Teel tippu (kevad 2025)

TEEL TIPPU!

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

KEVAD 2025

www.kaptengrant.ee

Haridus on elu vundament

Haridus on vundament, millele toetuvad suuresti nii meie isiklik kui ka professionaalne areng ja karjääriväljavaated. Teadmised ja oskused, mida elu jooksul omandame, kujundavad meie võimalusi tööturul läbi lüüa ja aitavad kohaneda pidevalt muutuvate oludega. Aga mida tähendab olla haritud ja kuidas tagada, et haridus toetaks edu ka tulevikus?

Erileht Teel Tippu vaatleb hariduse rolli ja enesearengu võimalusi kogu elukaare vältel. Järgnevatel lehekülgedel käsitleme väga erinevaid haridust ja karjääri puudutavaid teemasid, nagu õppimisharjumuste kujundamine, praktilised eluks vajalikud oskused ja nende omandamine ning formaalse ja mitteformaalse hariduse eelised.

Samuti arutleme, kuidas leida sobiv õpitee, mil moel oma teadmisi tööjõuturul rakendada ning millised oskused on tulevikus päriselt vajalikud. Lisaks toome esile õppimise psühholoogia, motivatsiooni ja elukestva hariduse tähtsuse.

Haridus ei ole staatiline – see muutub koos ühiskonna ja tehnoloogiaga. Loodan, et saad selle väljaande kaante vahelt olulisi teadmisi ja inspireerivaid vaatenurki, et leida just iseendale sobivaim viis enesearenguks.

Põnevat lugemist!

Teel Tippu peatoimetaja

TOIMETUS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Peatoimetaja: LIISBET ESTRA

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK

PRINTALL

REKLAAM

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee, 504 7929

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee, 5816 9050

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee, 5647 2473

SISUKORD

4 Hobi kasvas tööks

11 Kuidas kasvatada oma lapsest edukas täiskasvanu?

15 Eluoskused, mida klassiruumist kaasa ei anta

18 Kas võtta vaheaasta või minna otse ülikooli?

20 Vahetusaasta õpetas mulle, et kool ei ole elu, aga elu on kool

22 Tasuta koolitusele tööoskusi arendama!

25 Koolitusturg kolib üha enam veebi

28 Kuidas oma haridust ja oskusi tööturul müüa?

31 Kuidas ennast motiveerida?

34 Jah, su haridus aegub

36 Mikrokraad – miks see on hea õppevalik?

38 Miks valida kutseharidus?

41 Digioskused avavad riburadapidi uusi uksi

45 Õpi õppima!

49 Kindlusta oma tulevik: investeerimine ja teadlikud finantsotsused

53 Mis sest keelest õppida, kui masin tõlgib

56 Kuidas õppida enesekindlalt esinema?

58 Valus ja keeruline, aga lõpmata tänuväärne

62 Kool peab valmistama ette eluks?

65 Milliseid oskusi vajatakse tööturul lähitulevikus?

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee, 5656 6130

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee, 5191 1516

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee, 5521528

Ajakiri Eesti Logistika on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

HOBI kasvas tööks

Tallinna Tehnikaülikooli tudeng ja õppejõud Taavi Tamm unistas

tegelikult saada õigusteadlaseks, kuid mereteed kandsid mehe pärast aastast kaitseväeteenistust hoopis Mereakadeemiasse, kus Taavist sai tüürimees. Nagu ta ise ütleb, siis lõi südamesse varasemate põlvkondade „mere veri“. Praegu õpib mees paralleelselt päevatööga TalTechis ka merenduse magistrantuuris, sügisest – kui meri annab – ka doktoriõppes.

Tekst: Martin Hanson / Fotod: erakogu

„Minu emapoolne, Hiiumaalt pärit vanavanaisa Priidu Meiusi oli üsnagi tuntud laevaehitaja, kelle hingekirjas oli ligi 20 puidust laeva ehitus. Hiiumaal seadsid mu sugulased end sisse juba pea 130 aastat tagasi. Vaarisa teenis noorena ka purjekate peal ja on seetõttu ka üheks minu suuremaks eeskujuks. Mees õppis iseseisvalt meistri kõrval laevaehitustöö selgeks. Ühel ehitusel oli meister haigeks jäänud ja Priidu oli omal käel töö lõpule viinud. Tema ehitatud laev nimega

Johanna olevat väga hea olnud, seetõttu hakkas vaarvanaisa saama palju tööpakkumisi,“ mainib Taavi. Pisut ka sellest ajaloost tõugatu ja inspireerituna otsustas siududa oma elu merendusega, sest tal on südamesoov ja tahe Eesti merendust arendada ning seda kordaminekute suunas tüürida. „Oleme ikkagi ju mereriik ning on palju arengusuundi, milles on võimalik meie potentsiaali ära kasutada. Tundsin sisimas, et mul olemas tahe ja soov enda karjäär merendusega siduda ning selles valdkonnas läbi lüüa ja edukas olla,“ ütleb

tüürimees ja lisab, et on selleks juba palju pingutanud ja tunneb, et on kogunenud juba nii mõndagi, mida merele ka tagasi „anda“. Noore meremehe esialgne stuudium Mereakadeemias kestis kokku viis aastat, mille jooksul oli vaja koolipingi nühkimise kõrval veeta 360 päeva ka merel seilates. Ka meie intervjuu tarbeks peetud vestluste vahel on mingil hetkel „vaikus“, mille järel ütleb Taavi, et oli „sutsaka“ taas merel. „Nädal praktikat siledal merel,“ nagu laevajuht seda ise kirjeldab.

Erinevaid meresid on mees oma noorele eale vaatamata kündnud juba üksjagu: praktika algas puidu ja tselluloosi vedamisega erinevate Läänemere sadamate vahel, veel on Taavi töötanud Vahemere reisilaevadel ja vedanud roro-tüüpi laevadega reisijaid ning autosid Hollandist Norrasse. Kõige uhkem reis, mille ta aga merel kaasa on teinud, oli purjelaev Admiral Bellingshausenil, kui seilati Antarktikasse selle 200. avastusaastapäeva auks. „Praktikana see küll kirja ei läinud, kuid võimas elamus oli ikkagi,“ muljetab tüürimees.

Sillamäe sadamas 25. mail. Orkestri, tantsutüdrukute ja kaamerate saatel heiskasime Admiral Bellingshauseni purjed. Teekond Arktika suunas 12 meeskonnaliikmega oli saanud alguse –sinimustvalge lipp uhkelt lehvimas, merejumalaga märjukese vahendusel

Meid kõiki ühendas entusiasm tekki küürida, sooti pingutada ja illuminaatoreid pesta. (Taavi kommentaar elust Admiral

pardal)

Taavi ütleb, et Admiral Bellingshauseni pardale viis teda aktiivsus erinevates TalTechi tudengiorganisatsioonides ja asjaolu, et jäi aktiivse tüübina silma õigetele inimestele. Jahtlaeva ekspeditsiooni programmijuht uuris ülikooli juhtkonnalt, et keda võiks kaasa võtta, ja Taavi esitati selleks, kes võiks ajaloolisel sõidul osaleda. Tulevane tüürimees purjetas Eestist kuni Fääri saarteni.

„Ekspeditsiooni ametlik algus oli

kokkulepped sõlmitud ja sisimas kirjeldamatu meelerahu. Meeskonna nimekiri oli aukartust äratav: muusikud, ajakirjanikud, haritlased, teadlased, ettevõtete juhid ja üks tudeng. Kuid merel on kõik võrdsed ja ühise eesmärgi – ohutu kulgemise eest väljas. Meid kõiki ühendas entusiasm tekki küürida, sooti pingutada ja illuminaatoreid pesta,“ kirjutas Taavi artiklis, kus võttis kokku esmamuljed kuulsalt mereretkelt.

Olgugi et hetkel ei ole tal plaani tulevikus nii-öelda meremeheks saada ja laevadele tööle minna, siis merendusega tegeleb ta kindlasti edasi. Huvitaval kombel näeb Taavi selleks väga palju potentsiaali just maismaal toimetades. Olgugi et vanemtüürimeheks ja edasi kapteniks saamine ei tundu asjalikule noormehele probleem, paeluvad teda rohkem tegevused, kus saab mandrilt inimesi, muutusi ja tegevusi juhtida. Taavil on läbinud ka mreväe nooremleitnanti kursused, on Eesti mereväe ohvitser, et hoida elus võimalikku karjääri kaitseväes. Tudengiga vesteldes jääb igast tema tegevusest kõrva ja meelde pidev soov areneda, laiendada oma tutvusringkonda, kontaktvõrgustikku ja saada erinevaid uusi kogemusi.

„Tööjõupuudus on merenduses ülisuur ja häid laevajuhte väga vaja. TalTechi paberiga on võimalik nii Läänemerel kui ka kaugemal laineid lüüa. Igal juhul on mul tänu sellele seljatagune kindel ja merele saan alati minna leiba teenima,“ mainib tüürimees. Hetkel on

Mereakadeemia 2024. aasta noore vilistlase tiitli kätteandmise nominatsioonikõnes kirjeldati tüürimees Taavit järgnevalt:

Taavi Tamm – vilistlane, kelle erakordne töövõime ja pühendumus merenduse valdkonnale on juba lühikese aja jooksul toonud talle tähelepanuväärseid saavutusi. Juba tudengina oli selge, et Taavi on innustaja – tema visioonid ja sihikindlus tõotasid pikka ning edukat karjääri merenduses. Taavi töövõime on muljetavaldav –ta liigub pidevalt oma võimete piiril, pannes kogu oma energia ja aja teiste heaolu ning merenduse valdkonna arendamisse.

HAKKA TEGIJAKS

siht aga saada kevadel magistriõpingutega maha ja astuda sügisel doktoriõppesse – selline on mehe haridusvisioon järgmisteks aastateks.

Ootamatult ülikooli struktuuridesse

„Kui ma tagasi mõtlen, siis oma esimesel ülikooliaastal olin täielik erak: õppisin 14 tundi päevast oma ühikas, käisin loengus ja sellega minu osalus ülikoolielu, ka tudengite toimetamistes piirdus. Kui ma järele mõtlen, siis ei tundnud ennast ka kuidagi halvasti selle pärast. Olin kooli tulnud ju ikkagi õppima,“ kirjeldab Taavi oma tudengiaktiivieelset perioodi. Mees aga rõhutab, et see erakuks olemine ei tähendanud, et poleks olnud sõpru või sotsialiseerumist, fookus oli lihtsalt mujal. Kuid siis kutsus sõber Marek Siivert osalema üliõpilasesinduses – oligi näpp antud ja kohe jäi tüürimees ilma ka kogu käest.

Nii osaleski Taavi õpingute kõrvalt jõudsalt ka tudengielus: on olnud ülikooli esinduskogu eesistuja, üliõpilasesinduse liige, Mereakadeemia üliõpilaskogu haridusjuht ning korraldanud kõikidele Eesti kõrgkoolidele suunatud mälumängu „Unimemory“. Tudengielu arendamisse lähebki enamik noormehe vabast ajast ja 2022. aastal kulmineerus tehtud töö TalTechi aasta tudengi tiitliga.

Kutsekeskhariduse erialad NOORTELE peale põhkooli:

Praegu on ta aga otseselt ülikooli palgal, korraldades haridusasutuse vilistlasja toetussuhteid. See tähendab, et tõmbab vääramatu jõuga käima erinevaid algatusi, millega saab rikastada TalTechi tudengite elu. Muuseas, viimasel Rektori Karika mälumängul osales 600 inimest, mis on Taavi hinnangul kindlasti suurim mälumäng Eestis, kui mitte kogu Euroopas. Palju pole möödunud ka sellest, kui Taavi algatas Mereakadeemias Tuleviku Lainelööja stipendiumi, mis annab võimaluse tema noortel kolleegidel oma haridusteed sättida.

Praeguse elu kohta ütleb tüürimees, et tegemist on pideva seiklusega ja talle meeldib see nii-öelda hullu panemine. Mõni aasta tagasi tõmmati näiteks käima tehnikaülikooli fännide organisatsioon nimega Juuliuse Jüngrid, mille eesmärk on korraldada tudengitele põnevaid üritusi, siduda tudengeid rohkem ülikooliga ja olla kohal toetajana igal ülikooliga seotud üritusel. Näiteks võib „jüngreid“ panna tähele TalTechi korvpallimeeskonna mängudel maruliselt kaasa elamas.

„Kindlasti on üheks suuremaks ürituseks meil eelmisel aastal taaselustatud Rektori Karikas, mille mõte on purustada piire teaduskondade ja teadlaste, õppejõudude ning juhtkonna vahel. Osa-

lema on kutsutud kõik ja eelmisel aastal käis meie võitlustelt läbi umbes 10 000 inimest, mis on täiesti unikaalne number. Huvitavalt kombel on kõige populaarsemaks etapiks meil mälumäng, kuid võistleme ka nooleviskes, rannavolles, rallisimulaatori sõidus, Rubiku kuubiku kokkupanekus, hot dog’ide söömises, ka teatejooksus ja nii edasi,“ loetleb tudengiaktivist. Kindlasti on edu taga ligi 15 000 euro suurune auhinnafond, kuid peamiselt siiski aktiivsete noorte võimas korralduskvaliteet.

Praeguse elu kohta ütleb tüürimees, et tegemist on pideva seiklusega ja talle meeldib see n-ö hullu panemine.

Ideid uuteks väljakutseteks korjab mees üles kõikjalt, kuhu satub: mõni kuu tagasi külastas kolleegidega Šveitsis Lenzerheides toimunud laskesuusatamise MM-il, kus nägi tudengiorkestrite võistlust. Koos kolleeg Tom Erik Luoma-Aho'ga lõi kohe nii-öelda lambi

põlema või pani kellukese helisema, et ka TalTechil on sarnast orkestrit vaja. Nüüd käib kibe organiseerimine, et saada kokku rahad, mängijad ja minna puhkpillidega Euroopat vallutama. Ning arvestades, mis on tehtud, ei tundu see rumala plaani või ambitsioonina.

Tekib küsimus, et kas Taavil aega kuhugi mujale pole panustada või miks ta nii palju ette võtab. Sellele vastab mees lakooniliselt, et tal on vist süda õigel kohal, sest tahab anda midagi tagasi koolile, kust on ise palju saanud. Ning veel: idee on ikkagi luua asju, mis inimesi, tudengeid ühendavad ja pakuvad neile võimalust ka pingsatest koolipäevadest puhata, lõõgastuda.

„Ma teen kõike marusinisilmselt ja midagi otseselt tagasi ootamata. Ma näen siiralt, kuidas need asjad, mida me teeme, lähevad inimestele korda. Kõik meie üritused on tasuta ja idee on ainult inimesi liita. Tudengitel pole vaja teha muud, kui kohale tulla,“ lisab Taavi.

Auhinnatud mees

Kogu nii-öelda lustimise kõrval – kõik need korraldamised võtavad muidugi päris palju aega ka näiteks une ja muu elu arvelt – peab Taavi ikkagi enda fookuseks õppimist ja seda nii loengutes kui ka oma töö kaudu ülikoolis.

Kuna koolis on juba aastaid käidud, on Taavist saanud ka lektor, kes Mereakadeemias noori laevajuhte õpetab. Kogu see aktiivsus on toonud kaasa ka kiitust. Mainisime juba aasta tudengiks valimist ja Antarktika reisi, kuid Taavi on muu hulgas pärjatud ka 2024. aasta Mereakadeemia aasta noore vilistlase tiitliga ja aasta varem saanud rinda üliõpilaskonna kuldse teenetemärgi.

„Ma teen kõike marusinisilmselt ja midagi otseselt tagasi ootamata.“

„Ma ikka väga usun nii-öelda indiviidipõhise arengu võimu, et iga tegevus õpetab midagi ja on millekski kasulik. Ilma tööta üliõpilasorganisatsioonides puuduks mul täielikult oskus inimesi juhtida, projekte vedada ja

projektidesse süvitsi minna: kust tuleb raha, kes mida teeb ja kuidas asjad toimima saada. Kindlasti on võimalik ka mugavustsoonis rahulikult seilates asju saavutada, kuid see pole ju kuigi huvitav,“ räägib Taavi.

Tuleb tunnistada, et ta on osanud ülikoolis käia õigesti: tänu oma huvile ja aktiivsusele on mees saanud samal ajal justkui kaks kooliharidust – ühe merenduses ja teise projekti- ning organisatsioonijuhtimises. Tüürimees leiab, et tulevikku silmas pidades on tööandjad kindlasti rohkem huvitatud neist töötajatest, kellel on rohkem ja erinevamaid kogemusi kui lihtsalt ette näidatav diplom.

„Tunnen, et hetkel on mul elus käimas selline väga inspireeriv ja aktiivne periood. Olgugi et igapäevaste magistriõpingute kõrval on täiskohaga töö ja veel sada asja korraldada,“ lõpetab Taavi meie vestluse, mille jooksul on tekkinud kolm korda tunne, et sel mehel on ööpäevas kõvasti rohkem tunde kui teistel.

Kuidas kasvatada oma lapsest edukas täiskasvanu?

Iga vanem soovib oma lapsele parimat tulevikku. Aga kuidas tagada, et laps kasvab iseseisvaks, enesekindlaks ja edukaks inimeseks? Varajane lapsepõlv on siin võtmetähtsusega – oluline on leida tasakaal õppimise, mängu ja huvitegevuste vahel ning suunata last loovalt ja teadlikult maailma avastama.

Loe koos lastega

Lugemisharjumus on üks tähtsamaid oskusi, mida varakult kujundada. Teadlased on tõestanud, et regulaarne lugemine arendab sõnavara, mõtlemisvõimet ja isegi matemaatilisi oskusi. Eelkoolieas ja algklassides kujundavad lapse mõttemaailma ettelugemised ning raamatu kaudu avanevad kujutlusmaailmad. Kui lugemine muutub loomulikuks ja meeldivaks tegevu-

seks, on lapsel hiljem koolis lihtsam uusi teadmisi omandada.

Vanemate roll on siin väga oluline – ettelugemine, arutelud loetu üle ja lapsele raamatute kättesaadavaks tegemine aitavad laduda tugeva aluse. Lisaks tasub tähele panna, et eeskujud loevad – kui ta näeb oma vanemaid lugemas, on suurem tõenäosus, et sellest saab ka lapse igapäeva osa. Samuti on oluline pakkuda lapsele vanusele vastavaid

ja huvipakkuvaid raamatuid, mis aitavad tal lugemishuvi säilitada.

Leia sobiv hobi

Suurt rolli arengus mängivad ka hobid ja huviringid, mis pakuvad lastele mitmekülgset arengut. Sportlikud tegevused tugevdavad kehalist vastupidavust, õpetavad distsipliini ja koostööd. Muusika- ja kunstiringid arendavad loovust, peenmotoorikat ning keskendumisvõimet.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Siiski tuleb leida tasakaal – liiga palju kohustusi võib põhjustada stressi ja vähendada lapse loomuomast õppimisindu. Lapsel peab jääma aega ka vabalt mängimiseks ja puhkamiseks, sest just see aitab tal ise maailma avastada ning oma emotsioone mõista. Parim viis tasakaalu loomiseks on jälgida võsukese reaktsiooni: kui ta on väsinud ja kurnatud, võib olla aeg mõnda tegevust koomale tõmmata.

Jäta aega mängimiseks

Mängu jaoks on oluline aega jätta, sest see ei ole pelgalt ajaviide, vaid kriitiline osa lapse arengust. Mängu kaudu õpib ta suhtlema, loovalt mõtlema ja probleemidele lahendusi leidma. Viimastel aastatel on märgatud tendentsi survestada lapsi varakult akadeemilise õppega, kuid uuringud näitavad, et mänguline õppimine on sageli tõhusam kui range kooliharjutuste drillimine.

Mängulises keskkonnas omandab laps teadmisi loomulikul moel, ilma liigse surve ja stressita. Näiteks ehitades klotsidest torne, õpib ta ruumilist mõtlemist ja probleemilahendust. Rollimängud aitavad kaasa sotsiaalsete oskuste arengule ja loovuse kasvule. Vanemate roll on luua lapsele keskkond, kus mäng on väärtustatud ja kus tal on piisavalt võimalusi avastamiseks ning iseseisvaks õppimiseks.

