KÕIGE-KÕIGE-KÕIGEMAD
Luksus on alati olnud inimeste kujutlusvõime ja ambitsioonide peegel. Kui praktiline vajadus on rahuldatud, astub mängu esteetika, staatus ja eneseväljendus. Tänapäeva maailmas on luksus rohkem kui lihtsalt hinnasilt. Kuid hind on siiski oluline. Kunstimaailma hinnarekordid peegeldavad näiteks inimkonna iha ainulaadsuse järele. 2017. aastal ligi 450 miljoni euro eest oksjonimaja Christie’s vahendusel New Yorgis Saudi Araabia printsile Badr Āl Sa’ūd bin Abd Allāh bin Mohammed bin Farhan Āl Sa’ūdile müüdud Leonardo da Vinci maal „Salvator Mundi“ on sümbol sellest, et raha olemasolul on võimalik saada kõike. Tegu on ainsa erakätes oleva da Vinci maaliga. Kaasaegses kunstis on aga Jeff Koonsi roosad balloonkoerad või Beeple’i digitaalsed NFT-teosed saavutanud müügihinnad, mis tõestavad, et luksus võib väljenduda ka uues meedias.
Kõige kallimad autod on nii insenerikunsti kui ka esteetika triumf. Bugatti La Voiture Noire, mille hind ulatub üle 16 miljoni euro, ühendab jõu ja viimistluse viisil, mis paneb isegi kogenud kollektsionääri vaikima. Samal tasemel seisavad Rolls-Royce Boat Tail ja Pagani Zonda HP Barchetta – iga -
üks neist on loodud vaid käputäiele klientidele, kelle jaoks auto pole transpordivahend, vaid isiklik kunstiteos. Need masinad on valmistatud käsitsi, iga detail kohandatud omaniku soovide järgi.
Kõrgmoemaailmas ei tähenda hind ainult kangast: Chaneli käsitsi tikitud kleidid, Hermèsi Birkini kotid ja Harry Windsorile kuulunud Cartier’ ehted on saavutanud kultusstaatuse. Ühe Birkini koti hind võib tõusta üle 200 000 euro, sõltuvalt materjalist ja haruldusest. Need pole pelgalt aksessuaarid, vaid ajastu sümbolid. Täpsemalt asjad, mis räägivad kandja võimust ja positsioonist.
Glamuur ei piirdu siiski vaid objektidega – see on elustiil, mis väljendab täiuslikkuse ja kättesaamatuse ideed. Superjahid, luksusvillad Amalfi rannikul, Monte Carlo kasiinod ja haute-couture-moeetendused on osa maailmast, kus ilu ja rikkus põimuvad. Ent tõeline glamuur ei seisne ainult rahas – see on kunst elada nii, et iga detail on läbi mõeldud ja iga hetk tundub kordumatu.
Martin Hanson
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee Reklaam: Kaili Eist, kaili.eist@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee Trükk: AS Printall
Usaldus-
VAID 100 SAMMU VABADUSE VÄLJAKUNI
Linnakodu pealinna südames
VAIKSEL TÄNAVAL. VAIKSES MAJAS. JUBA VALMIS
Värskelt valminud VIA TATARI toob luksuslik rahu Tallinna südamesse.
Tatari tänava vaiksel lõigul, Vabaduse väljaku vahetus läheduses pakub VIA TATARI südalinnakorteritega harukordset tasakaalu – rahu ja privaatsust keset pealinna pulseerivat elu.
Siin kohtuvad tipptasemel arhitektuur, sisekujundus ja ehituskvaliteet.
MEISTRITE LOODUD
Andres Alveri arhitektuuribüroo loodud meisterlik hoone arhitektuur ja Pille Lausmäe büroo loodud rafineeritud sisearhitektuur moodustavad silmapaistva terviku.
VIA TATARI korterid on loodud parima esteetika, funktsionaalsuse, kestvuse ja ettenägelikkuse printsiibil, muutudes ajas üha väärtuslikumaks.
VAIKUS LINNA EPITSENTRIS
Unikaalselt mugav asukoht südalinna südames vaiksel tänaval annab mugava ligipääsu vanalinnast välisministeeriumini ja Estoniast Ameerika saatkonnani.
Küsi lisa info@viatatari.ee või helista +372 5555 9030. Vaata ka viatatari.ee
KUS ASUB MAAILMA KALLEIM KINNISVARA?
Luksusliku kinnisvara hinna puhul on kõige määravamaks teguriks asukoht. Knight Franki viimane Prime International Residential Index on määranud kindlaks kõige kallimad paigad maailmas, kuhu soetada luksuslikku kinnisvara, võttes aluseks selle, kui palju ruutmeetreid kõige kõrgema klassi kinnisvara saab miljoni dollari eest osta. Vaatame üle ka kõige kallimad kinnisvaratehingud maailmas viimase dekaadi jooksul.
Tekst: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock
VIIS MAAILMA
KÕIGE KALLIMAT PIIRKONDA KINNISVARA OSTMISEKS ON ...
5. SINGAPUR
Viies koht kuulub Singapurile, kus miljoni dollariga saab osta 39 ruutmeetrit luksuslikku kinnisvara. Kiiresti kasvava elanikkonna tõttu püüavad arendajad kiiresti pakkuda piisavalt elamispinda, et rahuldada nõudlust.
4. LONDON, Ühendkuningriik
Neljandal kohal asuvas Londonis saab miljoni dollari eest umbes 28 ruutmeetrit luksuslikku kinnisvara. Juhtiva finantskeskusena ja suurte turismiatraktsioonide kodupaigana meelitab linn ostjaid kogu maailmast, kes otsivad omale teist kodu, kus kas püsivalt või osa ajast elada.
3. NEW YORK, Ameerika Ühendriigid
Kolmandal kohal on New York, kus miljon dollarit võrdub 25 ruutmeetri suuruse pinnaga. Linn, mis kunagi ei maga, on elava
kultuuri ja heade karjäärivõimalustega, mis teeb sellest suurepärase asukoha ka neile koduostjatele, kes otsivad teist elukohta, kus viibida vaid osa oma ajast.
2. HONGKONG
Teisel kohal on Hongkong, kus ühe miljoni dollari eest saab 23 ruutmeetrit kõrgeima klassi kinnisvara. Kõrged hinnad siinsete esmaklassiliste kinnisvarade puhul on tingitud Hongkongi staatusest finantspealinna ja maksuparadiisina, mis pakub suurepärast tulu kinnisvarainvesteeringutelt.
1. MONACO
Esikohal on Monaco, kus miljoni dollari eest saab vaid 16 ruutmeetrit. Monaco on kinnisvara poolest maailma kõige kallim linn ja seab tõelise luksuse standardi. Üle kolmandiku linna elanikkonnast moodustavad miljonärid ning linn on täis inimeste loodud ekstravagantsust ja hingematvaid loodusvaateid. Maksusõbralik majandus muudab selle eriti ahvatlevaks luksusostjatele kogu maailmas.
VIIMASE 10 AASTA 10 KÕIGE KALLIMAT KINNISVARA MÜÜGITEHINGUT
Viimase kümne aasta jooksul on luksusturu tipp tõusnud üha kõrgemale, saavutades aina uusi rekordeid. Luksuskinnisvara müük peegeldab rikkuse muutuvat olemust –ostjate hulgas on nii Hiina suurärimehi kui ka Saudi Araabia kuninglike perekondade liikmeid, Venemaa oligarhe, Ameerika kuulsusi ja ettevõtjaid. Lisaks on ostjad väga erinevatest põlvkondadest. Mis piirkondades siis viimase dekaadi jooksul kõige kallimad kinnistud kaubaks läinud on?
Mõis Deep Water Bays, Hongkong, 2017
Hind: 2,1 miljardit Hongkongi dollarit
Ostja: Pan Sutong, Goldin Group Viimase kümne aasta jooksul ja tõenäoliselt ka kõigi aegade kõige kallima kodu ostis endine Hiina kinnisvaramagnaat Pan Sutong, Goldin Groupi esimees ja kunagine Hiina neljas rikkaim inimene. 2017. aastal maksis Pan 2,1 miljardit Hongkongi
dollarit (322 miljonit USA dollarit) 13 854 ruutmeetri suuruse mõisa eest Deep Water Bay piirkonnas, kus elavad Hongkongi rikkaimad elanikud. Sellest ajast alates on Pani kinnisvarabisnes hääbunud, ta on võtnud mõisale kolm hüpoteeklaenu ja võitleb pankrotiga.
Château Louis XIV loss, Prantsusmaa, 2015
Hind: 275 miljonit eurot
Ostja: Mohammed Bin Salman Al Saud, Saudi Araabia peaminister Euroopa viimase kümne aasta kõige kallim ost läks Saudi Araabia kroonprintsile ja peaministrile Mohammed bin Salmanile, kes maksis 2015. aastal 275 miljonit eurot ekstravagantse Château Louis XIV lossi eest Prantsusmaal. Loss ehitati 2000. aastatel, kuid on kujundatud nii, et see näeks välja nagu 17. sajandi mõis, mis on Versailles’ lähedusele vääriline. Lossi juurde kuulub 57 aakri suurune maastikupark, vallikraav ja iPhone’iga juhitav purskkaev.
Maailma kõige kallimat kinnisvara saab osta Monacos.
Hongkongis saab ühe miljoni dollari eest 23 ruutmeetrit kõrgeima klassi kinnisvara.
Linn, mis kunagi ei maga, on kinnisvarahindadelt maailmas kolmandal kohal.
