TööSTUS
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond November 2025
HÜDRAULIKA REMONT JA HOOLDUS
Tööstus otsib uusi võimalusi
Eesti tööstusettevõtted seisavad mitme olulise väljakutse ees. Ühelt poolt vajab tootmine pidevat moderniseerimist ja tootlikkuse kasvu, teiselt poolt tuleb toime tulla tööjõupuuduse ja kasvavate energiakuludega. Samas toob iga väljakutse endaga kaasa ka võimalusi – küsimus on selles, kuidas ja millal neid ära kasutada.
Tehisintellekt ja automatiseerimine pole enam kauge tulevik, vaid reaalsed tööriistad, mis aitavad ettevõtetel tootlikkust tõsta, kulusid vähendada ja protsesse nutikamalt juhtida. Ettevõtted, kes on julgenud astuda samme automatiseerimise ja uute tehnoloogiate suunas, räägivad reaalsest mõjust – efektiivsemast tootmisest, väiksemast veaprotsen
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
dist ja võimest keskenduda kõrgema lisandväärtusega tegevustele. Samas pole tehnoloogia kunagi ainuvastus. Tööstuse südameks jäävad inimesed – need, kellel on oskused masinate abil paremat tulemust saavutada. Siin jõuamegi aga järgmise teemani: kuidas leida ja hoida spetsialiseerunud töötajaid, kui konkurents nende pärast on tihe ning haridussüsteem ei suuda alati piisavalt kiiresti reageerida tööstuse muutuvatele vajadustele?
Lahendused peituvad sageli kombinatsioonides. Tehnoloogia, mis vähendab rutiinsete toimingute koormust. Koostöö haridusasutustega, et kasvatada järgmise põlvkonna spetsialiste. Ettevõtete omavaheline kogemusvahetus, mis aitab vältida
Toimetaja: Sigrid Aunap
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
vigu ja leida kiiremini toimivaid mudeleid.
Eesti tööstus on ristteel, kuid see pole halvatus, vaid võimaluste ristmik. Järgmised sammud määravad, kas meie tootjad jäävad piirkondlikus konkurentsis peale või maha.
Sigrid Aunap
Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
LINDIVENNAD
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
KONVEIERLINDID
Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)
TULEME KOHALE!
Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)
KIIRE TARNE!
Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Tehisintellekt astub tootmisse:
Eesti
tööstus katsetab nutikaid lahendusi AIRE toel
Tehisintellekt, nutikad robotid ja automatiseeritud liinid pole enam tulevikumuusika, vaid osa Eesti tööstuse igapäevast. AIRE demoprojektid on aidanud kümnetel ettevõtetel – teiste seas Saku Metallil, Silenil ja Skarconil – katsetada ning juurutada AI-lahendusi, mis muudavad tootmise täpsemaks, kiiremaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kolm ettevõtet jagavad oma kogemust, õppetunde ja tulemusi, mis näitavad, kuidas teadus ning tööstus koos innovatsiooni ellu viivad.
Tekst: Juuli Nemvalts, Sigrid Aunap
Saku Metall: masinõpe toob selguse prognoosimatusse tellimusahelasse
Saku Metalli allhanketehas otsustas lahendada oma kõige ajakriitilisema pudelikaela – liftitoodete materjalivajaduse ennustamatuse –, liitudes AIRE demoprojektiga. Koostöös TalTechi teadlastega arendati masinõppel põhinev süsteem, mis tuvastab tellimuse saabumisel harva esinevad komponendid ja võimaldab tootmisplaani kohe kohandada.
Gerth Kivima
Saku Metalli tegevjuhi Gerth Kivima sõnul kulus projekti ideest juurutuseni enam kui aasta, ent süsteem peaks jõudma täismahus kasutusse 2025. aasta juulis, pakkudes tehasele reaalse aja ja kuluvõidu all hankemaailma tihedas konkurentsis.
Probleem: kümnetööpäevane hall ala viienädalases tsüklis
Liftid on Saku Metalli portfellis kõrge lisandväärtusega, kuid samas äärmiselt konfigureeritavad tooted – igal nädalal tellitakse kümneid liftikabiine, millest ükski pole teisega identne. „Klient ütleb küll, et sel nädalal tellib ta 45 ja järgmisel 47 lifti, kuid ei täpsusta, millistest materjalidest need koosnevad,“ selgitas Kivima.
Tellimuse käsitsi läbitöötamine võttis kuni kümme tööpäeva – alles siis selgus, et tellimus sisaldas ka harva kasutatavaid või laost puuduvaid komponente.
Foto: Shutterstock
Tellimuse saabumisest kuni selle tarnimiseni vahelattu on aega viis nädalat. Kui kaks nädalat kulub pelgalt komponentide loendi selgitamiseks, muutub iga haruldane osa tarneriskiks. „Meie eesmärk oli saada kriitiline info kätte tellimuse saabumise päeval, et samal päeval tekiks majandustarkvarasse ka tellimuspõhise materjali või komponendi ostuvajadus,“ ütles Kivima.
Demoprojekti ülesehitus
Masinõppel põhinev süsteem töötati välja tellimuste ajaloolise andmestiku põhjal – tänu korrektselt vormindatud Bill of Materialsi (BOM) failidele oli ettevõttel tugev andmepõhi, mille abil mudelit treenida. Süsteem tuvastab iga tellimuse saabumisel komponente, mis esinevad andmebaasis harva, ja teavitab kasutajat võimalikest riskidest. „Töövoos tähendab see seda, et töötaja teab, millisele tellimusele kohe tähelepanu pöörata,“ tõi Kivima näite.
Ehkki andmete korrastamine polnud suur pingutus, osutus kriitiliseks lähteülesande täpsus. „Kõik, mis oli ebaselge või halvasti defineeritud, jäi sõlmitud projektikokkuleppest välja,“ rõhutas Kivima, viidates, et läbimõeldud probleemipüstitus on pool lahendusest.
Programmi eesmärk oli toetada ettevõtteid nii tehnoloogiliselt kui ka strateegiliselt – aidata mõtestada probleemi ja testida AIlahendusi riskivabalt. AIRE demoprojekt on 100% katseplatvorm, mis võimaldab ettevõttel katsetada tehisintellektil põhinevat lahendust ilma investeerimisriskita. Projekti raames pakkus TalTech välja arendustiimi, kes lõi masinõppemudeli, samal ajal kui ettevõte panustas andmetega ja esitas konkreetse ärivajaduse.
„Selline võimalus on väga positiivne – saad testida ja õppida, ilma et peaks kohe suuri kulusid tegema või vales suunas liikuma,“ märkis Kivima. Teaduspartneri kaasamine võimaldas probleemile läheneda süsteemsemalt, kui ettevõtte enda ressursid seda võimaldanuks.
Pikaldane algus
Teekond algas 2023. aasta alguses Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) digimeistriklassist, kus kaardistati kriitilised protsessid. Suvel esitati AIREle taotlus ja projekt käivitus ametlikult 2024. aasta septembris. Saku Metalli sisemeeskonda kuulusid arendusjuht Silver Reinart, jätkusuutlikkuse juht Janno Jegers ja liftitootmise müügitiimi juht Markus Sepp. TalTechi poolt juhtis projekti professor Tara Ghasempouri.
Projekti ametlikuks pikkuseks kujunes üheksa kuud – rohkem, kui algselt oodati. Suur osa ajast kulus lähteülesande täpsustamisele, andmete jagamise lubadele ja mudeli täpsustamisele iteratsioonide käigus.
Ghasempouri sõnul loodi platvorm, mis analüüsib tellimuste andmekogumeid, tuvastades igas tellimuses unikaalsed materjalid ja komponendid. „Seosereeglite analüüsi abil tuvastab Pythonil põhinev tööriist mustreid ja pakub selge ülevaate komponentide kordumatust kombinatsioonist, mis toetab otsuste tegemist ja tõstab tootmise tõhusust,“ selgitas Ghasempouri.
