Teadlik kodanik (november 2025) by Delfi Meedia

TEADLiK KODANiK

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kuidas valmistuda tööinspektori kontrolliks?

Paljude inimeste korduv unenägu on, et ollakse tagasi koolipingis, laual on tähtis kontrolltöö, mille jaoks pole õppida jõudnud. Sarnane tunne võib tabada tööandjat, kui temani jõuab teade, et Tööinspektsioon tuleb neid kontrollima.

Mida see tähendab? Mida küsitakse? Mis saab siis, kui kontrolltööst läbi kukkuda?

Nii nagu kontrolltöö puhul on hea tulemuse saavutamise eeldusteks ette valmistus ja kodutöö, nii on ka Tööinspektsiooni külastuse puhul. Kontrolle läbi viivad tööinspektorid on aga täheldanud, et osa küsimusi kipuvad korduma. Seetõttu võtame need järjest ette, et anda ülevaade kontrollimisest ja sellest, kas ja mil moel on vaja selleks ka ette valmistuda.

Miks meie ettevõte Tööinspektsiooni huviorbiiti sattus?

Suur osa kontrolle tehakse aastavalimi alusel. Valim koostatakse eeskätt prioriteetseid sektoreid silmas pidades –neid, kus esineb kõige enam raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi, kutsehaigusi ja tööst põhjustatud haigestumisi ning kus töötajad puutuvad kõige rohkem kokku tervist kahjustavate ohuteguritega. Silma võivad jääda eelkõige ettevõtted, mis on: suure riski- ja õnnetuseohuga; mille töökeskkonna riskianalüüs ei ole üles laetud Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda; kus on juhtunud tööõnnetusi; kus on korduvaid töövaidluseid; mida Tööinspektsioon pole kunagi varem või mitu aastat kontrollinud, kuid tegutseb kõrgema riskiga sektoris.

Samuti viib Tööinspektsioon läbi sihtkontrolle ja kontrollid toimuvad ka vihjete ajendil, kuid nendel põhjustel algatatud järelevalve mahu osakaal pole kuigi suur.

Lisaks toimuvad seired, mis pole seotud valimi ega vihjetega. Seire puhul on tegemist nn juhuvalikuga, mis ei eelda tööinspektorilt varasemat teavet. Näiteks märkab inspektor ehitusobjekti ja teostab seal kontrolli.

Kas kontrollimine toimub ette teavitades või ette teavitamata?

Kui on näiteks vaja tuvastada, kas ette võttes kasutatakse isikukaitsevahendeid või mitte, ei ole otstarbekas sellest ette teavitada. Kui aga on tegemist näiteks üldkontrolliga, mis hõlmab mitmete dokumentidega tutvumist, võib see sujuda paremini sellest ette teatades.

Mida kontrollitakse?

See, mida kontrolli käigus täpselt vaadatakse, sõltub kontrolli eesmärgist.

Üldkontrollide käigus kontrollitakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist laiemalt. See tähendab nii töökeskkonna, -vahendite kui ka -korraldusega seotud dokumentide kontrollimist.

Kontrollkäigu ajal tutvutakse ka töövahendite ja -keskkonnaga üldisemalt, tähelepanu pööratakse eelkõige sellistele teemadele nagu: esmaabikorraldus; üldised liikumisteed; valgustus; olmetingimused; töövahendite vastavus ohutusnõuetele; töökohtade ergonoomia; ohumärguannete kasutamine; isikukaitsevahendite kasutamine jne.

Dokumendid, mida palutakse kontrollimise käigus esitada, loetletakse üldjuhul kontrollist teavitamise dokumendis, nt:

töökeskkonna riskianalüüs koos tegevuskavaga; ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta; töötajate juhendamise ja väljaõppe registreerimised; tunnistused läbitud koolituste (nt esmaabi) kohta; ohtlike kemikaalide ohutuskaardid; töötervishoiuarsti väljastatud tervisekontrolli otsused.

Seire korral kujuneb kontrollitavate teemade ja dokumentide valik suuresti kohapeal nähtava järgi. Vihje põhjal algatatud kontrolli puhul sõltub fookus pöördumise sisust.

Kellega tööinspektor kontrollimise ajal suhtleb?

Kontrollimise juures viibib enamjaolt keegi töökeskkonna ohutuse eest vastutajatest, näiteks juhatuse liige, asutuse juht või töökeskkonnaspetsialist. Kui ettevõttes on valitud töökeskkonnavolinik, siis soovib tööinspektor võimalusel ka temaga vestelda. Lisaks toimuvad pistelised lühivestlused parajasti tööl olevate töötajatega.

Mis toimub pärast kontrollimist?

Tööinspektor saadab viie tööpäeva jooksul pärast kontrolli ettevõttele kontrolli protokolli. Seal on teave, mida kontrolliti ja kas selle käigus tuvastati puudusi.

Seejärel on tööandjal omakorda aega viis tööpäeva, et avaldada arvamust või esitada võimaluse korral tõendid tuvastatud puuduste kõrvaldamise kohta. Teiste võimalike puuduste kohta väljastab tööinspektor ettekirjutused koos täitmise tähtaegadega. Kui ettekirjutuses määratud tähtajaks ettekirjutusi ei täideta, pikendab tööinspektor üldjuhul tähtaega koos sunniraha hoiatusega. Pärast tõendite esitamist menetlus lõpetatakse. Tõhusa ja kiire järelevalve läbiviimise eelduseks on hea koostöö tööinspektori ja tööandja vahel. Muus osas eraldi ettevalmistust kontrolliks ei ole tarvis, sest ohutu töökeskkond luuakse juba varem ja seda ikka neile, kes seal kõige rohkem viibivad.

Targa võlgniku õiged sammud täitemenetluses

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on oluline organisatsioon Eesti õiguskaitse ning majanduskeskkonna stabiilsuse tagamisel. Meie tegevus aitab tugevdada ühiskonnas õiguskuulekust – väärtust, mis on üks õigusriigi ja demokraatliku ühiskonna tugisambaid. Õiguskuulekas ühiskond ei teki iseenesest: see algab vastutusest, teadlikkusest ja usaldusest õigusriigi vastu.

Juhul, kui isik on võlgnik täitemenetluses, on ülioluline, et ta oleks teadlik täitemenetluse erinevatest nüanssidest ning oskaks oma finantskäekirja ja käitumist juhtida mõistlikult. Võlgnikul on väga oluline endale teadvustada, et ka võlgnikuna täitemenetluses olles on võimalik „normaalselt“ elada, kui teha kohtutäituriga koostööd ja mitte peita pead liiva all.

Inimesel, kes on enda võlgnevustega täitemenetluses puntrasse jooksnud, tuleks meeles pidada järgmist.

1.

Kuidas saada teada enda vastu algatatud täitemenetlustest?

Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust, saadab ta võlgnikule sellekohase teate. Sageli võlgnikud eiravad selle dokumendi vastu võtmist, elektronkirjad kustutatakse või suunatakse rämpsposti või juhtub, et see tähtis paber kaob lihtsalt ära. Ükskõik, mis selle tähtsa dokumendiga ka ei juhtu või kuhu ta ei kao, võlgnevus sellest ei muutu ega vähene.

Siit ka esimene soovitus: tuleb välja selgitada, millised võlgnevused, millistes summades ja milliste kohtutäiturite juures sellel isikul täitmisel on. Oma võlgnevuste teadasaamiseks on kolm peamist võimalust.