TÄIUSLIK AKULAHENDUS KODUSELE SAGEDUSTURULE!
tel 5667 5426
info@onoffgrid.ee
• Deye 20 kW madalpinge hübriidinverter
• 64 kWh akupank
• 10 000+ tsükli eluiga
• akud toodetud Eestis
• baaspaigaldus
• Qilowatt tark juhtimine
• tasuta akukaablite komplekt
Väärtuses 290 €
Hind:
elanikud.
Central Park South. Ühes neist kõrghoonetest omavad ülikallist kinnisvara
Ameerika finantsguru Ken Griffin ja Alibaba Groupi asutaja Joseph Tsai.
Mõis Knightsbridge’is, London, 2020
Hind: 210 miljonit naela
Ostja: Hui Ka Yan, China Evergrande Group 2020. aastal ostis Hiina miljardär Hui Ka Yan, kes oli China Evergrande, riigi suurima ja kõige väärtuslikuma kinnisvaraettevõtte juht, Londonis Knightsbridge’i piirkonnas Hyde Parki vaatega 20-toalise megamõisa 210 miljoni naela eest. 2022. aastal, kui ostja avalikustati, oli Hui õnn pöördunud, Evergrande oli Hiina kinnisvarakriisi keskmes ja maja oli taas müügis. Hui vahistati Hiina ametivõimude poolt 2023. aastal ja sellest ajast alates pole teda nähtud.
Mõis The Peaki piirkonnas, Hongkong, 2016
Hind: 2,1 miljardit Hongkongi dollarit
Ostja: Hongtian Chen, Cheung Kei Group Neljanda kõige kallima kodu ostis samuti languses olev Hiina suurärimees. 2016. aastal maksis kinnisvaramagnaat Hongtian Chen 2,1 miljardit Hongkongi dollarit 9212 ruutmeetri suuruse mõisa eest Hongkongi jõukas piirkonnas, mida tuntakse nimega The Peak. Pärast seda, kui Cheni ülemaailmne kinnisvaraettevõte Cheung Kei Group sattus raskustesse, on laenuandjad konfiskeerinud selle kinnisvara koos mitme teise Cheni kinnisvaraga.
Osa kõrghoonest Central Park Southis, New York, 2019
Hind: 240 miljonit dollarit
Ostja: Ken Griffin, Citadel Group Ameerika finantsguru Ken Griffin, Citadel Groupi asutaja, ostis 2019. aastal 239,96 miljoni dollari eest neli korrust 79-korruselises luksuslikus kõrghoones aadressil Central
Londonis saab miljoni dollari eest soetada endale umbes 28 ruutmeetrit luksuslikku elamispinda.
Park South 220, staararhitekt Robert A. M. Sterni uues lubjakivist tornihoones – kõrgeim hind, mis on kunagi makstud elamukinnisvara eest Ameerika Ühendriikides.
Kuigi Griffin on selles nimekirjas viies, võib ta olla kokkuvõttes suurim kinnisvaraostja, kulutades üle miljardi dollari kinnisvarale New Yorgis, Londonis, St. Tropez’s, Miamis ja Palm Beachis.
Mereäärne kompleks Port Royalis, Naples, 2025
Hind: 225 miljonit dollarit Ostja: teadmata
Ameerika teine kõige kallim müük on ka kõige värskem. Sel aastal müüdi Florida lahe rannikul asuv 15-aakrine mereäärne kinnistukompleks Naplesis 225 miljoni dollari eest. Kolmest kinnistust koosnev kinnisvara kuulus varem Kanada DeGroote’i perekonnale, kes teenis oma varanduse jäätmekäitluse alal. Kolme kinnistu eest küsiti kokku 295 miljonit dollarit, samas kui teine Naplesi kinnisvara samas Port Royali piirkonnas on endiselt müügis sama rekordilise hinnaga. Tehing on Florida kõige kallim müük – see tiitel on varem kuulunud Lõuna-Florida ranniku kinnistutele Miami Beachis, Palm Beachis ja nende ümbruses.
Villa Les Cèdres, Prantsuse Riviera, 2019 Hind: 200 miljonit eurot
Ostja : Rinat Ahmetov, System Capital Management JSC
Ukraina rikkaim mees Rinat Ahmetov ostis 2019. aastal 200 miljoni euro eest 19. sajandist pärit Villa Les Cèdres’i LõunaPrantsusmaal. 14 magamistoaga villa ehitati 1830. aastatel ja kuulus enne 1920. aastaid
Megastaarid Beyoncé ja Jay-Z ostsid 30 000 ruutmeetri suuruse rannikuvilla Paradise Cove’is hinnaga 190 miljonit dollarit.
Belgia kuningale Leopold II-le. Villa asub 35 aakri suurusel kinnistul Saint-Jean-CapFerratis Prantsuse Rivieras. Ahmetovil, Ukraina suurima tööstuskonglomeraadi ja Šahtari jalgpalliklubi omanikul, on ka mitu üle 100 miljoni dollari maksvat kinnistut Londonis.
Villa Encino Bluffsis, Malibu, 2024
Hind: 210 miljonit dollarit
Müüja: James Jannard, Oakley
Päikeseprillide firma Oakley asutaja James Jannard müüs 2024. aastal rekordilise 210
miljoni dollari eest kümnehektarilise kinnistu Malibus Californias. See oli kõige kallim elamukinnisvara tehing selles staaridest tulvil enklaavis ja võttis krooni järgmiselt kinnistult selles nimekirjas. Jannard ostis 2013. aastal 75 miljoni dollari eest Encino Bluffsis asuva kaheksa magamistoaga megamõisa, mis hõlmab kolme maatükki. Pärast Malibu kinnistu müümist pani ta müüki Beverly Hillsi mõisa 68 miljoni dollari eest.
Villa Paradise Cove’is, Malibu, 2023
Hind: 190 miljonit dollarit
Ostjad: Beyoncé ja Jay-Z
Megastaarid Beyoncé ja Jay-Z ostsid 30 000 ruutmeetri suuruse rannikuvilla Pacific Coast Highway ääres Malibus Californias hinnaga 190 miljonit dollarit, mis oli tol ajal California rekord. Paradise Cove’i villa asub kaheksa-aakrisel kaljul ja selle on projekteerinud Jaapani arhitekt Tadao Ando eelmisele omanikule, kunstikogujale William Bellile.
Penthouse Central Park Southis, New York, 2022
Hind: 188 miljonit dollarit
Ostja: Joseph Tsai, Alibaba Group Alibaba Groupi asutaja Joseph Tsai ostis New Yorgi teise kõige kallima kodu, mis asub samuti aadressil 220 Central Park South, ettevõtte Blue Pool Capitali kaudu, mis haldab kahe Alibaba asutaja varasid. Blue Capital maksis 2022. aastal 188 miljonit dollarit 73. korrusel asuva penthouse’i eest, mis varem kuulus riskifondi haldajale Dan Ochile.
Allikad: luxuryestates.com, mansionglobal.com
Singapuris kasvab elanikkond väga kiiresti ja seetõttu on kinnisvara eriti kõrges hinnas.
Deep Water Bay piirkonnas elavad Hongkongi rikkaimad
AINA ENAM EESTI INIMESI
VEEDAB TALVEPUHKUSE
PURJELAEVA PARDAL
Sügisest kevadeni merereise korraldava ettevõtte Meltemi Adventures juht Johan Rannast nendib, et idees purjereise korraldada ei ole midagi väga originaalset, aga korraldajate ja kaptenite lähenemised purjematkamisele on kindlasti erinevad. „Hakkasime avalikult purjereise pakkuma 2014. aastal ja läbivalt innustab meid soov pakkuda purjetamisvõimalusi ka täiesti uutele huvilistele. Ehk tõestame juba aastaid oma tegevusega, et purjetamine ei pea olema ainult vähestele väljavalitutele mõeldud kallis hobi, vaid sobib oma mitmekesiste võimaluste tõttu paljudele. See ei pea olema kallis, keeruline ega ohtlik spordiala, vaid põnev ja kättesaadav viis avastada maailma uuest vaatevinklist. Lisaks on oht leida uus kütkestav hobi kogu eluks.“
Meltemi Adventuresiga on liitunud väga erinevaid ja põnevad isiksusi, nii et ühest purjetamishuviliste tüüpi on Rannasti sõnul keerukas välja tuua. „Sarnasteks omadusteks on kindlasti seiklusjanu, avatus uutele olukordadele ja soov ennast väheke proovile panna tavapärasest mugavusmullist väljaspool. Mulle on jäänud mulje, et kataloogi pakettreisidel meie purjetajad pigem ei osale, vaid nad tahavad rohkem iseseisvalt otsustada ja oma tegevusi spontaanselt planeerida,“ kirjeldab ta. „Nii paneme sihtkoha ja sobiva aja paika kohalikku ilmamudelit arvestades. Kuna talv on meil pikk ja veniv, siis miks mitte vahepeal soojal merel patareisid laadida? Selline uute põnevate kogemuste kogemine sobib kõigile seiklusjanustele.“
Mõnusad kohad võivad Eesti talve soojal maal möödasaatmiseks olla näiteks Kreeka, Itaalia, Kanaarid, Assoorid, Tai või Kariibid. Rannast meenutab, et alguses olid ka neil lihtsalt unistused unelmate paikadest, mis põhinesid teiste kogenenumate purjematka -
Kui temperatuur langeb nullini ja taevas muutub halliks, unistavad paljud Eesti inimesed soojusest ning päikesest. Ja
aina populaarsem on spaasse või kuurorti põgenemise asemel teha kaasa hoopis põnev purjereis avamerel.
jate kogemustel, raamatutel ja filmidel. Hiljem hakati tegema teadlikumaid valikuid, võttes arvesse ilma, sobivaid jahirendi partnereid ja osalejate soove. Esimesed reisid toimusid Vahemerel, aga üsna pea lisandusid PõhjaAtlandi saarestikud, sealt edasi juba eksootilisemad sihtkohad – Tai, Kariibid, Seišellid, Prantsuse Polüneesia.