Masinõpe töös: sekunditega BOManalüüs ja „early warning“ tarneahelas Valminud mudel kasutab Saku Metall Allhanke Tehase liftide tellimuste mitme aasta BOM andmebaasi. Mude
li tööloogika on lihtne: süsteem loeb iga uue tellimuse materjalid, võrdleb neid ajaloolise andmestikuga ja märgistab harva esinevad komponendid, mis võivad tarneahelas viivitusi põhjustada. Kui riskikomponent tuvastatakse, kuvatakse tellimuste haldusvaates automaatne hoiatus, mis juhib töötaja tähelepanu kriitilisele tellimusele ning annab märku vajadusest alustada materjalikontrolli või hankeprotsessi kohe. „Tegemist on varajase hoiatuse süsteemiga, mis annab meile võimaluse tellida haruldased detailid aegsasti või küsida kliendilt täpsustusi,“ selgitas Kivima. „Tulevikus võiks mudel tuvastada ka loogikavigu – näiteks kui lifti põrand on olemas, aga kaasnev vineerpaneel puudub. Süsteem annaks märku ja väldiks tootmisjärjekorra seisakuid.“
Õppetunnid ja mõju: kuluefektiivsusest konkurentsieeliseni
„Meie valdkonnas on kaks võtmemõõdikut: hind ja tarnekindlus,“ rõhutas Kivima. „Kui suudame sama hinnaga tarnida viperusteta ehk õigeks ajaks, eelistab klient meid konkurendile.“ Edu liftisegmendis loob aluse algoritmi laiendamiseks ka teistele tootesarjadele. Saku Metall Allhanke Tehase kogemus kinnitab, et AIRE demoprojekt pakub väärtuslikku hübriidi: akadeemilise kompetentsi ja tööstuse vajaduste kohtumispaika, kus kõrge riskiga ideid saab turvaliselt katsetada. „Tehisintellekti juurutamine tööstuses pole sprint, vaid mitmevõistlus,“ kinnitas Kivima. „Aga kui partnerid on õiged ja probleem on selgelt sõnastatud, aitab AI jõuda tippvormi ka globaalse konkurentsi kõige tihedamas tipus.“
Saku Metall võitis aega ja kindlust
h Ajasääst: tellimuste läbitöötamise aeg vähenes seniselt kuni 10 tööpäevalt maksimaalselt 3 tööpäevale.
h Materjalikulu: varajane märguanne vähendab „tulekahjuoste“ ja ekspresstarne lisakulusid.
h Tarnekindlus: tõenäosus, et lift ei jõua vahelattu õigel ajal, väheneb märgatavalt.
Foto: Pexels
LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA LAORIIULID
• Vastukaalutõstukid
• Virnastajad
• Aluseteisaldajad
• Komplekteerijad
• VNA tõstukid
• Vedukid
Kasutajamugavus Kõrge töökindlus Maksimaalne ohutus Efektiivsus
Kasvav Silen seab fookusesse täisautomaatse tootmise
Kuigi Silen OÜ näeb tulevikus oma tootmistsüklit täisautomaatsena, keskendus äsja lõppenud AIRE demoprojekt tootmisliini poolautomaatseks muutmisele. Koostööl põhinev robotiseerimine aitab suurendada tootmise täpsust, töökindlust ja läbilaskevõimet. Sileni kaas asutaja ja ettevõtte juhi Endrus Arge sõnul testitakse lahendused Eestis ning viiakse hiljem üle globaalsetesse tootmisüksustesse.
Silen OÜ kasv viimastel aastatel on ettevõtte senise tootmisloogika proovile pannud. Rohkem kui kahekordistunud edasimüüjate arv, laienev kliendibaas ja kohalolek 63 riigis
ei nõua ainult suuremat mahtu, vaid ka kompromissitut kvaliteeti. Selle surve all otsustas ettevõte pöörata pilgu automatiseerimisele, eesmärgiga viia tootmise täpsus ja töökindlus järgmisele tasemele.
Kvaliteet esikohal
„Me kasvame viimastel aastatel üle saja protsendi aastas, tarnime oma tooteid hetkel 63 riiki ja edasimüüjate arv on aastaga suurenenud 150 pealt 330le,“ märkis tegevjuht Endrus Arge. „Kasv seab meid järjest suurema surve alla just toodete koostamisprotsessi mõttes. Meie eesmärk on tagada maksimaalne täpsus ja töökindlus – isegi olukorras, kus tootemaht kasvab hüppeliselt. Kõik, mis on seotud inimestega, on seotud inimfaktoriga. Soovime seda faktorit minimeerida – suurendada jõudlust ja täpsust ning vähendada komplekteerimisvigu.“
Et ambitsioone teoks teha, käivitas Silen koostöös AIREga demoprojekti, mille raames testiti koostööl põhinevat poolautomaatset tootmisliini. Tegemist oli innovaatilise lahendusega, kus liinil töötavad inimesed ja robotid vaheldumisi. Arge sõnul oli automaatne kruvimine – eriti erineva konfiguratsiooni ja mõõtmetega akustiliste paneelide puhul – üks olulisemaid katsevaldkondi, arvestades nende komponentide kriitilist rolli Si
Sileni kogemus: kuidas kasvada targalt, mitte lihtsalt kiirelt
h Tea, mida tahad – selge visioon on igasuguse tehnoloogilise arenduse alus.
h Kasuta AIRE eksperte – kui tead, mida vajad, oskavad nad uskumatult hästi mudeldada ja suunata.
h Julge katsetada – meie jaoks oli see põnev, õppimiskõver oli terav. h Arvesta tootedisaini mõjuga –robotiseeritud liin peab sobima konkreetse toote geomeetria ja montaažiloogikaga.
h Vaata suurelt, alusta väikestest etappidest – testi Eestis, laienda maailma.
leni vaikuseruumides. Näitena toob ta välja 2,3meetrise katusepaneeli, mille käsitsi kruvimine võtab märkimisväärselt aega: „Seal me võidame kordades tööajas ja inimene saab keskenduda muudele tegevustele.“
Tööohutuse suurendamine Välja töötatud süsteem hõlmas koostöörobotit, millel oli kiire tööriistavahetuse mehhanism ja automaatne kruvide etteandeseade. Robot kruvib
Endrus Arge
Foto: Shutterstock
vastavalt paneeli avade mustrile, tagades korduvuse ja täpsuse. Täiendavalt kaaluti ka paneelide automaatset laadimist koostamispositsioonile ja eemaldamist, et tõsta ergonoomiat ja lühendada tsükliaega.
Projekt ei piirdunud vaid tehnilise testi läbiviimisega. Paralleelselt hinnati ka tööohutuse säilimist raskete detailidega opereerimisel, kasutades simulatsioone. TalTechi vanemteadur Martin Sarkans märkis, et tehniline lahendus põhines erinevate tehnoloogiliste võimekuste integratsioonil: koostöörobot, kruvide etteandeseade, instrumentide kiirvahetus, toote rakis ja masinnägemise lahendus avade tuvastamiseks. Lisandusid ka tehisintellektil põhinevad komponendid, sealhulgas digikaksiku simulatsioon ja avamustrite tuvastamine.
Suurem vaade
Kuigi Sileni praegune fookus on poolautomaatsetel lahendustel, kus koostööd teevad inimesed ja robotid, on ettevõtte pikaajaliseks sihiks „pime tootmine“ – täielikult automatiseeri
TARK TÖÖSTUS ALGAB TÄPSEST MÄRGISTUSEST
Automatiseeritud tootmine vajab töökindlat ja selget märgistust – seadmetele, toodetele ja tööalale.
6737 747
tud protsessid ilma inimese sekkumiseta. „Me ei tea veel, millal me sinna jõuame ja mil kujul see lõpuks välja näeb, kuid liigume aeglaselt, ent kindlalt selle suunas,“ sõnas Arge. Silen näeb Eestit testkeskkonnana – kui liin töötab siin, saab selle kopeerida uutesse tootmisüksustesse USAs, Aasias ja LähisIdas. Rahvusvahelise laienemise kõrval jääb ettevõtte fookus muutumatuks: pakkuda stabiilset kvaliteeti ja säilitada tugev konkurentsipositsioon. „Me võidame tarnekiiruses ja tööjõukuludes – USAs on need märkimisväärselt kõrgemad. Samas tõuseb ka kvaliteedi tase – iga viga on üks liiga palju,“ kinnitas ta.
Konkreetseid tulemusi mõõdeti võtmenäitajatega:
h Tootmise läbilaskevõime kasv kuni 20%.
h Tootmiskulude vähenemine kuni 10%.
h Materjalikulude vähenemine kuni 10%.
h Tootlikkuse tõus töökoha kohta kuni 20%.
Tootmise tempo kasvab ja tööjõudu napib –nutikas märgistus aitab protsesse korrastada ja vähendada sõltuvust käsitööst.
Signiti tööstuslikud märgistustarvikud ja printerid on loodud automatiseeritud ja nõudlikesse tootmiskeskkondadesse. Need tagavad selguse, jälgitavuse ja ohutuse igal sammul – alates toorainest kuni valmistooteni.
▪ Vastupidavad etikettmaterjalid ja printerid karmidesse tööstusoludesse
▪ Märgistus- ja tarkvaralahendused, mis sobituvad automaatliinidele ja ERP-süsteemidele
▪ Ohutus- ja alamarkeeringulahendused
Foto: Pexels
Need näitajad kinnitavad, et demoprojekti mõju on olnud mitmekordne – kasu on nii tootlikkuses, kvaliteedis kui ka tööohutuses. Sileni lahendus ei ole pelgalt uus tehniline võimekus, vaid strateegiline samm tulevikutootmise suunas, kus koostöörobotite ja inimese vaheline sünergia määrab edu.
