliseks olemine annab: n uusi sõpru ja kogemusi; n rõõmu ja tänutunnet; n võimaluse tunda, et teed midagi päriselt olulist.
„Kui töö lõpeb ja lapsed on kodust läinud, võib elu tühjaks jääda,“ ütleb Margus Klaar. „Aga
Iga omavalitsus saab oma elanike elu paremaks teha, kui loob tingimused, et inimesed saaksid ise panustada. Seltsiliste liikumine on üks paremaid viise, kuidas seda teha – toetada inimesi, pakkuda ruume ja võimalusi ning aidata kaasa suhtlemisele. Paljudes valdades on loodud vanemaealiste nõukogud, mis aitavad hoida silma peal üksilduse ja vaimse tervise teemadel. Nad korraldavad üritusi, kohtumisi ja koolitusi, et inimesed leiaksid üksteist üles. Kui omavalitsus märkab ja toetab, sünnib päriselt hooliv kogukond, kus iga inimene on väärtuslik ning oodatud.
Kõik algab ühest inimesest Üks inimene ei muuda maailma, aga võib muuta kellegi maailma. Kui tunned, et tahad teha midagi head, alusta väikeselt. Helista eakale sugulasele või mine naabrile külla. Küsi lihtsalt: „Kuidas sul päriselt läheb?“ Need väikesed hetked loovad suuri muutusi. „Keegi pole surivoodil kahetsenud, et oleks võinud rohkem koosolekuid pidada,“ ütleb Margus Klaar. „Inimest teeb õnnelikuks sõprus ja koosolemine.“
Seltsiline annab edasi midagi, mida ei saa mõõta –soojust, tähelepanu ja inimlikkust. Ja seda on meil kõigil rohkem vaja.
Kui tunned, et sul on tahtmist ja natuke aega, siis tee samm ja liitu seltsilistega. Mine lehele www.seltsilised.ee ja anna endast märku. Sul ei ole vaja midagi suurt, ainult avatud südant ja valmisolekut oma aega teise inimese jaoks panustada. Omavalitsus on tõesti oma inimeste nägu. Just sina võid olla see, kes toob sellele näole naeratuse.
www.seltsilised.ee Tel 5333 1668



























– looduslik pikaajaline väetis – plastivaba alternatiiv multšimiseks – naturaalne talvine kaitse tüvedele ja võradele
MÄÄ tootevalikust leiad:









Lambavilla graanulid – pikaajaline väetis parandab mulla kvaliteeti, hoiab niiskust ja tõrjub tigusid.

Lambavillane peenravaip - aitab hoida niiskust ja temperatuuri, samas hingav ja vett läbi laskev.
Multšikettad – hoiab hästi mullastiku niiskust ja tõrjub umbrohtu. Kasutamiseks puude ja põõsaste ümbrustes ning taimepottides
Talvine taimetekk – biolagunev multšikangas kaitseks talvise külma eest
Kaitsekangas puutüvedele – kaitseb puutüve ulukite ja näriliste kahjustuste ning kevadel ka päikesepõletuse eest






Küsi aianduspoodidest või loe lisaks ja telli otse e-poest www.maa.garden