„Püüame kogemustele tuginedes ja põhjalikumat eeltööd tehes juba käidud sihtkohti reisiliste jaoks veelgi põnevamaks muuta ja samas lisandub pidevalt ka täiesti uusi reisiideid. Uuel aastal näiteks korraldame kolmenädalase ekspeditsiooni UusKaledooniast Vanuatule, mis on väga ehe ja samas nõudlik ettevõtmine,“ toob ta näiteks. „Teises skaala otsas võiksid toimuda ka purje reisid Skandinaavias ja MandriEuroopa põhjaosas, kus merenduskultuuri hoitakse au sees ja põnevat avastamist jätkub aastateks. Ka näiteks Turu ja Ahvenamaa saarestikke peetakse üheks maailma ilusamaks kruiisimispaigaks – kui just jahe kliima ei kohuta.“
Laevaelu puudutab iga meeskonnaliiget
Merereiside korraldaja kinnitab, et laevaelust ei jää reisidel kõrvale ükski meeskonna liige ja kaptenid peavad kõiki purjekal viibijaid meeskonnaliikmeteks. „Laev tuleb sadamast lahkudes seada mereklaariks, varuda provianti, täita tankid värske veega, merel olles pidada vahti, trimmida purjeid ja lahendada üheskoos ootamatuid olukordi. Purjetamise teeb ääretult huvitavaks see, et tavalist päeva enamasti ei olegi, pidevalt on uued olukorrad ja kombinatsioone laevast, meeskonnast, ilmast, mereoludest või sadamatest on lõputult,“ räägib Rannast. „Hea kapten juhib laeva ja meeskonda nii, et inimese jaoks tegelikult
Tekst: Gerli Ramler / Fotod: erakogu
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
üsna vaenulik keskkond muutub meeldivaks või vähemalt talutavaks ja ootamatud olukorrad lahenevad ühiselt tegutsedes ilma kaotusi kandmata. Siis on põhjust õhtul sadamakõrtsis klaase kokku lüüa ja ägedaid elamusi meenutada.“
Nii saavad kõik meeskonnaliikmed merel purjetamises palju kätt proovida, eriti kui endal on huvi ning kapteni hinnang olukorra ohutusele hea. „Püüame teadmisi ja oskusi purjereisi jooksul jagada ja eks meeskonna meelsusest sõltub ka, kui palju seda infot ollakse valmis vastu võtma. Me ei eelda, et osalejatel on olemas eelnev purjetamiskogemus, kuid enamasti mõnel meeskonnaliikmel siiski on. Paarist oskajast inimesest pardal üldiselt piisab, et toime tulla laeva juhtimisega nii merel kui ka sadamas. Ja kui kaptenil on motivatsiooni meeskonda koolitada, siis juba mõne päevaga muutuvad manöövrid ja sildumised täitsa heaks. Inimesed on tegelikult uskumatult õppimisvõimelised, kui neile ülesanded arusaadavaks teha!“
ja päris tormiks ei kisu, on eduelamus õnnestunud purjetrimmimisest või sildumisest ka algajate nägudelt vastu peegeldumas. Mõni ei usu, et purjelaev niisama lihtsalt ümber ei lähe – ütleb, et on ju kreenis. Veidi hiljem sadamasse jõudes ollakse üllatunud, et eluga sellest nende meelest hirmus suurest jamast välja tulime,“ muigab ta. „Üllatusi pakuvad ka uued ägedad tutvused, kohtumised teiste purjetajatega, ootamatult laeva ümber tekkinud delfiiniparv või lähedusest välja ilmunud vaal. Eks see kõik võib esimest korda merele sattununa uskumatu tunduda küll.“
Ilusad võivad tema sõnul olla ka tormid, aga ainult siis, kui laeva ja meeskonna võimetes saab kindel olla. „Siis võib tormipagide ja suurte murduvate lainehiiglaste mäng olla põnev! Nagu ütlesin: merel ei ole kahte identset olukorda, iga päev toob midagi uut ja ilusat. Mina usun, et ilu jagub igale maitsele. Mõne jaoks on see avamere võimsus ja avarus, teisele päikeseloojang kusagil eraldatud ankrupaigas või kvaliteetaeg sõpradega laevadekil lobisedes.“
Merel juba igav ei hakka
Meltemi Adventuresi reisisellidest umbes pooled on korduvreisijad, mõni on osalenud juba kümnel või enamal purjereisil. Näiteks
on mitu korda samu häid meeskonnakaaslasi käinud näiteks Kreekas, Assooridel või Prantsuse Polüneesias. Sest ikka leiab midagi uut, mis eelmisel korral märkamata jäi, ja eks mõni koht poeb nii hinge, et koli või sinna elama!
Meenutades naljakaid juhtumeid merel, toob Rannast välja mõned: „Kusagil PõhjaAtlandil hüüti mulle, et kapten, annan teada, et autopiloot andis saba ja ühtlasi – vaal on otse kursil! Või siis, kui tunnike enne laeva üleandmist oli kõik korras, kuid siis tuli kaebus: „Kapten, nüüd läks küll peldik umbe!“ Ükskord karjus hästi viisakas mees ootamatult täiest kõrist tormisel merel Kreekas, et delfiinid, söögiaeg! Ja väljastas kogu priske hommikusöögi üle parda.“ Samuti on kuuldud koomilisi öiseid arutelusid dekil, kus üks meeskonnaliige ütleb teisele: „Jube äikesepilv tuleb, kas me peaks midagi tegema? Ah, mis me ikka hakkame, meie vahetus lõpeb kümne minuti pärast, küll järgmised vaatavad ise, mis teevad!“
Samuti on tulnud ette ka mehe mastitoppi unustamist, ennastsalgavaid manöövreid, kaaluta olekus viibimist (eriti vöörikajutis) ja meeleolukaid tseremooniaid, ka pruutpaari laulatamist.
Rannast nendib, et esmakordselt merele tulnud meeskonnaliikmete näost võib välja lugeda palju erinevaid emotsioone. „Hästi palju sõltub ikka ilmast, aga leian, et teisel kohal hea emotsiooni tekkimiseks on piisav selgitustöö. Kui seda on hästi tehtud KIVIÕLI SEIKLUSKESKUSES ON
„Meie purjereisid kestavad tavaliselt 1–2 nädalat, sõltuvalt sihtkohast. Kaugemad ja
eksootilisemad sihtkohad enamasti kaks, Vahemerel või Kanaaridel saab elamuse kätte nädalaga. Plaanis on ka mõni kolmenädalane reis, kuid sihtgrupp on nii pikal purjetamispuhkusel ilmselt väiksem,“ kõneleb Rannast. Hindade kohta ütleb ta, et reiside hinnad algavad praegusel ajal umbes tuhandest eurost Vahemere nädalasest kuni 3500 euroni kahenädalasel Prantsuse Polüneesia purjereisil kajutikoha kohta. Purjetajad on oodatud liituma nii kajutikoha kaupa, kahekesi kui ka suurema seltskonnaga. Palju sõltub hinnastamise osas muidugi ka hooajast, renditud laeva tüübist ja loomulikult ka teistest korralduskuludest. Enne purjereisi kohtutakse enamasti meeskondadega või saadetakse vähemalt põhjalik infokiri, et igaüks oskaks ennast vastavalt eesootavale reisile valmis panna. Kuna laevas on ruum siiski piiratud, siis ülearu palju pole hea kola kaasa vedada, tihtipeale piisab tegelikult hästi läbimõeldud seljakotist. Rannast lisab, et Meltemi Adventures on 12 aasta jooksul korraldanud üle 50 purjereisi ning nendega on purjetamas käinud üle 1000 meeskonnaliikme. Meltemi Adventuresi eesmärk on näidata inimestele, et purjetamine ei ole vaid rikaste, hulljulgete ja professionaalide lõbu, vaid meeleolukas ja põnev ajaveetmisvõimalus igaühele.
LUKSUSLIK VALGUS
Tundlik valguslahendus annab interjöörile elu, rütmi ja meeleolu. See on kui ruumi poeetiline hing. Sisearhitektid Lilia
Kristianson-Kraav ja Age Lenk ütlevad, et just valgus on ruumi esteetika looja.
Tekst: Eve Kallaste
LILIA KRISTINSON-KRAAV: VALGUSE KOGEMISEKS ON PALJU VÕIMALUSI
Valgus on ruumi sisekujunduse juures ülioluline ja valgusti on rohkemat kui disainielement. „Hea sisearhitekt ei vali lihtsalt valgusteid, vaid arvestab ruumi eripära ja vajadustega ning annab valgustitega igale ruumile iseloomu juurde,“ ütleb sisearhitekt Lilia Kristianson-Kraav. Tema jaoks on valgus kogemus – emotsionaalne, visuaalne ja füüsiline. „Emotsionaalne kogemus tekib soojusest, intiimsusest ja esteetikast. Visuaalne nauding tuleb valgusti disaini, proportsiooni ning materjalide koosmõjust. Füüsiline aga sellest, kuidas valgus meid mõjutab – kas see rahustab ja tekitab mõnusa tunde või hoopis väsitab ja ärritab,“ selgitab ekspert.
Valgus võib ruumi kas toetada ja rikastada või vastupidi, lõhkuda ning muuta selles viibimise ebameeldivaks.