Esimene neist on logida sisse eesti.ee keskkonda ja leida sealt vasakult ülevalt rida „E-teenused“ ning sealt edasi „Notariaalsed dokumendid ja täitetoimikud“. Edasi avaneb „Minu vastu algatatud täitetoimikud“, valige „Isikukood“ ja „Esita päring“. Edasi kuvab süsteem teile loetelu teie võlgnevustest. Portaalis eesti.ee ei avaldata täitemenetluse alustamise täpset kuupäeva ega ka sissenõudja andmeid. Täiteasja alustamise alguse saab teada toimiku numbri keskmise osa järgi. Kahe kaldkriipsu vahel olev aastaarv näitab alati aastat, millal on täiteasi alustatud.

Teise võimalusena võib Kojale saata digitaalselt allkirjastatud avalduse registri väljavõtte saamiseks.

Avaldused tuleb saata e-posti aadressile info@kpkoda.ee . Kolmanda võimalusena saab oma täitetoimikutest paberkandjal väljavõtet küsida Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantseleist Roosikrantsi 8 B, I korrus. Tõendeid väljastatakse esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 9.30–12.00 ja 13.00–16.30. Enda andmete väljavõtte saamiseks tuleb esitada kehtiv isikut tõendav dokument.

Täitmisregistri väljavõttelt on näha, millised võlgnevused milliste kohtutäiturite juures menetluses on. Samuti on väljavõttelt näha, millal on täitetoimikuid alustatud ja kas võib olla tegemist aegunud nõuetega.

2.

Millal võlgnevuse täitmine aegub?

Nõuete täitmise aegumise puhul on aegumise tähtajad ja aegumise kohaldamise kord erinevate täitedokumentide lõikes erinev. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kas aegumist arvestatakse otsuse jõustumisest või selle täitmisele esitamisest. Samuti võib esineda muid aegumise asjaolusid, mis aegumise katkestavad või peatavad.

Kui näiteks täitedokumendiks on kohtuotsus või -määrus tsiviilasjas, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat. Antud nõuete aegumist ei kohaldada automaatselt, selleks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile vastav avaldus ja tasuda avalduse läbivaatamise tasu.

Rahatrahvi ja väärteomenetluse kulude sissenõuded, mis on pööratud täitmisele, aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Aegumise lõpetab kohtutäitur ametiülesannete korras (avalduse esitamine ei ole vajalik).

Rahalise karistuse ja varalise karistuse ning menetluskulude sissenõuded, mis on pööratud täitmisele,

aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks (TMS-i § 207, § 210, KarS-i § 82 lg 5). Aegumise lõpetab kohtutäitur ametiülesannete korras (avalduse esitamine ei ole vajalik).

Kui aegumisega seonduv tundub keeruline, on parim variant pöörduda asjakohase selgituse saamiseks kohtutäituri poole. Aegumise kohta saab lugeda ka koja kodulehelt: kpkoda.ee/ kohtutaiturid/nouete-aegumisest/.

3.

Koostöö kohtutäituriga Kui nüüd on võlgnikul selge ülevaade oma täitemenetluses olevatest võlgadest, menetlevatest kohtutäituritest ja aegumistähtaegadest, tuleks võlgnikul asja menetlevale kohtutäiturile edastada kõik andmed oma pangakontode ja sissetulekute kohta. Kohtutäitur ei tea, mitu ülalpeetavat võlgnikul on, seetõttu tuleb kohtutäiturile edastada ka kõigi alaealiste ülalpeetavate andmed. Nendest andmetest lähtuvalt saab kohtutäiturile teha avalduse arestitud pangakontodele elatusmiinimumi jätmiseks (kirjalikult teatada oma nimi, isikukood, kasutatava panga nimetus, ülalpeetavate andmed). Siinkohal tuleb toonitada, et nende andmete esitamisel tuleb olla väga aus – palka kolmanda isiku, näiteks alaealise lapse pangakontole kandes on omad tagajärjed ja usalduslik ning koostööle suunatud suhe kohtutäituriga juba rikutud.

4. Maksegraafiku alusel tasumise võimalus Sageli soovivad võlgnikud täitemenetluses olevaid võlgnevusi tasuda maksegraafiku alusel. Vastavasisulise avalduse peab võlgnik kohtutäiturile edastama, kuid tuleb meeles pidada, et ka selle üle ei otsusta mitte kohtutäitur, vaid sissenõudja. Kui viimane keeldub võlgnikule maksegraafiku koostamisest, ei saa täitur seda otsust eirata. Küll aga on kohtutäitur siinkohal võlgniku partneriks, aidates kaasa erinevate võimaluste leidmisel, et tekkinud võlad saaksid võimalikult kiiresti ja tõhusalt sisse nõutud.

5. Suhtlemine kohtutäituriga

Kindlasti on väga hea, kui võlgnik mingi regulaarsusega või küsimuste tekkimisel oma täituriga suhtleb. Kõigi kohtutäiturite andmed, aadres-

sid ja kontaktivahendid on leitavad koja kodulehel: kpkoda.ee/kohtutaiturid/kohtutaiturid-kontakt/ . Koja kodu lehelt leiab ka informatsiooni nende kohtutäiturite kohta, kes on oma tegevuse lõpetanud ja kellele on tema menetluses olnud täitetoimikud üle antud: kpkoda.ee/kohtutaiturid/ ametist-vabastatud-kohtutaiturid/. Kui võlgnik soovib kohtutäituri büroosse vastuvõtule minna, tuleb enne kindlaks teha, kas sellisel juhul on vaja eelregistreerida või mitte. Kui kohtutäituri büroosse helistada ning täitur võlgniku kõnele kohe ei vasta, tasub alati uuesti proovida. Tuleb arvestada, et kohtutäitur tegeleb paljude võlgnikega ja hetkel, kui võlgnik talle helistab, võib ta olla seotud mõne teise võlgnikuga. Kui võlgnik pöördub kohtutäituri poole kirjalikult või e-posti teel, tuleb meeles pidada, et kohtutäitur peab kirjadele vastama 30 kalendripäeva jooksul. Võlgnik võiks oma pöördumise lõppu lisada ka soovi saada kinnitust pöördumise kättesaamise osas. Kui võlgnik tunneb, et tema õigusi on rikutud, on kõige parem pöörduda kohtutäituri poole selgituste saamiseks. Kui saadud selgitused võlgnikku jätkuvalt ei rahulda, on võlgnikul õigus otsus vaidlustada kümne päeva jooksul. Juhul, kui kohtutäitur võttis kontolt rohkem raha, kui oleks pidanud, on võlgnikul õigus esitada taotlus raha tagastamiseks. Oluline on teada, et see avaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates raha kinnipidamisest. Lisaks avaldusele peab võlgnik esitama kõik kaasnevad ja tõendavad dokumendid.

6. Pacta sunt servanda –kokkulepetest tuleb kinni pidada

Kui sissenõudja on võimaldanud võlgnikule maksegraafikuga tasumist, peab võlgnik olema väga hoolas ja pidama kinni kõigist kokkulepetest. Võlad ei vähene iseenesest ega kao kuhugi – ainult võlgniku korrektne finantsdistsipliin, koostöö, ausus ja kokkulepete täitmine viivad lõpuks sihile – võlad saavadki makstud.

7. Täitemenetlusaegne elatisabi

Lõpetuseks tasub teada ja tähelepanelik olla nii võlgnikul kui ka elatise sisse nõudjal, et Eestis kehtib riigipoolne elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul 200 euro

suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Täitemenetlusaegne elatisabi on olukord, kus on olemas jõustunud täitedokument (kohtuotsus, kohtumäärus, kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus, kinnitatud vanemluskokkulepe, notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele või lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe), mida kohustatud lapsevanem vabatahtlikult ei täida ning kelle suhtes on alustatud täitemenetlus ja riik maksab lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale perioodilist elatist kuni 200 eurot kuus.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal, kui sundtäitmisel on lapse perioodiline elatisnõue ja kohtutäiturile on esitatud täitemenetlusaegse elatisabi avaldus. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlust on võimalik alustada kohtutäituri juures juhul, kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis, kuid üks lapse vanematest lapsele elatist ei maksa.

Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus lapse perioodilise elatise nõudes on kestnud ühe täiskuu. Kui pärast ühekuulist ooteperioodi ei ole perioodilist elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 200 euro ulatuses. See tähendab, et kui täitedokumendiga lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 200 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt täitedokumendiga mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 200 eurot kuus, maksab riik elatist 200 euro ulatuses.

Kohtutäiturid ei ole karistajad – nad on võimaluste loojad. Kui võlgnik soovib lahendust ja teeb kohtutäituriga koostööd, saab täitur võlgade likvideerimiseks pakkuda realistlikke lahendusviise, mis aitavad vältida täiendavaid kulusid ja keerulisemaid täitemeetmeid.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda asub aadressil Roosikrantsi tänav 8B, Tallinn.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleht: www.kpkoda.ee

Korduma kippuvatele küsimustele leiab vastuseid: kpkoda.ee/kkk/

Kas sinu kodune elektriauto laadija võib olla eluohtlik?

Elektriautod on aina populaarsemad ja üha sagedamini paigaldatakse laadimissüsteeme era- või kortermajade juurde. Kuigi seadus, määrus, standard ega elektriohutusnõuded ei kohusta kasutama kodulaadijates spetsiaalset (Type B-EV) rikkevoolukaitset, võib selle puudumine ohustada nii inimese vara kui ka elu. Tavalisest (Type AC) rikkevoolukaitselülitist elektriauto laadijate puhul abi ei ole.

„Kõige suurem probleem on see, et tavainimene isegi ei tea, et koduses elektriauto laadijas või laadija tugevvoolu toiteahelas peab selline spetsiaalne lisaseade üldse olema ning seda ei osata seadme müüjalt küsida ega nõuda,“ räägib Schneider Electric Eesti lõppkasutajate lahenduste ekspert Tõnis Vesiallik ja selgitab, et kui märksa suurema kasutusintensiivsusega avalikes taristutes on spetsiaalne (Type B-EV) elektriauto laadija rikkevoolukaitse elementaarne ja enamasti juba laadijate esmatootjate poolt nõutud, siis kodulahenduste puhul laiutab meil

nii seadusandluses kui ka „no-name“ elektriauto laadijate esmatootjate paigaldusnõuetes suur tühjus.

„ Elektriohutusnõuete järgi peab koduses elektripaigaldises olema küll rikkevoolukaitsmega õues kasutamiseks mõeldud kuni

32 A seade kaitstud, aga selle täpseid parameetreid ja omadusi paika pandud ei ole ning põhimõtteliselt võib sinna panna mistahes „klotsi“.“

Õnneks on hakanud paljud kvaliteetsete laadijate esmatootjad, nagu näiteks Schneider Electric, sellele kitsaskohale tähelepanu juhtima

Tõnis Vesiallik

ja oma seadmete paigaldusnõuetesse spetsiaalseid (Type B-EV) rikkevoolukaitsmeid paigaldusjuhistesse nõudena sisse kirjutama. Endiselt aga leidub „no-name“ tooteid, mil -

le paigaldusjuhend ei soovita midagi ning teeb terviklahenduse tarbijale justkui soodsamaks potentsiaalselt inimelu hinnaga.

Vesialliku sõnul on nad olukorrast korduvalt rääkinud mitmete elektriprojektide projekteerijatega, aga nende hoiak on enamasti see, et seni, kuni seadusandlus spetsiaalset seadet ei nõua, nemad seda projekti sisse ei kirjuta. „Õnneks on küll märgata esimesi edusamme, kuid oleme endiselt selles vallas lapsekingades,“ tõdeb Vesiallik ja lisab, et samuti pole vähemalt avalikus meediaruumis olnud kuulda arutelusid ega edasiminekuid asjakohase seadusloome osas ning kummastav on seegi, et isegi mõned kogenud elektrikud pole teadlikud spetsiaalse (Type B-EV) rikkevoolukaitsme olulisusest või olemasolust. „Praegu tundub küll olevat nii, et vastutust ei võta keegi ning kuna ühtegi tõsisemat õnnetust pole veel juhtunud, siis probleemi justkui ei eksisteeri.“

Puust ja punaseks

Selleks, et asja tuuma ja olukorra tõsidust mõista, tuleb esmalt aru saada nii tavaliste elektriseadmete kui ka elektriauto laadija tööpõhimõttest. Igapäevased kodused seadmed, nagu näiteks boiler või veekeetja, vajavad töötamiseks seinast tulevat vahelduvvoolu (AC), aga elektriauto aku töötab alalisvoolul (DC). Auto laadimiseks saab küll põhimõtteliselt kasutada nii vahelduv- kui ka alalisvoolu, aga tegelikult muudab elektriauto vahelduvvoolu alalisvooluks ja elektrisõiduki aku salvestab ainult alalisvooluenergiat.

Ehk sisuliselt on meil elektroonika kaudu potensiaalselt tegu nii ACkui ka DC-vooluga, mida seadmete või voolujuhtide rikke korral peaks rikkevoolukaitse suutma tuvastada. Alalisvool (DC) justkui ei tundu ohtlik, sest 1,5 V DC AA-patareiga on meist ilmselt igaüks kokku puutunud. Kui aga pinge on 1,5 V DC asemel 400 V DC või osa elektriautode puhul isegi 800 V DC, on tegu eluohtliku pingega, millega kokkupuutel võivad tagajärjed olla väga tõsised.

Kõikides elektrikilpides on üldjuhul olemas tavaline (Type AC) rikkevoolukaitselüliti (RCD), mis on ette nähtud elektriahela väljalülitamiseks juhul, kui võrgust tarbija poole kulgevate ja sealt tagasi tulevate voolude vektorsumma erinevus muutub rikkevoolukaitselüliti (RCD) rakendumisvoolust suuremaks. Küll aga tuvastab tavaline (Type AC) rikkevoolukaitselüliti ainult vahelduvvoolu (AC) lekke, aga alalisvoolu (DC) lekkele see ei reageeri.

Erinevalt tavalisest (Type AC) rikke voolukaitselülitist reageerib spetsiaalne (Type B-EV) rikkevoolukaitse nii alalis- kui ka vahelduvvoolule. Type B-EV rikkevoolukaitse on spetsiaalselt kohaldatud elektriauto taristule ja seal liikuvatele vooludele, pingetele, sagedustele ning impulssidele. Seadme tööpõhimõte on lihtne: Type B-EV rikkevoolukaitsmed suudavad tuvastada nii sinusoidset vahelduvvoolu (AC), pulseerivat alalisvoolu (DC), mitme erineva sagedusega liitvoolu kui ka ühtlast alalisvoolu leket ning erinevate sageduste muutumist. Nii et kui laadimiskaabel on vigastatud, siis tänu spetsiaalsele (Type B-EV) rikkevoolukaitsme reageerimisele lakkab süsteem töötamast ning kellegi elu ega vara ohus ei ole.

Muretu ja optimaalne laadimine

Selleks, et elektriauto kodune laadimine oleks ohutu ja seejuures ka võimalikult optimaalne, peaks süsteemi olema integreeritud veel kolmaski komponent: koormuskontrolli relee (LMS, Load Management System ). Keskmise majapidamise elektrivõrgu liitumisvõimsuseks on tavaliselt 3 × 16–25

amprit, aga ainuüksi elektriauto vajab aku laadimiseks 3 × 16 amprit (11 kW laadija puhul).