Ettevõtte laiem visioon ei piirdu üksnes tehnoloogia juurutamisega –nende eesmärk on transformeerida tööruume ja kultuuri, pakkudes vaikuseruume, mille tootmine on sama läbimõeldud ja nutikas kui tooted ise.
Skarcon Machining OÜ samm tehisintellektiga tulevikku
Skarcon Machining OÜ on Eesti väike, kuid ambitsioonikas metallitööstusettevõte, mis keskendub arvjuhtimisega (CNC) pinkide abil metalli freesimisele. Kuna ettevõtte tootmine põhineb valdavalt erilahendustel, on tellitavad partiid väikesed ning tootmisprotsess eeldab suurt paindlikkust. See seab erilised ootused efektiivsuse
le, kus nii aja kui ka ressursikasutus peab olema täpne kui lõiketera.
Ettevõtte juht ja omanik Marek Lentsius tõi esile väljakutse, mis viis nad AIRE demoprojekti: „Suur küsimus ei olnud mitte selles, kas AI on kasulik, vaid hoopis selles, kuidas ja kus seda meie tööstusprotsessis rakendada. Meil kulus palju mõtteaega enne, kui jõudsime ideeni panna AI tööle koostööroboti kaudu,“ tõdes ta. Just see küsimus pani alu
se demoprojektile, mille eesmärk oli katsetada, kuidas muuta roboti seadistamine kiiremaks ja arukamaks, et see sobituks väikeste ning varieeruvate töödega.
Praktiline vajadus
Tavapäraselt nõuab roboti ümberseadistamine iga uue töö jaoks tunnipaari pikkust protsessi. Kui aga partiid on väikesed ja muutuvad sageli, kaotab automatiseerimine oma mõtte. Lentsius märgib, et AIlahendus lubas seda kitsaskohta lahendada: „Meie eesmärk oli, et robot kohaneks ise uue toormaterjali suuruse ja asukohaga, et 90 minutit kestev seadistus väheneks 10–15 minutile.“
Koostöö TalTechi teadlastega andis selge raamistiku, kuidas ideest jõuda katseteni. Lentsiuse sõnul andis AIRE selge raamistiku, mille sees sai ettevõte oma vajadust defineerida ja teadlastega eesmärgipäraselt koostööd teha: „AIRE abiga sai asi käima. Nad aitasid mõista, milline probleem on AI ga lahendatav ja kuidas seda praktiliselt testida.“
Marek Lentsius
Tehnoloogiline lahendus: masinnägemine ja õppiv süsteem Projekti tehniline lahendus tugines kolmele sambale: masinnägemine, masinõpe ja roboti programmeerimine. Tööpinki teenindav koostöörobot varustati kaameratega, mis aitasid tuvastada tooriku suuruse ja asendi. Tuvastuse põhjal genereeris süsteem uue käsurea või kohandas olemasolevat programmi, et robot alustaks tööd ilma manuaalse ümberõpetamiseta.
Reaalajas tagas töökindluse masinõppe mudel, mis suutis teha otsuseid ka siis, kui sisendid varieerusid. Erilist tähelepanu pöörati kvaliteedikontrollile. Robot võis tuvastada kõrvalekaldeid ja katkestada töö, et vältida praaktooteid. Nüüd muutus kvaliteet mõõdetavaks.
Kuigi lõplikke tulemusi artikli kirjutamise hetkel veel oodati, andis testimise algfaas lootust. „Teoreetiliselt töötab, kuigi praktiline testimine alles käib,“ kommenteeris Lentsius. „Tahame jõuda punkti, kus
robot saaks töötada iseseisvalt ka siis, kui me öösel kodus magame.“ See tähendaks mitte ainult suuremat tööefektiivsust, vaid ka tööjõuressursi kahekordset kasutegurit: samade töötajatega saab valmistada rohkem toodangut.
Skaleeritavus ja tulevikuperspektiiv Lentsiuse hinnangul on välja töötatud lahendus rakendatav ka teistes ettevõtte tootmislõikudes, mitte ainult freesimises. Veelgi enam: isegi kui robot ei teeninda aktiivselt masinat, saab teda kasutada eraldi kvaliteedikontrolli ja materjalide sortimise lahendusena. „Sisend hinnad tõusevad, aga turuhind mitte,“ nentis Lentsius. „Efektiivsus tuleb kuskilt leida – ja sellised targad lahendused ongi üks väheseid viise seda saavutada.“
Koostöö TalTechi uurimisrühmaga oli sisukas, kuigi tempo poolest erinev tööstuse rütmist. „Kui ettevõttes oleks olnud eraldi inimene ainult selle projektiga tegelemiseks, oleks
Skarconi soovitused teistele tööstusettevõtetele
h Määra ettevõttesisene projektijuht, kes hoiab tempot ja suhtlust teadlastega.
h Alusta selge ja konkreetse probleemiga, mitte „AI enda pärast“.
h Lase töötajatel uute lahendustega harjuda ja arvesta muutuste juhtimisega.
h Mõtle skaleeritavusele juba esimeses etapis.
h Kasuta AIRElaadseid programme, et struktureerida innovatsiooni sihipäraselt.
töö kiiremini edenenud,“ tunnistas Lentsius. Samas tõi projekt ülikooli ja tudengid reaalse elu probleemi keskele – kogemus, mida ükski loeng ei asenda.
Foto: Shutterstock
Baltic Pallet Group OÜ – kvaliteetsed kaubaalused sinu soovide järgi
Tänu puidust kaubaaluste võrdlemisi lihtsale tootmisele ja universaalsetele omadustele kasutatakse neid laialt erinevates valdkondades kaupade transportimisel ja ladustamisel. Siiski on puitalusel ja puitalusel vahe tulenevalt sellest, millisel tasemel kvaliteeti on järgitud selle valmistamisel. Baltic Pallet Group on seadnud oma missiooniks just nimelt usaldusväärse kvaliteediga puitaluste tootmise ja klientidele antud lubaduste täitmise.
Ettevõtte tegevjuhi Marek
Anvelti sõnul loodi Baltic Pallet Group varasema isikliku puidusektoris töötamise kogemuse pinnalt. Seejuures ei olnud tootmisega alustamine aga lihtsate killast, sest puudusid tootmisseadmed. „Päris alguses lõime aluseid kokku haamritega, alles hiljem saime endale lubada naelapüstoleid ja seejärel juba automatiseeritud liine,“ kirjeldab ta.
Baltic Pallet Group tagab puitaluste kvaliteedi ja vastupidavuse nii puitmaterjali hoolikal valimisel kui ka kokku naelutatud aluste kontrollimisel. Teisisõnu käib iga laud ja klots väljaõppe saanud töötaja pilgu ja käe alt läbi. Neil on võimekus toota nii standardmõõdus kui ka erimõõdulisi puitaluseid. Selle, kumba tüüpi puitaluseid parasjagu tootma hakatakse, dikteerib klient, kelle nõudmistest ja soovidest ettevõte igal konkreetsel juhul lähtub. Samas antakse klientidele teatud juhtudel ka väärtuslikku nõu. „Näiteks kui soovitakse õhukese lau
disega kaetud alusele asetada rasket kaupa, siis meie soovitame siiski tellida paksema laudisega aluse,“ selgitab Anvelt.
Klientide puhul on ettevõtte juhi sõnul tähtis hoida usaldusväärset kvaliteeti ja täita antud lubadusi. „Kliendid pöörduvad tavaliselt ise tootja poole, kui tekib puudujääk või kui nad on saanud ebakvaliteetset kaupa. Selle probleemiga oleme meie endale võitnud mitu klienti. Ehk teisisõnu: kui teha, siis tuleb teha hästi või veel paremini,“ lausub ta.
Sihiks järjest enam kasutusele võtta kaasaegseid tehnoloogiaid Baltic Pallet Group soovib oma tootmist järjepidevalt automaatsemaks muuta, et ühelt poolt tulla toime tööjõunappusega ning teiselt poolt vähendada töötajate füüsilist koormust. Teatud määral on nad seda ka juba saavutanud. „Sel suvel õnnestus meil pärast pikka investeeringuprotsessi ehitada oma tootmishoonele väga
vajalik ja kaasaegne juurdeehitus ning soetada sinna sisse täisautomatiseeritud aluse löögiliin koos robotiga,“ kirjeldab Anvelt ühte viimase aja arengut ettevõtte tööprotsesside vallas.
Järgmise olulise investeeringuna on plaani võetud saeliini ja saagimise tehnoloogia kaasajastamine, millega seotud esimesi tegevusi loodetakse alustada juba uue aasta esimeses kvartalis.