Interjööri keskne osa
Head valgustust näeb sisearhitekt kui hästi läbi mõeldud tervikut. „Luksuslik valgusti ei eristu üksiku omaduse poolest – see on materjali, tehnoloogia ja disaini harmoonia. Kvaliteet on tuntav nii vaadates kui ka puudutades – messing, käsitsi puhutud klaas, naturaalne kivi või peened tekstiilid, mis hajutavad valgust täiusliku pehmusega.“
Lilial on hea meel, et kui veel hiljuti peeti valgustust pelgalt tehniliseks vajaduseks, siis nüüd mõistetakse üha rohkem, et valgus on interjööri keskne osa. „Hästi planeeritud valgustus määrab ruumi meeleolu
ja sügavuse tõenäoliselt rohkem kui ükski muu element.“
Enda sisekujunduslahendusi luues on Lilia valinud valguslahendusi toetama nii rahvusvahelisi brände, nagu Tom Dixon, Panzeri, Vistosi, Moooi, kui ka kohaliku disaineri Tõnis
Vellamaa loodud valgusteid. „Valgustus võib olla investeering samaväärselt kunsti või disainmööbliga. Ruumi eripäradest ja mõõtmetest tulenevalt on võimalik kasutada väga isikupäraseid ja skulpturaalseid valgusteid, mis muudavad interjööri pilkupüüdvaks ja luksuslikuks.
Enda loodud valguslahendustest toob Lilia esile restorani Parrot atmosfääri. „Kui päeval on ruum pigem rahulikum ja jaheda valgusega, siis õhtusel ajal saab muuta ruumid sumedaks ja salapäraseks ning erinevad peegelpinnad annavad sillerdades luksust ning müstikat juurde. Lisaks mõjuvad Tõnis
Vellama poolt just selle restorani tarvis kujundatud valgustid lagede all kui efektsed kunstiteosed.“
Valguse tulevikutrendid
Praegused valgustustrendid liiguvad Lilia tähelepanekute kohaselt kolmes suunas: skulpturaalsus, looduslähedus ja tehnoloogiline intelligentsus. „Valgustid on muutunud ruumilisteks skulptuurideks, kus põimuvad disain ja erinevad põnevad materjalid. Tehnoloogia on aga peaaegu nähtamatu –nutijuhtimine, sensortehnoloogia ja energiatõhusus toetavad esteetikat, mitte ei domineeri selle üle.“
Koduse valguse puhul peab sisearhitekt oluliseks mitmetasandilisust. „Elutoas on võtmesõnad meeleolu ja paindlikkus, mille loovad üldvalgus, aktsentvalgus ja reguleeritav tonaalsus. Köögis domineerib funktsionaalsus, vannitoas on tähtis peegelduse kontroll ning magamistoas rahu ja pehmus.“
Valgusega seonduv luksus tähendab Lilia jaoks eelkõige võimalust kogeda ruumis erinevat valgust. „Kui valgus on mitmetasandiline, näiteks üld-, töö-, aktsent- ja meeleoluvalgus, võivad isegi kümned valgusallikad harmooniliselt toimida.“
Korter, Tom Dixoni valgusti Melt, sisearhitekt Lilia Kristianson-Kraav.
Foto: Kristiina Vasar
Eramu, Foskarini valgusti, sisearhitekt Lilia Kristianson-Kraav. Foto: Lilia Kristianson-Kraav
Scandiumi Marienholmi arendus, Masiero Nappe XM-i valgustid, sisearhitekt Lilia Kristianson-Kraav. Foto: Karl Kasepõld
Eramu, Tom Dixoni valgusti, sisearhitekt Lilia Kristianson-Kraav. Foto: Erakogu
Restorani Parrot valgustus õhtusel ajal, interjöör: Lilia Kristianson-Kraav ja Reet Helisabeth Karm. Esiplaanil eritellimusel tehtud Tõnis Vellama valgusti Adele ja taustal Flos IC valgustid. Foto: Lauri Laan
Restorani Parrot valgustus õhtusel ajal, interjöör: Lilia Kristianson-Kraav ja Reet Helisabeth Karm. Forestieri valgustid Opium, Tibet ja Imperatrice. Foto: Lauri Laan
Avasta võimalusi!
maaletooja: Silmani Elekter AS www.silman.ee
AGE LENK: HEA
VALGUSTUS JUHATAB, AGA EI DIKTEERI
Sisearhitekt Age Lenk ütleb, et valgustus on üks tema lemmikteemadest ja ta pöörab alati palju tähelepanu sellele, et valguslahendus oleks funktsionaalne ning pakuks põnevust.
„Sisearhitektuur loob ruume, mis peegeldavad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja võimaldavad erinevaid kunstilisi väljendusviise. Valgus aitab seda kõike esile tuua. Luksuslikuks teeb valgustuse aga see, kui valgus ruumi olemust toetab.“ Age ütleb, et ka laest rippuv lihtne pirn võib luua tunde, et see on just see, mida vaja, mis paneb ruumi elama.
Hea valgustus juhatab, aga ei dikteeri, teab Age. „Kui kõik on õigesti, tajud ruumis, et miski ei häiri – valgust ei ole liiga palju, see pole terav ning sellega pole liiale mindud. Hea valguslahendus on suures osas delikaatne ja võimendatud mõne kas loomingulise või uuendusliku valgusti lisamisega, mis kannab edasi ruumi ideed.“
Age jaoks on kvaliteedi aluseks valgusti materjalid ja tehnoloogia ning ruumiga tasakaalus olevad valgusti proportsioonid. „Ka
sellised brändid nagu Flos, Arkoslight, Nemo, Louis Poulsen, Moooi, Vibia, Viabizzuno ja Davide Groppi kõnelevad juba ise enda eest.“
Valgustus kui meedium
Ruumi valguslahenduse eesmärgiks võiks
Age meelest olla mitte valgusallikaid, vaid nende nutikam ja tundlikum kasutus.
„Peidetud ja eksponeeritud valgustid toovad koostööna ruumi karakteri suurepäraselt esile. Efektselt eksponeeritud valgusti rõhutab ruumi isikupära, samas kui peidetud valgus loob rahuliku hajutatud tausta.“
Age leiab, et materjalid võiksid olla ka taaskasutatavad ja talle meeldib, et LEDtehnoloogia areneb pidevalt ning energiasäästlikkus on saanud enesestmõistetavaks.
Koduse valguse puhul peab ta oluliseks kihilisust: „Esimene kiht on öövalgus – tagasihoidlik ja pidev. Teine kiht on meeleoluvalgus, mis loob lõõgastava hetke. Kolmas on funktsionaalne valgus konkreetsete tsoonide jaoks ja neljas on koristusvalgus. Need võivad kõik eksisteerida koos, kui proportsioonid on õiged.“
Valgus on Age jaoks sama tähtis kujunduselement kui mööbel või kunst. „Valgustitega saab ruumi vormida, rõhutada mahte ja lugu
jutustada. Kuna valgus on igal juhul vajalik, on tark seda kasutada ka esteetilise tööriistana.“
Valgus kui emotsioon ja innovatsioon
Age lemmikvalgusti on alati mõni uus valgusti. „Mulle väga meeldib uute asjadega katsetada, sest valgustite maailmas juhtub alati midagi põnevat ning erinevaid valgusallikaid on tänapäeval palju. Samuti tekib juurde pidevalt mõni materjalikäsitlus, mida on soov kohe ka projektides katsetada. Ka see, kuidas ja mis suunas valgusti valgustab, annab võimaluse erinevate valgusmeeleolude loomiseks.“
Uued tehnoloogilised lahendused, mis pakuvad delikaatsust ja võimsust üheaegselt, köidavad sisearhitekti väga. „Mulle meeldivad pisikesed, aga tugevad dowlight ’id, samuti mikroprimaatilised lisad. Siinisüsteemid ja trafod on muutunud miniatuursemaks ja neid saab nüüd ka kodudes põnevalt kasutada.“
Ideaalne valguslahendus on Age silmis selline, kus kõik proportsioonid on õiged ja valgus räägib ruumiga sama lugu. „Pole tähtis, kas midagi on esile tõstetud või peidus –oluline on, et miski ei häiriks ja samas poleks ka igav. Valgus võiks olla justkui teejuht.“
Ka investeeringuna peab sisearhitekt valgust oluliseks. „Mõned disainvalgustid muutuvad ajas klassikaks, nende piiratud väljaanded on nagu kunstiteosed. Sellised valgustid on tõelised luksusesemed.“
La Ferme, 101 CPH valgusti Ghost Chandelier, sisearhitekt Age Lenk. Foto: Ott-Erik Endra
Eramu Põhja-Eesti rannikul, Louis Poulseni valgusti PH Artichoke, sisearhitekt Age Lenk. Foto: Tõnu Tunnel
Eramu Tiskres, Flosi, Trizo ja Deltalighti valgustid, sisearhitekt Age Lenk. Foto: Tõnu Tunnel
Tank kontor, Fritz Hansen Bulb valgusti, sisearhitekt Age Lenk Foto: Kalle Veesaar
Tanki kontor, Ole Avatari valgusti Twist, sisearhitekt Age Lenk. Foto: Kalle Veesaar
RESTORANID, MIS JÄÄVAD MEELDE
Kuidas ületada kolme Michelini tärniga restoranielamust? Kuidas hüpata gastronoomselt veelgi kõrgemale? Mitmes maailma paigas on selleks loodud eksklusiivsed, vaid väikeseid seltskondi vastu võtvad enesesse haaravad (immersive) eineelamused, kus maitsetearoomide mõju suurendamiseks võetakse appi nii virtuaalreaalsus, helid, mustkunst kui ka valgusmaagia. Einestamine nendes n-ö gastronoomiateatrites nõuab aga paksu rahakotti.