Toeta lapse sotsiaalset arengut

Lisaks teadmistele ja oskustele on eduka täiskasvanu kujunemisel olulised iseloomuomadused, nagu enesedistsipliin, kriitiline mõtlemine ja sotsiaalsed oskused. Enesekontrolli ja sihikindluse arendamine algab igapäevaelus –kindlad rutiinid, vastutuse jagamine ning järjepidevus õpetavad lapsele, et eesmärkide saavutamiseks tuleb pingutada.

Kriitilise mõtlemise oskust saab toetada, julgustades last küsimusi esitama ja probleeme iseseisvalt lahendama. Kui laps õpib varakult kahtlema, analüüsima ja oma otsuseid põhjendama, suudab ta hiljem paremini toime tulla erinevate eluolukordadega. Selleks peaksid vanemad lapsega arutlema, küsima tema arvamust ja julgustama teda lahenduste leidmisel ise mõtlema.

Sotsiaalsed oskused on tihedalt seotud lapse üldise edukusega. Need lapsed, kes oskavad teistega arvestada, oma tundeid väljendada ja konflikte lahendada, loovad tugevamaid sõprussuhteid ning on ka koolis edukamad. Vanemate ja õpetajate roll on siin suur – empaatia, kuulamisoskuse ja koostöö harjutamine aitab lapsel kujundada tugeva suhtlusvõime.

Oluline on ka eeskuju: laps õpib vanemaid jälgides, kuidas suhelda ja milliseid

Praktilised

Š Loe lapsele iga päev ette: Tee ettelugemisest kindel rutiin (näiteks õhtune unejutt). Järjepidev ettelugemine on üks olulisemaid viise lapse keele- ja lugemisoskuse arendamiseks

Š Muuda lugemine interaktiivseks: Peatu lugemise käigus ja arutle pildi või tegelaste üle. Küsi näiteks „Mis sa arvad, mis edasi juhtub?“ või „Miks tegelane nii tegi?“ – see hoiab lapse huvi üleval ja seob lugemist mõtlemisega.

Š Seosta lugemist igapäevaeluga: Näita lapsele, et tekst on kõikjal meie ümber – loe koos poenimekirja, tänavasilte või toidupakendite kirju. Nii näeb laps, et lugemine pole vaid raamatus olev tekst, vaid praktiline oskus igas päevas.

Š Lase lapsel valida raamatuid: Külastage koos raamatukogu või -poodi ja innusta last ise valima endale meelepäraseid raamatuid. Kui laps saab lugeda või kuulata lugusid teemadel, mis teda huvitavad (näiteks dinosaurused, printsessid, loomad), tekib tal suurem sisemine motivatsioon.

Š Ole eeskujuks: Lapsed õpivad matkides. Kui laps näeb vanemat sagedasti raamatut või ajakirja lugemas ja sellest rõõmu tundmas, tahab ta seda järele teha. Kodus võiks olla lugemisnurk või riiul raamatutega, kuhu lapsel on vaba ligipääs – nii on raamatud alati käeulatuses ja kutsuvad sirvima

väärtusi järgida. Kui lapse ümber on toetav ja lugupidav keskkond, kus lahkarvamusi lahendatakse rahumeelselt ja teisi austatakse, võtab ta need oskused ka ellu kaasa.

Allikad: naeyc.org, sciencedaily.com, healthychildren.org

149€

Lenovo Thincentre M720s

• Intel Pentium Gold G5600

• 8GB mälu

• 512GB SSD

• Võrgukaart

• CD/DVD lugeja/kirjutaja

• Windows 11 eesti keelne

• Garantii 1 aasta

329€

Lenovo Thinkpad L590

• Intel i3-8250U

• 16GB mälu

• 512GB SSD

• Wi, Bluetooth, HDMI

• ID kaardi lugeja

• Windows 11 eesti keelne

• Garantii 1 aasta

HP Elitedisplay E233

• Ekraan IPS 23"

• eralduvõime 1920x1080

• Sisendid HDMI, DP ja VGA

• Kitsa äärega 96€

549€

Dell Latitude 5420 carbon

• Intel i5-1135G7

• 16GB mälu

• 512GB SSD

• Wi, Bluetooth, HDMI

• ID kaardi lugeja

• Windows 11 eesti keelne

• Garantii 1 aasta

440€

Dell Vostro 3030S

• Intel i3-14100

• 16GB mälu

• 512GB SSD

• Võrgukaart, WIFI ja BT

• Windows 11 eesti keelne

• Garantii 3 aasta

309€

Dell Latitude 7200 2 IN i

• Intel i5-8350U

• 16GB mälu

• 512GB SSD

• Wi, Bluetooth

• Windows 11 eesti keelne

• Garantii 1 aasta

PEREREIS PIPIMAALE JA KOLMÅRDENI LOOMAPARKI

VÄLJASÕIT TOIMUB 26.–29.06.2025

Tule Reisihundiga Rootsi seiklema!

Sõidame külla Pipi Pikksukale ja Vahtramäe Emilile! Saad lehvitada Karlssonile, mängida politseiga peitust, pugeda sisse aiaaugust nagu Lärmisepa tänava Lota ja kõõluda katusel nagu Madlike.

Meid ootab ka põhjamaade suurim ja populaarseim loomaaed Kolmården.

Vaata lisa reisihunt.ee/pipimaa ja broneeri perele selle suve seiklus.

*pere pisematele rakendub soodustus 10%

*alla 2-aastased lapsed reisivad tasuta

ELUOSKUSED, mida klassiruumist kaasa ei anta

Koolid valmistavad meid tulevikuks ette matemaatika, kirjanduse ja loodusteaduste toel. Kuid lisaks struktureeritud õppekavale nõuab

tegelik elu ka oskust oma emotsioone juhtida, teha mõistlikke otsuseid või saada hakkama laenu tagasimaksetega.

Emotsionaalne intelligentsus, kriitiline mõtlemine ja praktilised eluoskused on edu ning heaolu jaoks üliolulised. Õnneks ei lõpe õppimine viimase koolikellaga. Nagu lastel, nii ka täiskasvanutel ei ole kunagi liiga hilja neid olulisi oskusi arendada.

Isikliku ja sotsiaalse edu võti

Psühholoog ja ajakirjanik Daniel Goleman populariseeris 1990. aastatel emotsionaalse intelligentsuse (EQ) mõistet, väites, et see on edu

määramisel sageli olulisem kui IQ. Emotsionaalne intelligentsus viitab võimele mõista, hallata ja väljendada tõhusalt emotsioone ning samas ka teiste inimeste emotsioone ära tunda ja neile reageerida. Uuringud näitavad, et kõrge emotsionaalne intelligentsus on otseselt seotud parema vaimse tervise, tugevamate suhete ja suurema karjääriedukusega. Ometi seavad vähesed koolid prioriteediks, kuidas õpetada lapsi oma emotsioonidega toime tulema või konflikte tulemuslikult lahendama.

Kuidas saavad siis vanemad toetada emotsionaalse intelligentsuse arengut? Laste julgustamine oma tundeid kirjeldama ja nende üle arutlema aitab arendada emotsionaalset teadlikkust. Ka probleemide lahendamise strateegiate õpetamine ja empaatia modelleerimine igapäevases suhtlemises soodustab neid võimeid. Täiskasvanute puhul on tähelepanelikkuse harjutamine, eneserefleksioon ja teistelt tagasiside otsimine väärtuslikud viisid, kuidas parandada EQ-d igas eluetapis.

Toimetas: Sven Sula / Fotod: Shutterstock

Valeinfo vastumürk

Informatsiooni ülekülluse ajastul ei ole kriitiline mõtlemine kunagi varem olnud nii oluline kui praegu. Meid pommitatakse iga päev uudiste, reklaamide ja sotsiaalmeedia sisuga, mistõttu on oluline eristada usaldusväärset teavet manipulatsioonist. Paljud koolisüsteemid maailmas seavad esikohale aga endiselt meeldejätmise analüütilise mõtlemise asemel.

Kriitiline mõtlemine hõlmab eelduste kahtluse alla seadmist, tõendite hindamist ja mitme vaatenurga kaalumist enne järelduste tegemist. Kümmekond aastat tagasi tehtud Stanfordi ülikooli uuringu järgi ei suutnud 82% keskkooliõpilastest eristada reklaamlugu ja tõelist uudisartiklit. Selline statistika rõhutab tungivat vajadust õpetada analüütilisi oskusi juba varases eas.

Kriitilise mõtlemise oskus kasvab avatud aruteludes.

Kriitilist mõtlemist aitavad kasvatada avatud arutelud. Paludes lastel selgitada oma põhjendusi, saab analüüsida erinevaid seisukohti või võtta tükkideks moodsa meedia sõnumeid. Kõik see vaid tugevdab isemõtlemise oskust. Täiskasvanute puhul võib erinevate teabeallikatega tegelemine, faktide kontrollimine ja läbimõeldud arutelu-

des osalemine suurendada kognitiivset paindlikkust ja otsuste langetamist.

Rahaasjade mõistmine

Raha haldamine on elukestev vajadus, kuid finantskirjaoskust käsitletakse tavahariduses harva. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ülemaailmses uuringus on leitud, et igal neljandal õpilasel puuduvad isegi põhilised finantsteadmised, mistõttu nad ei ole ette valmistatud säästude, võlgade ega investeeringutega tegelemiseks (OECD, 2020).

Ilma finantskirjaoskusteta võib juba isikliku elu alguses langeda tavalistesse lõksudesse, nagu lõhki laenamine, koolifondiga vääralt ümberkäimine või tule-

viku jaoks säästmata jätmine. Mitte igas koolis ei õpetata praktilist finants ABC-d, nagu eelarve koostamine, intressimäärade mõistmine või rahaplaneerimist.

Vanemad saavad seda puudujääki ületada, kaasates lapsi varakult finantsotsuste tegemisse – näiteks lastes neil koostada eelarvet, arutada majapidamiskulude üle või võrrelda hindu ostlemisel. Juba täisealiste tarbeks on riburada rahandusteemalisi raamatuid ja veebikursusi, mida pole kunagi hilja läbida.

Suhtle ja õpi rohkem

Tugevad suhtlemisoskused on olulised nii isiklikes kui ka tööolukordades.

Siiski on paljudel inimestel raske oma mõtteid väljendada, konflikte lahendada või veenvaid argumente esitada. Kuigi koolides õpetatakse keele- ja kirjutamisoskust, jäetakse sageli tähelepanuta tõhusa suhtlemise praktilised aspektid, näiteks aktiivne kuulamine, avalik esinemine ja läbirääkimised.

Õppimine ei lõpe pärast ükskõik millise diplomi saamist. Emotsionaalse intelligentsuse arendamise, kriitilise mõtlemise või finantskirjaoskuse omandamise kasvuprotsess on pidev. Kiiresti muutuvas maailmas võib ise- või juurdeõppimise osavus olla kõige väärtuslikum oskus üldse. Maailm muutub ja asju, milles paremaks saada, tuleb iga päevaga vaid juurde.

Allikad: Modern Teen ja Schools Week

Emotsioonide juhtimise oskus võib saada edu võtmeks igas eluvaldkonnas.

Ära usu kõike, mida näed ja kuuled. Kriitilist mõtlemist on tänapäeval vaja igal sammul.

Omamoodi vaatenurk kosmeetikale. Me kaevame sügavale. Sinu ilu heaks. Teinekord leiame tervisest särava naha jaoks inspiratsiooni isegi maa alt. Taimede väe jälile jõudsid Elisabeth Sigmund ja Rudolf Hauschka juba 1967. aastal, luues kosmeetikasarja, mis austab naha individuaalsust. Ravimtaimi puudutav teadmistepagas suureneb tasapisi ja sellest kasvab välja looduskosmeetika, mis ei nõua nahalt üleliia palju, vaid toetab seda. Meie retseptides sisalduvad taimed toimivad nahale ja suhtlevad sellega. Tänu meie teadlastele, kes mõistavad loodust, tungides selle salasoppidesse.

100% sertifitseeritud ja tõeliselt tõhus looduskosmeetika. Omamoodi juba aastast 1967. www.drhauschka.ee

KAS VÕTTA VAHEAASTA või minna otse ülikooli?

Vaheaasta võtmine on paljude noorte jaoks keeruline ja kaalumist vajav otsus. Ühest küljest võib see anda väärtuslikku aega eneseleidmiseks, maailma avastamiseks ja praktilise kogemuse omandamiseks. Teisalt võib see aga tunduda noorele ajaraiskamisena, eriti kui sõbrad ja kursusekaaslased juba edasi liiguvad ning haridusteekonnal ette jõuavad. Selle otsuse tegemisel tuleb arvestada mitmeid tegureid, sealhulgas isiklik valmisolek, sihid tulevikuks ja ka majanduslikud võimalused.

Millal võtta vaheaasta?

Vaheaasta võib olla suurepärane võimalus, kui tunned, et oled pärast keskkooli lõpetamist koolipingi nühkimisest väsinud või lihtsalt puudub kirg ja idee selle kohta, mida edasi õppima minna. Kui eksamiperiood on olnud pingeline

ja motivatsioon õppimist jätkata madal, on paus sageli kasulik, et taastuda ja jõudu koguda. Paljud noored kasutavad seda aega reisimiseks, vabatahtlikuks tööks või praktilise töökogemuse saamiseks, mis aitab selgemalt määratleda tulevikueesmärke.

Veel üks oluline põhjus vaheaasta kasuks on soov kogeda elu väljaspool kooliseinu, enne kui teed pikaaegse haridusliku või ametialase valiku. Tihti avastatakse just selle aasta jooksul uus kirg või karjäärisuund, mida varem ei osatud isegi kaaluda. Vaheaasta võib olla ka

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

praktiline vajadus – näiteks kui soovid õpingute jaoks raha koguda, eriti kui plaanid suunduda välismaale õppima või elama.

Millal minna

otse edasi õppima?

Kui oled juba kindel oma erialavalikus ja tunned, et õpimotivatsioon on tugev, võib otse edasi õppima minek olla parim valik. Kui vaheaasta tundub pigem ajaraiskamisena ja tead, et ilma õppetööst eemaldumiseta suudad paremini oma hariduslikke eesmärke saavutada, pole põhjust pausile minna. Sageli tunnevad tudengid, et kui nad õpiharjumusest välja kukuvad, on hiljem keerulisem uuesti režiimi sisse elada.

Samuti on otse edasi õppimine hea variant, kui oled teadlik, et su valitud erialal on tugev konkurents või kindel õppeprogramm, kuhu tahad sisse saada. Mõningatel erialadel, näiteks meditsiinis või inseneriteadustes, võib varajane alustamine aidata varem tööellu jõuda, mis pikas perspektiivis võib tähendada paremaid karjäärivõimalusi ja suuremat sissetulekut. Kui tead, et ülikoolielu ja akadeemiline keskkond motiveerivad sind ning soovid võimalikult kiiresti spetsialiseeruda, on mõistlik otse ülikooli astuda.

Mida vaheaastal ette võtta?

Vaheaasta võib olla väga kasulik otsus, kui sisustad selle asjalike tegevuste ja enesearengut soosivate ettevõtmistega. Siin on mõned ideed, millega oma koolist eemalolemise aega sisustada:

Š Reisimine ja kultuurikogemused

Reisimine on üks populaarsemaid viise oma vaheaasta sisustamiseks. Reisimine avardab silmaringi nagu ei ükski teine kogemus: külasta uusi riike, õpi tundma erinevaid kultuure ja kohtu huvitavate inimestega. Paljud noored kasutavad ka vabatahtlikuna välismaal töötamise võimalust, et katta oma reisikulusid ja saada sügavamat arusaama kohalikust elust. Reisimine arendab iseseisvust, kohanemisvõimet ja kultuurilist teadlikkust ning toetab ka erinevaid keeleõpinguid.

Markuse vaheaastakogemus

Markus, 25

Mina otsustasin pärast keskkooli lõpetamist võtta vaheaasta. Tundsin, et pärast intensiivset õppeperioodi ja riigieksamite läbimist olin sellest koolipingi nühkimisest väsinud ning tüdinud ja ega ma olnud ka üldse kindel selles, mida täpselt õppida tahan. Selle asemel et kohe ülikooli minna, otsustasin hoopis aasta aega ringi reisida ja teha vabatahtlikku tööd Euroopas. Töötasin näiteks Portugalis noortekeskuses ja Austrias suusakuurordis. Selle aja jooksul õppisin tundma erinevaid kultuure, parandasin oma keeleoskust ja avastasin, et mind huvitab väga psühholoogia – miski, mida ma varem ei olnud erialavalikuna isegi kaalunud. Kui lõpuks kaks aastat hiljem ülikooli astusin, tundsin, et olen palju teadlikum oma soovidest, ja suutsin õpingutele palju suurema kirega keskenduda, sest olin saanud end vaimselt ette valmistada. Minu jaoks oli vaheaasta kindlasti ainuõige – see andis mulle võimaluse kasvada, õppida ning leida oma tee ilma kiirustamata.

Š Töötamine ja raha teenimine

Vaheaasta annab võimaluse teenida raha nii tulevaste õpingute kui ka isikliku elu ja arengu jaoks. Kooli kõrvalt tööl käimine võib olla ajaliselt ja koormuslikult liiga keeruline, mistõttu on vaheaasta ideaalne võimalus täiskohaga tööl käia ning endale finantsiliselt jalad alla saada. Tööl käimine ja oma raha eest vastutamine aitab arendada ka vastutustunnet, suhtlemisoskust ning finantsilist mõtlemist, mis on kasulikud igas eluetapis.

Š Praktika ja töövarjutamine

Katrin otsustas ülikooli astuda kohe pärast keskkooli lõppu

Katrin, 24

Teadsin juba gümnaasiumi ajal, et tahan õppida inglise keele õpetajaks, ja kandideerisin kohe pärast kooli lõpetamist ülikooli. Tänu tugevale õpiharjumusele ja distsipliinile oli mul suhteliselt lihtne ülikoolieluga kohaneda ning saavutasin häid tulemusi juba esimesel aastal. Kolmandaks õppeaastaks oli mul juba erialane töökoht, ja minul aitas varajane edasiõppimine kindlasti kiiremini karjääris edasi liikuda.

Kui sa ei ole kindel, millises suunas tulevikus liikuda, võib vaheaasta jooksul proovida erinevaid erialasid praktika või töövarjutamise kaudu. See annab väärtusliku ülevaate võimalikest karjäärivõimalustest ja aitab teha teadlikumaid otsuseid edasiõppimise osas.

Igaühel on isiklik tee ja individuaalsed vajadused

Edasiõppimise ja vaheaasta dilemma vahel ei ole õigeid ega valesid valikuid –oluline on kuulata iseennast ja otsustada just iseenda individuaalsete soovide ning vajaduste põhjal. Kui tunned, et vajad pausi ja soovid saada kogemusi väljaspool koolikeskkonda, võib vaheaasta olla hindamatu väärtusega. Kui aga oled oma erialavalikus kindel ja valmis kohe õpinguid jätkama, võib otse ülikooli suundumine olla väga mõistlik otsus. Mõlemal valikul on omad eelised ja väljakutsed ning kõige olulisem on valida rada, mis just sind hetkel õnnelikuks teeb.

VAHETUSAASTA õpetas mulle, et kool ei ole elu, aga elu on kool

Ülikooli juures oli minu jaoks alati to-do-listis üks oluline element: vahetusaasta või -semester välismaal. Mäletan, et käisin esimesel ülikooliaastal karjäärinõustaja juures, kes ütles, et kahetseb tudengielu juures vaid seda, et Erasmuse projektis ei osalenud. Teadsin juba siis, et mina sama viga teha ei kavatse.

Miks minna vahetusaastale?

Teadsin, et Erasmus on kooliajal parim viis oma elukogemuse ja silmaringi avaldamiseks. „Kes ei kasuta tasuta reisimise võimalust ära, on lihtsalt rumal,“ mõtlesin. Ma tundsin alati, et soovin oma vahetussemestri veeta just Hispaanias – hinges lihtsalt oli niisugune kutse. Ja ma ei ole oma elus veetnud päevagi seda otsust kahetsedes. Vahetussemester andis mulle metsikult teadmisi iseenda võimekuse kohta, tõstis enesekindlust ja andis julgust, tõi kuhjaga uusi oskusi ning – mis peamine – asendamatuid sõpru ja tuttavaid kogu eluks.