Baltic Pallet Group OÜ on väikeettevõte Järvamaal Türi vallas Kabala külas, mis annab tööd 16 inimesele. Ettevõte saeb oma lõpptoodangu jaoks ise saematerjali ja püüab puitu maksimaalselt väärindada. Baltic Pallet Group OÜ ootab oma tootmisesse juurde töötajaid, kes hindavad kvaliteeti, täpsust ja kokkulepetest kinnipidamist.
www.balticpallet.ee info@balticpallet.ee
Plasti- ja kummitööstused otsivad talente
Eesti plasti- ja kummitööstus seisab lähiaastail silmitsi süveneva tööjõupuudusega – nii insenere kui ka oskustöölisi on keeruline leida. OSKA värske uuring toob välja, et ettevõtete edu sõltub üha enam digioskustest, rohetehnoloogiatest ja tootearenduse võimekusest.
Toimetas: Sigrid Aunap
Valdkonna tööjõu ja oskuste vajadust kujundavad eeskätt kolm suurt arengusuunda: tootmise kiirenev digitaliseerimine ja automatiseerimine, kasvav surve keskkonnaeesmärkide täitmisele ning vajadus kõrgema lisandväärtusega toodete arendamise ja pakkumise järele.
Trendidest tulenevalt vajatakse senisest rohkem heade digioskuste ja valdkonnaspetsiifiliste tehnoloogiliste kompetentsidega töötajaid. Samuti
on vaja inimesi, kelle oskused võimaldavad tootmise keskkonnajalajälge vähendada, ringmajandust toetavaid materjale kasutusele võtta ja tooteid elutsükli vaates disainida.
„Eesti plasti ja kummitööstus ei suuda välisturgudel konkureerida massi ega mahuga, vaid innovatsiooni ja eriliste toodetega,“ selgitas OSKA uuringujuht Riina Tilk kõrgema lisandväärtusega toodete arendamise vajadust. Eesti ettevõtete tugevusena
tuuakse esile ka usaldusväärset kvaliteeti, vastutustundlikkust ja paindlikkust.
Et turu nõudmistele kiiresti reageerida ning täita väiksema mahuga ja tehnoloogiliselt keerukate nišitoodete tellimusi, vajab sektor tehniliselt võimekaid töötajaid, sh tootearenduskogemusega insenere.
Valdkond vajab populariseerimist
Kuigi Eesti ülikoolides õpetatakse materjaliteadust ja tehnoloogiat kõigil kõrghariduse tasemetel, on plastitehnoloogia kui kitsama eriala õppimise võimalused piiratud. Ainus spetsialiseeritud õppekava on TalTechi ingliskeelne puidu, plasti ja tekstiilitehnoloogia õppekava magistriõppes, kuid plastisuuna valivad vaid üksikud
Klaasist dušiseinad, köögi tagaseina klaasid ja kontoriklaasid meestepäeva nädalal –20%
Eesti päritolu õppijad. Välisüliõpilastest lõpetanud Eestis enamasti ei rakendu.
OSKA analüütiku Elin Külliki Kruusmaa sõnul tuleb tööandjatel ja ülikoolil plastitehnoloogia suuna populariseerimiseks seda koos sihipäraselt turundada: „Plastitehnoloogia õppe ja karjäärivõimalusi on vaja noortele järjepidevalt tutvustada, et kasvatada huvi eriala omandamise vastu.“
Lisaks on vaja pakkuda nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituslahenduste ja mikrokvalifikatsioonide kaudu senisest enam võimalusi omandada teadmisi keemia, materjali ja rohetehnoloogiatest, ringmajanduse põhimõtetest ning kestliku ja ohutu disaini rakendamisest.
Tehniliste oskustega töötajaid napib
Plasti ja kummitööstuse põhikutsealade töötajatest 80% (ligi 2700) on oskustöölised. Nii nagu teisteski tööstusvaldkondades, kasvab ka plasti ja kummitööstuses vajadus inimeste jä
rele, kellel on laiapõhjalised tehnilised oskused, eelkõige mehhatroonika, automaatika ja elektroonika vallas. OSKA hinnangul tuleb vastuvõttu nendel erialadel kutseõppes suurendada. Tööjõuvajadust võimendab asjaolu, et ligi 30% valdkonna tootmisseadmete mehaanikutest on kas juba pensioniealised või jõuavad sellesse vanuserühma järgneva kümne aasta jooksul. Lahendust vajab ka plastitöötluse seadistajate töökohapõhise õppe jät
kamise küsimus Hiiumaa Ametikoolis. Kuigi käesoleval sügisel koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga avati vastuvõtt üle mitme aasta taas, rahastatakse õpet välismeetmest ning varasemalt on plastitöötluse seadistajate õpe meetme rahastusperioodi lõppemise tõttu juba katkenud. Varasemate aastate lõpetanud on jäänud valitud töövaldkonnale väga kindlaks.
Allikas: SA Kutsekoda
Foto: Pexels
Tööstuste uus roll elektriturul: kasumlik osalemine FCR-i, aFRR-i ja mFRR-i reservides
Eesti elektrisüsteem on 2025. aastal pöördepunktis –desünkroniseerimine Venemaa võrgust ja liitumine MandriEuroopa sagedusalaga nõuab senisest suuremat paindlikkust ning kohaliku reservvõimsuse olemasolu. Just siin avaneb tööstustel ja suurtarbijatel uus strateegiline võimalus: osaleda elektrisüsteemi reservturgudel – FCR, aFRR ja mFRR – mitte ainult kasumlikult, vaid ka vastutustundlikult.
Mis on FCR, aFRR ja mFRR?
h FCR ( Frequency Containment Reserve): reageerib automaatselt väikestele sageduse kõikumistele sekundite jooksul.
h aFRR (automatic Frequency Restoration Reserve): taastab sageduse automaatselt minutite jooksul.
h mFRR (manual Frequency Restoration Reserve): aktiveeritakse käsitsi, et tasakaalustada suuremaid kõrvalekaldeid ja tagada süsteemi stabiilsus.
Turuhinnad võivad olla väga volatiilsed – alates mõnest sendist kuni tuhandete eurodeni megavatttunni kohta. See loob võimaluse teenida lisatulu olemasolevate ressursside arvelt.
2. Energiaarvete optimeerimine
Osalemine reservturul aitab ettevõttel paremini hallata oma energiatarbimist ja vähendada tipukoormuse ajal tekkivaid kulusid. Koormuse juhtimine võib tuua kaasa ka madalama võrgutasu ja vältida trahve tasakaalustamatuse eest.
FCR aFRR mFRR
Automaatne aktiveerimine
Aktiveerimine kuni 30 sek
Automaatne aktiveerimine
Aktiveerimine 30 sek kuni 5 min
Need reservid on osa sagedusturust, mis tagab elektrivõrgu töökindluse ja võimaldab süsteemihaldur Eleringil hoida sagedust 50 Hz juures.
Miks tööstused ja suurtarbijad peaksid osalema?
1. Tuluallikas paindlikkusest Ettevõtted, kellel on paindlik tarbimine või juhitavad tootmisprotsessid, saavad pakkuda oma võimsust reservturule. Näiteks:
h Ajutine tootmise vähendamine või koormuse nihutamine tipptundidest eemale.
h Salvestusseadmete, katlede või generaatorite kasutamine reservide pakkumiseks.
Poolautomaatne või manuaalne käivitus
Käivitus kuni 12,5 min
3. Panus Eesti energiajulgeolekusse
Kohalikud reservid vähendavad sõltuvust imporditud elektrist ja suurendavad süsteemi vastupanuvõimet kriisiolukordades. Tööstused, kes panustavad reservturule, aitavad tagada stabiilse elektrivarustuse kogu riigis.
4. Tehnoloogiline innovatsioon ja ESG väärtus
Osalemine reservturul nõuab nutikaid juhtimissüsteeme ja energiamonitooringut, mis viib ettevõtte tehnoloogiliselt uuele tasemele. Samas on see ka ESG (keskkond, sotsiaalne vastutus, juhtimine) strateegia osa, mis tõstab ettevõtte mainet ja atraktiivsust investorite silmis.
Kuidas alustada?
h Hinda oma paindlikkust ja tehnilist võimekust. Vaata üle, kas sinu tootmisprotsessides on koormuse nihutamise või ajutise katkestamise võimalusi. Samuti hinda, kas olemasolevad seadmed, näiteks katlad, suudavad reageerida reservturu nõuetele. Enne turule sisenemist tulevad seadmed testida ja valideerida, et need vastaksid reservturu tehnilistele nõuetele.
h Võta ühendust Eleringiga, sagedusturu agregaatorteenuse pakkujaga või koormusseadmete ning lahenduste pakkujaga, kes aitab liidestuda turuga ja hallata reservturul osalemist.
h Investeeri juhtimissüsteemidesse, mis võimaldavad reaalajas reageerimist ja andmepõhist otsustamist.
Et osaleda FCR i, aFRR i või mFRRi turul, peab ettevõte suutma reaalajas reageerida süsteemihalduri signaalidele. See eeldab:
h automaatikat, mis suudab katla tööd juhtida vastavalt turusignaalidele; h energiatarbimise monitooringut ja andmeanalüüsi, et optimeerida osalemist ja maksimeerida tulu.