Vesiallik selgitab, et kui näiteks elektripliit, saunakeris, elektriline praeahi vmt seade lülitab tarbimise soovitud temperatuurini jõudmisel mõneks ajaks välja, siis elektriauto tahab võrgust alati pideva maksimumi kätte saada ja tarbib seni, kuni aku on soovitud tasemeni laetud. Probleem on aga selles, et keskmise 3 × 16–25-amprise võrguliitumisega majapidamise juures muuks jõudlust üle ei jäägi ning elektriauto laadimise ajal näiteks kana elektriahjus küpsetada ei saa. Koormuskontrolli relee võimaldab laadija tööd optimeerida ning annab sellele kätte just niipalju võimsust, kui kodune elektrivõrk parasjagu võimaldab, ehk prioriteediks on valmis saada maitsev õhtusöök ja alles siis auto akut laadida vaba energia olemasolul võimalikult optimaalselt.

Tavapistikust käi kauge kaarega mööda

Vesiallik soovitab kodulaadija pakkumist küsides alati üle küsida, kas seadmel on olemas vajalikud kaitsemehhanismid. Isegi kui väidetakse, et kõik on seadmes sees, aga laadija on umbes kingakarbisuurune, peaks kindlasti tuluke põlema minema. „Fakt on see, et need kolm seadet – tavaline kaitselüliti, spetsiaalne rikkevoolukaitse ja koormuskontrolli relee – väikesesse kingakarpi ära ei mahu ning ohutu ja efektiivne n-ö kõik-ühes-elektriauto laadija peaks olema mõõtmetelt oluliselt suurem,“ toonitab ta ja lisab, et laadimissüsteemi paigaldamiseks tuleb

Miks ei tule seaduse järgi kasutada elektriautode kodulaadijates spetsiaalset rikkevoolukaitset (Type B-EV)?

Vastab Laura Laaster, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja

Seaduse või määruse tasandil ei kehtestata nii spetsiifilist nõuet, millist tüüpi kaitset võib elektriahelas kasutada. Konkreetsed elektriohutusnõuded ei tulene seadusest (see paneb paika vaid üldised ohutusnõuded), vaid standarditest. Ka auto laadimispaigaldiste kohta on omaette standard, mis kehtestab ühtlasi nõuded, millist tüüpi rikkevoolukaitset võib sellises kohas kasutada ja kuidas.

Elektriautode laadija peab olema standardipõhiselt rikkevoolukaitsme taga, kuid kehtiv standard, mille alusel praegu paigaldise üldist ohutust tõendatakse, ei kajasta veel uut tüüpi kaitset, mida artiklis käsitletakse. Iseenesest oleks sellise spetsiaalse kaitse kasutamine väga hea, aga kuna vähemalt veel ei käsitle standard sellise kaitsetüübi kohustuslikkust, siis hetkel seda nõuda ei saa. Üldisemas vaates ei ole standard ka kohustuslik, vaid võimalus, kuidas tõendada seadme või paigaldise ohutust.

alati kutsuda pädev elektrik, kes vastavalt vajalikud seadmed majapidamise elektrikilpi paigaldab.

Samuti paneb Vesiallik inimestele südamele, et kuigi elektriautot ostes tuleb reeglina kaasa hädaabilaadija, millega saab autot põhimõtteliselt laadida ka tavalisest pistikust, siis seda varianti tohib kasutada nii harva kui võimalik. Esiteks pole neil laadijatel kindlasti mingisugust rikkevoolukaitset ning teiseks ei talu tavalised pistikud järjepidevat 16-amprist koormust – elektriauto laadimine tavapistikust toob kaasa liiga suure koormuse pistikupesa klemmidele, tekib sädelus ja lõpuks läheb pistik põlema. „See ei juhtu esimesel, teisel ega kolmandal korral, aga lõpuks see juhtub.“

Lõpetuseks nendib ta, et praegu on elektriauto tulenevalt kõrgemast hinnast endiselt kitsama ringkonna ja pigem linnapiirkonnas elavate inimeste nišikaup, aga kui hinnad tulevad alla ja elektriautode kasutamine muutub aina laialdasemaks, on küll viimane aeg pea liiva alt välja võtta ja laadimissüsteemid korda teha. „Parem karta kui kahetseda – tegutseda tuleb enne, kui keegi tõsiselt viga saab.“

Varjend või varjumiskoht –kuidas tagada päris kaitse?

Viimaste aastate sündmused Euroopas on pannud inimesi tõsiselt mõtlema kriisivalmidusele. Kui seni tundus varjend pigem ajaloolise nähtusena, siis praegu on see taas muutumas eluliseks teemaks. Eestis räägitakse järjest rohkem nii varjenditest kui ka varjumiskohtadest –kuid mis neil tegelikult vahet on ja kust alustada?

Varjend ja varjumiskoht on oma eesmärgilt küll sarnased, kuid olemuselt siiski kaks erinevat ruumi või ruumide kooslust, mille rajamise tehniline keerukus ja investeeringu suurus on kordades erinevad.

Varjend on spetsiaalne hermeetiline kaitserajatis või selle osa, mis on ehitatud selleks, et pakkuda inimestele

võimalikult turvalist peavarju sõjaliste või tsiviilkriiside ajal. Varjendi konstruktsioon peab vastama kehtestatud normidele (klassidele) ning olema võimeline taluma plahvatust, lööklaineid, lendavaid esemeid ja saastunud välisõhku. Varjendeid ehitatakse tavaliselt uutesse rajatavatesse hoonetesse või eraldiseisvate ehitistena.

Kuidas rajada kortermaja juurde varjumispaik?

Enamikul kortermajadel on olemas kelder, mida saab teatud tingimustel kohandada varjumiskohaks. Tööd sõltuvad ruumi seisukorrast, kuid tüüpiliselt on vajalik:

ruumi puhastamine ja mittevajalike ning ohtlike esemete eemaldamine; seina-, põranda- ja laepindade tihendamine ning viimistlemine; ventilatsioonisüsteemi rajamine, et tagada piisav saastevaba õhuvahetus varjumisolukorras; vahelae tugevdamine ja turvaliste avatäidete paigaldamine või kindlustamine, samuti tagavaraväljapääsu rajamine;

elektri- ja valgustuslahenduste uuendamine, sh autonoomse elektritoite lisamine; minimaalne sisustus: pingid, esmaabivahendid, kuivkäimlad, tulekustutid jm varustus, mis on reeglina ette nähtud vähemalt S1-klassi varjenditesse.

Oluline on planeerida ruum nii, et seda saaks rahuajal kasutada ka muul otstarbel ja et see ei seisaks vakantsena. Keskmise 1200 m² kortermaja keldri (u 70 m²) kohandamine varjumiskohaks u 80 inimesele (u 22 korterit hoones) maksab suurusjärgus 15 500 – 45 000 eurot (käibemaksuta), sõltuvalt tööde mahust ja ruumi seisukorrast.

Varjumiskoht seevastu on olemasoleva hoone osa, enamasti kelder, mis on kohandatud lühiajaliseks varjumiseks kriisiolukordades. Varjumiskoht ei pruugi vastata rangetele varjendinõuetele, kuid pakub siiski kaitset lendavate esemete, rusude ja muude vahetute ohtude eest.

Oluline on planeerida ruume nii, et neid saaks rahuajal kasutada ka muul otstarbel ja et ruumid ei seisaks vakantsena. Eestis on praegu turvalisuse seisukohalt suur vajadus varjendite ja varjumiskohtade järele. Hinnanguliselt on praegu turvaline koht varjumiseks ligi 20–25%-l elanikkonnast.

Varjendiekspert OÜ on Eestis üks väheseid spetsialiseerunud ettevõtteid, kes tegeleb varjendite ja varjumiskohtade planeerimise, ehituse ning varustuse terviklahendustega. Ettevõtte eesmärk on pakkuda reaalseid, mitte sümboolseid kaitsevõimalusi. Hetkel on meil käimas kolm varjendiprojekti, mille tulemusel tekib turvaline varjumisvõimalus ligi 400 inimesele.