Tekst: Martin Haonson
Ibiza saarel tegutseb restoran Sublimotion, mille 20-käigulise toiduetenduse pilet maksab umbes 2200 eurot. Mitme Michelini tärniga pärjatud restorani köögis tegutsenud tippkokk Paco Roncero on koos hulga kokkade, sommeljeede ja loovnatuuridega pannud kokku mitmetunnise elamuse, mis kompab kõikide meelte piire, loob maailmu ja muudab einestamise seikluseks või reisiks: ringi liigutakse nii erinevates ajastutes, kultuurides kui ka paikades.
Etenduste loomisel on meeskonnas muusikud, DJ, illusionist, moedisainerid, maalikunstnikud jt. Väikesele grupile inimestele korraga mängitav etendus kuulub kord elus kogetavate elamuste hulka.
Kui söömisele on kulutada ligi kuus tundi ja samuti kaks tuhat eurot, võib lennata ka Kopenhaagenisse, kus maailmakuulus restoran Alchemist pakub samuti toiduteatrit. Elamuse jooksul saab kogeda 50 erinevat „suupistet“, mille hulgas on nii toitu kui ka vaid puhtalt meelelisi naudinguid. Alchemistis pakutakse nii-öelda holistilist gastronoomiat (holistic cuisine), mis koosnebki maitsetest, aroomidest, emotsioonidest, kuid ka kunstist, kultuurist, teadusest ja tehnoloogiast. 2004. aastal maailma parimaks kokaks nimetatud Rasmus Munk, Alchemisti peakokk, soovib külalistele pakkuda midagi,
mida kusagilt mujalt ei saa. Väga suur boonus on restoranis põhjatu veinikelder, mis tähendab, et toidu ja veini ning muude jookide paaripanek on absoluutselt tipptasemel.
Tokyos asuv restoran Ginza Kitafuku on keskendunud vaid maailma parima krabiliha pakkumisele. Nii ongi restoranil mitu degustatsioonimenüüd, kus pakutakse vaid värsket, tippkvaliteediga krabi: hautatuna ja toorelt, grillituna, praetuna ja nii edasi. Kindel soovitus oleks proovida vanasti vaid imperaatorite lauale jõudnud Echizeni krabi menüüd, mille juurde serveeritakse ideaalselt sobilikke sakesid.
Restoranis on mitu tuba privaatseks einestamiseks, kuhu mahub vaid 4–6 külalist. Kui on soov head krabiliha süüa, tuleks restorani lihtsalt helistada ja arvestada taas mõne tuhande eurose väljaminekuga.
Jaapani tippkokk Masayoshi Takayama (Masa) on loonud New Yorki omanimelise restorani Masa, mis pakub maailma parimat omakase - ja sušielamust. Ligi 800 euro eest, millele lisanduvad joogid, saab istuda peakoka pisikesse lauda, kus Masa valmistab iga roa isiklikult, selgitab kõike ja viib sööjad unikaalsele reisile Jaapani gastronoomia ühte põnevamasse nurka. Kui aga isutab suši järele, võib sada eurot kallima hinna eest osta koha pisikesse lauda (2–4 inimest), kus
personaalne sušikokk valmistab rulle, lõikab sashimi ’t ja pakub kõike, mis selle toitumisega seostub. Restorani kodulehel on ka kirjas, et oma joogid on lubatud, korgitasu on pudeli kohta 300 eurot.
Ultraviolet by Paul Pairet on elamus, mõtteviis või hingeseisund, mitte vaid restoran, kus toitu nautida. Shanghais asuv restoran omab ka kolme Michelini tärni, kuid on hetkel suletud: restorani lähistel toimuvad suured ehitused, mis segavad elamust. Nii on peakokk ja restorani looja Paul Pairet võtnud puhkuse ja ootab paremaid aegu. Kuid õhtusöök selles restoranis polnud odav. Hinnanguliselt tuli mitmetunnise, enam kui 20-käigulise õhtusöögi eest maksta ligi 1100 eurot. Restorani mahtus korraga sööma vaid kümme inimest, kes kõik istusid ühes lauas. Valge laud ise asus täiesti tühjas valges ruumis, mida hakati täitma vastavalt vajadusele ja käigule projektsioonide, piltide ja videotega, mida toetasid heli, muusika, lõhnad, puuted ja nii edasi. Kriitikud on kirjeldanud, et Ultravioleti õhtusöök on justkui „põgenemine oma tajudesse, mälestustesse ja elu jooksul kogetusse“.
Õhtusöök pole vaid toit ja vein või hea teenindus, see on ka teater ja mälestused, emotsioonid ja tajud. Söömine ise on kogu elamuse väikene osa.
Foto: Masa
Masayoshi Takayama
Foto: Sublimotion
Foto:
Foto: Alchemist
PAVEL GURJANOVI AUTORIRESTORAN
Pavel Gurjanov kuulub ilmeksimatult Eesti tippkokkade kõrgemasse kihti, on juhtinud mitmeid Eesti parimaid restorane ja võitnud erinevaid auhindu. Praegu veab peenelt kunstilise käekirjaga kokk Kalarannas KOGU Restot, mida saab pidada Gurjanovi autorirestoraniks. Maitsta saab nii roogi, millega peakokk tutvustab oma oskusi, kui ka neid toite, mis on aastaid temaga menüüst menüüsse kaasas käinud.
Peakokk ise võtab juba kolm aastat avatud olnud restorani kokku lihtsa ideega: tegu on autoriköögiga, kus Eesti tooted ja Balti maitsed kohtuvad Skandinaavia stiili ning Prantsuse tehnikatega. Kahes hubases restoranisaalis saab maitsta toite, mis on ammutanud inspiratsiooni söögikoha asukohast, kuid ka neid, mida kokk on läbi karjääri aina paremaks timminud.
Näiteks eelroog Mosaiik, mis on täpsemalt hiidlesta, forelli ja lõhe balantiin – üks kaunimaid toite, mida lauda serveerida ja mille maitse väärib igal hetkel Kalaranda minekut. Veel pakub Gurjanov menüüs linna parimaks arvatud kreemiselt vürtsikat anšoovisevahuga veiseliha- tartar ’i, mis võibki väga vabalt auväärse tiitli vääriline olla. Kuigi, nagu maitsete puhul ikka, kõik on subjektiivne ja sõltub ajahetkest. Kalaranna restorani aknast vaikset merd vaadates tundub, et kokku ongi saanud õige koht, õiged inimesed ja õiged maitsed.
2013. aastal Eesti parimaks kokaks valitud Gurjanovi maitsed on läbi KOGU restorani menüü äärmiselt täiskasvanulikud, peaaegu perfektsuseni komponeeritud ja igati mõnusas tasakaalus. Mitte midagi pole üleliia, mitte midagi ei jää ka puudu. Varasemad kogemused restoranides Bordoo, DOM, Cru ja SÖE on igal taldrikul selgelt tunda.
Restoran vanas kilutehases
Kalaranna kaunis punane telliskivimaja, kus restoran asub, kuulus 19. sajandi lõpus legendaarsele Malahhovite perekonnale, kes olid kalakaupmehed ja selle tõelise Tallinna kilu saladuse hoidjad. Nõukogude Liidu ajal tegutses majas kiluvabrik, millest on saanud inspiratsiooni ka Gurjanov: menüüs on hooajaliselt parimad Eesti kilud. Retsept nende valmistamiseks pärineb veel Malahhovitelt ja on aukohal ka restorani seinal.
„Minu jaoks on väga oluline tõeliselt kvaliteetne tooraine ja püüan seda alati osta kohalikelt talunikelt ning tarnijatelt. Näiteks traditsioonilise retsepti järgi soolatud kilu pä -
rineb meil Saaremaa talust, forell tuleb Pähkla farmist, vutt aga Järveotsa Vutifarmist, juust Andre Farmist ja orgaaniline Eesti tatar Raplamaalt,“ loetleb Gurjanov tooraineid.
Gurjanovi maitsed on läbi KOGU restorani menüü äärmiselt täiskasvanulikud, peaaegu perfektsuseni komponeeritud ja igati mõnusas tasakaalus.
Parima pildi peakoka käekirjast annab viiekäiguline degustatsioonimenüü, kuhu kuuluvad hetke parimad palad à la carte menüüst. Uuenenud veinikaardist leiab kõikide roogade juurde põnevad kaaslased, kui aga aega on laialt käes, võib paluda panna toite paari ka kokteilidega. KOGU restorani kokteilimenüü tekitab aukartust, kuid ka isu kõik põnevused järele proovida. Restoranis pannaksegi rõhku aja heale veetmisele, olgu siis plaanis korralikum õhtusöök või mõni eelroog sobilike jookidega.
Peakokalaud uues kuues
Kui restorani kohta ütleb Gurjanov, et tegu on hubase casual -söögikohaga, siis varasemasse pagarikotta on ta loonud uudse peakokalaua, kus saab näidata oma tipptaset. Täpsemalt valmistada sellisel tasemel toite, millega võistles Bocuse d’Ori võistlusel 2018. aastal Torinos.
„Pakun chef’s table’is külalistele ägedaid, keeruliste tehnikatega valmistatud roogi. Saan näidata oma käekirja ja oskuseid,“ selgitab Gurjanov. Peakokalauda saab üldiselt tellida ühele kindlale seltskonnale, igaks korraks mõtleb peakokk menüü nullist välja: ise valmistab kõik toidud sööjate silme all, ise serveerib ja räägib nende kohta lugusid.