Välisõppe ja kogu selle kogemuse puhul on tegelikult üks oluline võtmekoht – välja mõelda

oma eesmärk. Kui eesmärk on minna väga prestiižikasse ülikooli, tuleb teha valikuid vastavalt sellele ja võib-olla koolivälise sotsiaalse elu arvelt mööndusi teha. Kui hing tõmbab aga mingi konkreetse riigi, keele või kultuuri poole, tuleb prioriteete vastavalt sättida.

Kust tuleb rahastus?

Välisõppe variant on kooliajal kindlasti üks paremaid ja lihtsamaid võimalusi välismaa elu katsetamiseks: enamik kuludest katab Euroopa Liit ja ise tuleb maksta vaid meelelahutuse eest. Muidugi oleneb, missuguse programmiga minna, kui kauaks ja missuguseid lisatoetusi taotleda. Minu puhul kattis EL-i toetus tõenäoliselt 85–90% minu igakuistest kuludest ja pidin oma rahast juurde maksma

üsna vähe. Muidugi olid mul korteri ettemaks jms enne olemas, aga kohapeal viibides sain kõike nautida täiel rinnal. Küll aga oleneb seegi suuresti riigist ja piirkonnast, kuhu minna. Minu valitud Andaluusia oli tudengina majanduslikult kindlasti mõistlik valik.

Minu jaoks oli Erasmus suuresti just eluülikool. Jah, loomulikult sooritasin välisõppeski oma valitud õppeaineid ja käisin koolis, ent välismaal elamise kogemus ning pea ees tundmatus kohas vette hüppamine õpetasid ikkagi kordades rohkem. Tänu sellele kogemusele taipasin, et ilmselt ei ole siin maailmas palju asju, mis mind jalust rabaksid, ega olukordi, millest ei suudaks välja rabeleda. Tean, milleks olen võimeline, ja see teadmine on mind saatnud edasises elus igal sammul.

Tekst: Liisbet Estra / Fotod: erakogu

Surfilaager Tarifal

Hooaja lõpp Sierra Nevada mägedes

Ahviga Gibraltaril

TASUTA KOOLITUSELE tööoskusi arendama!

Igal aastal saavad tuhanded Eesti inimesed osaleda tasuta tööalastel koolitustel.

Pooleteise aasta jooksul võimaldab riik rohkem kui 1500 tasuta koolitusel uusi oskusi omandada enam kui 26 000 inimesel.

Koolitused on mõeldud tööoskuste täiendamiseks ja arendamiseks, kuid õppekavad on mitmekesised ning õppimine toetab alati ka inimese enesearengut. Boonus on seegi, et õppides kohtud uute inimestega, kel sarnased huvid ja oskused.

Pole vist üllatus, et kõige aktiivsemad õppijad on naised. Naisi osaleb tasuta koolitustel üle kahe korra enam kui mehi – 69% versus 31%. Aktiivseimad õppijad on 30. ja 40. aastates, kuid vanus ei takista õppimist – eelmisel aastal olid vanimad osalejad 83–84-aastased.

Digioskused on hädavajalikud, et pidada sammu tehnoloogilise arenguga.

Läbi aastate on olnud kõige populaarsemad arvuti kasutamisega seotud koolitused. Viimasel ajal on eriti nõutud tehisintellekti koolitused, vägagi hinnatud on ka andmeanalüüsi ja programmeerimise koolitused, samuti erinevate kujundusprogrammide koolitused.

Koolitused ongi suunatud valdkondadesse, kus uuringute kohaselt vajavad inimeste oskused kõige enam arendamist. Tehnoloo-

gilise arenguga sammu pidamiseks on digioskuste arendamine jätkuvalt hädavajalik. Ka tänavu pakume seetõttu kõige rohkem tasuta koolitusi, mis on seotud arvuti kasutamisega – 367 koolitust rohkem kui kuuele tuhandele õppijale. Erialaoskuste koolituste valik on äärmiselt mitmekesine, ulatudes ehitusest, mehaanikast ja elektroonikast meedia, kaubanduse ja sotsiaaltööni. Roheoskuste arendamiseks ja ettevõtete rohepöörde toetamiseks on lai valik juhtimiskoolitusi, aga ka erinevaid praktiliste oskuste koolitusi ehituse, toitlustuse ja majutuse valdkonnas. Õiglase ülemineku toetamiseks on Ida-Virumaal kavas mitmed juhtide arenguprogrammid ja muutuste juhtimise koolitused.

Koolitused käivad igas mõttes ajaga kaasas, pidevalt suureneb veebi- ja hübriidõppe ning iseseisva veebipõhise õppe koolituste hulk, moodustades juba viiendiku kõigist pakutavatest koolitustest. Eelmisel aastal sai täienduskoolituse tunnistuse tasuta koolitustelt üle 12 000 inimese. Kas tahaksid ka? Alustuseks soovitan mõtiskleda, millistest tööoskustest tunned puudust ja miks üldse soo-

vid õppima minna. Õppimissoovi on vaja põhjendada, et õppeasutus saaks hinnata sobivust sihtrühma ning anda tasuta õppimisvõimaluse neile, kel on kõige enam koolitust vaja. Järgmine samm on koolitusasutuse ja koolituse valimine. Enne, kui ennast kirja paned, tuleks mõelda ka, kas ja kuidas sobitub koolituse aeg pere- ja tööeluga, et jõuaksid alustatud õpingud lõpule viia. Kindel on, et tänapäevased õppeasutused on moodsad ja täiskasvanud õppijat igati toetava õpikeskkonnaga.

Tasuta õppimisvõimalusi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, taaste- ja vastupidavusrahastu ning õiglase ülemineku fond.

Info tasuta koolituste kohta on koondatud Haridusportaali: https://haridusportaal.edu.ee/ tasuta-kursused

Tekst: Kairi Lõuk, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht / Fotod: Shutterstock

Tallinna Majanduskool - Trennisaal Sinu ajule!

Tasuta koolitused

Pakume praktilisi ja tulevikku suunatud koolitusi, mis hõlmavad digioskusi, tehisintellekti, andmeanalüüsi, õigust, finantsanalüüsi, turundust, juhtimist ning jätkusuutlikkust.

Uuri lisaks

Telli koolitus oma ettevõtte töötajatele

Viime läbi tellimuskoolitusi ettevõtetele äri-, personali-, turundus-, finants-, õigus- ja haldusteemadel.

Pakume spetsiaalselt teie ettevõttele või organisatsioonile koostatud koolitusprogrammi, milles lähtume erisoovidest ning ettevõtte ja valdkonna spetsiifikast. Paneme koostöös paika koolituse mahu, koolitajad, toimumise koha ja aja. Lisainfo helen.raja@tmk.edu.ee

Tasemeõpe

Tallinna Majanduskoolist leiab laia valiku ettevõtluse, turunduse, finants- ja administratiivala tasemeõppe õppekavasid. Vastuvõtt toimub 19.05.-20.07.2025.

mis turundus-, finants-, organisatsioonile koostatud toimumise ettevõtl use,

Uuri lisaks

KOOLITUSTURG kolib üha enam veebi

Veel mõni aeg tagasi võis sõnale „koolitus“ tunnetuslikult külge pookida ettekujutuse mõnes konverentsihoones tüütult aja parajaks tegemisest, pikkadest reisipäevadest ja auditooriumis kiiruga kokku kritseldatavatest märkmetest.

Tänapäeval selline ettekujutus enam suures osas tõele ei vasta, sest koolitused on paljuski kolinud veebi ja huvilistele kättesaadavad igal ajal ning igas kohas.

Veebikoolituste ja onlinekursuste kui täiendava õppevõimaluse tekkimisel ei pea linnakeskustest kaugemal elavad inimesed enam tingimata kulutama aega füüsilisse õppepaika kohale minemiseks.

See teeb online-koolitustest hea võimaluse näiteks lapsevanematele, kel ei pruugi olla võimalust laste juurest pooleks või terveks päevaks lahkuda, aga ka koolitusasutustest kaugemal elavatele noorukitele, kel ei pruugi olla igapäevaselt mugavat võimalust mõne transpordivahendiga linnakeskusesse liikumiseks.

Võimaldavad ajasäästlikult ja praktiliselt õppida

Ent veebikoolitustel on oma mitmekülgsete mugavuste tõttu teisigi sihtrühmi. Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse (EKKK) tegevjuht ning sündmuste produtsent Eveli Reitelmann toob välja mitmed. „Meie online-koolituste peamised sihtrühmad on juhid ja spetsialistid, kes soovivad paindlikult täiendada oma oskusi ning suurendada konkurentsivõimet tööturul. Samuti on need mõeldud ettevõtjatele ja vabakutselistele, kelle jaoks on oluline

ajasäästlik ning praktiline õppimine,“ sõnab Reitelmann. Ta lisab, et asutus korraldab aastas umbes 400 koolitust eesmärgiga igaühele midagi huvitavat ja vajalikku pakkuda. Veebikoolitused avavad tema sõnul võimaluse ka karjääripöördeks, kui inimene soovib omandada mugavalt uusi teadmisi ja oskusi, et liikuda uuele ametikohale või vahetada valdkonda. Samuti saavad online-kursustest kasu lõigata terved organisatsioonid ja meeskonnad, kes otsivad efektiivseid ja ajasäästlikke võimalusi töötajate koolitamiseks, lisab Reitelmann.

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock

Oluliseks eeliseks on järelvaadatavus

Üheks kaalukaks digiplatvormidel aset leidvate koolitusprogrammide eeliseks on seegi, et suur hulk neist on koos programmides sisalduvate ettekannete ja loengutega järelvaadatavad. „Meie koolitused on järelvaadatavad 14 päeva jooksul, mis tähendab, et õppida saab endale sobival ajal ja tempos. See võimaldab sügavamat mõistmist ja paremaid tulemusi,“ lausub Reitelmann. Lisaks toob ta välja võimaluse õppida parimatelt koolitajatelt, sõltumata füüsilisest asukohast, mis välistab vajaduse reisida koolituskohtadesse ja aitab säästa nii aega kui ka raha. „Online-koolituste eeliseks on ka praktilisus ja kohene rakendatavus – omandatud oskusi ning teadmisi saab kohe tööelus kasutada,“ lisab Reitelmann.

Millised on populaarseimad veebikoolitused?

Koolitusturg on Reitelmanni sõnul pidevas muutumises, sest näiteks tehnoloogia kiire areng ja seadusandluse muudatused nõuavad pidevat ümberning täiendõpet. „Koolituste teemade valikul lähtume koolitusvajadusest –olgu selleks seadusandluse muudatused,

uued suunad ärimaailmas või mõni muu „kliendivalu“, millele koolitus suudab pakkuda praktikas rakendatavaid lahendusi,“ ütleb ta.

Sellest tulenevalt pakub asutus koolitusi arvukatel teemadel – alates dokumendihaldusest ja personalitööst kuni psühholoogia, turunduse ning julgeoleku ja turvalisuseni. „Praegu on eriti populaarsed tehisintellektiga seotud koolitused, sealhulgas produktiivsuse, andmetöötluse ja -analüüsi, sisekommunikatsiooni, turunduse, raamatupidamise ning õigusalasest vaatest. Jätkuvalt on suur huvi ka Hispaania kinnisvarasse investeerimise ning Hispaania maksusüsteeme tutvustavate koolituste vastu,“ avaldab Reitelmann. Ettevõtjad soovivad tema sõnul üha enam omandada teadmisi ka lähiriikide, nagu Läti, Soome ja Saksamaa, maksusüsteemide kohta.

Milliseid õppevorme täiskasvanud enim kasutavad?

Kõige rohkem tegelevad täiskasvanud enesetäiendamisega iseseisvalt või koolitustel osaledes, kinnitas 2022. aastal läbi viidud Euroopa-ülene isikupõhine täiskasvanute koolituse uuring (Adult Education Survey). Eestis hõlmas uuring 6800 juhuslikult valitud Eesti alalist elanikku vanuses 18–69 ja sellest selgus, et iseseisva enesetäiendamisega oli 2022. aasta jooksul tegelenud 69,6% uuringus osalenutest. Populaarsuselt teisel kohal oli just koolituste kaudu enesetäiendamine, millega vastuste põhjal tegeles 44,9% uuringus osalenutest.

Siiski oleksid aga 39,2% soovinud enesetäiendamisega rohkem tegeleda – käia koolis või võtta osa mõnest koolitusest. Kusjuures peamise õppimist takistava tegurina toodi välja sobiva aja puudumine –25% inimestest, kes oleks tahtnud või vajanud rohkem õppimist, tõid takistava põhjusena välja õppetegevuse aja mittesobimise nende ajagraafikuga.

Kuigi uuringus ei kogutud eraldi andmeid veebikoolitustel osalemise kohta, viitab peamine õppimist takistav tegur just järelvaadatavate veebikoolituste tähtsuse tõusule praegusel täiskasvanute koolitusturul. Uuringu põhjal olid kõige aktiivsemad koolitustel osalejad juhid ja spetsialistid (63,8%), kusjuures kodustest inimestest (sh lapsepuhkusel olijatest) osales 2022. aastal vähemalt ühel koolitusel 23,8% vastanutest.

Allikas: stat.ee

Lisaks pakub EKKK võimalust läbida mahukaid veebipõhiseid arenguprogramme, et pakkuda alternatiivi näiteks ülikoolide pakutavatele mikrokraadidele. „Aastast aastasse on väga populaarsed meie 12-päevased KYC/AML-i ja andmeanalüüsi õppeprogrammid ning koolitused, mis käsitlevad maksu-, töö- ja ehitusõigust. Samuti on kõrgelt hinnatud tööpsühholoogia koolitused ning spetsiifilised ehitusinseneridele suunatud online-koolitused,“ tutvustab Reitelmann.

Veebikoolitusi pakuvad Eestis lisaks EKKK-le ka mitmed teised koolitusasutused, samuti leiab erinevaid koolitusi ülikoolide veebilehtedelt.

Ärevus, stress, meeleoluhäired, depressioon ja muud vaimse tervise probleemid –

PROVIISOR NÕUSTAB!

Kui vähegi võimalik, küsige abi oma ala spetsialistidelt. Uurisime üheksa aastat Ühendkuningriigis proviisorina (independent prescriber) töötanud

Bianca Maria Heido käest, milliseid soovitusi jagab ta inimestele, kes soovivad leida parimaid võimalikke lahendusi oma vaimse tervisega seonduvatele probleemidele.

Inimestele on omane alustada lahenduste otsimist probleemile siis, kui need on juba piisavalt häirivad. Kas sinu juurde saabudes saab inimene soovituse osta mõni tinktuur või jagad teisi nõuandeid?

Vaimse tervise probleemid on tänapäeval väga levinud ja paljude teiste tervisehädade tekkerisk ning süvenemine on seotud vaimse tervise häiretega. Olen spetsialiseerunud just psühhiaatriale ning vaimsele tervisele ja minu hinnangul on ülioluline, et inimene ise või tema lähedased oskaksid potentsiaalseid probleeme märgata ning julgustaksid inimesi nendega tegelema. Enne konkreetsete soovituste juurde minekut tuleks rääkida sellest, kuidas tänapäevane meditsiin peaks toimima.

Mida sa sellega silmas pead? Arstid ja spetsialistid teevad oma igapäevast tööd, kuulda on vaid patsientide nurinat pikkade järjekordade ja spetsialistide nappuse üle. Palun täpsusta!

Inimene on tervik ja terviklik peab olema ka probleemide lahendamine. Enamik inimesi läheb arsti juurde, saab retsepti, ostab ravimi ja läbib ravikuuri. Praeguste teadmiste valguses võiks probleemidega tegelemine olla aga mitmekülgsem. Üllatavalt palju on võimalusi oluliselt komplekssemaks, tõhusamaks ja ohutumaks tegevuseks. Eesti enda teadlased on maailma mõistes väga eesrindlikud ja teinud palju selleks, et inimesed saaksid probleemidele parimaid võimalikke terviklahendusi.

Väga põnev, palun räägi lähemalt!

Mulle väga meeldib minu Tartu Ülikooli õppejõu professor Mihkel Zilmeri lähenemine. Oma viimaste

aastate avalikes esinemistes on ta tutvustanud uudset terminit – „süsteemne ravimine“. Teda parafraseerides koosneb diagnoosi saanud patsiendi jaoks süsteemne ravimine (süsteemne meditsiin) kolmest komponendist: raviainest, ravi toetavast teaduspõhiselt korrigeeritud söömisest ja probleemi jaoks sobivatest tipp-toetusainetest. Mistahes komponendi puudumisel sellest kolmikust on paraku tegemist mittesüsteemse lähenemisega probleemidele.

Tavaliselt jääb kaks aspekti süsteemsest ravimisest katmata ja kergemate häirete korral ei pandagi diagnoosi. Seega just tipp-toetusaineteks liigituvad preparaadid ongi need, mida peaks tarvitama, et kasutada ära tänapäevaseid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parendamiseks.

Tipp-toetusained. Mis need on ja milleks need sobivad?

Need ei ole ravimid. Viimastel aastatel on mitmed väga tugevad rahvusvahelised teaduskompaniid arendanud pantenditud ja rahvusvahelisi auhindu võitnud innovatiivseid tehnoloogiaid, mis võimaldavad luua uusimaid preparaate. Nende puhul on farmakokineetilised ja kliinilised uuringud tõestanud sihtmärgilisi toimeid teatud tervisprobleemide võtmes – sellepärast ongi need tipp-toetusained. Nende arv ei saa kunagi olema suur, sest kõik peab olema teaduspõhiselt tõestatud – nii toimeainete sisalduse õigsus, kvaliteet, vajatav annus, tehtud kliinilised uuringud, registreeritud patendid, rahvusvaheliste konkursside auhinnad. Need kõik väga olulised aspektid eristavadki tipp-toetusaineid põhimõtteliselt ja sisuliselt tohutust hulgast toidulisanditest. See on väga vajalik teadmine, sest hetkel kuuluvad nad

veel üldnimetuse „toidulisandid“ alla, mistõttu nende selgeks eristamiseks muudest kasutatakse vahel veel ka mõistet „teaduspõhised tipp-toidulisandid“.

Oma ala professionaalina olen alati olnud parimate lahenduste otsinguil ning need on olnud väga ajamahukad, sest nõu küsitakse väga eripalgeliste probleemide lahendamiseks ning iseenda ja oma lähedaste jaoks soovin alati anda endast maksimumi. Oma suureks üllatuseks leidsin, et maailma absoluutsesse tippu kuuluvate preparaatide väga hea portfell on tänapäeval reaalselt olemas ning kogu seda toetav kontseptsioon on loodud Eestis!

Just nimelt soovist inimesi harida ja ühiskonnale oma teadmistega tagasi anda, on professor Mihkel Zilmer aidanud luua innovatiivse, ainulaadse ja teaduspõhise kontseptsiooni ja kaubamärgi PREMIO.

PREMIO sündis soovist tutvustada inimestele maailma absoluutsesse tippu kuuluvaid teaduspõhiseid preparaate (uusimad tipp-toetusainete preparaadid), neid mugavalt ja turvaliselt osta ning aidata populariseerida seda osa tippteadusest, mis tegeleb selliste tipp-preparaatide teaduspõhise arendamise ja uuringutega. Tooteid turustatakse veebikeskkonna premiostore.eu vahendusel, kust leiab piisava detailsusega infot iga preparaadi kohta. Ammendav info on olemas nii eriala spetsialistile kui ka igale huvilisele. Seega, kes otsib, see leiab! PREMIO meeskond on teinud ära rahvusvahelise kaliibriga mastaapse ja väga kvaliteetse töö ning mistahes toode nende portfellis kuulubki praegu maailma absoluutsesse tippu.