Varjend või varjumiskoht ei ole enam teoreetiline teema – see on praktiline investeering turvalisusesse. Kui soovid teada, kuidas oma hoonet kriisikindlaks muuta, võta ühendust Varjendiekspert OÜ meeskonnaga. Aitame hinnata ruumi sobivust, koostame lahenduse ja viime töö lõpuni –turvaliselt, professionaalselt ja läbimõeldult.

Uuri lähemalt: www.varjendiekspert.ee

Foto: Rauno Volmar

Tippkoolitaja Kadri Mägi-Lehtsi: juhi

mõju tuleneb sellest, kui hästi ta oma pimenurki tunneb ja kuidas teisi kaasab

„Sinu mõju juhina ei tulene pelgalt su otsustest, vaid sellest, kuidas sa mõtled, tegutsed ja teisi kaasad. Näitan sulle kätte, millised mustrid sind juhina saboteerivad ja millised toetavad. Juhtimise valuuta on teadlikkus,“ lubab endine tippjuht Kadri Mägi-Lehtsi, tutvustades Eestis maailma üht tunnustatumat juhiarengu tööriista Leadership Circle Profile 360°.

Tänapäeval ei mõõdeta juhi edukust enam arhailise arusaama – eel kõige tulemuste, protsesside ja kontrolli järgi. Uue ajastu juht ei saa tugineda ainult kogemusele või intuitsioonile. „Sa vajad selget peeglit, mis näitab, kuidas sind tegelikult tajutakse ning millised sisemised mustrid su mõju toetavad või piiravad. Pead olema enesest teadlik, paindlik ning oskama luua tähendust ja usaldust,“ kinnitab juhtimis- coach Kadri Mägi-Lehtsi, kes toetab organisatsioonide arengut ning teeb (äri)juhtidest tõhusamad ja tead-

likumad eestvedajad. Ta näeb, et paljudel Eesti ettevõtetel puudub praegu kahjuks vajalik riskijulgus ja nälg areneda, kuid siis ei teki ju ka järeltulevatel põlvedel nälga kasvada ja majandus ei arene tervikuna.

Juht ei saa teisi muuta enne, kui mõistab iseend

LCP 360° juhtimisarengu tööriista kasutatakse tippjuhtide arendamiseks üle maailma täna enam kui 70 riigis. Kadri Mägi-Lehtsi on esimese eestlasena LCP-sertifikaadi n-ö koju toonud.

Tel 528 2818

meister@meistritekoda.ee www.meistritekoda.ee

• Võtmete valmistamine (ka luku järgi)

• Immobilaiserite programmeerimine

• Autovõtmete korpuste parandamine

• Autovõtmete ja pultide taastamine

• Lukkude paigaldamine

• Võtmete taastamine

LISATEENUSED

• Jalatsite parandamine

• Kohvrite parandamine

• Nahkesemete parandamine

Juht saab tippkoolitaja arvates teisi muuta alles siis, kui mõistab iseennast: kui tal on võimekus mõista oma mõtteviise, võtta vastutust ning kasvada inimese ja juhina korraga. Juht peab looma usalduse, mõtestama muutusi ning julgema juhtida nii südame kui ka mõistusega. LCP 360° metoodika annab selleks kaardi ja kompassi – ülejäänu sõltub juhi valmisolekust ausalt peeglisse vaadata. Koostöös temaga ei mõõdeta ainult tegevusi, vaid saadakse jälile, miks ta nii või teisiti käitub.

Juhi teadlikkusest algab kogu meeskonna süvitsi areng Kui reaktiivsed juhid tegutsevad sageli hirmust või vajadusest kontrollida, siis loov juht tegutseb teadlikult: väärtustest ja eesmärgist lähtudes. Nii luuakse ärikultuuri, kus inimesed tunnevad end vastutava ja motiveerituna, sest nad usuvad püstitatud eesmärki.

Kadri ise veendus LCP-metoodika tõhususes, kui töötas biotehnoloogiaettevõtte Roche Eesti tippjuhina ligi 20 aastat: „Minu puhul oli avastus konkreetne ja isiklik. Seal, kuhu suunasin edaspidi teadlikult fookuse, nägin ka selget arengut meeskonnakultuuris ja tulemustes. LCP kaardistab kompetentse, mis aitavad sul juhina määramatusega toime tulla ning pidevat tõhusust nõudvas maailmas teistest eristuda. Saad teada, mis on see, mis sind enam ei teeni ja kuidas sellest lahti lasta; kuidas iseenda kaudu muuta organisatsiooni ja meeskonda. Raport toob alateadlikud käitumismustrid nähtavale, näed oma n-ö pimekohti ja algab süvitsi areng. Saad selguse, kuidas teistele mõjud ja milline on su loovkompetents.“

EHITISTE SEADUSTAMINE, KASUTUS- ja EHITUSLOAD ning muud teenused

KIRJUTAGE coreteloy@gmail.com

VÕI HELISTAGE 5814 2386

Varjatud puudused kinnisvaras –

teadmatus

ei vabasta, teadlikkus kaitseb

Kinnisvara ostmine on paljude inimeste elus suurim rahaline ja emotsionaalne otsus. Koduga ei osteta mitte ainult seinu ega katust, vaid turvatunnet, ruumi isiklikuks eluks ja lootust, et ostuga saab midagi jäävat. Seda suurem on šokk, kui pärast ostu ilmnevad varjatud probleemid, näiteks hallitus seintes, vundamendi vajumine, puudulik drenaaž või eluohtlik elektrisüsteem. Ühe hetkega muutub kauaoodatud kodu keerukaks ja kulukaks probleemiks.

Selliseid olukordi nimetatakse õiguses varjatud puudusteks ehk defektideks, mida ei olnud võimalik tuvastada mõistliku hoolsusega enne tehingut. Probleem on aga sel les, et „mõistlik hoolsus“ ei tähenda iga ostja puhul sama asja. Mida näeb ja märkab tavaline koduostja, erineb märkimisväärselt sellest, mida suudab tuvastada ehitusspetsialist või juriidi lise kogemusega nõustaja. Ent seadus eeldab siiski, et ka tavainimene peab tegutsema oma parimate teadmiste piires ning vajadusel ka abi küsima.

Kas süüdi on ostja, kes ei osanud näha, või müüja, kes vaikis?

Eestis kehtiv võlaõigusseadus sätes tab selgelt, et asi – olgu see siis kor ter, maja või muu kinnisasi – peab vastama lepingutingimustele. Kui ostetud objektil ilmneb pärast te hingut puudus, mida ostja ei saanud teadaoleva info ega tavapärase kontrolliga tu vastada, vastutab müüja, mitte ostja.

Sageli küsitakse: „Aga mis siis, kui müüja ise puudusest ei teadnud?“

Seadus näeb ette, et müüja ei pea olema professionaal, aga ta ei tohi olla ka hooletu. Kui puudus oli objekti selline osa, millest müüja oleks pidanud teadma (näiteks elades aastate jooksul majas, kus keldrisse koguneb igal kevadel vesi), ei saa ta vastutusest pääseda, väites „ei teadnud“. Müüja ei saa lootma jääda sellele, et ostja midagi ei märka või küsimata jätab. Ausus ei ole pelgalt eetiline standard, vaid seaduslik kohustus.

Milline on erinevus tavavaatluse ja eksperthinnangu vahel?

Oluline on mõista, et ostja ei pea olema ehitusinsener, kuid ta peab käituma nagu „mõistlik inimene“ tema

olukorras. Kui ostja ostab saja-aastase maja, siis ta ei saa eeldada uue maja kvaliteeti, kuid ta võib eeldada, et müüja ei ole varjanud konstruktsioonide ohtlikkust või ümberehitust, millel puudub ehitusluba.