Tutvu menüüga: www.koguresto.ee Võta ühendust: +372 550 1621
Restoran ootab külastajaid Kalamajas aadressil Võrgu 6: T–R 17–23
L 12–23
P 12–17
NB! Kokkuleppel on võimalik restorani külastada ka avamisvälistel aegadel.
Kalamosaiik
Peipsi koha
Pähkla forelli ceviche
Pavli Pavlova
Fotod: Liina Shi
MEESTE VISKI, NAISTE VISKI?
Pildigalerii viskist, mis silme ette kerkib, on ümaras snifter’is loksuv kuldselt pruunikas vedelik, mis jätab klaasiseljale pikki „jalgu“.
Seda hoiab mees, kes on äsja naasnud edukalt faasani- või rebasejahilt. Nüüd istub mainitud härra – väsinuna, kirest rammestununa –kübara ja pintsakuta hiiglasliku tuleleeke täis kamina ette asetatud massiivses nahktugitoolis, vaid selleks, et turgutada end jutuks oleva jumalate nektariga.
Tekst: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock
Selliseid kujutelmi on loomulikult teisigi, kõigist neist kumab aga läbi 50 kuni paarisaja aasta tagune meheideaal, mis tänapäeval enam kedagi ei kõneta. Nii ongi hakatud otsima seda uut retsepti või maitsebuketti, millele 21. sajandi mehed saaksid alla kirjutada. Seetõttu püüavadki maailma kuulsaimad nimed –Johnny Walker, Bruichladdich, Waterford –panna pudelisse marjasemat, kergemat viskit, mis Z-generatsioonile peale läheks. Otsitakse viskisid, mida saaks süümepiinadeta lisada kokteilidesse, aga mida nautida ka puhtalt ja lonksata ka põnevate toitude kõrvale.
Naiste viski?
Lisaks nooremale generatsioonile on just naised need, kes aina võimsamalt maailma viskikultuuri mõjutavad. Seda kahest suunast: peamiselt kui uued tarbijad, viskimaitsete austajad, kuid aina enam ka viskimajade master blender ’itena. Naised aga ei ole samuti huvitatud vaid neist n-ö vana aja maitsetest, aina olulisemaks märksõnaks on tõusmas variatsioon ja valikuvõimalused. Aga kas on olemas naiste viskit? Naiste eelistus langeb pehmematele, kreemisematele viskidele, mida pakub nt Jaapani vanim
Yamazaki viskimaja, mis kasutab oma viskide valmistamisel ülipuhast Tonno mäe vett. 18ja 25-aastased Yamazaki viskid (tõelised kollektsionääride lemmikud) on puuviljased, aga ka vürtsikad, puidused ja täis kuivi puuvilju. Jooge puhtalt või ühe jääkuubikuga – ilmnevad kaks eri jooki.
The Balvenie valmistab Šotimaal oma ühelinnaseviskit nagu sadu aastaid tagasi: käsitsi keeratakse põrandal kuivavaid linnaseid, destillatsioon on aeglane ja kõik vaadid toodetakse või koostatakse ise. Viski on ülimalt balansseeritud, kus mee, vanilli ja kuivade puuviljade aroomid segunevad esimeses lonksus toffee, pehmete vürtside ja kerge puidususega. Imeline on The Balvenie kokteilides, näiteks Old Fashionis, kuid miks mitte mekkida viskit koos kreemiste magustoitude, pehmete juustudega (näiteks Comté) või värskete puuviljadega, näiteks ananassi, mango või meloniga.
Eklektilist päritolu tammevaadid
Nagu enamik inimesi teab, saab viski oma värvi ja tugevamad aroomid – pähklised, vürtsised, tammesed – vaatidest, milles
viskit laagerdatakse. Speyside’is asuva Benriachi laos on äärmiselt lai valik erinevates vaatides, erineva vanusega viskisid. Vanim täidetud vaat pärineb aastast 1966. Vaadid, milles viskid lebavad, on pärit kogu maailmast, neis on varem valmistatud tervet sortimenti teisi jooke. Kogu Šotimaal ei ole nii rikkalikku vaadivalikut, kui seda on Benriachi viskilaos.
Miks see oluline on? Lai valik erinevates vaatides laagerdunud viskisid annab viskivabriku master blender’ ile laiad võimalused segada kokku unikaalseid segusid. „Uinuvate kaunitaridena“ tuntud vaatides on varem hoitud burbooni, rummi, portveini, Madeirat, Marsalat, punast veini, šerrit ja nii edasi.
Iga vaat annab viskile kindla maitsebuketi: Jamaicalt toodud rummivaatidest saab viski külge kookose- ja banaaninoote, Portugali Madeira vaadid aga lisavad põlenud apelsini ja küpsetusvürtside aroome, Jerezist toodud šerrivaadid annavad viskile karamellija šokolaadimaitseid. Igast vaadist võetud lonks segatakse kokku täiesti uueks viskielamuseks.
2,7 miljonit eurot pudelist
Maailma kõige kallim viskipudel müüdi 2023. aasta lõpus Londoni Sotheby’si oksjonimajas 2,7 miljoni euro eest, kui kaks huvilist läksid telefoni teel võistlema pudeli
The Macallan Adami 1926 pärast. Tegemist on ühega 40 pudelist, milles olev viski läks vaati ligi sada aastat tagasi, villiti pudelisse aga 1986. aastal. 60-aastase viski muudab erakordseks – lisaks harukordsele maitsele, värvile ja pehmusele – asjaolu, et pudelisildi on disaininud kuulus Itaalia kunstnik Valerio Adami.
Kuus esimest kohta kallimate viskide seas võtabki enda nimele The Macallani viskimaja, nende hulgas on ka 1,4 miljoni euroga müüdud The Intrepidi viski: 311-liitrine mehekõrgune pudel 32 aasta vanust Ameerika tammevaadis laagerdunud viskit. Väga kõrgelt on hinnatud ka Yamazaki 55 aasta vanust viskit, mis müüdi Hongkongi oksjonil „vaid“ 800 000 euro eest.
Disainbränd Eckhaus Latta on tuntud selgelt sooneutraalse esteetika poolest – nad loovad rõivaid, mida saavad kanda mitmed kehatüübid ja mitmed identiteedid. Foto: Scanpix
Tegemist ei ole pelgalt moetrendiga, vaid see liikumine on peegeldus laiemast muutusest: loeb see, mida inimene kanda tahab ja milles ta end mugavalt tunneb, mitte see, kellele see täpsemalt disainitud on.
Miks see oluline on?
Esiteks: tarbija ootused on muutunud. Noorem põlvkond ei osta enam lihtsalt meeste- või naistekollektsioone – nad otsivad ennekõike enda stiiliga sobivaid asju, midagi, mis peegeldab nende identiteeti, mitte tootekategooriat.
Teiseks: praktikas tähendab see ka nutikamat disaini. Rõivaste istuvus, lõige ja juurde sobitatud detailid hakkavad rohkem tähtsust mängima kui vaid neid ehtiv logo või hinnalipik. Näiteks maailmakuulsa moeajakirja Vogue majandusteemadele keskenduv väljaanne Vogue Business toob välja, et suurim takistus sooneutraalse moe puhul on sobivuse ja mõõdusüsteemide pii -
UNISEXRÕIVASTE PEALETUNG
Veel mõni aasta tagasi tähendas unisex enamasti nii meeste kui ka naiste selga mahtuvat kapuutsiga pusa, sirge lõikega teksapükse ja tossupaari, mida kanda soost sõltumata. Praeguseks on suund palju ambitsioonikam: moefirmad disainivad ka näiteks kleite, mida võivad vabalt kanda naiste asemel hoopis mehed. Kas sina julged eristuda?
Thom Browne’i 2024.–2025. aasta sügistalvine haute couture. Foto: Vida Press
JW Andersoni 2024. aasta kevadsuvine kollektsioon sisaldas lõikeid ja elemente, mis hägustavad meeste ja naiste rõivaste piire. Foto: Ik Aldama
rangud, mitte tarbijate huvi: kui rõivad on endiselt õmmeldud liiga kitsaste „mees/ naine“ numbrimudelite järgi, vähendab see ka tarbija rahulolu ja suurendab ostetud rõivaste tagastuste arvu.
Suured moefirmad näitavad suunda
Moemaailmas on mõned suurepärased näited sooneutraalse moe pealetungist, näiteks luksusmaja Gucci 2020. aastal lansseeritud kollektsioonis MX stiliseeriti kokku tooted, mille puhul kandja sool pole tähtsust – kõik esemed sobivad kõigile kandjatele. Kiirmoe näitena võib tuua esile Zara 2024. aastal müüki jõudnud koostööd Itaalia Stefano Pilatiga . Selle raames valminud kapselkollektsiooni slogan oli iseäranis selge: „co-ed“ ehk kollektsioon, mida esitletakse ja müüakse samaaegselt nii meestele kui ka naistele. Ka Ameerika Thom Browne on juba mõnda aega näidanud meestekollektsioonides
tänavatel. Foto: Vida Press
seelikuid ja teisi rõivaesemeid, mis traditsiooniliselt on olnud naiste pärusmaa, ning seda mitte provokatsiooniks, vaid lihtsalt osana moemängust.
Mis teeb rõivakollektsioonist unisex’i?
Unisex-kollektsioon ei tähenda lihtsalt seda, et „naised võivad kanda meeste riideid“ või vastupidi. See on teadlik disainiotsus, mille eesmärk on luua rõivaid, mida saavad mugavalt ja rahulolevalt kanda kõik sood ning kehatüübid. Selle taga on kolm peamist põhimõtet:
1. Lõike ja istuvuse neutraalsus
Unisex-kollektsiooni alus on lõige, mis ei eelda konkreetset kehatüüpi. See tähendab, et rõiva konstruktsioon on:
sirgem, mitte rõhutatud vöökoha või puusajoonega;
õlgade ja varrukate lõiked on kohandatavad (või veidi laiemad, et sobida erinevatele kehatüüpidele);
sageli kasutatakse reguleeritavaid detaile, näiteks vöösid, trukke, elastseid taljeosi, mis võimaldavad rõiva sobivust muuta.