Kuidas sobivad Jäspi FIL SG ja Certuss EMX-i seeria katlad?
Jäspi FIL SG seeria kuumaveekatlad on tuntud oma energiatõhususe ja modulaarse juhtimise poolest. Tänu ülikiirele reageerimisvõimele ja võimalusele juhtida koormust automaatselt sobivad need hästi nii FCR-i, aFRR-i kui ka mFRR-i reservide pakkumiseks. Kui katel on ühendatud nutika juhtimissüsteemiga, saab selle töörežiimi dünaamiliselt kohandada vastavalt süsteemihalduri signaalidele. FIL SG seeria sobib eriti hästi tööstuslikele objektidele, kus on vajadus stabiilse, kuid paindliku soojusenergia tootmise järele, seda eriti kui
on võimalused või tootmisvajadus veekoguste akumuleerimiseks. 15 kuni 27 erinevat koormusrežiimi, kaskaadlahenduse valmidus ja standardisse kuuluv Modbusi juhtimine võimaldavad neid seadmeid hästi integreerida kõigi reservturgude platvormidega.
Potentsiaalsed kasutuskohad: toiduainetööstus, kasvuhooned, õlletööstus, korruselamud, tsüklilise tööga jäätmekäitlus ja rafineerimine.
Certuss EMX-i seeria aurugeneraatorid sobivad eriti hästi aFRR-i ja mFRR-i reservide jaoks, kuna nende tööpõhimõte võimaldab kiiret käivitust ja seiskamist, väga olulist 0100% reguleerimisvõimalust ja kuni 16 kordset kaskaadühendust. EMXseeria aurugeneraatorid on väga
kompaktsed, energiatõhusad ja saadaval kõige uuema bus- ja netandmeedastusprotokollidega, mis võimaldab nende head integreerimist mitte ainult sagedusturu platvormide, vaid ka kogu tööstuse ning protsesside kontrollahelatega.
Potentsiaalsed kasutuskohad: toidu ainetööstus, kulinaaria, lihatööstus, haiglad, ravimi ja kosmeetikatööstus, biokeemia, protsessahelad autoklaavidega, õlletööstus.
Kokkuvõte: Jäspi FIL SG ja Certuss EMXi seeria katlad ei ole pelgalt soojuse ja energia tootmise vahendid –nad võivad olla aktiivsed osalised Eesti elektrisüsteemi stabiliseerimisel. Nende nutikas kasutamine reserv turul võimaldab teenida tulu, suurendada energiatõhusust ja panustada riigi energiajulgeolekusse. FCR, aFRR ja mFRR ei ole ainult tehnilised mehhanismid –need on uue ajastu ärivõimalused.
Kui näed potentsiaali nende lahenduste ja seadmete rakendamises oma tootmisprotsessides või arenguplaanides, soovid teada, kuidas Jäspi FIL SG katlad või Certuss EMXi seeria aurugeneraatorid võiksid töötada sinu tootmistingimustes ja reservturul osalemisel, pakume sulle täpselt kohandatud simulatsiooni. Võta ühendust: info@proconsls.eu
ProCon SLS
Procon SLS Facebook
Procon SLS Instagram
ProCon SLS LinkedIn www.proconsls.eu Vt ka:
MARJU KARIN Osanik, ProCon SLS
JÜRI SALUMÄE
Asutaja ja CEO, ProCon SLS
Aktaprindi innovatsioon: nutikam tootmine
tehisintellekti abil
Trükikoda Aktaprint on üks Eesti juhtivaid reklaamtrükiste ja pakendite tootjaid ning nüüd ka uuendajaid, kes on võtnud suuna nutikamale, tehisintellektil põhinevale tootmisele. Koostöös AIRE ja Tallinna Tehnikaülikooliga osaleti innovatsiooniprojektis, mille tulemusena valmis AI-põhine tarkvararoboti prototüüp.
Juuli Nemvalts
arkvararoboti abil saab modelleerida ja optimeerida trükiste tootmise protsessi, vähendades ajakulu, inimvigadest tulenevat riski ja kulusid,“ prognoosis Aktaprint OÜ juht Urmas Savi.
„Tellimuspõhine tootmine, mida me igapäevaselt teeme, on üllatavalt keerukas protsess. Kõik meie tooted on kliendipõhised ja igale tellimusele tuleb luua uus tootmisteekond. pakkumiste tegemine ja tehnoloogia valik toimub aga praegu sisuliselt inimese peas,“ kirjeldas Savi. „See on ajamahukas, vigadele avatud ja sõltub väga kogenud töötajatest, keda on üha raskem leida.“
Just see oli peamine põhjus, miks ettevõte otsustas osaleda AIRE pilootprojektis. Eesmärk oli luua süsteem, mis
võimaldab tootmise planeerimist automatiseerida – et igapäevase 80–100 hinnapakkumise koostamine toimuks väiksema ajakulu ja suurema täpsusega.
Eesmärk oli luua süsteem, mis võimaldab tootmise planeerimist automatiseerida.
Tellimuste kombineerimine
AI abil
Projekti käigus arendati välja tehisintellektil põhineva trükitarkvara roboti prototüüp, mille abil on võimalik hinnata tellimuse täitmise erinevaid
tehnoloogilisi lahendusi ning valida neist rahaliselt või ajaliselt optimaalne. Lahenduse aluseks on Monte Carlo puuotsingu algoritm – tehnika, mis võimaldab miljoneid võimalusi kiiresti läbi sõeluda ja leida neist „piisavalt hea“ ehk praktiliselt teostatav variant.
„Reaalsuses võib meil ühe ja sama toote tootmiseks olla miljoneid võimalikke lahendusi, sõltuvalt meie seadme pargist, materjalidest ja kogustest,“ lausus Savi. „Inimene välistab kogemuse põhjal kohe mõttetud variandid, aga AI suudab sama teha algoritmiliselt, kiiresti ja igal hetkel uuesti.“
Monte Carlo algoritm osutus valituks seetõttu, et see võimaldab keerulises tootmiskeskkonnas leida kiiresti häid lahendusi ilma kogu otsinguruumi läbi töötamata. „See ei otsi ilmtingimata kõige paremat, vaid piisavalt head varianti. Arvesse võetakse ajalisi piiranguid, seadmete eripärasid, tiraaže, materjalide saadavust – tulemuseks on reaalajas sobiv tootmisteekond,“ selgitas Savi.
Tarkvararobot ei piirdunud pelgalt hinnapakkumiste kiirendamisega. Projekt näitas, et AIalgoritmidel
põhinev lahendus saab edaspidi kombineerida sarnaseid tellimusi, optimeerida seadmete tööjärjekorda ja kohanduda kiiresti muutuvate oludega tootmises.
„Tööde graafik on meil nädal aega ette teada. Kui klient lubab hommikul faili ja saadab selle alles pärast lõunat, tuleb kogu plaan uuesti teha,“ kirjeldas Savi igapäevast väljakutset. „Uus lahendus suudab kiiresti kohanduda – kui mõni masin kukub rivist välja,
planeeritakse ümber. Kui mõni tellimus jääb hiljaks, saab kliendile kohe anda realistliku tagasiside.“
Praktilised tulemused ja majanduslik mõju
Kuigi AIRE projekti reeglid ei võimaldanud kirjutada toimivat tootmiskoodi, andis arendatud prototüüp kindluse, et lahendus toimib ja väärib edasiarendamist. „Seega on meil olemas testitud algoritm ja arusaam, kuhu edasi liikuda,“ tõdes Savi. Edasise arenduse võtmeks on partnerlus TalTechi teadlastega, kellega Aktaprint plaanib jätkata koostööd, kaasates sektoritevahelise mobiilsusmeetme toetusvõimalusi. Ettevõttel on olemas vajalikud kontaktid ja tehnoloogiline alus, millele süsteemi praktiline rakendamine saab toetuda.
Tehisintellekt aitab ettevõttel hoida tempot, pakkuda paremat teenust ja jääda püsima.
Tarkvararoboti täielik juurutamine võimaldab Aktaprindil saavutada reaalseid, rahaliselt mõõdetavaid tulemusi: h Tööjõukulude vähenemine müügis ja tootmise juhtimises hinnanguliselt kuni 40–45%, mis on märkimisväärne, arvestades tööjõukulu pidevat kallinemist.
Foto: Unsplash
h Tootmis ja tarneaja lühenemine vähemalt ühe päeva võrra, mis annab ligikaudu 150 000 eurot kulusäästu aastas.
h Võimalik käibe kasv kuni 30% ilma täiendavate investeeringuteta seadmeparki – potentsiaalselt kuni kolmandik ettevõtte praegusest käibest.