Tüüpiline ostja vaatab objekti pealiskaudselt: kas tapeet on kena, köögimööbel korralik ja toad valgusküllased. Tõsisemaid, varjatud probleeme, nagu näiteks niiskus seintes või elektrisüsteemi ülekuumenemine, pole võimalik tuvastada ilma tööriistade ega oskuseta.

Asjatundja, näiteks ehitusinsener, arhitekt või elamuekspert, oskab aga tähele panna väikeseid, kuid olulisi vihjeid: praod seintes, ventilatsiooniprobleemid, soojakaod, ebaühtlane põrandapind või ebatavalised lõhnad, mis viitavad hallitusele.

Seetõttu tasub ostjal ka endalt küsida: kas ma käitusin ostu tehes nii, nagu käituksin mõne muu suure investeeringu puhul? Kas ma oleksin samamoodi „silmad kinni“ investeerinud mõnesse ettevõttesse või kallisse seadmesse? Kui mitte, miks siis kin-

Mida peaks iga ostja tegema enne

Kuigi seadus kaitseb ostjat, on selge, et kõige kindlam tee probleemide vältimiseks on nende ennetamine.

1. Telli eksperthinnang

Kui ostad kasutatud kinnisvara, telli ehitustehniline ülevaatus. See ei ole formaalsus, vaid kindlustus – vähese vaevaga võid teada saada, kas majas on niiskuskahjustus, kas renoveerimistööd on tehtud standarditele vastavalt või kas elektrijuhtmestik vajab väljavahetamist.

2. Konsulteeri advokaadiga enne notari juurde minekut Notariaalne leping ei tähenda automaatselt, et kõik on läbipaistev. Sageli sisaldab leping punkte, mis piiravad müüja vastutust või nihutavad riski ostjale. Kui lepingus seisab näiteks, et ostja ostab ob-

jekti „nagu see on“, tuleb väga täpselt aru saada, mida see tähendab.

3. Dokumenteeri oma tegevus ja suhtlus müüjaga

Kui oled avastanud pärast ostu midagi kahtlast, näiteks põranda alt hallitust või lekkiva toru, tee sellest fotod, video, telli ekspertiis ning teavita müüjat mõistliku aja jooksul. Üldjuhul tähendab see paarikuulist perioodi, aga mida varem, seda parem. Teavitamine peab olema tõendatav, näiteks e-kirja või kirjaliku avalduse teel.

Kohtusse minek pole esmavalik, aga ei tohi ka karta õigust nõuda

Kui müüja ei reageeri või eitab vastutust, ei tasu kohe kohtusse tormata – aga ei maksa ka vaikida lootuses, et asi laheneb iseenesest. Kui kokkulepet ei saavutata, võib ostjal olla õigus nõuda: puuduse likvideerimist müüja kulul;

ostuhinna alandamist; tekitatud kahju hüvitamist (nt ekspertiisi, remondikulud); või teatud juhtudel isegi lepingust taganemist.

Kohtuvaidlused on üldjuhul pikaajalised ja kulukad, aga kui õiguseid on selgelt rikutud ja muud teed ei tööta, ei tohi neid ka karta kasutada.

Kokkuvõte: tee teadlik ost, ära eelda ega looda õnnele Kodu ostmine ei ole lotomäng, vaid kaalutletud otsus, mille puhul teadmatus võib olla kallis. Varjatud puudused ei tähenda alati pettust, aga nad tähendavad alati riski. Seadus pakub ostjale kaitset, aga ainult siis, kui ta ise ei ole olnud hooletu. Samuti ei vabasta müüjat vastutusest see, et ostja midagi ei küsinud – müüjal on kohustus olulised asjaolud avalikustada. Kui soovime, et kinnisvaraturg oleks läbipaistvam, usaldusväärsem ja vähem vaidlustest koormatud, peavad mõlemad pooled – nii müüja kui ka ostja – olema teadlikumad. Ausus, professionaalne nõustamine ja õigel ajal tegutsemine on lihtsam tee kui aastaid kestev kohtuvaidlus.

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ Meistri 12, Tallinn Tel 655 5559 office@leno.ee

Tekst: vandeadvokaat Tauri Tigasson, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges

Autismiga inimese toetamine tervishoiusüsteemis

Autismispektri häire (ASH) on neuroarenguline häire, mis mõjutab inimese suhtlemisoskust, sotsiaalset käitumist ja maailma tajumist ning keda iseloomustavad ebatavalised korduvad mustrid, mis mõjutavad oluliselt tema käitumist, huvisid või tegevusi. Autism ei ole haigus ega vaja „väljaravimist“, vaid pigem mõistmist ja kohandatud toetust. ASH avaldub väga erinevalt – iga inimene on ainulaadne oma oskuste, vajaduste ja tundlikkuse poolest. Mõned inimesed on kõnelejad, teised aga mittesõnalised suhtlejad; mõni vajab igapäevaelus palju tuge, teine saab pigem iseseisvalt hakkama.

Tervishoiusüsteem peab olema valmis nende eripäradega arvestama. Autismiga inimestel esineb sageli sensoorset ülitundlikkust: helid, valgus, lõhnad ja füüsiline puudutus võivad tekitada ärevust, segadust või isegi valu. Samas võib inimene olla ka sensoorselt alatundlik. Füüsilise valu tundmine võib olla ebatüüpiline – inimene ei pruugi reageerida tugevatele valudele või tajub nõrka puudutust valuna. See tähendab, et inimese kaebusi ei tohi alahinnata, isegi kui tema reaktsioon pole päris „tavaline“. Alareaktsioon valudele võib olla ohtlik inimese tervisele, sest märkamata võib jääda mõni sügavam terviseprobleem.

Paljud autismiga inimesed eelistavad suulisele teavitamisele kirjalikku ja visuaalset (pildilist) infot – suulised selgitused või telefonikõned võivad nende jaoks olla arusaamatud või hirmutavad. Veebipõhine suhtlus (nt e-patsiendiportaalid, meil, SMS) on mitmete autismiga inimeste arvamuse kohaselt oluliselt mugavam ja võimaldab paremat infovahetust. Tähtis on juhendi selgus : kuhu tulla, millal, kuhu suunduda suures haiglahoones, kes ja mida täpselt protseduuril teeb ning mida patsient ise peab tegema ja kas keegi tugivõrgustikust võib kaasa tulla.

Protseduuride selgitus peaks sisaldama:

mida tehakse ja miks; kes teeb;

kui kaua see kestab; milliseid vahendeid kasutatakse;

kas tugiisik võib olla kaasas (väga oluline!);

kas on oodata võimalikku valu või ebamugavust.

Spetsialistide teavitamine autismist on oluline juba enne visiiti. Ideaalne oleks, kui info liiguks näiteks perearsti kau du – nii ei peaks iga kord uuesti ja uuesti selgitama, et inimesel on au tism ning ta vajab erikohtlemist. Meditsiinisüsteem võiks luua võimaluse lisada patsiendi profiili juurde info tema erivajadustest, et tervishoiutöö tajad saaksid patsienti protseduuridel paindlikult juhendada ja paremini toetada.

Ka uuringutulemuste mõist mine võib olla autismiga inimese jaoks keeruline – eriti kui neid jagatakse terviseportaalis ja eeldatakse, et inimene ise infot mõistab ja mõtestab. Autismiga inimene võib jätta info tähelepanuta, tõlgendada seda valesti või otsida seletusi internetist , kust saadud arusaamatud selgitused tekitavad asjatut hirmu või vahel ka valesid järeldusi ja tõlgendusi. Seetõttu tuleks tu lemusi selgitada patsiendile otse lihtsas keeles, võimalusel ka kirjali kult ja kaasata tugiisik.