Konkreetselt vaimse tervise osas on selles portfellis mitmeid väga häid teaduspõhiseid tooteid, aga tooksin kaks neist ekstra esile:

PREMIO RE-LAXATION – uus suurepärane tipp-preparaat on mõeldud pidevast stressiseisundist tingitud pingetest lõõgastumiseks ning tervislikuma unemustri tekitamiseks. Sisaldab patenditud ja standardiseeritud sidrunmelissi ekstrakti, mis tänu innovaatilisele patenditud Phytosome™ liposomaalse tehnoloogia kasutamisele annab preparaadile

toimeainete piisava püsivuse, väga kõrge biosaadavuse, sihtmärgiliste toimete efektiivsuse.

PREMIO Magtein – maailma tippu kuuluv suurepärane toode, mida nimetatakse tinglikult ka „aju magneesiumiks“ . Teiste magneesiumiprepraatidega võrreldes viib see ainsana väga tõhusalt (st läbib väga hästi hematoentsefaalbarjääri) magneesiumi ajju kõrge biosaadavusega, mis suurendab efektiivselt magneesiumi kontsentratsiooni närvirakkudes: paranevad lühi- ja pikaajaline mälu, õppimisvõime, kognitiivsus, meeleolu, väheneb depressiivsus.

Preparaatidest rääkides kasutasid sõna „tehnoloogia“. Apteegis ja reklaamides kõlab tihti reklaamsõna „liposomaalne“ või „liposoomne“. Kuidas ikkagi sellega lood on? Selle sõna meelevaldne kasutus on tarbijate tõsine eksitamine. Liposomaalse tehnoloogia teaduspõhisust, usaldusväärsust, tegelikku väljundit on

ET VÕIMALIKULT TERVENA ELATUD AASTAID OLEKS

Kas neid tipp-toetusaineid tarvitades saab ravimitest sootuks loobuda?

Kindlasti mitte. Need pole ravimid. Küll oleks vaja inimestel teada, et PREMIO põhjalikul kodulehel nendega tutvudes saab informatsiooni, milliste probleemide korral võiks vastava tipp-toetusaine täpne kasutamine olla riske ja vaevusi vähendav (elukvaliteeti hoidev ja parandav). Soovitatud annustes ja kasutusjuhendeid täpselt järgides ei sega need raviainete toimeid. Seega lihtsalt öeldes: tihedamini ja paremini süsteemset meditsiini.

Kas soovid midagi veel inimestele rõhutada?

Sinu PREMIO

kõigil lihtne kontrollida. Tootel (pakendil, koduleheküljel, sh peab olema ka link) peab olema patenditud auhinnatud ja avaldatud teaduspublikatsioonidega kaetud kaubamärk, mis tõestab, et liposoomide loomistehnoloogia on teaduspõhiselt usaldusväärne, sest tekkinud osakeste puhul on tehtud ja avaldatud kõikide omaduste (õige suurus, pinnalaeng jt) tipptehnoloogilised määramised. PREMIO portfellis on sellised kaubamärgid olemas: LipiSperse®, PhytosomeTM, PlexoZome®, AquaCelle®, CPO®. Ilma täpselt kontrollitava teadusinfota on sõnad „liposomaalne“, „liposoomne“ teaduspõhisuseta müügiloosungid, millele pole selle sõna lihtsalt kuulmise või lugemise järel mõtet kulutusi teha.

Soovitan hoiduda valdavalt mõjuisikute kaudu reklaamitavate igasugu suvaliste toidulisandite tarvitamisest. Kui lugesite eelneva korralikult mõttega läbi, peaks olema selge, miks seda ei tasu teha, aga lisandub ju ka kasutu rahakulutus. Teile olulistes tervisega seotud küsimustes tasub usaldada ennast pidevalt ja süsteemselt täiendavaid ning tõepoolest väga hea tasemega tippspetsialiste ning kindlasti teid informeerivat, harivat ja abistavat allikat – premiostore.eu lehte. Seal on alati iga preparaadi juures olemas just antud konkreetse preparaadiga tehtud tipptasemel teadusuuringud, kliinilised uuringud, rahvusvahelised avaldatud teaduspublikatsioonid jm kohustuslik usaldusväärne teaduspõhine info. Olen veendunud, et PREMIO kontseptsioon ongi loodud selleks, et inimesi igakülgselt aidata, sh kaitsta igasugu katteta müügiloosungitega 24/7 toimuva töötlemise vastu.

Lõpetame professor Mihkel Zilmeri motoga: „Targemaks ning seeläbi võrdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende süsteemne harimine“.

Kuidas oma haridust ja oskusi tööturul müüa?

Tänapäeva tööturg on muutunud väga konkurentsitihedaks ja paljudele noortele spetsialistidele ning ümberõppijatele võib töö leidmine keeruline tunduda. Seetõttu on hariduse kõrval oluline osata oma oskusi ja teadmisi turundada viisil, mis köidab tööandjate või klientide tähelepanu. Millised on aga eduka eneseturunduse nipid?

Oma oskuste ja väärtuse kaardistamine

Enne aktiivset tööotsingut on vaja selgelt mõista, millised on sinu tugevused ja millist väärtust sa tööturul lood. Selleks tuleks analüüsida oma oskusi, olgu need tehnilised, loovad või seotud hoopis suhtlemisoskuse ja avaliku esinemisega. Samuti on kasulik mõelda varasematele saavutustele, mis võiksid olla tulevasele tööandjale antud valdkonnas atraktiivsed. Mõtle ka läbi, kuidas soovid end tööjõuturul positsioneerida ja millise kuvandi endast luua.

Tugev CV ja portfoolio on esmamulje kujundajad

Hea CV on kohandatud vastavalt kandideeritavale ametikohale ning toob esile konkreetsed oskused ja saavutused. Selge, visuaalselt atraktiivne ja hästi struktureeritud CV aitab kiiresti tööandja tähelepanu pälvida ning teistest kandideerijatest eristuda. Ära unusta tööle kandideerides kirjutada ka kaaskirja: see annab tööandjale märku, et oled päriselt positsioonist huvitatud ja südamega asja juures.

Loov- ja tehniliste erialade puhul, nagu turundus, disain või arhitektuur, on oluline koostada portfoolio. Tugev ja silmapaistev portfoolio sisaldab parimaid töönäiteid koos lühikirjeldustega, mis selgitavad töö eesmärki ja tulemusi. Kui sul puudub varasem töökogemus, saad portfooliole vajaliku sisu

anda esialgu iseseisvatele projektidele, vabatahtlikule tööle või praktikakogemustele tuginedes.

LinkedIn ja sotsiaalmeedia

Professionaalse nähtavuse suurendamiseks on LinkedIn üks paremaid platvorme. Selleks et LinkedIni profiil oleks tõhus, peaks see sisaldama professionaalset fotot ning infot sinu oskuste, kogemuste ja eesmärkide kohta. Profiili täiendavaks tugevdamiseks tasub olla aktiivne – jagada asjakohaseid artikleid, osaleda aruteludes ja luua kontakte oma valdkonna spetsialistidega. Lisaks LinkedInile on tänapäeval aga väga tavaline ka oma töösaavutusi teistes sotsiaalmeediakanalites jagada: ole aktiivne nt Instagramis või erinevates teemakohastes Facebooki gruppides.

Proovi olla sotsiaalselt silmapaistev

Paljud töökohad ei jõua avalikule tööjõuturule, vaid need täidetakse soovituste ja tutvuste kaudu –seetõttu on oluline teadlikult luua ning arendada oma professionaalset võrgustikku. Erinevad erialased üritused, konverentsid ja ka veebiseminarid ning koolitused annavad võimaluse suhelda oma ala ekspertidega ja luua kasulikke kontakte.

Edukas eneseturundus nõuab järjepidevust ja strateegilist lähenemist. Oma oskuste ja väärtuse mõistmine, tugev CV ja portfoolio, aktiivne kohalolek sotsiaalmeedias ning võimalikult laiapõhjalise kontaktvõrgustiku loomine on kõik olulised sammud, mis aitavad leida sobiva töökoha ja ehitada üles eduka karjääri.

Toimetas: Liisbet Estra / Foto: Shutterstock

Suurem palk, uued võimalused ja eneseteostus – miks üha rohkem naisi valib magistriõppe?

Tänapäeva naised teevad tarku ja kaalutletud otsuseid, et tagada endale parim võimalik tulevik. Üha enam naisi vanuses 25–45 otsustab astuda magistriõppesse, et avardada oma karjäärivõimalusi ja saavutada isiklikku eneseteostust. Miks peaks seda sammu kaaluma juba sel aastal? Siin on viis peamist põhjust, miks magistrikraad võib olla parim investeering sinu tulevikku.

1.

Suurem palk ja paremad karjäärivõimalused

Magistrikraadiga spetsialistid teenivad keskmiselt 20–40% rohkem kui bakalaureusekraadiga töötajad. TalTechi magistri lõpetanud on võrreldes teiste Eesti ülikoolide lõpetajatega palju paremini tasustatud, mis kinnitab tehnikaülikoolis omandatud hariduse väärtust tööturul. Euroopa Komisjoni ja OECD uuringud kinnitavad, et kõrgema haridustasemega inimestel on lisaks kõrgemale tasule madalam töötuse risk.

2. Uued oskused ja erialane enesekindlus

Rahvusvahelised tööjõuturu uuringud näitavad, et kõrgema haridustasemega töötajad on tööturul konkurentsivõimelisemad ning neil on suurem võimalus kiireks karjääritõusuks.

Magistriõpe annab praktilisi oskusi ja aitab end erialaselt kindlamalt tunda, mis võib avada ukse parematele töövõimalustele nii Eestis kui mujal.

3. Võimalus eriala vahetada või spetsialiseeruda

Üha enam inimesi avastab, et nende esialgne erialavalik ei vasta enam nende huvidele või tööturu vajadustele. Statistika näitab, et umbes 30% magistriõppesse astujatest valib eriala, mis erineb nende bakalaureuseõppe suunast. See annab võimaluse täiesti uueks alguseks või süvitsi spetsialiseerumiseks kiiresti arenevas valdkonnas, kus kvalifitseeritud spetsialiste on vähe ja nõudlus kõrge.

4. Laiem võrgustik ja uued võimalused

Haridus ei ole ainult teadmised – see on ka suhtlusvõrgustik. Magistritudengid loovad sageli eluks ajaks kestvaid erialaseid ja isiklikke kontakte. Just need võivad viia uute töövõimaluste, äripartnerluste ja rahvusvaheliste koostööprojektideni, mida ainuüksi CV-ga ei saavuta.

5. Isiklik areng ja eneseteostus

Magistriõpe ei ole ainult investeering tulevikku, vaid ka võimalus avastada enda tõeline potentsiaal. Uuringud näitavad, et inimesed, kes jätkavad õpinguid pärast bakalaureust,

hindavad oma elu kvaliteeti ja rahulolu kõrgemalt. Intellektuaalsed väljakutsed, uued teadmised ja saavutustunne, et oled ületanud enda seatud piirid, toovad enesekindlust ja sügavama rahulolu.

Kui oled mõelnud järgmisele sammule oma haridustee ja karjääri osas, siis võib just Tallinna Tehnikaülikooli magistriõpe olla see, mis aitab sul saavutada oma unistused. Ära lükka otsust edasi – parim aeg oma tulevikku investeerimiseks on täna!

taltech.ee/reaalne

Kuidas ennast MOTIVEERIDA?

Mis asi üldse on motivatsioon? Võib öelda, et motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad aga vajadused – organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujäägid.

Saime teada, et motivatsioon koosneb erinevatest juppidest (motiividest) ja neid tekitavad vajadused. On võimalik motiveerida ennast ja teisi. Miks on aga üldse tarvis motiveerida? Iseenda motiveerimise oskus on see, mis sunnib inimest veelgi rohkem saavutama, tõukab tagant allasurutuid end ise üles töötama ja edendab meie kõigi arengut. Kui aitad ka kellelgi teisel muutuda motiveerituks, oled teinud talle hindamatu kingituse.

Maailmas, mille muutumist pole iial võimalik ette ennustada, on ehk ainsaks turvalisuse allikaks teadmine, et oskad ennast motiveerida, ükskõik millises olukorras sa hetkel poleks. Iseenda või kellegi teise motiveerimine on protsess, harva iseseisev saavutus. Üks tore raamat, mis räägib motiveerimisest ja selle toimimisest, on Max Landsbergi kirjutatud „Motiveerimise kunst“. Landsberg on välja mõelnud VIUHTTI-tsükli, mis aitab olla paremini motiveeritud. Autori arvates

koosneb motiveerimisprotsess ehk VIUHTTI-tsükkel viiest sammust.

Esiteks visioon

Visioon peab välja kasvama reaalsest olukorrast: sinu ettekujutusest inimesest, keda imetled või põlastad, vestlusest teistega või läbi inspireeritud kujutlusvõime. Visioonid on kõige kasulikumad, kui nad hõlmavad kõiki kuut meelt ja kui nad pakuvad tegutsemiseks lihtsa kava. Meeliköitev visioon on iseenesest väga hea, aga mida teha

Toimetas: Martin Hanson / Foto: Shutterstock

siis, kui puudub motivatsioon või soov olla motiveeritud? Või kui keegi teine, keda püüame aidata, on samasuguses olukorras?

Lühidalt vastates tuleb sellisel juhul süveneda iseendasse – et leida motiveeriv faktor, mis on inspireerivam kui visioon või võimalus suurepäraselt täita käsilolev ülesanne. Mõte tundub esialgu raskena, aga kui õpid iseendasse süvenema, avastad peagi, et sellest on välja kujunenud oluline motivatsiooni tööriist.

Teiseks usaldus

Usaldus ehk konfidents tuleneb ladinakeelsest sõnast ja tähendab „koos usuga“: tugev ja kindel visioon loob usku ja usaldust. Siinkohal ei räägi ma mõistagi religioossest usust, vaid usust iseendasse või teistesse. Omaette teema on muidugi see, kuidas usaldust üles ehitada – see ei sünni niisama nipsust.

Järgmisena pead sa midagi ette võtma, et oma eesmärki saavutada. Vahetevahel nõuab see „sissehüppamist“ ehk iseendaga tegelemist. Kui sa oled aga nii-öelda basseini täitnud (tugeva visiooniga) ja sul on olemas kindlustunne,

et oskad ujuda, oled sa ellujääja ning ilmselt saad elus hästi hakkama.

Neljandaks tulemused ja takistused

Sinu pingutused peavad ennast ära tasuma, läheb selleks siis õnne vaja või mitte. Kui tahad olla motiveeritud, pead kindlasti endale selgeks tegema, milliseid tulemusi soovid saavutada ja millised on takistused sinu teekonnal.

Viiendaks tagasisidele reageerimine

Sinu väljavaate motiveeritusele ja omakorda sinu eneseusalduse määratleb see, kuidas sa reageerid tagasisidele endalt ja teistelt, samuti see, millised on tegelikud tulemused või tagasiside. Siinkohal on oluline ära märkida, et lisaks positiivsele tagasisidele on oluline õppida nautima ka kibedaid tagasiside vilju oma vähem edukate pingutuste kohta ja seeläbi arendada oma oskusi. Nende viie komponendiga pead arvestama, kui tahad ennast või teisi motiveerida.

Allikas: arengulugu.ee

Kuidas suurendada oma välist motivatsiooni?

Premeeri ennast. Püsiva motivatsiooni hoidmine võib olla keerukas, kui me vahepeal ennast tehtud töö eest ei tunnusta. Seetõttu on oluline, et määraksime iseendale erinevaid preemiaid, vastavalt saavutuste suurusele. Näiteks võime endale öelda, et projekti esitamise järel tellime endale oma lemmiktoidu. Abiks on ka vahe-eesmärkide saavutamise premeerimine.

Planeeri ja sea endale tähtaegu. Motivatsioon on kerge kaduma juhul, kui meie tegevusplaan on umbmäärane, kindlaid tähtaegu ei ole ning eesmärgid on sõnastatud liiga üldiselt. Näiteks on väga keeruline olla motiveeritud tegelema spordiga, kui meie eesmärk kõlab umbes selliselt: „Tahan rohkem spordiga tegeleda.“ Ebaselgete eesmärkide ja plaanide puhul ei koge inimene eduelamusi, kuna ta ei tea, millega ta ennast võrdleb. Motivatsiooni suurendamiseks on mõistlik seada endale konkreetseid eesmärke ja plaane.

Loo endale soosiv keskkond. Lisaks eesmärkide seadmisele ja plaanide tegemisele on tähtis luua endale ka selline keskkond, mis aitab kaasa nende elluviimisele. Näiteks on väga keeruline leida motivatsiooni teha kodus trenni juhul, kui meil pole selleks sobivaid abivahendeid või kui oleme harjunud hommikuti hoopis pikemalt sotsiaalmeedias ringi vaatama.

Anna oma eesmärkidest teada ka teistele. On leitud, et suurema tõenäosusega peame kinni oma lubadustest ja eesmärkidest juhul, kui keegi meie tutvusringkonnast on neist samuti teadlik. Tänu sellele tekib meil nn sotsiaalne vastutus täita endale seatud eesmärke.

Allikas: prudens.ee

EESTI ILUTEENINDUSE

Kosmeetiku algõpe 11. 10.2025

Juuksuri algõpe

Kosmeetiku algõpekaugõpe

(võimalik liituda kuni 17.05.2025) 05.04.2025

Juuksuri algõpe kaugõpe (võimalik liituda kuni 17.05.2025)

Küünetehniku algõpe

Käehoolduse – jalahoolduse- epilatsiooni koolitus 11.10.2025

Epilatsioon 05.04.2025

Näohoolduse koolitus (võimalik liituda kuni 17.05.2025) 05.04.2025

Jumestaja algõpe

Näohoolduse, jumestamise,käehoolduse, jalahoolduse,küünetehnika( geellakkimise), epilatsiooni baaskursus

Käe- ja jalahoolduse koolitus 11.10.2025 BARBER/MEESTEJUUKSUR 04.05.2025

UUS! Geellakkimise kursus 11.10.2025

Eesti Iluteeninduse Erakool

Asukoht: KADAKA ÕPPEKESKUS, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, II korrus), tel 622 2066 ja KOCHI DAY SPA, Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 6801 665

HUULEPULK NANNIC 3D MIRACLE LIPS

Huulehooldustoode täidlasemate ja tervemate huulte jaoks. Meie huulte õhuke nahk on väga tundlik väliste agressorite suhtes (nagu tuul, külm, päike, saaste jne). Eriti kahvatu nahatüübi puhul on huuled väga tundlikud, kuna huuled ei sisalda siin mingeid pigmendirakke (mis kaitsevad päikese eest) ega higi- ega rasunäärmeid (mis kaitsevad kuivamise eest).

Nannic 3D Miracle Lips pakub täielikku huulehooldustoodet:

• kaitse UVA, UVB ja vabade radikaalide eest,

• äärmiselt niisutavad omadused,

• suurendab veidi huulte mahtu, pleegitab kortse ja pinguldab huulekontuuri,

• parandab kollageenivarustust,

• hoiab ära enneaegse vananemise.

MIS TEEB UUE NANNIC STRATUM SYMBIOSUM®-I PREBIOOTIKU SARJA ERILISEKS?

Nannic Stratum Symbiosum® kasutab terve mikrobioomi stimuleerimiseks prebiootilist alust. Peale selle on lisatud kõrgeimas kontsentratsioonis erakordseid ja tipptasemel nahka parandavaid aktiivseid komponente.

Nii keskendume üheaegselt kõikidele nahahoolduse aspektidele, et tagada terve, pingul ja särav nahk.

Kõik Nannici tooted on saadaval Eesti Iluteeninduse Erakooli e-poes www.iluteeninduskool.ee.

Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu enne 19.04.2025, SAAVAD TASUTA esimese instrumetide komplekti.

Paljudel kursustel soodushind!

JAH, su haridus aegub

Veel paarkümmend aastat tagasi võis stabiilse ja eduka karjääri üles ehitada ühe kindla eriala baasil. Praegu on teisiti – elame kiirete muutuste ajastul ja paljudes valdkondades on aastakümneid tagasi omandatud haridusel aegumistähtaeg.