Lisanduvad ka muud eelised: materjalikulu vähenemine, paremini ka
Lõppeesmärk ei ole ainult efektiivsem tootmine, vaid kogu ettevõtte toimimise viimine digitaalsetele alustele.
sutatud tootmisressursid, väiksem sõltuvus inimfaktorist ning võimalus keskenduda rohkem müügile, kliendisuhetele ja ekspordile.
„Eesmärk on ellu jääda,“ tunnistab Savi. „Konkurents trükitööstuses on karm. Meil on olnud aegu, kus eksport moodustas 50% meie käibest, praegu on see langenud 20–25% peale. Tehisintellekt aitab meil hoida tempot, pakkuda paremat teenust ja jääda püsima.“
Uks tulevikku –digitaalne trükikoda
Demoprojekt ei andnud mitte ainult tehnilist lahendust, vaid ka strateegilise tõuke. „Eesti väikeettevõttel pole sageli ressurssi testida ideid, mida arendamine nõuab. See projekt andis võimaluse katsetada ja veenduda, et suund on õige,“ sõnab Savi.
Projekti toetus ulatus 60 000 euroni. Aktaprinti esindas väike, kuid tihedalt koostööd tegev meeskond, kus juhtrolli kandis Urmas Savi ning vajadusel kaasati ka teisi töötajaid. Prototüüp loodi tihedas koostöös TalTechi teadlastega, kelle panus oli keskne
Foto: Unsplash
nii algoritmi valikul kui ka lahenduse testimisel. Tehnikaülikooli teadlane Tarmo Kadak ütles, et demoprojekti käigus loodud lahendus kasutab andmeanalüüsi, masinõppe ja optimeerimise algoritme, et leida igale konkreetsele klienditellimusele optimaalne tootmisteekond ja minimaalne omahind.
„Laiendades lahendust kõigile trükikoja toodetele ja viies selle kliendini, on võimalik saavutada oluline müügitulu kasv ja kulude kokkuhoid. Selline terviklik süsteem parandab lisaks rahas mõõdetavatele tulemustele ka kasutajate rahulolu ja motivatsiooni,“ osutas ta.
Praegu ollakse valmis liikuma järgmisele tasemele – tööstusliku süsteemi loomise ja juurutamise suunas. Lõppeesmärk ei ole ainult efektiivsem tootmine, vaid kogu ettevõtte toimimise viimine digitaalsetele alustele. AIpõhine süsteem aitab hallata nii hinnapakkumisi kui ka tööde graafikuid ning võimaldab kriisiolukorras automatiseeritud ümberplaneerimist ja kliendi teavitamist.
„Unistame kasvust ja ekspordist, loomulikult,“ ütles Savi. „Aga enne peab säilitama elujõulisuse. Selleks on vaja uusi lahendusi – ja nutikatel algoritmidel põhinevad tarkvaralahendused annavad meile selle võimaluse.“
Urmas Savi: õppetunnid ja soovitused teistele ettevõtetele Aktaprindi kogemus demoprojektis ei ole pelgalt ühe trükikoja edulugu – see toob esile mitmeid üldistatavaid õppetunde ja soovitusi, mis võivad olla väärtuslikud paljudele Eesti tootmisettevõtetele, eriti neile, kes töötavad projektipõhiselt või klienditellimustel.
1. Alusta väikese ja selgepiirilise arendusega
h Uuenduste elluviimine ei nõua alati suuri investeeringuid. Aktaprint kasutas AIRE toetusmeedet, et valideerida ideed ja katsetada lahendust turvalises keskkonnas.
h Kasuta võimalusel riiklikke või teadusasutustega koostööprogramme prototüüpide loomiseks ja ideede testimiseks.
2. Automatiseeri korduvad ja ajamahukad protsessid
h Enne AIpõhist prototüüpi kulus Aktaprindis hinnapakkumiste koostamisele, tootmisteekondade planeerimisele ja tehnoloogiliste valikute tegemisele märkimisväärselt palju aega ning töö sõltus üksikutest spetsialistidest.
h Kui sinu tööprotsessid on korduvad, mahukad ja teadmistepõhised, kaalu tehisintellekti või algoritmipõhise toe rakendamist.
3. Vähenda sõltuvust võtmetöötajatest
h Paljud ettevõtted toetuvad liigselt pikaajaliste kogemustega töötajatele, kelle teadmised ei ole digitaliseeritud, muutes organisatsiooni haavatavaks.
h Süstematiseeri teadmised ja tööprotsessid, et neid oleks võimalik tarkvara abil hallata ja säilitada.
4. Loo paindlikkus tootmise ümberplaneerimisel
h Tänapäevane tootmine ei põhine jäigalt plaanil. Aktaprindi igapäevane töö eeldab pidevat ümberplaneerimist vastavalt muutuvatele sisenditele, failide hilinemisele ja seadmetõrgetele.
h Investeeri lahendustesse, mis võimaldavad reaalajas reageerimist – olgu selleks AI või muu automaatika.
Aktaprindi koostöös AIRE ja TalTechiga ellu viidud demoprojekt tõestas, et ka traditsiooniline tööstusvaldkond, nagu trükkimine, saab AI st reaalset kasu. Käsitsi tehtava töö asendamine intelligentse tarkvaraga toob kaasa ajasäästu, kulude vähenemise ja tootmisprotsesside selge optimeerimise. See ei ole enam tulevik, vaid olevik. Aktaprint on näidanud, kuidas väikese meeskonna ja õigete partnerite toel saab astuda suure sammu – alates ühest prototüübist, millel võib olla otsustav mõju kogu ettevõtte kestlikkusele ja konkurentsivõimele.
5. Optimeeri tootmist
h AIlahendus võimaldab kombineerida sarnaseid tellimusi, vähendada seadistuskulusid ja suurendada tootmise efektiivsust.
h Analüüsi, kui palju ressursse saab säästa tellimuste koondamise ja tootmisjärjekorra optimeerimise abil.
6. Julge teha esimesi samme digitaliseerimisel h Aktaprindi näide tõestab, et ka väikese meeskonnaga ettevõte suudab teha märkimisväärseid arenguhüppeid, kui on olemas visioon ja õiged koostööpartnerid. h Alusta sealt, kus mõju on kõige suurem – isegi pilootprojekti kaudu kogutud teadmised võivad kujundada ettevõtte strateegilist suunda.
Urmas Savi
Foto: Heiki Laan
Esimesest miks-küsimusest insenerihariduseni
Uudishimust inseneriks
Insener ei sünni diplomi saamisel. Insenerimõtlemine algab esimesest miksküsimusest. See küsimus tundub lihtne, kuid selle mõju on suur. Kui uudishimu saab varakult toetust, kujuneb mõtlemine, mis ühendab loovuse, analüüsi ja süsteemsuse.
Teekond algab varakult
Inseneriks kujunemine algab esimestest katsetest. Patarei ja pirniga tehtud proov, mänguasja lahtivõtmine või esimesed mõõtmised on sageli teekonna algus.
See ei sõltu vanusest. See sõltub harjumusest küsida ja uurida. Kui kool seda toetab, muutub looduslik uudishimu oskuseks mõelda selgemalt ja julgelt.
Kui tehnika jõuab õpilaseni alles gümnaasiumis, on arenguks vähe aega. Süsteemne arusaam vajab katsetamist ja kogemust, mitte kiirkäiku eksamiks.
Loovus ja süsteemsus koos
Insenerimõtlemises käivad loovus ja täpsus koos. Lahendus peab olema kujutlusvõimeline ja loogiline.
Kui õpilane saab ehitada, modelleerida, programmeerida ja testida, tekib arusaam, mis näeb tervikut ja seoseid. Just see eristab head tehnikahuvilist tulevasest insenerist.
Inseneriõpe on terviklik keskkond
Hea inseneriõpe ei sünni ainult auditooriumis. Vaja on laboreid, töökodasid ja päris seadmeid.
Kui teooria ja praktika toimivad koos, mõistab õppija, kuidas tehnoloogia päriselt töötab.
Mustamäele rajatav autonoomsete süsteemide ja droonitehnoloogia keskus Tallinna tehnoloogiaõpe saab peagi uue keskuse. Mustamäele luuakse tipptasemel autonoomsete süsteemide ja droonitehnoloogia keskus. Droon tähendab siin enamat kui õhusõiduk. Räägime kõigist auto
noomsetest platvormidest – sõidukitest, mis liiguvad vees, maal ja õhus ning kasutavad sensoreid, kaameraid ja intelligentset juhtimist.
Keskus annab võimaluse õppida: h maismaasõidukeid; h veesõidukeid ja allveedroone; h lennuroboteid; h sensorite ja kaamerate kasutamist; h navigatsiooni, turvalisust ja sideprotokolle; h süsteemide integreerimist.
Keskus toetab kutse ja üldharidust ning täiendkoolitust. See on koht, kus saab avastada autonoomsete süsteemide loogikat ja rakendusi.