Autismispektri häirete korral on aju ette ennustamise võime vähene, seega on tähtis, et keskkond kujundataks võimalikult ette ennustatavaks. Kõik tegevused peaksid toimuma viisil, nagu need olid eelnevalt planeeritud, ja vältima peaks ootamatuid muudatusi. Kokku lepitud kellaaegadest peaks täpselt kinni pidama, väiksemadki muutused võivad tekitada inimesel probleeme, millega ta ei pruugi toime tulla ja kohaselt reageerida. Kui vastuvõtuaeg nihkub edasi, ei pruugi inimene üldse aru saada, mis toimub.

ja oskused kohaselt reageerida ei rea-

Autismiga inimene vajab sageli saatjat , kelle kohalolu võib olla ainus viis, kuidas tagada protseduuri õnnestumine. Täiskasvanu saatjaga saabumises ei ole midagi halba ega erilist – see ei tähenda, et inimene ei oleks „võimeline“, vaid et tema toimetulek on korraldatud talle sobival viisil. Eriti oluline on tugiisiku kaasamine siis, kui inimesel puudub suuline kõneoskus.

Oluliseks märksõnaks on ka koostöö autismiga inimese perega . Kuigi võib tunduda, et täiskasvanud inimene, kes väliselt tundub täiesti iseseisvalt toimetulev, ei peaks vajama kedagi enda kõrvale vastuvõtule või protseduurile, siis autismi puhul on just pereliige see, kes saab aidata kaasa, et kõik laabuks ega tekiks ebatavalisi reaktsioone. Tervishoiutöötajad peaksid arvestama, et pereliikmest saatja on nende töös pigem abiks, mitte tüliks.

Tervishoiutöötajatele on oluline meeles pidada: suhtlus on alati kahepoolne. Autism ei pruugi olla nähtav, inimene võib näida „tavaline“, ent tema mõistmine, väljendusoskus või stressitaluvus võivad erineda inimeseti vägagi olulisel määral. Kui inimene ütleb „jah“, ei pruugi see tähendada, et ta mõistis küsimust – eriti, kui ta on hirmunud, väsinud või stressis. Seetõttu tuleb esitada lihtsaid, lühikesi ja selgeid küsimusi , rääkida patsiendile, mitte ainult saatjale, kuid vajadusel kaasata saatjat delikaatselt.

Üheks osaks autismispektri häirega inimeste toetamisel on sotsiaalsete oskuste õpetamine ja harjutamine, samuti tugevate tunnetega toimetuleku oskuste õpetamine. Kuid arvestama peab selle juures ka, et kõik õpitud oskused on paremini rakendatavad, kui inimene saab ette valmistuda. Ootamatute muudatuste korral ei pruugi enda ettevalmistamisest siiski piisata

Kokkuvõttes: autismiga inimese toetamine tervishoius tähendab empaatilisust, teadlikkust ja süsteemseid kohandusi . Mõnele piisab eelinfo jagamisest ja vaiksemast ooteruumist, teisele on hädavajalik saatja, kirjalik juhend ja eraldi protseduurikorraldus. Kõige olulisem on mitte eeldada, et kõik patsiendid käituvad ühtemoodi – autismi puhul tuleb alati lähtuda inimese individuaalsetest vajadustest.

Marianne Kuzemtšenko, Eesti Autismiliidu juhatuse esimees.

Tiina Uusma, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud, Eesti Autismiliidu juhatuse liige.

PC250 – mobiilne soojapuhur, mis toob soojust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse

Tööstus, põllumajandus ja ehitusmaailm seisavad sageli silmitsi sama väljakutsega: kuidas tagada töötingimused, mis ei sõltu ilmast ega hoone valmidusest? Kuidas kütta suuri ruume kiiresti, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult?

Just sellele küsimusele vastab PC250 – uus mobiilne kuumaõhupuhur, mis töötab pelletikütusel ja on loodud Eesti oludele mõeldes.

Soojus, mis liigub koos sinuga PC250 ei ole lihtsalt kuumaõhupuhur. See on mobiilne küttepartner, mis liigub sinna, kus parasjagu vaja. Olgu selleks kasvu- või laohoone, pooleli ehitusobjekt või teraviljakuivati –PC250 suudab pakkuda stabiilset ja võimsat soojust ka kõige nõudlikumates tingimustes.

Tänu oma kompaktsusele on seadet lihtne transportida ja paigaldada. Ei mingeid keerulisi torustikke ega püsipaigalduse vajadust – lihtsalt too kohale, ühenda pelletimahuti ja naudi soojust.

Pellet – puhas energia

PC250 töötab pelletikütusel, mis on üks

CO 2-neutraalsemaid energiaallikaid, mida tänapäeval kasutada saab. Pelletid on valmistatud puidutööstuse jääkidest –

saepurust ja höövlilaastudest – ning nende põletamisel eralduv süsinik on sama, mis puu kasvades atmosfäärist sidus. See tähendab, et pelletiküte ei suurenda süsinikujalajälge, vaid aitab seda hoopis vähendada.

Lisaks keskkonnasäästlikkusele on pelletid ka taskukohased ja kergesti kättesaadavad, muutes PC250 kasutamise majanduslikult mõistlikuks valikuks nii väiketalunikele kui ka suurtootjatele.

Töökindlus, mis ei vea alt PC250 on ehitatud vastupidavusest lähtudes. Selle metallkorpus talub karmimaidki töötingimusi, automaatne pelletisöötur tagab ühtlase põlemise ja nutikas juhtsüsteem võimaldab reguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Seadet on testitud Eesti kliimas –nii niiskes sügises kui ka krõbedas talves – ja see on end igati usaldusväärsena näidanud.

Tutvustatud ISH 2025 messil Frankfurdis

PC250 tegi oma avaliku debüüdi ISH 2025 messil Frankfurdis, kus valdkonna

professionaalid said seda oma silmaga näha, käega katsuda ja tööpõhimõtteid uurida. Huvi oli suur – põhjusega. Sellist paindlikku, keskkonnasäästlikku ja võimsat küttelahendust on oodatud kaua.

Kui otsid lahendust, mis ühendab liikuvuse, võimsuse ja rohelise mõtteviisi, on PC250 just see, mida vajad. Küsi lisa, uuri võimalusi ja kasuta kõige sõbralikumat küttelahendust – lisaks sellele, et ta on loodushoidlik, on ta ka rahakotisõbralik.

pelletikeskus.ee

Kuulamine päästab ELU

Pea kolmekümne aasta jooksul on Eluliin väikeses Eestis olnud see turvavõrk, mis ära hoidnud 11 000 enesetappu. Kriisis helistajaid on teisel pool toru ära kuulanud tuhat vabatahtlikku ja neile ollakse väga tänulikud.

„Praegu on Eesti inimeste jaoks väga keeruline aeg. Palju sotsiaalteenuseid on kärbitud ja kärbitakse veelgi. Inimestel läheb aina raskemaks ja miks siis mitte appi tulla ning oma aega annetada?“ ütleb Eda Mölder, psühhoterapeut ja mittetulundusühingu Eluliin juhatuse liige. Vabatahtlike seas on tema sõnul ka neid, kes on ise kogenud, et emotsionaalset tuge võib ühel hetkel olla väga-väga vaja, kuid oma pere või töökaaslasega asju arutada ei saa.

Igas eas täiskasvanu saab ühiskonda panustada

„Olen aastate jooksul kokku puutunud väga erinevas eas ja seinast seina erialadelt tulnud Eluliini vabatahtlikega. On noored, kes õpivad psühholoogiat või sotsiaaltööd; on olnud

insenere, kes oma professionaalse karjääri lõpetanud. Vabatahtlike seas on nii mehi kui ka naisi näiteks meditsiini-, õigus- ja finantsvaldkonnast,“ märgib Eda. Tihti osutub tema sõnul heaks kuulajaks eakam inimene, kellel vähem rakendust, aga palju elukogemust. Üleliia suurt koormust pelgama ei pea. Öövalves tuleb vabatahtli kel olla üks-kaks korda kuus, mitte rohkem.