Elukestev õpe pole paljude jaoks pelgalt isikliku arengu vahend, vaid ellujäämisstrateegia. Vähe on neid, kelle jaoks töötab tänapäeval selline lahendus, kus pärast ülikoolis või kutsekoolis ameti õppimist saab samale töökohale ja samale erialale jääda aastakümneteks, sest tehnoloogia areng, automatiseerimine ja tööturu muutused nõuavad meilt pidevat kohanemist ning uute oskuste omandamist, mõnikord lausa ümberõpet. IT, meditsiin, õigus, turundus, inseneeria ja finantsvaldkond on vaid mõned näited, kus toimuvad väga kiired muutused ja pidev enesetäiendamine on hädavajalik.

Tööturu muutused ja uued nõudmised

Miks peaks enda pädevust pidevalt laiendama? Juba sellepärast, et kiire tehnoloogiline areng muudab töökohti ja erialasid seninägematu kiirusega. Robotiseerimine ja tehisintellekt (AI) suudavad täita järjest enam tööülesandeid, mida varem tegid inimesed. See tähendab, et inimesed peavad leidma viise, kuidas oma oskusi täiendada või ümber õppida, et jääda tööturul konkurentsivõimeliseks.

Samuti muutuvad paljud ametid aina multidistsiplinaarsemaks –näiteks turundus ei tähenda enam üksnes reklaamide loomist, vaid hõlmab ka andmeanalüütikat, sotsiaalmeedia haldust ja tehnilisi teadmisi. Seega ei piisa enam ühest kitsast erialateadmisest, vaid

vajalik on oskus erinevaid teadmisi siduda ja neid paindlikult rakendada.

Elukestev õpe kui karjäärikindlustus

Elukestev õpe ei tähenda ainult tööelu kõrvalt uue kutsehariduse omandamist või tagasi ülikooli minemist – see võib olla ka uute oskuste arendamine mikrokraadide, sertifikaatide või online-kursuste abil. Ka sellised platvormid nagu Coursera, Udemy või LinkedIn Learning pakuvad võimalusi

Uued oskused pakuvad tööd, eneseteostust ja rahulolu.

täiendada teadmisi paindlikult, ilma et peaks töölt pikemaks ajaks lahkuma. Ka paljud ettevõtted toetavad töötajate täiendõpet, et hoida oma meeskondi konkurentsivõimelisena.

Veel üks oluline aspekt, mille enda koolitamine sulle annab, on võime sujuvalt uusi oskusi omandada ja kiiresti kohaneda. Need, kes suudavad uut infot omandada dünaamiliselt ja seda ka erinevates olukordades rakendada, on tööturul alati nõutud.

Õppimine kui elustiil

Paljude jaoks on õppimine endiselt seotud koolipingiga, kuid tegelikult on see igapäevaelu osa. Tööalane areng võib tulla ka praktilise kogemuse, mentorluse või lihtsalt uute väljakutsete vastuvõtmise kaudu. Üha enam rõhutatakse ka pehmete oskuste (soft skills) tähtsust –suhtlemisoskus, loovus, kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise võime on väärtuslikud igal erialal.

Selle asemel et mõelda elukestvast õppest kui kohustusest, võiks seda näha kui võimalust – uued oskused ei taga mitte ainult tööhõivet, vaid pakuvad ka eneseteostust ja rahulolu. Kui tööturul püsimine nõuab pidevat kohanemist, on mõistlik läheneda sellele avatud meelega ja võtta õppimist kui loomulikku osa karjäärist. Võidumehed on need, kes näevad õppimist kui pidevat protsessi, mitte kui midagi, mis lõpeb kooli või ülikooli lõpetamisega.

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Shutterstock

KOOLITUSED

Lapse esmaabi koolitus 3.04

Suhtlemine kui käitumise mõjutaja 10.04

ATH-ga täiskasvanud inimese eripära, sh vaimset tervist toetavad tegevused 10.04

Sünnitusjärgsest taastumisest emadele (veebikoolitus) 24.04

Esmaabi täienduskoolitus 29.04

Tööalaste tunnete ja emotsioonidega toimetulek peale tööd 6.05

Esmaabi väljaõppe koolitus 5.–6.05

Toitumine, liikumine ja tervis (veebikoolitus) 8.–15.05

Klassikalise massaaži algkursus 26.05–12.06

Esmaabi väljaõppe koolitus 2.–3.06

ATH-ga täiskasvanud inimese eripära, sh vaimset tervist toetavad tegevused 5.06

Kriitiliste väliste verejooksude peatamine 5.06

Lapse esmaabi koolitus 12.06

Esmaabi täienduskoolitus 26.08

Toitumine, liikumine ja tervis (veebikoolitus) 4.–11.09

Sünnitusjärgsest taastumisest emadele (veebikoolitus) 25.09

MIKROKRAAD –miks see on hea õppevalik?

Olgu tegu 20. eluaastates uudishimuliku noorega või 40. eluaastates oma valdkonna spetsialistiga – reeglina on mõlemal alati midagi, mida tahaks juurde õppida.

Samamoodi võib mõlemal olla mitmeid kohustusi, nagu töö, pere ja hobid, mille kõrvalt ei pruugi täiemahuliseks kraadiõppeks jääda piisavalt ei aega ega raha.

Sellisel juhul tasub pilk pöörata mikrokraadide poole, mis võimaldavad tänapäeval teadmisi ja oskusi laiendada sisuliselt igas eluvaldkonnas.

Mis on mikrokraad? Mikrokraad on õppevorm, mis keskendub kindla eriala või tehnilise valdkonna teadmistele ja oskustele ning mis on lühem ja spetsiifilisem kui traditsiooniline kraadiõpe. Mikrokraadi õppemaht jääb vahemikku 6–30 EAP-d ja kestus vahemikku 1–3 semestrit.

Üheks peamiseks mikrokraadide eeliseks täiemahulise ülikooli tasemeõppe ees on õppe paindlikkus.

On märksa lihtsam lisada fokusseeritud õppimisprotsess oma elukorraldusse näiteks kuueks kuuks võrreldes kolmeaastase perioodiga, mida eeldab bakalaureuseõpe.

Samuti on võimalik suurt osa mikrokraade läbida täies mahus või osaliselt veebiõppena, mis võimaldab erinevaid peatükke omandada omas tempos ning kohandada õppimist töö ja isikliku elu järgi.

Viimastel aastatel on mikrokraadi õppeprogrammide valik õppeasutusteüleselt hoogsalt kasvanud. Aina enam leiab tehnoloogia ja IT-alaseid mikrokraadiprogramme, mis laiendavad teadmisi ning oskusi nii andmeteaduse, andmetöötluse, tarkvaraarenduse kui ka küberturvalisuse alal. Digiturundus koos sotsiaalmeedia haldamise, otsingumootorite optimeerimise (SEO) ja digitaalse turundusanalüütika tõlgendamisega leiab samuti mikrokraadide raames üha enam

Kas teadsid?

Mikrokraadid kuuluvad laiema mõistena mikrokvalifikatsioonide alla, kuid kõrgkoolide pakutavate mikrokraadide tunnuseks on, et need koosnevad vähemalt 50% ulatuses kõrgharidustaseme õppeainetest. See lisab mikrokraadidele akadeemilise kaalu ja muudab need atraktiivsemaks nii õppijatele kui ka tööandjatele.

Allikas: hm.ee

õpetamist. Välja tasub tuua ka tervishoiu-, tootmis- ja ärijuhtimise valdkonna, mille detailse fookusega mikrokraadiprogramme leiab õppeasutuste valikust arvukalt.

Seega pärast kesk-, kutse- või kõrghariduse esimese taseme omandamist ei pea tingimata oma tulevikus ruumi nägema uuele mitmeaastasele õppekavale. Kompaktse ajaraami sisse mahtuv mikrokraadiprogramm võimaldab eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi laiendada või teha ka täie-

liku karjäärivahetuse, õppides ära mõne täiesti uue ameti. Kuigi mikrokraadiõpe on tasuline, on õppetasu mitu korda madalam võrreldes kõrgharidusastme tasuliste õppekavadega. Mõnede mikrokraadiprogrammide õppetasu jääb vaid paarisaja euro kanti.

Eestis pakutavad mikrokraadiprogrammid leiab veebilehelt minukarjaar.ee, sisestades otsingusõnaks „mikrokraadid“.

Allikad: minukarjaar.ee, edifycit.com

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock

vajalik ja väärikas eriala FARMATSEUT –

Kas oled kunagi unistanud karjäärist, mis ühendab teaduse, täpsuse ja inimeste aitamise? Kui jah, siis farmatseudi elukutse võib olla just see, mida otsid!

Farmatseut on enam kui lihtsalt ravimite tundja – ta on usaldusväärne nõustaja, kelle teadmised ja oskused aitavad igapäevaselt inimeste tervist parandada. Apteegis töötades on ta sageli esimene tervishoiutöötaja, kelle poole inimesed oma tervisemurega pöörduvad. Farmatseut mitte ainult ei väljasta ravimeid, vaid pakub ka professionaalset abi ning aitab leida sobiva lahenduse terviseprobleemidele. Lisaks ravimialasele nõustamisele kuulub tema töö hulka ennetustegevus ning tervisenäitajate, nagu vererõhk, kehakoostis, kolesterool ja veresuhkur, mõõtmine. Samuti teeb farmatseut koostööd teiste tervishoiutöötajatega, toetades nende tööd ravimialaste teadmiste ja soovitustega.

Selle põneva eriala omandamine kestab kolm aastat ning hõlmab nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilist kogemust. 20 nädalat õppepraktikat apteekides annab sulle kindluse ja oskused, et astuda töömaailma enesekindlalt. Õpingute käigus süvened inimorganismi ehitusse ja talitlusse, mikrobioloogiasse, botaanikasse, geneetikasse ning keemiasse. Samuti saad põhjalikud teadmised farmakoloogiast, farmakoteraapiast ja farmakognoosiast, mis avavad uksed ravimite maailma. Lisaks õpid ladina keelt ning tutvud seadusandlusega, mis reguleerib farmaatsiavaldkonda.

Kas teadsid, et farmatseudi diplom annab sulle vabaduse töötada ka väljaspool Eestit? Rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekava ning meditsiini-

teaduse bakalaureusekraad (Bachelor of Medicines, BSc) võimaldavad sul oma unistusi ellu viia teisteski riikides. Farmatseutide järele on pidev nõudlus, mis tähendab, et töökoha leidmine on lihtne ja võimalused mitmekesised.

Õppima on oodatud kõik huvilised –olenemata sellest, kas oled just gümnaasiumi lõpetanud või soovid teha muudatuse oma senises karjääris. Kui soovid olla osa elutähtsas valdkonnas, kus teadus ja inimlikkus põimuvad igapäevatöös, siis astu järgmine samm oma tuleviku suunas – kandideeri farmatseudi erialale ning loo endale kindel ja põnev karjäär!

Miks valida kutseharidus?

Kutseharidus pakub väga mitmekülgseid võimalusi nii noortele edasiõppijatele kui ka vanematele inimestele, kes soovivad oma eriala muuta või end täiendada.

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust võivad asuda omandama kõik soovijad, sõltumata nende varasemast hariduslikust taustast.

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15–50% õpingute kogumahust, mittestatsionaarses aga üle 50%.

Statsionaarne õpe jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpipoisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ning vähemalt 2/3 ettevõttes. Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika varal. Võrreldes statsionaarse õppega on eelis see, et õpipoisil

tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse. Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sessioon- või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ja ülejäänud aeg on kaetud iseseisva tööga.

Õppekorraldus

Nagu teisteski koolides, nii õpetatakse ka kutsekoolis õppekavade alusel. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest ehk terviklikest sisuühikutest, mis sisaldavad üht õppeainet või koondavad mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhi-, valik- ja üldõpingute mooduliteks.

Üldõpingute moodulid on kohustuslikud kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja need annavad baasteadmised ühes kindlas teemavaldkonnas. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala

põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on sel kutse- või erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulid toetavad ja laiendavad kutseoskusi.

Sisseastumine

Vastuvõtt kutsekoolidesse toimub nii kevadsuvel (märtsist septembrini) kui ka talveperioodil (jaanuar-veebruar), töökohapõhises õppes aasta ringi. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus, osal erialadel on vajalik ka erialatesti tegemine või töönäidiste esitamine.

Edasised võimalused

Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid kõrgkoolis jätkata. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

Allikad: hm.ee, kutseharidus.ee

Toimetas: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock

SINU VÕIMALUSED: LOGISTIKA JA LAOKORRALDUS

• PAINDLIK ÕPITEE

• SAADA KAUBAKÄITLEJA

OSAKUTSE

• VALIDA KAHE SUUNA VAHELLOGISTIK VÕI LAOTÖÖTAJA

• SAADA TÕSTUKIJUHI TUNNISTUS

WWW.SAIS.EE

• OSALEDA VÄLISPRAKTIKAL

• VALMISTUDA ÕPINGUTEKS

KÕRGKOOLIS

• ERIALA LÕPETAMISEL

AVANEVAD KARJÄÄRI JA

PALGALISA VÕIMALUSED

AVALDUSTE ESITAMINE

4 AASTAT

maili.rannas@jkhk.ee LISAINFO:

AVARAD EDASIÕPPIMISE

AVARAD EDASIÕPPIMISE

VÕIMALUSED TULEVIKUS

VÕIMALUSED TULEVIKUS

Spetsialiseerumised: Puidu väärindamine, veekäitlus, biogaas TULE ÕPPIMA, SA EI KAHETSE!

REGISTREERIMINE:

DIGIOSKUSED avavad riburadapidi uusi uksi

Digiturunduses tasub jälgida praktikuid, mitte ainult teooriagurusid. Kaks edukat kodumaist turundajat teavad, kuidas digioskustega ilma teha.

Tanel Rand on rahvusvahelisele turule jõudnud meiliturundusplatvormi Smaily turundusjuht ja partner. Ta on väga suure kogemusega turundaja, kelle loodud kampaaniad toovad päriselt tulemusi. Just digiturunduse tööriistad on ettevõtja sõnul aidanud Smaily haaret kasvatada – andnud nii võimekuse andmeid analüüsida, digiplatvorme kasutada ja turundusprotsesse automatiseerida kui ka oma tegevusi mõõta, optimeerida ja skaleerida. „Meid usaldavad tuhanded eri sektoritest kliendid, sealhulgas e-kaubandus- ja teenindusettevõtted, samuti B2B-ettevõtted,“ märgib Tanel.

Tööandjad otsivad tema hinnangul tänapäeval inimesi, kes suudavad uute tehnoloogiate ja tööriistadega kohaneda ning peale

Exceli tabelite täitmise kasutada ka AI-d või hallata automatiseeritud töövoogu. Samuti on eelis neil, kes mõistavad, kuidas digiturunduse tööriistad ettevõtte kasvu mõjutavad. Ja isegi kui inimene pole turundaja, tulevad baasteadmised SEO-st ja Google Analyticsist kasuks.

Kui selline väljavaade hirmutab, tuleb mõelda nii, et iga uus oskus avab ka uusi võimalusi. Aga kui midagi on ületähtsustatud, siis ehk mentaliteeti „peab kõike oskama“, samuti on näha tööriistade liigset fetišeerimist. Tööturul otsitakse inimesi, kes valdavad korraga disaini, programmeerimist, analüütikat ja sisuloomet, aga inimene suudab reaalselt keskenduda mõnele tugevale valdkonnale ning alati saab teha koostööd teiste spetsialistidega. Paljud tööandjad loodavad su CV-s näha, et valdad rohkem kui kümmet tarkvaravahendit. Aga tõde on see, et kõige olulisem on loogiline mõtlemine ja kohanemisvõime, digitööriistu saab alati juurde õppida. Ja turunduses, loovtöös eeldatakse andmete lugemise ja tõlgendamise oskust.

Tekst: Kadri Hurt / Fotod: Shutterstock

Tanel Rand

Turunduses toovad käedküljes-digioskused edu Digitaalsete süvateadmisteta Taneli arvates tänapäeval turunduses enam hakkama ei saa, eriti meiliturunduses. Andmepõhine turundus, isikustatud kampaaniad ja automatiseerimine muudab turunduse tõhusamaks – kuid ainult neil, kes digitaalseid tööriistu kasutada oskavad. Edukas kampaania ei tähenda enam lihtsalt kirja saatmist, tuleb osata ka sihtrühmi segmenteerida, erinevaid sõnumeid testida, tulemusi analüüsida ja strateegiat timmida. Meiliturundajad peavad mõistma ka GDPR-i ja järgima teisi andmekaitseseadusi, et nende tegevus oleks nii juriidiliselt korrektne kui ka eetiline.

Noortel inimestel on tohutu eelis, sest nad on tehnoloogiaga üles kasvanud. Aga pelgalt nutitelefoni kasutamine kellestki digieksperti ei tee. Tähtis on süstemaatiline õppimine ja praktika. Osa tasub võtta nii tasuta kui ka tasulistest kursustest – sellised platvormid nagu Coursera, Udemy, HubSpot Academy ja Google Digital Garage pakuvad suurepäraseid digiturunduse ning automatiseerimise koolitusi. Veel peaks katsetama päriselu projektidega – looma endale blogi, proovima kätt väikese turunduskampaaniaga, aitama mõnd kohalikku ettevõtet digistrateegiaga.

Samuti tasub jälgida praktikutest eksperte, mitte ainult teooriagurusid. Suurepärased eeskujud on näiteks Neil Patel, Rand Fishkin ja Ann Handley. Skeptiliselt võiks suhtuda nendesse, kes lubavad kiireid tulemusi vähese vaevaga.

Kuidas ma endale digioskuste abil ise töökoha lõin

Marelle Ellen on silmapaistev noor naine, kes on terve karjääri jooksul olnud turundusjuht – aidanud üles ehitada sTARTUp Day ärifestivali ning influencer-turunduse platvormi Promoty. Praegu ehitab ta grit. brändi, mille alt teeb turundus-podcast’i ja -koolitusi. Augustikuus ootab ees turunduskonverents. Taskuhäälinguga alustamist viis aastat tagasi peabki Marelle oma üheks kõige paremaks investeeringuks. Saadetes käivad külas edukad Eesti idufirma-

de turundusjuhid ja räägivad, kuidas nemad turundust teevad. Marelle sõnul on ta ise sellest väga palju õppinud, saanud oma valdkonna tippudega tuttavaks ning see on omakorda toonud palju uusi võimalusi – näiteks raadios rääkida, rahvusvahelise ärifestivali pealaval esineda.

Podcast’i saab igaüks ja ilma rahata teha, salvestamiseks piisab arvuti või telefoni mikrofonist. Kiire helitöötluse võib vajadusel teha tasuta programmiga ja lõpliku saate siis vastava platvormi abil Spotifysse ning mujale üles laadida. „Muide, ka Katri Teller tuli esimest korda n-ö avalikkuse ette kodus salvestatud „Blondcasti“ podcast’iga!

Ta salvestas saateid kapis, et kaja oleks võimalikult vähe,“ muljetab Marelle. Ta on veendunud, et maailmas, kus AI võtab üha suuremat rolli, toimib turunduses kõige paremini inimlikkus ja autentsus. See on ka põhjus, miks isikubrändid muutuvad üha olulisemaks: me tahame teada, kes on need inimesed selle ettevõtte taga.

Mingil hetkel märkas Marelle, et kui sotsiaalmeediaplatvormil LinkedIn oma töiseid tegemisi jagada, toob ka see väga palju tagasi – nt hakkasid erinevad ettevõtted teda oma tiimi LinkedIni koolitajaks kutsuma. Praeguseks on sellest lisatulu teenimisest kujunenud naise peamine töökoht.

Eestis on ka suhteliselt lihtne oma valdkonna kõneisikuks saada: kui huvitavat ja kasulikku sisu järjepidevalt jagad, õpivad inimesed seda valdkonda sinu nimega seostama. Ja see võib avada tohutult uusi uksi – kutseid, tööpakkumisi, tutvusi. Rääkimata sellest, et tugevam isikubränd tähendab võimalust küsida kõrgemat töötasu.

Turundajale on tähtis paindlikkus ja vabadus: Marelle on iseenda boss, pere arvelt lõivu ei maksa ja teenib rohkem kui viimasel palgatööl. Et vabakutselisena teenust pakkuda, on vaja lihtsalt pealehakkamist ja eneseturundust. Endale sobivate tööriistade kohta saab guugeldada, et koolitus salvestada ja internetti üles panna.