Uudishimu on inseneri esimene tööriist
Insener pole lihtsalt oskaja. Insener on selgitaja ja mõtestaja. Ta mõistab, miks miski töötab, ja näeb võimalusi seda paremaks teha.
See algab uudishimust ja kasvab praktilises keskkonnas, kus saab päriselt ehitada ning katsetada.
Insener sünnib küsimusest, mitte diplomi saamisel
Inseneeria alus on küsimus, mis otsib vastust. Kui sellele küsimusele antakse ruum ja vahendid, tekib oskus, millele saab ehitada hariduse ja karjääri.
Techno TLN – Tallinna Tehnoloogiakolledž on uus kutsehariduskeskus Tallinnas. Kolledž koondab ühtsesse tehnoloogiaõppesse neli senist kooli: Lasnamäe Mehaanikakooli, Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Tööstus hariduskeskuse ja Tallinna Ehituskooli. Koondame mehatroonika, IT, robootika ja autonoomsete süsteemide õppe ühtsesse keskkonda. Siin saab uudishimus alguse oskus, mis viib edasi päris tehnoloogiani.
Techno TLN loob keskkonna, kus tehnoloogia pole ainult eriala, vaid võimalus avastada, katsetada ja luua. See on koht, kus iga õppija saab alustada uut teekonda – inseneriks, tehnikuks või lihtsalt mõtlejaks, kes oskab maailma paremini mõista.
EESTI TÖÖSTUS VAJAB julgust ja investeeringuid, et jõuda järgmisele tasemele
Swedbanki uuringust tööstussektori hetkeseisu ja tulevikupotentsiaali kohta joonistub välja mitmetahuline, kuid lootustandev pilt. Panga tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe rõhutas, et kuigi viimased aastad on Eesti tööstusele olnud keerulised, on näha märke taastumisest ja võimalustest, mida ei tohi maha magada.
Raul Kirsimäe tõdes Eesti majandusest rääkides, et viimased aastad on olnud täis katsumusi, kuid nüüd on näha esimesi paranemise märke. Tööstussektori raskused olid seotud eelkõige inflatsiooni, kõrgete intressimäärade ja nõudluse langusega nii Eestis kui ka sihtturgudel. „Tõepoolest, selja taga on mitu keerulist aastat,“ tunnistas Kirsimäe. „Kuid alates eelmise
aasta teisest poolest on olukord hakanud paranema – seda küll sektoriti erinevalt,“ lausus ta ja lisas, et intressimäärade langus on ettevõtetele andnud uut hingamist. Euribori tipphetkel ulatus see üle 4%, nüüdseks on see langenud ligi 2%. See omakorda vähendab laenukoormust ja lühendab investeeringute tasuvusaegu, mis julgustab ettevõtteid oma plaane taas ellu viima.
Investeeringute tagasitulek ja kindluse kasv
Uuringutulemuste kohaselt plaanis sel aastal enam kui pool Eesti tööstusettevõtetest oma investeeringuid kasvatada. Kirsimäe sõnul on see oluline muutus võrreldes eelmise aastaga, mil valdav osa investeeringuid piirdus üksikute suuremate projektidega. Kõige aktiivsemad on praegu puidu ja masinatööstus, samuti kaitsetööstus ning elektroonika ja mööblitootjad. „Tööstusrobotid ja automatiseerimine on masinaehituses saanud erilise tähelepanu osaliseks,“ märkis ta.
Kirsimäe tõi välja, et ainsaks erandiks on ehitusmaterjalitööstus, mida jätkuvalt vaevab Skandinaavia ehitusmahtude langus ja ülejäägid tootmisvõimsustes. „Peab mainima,
Raul Kirsimäe
Foto: Jake Farra
Tekst: Juuli Nemvalts
et ehitusmaterjali tootjatel on tegelikult ka olukord mõne võrra paranenud ja neil on kasumimarginaalid stabiliseerunud. Aga kuna seda sektorit mõjutas väga tõsiselt intressikeskkond ja ehitusmahtude vähenemine Skandinaavias, siis selles sektoris on hetkel nii palju vabu tootmisvõimsusi, et ettevõtted on uute investeeringute plaanimisel ettevaatlikud. Tehakse küll automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud investeeringuid, aga niiöelda mahtude kasvatamisele suunatud investeeringud on hetkel päevakorrast maas,“ osutas ta.
Konkurentsivõime – Eesti tööstuse suurim mure
Uuringus tuli esile, et Eesti ettevõtete peamine murekoht on konkurentsivõime. „Me oleme riigina kõrge palgatasemega ning meie lähikonkurendid – Läti, Leedu, Poola – pakuvad odavamat tööjõudu. Seetõttu peame konkurentsivõime tõstmiseks tegema asju teistmoodi,“ rõhutas Kirsimäe. Ta viitas vajadusele investeerida
TÖÖSTUSSEKTORI ÜLEVAADE
uutesse tehnoloogiatesse, automatiseerimisse, digitaliseerimisse, aga ka tootearendusse ja kaubamärkide loomisesse. „Kuigi digitaliseerimine edeneb, teeb muret see, et tööstussektoris on tootearendusse suunatud investeeringud juba mitu aastat vähenenud.“
Ettevõtted, kes investeerivad
järjepidevalt, on peaaegu kaks korda kasumlikumad kui teised.
Kirsimäe näeb võimalusi liikuda allhanketööstusest suurema lisandväärtusega tegevusteni – kasvõi samm sammult teenuseid lisades, alates logistikast kuni digilahendusteni välja. Samuti rõhutas ta vajadust inseneriteenuste ja projekteerimise arendamisele.
„Hea meel on tõdeda, et inseneeria kuvand on muutumas. Need on kõrgelt tasustatud ja perspektiivikad ametikohad, mida Eesti tööstus vajab,“ osutas ta. Tööjõust rääkides rõhutas ta vajadust teha senisest tugevamat koostööd haridussüsteemiga – alates põhikoolist ja laiast matemaatikast kuni kutsehariduse rolli tõstmise ja ümberõppevõimaluste pakkumiseni välja.
Tehnoloogia, idufirmad ja teadus – seni alakasutatud ressursid
Ehkki start-up’ide koostöö tööstusega on veel tagasihoidlik, on see kasvav trend. „Eriliseks väärtuseks on tehnoloogia ühendamine füüsilise tootega,“ toonitas Kirsimäe. Sarnast rolli võiksid täita ka teadusasutused, kellega teeb juba praegu koostööd enam kui kolmandik tööstusettevõtetest.
„Näeme, et AI ja robootikakeskuse AIRE roll saab olla väga suur ning see oli ka üks põhjus, miks me tahtsime keskust toetada ja koostööd teha –
Eesti ainus täielikult akrediteeritud radoonimõõtja
TÖÖANDJA
Radooni mõõtmine tööruumides, sh tööaega arvestavate seadmetega (mõõtmised vastavad kõikidele määrusest tulenevatele nõuetele) Konsultatsioon Erinevad lahendused radooni vähendamiseks tööruumides
Kas teadsid, et Eestis haigestub aastas radooni põhjustatud kopsuvähki rohkem inimesi, kui hukkub liikluses?
ARHITEKT
PROJEKTEERIJA
PLANEERIJA
Projekteerimine
Konsultatsioon
Maapinnast radooni mõõtmine
KODUOMANIK
Rn
Radoon
Kas sooviksid teada, kui palju on radooni sinu elu-, olmevõi tööruumides?
tel +372 5693 6429
tel +372 5698 7930
Pakume konsultatsiooni ja erinevaid lahendusi radooni mõõtmiseks ja vähendamiseks eluruumides.
EHITAJA
Radoonikile müük ja paigaldus
Radoonikaevude müük ja paigaldus
Maapinnast radooni mõõtmine Ehitusjärgne kontrollmõõtmine Konsultatsioon
info@radoonitorjekeskus.ee w ww.radoonitorjekeskus.ee
et tuua need võimalused veel suurema arvu tööstusettevõteteni ja aidata seda kiirendada,“ tunnistas ta. „Peab ütlema, et AIRE on suutnud näidata väga head tulemust ettevõtete toetamisel niiöelda robootika ja tehisaruprojektide osas. Nad aitavad näiteks auditeerida ettevõtete valmisolekut digitaliseerimiseks, teevad demoprojekte, aitavad rahastust leida ja toetavad ettevõtteid nende arengu igas etapis.“
AI tõestas: investeeringud toovad kasumi
„Me pangana tahame väga selgelt aidata kaasa selle Eesti kõige olulisema majandusharu – tööstuse arengule, sest see võimaldaks palju kiiremini edasi liikuda.“ Kirsimäe osutas tõsiasjale, et enam kui 100 000 inimest saab Eestis tööd töötlevas tööstuses ja kui vaadata selle majandusharu panust SKPsse, on see kõige suurem.