2. Disainiesteetika, mis ei mängi „mehelikkuse“ või „naiselikkuse“ koodidega
Unisex ei tähenda halli ja igavat. Pigem tähendab see, et värvid, mustrid ja detailid ei kanna tugevat soolist signaali, näiteks:
Gucci kollektsioonist MX leiab lillemustrid ja pastelsed toonid, mis on loodud kõigile, mitte vaid naistele;
Thom Browne’i seelikud on osa meeste ülikondade maailmast, mitte naiseks riietumise vajadus;
Zara x Stefano Pilati „co-ed“-kollektsioon kasutab klassikalisi lõikeid, mida võib kanda igaüks.
3. Brändi kommunikatsioon ja esitlus
Unisex-kollektsioon ei piirdu ainult lõigete ja kangastega, loeb ka viis, kuidas seda esitletakse. See tähendab, et:
reklaamikampaaniates ja moeetendustel osalevad erineva soo ning kehaga modellid;
e-poes või füüsilistes rõivakauplustes ei jagata tooteid meeste ja naiste sektsioonidesse, vaid rõivakategooria järgi, näiteks topid, püksid, mantlid jne; moefirma sõnum rõhutab valikuvabadust, mitte soolist kuuluvust.
Muusik Harry Styles on üks viimaste aastate tuntumaid sootu moe austajaid. Foto: Scanpix
Jaapani moefirma Uniqlo lansseeris sel sügisel moelooja Jonathan Andersoni erikollektsiooni, kust leiab ka unisex-rõivaid. Fotod: Uniqlo
Näiteid unisex -rõivastest:
Äri- või vabaajaülikond, millel on sirge lõige, neutraalsed värvid ja mis istub nii laiemale kui ka kitsamale kehatüübile.
Jakid ja mantlid, millel vöö või trukkide paigutus tagab, et rinna-, õla- ja puusaosas on piisavalt paindlikkust kandja vormile.
Püksid, mille jalgevahe, puusa- ja reieosad on disainitud nii, et need ei eelda meeste või naiste proportsioone, vaid toimivad vabalt eri kehatüüpidel.
Aksessuaarid: kott, seljakott või mõni ehe, mis ei peegelda enam naiselikkust, vaid täiendab rõivastust kandja soost sõltumata.
Mida see tähendab disaini ja jaemüügi jaoks?
Unisex -moe tõus sunnib disainereid ja brände mõtlema senisest täpsemalt lõigete, materjalide ja suurussüsteemide peale.
Hästi istuv rõivas on nüüd olulisem kui kunagi varem – see peab sobima eri kehadele
ja tunduma mugav, sõltumata kandja soost. Kui lõige töötab, annab see riietusele tõelise universaalsuse, sest kui ei tööta, jääb rõivas lihtsalt riiulisse.
Jaekaubanduses tähendab see poe- ja sortimendiloogika muutust: eraldi meesteja naisteosakondade asemel tekivad ühisalad, kus rõivad on jaotatud vormi, mitte soo järgi. Selline lähenemine aitab vähendada laojääke ja suurendada klientide rahulolu.
Tarbijale annab see kõik rohkem vabadust – rõivaste valik ei alga enam küsimusest „kas see on meestele või naistele?“, vaid „kas see sobib mulle?“.
Unisex pole enam pelgalt moebrändide loosung, vaid päris muutus selles, kuidas me riietest mõtleme. Identiteet ei määra enam valikut – määravaks saab vabadus otsustada ise, mis sobib ja tundub õige. Fookus liigub sõnumilt „mõlemale sobiv“ hoopis mõtteviisile „minu keha, minu vorm, minu valik“.
GUILD AVAB UUE PEATÜKI: MÕÕDUÜLIKONNAD MEESTELE
GUILD on kodumaine rõivabränd, mis on tuntud oma karakteristlike kollektsioonide, laitmatu kvaliteedi ja ajatult elegantse käekirja poolest. GUILD-i looming sünnib Tallinna vanalinnas, kohe linnateatri vastas asuvas ateljees ja esinduspoes, kus iga rõiva taga on sügav austus ehedate materjalide ja traditsioonide vastu.
Kaheksa Kuldmunaga pärjatud bränd kuulub väheste hulka Eestis, kes pakub ka kohapeal kõrgtasemel rätsepatööd. Nüüd on GUILD astunud aga uue sammu ja lansseerinud mõõduülikondade liini GUILD Gentelier, mis ühendab rätsepatöö täpsuse ja tehno -
loogia kiiruse. Mõõdutööna saab tellida klassikalisi, ajatult mehelikke rõivaid: ülikondi, veste ja triiksärke.
„Praegu on aeg lihtsuseks. Aeg panustada kvaliteeti ja rõivastesse, mis peavad vastu ning mida on ka päriselt vaja,“ sõnab
brändi üks asutajaid Sten Karik. GUILD-i ongi loonud visionäärid Joan Hint ja Sten Karik, kel moeäris kogemust juba enam kui 20 aastat. Ettevõtte üks sihte on inspireerida inimesi valima rõivaid, mis peegeldaks isiklikke väärtusi, maitset ja tugevusi.
„Mehed ei tea tihtipeale, millised lõiked ja värvid neile sobivad – siin saamegi meie abiks olla. Ülikonda valides aitame leida tegumoe, mis rõhutaks iga inimese unikaalseid tugevusi,“ lisab Hint. „Meil on erakordselt andekas meeskond ning personaalne lähenemine ja stilistikateenus kuulub hinna sisse. Meie üks eesmärke ongi, et mehed ei peaks aega kulutama kaubanduskeskustes selle „õige“ leidmiseks, vaid et nad saaksid ühest kohast kõik, mis tarvis. Kiirelt, hästi istuva ja korraliku.“
Mis on mõõdu- ja rätsepatöö erinevus?
„Nii rätsepa- kui ka mõõduülikonna ühisosa on see, et ülikond peab istuma laitmatult. Elegantne ülikond pole liiga suur ega liiga väike, vaid täpselt paras,“ vastab Karik. „Kui rätsepatöö puhul luuakse nullist lõige ja arvestama peab vähemalt 2–4 prooviga, siis mõõduülikonna puhul vaheproove ei tehta. Proovitakse näidismudeleid, mille olemasolevaid lõikeid kohendatakse vastavalt kliendi mõõtudele.“
Tänu digitaalsele lõikele, mis luuakse spetsiaalselt kliendile, on edaspidine ülikonna tellimine veelgi lihtsam: piisab vaid mõõtude värskendamisest ja uute, lemmikkangaste valimisest.
Ajaline kokkuhoid ja baaslõigete kasutamine teeb mõõdutöö võrreldes rätsepatööga ka oluliselt taskukohasemaks. Kui rätsepatöö hinnad algavad 2500 eurost, siis mõõduülikondadel juba 750 eurost. Samuti valmib mõõduülikond oluliselt kiiremini kui rätsepaülikond, enamasti kahe-kolme nädalaga.
Kuidas näeb välja tellimisprotsess?
„Oleme selle võimalikult lihtsaks teinud. Kõige kiirem ülikonna tellimus on olnud 12 minutit, kuid enamasti läheb 30–35 minutit. Samuti saame 3D-s näidata lõpptulemust,“ sõnab Karik.
Iga GUILD-i ülikond luuaksegi vastavalt unikaalsetele soovidele. Protsess algab nõustamisest ja mõõtmistest, valitakse välja kangas, lõige ning kõik detailid alates reväärist kuni voodrini. GUILD-is on ka Eesti kõige rikkalikum kangavalik ja kõik materjalid on looduslikud, pärinedes hinnatud kangavabrikutest, nagu Loro Piana, Vitale Barberis, Zegna jne.
„Meeldivamaks kogemuseks soovitame broneerida eelnevalt aja veebilehel guildsuits.com – nii on kindel, et saame pakkuda personaalset teenindust ja leida parimad lahendused, mis sobiks ka juba olemasoleva garderoobiga,“ lisab Hint.
Selge on see, et GUILD on enam kui lihtsalt moebränd – see on pühendumus meisterlikkusele, eetilisele ja jätkusuutlikule tootmisele ning ajas kestvale ilule.
PULMAD NÕUAVAD
STIILSEID, GLAMUURSEID
JA VÄLJAPEETUD EHTEID
Pulmapäeval on ehted palju enamat kui kaunistus. Need on sõnum – eneseväljenduse viis, mis ühendab traditsiooni, isikliku maitse ja tulevikulootuse. Ehe tõstab esile pruutkleidi ja peigmehe ülikonna lõikeid, raamib nägu ning täiendab isiksust. Hästi valitud ehe suudab muuta kogu ilme tervikuks, mis jääb meenutama elu üht tähtsamat päeva.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock
Stiil ja suundumused
Üldiselt on näha, et pulmaehted liiguvad selgelt isikupärasemate valikute poole. Kui kunagi domineerisid peened, peaaegu nähtamatud detailid, siis tänapäeval eelistatakse julgemat vormi ja skulpturaalset lähenemist, isegi maksimalismi. Viimane ei tähenda aga ülekoormust, vaid teadlikku proportsioonimängu – ehe peab olema iseloomuga.