Marelle Ellen

SPONTAANSELT PITSAMEISTRIKS: Ihamaru Pizza lugu

Napoli stiilis pitsat võib iseloomustada lausega „Lihtsuses peitub võlu“. Kuigi Napoli stiilis pitsa on oma loomu poolest väga minimalistlik, võib ainuüksi pitsataina kerkimine mitu päeva aega võtta. Õnneks leidub aga Tartus üks muhe pitsabaar, kus kaks meest mõni aasta tagasi hingega tõelist Napoli stiilis pitsat küpsetama hakkasid.

METSA- JA PÕLLUMEHEST

PITSAMEISTRITEKS

nii lühike kui komponentide nimekiri.

Pea viis aastat tagasi otsustasid kaks sõpra – metsamees Mihkel ja põllumees Timo – avada oma pitsarestorani. „Parajasti oli kodukandis Ihamarus müügis üks vana kõrtsihoone, mille ära ostsime, teadmata isegi täpselt, mida sellega peale hakata. Juba varasemalt tegutses hoones aga üks pitsarestoran ja kui need ruumid vabanesid, jäi meile tühi maja koos pitsaahjuga. Nii meil pitsarestorani mõte tekkiski,“ muheleb Mihkel Ihamaru Pizza sünnilugu meenutades. Kuigi mehed esialgu pitsamaailmast kuigi palju ei teadnud, hakati YouTube’i ja raamatute abiga kokkamist katsetama. 2020. aasta koroonakevadel avatigi Ihamarus oma restoran ja kolm aastat hiljem Tartus pitsabaar nimega Ihamaru Pizza & Käbliku Brewery Taproom.

„Lisaks on ka ahi väga oluline, sest Napoli stiilis pitsa jaoks on vaja hästi kõrget temperatuuri, meie küpsetame 450 kraadi juures,“ räägib mees. Nimelt on pitsarestorani ahi tellitud spetsiaalselt Itaaliast Napoli kolmanda põlve ahjumeistrilt.

kut ning palju muudki,“ räägib Mihkel kohalikest koostööpartneritest. Samad põhimõtted kehtivad ka joogiriiulil, kus lisaks maailmanimedele on esindatud Ihamarust pärit Ala-Juusa talu mahlad ja õllevaliku eest hoolitsevad Käbliku Pruulikoja pruulmeistrid.

„Sama olulised on aga ka kvaliteetsed koostisosad, eriti jahu. Napoli stiilis pitsa puhul on põhi hästi õhuke, ääred kohevad ja kerkinud ning kate seal peal minimalistlik,“ selgitab Mihkel. Lisaks on Ihamaru Pizzale omane taina eriti pikk kerkimisaeg: „Parima maitsekombinatsiooni ja õhulisuse ning elastsuse saavutamiseks laseme tainal ligi 50 tundi kerkida.“

NAPOLI STIILIS PITSA

IHAMARU MOODI

VÕTI PEITUB MINIMALISMIS

„Pitsapõhjal on tegelikult vaid neli komponenti: jahu, vesi, pärm ja sool,“ avab Ihamaru pitsameister Mihkel Napoli stiilis pitsa lihtsat loomust. Küll aga ei ole selle valmistamise protsess

Kuigi Ihamaru Pizza põhitooraine –Caputo jahu, San Marzano tomatid, mozzarella, singid, salaamid jpm – tuleb Itaaliast, on suur rõhk ka kohalike väiketootjate toodangul. „Kasutame Tartu lähedal tegutseva Viinamärdi talu mozzarella’t, Karilatsi kalakasvatuse kala, kodumaiseid jõhvikaid ja basiili-

Tõeliselt maitsva pitsa valmistamise saladuseks peab mees aga hingega asja juures olemist. „Seal on nii palju pisinüansse, mis võivad maitset ja tekstuuri muuta, seega peab olema sajaga asja juures ning pidevalt edasi mõtlema, õppima ja arenema,“ võtab mees itaaliapärase pitsa valmistamise kirglikult kokku.

Ihamaru Pizza pitsat saab ise järele proovida Tartus aadressil Vallikraavi 6, ent kel kohale minna pole võimalik, saab abi ka Woltist ja Boltist. Pitsarestorani tegemistel on võimalik silma peal hoida ka Facebookis ja Instagramis.

Ja hu olgu maa peal ja humal meid hoidku!

Ole kevadväsimusest tugevam!

MUSTA KÜÜSLAUGU PULBER

TARUVAIGUGA TUGEVDAB

IMMUUNSUST JA ANNAB ELUJÕUDU, ÄRATAB KIRELÕÕMA, SUURENDAB VITAALSUST JA VASTUPANUVÕIMET

Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu 10% kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, tõstab füüsilist võimekust ja vitaalsust, aitab toime tulla stressiga.

Suurepärane antioksüdantide allikas, 80x kõrgema anti-oksüdantsusega kui tavaline küüslauk

Küüslauku on aegade algusest peale kasutatud keha ja vaimu tugevdamiseks. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehisuse säilitajana. Vaaraode päevil pidasid vanad egiptlased küüslauku nõnda väärtuslikuks, et kasutasid seda hauapanustes.

Egiptlased ülendasid küüslaugu jumaluseks, sest uskusid, et see suurendab jõudu ja vastupidavust. Antiik-Kreekas anti küüslauku olümpiavõistlejatele lisamaks jõudu ja vastupidavust võistlustel. Indias kirjeldatakse küüslaugu tervistavaid omadusi 5000 aasta vanustes sanskriti ürikutes. Eesti pärimusravis on küüslauku kasutatud äratamaks kirelõõma, stimuleerimaks seemnerakkude tootmist ja toetamaks rasedust.

Väikest 0,5 g kapslit on lihtne neelata! Kapsli sisu on hea maitsega, soovi korral tee kapsel lahti ja puista sisu toidule.

El OLE LISATUD

SÄILITUS-,

MAITSE-, VÄRV- EGA MAHUAINEID

Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk.Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb ja tugevdab taruvaik ka inimkeha.

Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides ning e-poes mustkuuslauk.ee

• aitab toime tulla stressiga;

• aitab kaitsta keha kahjulike mikroorganismide, parasiitide ja seente eest;

• aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu;

• toimib loodusliku antibiootikumina, toetades suu-, nina-, kurgu-, kõrva-, hingamisteede tervist;

• kasutatakse eesnäärmehaiguste ennetamiseks ja vaevuste leevendamiseks;

• aitab võidelda põletikega;

• aitab hoida kolesterooli kontrolli ja aitab kaitsta maksa;

• aitab ennetada vähki ja toetab vähiravist taastumist;

• aitab alandada kaalu ja vähendada rasva akumulatsiooni;

• üks parimaid biostimulaatoreid;

• aitab stimuleerida kudede kasvu, regenereerimisprotsesse, vereloomet;

• aitab ennetada vähi ning trombide tekkimist ja aitab leevendada keemiaravis kasutatavate ravimite kõrvalnähte. MUSTA

• must küüslauk on üks tugevaimaid antioksüdante.

Õpi õppima!

Efektiivse õppimise oskus viib teadmisteni, mis aitavad kriitiliselt mõelda ja oma võimeid maksimaalselt rakendada ehk elus paremini hakkama saada.

Oluline on õppida targemalt, mitte rohkem.

Tänapäeva maailmas uut haridust omandades ei piisa pelgalt faktide meeldejätmisest – tuleb osata ka infot analüüsida. Uute oskuste omandamine on tõhusam ja meeldivam, kui teeme seda teadlikult.

Täiskasvanuna õppimine võib tunduda alguses keeruline, eriti kui viimasest koolikogemusest on möödas aastaid. Kuid õigete meetodite ja hoiakutega saab õppimise muuta tõhusaks ning nauditavaks. Siin on praktilised sammud, mis aitavad täiskasvanuna taas õppima õppida.

Leia

motivatsioon ja eesmärk

Š Mõista, miks sa õpid – kas soovid omandada uue oskuse, edendada karjääri või lihtsalt teadmisi laiendada? Selge eesmärk suurendab motivatsiooni.

Š Sea realistlikud eesmärgid –alusta väikestest saavutustest, näiteks „loen iga päev 20 minutit erialast materjali“ või „õpin kolm uut mõistet“.

Š Seosta õpitut igapäevaeluga – kui leiad õpitule praktilise rakenduse, kinnistub see paremini ja püsib kauem meeles.

Arenda tõhusaid õppimisoskusi

Š Katseta erinevaid meetodeid – mõned inimesed õpivad paremini lugedes, teised kuulates või praktiliselt katsetades.

Š Kordamine on võtmetähtsusega – korda materjali mõne aja tagant üle, et vältida kiiret unustamist.

Š Küsi endalt küsimusi – aktiivne reflekteerimine ja enesetestimine aitavad paremini materjali omandada.

Tekst: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

Nippe õppijale

Š Pane tähele, kui kaua suudad tavaliselt keskenduda. Edaspidi proovi õppida tsüklitena, et vältida niisama laua taga istumist ja „õppimist“.

Š Kui õpid, siis ära lase teistel „ahvatlustel end segada“ –pane vaikseks mobiiltelefon, sulge arvutis kõik teised aknad, pane kinni telekas, söö, joo, käi tualetis, tuuluta tuba.

Š Kõige raskem on õppima hakkamine. Istud laua taga ja kogu aeg tulevad meelde: 1) segavad mõtted. Neid saad eemale peletada, kui kasutad nt „mõtete paberit“ – kirjutad mõtte üles, et seda hiljem edasi mõelda; 2) tühi kõht, janu.

Š Tee korda enda vahetu ümbrus (kasvõi ruutmeeter lauapinda).

Š Õppima hakates mõtle konkreetselt, millega tegeled ja kui kaua. Nt kohe, kui olen 25 minutit õppinud, saan end premeerida e-kirjade vaatamisega.

Š Muusika kuulamine võib aidata, aga võib ka segada. Pead ise proovima, mis on sulle õige!

Š Ära unusta ka puhkepause ja öist und.

Š Kasuta vihjekaarte.

Allikas: peaasi.ee

Muuda õppimine harjumuseks

Š Loo regulaarne õpirutiin – näiteks õpi iga päev kindlal ajal 20–30 minutit.

Š Kasuta mikrotaseme õppimist –lühikesed õpisessioonid (nt 5–10 minutit korraga) võivad olla tõhusamad kui pikad õppimismaratonid.

Š Loo sobiv õpikeskkond – leia vaikne koht, eemalda segajad ja kasuta õppimiseks spetsiaalset rakendust või märkmikku.

Kasuta tänapäevaseid tehnoloogiaid

Š Veebikursused ja -platvormid –võimalik õppida omas tempos.

Š Taskuhäälingud ja audiokursused – kasulikud neile, kes eelistavad õppida kuulmise kaudu (nt autosõidul või jalutuskäigul).

Š Rakendused ja mnemotehnikad – sobilikud näiteks keeleõppe puhul sõnavara kinnistamiseks.

Arenda metakognitiivseid oskusi

Š Hinda enda õppimisprotsessi – mis töötab ja mis mitte? Vajadusel muuda oma strateegiat.

Š Kasuta enesepeegeldust – võta pärast igat õppimisseanssi hetk, et mõelda, mida sa õppisid ja kuidas sa seda rakendada saad.

Š Ära karda eksimusi – eksimine pole ebaõnnestumine.

Hoolitse enda eest –õppimine vajab energiat

Š Hea uni ja toitumine – aju vajab puhkust ja õiget kütust, et optimaalselt töötada.

Š Liikumine ja pausid – regulaarne liikumine aitab parandada keskendumisvõimet ning vähendada stressi.

Š Premeeri end edusammude eest – isegi väikeste eesmärkide saavutamine väärib tähistamist!

Kui õpid õppima, on selle tulemuseks:

Š Efektiivsem õpiprotsess. Kui jõuad selgusele, kuidas sa kõige tulemuslikumalt õpid – kas visuaalselt,

Kuidas õppimist õppida?

Š Katseta erinevaid õpimeetodeid – näiteks mõistekaarte, materjali kordamist erinevate ajavahemike järel, iseendale teema selgitamine või selle õpetamine kellelegi teisele.

Š Arenda metakognitiivseid oskusi – õpi teadlikult mõtlema oma mõtlemise ja õppimisprotsessi üle. Küsi endalt: „Kuidas ma saaksin seda endale paremini selgitada?“

Š Kasuta aktiivõpet – passiivne lugemine ei ole nii efektiivne kui materjali aktiivne töötlemine (nt märkmete tegemine või enda jaoks küsimuste koostamine).

Š Sea realistlikud eesmärgid ja planeeri aega – efektiivne ajaplaneerimine aitab õppimise muuta järjepidevaks ja tulemuslikuks.

Š Tee pause ja maga piisavalt –aju vajab puhkust, et informatsiooni töödelda ja salvestada.

auditiivselt, praktiliste tegevuste kaudu või muul viisil –, saad valida enda jaoks sobivaimad meetodid. See aitab aega säästa ja teadmisi paremini kinnistada.

Š Kohanemisvõime. Töömaailm ja tehnoloogia muutuvad kiiresti ning paljud praegused ametid kaovad või muutuvad radikaalselt. Inimesed, kes suudavad kiiresti uusi oskusi omandada, on tööturul edukamad ja suudavad paremini kohaneda.

Š Kriitiline mõtlemine. Informatsiooni üleküllus on suur probleem. Oluline on oskus eristada usaldusväärset infot valeinfost ja teha teadlikke otsuseid.

Š Stressi ja ärevuse vähendamine. Paljud kogevad õppimisega seoses stressi, sest nad ei tea, kuidas tõhusalt õppida. Kui omandad endale sobivad meetodid, muutub õppimine nauditavamaks ja vähem kurnavaks.

Š Motivatsioon areneda. Õppimist õppides õpitakse ka eesmärke seadma ja enesejuhtimist arendama.

Mm, nii maitsev!

Ma ei peagi vegan olema, et neid süüa.

Süü Ää Mahenäksid on toorkuivatatud köögivilja valmistoidu palad.

Toitainete-, mineraalide-, vitamiiniderikkad ja kiudaineterohked.

Mahenäksid on head kaaslased reisile, matkale, tööle, kooli.

Kindlusta oma tulevik: investeerimine ja teadlikud finantsotsused

„Inimeste finantsotsuseid mõjutavad väga erinevad tegurid, nagu perekond ja lähisõbrad, sotsiaalne taust, keskkond, uskumused, kultuuriline taust ning raha psühholoogia. See aga, mil viisil ja kui palju need tegurid kellegi otsuseid suunavad, sõltub juba konkreetsest indiviidist.“ Just nii näeb inimeste finantsteadlikkuse mõjureid investor, rahanduse õppejõud ja majandusteadlane Kristjan Liivamägi.

Levinud finantsvead

Liivamäe sõnul võib inimeste kahjulikud finantsotsused lihtsustatult kokku võtta lausega, et tarbitakse üle oma rahaliste võimete. Tihti lubatakse endale liigseid kulutusi, mis ei ole teenitud tuludega kooskõlas. „Nii võib tarbimislaenude ja järelmaksude tõttu märkamatult sattuda finantsilise allakäigu spiraa-

li, millest on keeruline välja saada,“ arutleb investor. Oluliste ohukohtadena tõstab mees esile ka ootamatute kulude katteks mõeldud piisava rahalise reservi puudumise ja pensioniks kogumise vajaduse alahindamise.

Suurimaks probleemiks inimeste finantsteadlikkuse seisukohalt on aga majandusteadlase arvates see,

et ei võeta vastutust oma rahaasjade organiseerimise eest: „Inimesed kipuvad eeldama, et keegi teine vastutab nende rahalise turvalisuse eest. Karm reaalsus on aga see, et mitte keegi teine ei hooli sinu rahast rohkem kui sa ise, seega võta vastutus enda kätte ja hakka ise tegutsema rahaliselt turvalisema tuleviku nimel!“

Tekst: Liisbet Estra / Fotod: erakogu

Haridus ja finantskäitumine

Rahanduse õppejõud leiab, et haridus, eriti just erialane haridus mõjutab inimeste finantskäitumist positiivselt. „Ma jõudsin enda doktoritöös „Haridus ja investori käitumine“ järeldusele, et

Alustava investori esimesed sammud

Minu hinnangul võiksid need olla parema finantsteadlikkuse saavutamise juures esimesed sammud:

1. Enda rahaasjade korrastamine – veendu, et sinu igakuised tulud on suuremad kui kulud.

2. Meelerahufondi kogumine –kindlusta oma seljatagune vähemalt kolme kuu kulutuste suuruse summaga.

3. Ava oma pensioni II ja III sammas ning kasuta ära võimalikud maksusoodustused.

4. Kui eelnevad sammud on tehtud, hakka mõtlema investeerimisportfelli loomise peale.

kõrgema haridustasemega ning teatud tüüpi haridust omavad investorid teevad finantsturgudel edukamaid otsuseid. Nad on teadlikumad riskidest ja teenivad riskiga korrigeeritult kõrgemat tootlust,“ arutleb Liivamägi.

Siiski rõhutab mees, et ainult akadeemilisest haridusest ja raamatutarkusest jääb väheks: „Minu hinnangul on finantskäitumises väga oluline roll ka praktilisel kogemusel ja käitumisel –mitte ükski raamatutarkus ei taga edukat finantskäitumist, kui seda praktikas ei rakendata.“

Mitte keegi teine ei hooli sinu rahast rohkem kui sa ise.

Alusta investeerimisega

Finantstarkuse teekonnal on Liivamäe sõnul oluline roll ka investeerimisel: „Investeerimine võimaldab luua endale täiendavaid sissetulekuallikaid – näiteks üüritulu, intressid ja dividendid –,

Finantskäitumise ABC

Edukamate finantsotsuste tegemiseks toon välja alljärgnevad üheksa soovitust raamatust „Rahaedu põhimõtted“ (Liivamägi, Talpsepp ja Vaarmets, 2020):

Š Hoia kulud tuludest madalamal.

Š Koosta kuueelarve ning jälgi selle abil oma kulusid ja tulusid.

Š Sea SMART-printsiibile vastavad lühi- ja pikaajalised rahalised eesmärgid.

Š Kaasa kogu leibkond rahaasjade korraldamisse.

Š Kasuta rahaasjade korraldamiseks mitut pangakontot ja automaatseid makseid.

Š Ära kasuta laenu igapäevaste kulude katmiseks.

Š Väldi kõrge krediidikulukusega laene.

Š Investeeri säästud riskile keskendudes (võta mõõdukaid riske).

Š Investeerimisel kaalu madalate tasudega indeksfonde (kasuta ka III samba võimalusi).

Ma usun, et nende soovituste ja põhimõtete järgimine aitab kaasa teadlikumate ning edukamate finantsotsuste tegemisel.

mis on sõltumatud sinu igapäevasest palgatööst või ettevõtlustuludest. Seeläbi on sul võimalik oma sissetulekuid edukamalt hajutada ja rahalist jõukust kasvatada.“

Enne investeerimismaailma sukeldumist soovitab investor aga kindlustada oma seljataguse meelerahufondiga, mis võiks katta vähemalt sinu kolme kuu kulutuste suuruse summa. „Selleks et alustada investeerimisega, peaks igapäevastest kulutustest midagi üle jääma. Seega – eeldus on, et sinu tulud on suuremad kui kulutused,“ selgitab õppejõud.

Kristjan Liivamägi

Foto: Jake Farra

Krüptovaluutad ja traditsiooniline äri: oht või uus võimalus?

Krüptovaluutad on kardinaalselt muutnud finantsmaastikku ja avaldavad järjest suuremat mõju traditsioonilisele ärile. Kas need kujutavad endast ohtu väljakujunenud ärimudelitele või avavad uusi võimalusi? Vastus sõltub sellest, kuidas ettevõtted kohanevad nende muutustega ja kasutavad tehnoloogiat enda kasuks.

Plokiahela tehnoloogia pakub läbipaistvust, detsentraliseerimist ja pettustevastast kaitset. See võimaldab kiireid ja madala kuluga tehinguid, kõrvaldades vajaduse vahendajate järele. Finantsinstitutsioonid juba reageerivad: pangad testivad digitaalseid valuutasid, maksesüsteemid, nagu Visa ja Mastercard, integreerivad krüptovaluutade tuge ning ettevõtted otsivad võimalusi protsesside automatiseerimiseks nutilepingute abil.