„Meie eesmärk on aidata ettevõtetel julgelt ette võtta järgmine tehnoloogiline samm – mitte olla ainult rahastaja, vaid ka part
ner, kes mõistab, mida uus tehnoloogia võimaldab, ja aitab seda ellu viia. See puudutab nii kompetentse kui ka kindluse andmist ettevõtetele, et kuidas need uued tehnoloogiad oma tööstusesse tuua, aidates tõsta efektiivsust ja uusi tooteid arendada,“ rääkis ta vajadusest vaadata suuremat pilti.
Kirsimäe sõnul kasutati uuringu käigus esmakordselt tehisaru analüüsivõimet, mis näitas selget korrelatsiooni investeeringute mahu ja ettevõtte kasumlikkuse vahel. „Ettevõtted, kes investeerivad järjepidevalt, on peaaegu kaks korda kasumlikumad kui teised. Nad maksavad ka paremat palka ja nende tööjõustruktuur on kõrgema lisandväärtusega,“ tõi Kirsimäe välja olulise mustri. Tema sõnul on praegu ideaalne hetk ettevõtetel panna sisse nö järgmine käik. Intressimäärad on langenud, konjunktuur on paranemas ja tehnoloogilised lahendused on olemas. Nüüd on vaja ühendada teadmised, investeeringud ja julgus muutusteks.
TASUB TEADA
Swedbanki 2025. aasta tööstusuuringus osales 212 ettevõtet. Käsitleti investeeringuid, tööjõuküsimusi, ekspordivõimekust ja jätkusuutlikkust.
Uuring kinnitas, et tööstussektoril on mitmeid takistusi, kuid samuti kasvavat kindlust ja valmidust investeerida. Puidutööstus on esirinnas taastumisel, samas kui masina, elektroonika ja mööblitööstus vajavad tugevat strateegilist tuge, et end uuesti maailmakaardile kinnistada.
„Eesti ei ole enam odava tööjõu maa. See aeg on möödas. Tulevikumajandus vajab rohkem teadmisi, rohkem investeeringuid ja rohkem visiooni,“ ütleb Kirsimäe lõpetuseks. „Tööstus on Eesti majanduse mootor – küsimus on vaid, kas me suudame selle mootori järgmisele tasemele viia.“
Riik langetab energiamahukate
ettevõtete taastuvenergiakulusid
Riik plaanib vähendada taastuvenergiatasu energiamahukatele ettevõtetele, et leevendada kõrgetest energiahindadest tulenevat survet.
Elektrituruseaduse muudatus peaks langetama suurtootjate kulusid juba 2026. aastast ja parandama Eesti tööstuse konkurentsivõimet ning investeerimiskeskkonda.
Toimetas: Sigrid Aunap
Majandus ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on energiahinna alandamine suurtootjatele Eesti majanduse konkurentsivõime võtmeküsimus. „Taastuvenergiatasu soodustus on vajalik eelkõige meie eksportivatele energiamahukatele tootmisettevõtetele. Need on suured ettevõtted, kes loovad kõrgepalgalisi töö kohti erinevates Eesti piirkondades,“ rõhutas Keldo.
Tema sõnul on energia üks olulisemaid tootmissisendeid ja selle hinna alandamine muudab ette võtete tooted konkurentsivõimelisemaks ka välisturgudel. „Suurtarbijate kulud vähenevad kümneid tuhandeid eurosid kuus, mis kajastub suure tõenäosusega ka toodangu hinnas, olgu selleks siis puit, toit või keemiatooted,“ lisas minister.
Suurtarbijate kulud vähenevad kümneid tuhandeid eurosid kuus.
Soodustus jõuab ligi 80 energiamahuka ettevõtteni
Taastuvenergiatasu soodustuse sihtgrupiks on ettevõtja, kelle aastane elektritarbimine on suurem kui 1 GWh. Selliseid ettevõtteid on Eestis ligi 80. Muudatuse tulemusel hakkab ettevõtetele kehtima 75–85% suurune soodustus kehtivast taastuvenergia tasumäärast olenevalt sektorist. Soodustus kehtib vaid neile ettevõtetele, kes kasutavad energiajuhtimissüsteeme või auditeid, mis tagavad tõhusa energiatarbimise.
Soodusmäär kavandatakse jõustada alates 2026. aastast ja see seab ettevõtetele kohustuse taastuvenergia kasutamise osakaalu järkjärguliselt suurendada kuni 50%ni aastaks 2029.
Enim võidavad puidu-, toidu- ja keemiatööstus „Lisaks investeeringute meelitamisele soovime selle meetmega toetada ka pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute turu kujunemist, mistõttu seome
soodustuse järkjärgult selliste lepingute olemasoluga,“ selgitas energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt. „Pikas plaanis vajavad Eesti ja siinsed ettevõtted mõistliku hinnaga puhast energiat. Otselepingute sõlmimine annab kindlustunnet ka roheenergia tootjatele vajalike investeeringute tegemiseks ja aitab hoida energiahindu madalamal nii ettevõtetele kui ka kodutarbijatele,“ lisas Sutt. Tänu soodustusele maksab suurtarbijast ettevõte aastatel 2026–2028 iga tarbitud megavatttunni eest keskmiselt 6,8 eurot vähem. Sektoritest on suurim mõju puidu ja paberitööstusele, toiduaine ja keemiatööstusele ehk sektoritele, kus elektrihind moodustab kogukuludes suurema osa. Soodustuse saamiseks tuleb ettevõttel esitada taotlus Eleringile, kes teeb otsuse soodustuse kohta ja esitab ettevõttele igal kuul vähendatud taastuvenergiatasuga elektriarve. Seadus jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.
TASUB TEADA
Meetme kulu on aastatel 2026–2029 keskmiselt 9 miljonit eurot aastas. Soodustust rahastatakse riigieelarvest ja see eeldab ka riigiabi luba Euroopa Komisjonilt.
Foto: Pexels
Foto: Pexels
PC250 – mobiilne soojapuhur, mis toob soojust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse
Tööstus, põllumajandus ja ehitusmaailm seisavad sageli silmitsi sama väljakutsega: kuidas tagada töötingimused, mis ei sõltu ilmast ega hoone valmidusest? Kuidas kütta suuri ruume kiiresti, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult? Just sellele küsimusele vastab PC250 – uus mobiilne kuumaõhupuhur, mis töötab pelletikütusel ja on loodud Eesti oludele mõeldes.
Soojus, mis liigub koos sinuga PC250 ei ole lihtsalt kuumaõhupuhur. See on mobiilne küttepartner, mis liigub sinna, kus parasjagu vaja. Olgu selleks kasvu- või lao hoone, pooleli ehitusobjekt või teraviljakuivati – PC250 suudab pakkuda stabiilset ja võimsat soojust ka kõige nõudlikumates tingimustes.
Tänu oma kompaktsusele on seadet lihtne transportida ja paigaldada. Ei mingeid keerulisi torustikke ega püsipaigalduse vajadust – lihtsalt too kohale, ühenda pelletimahuti ja naudi soojust.
Pellet – puhas energia PC250 töötab pelletikütusel, mis on üks CO 2 -neutraalsemaid energiaallikaid, mida tänapäeval kasutada saab. Pelletid on valmistatud puidutööstuse jääkidest –saepurust ja höövlilaastudest – ning nende põletamisel eralduv süsinik on sama, mis puu kasvades atmosfäärist sidus. See tähendab, et pelletiküte ei
suurenda süsinikujalajälge, vaid aitab seda hoopis vähendada.
Lisaks keskkonnasäästlikkusele on pelletid ka taskukohased ja kergesti kättesaadavad, muutes PC250 kasutamise majanduslikult mõistlikuks valikuks nii väiketalunikele kui ka suurtootjatele.
Töökindlus, mis ei vea alt PC250 on ehitatud vastupidavusest lähtudes. Selle metallkorpus talub karmimaidki töötingimusi, automaatne pelletisöötur tagab ühtlase põlemise ja nutikas juhtsüsteem võimaldab reguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Seadet on testitud Eesti kliimas –nii niiskes sügises kui ka krõbedas talves – ja see on end igati usaldusväärsena näidanud.
Tutvustatud ISH 2025 messil Frankfurdis
PC250 tegi oma avaliku debüüdi ISH 2025 messil Frankfurdis, kus valdkonna professionaalid said seda oma
silmaga näha, käega katsuda ja tööpõhimõtteid uurida. Huvi oli suur –põhjusega. Sellist paindlikku, keskkonnasäästlikku ja võimsat küttelahendust on oodatud kaua. Kui otsid lahendust, mis ühendab liikuvuse, võimsuse ja rohelise mõtteviisi, on PC250 just see, mida vajad. Küsi lisa, uuri võimalusi ja kasuta kõige sõbralikumat küttelahendust – lisaks sellele, et ta on loodushoidlik, on ta ka rahakotisõbralik.
pelletikeskus.ee