Eluliini vabatahtlikuks olemine eeldab head tahet „Pead suutma tasakaalust väljas inimest ära kuulata. Ta võib olla sattunud ootamatusse olukorda, kus näiteks lähedane inimene on lah -

KAEVE- JA PINNASETÖÖD

• Septikute ja biopuhastite paigaldus

• Sademeveetrasside ehitus

• Mahutite ja pumplate paigaldus

• Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus

• Vundamentide, teede ja platside väljakaeve

• Haljastus- ja planeerimistööd

kunud. Või on tabanud mõni suhtekriis, mille tõttu ei tunta elul enam mõtet.“ Üldjuhul mõistab vabatahtlikuks pürgija Eda kogemusel juba ettevalmistva koolituse käigus, kas

tuleb pingega toime või ei. „See, mida teeme, ei ole psühholoogiline nõustamine, vaid kuulamine. Teise inimese ärakuulamine raskel hetkel, öisel ajal. Teeme seda nii eesti, vene kui ka ukraina keeles. Vabatahtlikud on anonüümsed, helistajad on anonüümsed. See on suhe kahe inimese vahel, kellest üks teist raskel hetkel emotsionaalselt toetab, ja sellega see piirdub,“ selgitab ta, lisades, et igaühel püsivust ja valmisolekut selliseks tööks ei olegi.

Eluliini tegevusse võib panustada mitmel moel. Näiteks ka koolitusi läbi viies, et uusi vabatahtlikke välja õpetada: „Aitad teisi vabatahtlikke vabatahtlikuks saada ja jääda. Selle aasta 2. detsembril on näiteks annetustalgud, annetuste kogumine. Panustada võib ka materiaalselt.“

Eluliin 655 8088 www.eluliin.ee

OLE TEADLIK KODANIK

TEL 5698 9733 E-POST: INFO@PROPIPE.EE

• Segaehituspraht • Betoonijäätmed • Kivid ja pinnas • Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit • Majapidamispraht (koristustöödelt)

Eda Mölder

Eesti kui Euroopa radooniohupiirkond –miks on vaja radooni tõrjuda?

Võib tulla üllatusena, et Eesti kuulub Euroopa viie suurema radooniriskiga riigi hulka. Alates 1. novembrist algab uus radoonimõõtmise periood: tööandjad, kelle tööruumid asuvad radooniriskialadel ja on kokkupuutes pinnasega, on kohustatud korraldama radoonisisalduse mõõtmise.

Eramajades seda kohustust ei ole, kuid radooni tasub mõõta ka kodudes, sest just seal veedame suurema osa oma elust.

Radoon – nähtamatu, kuid tõsine terviserisk

„Radoon suurendab kopsuvähi riski ja on selles tabelis lausa teisel kohal pärast suitsetamist. Eestis diagnoositakse igal aastal 100–150 kopsuvähijuhtu, mille põhjuseks on pikaajaline kokkupuude radooniga. Tegemist on nähtamatu ohuga,“ rõhutab Radoonitõrjekeskuse kvaliteedijuht Krista Saarik.

Radoon on õhust raskem, lõhnatu ja värvitu radioaktiivne gaas, mis tekib uraani lagunemisel maakoores. Pinnasest eraldunud gaas imbub vundamendi pragude, toruavade ja vuukide kaudu hoonesse, kogunedes eeskätt keldritesse ning alumistele korrustele. Erinevalt vingugaasist ei tekita radoon vahetuid sümptomeid – ei uimasust ega halba enesetunnet. Selle mõju avaldub aastate pärast. Suitsetajatel on radooniga kokkupuutel oluliselt suurem kopsuvähirisk, sest radioaktiivsed osakesed kinnituvad hingamisteedes tekkivale tõrvakihile ja jäävad kopsudesse pikaks ajaks.

Kuidas radoon hoonetesse satub? Radooniohu põhjus Eestis peitub meie aluspõhja kivimites. Radooni eraldu-

mist põhjustavad kivimid on graptoliitargilliit, oobolus-fosforiit, Devoni settekivimid ja teised uraani sisaldavad kivimid ning puistmaterjalid. Need kivimid katavad suure osa riigist, mistõttu on radoonisisaldus pinnases kõrge pea kõikjal.

Radoon liigub pinnasest õhuga koos läbi pragude, vuukide ja toruavade hoonetesse. Suurim probleem tekib ruumides, mille põrandad või seinad on kokkupuutes pinnasega. Radoonisisaldus kipub tõusma külmade ilmade ja suletud ruumide korral. Samuti takistab pinnase liigniiskus ja jäätumine hoone kõrvalt radooni väljapääsu, mistõttu suurem osa pinnases tekkivast gaasist tungib hoonetesse.

„Probleem siseõhus süvenes Eestis 2000. aastatel, kui hoonetele hakati massiliselt paigaldama pakettaknaid ja tihendati fassaade. Kui õhk ei vahetu ja ventilatsioon ei tööta korrektselt, siis radooni kontsentratsioon suureneb,“ selgitab Saarik.

Kuidas radooniohtu vähendada?

„Radooni mõõtmine on lihtne ja kliendi jaoks mugav protsess. Meie paigaldame mõõteseadmed ruumi -

desse kaheks kuuks, seejärel kogume need kokku ja analüüsime tulemusi.

Klient ise ei pea midagi tegema,“ kinnitab Saarik. Ta lisab, et radoonitõrje ei tähenda alati suuri ehitustöid, vaid sageli piisab õigesti seadistatud ventilatsioonist ja lekete kõrvaldamisest. Kui mõõtmine näitab kõrget radoonitaset, saab olukorda parandada mitmel viisil:

paranda ventilatsiooni, selle puudumisel tuuluta regulaarselt; sulge praod ja läbiviigud, kust gaas hoonesse tungib; paigalda radoonitõrjesüsteem, näiteks radoonitõkkekile, pinnasealune äratõmme või sundventilatsioon.

Mõõtmine ja ennetus Tööandjatel tuleb radooni mõõta kütteperioodil (1. november – 30. aprill), sest just sel ajal on radoonisisaldus suurim. Kui radoonisisaldus tööruumides vastab viitetasemele, tuleb mõõtmist korrata iga kümne aasta tagant. Kui radoonisisaldus ületab viitetaset,

tuleb mõõtmist korrata vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Samas on kasvamas ka eraisikute teadlikkus. „Üha rohkem inimesi soovivad oma kodu kontrollida, et olla kindlad, et sissehingatav õhk on turvaline nii iseendale kui ka lastele, kes veedavad suure osa ajast kodus,“ mainib Saarik.

Kõige parem on alustada radooniga arvestamist enne hoone ehitust või renoveerimist. Siis mõõdetakse radoonisisaldust pinnases ja tulemused võimaldavad hinnata, kas on vaja projekteerida ja rakendada meetmeid, et takistada radooni pääsu hoone siseõhku.

Radoonitõrjekeskus – terviklik lahendus ühest kohast

Radoonitõrjekeskus on Eesti juhtiv ettevõte, mis pakub täisteenust pinnase ja siseruumide radoonimõõtmisest kuni tõrjelahenduste rakendamiseni. Ettevõte tegeleb mõõteseadmete paigaldamise, tulemuste hindamise, radoonitõrjesüsteemide projekteerimise ja paigaldamise ning sertifitseeritud tõkkematerjalide müügiga.

„Radoonitõrjekeskuse eesmärk on, et klient saaks kogu vajaliku abi ühest kohast. Meie kogemus, teadmised ja süsteemne lähenemine tagavad, et iga hoone saab radooniohu vastu kaitstud,“ ütleb Saarik.

Täpsemalt uuri radooni mõõtmiste ja lahenduste kohta: www.radoonitorjekeskus.ee