Eestis areneb krüptotööstus aktiivselt, kuid samal ajal on regulatsioonid muutunud rangemaks. Funderbeam kasutab plokiahelat investorite õiguste kaitsmiseks, Coinmetro lihtsustab krüptovaluutatehinguid, Guardtime kasutab tehnoloogiat küberturvalisuse tõstmiseks. Samas on valitsus suurendanud kontrolli selles sektoris. Minister Kristjan Mihal algatas meetmed rahapesu tõkestamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Selle tulemusena on Eesti Rahapesu Andmebüroo tühistanud sadu litsentse krüpto�irmadelt, keda kahtlustati ebapiisavas läbipaistvuses ja kellel puudus piisav seos Eestiga. Siiski ei ole huvi krüptovaluutade vastu kadunud: 2022. aastal deklareeriti Maksu- ja Tolliametile krüptotulu 18,5 miljoni euro ulatuses.

Euroopa Liit on kehtestanud Markets in Crypto-Assets (MiCA) määruse, mis nõuab krüptoettevõtetelt kohustuslikku litsentsimist ja kehtestab rangemad tarbijakaitsenõuded. See võib suurendada usaldust turu vastu, kuid

samas piirata väiksemate ettevõtete tegutsemisvabadust. Kas see on takistus või samm turvalisema ja stabiilsema krüptoturu suunas?

Mõned sektorid on juba krüptovaluutadest kasu saanud. E-kaubandus võidab tänu madalamatele tehingukuludele ja kiirematele maksetele. Finantssektor arendab detsentraliseeritud �inantse (DeFi) kui alternatiivi traditsioonilistele laenu- ja investeerimistoodetele. Logistika kasutab plokiahelat tarneahelate läbipaistvuse tõstmiseks. Meditsiin leiab viise patsientide andmete turvaliseks hoiustamiseks ja kindlustushüvitiste automatiseerimiseks.

Samas on riskid jätkuvalt suured. Hinnakõikumised, regulatiivne

ebakindlus ja tehnoloogilised piirangud võivad takistada krüptovaluutade laiemat kasutuselevõttu.

Ettevõtted, kes suudavad need tehnoloogiad tõhusalt oma ärimudelitesse integreerida, saavad konkurentsieelise, samas kui traditsioonilised turuosalised, kes arengut ignoreerivad, võivad kaotada positsiooni.

Krüptovaluutad ei ole lihtsalt ajutine trend, vaid majanduse vältimatu arenguetapp. Eesti on oma tugeva digitaalse infrastruktuuri ja innovaatilise lähenemisega hästi positsioneeritud selle sektori juhtimiseks.

Küsimus ei ole enam selles, kas krüptovaluutad mõjutavad traditsioonilist äri, vaid kuidas ja kui kiiresti ettevõtted suudavad neid enda kasuks tööle panna.

Mis sest keelest õppida, kui masin tõlgib

Maailmas, kus inimesed suhtlevad üle piiride, on keeleoskus hädavajadus.

Kui rääkida keelte õppimise praktilisest väärtusest, siis suurim kasu paistab välja tööturul. Paljudes ametites ei piisa enam ainult eesti keelest – inglise keel on standard, vene keel (meeldib, ei) on paljudes valdkondades vajalik ning soome, saksa ja hispaania keel annavad lisaväärtust.

Näiteks IT-sektoris on inglise keel hädavajalik, sest enamik tarkvara ja dokumentatsiooni on ingliskeelne. Kaubanduses ja teeninduses tuleb sageli kasuks vene ning soome keel, sest need on paljude klientide emakeeled. Keeleoskus annab võimaluse lugeda erialast kirjandust ja osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, nii et teaduses

ja hariduses pole mitmekeelsusest pääsu.

Uuringud näitavad, et mitmekeelsed inimesed teenivad keskmisest kõrgemat palka ja saavad paremaid tööpakkumisi. Paljud tööandjad eelistavad kandidaate, kes suudavad suhelda rohkem kui ühes keeles, sest see näitab paindlikkust ja head õppimisvõimet. Järelikult vajalik.

Kas tehisaru asendab keeleoskust?

Viimasel ajal on masintõlge teinud suuri edusamme – Google Translate, DeepL, ChatGPT ja muud keelerakendused tõlgivad kiiresti. Kas keeleõpe muutub nüüd tarbetuks?

Vastus on ei. Tõlketehnoloogial on suured piirangud. See võib aidata lihtsates olukordades, kuid keerulistes vestlustes jääb masin seni hätta. Automaattõlge ei suuda tabada huumorit, sõnamänge, kultuurilisi nüansse ega emotsioone. Samuti võib anda valesid tulemusi, mis võivad tekitada arusaamatusi.

Äritehingutes ja ametlikes dokumentides võib üks vigane tõlge põhjustada suuri probleeme. Seevastu keeleoskaja suudab mõista teksti tähendust, suhelda loomulikult ja kohaneda erinevates olukordades.

Uus keel treenib aju

Uute keelte õppimine parandab mälu, suurendab keskendumis-

Tekst: Sven Sula / Fotod: Shutterstock

võimet ja arendab loogilist mõtlemist. Mitmekeelsed inimesed suudavad paremini lahendada keerulisi ülesandeid ja kohanevad kiiremini muutuvates olukordades.

Teadlased on leidnud, et mitme keele oskamine lükkab edasi dementsuse ja Alzheimeri tõve teket. Samuti aitab keeleõpe paremini toime tulla stressiga ja parandab eneseväljendust.

Lisaks sellele arendab keelte õppimine empaatiat ja kultuurilist tundlikkust. Kui õpid uut keelt, hakkad paremini mõistma selle keele kõnelejaid ja nende mõtteviisi.

Kuidas keeli paremini õppida?

Paljud alustavad keeleõpinguid suure entusiasmiga, kuid aja jooksul kipub motivatsioon hajuma. Selle vältimiseks on oluline leida õppimisele tähenduslik põhjus.

Keeleõppe protsess kulgeb sujuvamalt, kui seda toetab isiklik side õpitava keelega – olgu selleks tööalane vajadus, soov reisides paremini hakkama saada

või sügavam huvi mõne kultuuri vastu. Kindel eesmärk hoiab motivatsiooni üleval ka keerulisematel hetkedel.

Samuti on kasulik tähistada väikeseid edusamme, olgu selleks esimene vestlus uues keeles, võime lugeda lihtsamat teksti või arusaamine filmidest ilma tõlketa. Positiivne tagasiside loob eduelamuse, mis omakorda innustab edasi õppima.

Õppimine ei pea olema vaid õpikute ja grammatikareeglite tuupimine. Tundide kõrval võib keele omandamist toetada ka mängulisem lähenemine. Interaktiivsed rakendused, sõnamängud, keeleõppe platvormid ja isegi huumor aitavad arendada keeletaju. Paljud võtavad appi ka filmi- ja muusikamaailma, mis pakuvad loomuliku keelekeskkonna tunnetust. Eriti kasulik on kokkupuude dialoogidega elust enesest, kuna see aitab paremini mõista keele kõla ja rütmi.

Õpib ka vana pea

Sageli arvatakse, et keeleõpe on lapsepõlve privileeg ja täiskasvanuna on uut keelt raske omandada. Kuigi lapsed

suudavad keelekeskkonnas kiiremini omaks võtta loomuliku kõneviisi, on täiskasvanutel omakorda eelised, mida ei tasu alahinnata.

Täiskasvanud oskavad keelereegleid teadlikult analüüsida ja leida loogilisi seoseid, mis kiirendab õppimisprotsessi. Häälduse omandamine võib olla keerulisem, kuid seda saab parandada pideva kuulamise ja jäljendamise abil, eeskujuks filmid ja emakeelsete kõnelejate vestlused.

Masin ei asenda, kuid toetab Tehnoloogia areng on keeleõpet oluliselt toetanud, kuid masintõlge ja keeleõppe rakendused ei suuda siiski asendada tegelikku keeleoskust. Google Translate ja DeepL võivad küll lihtsustada keerukate tekstide mõistmist, kuid neid ei saa alati täielikult usaldada. Keeleõppe rakendused, nagu Duolingo või Babbel, aitavad igapäevaselt harjutada, samas kui keelevahetusplatvormid, nagu italki ja Tandem, pakuvad võimalust suhelda emakeelsete kõnelejatega. Tehisaru abil arendatud keeleõppeprogrammid suudavad analüüsida vigu ja kohandada õppematerjale vastavalt õppija vajadustele, muutes õppeprotsessi isikupärasemaks.

Keeleõppimine tasub end igal juhul ära, sest avab uusi võimalusi nii karjääris kui ka isiklikus elus. Oluline on leida endale sobiv meetod, hoida protsess huvitav ning mitte lasta end heidutada esmastest raskustest. Iga uus keel pakub avastamisrõõmu ja laiendab silmaringi, muutes õppimise teekonna sama väärtuslikuks kui sihtpunkti jõudmise.

Õpi ise

Š Rakendused Duolingo, Babbel ja Memrise muudavad õppimise lõbusaks.

Š Vaata filme ja kuula laule õpitavas keeles, et harjuda kõnekeele ning hääldusega.

Š Ka 15 minutit päevas aitab keelt kiiremini omandada.

Š Leia sõpru, kellega harjutada.

Keeleoskajale on valla kogu maailm.

City Keeltekool

KAASAEGNE KEELTEKOOL TALLINNA SÜDALINNAS!

Meie kool asub Tallinna südames ja pakub kvaliteetset ning paindlikku keeleõpet. Õppida saab nii väikestes gruppides kui ka individuaalselt, nii klassiruumis

kui ka veebis – just nii, nagu Sulle sobib! Meie toredad ja motiveeritud õpetajad aitavad Sul keeleoskuse uuele tasemele viia.

Mida me pakume?

 Lai keelevalik: eesti, inglise, soome, itaalia, hispaania, prantsuse, saksa, portugali, rootsi, norra, taani, vene keel ning ka eksootilisemad keeled, nagu hiina ja türgi keel, tasemetel A1–C1.

 Keelekursused tööotsijatele ja ettevõtetele –keskendume just Sinu töövaldkonnale vajalikule sõnavarale ja teemadele.

 Koolilõpetajatele ettevalmistuskursused Cambridge’i ja IELTS-i keeletestideks.

 Eraõpe neile, kes soovivad õppida omas tempos ja keskenduda endale olulistele teemadele.

 Keelekohvikud eesti ja inglise keele harjutamiseks vabas ja sõbralikus keskkonnas.

Keelekohvikud – harjuta keelt vabalt ja mõnusas õhkkonnas!

Korraldame regulaarselt keelekohvikuid, kus saad harjutada eesti või inglise keelt igapäevastes vestlustes. Keelekohvikud on ideaalne võimalus keelebarjääri ületamiseks, enesekindluse suurendamiseks ja uute inimestega kohtumiseks.

Õpe toimub meie hubastes klassiruumides, veebis või hübriidõppena – vali endale parim lahendus! Liitu meie kursustega juba täna!

Kirjuta meile või külasta meie kodulehte, et leida endale sobiv kursus.

Kuidas õppida enesekindlalt esinema?

Avalik esinemine on oskus, mis võib avada mitmeid uksi nii isiklikus kui ka professionaalses elus. Kuigi võib tunduda, et mõni on sündinud loomuliku esinejana, on avalik esinemine tegelikult õpitav ja arendatav oskus.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Hirm esinemise ees ja kuidas sellest üle saada

Üks levinumaid takistusi eduka avaliku esinemise teel on esinemishirm. Paljud inimesed tunnevad lavale astudes ärevust, muret ebaõnnestumise pärast või kardavad, et publik ei võta neid tõsiselt. Tegelikult on see täiesti loomulik reaktsioon ja isegi kogenud esinejad kogevad vahel lavanärvi. Oluline on osata seda tunnet juhtida ja muuta see energiaks, mis töötab sinu kasuks. Peamine erinevus hea ja kehva esineja vahel ei ole see, kas nad tunnevad ärevust, vaid see, kuidas nad sellega toime tulevad.

Kuidas vähendada esinemishirmu?

Š Valmistu põhjalikult. Kui oled oma teemaga hästi kursis, väheneb hirm eksimise ees. Tee endale selgeks oma kõne põhielemendid ja harjuta neid korduvalt.

Š Harjuta realistlikes tingimustes. Esinemine peegli ees või enda salvestamine võib aidata tuvastada nõrku kohti ning harjutada sujuvamat esitlust.

Š Hingamisharjutused ja lõdvestustehnikad. Sügav hingamine, meditatsioon ja enese liigutamine enne esinemist aitavad kehal pingeid maandada.

Š Keskendu sõnumile, mitte

endale. Kui su tähelepanu on suunatud publikule ja sellele, kuidas neid kaasata, ei jõua sa muretseda oma välimuse ega vigade pärast, mida teha võid.

Š Alusta väiksematest esinemistest. Kui suures auditooriumis esinemine tundub liiga hirmutav, alusta väiksemate gruppidega ja liigu järk-järgult edasi suuremate rahvahulkade ette.

Š Kasuta visualiseerimist. Kujutle, kuidas esined enesekindlalt ja kuidas publik sind huviga kuulab. Positiivne kujutlemine aitab luua sisemist kindlust.

Š Õpi oma ärevust tundma. Ära püüa oma hirmu täielikult maha suruda, vaid tunne ära, millal see tekib. Adrenaliinipuhang, mis paneb peopesad higistama, sätib sind ka valmis andma endast kõik.

Avaliku esinemise põhialused

Struktureeritud ja mõjuv esinemine

Igal heal kõnel on selge algus, keskpaik ja lõpp. Hästi struktureeritud esinemine aitab publikul teemat paremini jälgida ja hoiab nende tähelepanu.

Š Algus: Kõne algus peab olema tugev ja köitev – see võib olla küsimus, intrigeeriv fakt või

lugu, mis tõmbab kuulajad kohe kaasa.

Š Sisu: Esita oma põhipunktid loogilises järjestuses ning toeta neid argumentide, näidete ja lugudega.

Š Lõpp: Tugev lõpetus kinnistab sinu sõnumi ja jätab kuulajatele mõtlemisainet või üleskutse tegutsemiseks.

Kehakeel ja häälekasutus

Rääkides püüa hoida publikuga silmsidet ja mitte vahtida vaid põrandat, ekraani või oma märkmeid. Hoides publiku liikmetega silmsidet, lood usaldusväärsust ja kontakti. Pööra tähelepanu ka oma kehahoiakule ja liikumisele. Seistes sirgelt ja liikudes loomulikult, väldid jäikust ning lood enesekindla mulje.

Publiku kaasamine

Hea esineja ei räägi ainult kuulajatele, vaid ka suhtleb nendega. Kasutades küsimusi, lugusid ja dialoogi, saab luua palju mõjusama esinemise. Küsimuste esitamine aitab näiteks kuulajaid aktiivsemalt osalema panna ja hoiab nende tähelepanu. Humoorikad või emotsionaalsed lood tekitavad aga tugevamat sidet ja muudavad sõnumi meeldejäävaks.

Allikad: professional.dce.harvard. edu, forbes.com

Kas leidsid meid üles? Parimad valikud ilukaubad.ee!

VALUS JA KEERULINE, aga lõpmata tänuväärne

Kas tõhusamad tööriistad tippu jõudmiseks annab diplom või elu ise?

Raskeid hetki tuleb elus nagunii – parem pingutada siis juba erialal, mida naudid Oma kõnet Tallinna Ühisgümnaasiumi sünnipäeval alustas vilistlane Henry otsekoheselt: „Olin üllatunud, kui sain kutse tulla parimatele õpilastele endast rääkima, kuna kooliajal polnud ma ülemäära usin.“

Nutitelefone polnud ja seetõttu möödusid vahetunnid joostes, pudelikorkidega jalgpalli mängides ja muid lollusi tehes. Kuni kuuenda klassini oli poiss tegelikult päris tubli, kuid siis tuli puberteet, laiskus ja õppimine enam nii lahe ei paistnud. Lemmikaineks oli kehaline kasvatus ja reaalained muutusid aina raskemaks. Kui noormees gümnaasiumisse siiski piisava keskmise hinde varal sisse sai, hakkas mõistus koju tagasi tulema.

Gümnaasiumi viimases klassis teadis tulevane aasta treener 2023 ja 2024 ning kahekordne Eesti aasta ujumistreener Henry Hein juba päris täpselt, et tahab minna õppima kas kehakultuuri või füsioteraapiat. Ning kui ta muidu püsis kooliajal pigem tagapingis ja ajas niisama juttu, siis bioloogiatunnis istus üksinda esimeses reas. „Arvan, et olen väga hea näide sellest, et ainult hinded paberil ei näita ära tegelikku edu ega õnne tulevases elus,“ ütleb silmapaistvate saavutustega ujumistreener. Ja tahtmata enda sõnul õpetajatele ahastust peale ajada, soovitab ta iga hinde pärast mitte stressata. Olulisem on leida valdkond, eriala või midagi, mis tõesti huvitab ja mille nimel oled

valmis vaeva nägema. Midagi, mida armastad, et oleksid valmis töötama ka tasuta. Siis on tõenäosus suur, et saad sel erialal nii heaks, et varem või hiljem tuleb ka raha.

„Raskeid hetki tuleb elus nagunii ja pingutama peab kõvasti – parem teha seda siis juba erialal, mida naudid,“ ütleb Henry, kes ujumistreenerina on enda sõnul jõudnud punkti, kus kõige rohkem õpib.

Tekst: Kadri Hurt / Foto: Raul Mee

Henry Hein

Samuti täiendab ta ennast erinevate treeneritega suheldes ja erinevates riikides töötades. Küll aga andis kõrgharidus talle baasteadmised anatoomiast, bioloogiast ja muust, mida on inimestega töötamiseks kindlasti vaja. Haridust peab mees väga oluliseks ja toob oma ujujate seast eeskujuks kaks Tartu arstitudengit. Kuid ta ütleb ka seda, et diplom ise ei peaks kunagi eesmärk olema. Oluline on isiklik ambitsioon – kui palju oled valmis edu nimel pingutama. Henry tuntuim õpilane on kahekordne Euroopa meister, juunioride maailmameister ja olümpiamängude finalist Eneli Jefimova.

Kõrgharidusega on teekond tippu lihtsam ja lühem

Ainult kolm inimest klassist ei läinud pärast lõpetamist kohe ülikooli ja üks neist oli Tiina. Polnud midagi, mis oleks raudselt meeldinud või mille peale oleks olnud tohutu anne. Mõtteid oli seinast seina – matemaatikast, füüsikast, maastikuarhitektuurist spordimeditsiini ja ajalooni. Viimasesse tegi ta isegi eksameid, aga teadlikult poole vinnaga. Kõige suurem hirm oli, et äkki saabki sisse. Ei saanud. Ja ometi polnud õppimine lapsepõlves kunagi olnud probleem. Humanitaar- ja reaalained istusid noorele tütarlapsele koolis võrdväärselt. Ja kuigi Tiinal tundus olevat nii loogikat kui ka loovust, venitaski ilmselt just see asjaolu eneseotsinguid oluliselt pikemaks kui nii mõnelgi teisel.

läbi,“ meenutab Tiina Lokk, Pimedate Ööde filmifestivali direktor – ainuke festivalidirektor maailmas, kes on viinud enda asutatud festivali nullpunktist kõigi poolt ihatud ja FIAPF-i poolt akrediteeritud nn A-klassi festivalide hulka. Maailmas on neid vaid 14 – enam kui 3000 festivali seast.

Vähese eneseusuga ja korralikult vene keelt oskamata võttis neiu 21-aastaselt Moskva rahvusvahelise filmiinstituudi sisseastumiskatsetele kaasa vaid esimese kahe eksami materjali. Ta oli nii kindel, et ei saa sisse, kuigi seekord õudselt tahtis. Aga see õnnestus tal ja siis tuli ka kirg. „Sain kõik huvitavad asjad liita ja närisin ennast hammastega

„Kuulun sellesse põlvkonda, kes väga hindab kõrgharidust. Diplom ei anna eelist, et oled valmis iga tööd täisväärtuslikult ja super hästi tegema, ega ava kõiki uksi. Kuid kõrgharidus ühes või teises valdkonnas annab süsteemse mõtlemise. Sinu teekond oma valitud eriala jaoks on lühem ja sul on lihtsam tippu jõuda,“ arvab Tiina, pidades enda eeliseks „kirjus ja paljude sulelistega“ filmivaldkonnas professionaalset haridust. Kui sinu töö ja hobi kattuvad ning on armastus ja kirg, siis see on eduks traditsiooniline kombo.