Värvilised kalliskivid, baroksed pärlid, ebaühtlase kujuga metall ja sulamid on tõusu teel. Need annavad ehetele sügavuse ja ainulaadsuse. Ka klassikalised teemandid ei kao kuhugi, kuid neid kantakse üha sagedamini koos teiste kividega, et saavutada värvi ja tekstuuri kontrast.
Üks olulisi suundumusi on ka pärlite renessanss – neid kannavad nii naised kui ka mehed. Pärli pehmus ja valgusemäng sobivad suurepäraselt piduliku, ent tagasihoidliku luksuse sümboliks.
Pruudi ehted
Pruudi ehe peab sobituma kleidi lõike, materjali ja värvitooniga. Kui kleit on lihtne ja sile, võib ehe olla keskne element. Kui aga kleit on rikkalik ja detailne, peaks ehe pigem toetama üldmuljet, mitte sellega võistlema.
Kõrvarõngad raamivad nägu ja on sageli pruudi ehtekomplekti süda. Pikad, liikuva struktuuriga kõrvarõngad või pärlkaskaadid on väljapeetud valik. Käevõrud ja sõrmused peaksid jääma õhulisteks ja tasakaalustatuks, et pilt ei muutuks liiga raskeks. Pulmaehete komplekti valides on soovitatav hoida fookus ühel domineerival elemendil.
Värvilised kalliskivid, nagu safiirid, smaragdid ja rubiinid, on muutunud populaarseks alternatiiviks teemantidele. Need sümboliseerivad isikupära ja annavad tseremooniale lisasügavuse.
Peigmehe ehted
Meeste ehted on muutunud minimalistlikest aksessuaaridest teadliku stiilivaliku osaks. Mansetinööbid on jätkuvalt kohustuslikud –nende disain võib olla klassikaliselt metalne või lisada iseloomu musta oonüksi, pärlmutri või kivide kaudu.
Ka üha enam peigmehi valib rinnakaunistuseks peene prossina lille või metalse nööp nõela, mis peegeldab pruudi aksessuaaride metalli või värvitooni. Peen kuldne või hõbedane kett ja ka üksikud pärlid võivad täiendada ülikonda viisil, mis jääb maitsekalt vaoshoituks, ent samas eristuvaks.
Kella valikul on oluline harmoonia – see peaks sobituma ülejäänud aksessuaaridega. Kellast võib saada ka ainus särav element, kui muu jääb minimalistlikuks.
Kalliskivid ja nende tähendus Teemant jääb endiselt sümboolseimaks pulmakiviks – puhtuse, igaviku ja pühendumuse sümboliks. Tänapäeval on paljud valikud valmistatud laboriteemantidest, mis on keemiliselt ja visuaalselt identsed looduslikega, kuid taskukohasemad ja keskkonnasäästlikumad.
Lisaks teemantidele on populaarsust kogunud rubiinid (kire ja jõu sümbol), safiirid (tarkuse ja ustavuse kivi) ja smaragdid (elu ja harmoonia märk). Need vääriskivid toovad pulmailmesse sügavust ja isiklikkust. Pärlid on tõusnud uuesti esile tänu oma pehmusele ja loomulikule elegantsile. Pärl sobib nii klassikalisse kui ka kaasaegsesse konteksti ning on sageli ehe, mis seob põlvkondi – vanaema pärlid leiavad uue elu tütre või pojatütre pulmapäeval.
Tasakaal ja proportsioon
Pulmaehete valik peaks järgima ühte põhimõtet: üks ehe räägib, teised kuulavad. Kui kannad tugevat kaelakeed, jäägu kõrvarõngad tagasihoidlikuks; kui kõrvarõngad on muljetavaldavad, las kael jääda vabaks. Metallitoon peaks sobima rõivaste värviga –valge kangas eeldab külmi metalle (plaatina, valge kuld), elevandiluu- ja šampanjatoonid aga sooje (kollane või roosa kuld).
Peigmehe puhul kehtib sama loogika: kui mansetinööbid on kiviga, võiks sõrmus olla matt; kui pross on särav, olgu kell lihtne. Tasakaal loob väärikuse, mitte liigse tagasihoidlikkuse.
Ehe kui mälestuse kandja
Pulmaehe pole pelgalt kaunistus, vaid mälestuse ja tähenduse kandja. See on ainus aksessuaar, mis jääb kandjale sageli kogu eluks. Sellepärast peaks ehe olema mitte ainult ilus, vaid ka isiklikult kõnekas – meenutama mitte niivõrd moetrendi, vaid ühte konkreetset hetke, mille väärtus ajas kasvab. Ehe annab pulmapäevale sära, aga veel enam annab ta sellele mõtte. Tõeline luksus ei seisne hinnas ega karaadis, vaid selles, et ehe tundub õige – just teie loo ja armastuse jaoks.
Allikad: harpersbazaar.com, vogue.com, gq.com
UUE AJASTU LUKSUS ELUTOAS ALGAB PROJEKTORIST
Disaini ja tehnoloogia areng on toonud esile uue põlvkonna tundlikud ultralühikese viskega projektorid, mis sulanduvad interjööri, loovad kinosuuruses kujutise ning muudavad meelelahutuse terviklikuks elamuseks. Tänapäeval ei valita enam lihtsalt ekraani, vaid läbimõeldud elustiililahendust – seda, mis võib viia otse oma kodusesse kinosaali.
Must kast seinal, olgu see kui tahes õhuke, mõjub tänapäevases kodus robustsena. Moodne interjöör hindab avarust ja voolavust, kus tehnika ei dikteeri kujundust. Uue põlvkonna projektor on ruumi osa, mitte selle keskpunkt. Ultralühikese viskega laserprojektor seisab madalal kapil vaid mõne sentimeetri kaugusel seinast ja loob kuni kolmemeetrise kujutise. Väliselt meenutab aparaat pigem peene joonega helisüsteemi komponenti kui traditsioonilist suure objektiiviga pildikahurit.
Tänapäevane projektor ei vaja pimedat ruumi.
Tänapäevane projektor ei vaja pimedat ruumi. Valgust hajutavad ehk ALRekraanid ( Ambient Light Rejecting) võimaldavad nautida selget ja kontrastset pilti ka päevavalguses. Koostöös kolme laseri valgusallikaga suudab selline lahendus teatud tingimustes ületada teleri pildikvaliteeti värvide sügavuse ja kontrasti poolest.
Projektor kui luksuse märk
Kui varem seostus projektor kontoripresentatsioonide või garaažikinoga, siis nüüd on see osa luksuslikust elukeskkonnast. Ruume planeeritakse nii, et projektor ja ekraan oleksid loomulik osa sisustusest. Peidetud kaablid, seina sisse paigaldatud kõlarid ja automaatselt avanevad ekraanid muudavad elutoa esteetiliseks kinosaaliks.
Kui elutoas on suured aknad ja valgus on osa sisekujundusest, sobib hästi ultralühikese viskega projektor koos ALR-ekraaniga, mis võimaldab vaatamist nii päeval kui ka õhtul.
Kui kodus leidub eraldi tuba, näiteks kelder või pööning, saab sellest kujundada tõelise kodukino. Sellise lahenduse keskmes seisab 4K-lahutusega klassikaline laserprojektor ja akustiliselt läbi paistev ekraan, mis võimaldab helil kõlada otse pildi tagant.
Kestab kaua
Keskmine teler kaotab väärtuse paari aastaga, ent hästi kavandatud projektorilahendus peab vastu üle kümne. Ultralühikese
viskega projektor koos ALR-ekraaniga jääb hinnavahemikku 3000–6000 eurot, millele lisandub paigaldus ja helisüsteem. Täismahus kodukino rajamine algab umbes 15 000 eurost ja pakub elamust, mis on võrreldav privaatse spaa või oma vinoteegiga.
Hästi kavandatud projektorilahendus peab vastu üle kümne aasta.
Trendid liiguvad suunas, kus teler taandub esemena ning elutoast saab koht, kus valgus, heli ja ruumikujundus loovad koos atmosfääri.
Projektor võib muuta tavalise õhtu elamuseks, tavalise ruumi kinoks ja kodu luksuslikuks pelgupaigaks. Tuleviku elutoa võlu peitub mitte suuremas ekraanis, vaid targemalt kujundatud ruumikogemuses.
Allikad: What Hi-Fi, Simple Home Cinema
Kolm kodukino kangelast
Ultralühikese viskega projektorid sobivad ideaalselt moodsasse elutuppa, kus seade asetub seina lähedale ja loob suurkujutise vaid mõne sentimeetri kauguselt. Siin on kolm mudelit, mida peetakse praegu parimateks.
LG CineBeam HU915QB
Loob 254–305 cm suuruse pildi vaid 10 cm kauguselt seinast.
3700 luumenit valgusjõudu, 4K UHD, Dolby Vision.
WebOS-i nutiplatvorm võimaldab voogedastust ilma lisaseadmeteta. Hind: ~ 5500 eurot
Samsung The Premiere LSP9T
Loob kuni 330 cm suuruse kujutise, kasutades kolme RGB laserit.
HDR10+ tugi, sisse ehitatud 40 W heli, minimalistlik disain. Hind: ~ 4800 eurot
Hisense PX2-PRO TriChroma
Kolmelaseriline UST-projektor, pildi suurus 230–330 cm.
Hea kontrastsus, värvitäpsus ja sisse ehitatud Android TV. Hind: ~ 3300 eurot
Toimetas: Sven Sula / Foto: Shutterstock
Foto: LG
Kunstkivi
Fassaadipaneelid
Kõrgsurvelaminaadid
Töötasapinnad
Kompaktlaminaat
Metallkattega laminaadid
Melamiin
MDF plaadid
Spoonplaadid