PÖFF-iga alustades ütlesid sõbrad, et loll kuubis – miks raisata oma energiat ja teadmisi nii mõttetu asja peale, mis pealegi iial rikkaks ei tee. Üheksakümnendad oli ju aeg, mil kõik pidid enne

lõunat rikkaks saama ning ka Eesti filmi saatus tervikuna oli suure küsimärgi all. Aga tundus, et inimestele oli just sellist festivali väga vaja, ja rahvusvaheline läbilöök tuli varem, kui loodetud. „Tagantjärele mõeldes oleme olnud ikka hullud. Kuni seitsmeteistkümnenda festivalini ehitasime vanadesse kinodesse võimalusi, et uusi filme näidata. On olnud ropult raske ja oleme läinud kohutavalt vastu laineid,“ ütleb Tiina, kuid tema asutatud PÖFF-il on algusest peale olnud nii Eesti rahva kui ka rahvusvahelise filmitööstuse ning lisaks kõigi saatkondade toetus. Ja mis kõige olulisem – tema selja taga on alati olnud vapustavalt hea ja üksmeelne meeskond.

Tahe jätkata sünnib ka südamevalust

Aeg oli raske, põnev, keeruline – oli viimane rubla-aasta ja raha nappis ka mitu järgmist aastat. Tahe jätkata Tallinnas, kunagises Nõukogude Liidu tinglikus džässipealinnas festivalide traditsiooni sündis Anne südamevalust. Emotsioonid ja muljed 1966. ja 1967. aastast olid

Tiina Lokk

Foto: Õhtuleht / Martin Ahven

jäänud teda saatma läbi aastate ning tundus ebaõiglane, et siin oli palju tippmuusikuid ja midagi suurt enam ei toimunud. Samas anti džässkontserte ju näiteks Aravate kolhoosipõllulgi. „Mingit ambitsiooni mul polnud, suurürituse organiseerimise kogemust samuti mitte. Küll aga tundsin kõiki Eesti ja paljusid suure liidu džässmuusikuid ning olin ka mõned välisagentide kontaktid saanud,“ ütleb ta.

Kaks esimest aastat tehti koostööd Eesti Riikliku Filharmooniaga. Mingit omavahelist lepingut polnud – vaid tänavanurgal (sealt) direktorilt saadud jah-sõna ja muusikasaadete peatoimetaja luba festivali teha, „kui see tööd ei sega“. „Olen pigem pelgliku loomuga ja pidin ennast ületama, kui käisin vapralt ettevõtete ustest sisse ja välja festivalile toetust palumas. Tol ajal oli see võimalik.

Haridus ja haritus on loomulikult vajalikud, kuid elu valusad õppetunnid panevad

prioriteedid paika.

Vahel lubati natuuras, vahel ka mingi summa – sponsorite nimesid oli esimeses bukletis palju. Iial ei saanud ma teada, mis summa filharmoonia arvele laekus, kuidas raha kasutati – mulle jäid vaid võlad. Mõned firmad lihtsalt ei maksnud. Vene rubla kaotas väärtust ja näiteks 10 000 rublale kirjutatud Hoiupanga tšekk on siiani kuskil sahtli põhjas, sest raha selle vastu enam ei antud. Aga esimene festival oli uhke uus tulemine – kontserdikohtadeks Linnahalli suur ja väike saal, Sakala keskus, Viru varietee jne,“ meenutab rahvusvaheliselt tunnustatud Anne Erm, Jazzkaare festivali asutaja ja juht.

Hiljem tuli esialgsetest vigadest rahaasjus kõvasti õppida ja 1992. aastal saadi raadiomaja tuppa näiteks ka esimese lauaarvuti eelkäija. Sellel sai teha trüki-

tud tekstis parandusi, aga e-kirju saata veel mitte. Suhtlemine käis enamasti faksidega. Sealt edasi aga läks festivali nägu aasta-aastalt ainult džässilikumaks ja kaasaegsemaks ning tänavu saab Anne imetlusväärne saavutus Jazzkaar 36-aastaseks ja (1996. aastal esmakordselt toimunud) Jõulujazz juba 30-aastaseks. „Haridus ja haritus on loomulikult vajalikud, kuid elu valusad õppetunnid panevad prioriteedid paika,“ võtab Eesti džässi grand lady oma keerulise teekonna kokku.

Õnneks leidis ka Kultuurkapital 1994. aastal, et džässmuusika väärib toetust. Annet aitasid ka entusiastlikud

noored, kes olid nii mõneski organisatsioonilises ja tehnilises küsimuses naise arvates temast taibukamad: „Ma ei olnud üldse ülemuse tüüp ja tiimikaaslased ei olnud ka käsutäitjad. Pigem toimis Jazzkaar nii, et igaüks võttis vastutuse oma valdkonnas ja nende otsuseid võis usaldada. Kõik tegid kõike ja kõik sai tehtud. Usaldus ja usk, et teed head asja, ning rõõm tulemuste üle olid peamised tõukejõud-motivaatorid. Et festival kestma jääks, on vaja ajaga sammu pidada ja vahel olla oma ajast veidi ees. See kehtib nii muusika kui ka festivali ümbritseva atmosfääri ja tegevuste kohta.“

Anne Erm

Foto: Sadu-Triste Juurikas

Kool peab valmistama ette eluks?

Peaaegu kümme aastat tagasi kirjutas kodanikuaktivist Raul Veede Õpetajate Lehes kolumni pealkirjaga „Kool peab valmistama ette eluks“, tuues välja selle, mis on Eesti haridussüsteemis fundamentaalselt valesti.

Ta kirjutas, et kõigist reformidest ja mitmes suhtes silmanähtavast arengust hoolimata on meie koolihariduse tuum jäänud samaks kui mõni aastakümme või isegi aastasada tagasi: teadmiste edasiandmise süsteemiks. Avaldame loo uuesti, kuna seis on ka praegu identne.

Esmapilgul võib see tunduda mõistlik, loogiline ja suisa ainuvõimalik: mis ta siis veel peaks olema? Kool on koht, kus õpetaja annab õpilastele faktid ja õpilane õpib need pähe. Loodetavasti süsteemselt, meeldejäävalt ja seostatult praktilise eluga. Muidugi võib siin kasutada kõikvõimalikke abivahendeid ja metoodikaid, ent eesmärk on ikkagi üks ning töö tulemuslikkust võib ek-

samil kergesti mõõta, kontrollides, kas õpilane teab Suure Munamäe kõrgust, eesti keele komareegleid, Napoleoni sünniaastat ja muud, mida õppekava parasjagu tarviliseks tunnistab.

Tegelikult on koolil hulk teisigi funktsioone. Küünik meenutaks siinkohal omaaegsete hariduskriitikute postulaati, et kool on sunnisüsteem, mis eraldab teatud vanuses inimesed ühiskonnast nii,

et nad enne valmisolekut täiskasvanuil jalus ei sebiks ning säiliks lapsevanemate tootlikkus tööjõuna. Vähem küüniline lähenemine oleks kõnelda sotsiaalsete oskuste omandamisest: koolis ja lasteaias õpib inimene suhtlema juhuslikult valitud inimestega, kelle lähedus on talle peale sunnitud, kohanduma olemasolevate hierarhiatega ja moodustama uusi, lahendama suhtlusprobleeme ning sõlmima

Toimetas: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock

sidemeid. Täiskasvanutel läheb sedasorti oskusteta raskeks.

Üldistatult võiks öelda, et kooli üks tähtsamaid ülesandeid on valmistada noor ette eluks. See hõlmab paljutki: tõepoolest teatud vajalikke teadmisi, kuid ka oskusi, mille omandamisel me alati üksnes kodule loota ei saa, suhtlemisvõimet, oskust õppida ning teadmisi otsida, kasutada levinumaid tehnilisi vahendeid mis tahes valdkonnas ning pruukida leitud teavet kriitiliselt ja vajaduse korral ka enesekriitiliselt, suunates iseenda mõtlemist ning käitumist.

Paraku ei ole Eesti kool ehitatud üles sellest eesmärgist lähtudes. Ühiskonna seisukohalt on tähtis, et kooli lõpetav noor täiskasvanu suudaks endaga toime tulla: teeks mõistlikke valikuid, leiaks omal käel õppe- või töökoha, peaks end varem või hiljem ise üleval, oskaks teistega suhelda ja soovi korral peretki luua, ei läheks pahuksisse seaduse ega teiste ühiskonnaliikmetega.

Kahjuks näitab praktika pahatihti vastupidist. Selle kohta, kui paljud noored ellu astudes makaronegi keeta ei mõista, rääkimata katkise lambijuhtme parandamisest, printerikasseti vahetusest või tomatipleki eemaldamisest pluusiesiselt, statistika mõistagi puudub. Küll aga näitab statistika enese oskuste ülehindamist autoroolis ja supelrannas. Kriitilise mõtlemise puudujääk on ilmne, kui hakatakse juhututtava pakki enda pagasis Lõuna-Ameerikast Euroopasse

vedama või minnakse hiidpalga lootuses välismaale, oskamata midagi ning küsimata, miks peaks keegi eriliste oskusteta noorele tüdrukule üldse säherdust palka lubama.

Suur osa

probleemidest, mille ees me rahva, riigi ja ühiskonnana seisame, ei ole lahendatavad, kui me ei lähtu koolist.

Küpsustunnistusega eluvalmiks tunnistatud noored ei oska kirjutada CV-d, klõpsivad internetis suvalistel linkidel, ülikoolid aga peavad õpetama esmakursuslastele, mis on plagiaat ja miks ei tohi rikkuda kõige elementaarsemaidki autoriõiguse nõudeid. Kõike seda saaks enamikule õpetada koolis. Mis puutub sotsiaalsetesse oskustesse, siis siin läheb meie haridussüsteem valdavalt sotsiaaldarvinismi rada. Mingil määral hoitakse lasteaias ja koolis toimuval muidugi silma peal, kuid valdavalt sõltub see õpetaja isikuomadustest, mitte süsteemist. Kes on koolivägivallaga kokku puutunud, teab, kuivõrd vähe hoomavad täiskasvanud tavaliselt

„rohujuure tasandil“ toimuvast (kui nad sest üldse huvituvad) ning kuivõrd palju jääb olelusvõitluse määrata.

Iga laps omandab probleemide lahendamiseks vajaliku taktika ise nähtud eeskujude ja isiklike kogemuste põhjal, toimivad need siis nii hästi, kui parasjagu juhtub. Üldjuhul jääb õpitu tarvitusele kogu eluks: kes varjub, kes põgeneb, kes ründab. Ja siis me imestame, et täiskasvanud omavahel suheldud ei saa. Keegi ei üritagi lastele sotsiaalseid oskusi teadlikult õpetada, vähemalt mitte enne, kui elu neis iseõpitu juba kinnistada jõuab. Isegi psühholooge, kes vaid hullemaid tagajärgi maandada püüavad, jagub vaid juhul, kui raha jätkub − ja raha napib koolis alati.

Suur osa probleemidest, mille ees me rahva, riigi ja ühiskonnana seisame, ei ole lahendatavad, kui me ei lähtu koolist. Meie majandus ei suuda kohaneda muutuva keskkonnaga, kui me ise ei ole leidlikud, loovad ja samas praktilised. Me ei saa hakkama rahvusvahelise poliitika tõmbetuultes, kui me ei suhtu ohtudesse ega propagandasse rahulikult ja ühtlasi kriitiliselt, toetudes igaüks omaenda tervele mõistusele.

Ning me ei toimi ühiskonnana, kui ei suuda lahendada oma erimeelsusi ega suhtuda väljastpoolt tulijatesse empaatiliselt ja tsiviliseeritult. Aga kust sellised inimesed Eestisse tulevad, kui me ei sea oma kooli esmaseks eesmärgiks neid kasvatada?

KUISILMADVÄSIVAD, VÄSIBKAKESKENDUMISVÕIME

Pikadpäevadekraanidetaganingõppematerjalidelugemine koormavadsilmirohkem,kuiarvataoskad.Kuimärkad,etsu silmadväsivadkiiresti,tekstmuutubhägusaksvõipeavalud segavadkeskendumist,võibpõhjuspeitudasilmalihastetöös.

Ortoptilinenägemisuuring –testimesilmalihastetöödja selgitamevälja,kassilmadon pingesvõieiteekoostöödnii, nagupeaks.

Nägemisteraapia –treenime silmalihaseid,parandame fokuseerimisvõimetning vähendamepingetsilmades.

Prillidesobitamine –aitame leidajustsinusilmadeleja elustiililesobivadklaasid ningraamid.

Silmatargasaitamesulleidalahenduse: 20%

onee odi T orto urin DSE Silmatarga

Kasutabroneeringuttehes sooduskoodiTEELTIPPU ningsaadortoptilisele nägemisuuringule

BroneeriaegSilmatarga juurdeja õpipingevabalt!

ringut tehes EELTIPPU ptilisele gule LT ÕPPURITELE: www.silmatark.ee

ESMAKORDSELTÕPPURITELE:

Milliseid oskusi vajatakse

tööturul lähitulevikus?

Tulevik kahekümne või ka juba kümne aasta pärast võib välja näha märkimisväärselt erinev tänapäevasest reaalsusest. Lendavad autod ja inimeste hologrammid meie igapäevaellu ehk veel ei lisandu, kuid digitaalsete oskuste jõudsalt edasi arendamine püsib kindlasti tähtsal kohal, samuti saab oluliseks erinevate „pehmete“ oskuste arendamine. Milliseid tulevikuoskusi võib tööturul vaja minna ja kuidas võiksid sellest lähtuvalt noored juba praegu oma tulevikku planeerida?

Sellele küsimusele on vastuseid otsitud erinevate uuringute raames. Laiapõhjalise vaatlusala ja usaldusväärsete tulemustega on seejuures OSKA kutsekoja tööturuprognoosid, mis annavad ülevaate erinevatest ametitest ja oskustest. Töötukassa karjääriteenuste osakonnajuhataja asetäitja Kristina Orion soovitab noortel tutvuda just selliste tööhõiveprognoosidega.

„OSKA uuringute raportitest leiab infot selle kohta, millised ametid ja oskused on tulevikus

tööturul eriti nõutud ning millistes ametites on konkurents pigem suur ja töö leidmine sellest tulenevalt keeruline,“ lausub Orion. Prognoosidest on tema sõnul näha, et tulevikutööturul on jätkuvalt vajadus väga erineva profiili ja oskustega inimeste järele.

Siiski on prognoosides välja toodud mõned valdkonnad, kus esineb tänapäeval ja kus prognoositakse ka lähitulevikuks eriti suurt tööjõuvajadust. Orion toob mõned neist valdkondadest koos ilmestava statistika ja märksõnadega esile:

Š Tehnoloogia ja IT. Olulisteks märksõnadeks on siin andmeteadus, küberturvalisus ja tehisintellekt, mis on kõik kiirelt arenevad valdkonnad. Nende oskuste ja teadmistega inimesi vajatakse väga erinevates eluvaldkondades.

Š Tööstus, elektroonika ja automatiseerimine. Töötlev tööstus on suurima töötajate arvuga valdkond Eestis ja prognooside kohaselt on jätkuvalt seda ka 2031. aastal (üle 120 000 hõivatu). Valdkonda mõjutab

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock

Uute töövormide ja -kohtade teke ning osa tööülesannete kadumine ja teisenemine eeldavad töötajatelt suuremat paindlikkust ning uusi oskusi.

vajadus leida võimalusi töölõikude automatiseerimiseks, mis aitaks püsida konkurentsis muu maailmaga. Seetõttu on näiteks tootmisprotsesside automatiseerimisega seotud spetsialistid tööturul väga nõutud.

Š Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Oleme vananev ühiskond ning pikema elueaga käib kaasas ka vajadus kasutada erinevaid tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid. Siin valdkonnas on jätkuvalt väga olulised inimlikud omadused, nagu empaatia ja teise inimese eest hoolitsemine. Oskused, mida tehnoloogia areng täielikult ei ole võimeline üle võtma ega pakkuma.

„Pehmed“ oskused vajavad samuti arendamist

OSKA kutsekoda on koostanud ka spetsiaalsed trendikaardid, mis koondavad kokku ning süstematiseerivad ajakohastatud info üleilmsetest tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavatest trendidest ning mõjuteguritest.

OSKA trendikaartides eristatakse viit megatrendi, mis mõjutavad kuni 2030. aastani tööjõu- ja oskuste vajadust. Siinkohal on paslik välja tuua just väärtusmaailma teisenemise trend, mis muu hulgas tingib kutsekoja hinnangul paindlikuma õpi- ja töömaailma kujunemise.

Uute töövormide ja -kohtade teke ning osa tööülesannete kadumine ja teisenemine eeldavad töötajatelt suuremat paindlikkust ning uusi oskusi, hindab kutsekoda ülevaates. Erinevatele materjalidele viidates tuuakse välja, et lisaks digitehnoloogiaga seotud oskustele on vaja arendada tervet hulka nn pehmeid oskusi: empaatiavõimet, loomingulisust, kriitilist mõtlemist, kohanemisvõimet ning enese-, aja- ja projektijuhtimise oskusi.

Kasvav ebakindlus ja sellega seotud vaimse tervise probleemide risk toob raportis esitatud andmetel kaasa vajaduse arendada lisaks eneseregulatsiooni, pingetaluvuse, psühholoogilise eneseabi ja teisi enesekohaseid oskusi.

Orion Töötukassast ütleb, et oluline roll saab olema ka täiend- ja ümberõppel.

„Väga suurt hulka ameteid ja oskuseid, mida vajatakse tööturul kümne või kahekümne aasta pärast, ei oska me veel praegu kirjeldada ega ette kujutada. Seetõttu on oluline arendada näiteks analüüsi-, enesejuhtimis- ja suhtlemisoskust, samuti loovat mõtlemist,“ sõnab ta. Orion lisab, et neid oskusi on võimalik rakendada erinevates ametites töötades ning need toetavad inimesi omakorda uute oskuste omandamisel ja muutustega toimetulekul.

Mida teha, kui tulevikutööturg ei soosi unistuste elukutse valimist?

Kõigele eelnevale vaatamata ei tohi erialavaliku juures ära unustada isiklikke eelistusi ja vajadusi. „Praegustel noortel on ees pikk tööelu ja on oluline, et valitud eriala pakuks sisemist rahulolu ning soovi pühenduda valitud tööle,“ rõhutab Orion.

Alustada tuleks tema sõnul enda eelistatud valdkonna põhjalikust uurimisest. „Tööturuprognoosid näitavad, et väga paljude valdkondade sees leidub nii kasvavaid kui ka kahanevaid ameteid. Kui olla teadlik, kui kerge või keeruline võib tulevikus olla enda eelistatud erialal tööd leida, saab võimalikud lahendused läbi mõelda,“ räägib ta.

Näiteks kui noore eelistatud valdkonnas prognoositakse tulevikus madalamat tööjõuvajadust, saab noor otsustada, kas see risk on talle vastuvõetav, ning edasi uurida, mis võiks talle anda valdkonnas konkurentsieelise. „Võib-olla on noorel selles valdkonnas näiteks silmapaistev andekus, juba head oskused või on ta märganud mõnda probleemi, mida ettevõtjana lahendama hakata. Mõnel juhul võib anda konkurentsieelise see, kui siduda mitme valdkonna oskused ja teadmised ning seeläbi pakkuda valdkonnas uudset väärtust,“ kirjeldab Orion.

Lõpuks tasub tema sõnul meeles pidada sedagi, et igast meelepärasest valdkonnast ei pea tulevikus tingimata välja kujunema peamist ametikohta. „Mõni eelistatud valdkond võib jääda ka harrastuseks või täiendava sissetuleku allikaks,“ ütleb Orion.

Allikas: oska.kutsekoda.ee